Kodaniku체hiskonna h채채lekandja
Mittetulunduslikel 체hendUS&ll4~n viis peamist rahaaliikat. Loe lk 6-7
Euromiljardeid oodates. Loe lk 8
Kirev raha Kodanikuühenduste raha tuleb kõige erinevamatest allikatest
odanikuühendustest armastatakse kõnelda kui ühtsest kambast. Tegelikult määrab kodanikuühenduse olemuse suuresti see, kes ja mis viisil tema kukrut täidab. Ja siin erinevad ühendused üksteisest 180 kraadi. Et Eesti kodanikuühenduste rahastamisviisid peegeldavad kõige kirevamaid viise Ja võimalusi, mis räägivad omakorda organisatsioonide erinevatest rollidest ja elujõust, tuleks kergetest üldistustest ühenduste sissetulekute teemadel hoiduda. Ainsas Eesti kolmandat sektorit puudutavas uuringus, mille käigus küsiti kodanikuühendusteit rahaallikate kohta, pidid ühendused hindama erinevate allikate olulisust viie palli skaalal. Kõige olulisemaks kuulutasid ligi 300 vastanud ühendust üle Eesti kohaliku omavalitsuse ja riigi. Samas, isegi kui sellest saab järeldada, et Eestis sõltuvad ühendused peamiselt riigitoetusest, ei tohi seda sugugi kõikidele organisatsioonidele üldistada. Nimelt vastas ligi 40 protsenti küsitletavatest samas, et nendel puudub sissetulek kohalikust omavalitsusest või riigilt täiesti. Riigi toetus on oluliseks eraldusjooneks sellest sõltujate ja mittesõltujate vahel. Oleks absurdne järeldada, et riiklike toetuste nautijad on poliitiliselt äraostetud, kuid küsimus poliitilistest ja «ametlikest» sidemetest tekib siiski. Oluline on seejuures, kui suur osa ühenduse sissetulekust riiklikest allikatest tuleb - ühest allikast ammutamine paneb ühenduse allika kuivamise puhul nii abitusse seisu, et selle säilitamise nimelollakse paljuks valmis.
K
a sõltumine liikmemaksudest kõigub Eesti organisatsioonide seas paarist protsendist sajani. Näiteks Eesti suurimaid katusorganisatsioone, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, kogub oma aastasest sissetulekust 900-krooniste liikmemaksude kaupa umbes 2%. Suurem osa rahast tuleb välisfondidest, riik organisatsiooni ei toeta. Samal ajal elab näiteks Sakala korporatsioon laias laastus liikmemaksudest ära, millele lisanduvad liikmete annetused. Näiteks raamatukokku peavad kaasvõitlejad (üliõpilastest liikmed, kes pole enam rebased) ostma aastas kaks raamatut. Mingit riiklikku ega välisabi pole, kui mõned annetused välismaal elavateit vilistlastelt välja arvata. Liiati ei saa ühenduste rahalist seisu arvutada ainult rahas. Sakalale näiteks kuulub võimas renoveeritud maja Tartus. Selle ehituseks võttis Sakala pangalaenu, mida korporatsioon maksab nüüd tagasi rahast, mis koguneb maja ruumide rendist. Eestimaa Looduse Fond aga, mis muidu saab 80% sissetulekust välisrahast, on bilansis muu hulgas kinnitanud järgmised varad: 10 lammast Matsalus, Tabasalu pargivahi teenistuses olev hobune Antonius, traktor Tabasalu pargi korrashoiuks, koos kaasomanikuga 24 hektarit maad ja paat hüljeste uurimiseks. Lõpuks väidavad ligi pooled maksuametile deklaratsioone saatvad ühendused (kohustuslikke deklaratsioone ei esita vähemalt kolmandik), et neil puudub rahaline käive ja ligi 60% ühendustest pole palgalisi töötajaid. Siiski on nende seas elujõulisi organisatsioone, kelle tegevus rajaneb elujõulisel varal, millega ei saa uhkeldada ettevõtted ega riigiametid, nimelt vabatahtlike!.
K
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel kord kuus Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit, Pärnu mnt 67a, Tallinn 10134, faks 6 31 1210, tel 6 461005, e-post foorum@netexpress.ee. Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel
2
eda artiklit innustas kirjutama 21. veebruari Foorum, mis tegi kriitikat Tallinna linnavalitsuse partnerlusprogrammi «Riskilaps» kohta. Et olen selle programmi idee üks käivitajatest, pean vajalikuks anda mõned selgitavad kommentaarid. Tallinna linnavalitsus on teadvustanud linna hoolekande seisukohalt olulise probleemi - tänavalaste või selgemalt väljendades riskilaste temaatika. Novembris 2000 palus abilinnapea Ants Leemets mul kokku kutsuda need Tallinna organisatsioonid, kes töötavad tänavalastega. Sellele järgnes linnavalitsuse poolt partnerlusprogrammi «Riskilaps» loomine 14. detsembril 2000. Koostööleppele kirjutasid alla linnavalitsus ja 14 partnerorganisatsiooni. Alates 2000. aasta novembrist on igal kuul kogunenud nn tänavalaste ümarlaud, mis tutvub riskilastega töötavate organisatsioonide tööga ja arutab riskilaste probleeme. Ümarlaud on otsene infokanal linnavalitsuse ja mittetulundusorganisatsioonide vahel. Tänu ümarlauale tunneme kõiki riskilastega töötavate organisatsioonide juhtfiguure isiklikult. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda kureeriv abilinnapea Anders Tsahkna saab ümarlaudadel näha, millistes tingimustes need organisatsioonid töötavad, mis on nende mured.
