ÄL Ehitus ja Kinnisvara by Eesti Päevalehe

ÄL Ehitus ja Kinnisvara

Märts 2014

Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teemaja erilehtede osakond , Narva mnt 11E, Tallinn

Projektijuht: Marit Kõrven, marit.korven@lehed.ee, tel 669 8212

ÄL Ehitus ja Kinnisvara

Ümbrikupalk sunnib ehitajat mujalt tööd otsima Foto: Eero Vabamägi

Vilve Tor, Kristiina Viiron, Agne Narusk, Signe Kalberg

MTA andmetel oli ehitussektori keskmine palk 2013. aastal 892 eurot, ehitajad aga kurdavad ümbrikupalgast tulenevat ebakindlust. Asko (39) on ehitusel abitöölisena töötanud üle kümne aasta. Alati on ta teinud seda n-ö mustalt ja teeninud kuus umbes 500–600 eurot kätte. „Ametlikult ei võta tööle ehitusel keegi,” ütleb ta. Aga ta ei kurda, sest nii teenib rohkem. Tulevasele pensionile või muudele sotsiaalsetele hüvitistele ta ei mõtle, sest on veendunud – nii ränga töö ja kehvade töötingimuste juures (nagu näiteks täielik tööohutuse eiramine tööandja poolt) ta niikuinii kaua ei ela. See ilma pereta mees elab vaid tänases päevas. Paari aasta eest võttis ta end töötukassas arvele, et saada püsivamat töökohta. Tööturukoolituselt sai ta tõstukijuhi paberid, kuid siiani pole tal õnnestunud sel alal tööd leida – küsitakse kogemust, mida tal pole. Siis sai ta töötukassa vahendusel sotsiaalse töökoha klaasilõikamistsehhis. Ilma igasuguse koolituseta ja miinimumpalga eest. Kuu aja pärast vigastas ta rängalt kätt – nüüd on ta invaliidsuspensionär. Käsi teeb haiget, sellest hoolimata õnnestub juhutöödel 500 eurot kuus kätte saada, pluss puudetoetus. See on Asko sõnul hea sissetulek, sest töötunni hind ehituses on praegu äärmiselt madal – tema spetsialistist

vend, projekteerija ja töödejuhataja, kes töötab 12–14 tundi ööpäevas, teenib headel kuudel erialase tööga kätte 600–700 eurot. Asko 19-aastane töökaaslane, kes sõidab iga päev tööle Tallinnasse ja koju tagasi Kuusalust, saab kuu lõpus mustalt kätte 400 eurot. Tööpäevad aga kestavad 9–10 tundi. Teadlik maksupettus Kristeril (37, nimi muudetud) on ehitajakogemust üle kümne aasta. Mehel on siiani meeles saatuslik tööpäev kaks aastat tagasi, mil ehitusplatsile tulnud maksu- ja tolliameti ametnikud hakkasid uurima, kas ja mil moel on tööandja nendega töösuhte vormistanud. „Kolleegid pagesid kiiresti katusele või nurga taha n-ö kiireid tööd tegema. Osa pani mujale peitu. Neid ajendas sel moel käituma süütunne, et tööandja oli teadlikult oma äritegevuse maksupettusele rajanud.” Nii mõnigi tunkedes sell püüdis väita, et on ehitusplatsil esimest päeva ja temaga pole veel jõutud konkreetset töölepingut sõlmida. Samuti oli neidki, kes rääkisid, et on objektil juhuslikult oma vana tuttavat külastamas. Toona toimunud reidi käigus oli Krister üks neist, kes ütles oma

Ka sel aastal on ehitusvaldkond jätkuvalt maksuameti kõrgendatud tähelepanu all.

seletuses, et on nõus sularahas lisatasu maksmisega ainult seetõttu, et tal oleks mingigi teenistus. Kui Krister mõistis, et vaatamata inetule juhtumile ei kavatse tema tööandja oma töökorralduses midagi muuta, lahkus ta ehitusplatsilt. Praegu töötab ta vastutustundlikus Lõuna-Eesti väikeses ehitusettevõttes ja on oma tööandjaga väga rahul. „Mul on piisav ja kindel sissetulek. Samuti oskan hinnata seda, et korralik tööleping tagab töötus- ja tervisekindlustuse, ajutise töövõimetuse hüvitise, koondamishüvitise ja vajadusel ka vanemahüvitise. Mustalt makstav tunnihinne on tore vaid ülemustele, töötaja jaoks pikemas tulevikus kindlasti mitte.” Ehitaja tahab kindlustunnet Martin (nimi muudetud) on 30-aastane rakendusliku kõrgharidusega ehitaja, kes on üheksa aastat leiba teeninud fassaadide soojustajana. Esimest korda läks ta Soome tööle kaks aastat tagasi, sai seal töötada 7 kuud, kuna firma läks pankrotti ja tuli tagasi koju Eestisse. Kevadel on tal võimalus tagasi minna ja seda võimalust ta kasutamata ei jäta. „Eestis ei teeni ehitaja nii palju kui Soomes, kuigi fassaadide tegemisega teenib küll, aga see on hooajaline töö. Suvel teenisin Eestis puhtalt kätte1400 eurot kuus ja enamgi. Kuid talvel võid see-eest pöialt imeda,” pajatab Martin. Ta ei varja, et lõviosa saadud tasust sai ta kätte aga ümbrikupalgana, ametlikult sai ta seega palka vaid miinimumpalgast veidi suurema summa. „Mõtlesin, et kui tahaksin pangast laenu võtta

