eesti_keskkonnauuringute_keskus-_sadevees_sisalduvate_ohtlike_ainete_uuringu_korraldamine-_2013 by Arengufond Energiaühistud

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

Lõpparuanne Tallinn 2013

Heitvee- ja suublaseire maakondades Harju-Järva- Rapla regioon 2012 aasta III kvartali lõpparuanne

1 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Töö nimetus:

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine Töö autor: Mailis Laht Indrek Pruul Ülle Leisk Töö tellija: Keskkonnaministeerium

Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

info@klab.ee www.klab.ee

Lepingu nr: Töö valmimisaeg:

4-1.1/12/316 29. november 2013

Töö on teostatud Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse veemajanduse programmi projekt nr 3109

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

2 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Sisukord 1.

SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4

SEADUSANDLIKUD JA RAHVUSVAHELISED NÕUDED ................................................................. 5 2.1 AVASTAMISPIIR/MÄÄRAMISPIIR ............................................................................................................. 5 2.2 SADEMEVESI TÄNASES SEADUSANDLUSES.............................................................................................. 6 2.2.1 Omavalitsuste nõuded sademeveele ja selle käitlemisele. ......................................................... 7 2.2.2 Kokkuvõte linnade nõuetest sademeveele .................................................................................. 10 2.2.3 Saastaja maksab printsiibi rakendamine...................................................................................... 10 2.2.4 Ohtlikele ainetele kehtestatud nõuded sademevees.................................................................. 12 2.3. ÜLDISED PROBLEEMID SADEMEVEE KÄITLEMISEL ...................................................................................... 13

3. MATERJAL JA METOODIKA.................................................................................................................... 14 3.1 UURINGUPUNKTID JA NENDE VALIK............................................................................................................. 14 3.2 PROOVIVÕTT................................................................................................................................................ 15 3.3 PROOVIVÕTU METOODIKA JA SADEMEVEE PROOVIDE VÕTMISE ERIPÄRAD. ................................................. 18 3.4 OHTLIKE AINETE ANALÜÜSID SADEMEVEEST............................................................................................... 18 4. TÖÖ TULEMUSED ....................................................................................................................................... 22 4.1 ÜLDINE ILMASTIKU TAUST 2013 AASTAL..................................................................................................... 22 4.2 OHTLIKE AINETE LEIDUMINE SADEMEVEES ................................................................................................. 24 4.3 TULEMUSED LINNADE KAUPA JA VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA ................................................... 37 4.3.1 TALLINN ................................................................................................................................................... 37 4.3.2 NARVA ..................................................................................................................................................... 40 4.3.3 TARTU ...................................................................................................................................................... 42 4.3.4 PÄRNU ...................................................................................................................................................... 42 4.3.6 NITROFERT ............................................................................................................................................... 47 4.4 TULEMUSED AINEGRUPPIDE KAUPA ............................................................................................................. 48 4.5 ÕHU KAUDU LEVIVAD JA ÕHUST VÄLJA SADESTUVATE AINETE VARASEMAD UURINGUD ............................. 52 5. ETTEPANEKUID EDASISTE SADEMEVEES SISALDUVATE PRIORITEETSETE NING MUUDE OHTLIKE AINETE SEIREKAVADE KOOSTAMISEKS ............................................................................ 54 5.1 ETTEVÕTETE LOA ALUSEL TEHTAVA SEIRE TÄIENDAMISE ETTEPANEKUD .................................................... 54 5.2 TÖÖSTUS JA HAJUKOORMUSE HINDAMINE ................................................................................................... 55 5.3 OLUKORD VÕRRELDES VARASEMAGA ......................................................................................................... 55 6. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................ 56 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................................. 57

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

3 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

1. Sissejuhatus Vastavalt veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ (VRD) tuleb saavutada pinna- ja põhjavee hea seisund aastaks 2015. Direktiivi 2000/60/EÜ eesmärk on veekeskkonna kaitse ja veekogumite seisundi parandamine, muuhulgas erimeetmete kaudu prioriteetsete ainete vettejuhtimise, heidete ja kao järkjärguline vähendamine ning prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimise, heidete ja kao lõpetamine või järkjärguline kõrvaldamine. Veepoliitika raamdirektiivi tütardirektiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardeid (EQS) veepoliitika valdkonnas, kehtestab korra ja nõuded veepoliitika raamdirektiiviga püstitatud eesmärkide täitmiseks pinnaveekogude kontekstis. Nimetatud õigusakti eesmärk on kindlustada EQS-de kaudu veekogude ja nende ökosüsteemide kaitse VRD lisas 10 toodud 33 prioriteetse aine ning lisas 8 loetletud muude olulisemate saasteainete või saasteainete rühmade eest. VRD artikkel 8 näeb ette, et liikmesriigid kehtestavad vee seisundi seireprogrammid, et saada ühtne ja terviklik ülevaade vee seisundist igas valglapiirkonnas. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on korraldatud vastavalt veepoliitika raamdirektiivi ning veekeskkonna kvaliteedistandardite direktiivi nõuetele ohtlike, sealhulgas EL prioriteetsete ainete, sisalduse uuringud veekogudes 2010 ja 2011 aastal. Osaliselt on ohtlike aineid uuritud ka riiklike seirete raames. Uuringutest selgus, et uuritud veekogudes sisaldus terve rida aineid, mille kohta varasem informatsioon puudus. Uuritud on ka suuremate reoveepuhastite väljalaske, kus samuti on ohtlike aineid leitud. Tuleb arvestada, et märkimisväärne kogus inimtegevusest mõjutatud vett juhitakse ilma puhastamata veekogudesse sadevee väljalaskudest. Laiamahulist ohtlike ainete uuringut sademevees sisalduvatest ohtlikest ainetest tehtud ei ole. 2013 aastast hakkas kehtima uus Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab nõuded veekogusse või pinnasesse juhitavale heitveele ja sademeveele. Muutunud olukorras on vajalik täpsem ülevaade, et langetada otsuseid, mis aitaksid tagada veekogude hea seisundi. Töö eesmärk 1. Uuringu tulemusena peab selguma sadevees sisalduvate ohtlike ainete sisaldus, mille alusel oleks võimalik muuta või täiendada olemasolevaid veelubasid ning vajadusel täiendada veeseire kavasid. 2. Selgitada ja kaardistada prioriteetsete ja muude ohtlike ainete esinemine ja sisaldus sademevees, mis võetakse lähtetasemeks edasiste veekaitsemeetmete kavandamisel ning uuringute planeerimisel. 3. Olemasolevate seirepunktide analüüs seireandmete piisavuse ja usaldusväärsuse suhtes, vajadusel seirepunktide nimekirja täiendamine. 4. Käesoleva hanke raames tehtud uuringu ning varasemate uuringute ja seirete tulemuste alusel ülevaate andmine prioriteetsete ja muude ohtlike ainete kohta ning soovituste andmine edasiste seire- ning vajadusel meetmeprogrammide tarbeks, sh reostuskoormuse vähendamiseks ning direktiivides nõutud aruandluse korraldamiseks Euroopa Komisjonile.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

4 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

2. Seadusandlikud ja rahvusvahelised nõuded Ohtlike ainete alases seadusandluses oli 2013 aastal mitu olulist muudatust. Euroopa tasandil võeti vastu direktiiv 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega ja kehtestatakse uued keskkonnakvaliteedi piirväärtused ning täiendatakse ainete nimekirja, mis on Euroopas olulise mõjuga veekeskkonnale. Direktiivi muudatused tuleb üle võtta hiljemalt 2015 aastaks, aga arvestades ainete pikaajalisi mõjusid on oluline alustada nende vähendamist esimesel võimalusel. Riiklikul tasemel on Veeseaduses1 määratud ohtlike ainete nimistud 1 ja 2.2 2013 aastal hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ (edaspidi Vvm 99). Nimetatud määrusega kehtestatakse nõuded ka sademeveele: (1) Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi veeseaduse § 265 lõike 7 alusel veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistusse 1 määratud ohtliku aine ja prioriteetse ohtliku aine sisaldus ületada avastamispiiri. (2) Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi lõikes 1 nimetamata ohtliku aine, sealhulgas prioriteetse aine, sisaldus ületada veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud pinnavee keskkonnakvaliteedi piirväärtust. 3

2.1 Avastamispiir/määramispiir 2013. aastast kehtima hakanud määrus Vvm 99 sätestab, et prioriteetsete ohtlike ainete sisaldus ei tohi heit- ja sademevees ületada avastamispiiri. Tehniliselt on see uudne lähenemine, sest akrediteeritud laborid ei edasta tulemusi alla määramispiiri. Tehniliselt on võimalik lisada ka info aine leidmise kohta, kuid alati tuleb arvestada, et tulemused alla määramispiiri on väiksema usaldusväärsusega. Prioriteetsete ainete puhul tuleb eraldi lisada „detekteeritud“, „mittedetekteeritud“ lahter ja seda on vaja laboriga eelnevalt kokku leppida. Töös on toodud tulemused alla määramispiiri, kuid üle avastamispiiri OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris teostatud analüüside kohta. Välislaboriga on samuti suheldud, et saada vajalik informatsioon, kuid kuna tegemist ei ole standardprotseduuriga, võtab selliste andmete saamine suurtest välislaboritest oluliselt rohkem aega. Töö teostamiseks etteantud ajaraamis ei õnnestunud tulemusi saada.

Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/127062013003

Nimistu 1 ja 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13345270

KKM nr 49 Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104082011004

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

5 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Avastamispiiri

ületanud

juhtudel

tuleb

teha

võimalusel

kordusproovid

ning

kasutada

proovide

ettevalmistamisel tehnikaid, mis tagaksid suurema usaldusväärsuse: näiteks suurendades proovi kogust (kontsentreerimine); võttes proovi teisest maatriksist, kuhu võib ainet rohkem koguneda; valides uue proovivõtupunkti, mis võiks olla võimalikule allikale lähemal. Üle avastamispiiri saadud tulemused ei ole kindlasti valed, kuid nõuavad lõplike järelduste tegemisel tähelepanelikumat lähenemist kui määramispiiri ületanud tulemused.

2.2 Sademevesi tänases seadusandluses Peamised aktid, mis reguleerivad sademevee käitlemist on Veeseadus ning Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus (ÜVKS). Veeseaduses on defineeritud antud töö kontekstis olulised mõisted: Sademevesi (storm water) – sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi; Heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi; (Veeseaduse tähenduses) Suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; Reostus – ainete, energia, radioaktiivse kiirguse, elektri- ja magnetvälja, müra, infra- ja ultraheli otsene või kaudne õhku, vette või pinnasesse juhtimine või sattumine inimtegevuse tagajärjel sellisel määral, et see kahjustab või võib kahjustada inimese tervist, elusressursse, mereande, merendusalast tegevust ja merendusalaste teenuste kasutamist, vee- või mereökosüsteemide või nendest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteeti, sealhulgas põhjustada elustiku mitmekesisuse vähenemist, hüvede vähenemist ja vee kvaliteedi halvenemist ning kahju varale, või raskendab või takistab keskkonna õiguspärast jätkusuutlikku kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul otstarbel; Ohtlik aine - defineerimata Reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. ÜVKS kehtestab reeglid ühisveevärgist vee võtmise ja reovee juhtimise kohta ühiskanalisatsiooni. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning see peab sisaldama ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtusi arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks veeseaduse

alusel

kehtestatud

nõuetele

ühiskanalisatsiooni

juhitav

reovesi

kahjustaks

ühiskanalisatsiooni toimimist; reoainesisalduse kontrollimise korda.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

6 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

2.2.1 Omavalitsuste nõuded sademeveele ja selle käitlemisele. Kuna seaduse täitmise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele, siis on järgnevalt toodud väljavõtted ja kommentaarid arvestades ohtlike ainete uuringut kõikide uuringusse valitud linnade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määrustest. Tallinn - Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt4 on: Reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. Sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi – loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi. Mis on kahjutuspiir ja rikkumine määruse tähenduses ning kuidas seda mõõdetakse? Käesoleva uuringu kohaselt on kõik Tallinna sademeveed reoveed ning peaksid vastama reoveele kehtestatud nõuetele. Hetkel sellest eeskirjast seda välja lugeda ei ole võimalik ning sademevesi loetakse vaikimisi puhtaks veeks, mille ohutuse kontrollimiseks ning suublasse juhtimiseks eraldi nõudeid ei ole kehtestatud. Kuigi peatükk 5 Ühiskanalisatsiooni juhitud reostusnäitajate piirväärtused ja kontrollimise kord § 18. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused lõige 3 punkt 7) sätestab selgelt, et bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid sisaldavat reovett on keelatud

ühiskanalisatsiooni kanaliseerida. Tulenevalt

ÜVKS-t on vee-ettevõtja kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ning reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole nimetatud eeskirjaga kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. Otseselt ei kahjusta madalates kontsentratsioonides bioakumuleeruvate ainete kanalisatsiooni juhtimine kanalisatsioonitorude tööd (vesi voolab ikka) ja kuna sademeveed juhitakse enamuses otse suublasse, ei saa nad ka puhastusprotsessi häirida, kuid keskkonna reostust veekogus põhjustavad nad aastakümneteks. Tartu - Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine5 kohaselt on: sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja võib kehtestada reovee kohta piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused. § 12. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused - (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, sademevett või drenaaživett, mis sisaldab:

https://riigiteataja.ee/akt/1042481 Vastu võetud 15.06.2006 nr 37

Tartu ÜVK https://www.riigiteataja.ee/akt/12737048

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

7 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms); 4) keskkonnaohtlikke mikroobe; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke; 6) eeskirja § 13 lg 2, lg 3 ja lg 4 toodud piirkontsentratsioone ületavat reostust. (4) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid. Tartu eeskiri on tunduvalt täpsem ja ajakohasem, ning selle alusel on võimalik ka reguleerida ohtlike ainete keskkonda mittesattumiseks vajalike meetmete rakendamist. Ka täpsed piirväärtused, kontrollmõõtmiste sagedused on kajastatud sõlmitud lepingutes. Lepingute sisu ei ole kahjuks töö teostajal võimalik kontrollida, et hinnata, kas määruse rakendamine on piisav tagamaks tõhusate keskkonda reostuse eest kaitsvate meetmete rakendamise. Narva - Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri6 sätestab: reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, saastunud sademevesi või kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi; sademe -ja drenaaživesi – loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni ärajuhitav vesi, selline nagu vihmavesi, sulavesi, pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi. Nõuded reo-, sademe-, drenaaživee kanaliseerimisele: ühisvoolse kanalisatsiooni puhul toimub reo-, sademe-, drenaaživee kanaliseerimine teenuslepingus kehtestatud tingimuste kohaselt. Vee-ettevõtja on kohustatud kanaliseerima kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitavat reovett, sademevett ja drenaaživett vastavalt käesolevale eeskirjale ja kliendiga sõlmitud lepingule, samuti teostama nende puhastuse vastavalt kehtestatud normatiividele. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reo-, sademe-, drenaaživett, mis vastab heitvete ühiskanalisatsiooni

juhtimise

tingimustele.

Ühiskanalisatsiooni

keelatud

kanaliseerida

reovett,

sademevett ja drenaaživett, milles on ületatud keskkonnaministri määrusega kehtestatud ohtlike ainete piirväärtused. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, sademevett ja drenaaživett, milles on ületatud käesoleva eeskirja kehtestatud reostusainete piirväärtused. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, sademevett ja drenaaživett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torude sisepinnale kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;

Narva ÜVK http://www.narvavesi.ee/131est.html

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

8 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke bakterioloogilisi reoaineid; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. Pärnu - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri7 heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks; (Puhas heitvesi on defineerimata, mida selle all mõistetakse ja kuidas kontrollitakse, ei ole teada, mis jätab väärkasutusteks vabad käed). Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

Ühiskanalisatsiooni

keelatud

kanaliseerida

heitvett,

mis

sisaldab:

põlemis-

plahvatusohtlikke aineid; torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; radioaktiivseid aineid, raskmetalle; inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri8 heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaks. Ühiskanalisatsiooni on lubatud ära juhtida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. Ühiskanalisatsiooni on keelatud ärajuhtida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 16. oktoobri 2003. a määrusele nr 75 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

Pärnu ÜVK https://www.riigiteataja.ee/akt/70072

Kohtla-Järve ÜVK https://riigiteataja.ee/akt/1012694

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

9 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

2.2.2 Kokkuvõte linnade nõuetest sademeveele Kõigis linnades on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjas sarnased puudused. Puuduvad alused, mille järgi kontrollitakse, mõõdetakse ja tõendatakse sademevee ja reovee ohtlike ainete sisaldust. Jääb arusaamatuks, mida seni on tehtud, et täita punkti: on keelatud juhtida .... Tehtud uuring nende linnade sademevee ohtlike ainete sisalduse osas näitab selgelt, et ilma puhastamata ja reostuse tegelikku taset kontrollimata sademevett loodusesse juhtida ei või juhul kui soovitakse saavutada ja säilitada veekeskkonna head keemilist seisundit ka tulevikus. Suund lahkvoolse kanalisatsiooni suunas mitmes suures linnas on veehulkasid arvestades igati mõistetav, kuid ümberehitusi planeerides ei tohi jätta välja kohtpuhastuse vajadust. Vastasel juhul suureneb sademeveega keskkonda juhitavate ohtlike ainete hulk veelgi.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud omavalitsuste poolt kehtestatavad nõuded tuleb ühtlustada. Juba mõistete osas on suured erinevused.

