Foorum_2003_02_

Kodaniku체hiskonna h채채leJtahdJa

oorum

Partnerluse ohud linnaameti ja mittetulundusühingute lähedane sõprus võib seada ohtu ausa konkurentsi. allinna sotsiaal- ja tervishoiuameti sõbrasuhe teatud mittetulunduslike organisatsioonidega näitab, et paljuigatsetud «partnerlusse» riigi ja kolmanda sektori vahel tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest see võib anda surmahoobi ausale konkurentsile. «Partnerid» ei lase ligi uusi tulijaid, kes võiksid tegelikult pakkuda sama teenust paremini ja odavamalt.

Pikaajaline ja kindel partnerius linnaametiga on sotsiaalteenuseid pakkuvate ühingute suur lootus. Mitmeaastane leping kohaliku omavalitsusega annab rahahädas rabelevale ühingule kindlustunde, et ta jätkab oma tegevust ka järgnevatel aastatel.

See annab ka lohutust, et kui kokkulepitud teenuse osutamine läheb natuke kallimaks, saab sellest linnaametiga rääkida. Ei saa ju varjupaigast abipalujat tänavale visata, sest «eelarvelised kohad on kahjuks täidetud».

Pikaajaline koostöö kindlate ühingutega annab kindlust ka kohalikule omavalitsusele. On tunduvalt lihtsam ja odavam ajada asju ühingutega, kellele sa võid kindelolla. Nende järel ei tule kogu aeg kahtlustavalt nuhkida ja ühing ei saa linnaametile tegelikest suuremaid kulusid kokku luuletada.

Kui osalevad vanad head pakkujad, ei saa juhtuda, et ilmub välja vapustavalt odav pakkumine, aga hiljem selgub, et kulud olid selgelt alahinnatud. Mõnede sotsiaalteenuste pakkumisega jääksid kohalikud omavalitsused suisa hätta, kui seda ei teeks suure kogemusega ühendused. Mis konkurentsist siin juttu, kui kõigile teada, et sellise puudega inimesi aitab ainult ühing Nvõi varjupaika pidama on asjalik ainult ühing M. Lõppeks on ühe riigihanke korraldamine oma aegluses kohutavalt tülikas. Kuni vajalikud lepingud sõlmitud, läheb aega umbes kaks kuud - ja seda ainult tingimusel, et menetlust ei vaidlustata. Aga sotsiaalteenuseid peab ju linnaelanikele pidevalt pakkuma. Ei saa puuetega inimeste päevakeskust või kodutute öömaja aasta alguses paariks kuuks kinni panna, kui parajasti riigihangete tegemine käib! Ühesõnaga, riigihangete seaduse täitmine on üks rist ja viletsus. Riigihangete seadus peab pühaks konkurentsi, aga niigi vaene ja ülekoormatud kohalik omavalitsus näikse ainult tahtvat, et teenused oleksid osutatud!

Ja ikkagi tuleks härdalt «partnerlusest» rääkivatel ühendustel rohkem ette vaadata. Iga koostööprogramm - näiteks Tallinna linnavalitsuse ja ühenduste vahel sõlmitud «Riskilaps» - ohustab konkurentsi. Väljastpoolt klubi tulijad ei saagi kunagi löögile, kui koostööprogrammis on juba ette kirjas, et linnavalitsus peab oma partnereid «materiaalselt ja moraalselt» toetama. Nii ohustab kolmanda sektori igatsus kindlustunnet andvate pikaajaliste lepingute ja sõbralike ametnike järele ausat konkurentsi.

Riigihangete ameti peadirektor Andres Veel märgib, et kui võimalikke pakkuja id on ühest rohkem, peab olema võimalus valida ja riigihangete seadusest paremat skeemi pole kuskil välja mõeldud. Ning tõepoolest: kuidas muidu teada, kus lõpeb partnerlus ja algab korruptsioon?

T

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel kord kuus Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit, Pärnu mnt 67a, Tallinn 10134, faks 6 311 210, tel 6 461005, e-post foorum netexpress.ee. Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel

2

esti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon i (EKAK) vastuvõtmine Riigikogus on loonud põhimõtteliselt uue olukorra. Kodanikuühiskond tõepoolest kehtestas ennast selle kontseptsiooniga ja Riigikogu omakorda aktsepteeris kodanikuühiskonda kui aktiivset partnerit. Nüüd aga tuleb küsida, kuidas minna põhimõtetelt tegeliku arenguni.

Nüüd ei ole küsimuseks enam «kas on vaja», vaid «mida ja kuidas teha».

Enam ei saa rääkida alt üles joonistuvast ühiskonnast, kus riik suhtleb kodanikuühiskonnaga ülalt alla.

Kodanikuühiskond ei asu riigivõimust allpool, vaid samal tasapinnal.