korteri või maja ostmiseks, siis ma ei saaks selle väikese ametliku palgaraha eest seda endale lubada,” tunnistab Martin üles ka peamise põhjuse, miks ta ei taha olla ehitaja Eestis. Ta lisab, et selline väike ametlik palk mõjutab ka tema haigusraha suurust, pensioni. „Eestis töötaksin siis, kui ma saaks ametlikult 1200 eurot kätte ehk sellelt summalt on maksud juba maha võetud.” Martini sõnul annab Soomes töötamine talle kindlustunde, et ta saab ametlikku palka. „Soome tööandja ei julge maksuametit petta, kuna neil on väga karmid seadused. Kui midagi on ja petturi üles annad, siis firma omanik saab ikka täie rauaga karistada,” selgitab ta. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu te-

gevjuht Indrek Peterson prognoosib Eesti ehitusturul tänavu aastaks umbes 10-protsendilist langust. „5000–6000 kodanikku peab turult lahkuma,” märgib ta. Ehitusturg on suuresti mõjutatud eurorahadest, uuel rahastamisperioodil 2014–2020 on aga raha hoonete ehitusse võib-olla kuni kaks korda vähem tulemas. „Elamuehitus on küll hoogustunud, aga kui vaatame büroosidtehaseid, siis ehituslubasid väljastati mullu vähem kui 2012. aastal, see aga loob turgu käesolevaks aastaks,” ütles Peterson. Teedeehitusse on Petersoni sõnul uueks perioodiks kavandatud sama palju raha, ent abinõude käivitamine võtab aega. „Märgid näitavad, et kukkumine tuleb,” kordab Peterson.

Maksuamet jätkab kontrolli ••Tänavu on ehitusvaldkond jätkuvalt maksuameti kõrgendatud tähelepanu all. ••„Vajadust selle järele näitavad ka läbiviidud kontrollide tulemused. Probleemideks on endiselt nii käibemaksupettused kui ümbrikupalk,” osutab maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik. ••„Kontrollide käigus deklaratsioonidel kajastamata töötajad toovad ikka tavapäraseid vabandusi: „olen esimest päeva tööl” või „tutvun tööga”.” ••Mustalt töötamise vastu loodab maksuamet suurt abi töötamise registreerimise eelnõust, mille kohaselt tuleks kõik tööd tegevad isikud enne nende faktilist tööleasumist registreerida. •• See peaks oluliselt vähendama „esimese päeva töötajate” probleemi ja aitama kaasa ümbrikupalkade vähenemisele. ••Mullu määras maksu- ja tolliamet ehituse valdkonnas ettevõtetele täiendavalt tasumisele 8,1 miljonit euro ulatuses makse, mida on 93% enam kui 2012. aastal. ••Väärteomenetlustes tehti eelmisel aastal kokku 27 lahendit, trahve määrati kokku ligi 17 000 euro eest. ••Maksuamet kavatseb väärteomenetluste osakaalu oluliselt suurendada, senisest enam hakatakse karistama isikuid valetamise ja maksuhalduri tegevuse takistamise eest.

ÄL Ehitus ja Kinnisvara

Ärivaldkondade tõmbekeskused Tallinnas Graafika: Marju Viliberg, koostas: Agne Narusk

Tallinna ja selle lähiümbruse äripindade kinnisvaraturgu uurides on selgelt näha n-ö saarekesed – ühe valdkonna ettevõtted eelistavad koonduda ühte kohta. Kui tootmisettevõte valib koha elutähtsate trasside, IT-ﬁrma valguskaabli olemasolu ning logistikud juurdepääsu järgi, siis teised tegutsevad põhimõttel „kus on, sinna tuleb veel.”

PIRITA

PÕHJA-TALLINN

LASNAMÄE

KESKLINN

KRISTIINE

pst

ee at

mn t



Jä

Pär nu











an ev rv

Sõp

 



tee



MUSTAMÄE



 Peterburi



HAABERSTI





ruse

i tn



 Lak



+ Mu stam äe t ee

t ki mn Paldis

Ülemiste

järv



Uus Maa kinnisvarabüroo äripindade vahendamise osakonna juhataja:

u ad

b Va

NÕMME

t ps

Männiku tee

Fred Linnukütt

Äripindade ja piirkondade vahel tekitab liikumist põhimõte „kui üks tuleb, tuleb teine ka”. Fenomen seisneb selles, et sama valdkonna lähestikku asuvad tegijad täiendavad üksteist, mitte ei ole konkurendid. Näiteks võib tuua hambaarstid, kes eelistavad kesklinna ruume ning keda ei häiri, et läheduses on mitmeid teisi praksiseid. Või Telliskivi loomelinnaku ja Kalamajas Niine tänava kanti koonduvad loome- ja vaimuinimesed. Põhjus, miks erinevad suured kauplused nii lähestikku tegutseda saavad, on see, et neil on erinev klientuur. Või siis teatud valdkondades nad täiendavad üksteist, näiteks spetsiifilised ehituspoed suurte kõrval. Teine asi, mis praegu ärikinnisvara turgu liikuma paneb, on pikkade üürilepingute lõppemine. Liikumist on näha Kopli kandis, kus mitmed tootmispinnad on aastatega amortiseerunud ja otsitakse kohta mujale. See ei tähenda suurt invasiooni, kuid piisab sellestki, kui üks või kaks umbes 2000-ruutmeetrisel pinnal tegutsejat kolivad, et muutusi tajuda – nii väikesel turul on need suured liikumised. Palju minnakse praegu tehnoparkidesse, näteks Mõigu tehnoparki, Tartu maantee suund üldse on popp. Jätkuvalt on nõutud Suur-Sõjamäe kant, sealt ära kolida ei taheta. Samal ajal on kunagi nii nõutud Tähetorni piirkond jäänud tühjaks.

mnt Narva

t Tar

Põhjuseid, miks ühe valdkonna ja ideoloogiaga ettevõtted koonduvad, on mitmeid. Osal sektoritel on teatud kindlad parameetrid, mille järgi nad asukohta valida saavad. Tööstusettevõte näiteks vajab korralikku veetrassi, IT-valdkond lähtub korraliku andmeside olemasolust. Logistikaäri jaoks on A ja O võimalus kiiresti ükskõik mis suunal linnast välja saada – sellest sõltub kõik. Tootmisettevõte lähtub eelkõige logistikast, rolli mängib seegi, et keset elamuid ei tohi enam toota. Loomeinimesed otsivad ühist sünergiat ja tugiteenuseid. Kaubanduses öeldakse, et peab olema ikka väga kõva kaupmees, kes üksi saab hakkama. Nii koonduvad nad ühte kohta, nende ümber tulevad teiste toodete-teenuste pakkujad. Kliendi seisukohalt on see ääretult mugav – väga suur aja kokkuhoid. See toimub nii kaupmeeste ümber kui ka seal, kuhu on büroopinna hankinud eri valdkondade firmad – järele tulevad toitlustajad, teenindajad, kindlustusfirmad, õigusbürood jne. Hea näide Mustamäe Tehnopoli ligidal on Marienthali keskus, sama toimub Ülemiste Citys.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige, ärivaldkonna teenuste juht:

e i te kiv sta Mu

Sõl

Peep Sooman





 Autoärid: Paldiski, Tartu, Peterburi ja Pärnu maanteel, Tähesaju Citys, Sõpruse puiesteel, Kadaka teel. Kaubandus – sisustus, mööbel: Pärnu ja Peterburi maanteel, Järve keskuse piirkonnas, Lasnamäel, Tähesaju piirkonnas, Mustamäel.

 Ehituskaubad: Peterburi maanteel, Tähesaju piirkonnas, Mustamäel, Õismäel, Veerenni tänava piirkond, Laki tänava piirkond.  IT-sektor, tehnikateadused ja laborid: Tehnopolis Mustamäel, Ülemiste Citys, Ülemiste Tehnopolis.

Loomeettevõtted, nišitoodete tegijad: Baltika kvartalis, Telliskivi loomelinnaku piirkonnas, Kalamajas, kesklinnas. Tootmisettevõtted: Laki tänava piirkonnas, Mäealusel, Suur-Sõjamäe ja Peterburi teel, Jüri suunal.

Erameditsiin, meditsiinitarvikud: kesklinnas, Mustamäel, Paldiski maanteel, Ravi tänava piirkonnas.

 Logistika: logistikapargid Tallinna

ringtee ümber, Tallinnast väljasõitudel.

Butiigid: kesklinnas ja vanalinnas. Supermarketid: kesklinnas, linnast väljasõidudel, Mustamäel.

