Kodaniku체hiskonna h채채lekandja
Põhikirjaline tegevus: • metsa erastamine uigi kahe aasta eest lõi üks seltskond Eestis sada mittetulundusühingut maade erastamise eesmärgil, ei tohiks see siiski anda alust parastamisele ja ausate ühenduste nõiajahile. Kuigi mittetulundusühingu põhikirja on tõepoolest võimalik peita äritegevuslikud eesmärgid, on tegemist erandiga. Ja seesuguste kahetsusväärsete erandite parimateks väljanuhkijateks on ajakirjanduse ja politsei kõrval need ühendused, kes peavad kinni eetilistest reeglitest ja seaduste mõttest. Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris on sada mittetulundusühingut, mille põhikirjad on omavahel täpselt ühesugused. Selles sajakordses kloonpõhikirjas seisab eesmärgina kirjas loodussõbralik ja keskkonnasäästlik metsamajandus selliste tegevuste abil nagu metsamaade haldamine, omamine, vahendamine ja metsade raie. Samuti on põhikirjas tulu jaotus määratletud nii, et selle taga võib näha võimalust suunata vara ühingu asutajatele. Iroonia peitub selles, et kloonpõhikirju ei registreeritud hooletusest. Kohtute registriosakonnad said kummaliste nimedega ühingute kahtlastest eesmärkidest aru. Ja vähemalt Pärnu maakohtu registriosakond, kus on registreeritud pooled variühingutest - teise poole registrisse kandnud Lääne-Viru maakohtu registriosakond keeldus kommentaaridest, püüdis põhikirja kinnitamisel sellest mingitki seaduseväänamist leida.
K
eedsamad mehed olid ju palunud registreerida ka sadade kaupa usaldusühinguid, ühele korteriaadressile mahtus ettevõtteid enam kui kakssada. Kuid Pärnu maakohtu registriosakonna juhataja Õie Murro kinnitab, et mitme inimese hoolikast tööst hoolimata ei õnnestunud mingit konksu leida. See näitab, et mittetulundusühingute seaduse kõige esimene põhimõte - mittetulundusühingu eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine - võib leida sellise kavala sõnastuse, mis seaduse mõttega vastuollu läheb, kuid siiski seaduslikuks jääb. Esimene nördimus pöördub muidugi seaduse vastu: mis seadus see selline on? Kuid tegelikult ei saa kirjutada kõiki seadusi nii, et leidlikud tegelased ei leiaks mingit võimalust nende aukudest läbi pugemiseks ja kasu lõikamiseks. Vaba ühiskond toimib suuresti enesekontrolli najal. Eesti ühendused ise on mõistnud, et vajavad rangemaid põhimõtteid, ja lõid seepärast endale eetikakoodeksi. Nendest põhimõtetest kinnipidamine pole mitte sunni-, vaid auasi. Et Eesti organisatsioonid muutuksid veellabipaistvamaks, paneb Foorum ka ette, et võimalikult paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused paneksid oma põhikirjad ja majandusaruanded üles veebilehele. Kellelgi pole õigust sadat «keskkonnaorganisatsiooni» registrist välja visata hoolimata kahtlustest nende tegeliku olemuse osas. Kuid tõelised kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad ennast nendest selgelt eristada. Ilmub Balti·Ameerika Partnerlusprogrammi toel kord kuus Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit, Pärnu mnt 67a, Tallinn 10134, faks 6 311 210, tel 6 461005, e-post foorum netexpress.ee. Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel
2
eg-ajalt kostub seisukohti, et ettevõtte sotsiaalset vastutust tuleb mõõta rahasummades, mida ta on paigutanud sponsorlusse. Just nagu oleks sponsorlus ettevõtte iseeneslik ja vältimatu kohustus. On tõsi, et ettevõte on täpselt samasugune ühiskonna liige nagu mis tahes muu isik, ja seetõttu on tal rida kohustusi. Samas täidab iga isik oma rahalised kohustused ühiskonna ees eelkõige maksude tasumisega.