S
Oleme loonud koostöösidemed politsei, haridussüsteemi, spordi- ja noorsootöösüsteem idega. Teame tänavalaste nimesid ja ligikaudset arvu Tallinnas. Partnerlusprogrammi kuulub tänaseks 22 organisatsiooni, mitte 16, nagu Foorumis kirjas oli. Programmi põhimõtteks on kõigepealt õppida oma partnereid tundma ja alles siis võtta nad liikmeteks. Partnerlusprogramm laieneb iga aasta lõpus. 22. detsembril 2002 võeti programmi juurde viis uut mittetulundusorganisatsiooni, kes tegelevad riskilastega Talli Seega Foorumi väide, et progra , on suletud ja jagab raha siseringile, on alusetu. Miks ikkagi on sellist koostööprogrammi vaja? Eestis on väga palju mittetulundusorganisatsioone (ca 18 000) ning need tegutsevad erinevatel motiividel ja eesmärkidel. Näitena võib tuua, kuidas alaealiste ahistamises kahtlustatav Allan Laving lõi Tänavalaste Fondi, millele ta andis hiljem uue nime The Street Children Foundation. Tänu linnavalitsuse partnerlusprogrammi «Riskilaps» vahendusel toimunud koostööle saime teada mehe taustast ning mees oli sunnitud oma kahtlase tegevuse Tallinnas lõpetama. Samas jätkas ta Kütiorus, kus korraldas lastelaagri, millest tekkis eelmisel suvel ka meediaskandaal.
Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja ERKI KORBI vastulause süüdistustele kokkumängus linnavõimuga. JUHAN PARTS
Ühenduste partneri ssuhted ole ebaeetilised Meie partnerlusprogrammi eesmärk ongi õppida organisatsioone tundma ja alles siis luua koostöösuhted. Räägime mittetulundusorganisatsioonide tegevuse läbipaistvusest, hindamisest, kuid mis on ikkagi kriteeriumid, mille alusel teha õiglasi otsuseid? Sama küsimus puudutab ka hoolekandeteenuseid, mis on hoolekandeseaduses kirjas, kuid mida pole riigi poolt üheselt defineeritud. Samuti puuduvad hinnad konkreetsetele teenustele. Arstil on litsentsinumber ja le saamiseks on ta täitnud teatud ded. Sama peaks olema ka ühingutega - kui ta vastab nõuetele, saab ta litsentsi. Litsentseerimise aluste väljatöötamisega võiks näi-
teks Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud tegelda. Kuna eespool toodud nõuded ehk litsentsid ühingutele puuduvad, olemegi «Riskilapses» seadnud sisse tegevuspõhimõtte, et laiendame programmi igal aastal ning kahe tegevusaasta jooksul on 15 osapoolest saanud 22 osapoolt ning programm laieneb veelgi. Koostöö eesmärk ei ole raha. See oleks väga alatu, kui mõni organisatsioon näeks kogu tegevuses osalemise taga vaid raha, mitte lapsi, kelle jaoks midagi ära tehakse. Samuti peaks ajakirjanik analüüsima, kui palju on neid organisatsioone, kes suudavad üldse lastele varjupaigateenust pakkuda, ning kui palju on raha, mida erinevatele
mittetulunduslikele organisatsioonidele jagada. Tasemel töötavaid organisatsioone on kahjuks vaid mõned. Kui rahalisi vahendeid napib, saab linnavalitsus sõlmida lepingud vaid nende organisatsioonidega, kes pakuvad linnale esmatähtsaid sotsiaalteenuseid piisavalt hea kvaliteediga. Siinkohal ei saa juttu olla organisatsioonide toetamisest, st lihtsalt raha laialijagamisest. Iga korralik kodanikuühiskonna organisatsioon peaks suutma oma olulisi tegemisi valgustada meedias nii, et selleks poleks vaja eraldi kinnimakstud ajalehelisa. Foorumis tehakse vaid kriitikat, kuid iga artikkel peaks pakkuma välja ka konkreetseid lahendusi.