See tähendab, et ühiskond pole mitte hierarhia, vaid suhtlemine.

Eesti kodanikuühiskond peaks kujunema toimivaks võrgustikuks, nii et ka Toompea tunnetaks end ühena paljudest vastastikku suhtlevatest mõjukeskustest.

Küsimus on aga selles, kas ja kuidas kodanikuühiskond tunnetab ja kehtestab ennast riigi toimiva partnerina. EKAK on esimene vormiline samm selle poole.

Me räägime palju ühiskondlikust leppest. Ühiskondlik lepe on teadmine, et erinevate huvide vahel on olemas ühisosa Eestis on kümne aasta jooksul toiminud ühisosa laiali paiskavad jõud, nn tsentrifugaaljõud. Kuid kodanikuühiskond võib

E

ja peab muutuma just ühiskonda siduvaks võrgustikuks.

Seltsid ja muud organisatsioonid peaksid kujunema info koondamise rakukesteks.

Kõik kodanikeühendused kujundavad ju ühiseid väärtusi, neil on oma identiteet, oma «meie». Ja see «meie» on seotud teatud soovidega, kuidas see «meie» tahaks, et ühiskond oleks ja kuidas seal asju aetaks. Kodanikuühiskond toimib, kui need «meied» on iseenda jaoks selged ja oskavad end ka teistele selgeks teha. Alles siis saab leida ka kokkupuutepunkte, ühisosa, milles kokku leppida.

Teoorias on riigis olemas väga palju informatsiooni. Avaliku teabe seadusega on väga suur hulk teavet Eestis kõigile kättesaadav. Samas on vaja teabe vahendamist, abi, et seda infot tõhusalt toimima panna. On vaja avalikku valvekoera, kes seda teavet ühistes huvides võimendaks.

Selleks vahendajaks peaks olema meedia, aga meedia ei suuda seda rolli alati väga hästi täita, sest meediat ajendavad sageli ühiste huvide asemel erahuvid. Vahel haugub meedia kui valvekoer lihtsalt erutusest. Üheks oluliseks võimaluseks teabe vahendamiseks ja toimiva võrgustiku loomiseks võiks olla kodanikuühiskonna portaali käivitamine internetis. Eestis on praegu juba väga paljudel inimestel juurde-

Tartu Ülikooli professor MARJU LAURISTIN (Mõõdukad) leiab, et kodanikuühiskond on nagu turg, mille erakonnad peavad erinevate ideedega välja tulema.

Kodanikuühiskonna hääl kõlama pääs internetile - Eesti on interneti kasutamiseit Ida-Euroopas esimesel ja kogu Euroopas seitsmendal kohal.

Ka kodanikeühendustelan juba terve rida liste, kodulehekülgi ja arutlusfoorumeid. On ajalehelisa Foorum. Miks mitte kujundada kõigest sellest kogu kodanikuühiskonna avalikku portaali, virtuaalset pidevalt toimivat suurkogu, kus kõik ühiskonnas toimuv leiaks kriitilist vastukaja ning kujuneksid vabas diskussioonis kodanikuühiskonna seisukohad? eine võimalus võiks olla kohalikud kodanikeühenduste keskused, uue aja rahvamajad. Mõõdukate erakond on välja pakkunud idee, et kohalikud omavalitsused aitaksid oma vahenditega kaasa, et kodanikeühendustei kujuneks igas linnas oma «inkubaator». See oleks üks maja, kust leiaksid ruumid, sidevahendid ja saali üritusteks kõik need kodanikeühendused,kelpuuduvadvahendid oma kodu rajamiseks.

Praegu on pärssiv see, et kodanikeühendused peavad kerjama kohta, kus olla - tuba telefoniga. Ja just omavalitsuste kohustus peaks olema tagada, et kodanikeühenduste energia ei kuluks ainult sellele, et saada endale elementaarset olemise võimalust.

Oluline on ka kodanikeühen-

T

duste osalus seadusloomes. Kodanikuühiskonna katusorganisatsioonideit peaks tulema soovitused, milliste ühendustega peaksid Riigikogu või kohaliku volikogu komisjonid mis küsimustes regulaarselt ühendustvõtma.

Näiteks kultuurikomisjon on kaasanud seadusloomesse üliõpilased, kes avastasid lõtku õppetoetuste seadusest. See lõtk polnud mitte otseselt näha, vaid seadusesse peidetud - ja üliõpilasesinduste aktiivse sekkumise tulemusel peatus eelnõu vastuvõtmine üliõpilaste huve kahjustaval kujul. Muidugi võib öelda, et oleks olnud parem, kui see arutelu oleks positiivsel kujullõpuni jõudnud, aga aeg sai otsa ja vähemalt sellisel kujul seda seadust vastu ei võetud.

Samas näitab see, et organisatsioonil on võimalus seadusi mõjutada, kui tal on regulaarne kontakt nii oma liikmetega kui ka seaduseelnöu arutava komisjoniga.