Kehtestada ÜVK määrustes selgelt nõuete täitmise riikliku kontrolli tegevused, millega tõendatakse, et ühiskanalisatsiooni juhitav vesi vastab ka tegelikkuses sätestatud nõuetele.

Vajalikud on täpsustused seadusandluses sademevee osas, et oleks selgelt eristatavad need sademeveed, mis on tõesti puhtad ja need, mis vajavad eelnevat puhastamist.

Täpsustamist vajavad ka sademevete nõuetele vastavuse kontrollimise tegevused: millal, kust ja mida analüüsitakse.

2.2.3 Saastaja maksab printsiibi rakendamine Kui ÜVKS on ennekõike ühisveevärgi ja kohaliku omavalitsuse täita, siis suurtele tööstusettevõtetele kehtivad veel lisanõuded, mis on sätestatud Tööstusheite seaduse9 §-ga 93 - nõuded tehase tegevuskohale, et ettevõtted ei juhiks ohtlike ainetega saastunud sademevett ilma käitlemata loodusesse. Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud vee kogumismahutitega. Kogumismahuti maht peab olema piisav. Kogutud saastunud veest võtab käitaja proove ja vastavalt analüüsitulemustele puhastab vett vajaduse korral enne suublasse juhtimist. Sama lokaalset puhastamist tööstusalade sademevetele soovitab ka HELCOM: saastatud sademevett tugevalt reostunud tööstusaladelt tuleks puhastada eraldi, abinõud võivad põhineda kohalikel uuringutel ja iga üksikjuhtumit tuleks käsitleda eraldi (HELCOM 23/5).

Tööstusheite seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013001

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

10 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eelnevalt toodud ja selgelt määratlemata kontrolli puudumise tõttu ei ole võimalik täita Keskkonnatasude seaduses10 sätestatud punkte ning liiga palju reostunud vett juhitakse järgneva punkti alusel keskkonda ilma tasusid maksmata: § 17. Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu ei nõuta, kui nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel heljumi ja naftasaaduste osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 5, 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele. (1) Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse: 1) orgaanilisi aineid; 2) fosforiühendeid; 3) lämmastikuühendeid; 4) heljumit; 5) sulfaate; 6) ühealuselisi fenoole; 7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi; 8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0; 9) muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses. Tänasel päeval on ettevõtete lubades sademevee väljalaskudele kehtestatud ainult heljumi ja naftasaaduste

mõõtmise

kohustus.

Töö

teostajale

jääb

arusaamatuks,

miks

määrata

teisi

Keskkonnatasude seaduses loetletud ühendeid. Avalikult kättesaadavate materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, milliste uuringute alusel on need välja jäetud. Vaadates käesoleva uuringu tulemusi, siis oleks alust määrata ka teisi ühendeid. Ohtlike ainete osas on varasemaid uuringuid vähe ja järeldusi teha raske, kuid üldnäitajate määramisest loobumine jääb selgusetuks. Saastetasu rakendamise erandid: Saastetasu ei nõuta, kui orgaanilisi aineid, fosfori- ja lämmastikuühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid. (Kas see käib heitvee pinnasesse immutamise punkti järgi? Või me väetame veekogusid?) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduva ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu, kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega vähemalt üks neljale.

Keskkonnatasude seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013013

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

11 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Alustada sadevee väljalaskude seirekavade täiendamist Keskkonnatasude seaduses loetletud ainete osas.

Tagada kogu sademevee käitlusahela jälgitavus saasteainete seire osas. Kanalisatsiooni juhtija (reostaja) – Kanalisatsiooni valdaja – riiklik kontroll seire.

Paljudel omavalitsustel napib vahendeid, et sademevee seiret teostada, siis ulatuslikuma pildi saamiseks tuleks planeerida riiklikul tasemel ka keskmiste ja väikeste linnade sademevee riiklik uuring. Uuring aitaks hinnata, millistest tasemetest alates on sademeveed sedavõrd saastunud, et kohtpuhastus on vajalik.

2.2.4 Ohtlikele ainetele kehtestatud nõuded sademevees Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“10 Ohtlike ainete piirsisaldusi kehtestav määrus on selgelt ajale jalgu jäänud. Ainete nimekiri on veekogude hea seisundi hindamisel kasutatavatest ainetest selgelt erinev ning jätab vee-ettevõtjatele täna vähe võimalusi tegelikult probleemsete ainete ühisveevärki vastuvõtmisest keeldumiseks. Samuti jääb arusaamatuks, miks endiselt on paljude prioriteetsete ainetele lubatud nii kõrged sisaldused, kui on teada, et tänased bioloogilised puhastid Eestis neid eemaldama võimelised ei ole. Osadel juhtudel akumuleeritakse ained settesse, halvemal juhul läbivad nad puhasti ja jõuavad otse veekogusse, kus nad bioakumuleeruvate omaduste tõttu hakkavad ajas kuhjuma. Prioriteetseid aineid emiteerivad ettevõtted, peaksid rakendama eelpuhastust, sest mahalahjendamine suures puhastis ainult maskeerib probleemi mitte ei lahenda seda. Teine oluline sademevees ohtlike ainete piirväätusi kehtestav määrus on VVM nr 9911, kus § 8. Nõuded ohtlikku ainet sisaldava heit- ja sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimise kohta ütleb järgmist: (1) Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi Veeseaduse § 265 lõike 7 alusel veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistusse 1 määratud ohtliku aine ja prioriteetse ohtliku aine sisaldus ületada avastamispiiri. (2) Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi lõikes 1 nimetamata ohtliku aine, sealhulgas prioriteetse aine, sisaldus ületada veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud pinnavee keskkonnakvaliteedi piirväärtust, välja arvatud naftasaaduste ning ühe- ja kahealuseliste fenoolide sisalduse osas. (3) Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisel ei tohi naftasaaduste ning ühe- ja kahealuseliste fenoolide sisaldus heitvees ületada lisas 1 sätestatud piirväärtusi või reovee puhastusastmeid ning sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimisel ei tohi naftasaaduste sisaldus sademevees ületada § 5 lõikes 3 sätestatud piirväärtust. (4) Veekogusse juhitav heit- ja sademevesi võib ületada lõikes 1 sätestatud nõuet maksimaalselt kolme

VVM nr 99 https://www.riigiteataja.ee/akt/113062013013

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

12 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

aasta jooksul või lõikes 2 sätestatud nõuet maksimaalselt kümne aasta jooksul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) nõuete kohene täitmine ei ole sotsiaal-majanduslikel põhjustel võimalik; 2) loa taotleja määrab ohtliku aine segunemispiirkonna; 3) loa omaja tagab ja tõendab regulaarsete mõõtmistega, et heit- ja sademevee juhtimise mõju ei ulatu ohtliku aine segunemispiirkonnast kaugemale; 4) loa taotleja koostab tegevuskava lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks, esitab selle loa andjale ja tegutseb vastavalt tegevuskavale. (5) Pinnasesse juhitav heit- ja sademevesi võib ületada lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid maksimaalselt kuue kuu jooksul, kui selle tegevuse abil hoitakse ära märkimisväärne oht keskkonnale, inimeste tervisele või varale. Segunemispiirkonna rakendamine püsivatele bioakumuleeruvatele ainetele ei ole kindlasti õigustatud. Veekogude elustikes akumuleeruvad need ained lahjendusest hoolimata ning tekitatav kahju elustikule (mõju ulatub aastakümnetesse) ning kulutused reostuse kontrolli alla saamiseks suurenevad kordades. Püsivate saasteainete puhul tuleb igal võimalusel vältida nende keskkonda jõudmist ning kogumise ja hävitamise meetmete rakendamine allika võimalikult läheduses on ka kuluefektiivsem. Kompleksloa alusel tegutsevatele ettevõtetele on kehtestatud ohtliku sademevee kogumise nõue, seda tulekski eelistatult rakendada segunemispiirkonna määramise asemel ning laiendada seda ka teistele ettevõtetele, kes ei tegutse kompleksloa alusel, kuid kus tekivad ohtlike ainetega saastunud sademeveed.

Probleemi peitmine ja edasi lükkamine ei lahenda seda – püsivate, bioakumuleeruvate ainete hulk keskkonnas suureneb ühte moodi hoolimata, kas neid juhitakse sinna 10 või 1000 kordse lahjendusega.

Rakendada olemasolevaid meetmeid - seadustes on piisavalt alust sademevee paremaks ja keskkonnaohutumaks käitlemiseks, mis omakorda aitab vähendada ohtlike ainete heiteid.

Selgitada välja, miks ei ole seni piisavalt rakendatud kehtivaid nõudeid.

Kontrollida sademevee vastavust kehtestatud nõuetele ja seda ka ohtlike ainete osas.

2.3. Üldised probleemid sademevee käitlemisel Põhjalik uuring ja võimalikud lahendused sademevee käitlemisel on hästi kokkuvõetud dokumendis „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“. Selles dokumendis esile toodud probleemid on kehtivad paljudel tiheasustusega aladel.

Aluste puudumine, et arendada terviklikke sademeveesüsteeme.

Sademevee kui loodusressursi käsitluse ja kasutamise kava puudumine.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

13 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Sademevee ärajuhtimine üleujutavatel aladel.

Maakasutus on piiratud ja jääb järjest vähemaks maa-alasid sademevee akumuleerumis-, tasandusrajatiste ja puhastusseadmete rajamiseks. Kõvakattega pindade suurenemine (tänavad, katused jne).

Sademevee kvaliteet ja puhastite puudumine takistab püstitatud keskkonnaeesmärkide täitmist – sademevee suublate hea seisundi saavutamist.

Sademevee juhtimine ühisvoolse kanalisatsiooni süsteemidesse tekitab lisakoormust reoveepuhastile.

Sademevee ülevoolud tekitavad lisakoormust veekogudele sh. rannikumerele.

Puudub lumeladustamise kontseptsioon ja planeeringutega kindlaksmääratud kohad lume ladustamiseks.

Sademevee kanalisatsiooni lahkvoolseks arendamisel juhitakse tulevikus veelgi rohkem sademevett otse suublasse. Eelpuhastite kasutuselevõtt sademeveele on vajalik, et tagada keskkonna hea seisundi säilimine ka tulevikus.

Sademevee puhul on kõikjal suuremates linnades suundumus lahkvoolsele kanalisatsioonile. Et vähendada vee hulka, mida tuleks hakata tulevikus puhastama, tuleb leida võimalusi lokaalsete immutusplatside ja poollooduslike veekogude rajamiseks. See aitab vältida nii suuri löökkoormusi kanalisatsioonisüsteemile ning puhastitele kui ka puhtamate vete lokaalset ära kasutamist. Liigne kokku kogumine ei anna loodetud efekti. Lume ladustamine on probleemiks. Tuleviku suuniste koostamisel tuleks arvestada tänavatel kogutud lume ladustamise kui potentsiaalse ohuallikaga. Rajada vastavad alad, kus oleks võimalik reostunud vesi kokku koguda või eelnevalt puhastada.

3. Materjal ja metoodika 2013. aastal teostati ulatuslik sademevee uuring viies Eesti linnas, et kaardistada olukord sademeveega keskkonda juhitavate ohtlike ainete osas. Ohtlike ainete sademevees määramise eesmärk on ennekõike võimalike heidete kindlakstegemine, sealt edasi allikate määratlemine ning nendest heitmete piiramine.

3.1 Uuringupunktid ja nende valik Uuringu proovivõtupunktide algse valiku teostas töö tellija. Koostöös kohalike keskkonnaspetsialistide, veeettevõtjate ja tööteostajaga tehti lõplik valik. Uuringusse valiti kahte tüüpi proovivõtupunkte - ühed, mis iseloomustaksid linnade üldisest taustast ja tegevustest tulevaid aineid, ning teised, mis aitaksid hinnata erinevate tööstusettevõtete võimalikku ohtlike ainete heidet sademevee kaudu. Uuringus olid Tartu, Tallinna, Kohtla-Järve, Pärnu ja Narva kahe suure sadevee kogumisalaga sadevee kollektori väljalasud, kokku 10 punkti. Andmed proovivõtupunktidest on toodud tabelis 1. Tabeli lahtris punkti iseloomustus on

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

14 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

boldis toodud punkti iseloomustus, mis kordub ka hilisemates tabelites. Kümnest proovivõtupunktist on loastatud üheksa. Nitroferdil ei ole eraldi väljalasku, nende sademeveed juhitakse (ilma puhastit läbimata) Järve Biopuhastuse väljalasu kaudu merre. Ühtegi ohtlikku ainet ei ole loaga määratud seires uuringusse valitud sademeveepunktides.

3.2 Proovivõtt Uuringu olulisema osana võeti veeproovid kümnest sademevee kollektorist viies Eesti suuremas linnas. Proove võeti 4 korral aastas: aprill, juuni, august ja oktoober. Proovide võtmisel jälgiti ilmastiku tingimusi. Proovid võtsid OÜ EKUK proovivõtule akrediteeritud labori atesteeritud proovivõtjad. Proovivõtutehnikate valimisel lähtuti töö põhieesmärgist, mille kohaselt peab uuringu tulemusena selguma sadevees sisalduvate ohtlike ainete sisaldus. Töös uuringuks olevate proovivõtukohtade näol on tegemist suurte alade erinevate piirkondade sadevee kollektoritega, millest väljavool on pidevalt olemas ning millede väljalasus on vesi keskmistunud. Eelpoolmainitud põhjusel ei lähtutud proovide võtmisel Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 § 10 lg8-st ning proovivõtt teostati järgides ISO 5667-10 seeria standardit. Põhjusel, et proovidest määrati erinevaid ohtlikke aineid, võeti proovid punktproovidena otse pudelisse. Tabelis 2 on toodud proovivõtuga seotud andmed - proovivõtu kuupäevad, proovivõtul mõõdetavate parameetrite tulemused ja jälgitavuse tagamiseks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiaktide numbrid, mille alusel on hiljem võimalik laborist lisainformatsiooni küsida. Kõik proovid võeti punktproovidena.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

15 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Linn Väljalaskme kood

Koordinaadid

Kogutavad veed

Proovivõtupunkt

Suublakoefitsent

Tabel 1. Proovivõtupunktid

y 738356

Suubla nimetus

Suubla kood

IV140

x 6591455

Narva jõgi

1062200

1,5

linn

AS Narva Vesi

IV119

6588205

739033

Narva jõgi

1062200

1,5

linn

AS Narva Vesi

Narva

Punkti iseloomustus Peakanalisatsiooni kollektori sademeveed

Narva

Linna lõunaosa sademe- ja drenaaži veed

Tartu

Vene tn-sse kogutakse Narva mnt. piirkonna tänavate sademeveed

TA027

6474886

659300

Emajõgi

1023600

linn

AS Tartu Veevärk

Tartu

Ringtee kollektorisse kogutakse ümbruskonna tööstuspiirkonna sademeveed

TA032

6470173

660627

Emajõgi

1023600

tööstus

AS Tartu Veevärk

Tallinn Tallinn

Sadevee väljalask Mustajõe ojja Marja tänava lävendis Kadrioru sadeveeväljalask

TL029 TL585

6587721 6589732

538949 544781

Mustoja Tallinna reid

1093900 3134030

tööstus linn

AS Tallinna Vesi AS Tallinna Vesi

6474067

529073

Niidu ojja ja tiiki (edasi Pärnu jõkke)

1123500

tööstus

AS Pärnu Vesi AS Pärnu Vesi

1,5 1,5

Väljalasu omanik

Pärnu

Savi väljalask Roheline 72

Pärnu

Mai Rannaroostiku kinnistu Papiniidu 37 f merepoolse pikenduse kohalt

PM3

6469805

531001

Liivi laht

1,5

linn

Kohtla-Järve

VKG OIL AS, VKG Energia OÜ ja muud VKG AS kontsernid juhivad sademevett VKG OIL AS-le lisaks Novotrade AS sademevesi ja osa Kohtla-Järve linna territooriumilt sademevett

IV002

6586817

682498

Kohtla jõgi

vee1070700

tööstus

VKG Oil AS (L.KKL.IV-198338)

Kohtla-Järve

Nitrofert AS sademeveed (tinglikult puhtad veed) juhitakse Järve Biopuhasti heitvee väljalasku ei läbi puhastit.