A
Edu on tähtis Ettevõtte vastutuskese on arendada oma äritegevust ja olla edukas. Just sellest on huvitatud kõik ettevõtte huvirühmad: omanikud, kliendid, töötajad, aga ka ühiskond tervikuna. Omanikud soovivad, et ettevõte kasvaks ja areneks ning teeniks kasumit. Klientide ootus on saada kvaliteetset toodet ja head teenindust. Töötajad eeldavad ettevõttelt kui tööandjalt väärilist palka ja häid töötingimusi. Ühiskonna seisukohast on oluline, et ettevõte annab oma panuse rahvuslikku koguprodukti, tasub makse, rahuldab vajadusi toodete-teenuste kaudu ega riku keskkonda. Seeläbi saab kogu ühiskond rikkamaks. Ettevõte, mis suudab tagada huvirühmade rahulolu, ongi sotsiaalselt vastutustundlik ega pea
tegelikult otsima muid väljundeid vastutuse kandmiseks. Miks siis kõik vähegi tugevamad ettevõtted sponsoreerivad kultuuri, sporti, kolmanda sektori ettevõtmisi? Kas on õige öelda, et ettevõttel on lisaks põhitegevusele veel mingi missioon, et ta tunneb vajadust osa teenitud rahast lihtsalt ühiskonda tagasi investeerida?
Missioon teenibäri Loomulikult peab igal ettevõttelolema missioon, millele ehitatakse üles kogu strateegia. Ettevõte peab suutma sõnastada, mille nimel ta tegutseb ja milles seisneb tema väärtus nende jaoks, kes ei ole temaga otsesuhetes. Kuid missioon seisab alati äriliste eesmärkide teenistuses, mitte vastupidi. Ettevõte sõnastab missiooni, et olla edukas, mitte ei taotle edu, et asuda siis täiel rinnal missiooni täitma. Sponsorlus on ettevõtte äritegevuse üks osa, mis täidab turunduslikke ja suhtekorralduslikke funktsioone. Kui ettevõte annab mingi summa raha, siis vastu saab ta kujuteldava hulga head mainet. Ettevõtte sponsortegevus toimub vaga kindlate põhimõtete, vähemalt aastaks ette kinnitatud rangete plaanide ja eelarvete alusel. Seega ei ole korrektne eeldada, et kasumit tootvait ettevõttelt on alati võimalik saada rahalist toetust.
aatameüle mittetulundusühingute asjaajamist ja aruandlust puudutavad õigusaktid eesmärgiga neid lihtsustada. Asume toetama eelmise Riigikogu poolt vastu võetud kodanikuühiskonna kontseptsiooni. Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepe
V
Falck Eesti juhatuse esimees PEETER TOHVER arvab, et sponsorlusest peab võitma nii toetuse saaja kui ka seda andev firma.
Ettevõte mõõdab sponsorlust kasuga Sageli ei ole see nii, isegi kui projekt on võrratu ja ettevõtte missiooniga kattuv. (Sponsorlust ei tohi segamini ajada puhtakujulise heategevusega, mida Eestis firmade tasandil peaaegu ei eksisteeri. Pean silmas varianti, kus ettevõtja annab raha ega soovi enda nime avalikustada. Niipea kui öeldakse välja, kust raha tuli, pole ju enam tegemist heategevusega!) Niisiis jõuamegi loomuliku järelduseni: sponsorprojektide edu võti on nende võime tuua kasu mitte üksnes sponsoreeritavale ettevõtmisele (seega ühiskonnale laiemalt), vaid ka sponsorile. Jutt käib winwin-olukorrast, kus leitakse ühised huvid ja viiakse need vastastikuse kasusaamise eesmärgil ka ellu.
Win-win-põhimõte Kahjuks just selle põhimõtte eiramise taha jäävad pidama mitmedki head ja ühiskonnale kasulikud projektid. Sponsortoetuse saamiseks ei piisa enamasti sellest, kui rahastaja ette maalitakse ilmekas pilt ettevõtmise positiivsetest tulemitest spondeeritava seisukohast. Vaja on ammendavalt kirjeldada ka kasu, mida asjast saab sponsor. Taotlusi raha saamiseks laekub ilmselt igasse suuremasse ettevõttesse hulgakaupa. Need vaadatakse läbi, kuid ühelgi ettevõttel pole piisavalt aega ja jaksu, et iga taotlejaga isiklikult suhelda. Järelikult toi-