Kodanikuühiskonnalongi aeg minna edasi abstraktsest kriitikast, et riik ei tee seda või teist. Need «tegijad» on ikka konkreetne asutus või isik. Asi takerdub alati mingis konkreetses situatsioonis. Ja just kodanikuühiskonnal on võimalus konkreetseid asju märgata ja probleemide lahendamisele kaasa aidata.

Palju arvatakse, et küll oleks tore, kui Eestis oleks massierakonnad, mis kodanikuühiskonna rolli

poliitikas enda peale võtaksid.

Tegelikult ei oleks see tore ja see ei ole ka enam võimalik. Massierakondade juurest on võrguühiskonnas jõutud uute vormideni.

Erakonnad kuivavad kokku ja selle asemel tulevad organisatsioonid, mis tegutsevad teatud poliitika valdkondades, nagu looduskaitse, võrdsed õigused või perepoliitika.

Erakonnad on sellises ühiskonnas pigem põhimõtete sõnastajad ja kodanikuühiskond nagu turg, millel erakonnad peavad tulema välja erinevate ideedega. Kodanikuühiskond siis otsustab, millised ideed on arukad ja millised mitte. elline dialoog eeldab kodanikeühenduste ja erakondade vahel teatud maatrikssuhet. Kodanikuühiskond vaatab erakondade pakkumised üle: siin on pluss, siin miinus, siin küsimärk.

Toimub avalik kontroll ja diskussioon erakondade tegevuse üle, kusjuures kodanikuühiskond on liikuv ja avatud kõigile.

Demokraatlik ühiskond on mitmehäälne ja samas harmooniline.

Sooviksin näha Eestis rohkem harmoonilist mitmehäälsust. Selleks, et kodanikuühiskonna hääl ei kõlaks kakofooniana, on vaja harjutamist ja üksteise kuulamise tahet. Kodanikeühenduste hääl peab pidevalt kõlama. Kes pidevalt häält ei tee, selle häälläheb rooste.

S

Kokkuvõte Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua III suurkogul1. veebruaril vastu võetud ühenduste avalikust pöördumisest: n mitmeid valdkondi ja ülesandeid, mida peab täitma avalik võim, et tagada ühiskonnaliikmete heaolu ning anda panus ühenduste arenemiseks.

SEADUSLOOME - korrastatud tegevuse alus Öigusaktide eelnõud peavad olema läbi arutatud huvigruppidega, seadusloome mõju peab olema analüüsitud ning koos ühendustega tuleb tegeleda ühendusi puudutava seadusloomega.

EKAKi RAKENDAMINE - koostöö avaliku sektoriga Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamiseks peab valitsus koos ühendustega läbi töötama kodanikeühenduste tegevussuutlikkust mõjutavad valdkonnad.

UURINGUD JA STATISTIKA - õige ja süsteemne teave Avalik võim peab mõistma vajadust teha sõltumatuid uuringuid ja koguda statistilisi andmeid kõikidelt ühendusteit.

TUGISOSTEEM - struktuuride ja võrgustike arendamine Avalik võim peab mõistma kodanikualgatuse tugistruktuuri toetamise vajalikkust.

VABATAHTLIKKUS - ühine töö ühistes huvides Vabatahtlikkust peaks toetama seda motiveerivad seadused ning avalik võim ise peaks rohkem kasutama vabatahtlikku oskusabi.

RAHASTAMINE - rahastamismehhanismid ning seda toetavad seadused Avalik võim peab koos ühendustega looma ühendustele selged rahastamis- ja aruandlusskeemid, mis arvestaksid vabatahtliku töö rahalist väärtust. Tuleb koostada mittetulundussektori rahastamiskoodeks ja luua Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

TÖÖKOHTADE LOOMINE - aktiivne tööhõive ühenduste kaudu

O

Ühendused~ovadtöökohd

samamoodi nagu avalik sektor või eraettevõtted, seetõttu peavad avalike teenuste osutamist delegeerivad lepingud olema pikemaajalised.

3

Tallinna linnaamet eelistab riigihangete seadusest mööda hiilides omasid, paljastab KERTU RUUS.

Ta linna linnaamet rahastab ebaseaduslekult sõberühinguid aevalt aimab oma puudega last nädalaks suvelaagrisse usaldav lapsevanem või hooldaja külaskäigu üle rõõmustav ratastoolis vanur, et nende eest hoolitsemine on suur privileeg, mille mittetulundusühing saab lunastada vaid sõbralikes suhetes linnavalitsusega.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet on leidnud riigihangete seadust väänates viisi, kuidas hiilida kõrvale konkurentsipõhimõttest ja sõlmida lepingud juba sõpradeks muutunud mittetulundusühingutega.