6588838

682026

Soome laht

310400

1,2

tööstus

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

16 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tabel 2. Proovivõtu kuupäevad ja proovivõtul määratavate näitajate tulemused

Proovivõtupunkt

Tallinn Kadrioru

Tallinn Mustajõe

Narva linna lõunaosa

Narva peakanalisatsioon

Pärnu Savi

Pärnu Mai

Tartu Vene tn

Tartu Ringtee

VKG

Nitrofert

Proovivõtul määratavad näitajad

Proovivõtu kuupäev

EKUK analüüsi akt

°C

µS/cm

08.04.2013

EE13000778

521

8,5

13,2

17.06.2013

EE13001797

762

8,4

10,5

29.08.2013

EE13002900

725

8,5

11,2

Vee temperatuur Elektrijuhtivus

Lahustunud hapnik mg/l

04.10.2013

EE13003571

719

8,4

11,1

08.04.2013

EE13000777

621

7,9

10,1

17.06.2013

EE13001796

934

7,7

8,9

29.08.2013

EE13002899

814

7,7

6,9

04.10.2013

EE13003570

843

7,8

7,5

10.04.2013

EE13000808

806

7,6

8,5

17.06.2013

EE13001817

756

7,6

7,1

01.09.2013

EE13002921

589

7,4

6,1

04.10.2013

EE13003589

451

7,6

7,1

10.04.2013

EE13000807

1176

8,1

8,9

17.06.2013

EE13001816

963

7,7

6,9

01.09.2013

EE13002920

854

7,8

6,4

04.10.2013

EE13003590

779

7,7

6,9

11.04.2013

EE13000828

793

7,6

5,3

17.06.2013

EE13001801

677

7,5

6,1

29.08.2013

EE13002902

1419

7,5

4,6

04.10.2013

EE13003577

1516

7,5

5,3

11.04.2013

EE13000829

1350

7,3

4,5

17.06.2013

EE13001800

672

7,4

6,0

29.08.2013

EE13002903

1767

7,6

3,9

04.10.2013

EE13003578

1706

7,4

1,6

10.04.2013

EE13000806

110

7,8

8,7

17.06.2013

EE13001798

271

7,8

8,8

30.08.2013

EE13002926

1416

8,0

8,4

04.10.2013

EE13003579

1350

8,5

9,8

10.04.2013

EE13000803

429

8,0

8,3

17.06.2013

EE13001799

316

7,7

7,8

30.08.2013

EE13002925

1070

7,8

8,9

04.10.2013

EE13003580

1051

8,0

7,9

09.04.2013

EE13000805

1648

7,4

5,1

17.06.2013

EE13001814

1138

7,6

2,6

01.09.2013

EE13002922

1524

7,4

2,6

04.10.2013

EE13003588

1125

7,5

0,5

09.04.2013

EE13000804

1487

7,6

5,4

17.06.2013

EE13001815

1432

7,8

6,2

01.09.2013

EE13002923

1176

7,7

6,1

04.10.2013

EE13003587

934

7,4

6,3

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

17 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

3.3 Proovivõtu metoodika ja sademevee proovide võtmise eripärad. Sademevee proovide võtmisel on proovivõtu aja valik kriitilise tähtsusega. Samas ei ole reaalses elus alati võimalik rakendada (eriti ühekordse uuringu tarvis) kõiki tingimusi. Sademevee tulemused sõltuvad kindlasti proovivõtu ajast ning sellest, kas sajule on eelnenud pikem kuiva periood või mitte. Tulemuste kõikumine erinevate proovivõtu perioodide lõikes on igati ootuspärane ning sellist loomuliku muutust tuleb tulevikus seirete planeerimisel kindlasti arvestada. Tulevikus antud uuringu tulemusi kasutades tuleb samuti selgelt meeles pidada tehtud uuringu eesmärki (uurida, kas aineid üldse leidub või mitte) ja et tegemist oli suurte alade koondsadevee väljalaskudega ning punktproovidega. VV määruse 99 järgi tuleb sademeveeproov võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Sellise nõude täitmine on asjakohane statsionaarse ja pidevas seires oleva seirepunkti puhul. Sademevee väljalasule on võimalik paigaldada programmeeritavad seadmed ning proovide kogumine toimub saju alates automaatselt. Uuringus võeti kõik proovid punktproovidena, kuna puudus võimalus ohtlike ainete keskmistatud proovina võtmiseks kõigis 10 uuringupunktis korraga. Automaatproovivõtu tehnika kasutamisel tuleb arvestada, et kasutataks klaasnõuga kogujat. Kogumisnõu peab olema eemaldatav ning võimalik laborisse saata. Ümbervalamine ja nõude vahetamine muudab tulemusi, kuna paljud ained kogunevad pudeli seintele. EKUKil selline proovivõtu tehnika hetkel puudub ning ühekordse uuringu tarbeks ei ole selliste seadmete muretsemine majanduslikult põhjendatud. Sademevee väljalaskude puhul on probleemiks ka seadmete turvalisuse tagamine. Seadmete töökorras püsimine ja varguse, vandalismi oht võib osutuda problemaatiliseks nii vee-ettevõtjatele kui ka teistele väljalaskude valdajatele ka tulevikus. Arvestada tuleb, et sademevee väljalasud asuvad tihti eemal põhitegevuskohast ning valve organiseerimine nõuab eraldi rajatisi.

3.4 Ohtlike ainete analüüsid sademeveest Ohtlike ainete analüüsid teostasid kaks laborit: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eestist ning GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH Saksamaalt. Kõik kasutatud meetodid on akrediteeritud ning määramispiirid vastavad kehtestatud nõuetele, et tagada uuringu andmete kvaliteet ja kasutamisvõimalused riiklike kohustuste täitmisel. Täpne jaotus laborite vahel koos määramispiiridega on toodud tabelis 3. Tabelis 3 on näidatud ohtlikele ainetele hetkel kehtivad piirväärused sademevees. AP tähistab avastamispiiri. Dioksiinide, PCB-ide, PBDE-de ühksikut ühendite määramispiire on võimalik vaadata tabelist 5. Ruumi kokkuhoiu mõttes neid ühendeid millel piirväärtus on summale eraldi meetodite tabelisse välja ei toodud. Küll on kõik üksikühendid toodud tulemuste juures.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

18 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Ainegrupp ja ohtliku aine nimetus

Ohtlik aine

CAS number

Prioriteetne ohtlik aine

Tabel 3. Uuritud ained, analüüsid teostanud labor, määramismeetod

Analüüsid teostanud labor

Meetod

PiirMäära väärtus -mis- sademepiir, veele, µg/L µg/L

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), sh 120-12-7

antratseen

206-44-0

fluoranteen

91-20-3

naftaleen

50-32-8

benso(a)püreen

0,01

0,0063

0,01

0,005

x EKUK

ISO 28540:2011 GC-MS

205-99-2

benso(b)fluoranteen

207-08-9

benso(k)fluoranteen

0,005

191-24-2

benso(g,h,i)perüleen

0,005

193-39-5

indeno(1,2,3-cd)püreen

0,005

PAH summa 16 EPA

0,08

0,0001

0,02

Broomitud difenüüleetrid, sh

32534-81-9

pentabromodifenüüleeter (sh derivaatide numbrid 28, 47, 99, 100, 153 ja 154)

25637-99-4

Heksabromotsüklododekaan (HBCD)

GBA

Ftalaadid ning nende etoksülaadid, sh

GBA

DIN EN ISO 18856

117-81-7

Di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP)

131-11-03

Dimetüülftalaat

1,3

84-66-2

Dietüülftalaat

1,3

Di-n-Propüülftalaat

1,3

Di-iso-Butüülftalaat

1,3

Di-n-Butüülftalaat

1,3

131-18-0

Di-Pentüülftalaat

1,3

85-68-7

Butüülbensüülftalaat

1,3

84-61-7

Di-Tsükloheksüülftalaat

1,3

84-69-5

an. DIN EN ISO 22032 (LLE)

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

19 (57)

Ainegrupp ja ohtliku aine nimetus

117-84-0

Di-n-Oktüülftalaat

Ohtlik aine

CAS number

Prioriteetne ohtlik aine

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Analüüsid teostanud labor

Meetod

GBA

ISO 12010

PiirMäära väärtus -mis- sademepiir, veele, µg/L µg/L 1 1,3

Klooritud parafiinid (kloroalkaanid) 85535-84-8

C10-13 (SCCP)

C14-17 (MCCP)

0,1

0,4

0,003

0,005

Püsivad kloororgaanilised ühendid 118-74-1

heksaklorobenseen (HCB)

608-93-5

pentaklorobenseen

x EKUK

EVS-EN ISO 6468 GC

87-68-3

heksaklorobutadieen

115-29-7

endosulfaan

0,005

608-73-1

heksaklorotsükloheksaan (HCH)

0,005

1336-36-3

Polüklooritud bifenüülid (PCB) DIN EN ISO 6468F1

Vt tabel 5

0,5

ISO 17858 (E)

Vt tabel 5

28, 52, 101, 153, 138, 180 77, 81, 126, 169, 105, 114, 118, 123, 156, 157, 167, 189

Polüklooritud dibensofuraanid (PCDF)

Dioksiinid (PCDD)

Perfluoroühendid

335-67-1

GBA

DEV-F33 (blueprint)

GBA

DIN 38407-42

PFBA (Perfluorobutaanhape)

0,01

PFPeA (Perfluoropentaanhape)

0,01

PFHxA (Perfluoroheksaanhape)

0,01

PFHpA (Perfluoroheptaanhape)

0,01

PFOA (Perfluoroktaanhape)

0,01

PFNA (Perfluorononaanhape)

0,01

PFDA (Perfluorodekaanhape)

0,01

PFUnDA (Perfluoroundekaanhape)

0,01

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

20 (57)

1763-23-1

Ainegrupp ja ohtliku aine nimetus

Ohtlik aine

CAS number

Prioriteetne ohtlik aine

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Analüüsid teostanud labor

Meetod

PiirMäära väärtus -mis- sademepiir, veele, µg/L µg/L 0,01 AP

PFDoDA (Perfluorododekaanhape)

PFBS (Perfluorbutaansulfonaat)

0,01

PFHxS (Perfluoroheksaansulfonaat)

0,01

PFOS (Perfluoroktaansulfonaat)

0,01

PFDS (Perfluorodekaansulfonaat)

0,01

PFOSA (Perfluorooktaansulfoonamiid)

0,01

Fenoolid ja nende etoksülaadid, sh 25154-52-3

nonüülfenoolid (isomeeride segu)

x DIN EN ISO 18857

104-40-5

4-nonüülfenool

1806-26-4

4-(n-oktüül)fenool

140-66-9

4-(1,1′,3,3′tetrametüülbutüül)fenool

87-86-5

pentaklorofenool

80-5-7

bisfenool a

GBA SPE, Derivatization, GCMSD

0,01

EKUK

STJ nr U12A HPLC UV-vis RI flor. Det.

0,4

GBA

an. DIN EN 12673F15

0,1

0,3

EVS En ISO 17852 AAS külmauru meetod

0,015

0,1

7,2

0,02

0,05

Metallid ja nende ühendid

7439-97-6

Elavhõbe (Hg) ja selle ühendid

7439-92-1

Plii ja selle ühendid

7440-50-8

Vask (Cu) ja selle ühendid

7440-66-6

Tsink (Zn) ja selle ühendid

7440-38-2

Arseen (As) ja selle ühendid

7440-43-9

Kaadmium (Cd) ja selle ühendid

7440-02-0

Nikkel (Ni) ja selle ühendid

7440-47-3

Kroom (Cr) ja selle ühendid

x x EKUK

EVS EN ISO 17294- 2 ICP-MS x

0,02 x

0,1

0,5

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

21 (57)

Ainegrupp ja ohtliku aine nimetus

Ohtlik aine

CAS number

Prioriteetne ohtlik aine

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Analüüsid teostanud labor

Meetod

PiirMäära väärtus -mis- sademepiir, veele, µg/L µg/L

Tinaorgaanilised ühendid, sh mono- di-, tri-, ja tetrabutüültina ühendid (katioon)

GBA x

DIN EN ISO 17353 (F13)

0,01

4. Töö tulemused 4.1 Üldine ilmastiku taust 2013 aastal Sadeveest mõõtmiste teostamine on otseses seoses sademete hulgaga. Olukorra hindamiseks 2013 aastal on toodud mõningad taustaandmed. Joonisel 1 on toodud sademete hulk 2012 – 2013 aastal võrreldes aastate keskmisega. Andmed pärinevad EMHIst ning mitme aasta keskmisega on tegemist ei õnnestunud teada saada (eeldatavalt kogu periood, mille kohta Eestis usaldusväärseid mõõtmisandmeid on kogutud).

120 100

keskmine sajuhulk mm

80 60 40

Eesti keskmine saju hulk 2012-2013 Paljuaastane keskmine

20 0

Joonis 1 Sademete hulk kuu keskmisena 2012 -2013 aastal võrrelduna paljuaastase keskmisega. (Andmed www.emhi.ee) Jooniselt 1 on näha, et 2013 aasta oli keskmisega võrreldes sademetevaene, erandiks on maikuu.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

22 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Foto 1. Lume sulamine 2013 aasta kevadel “tinglikult puhas lumi“ Esimene sademevee proovivõtt oli planeeritud lumesulamise perioodile. Joonisel 2 on toodud 2013. aasta lume sulamise ligikaudne periood erinevate vaatlusjaamade lõikes üle Eesti. Joonis on koostatud EMHI andmete põhjal12 ning näha on, et lumi sulas 2013 aastal aprillis ja kiirelt lühikese aja jooksul. Proovid võeti vahemikus 8.04 (Tallinn) kuni 11.04 (Pärnu) ja jäid seega täpselt sulamisperioodi kõrghetkele.

70 31. 03. 2013 05. 04. 2013 10. 04. 2013 15. 04. 2013

50 40 30 20 10

Võ ru

Vi lja Vä nd ike -M i aa rja

i Va lg a

Tü r

hv i Ku us Lä iku än eNi gu M as la su m Na õi rv sa aJ õe Ta su rtu u -T õr av er e Ti ir i ko ja To om Tu a ule m äe

Jõ

0 Jõ ge v

lume keskmine paksus cm

Joonis 2 Lumekihi keskmine paksus sulamisperioodil 2013. (EMHI andmed) Joonisel 3 on näidatud lume veevaru samal perioodil. Lume veevaru näitab veekihi paksust mm-s, mis tekiks maapinnale, kui lumi täielikult sulaks. Paljudes Lõuna-Eesti paikades vabanes kogu lume veevaru proovivõtu perioodil.

EMHI lumemõõdistamine http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1297

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

23 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 180 160

üldine veevaru mm

140 120 31. 05. 10. 15.

100 80 60

03. 04. 04. 04.

2013 2013 2013 2013

40 20 0 Jõgeva

LääneNigula

TartuTõravere

Tuulemäe

Viljandi

Joonis 3 Lume veevaru muutus proovivõtu perioodil märts- aprill 2013.(EMHI andmed)

4.2 Ohtlike ainete leidumine sademevees Proovivõtu punktid ja leitud ohtlike ainete hulk on näidatud illustratiivselt kaardil (joonis 4). Mida suurem punkt, seda rohkem aineid üle sademevees kehtestatud piirväärtuse leiti. Number tähistab piirväärtuse ületanud ainete hulka. Uuringus olnud punktidest leiti prioriteetseid ohtlike aineid kõikjalt, mida on hoiatavalt palju. Keskmiselt leiti ühest punktist 12,4 ainet. Kokkuvõtvalt on tabelis 4 toodud analüüsitud ohtlike ainete leidumine sademevees. Oranžiga on märgitud ained, mis on prioriteetsed ohtlikud ained ja mille puhul piirväärtuseks VVM 99 järgi on avastamispiir. Kollasega on märgitud ohtlikud ained ja tabelis on nad märgitud juhul, kui tulemus ületas EQSi (AA-EQS). Üle määramispiiri leidus neid enamatel kordadel. Tuleb märkida, et välislaborist ei õnnestunud saada avastamispiiri ületanud, kuid alla määramispiiri jäänud tulemusi, seega võis tegelikult mitmete ainete osas olla piirväärtuse (avastamispiir) ületamisi veelgi, eriti arvestades, et Eesti laboris määratud ainete puhul oli palju alla määramispiiri tulemusi. Näiteks kaadmiumi puhul oli tulemus üle määramispiiri 6 korral ning napilt alla 9 korral. HCH puhul 40 analüüsist üle määramispiiri 2, üle avastamispiiri 35 ja ei detekteeritud 3 korral. Heksaklorobenseeni puhul 40-st 30 alla määramispiiri, kuid üle avastamispiiri; 10 korda ei detekteeritud. Number lahtris (1-4) näitab mitmel proovivõtu korral ületamine leiti. Tabelites 5 – 7 on toodud kõik ohtlike ainete tulemused uuringus. Boldis on tabelites kasutusel visualiseerimise parandamiseks ning tähistab kõik neid tulemusi, mis olid üle avastamispiiri või määramispiiri, olenevalt millise ainega on tegu. Kaldkirjas on näidatud tulemused, mis jäid alla määramispiiri, kuid üle avastamispiiri. Need tulemused on olemas ainult Eestis analüüsitud näitajatele. Tabelites 5 – 7 on punaseks värvitud tulemused, mis ületavad sademeveele kehtestatud piirväärtused (toodud tabelis 3) - prioriteetsed ained üle avastamispiiri, ohtlikud ained üle EQS-i (VVM 99). EQSi

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

24 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

ületamine on lisaks märgitud ka kollase taustaga kõigi ainete puhul ka nende, millel piirväärtuseks sademevees on avastamispiir. Kuna osadel prioriteetsetel ainetel hakkavad veekogudes kehtima uued täpsustatud EQSid alates 2015 aastast, siis need on veel omakorda märgitud helesinisega. Tänastele nõuetele vastavad, kuid keskkonnale ohutud sellisel tasemel ei ole.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

25 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OĂ&#x153;

Joonis 4. ProovivĂľtupunktides leitud ohtlike ainete hulk kaardil.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

26 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Linna foon

Tööstusest rohkem mõjutatud

Tallinn Kadrioru

Narva linna lõunaosa

Narva peakanal.

