D E S I D A KEV
KULTUURINOPPED LEHE KOOSTAS EKSPRESS MEEDIA ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKOND
Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
M Ä R T S 2 019
Toimetaja Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Reklaamiprojektijuht Siret Samarüütel Siret.Samaryytel@ekspressmeedia.ee
Kujundaja Valentin Motšalov valentin.motsalov@ekspressmeedia.ee
2
KEVADISED KULTUURINOPPED
Kafka / Seeder / Tõnisson
PROTSESS TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennu diplomilavastus
VIIMASED 5 ETENDUST 16., 17., 18., 30. aprillil, 2. mail kell 19.00 NUKU teatri väikeses saalis nuku.ee
AINULT 6 ETENDUST SEL KEVADEL: VILJANDIS, TARTUS, RAKVERES
Lavastaja Ott Aardam | Osades Terje Pennie, Peeter Jürgens, Tanel Ingi, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Laura Peterson, Luule Komissarov, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov, Kiiri Tamm ja Reigo Tamm (Rahvusooper Estonia) Ugala kassa tel 433 0777 / kassa@ugala.ee
KEVADISED KULTUURINOPPED
Eesti Muusika Päevad,
kordumatu nüüdismuusika suursündmus
Tänavu mais (2.–10.05.2019) toimub esimest korda Eestis laiaulatuslik rahvusvaheline nüüdismuusikafestival World Music Days (Maailma Muusika Päevad).
E
estipoolseks peakorraldajaks on Eesti Heliloojate Liit ning Eesti Muusika Päevad, kes peavad sel aastal oma 40 aasta juubelit, mille raames korraldatakse rahvusvaheline ja kordumatu nüüdismuusika suursündmus esimest korda Eestis. Festivali raames külastavad Eestit sajad professionaalsed heliloojad ja muusikud eesmärgiga tutvustada oma loomingut. Eelmistel aastatel on üritus aset leidnud Pekingis ja Vancouveris. Festivali esindaja Maret Miku sõnul osutus Eesti sellel aastal valituks, sest Eesti Muusika Päevadel on alati olnud väga kõrge kunstiline tase nii heliloojate kui ka esitajate poolest.
Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Foto: Kaupo Kikkas
Läbi laulude metsa
Eesti Muusika Päevade traditsiooni kohaselt on igal festivaliaastal oma kunstiline teema, mis seob festivali tervikuks. Selle aasta teema on “Läbi laulude metsa”, mis on ühine rännak läbi muusika ning keskendub loodusele ja koorilaulule. Keskne mõiste “mets” seostub muuhulgas tuttava ja tundmatuga, aga ka küllusega, mis on üks festivali olulisemaid tunnusjooni. “Eesti loodus on paljudele välismaalastele ka kindlasti omaette vaatamisväärsus ja saame meie loodust uhkusega neile presenteerida!” Sel aastal tuleb ettekandmisele kokku 150 teost autori-
Una Corda Foto: Mait Jüriado
23. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja 24. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja 25. mai kell 19 estonia kontserdisaal
telt üle kogu maailma, sealhulgas rohkem kui 20 uudisteost. Suursündmus toimub peamiselt Tallinnas, aga ka Tartus ning Laulasmaal. See on ainulaadne ja erakordne võimalus kuulata üheksa päeva jooksul eriilmelist ja huvitavat muusikat tippinterpreetide esituses ning seda kokku 20 erinevas kontserdipaigas üle Eesti. Muusikat kannavad ette Eest i pa r imad orkest r id, koorid ja solistid. Festivalil esitavad maailmaesiettekannetena oma uudisteoseid 20 Eesti heliloojat, kelle hulgas on sellised märkimisväärsed nimed nagu Tõnis Kaumann, René Eespere, Helena Tulve, Kristjan Kõrver, Liisa Hirsch jt. Esinejatest asutavad üles kõik tunnustatumad kollektiivid – ERSO, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis, Collegium Musicale, Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor jt. Lisaks esinevad külaliskoosseisud Lätist, Rootsist ja Soomest. Rootsist tuleb esinema ansambel Norrbotten NEO ning Soomest Defunensamble. Tartus annab kontserdi mainekas ning Grammyga pärjatud Läti Raadio koor, kes on koorimuusikas ainulaadne muusikakollektiiv. Kammerkoor on võimeline esitama kõige laiemat repertuaari varajasest muusikast nüüdisheliloojate kõige keerukamate partituurideni.
Põnev festivali kava pakub midagi igale muusikagurmaanile
Kindlasti tuleb eriline festivali avakontsert “Lagunemise ilu” Lennusadamas ning festivali lõppkontsert Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Jaani kirikus. Suurejooneliseks kujuneb kindlasti ERSO kontsert 3. mail ja Rahvusmeeskoori ning YXUSe kontsert Kultuurikatlas 8. mail. Omaette põnev kooslus on tütarlastekoor Ellerhein ning Hortus Musicus, kes esinevad koos lauluväljaku klaassaalis 9. mail. ,,Kes natukene kardavad siiski mõistet “nüüdismuusika”, soovitame tulla 4. mail tasuta lühikontsertidele EKA uude majja. Esinevad nii kodumaised- kui ka välismaised interpreedid ning kõlab ka palju huvitavaid esiettekandeid.’’ Festivali iseloomustavad põnevus, uudsus ja ainulaadsus. Maret Miku sõnul pole just palju võimalusi kuulata nii erinevaid kooslusi, see on midagi, mida peab ise kogema. Festival koondab kokku nii klassika, džässi, elektronmuusika, poetry slam’i, roki, koorimuusika, improvisatsiooni kui ka etenduskunsti. Tegemist on läbi aegade kõige suurema nüüdismuusikasündmusega, mis Eestis toimunud.
Lisainfo kodulehelt www.wordlmusicdays2019.ee ja piletid www.fienta.com
KEVADHOOAEG KNOCK-OUT
Karikaturist GORI 125
125
Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU Peaosas RENÉ SOOM (Rahvusooper Estonia), teistes osades MATI TURI, HELIN-MARI ARDER, ARTUR RAIDMETS, HAIN HÕLPUS
15., 16. aprillil ja 6., 7. mail kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis
Karikaturist
GORI
Hooaja lõppkontsert
Jeruusalemma sümfooniaorkester
SADA JA ÜKS
Muusikaline rännak Estonia Teatris ja Raadiomajas aastatel 1919–2019 Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU Mängivad PRIIT VOLMER, RENÉ SOOM, URMAS PÕLDMA (kõik Rahvusooper Estonia), PEETER KALJUMÄE, HAIN HÕLPUS
tom Borrow (klaver, Iisrael) Dirigent andres mustonen
Mendelssohn. „Suveöö unenägu“ Beethoven. Klaverikontsert nr 3 Brahms. Sümfoonia nr 4
22., 23. aprillil ja 13.,14. mail kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis
eestikontsert.ee Ee s t i Ko nt s e rd i s uur to e t a j a
www.varius.ee
3
Piletid müügil Piletimaailmas ja tööpäevadel Eesti Rahvusraamatukogus kaupluses MUUSA. Kollektiivtellimused kontor@varius.ee
4
KEVADISED KULTUURINOPPED
Kandle mitu palet XIII Rahvusvahelisel Kandlefestivalil Tartus 11.–14. aprillil saab Tartust esmakordselt kanneldajate pealinn, kuna just siis toimub XIII Rahvusvaheline Kandlefestival, mis toob ülikoolilinna lavalaudadele ligi 50 kanneldajat.
K
andlefestivali eesmärgiks on pakkuda elamust nii kandlemuusika austajatele kui ka näidata pilli nendele inimestele, kes kandlest väga palju ei tea. Nelja päeva jooksul saab kuulda nii poppi, jazzi, nüüdis-, filmi-, rahva- kui ka kõiksugu muud muusikat.
Festivali programmist Festivali avapauk antakse neljapäeval kell 19 toimuval avakontserdil, kus astuvad üles Noortebänd 2018 Duo Ruut, EMTA magistrandid Gerda Merila ja Sakiko Ishii ning Läti koklemängija Sanita Sprūža. Kell 21 algab kontsert „Õhtu Amélie selt-
sis“, kus Laura Linnaksi ja Ruth Kuhi sõrmede all tuleb esitusele Yann Tierseni muusika Jean-Pierre Jeunet’ filmist “Amélie“. Mõnusates tugitoolides istudes ja veini rüübates võib igaüks ette kujutada, et kõnnib romantilistel Pariisi tänavatel. 12. aprillil kell 15 on esimesed huvilised oodatud Pille Karrase väikekandle õpituppa. Registreerimise info leiab Eesti Kandleliidu koduleheküljelt. Kell 13 toimub Kandlepalade konkurss-kontsert, kus kantakse kolme tunni jooksul ette kõik konkursist osa võtnud palad ning tunnustatakse parimaid heliloojaid. Kõik, kellele pakub huvi uudislooming, on kontserdile väga oodatud. Õhtul toimub järjest kolm suurt
kontserti. Kell 17 algab ensemble Una Corda kontsert, millega tähistatakse kollektiivi 10. tegevusaastat. Kell 19 esineb festivali peaesineja Ida Elina, kes on Soomest pärit popkantelemängija ja laulja. Kell 21 toimub trio Kolm Kõla kontsert, kus saab nautida imelisi jazzihelisid. 13. aprillil kell 10 algab Minikonverents. Ettekandega esinevad Hedi Viisma (doktoritöö „Kromaatiline kannel – võimaluste mänguplats. Käsiraamat heliloojatele“), Gerda Merila (magistritöö „Probleemidest pillimängus kandlemängija pilgu läbi“), Kadri Lepasson (rahvakandle e-õpik) ning Guldžahon Jussufi (raamat „100 Eesti kandlemängijat ja -meistrit. XX–
XXI sajand“). Sellele järgneb Noorte kontsert, kus esinevad tublimad noored kanneldajad üle Eesti ja ka Lätist. Kuulda saab Karmen Juhkamit väikekandlel, Marta Johanna Kärmast rahvakandlel ning Miia Poldingut ja Kärt Suurlahte kromaatilisel kandlel. Samuti kuuleb kandleorkestrit Sotto Voce, kandleansamblit Kõuekeeled ning kokleansamblit Taureni. Kell 17 võib valida, kas minna kuulama Soomest pärit duo Peili kohvikukontserti või hoopis Väikekandle kontserti, kus mängivad Eva Väljaots ja Leanne Barbo. Päris õhtul jõuab järg festivali teise peaesinejani, kelleks on rahvusvaheline resonantsiansambel Supersonus. Oma eriliste pilli-
de ja hääletehnikaga (nyckelharpa, parmupill, klavessiin, kannel ja ülemhelilaul) sulatavad nad ainuomasel moel ühte erinevad stiilid ja muusikalised väljenduslaadid. Viimase õhtu lõpetab Tantsuklubi, kus õpetab tantse Kadri Lepasson ning muusikat mängivad Juhan Uppin, Kalle Vassila ja Aivar Arak. 14. aprillil võetakse festival kokku Lõppkontserdil, kus esinevad duo Peili (kannel – Hedi Viisma, tšello – Seeli Toivio), Vabariigi I Pillimees Juhan Uppin ja trio Soon/Piho/Lepasson. Lisaks antakse välja esimene aasta kandleõpilase stipendium. Festivali raames on nii tasuta kui ka tasulisi kontserte. Piletid leiab Ticketerist!
www.kandleliit.ee | Peakorraldaja Ann Kase | ann@kandleliit.ee
Piletid Piletimaailmast ja kohapealt
29.03 kell 19 Iisaku Rahvamaja 30.03 kell 19 Nõmme Kultuurikeskus 03.04 kell 19 Kose Kultuurikeskus
13.05 kell 19 Vaba Lava | 14.05 kell 19 Rakvere Teater
KEVADISED KULTUURINOPPED
CURLY STRINGS
Orkester ÜENSO
1. mai kell 19 Estonia kontserdisaal 3. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja 4. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja
01.04 Võru Kannel 03.04 Tartu ERM Hurda saal 12.04 Kehra Rahvamaja 15.04 Saue Valla Kultuurikeskus 17.04 Urban Bar Tallinn 19.04 Viljandi Pärimusmuusika Ait 30.04 Keila Kultuurikeskus
5
6
KEVADISED KULTUURINOPPED
Theatrumi etendused aprillikuus Aprillis on Theatrumi külastajatel võimalik näha kolme lavastust. Rootsi kirjaniku Martina Monteliuse „Üksi ja Esmeralda“ on Theatrumi esimene lastelavastus, mille esietendused toimusid eelmisel kevadel Viimsi Black Boxis, kuna Theatrumi kodusaal oli suurteks ümberehitustöödeks poolteist aastat suletud. Lavastuses teevad kaasa Maria Koff, Rhett Kütsen, Mare Peterson ja Tarmo Song. Lavastaja on Maria Peterson ning kunstnik Nele Sooväli.
Juubelikontsert
Eesti kõige väärikama naisteajakirja galal tuuakse ainult ühel õhtu teie ette ainulaadne kava
Birgit Sarrap, Mikk Saar, Ott Lepland, Pearu Paulus, Tanja Mihhailova ja The Swingers
9. ja 10. aprillil on meie uues saalis taas kord võimalik vaadata Jevgeni Griškovetsi „Linna”, mis on mängukavas olnud aastaid ja mille vastu publiku huvi jätkuvalt kestab. Tunnustustest pole sel lavastusel puudust – Lembit Peterson on pälvinud teatri aastaauhinna lavastajana ning Marius Peterson parima meespeaosa ning muusikalise kujunduse eest. Peale Marius ning Lembit Petersoni teevad „Linnas“ kaasa veel Anneli Tuulik, Kristo Toots ning Tarmo Song. Aprilli kahel viimase päeval (29. ja 30. aprillil) on publiku ees Hispaania kuldajastu üks pärlitest Calderóni „Suur maailmateater”, millega Theatrum avas oma uuenenud saali. Tõlkija Jüri Talvet on selle näidendi kohta öelnud: „Tundub võimatu, et keegi suudaks teatrilavale haarata kogu inimkonna loo, seda enam ühevaatuselisse näidendisse, kuid Calderón saab sellega hakkama.” www.theatrum.ee Marius ja Lembit Peterson lavastuses „Linn“ (Autor Harri Rospu).
Alexela Kontserdimaja 17. mai kell 19 Piletid müügil Piletilevis
KEVADISED KULTUURINOPPED
7
8
KEVADISED KULTUURINOPPED
REPERTUAARIS:
TULEMAS:
• Samuel Beckett – Nacht und Träume • • Samuel Beckett – Tule ja mine •
tammsaareteater www.tammsaareteater.ee