sorite nime ja rolli, satub «vaba ajakirjandus» kohe reklaamitööstuse teenistusse. Selline hoiak on tegelikult täiesti süüdimatu ja lõppkokkuvõttes kindlasti ühiskonnale kahjulik. Kujutagem vaid ette «ideaalset» olukorda, kus õnnestub sponsorite eksponeerimine täielikult välistada. Mis siis juhtub? Suurem osa kultuuriline on hetke turun- Ühiskond terduseelarve. Ja nii inimestest paneb laekubki taotlejale vikuna peaks pillid kotti, laste- ja suure tõenäosusega noorsooürituste korvaid napp vastus: iga ülgselt raldamine lõpeb, «Kahjuks ei ole meil ükski Eesti sportlane võimalik Teid toeta- hea seisma ei konkureeri maailda.» ma parimatega. Kuid Seega: sponsor- selle eest, et me kõik ihkame ju vastupidist olukorIuse taotleja peab sponsorlus ja da?! ennekõike mõtlema Ainus konstrukend ettevõtja part- sponsorid au neriks, tegema tiivne järeldus saab endale selgeks ette- sees oleksid. olla, et ühiskond tervotJa võimalikud vikuna ja kõik asjahuvid ja kasud ning aitama need osalised eraldi peaksid igakülgselt hiljem maksimaalselt ellu viia. hea seisma selle eest, et sponsorius ja sponsorid au sees oleksid. Sponsorlus pole häbiasi Ja ajakirjandus peaks näiteks Eestis on kahjuks juurdumas tippsportlase saavutuste kiitmisel arusaam - ja ajakirjandus on and- samavõrra esile tõstma ettevõtjaid, nud sellesse otsustava panuse -, et tänu kelle rahalisele toetusele saasponsorluse esiletõstmine on just- vutused üldse teoks said. kui mingi amoraaine tegevus, nagu Ühiskonna suhtumise muutmioleks sponsorlus iseenesest häbiasi. ne edendaks sponsortegevust kindValdavosa Eesti meediast näib lasti rohkem kui mis tahes maksuolevat seisukohal, et kui kirjutises soodustused. Kasu oleks seejuures või telesaates tõstetakse esile spon- üleüldine ning kaotajaid polekski. mub esmane filtreerimine selle põhjal, millised on esitatud argumendid ning milliseid seoseid tekitab taotlus läbivaatajate (turundusja suhtekorraldusinimeste) peades. Seoste tekkimine või mittetekkimine sõltub sageli suuresti tehnilistest, mitte sisulistest asjaoludest - sellest, kui kiire töötajatel parasjagu on, või kui pinge-
ajait, mis justiitsministeeriumis on sisse tallatud, pole põhjust kõrvaie astuda. Minu eesmärgiks oli anda väga palju varasemaid riigi ülesandeid era- ja kolmandale sektorile. Märt Rask, Riigikogu liige, endine justiitsminister Postimees, 74. aprill
R
ääne heaoluühiskond muutub üha teadliku maks sellest, et poliitilist tahet saab avaldada mitte üksnes valimiste ja meeleavalduste, vaid ka tarbijakäitumise kaudu. Külli-Riin Tigasson Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik, Eesti Päevaleht, 77. aprill
L
äike oli küll alles kõrgel, aga uks juba kinni. Läbi akna nägin, et sees ikka liikumist on. Läksin siis hoovi poolt, kuid sealne uks oli lausa raudtalaga kinni. Pensionär Ain Park Tal/inna Pensionäride Majast Eesti Päevaleht Tallinn 75. aprill
P
3
ittetulundusühingute statistika näitas 2001. aasta lõpul plahvatuslikku keskkonnaorganisatsioonide kasvu: sada tükki novembrikuu jooksul ehk rohkem, kui neid enne kokku oli. Tegelikult räägivad looduse kaitsmisest vaid ühingute nimed - näiteks Kerema-Kerekunnu Metsatukad või AnnomõisaApandiku Metsamaad -, kuid nende eesmärgiks oli osaleda laiemas metsaerastamise skeemis. Nimelt kuulub ühingute registrikaartidei juhatuse liikmetena märgitud inimestele sadu usaldusühinguid (liik äriühinguid), mida on mitmes vallas kasutatud enampakkumisel olevate vabade maade erasta~ miseks.