Pärnu Mai

Tartu Vene tn

Tartu Ringtee

VKG

Nitrofert

Tallinn Mustajõe

Pärnu Savi tn

Leitud punktidest kokku

HCH

Heksaklorobenseen

Kaadmium Tsink Heksaklorobutadieen Bisfenool A Monobutüültina Oktüülfenoolid

1 2 1 1

1 3 2 4 4 1

3 4

1 2

1 3 1

2 1 1

3 3

2 1 2

2 4 1 3

1 3 3 2 2 1

3 4 2 4 1 1

9 8 8 7 7 6

2 4

6 6 5 5 5 4 4 4 3 3 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1

PCB Trifluraliin Dibutüültina PAH Endosulfaan Nonüülfenoolid DEHP Pentaklorofenool Antratseen Benso(b)fluoranteen PBDE Vask Hg PFC Tributüültina Benso(a)püreen Benso(k)fluoranteen Indeno(1,2,3-cd)püreen Benso(g,h,i)perüleen Kroom Naftaleen Leitud aineid kokku

2 2 2

3 2 1 1 1 1 3 1

1 3 2 1

1 3 2

2 3

2 1 1 1 1

1 3 2 2 1

3 2

2 1

4 1 4 3 1 3 1

4 1

1 1 2

1 1

2 1

1 1 1 1 1 1 2 2 8

Tabel 4 Kokkuvõte piirväärtuse ületanud ohtlikest ainetest sademevees

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

27 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tabel 5. Tulemused Tallinna ja Narva sadevete uuringust

ühik Proovivõtt

Tallinn Kadrioru

Tallinn Mustajõe

Narva linna lõunaosa

Narva peakanalisatsioon

08.04.2013

18.06.2013

30.08.2013

4.10.2013

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013 08.04.2013

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

18.06.2013

30.8.13

4.10.2013

0,00039

<0,00010

Broomitud bifenüüleetrid (PBDE) PBDE 47

µg/L

PBDE 99

µg/L

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

0,00052

<0,00010

PBDE 100

µg/L

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 28

µg/L

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 153

µg/L

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

PBDE 154

µg/L

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

HBCD Klooritud parafiinid (kloroalkaanid)

µg/L

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,030

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

Kloroalkaanid (C10-C13)

µg/L

<0,10

Kloroalkaanid (C14-C17) Polüklooritud bifenüülid (PCB)

µg/L

<0,10

PCB 28

µg/L

<0,010

PCB 52

µg/L

<0,010

PCB 101

µg/L

<0,010

PCB 153

µg/L

<0,010

PCB 138

µg/L

<0,010

PCB 180

µg/L

<0,010

n.d.

<0,010 7,20E-006

<0,010

ng/L

<0,010 6,60E-06

<0,010

Summa WHO-PCB (TE 1998 excl. LOQ)

<0,010 2,03E-05

n.d.

Summa WHO-PCB (TE 2005)

ng/L

n.d.

0,0000609

0,0000198

n.d.

0,0000216

n.d.

PCB 77

ng/L

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

PCB 81

ng/L

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

PCB 126

ng/L

<0,060

<0,020

<0,060

<0,020

<0,060

<0,020

<0,060

<0,020

PCB 169

ng/L

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

ng/L

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

<0,080 0,063

<0,080

PCB 105

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

PCB 114

ng/L

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

ng/L

<0,060

<0,050

<0,060

<0,050

<0,060 0,066

<0,030

PCB 118

<0,060 0,14

<0,050

<0,060

<0,050

PCB 123

ng/L

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

PCB 156

ng/L

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

PCB 157

ng/L

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

PCB 167

ng/L

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

PCB 189 Dioksiinid (PCDD) Summa PCDD/PCDF (I-TE (NATO/CCMS) excl. LOQ)

ng/L

<0,10

<0,050

<0,10

<0,050

<0,10

<0,050

<0,10

<0,050

pg/L

n.d.

2,3,7,8-TetraCDD

pg/L

<10

<20

<10

1,2,3,7,8-PentaCDD

pg/L

<10

<20

<10

1,2,3,4,7,8-HexaCDD

pg/L

<20

<30

<20

1,2,3,6,7,8-HexaCDD

pg/L

<20

<30

<20

1,2,3,7,8,9-HexaCDD

pg/L

<20

<30

<20

1,2,3,4,6,7,8-HeptaCDD

pg/L

<30

<50

<30

OctaCDD

pg/L

<100

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

28 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

ühik Proovivõtt

Tallinn Kadrioru

Tallinn Mustajõe

Narva linna lõunaosa

08.04.2013

18.06.2013

30.08.2013

4.10.2013

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

Narva peakanalisatsioon 4.10.2013 08.04.2013

18.06.2013

30.8.13

4.10.2013

Polüklooritud dibensofuraanid (PCDF) 2,3,7,8-TetraCDF

pg/L

<10

<20

<10

1,2,3,7,8-PentaCDF

pg/L

<10

<20

<10

2,3,4,7,8-PentaCDF

pg/L

<10

<20

<10

1,2,3,4,7,8-HexaCDF

pg/L

<20

<30

<20

1,2,3,6,7,8-HexaCDF

pg/L

<20

<30

<20

1,2,3,7,8,9-HexaCDF

pg/L

<20

<30

<20

2,3,4,6,7,8-HexaCDF

pg/L

<20

<30

<20

1,2,3,4,6,7,8-HeptaCDF

pg/L

<30

<50

<30

1,2,3,4,7,8,9-HeptaCDF

pg/L

<30

<50

<30

OctaCDF Perfluoroühendid

pg/L

<100

PFBA

µg/L

<0,010

PFPeA

µg/L

<0,010

PFHxA

µg/L

<0,010

PFHpA

µg/L

<0,010

0,014

<0,010

PFOA

µg/L

<0,010

0,15

<0,010

PFNA

µg/L

<0,010

0,019

<0,010

PFDA

µg/L

<0,010

0,12

<0,010

PFUnDA

µg/L

<0,010

PFDoDA

µg/L

<0,010

<0,010 0,023

<0,010

PFBS

µg/L

<0,010

PFHxS

µg/L

<0,010

PFOS

µg/L

<0,010

PFDS

µg/L

<0,010

PFOSA

µg/L

<0,010

FTS-6:2

µg/L

<0,010

4-n-Nonüülfenool

µg/L

<0,010

<0,020

<0,010

iso-Nonüülfenool (tech.)

µg/L

<0,10

<0,200

<0,10

4-n-Oktüülfenool

µg/L

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,010 0,013

<0,010

µg/L

<0,010 0,030

<0,010

4-tert-Oktüülfenool

<0,010 0,013

<0,010

bisfenool-A Tinaorgaanika

µg/L

<0,10

0,11

<0,10

0,11

0,12

<0,10

0,22

0,19

0,24

0,12

<0,10

Monobutüüültina-katioon

ng/L

<1,0

. 5,1

<1,0

1,2

<1,0

. 30

7,2

6,3

<1,0

1,2

<1,0

Dibutüültina-katioon

ng/L

<1,0

6,4

1,8

<1,0

2,4

<1,0

Tributüültina-katioon

ng/L

<1,0

<3,0

<1,0

Tetrabutüültina-katioon

ng/L

<1,0

<3,0

<1,0

µg/L

<1,0

<1,0 <1,0

Fenoolid Nonüülfenoolid

Ftalaadid Dimetüülftalaat

Dietüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-n-Propüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-iso-Butüülftalaat

µg/L

<1,0

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

29 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

ühik Proovivõtt

Tallinn Kadrioru

Tallinn Mustajõe

Narva linna lõunaosa

Narva peakanalisatsioon

08.04.2013

18.06.2013

30.08.2013

4.10.2013

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

Di-n-Butüülftalaat

µg/L

<1,0

4.10.2013 08.04.2013

Di-Pentüülftalaat

µg/L

<1,0

Butüülbensüülftalaat

µg/L

<1,0

Di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP)

µg/L

<0,39

<1,0

<0,39

<1,0

1,8

<1,0

<0,39

<1,0

18.06.2013

30.8.13

4.10.2013

<1,0

Di-Tsükloheksüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-n-Oktüülftalaat

µg/L

<1,0

µg/L

< 0,010

0,01

< 0,010

0,01

< 0,010

0,01

0,043

< 0,010

0,047

< 0,010

PAH-id Fluoranteen Antratseen

µg/L

< 0,010

0,02

Benso(b)fluoranteen Benso(g,h,i)perüleen/Indeno(1,2,3cd)püreen (summa)

µg/L

< 0,005

0,019

< 0,005

µg/L

< 0,005

0,062

< 0,005

Benso(a)püreen

µg/L

< 0,005

0,027

< 0,005

Benso(k)fluoranteen

µg/L

< 0,005

0,021

< 0,005 < 0,005

Indeno(1,2,3-cd)püreen

µg/L

< 0,005

0,038

Benso(g,h,i)perüleen

µg/L

< 0,005

< 0,010

< 0,005 0,06

< 0,005

< 0,010

< 0,005 0,02

0,024

µg/L

< 0,005 0,02

< 0,005

Naftaleen Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa (16 PAH-i)

< 0,005 0,01

0,76

< 0,005

µg/L

< 0,08

0,02

< 0,08

<0,08

0,07

< 0,08

0,05

< 0,08

0,36

1,45

< 0,08

Raskmetallid Arseen

µg/l

0,61

0,75

0,92

0,84

0,5

0,68

0,77

0,63

0,97

0,69

0,75

0,69

0,67

0,97

0,96

2,9

Elavhõbe

µg/l

<0,015

µg/l

<0,02

0,014

<0,02

µg/l

Nikkel

µg/l

<0,5 4,6

<0,5 2

<0,5 2,6

<0,5 5

<0,02 0,88

<0,02

Kroom

<0,02 1,3

<0,015 0,28

<0,015

Kaadmium

<0,015 0,07

<0,5 0,47

<0,5 0,5

<0,5 1

<0,5 0,71

<0,5 0,5

<0,5 0,51

<0,5 0,74

<0,5 0,75

<0,5 1,4

<0,5 3,9

Plii

µg/l

1,5

0,31

0,14

<0,10

1,2

0,27

0,1

0,14

0,27

0,21

6,3

<1,0

5,2

7,9

5,9

4,9

1,8

2,7

Vask Püsivad kloororgaanilised ühendid

µg/l

3,2

<1,0 1,3

<0,10 2,6

0,23

<0,10 2,3

0,12

µg/l

<0,10 1,6

1,3

Tsink

<1,0

2,6

1,9

<1,0

1,1

1,7

3,1

1,4

<1,0

1,4

heksaklorobenseen (HCB)

ng/l

0,2

0,3

0,5

0,1

0,2

1,2

0,3

0,7

0,6

0,4

3,1

0,71

pentaklorobenseen

ng/l

0,2

1,3

heksaklorobutadieen

ng/l

0,6

0,2

0,6

0,4

0,5

0,2

heksaklorotsükloheksaan (HCH) **

ng/l

0,8

1,2

0,4

1,7

1,1

0,5

0,6

3,5

1,1

0,5

2,3

1,3

2,4

1,2

1,6

Endosulfaan *

ng/L

0,4

0,6

pentaklorofenool

µg/l

<0,4

<0,003

0,0003

<0,003

<0,4 0,0034

<0,4

µg/l

<0,4 0,004

<0,4

Trifluraliin * a ja b endoslulfaani summa

<0,003

0,0007

<0,003

0,0012

<0,003

** a, b, d, g heksaklorotsükloheksaanide summa

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

30 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tabel 6. Tulemused Pärnu ja Tartu sadevete uuringust

Pärnu Savi

Pärnu Mai

Tartu Vene tn

Tartu Ringtee

Proovivõtt Broomitud bifenüüleetrid (PBDE)

ühik

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.8.13

4.10.2013

PBDE 47

µg/L

<0,00010

<0,00020

<0,00010

0,00052

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 99

µg/L

<0,00010

<0,00020

<0,00010

0,00083

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 100

µg/L

<0,00010

<0,00020

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 28

µg/L

<0,00010

<0,00020

<0,00010

0,00006

<0,00010

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 153

µg/L

<0,00010

<0,00050

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

PBDE 154

µg/L

<0,00010

<0,00050

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

HBCD Klooritud parafiinid (kloroalkaanid)

µg/L

<0,030

<0,020

<0,010

<0,030

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

Kloroalkaanid (C10-C13)

µg/L

<0,10

<0,2

<0,10

<0,15

<0,10

Kloroalkaanid (C14-C17) Polüklooritud bifenüülid (PCB)

µg/L

<0,10

<0,2

<0,10

<0,15

<0,10

PCB 28

µg/L

<0,010

PCB 52

µg/L

<0,010

PCB 101

µg/L

<0,010

PCB 153

µg/L

<0,010

PCB 138

µg/L

<0,010

PCB 180

µg/L

<0,010

n.d.

<0,010 2,63E-05

<0,010 2,45E-04

<0,010

n.d.

<0,010 2,74E-04

<0,010

ng/L

<0,010 7,20E-05

<0,010

Summa WHO-PCB (TE 1998 excl. LOQ)

<0,010 4,80E-005

n.d.

<0,010 9,00E-006

Summa WHO-PCB (TE 2005)

ng/L

n.d.

0,000144

n.d.

0,000216

0,000559

n.d.

0,0000789

0,000591

n.d.

0,000027

PCB 77

ng/L

<0,10

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

PCB 81

ng/L

<0,10

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

PCB 126

ng/L

<0,12

<0,060

<0,020

<0,060

<0,020

<0,060

<0,020

<0,060

<0,020

PCB 169

ng/L

<0,16

<0,080 0,48

<0,030

<0,080

<0,030

<0,060

<0,030

<0,080 0,55

<0,030

<0,060

<0,080 0,073

<0,030

<0,12

<0,080 0,24

<0,080

ng/L

<0,080 0,13

<0,030

PCB 105

<0,030

PCB 114

ng/L

<0,12

<0,030

<0,060

<0,030

<0,050

<0,060

<0,050

<0,060

<0,050

<0,060 0,19

<0,060 1,3

<0,030

<0,12

<0,060 1,1

<0,030

ng/L

<0,060 0,48

<0,060

PCB 118

<0,060 0,35

<0,050

<0,030 0,09

PCB 123

ng/L

<0,12

<0,060

<0,030

<0,060

0,063

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

<0,060

<0,030

PCB 156

ng/L

<0,16

<0,080

<0,030

<0,080

0,22

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

0,12

<0,030

PCB 157

ng/L

<0,16

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

PCB 167

ng/L

<0,16

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

PCB 189 Dioksiinid (PCDD) Summa PCDD/PCDF (I-TE (NATO/CCMS) excl. LOQ)

ng/L

<0,20

<0,10

<0,050

<0,10

<0,050

<0,10

<0,050

<0,10

<0,050

pg/L

n.d.

2,3,7,8-TetraCDD

pg/L

<25

<10

<20

<10

1,2,3,7,8-PentaCDD

pg/L

<25

<10

<20

<10

1,2,3,4,7,8-HexaCDD

pg/L

<40

<20

<30

<20

1,2,3,6,7,8-HexaCDD

pg/L

<40

<20

<30

<20

<0,030

1,2,3,7,8,9-HexaCDD

pg/L

<40

<20

<30

<20

1,2,3,4,6,7,8-HeptaCDD

pg/L

<70

<30

<50

<30

OctaCDD

pg/L

<150

<100

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

31 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Pärnu Savi

Pärnu Mai

Tartu Vene tn 4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

Tartu Ringtee

Proovivõtt Polüklooritud dibensofuraanid (PCDF)

ühik

08.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.8.13

4.10.2013

2,3,7,8-TetraCDF

pg/L

<25

<10

<20

<10

1,2,3,7,8-PentaCDF

pg/L

<25

<10

<20

<10

2,3,4,7,8-PentaCDF

pg/L

<25

<10

<20

<10

1,2,3,4,7,8-HexaCDF

pg/L

<40

<20

<30

<20

1,2,3,6,7,8-HexaCDF

pg/L

<40

<20

<30

<20

1,2,3,7,8,9-HexaCDF

pg/L

<40

<20

<30

<20

2,3,4,6,7,8-HexaCDF

pg/L

<40

<20

<30

<20

1,2,3,4,6,7,8-HeptaCDF

pg/L

<70

<30

<50

<30

1,2,3,4,7,8,9-HeptaCDF

pg/L

<70

<30

<50

<30

OctaCDF Perfluoroühendid (PFC)

pg/L

<150

<100

PFBA

µg/L

<0,010

<0,020

<0,010

PFPeA

µg/L

<0,010

PFHxA

µg/L

<0,010

PFHpA

µg/L

<0,010

PFOA

µg/L

<0,010

PFNA

µg/L

<0,010

PFDA

µg/L

<0,010

PFUnDA

µg/L

<0,010

PFDoDA

µg/L

<0,010

PFBS

µg/L

<0,010

PFHxS

µg/L

<0,010

PFOS

µg/L

<0,010

PFDS

µg/L

<0,010

PFOSA

µg/L

<0,010

FTS-6:2

µg/L

<0,010

4-n-Nonüülfenool

µg/L

<0,010 2,31

<0,010

<0,020

<0,010

<0,10

4,02

<0,010 0,12

<0,10

µg/L

<0,025 2,03

0,014

iso-Nonüülfenool (tech.)