Sotsiaalteenuste pakkumisel pole seepärast eluõigust ausal konkurentsil, mida riigihangete seadus nii hoolikalt püüab juurutada.

V

Linnaamet rikkus seadust 2001. aasta novembris kuulutas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet välja kaks ideekonkurssi: «Tallinna linnale vajalike hoolekandeteenuste ostmine 2002. aastal» ja «Sotsiaalprogrammide ostmine tänavalastele 2002. aastal».

Mõlemad kutsusid pakkujaid, teiste seas mittetulundusühinguid, üles pakkuma vajalikke sotsiaalteenuseid, mida linnavalitsus võiks sisse osta. Pärast esimese ideekonkursi läbiviimist sõlmiski linnaamet kohe lepingud enam kui kümne mittetulundusliku organisatsiooniga, et erinevaid väljapakutud teenuseid osta.

Näiteks otsustas linnavalitsus maksta lastelaagri korraldamise ja puuetega inimeste nõustamise eest. Nii leidis linnaamet häid pakkumisi ja suurepäraselt sai teoks ka 4

Linnaamet kuulutas küll välja ideekonkursi, tegi aga hiljem lepinguid sõlmides kõik nii, nagu oleks tegu olnud avatud pakkumismenetlusega. ühenduste ammune unistus partnerlusest ametnikega.

Kahjuks polnud kõik siiski nii ilus lihtsal põhjusel, et linnaamet rikkus seadust. Linnaamet kuulutas küll välja ideekonkursi, tegi aga hiljem lepinguid sõlmides kõik nii, nagu oleks tegu olnud avatud pakkumismenetlusega.

Riigihangete seaduses on näiteks kirjas, et ideekonkursside puhul on kandidaatidele hindamise ajal kindlustatud anonOümsus ja ideekonkurss lõpeb võitja väljakuulutamisega. Kui asutus soovib sõlmida konkursi võitjaga lepingu, tuleb tal selleks kuulutada välja eraldi hange, väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlus.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet aga sõlmis lepingud «ideekonkursi» võitjatega juba ideekonkursi raames ja käsitles seda kui konkursi lõppemist.

Oma teenuseid pakkunud ühingutel polnud «ideekonkursi» ajal

loomulikult mingit anonüOmsust, sest teada olid nii nende nimed kui hinnapakkumised. See oli selge seaduserikkumine, kinnitab riigihangete ameti peadirektor Andres Veel.

«Kui hange kuulutatakse välja ideekonkursina, peab see ideekonkursina ka lõppema,» sõnab Veel.

Aga Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sõlmis eraldi lepingud veel kolme esimesele ideekonkursile pakkumise esitanud taotlejaga.

Seekord kuulutati välja eraldi hanked, väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlused, ja raha said Eesti Vaimse Tervise Ühingu, Tallinna Hoolekande Keskuse ja Eesti Punase Risti projektid.

Lepingud enne hanget Siin aga on probleem järgmine: hanked järgnesid - erinevalt riigihangete seaduses nõutule - lepingute sõlmimisele, nagu kinnitavad Foorumi käsutuses olevad dokumendid.

Riigihangete menetlused • avatud pakkumismenetlus • piiratud pakkumismenetlus • väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumine • väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumine • ideekonkurss - korraldamisel peab lähtuma avatud või piiratud pakkumismenetlust käsitlevatest sätetest Allikas: riJg,hangete seadus

Ameti juhataja Vahur Keldrima andis juba 30. jaanuaril 2002 välja käskkirja, millega käskis muu hulgas ka nimetatud kolme ühinguga lepingud sõlmida. Foorumi andmetel sõlmiti kõik kolm lepingut enne, kui teated hangete väljakuulutamisest 14.-15. märtsil riigihangete registrisse ilmusid.

Riigihangete registrist on näha, et linnaamet viis eelmisel aastal väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusi läbi täpselt sama palju kui avatud menetlusi, kusjuures kõik 11 väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumist tehti kahe päeva jooksul. See viib mõttele, et ideekonkurss andis ametile võimaluse rahastada sõberühinguid ning riigihanked on selles majas suuresti fiktiivne nähtus.

Teisele ideekonkursile, «Tänavalastele suunatud sotsiaalprogrammide ostmine Tallinnas 2002. aastal», pakub huvitavat tausta aga Tallinna linnavalitsuse partnerIusprogramm «Riskilaps». See kujutab endast koostöölepingut, mis on sõlmitud Tallinna linnavalitsuse ja 16 organisatsioonist koosneva Tänavalaste Ümarlaua vahel.

Kui võrrelda ideekonkursi edukaid pakkuja id ja «Riskilapse» programmis osalevate ühingute nimekirja, võib näha, et kõik neli ühingut, kellega ideekonkursi lõppedes leping sõlmiti, kuuluvad ümarlauda.