M
Maaerastajate kaval skeem 2001. aasta lõpul registrisse kantud mittetulundusühingute põhikirjadele - mis on omavahel identsed on alla kirjutanud neli inimest. Äriregistris tuleb välja, et kõik neli ühe või teise juhatuse liiget, Antti Lõugas, Aivar Mäemets, Toivo Tuur ja Reedik Aavik, on seotud kümnete kuni sadade ettevõtetega. Näiteks Antti Lõugase nimega on seotud 353 ettevõtet, nagu mittetulundusühing Kahala-Kaersoo Metsamaad, usaldusühing Lõve-Lõuta 4
See andis neile kõikidele õiguse osaleda enampakkumiselolevate metsamaade soodushinnaga erastamisel. Põllumajandussaadused või osaühing Antti Lõugase Mahepõllud. Skeem ise oli järgmine. Väikesele maatükile registreeriti mitukümmend omanikku. Need omanikud tegid moepärast mingit metsamajanduse või pollumajandustootmisega seotud tööd, näiteks istutasid kümme puud või raiusid paar tihu metsa. See omakorda andis neile kõikidele - nii tõlgendasid taotlejad maareformi seadust - õiguse osaleda enampakkumiselolevate metsamaade soodushinnaga erastamisel, igaühele 10 kuni 15 hektarit. Kuressaares Tallinna mnt 17-5 (sellel aadressil asub kokku 50 mittetulundusühingut ja enam kui 150 muud sorti ettevõtet) registreeritud poolesajal usaldusühingul on Mustjala vallas kaasomandis paarikümnehektarine metsatükk. Kõik ühingud pürgisid ka vaba maa erastajaks. «Nad taotlesid siin praktiliselt kogu valla territooriumi, avaldused tehti pea igale maatükile, mis saada oli,» ütles Mustjala maaosakonna
juhataja Ilmar Pungar. Maatükkide puhul, kus üks taotleja oli mõni nimetatud ühingutest ja teine mõni kohalik mees, lõppes asi kokkuleppega, mille kohaselt ühing oma soovi maad erastada tagasi võttis. Ülejäänud erastamissoovid mängis Mustjala va"avolikogu õnnestunult auti, saates erastamisnimekirja tagasi maakomisjoni. Vahepeal muutus sead us ning kogu probleem lükkus edasi järgmise nimekirja koostamiseni.
Ebaseaduslikud otsused Saaremaal Leisi vallas peatas asja Saare maavanem, kuigi volikogu otsustas rahuldada paarikümne usaldusühingu soovi erastada iga üks 15 hektarit maad. Maavanem saatis järelepärimise maa-ametisse, kust tuli ameti juhataja Kalev Kanguri kiri. Seal seisis: «Saan asuda seisukohale, et Leisi Vallavolikogu 2002. aasta 16. juuli otsus nr 23 ja Torgu Va"avolikogu 2002. aasta 14. oktoobri otsus nr 1-3/40 osas, kus
äriühingud, «kes kõik on algselt olnud ühe kinnistu kaasomanikud» on kinnitatud vaba maa erastamise õigustatud isikutena vaba põllu- ja metsamaa erastajate nimekirja, ei vasta ei seaduse sätet ega seaduse mõtet silmas pidades seadusele.» Märjamaa vallal nii hästi ei läinud. Seal hankis endise Loodna valla maa-alal 52 eri ühingut kaasomandisse maatüki, esitas hooldusraie teatise ning 16 neist kaasomanikest pürgis kohe ka erastamisnimekirja. «Sellise kentsaka nimega usaldusühingud, esindajad kõigil ühed ja samad,» rääkis vallavolikogu sekretär Janika Liländer. Igaüks soovis saada maksimumi, 15 hektarit metsamaad. Märjamaa volikogu ei kinnitanud samuti nimekirja, tuginedes maa-ameti seisukohale, et kaasomanikud võivad taotleda mitte igaüks 15 hektarit, vaid kõik kokku nii palju. Pettunud kaasomanikud kaebasid vallavolikogu otsuse Tallinna halduskohtusse, kus see mai alguses arutlusele tuleb. «Läheme kuni riigikohtuni välja,» lubas valda toetava maa-ameti peadirektor Kalev Kangur. «Las seatakse tõeline õigus siis kohtus jalule.» Üks erastajaühingute survele järele andja on Raikküla vald Raplamaal. «Tegime mõistlikkuse piiri-
des, andsime vaid neid tükke, mida keegi oma rahvast ei tahtnud,» ütles Raikküla peamaakorraldaja Rein Tõntsohn. «Algul tahtsid kogu valda saada, aga me ütlesime, et pidage mehed, laske aur välja, nii see asi ka ei käi.» Kokku õnnestus pea neljakümnel usaldusühingul Raikkülas kätte saada ligi 120 hektarit metsamaad. Päris omanikud nad siiski veel pole, sest praegu ootab ka Raikküla Märjamaa kohtulahendit.