<0,010 2,6

<10

<0,10

<0,20

<0,10

<10

<0,010 1,12

<0,010 0,446

4-n-Oktüülfenool

µg/L

<0,010

<0,10

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,10

<0,010

<0,020

<0,010

<0,10

<0,010 0,058

0,014

<0,010

<0,010 0,011

<0,10

µg/L

<0,010 0,015

<0,010

4-tert-Oktüülfenool

<0,010 0,016

<0,010

bisfenool-A Tinaorgaanika

µg/L

0,24

1,5

4,2

0,62

0,13

<0,10

0,45

<0,10

0,59

<0,10

Monobutüüültina-katioon

ng/L

<1,0

1,1

<1,0

. 29

1,4

<1,0

9,7

. 3,2

<1,0

. 1,7

<1,0

2,4

Dibutüültina-katioon

ng/L

<1,0

4,7

<1,0

1,5

Tributüültina-katioon

ng/L

<1,0

7,4

<1,0

Tetrabutüültina-katioon

ng/L

<1,0

µg/L

<1,0

<1,0 1,1

<1,0

<1,0 1,9

<1,0

Fenoolid Nonüülfenoolid

Ftalaadid Dimetüülftalaat

Dietüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-n-Propüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-iso-Butüülftalaat

µg/L

<1,0

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

32 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Pärnu Savi Proovivõtt

ühik

08.04.2013

Di-n-Butüülftalaat

µg/L

<1,0

18.06.2013 1,2

Pärnu Mai

30.08.13 <1,0

4.10.2013 2,8

Tartu Vene tn

Tartu Ringtee

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.8.13

4.10.2013

<1,0

Di-Pentüülftalaat

µg/L

<1,0

Butüülbensüülftalaat

µg/L

<1,0

Di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP)

µg/L

1,5

2,1

<1,0

6,7

1,4

<1,0

<0,39

<1,0

0,43

2,2

<1,0

Di-Tsükloheksüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-n-Oktüülftalaat PAH-id

µg/L

<1,0

Fluoranteen

µg/L

0,028

0,025

<0,010

0,04

0,023

< 0,010

0,012

< 0,010

0,01

0,014

< 0,010

Antratseen

µg/L

0,018

0,11

<0,010

0,2

< 0,010

0,01

< 0,010

Benso(b)fluoranteen Benso(g,h,i)perüleen/Indeno(1,2,3-cd)püreen (summa)

µg/L

0,005

< 0,005

0,005

< 0,005

µg/L

< 0,005

Benso(a)püreen

µg/L

< 0,005

Benso(k)fluoranteen

µg/L

< 0,005

Indeno(1,2,3-cd)püreen

µg/L

< 0,005

Benso(g,h,i)perüleen

µg/L

< 0,005

< 0,010

< 0,005 0,08

< 0,005 0,023

< 0,005

< 0,010

< 0,005 0,01

< 0,005

< 0,010

< 0,005 0,12

< 0,005

< 0,005 0,3

< 0,005

µg/L

< 0,005 0,018

< 0,005

Naftaleen Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa (16 PAH-i)

< 0,005 0,27

< 0,010

µg/L

0,35

0,83

< 0,08

1,3

0,11

< 0,08

0,02

0,17

< 0,08

0,08

0,13

0,12

< 0,08

0,02

Arseen

µg/l

0,8

2,1

0,93

0,65

1,1

0,75

1,4

1,5

0,97

0,47

0,89

0,92

2,4

3,7

1,3

1,4

Elavhõbe

µg/l

<0,015

µg/l

0,017

<0,02

0,018

<0,015 0,03

<0,015

Kaadmium

0,016

<0,02

0,014

0,018

<0,02

0,019

<0,02

Kroom

µg/l

0,51

2,5

0,85

<0,5 0,83

<0,5 1

0,95

µg/l

<0,5 0,91

2,1

Nikkel

<0,5 0,92

<0,5 0,97

<0,5 0,58

<0,5 1,4

<0,5 0,3

<0,5 0,6

<0,5 1,6

<0,5 0,66

<0,5 0,91

Plii

µg/l

0,39

0,56

0,12

0,14

0,22

0,37

<0,10

0,15

<0,10

0,13

141

<1,0

<0,10 3

0,82

<0,10 60

0,16

µg/l

<0,10 92

0,35

Tsink

6,6

<1,0

5,4

Vask Püsivad kloororgaanilised ühendid

µg/l

5,7

<1,0

1,4

4,2

3,4

2,7

2,1

<1,0

2,6

1,4

<1,0

1,6

heksaklorobenseen (HCB)

ng/l

0,5

2,2

0,3

0,6

0,3

1,1

0,4

0,2

0,6

0,9

Raskmetallid

1,1

pentaklorobenseen

ng/l

1,3

0,7

0,3

0,7

heksaklorobutadieen

ng/l

1,2

0,1

2,2

0,4

<5 2,8

heksaklorotsükloheksaan (HCH) **

ng/l

2,5

5,4

0,5

1,1

2,3

0,1

0,8

1,2

0,7

1,6

2,1

1,4

Endosulfaan *

ng/L

0,6

0,5

µg/l

<0,4

4,2

<0,4

<5 1,1

pentaklorofenool

<5 2,5

<0,4

0,0015

0,0008

0,0023

<0,003

0,0012

<0,003

Trifluraliin * α ja β endoslulfaani summa

µg/l

** α, β, δ, γ heksaklorotsükloheksaanide summa

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

33 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tabel 7. Tulemused VKG ja Nitroferti sadevete uuringust

VKG IV002

Nitrofert

Proovivõtt Broomitud bifenüüleetrid (PBDE)

ühik

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.2013

4.10.2013

PBDE 47

µg/L

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 99

µg/L

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 100

µg/L

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 28

µg/L

<0,000060

<0,00010

<0,000060

<0,00010

PBDE 153

µg/L

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

PBDE 154

µg/L

<0,000060

<0,00030

<0,000060

<0,00030

HBCD Klooritud parafiinid

µg/L

<0,030

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

<0,020

<0,010

Kloroalkaanid (C10-C13)

µg/L

<0,10

Kloroalkaanid (C14-C17) Polüklooritud bifenüülid (PCB)

µg/L

<0,10

PCB 28

µg/L

<0,010

PCB 52

µg/L

<0,010

PCB 101

µg/L

<0,010

PCB 153

µg/L

<0,010

PCB 138

µg/L

<0,010

PCB 180

µg/L

<0,010

ng/L

n.d.

<0,010 7,90E-06

<0,010

Summa WHO-PCB (TE 1998 excl. LOQ)

<0,010 3,40E-05

n.d.

<0,010 2,60E-05

Summa WHO-PCB (TE 2005)

ng/L

n.d.

0,000102

0,0000237

n.d.

0,000078

PCB 77

ng/L

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

PCB 81

ng/L

<0,050

<0,020

<0,050

<0,020

PCB 126

ng/L

<0,060

<0,020

<0,060

<0,020

PCB 169

ng/L

<0,080

<0,030

ng/L

<0,060

<0,030

<0,080 0,11

<0,080

PCB 105

<0,060

<0,030

<0,030 0,1

PCB 114

ng/L

<0,060

<0,030

PCB 118

ng/L

<0,060

<0,050

PCB 123

ng/L

<0,060

<0,030

PCB 156

ng/L

<0,080

PCB 157

ng/L

<0,080

PCB 167

ng/L

<0,080

PCB 189 Dioksiinid (PCDD)

ng/L

<0,10

Summa PCDD/PCDF (I-TE (NATO/CCMS) excl. LOQ)

pg/L

n.d.

2,3,7,8-TetraCDD

pg/L

<20

<10

1,2,3,7,8-PentaCDD

pg/L

<20

<10

1,2,3,4,7,8-HexaCDD

pg/L

<30

<20

1,2,3,6,7,8-HexaCDD

pg/L

<30

<20

<0,060

<0,030

<0,050

<0,060 0,23

<0,060

<0,050

<0,030 0,16

<0,030

<0,060

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,080

<0,030

<0,10

<0,050

<0,10

<0,050

1,2,3,7,8,9-HexaCDD

pg/L

<30

<20

1,2,3,4,6,7,8-HeptaCDD

pg/L

<50

<30

OctaCDD Polüklooritud dibensofuraanid (PCDF)

pg/L

<100

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

34 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

VKG IV002

Nitrofert

Proovivõtt

ühik

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.2013

4.10.2013

2,3,7,8-TetraCDF

pg/L

<20

<10

1,2,3,7,8-PentaCDF

pg/L

<20

<10

2,3,4,7,8-PentaCDF

pg/L

<20

<10

1,2,3,4,7,8-HexaCDF

pg/L

<30

<20

1,2,3,6,7,8-HexaCDF

pg/L

<30

<20

1,2,3,7,8,9-HexaCDF

pg/L

<30

<20

2,3,4,6,7,8-HexaCDF

pg/L

<30

<20

1,2,3,4,6,7,8-HeptaCDF

pg/L

<50

<30

1,2,3,4,7,8,9-HeptaCDF

pg/L

<50

<30

OctaCDF Perfluoroühendid (PFC)

pg/L

<100

PFBA

µg/L

<0,010

PFPeA

µg/L

<0,010

PFHxA

µg/L

<0,010

PFHpA

µg/L

<0,010

PFOA

µg/L

<0,010

PFNA

µg/L

<0,010

PFDA

µg/L

<0,010

PFUnDA

µg/L

<0,010

PFDoDA

µg/L

<0,010

PFBS

µg/L

<0,010

PFHxS

µg/L

<0,010

PFOS

µg/L

<0,010

PFDS

µg/L

<0,010

PFOSA

µg/L

<0,010

FTS-6:2 Fenoolid

µg/L

<0,010

4-n-Nonüülfenool

µg/L

<0,010

<0,015

<0,010

iso-Nonüülfenool (tech.)

µg/L

<0,10

<0,030 0,244

<0,10

4-n-Oktüülfenool

µg/L

4-tert-Oktüülfenool

µg/L

<0,020 0,019

bisfenool-A

µg/L

0,45

Nonüülfenoolid

Tinaorgaanika

<0,020

<0,010

0,112

<0,010

<0,010 0,13

<0,010

<0,060 0,3

<0,010

<0,10

Monobutüüültina-katioon

ng/L

<1,0

Dibutüültina-katioon

ng/L

<1,0

Tributüültina-katioon

ng/L

<1,0

Tetrabutüültina-katioon Ftalaadid

ng/L

<1,0

Dimetüülftalaat

µg/L

<1,0

Dietüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-n-Propüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-iso-Butüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-n-Butüülftalaat

µg/L

<1,0

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

35 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

VKG IV002

Nitrofert

Proovivõtt

ühik

15.04.2013

18.06.2013

30.08.13

4.10.2013

15.04.2013

18.06.2013

30.08.2013

4.10.2013

Di-Pentüülftalaat

µg/L

<1,0

<1,0 <1,0

Butüülbensüülftalaat

µg/L

<1,0

Di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP)

µg/L

<0,39

<1,0

<0,39

<1,0

Di-Tsükloheksüülftalaat

µg/L

<1,0

Di-n-Oktüülftalaat PAH-id

µg/L

<1,0

Fluoranteen

µg/L

0,035

< 0,010

0,022

0,06

< 0,010

Antratseen

µg/L

0,022

< 0,010

0,09

< 0,010

Benso(b)fluoranteen

µg/L

< 0,005

Benso(g,h,i)perüleen/Indeno(1,2,3-cd)püreen (summa)

µg/L

< 0,005

Benso(a)püreen

µg/L

< 0,005

< 0,005 0,006

< 0,005

Benso(k)fluoranteen

µg/L

< 0,005

Indeno(1,2,3-cd)püreen

µg/L

< 0,005

Benso(g,h,i)perüleen

µg/L

< 0,005

< 0,010

< 0,005 0,6

< 0,005

µg/L

< 0,005 3,2

< 0,005

Naftaleen Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa (16 PAH-i) Raskmetallid

< 0,010

µg/L

4,3

< 0,08

0,115

3,7

< 0,08

Arseen

µg/l

8,6

5,5

4,4

0,87

0,65

0,67

Elavhõbe

µg/l

0,032

<0,015

0,232

<0,015

µg/l

<0,015 0,18

<0,015

Kaadmium

0,03

<0,02

0,1

Kroom

µg/l µg/l

2,5

1,9

<0,5 1,9

<0,02 45

Nikkel

<0,5 1,7

3,2

<0,02 4,4

0,019

0,97

<0,02 0,74

2,9

2,4

2,6

2,4

Plii

µg/l

0,32

0,2

0,23

0,2

µg/l

3,8

<0,1 2,3

<0,10 3,3

0,63

Tsink

<0,10 29

Vask Püsivad kloororgaanilised ühendid

µg/l

4,4

5,6

2,5

8,9

7,2

heksaklorobenseen (HCB)

ng/l

2,5

1,3

0,3

1,7

0,3

0,8

pentaklorobenseen

ng/l

0,6

5,9

heksaklorobutadieen

ng/l

0,7

0,3

heksaklorotsükloheksaan (HCH) **

ng/l

2,1

2,5

0,5

5,8

2,4

0,7

2,6

Endosulfaan *

ng/L

µg/l

<0,4

<5 2,8

0,2

pentaklorofenool

<0,4

Trifluraliin * a ja b endoslulfaani summa

µg/l

<0,003

0,0007

<0,003

0,0007

<0,003

** a, b, d, g heksaklorotsükloheksaanide summa

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

36 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

4.3 Tulemused linnade kaupa ja võrdlus varasemate uuringutega

Märkus: varasemate uuringute kokkuvõtted on tehtud vastavalt avalikele aurannetele ning seal esinevate vasturääkivuste või puuduste eest töö täitja ei vastuta. Seire andmeid on esitatud nii nagu riiklik keskkonnaregister neid vahendab.

4.3.1 Tallinn

Foto 2 Tallinna Kadrioru väljalask merre Foto 3 Tallinna Kadrioru väljalasutoru ots

Joonis 5 Sadevee väljalasud Tallinnas Pirita tee ääres.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

37 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tallinna sademevee olukorrast saab täpsema ülevaate Tallinna sademevee arengukavast, kus punktis 5 on kirjeldatud olukord 2012 aasta seisuga. (Tallinn 2030) Kadrioru sademevee väljalask Kadrioru uuringupunkti (TL585) võib lugeda selle uuringu üheks kahest linnafooni iseloomustavaks punktiks (Teine Tartu Vene tänava piirkond). Leiti 8 erinevat ohtlikku ainet üle lubatud piirväärtuse. Tegemist on piirkonnaga, mida on ka varasemalt uuritud. Joonisel 5 on toodud Pirita tee ääres merre suubuvad sademevee kollektorid. Teistest

punktidest

eristub

Kadrioru

sademeveepunkt

seekordses

uuringus

ainsana

ühekordse

perfluoroühendite leidumisega. PFC täpsem päritolu vajaks välja selgitamist, sest ka COHIBA raames võetud proovidest 2010 aastal leiti PFC-d (2 proovist, 100 korda madalamal tasemel kui nüüd). Ohtlikke aineid määrati Lasnamäe kollektori sademevee väljalasust COHIBA projekti raames 2010. aastal (Lasnamäe kollektor joonisel 5), kui uuriti HELCOMi Läänemerele prioriteetsete ainete (11 ainegruppi) sisaldust sademevees. Proovid võeti lumesulamisveest (märts 2010) ning maikuu sademetest 2010.a. Varasemate tulemustega võrreldes jäi kaadmiumi tulemus samasse suurusjärku seekordse uuringuga 0,05; 0,16 µg/L 2010 aastal ning 0,07 µg/L 2013 aastal lumesulamisveest võetud proovist aprillis. Teisi ühendeid, mida COHIBA projekti raames määrati, 2013. aastal ei leitud. Tinaorgaanilistest ühenditest leiti COHIBAs di- ja monobutüültina, PCB-sid määrati ainult 2010. aasta mai proovist ja leiti 32 ng/l. Nonüülfenoole, pentaBDE-sid leiti samuti 2010. aastal, kuid ei leitud 2013. aastal. 2010. aastal leiti ka SCCP, MCCP-d, mida seekordses uuringus ei leitud üle määramispiiri ühestki uuritud proovist. (COHIBA 2010) Üksühele võrdlus ei ole võimalik, sest proovivõtupunktid olid erinevad ning samuti nende sademevee kogumisalad. Kui tegemist oleks pelgalt linna fooniga mõlemal juhul, oleksid tulemused rohkem võrreldavad. COHIBAs uuritud Lasnamäe kollektori puhul võis 2010. aasta tulemsute põhjal täheldada tööstuse mõju. COHIBA projektis määrati ka sademevee akuutne toksilisus (3 testi). Ainsana näitas vetikale toksilist efekti lumesulamisvesi. Teised testid (Vibrio luminecence bakteri ja Daphnia mangna) toksilisust ei näidanud (COHIBA 2010). Sama Lasnamäe sademevee kollektorit (Lasnamäe 545653 6589985) on uuritud 2003.a. riikliku keskkonnaseire „Ohtlike ainete seire veekogudes 2003“ raames. Sealhulgas määrati proovide akuutset toksilisust ühel korral (Testpatarei: Vesikirbu Daphnia magna 24-tunnine ja 48-tunnine immobiliseerumise test; Mikrovetika Selenastrum capricornutum 72-tunnine kasvu inhibeerimise test; Kerilooma Thamnocephalus platyurus 24-tunnine suremuse test; kõrgemate veetaimede Lemna minor 7-päevane kasvu inhibeerimise test). Proov osutus standarditele vastavalt, mitte toksiliseks, kuid on siiski oluline märkida, et testide tulemused Daphnia magna ja Lemna minor`iga näitavad toksiliste ainete olemasolu vees, mis mõjuvad negatiivselt neile organismidele. Seetõttu ei saa me teha järeldust, nagu puuduks igasugune veeheite negatiivne mõju uuritavale veeökosüsteemile. Pikaajalise efekti kindlakstegemiseks tuleb teha kordusteste (Riiklik OA seire 2003).

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

38 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Plii tulemus oli 2003. aastal 4 µg/L, mis on kõrgem kui 2013. aastal. Tsinki leiti 2013. aastal kõrgemates kontsentratsioonides kui 10 aastat tagasi, sealhulgas 2 korral üle EQS-i (5 µg/L). Elavhõbeda ja kaadmiumi määramispiirid olid 2003. aastal (0,1 µg/L ) nii kõrged, et võrdlemine pole võimalik. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldiselt on peale põhjalikke ümberehitusi selles punktis ohtlike ainete heimted väiksemad, kuid probleemseid aineid leidub ja puhastamata vee juhtimine otse merre ei ole õigustatud. Varasemate aastate akuutse toksilisuse uuringud on näidanud inhibitsiooni fotosünteesivaid organisme kasutavates testides.

Uuring näitas, et suublasse juhitakse korraga mitut prioriteetset ainet, mille

omavaheline koosmõju elustikule on teadmata. Kroonilist toksilisust oleks mõistlik testida, et teada saada pikaajalisemaid mõjusid veekeskkonnale.

Linnafoonist tulenevate heitmete täpsema keskkonnamõju hindmaiseks teha kroonilised toksilisuse testid.

Mustajõe oja sademevee väljalask

Foto 4. Mustajõe Marja t. lävendis

Foto 5. Mustajõe oja proovivõtu koht

Tallinnas valitud punktidest oli tööstuse mõjuga Mustajõe oja sademevee väljalask. Leitud ainete hulk selles punktis jäi uuringu keskmisele tasemele (12 ainet). Mustajõe ojasse sisenevat sademevett on uuritud raskemetallide osas ka varasematel aastatel. 2003. aasta riiklikus ohtlike ainete seires Paldiski mnt punktis (538476; 6588107), mis jääb seekordsest uuringupunktist allavoolu võetud 2 proovi: kaadmium 0,1 ja 0,2 µg/L, 2010.a. (SJA4992000) leiti korra Mustoja Paldiski mnt. lävendis 0,13 µg/l (Maves 2010) võrdlevalt 2013.a. 0,28 µg/L. Arvestades, et kaadmium ei püsi pikalt veefaasis, on stabiilsed üle määramispiiri heitmed tõsiseks keskkonnaohuks. Võimalusel tuleb kindlaks teha allikad. Kuna osa kaadmiumi võib tulla ka hajusallikatest, on otseste punktallikate leidmine keerukas. Üheks võimalikuks allikaks piirkonnas on ka katlamaja. Olenevalt kasutatavast kütusest on kaadmiumi heited välisõhku erinevad. Täpsemalt üle vaadates heited ja sadenemise võimalused saab hinnata, kui suur osa kaadmiumist võib tulla katlamajast. Kütuste põletamise ja katlamajaga võib seostada ka PAH-e. Mustajões oli PAHide (EPA 16) summaarne sisaldus oktoobri proovis 0,7 µg/L.

Kaadmiumi allikate kindlaks tegemiseks teha põhjasetete uuring piki Mustajõe oja.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

39 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Määrata kaadmiumi Mustajõe ojja sisenevatest kraavidest ning torude otstest.

Kontrollida plii, PAHide, ja kaadmiumi õhuemissioone ja sadenemismustreid.

Lisaks kaadmiumile olid ka teiste raskmetallide sisaldused kõrged, seega tuleb üle vaadata võimalikud metallide töötlemisega seotud allikad piirkonnas (autoremonditöökojad, metallkonstruktsioonide tootjad jne). Plii tasemed on jäänud võrreldes varasemate uuringutega ligikaudu samaks: 1 µg/L (Riiklik OA seire 2003.a.) ja 1,8 µg/L 2010. aastal (Maves, 2010), võrdlevalt 2013.a. - 1,5 -0,1 µg/L. 2013. aastal olid kõigil kordadel arseeni ja nikli sisaldus üle määramispiiri: tsink üle EQSi 3 korral, vask ühel korral, kaadmium samuti ühel korral. Alküülfenoolidest leiti 2010. aasta uuringus nonüülfenooli 0,48 µg/L, oktüülfenooli 0,015 µg/L. (Maves, 2010) 2013.a. leiti oktüülfenoole 0,13 µg/L, lisaks veel bisfenool A-d. Varem uurimata ainetest leiti kõrgetes kontsentratsioonides tinaorgaanikat di- ja monooktüültina 1,2-6 ng/L (grupi EQS on 0,2 ng/L). Nii tinaorgaanika kui ka alküülfenoolid võivad olla seotud värvide, lakkide ja liimidega tegelevate ettevõtetega. Marja tn piirkonnas tegutseb neid mitmeid.

Üle vaadata ettevõtete load ja määrata kindlaks võimalikud heited.

Tsingi ja vase sisaldused olid eriti kõrged aprilli lumesulamisvees nii Kadriorus kui ka Mustajões. Töös määratud kloororgaanilised ühendid ületasid mõlemas Tallinna punktis korduvalt avastamispiiri kuid jäid alla määramispiiri (Vt. Tabel 5, kus on toodud kõik tulemused).

4.3.2 Narva Täpsemalt Narva linna sademevete kogumise ja puhastamise hetke seisust ja tuleviku suundumustest on võimalik lugeda Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2008- 2020. (Narva 2020) Mõlemad valitud Narva linna punktid olid algselt hindamaks linna fooni. Tulemuste põhjal võib järeldada, et mõlemad punktid on kas tööstusest või reoveest mõjutatud ning tegemist ei ole ainult sademevetega. Tulemused on toodud tabelis 5. Linna lõunaosa sademeveed Leiti kokku 12 erinevat ohtliku ainet, mis on uuringus keskmine sisaldus. Kõigil neljal proovivõtu korral leiti HCH-d, bisfenool A-d ja monobutüültina. Kaks on viimast selgelt tööstuse viitega, kuna teistes uuringu punktides nii suure sagedusega neid aineid ei leitud. Tinaorgaanilistest ühenditest leiti 2 korral ka dioktüültina. Ühest proovist leiti DEHPi üle EQS-i.

Sademevee kogumisala tuleb üle vaadata ning hinnata võimalike tööstusallikate paiknemist. Võimalusel tuleb täiendada ettevõtete lubasid arvestades leitud aineid.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

40 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Foto 6. Narva linna lõunaosa sademevee kollektor

Foto 7. Lumesulamisveed.

aprilli proovivõtu ajal

Peakanalisatsiooni sademeveed

Foto 8. Narva peakanalisatsiooni sademevee toru

Foto 9. Üldvaade Narva peakanalisatsiooni sademevee väljalasule

Narva peakanalisatsiooni sademeveed olid ühed enim reostunud veed antud uuringus. Kokku leiti 17 ohtliku ainet üle lubatud piirväärtuse. Teistest eristub proovivõtupunkt leitud pentadifenüüleetrite leidumise osas ning kõrgete PAHide kontsentratsioonide osas. Narvale iseloomulikult on palju ka tinaorgaanilisi ühendeid ning juunikuu proovis leiti PCB-sid. Raskmetallide osas jäid kõik tulemused lubatud piiridesse. Mõningal määral leiti üle avastamispiiri kloororgaanilisi ühendeid. Välja on vaja selgitada, kas sademevee väljalasul on reovee mõjutusi, või on tegemist tööstustes pärinevate ainetega.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

41 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

4.3.3 Tartu Tartu linna sademevee kanalisatsiooni hetke olukorrast ja tuleviku suundumustest on võimalik täpsemalt lugeda „Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012 – 2025“ (Tartu 2025). Kõik uuringu tulemused Tartu proovivõtu punktide kohta on toodud tabelis 6. Vene tänava kollektor – linna foon. Kokku leiti 9 ohtliku ainet üle lubatud piirväärtuse, mis on sarnane tulemuste muster Tallinna Kadrioru kollektorile. Leiti oktüülfenooli, bifenool-A, monobutüültina, PAHide sisaldus tuvastati 2 korral, sealhulgas prioriteetse antratseeni sisaldus ühel korral. Lumesulamisvees oli summaarne PAH (EPA 16) 0,17 ja oktoobris 0,08 µg/L. Raskmetallidest oli tsingi sisaldus 2 proovis üle EQS-i ja vase sisaldus 1 kord üle EQS-i. Kaadmiumi leiti lumesulamisvees üle avastamispiiri (0,018 µg/L). Neli korda leiti üle avastamispiiri ka kloororgaanilisi ühendeid HCH (2 korda), HCBi, pentaklorobenseeni. Ringtee tänava kollektor – tööstuspiirkonna sademeveed, kokku 13 ainet üle lubatud piirväärtuse. Tulemustest on selgelt näha, et osa aineid pärineb piirkonna ettevõtetest. Nagu näiteks alküülfenoolidest tehnilist nonüülfenooli leiti kahel korral 1,12 ja 0,446 µg/L. Sisaldused on kõrged, sest EQS on 0,3 µg/L. Lisaks leiti 3 korral ka oktüülfenoole üle määramispiiri. Tinaorgaanikat leiti 2 proovis, ftalaatidest DEHP kaks korda üle määramispiiri, sealhulgas korra üle EQS-i. PAHide sisaldus oli üle määramispiiri, sealhulgas prioriteetset benso(b)fluoranteeni. Raskmetallidest on problemaatiline tsink, mis oli 3 korral üle EQSi. Kaadmiumi leiti üle avastamispiiri lumesulamisvees. HCH kõigil kordadel üle avastamispiiri, aga alla määramispiiri 5 ng/L. Pentaklorofenooli oli üle EQS-i lumesulamisvees (2,75 korda). 4.3.4 Pärnu Pärnu linna sademevee kogumise ja puhastamisega seotud hetkeseisust ning tuleviku suundumustest on võimalik täpsemalt lugeda Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kava 2025. (Pärnu 2025). Pärnu mõlemas proovivõtupunktis olid prioriteetsete ohtlike ainete sisaldused väga kõrged ning selgelt viidetega tööstusallikatele. Mai tänava punktist leiti 15 ohtlikku ainet ning Savi tänavalt 17, mis mõlemad on üle keskmise antud uuringu kontekstis.

Foto 10. Mai kollektori juurest avanev vaade merele Foto 11. Mai kollektori kaev

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

42 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Mai tänava kollektor (Papiniidu piirkond) – – lumesulamisvees BDE-47 ja 99 üle määramispiiri ja sumaarne sisaldus 2,7 korda üle EQSi. PCB-d leiti lumesulamisvees. 0,12 nonüülfenooli, bisfenool-A-d leiti kolmel korral üle määramispiiri. Tinaorgaanika sisaldus sadevees oli väga kõrge, sealhulgas tributüültina lumesulamisvees 7,4ng (0,2 ng) ja summaarne tinaorgaanika sisaldus samas proovis 47,4ng/l, mis on 237 korda üle EQS-i. Ka oktoobrikuu proovist leiti 14,4 ng/l tinaorgaanilisi ühendeid. Need olid kõrgeimad tulemused kogu uuringus. DEHP-i sisaldus lumesulamisveest oli 1,4 µg/L. Kaadmiumi sisaldus oli üle määramispiiri lumesulamisvees ning kahel korral üle avastamispiiri. Kõrged olid ka tsingi tulemused, ületades kõigil kordadel sademevees lubatud piirväärtust.

Kõrgeim sisaldus oli lumesulamisvees 141 µg/L (mis on 28 korda üle lubatud

piirväärtuse). HCH ja HCB sisaldus oli üle avastamispiiri kõigis proovides. Pentaklorofenooli sisaldus oli üle EQS-i lumesulamisvees 4,2 µg/L (10 korda üle EQSi).

Foto 12. Üldvaade Savi tänava sadevee

Foto 13. Proovivõtt Savi tänava kollektorist

väljalasu ümbrusele Pärnu Savi tänava kollektor (Roheline 72, Savi tänava piirkonna tööstusettevõtted). Veed juhitakse Savi tn. ja Tallinna mnt. vahelisele märgalale. See märgala on selgelt problemaatiline ja reostab Pärnu jõge ja lahte, uuringu kõige reostatum ja problemaatilisem punkt. Tegemist on tööstusettevõtetega seotud reostusega, mis on vaja kiiremas korras kontrolli alla saada. Tehnilist nonüülfenooli leiti kõigil kordadel üle MAC- EQSi 2 µg/L, kõrgeim sisaldus oktoobri proovis 4 µg/L. Samadest proovidest leiti ka teisi alküülfenoole, sealhulgas kõigil kordadel bisfenool A-d. DEHP-i leiti 3 korral, kõik üle EQS-i 1,3 µg/L, kõrgeim sisaldus oli 6,7 µg/L. PCB-de, tinaorgaanika, tsingi, PAHide ja pentaklorofenooli sisaldus oli üle lubatud piirväärtuse. Üle avastamispiiri olid ka mitmed kloororgaanilised pestitsiidid. Fotol 13 kraavi kaldal näha olev valkjas ollus ei ole jää. Proovivõtjate tähelepanek oli , et tegemist ei olnud loomulike setetega. Vajalik oleks uurida, mis ained sinna kogunenud on ja kas kraavi oleks võimalik reostusest puhastada. Kuna Savi tn. uuringu punktis on heitmed keskkonda väga suured ning Pärnu lahe varasemad uuringud on näidanud nende ainete poolt põhjustatud reostust ka elustikus, on vajalik kiirete ja tõhusate meetmete rakendamine, et Pärnu lahe seisund saaks hakata paranema. Sellest tulenevalt on soovituslik seire sagedus

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

43 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

kuni heitmete lõpetamiseni ettevõtetele 1 kord kuus. Lisaks on mõistlik planeerida riiklik kontrollseire vähemalt 2 korral aastal kevadise lumesulamise järgselt ning sügisel suuremate vihmaperioodide alguses, et hinnata, kas ettevõtete poolt rakendatud meetmed on olnud piisavalt tõhusad ning nende omaseire tulemused tõesed. Keskkonnaregistri andmetel13 on väljalasu vahetus läheduses järgmised ohuobjektid: OOB0106026

Pärnu Plaaditehas AS

Ohtlik objekt

23.03.2012

PSA0001367

Henkel Makroflex AS: Savi 12

Paikne õhusaasteallikas

15.05.2012

PSA0001771

Pärnu Plaaditehas AS: Savi 12 Pärnu linn

Paikne õhusaasteallikas

29.06.2011

PSA0002918

EEK-Trade AS: Savi 12 Pärnu linn

Paikne õhusaasteallikas

14.05.2012

Kehtivaid vee kasutusega seotud lube ei ole piirkonnas välja antud. Muutunud komplekslubade väljaandmise korra kohaselt vastavalt Tööstusheite seadusele14 (Vastu võetud 24.04.2013)

keemiatööstus

ettevõtted

kompleksloa

kohuslased.

Henkel

Makrofleks

ASi

tegevusvaldkonnaks on Välisõhusaaste loa andmetel 20301 värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine (EMTAK15 kood 20 on Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine). Vabariigi Valitsuse määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise

tegevuse

jaoks

nõutav

kompleksluba1“16

Keemiatööstus

(1)

Keemiatööstuse

alltegevusvaldkonnad, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 8) plastide (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud) tootmine; 20) pigmentide, värvide, lakkide või liimi tootmine. Sellest tulenevalt on Henkel Makroflex täna selgelt kompleksloa kohuslane ning loa menetlemisel tuleb arvesse võtta ka võimalikku mõju veekeskkonnale, sealhulgas sadeveega tekkida võivad heitmed. EEK Trade AS-i Välisõhusaaste loas ei ole ära toodud põhitegevusvaldkonda nii, et ei saa järeldada, kas tegemist võiks olla keemiatööstusettevõttega, millel on nõutud kompleksluba. Vaadates Välisõhusaaste loas toodud ainete nimekirja, on oht veekeskkonnale võimalik. Vajalik on täpsustada loa andmeid ning teha kindlaks, kas ainult õhusaaste luba on piisav antud ettevõtte puhul, et tagada ümbritseva keskkonna hea seisund.

Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#pruOPWZTqaXavXX8CrizL9try0KpBx

Tööstusheite seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013001

EMTAK register https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx

VVM nr 89 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013019

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

44 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Pärnu Plaaditehas AS-i kohta puuduvad andmed KLISi avalikus osas üldse. Ka keskkonnaregistris näidatud õhuluba ei õnnestunud leida. Lubadega seotud olukorra täpsustamiseks pöördus töö teostaja kohaliku piirkonna Keskkonnaameti poole, kes kinnitas, et Pärnu Plaaditehas tegutses varem kompleksloa alusel, aga luba on tunnistatud kehtetuks alates 01.11.2011 tegevuse lõpetamise tõttu. Töö koostamise ajal piirkonnas ühtegi menetluses olevat kompleksluba polnud.

Selgitada välja, miks ei ole Henkel Makroflex AS-il kompleksluba.

Selgitada, kas EEK Trade AS peaks tegutsema veeheitmeid reguleeriva loa alusel (veeerikasutusluba, kompleksluba).

Teavitada Keskkonnametit ja Pärnu vee-ettevõtet ohtlike ainete heitmete esinemisest piirkonnas ning kavandada ühised meetmed olukorra lahendamiseks.

Lisada PAHid Pärnu Savi tn ettevõtete seiresse, sealhulgas ka õhu seiresse.

Varasemalt ei ole Pärnu piirkonnas sademevett uuritud, küll aga on halvas seisundis Pärnu laht. 2011. aasta ohtlike ainete uuring tuvastas, et tsingi sisaldused on Pärnu lahe ahvenas kõrgemad kui mujal Eestis - 22,4 mg/kg koe märgkaalu kohta (maks) võrdlevalt Muuga laht 2 mg/kg maksa märgkaalu kohta. Ftalaatide osas on pilt veelgi drastilisem. Pärnu lahe elustikus oli uuritud 9 rannikumere kogumist selgelt suurim ftalaadi sisaldus - 7,6 mg/kg maksa märgkaalu kohta kui Muugal oli näitajaks 0,12 mg/kg maksa märgkaalu kohta ning ülejäänud punktides jäi alla määramispiiri 0,05 mg/kg koe märgkaalu kohta. PAHide sisaldus oli samuti Pärnu lahe kalades kõrge, sealhulgas floranteeni ning naftaleeni suurimad sisaldused määrati just Pärnu lahe ahvena lihases vastavalt 3,4 ja 1,1 µg/kg lihase märgkaalu kohta. PAHidele hakkab kehtima elustiku norm 2015 aastast vastavalt direktiivile 2013/39/EL. Kuid tuleb pidada silmas, et fluoranteeni ja teiste polütsükliliste aromaatsete süsivesinike puhul viitab elustiku EQS koorikloomadele ja molluskitele. Keemilise seisundi hindamiseks ei sobi fluoranteeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jälgimine kalades. Arvestades peale tulevaid PAHide koguseid ja suurenenud sisaldusi kalades võrreldes teiste rannikumere kogumitega on vaja kiiremas korras teha PAHide uuring Pärnu lahe setetes ning elustikus (rannakarp), et fikseerida reostuse tegelik tase. Rakendada meetmed, et tööstusallikad Pärnus saaksid kontrolli alla.

Prioriteetsete ohtlike ainete pidevad EQSi ületavad heitmed Pärnu jõkke ja lahte. Nonüülfenoolid, ftalaadid.

Pärnu lahe probleemsed ained kattuvad suures osas sademeveega lahte juhitavate ainetega.

Vaja on läbi viia PAHide uuring elustikus (rannakarp) ja põhjasetetes.

Selged viited tööstusallikatele, mille kiire välja selgitamine ning meetmete rakendamine on kriitilise tähtsusega Pärnu lahe seisundi parandamiseks.

Mitu prioriteetset ainet elustikus kõrgetes kontsentratsioonides, koosmõjud teadmata ja

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

45 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

populatsioonid tõsises ohus, sealhulgas kaitse all olevad hülged.

4.3.5 VKG väljalask VKG sademevee väljalask oli üks kahest ettevõttega seotud väljalasust. VKG väljalasust leiti 13 ohtliku ainet. Tulemused toodud tabelis 7.

Foto 14 Proovivõtt VKG sademevee kraavist

Foto 15. Proovivõtt VKG sademeveest

Uuringu põhjal võib VKG sademevees problemaatiliseks pidada alküülfenoole, sealhulgas tehnilist nonüülfenooli ning PAHe ja tsinki. PAHide summaarne tulemus oli kõrgeim kogu uuringus (4,3 ja 3,7 µg/L). Ettevõtte peab kavandama ja rakendama meetmed sademevee puhastamiseks. Sellisel viisil sademevete juhtimine keskkonda ei ole seadusega kooskõlas. Pentaklorofenooli leiti oktoobri µg/L proovist 2,8 µg/L. Pinnavee ohtlike ainete uuringus leiti samuti Kohtla jõest allpool VKG väljalasku ühel korral kõrged sisaldused 1,4 µg/L. Üle määramispiiri heited tunduvad olevat pistelised ning sõltuvad ilmselt ilmastiku tingimustest või ettevõtte töötsüklist. Leitud aineid tuleks määrata ka ettevõtte heitveest ning teha uuringud Kohtla jõe põhjasetetes, et hinnata veekogu seisundit täpsemalt. Kuna PAHid on olulised ka õhu heites, tuleb samuti mõõta nende sisaldust väljuvates gaasides. 2013. aastal pinnavee seire raames võeti proove allpool VKG väljalasku Kohtla jõkke ja seal olid kõrged naftasaaduste sisaldused (kõrgeim tulemus 290 µg/l). Naftasaadused on tavapärane näitaja sademevee kontrollimisel, kuid ohtlike ainete uuringus seda ei määratud. Kohtla jõe setetes olid ka summaarsed PAHide sisaldused kõrged 62 ja 48 mg/kg kuivkaalu kohta.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

46 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

VKG väljalasust Kohtla jõkke on tehtud analüüse 2006. aasta riikliku seire raames, kuid kuna punkti ei ole võimalik identifitseerida (puuduvad koordinaadid) ja aruandes ei ole mainitud, mis tüüpi väljalasuga oli tegemist, käesolevas töös võrdlust ei teostata.

4.3.6 Nitrofert

Foto 16. Nitrofert Nitroferdi sademevee proovist leiti 8 erinevat ainet, see jääb alla uuringu keskmise, kuid leitud aineid olid enamasti kõrgetes ja sademevee normidele mitte vastavas kontsentratsioonis. Nitrofert eristus raskmetallide suurte sisalduste osas. Kroom ületas lubatud piirväärtuse ainult Nitroferdi proovides suurim ületamine 9 korda tulemused jäid vahemikku (3,2 - 45µg/L). Nitroferdi sademeveest võetud proovides on probleemiks ka vask. Kõigis proovides oli vask üle lubatud piirväärtuse (5µg/L) jäädes vahemikku 7,2 - 11µg/L. Kõrgeimad vase aasta kaalutud keskmised kontsentratsioonid sademetes mõõdeti 2012. aastal Saka jaamas 12,59 µg/l (Sademete seire 2012), mis on Nitroferdi läheduses. Vaadates kokkuvõtvalt sademete ja sadevee andmeid võib öelda, et üheks suuremaks vase allikaks piirkonnas on Nitrofert. Elavhõbe üle määramispiiri ühel korral, kuid seda ülikõrges kontsentratsioonis 0,232 µg/L (EQS 0,05 µg/L), mis on ligikaudu 5 kordne EQSi ületamine. Elavhõbe on prioriteetne aine ja sademevees on normiks avastamispiir. Elavhõbedat leitigi veel lisaks Nitroferdile ainult VKG sademeveest. Teist prioriteetset raskmetalli - kaadmiumi leiti kahel korral üle avastamispiiri 0,1 ja 0,019 µg/L. Üle lubatud piirväärtuse leiti ühel korral ka tsinki. Nikkel oli üle määramispiiri, aga jäi alla lubatud piirväärtuste.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

47 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Üle lubatud piirväärtuse leiti PCB-sid. Suurim ületamine 1,7 korda üle EQS-i. PCB-d on prioriteetsed, millel sademevee normiks avastamispiir. Üle avastamispiiri leiti ka mitmeid kloororgaanilisi ühendeid. Kõik tulemused on toodud tabelis 7. Nitrofert peab hakkama piirama raskmetallide (Cu, Hg, Cd) heiteid keskkonda nii õhu kui ka vee osas.

4.4 Tulemused ainegruppide kaupa Ainete leidumise mustreid mõjutab lisaks erinevatele allikatele ka uuritud punktide erinev lahjendusfaktor. On punkte, kus sademevee kogumisala on oluliselt suurem ning ka pinnase loomulikust niiskusest tingituna on mõnes punktis lahjendus tunduvalt suurem, mis omakorda võib teatud juhtudel jätta ohtlike ainete sisalduse tasemele, et neid ei olnud võimalik detekteerida. Erinevad olid ka sademete kestvused ning hulgad eri piirkondades. Nii täpset analüüsi, kus oleks täpseid piirkondlike sademete hulki ja vooluhulkade mõõtmise abil koguseid arvestatud, ei tehtud. Pentabromodifenüüleetrid PBDE derivaate 47 ja 99 leiti uuringus kahest proovist.

Lumesulamisveest Pärnus Mai väljalasus leiti

pentaBDE-d 0,00135 µg/L, mis on 6,75 kord üle merevee EQS-i (0,0002 µg/L). Narva peakanalisatsioonist võetud proovis juunis oli summaarne pentaBDE-de kontsentratsioon 0,00091 µg/L , mis on 1,8 korda üle EQS-i (0,0005 µg/L). Pentaprobodifenüüleetri puhul on tegemist prioriteetse ohtliku ainega ning sellist vett ei tohi loodusesse juhtida. Ülejäänud uuringu proovides PBDE-sid üle määramispiiri ei leitud. Kloroalkaanid Üheski uuringu proovis kloroalkaane üle määramispiiri ei leidunud. Alküülfenoolid Alküülfenoolid on problemaatilised Pärnus ja ka Tartus. Nonüülfenoolid olid Pärnus Savi 1B tööstusega seotud punktis üle EQS-i igal proovivõtu korral. Tegemist on prioriteetse ainega, mida ei tohiks üle avastamispiiri leiduda. Sisaldused ületasid kõigil kordadel isegi suurimat lubatud piirväärtust pinnavees (2 µg/L). Oktoobri proovis oli ületamine 2 korda. Aasta keskmisest EQS-ist (0,3 µg/L) olid ületamised vahemikus 6,8 – 13,4 korda. Lisaks leiti kõigist Savi 1B proovidest ka bisfenool A-d ning ühel korral oktüülfenooli. Teises Pärnu uuringu punktis leiti alküülfenoole 3 proovis seal hulgas ühest nonüülfenooli (0,12 µg/L ) teistest bisfenool A-d. Tartu Vene tänava proovidest leiti kahel korral nii bisfenool A-d kui ka oktüülfenoole. VKG-s nonüülfenool ühel korral (0,244 µg/L). Bisfenool A 3 korral. Oktüül- ja nonüülfenoolid (1,12 ja 0,45 µg/L ) probleemiks ka Tartus Ringtee tööstuskvartalis. Ainsana ei leitud kordagi alküülfenoole Nitroferdi sademevee proovidest.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

48 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tinaorgaanika Mono- ja dibutüültina leiti paljudes proovides üle Eesti, tributüültina ühel korral. Tributüültina leiti Pärnu Papiniidu lumesulamisvee proovist 7,4 ng/L, EQS on 0,2 ng/L, keskkonnakvaliteedi standardi ületamine 37 korda. Samas proovist leiti ka mono- 29 ja dibutüültina 11 ng/L. Tegemist on tõsise saastusega, sest ka summaarne tinaorgaanika sisaldus on kõrge, 47,4ng/L. Madalamaid tinaorgaanika ühendeid leiti veel kahes proovis samast proovivõtupunktist aasta jooksul. Pärnu teises punktis leiti monooktüültina ühel korral juuni proovist. Narva peakanalisatsioonis oli leidumismuster teistsugune, mis võib viidata teistele allikatele – leiti juuni ja juulikuu proovidest. VKG ja Nitroferdi proovidest tinaorgaanilisi ühendeid üle määramispiiri (1 ng/L) ei leitud. Ftalaadid Narvas linna lõunaosas leiti lumesulamisproovis 1,8µg/L; Pärnus Savi 1B kolmel korral üle EQS-i. Ületamised vahemikus olid 1,2 kuni 5,2 korda. Lisaks leiti sealt veel 4 ftalaadi ühendit. Papiniidus leiti ftalaate lumesulamisveest 1,4 µg/L (EQS 1,3 µg/L). Tartu Ringtee punktis leiti ftalaate 2 korral aprillis (0,4 µg/L ) ja juunis (2,2 µg/L). 6 proovivõtupunktis ei leitud ftalaate kordagi. Tulemuste mustrist võib järeldada, et ftalaadid sademevees on seotud tööstusallikatega. Kohapealsed ettevõtted tuleb üle vaadata, nende lube vastavalt täiendada, et ftalaatide heited sademevee kaudu keskkonda saaksid kontrolli alla.

Ftalaadireostus Eesti linnades on tööstusega seotud. Üldisest taustast sademevette ftalaate üle

määramispiiri ei jõua. Pentaklorofenool Pentaklorofenooli määramine ei ole alati põlevkivitööstusega seotud proovidest lihtne, sest proovides leidub palju segavaid faktoreid. Perfluoroühendid (PFOS ja tema derivaadid) PFOSi derivaate leiti uuringus ühel korral üle määramispiiri. Perfluoroühendite summaarne sisaldus Kadrioru väljalasu juuni proovis oli 0,326 µg/L, mis on 2508 korda üle merevee AA-EQSi (pinnavee korral oleks ületamine 500 korda). MAC EQS-i (7,2 µg/L) ei ületatud. Uuriti 14 ühendit, millest leiti 5. Kokku on PFOS derivaate 165 (OECD-e dokumendi viide) ja uues direktiivis 2013/39 on täpselt defineerimata, milliseid ühendeid peaks indikaatoritena määrama. Dioksiinid, furaanid ja PCB-d Dioksiine ja furaane sadeveest ei leitud. Küll aga PCB-sid, mida leiti kokku 12 uuritud proovis 6 punktis. Sisaldused jäid vahemikku 6,6 x10-6

kuni 2,7 x10-4 ngWHO98TEQ/L. Keskkonnakvaliteedi piirväärtus on

kehtestatud elustikus, kuid sellele vastav piirsisaldus vees on 1,9 x10-6 mereveele ja 1,9 x10-5 ngWHO98TEQ/L maismaa pinnaveele. Sisaldused on küllaltki kõrged jäädes EQS-i piirile ja 9 korral ületati EQSi piirväärtust.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

49 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Kõrgeim tulemus ületas 14 korda. Dioksiinid ja PCB-d kuuluvad ainete hulka, mida ei tohi sademevees leiduda üle avastamispiiri. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) Fluoranteen - problemaatiline Pärnu Savi tn piirkonnas, leiti 3 korral üle määramispiiri. Fluoranteenile hakkab kehtima uus EQS 0,0063µg/L , mida uuringus ületasid kõik üle määramispiiri olnud 15 tulemust. (Tabelis 5- 7 on märgitud nad helekollasele EQSi ületamist tähistavale taustale. Piirväärtuse ületamist tähistav punane on ära jäetud kuna tänasel päeval kehtiv veel vana EQS 0,1 µg/L, mida ei ületatud. PAH-e ei leitud üldse üle määramispiiri Nitroferdi proovidest. Antratseeni leiti 10 korral üle määramispiiri. Pärnus Savi tn piirkonnas 3 korral üle määramispiiri (0,018 – 0,2 µg/L) Sealhulgas kahel korral üle EQSi 0,1µg/L, antratseen on prioriteetsete ainete nimekirjas ning sademevee normiks avastamispiir. Pärnu Savi tn punktis olid lisaks üksikutele ühenditele kõrged ka 16 PAH summad kolmes proovis (0,35-1,3 µg/L). Kõige rohkem leiti PAH Narva linna peakanalisatsiooni augusti proovist kui üle määramispiiri olid kõik eraldi välja toodud 9 ühendit. EPA 16 PAHi summa oli 1,45 µg/L. Summaarselt olid EPA 16 PAHi tulemused kõige suuremad VKG-s 4,3 ja 3,7 µg/L. Prioriteetsetest ainetest leidus seal ka antratseeni ja benso(a)püreeni. Benso(a)püreenile hakkab samuti kehtima uus EQS, mida sellel korral ületasid need proovid, kus ainet leiti üle määramispiiri. Hetkel ei vasta määramispiir uutele nõuetele ning täpsemat võrdlust pole võimalik teha.

Raskmetallid Elavhõbe Elavhõbedat enamikus proovidest üle määramispiiri ei leitud. Elavhõbe oli üle määramispiiri ühel korral VKG proovidest ja ühel korral Nitroferdi proovidest. Üle avastamispiir, aga alla määramispiir tulemusi hetkel veel laboril väljastada ei ole võimalik. Tuleviku töödes võetakse seda arvesse ning arendatakse välja tehnoloogia, kuidas saab anda tulemused alla määramispiiri. Põlevkivitööstus on endiselt elavhõbeda allikaks ning kogu rannikumere kalade saastust ei saa ajaloolise põllumajandusreostuse arvele kirjutada. Elavhõbedat lisandub ka tänasel päeval Eesti tööstuse tegutsemise tagajärjel Läänemerre. Kaadmium Kaadmium on prioriteetne aine ja teda ei tohi sademeveega keskkonda juhtida. Uuringus oli kaadmiumi avastamispiiriks 0,014µg/L ja määramispiiriks 0,02µg/L. Ülemääramispiiri leiti kaadmiumi kuuel korral lisaks veel 9 korral üle avastamispiiri. Mõnes punktis jäid tulemused pidevalt pisut alla määramispiiri, mis näitab aine pidevat peale voolu. Töös ei hinnata tulemusi vooluhulgaga proportsionaalselt, mis tõttu võib suuremate vooluhulkade ja lahjendustega punktides olla surve keskkonnale suurem kui numbriliste väärtuste võrdlemisest võiks arvata.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

50 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tallinnas mõlemas lumesulamise järgses proovis leiti kaadmiumi üle määramispiir. Viitab talvisele kogunemisele ja võimalikule küttest tulevale allikale. Lumesulamis vees oli sees ka Pärnus Papiniidus. VKG-s 2 korral (aprill ja august). Nitroferdis lumesulamisvees. Tsink Tsinki leiti praktiliselt kõigist uuringu proovidest üle määramispiiri (4 proovi jäi alla määramispiiri 2 Tartus 2 Tallinnas). 20-nel korral ületas tulemus lubatud piirväärtuse (5 µg/L). Pärnu mõlemas uuringu punktis oli tsingi sisaldus üle lubatud piirväärtuse kõigis uuritud proovides. Tallinnas olid kõrged tsingi tulemused kahel esimesel proovivõtu korral. Sisaldused vähenesid aasta lõpu

Tsink ug/l

suunas kõigis uuringu punktides.

150 140 130 120 110 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 aprill

Pärnu Savi Pärnu Papiniidu VKG EQS

juuni

august

oktoober

Joonis 6 Kõrgeimad sademevee tsingi sisaldusega uuringu punktid (punane joon tähistab EQS-i)

55 50 45 40

Tallinn Kadrioru Tallinn Mustajoe Narva linna lounaosa Narva pea – kanalisatsioon Nitrofert Tartu Ringtee Tartu Vene tn EQS

Tsink ug/l

35 30 25 20 15 10 5 0 aprill

juuni

august

oktoober

Joonis 7 Tsingi sisaldused sademevees kõigis ülejäänud punktides. (Punane joon tähistab EQSi)

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

51 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Vask Vaske leiti üle EQSi (5 µg/L) Tallinna Kadrioru (10 korda üle) ja Mustajõe (3 korda üle) lumesulamisveest. Vase sisaldused vähenesid aasta lõpu suunas jäädes sügiseses proovis alla määramispiiri. Ühekordseid ületamisi täheldati Tartus, Pärnus ja VKG proovis. Vask on problemaatiline Nitroferdiga seotud väljalasus. Võetud proovides ületas vask kõigil kordadel EQS. Kõrgemad vase aasta kaalutud keskmised kontsentratsioonid sademetes mõõdeti 2012 aastal Saka jaamas 12,59 µg/l (Sademete seire 2012), mis on Nitroferdi läheduses. Vaadates kokkuvõtvalt sademete ja sadevee andmeid võib öelda, et vase allikaks piirkonnas on Nitrofert. Kroom Kroom on üle lubatud piirväärtuse ainult Nitroferdi proovis suurim ületamine 9 korda. Enamikes teiste proovides jäi tulemus alla määramispiiri. Üle määramispiiri leiti kroomi veel VKG ja Pärnu Savi tn proovidest. Juunis võetud proovidest ka mõlemas Tallinna uuringu punktis. Arseen Arseeni leiti kõigist uuritud proovidest, kuid sisaldused jäid alla kehtivate piirväärtuste (10µg/L). Kõrgeimad sisaldused leiti VKG proovidest vahemikus 4 -8,6 µg/L. Plii Plii jäi kõigis uuringus võetud proovides lubatud tasemele ning sademevee kaudu suurt plii reostuse ohtu ei ole. Nikkel Niklit leiti kõigis proovides üle määramispiiri kuid üle lubatud piirväärtuse (20 µg/L) tulemused ei olnud. Kõrgeim sisaldus 5 µg/L, mis jääb tunduvalt alla piirväärtusele.

4.5 Õhu kaudu levivad ja õhust välja sadestuvate ainete varasemad uuringud Keskkonnas on erinevad osad oma vahel tihedalt seotud ning analüüsides võimalikke saasteallikaid tuleb ka arvestada ainete liikumist ühest keskkonnaosast teise. Uurides sademevett tuleb vaadelda ka seda osa, mis jõuab vette õhust. Õhust vihma ja lumega väljapestava osa puhul võib tegelik saasteallikas olla uuringupunktis kaugel. Eesti on liitunud kaugleviga seotud ainete vähendamise rahvusvaheliste Stockholmi ja Genfi konventsioonidega. Tulenevalt erinevatest rahvusvahelistest kohustustest on sademeid Eestis pikalt uuritud. Veekeskkonnale prioriteetseid ohtlike aineid vaadates infot palju pole, sest sellised uuringud puuduvad ka õhus. Uuringus olnud ainetest on kauglevivad järgmised ainegrupid: Kui vaatame sademevett saab nendest andmetest informatsiooni kui palju võib olla õhu kaudu leviva saastuse osa sademevees.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

52 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eestis on pikalt teostatud riikliku välisõhuseiret (alates 1994 aastast), mille ühe osana jälgitakse ainete sadestumist. Sademete seire programmi raames mõõdetakse järgmisi parameetreid: sademete hulk, pH, elektrijuhtivus, leelisus, SO4-S, NO3-N, NH4-N, Cl, Ca, Mg, Na, K, Cd, Cu, Pb ja Zn. Saastetasemete analüüs näitab, et sademed on happelisemad Lõuna-Eestis ja aluselisemad Põhja- Eestis. Lokaalsed allikad domineerivad Kirde-Eestis ja Tallinna ümbruses. Pikaajalistest suundumustest on märkimisväärseim saastetaseme vähenemine Kirde-Eestis, mille põhjuseid tuleb otsida puhastusseadmete uuendamisest ja tootmise vähendamisest. Saastekoormused on kahanenud mitmeid kordi. (Sademete seire 2012) Veekeskkonnale prioriteetsete ainete osas määratakse Cd kõigis 19 uuringu punktides ning elavhõbeda sisaldust 12 punktis. Aasta keskmine kaalutud Cd sisaldus oli suurim Narva-Jõesuus, (0,26 µg/l) sademetevee uuringus lähemad punktid VKG, Nitrofert ja Narva linn (2 punkti), kus VKG ja Nitroferdi sademeveest leiti suurtes kogustes Cd. Sademete kõrge Cd sisaldus oli veel Alam-Pedja (0,24 µg/l), millele lähimad punktid sademevee uuringus asusid Tartus. Nii aasta kaalutud keskmine kontsentratsioon oli suurim Tooma seirejaama sademetes (2,54 µg/l). Enamike saasteainete kontsentratsioonid on suuremal hulgal vähenenud seire alguse aastast (1994) kuni 1990-ndate lõpuni, olles peale 2000. aastat mitmeid kordi madalamal tasemel. Kõige paremini ilmnevad muutused pikema aegreaga jaamades, Kundas aga ka Jõhvis, Toomal ja Harkus.(Sademete seire 2012) VKG Zn, Cu, Cd – võrdluseks sobivad seirejaamad Saka, Jõhvi, Narva-Jõesuu. Nitrofert Cd, Cu, Cr. Narva linn Zn üldiselt madalamad raskemetalli sisaldused. Pärnule ligemad Tahkuse ja Nigula, kuid mitte väga. Otsides allikaid konkreetsete piirkondade kohta on oluline vaadata juhtumi põhiselt üle ka piirkonna sademetest määratud ainete tulemused. Mõnikord on võimalik paikse tööstusallika leidumist hinnata kasutades kaudseid tõendeid ning vaadates piirkondilike muutusi võrreldes teiste piirkondade tulemustega. Kindlasti tuleb raskmetallide puhul arvestada sedagi, et õhust välja pestavad kogused on tihti seotud lokaalsete allikatega. Kindlasti ei ole õige väide - „õhust tuli meie ei teinud midagi“. Selliste lokaalsete allikate ilmnemisel tuleb üle vaadata ka välisõhuload ja vajadusel tõhustada meetmeid, mis piiraksid metallide sattumist põletusprotsesside tagajärjel õhku. Piirkondlikult on võimalik saada ohtlikest ainetest sadestumisalast teavet järgmiste ainete kohta: arseen; kaadmium; elavhõbe; nikkel; polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud.17

Välisõhu kaitse seadus1 https://www.riigiteataja.ee/akt/VÕKS

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

53 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

5. Ettepanekuid edasiste sademevees sisalduvate prioriteetsete ning muude ohtlike ainete seirekavade koostamiseks

Seiret planeerimisel tulevikus tuleb arvestada sademevees määratavate näitajate kõikumisega, mis on tingitud sademete ebaühtlasest jaotusest ajas. Tulenevalt sellest on oluline märkida, et kui tehakse ettevõtete omaseiret

punktproovina

tulemuste

usaldusväärsus

madalam

ning

võimalusel

tuleb

selliste

proovivõtumeetodite puhul rakendada tihedamat seire sagedust. Automaatproovivõtturitega võib sagedus olla madalam, kui suudetakse tagada piisav jälgitavus, et proovid on võetud vastavalt kehtivale korrale.

Punktproov = madalam usaldusväärsus ning tihedam seire sagedus

Automaatproovivõtturiga võetud keskmistatud proov = suurem usaldusväärsus ning harvem seire

Ohtlike aineid tuleb võtta otse analüüsimisele saadetavasse taarasse

Tulemuste kasutamisel ja hindamisel on oluline arvestada ka vooluhulkadega. Töös selgus, et mõnedes punktides on prioriteetse aine reostus pidevalt napilt alla määramispiiri samas kui mõnes teises oli üle määramispiiri. Tähelapanu tuleb pöörata asjaolule, et rohkem lahjenenud aine suures vooluhulgas võib olla oluliselt suurema keskkonnamõjuga.

5.1 Ettevõtete loa alusel tehtava seire täiendamise ettepanekud Loastatud ettevõtete puhul lubade täiendamine sademevee seire osas ning konkreetsete meetmekavade koostamine, kuidas ettevõtted hakkavad heiteid vähendama, et need lõpuks lõpetada. Esimese olulise tegevusena tuleb täiendada uuritud ettevõtete keskkonnaloa alusel tehtavat seiret sademeveest leitud näitajate osas. Oluline on sademeveed enne keskkonda juhtimist puhastada, kuna hetkel ei ole veed nõuetele vastavad. Soovituslik ohtlike ainete seire sagedus ettevõtetele kuni heidete lõpetamiseni on 1 kord kuus (nagu sätestab ka VRD). Lisaks planeerida riiklik kontrollseire nendele sademevee punktidele ja suublatele vähemalt 2 korral aastas kevadise lumesulamise järgselt ning sügisel suuremate vihmaperioodide algusesse. Seda saab teha riikliku seire raames, et hinnata kas ettevõtete poolt rakendatud meetmed on olnud piisavalt tõhusad ning nende omaseire tulemused tõesed. Heidete kontrolli alla saamise järel vähendada ettevõtte seire sagedus ohtlike ainete osas järgmiseks 3 aastaks 2 korrale aastas (kevad ja sügis), kui olukord on lõplikult paranenud, jätta skriininguna üks proovivõtt aastas. Alternatiivina võib kasutada sademevee kogumist ja eelnevat puhastamist nagu on sätestatud Tööstusheite seaduses. Aga ka selle valiku puhul peab ettevõtte selgelt tõendama, et veed on piisavalt puhastatud ning ohtlike ainete heiteid keskkonda suudetakse vältida.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

54 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

5.2 Tööstus ja hajukoormuse hindamine Tänasel päeval ei ole Eestis veel piisavalt kontrolli alla saadud ettevõtete poolt põhjustatud punktreostust. Seda on selgelt näha ka sademevee uuringu tulemustest. Ühe meetmena oleks mõistlik rakendada seadusemuudatust, mis tagaks vee-ettevõtjatele võimaluse kontrollida täpsemalt neile sisenevaid sademe- ja reoveenäitajaid saades selleks piisavalt eelinfot ettevõtetelt, et koostada optimaalsed nimekirjad. Uuringust selgus, et ohtlike ainete heidete osas on eriti problemaatiline Pärnu Savi tn väljalask. Uuritud proovid näitasid ainete sisaldusi, mis viitavad

tööstusele ja sellised otse tööstusest pärinevad sademeveed tuleb enne

keskkonda juhtimist koguda ja puhastada. Savi tn punktis tuleb kindlaks teha sademevee kogumisalale jäävad ettevõtted ning neile kehtestada nõuded, et ohtlike ainete heited keskkonda oleks võimalik kiiresti lõpetada. Kui punktallikad on saadud kontrolli alla tuleb planeerida tegevusi hajuallikatest pärinevate heidete vähendamiseks. Üheks selliseks on kindlasti sõidukitest keskkonda sattuvad heited (rehvide kulumine, kütuse jäägid, asfaldist eralduvad ained, teemärgistuse kulumine jne). Teine oluline hajuallikas on küttekolletest õhku eralduvad ained, mida pestakse sademetega õhust välja. Kolmas on ehitistelt eluea jooksul keskkonda eralduvad ained (värvid, isolatsioonid, jne) Uuringus oli tulemuste põhjal ainult kaks punkti, mis näitavad linna foonist sademevette jõudvaid aineid. Nendeks olid Tallinna Kadrioru väljalask ja Tartu Vene tn punkt. Ainetest võivad olulist hajukoormusest tingitud linnafooni reostust anda oktüülfenoolid, bisfenool-A, tinaorgaanika. Samas peab märkima, et punkte mida tegelikult sai foonina vaadata oli ainult kaks, ning sellise valimi puhul ei saa kindlalt midagi väita. Uuringus tuvastati ka, et lumi kontsentreerib mõningaid aineid (tinaorgaanika, nonüülfenoolid, kaadmium, tsink). Kevadised sulaveed on ohtlikud ümbritsevale keskkonnale. Lumekogumisplatsid tuleb eraldi vaatluse alla võtta. Lisaks vee reostumise ohule on ka oluline pinnase reostumise oht.

5.3 Olukord võrreldes varasemaga Palju infot sademevee kohta varem kogutud ei ole. On üksikud tööd ja uuringud, mille põhjal saab teha võrdlusi hetkeseisuga. Üks sellistest punktidest on Kadrioru väljalask. Seal on meetmed andnud häid tulemusi ning sademevee kogumissüsteemi ning kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine on parandanud oluliselt piirkonnast merre juhitavate saasteainete hulka.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

55 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

6. Kokkuvõte 2013 aastal läbi viidud sademevee uuringus leiti viie suure linna sademevee väljalaskudest hoiatavalt palju veekeskkonnale prioriteetseid ja teisi ohtlike aineid. Kokku leiti keskmiselt 12 ohtliku ainet üle lubatud piirväärtuse igas uuringu punktis. Kõige madalamad olid sisaldused Tallinna Kadrioru sademevee väljalasus (8), Nitroferdi väljalasus (8) ja Tartu Vene tn punktis (9). Kõige rohkem aineid leiti Narva Peakanalisatsioonis (17) ning Pärnu Savi tn punktis (17). Kadrioru punkti puhul on tegemist kõige moodsama sademevee väljalasuga uuringus ning võib eeldada, et seal reovee mõjusid ei ole. Linna fooni näitas uuringus ka Tartu Vene tn punkt. Tulemuste põhjal võib järeldada, et isegi linna foonist tulev ohtlike ainete hulk on tänasel päeval suur ja kontsentratsioonid kõrged. Kõrgeimaid ohtlike ainete sisaldusi näidanud sademevee uuringupunktid on selgelt tööstuse mõjuga ning nende puhul tuleb rakendada meetmeid, mis võtaksid tööstuse heited kontrolli alla ning seeläbi väheneks sademeveega keskkonda juhitavate ohtlike ainete hulk. Sademevee juhtimine ilma eelpuhastuseta loodusesse tänasel päeval veekogude head seisundit ei taga. Varasema seire täiendusena tuleb tõhustada tööstusettevõtete omaseiret nii reo- ja heitvees kui ka sademevees. Selgelt on kasutamata võimalused parandada keskkonnaseisundit ja vähendada ohtlike ainete heidet tööstusettevõtete omaseire ja reostuse vähendamise meetmete rakendamise läbi.

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

56 (57)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Kasutatud kirjandus

Sademete seire 2012 – Riikliku keskkonnaseire programm, välisõhu seire alamprogramm, sademete seire allprogamm Aruanne 2013 EKUK Maves 2010 - „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. detsembri 2008. a direktiivi 2008/105/EÜ nõuete täitmiseks prioriteetsete ainete inventuur ning seirekorralduse analüüs“, AS Maves 2010 Riiklik OA seire 2003 - Riikliku keskkonnaseire „Ohtlike ainete seire veekogudes 2003“ COHIBA 2010 - Control of hazardous substances in the Baltic Sea region (COHIBA) WP3 Identification and control Estonian national report http://www.cohibaproject.net/identification/results/en_GB/results/ HELCOM 23/5 - HELCOM recommendation 23/5 „Reduction of discharges from urban areas by the proper management of storm water systems“ 2002 http://helcom.fi/Recommendations/Rec 23-5.pdf Tallinn 2030 - TALLINNA KESKKONNASTRATEEGIA AASTANI 2030 Tartu 2025 - Tartu linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012 – 2025 Narva 2020 – Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008 2020. Pärnu 2025 - Pärnu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2025 (vastuvõetud 2007) Õhu heitkoguste vähendamise programm 2006 -2015 - Õhu heitkoguste vähendamise programm 2006 -2015 Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2006–2015 DIR 105 2011 - Direktiivi 2008/105/EÜ nõuete täitmiseks uuringu korraldamine prioriteetsete ainete sisalduse määramiseks vees, vee elustikus ning põhjasetetes. http://www.envir.ee/89749

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

57 (57)