Ametnik selgitab
21. veebruari Foorum kirjutas kahest Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti 2001. aastal väljakuulutatud ideekonkursist, «Tallinna linnale vajalike hoolekandeteenuste ostmine 2002. aastal» ja «Sotsiaalprogrammide ostmine tänavalastele 2002. aastal». Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja VAHUR KELDRIMA, kas amet rikkus seadust?
mis kuulutati Eesti Päevalehes välja päev varem, 7. märtsil. Kuidas selgitate nii lühikest tähtaega?
Pärast komisjoni poolt ideekonkursi võitjate väljaselgitamist kuulutas amet riigihangete seaduse alusel valja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse, mille tulemusel sõlmiti lepingud ideekonkursi võitjatega. Seega leiame, et amet ei rikkunud riigihangete seaduses sätestatud korda, vaid lähtus ideekonkursi ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluste sätetest.
Taotluste esitamise tähtajaks määrati 8. märts. Konkurss kinnitati ameti juhataja käskkirjaga 28. veebruaril2002. Teade konkursi toimumise kohta avaldati ameti veebileheküljel, taotlus teate avaldamise kohta tehti ka ajalehele Eesti Päevaleht. Miks see alles 7. märtsil ilmus, on nüüd, aasta hiljem raske kindlaks teha. Aga et konkursi läbiviimine teenuse pakkujatele ootamatult ei tulnud, tõendab ka see, et konkursile laekus 20 taotlust, millest rahuldati 12.
Foorum kirjutas 8. märtsi 2002 tähtajaga konkursist,
Res Publica esimees
Kinnitate 10. märtsi Postimehes, et kavatsete otsuste langetamisesse «kaasata poliitikaväliseid asjatundjaid, küsida nõu ametnikeit, teadlasteit, koda nikuühendustelt». Kuidas, kui palju ja mis küsimustes? eil on juba hea kogemus. Valitsemisprogramm valmis koostöös erakonnaväliste asjatundjatega, keda me töögruppidesse kutsusime. Mitmetes valdkondades, nagu naiteks sotsiaalpoliitika ja keskkonnapoliitika, on olemas suhteliselt tugevad valitsusvälised analüusikeskused. Näiteks tutvustasime keskkonnaprogrammi keskkonnaorganisatsioonidele. Üks suur kasutamata ressurss on täna - nii imelik kui see ei tundu - meie ametnikud, keda oleme aastaid koolitanud ja kellelt on tihti nõu küsida unustatud. Olime vist esimesed, kes kutsusid avalikult ametnikke oma valitsemisprogrammi kommenteerima. Riigikogu tasemel kavatseme kaasata nn tarkade komiteesid, kelle ulesandeks on sõnastada lahendusi ühiskonna probleemidele, mis oleksid aluseks valitsusliidu poliitikale. Valitsuse tasemel tuleb huvigruppide esindajaid kaasata eelnõude koostamisse ja analüüsi. Samas peame endale aru andma, et ühe huvigrupi huvi ei pruugi olla Eesti huvi. Võin ausalt välja öelda, et kõiki ettepanekuid ei hakka me kindlasti arvestama. Aga et kahekõne ei katkeks, püüame võimalikult oma poliitilisi valikuid selgitada, et palju vaeva näinud inimesed saaksid aru, mis on otsuste taga.
M
3
ANDRA INDRIKSONE Läti Mittetulundusühenduste Keskusest kirjutab, kuidas Läti organisatsioonid seaduseelnõusid arutavad.