Seadusandja tööõnnetus Kas mitmesaja usaldus- ja mittetulundusühingu asutajad suutsid mõne erastamise lõpule viia, on raske kindlaks teha. «Maa-ametil on andmeid ainult niipalju, kui meie poole on abi saamiseks pöördutud,» ütles Kalev Kangur. «Ega need, kes järele annavad, ei pöördu.» Kuid iga omavalitsus, kes kentsaka nimega ühingutega kokku puutunud, teab nimetada vähemalt üht sama probleemi küüsi sattunud naabervalda. Endine Riigikogu maaelukomisjoni liige Vambo Kaal kinnitas, et tema teada ei õnnestunud nende ühingute kaudu siiski kuskil maad erastada, sest asi peatati enne. Sellise skeemi tegi võimalikuks 1999. aastal vastu võetud maarefor-
mi seaduse muudatus, mis andis kohalikele elanikele õiguse erastada valdades vabu põllu- ja metsamaid ja mida endine Riigikogu liige Lauri Vahtre nimetab tööõnnetuseks. Vambo Kaal kinnitas, et tegelikult oli seadus siiski nii sõnastatud, et ühele maatükile registreeritud kaasomanikel ei tekkinud igaühel õigust oma maatükki erastada. Ta rõhutas, et kohtus kaotavad ühingud kindlasti. Kaalu sonul tekkis skeemi kasutamiseks võimalus seepärast, et riik andis maad kohalikele omavalitsustele erastada, viimased aga tegid kergekäeliselt otsuseid. «Osa omavalitsusi mõtles, et kui keegi meie omadest maid ei taha, las nad siis lähevad. See näitab, et iga mees peab ikka ise oma kaupa müüma,» sõnas Kaal. Sajad erastajad panid seadusandja siiski tegutsema ja sellest aastast jõustus seaduse muudatus, millega erastamisele on hoopis rangemad piirangud seatud.
Ühingud ei tegutse Kui vallad annavad teada peamiselt usaldusühingutest, siis saja mittetulundusühinguga pole teadaolevalt ühtegi hektarit maad erastada püütud. Üks ühingute asutajatest, Aivar Mäemets kinnitas
Foorumile, et need mittetulundusühingud pole tegutsema hakanud ning tal pole seetõttu nende tegevuse kohta rohkem midagi öelda. Et ühingute eesmärk on tegelda maa erastamise ja mitte looduskaitsega, sellest annavad tunnistust kahe aasta eest registrisse kantud 100 ühingu põhikirjad. Nendes üksteiselt kopeeritud dokumentides on märgitud, et ühingute eesmärgiks on «loodussõbraliku ja keskkonnasäästliku metsamajanduse edendamine, metsade loodusväärtuse sailitamine ning metsandusega seotud majandussektori norgemate osade toetamine metsamaade haldamise, omamise, vahendamise ja metsade raie läbi». Veelgi rohkem annavad ühingute kavatsustest aimu põhikirja peatükid, mis panevad paika, kuidas ja kellele läheb ühingu tegevuse lõpetamisel selle vara. Nimelt võib põhikirjade järgi ühingute vara tekkida «uhingu poolt metsamaade omandamisega, metsamaade raiumise ja hooldamisega ning ühingu poolt teenuste osutamisest». Ühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega ning ühingu vara jaotatakse tegevuse lõpetamise korral «selleks õigustatud isikute vahel, kes määra-
takse üldkoosoleku otsusega». Foorumit konsulteerinud juristide sõnul on ühingud täiesti kasutatavad maa kantimiseks ning need pole soliidsete ühingute põhikirjad. Maareformi seadus lubab mittetulundusühingul erastada maad vastavuses oma põhikirjalise tegevusega.
Kummalised põhikirjad Süda-Eesti ühenduste tugikeskuse koordinaator jurist Eha Pehk kinnitas, et esimesellugemisel võib jääda mulje, et põhikirjad vastavad mittetulundusühingute seadusele, kuid tegelikult peituvad nendes vastuolud. Näiteks on põhikirjades öeldud, et ühingute põhitegevuseks pole majandustegevuse kaudu tulu saamine, kuid samal ajal on tegevuse üheks põhimõtteks märgitud «liikmete vahel mittejaotatava vara, tulu, kasumi ja kapitali olemasolu». Hea tava näeb ka ette, et mittetulundusühingu vara läheb tegevuse lõpetamisel üle sarnase eesmärgiga ühendusele või omavalitsusele. «Nende põhikirjade lugemisel tekib küsimus, kuidas on suudetud mittetulundusühingu vormi taha peita äritegevuslik ühing,» sõnas Pehk.
s
Puude astmed • Sügav puue - inimene vajab ööpäev ringi pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet • Raske puue - inimene vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval (12 tundi) • Keskmine puue - inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspooloma elamiskohta vähemalt korra nädalas
Statistika • Pensioniameti andmeil oli 2002. aasta lõpu seisuga Eestis 93 717 puudega inimest ehk 7% elanikkonnast, neist 4923 last ja 88 794 täiskasvanut. • Kolmest raskusastmest - keskmine, raske ja sügav - on enim raske puudega inimesi. • 2001 aastaks on puuetega inimeste igakuisteks toetusteks eraldatud 536 miljonit krooni, millele lisanduvad ühekordsed ja perioodilised toetused. • Puudega lapse toetus on 860-1020, puudega täiskasvanu toetus 200-640 krooni. Hooldajatoetus on 240-400 krooni. Lisaks makstakse puudega vanema toetust, õppetoetust, rehabilitatsioonitoetust ja täiendkoolitustoetust.