Need on Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, Katleri Lastekaitsekeskus, Tallinna Laste Tugikeskus ja MTÜ Enne ja Pärast Sündi. Kusjuures isegi kaks kolmest ilmajääjast on programmis osalejad.

See «koostööleping» tundus

VALASTE ÜMARLA UD" ka hu ~tub teg te probleemi lahendamisega, ka ning välja andma erinevaid inform: infomaterjale ning telstele organisats . õppe- ja juhendmaterjale.

AVALASTE ÜMARLAUD" kohustub ka inT~ltTll1CI' ning ettepanekuid riski- ja tänavalaste

Tallinnas. ÜMARL-\CAS" osalevate . ajad kohustuvad pidama töökaasalekuid ük vajadusel kaasavad teisi sarnas te eesmärkidega or

tsus võimaldab ((TA _1A VALASTE organisatsioonidele materiaalset ja mora enditest eelpool roodud organisat ks. b

koordineerida

koostööd er' kui need ületa

Pooleian õigus käesolev lepir.g lõpetada või 1 osalemast poolte kokkuleppel 'gaI ajal, teatades osapooltele kirjalikult ette üks kuu. on koostatud 15 (vüetc:isd:ümnes) võrdset eksemplaris, millest Lin:ia \'alitsus saab ü t igaüks ühe eksemplan.

Tänavalaste probleemidega tegelemiseks on Tallinna linnavalitsus sõlminud koostöölepingu 16 ühinguga, kellele linn on lubanud nii moraalset kui ka rahalist toetust. toimivat isegi hindamise tasemel.

«Riskilapse» programmi koordinaatori Tallinna Lilleküla Turvakodu praegune ja ideekonkursil edukaks tunnistatud, lastele ja emadele varjupaigateenuse osutamiseks ligi 700 000 krooni saanud Tallinna Laste Tugikeskuse endine juhataja Erki Korp osales hindamiskomisjoni liikmena.

Siiski, kui vaadata 14. detsembril 2001 sõlmitud linnavalitsuse ja Tänavalaste Ümarlaua koostööle-

pet, selgub, et ametnikud täitsid vaid ainult oma kohust.

Seisab ju leppeski must valgel, et «taotledes ja planeerides linnaeelarvelist toetust Tänavalaste Ümarlauas osalevatele organisatsioonidele, teevad pooled koostööd selle protsessi igas staadiumis» ja «linnavalitsus võimaldab Tänavalaste Ümarlauas osalevatele organisatsioonidele materiaalset ja moraalset toetust eelarvelistest vahenditest».

Sellesse mõtteviisi avatud kon-

kurents ja riigihanked enam ei mahu, hoolimata sellest et need 16 siseringi ühingut pole sugugi ainsad tänavalastega tegelevad organisatsioonid Tallinnas.

Raha siseringile Päris huumori valdkonda kuulub aga eelmise aasta 7. märtsi Eesti Päevalehes Tallinna teadete rubriigis ilmunud kribukirjas teatis, et failinna sotsiaal- ja tervishoiuamet kuulutab välja konkursi riiklike sotsiaalhoole-

kandeprogrammide «Avahoolduse rakendamine» ja «Preventiivne töö sotsiaalsektoris» täitmiseks Tallinnas.

Taotluste esitamise tähtajaks on ... 8. märts! Önneks oli Tallinnas seegi kord terve rida võimekaid ühinguid, kes suutsid oma taotlused ka päevapealt esitada.

Seejuures võiks esile tõsta Tallinna Linnamisjoni, millel õnnestus saada rahastus lausa kolmele projektile, kokku 230000 krooni ulatuses.

5

es jaanuaris Ida-Virumaal Sondas kempsu tahtis minna, pidi ämbriga vett kaasa võtma, sest vesi oli nädalaid kinni külmunud. See aga ei häirinud kohalikul perenaiste seltsi! muuhulgas aroomiõli massaazi kursuseid läbimast.

Massaazikursused on muidugi ainult väike osa Sonda seltsielust, mida kannavad viis seltsi, millest vaid üks on mittetulundusühinguna registreeritud. Sondas võite te sattuda kaktuste päevale, lemmikmehe valimistele või sokinäitusele. Sondas on just seltsingud need, kes teevad ise ja ajavad ka teisi kodust välja.

Kõige kirevamad ideed ongi mitu korda kuus koos käival ja avalikke üritusi korraidavai Sonda perenaiste seltsil. Seltsi paarkümmend liiget on õppinud tegema eri maitsega võisid, kandma võimalikult mitmekesisel viisil rätte ja salle, valmistama küünlaid, maalima siidi ja värvima klaasi. Kogu valla rahvale on mõeldud näitused, laada d ja valimised - silmapaistvate meeste ja nais6

K

Seltsi ng on mugavam neile, kes ei soovi kuigipalju rahaga tegelda. Kui tegevus laieneb, võib mõelda enda registreerimise e mittetulundusühinguna. te kõrval on valitud näiteks toredat abielupaari ja vahvat perekonda.