ä i üh· gud osalevad kantslerite istungitel ätis osaleb juba mitmendat kuud kantslerite iga nädalastel nõupidamistel ka kolmanda sektori esindaja. Seda näeb ette eelmise aasta novembris Lätis vastu võetud uus valitsuse kodukord. Ülesanne valida välja mittetulundussektori esindaja, kes käiks kantslerite istungitel ja teavitaks mittetulundusühendusi igal nõupidamisel tehtud otsustest, polnud sugugi lihtsate killast. Lõpuks delegeeriti see ülesanne Läti Mittetulundusühenduste Keskusele (NVO Centrs). Nii otsustasid need enam kui 50 organisatsiooni, kes olid huvitatud neile antud võimalusest valitsuse tasemelotsuste tegemises osaleda. Algul ei soovinud keskus seda ülesannet enda peale võtta, kuid kokkukutsutud avalikul nõupidamisel soovisid ühendused üksmeelselt seda varianti. Läti ühendusi esindab kantslerite nõupidamistel Solvita Kalnina, kellel on magistrikraad mittetulundussektori juhtimises. Tema ametiaja kestus pole praegu kindlaks määratud. Esindaja tööd rahastavad ÜRO Arenguprogramm ja Balti-Ameerika Partnerlusprogramm (riigi seisukoht on t et ühenduste osalemist kohtumistel ei tohiks rahastada riigieelarvest). Algul, kui keskuse eelarves polnud selle ülesande jaoks eraldi raha ette nähtud oli ametlikuks esindajaks Läti Mittetulundusühenduste Keskuse juhataja Kaija GertnereOzola ning nõupidamistelosalesid 4
L
t
Võimalust seaduseelnõude muutmiseks ettepanekuid teha on kasutanud päris paljud ühendused ja mõnel juhul on nende ettepanekutega ka arvestatud. vabatahtlikult keskuse koordinaatorid. Mittetulundusühenduste keskuse ülesannete hulka kuulub nüüd kogu Läti kolmanda sektori teavitamine nendele antud võimalusest teha kohtumiste kaudu ettepanekuid seaduseelnõude ja muude poliitiliste dokumentide kohta mida kantslerite istungitel arutatakse. Selleks peab keskus pidevalt uuenevat andmebaasi kõikidest asjast huvitatud organisatsioonidest, kus praegu on kirjas 57 organisatsiooni ja organisatsioonide liitu. t
E-post hoiab kursis Igal nädalal saadab keskus kõikidele nimekirjas olijatele e-posti teel põhjalikku teavet arutlusel olevate küsimuste kohta, koos viidetega, kust istungitel arutlusele tulevaid dokumente leida. Organisatsioonid saavad siis tekstidega tutvuda ja oma ettepanekud teha. Siis võivad nad saata kabinetiistungile oma esindaja või paluda oma arvamuse edasi anda Läti Mittetulundusühenduste Keskuse esindaja!. Kui eelnõu tuleb veel ministeeriumides arutlusele, annab ühendus keskusele teada, et tal on kavas eelnõule kommentaarid kirjutada. Siis teatab keskuse esindaja omakorda
kantsleritele sellest kavatsusest, mispeale oma seisukohta avaldada soovinud organisatsioon saab kaks nädalat aega, et kommentaarid paberile panna ja need ministeeriumisse toimetada.
Meenutab tulekustutamist Võimalust seaduseelnõude muutmiseks ettepanekuid teha on kasutanud päris paljud ühendused ja mõnel juhul on nende ettepanekutega ka arvestatud. Kõige aktiivsemateks organisatsioonideks saab pidada Läti Kennelliitu, Läti Kaupmeeste Ühendust, Läti Raudteelaste Liitu ja Läti Tarbijakaitse Liitu. Kantslerite istungitelosalemine sarnaneb teataval määral tulekustutamisega. Ühendused peavad ennast viima kurssi dokumentidega, mille ministeeriumid on juba valmis kirjutanud, ning neile väga lühikese aja jooksuloma arvamuse andma . See on osutunud väga heaks otsuste mõjutamise viisiks neile ühendustele, kes on juba varem eelnõude kirjutamises osalenud. Nendele annab see ka võimaluse jälgida, kas eelnõu koostanud ministeerium on nende eelnevate soovitustega arvestanud. Kuid enamikult organisatsioonidelt nõuab selline osalemine siiski selliseid ressursse - nii raha kui ini-
meste mõttes -, mida neil pole kuskilt võtta. Läti ühenduste esind Solvita Kalnina kinnitab, et enamikule ühendustele on selline osalemise viis uus ja nad näevad sellega kurja vaeva. Nii Läti riigikantselei kui Läti Mittetulundusühenduste Keskuse uurimustest tuleb ka välja, et ühendused peaksid olema kaasatud juba siis, kui eelnõusid, arengukavasid ja teisi olulisi dokumente ministeeriumides kirjutama hakatakse. Solvita Kalnina möönab, et kantslerid on seaduste loomisel siiski vaid üks vahelüli, kellest võib ka mööda minna. «Kuigi kutse kantslerite nõupidamistele oli hea algatus, peaks laiendama ühenduste võimalusi osaleda nii eelnõude kirjutamisel ministep.riumides kui ka hilj nende hindamisel parlamendi viitab Kalnina. Praegu on koostöö eelnõude kirjutamise etapis väga kõikuv. On näiteid tõhusast ja avatud koostööst, kus mittetulundusühendused suhtlevad ministeeriumiga nõuandva kogu kaudu, saavad eelnõu kirjutamist nõustada ja peavad samas sidet laiema asjast huvitatud ühenduste ringiga. Kuid on ka palju näiteid, kus kaasamise nõuet järgitakse parimal juhul formaalselt.