Rehabilitatsiooni . alane mess Avahoolduse Arenduskeskus ja sotsiaalministeerium korraldavad 29.-30. aprillini Mustamäe haiglas (Sütiste tee 19) rehabilitatsioonialase messi. Euroopa puuetega inimeste aasta raames toimuva messi «Maailm meile kõigile» eesmärk on luua uusi kontakte rehabilitatsiooniteenuse pakkujate ja klientide vahel ning vahetada rehabilitatsioonialast infot ja teadmisi. Mess on avatud 29. aprillil kella 10-'7 ja 30. aprillil kella 9-14 ning see on kõigiletasuta. Lisateave: tel 645 7924, 626 9855, k.poldemaa@tallinnlv.ee, kati.ellandi@sm.ee
6
Kuidas liikumispuudega inimesed oma õiguste eest võitlevad, uurib Kertu Ruus.
Händekäpa klubi koolitus
viis teg deni ui noorteklubi Händikäpp eelmisel aastal puuetega inimestele koolitust hakkas andma, seadis klubi eesmärgiks, et osalejad peavad ka ise midagi kasulikku ära tegema. Kui koolituse 22 osalejat asusid oma õigusi taga nõudma, põrkusid nad ametnike jahedale suhtumisele oma arupärimistesse. Koolituses osalenud Händikäpa liikmed otsustasid tuua selgust küsimusse, kuidas toimib Eestis puuetega inimeste rehabilitatsioonisüsteem. Pärast põhjalikku uurimistööd ja kahte ümarlauda jõudsid händikäplased arusaamisele, et keegi ei oskagi öelda, kes vastutab, et puudega inimesed saaksid endale seadustega ette nähtud rehabilitatsiooniteenuseid. Suur segadus on Händikäpa juhatuse liikme Maarja Kaplinski sõnul näiteks selles, millised teenused peab kinni maksma haigekassa. Vaid üksikutel täiskasvanutel on isiklik rehabilitatsiooniplaan, millele oleks õigus kõigil puudega inimestel ja mille alusel tehakse kindlaks nende vajadus teatud teenuste, näiteks võimlemise, massaazi või logopeedi järele. Samuti ei tea puudega inimesed, kelle poole pöörduda, et saada kätte neile ette nähtud 800 krooni rehabilitatsioonitoetust. «Kui hakkasime sellest redelist ühe inimesega üles ronima, kaotas ta lootuse,» sõnab projektis osalenud Händikäpa liige Ruslan Lainola. Veendunud, et valdkond on kõigile segane ja kubiseb probleemidest, tegi Händikäpp sotsiaalmi-
K
Händikäpa liikmed otsustasid tuua selgust küsi
usse, kuidas toimib Eestis
puuetega ini
este rehabirtatsiooni-
süsteem. nisteeriumile pöördumise probleemide kohta, mis puudega inimestel teabe ja teenuste saamisel tekivad. Täpselt kuu aega ennast oodata lasknud ministeeriumi vastus ei pakkunud mingeid lahendusi. «Me ei saanud sotsiaalministeeriumist selget sotti, kes vastutab, et puudega inimene ei jääks rehabilitatsioonist ilma,» viitab Händikäpa juhatuse esinaine Margit Rosental.