Pensionäre ühendab 76-liikmeline Mummivaari klubi. Klubi president Rein Kask möönab, et paljud eakad liikmed maksavad 15-kroonist aastast liikmemaksu vaid selleks, et sünnipäevaks kaarti saada.

Valla isalik hool Sonda Looduskaitse Selts ja seltsi aseesimees Aleksander Sinimäe tunnevad jälle rõõmu umbes nelja kilomeetrise ümbermõõduga Ulviste järvest. Kuigi ka järvest suutis selts anda eelmisel aastal välja voldiku, samas kui matkaradade rajamine on unistus tulevikuks.

Kuid Sonda seltsielu - viis seltsi 1200 inimese kohta - poleks hoo-

piski nii elav, kui vallavalitsus poleks seltside eest algul isalikult hoolitsenud. Kuigi suurem osa valla 8-miljonilisest eelarvest kulub Sonda kooli ülalpidamiseks, mis on ka aleviku suurim tööandja, on seltse alati toetatud.

Sellise tava lõi Sonda endine vallavanem Peedu Erm, kelle sõnul seda pidi tegema, sest kogu kohalik elu toimub seltsingute kaudu.

Praegune Sonda vallavolikogu liige Erm meenutab, kuidas vallavalitsus aitas kohalikel seltsidel nende esimesi projekte kirjutada, raha liikus vallavalitsuse poolt seltsingute tarbeks avatud pangakonto kaudu.

«Andsime algul nõu nii projektide kui aruannete kirjutamisel, raamatupidaja vaatas asjad üle,» sõnab

Peedu Erm. «Seda pole alguses nii lihtne õppida.» Samuti andis vald alati projektides omaosaiuse.

«Kõike pole pisikesel vallal panna, aga 10-20% leiab alati,» ütleb Erm. Ka Sonda uus vallavanem Ivo Teder kinnitab, et jätkab seltside toetamist. Selle aasta veel kinnitamata eelarves on ühendustele mineva summa suurusjärk sama.

Planguvärvimine ja klassika Sarnaselt Sondaga on kohaliku elu käima pannud ka esimest aastat tegutsev Türi Kultuuriseltsing, mis on samuti teinud üritusi nii oma 11 liikmele kui ka kogu rahvale, planguvärvimise päevast klassikalise muusika kontsertideni. Kuna seltsingu populaarsus muudkui tõusis, pidid seltsingu liikmed seltsingu juurde veel kõigile avatud klubi tegema.

Eestis tegutsevate seltsingute ja klubide koguarvu on väga raske kindlaks teha, sest nad ei pea enda tegevusest mitte kedagi teavitama.

Kohalike tugikeskuste koordinaato-

Seltsingud sooviksid pangakontot SO. D.\ VALD

SONDA PERENAISTE S L1 S II.'VALFlKATSIOO,

'rro " '1ST'"

-

... _ _ _ ......,.SIRJEASTOK _ _ _ -'..,-11 " .•• KODUPERENAI E KVALlFIKA I 'lOO

Sonda perenaiste seltsi praegusele esinaisele Sirje Astokile 1999. aastal välja antud koduperenaise kva lifikatsioonitunnistus.

• sisult lepinguline tegevus, mitte Juriidiline ega füüsiline isik • sarnaneb siiski mitmeti juriidilise isikuga: tal on sisemine korraldus, liikmed, identiteet, oma vara, ta saab votta teatud määral kohustusi ja õigusi • loomise aluseks on seltsinguleping, mis kujutab endast lepingut uhise ees margi saavutamiseks • seltsinguleping on enamasti vabas vormis kirjalik leping, kuid seadus lubab ka suulist lepingut • reguleeritud võlaoigusseaduse alusel • kui seltsingul tekivad võlad, tuleb need kinni maksta koigilliikmetel ühiselt

rid usuvad, et neid on mittetulundusühingutest vähem, kuid igas maakonnas võiks neid siiski olla mitukümmend.

Süda-Eesti ühenduste tugikeskuse koordinaator Eha Pehk märgib, et seltsing saab alguse siis, kui selle liikmed otsustavad ennast seltsi nguks kutsuma hakata ja teevad seltsingulepingu. «Seltsingulepingus pannakse paika ühised eesmärgid,»

~~____ . ~_.

__ .__ .____-'

selgitab Pehk. «Näiteks otsustab grupp inimesi, et ehitavad jaanipäevaks kiigeplatsi ja lepivad kokku, kes mida teeb.»

Pehk märgib, et kuigi seltsing pole juriidiline isik, on tal siiski suurem kaal kui lihtsalt mingi ringi!.

«See on selline edumeelne tegevus, samm edasi tavalisest kooskäimisest,» sõnab Pehk.

Suur raha nõuab ühingut Seltsingu vorm on mugavam neile, kes ei soovi kuigipalju rahaga tegelda, Kui tegevus laieneb ja tekib soov suuremaid summasid taotleda, võib mõelda enda registreerimisele mittetulundusühinguna, Seltsinguid toetavad kohalikud omavalitsused ja mõned fondid ning programmid, kuid tavaliselt väikeste summadega, «Ega fondid naljalt eraisiku arvele raha ei kanna,» sõnab Tartu- ja Jõgevamaa ühenduste tugikeskuse koordinaator Angelika Rehema. «Selline ühine tegevus käib pigem oma taskust, nii et kordamööda tehakse pirukaid,

Türi Kultuuriseltsingu mullukevadine planguvärvimise päev.

Muidugi, kui kohalik omavalitsus teab, et kiigeplatsi ehitajad on ausad inimesed, siis ta ka toetab.»

Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogus seltsinguid esindav Anu Jänes kinnitab, et suurem osa seltsinguid tegutseb kultuuri ja käsitöö valdkonnas ning külaliikumises. Palju on ka naisseItse, samuti tegutsevad seltsingu vormis mitmed ümarlauad.

Lisaks juriidilistele küsimustele on maakohtade seltsidel tihti ka mureks, et tegevusest võtavad osa vaid vanemad inimesed. Näiteks Sonda Looduskaitse Seltsi liikmetest on seitsmendik üle 80-aastased. Ka Mummivaari klubi president Rei n Kask räägib, et vanemaid inimesi on raske kodust välja saada. «No on kohe tugitooliinimesed,» viitab ta. <<Ja noored on ainult kõrtsis.l) Liikmeskonna eakamaks muutumine on lõpetanud ka klubi orkestri tegevuse. «Nüüd on meil ainult trio,» ütleb klubi president, trio klarneti- ja saksofonimängija Rein Kask.

eltsmgud ise ei saa avada oma pangakontot. Seltsin gute rahaasjad lahendatak se tavaliselt nii, et raha hoitakse kokkuleppeiiseit mõne seltsmgu liikme Isikhkul pangakonto!.

Vahel pakub oma kontot rahaasjade ajamiseks ka kohalik omavalitsus. Nalteks Sonda valla valitSus avas eraldi pangakonto kuhu laekus just seltslngute poolt proJektldele taotletud raha Laäne Viru nalsuhenduste Ja erakondade esindajate umarlaud jalle kasutab vajaduse korral mone IlIkmesuhingu kontot KUI umarlaud 1999. aastal kokku tuh ei olnud neil esialgu üldse raha hst toetust tarvIS. Nad kohtusid lihtsalt kordamööda uksteise Juures.

KUI ümarlaud SOOVIS taotleda projektiraha, koostati taotlus umbes 20 000 kroonile ühe nais seltsI ntmel.

Meri pole enhsl probleeme olnud, sõnab umarlaua uks eestvedajaid Anu Jänes Kui on tarvis raha küsida, leiame oma umarlaust mone ühingu, kes proJekti eSitab» Jänes möonab siiski, et tal oleks hea meel vÕimaluse ule seltslngule oma konto avada see oleks paljU mugavam ja sef gem, tõdeb ta. KUI seltslngul oleks pangakonto, tõstaks see ka selts/ngo usaldusväärsust kohalt ku omavalitSuse silmiS.» Ka TOn Kultuunseltslngu juhatuse liige Olle Välimäe nõus tub, et oma konto oleks hea, kUlg. praegu on rahastajad nõus tuood kandma seltslngu tegevu seks raha ka eraisiku kontole Eks nad kahtlevad ja köhk levad, lisas Välimäe Samas ei tahaks seltsingu vormiSt loobu da sest see on nii mõnus» Võimalust seltslngutele oma pangako to avada on arutanud E~st. M ttetulundusühenduste Omarlaud, justlitSminlsteenum ja Eesti Pangalht.

7

Kas Eesti maksumaksjale võiks anda võimaluse kanda 1 alo oma tulumaksust riigikassa asemel mõnele ühendusele

Väärt idee, kuid ei tohi

rakendada analQOsita.

Erakonnad lubavad prään ekut Erakonnad räägivad, mida teha Eesti kodanikuühiskonna edendamiseks.

VIIVE ROSENBERG Keskerakond

Parem on praegune või- ___... ~

malus annetadaSCJ6mak sustatavast tulust.

valitsus, sest ta pole ühendustele vanem vend, vaid võrdne partner.

JAAN PÖÖR Rahvaliit

PAUL-EERIK RUMMO, ReformieraVIIVE ROSENBERG, Keskerakond: Kodanikuühiskond toimib demokraatliku riigi kodanikuks olemise ja omaalgatuseks organiseerumise, kodanike kaasamise läbi koostööle avaliku võimuga ja seaduste ühise loomise kaudu.

Suurima probleemina näen kodanikuühiskonnas killustatust ja lõhesid erinevate huvirühmade vahel. Suurem koostöö ja ühisosa ning -huvide saavutamine oleks toimiva kodanikuühiskonna eelduseks. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamise komisjoni kutsuksin nende ühenduste esindajad, kes on laiemal pinnal organiseerunud.

JAAN PÖÖR, Rahvaliit: Kahjuks pole mittetulundusühendused saavutanud nii väärikat positsiooni ühiskonnas, kui neil peaks olema.

Suurim probleem on see, et ikka tahab keegi parem olla ja teisi esindada, omamata selleks volitusi.

Nii mõnigi ühing tahab teistele katust pakkuda, et ise paksem osa ühiskassast sisse kasseerida. Kui luua kodanikuühiskonna sihtkapital, peavad eraldised olema avalikud. Korruptsioon on ka kolmandale sektorile omane. Ühendused peaksid omavahel paremini läbi saama. Kui hakatakse moodustama EKAKi elluviimise ühiskomisjoni, peavad ühendused ise otsustama, kes neid esindab.

KADRI JÄÄTMA, Isamaaliit: Kümme aastat on Eestis jõudsalt arendatud riigi- ja ärisektorit. Eesti tulevase 8

arengu edu võti on selles, kui elujõulised on kodanikeühendused.

Kodanikuühiskonna hetke suurim probleem on vähene kodanikujulgus ja riigipoolne suutmatus kodanikuühiskonda partnerina võtta.

Seadusloomes on vaja kaasata vastava ala kodanikeühendused töörühmadesse juba seaduseelnõu väljatöötamise algetappides.

Kolmanda sektori rahastamise põhimõtted peavad olema selged ja läbipaistvad. Kodanikuühiskonna sihtkapitali moodustamise idee väärib toetust. Pooldan kolmanda sektori tugistruktuuride toetamist riigieelarvest.

Valitsuse ja ühenduste ühisesse EKAKi rakendamise komisjoni kutsuksin Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua.

kond: Loodan vabatahtlike valitsusväliste kodanikeühenduste tugevnemisele. Meil on kolmanda sektori tugistruktuuri toetamine ka valimisplatvormis.

Suurimad Eesti kodanikuühiskonda puudutavad probleemid on koordineerimatus ja usaldamatus.

Nüüd peaksid ühiskomisjoni moodustamiseks tegema esimese sammu kodanikeühenduste katusorganisatsioonid. Korrektsem ja EKAKi vaimuga paremas kooskõlas on, kui oma esindajad määrab kodanikesektor ise.

Konkreetsed sammud, mida saaks teha võimuorganite ja ühenduste suhtluse paremaks korraldamiseks, saab EKAKi kohaselt välja töötada eelmainitud ühiskomisjan.

Jah.

KADRI JÄÄTMA Isamaaliit

Jah.

MART MERI Mõõdukad

AVO ÜPRUS, Res Publica: KodanikuMART MERI, Mõõdukad: Kodanikuühiskonnal on demokraatia lai endaja ja solidaarsuse kasvataja roll.

Pooldan ettevõtlusinkubaatorite eeskujul ühenduste inkubaatorite loomist omavalitsuse ja riigi toel.

Inkubaatoris on koosolekuruum, töölauad, arvuti, paljundusmasin jm elementaarsed töövahendid.

Pooldan ka praeguse hasartmängumaksu nõukogu laialisaatmist ning hariduskapitali ja sotsiaalkapitali asutamist vastava ala ühenduste kaasamisega.

Loodava ühiskomisjoni juures peaks initsiaatoriks olema mittetulundusühendused ise. Meil on olemas Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud ja teisi suuri organisatsioone. Aga kutsujaks ei saa olla

ühiskond on meie ühine paleus, mis saab teostuda isikliku ja ühisvastutuse adumise kaudu. Riigi ülesanne on seda mittetulunduses ja kirikus peidetud ressurssi motiveerida ja tunnustada. Loomulikult on tegemist ka «kanaarilindudega kaevandustes»: riigi asi on aidata hoiatajatei ellu jääda.

Suurim Eestis kodanikuühiskonda puudutav probleem on praegu riigivõimu suhtumine, usaldamatus ja vaesus.

Seadusiaamesse saab ühendusi kaasata avalike arutelude, tunnustamise, algatuste väärtustamise kaudu. Ühiskomisjoni saab kutsuda vaid neid, kes on nähtavad ja organiseeritud. Kindlasti peab rääkima EKAKi välja töötanud ümarlauaga.

PAUL-EERIK RUMMO Reform iera kond

SOmpaatne ettepanek.

Avo ÜPRUS Res Publica