ÄL Ehitus ja Kinnisvara

Äripindade tehingud pakuvad põnevust Foto: Kristhel Vaht

Kristiina Viiron

Kõige mahukamad ja silmatorkavamad äripindade müügitehingud leidsid mullu aset pealinnas ja Harjumaal. Põnevaimatest tehingutest pealinnas nimetab Ober-Hausi analüütik Rain Rätt Coca-Cola Plaza, Ajakirjandusmaja ja Kivimäe sauna müüki. Räti sõnul ostsid Ajakirjandusmaja osaühinguga Colonna Kinnisvara seotud investorid. Millist hinda maja eest maksti, ei ole avalikustatud. Kivimäe sauna üritati asjatult mitmel korral avalikul enampakkumisel müüa alghinnaga 460 000 eurot, kuniks augustis ostis Domus Kinnisvara sauna 345 000-eurose alghinnaga. Tõenäoliselt saab kunagisest saunahoonest elamu. Mullu vahetas omanikku ka kino Coca-Cola Plaza. Kinnistu ostis investeerimisfond Baltic Opportunity Fund, tehingu hinda ja tootlust ei ole avalikustatud. Hoone üürnikuks jäi edasi Soome ja Baltikumi juhtiv kinode operaator Finnkino OY Forum Cinemas AS-i kaudu. Suurematest tehingutest pealinnas sai City24 andmetel teoks näiteks Põhja-Tallinnas Hundipea ja Paljassaare sadamate läheduses oleva 4,8-hektarilise mereäärse kinnistu ost-müük. Selle ostis investeerimisfirma Brave Capitali juhitav Seaside Development, kes kavandab sinna 120 000 ruutmeetrit uusi elu- ja ärihooneid. Eften Kinnisvarafondi portfell sai mullu aga täiendust ühe kaubandus- ning nelja tööstus- ja logisti-

kakinnistuga – K-Rauta Tondil, Logistika Pluss Lasnamäel, Stora Enso tootmis- ja laohoone Tänassilmal, Mediq laohoone Sauel ning Hanza Mechanicsi laohoone Tartus. Tehingu maht oli 30,5 miljonit eurot ning Efteni teatel on tegemist nende seni suurima investeeringuga. Möödunud suvel õnnestus Tivoli Arendus OÜ kinnistute (nn Kadrioru lõbustuspargi) kordusenampakkumine. 7,8 miljoni euroga sai omanikuks International Invest Project OÜ. Ostja leidsid ka Harju Elu andmetel Murru vangla kinnistud, mille esimeseks omanikuks sai suvel Tallchart OÜ, kes müüs aga krundid edasi Rummus tegutsevale KB Auto Eesti OÜ-le. Viimane plaanib hoonetesse tootmispindu, ettevõtlust ning ka ladusid. Mujal Eestis Pärnu tehingutest toob LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing esile Ammende Villa 2045. aastal lõppeva hoonestusõiguse müügi 2,1 miljoni euro eest. Teise olulisema objektina nimetab Saksing Esplanaadi 10 asuva kunagise parteimaja müüki. See kinnistu põhjustas ohtralt kohtuvaidlusi. Hoone ostnud osaühing kaebas linnavalitsuse kohtusse, kuna too olevat jätnud ostja teavitamata kinnistu asumisest muinsuskaitsealas. Tallinna ringkon-

kanud omavoliliselt aiamaid rajama. Raplas vahetas omanikku põneva arhitektuurilise lahendusega vana KEK-i peahoone, nüüdne Okta Centrum. Pindi Kinnisvara maakleri-hindaja Aili Avendi andmetel osteti mullu ära ka nn TREV-i söökla, 1000-ruutmeetrine vana administratiivhoone ning Rapla saun. Märjamaal sõlmiti leping büroopinnaga garaaži-töökoja ostuks-müügiks. Järvamaal müüdi Land Kinnisvara maakleri Kairi Ganseni sõnul maha kaua ostjat oodanud Paide turg. Haapsalu mullune suurim tehing äripindade osas oli Pindi Kinnisvara maakleri-hindaja Anti Suu andmetel töökoja-garaaži-laoga kinnistu müük. Ajakirjanduse andmetel vahetas Tartus omanikku vana Ihaste hotell ning kolm katlamaja, Võrus aga ostis Ränduri pubi omanik ära ajaloolise postimaja hoone.

nakohus jättis osaühingu hagi rahuldamata, misjärel osaühing hoonele 900 000 euro eest ostja leidis. Oksjonil müüdi Tallinna linnavalitsusele kuulunud Varbla vallas asuv Illuste mõis, mille uueks omanikuks sai 156 150 euro eest MTÜ Siili Palliklubi. Kordusenampakkumisel osteti Pärnus ära ka 390 000-eurose alghinnaga Riia maantee 108c asuv kinnistu, kus asub kasutatud sõidukite müüja Fortes Autokeskuse salong. Saaremaal müüdi maha Kuressaare linnahotell ning Eesti Panga hoone. Jõhvis aga vana politseimaja, mille uus omanik kohalike hämmastuseks maha lammutas. Viljandis leidis Delfi andmetel ostis pakiautomaate tootev ettevõtte Cleveron 100 000 euroga linnale kuuluva maatüki, mis oli kaua tühi olnud ning kuhu inimesed olid ha-

Mullused äripindade tehingud

Mullu vahetas Pärnus omanikku Ammende Villa hoonestusõigus.

Hoonestatud maatulundusmaa • Arv•• Terve•kinnisasi••• 1123• Osa•kinnisasjast••• 171• Kokku•• 1294•

Koguväärtus•(eurot)• 45•946•153• 4•571•303• 50•517•456•

Hoonestatud ärimaa • Arv• Terve•kinnisasi•• 289•• Osa•kinnisasjast•• 43• Kokku•• 332•

Koguväärtus•(eurot)• 158•455•690• 11•259•160• 169•714•850•

Hoonestatud tootmismaa• • Arv•• Terve•kinnisasi•• 622• Osa•kinnisasjast•• 63•• Kokku•• 685•

Koguväärtus•(eurot)• 83•054•510• 16•514•717• •99•569•227• Allikas:•maa-amet

ÄL Ehitus ja Kinnisvara

Vana eterniitkatuse renoveerimine on lihtne Eestis leiab suurel hulgal 40–50 aastat vanu katuseid, mis on kaetud vanade eterniitplaatidega ja vajaksid hädasti renoveerimist. Tihti seisavad majaomanikud silmitsi küsimusega, millist katusekatet siis valida. Pakkujaid on palju, valik suur ja loomulikult kiidab iga tootja oma materjali. Katuse renoveerimine on suhteliselt suur ja kulukas ettevõtmine. Kindlasti tuleks kõik seotud aspektid eelnevalt korralikult läbi kaaluda. Kogu renoveerimise maksumus kujuneb üldjuhul kolmest tegurist. Esiteks – aluskonstruktsiooni seisukord ja selle renoveerimise või ümberehituse vajalikkus. Teiseks – paigalduse maksumus. Kas tegemist on keerukama paigaldusega ehk tuleb palgata töid teostama pädev ettevõte või on tegemist lihtsalt paigaldatava materjaliga, mille paigaldusega saab näiteks ise hakkama. Kolmandaks – katusekattematerjali reaalne maksumus koos vajalike lisatarvikutega. Tihti reklaamitakse välja materjali ruutmeetri hind, mis esmapilgul näib vägagi soodne. Hiljem juba kauplusest konkreetset pakkumist küsides näeme, et pärast vajalike tarvikute lisamist on esialgne soodne ruutmeetrihind märgatavalt kallimaks muutunud. Seega tasuks otsustamisel lähtuda kindlasti juba kompaktsest pakkumisest.

Millega renoveerida?

Millega oleks siis mõistlik vana eterniitkatust renoveerida? Praegu on kauplustes saadaval asbestivaba kiudtsement-laineplaat ehk siis tänapäevane eterniit. Kui 15 aastat tagasi suhtuti tänapäevasesse eterniiti teatud umbusuga, siis nüüdseks on materjali populaarsus tunduvalt kasvanud ja enamik inimestest teab juba, et tegu on tervisele ohutu ja igati korraliku katusekattematerjaliga. Väike ülevaade tänapäevase eterniidi omadustest: • see on hingav materjal, eterniidi alla ei teki kondensatsioonivett; • müravaba nii tuule kui ka vihmaga; • lihtne paigaldada; • ei roosteta, tule- ja happekindel.

Puitkonstruktsiooniga katuseid renoveerides saab vana konstruktsiooni alles jätta juhul, kui see on piisavalt heas seisukorras. Põhiliselt toodeti nõukogude ajal kolmes mõõdus eterniitplaate ja üheks neist oli 1,13 x 1,75 m. Ja ka tänapäeval toodetakse sellises mõõdus plaate. Seega – kui roovitis on piisavalt heas seisukorras, pole roovi sammu vajadust muuta ja piisab ainult katusekattematerjali vahetusest. Kaalu poolest on nüüdisaegne eterniit nõukogudeaegse eterniidiga samas klassis – 15 kg/m².

ASBESTIVABA ETERNIIT JA KATUSELAHENDUSED

Sobib ka uutele katustele Täna-

päevane eterniit pole mõeldud ainult renoveerimiseks, vaid kindlasti ka uute katuste ehitamiseks. Kasutades kattematerjaliga samast materjalist lisadetaile, näeb lõpplahendus välja esteetiline ja korrektne ega jää millegi poolest alla kivi- või teraskatusele. Tänapäevast eterniiti on saadaval nii värvimata kui ka värvitud kujul. Eterniit on väheseid materjale, mis on ennast Eesti tingimustes pikaajaliselt tõestanud. Isegi nõukogude ajal toodetud suhteliselt viletsa kvaliteediga eterniit on praeguseks katustel kestnud 40 ja isegi 50 aastat. Tänapäevase eterniidi koostekvaliteet on kindlasti kõrgem. Lähtuvalt sellest on ka pikem tootjate pakutav eluiga – 60–70 aastat. Kvaliteedi tõestuseks pakub osa tootjaid materjalile 30-aastast garantiid. Nii vana katuse renoveerimisel kui ka uue paigaldamisel tasub teiste katusematerjalide kõrval kindlasti kaaluda ka tänapäevase eterniidi paigaldamist. Tegemist on kvaliteetse katusekattematerjaliga ja värvitud eterniit näeb lõpplahendusena koos lisatarvikutega vägagi esteetiline välja. AS Bestor Grupp Valdeku 168, 11217 Tallinn Tel +372 610 7915 Faks +372 610 7901 Lisateave: www.bestor.ee

KAASAEGNE ETERNIIT ON: • • • •

hingav ja heliisoleeriv kerge ja koormusttaluv mittesüttiv ja korrosioonikindel lihtne paigaldada

SAADAVAL KÕIKIDES EHITUSKAUPLUSTES ÜLE EESTI. Vaata lähemalt www.eterniit.ee või helista 610 7914

ÄL Ehitus ja Kinnisvara

Foto: Andres Putting

Enne tootmist tuleb jagu saada paljudest nõuetest Signe Kalberg

Ettevõtja, kes tahab korda teha tootmiseks sobiva hoone, esimene käik oleks kohalikku omavalitsuse ehitusnõuniku juurde, ütleb P.P. Ehitusjärelevalve OÜ juhatuse esimees, ehitusinsener Kalev Pikaru. Olen alustanud ettevõtmisega, tahan hakata tootma puidust mööblit. Ettevõtjana soovin tootmishooneks kasutada 200 m² suurust tellistest laotud hoonet, millest on alles jäänud vaid eterniitkatus, telliskiviseinad ja tsementpõrand. Millest alustada, et teada saada puidutööstuse tootmishoonele esitatavatest nõuetest? Kõigepealt tuleks uurida välja, milline on üldplaneeringujärgne maakasutus

maal, kus asub see hoone ehk siis kas üldplaneeringuga on sellele kohale ette nähtud üldse tootmismaa. Kui see nii ei ole, tuleb alustada pöördumisega kohaliku omavalitsuse (KOV) poole, algatamaks detailplaneeringut, mis muudaks ka üldplaneeringut. Infot üld- ja detailplaneeringute kohta võib saada ka KOV-i kodulehelt, aga kõikidele küsimustele ei pruugi sealt vastuseid leida. Kui hoone asub tootmismaal, siis tuleks selgitada, kas olemasolev

Puidutööstuse tootmishoone ehitamisel tuleb kindlasti järgida nõudeid mürale, õhu- ja keskkonnasaastele, tuleohutusele, aga ka valgustusele, tööohutusele ja olmele.

hoone on püstitatud õiguslikul alusel (ehitusluba, kasutusluba), kas ta asub ehitusõigusega maaalal. Edasi aga uurida, mida soovitakse teha olemasoleva hoonega, kas rekonstrueerida või maha lammutada ja uuesti ehitada. Kas on vajalik algatada detailplaneeringut või mitte. Kui mitte, siis kas on olemas detailplaneering, millal see kehtestati ning sõltuvalt selle kehtestamise ajast, taotleda projekteerimistingimused.

Kui eeltoodud küsimustele on saadud positiivne vastus, et on võimalik sellest tellishoonest taastada tootmishoone, siis mis edasi? Edasi algab projekteerimise faas, mille alusel saab kohalik omavalitsus väljastada ehitusloa. Just seda faasi väga tihti ettevõtjad ei taha väärtustada. Nii nagu rätsep enne üheksa korda mõõdab ja siis alles lõikab, peaks ka siin kehtima sama põhimõte – üheksa korda projekteeri, üks kord ehita. Mida täpsem ja detailsem on ehitusprojekt, seda vähem tekib ehituse käigus vigu ja seda odavam tuleb ehitamine. Ettevõtja peab projekteerimise tarbeks saama kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused (kui ei ole detailplaneeringut). Samuti kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused projekteerimiseks (sõltuvalt kohalikust omavalitsusest, aga Tallinnas näiteks: Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Küte, Elion, Eesti Gaas, Tallinna kommunaalamet, Tallinna keskkonnaamet, vajadusel maanteeamet, muinsuskaitseamet, lennuamet jne). Kellega projekt tuleb hiljem ka kooskõlastada, tuuakse välja kohaliku omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustes. Kindlasti tuleb projekt kooskõlastada ka päästeametis. Millistele nõuetele ja standarditele peaks puidutööstuse tootmishoone vastama? See määratakse ära järgmiste dokumendiga: 1) detailplaneering (kui on olemas); 2) KOVi ehitusmäärus; 3) projekteerimise tingimused (väljastab KOV); 3) projekteerimise lähteülesanne (koostab ettevõtja või tema poolt valitud pädev isik), kus on toodud, milliseid nõuded/standardeid tuleb järgida (neid on kokku sadu, mida projekteerijad peavad järgima: nii konstruktiivsus, tulepüsivus, küte-ventilatsioon-vesi-kanaljahutus (KVVKJ), elekter, nõrkvool jt osad). Tuleb lisada, et standardid on printsiibis vabatahtlikuks kasutamiseks, kui see ei ole kohustuslikuks muudetud mõne õigusaktiga. Tihti koostatakse ka eri tehnilisi nõudeid teatud liiki ehitistele (nt Riigi Kinnisvara koostatud „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele”).

Puidutööstuse tootmishoone ehitamisel tuleb kindlasti järgida nõudeid mürale (puidutöötlemispingid tekitavad müra), õhusaastele (tekkiv tolm tuleb kinni püüda), keskkonnasaastele (puidu töötlemisel tekkivate jääkide kokku korjamine, utiliseerimine), tuleohutusele, valgustusele, tööohutusele, olmele jne. Kas neid nõudeid saan jälgima palgata omanikujärelevalve? Omanik saab kaasata kogu projekteerimise-ehitamise protsessi endale vastava pädevusega spetsialisti või spetsialistid. Et ühel inimesel on raske olla mees nagu orkester, kes valdaks nii üldehitusliku, elektri, KVVKJ kui ka nõrkvoolu osa, siis võib omanik kaasata mitu erinevat spetsialisti (samas ei ole keelatud ühel inimesel olla pädev kõikides nimetatud valdkondades). Neid inimesi võib nimetada omanikujärelevalve insenerideks ja tulenevalt kehtivast korrast on ta ka vastutav spetsialist siis, kui omab registreeringut majandustegevuse registris (MTR). Üldjuhul on omanikujärelevalve ülesandeks järgida omaniku eest, et projekteerija projekteeriks täpselt etteantud lähteülesandele ja ehitaja ehitaks täpselt vastavalt omaniku poolt etteantud ehitusprojektile. Hetkel kehtiv kord ei luba omanikujärelevalvet teostaval isikul teha projektile ekspertiisi. Samas lubab kehtiv kord pädeval omanikujärelevalve inseneril olla tellijapoolseks projektijuhiks projekteerimisprotsessis. Ehk siis olla inimene, kes juhib projekteerimisprotsessi, leiab vastused nii omaniku kui ka projekteerija küsimustele. Kas tootmishoonete puhul erinevad nõuded valdkonniti? Kindlasti. Juba seepärastki, et erineva tootmisega kaasnevad erinevad mõjud (müra, hais, tolm jne) ja kaasneb erinev tootmisjääk (rasv, reovesi, tuhk, tolm, tuumakütus jne). Et puitmööbli tootmise projekteerimiseks on palju erinevaid nõudeid, siis pärast esmaste, eeltoodud sammude tegemist KOVis saab kõige kiiremat abi mõnest projektbüroost (kes projekteerib tootmishooneid).

Tuleohutusnõudeid ehitisele: ••Tulekahju ja selle ohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust. ••Arvesse võetakse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht. ••Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis. ••Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed jõuaksid mõistliku aja jooksul ohutusse kohta ning päästemeeskonnal oleks võimalik inimesi ja vara päästa ning tuld kustutada. ••Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. ••Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. ••Ehitise katusekonstruktsioonid, sealhulgas katuseräästas, peavad olema ehitatud nii, et need ei süttiks kergesti ja tuli ei leviks väljastpoolt katusekonstruktsiooni sisse. ••Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks: piki välisseina välispinda; välisseina konstruktsioonis; välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu. Allikas: www.riigiteataja.ee

ÄL Ehitus ja Kinnisvara

 tõstejõud kuni 1400 kg  sõidukiirus kuni 25 km/h  tõstekõrgus kuni 2,8 m  kaal alates 590 kg  lai valik lisaseadmeid  lai mudelivalik

AVANT laadureid on mitmeid mudeliseeriaid: 200, 300, 400, 500,

AVANT on mitmeid erinevaid mudeliseeriaid: 300, 400, 500, 600 600 laadureid ja 700 seeria masinad. Mudelivalik on lai ja200, valikust leiab maja 700 seeria masinad. Mudelivalik on lai ja valikust leiab masinaid väga erinevaks otstarsinaid väga erinevaks otstarbeks. AVANT laadurite põhilisteks beks. AVANT laadurite põhilisteks konkurentsieelisteks on masinate universaalsus (tänu väga konkurentsieelisteks on masinate universaalsus (tänu vägalihtsus. laiale laiale töövahendite valikule), töökindlus, kerge kaal, suur jõudlus ning kasutamise

töövahendite valikule), töökindlus, kerge kaal, suur jõudlus ning  Konkurentsitult kasutamise lihtsus. enimmüüdud väikelaadur ka Eestis.  Lai mudelivalik masinaid alati kohapeal esinduses Sauel.  Lai valik kvaliteetseid töövahendeid alati koheselt saadaval. •  Valmistatud Konkurentsitult enim väikelaadur ka Eestis Soomes vt.müüdud www.avanttecno.com. •  Originaalne Lai mudelivalik masinaid alati kohapeal esinduses Sauel AVANT. •  Üle Lai600 valik kvaliteetseid töövahendeid alati kohe saadaval müüdud laaduri Eestis! • Valmistatud Soomes, vt www.avanttecno.com AVANT laadurite maaletoomise, müügi ja hooldusega tegeleb • Originaalne AVANT AS SAMI müügiosakond: Harjumaa, Saue, Tule 20, • Üle 700 müüdud laaduri Eestis

AVANT TECNO OY (Soome ) on maailma juhtiv omakaalult alla 2000 kg kaaAVANTkompaktlaadurite TECNO OY (Soome) on maailma juhtivmüüakse omakaalult allaeduga 2000 kõikjal kg luvate valmistaja. Laadureid suure kaaluvate kompaktlaadurite valmistaja. Laadureid müüakse suure eduga maailmas ning ka Eestis on tänaseks kasutusel ca 700 AVANT laadurit väga erikõikjal maailmas ning ka Eestis on tänaseks kasutusel ca 600–700 AVANT nevates töövaldkondades. laadurit väga erinevates töövaldkondades. Masinad valmivad Soome tehases, Masinad valmivad Soome tehases, läbides range ja põhjaliku kvaliteedikontläbides range ja põhjaliku kvaliteedikontrolli. Komponentidena kasutatakse lisainfo tel 670 9040, müügijuht 528 2732 või sami@sami.ee rolli. Komponentidena vaid parimaid. AVANT on laadurite tootevaid parimaid. AVANT onkasutatakse väikelaadurite tootearenduses teerajaja ja konkurenparemaks teenindamiseks on ettevõttel eraldiseisev laadurite müügihall arenduses teerajaja Tänu ja konkurentidele kättesaamatu. Tänu intensiivsele toote- Klientide tidele kättesaamatu. intensiivsele tootearendusele, põhjalikule kvaliteediAVANT laadurite maaletoomine, müükAVANT ja hooldus: arendusele, põhjalikule kvaliteedikontrollile, laiale mudelivalikule ja uudsele koos hoolduse ja varuosade üksusega. Kohapeal on alati koheselt saadaval lai valik erikontrollile, laiale mudelivalikule ja uudsele tehnoloogiale on AVANT laaduritest Harjumaa, Saue, Tule 20 tehnoloogiale on AVANT laaduritest täiesti omaettepakkuda masinaid, nevaid masinaid ning töövahendeid. Hoolduse ja varuosade võrgustik katab terve Eesti. saanud klass täiesti omaette masinaid, saanud millele eiklass suuda konkurentsi millele ei suuda konkurentsi pakkuda arengumaades valmistatud õnnetud Hiinas, Poolas, Itaalias v. mujal arengumaades valmistatud õnnetud analoogid Müügihall avatud E–R 8–16.30 ja AVANT vanema põlvkonna koopiad. Intensiivne analoogid ja AVANT vanema ebakvaliteetsed põlvkonna ebakvaliteetsed koopiad.tootearenLisainfo: dus ja pidev koostöö klientidega masina arendamise osas, töökindlus, laitmaIntensiivne tootearendus ja pidev koostöö klientidega masina arendamise tu hooldus ja varuosade kättesaadavus on argumendid, mis tagavad laaduosas, töökindlus, laitmatu hooldus ja varuosade kättesaadavus on argumen-tegeleb AS SAMI AVANT laadurite hooldusega rite suure müügiedu. Teerajaks sellesmaaletoomise, masinaklassis onmüügi mitmeidjainnovatsiooni did, mis tagavad laadurite suure müügiedu kõikjal maailmas. auhindu üle maailma pälvinud AVANT laadurid, on 20, loodud müügiosakond: Harju maa, Saue,mis Tule lisatõsiseks info teltöö670 9040 ja 528 2732 või tegemiseks koostöös professionaalsete nõudlike klientidega. Teerajaks selles masinaklassis on mitmeid jainnovatsiooniauhindu üleAVANT maalima laadurite edu näitab seegi, etmis enamus konkurente üritavad järgida just AVANT pälvinud AVANT laadurid, on loodud tõsiseks töötegemiseks koostöös laadurite tootearendust ning pakkuda analoogseid lahendusi. Tänu masinate professionaalsete ja nõudlike klientidega. AVANT laadurite edu näitab seegi, et universaalsusele, töökindlusele ja kasutamislihtsusele kasutavad ka Eestis enamik konkurente üritavad järgida just AVANT laadurite tootearendust ning AVANT laadureid väga paljud haljastusfirmad, ehitusfirmad, kinnisvarahoolduspakkuda analoogseid lahendusi. Tänu masinate universaalsusele, töökindluettevõtted, hotellid, turismitalud, vallad, ka linnad, põllumajandusettevõtted, sele ja kasutamislihtsusele kasutavad Eestis AVANT laadureid väga kalpaljud mistud, aiandid, maakodude omanikud, eraaiapidajad jne. turismihaljastusfi rmad, talupidajad, ehitusfirmad, kinnisvarahooldusettevõtted, hotellid, talud, vallad, linnad, põllumajandusettevõtted, kalmistud, aiandid, talupidajad, maakodude omanikud, eraaiapidajad jne.

www.sami.ee

ZZZ VDPL HH

0$6,1$.(6.86

HAKKA ISE ELEKTRI TOOTJAKS! Ära maksa üha kallineva elektri ja ülekandetasude eest! KASUTA PÄIKESEENERGIAT! Ühe investeeringuga teed ennast sõltumatuks elektri hinna ja ülekandetasu tõusust.

“Võtmed kätte“ täislahendused Vähenda uusehitus või renoveerimise kulusid ning küsi ka katusesse integreeritud paneele!

KüSI PAKKUmIST! Bisontesolar Oü tel 526 4331 info@bisontesolar.eu

BisonteSolar www.bisontesolar.eu