Lobitööks napib oskusi Muidugi on ühendustel teoreetiliselt ka praegu võimalus jälgida, mis saab seaduseelnõust siis kui valitsus selle heaks kiidab ja see parlamenti jõuab kus viiakse eelnõusse tavaliselt hulgaliselt parandusi sisse. Kuid sihipäraseks ja korralikuks lobit
t
Slovakkia ühendustel 3S-liikmeline ühiskomisjon valitsusega KERTU
Läti ühendused tööks pole enamikul kodanikuühendustei ei võimalusi ega oskusi. Küsimus, kuidas kaasata mittetulundusühendusi otsuste tegemisse, on tekitanud Läti riigikantseleis ja ministeeriumiametnike seas arutelu selle üle, milline kooskõige parem oleks. Solvita Kalnina kinnitab, et kuigi praegune kord vajab parandamist, on ühenduste esindaja osalemine kantslerite istungitel muutnud avatumaks ka ministeeriumid, kes enne polnud laiema avalikkusega nõu pidamisele palju mõelnud. «See on rohkem vana kombe muutmine,» sõnab Kalnina. Läti Mittetulundusühenduste Keskus, mis tunneb endal kohustust seda osalemise mehhanismi täiustada, kutsub Läti ühendusi üles looma ja arendama liite organisatsioonide vahel, keda huvitab mingi kindel küsimus või valdkond, nagu näiteks haridus või inimõigused. Sellised liidud saavad tõhusalt seaduseelnõudega töötada ja ka omakorda teistele ühendustele teavet jagada, märgib Solvita Kalnina.
Lätis on registreeritud 7123 mittetulunduslikku organisatsiooni, seega üks ühendus ligi 340 inimese kohta
Peamised tegevusalad 51% sotsiaalsfäär 33% keskkonnakaitse 28% teadus ja kultuur 26% noored 21% inimõigused 9% tervishoid ja meditsiin 4% laste õigused 4% majandus
Huvid 55% tegutseb avalikes huvides
24% tegutseb kindla grupi huvides
21% tegutseb oma liikmete huvides
Umbes S% lätlastest teeb vabatahtlikku tööd 68% organisatsioonidest pole palgalisi töötajaid, 14% on üks töötaja ja 10% kaks-kolm töötajat Allikas: Lari Mirretulundusuhenduste Keskuse UUf/mus LätI kolmandast sektoris!, 20001200 1
Ruus, Bratislava
Slovakkias käib mittetulundussektori küsimuste arutamiseks 1999. aastast koos valitsuse ja kodanikuühenduste ühiskomisjon, kuhu kuulub 15 riigiametite ning 20 kolmanda sektori esindajat. Lisaks sellele on igal Slovakkia parlamendiparteil üks saadik määratud kontaktisikuks mittetulundusühendustega suhtlemiseks. Slovakkia pealinnas Bratislavas asuva USA German Marshalli Fondi programmijuht Jörg Forbrig ütleb, et see komme pärineb viie aasta tagusest ajast, kui Slovakkias asusid kodanikuühendused võimsalt poliitikat mõjutama, ärgitades inimesi koos teiste demokraatlike jõududega diktaatorliku Meciari vastu hääletama. 1998. aasta valimiste valimisaktiivsus (valimistelosales 85%) tõusis erinevatel hinnangutel tänu kodanikuühenduste kampaaniale 10-20%. «Sellest ajast peale on kodanikuühendustei riigis iseenesest oluline roll ja neid ei saa naljalt kõrvale jätta,» märgib Forbrig. Slovakkia Kodanikuühiskonna Arengu Assotsiatsiooni juhataja Katarina Vajdova teeb siiski kontaktisikute kohta ka kriitilisi märkusi, sest tema sõnul on nood ühendustega sõbralikud just enne valimisi. «Pärast valimisi peab aga kolm aastat vaeva nägema, et parteid ja kontaktisikud täidaksid enne valimisi lubatu,» sõnab Vajdova. Eelmisel aastal said Slovakkia maksumaksjad ka esimest korda kanda 1% oma tulumaksust riigikassa asemel mõnele ühendusele. «1% seadus» võeti Slovakkia parlamendis Ungari eeskujul vastu 2001. aastal. Hiljuti avaldatud kokkuvõtete alusel kasutas esimesel, s.o 2002. aastal võimalust 1% oma maksudest ühendusele suunata enam kui 300 000 Slovakkia elanikku. Annetusi sai 3925 organisatsiooni kogusummas 40 miljonit krooni.
5
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja KRISTINA MÄND näitab, kust tuleb ühenduste raha .
•• •
ra ako ti odanikuühendused saavad oma sissetuleku peamiselt viiest allikast: fondid (sihtasutused), äriühingud, eraisikud, riik (ka kohalikud omavalitsused) ja omateenitud tulu. Seejuures on olulised kaks lihtsat asja. Esiteks: mida laiem rahastajate ring, seda parem. Ja teiseks - iga ühenduse jaoks on hea vaba raha olemasolu, mida võib oma äranägemise järgi kasutada.
K
Fondid ehk sihtasutused Eestis on 1. märtsi seisuga registreeritud 516 sihtasutust. Lisaks nendele on olemas ka rahvusvahelisi fonde ja allikaid, nagu näiteks Euroopa Liidu Access-programm ja erinevad saatkonnad. Riiklikud fondid tegelevad peamiselt riigieelarvelise raha jaotamisega (Eesti Filmi Sihtasutus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Regionaalarengu Sihtasutus). Üldfondid on loodud suurema hulga ettevõtmiste toetamiseks või millelegi raha kogumiseks ja seal on palgal professionaalsed töötajad (Avatud Eesti Fond, Rahvuskultuuri Fond, Tallinna Lastehaigla Toetusfond). Perekondlikud sihtasutused, mille on loonud üksikisikud, toetavad enamasti kindlaid tegevusi, mis huvitavad fondi loojat (Kistler-Ritso Fond, Erika Salumäe Fond). Korporatiivsed fondid (Vaata Maailma) on loonud äriühingud ja kohaliku arengu kohalikul tasandil üheskoos eraisikud, äriühingud, fondid, kohalik omavalitsus ja mittetulundusühendused (Viljandimaa Kohaliku Arengu Fond). 6
Sageli saadavad väikesed organisatsioonid oma taotlusi suurtele rahvusvahelistele fondidele, mõistmata, et nende tagasihoidlik taotlus kaob teiste samalaadsete vahele ära. Ühendused peavad otsima fonde, mis sobivad nende eesmärkide, huvide ning tegevusulatusega. Sageli saadavad väikesed organisatsioonid oma taotlusi suurtele rahvusvahelistele fondidele, mõistmata, et nende tagasihoidlik taotlus kaob teiste samalaadsete vahele ära. Sobivam oleks saata see eraannetajale, kohalikule fondile või kohalikule omavalitsusele.
Ettevõtted Ettevõtted on ühendustele kasvavaks sissetulekuallikaks. Eriti toetavad äriühingud sotsiaalse sisuga projekte ning sporti. Eestis võib ettevõte maksuvabalt heategevuseks eraldada kuni 10% maksueelsest tulust või 3% palgafondist (juhul kui annetuse saajal on õigus tulumaksusoodustusele). Loodame, et ettevõtted hakkavad looma ka oma heategevuslikke fonde. Ettevõte võib ühendusele annetada lihtsalt soovist selle tegevust toetada või võib siduda toetuse ühendusele omaenda turunduse ja müügiga. Näiteks Kalev müüs kunagi Annekese sokolaadi, andes iga tahvli müügist kindla summa Tallinna Lastehaigla Toetusfondile.
Äriühingutel on üldiselt kasulik luua oma filantroopiaprogramm. Ettevõtted võivad «annetada» ka oma töötajaid või asju. Näiteks ajalehed saavad anda tasuta reklaamipinda, konsultatsioonifirmad soodustusega või tasuta nõusta mist, IT-firmad arvuteid.
Valitsus ja kohalik omavalitsus Kõikides riikides läheb ühendustele arvestatav hulk raha riigieelarvest. Osa sellest antakse ühendusteie otse riigieelarvest ja osa projektikonkursside kaudu, mida korraldavad näiteks ministeeriumid. Kolmas otsene viis riigi raha eraldamiseks ühendustele on lepingud teenuste ostmiseks, tavaliselt riigihangete vormis. Ka avalikult võimult võivad ühendused raha kõrval saada näiteks maad, ruume või koolitust. Mitmes riigis, nagu Ungaris ja Bulgaarias, annab riik ühendusele büroopinna ja kui ühendus on seal 15 aastat tegutsenud, saab see ühenduse omaks. Liigselt riigi toetusest sõltuvad ühendused peavad siiski meeles pidama, et nad võivad muutuda poliitikute sulasteks. Samuti kaldu-
vad mõned ühendused aastast tasse riigieelarvelisele toetuse e lootes mugavaks muutuma. Kaudselt räägib kogu ühendustega seonduv riiklik poliitika riigi toetavast või vaenulikust hoiakust. Näiteks on väga tähtis maksupoliitika. Sellest sõltub ju otseselt, kas ühendustel on ettevõtetelt ja eraisikuteit raha kogumiseks ning oma tulu teenimiseks soodsad tingimused. Näiteks saab valitsus alandada heategevuslikel eesmärkidel müüdavate kaupade ja teenuste makse.
Eraisikust annetajad Eraisikutelt võib annetusi koguda mitmeti. Esiteks võib ühendus korraldada heategevusliku kampaania, millega kogub annetusi tän I või üritustel. Näiteks kogusid makaitsjad jõulude ajal kodutute kasside kastreerimiseks raha. Sellisel viisil kogutud summad jäävad Eestis siiski väikeseks. Näiteks neljaviie inimesega kogub Tallinna kesklinnas paari tunniga vaid umbes 500 krooni. Ja seejuures peab kogujatel olema mingi atraktiivne teema - nagu lapsed ja loomad. Sellised kampaaniad on suunatud inimesele, kes tavaliselt ei anneta, ja neid tehakse ainult hooti, näiteks jõulude ajal või lastekaitsepäeval. Kampaania võib teha ka telefoni abil, kus mingile numbrile helistades laekub raha organisatsiooni arvele, või heategevuslike ürituste, eriti kontsertide kaudu. Selline tegevus on meil muutunud väga popiks. Kuid lisaks ühekordsetele annetajatele on ka teadlikke annetajaid,
Uudis Res Publica ootab ettepanekuid koalitsioonileppesse 10. märtsil avas Res Publica veebiIehe www.valitsusliitinfo. mille eesmärk on hoida inimesi kursis uue valitsuskoalitsiooni läbirääkimiste käiguga ja koguda rahva ettepanekuid koalitsioonileppesse. Leheküljel tutvustatakse ka nimeliselt läbirääkimistelosalejaid ning sealt saab ülevaate läbirääkimiste senisest käigust. (Foorum)
EMÜ tegi ettepanekuid võimuleppesse Res Publica üleskutsele teha ettepanekuid koalitsioonileppesse vastas kolmapäeval, 12. märtsil Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu. EMÜ esinduskogu saatis kirja läbirääkimistes osalejatele, kus tegi ettepaneku võtta üheks loodava koalitsioonilepingu alusdokumendiks ka eelmise aasta detsembris Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikühiskonna arengu kontseptsioon. (Foorum)
• kes toetavad mõnd endale kindlal põhjusel sümpaatset ühendust. Tavaliselt annab inimene esimestel aastatel väikesi toetusi, kuid tasapisi hakkab ta andma suuremaid summasid ning hiljem muutub annetamine planeeritud tegevuseks. Amet1iku t saab Eesti maksumaksuvabalt annetakuni 5% oma tulumaksuga maksustatavast summast. Eraannetuste õhutamine maades, kus inimesed alles püüavad tõsta omaenda elatustaset, on suur väljakutse. Üheks võimaluseks on mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis vastu võetud seadus, mille järgi iga maksumaksja saab annetada 1-2 protsenti oma tulumaksust riigikassa asemel mõnele ühendusele. Unustada ei tohi, et ka inimesed saavad raha kõrval annetada asju ja aega.
Ühenduste omatulu ja majandustegevus Tähtsaks omateenitud tuluks on liikmemaksud, mis võivad moodustada ühenduse eelarvest lõviosa. Enamikus ühendustes on see aga marginaalne.
Koolitus Organisatsiooni arendamine ja juhtimine, marketing, funt/ra/sing Korraldaja: EMSL Aeg ja koht 11.-12. aprill, Pärnu, Emmi hotell; 25.-26. aprill, Haapsalu, Kongo hotell; 9.-10. mai, Viljandi, Centrumi hotell.
lisainfo ja registreerimine: (0) 626 3309, info@ngo.ee
EU struktuurifondldest ühendustele Korraldaja: Avatud Eesti Fond, mitÜks võimalus ellujäämiseks on hakata ise raha teenima. Näiteks haridusega seotud fond annab välja haridusõpiku või keskkonnaühendus võtab tasu keskkonnareostuse kohta käiva koolituse andmise eest. Suuremad ühendused teenivad raha sellega, et administreerivad mõnd programmi. Ungaris asuv Nephrocentrumi ühendus, mille valdkonnaks on neeruhaigused, asutas eduka kirjaklambrivabriku. Üks võimalus on oma ruume välja rentida. Kuigi Eestis pole enamikul ühendustel kinnisvara, võib
vastupidiseks näiteks tuua üliõpilaskorporatsioonid. Lõpuks jääb veel võimalus investeerida. Mõnes riigis on selleks loodud investeerimisfondid või ühinevad fondid omavahel, et saada kokku rohkem raha. Eestis investeerib aktsiatesse näiteks Eesti Rahvuskultuuri Fond. Mida mitmekesisemad on ühenduse rahaallikad, sest elujõulisem ta on. Teisalt, mida rohkem erinevaid rahastajaid ja programme, seda kurnavam on nendega opereerimine, raamatupidamine või aruandlus. Aga kes on öelnud, et see peab kerge olema.
tetulundusühenduste tugikeskused Aeg ja koht: 5.-6. aprill, Elva, Waide motell; 26.-27. aprill, Kolga mõis, Harjumaa; 10.-11. mai, Haapsalu, Kongo hotell. lisainfo ja registreerimine: (0) 631 3791, natalja@oef.org.ee
MTOde dokumendihalduse ja arhliYinduse alused Korraldajad: Tartu- ja Jõgevamaa Tugikeskus, Peipsi Koostöö Keskus Aeg ja koht 28. märts kell 13-16, Tartu, Tartumaa keskkonnateenistuse saal; 4. aprill kell 13-16, Jõgeva, Jõgeva linnavalitsuse saal Lisainfo ja registreerimine: (07) 302 302, erkki@ctc.ee 7
KERTU RUUS uurib, kui palju on ühendusteie kasu Euroopa Liidu tõukefondidest.
iljar id eur ahe nädala eest valitsuses Eestile avaneb heaks kiidetud Eesti riiklik neli tõukefondi arengukava saab aluseks omavalitsuste, äriühingute ja ka · Euroopa Sotsiaalfond (ESF), kolmanda sektori organisatsioonide mis aitab tõsta tööhõivet rahastamisele Euroopa Liidu (EL) läbi inimressursi arendamise struktuuri- ehk tõukefondidest. · Euroopa Regionaalarengu Lootus euroliidu miljarditele sõltub Fond (ERDF), mis toetab võimest leida ise raha ja partnereid. majandusarengut ja uute Rahandusministeeriumi välisfitöökohtade loomist nantseerimise osakonna planeeri· Euroopa Põllumajanduse mise talituse juhataja Kadri Reinthali Arendus- ja Tagatisfond kinnitusel on võimatu öelda, kui (EAGGF), mis toetab põllupalju võiks arvestusliku It 5,9 miljarmajanduse ja maaelu ümdist Eestisse tulevast tõukefondide berkorraldamist rahast mittetulunduslikele ühen· Kalanduse Arendusfond dustele minna. «See sõltub suuresti (FIFG), mis lahendab kalannende aktiivsusest,» kinnitab ta. dusvaldkonna struktuurseid Reinthali hinnangul on ühenprobleeme dustel projektikirjutamise kogemus Tõukefondide eesmärk on kohalikest omavalitsustest ja ettetoetada vähem arenenud võtjatest suuremgi, takistuseks aga piirkondi Elis. saab kaasfinantseerimise võimekus. Omaosaiuse nõuet mis mitteLisaks avaneb Ühtekuuluvustulunduslikele ühendustele võib fond ((ühesian Fund), mis olla projektist sõltuvalt umbes rahastab suuremahulisi 10-50% projektisummast, peavad (kõige vahem 10 miljonit üheks suuremaks probleemiks ka eurot) keskkonna- ja transühendused ise. Seejuures on olulipordiinvesteeringuid. ne, et ka ülejäänud projektiraha laeLisainfo: www.fin.ee kub füüsiliselt alles pärast projekti osalist või täielikku elluviimist, misAllikas; rahandusministeerium tõttu igal taotlejal peab olema suur hulk vaba raha mängu panna. Eesti Mittetulundusühingute ja Riigi omaosaiuse tagamise juuSihtasutuste Liidu infojuht Katrin res on aga ühendusi kahjustav see, Kala tunnistab, et «siin on paras et mõnel juhul hakkab raha tulema konks». mõne muu parajasti käigus oleva «Mitte igal ühingul pole sellist programmi arvelt, kust ühendustel rahasummat, et projekti käivitada ja on seni olnud võimalik toetusttaotka omafinantseeringut leida,» leda. sõnab Kala. Et ühendused üldse võiksid raha taotleda, peavad nad estimaa Looduse Fondi (ELF) tema sõnul liitu ma omavalitsuste ja fondistrateegia spetsialist äriühingutega. Kärg Kama märgib, et selline Ka Kadri Reinthal kinnitab, et lähenemine tõstab suurfirmade võikõigepealt tuleb tegeleda strateegi- malusi suurte investeeringuprojeklise planeerimisega ja otsida koos- tide läbiviimiseks, kuid kahandab tööpartnereid, alles pärast seda on kolmanda sektori võimalusi raha mõtet projekt paberile panna. saamiseks. 8
K
Eestimaa Looduse Fondi fondistrateegia spetsialist Kärg Kama. Kärg Kama viitab ka sellele, et Eesti riiklikus arengukavas pole ette nähtud eraldi raha kodanikuühiskonna tugevdamiseks. «Mittetulundusühendused saavad raha taotleda vaid konkreetsete investeeringuprojektide läbiviimiseks või koolituse pakkumiseks. Institutsionaalset tugevdamist pole ette nähtud. Seega on avalikkusele jäetud mulje suurtest eurorahadest, aga kolmandale sektorile ei pruugi sellest palju abi tulla,» kinnitab Kama. Mittetulundusühendused sooviksid euroraha liikumise süsteemi
hoopis paindlikumana näha. Slovakkia Kodanikuühiskonna Arengu Assotsiatsiooni juhataja Katarina Vajdova kinnitusel tuleks Kesk- ja Ida-Euroopa ühendustel teha Euroopa Komisjonile ettepanekud süsteemi sõbralikumaks muutmiseks. Kärg Kama kinnitab, et Eesti keskkonnaorganisatsioonidel oleks reeglite muutmiseks isegi paremad võimalused kui ministeeriumitel, sest nood saavad Euroopa Komisjonile avaldada survet üleeuroopaliste keskkonnaorganisatsioonide võrgustike kaudu.