Umbmäärased vastused Sotsiaalministeeriumi hooldeosakonna peaspetsialisti Külli Rohti sõnul teevad rehabilitatsiooniasutused sellest kuust teenuste vajaduse ning pakkumise paremaks väljaselgitamiseks rehabilitatsiooniplaanides kindlaksmääratud teenuste kättesaadavuse analüüsi. Et oma õiguste nõudmisega edasi minna, soovivad mitmed koolituses osalejad nüüd lasta eksperimendi korras koostada endale rehabilitatsiooniplaanid. «See oleks ehk üks võimalus survegrupina tegutseda,» sõnab Maarja Kaplinski. «Praegu on selline suhtumine, et 30-aastase puudega täiskasvanuga pole midagi peale hakata.» Händikäpaga sarnaselt sattus bürokraatia küüsi ka Katre Lambut Kohtla- Järvelt, kes hakkas taga nõudma oma seaduslikku õigust
pääseda ratastooliga Puru haiglasse. Haiglas on küll kaldtee, kuid see on nii libe, et sealt ei jõua ka abistaja ratastoolis inimest üles pressida. Ning isegi kui jõuaks, pole haiglal iseavanevaid uksi, millest ratastoolis istuja sisse saaks. Katre Lambut kirjutas kirja Kohtla-Järve linnapeale. Kui sellele ei saabunud seaduses nõutud kuu aja jooksul vastust, helistas Lambut linnapeale. Küsimusele, kas on plaanis Puru haiglasse ratastoolis inimestele sissepääs rajada, vastas linnapea aga Lambuti sõnul, et sellel aastal ei juhtu midagi, ja küsis, kas see vastus rahuldab. Lambutvastas, ettahab kirjalikku vastust. Kui seda kahe kuu jooksul ei saabu nud, kirjutas ta juba õiguskantslerile. Öiguskantsler vastasI et vastutab küll sotsiaalministeerium - aga saatis sinna siiski järelepärimise. Ministeerium kinnitas selle peale, et vastutab kohalik omavalitsus, ning viimane delegeeris vastutuse omakorda edasi haiglale. Lõpuks saabus Puru haiglalt kiri, mis lubas lume sulades asjad kaldteega joonde ajada. Puru haigla ülemõde Erika Kruup kinnitab, et kaldtee ümberehitamine on nüüd tõepoolest sellel suvel plaanis. «Igal juhul on hea, kui
Vaegliikujate korterid sobimatud artu noorteklubi Händikäpp pealekäimisel ehitas Tartu linn liikumispuudega inimestele kaks korterit, kuid vaegliikujate arvates ei sobi valminud korterid neile elamiseks. Händikäpa juhatuse esinaine Margit Rosental kinnitab, et pärast seda, kui klubi tegi kaks aastat tagasi Tartu linnale ettepaneku liikumispuudega inimestele korterite ehitamiseks, pidas linn nendega ehituse osas nõu, kuid lõpptulemus ei rahulda se"egipoolest liikumispuudega inimeste vajadusi. Korterite suurimaks puuduseks peab Rosentai, et kahe korteri peale on üks vannituba ja tualettruum, dusinurka aga ei mahu koos isikliku abistajaga ära. Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna asejuhataja Mait Raig ütles, et linnavalitsus andis endast parima, kuid piirid seadis ette eelarve. Eraldatud 2,4 miljoni krooni eest tuli Rahu tänaval osta ja korda teha kokku 16 pisikest korterit, millest ülejäanud on mõeldud liikumispuudeta abivajajatele. Raigi väitel tuldi tualettrummi ehitamisega vastu, sest algul oli see plaanitud koridori, samuti ei saanud korterit teisiti ehitada kandvate seinte asetuse tõttu. Nüüd on linnavalitsus ka puudusi kõrvaidanud, näiteks käsipuud paigaldanud. Kuna mitme kuu jooksul pole korterit soovinud ükski seitsmest liikumispuudega taotlejast, kolib linn sinna nüüd teised inimesed. «Kuna kõik liikumispuudega taotlejad keeldusid, paigutame sinna inimesed, ke"el on seda elamispinda väga tarvis,» ütles Tartu linnavalitsuse sotsiaaltöötaja Eva Kõiv. Margit Rosentali hinnangul on juhtum näide sellest, et kodanikuühiskond võitleb oma sihtgrupi seaduslike õiguste eest kuid nende tagamise eest vastutav pool peab ühendustega nõu justkui ainult linnukese pärast.
T
probleemi nähakse ja tõstatatakse see lahendamiseks,» märgib Kruup.
Liitunud teavad õigusi Händikäpa koolitusprojekt näitas, et oma õigusi tunnevad palju paremini ja oskavad nende eest seista need puuetega inimesed, kes kuuluvad mõnda ühingusse. «Tegelikult ei peaks inimene kuuluma ühingusse, et saada teavet oma seaduslikest õigustest,» kinnitab Margit Rosental. «Kuid praegu see nii on.» Händikäpp on tegutsenud juba ligi kümme aastat ning praeguse 52 liikme hulgas on enamvähem võrdselt puudega ja puudeta inimesi. «Püüame ise siin mitte vahet teha,» sõnab Rosental. Händikäpa edasistes plaanides on maikuine õppus päästeametile ja puudega inimestele. Praegu pole päästjatel erilist aimu, kuidas isegi uppi kukkunud ratastoolis inimest aidata, kinnitab Ruslan Lainola Händikäpast.
Händikäpa juhatuse esinaine Margit Rosental koos abistajaga.
7
Kui Eesti liitub euroliiduga, palutakse kodanikuühendustel saata esindajad kümnetesse üleeuroopalistesse kogudesse, ütleb Eesti-Euroopa Liidu ühise nõuandekomitee üks esimees FILIP HAMRO-DROTZ intervjuus Kertu Ruusile.
Soovitame valits sel ro kem nõu p·da a Eesti-Euroopa Liidu (EL) Ohine nõuandekomitee tuli kokku aasta tagasi. Mida on komitee aasta jooksul teinud? Oleme kahel senisel kohtumisel arutanud peamiselt kahte teemat: kodanikuühiskonna roll Eesti liitumisel Eliga ja valmisolek kasutada struktuurifonde. Komitee avaldab arvamust resolutsioonidena, mis on suunatud nii Eesti valitsusele kui Euroopa Komisjonile. Mida olete palunud teha Eesti valitsusel? Oleme soovitanud Eesti valitsuselotsuste vastuvõtmisel rohkem kodanikuühendustega nõu pidada. Uusi seadusi või seisukohti vastu võttes peaks valitsus andma huvigruppidele arvamuse avaldamiseks rohkem aega. Samuti oleme soovitanud Riigikogul kirjalikke ettepanekuid küsida või avalikke kuulamisi korraldada. Euroopa Komisjoni tähelepanu oleme pööranud mittetulundusühenduste murele, et liitumiseelsed fondid on bürokraatlikud ja sealt on väga raske raha kätte saada. Ma olen ka aru saanud, et siinsel Euroopa Komisjoni delegatsioonil on suur vastutus süsteemi tõhusamaks muutmisel. Lisaks peaksid nii Eesti valitsus kui Euroopa Komisjon pöörama rohkem tahelepanu ka ühenduste 8
koolitamisele, et nad suudaksid kasutada struktuurifondide raha. Kardan, et praegu on äärmiselt raske leida Eestis organisatsiooni, keloleks inimressursse nende fon dide kasutamiseks. Kolmas sektor on väljendanud pahameelt struktuurifondide paindumatuse Ole. Kas te usute, et siin annab midagi muuta? Ma ei näe, et võiks oodata mingeid suuri muudatusi enne 2007. aastat, kui vaadatakse üle eelarvesüsteem. Praegu tuleb moeida, kuidas olemasolevast parimat votta. Kui aktiivne on Eesti kolmas sektor liitumiskOsimuste arutelus? Valitsusvälistel organisatsioonidel on ühinemises mängida keskne roll. Kuidas saab liitumine üldse edukas olla, kui nemad seda ei aruta? Ühendused täiendavad valitsuse selgitustööd ja aitavad sel õigeid otsuseid teha. Ka Eesti organisatsioonid peavad tundma vastutust selgitada rahvale, mida liitumine endast kujutab. Kolme aasta taguse seisuga võrreldes on asi praegu tunduvalt parem. Aga debatti peaks veel rohkem olema, sest referendum on mõne kuu kaugusel. Kuidas on Eesti ühendused haaratud liidu poliitikasse pärast liitumist, kui nõuandekomiteetegevuselõpetab?
Kui Eesti saab Eli liikmeks, saadab ta seitse esindajat Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Eesti liitumine annab Eesti ühendustele ka võrreldamatult tugevama aluse Euroopa tasemel võrgustikutööks. Praegu pole neil selleks piisavalt teadmisi, inimesi ega raha, kuid pärast liitumist saab iseenesestmaistetavaks, et siinsetel organisatsioonidel palutakse saata oma esindajad nõuandvatesse organitesse. Näiteks Soomes tuleb ainuüksi ametiühingutel täita üle 60 esindajakoha.
Filip Hamro-Drotz • sündinud Helsingis 26.1.1948, rahvuselt soomlane • Soome Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu nõunik, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Eesti-Eli ühise nõuandekomitee kaasesimees, Leedu ja Poola sarnaste ühiskomiteede liige • majandusmagister • kolme lapse isa
Eesti-Euroopa Liidu nõuandekomitee Eesti-Euroopa Liidu ühine nõuandekomitee loodi 2002. aasta aprillis eesmärgiga edendada dialoogi ja koostööd Euroopa ja Eesti majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade vahel. Komiteesse kuulub kuus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja kuus Eesti huvirühmade esindajat, mõlemalt poolt on määratud üks esimees.
Eesti esindajad: • Kadi Pärnits, • Toivo Roosimaa, • Eve Päärendson, • Kristina Tshistova, • Urmas Ardel, • Mall Hellam,
Eesti Ametiühingute Keskliit (kaaseSimees) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit