Ärileht

Meelis Milder: Baltika on nüüdseks kriisi seljatanud Kui palju me oma taskust pankadele anname? # Eesti juurtega investor rahastab suurt elektriautode tootjat # Eesti suusatamises jagatakse toetusraha ümber

HIND 1,6 EUROT

KOLMAPÄEV

14. märts 2012 NR 2 (22)

VALGUSTUSKONTSEPTSIOON ON JÄÄDAVALT MUUTUNUD

TÖÖKINDLAD JA KVALITEETSED IBT LED-VALGUSTID! UUDSETE JA AINULAADSETE PATENDEERITUD LED-VALGUSTITE PEAMISED EELISED JA KASULIKKUS: • valgustite energiakulu võrreldes traditsionaalsete valgustitega on ca 70-80% väiksem • valgus suunatakse spetsiaalsete läätsede abil otse maapinnale, tänu millele kasutatakse LED-elementides tekkinud valgust maksimaalselt ära (maapinnale jõuab 93% tekkinud valgusest - valguskadu minimaalne, valgussaaste puudub) • iga LED-element valgustab kogu valgustatava ala. 64 elemendiga valgusti puhul tekib maapinnale 64 kihti valgust. Tänu sellele tehnoloogiale on valgusjaotus ruumis ühtlane ja puuduvad üksikud konsentreeritud valguskiired • eriline magneesiumsulamist jahutussüsteem tagab LED-elementide pikema eluea ja parema effektiivsuse. Tänu magneesiumsulamist korpusele on valgustid erakordselt kerged • valgustite garantii 4 aastat, eeldatav eluiga 14-15 aastat • IBT Lighting valgustid on hooldevabad

Kahjuliku keskkonnamõju puudumine: • 100% ümbertöödeldavad materjalid • Ei sisalda ohtlike aineid nagu plii, elavhõbe ja kaadmium • Ei emiteeri UV-kiirgust

• valgustonaalsuse valik (3400 K - 4000 K - 4800 K - 5600 K)

“DOGMA” VÄLISVALGUSTID: TÄNAVAVALGUSTID; PARKLATE ja TERRITOORIUMIDE VALGUSTID

“STRATOS” SISEVALGUSTID: TOOTMISHOONED JA LAOHOONED

IBT LIGHTING S.T.A. ametlik esindaja Eestis: TAMREX OHUTUSE OÜ, Laki 5, Tallinn. Tel 654 9920, mob 56 215 004 - Raul Volke (raul@tamrex.ee)

Tallinn aitab

T

allinna juhid tahavad kangesti endale klaasist raemaja, mille hind oleks krõbedam kui näiteks ERM-il või Kumul. Üle 130 miljoni euro. Ega seda oska aimata, kust raha võetakse.

Võib-olla läheb käiku mõni uus paadimaks. Maamaksuvabastuse keeras linn osavalt enda tuluks. Asi see uue klaasmaja rahagi nii kokku ajada. Igatahes, linn võiks selle mõtte maha matta.

Just märtsis läheb Tallinnas käima ka kuulus linnaelanike küsitlus tasuta ühistranspordi kohta. Ainuüksi küsitlus ise läheb maksma ligi 260 000 eurot. Opositsioonist kostab hääli, et lasteaedade remondiks ja uute ehitamiseks eraldab Tallinn aastas vähem raha. Ja mis te arvate, mis vastuse tolle raha eest saame?

Tasuta ühistranspordi mõte hirmutab samuti, sest sedagi tuleb mingitest allikatest rahastada. Alustagem lihtsamatest asjadest. Jätkem see uuring ära ja tehkem sama raha eest mõnigi buss korda või ostkem uusi, kõpitsegem trammirööpaid või uurigem, mida teha, et liinid töötaksid tõhusamalt.

Tallinna piletitulu katab praegu kuskil 30 protsenti kogukuludest. Seega on ühistransport Tallinnas kolm korda kallim, kui seda näitab niigi kõrge piletihind. Ja kuidas saab Tallinna ühistranspordi liinikilomeetri omahind olla kallim Tartu omast? Järelikult on see Tallinnas halvasti majandatud.

On lihtsamaid asju, et pidurdada autostumist, muuta elu mugavamaks ja liine kasumlikumaks. Kas või pargi ja reisi süsteem. Seda on Tallinnas juurutatud pealiskaudselt. Proovige autot parkida kohta, kus lund ja liustikke roogitakse alles viimases järjekorras.

Või bussiliikluse korraldus. Eri bussiliinide väljumine on lükatud korraks kobarasse, millele järgnevad vaikusehetked.

See jutt valmis päeval, kui streik lõi Tallinna ühistranspordi pilbasteks. Jälgisin seda, kui palju ühes või teises autos inimesi istub.

Tihti oli autos vaid roolikeeraja ning sõiduki ülejäänud istmetel valitses tühjus. Tanklate hinnatulbad aga kisendavad, kütusehinnad on üle kihutanud kõikidest maagilistest piiridest. Tundub hea aeg, et inimesed ühistranspordi juurde meelitada. 1 Andres Eilart Ärilehe vastutav toimetaja

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Vallo Toomet, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.

Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i Eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Ann-Marii Nergi intervjuu •• LK 4–7 Tööstur ja kaupmees Meelis Milder: Baltika tõusis taas jalule Veiko Visnapuu suusarahast •• LK 12–13 Suusaliidu eelarve on muutunud eriti pingeliseks Henrik Ilves pangatasust •• LK 10–11 Kas pangad tõstavad veelgi oma teenustasusid?

Raivo Murde Teslast •• LK 22–23 Eesti juurtega rahastaja upitab luksuslikku autotööstust Andres Reimer gaasist •• LK 14–15 LNG-ajastu algab äri- ja riigimeeste võitlusega Erik Aru Kreekast •• LK 16–17 Kreeka pankrot näib siiski vältimatuna Ärilehe graafik •• LK 8 Eestlane hangib veebist pileteid, leedulane toitu

Ärilehe kujundus valiti taas parimaks Ärilehe olemusloo „Suur päästmisoperatsioon: Volvo päästetud, Saab mitte” kujundus valiti Eesti ajalehtede liidu konkursil eelmise aasta parimaks kuni 20 000-se tiraažiga ajalehtede kategoorias.

Aasta varem pälvis Ärileht aasta uuendaja tiitli.

Olemusloo kujunduse saamislugu kirjeldab kujundusosakonna juhataja Raimo Reiman: „Ühel suvel ilmus mu lapsepõlvekodu lähedusse vana ja roostetav Saab 96. Ta sõitis harva ja oli üsna halvas seisus, aga kuju jättis kustumatu mulje. Seesama auto äratas minus ka huvi praktiliste asjade esteetika vastu ja on põhjuseks, miks praegu Saabiga sõidan.

Kujundamiseks sain loo koos juhendiga midagi autoteemalist teha. Lugu lugedes tekkis minus soov kujundusega edasi anda seesama ilu, mis mind kunagi lummas ja samas nukrus ühe legendaarse autotootja tumeda tuleviku pärast. Saab 96-el on ainulaadne siluett, maailmas on vähe autosid, mis ainuüksi oma piirjoonte järgi on nii hõlpsasti ära tuntavad.

Reklaamide puudumine nendel lehekülgedel andis lisaks unikaalse võimaluse teha midagi lihtsat ja silmapaistvat. Kõigele lisas kirsi tordile veel Ärilehe toimetaja Andres, kes soovitas rataste asemele Saabi ja Volvo logod panna.” 1

MÜÜA ESINDUSLIK BÜROOPIND VEERENNI ÄRIHOONES Ruum paikneb teisel korrusel.

Ruumi üldpind 129,8 m2.

Ruumis kvaliteetne tammeparkett ja avatavad aknad (paigaldatud lisaks). Koosolekukabinet ja lisaks üks eraldiseisev ruum. Kööginurk ja väikene arhiiviruum.

Kõik kaasaaegseks tööks vajalik olemas.

Hetkel ruumides üürnik.

Hind: 181 720 €. Müügihinnale lisandub käibemaks.

PETERBURI TEE 46A, TALLINN Müüa ärihoone üldpinnaga 963 m2, kauplus/müügisaal – 400 m2, ladu – 350 m2, kontor – 70 m2.

Krunt: 2761 m2.

Hind: 600 000 €

HEA PARTNER

tööstusettevõtete elektrimaterjalidega varustamiseks

ME TEAME, MILLEST RÄÄGIME

Meie pikaajalise kogemusega spetsialistid nõustavad teid kõigis ärikinnisvaraga seotud küsimustes!

www.ve.ee info@ve.ee tel. 650 9900 MAIDO KALVISTE Kinnisvaraspestialist 5648 5845

SVETA PETKINA Kinnisvaraspestialist 509 0010

HENNO KIVIRAND Kinnisvaraspestialist 5660 0232

LEMBIT KASK Investeeringud 502 0662

Kontorid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Narvas. Üldtelefon: 665 9700, e-mail info@ober-haus.com 2 14. MÄRTS 2012

Esindatud paljud tootjad: GE, ABB, Siemens, Schneider Electric, Omron, OBO Bettermann, Phoenix, Circutor jpt

jah,

me aitame leida Sinu ettevõttes peidetud ressursse

Kas Sa majandad vähemalt sama efektiivselt kui Sinu konkurent?

Meie teame, mis on Sinu valdkonna best practice. Jah, me oskame Sulle öelda, kuidas rahavooge või käibekapitali paremini juhtida.

Jah, me saame panna Sinu äri paremini toimima.

Võta meiega ühendust 675 2000, ariklient@sampopank.ee või vaata www.sampopank.ee/jah. Jah, me tahame Sind oma kliendiks!

Sinu huvides Tutvu tingimustega www.sampopank.ee/jah ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.

4 14. märts 2012

Meelis Milder: oleme kriisi seljatanud, aga pool teed on veel käia Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

E

esti kergetööstuse kauaaegse lipulaeva Baltika selle aasta eesmärkideks on keskenduda põhitegevusele ja väljuda kinnisvaraärist, oluliselt vähendada laenukoormat ning viia netovara seadusega nõutud määraga vastavusse.

Rõivaettevõte Baltika on olnud 13 kvartalit järjest kahjumis. Eelmise aasta kahjumiks kujunes 5,86 miljonit eurot ning neljanda kvartali kahjum ulatus 1,88 miljoni euroni. Aga need on pelgalt numbrid. Meelis Milder rõhutab, et tegelikult oli tegemist viie aasta kõige tugevama kvartaliga, sest kahjum tuli mitterahalistest ühekordsetest kuludest.

Baltika on kriisi seljatamise nimel kolme aasta jooksul koondanud üle poole tuhande töötaja, ära on tuldud Tšehhi ja Poola turgudelt, suletud neljast tehasest kaks ning vähendatud kulusid mitmekümne miljoni euro võrra. Börs pani Baltika nime taha investoreid hoiatava punase hüüumärgi. Aga majandus räsis samamoodi paljusid. Nüüd paistab Baltika jaoks tunneli lõpus jälle heledamat valgust – ettevõte on saavutanud tasakaalu tuludes-kuludes.

•• Saan aru, et teile peaks aasta lõpuks veidigi positiivsemate näitajate saavutamise puhul justkui õnne soovima.

Jah, aitäh, võtame heameelega õnnitlused vastu. Ütleme nii, et pool teed on käidud, sest ettevõtte eesmärk pole ellujäämine, vaid ikkagi kasumi teenimine.

•• Vähendasite omatootmiskulusid poole võrra. Kas see tähendab, et enamik Baltika kaupa tuleb ikkagi Hiinast?

Kõlab nagu valik kahe halva vahel, eks ole? Viimase kolme aasta jooksul on kujunenud mulje, et mida iganes me ka ei otsustaks, ikka otsustame valesti.

Omatootmise vähendamise põhjused seisnesid selles, et kui kriis algas, olime sunnitud püsikulusid vähendama.

Viimased aastad oleme püüdnud välja selgitada omatootmise unikaalsust – et mis on see, mida me kusagilt mujalt ei saa. See on pidev kvaliteedi, hinna, tootmise paindlikkuse ja tellimuste suuruse ning tarneaja konflikt. Eesmärk on siis viia kogu muu hange kuhugi mujale ja oleme sellele eesmärgile päris lähedal.

Unikaalsed väärtused ja praegune tootmismaht jäävad. Hetkel toodame 40% rõivastest ise ning Tallinna ja Ahtme tehastest tulevad ikka edasi kallimad ja keerulisemad tooted. Tõsi küll, põhitegevusele keskendumine tähendab seda, et viime oma tehased n-ö turule. Meie enda brändid ostavad sisse seda, mida vaja, ja samas on tootmisel vabad käed müüa toodangut kolmandatele osapooltele.

Aga nii meie ärimudeli kui ka kliendi huvides on, et otsime üle maailma punkte, kust tuua meile vajalik kvaliteet sisse võimalikult parematel tingimustel. Praegu toodame näiteks Leedus, Ukrainas, Bulgaarias, Hiinas ja Türgis.

Suurendame ka India osakaalu, jällegi nende toodetega, mida siin kandis ei tehta. Hiinaga on selline veider asi, millest me siin ei taha hästi aru saada. Hiina hakkab muutuma juba liiga kalliks kohaks ja maailm on sealt edasi liikunud, sest mitte nii kvaliteetset rõivast toodetakse näiteks Vietnamis, Indoneesias. Hiina arusaama kummutamiseks võiks tuua veel näite luksusbrändist Prada, kes uhkusega lisab oma toodete sildile „Made in China” või India või Jaapan. See ei ole enam ammu asi, mida häbeneda, vaid näitab hoopis firma rahvusvahelisust.

Kokkuvõttes on ikkagi küsimus ju kvaliteedikontrollis.

Hiinas on tehased, mis toodavad nii madala kui ka kõrge kvaliteediga kaupa. Ja endiselt pole meie asi Hiina tööstusele reklaami teha, vaid pakkuda kliendile parimaid valikuid. Kõik need tooted, mis on meie jaoks kriitilise tähtsusega, on toodetud Eestis.

Väga suur osa ülerõivastest,

tuaalselt kindlalt kõige suurem Baltika kauaaegne Euroopas toodetu osakaal.

•• Olen täiesti kindel, et tavainijuht Meelis Milder mesele tähendab Hiina endiselt mittekvaliteetset. Ostsin leiab, et suudab pä- midagi ise sügisel teie poest mantli ja kui hakkasin uurima, kus see siis tehrast kolmeaastast tud on, oli ikka pettumus, et Hiinas. ei tooda keegi jopesid peale kriisist väljaronimist Eestis Ilves Extra. Kui siin tootma haksiis tuleks see kindlasettevõtte taas kasu- kaksime, ti ebakvaliteetsem ja poole kallim. Samas kuuleme praegu järmisse tuua. Golfi jest rohkem, et tootjad tulevad Hiinast tagasi, sest lisaks pikale mängima ei hakka tarneajale ja logistilistele kuludele hakkab hinnaklass lähenema Milder niipea, sest Euroopa hindadele. Maailmale on tiir peale tehtud ja Hiina ei 53-aastaselt võiks ole enam konkurentsieelis, aga on suurim hanketurg. Samas veel ettevõtte juhti- endiselt ei peaks see, kus toode tehtud on, määrama kvaliteeti. Pigem peaks misega tegeleda. selle tagama ikkagi Montoni või

näiteks peaaegu kõik villased mantlid, toodetakse Eestis. Kogu Baltman, 95% Ivo Nikkolo toodangust, Montoni ja Mosaici kleidid ja kostüümid, formaalne rõivas on Eestist.

Oli aeg, kui tegime kõik asjad oma tehastes. Aga kui laiendasime tootevalikut särkide, kudumite, teksadeni, siis need on tooted, mida meil ega tegelikult ka Eestis pole oskust teha. Pidime juba 2000. aastal minema välja tootmiskohta otsima ja Hiinaga ongi see lugu, et kõik suured on seal.

Me ju konkureerime turul H&Mi, Zara, Lindexi ja kõigi teistega.

Kui võrrelda nüüd oma konkurentidega, siis meil on protsen-

Ivo Nikkolo kaubamärk. Veel on Montoni eesmärk olla väga kiire moega kaasaskäija, mis tähendab, et kui täna läheme toodet ostma, siis kuu aja pärast on toode poes.

Meie ise oma klassikalise tootearendustsükliga ei suudaks kunagi nii kiirelt reageerida. Aga Montonis müüme palju quick-responsetooteid, mis tähendab, et tarbijale peab pakkuma kõige suuremat moehitti just nüüd ja praegu. Siis ostame rõivaid näiteks muu hulgas Suurbritanniast.

•• Milline Baltika tarneahel siis praegu välja näeb?

Püüame luua vertikaali. Vertikaali mõte on üritada juhtida väärtuskasvu ahelat selle eesmärgiga, et teenida rohkem raha, kui oleks igas valdkonnas eraldi võimalik.

Vertikaali hea näide on Zara, kes lõigi selle vertikaali mõiste. Kui nüüd see meie konteksti tuua, siis meil olid olemas poed, brändid ja oma tootmine, aga kõik tegutsesid eraldi ettevõtetena ja meil oli selge ettekujutus, kuidas neid koos tööle panna. Kui praegu räägime tootmisest, siis meil on olemas oma brändid ja poed ning oleme kriisi käigus muutnud poesüsteemi efektiivsemaks. Kui enne olid ainult ühe brändi poed, siis nüüd pakume seal ka teiste tooteid ja osaliselt toome juurde kontsessioonid ehk kutsume juurde kolmandate tootjate brändid.

Hetkel on meil käimas näiteks projekt Ukrainas, kus kohalik väike naistekaubamärk teeb Mosaiciga koostööd. Veel toome klassikaliste, formaalsete ülikondade müüja Baltmani kõrvale Stonesi, vabaajalikuma valmiskollektsiooni Saksamaalt. Ja paindlikumaks muutumine tähendabki seda, et kui näeme, et ühes poes võiks rohkem raha teenida mitme eri brändi müümisega, siis panemegi need kokku. Seda kutsume siis multibrändiks. Meil on praegu 18 multibrändi poodi 110-st. Sinna otsa püüame sel aastal lisada veel kümme, nii et päris suur osa meie jaesüsteemist hakkab töötama multibrändide kontseptsiooniga. Aga see kõik on põhiliselt uutele turgudele suunatud uuendus, Balti riikides ei taha me seda väga kasutada. Ehkki Moetänav siin all (Tallinnas Veerenni tänaval asuv Baltika kvartal – A.-M. N.) on ka väga edukas.

•• Kust te need kontsessioonibrändid leidsite?

Vaatasime Ukrainas ringi, kas seal on sellist Mosaici sihtrühmale mõeldud kollektsiooni, mis oleks umbes 20–30 protsenti odavam ja kohalik. Leidsime ühe sellise ja nüüd katsetamegi, kas selline koostöö võiks meie klientidele sobida või mitte.

Stones jõudis osaliselt meieni ühe suuraktsionäri ja endise nõukogu liikme härra Miroglio (Itaalia tööstur, kellelt Baltika on aastaid tekstiili ostnud – A.-M. N.) kontaktide kaudu, aga reaalselt on see tõesti sobiv toode.

•• Kas praegu võib ka uutest turgudest rääkida?

Uued turud jaesüsteemi mõttes on unustatud. Tulime väga suure kahjutundega välja Tšehhist ja Poolast, aga paraku on see kriisi hind. Arvame, et meil on veel mõningast potentsiaali kasvada Balti turul, väga suur võimalus kasvada Venemaal uute poodide avamisega ja mõnevõrra tagasihoidlikum võimalus Ukrainas.

Aga eeloleval pooleteisel aastal keskendume pigem uute kanalite ärakasutamisele ning suurte tähtede ja esialgu väikeste müüginäitajatega kanali avasime ka e-poe näol. Hakkame paari kuu jooksul korralikult turunda14. MÄRTS 2012 5

ma ja usun, et kasvu kiirus saab olema suur. Samas panustame rohkem kui kunagi varem hulgimüügile.

•• Mida see hulgimüük tähendab?

See on Tallinna Kaubamaja ja Stockmann. See on Saksamaa suurim kaubamajade kett Peek & Cloppenburg (müüb Mosaici kollektsioone alates 2009. aastast – A.-M. N.). Paraku vähenes hulgimüük kriisi algusest kuni 2010. aastani kümnelt miljonilt eurolt kolme miljoni peale, nii et ehitame seda turgu jälle üles. Veel oleme välja töötanud müügivormi, mida nimetatakse frantsiisiks, ehk pakume võimalikele partneritele täiskontseptsiooni. Näiteks et on Ivo Nikkolo pood, meie anname üle poe joonised ja anname oma kollektsiooni kasutamisõigused ja turundusmaterjalid. Ehk et pood näeb välja nagu Ivo Nikkolo oma, aga see ei kuulu meile. Praegu käivad mõned läbirääkimised.

•• Kas e-pood võiks tähendada seda, et mida rohkem populaarsust see kogub, seda enam saab reaalseid poode kinni panna? Jälle ju kulude kokkuhoid.

Maailma kogemus seda ei näita.

Kõigepealt tekib väga palju uusi ostjaid ja olemasolevatel ostjatel on täiendav võimalus ehk meile tähendab see kõik lisaraha. Hetkel oleme mõnikümmend päeva poodi testinud ja tänaseks on näha, et osa tellimusi tuleb näiteks Lõuna-Eestist, mis võib tähendada, et reaalsesse poodi on kliendil kauge minna ka Eesti piires – Tartusse, rääkimata Tallinnast. Poes ei pruugi olla ka nii suurt valikut.

Lisaks on e-pood oluline turgudele, kust välja tulime. Tšehhis ja Poolas on küll juba olemas kliendibaas, aga poode enam ei ole. Seega on sealsed kliendid kindlasti nõus kasutama just e-poodi. Peab aga rõhutama, et praegu on pood alles katsetusjärgus ja suurt reklaami või peeneid vidinaid pole mõtet juurde pakkuda, kui põhiline ei tööta.

•• Kas ja kuidas on kavas eksporti laiendada?

Ikka. Me ei ehita lihtsalt uusi poode uutele turgudele, siin tõmbame pidurit. Uus turg on meil näiteks Iisrael, see läheb hulgikanalitesse. Huvilisi on Austriast, Šveitsist, Valgevenest, et osta kas hulgi meie kollektsioone või frantsiisi võimalike avamiste kohta.

Need kõik on töös ja läbirääkimises. Oleks ka kohatu rääkida oma poodide avamisest, kui just kaks kuud tagasi sulgesime Poolas viimase poe.

•• Mis on Poola ja Tšehhi turu eripära, et seal ei tasunud poed ära, kui samal ajal Venemaal ja Ukrainas läheb hästi?

Need olid meie jaoks uued turud ja seal oli küsimus sisseelamisperioodis. Tšehhis avasime 2006. aastal ühe poe, aasta pärast tegime teise juurde. Meil oli portfell neljaks-viieks poeks kokku lepitud, aga kahjuks tuli sisse suur rahvusvaheline konkurent ja võttis kolm meie kokkulepitud rendipinda ära. Sellest hoolimata liikusime ka kahe poega graafikus. See tähendas, et kolm aastat maksame peale, siis jõuame nulli ja neljandast aastast võiks pood haka6 14. MÄRTS 2012

ta kasumit tootma. Aga siis algas kriis. Ja meie jaoks oli väga lihtne otsus, et me ei saa ühtegi uut turgu toetada ja peale maksta. See oli muidugi poolik tõde, sest Vene ja Ukraina turul maksimegi peale, aga seal olime end juba pikemalt sisse töötanud ja mõtlesime pigem sellele, et ei ole mõtet kinni panna asju, mis täna on kahjumis, aga mis kahe-kolme aasta pärast võimaldavad kasumit teenida.

•• Rääkisite ka Veerenni tänava kinnistu müügist. Kas see on kõige suurem ja parem lahendus laenude tasumiseks?

Kinnisvara müümine on meie jaoks suur asi. Meil on praegu kolm eraldi äri. Meil on brändid ja kaubandus ja siis on tootmine, mida on võimalik müüa kolmandatele osapooltele. Ja kui räägime ainult rõivaärile keskendumisest, siis on kinnisvara müümine oluline otsus.

•• Kasulikum on siis ise pinda rentida, kuigi Baltika võtab enda alla ligi 40 protsenti kogupinnast? Et mõttekam pole ise omanik olla ja pinda välja rentida?

Jah, kui oled kinnisvaraettevõtja, siis on tõepoolest ainus võimalus seda teistele välja rentida.

Seda ka praegu teeme. Aga meie oleme teinud selle põhimõttelise otsuse keskenduda moeärile. Asja teise poole moodustavad ka kriisi õppetunnid. Täna on meie laenustruktuur selline, et maksaksime veel neli-viis aastat kinnisvaralaenu, selle asemel et ehitada poode.

Meil puudub paindlikkus ja hetkel vajalik investeerimisvalmidus.

Paneme pakkumise turule, meil on konkreetne ettekujutus, mis see asi väärt on. Kui selle raha kätte saame, siis märkimisväärse osa laenust saame tagasi makstud ja meil tekib hoopis teistsugune olukord oma põhitegevuse finantseerimiseks. Börsiettevõttena me sellest kinnisvaramüügist teenitavast summast hetkel veel rääkida ei saa.

•• Millise ajaga loodate Baltika kvartali maja müüa?

Võtame aega, sest tegemist on väga väärtusliku ja unikaalse objektiga. Märtsi algusest võiks olla optimaalne aeg kuus kuud.

•• Kuidas kaubanduskeskuste rendipindadega üldse on? Kas hinnad on jälle kasvama hakanud?

Tavaliselt on lepingutes mingisugune inflatsiooniindeks sees.

Kauplemisruumiga on see häda, et isegi kriisi kõige sügavamas põhjas enamik meie Eesti kaubanduskeskusi ei pidanud rendi alandamise teemal läbirääkimisi, sest kõik pinnad olid täis. Keskus hakkab allahindlusest rääkima siis, kui ei suuda oma pindasid ära müüa. Ja meie õnn või õnnetus on see, et oleme valdavalt kvaliteetpindadel. Leedus ja Ukrainas, natuke ka Venemaal õnnestus meil tõesti üksvahe saada olulisi rendiallahindlusi. Aga see ei saanud kauem kesta.

•• Rõhutate pidevalt oma kahjumist rääkides, et selles on n-ö süüdi tarbijad, kellest kuni 66 protsenti vähendas 2009. aastal rõivaste ostmist. Siis vähenesid ka Baltika tulud kahe aasta peale kokku 44 miljonit eurot. Milline on tarbijakäitumine praegu?

Tarbimist näitab meie müügiefek-

Vaata videot Meelis Milderiga

5 mõtet Meelis Milder MÄRTS 2012

1.

Kahe-kolme aasta jooksul tuleks ehk mõni bränd juurde luua. Või osta, nagu Ivo Nikkologa tegime. Aga meil on alles neljandat kuud head tulemused, palun veidi aega!

2.

Minu printsiip on selline, et ma ei tegele kriisi alguses juhtkonna väljavahetamisega. Kui hakkasime välja ronima, siis oli otstarbekas teha muudatused erinevatel põhjustel.

3.

Mina jälgin moetrende võimalikult vähe. Üritame igaüks teha oma tööd. Kui mina hakkaksin moodi joonistama, siis see võiks juba tõesti aktsionäri murelikuks teha.

4.

Kõikide poodide multibrändimine ei annaks Baltimaades midagi juurde, sest kõik toimivad omaette hästi. Venemaal oleme ühe brändi katuse peal, sest meil ei ole lähiajal seal ressurssi nelja brändi võrdselt toetada.

5.

Kokkuvõttes oleme siin kõik brändiusku inimesed. Kõik analüüsid näitavad, et inimene ostabki kokkuvõttes brändi. Kui ta ostab toodet, siis ta läheb Prismasse. Aga kui tahab saada tervikut ja keskkonda, siis läheb brändipoodi.

tiivsuse graafik, see on erinev turuti ja bränditi. Näiteks Baltman müüb täna juba paremini kui enne kriisi. Oleme võtnud eesmärgiks, et 2014. aastaks oleme 2008. aasta tasemel. Mõnes mõttes peab ikkagi aru saama, et kriisieelne massibrändide tarbimine oli mõnevõrra liialdatud ja võimendatud. Meil on täna pigem hea meel, et poodides käivad ja teevad oste inimesed, kes piltlikult öeldes ei võta selleks laenu. See on oluliselt stabiilsem müügipotentsiaal. Poodidest kadusid inimesed ära hoopis põhjusel, et autoliisingut, majalaenu või mõnda lühiajalist krediiti võttes ei olnud enam mõistlik nende eest riideid osta.

Just selline oli see ostukäitumine enne.

•• Kas see on kuidagi ka teie klientuuri muutnud? Teie poodides võivad olla küll kvaliteetsed riided, aga olgem ausad, need on ju ka päris kallid.

2010. aasta suvel alustasime brändide positsioneerimist ja kirjeldasime seal sihtklienti, kellele kollektsiooni loome. Me ei muutnud seal oluliselt midagi. Jälgime pidevalt kollektsioonide edu.

Mosaiciga näiteks tegime vea, et lasime ta liiga nooruslikuks ja tegime temast elustiilibrändi, aga nüüd on ta jälle täiskasvanulik mood. Meil ei ole ju mõtet pak-

kuda täiskasvanud naisele 18-aastase neiu riideid. Lojaalsete klientide osakaal läheneb meil 70 protsendile ja meil on väga suur kliendibaas. Eestis on meil kindlalt üle 200 000 püsikliendi.

Eelmisel aastal astus meie Eesti poodidesse üle kolme miljoni poodleja. Nendest iga kümnes sooritas ostu, mis ei näidanud väga suurt kasvu võrreldes 2010. aastaga. Samal ajal on kasvanud ostusumma suurus. Eelmine aasta oli esimene aasta, kus allahindlusega ostetud toodete osa oli juba väiksem kui eelnevatel kriisiaastatel. Allahindlustega ongi see, et kriisiajal oli kaupmehel vaja kauba eest raha kätte saada ja seda ükskõik mis hinnaga. Nüüd tullakse oluliselt rohkem poodi vajaduspõhiselt. Kui toode meeldib, ostetakse see ära.

•• Kas Baltikal on klientide seas hea maine?

Ma arvan, et meie neljal brändil on küll hea maine, Baltika kohta ma klientide eest kommentaari anda ei oska.

•• Aga need lõputud uudised teie kahjumist, täbarast olukorrast? Mis te arvate, kui kaua veel suudetakse halva mängu juures head nägu teha ja heasse mainesse uskuda?

Need on erinevad asjad. On inimesed, kes tarbivad äriinformat-

FOTOD: TAAVI ARUS

www.wuerth.ee

siooni. Väike osa neist on aktiivsed investorid, suurem osa loeb neid teateid mingitel teistel põhjustel. Ja siis on olemas teine turg, mida kutsume päris turuks. Seal on inimesed, kes teevad meil ja konkurentide juures reaalseid oste. Eelmisest kriisist on mul juba kogemus, et need maailmad elavad erinevat elu. Miks saime olla positiivsed ka keerulisematel aegadel – tõepoolest saab sellest täna rääkida juba minevikuvormis – on see, et kui näed, kui palju inimesi käib rohkem poes, kui paljud neist on valmis täishinda maksma, siis see on päriselu. Põhjus negatiivset kuvandit hoida on kadunud.

Meil on sotsiaalmeedia osa turundusest väga suur. Ja oleme arutanud ka seda, et kui mõned pahatahtlikud arvajad meist midagi jälle avaldavad, siis äkki peaks sotsiaalmeedias tegema väikese kaitsekampaania. Selle peale ütles üks meie brändijuhte, et kuulge, see ei toimi üldse nii. Sotsiaalmeedia eesmärk on pigem näidata, et leidsin ilusa punase kleidi, soovitan sulle ka, mine sinna poodi. Sinna pole mõtet sisse tuua mingeid omakapitali adekvaatsuse uudiseid. Kui palju me näiteks teame Zara või Mango majandustulemustest või netovara probleemidest? Meil on

äriajakirjanduse osakaal ebaproportsionaalselt suur, tavainimese ja ühiskonna jaoks pole see üldse nii tähtis.

Vahepeal oligi ajakirjandusel põhimõtteliselt kaks tööandjat: Milder ja Baltika ning Signe Kivi ja EKA. Võib-olla oleks väga palju lihtsam istudagi Hiinas, loobuda kõigest sellest siin, võimaluste andmistest Eesti disaineritele ja tehagi kollektsiooni kuskil mujal. Aga see ei ole meie ettevõtte eesmärk. Ja mul on kahju, et osa investoreid pole sellest aru saanud.

•• Kuidas börsilt Baltika nime tagant nüüd punane hüüumärk ära saada?

Eks selle võtab börs, nii nagu ta selle sinna pani. Millal nad selle ära võtavad, mina ei tea. Ma ei tea, miks nad selle sinna üldse panid. Meie jaoks on see suhteliselt marginaalne sündmus. Nõukogu on öelnud, et meil on 20. aprillil aktsionäride üldkoosolek, võtame vastu otsuse, mille tulemusel olukord laheneb.

Kui vaatate, mis kriisiaastatel on Eesti ja Nasdaqi ettevõtetega juhtunud, ja võrdlete seda n-ö meie juhtumiga, siis on aru saada, et tegemist on selgelt ülereageerimisega. Kõik organisatsioonid teevad oma tööd ja ma rohkem seda ei kommenteeriks.

•• Väikeaktsionärid virisevad juba

pikemat aega kahjumite üle. Mis te nende rahustamiseks ütlete?

Ma päriselt ei saa aru, mis tegelane on väikeaktsionär. Meil on siin ainult aktsionärid. Aktsiaseltsi loogika peaks olema ju see, et investeerid ettevõttesse, mille puhul arvad, et teenid kasumit, ja müüd, kui sa seda lootust ei jaga. Lihtsalt istuda ühe ettevõtte aktsionärina ja mitte kuidagi reageerida peale virisemise on seetõttu minu arvates suhteliselt halb valik. Üritame kõiki aktsionäre hoida ühtemoodi ja nad on alati teretulnud suhtlema meiega otse, mitte meedia vahendusel.

Vaadake, kolmeaastases kriisis viibimise ajal olen aru saanud, kui palju on inimestel tegelikult ideid, mida Baltikaga peale hakata. Meile on antud palju nõu ja suur osa sellest on arukas ja konstruktiivne. Meie ülesanne on kuulata ettepanekud ja ka kriitika ära ning teha selle põhjal otsuseid. Tänaseks oleme neist enamiku ka ellu viinud.

Kõige lihtsam oleks mitte midagi öelda. Istuda kolm aastat urus ja anda inimestele teada, et mängitegi oma raha eest.

Meie aga oleme püüdnud enamvähem objektiivselt kajastada, mis Baltikas toimub. Jah, kukkusime sügavale ja oleme sealt kolm aas-

tat välja roninud selgelt mittetoetavas keskkonnas ja hüsteerilises meediaruumis. Lõpuks oleme siit välja tulnud, aga aktsiad on ajaloo kõige madalamad. Mäng käib päris raha peale. Ja muidugi võib küsida, et kas oleme olnud liiga positiivsed ja ajanud mingit jama.

Ma arvan, et ei. Me oleme kriisi seljatanud.

•• Kas olete mõelnud ka börsilt äratulekule?

Mina ei ole see börsilt äratulija. See on vaat et sajaprotsendiliselt aktsionäride otsus. Kui oleks teadnud, kui palju pekstakse, siis võib-olla poleks börsile läinud. Tänaseks oleme seda korduvalt läbi elanud, aga saanud tunda ka kõrghetki. Kokkuvõttes on börsi olemuseks anda investoritele võimalus ettevõtte väärtuste kasvust kasu saada. Täna tunduks see kindlasti ebaõiglasena.

•• Olete öelnud, et Baltika hakkab sel aastal kasumit tootma.

Kuidas sellega lood on?

Olen öelnud, et Baltika on seadnud eesmärgiks viis protsenti müügikasvu ja suurusjärgus kolm miljonit EBITDA-d. Kasumiga on nii, et see on üks natuke väljamõeldud joon, millel on maagiliselt tähtis roll. Me ei tahaks olla aasta lõpus olukorras, kus oleme joonest natuke üle või jääme veidi allpoole. Siis peame jälle hakkama tohutuid seletuskirju kirjutama. Investorite huvi on määrata ettevõtte väärtust pigem EBITDA, mitte kasumi kaudu. Ja siin on jälle see, et need ettevõtted, kes oma prognoose avaldavad, saavad rohkem peksa kui need, kes ei avalda.

•• Miks ikkagi ei tehtud neid samme, mida nüüd loetlete, siis, kui sügavale majanduskriisi kukuti?

Kui oled kriisis, siis on mingid konkreetsed sammud, mida pead astuma. Räägime nüüd 2009. aasta algusest. Mida võis siis välja mõelda? Meil oli püsikulude osakaal väga suur. Keskendusime nende vähendamisele, alustasime kohe poodidega, sulgesime neljandiku oma jaesüsteemist.

Aga avasime 25 poodi, mis olid lepingutega ette kokku lepitud.

Kriisi esimesel aastal avasime 25 poodi. Aga kui vaadata, mis neist tänaseks saanud on, siis 90 protsenti on väga kasumlikud või kergelt kasumlikud. Siin tekibki jälle

küsimus: kui tuleb kriis ja paneksime kõik poed kinni ja ühtegi ei avaks, siis kust kasum tuleks?

Tõenäoliselt oleksime lõpetanud 2010. aasta suurusjärgus 60 poega. Siis poleks meil olnud šanssi, et suudame tootmist üleval hoida, ja selle oleksime pidanud ka päevapealt kinni panema. Tootmises töötab 800 inimest.

Me pole jõudnud veel teha mingit analüüsi, kas käituksime samas situatsioonis täna teistmoodi kui 2009. aastal, kuid ma arvan, et mitte väga palju. Praegu oleme aga kinnisvaraärist väljumas ja laenu-omakapitali suhete kordasaamisel olukorras, et kui poole aasta pärast algaks analoogne kriis, siis meil ei oleks suuri raskusi.

•• Kriisiajal räägiti ka sellest, et võib-olla on Baltikal vaja juhtkonnas vahetust teha. Et näha olukorda värske, objektiivse pilguga.

Kui mind kõrvale jätta, siis on juhtkond suuresti ka vahetunud.

Direktorite hulgas on kaks inglast, visuaalse poole pealt vastutab soomlanna, finantsdirektoril täitus esimene edukas tööaasta Baltikas. Kuidas teile tundub, kas 53-aastaselt peab golfi mängima hakkama või võiks ikka juhtimisega tegeleda? Arvan, et olen suuteline ettevõttele veel üht-teist andma. Kui sama arvavad ka aktsionärid, siis ma hea meelega jätkaksin. Suurel määral on see ikkagi minu firma, ehkki see pole alati väljendunud minu aktiivses osaluses aktsionärina.

•• Kas tunnete riideäris olemisest veel mõnu? Ütleksin nii, et ainus võimalus siin ellu jääda on kirglik olemine. See on nii dünaamiline ja nii avatud konkurentsile. Kes iganes võib tulla ja hakata müüma kõrvalpoes, kõrvaltänavas. Elame pidevalt kolmes hooajas. Analüüsime eelmist ja valmistame ette järgmist.

•• Kiirmoekette ei karda?

Me ei karda kedagi. Igasugune uus tulija võtab mingi osa turgu, aga toodab ka turgu juurde, nii kummaline kui see ka ei ole. Kui kriis algas, siis oli põhiline probleem selles, et inimesed ei hakanud vähem kulutama, vaid rahakotti jäi lihtsalt vähem raha. Nii et võib öelda, et konkureerime inimese rahakoti pärast ka EMT ja Apple’i ja Statoiliga. 1 14. MÄRTS 2012 7

Milliseid tooteid/teenuseid kavatsete järgmise poole aasta jooksul veebist osta?

Euroopa

Eesti

Läti

Leedu

Märkus: graafikus on välja näidatud üksnes need tooted või teenused, millel toodud riikides kõige suurem osakaal.

PROTSENTIDES

37 33 34

32

29 24 23 24

32 29

28

27

22

34

32

22

22

20 20

21

19

17

18

18 12

8

19

14

19 14

11

10

21

12

2 2 Ürituste piletid

Riided, kingad jms

Lennupiletid/broneeringud

Reisid/hotellibroneeringud

Raamatud

Kosmeetika

Elektroonika

Toidukaubad

Allikas: The Nielsen Company, graafika: Sten Kivissaar

flaierid

plakatid

visiitkaardid

kalendrid

kleebised

koopia3.ee

voldikud

Ma ei plaani järgmise kuue kuu jooksul veebi kaudu oste sooritada

20. märts INCOTERMS 2010  PROFIKURSUS. KUIDAS KASUTADA UUSI TARNEKLAUSLEID, MIS ON MUUTUNUD SENISTES KLAUSLITES? Koolitaja: Tiit Tammemägi 29. märts ENESEJUHTIMINE PINGETEROHKEL AJAL Koolitaja: Kristel Rannamees

roll-up stendid

kutsed

11.-12. aprill LÄBIRÄÄKIMISED JA LEPINGUD VÄLISKAUBANDUSES Koolitaja: Tiit Tammemägi ja Vaike Leola 17.-18. aprill JUHI FINANTSKURSUS  KOGU FINANTSTÕDE KAHE PÄEVAGA! Koolitaja: Margus Tinits 19. aprill ENESEKEHTESTAMINE JA TOIMETULEK MANIPULATSIOONIGA Koolitaja: Kristel Rannamees 25. aprill ARENGUVESTLUSED Koolitaja: Jaana Liigand

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

8 14. MÄRTS 2012

26. aprill INCOTERMS 2010  ASENDAMATU TÖÖRIIST VÄLIS KAUBANDUSES JA LOGISTIKAS Koolitaja: Tiit Tammemägi

Tõlketeenuse hind alates 10 € lehekülg

Pank kogub teenustasudega viiendiku tulust Kui pangad järgivad majanduslikku loogikat, siis peavad teenustasud tavaklientide jaoks veelgi tõusma.

Henrik Ilves henrik.ilves@epl.ee

K

üsi kellelt tahes – igaüks ütleb, et pankade teenustasud on talumatult suured. Lihtne kodanik, kes iga kuu oma elektri-, sooja- ja telefoniarveid õiendab ning kaupade eest raha üle kannab, nendib kurvastusega, et eurod kaovad tema pangaarvelt iga hiireklõpsuga.

Ainuüksi rõõm pangakaarti omada maksab. Aga kaardi omamine pole ainult rõõm, vaid ka paratamatu kohustus. Pangakontorist sularaha väljavõtt või ülekannete tegemine maksab veelgi kopsakama summa. Pank on nagu maksuamet, kellele me lihtsalt oleme sunnitud osa oma sissetulekut ära maksma, ent kui riik annab meile maksuraha eest hüvesid vastu, siis pank ei anna.

Pahandavad ka ettevõtjad, ja mida rohkem neilt makseid läbi käib, seda tigedamad nad on – makseterminalide tasud, ülekandetasud, sularaha käitlustasud hammustavad iga kaupmehe arvates liiga suure tüki tema higi ja vaevaga kokkusaadud tuludest.

Pankade teenustasudest rääkides on täiesti selge ainult üks: need on erakordselt segased. See ei ole ainult meie turul tegutsevate pankurite probleem, selgemat hinnapoliitikat ja aruandlust on nõutud korduvalt ka Euroopa Komisjoni tasandil, esialgu küll suuremate tulemusteta. Sama Euroopa Komisjoni 2009. aasta uuring ütleb siiski, et Eestis on asjad võrdlemisi hästi. Teenustasude suhtelise suuruse „edetabelis” olime siis 27 riigi seas 21.

10 14. MÄRTS 2012

kohal ning keskmise arvelduskonto aastakulu maksete, kaardihooldustasu ja muu sellise näol on 51 eurot. Euroliidus tervikuna on see näitaja üle kahe korra suurem.

Kas see 51 eurot on õiglane summa, kas sama arv kehtib ka praegu ja kas meie pankadele on põhjust väikeste tasude eest aitäh öelda? See on küsimus, millele võib vastata kümmet erinevat moodi, sest esiteks ei kipu pangad ise oma pangatasude kujunemist ja loogikat kuigi täpselt avaldama, teiseks on võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil Euroopa Komisjon oma uuringu tegi, paljugi muutunud. Pealegi jääb vist ka euroametnikele endale segaseks, mis metoodikat nad oma analüüsi puhul kasutasid. Eestis pole finantsinspektsioon ega konkurentsiamet viimasel ajal teenustasude kohta pädevat uuringut teinud, pankade enda aruandlus on aga sedavõrd mitmekihiline, et sealt ei saa täit tõde välja lugeda.

Tarbija kannatab Ent ühelt poolt võib kindlasti öelda, et tarbijad on võrreldes kriisieelse ajaga kannatanud. Kui vaadata pankade viimaste aastate tulemusi, mille sisse mahuvad nii suurte laenukahjude katmine kui ka eelmine juba suhteliselt kena aasta, siis võib nentida, et tasudest saadav tulu ei ole kokkuvõttes vähenenud samas tempos kui maksete maht. See ei saa tähendada muud, kui et konkreetsete tehingute tasud on tõusnud.

Teisalt selgub kasumiaruandeid lugedes, et erinevalt paljude klientide ettekujutusest ei ole teenustasud meie suurematele pankadele tegelikult kuigi märkimisväärne raha kokkukühveldamise vahend. Laenutegevus ehk intressitulu ja sellega otseselt seotud panga varade kasv või kahanemine on see, mis annab vorsti pankuri leivaviilule. Veidi üldis-

Tasudest saadav tulu ei ole kokkuvõttes vähenenud samas tempos kui maksete maht.

See tähendab, et konkreetsete tehingute tasud on tõusnud.

tades võib öelda, et teenustasutulud annavad meie suurematele pankadele, kellel on ka arvestatav kontorivõrk, selle ressursi, millega oma masinavärki töös hoida.

Eesti turuliider Swedbank kinnitab, et mullusest pangakasumist andsid 52 protsenti ettevõtted ja 48 jäi eraisikute osaks. Kokkuvõttes tõid jaekliendid pangale ligikaudu 91 miljonit eurot. Panga ametlik, auditeeritud aastaaruanne ei ole veel kättesaadav, kuid kui võtta aluseks neljanda kvartali andmed, teenis pank kolme kuuga puhast teenustasutulu 15,6 miljonit eurot. Aukartustäratav summa, kuid see on vaid ligikaudu 16 protsenti panga sama ajaga teenitud puhastulust. Aruande järgi on teenustasutulu lausa seitse protsenti vähenenud. Hea uudis tavaklientidele? Ei, pank tunnistab ka ise, et langus on tulnud väärtpaberitega kauplemise vähenemisest, sest aktsiaturg teatavasti eelmise aasta teises pooles jäätus.

Pealegi tähendas eurole üleminek seda, et kadus üks teenustasudega seotud tuluallikas – valuutaoperatsioonid. Sama panga 2010. aasta aruanne Eesti kohta kõneleb sellest, et teenustasutulu on kogutuludest ligikaudu 22 protsenti.

Finantsinspektsiooni kogutavaid üldandmeid vaadates jõuab samuti järeldusele, et teenustasude ligikaudne osa mullusest on umbes viiendik ja võrreldes tunamullusega on see vähenenud.

Neidsamu teenustasude tulusid loevad aga kokku meie pankade aktsionärid Stockholmis, Kopenhaagenis ja teistes kaugemates linnades. Kardetavasti ei huvita neid kuigivõrd, et Eestis kehtib nüüd euro ja seetõttu on üks komponent tulust kadunud. Selle segmendi tulude vähenemine ei ole heades ülikondades härradele kuidagi vastuvõetav, kui Eesti kaubanduse käibenäitajad on samal ajal kiirtempos kasvanud. Niisiis pole teenustasude mittetõstmise-

le ühtegi head põhjendust peale konkurentsi pangandusturul, samal ajal on hädad ja mured, eriti arvestades viimase aja uudiseid euroliidu majandusseisakust, kõigile meie turul tegutsevatele pankadele ühised.

Finantsuuringutega tegelev Bain Company on oma kahe aasta taguses Põhja-Ameerika pankade analüüsis esile toonud, et klientide jaoks on teenustasude suurusel panga maine kujundajana märksa suurem roll kui sellel, millised on tegelikult pankade pakutavad tooted. Pole kahtlust, et nii on see ka Eestis.

Ent kui maailmamajanduses tuleb tõesti uus suurem kukkumine, siis on pangad silmitsi sama probleemiga, mida nad paari aasta taguse kriisi ajal kuidagi lahendada ei suutnud. Mida hullem on seis turgudel, seda olulisemad on just need eurod, mida kliendid jupphaaval ja iga päev pangale annavad. Teenida rohkem tavainimestelt, kellest osa kaotab töö ja osa hakkab vähem palka saama, on paratamatu paradoks, mille sisu on arusaadav ehk kuivalt arve kokku löövale raamatupidajale, ent mitte laiadele massidele. Kui lisame siia kogu Euroopas vallandunud viha kapitalismi ja iseäranis pankurite vastu, ei ole Liivalaia või Tornimäe tänaval uhkes peadirektori kabinetis istumine lähiajal ilmselt meelakkumine.

Karta on, et pangad jätkavad tasusid tõstes tavainimesega vana äraproovitud ja muude teenuste pakkujatelt üle võetud liini: maksed muutuvad üha enam paketipõhisteks, kus sisaldub selgelt nähtav „präänik” ja mitmed ähmasemad nüansid ja faktorid.

See tähendab tarbijale kokkuvõttes hinnatõusu. Nii riiklike reguleerijate kui ka tavaliste pangaklientide soov, et pangateenuste tasud oleksid läbipaistvamad, nihkub seega veelgi kaugemale. 1

Puhas teenustasutulu MILJONIT EUROT

152,1 124,9

2008

2009

133,3

2010

129,1

2011

456 381,7

Maksed Käive

Maksete arv

MILJONIT EUROT

TUHAT TÜKKI

381 746,6

RAH LÄH A EB

331 503,9

342 439,5

A H RA LEB TU

Swedbanki kulud

Swedbanki tulud MILJONIT EUROT, IV KV 2011

MILJONIT EUROT, IV KV 2011

18,3 16,5

285 645,9

2,7 Personali Haldus- Põhivara kulud kulud kulum

53,9

266 725,4

2008

316 228,4

9,7 9,8 7,5

271 719

2009

15,9

2010

2011

teenus- kindlustustasud tegevus

muu tulu finants- intressiinstrumen- tulud tidelt 14. MÄRTS 2012 11

Suusaliit peab taas sente lugema

490 000

Suusaliidu eelarve, mis paisus kolme staari, Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae särava eduloo saatel eelmise kümnendi majandusbuumi aastail nagu investeerimisguru aktsiaportfell, on muutunud väga pingeliseks.

2002

Veiko Visnapuu Meie Maa

K

ui mõni Eesti spordialaliit peab lühikese aja vältel elama üle sellised tagasilöögid, nagu kahekordse olümpiavõitja positiivne dopinguproov, altminek maailmameistrivõistlustel ja organisatsiooni ühtsust räsivad inetud sise-

tülid, siis on loomulik, et see avaldab olulist mõju rahakotile.

Eelmisel talvel peetud Oslo MM-i eel Eesti suusaliitu jälitama hakanud fopaad põhjustasid olukorra, kus aastaid rammusa toiduga kõhtu kasvatanu pidi äkki hakkama nosima ka kuivanud leivapalukesi. Suusaliidus loetakse taas sente nagu 1990-ndate keskpaiku, kui ainult vähesed nägid unes Eesti suusatajate peatset medalilõikust.

Suusaliidu eelarve, mis paisus kolme staari, Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae särava eduloo saatel eelmise kümnendi majandusbuumi aastail nagu investeerimisguru akt-

siaportfell, on muutunud väga pingeliseks. Kui 2010. aastal oli suusaliidu eelarve riigikontrolli auditi järgi väidetavalt ligi 32 miljonit krooni, siis tänavu, teisel euroaastal kuni kolmandiku võrra väiksem, kinnitasid Ärilehele usaldusväärsed allikad. Suusaliit täpset arvu veel ei avalda.

Las räägivad suusaliidu rahakoti paisumisest ja kahanemisest arvud, mis on meile teada. Võtame aluseks 2010. aasta spordikongressi andmed ja võrdleme näiteks riigi kogutoetust suusaliidule – kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, hasartmängumaksu nõukogu, kultuurkapitali ja Eesti olüm-

piakomitee kaudu –, mis kasvas alates 2002. aastast kuni 2009. aastani ligi kahekordseks ehk 7,7 miljonilt kroonilt (2002) 14,6 miljoni kroonini (2009). 2008. aastal oli see koguni 15,2 miljonit.

Seevastu 2010. aastal, kui masu oli juba jõuliselt hambaid näidanud, vähenes riigi toetus suusaliidule 10,9 miljonile. Mullu kahanes riigi abi veel natukene, 679 531 euro ehk 10,6 miljoni kroonini.

Sponsorite meeleolu Tänavune riigi toetus suusaliidule jääb veelgi väiksemaks, kuigi kõik arvud pole veel lukus. Kultuuriministeerium ja olümpiakomitee on oma toetussummad juba kinnita-

Tänase Ärilehe vahel eriväljaanne TÖÖSTUS Ärilehe teemalehtede sarja järgmine number LOGISTIKA ilmub juba 11. aprillil.

Lisaks jõuavad eriväljaanded otsepostiga kõigi valdkonna otsustajate lauale.

Lisainfo reklaami või kommertsartiklite avaldamiseks: endrik.reimer@lehed.ee +372 680 44 26

12 14. MÄRTS 2012

Suusaliidu r

Riigi toetus Eesti suusal iid AASTAIL 2002–2012, EURODES

560 000

2003

590 000

2004

nud, aga kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu saavad veel otsuseid teha. Sestap pole tänavuse arvuga mõtet spekuleerida.

Tõnu Seil, kultuuriministeeriumi spordi ala asekantsler, ütles, et riigi toetuse vähenemine pole siiski seotud Veerpalu dopingulooga, MM-il medalita jäämisega ega mõne kurioosumiga. Lihtsalt rahastamisskeem on sellest aastast muutunud. Näiteks kultuuriministeeriumilt suusaliidule antav tegevustoetus vähenes tänavu võrreldes mullusega 20 protsenti (95 269 eurolt 76 215 euroni) ja noortespordi toetus kümme protsenti (95 867 eurolt 86 280 euroni). „Uue rahastamisskeemi järgi on need ka maksimaalsed võimalikud langused,” selgitas Seil.

Arvestades tõsiasja, et riigi toetus on moodustanud suusaliidu priskest eelarvest juba aastaid heal juhul vaid kolmandiku, tuleb nüüd hoopis küsida: kui palju on kahanenud sponsorite toetus? Sponsorite meeleolu ja lahkust kujundab ju paljuski avalik arvamus. Kui riigi toetus pole kuidagi seotud alaliitu räsinud skandaalidega, siis sponsorisummade laekumist ebameeldivad seigad kindlasti mõjutavad.

Paraku on suusaliidu sponsorisummasid ajast aega varjanud saladuseloor. Veebruaris avaldatud riigikontrolli auditis seisab suusaliidu 2010. aasta ligi 32 miljoni kroonise eelarve taga, et sellest 7,8 miljonit moodustas riigi toetus ja koguni 24,1 miljonit muu tulu ehk sponsorlus, reklaam, omatulu jm. Mingi pildi see audit kahtlemata annab, kuigi spordi rahastamise üksikasjadega hästi kursis oleva Ärilehe allika sõnul ei maksaks seda väga kasutada ega absoluutse tõena võtta.

Püüame suusaliidu rahakotti edasi piiluda ja aimu saada, kui jõuliselt kasvas eduaastail sponsorlusest saadud tulu. Swedbanki eelkäija Hansapank tuli suusaliidu toetajaks 1990. aastate keskel 50 000-kroonise panusega ja juba hooajal 1998/99, mis tipnes Ramsau MM-iga, andis pank suusaliidule miljon krooni. Suusatippude pöörane edu alates eelmise kümnendi algusest turgutas mõistagi hoogsalt ka Swedbanki toetussummasid, mis kasvasid kümnendi keskel väidetavalt 3–3,5 miljoni kroonini aastas.

u rahapada

sal iidule

Allikad: spordikongress 2010, Ärileht Graafika: Sten Kivissaar

930 000

785 000

625 000

2005

680 000

615 000

2006

2007

Jaanuari lõpus ütles Swedbanki toetustegevuse juht Maarja Loorents Eesti Päevalehele, et panga tänavu suusaliidule antav toetus jääb 100 000 euro ehk pooleteise miljoni krooni kanti. Järelikult on see võrreldes tippajaga poole

Aprillis peaksid taas algama suusaliidu läbirääkimised sponsoritega.

Tänavu oli suusaliidu eelarve varasemast väidetavalt kolmandiku võrra väiksem. võrra vähenenud. Ilmselt näitavad nüüd samasugust trendi ka suusaliidu kahe ülejäänud peasponsori, EMT ja Saku õlletehase toetussummad, mis on eeldatavasti samas suurusjärgus.

Swedbanki juht Priit Perens tunnistas mainitud leheloos Eesti Päevalehele, et pank on hakanud tegelema oma toetussummade ümbersuunamisega. „Me kaalume, kuidas raha sisemiselt suunata, ja juba mitu aastat oleme panustanud rohkem noorte peale. Vahe on selles, et kas raha läheb paari sportlase ettevalmistamiseks või saab selle eest korraldada näiteks noortele suusalaagreid,” rääkis Perens.

Tõenäoliselt samamoodi on oma prioriteedid suusatamisele mõeldud sponsoriraha jagamisel ümber mänginud ka EMT. „Jätkame suusatamise toetamist, sest Andrus Veerpalu eksimuse pärast oleks ebaõiglane ka rahva- ja tervisesport – näiteks pikamaasuusatamise sari EMT Estoloppet või noortesport – rahast ilma jätta,” ütles EMT avalike suhete juht Kaja Sepp meedias mullu augustis, pärast Veerpalu lõplikku süüdimõistmist rahvusvahelises suusaliidus FIS. Kui palju eri valdkondade rahastamist summade võrdluses on juba vähendatud või suurendatud, Swedbank, EMT ega ilmselt ka teised ei avalda, sest sponsorisuhete lepingud on konfidentsiaalsed.

Toetajate raha ümbermängimise põhjus peitub mõistagi sel-

2008

2009

2010

les, et Šmigun-Vähi, Veerpalu ja Mae puududes pole enam tippusid, kellele panustada. See omakorda tähendab, et Eesti suusatamise praegune eliit eesotsas Oslo MM-i kuuenda koha omaniku Peeter Kümmeliga peab läbi ajama tunduvalt kasinamate võimalustega kui mõni aasta tagasi suure kolmiku varjus oma tähetundi oodates.

Esimesed valusad vitsad raha vähenemise tõttu sai suusaliit mullu kevadel, kui viis Eesti hooldemeest siirdusid kuni 2014. aasta kevadeni Venemaa koondise palgale. „Selge, et kui spetsialistide tase tõuseb, suureneb ka palgasurve – me ei suuda selle survega hakkama saada,” selgitas suusakoondise ekspeatreener Mati Alaver mullu mais Eesti Päevalehele.

1998. aasta Nagano olümpia hooajal oli Eesti suusakoondise hoolderühma eelarve 0,7 miljonit krooni, neli aastat hiljem Salt Lake City mängude hooajal 1,2 miljonit. 2010. aasta Vancouveri olümpia hooajal kasvas hooldetiimi eelarve aga juba 3,3 miljoni kroonini. Möödunud kevadel planeeriti selleks hooajaks hooldetiimi eelarveks 128 000 eurot ehk kaks miljonit krooni – summa sisaldab nii palkasid kui ka laagrites ja MKsarja etappidel osalemise kulusid.

Aprillis, suusaliidu majandusaasta lõppedes, saab selgeks, kas kõik need kulud saavad ka kaetud.

Toetus kukub „Kuna meil olid medalivõitjad, kasvas jõudsalt ka olümpiakomitee toetus. Täna meil medalivõitjaid enam pole ja olümpiakomitee toetus on kukkunud neli korda. Peame nüüd uue hooldetiimiga alustama sealt, kus olime 1998. aastal,” tunnistas Alaver möödunud kevadel Eesti Päevalehele.

Aasta lõpus pärast suusaliidu valetamisskandaali ühe peaosalise Jüri Järve ametist lahkumist suusaliidu uueks peasekretäriks valitud endine tippiluuisutaja Margus Hernits viib end alles keerulises arvuderägastikus rahavoogudega kurssi.

Kuna Hernits on lähedalt kokku puutunud Eesti uisuliidu tegevusega, siis peab ta nüüd mitu korda suuremate arvudega esmalt harjuma. Ta tuli ju suusaliitu ala juurest, kus loeti sente. „Kindlasti on suusaliidu

2011

Raske praegu oletada, sest kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu saavad veel otsuseid teha.

2012

majandamine nüüd keerulisem kui sportlikult edukatel aastatel,” möönis Hernits. „Ma pole küll Eesti suusatamise õitseaegadel, kui majandus kasvas ja medaleid toodi kamaluga, selle ala juures olnud, aga ilmselt oli toona tõesti nii, et kui läksid sponsorilt raha küsima, siis võisid bravuuritseda: „Kui maksate, siis võime need logod ka kuhugi panna!””

Iluuisutajana oli kolmel olümpial võistelnud Hernits kitsaste oludega harjunud. Nüüd tuleb tal ka muretu elu ja Mercedestega sõitma harjunud suusainimestele selgeks teha, et aeg on eurosid, kui mitte sente lugeda. „Mina pole veel pidanud olulisi kärpeid tegema, sest tulin suusaliitu poole hooaja pealt ja väga hästi alaliidu finantsasjades veel ei orienteeru,” tunnistas Hernits. „Aga olen seni kõrvalt näinud, kuidas meie alajuhid peavad opereerima. Kuulen päris tihti, et seda me ei saa endale lubada või seda inimest ei saa sinna saata…”

Arvestades tõsiasja, et suur osa suusaliidu eelarvest kulus varem Šmigun-Vähi, Veerpalu ja Mae nõudmiste täitmiseks, pole toonase teise ešeloni praegune olukord siiski päris mitmekordselt halvemaks muutunud. „Jah, öö ja päev see vahe nüüd ka pole,” selgitas Hernits. „Eelarvekärped selleks hooajaks olid küll suured, aga varem kulus suusaliidul palju raha kolme tipu ülalpidamiseks.

Nüüd, kui seda kolmikut pole, on ka kulud oluliselt väiksemad.”

Ilmselt kahaneb suusaliidu eelarve veel ka järgmisel hooajal.

Hernitsa sõnul võib seda juba väita 90-protsendise kindlusega. „Küsimus on, kui palju eelarve veel kukub ja kuivõrd me suudame sellises olukorras senisest efektiivsemalt tegutseda. Muud lahendust ju pole kui ainult veelgi täpsemalt vaadata, kuhu ja kuidas raha kulub. Ilmselt pole enam mõtet minna MK-etappidele viimaseid kohti saama,” möönis suusaliidu peasekretär.

Keset talve juba liikuvale rongile hüpanud Hernits ootab suusahooaja lõpuni ja sukeldub alates märtsi lõpust täielikult suusaliidu finantsasjadesse. Aprillis peaksid taas algama suusaliidu läbirääkimised sponsoritega ja mais-juunis võib juba täpsemalt järgmise hooaja eelarvest rääkida. 1

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

695 000

© 2011 William Grant & Sons Irish Brands Ltd Tullamore Dew ® is a registered Trademark of William Grant & Sons Irish Brands Ltd

0

970 000

14. MÄRTS 2012 13

LNG-ajastu algab Eestis riigi- ja ärimeeste võitlusega Seni eestlastele eksootilisena tunduv veeldatud maagaas LNG tõuseb maailmaturul toimunud kiirete muutuste tõttu juba mõne aasta pärast meie igapäevaseks kütuseks.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

E

smalt peavad Läänemerel sõitvad laevad senise õlikütte asemel kasutusele võtma keskkonnahoidlikuma vedelgaasi. Kui 2016. aastal hakkavad Ida-Virumaal huugama põlevkiviõlist diislikütust tootvad tehased, siis peavad seni põlevkiviõliga kütnud katlamajad laevade eeskujul valima mõne muu kütuse. Miks mitte LNG.

2015. aastal hakkab Eesti vedelgaasi importima Muugale ja Paldiskisse kerkivate terminalide kaudu. Sillamäele Toomas Niinemäe juhtimisel ehitatav Sillgasi terminal aga hakkab hoopis Venemaalt ostetavast maagaasist ise LNG-d tootma ja maailmaturule müüma.

Terav konkurentsisõda kogub tuure Paldiskis LNG-terminali rajava Balti Gaasi ja Muugale terminali rajava Eleringi vahel. Heiti Hääle suurosalusega Balti Gaas on leidnud üksmeele Eesti seni ainukese varustaja Eesti Gaasiga.

Mõlema ettevõtte nägemuse järgi kerkib Pakri poolsaarele tulevikus Eesti-Soome gaasitoru pumbajaam. See rajatis on eelduseks, et Euroopa Liit avab oma rahakotirauad Eestisse rajatava LNG-ter-

4. aprillil, 19. aprillil, 16. mail ja 7. juunil 2012 Tallinnas

VÕLAÕIGUSSEADUSE RAKENDUSPRAKTIKAT Paul Varul, Peeter Jerofejev, Urmas Volens, Tambet Tampuu 4. aprillil – õiguskaitsevahendid, nõuete loovutamine,

ettevõtte üleminek 19. aprillil – elu- ja äriruumide üürisuhete praktika 16. mail – tarbijalepingud (krediit, laen, liising, käendus, müük, töövõtt) 7. juunil – kahju õigusvastane tekitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine Osavõtutasu: üks koolituspäev 105€, kolm päeva 290€, neli päeva 370€.

Hinnasoodustused!

14 14. MÄRTS 2012

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

minali rahastamiseks. Merealune gaasitoru motiveerib Saksa Ruhrgasile, Vene Gazpromile ja Soome Fortumile kuuluvat Eesti Gaasi Paldiskisse toru ehitama.

Ruhrgas, Fortum ja Gazprom oleksid väga õnnelikud, kui Muugale terminali rajav Elering ebaõnnestuks. Nimelt tahab Eesti valitsuse huve esindav Elering kolmelt gaasimusketärilt ära võtta kogu Eestit varustavat gaasitoru, et luua eeldus gaasiturul konkurentsi tekkimiseks. Musketärid on selle vaga soovi vastu juba häälekalt meelt avaldanud, saates peaminister Andrus Ansipile torude äravõtmist kritiseeriva kirja.

Gaasitoru võimalik minek Eleringi kätte annaks LNG-terminali rajavale riigiettevõttele konkurentsieelise Balti Gaasi ees, kes seejärel ei saa sugugi loota, et uus toruomanik tahaks oma investeeringute portfelli lisada Paldiskisse ulatuvat gaasitoru.

Samuti annab majandusminister Juhan Partsi poolne poliitiline toetus Eleringi terminalile eeliseid asjaajamises Tallinna Sadamaga, kuid ka näiteks terminali rajamiseks vajalike riigimaade üleandmisel Tallinna Sadamale.

Eesti Gaasi ja Balti Gaasi liit võib aga omalt poolt tekitada piisavalt ebameeldivusi Eleringi gaasiprojektile. Nimelt on Eesti Gaasi torustik nii vana, et Muugale rajatavast terminalist ei ole võimalik LNG-d Harjumaalt kaugemale pumbata. Nii võibki juhtuda, et Eesti Gaasi investeerimiskava hakkab võimaldama toru ehitamist Paldiskisse ja Jõhvi ümbrusesse, kuid mitte Harjumaale.

Niimoodi tekib olukord, et Muuga sadamast saab hakata LNG-ga varustama vaid Tallinna ümbrust.

Kuid ilmselgelt rõõmustab Elering ka sellise võimaluse üle, sest Tallinna ümbrus katab ligi 70 protsenti kogu Eesti gaasitarbimisest. Eleringi kasuks ja Balti Gaasi kahjuks räägib ka asjaolu, et Soome pole Eestisse ulatuva gaasijuhtme vastu kuigi suurt huvi ilmutanud ja pumbajaama

2015. aastal hakkab Eesti vedelgaasi importima Muuga ja Paldiski terminalide kaudu.

Elering tahab kolmelt gaasimusketärilt ära võtta kogu Eestit varustava gaasitoru.

Kommentaar Jens Stoltenberg Norra peaminister

LNG tuleb Norrast

••Euroopa juhtiv gaasitarnija

Norra tunnistas mullu oktoobris Eesti Päevalehele valmisolekut Eestisse LNG-d tarnida.

Norra on väga suur gaasieksportija – katame ligi kolmandiku Euroopa gaasitarbimisest ja oleme valmis sõlmima gaasi tarnimise lepinguid. Mõistagi on need ärilised otsused.

Seetõttu jälgime suure huviga LNG-terminali rajamise arutelusid Eestis või mõnes teises Balti riigis. Kuid selliste suurte infrastruktuuriprojektide – gaasiinfrastruktuur, elektrijaamad või LNG-terminal – eeltingimuseks on väga suur esialgne investeering. Seega peab olema teatud kindlus ja ennustatavus pikaajaliste lepingute kohta, et võtta selliste investeeringute tegemise risk. Aga usume, et meie missiooniks on gaasituru arendamine Euroopas ja LNGprojekt ühes Balti riigis oleks ses suhtes suure tähtsusega.

Eskiisid

tulek Pakri poolsaarele on seega pea sama tõenäoline kui selle rajamine näiteks Muugale.

Seega üks stsenaarium ütleb, et Eesti Gaasi musketärid ehitavad toru Paldiskisse ja annavad niimoodi turule hea ligipääsu Heiti Hääle firmale. Teise stsenaariumi kohaselt läheb gaasitoru Eleringile, kes ehitab terminali Muugale ja hindab Paldiski toru rajamise Eesti varustuskindluse jaoks liigseks luksuseks.

Pea peale pööratud gaasiäri Suurte kildagaasivarude kasutusele võtmine Ameerika Ühendriikides lõhkus seni nii kindlana näiva gaasikaubanduse mudeli, mis teenis ennekõike Euroopa ühe olulisema varustaja Venemaa huvisid.

Gazpromi müügitaktika arvestas gaasi pideva ja pikaajalise defitsiidiga Euroopas. See võimaldas äri üles ehitada pikaajalistele lepingutele. Jutt ei käi siin mitte aasta või viie aasta pikkustest, vaid kuni 30 aasta pikkustena sõlmitud tarnelepingutest.

Gazpromi argumendid olid mõjusad: vajadus gaasi järele üha kasvab, vanad maardlad hakkavad ennast ammendama ja tarnija vajab uutesse maardlatesse investeerimisel pikaajalisi garantiisid.

Selle müügiskeemi juurde kuulub ka gaasi hinna sidumine kütteõli hinnaga.

Nüüd aga loobusid ameeriklased oma seniste LNG-ga varustajate teenetest ja need on olnud sunnitud gaasilaevad Euroopa poole suunama. Niimoodi juhtus varem lausa uskumatuna tundunud asi, et kiirtehingute hinnad börsidel hakkasid langema tempoga, mis seadis küsimärgi alla pikaajaliste lepingute hinnatasemed. Selle tulemusena on Gazprom tänavu aasta alguses langetanud gaasi hinda oma pikaajalistele partneritele Euroopas.

Eleringi terminal Muugal

Kaks tulevikuprojekti: üleval nägemus Paldiski terminalist ning all Muuga oma.

Eleringi 2015. aastaks Muugale rajatav LNG-terminal kerkib vahetult söeterminali kõrvale, Uusküla ja Kallavere vahetusse lähedusse. Majandusminister Juhan Parts taotleb Harju maavanemalt Tahkumäe radarimasti aluse ligi kahe hektari suuruse riigikaitsemaa andmist Tallinna Sadamale, et niimoodi tagada Eleringi terminali ehitus. Eleringi valitud kohas on juba vaba kai, mille kasutamine gaasilaevade poolt ei sega söeterminali tegevust. Täismahus terminali rajamiseks tuleb mõnevõrra täita merepinda, sest samas asuvad väikesed lahesopikesed. Elering kavatseb LNG-terminali rajada kahes etapis eeldatava aastase võimsusega 0,5–3 miljonit tonni veeldatud maagaasi aastas. Väiksemamahuline osa ehitatakse Läänemerel sõitvate laevade tankimiseks, mis peavad juba mõne aasta pärast keskkonna säästmise eesmärgil õli asemel kasutusele võtma gaasikütte. Veeldatud maagaas transporditakse eriotstarbeliste tankeritega Muugale, kus see ladustatakse. Seejärel veavad erilised paakautod kütuse näiteks

Rohukülla, Virtsu või Kundasse, et tankida seal peatuvaid laevu.

Heiti Hääle kontrollitav Balti Gaas hakkab tänavu Paldiskisse ehitama ligi kaheksa miljoni eurost 60 000-kuupmeetrise mahutiga LNG-terminali, mis valmib 2015. aastal. Tegemist on esimese etapiga, mis hakkab varustama Eesti turgu. Sellele järgneb 350 miljonit eurot maksev teine etapp, mille raames kerkib lisaks kaks 160 000-kuupmeetrist gaasimahutit Eesti, Läti, Leedu ja Soome varustamiseks. Terminal tehakse Pakri poolsaare tippu, kuhu ühe võimaliku lahenduse kohaselt võib tulla Eestit Soo-

mega ühendav Baltic Connectori gaasijuhe. Paldiskis ei ole praegu gaasivarustust, kuid Baltic Connectori rajamise korral kavatseb Eesti Gaas sinna toru ehitada.

Suurt Paldiski gaasitoru vajab Balti Gaas juba enne Baltic Connectorit, sest ettevõte pole seni kavandanud LNG müüki paakautode abil. Laevadega Paldiskisse toodud gaasi hakkab müüma Reola Gaas, mille mullu suvel ostis Alexela Industries. Praegu vaatleb müügiettevõte võimalike gaasi ostjatena Eesti Gaasi kliente. Õliküttel katlamajadele LNG pakkumist peetakse kaugema tuleviku küsimuseks. 1

Mis on LNG ja terminal?

••Euroopa Liit soovib rahastada

Balti riikides ühe suure regionaalse LNG-terminali rajamist, et muuta selle piirkonna nn energiasaare olukorda, kus gaasi müük on seotud üksnes gaasifirmaga Gazprom.

••Kui varem pidasid asjatundjad majanduslikult võimalikuks Balti riikides vaid ühe LNG-terminali tekkimist, siis nüüd on nii Eesti, Läti kui ka Leedu teatanud valmisolekust rajada oma terminal Euroopa abirahast hoolimata.

••LNG on veeldatud looduslik gaas, mis koosneb ligi 96% ulatuses värvitust ja lõhnatust metaanist. LNG saadakse maagaasi jahutamisel 163 miinuskraadini, mille tulemusel väheneb gaasi ruumala rohkem kui 600 korda. Maailmas toodetakse

aastas ligi 200 miljonit tonni veeldatud maagaasi, millest veerandi kasutavad ära Euroopa tarbijad.

••Betoonist välisseinte ja betoonkatusega terasmahutites, mille vahekihis on soojusisolatsioon, hoitakse 10–290 millibaari suurust ülerõhku. Gaasi vastu võttes pumbatakse mahutites vedelolluse peal olev gaas tagasi tankeri mahutitesse. Gaasitorustikku laskmiseks tuleb LNG enne aurustada.

••Terminal koosneb tankeri sildumiskaist, mahutitest, terminali soojuse ja elektriga varustavast elektri- ja küttejaamast. Gaasi aurustamiseks kasutatakse 40-kraadise temperatuuriga vett. Terminali ümbritseb 750-meetrise raadiusega ohutusala.

• Töötervishoid ja tööohutus • Esmaabi • Laadurijuht (tõstuk, laadur, virnastaja, käru) • Tellingutel töötamine ja nende paigaldus • Ekskavaatorijuht • Troppija • Kraanajuht (liikurnool-, sild-, pukk-, tornkraana) • Kraanade kasutamise järelevaataja • Hüdro- ja teleskooptõstuki juht • Hüdro ja korvtõstuki kasutamise järelevaataja • Ehitusplatsi koordinaator • Liikurpuurmasina juht • Kraanadega töötamise objektijuht • Liiklusseaduse teabepäev • Metsaraietööline • Tuleohutus • Toiduhügieen • Elektriku alg- ja täiendusõpe • Elektriohutus • Keevitaja alg- ja täiendusõpe koos atesteerimisega • Katlakäitaja • Soojussõlme hooldaja • Kaablipaigaldaja • Asbestitöö tegija

Teie soovil korraldame kursusi ka ettevõttes kohapeal E-katedraal Koolituskeskus OÜ Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn tel 656 1277; mob 5 646 0866; faks 656 5509 info@e-katedraal.ee www.e-katedraal.ee

14. MÄRTS 2012 15

Kreeka pankrot on vaid aja küsimus 16 14. MÄRTS 2012

Otsetõlge Brüsseli keelest: erainvestorid ei julge kreeklaste riigivõlakirju osta, kuna mingi ootamatuse korral oleksid nemad need, kes peavad kogu kahju oma õlule võtma.

Erik Aru erik.aru@epl.ee

M

ärtsi algul said huvilised jälgida järjekordset etappi Euroopa võlakriisi pikas saagas.

Seekordse aja peale võidujooksu põhiliiniks oli küsimus, kas Kreeka suudab saavutada erasektori

osalusele – orwellilik brüsseliidi termin, mis tähendab erasektorist pärit võlausaldajatele mütsi pähe tõmbamist ehk osa raha tasumata jätmist – piisava hulga võlakirjaomanike toetuse. Tõepoolest, Kreeka ähvardas, et jätab ka mitteosalevatele kreeditoridele osaliselt tasumata. Lisaks kuulutas panganduse lobirühma rahvusvahelise rahanduse instituudi IIF analüüs, et Kreeka kontrollimatu pankrot tooks kaasa triljoni euroni ulatuvad kulud ning kisuks endaga kaasa Hispaania, Iirimaa, Itaalia ja Portugali.

Kogu see põnevuslugu varjutas olulise asjaolu – ka erasek-

tori täielik „osalemine” ei aitaks kedagi kuigivõrd edasi. Kuna, nagu ütles Bardi kolledži Levy majandusinstituudi vanemteadur Jan Kregel intervjuus ajakirjale HEI: „Kreeka probleem seisneb selles, et nad lihtsalt ei suuda maksta. Puudub igasugune võimalus, poliitilises universumis on mõeldamatu, et nad suudaksid maksta, kui just kolonelid tagasi ei tule.”

Peagi pärast Kreeka uue abiprogrammi kokkuleppimist lekkis ajalehele Financial Times ülevaade riigi olukorrast, mille olid koostanud võlausaldajate nii-öelda troika ehk Euroopa keskpanga EKP, rahvusvahelise valuutafondi IMF ja Euroopa Komisjoni analüütikud. Tõenäoliselt tsiteerituim lõik selles kõlab järgmiselt:

Märkimisväärsed riskid „On märkimisväärseid riske.

Arvestades eelisseisundis võla kõrget võimalikku taset ja osakaalu, on väljavaated, et Kreeka suudaks uue programmi lõpule järgnevatel aastatel naasta turule, ebakindlad ja vajavad täiendavat analüüsi. Jätkuv ametliku sektori poolne finantstugi asjakohastel tingimustel võib olla vajalik.

Tegelikult on oodata Kreeka majanduse olulist ja pikaajalist kahanemist.

Peale selle on olemas fundamentaalne pinge programmi eesmärkide vahel vähendada võlakoormat ja parandada konkurentsivõimet tulenevalt sellest, et Kreeka konkurentsivõime taastamiseks vajaminev sisemine devalveerimine viib lähivaates vältimatult kõrgema võla ja SKT suhteni. Selles kontekstis iseäranis muret tekitav stsenaarium hõlmab sisemist devalveerimist süveneva majanduslanguse kaudu (struktuursete reformide ning fiskaalpoliitika ja erastamise rakendamisega jätkuva viivitamise tõttu). Selle tagajärjeks oleks palju kõrgem võlatrajektoor, jättes võlakoorma nii kõrgeks kui 160 protsenti SKTst aastal 2020. Arvestades riske, võib Kreeka programm seetõttu jääda õnnetustele altiks ja jätkusuutlikkuse küsimused ripuvad selle kohal.”

Brüsseli keelest inimestele arusaadavamaks tehtuna kõlaks see umbes järgmiselt. Lootus, et Kreeka suudaks mõne aasta pärast iseseisvalt riigivõlakirju välja anda, tõenäoliselt lootuseks jääbki. „Eelisseisundis” võlausaldajad (ehk IMF ja EKP, kelle ees Kreeka peab oma kohustused täitma enne teisi) moodustavad nimelt sedavõrd suure osa riigi võlakoormast, et erainvestorid ei julge kreeklaste riigivõlakirju osta, kuna mingi ootamatuse korral oleksid nemad need, kes peavad kogu kahju oma õlule võtma. Analüüsi esialgses versioonis olevat ajakirja Der Spiegel andmeil olnud kirjas ka see, kui palju Kreekal välisabi tarvis võiks minna – kuni 50 miljardit eurot. Saksamaa survel ole-

vat aga see arv lõppversioonist välja jäetud.

Need mainitud ootamatused ei pruugi aga just kuigivõrd ootamatud ollagi. Juba teise päästepaketi heakskiitmise päeval avaldati Kreeka parlamendi veebisaidil prognoos, mille järgi tänavuse aasta riigieelarve puudujääk ulatub eeldatust sügavama majanduslanguse tõttu oodatud 5,4 protsendi asemel 6,7 protsendini.

Troika juba mainitud analüüsis on esile toodud ka lilleline stsenaarium, mille järgi tänavu kahaneb Kreeka majandus 4,3 protsenti, järgmisel aastal SKT ei muutu, 2014. ja 2015. aastal aga peaksime nägema juba vastavalt 2,3ja 2,9-protsendilist majanduskasvu. Siis peaks Kreeka võlakoorem vähenema 2020. aastaks 129 protsendini SKT-st. Kõik ülejäänud stsenaariumid on sellest vaatest negatiivsemad. Olukorda ilmestab detail, et uue abipaketi põhjendamisel ongi rakendatud just seda päikeselist tulevikuvaadet.

Kui tavapäraselt kasutatakse prognoosimisel alusena nii-öelda baasstsenaariumi ning positiivset ja negatiivset riskistsenaariumi, siis millegipärast on Euroopa poliitikud seekord otsustatud tulevikku projitseerida läbi iseäranis roosade prillide. Tegelikus elus on pigem oodata Kreeka majanduse märksa olulisemat ja pikaajalisemat kahanemist.

Kui aga majandus kahaneb, siis läheb riigil ka keerulisemaks maksuraha kogumine, et oma kohustusi täita. Seepärast ongi oluline, mitu protsenti SKT-st moodustab riigivõlg – see väljendab riigi võimet oma võlgu tasuda. Majandusteadlased Kenneth Rogoff ja Carmen Reinhart on arvutanud, et keskeltläbi kipub problemaatiliseks muutuma riigivõlakoorem, mis ulatub üle 90 protsendi SKT-st. Ent mõni analüütik leiab, et Kreeka puhul võiks see osakaal olla pigem 60 protsendi kandis. Igal juhul on mõlemad verstapostid kreeklaste jaoks kättesaamatus kauguses.

Ise ka ei usu Aga nagu kõikjalt kostab, siis ega poliitikud avalikult reklaamitavat positiivset lahendust isegi usu.

Valitsevast segadusest annab aimu Saksa valitsuse ridadest kõlav kakofoonia. Ajalehe Süddeutsche Zeitung andmeil ei arva rahandusminister Wolfgang Schäuble, et praegusel strateegial oleks vähimatki edulootust, kuid tema meelest peaks Kreeka pankrot toimuma organiseeritud moel ja euroala sees. Ent siseminister Hans-Peter Friedrich leiab, et kreeklastele tuleks anda stiimuleid vabatahtlikult euroalast lahkuda. Liidukantsler Angela Merkel aga ütles parlamendi ees esinedes, et keegi ei suuda Kreeka pankroti mõjusid ette hinnata ja tema ametivanne välistab kõik säärased seiklused.

Nii saabki tõenäoliselt veel vähemalt mõnda aega näha, kuidas halva mängu juures püütakse võimalikult head nägu teha. Kui palju sellele kõigele raha kulub, ei oska ilmselt keegi täpselt kokku lüüa. Iseäranis siis, kui IIF-i prognoositud areng teoks saaks. 1 14. MÄRTS 2012 17

Rublaala ja euroala: pealtnäha justkui sarnased

Kõrgõstan Kõrgõstani som asendas rubla 1993. aasta mais.

Vahetuskursiks oli 200 rubla 1 somi eest.

Moldova

Läti Pärast iseseisvumist kehtis Lätis lühikest aega ajutine raha rublis.

1993. aastal tuli selle asemel käibele latt.

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

M

õne aasta vältel pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aasta detsembris valitses olukord, kus endistest liiduvabariikidest said iseseisvad riigid, kuid raha emiteerimisega tegeles Nõukogude riigipanga õigusjärglane Venemaa keskpank. Mõneti meenutab see praegust euroala, isegi riikide arv on sarnane – rublaalal oli see algul 15, euroalal on praegu 17.

Mõne majandusanalüütiku hinnangul – näiteks Londoni analüüsifirma Variant Perception (vt raportit „A Primer on the Euro Breakup”, blog.variantperception.com/2012/02/16/a-primeron-the-euro-breakup) – on rublaala saatus üks näide selle kohta, et rahaliidu saab laiali saata vähem tõsise korralageduse ja paanikaga, kui praegu euroala puhul kardetakse. Väga veenvalt selline jutt aga ei kõla.

18 14. MÄRTS 2012

teistsuguseid tagajärgi kui omal ajal rublaalast väljumine Balti riikidele. Esimesel juhul oleks tegemist hüppega olemasolevat veelgi suuremasse ebastabiilsusse, teisel juhul oli tegemist põgenemisega ebastabiilsusest.

SSE Riga majandusprofessor Edward Dolan (vt dolanecon. blogspot.com) arvab, et rublaala saatust meenutav stsenaarium võiks kõne alla tulla siis, kui kont-

Omal ajal oli rublaalal inflatsioon sadu kordi kõrgem kui praegu euroalal. rolli Euroopa Keskpanga üle haaravad inflatsioonilist majanduspoliitikat pooldavad riigid. Sellisel juhul võiks inflatsioonivaenulikel riikidel – eriti Saksamaal – tekkida soov euroalast lahkuda ja võtta taas kasutusele oma ja tugev raha.

Euroala lagunemise võimalikke tagajärgi ajalooliste näidete põhjal hinnates tuleks arvestada sedagi, et näiteks rublaajal oli meie elu veel oluliselt naturaalmajanduslikum kui praegu euroalas. Seetõttu avaldaks ka segadus raharingluses praegu igapäevasele elukorraldusele palju suuremat mõju kui 20 aastat tagasi. 1

Gruusia 5. aprillil 1993 võttis Gruusia rubla asemel kasutusele nn kuponglari, mille kurss võrdus algselt ühe rublaga. Kuponglari tegi läbi hüperinflatsiooni, 1995. aastaks olid ringluses juba ka miljonilise nominaaliga kupongid. 2. oktoobril 1995 võttis Gruusia käibele uue valuuta, lari. Selle väärtus on siiani olnud üsna stabiilne.

Rublaala kunagine saatus on üks näide selle kohta, et rahaliidu saab laiali saata vähem tõsise korralageduse ja paanikaga, kui praegu euroala puhul kardetakse. Kas see on tõesti nii?

Tollasel rublaalal ja praegusel euroalal on mitu olulist erinevust. Esiteks inflatsioon, mis rublaalal oli sadu kordi kõrgem kui praegu euroalal. Osalt tulenes see plaanimajanduslike hindade vabastamisest, aga hüperinflatsiooni tõi rublaalale peamiselt see, et Venemaa keskpangal oli kontroll ainult sularaha emiteerimise üle, kontoraha aga sai iga endise Nõukogude Liidu riigipanga vabariiklik kontor emiteerida nii palju, kui tahtis – ja seda võimalust kasutati ohtralt.

Euroopa rahaliidus sellist võimalust ei ole. Siin on olnud võimalik riigirahanduslikult teiste kulul liugu lasta, aga see ei ole majandusele nii kiire ja drastilise mõjuga kui rublaalal olnud kontrollimatu raha emiteerimise võimalus.

Samuti ei saa öelda, et kõik endised liiduvabariigid juba peatselt pärast rublaalast lahkumist rahanduslikult stabiliseerusid, majandusliku heaolu paranemise teele pöördumisest rääkimata. See õnnestus vaid parema geograafilise asukoha ja tugevamate omavalitsemisoskustega riikidel nagu Eesti, Läti ja Leedu. Euroala praegused murelapsed seevastu on hoopis selle liidu majanduslikult konkurentsivõimetum osa, kelle jaoks euroliidust väljumine tähendab hoopis

Moldovas käibis 1992.–1993. aastal ajutise maksevahendina kupong.

Päris valuuta – leu – võeti kasutusele 1993. aasta sügisel.

Mitu rubla saab valuutade eest?

Endiste liiduvabariikide praegused valuutad ja nende kurss Vene rubla suhtes 12. märtsil Lühend

Valuuta

AZN AMD BYR EUR GEL KZT KGS LVL LTL MDL TMT TJS UZS UAH

Aserbaidžaani manat Armeenia dram Valgevene rubla Euro (Eesti) Gruusia lari Kasahhi tenge Kõrgõstani som Läti latt Leedu litt Moldova lei Turkmeeni manat Tadžiki somon Usbeki sum Ukraina grivna

Kurss 37,6170 0,0757 0,0036 38,7691 17,7537 0,1996 0,6343 55,5379 11,2224 2,4985 10,3833 6,2071 0,0162 3,6813

Allikas: Venemaa keskpank, Gruusia keskpank (Vene keskpank Gruusia lari praegu ei noteeri)

Turkmenistan Armeenia

Turkmenistan võttis oma raha kasutusele 1993. aasta novembris, 500 rubla eest sai ühe manati. 2009. aastast vahetati vanad manatid uute vastu kursiga 5000 vana ühe uue eest.

Armeenia drahm võeti kasutusele sügisel 1993 kursiga 200 nõukogude rubla 1 drahmi vastu. Juba 1994. aastal võeti kasutusele 5000drahmine ja 2001. aastal 50 000-drahmine rahatäht.

Aserbaidžaan Manat võeti rubla asemel kasutusele augustis 1992, 10 rubla eest sai 1 manati. Manati väärtus langes algul kiiresti – juba 1996. aastal võeti käibele 50 000-manatine rahatäht.

2006. aastal võeti käibele uus manat, mis asendas vana välja kursiga 5000 vana manati ühe uue vastu.

Leedu Pärast iseseisvumist kehtis Leedus lühikest aega ajutine raha talonas. 1993. aastal võeti selle asemel käibele litt.

Eesti Usbekistan Usbekistan vahetas rubla oma raha – sum – vastu 1994. aastast, algne vahetuskurss oli 1000 rubla 1 sumi eest.

Eesti oli esimene endine liiduvabariik, mis võttis kasutusele oma raha: 20. juunil 1992 kursiga 1 kroon 10 rubla vastu.

Tadžikistan Tadžikistan vahetas 1995. aastal rublad Tadžiki rubladeks kursiga 100 rubla ühe Tadziki rubla eest. 2000. aastal võeti Tadžiki rublade asemel kasutusele somon. 1000 Tadziki rubla eest sai 1 somomi.

Ukraina Ukraina võttis 1992. aasta alguses rubla kõrval kupongkarbovanetsi, mis 1993. aasta suvel, kui Venemaa lõpetas nõukogude rublade emiteerimise, jäi Ukrainas ainsaks maksevahendiks. Ajutise iseloomuga karbovanets kehtis 1996. aastani, kui kasutusele võeti grivna.

Kasahstan Kasahhi tenge võeti kasutusele novembris 1993. Vahetuskurss: 500 rubla ühe tenge eest.

Kuidas luua ideaalne raha?

Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor Enn Listra räägib, kas eurota oleks Euroopas parem.

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

•• Ideaalis oleks tänapäeva ini-

mesel vaja raha, mis on püsiva väärtusega nii terves ruumis kui ka läbi aja – kehtib kõikjal ega kaota ajaga väärtust, on mugav kasutada välismaareisidel ja pensioniks säästmiseks. Võib öelda, et euro on olnud katse astuda säärasele ideaalsele rahale lähemale. Ent sellist n-ö totaalset raha mõjutavad ka kõik probleemid, mis kuskil tema kasutusalas võivad tekkida. Kui iga Euroopa riik oleks jäänud oma

raha juurde, siis Kreeka hädadel vist nii suurt piire ületavat mõju ei oleks olnud?

Selle küsimusega on seotud üks hiigelsuur majandusteoreetiliste ja praktiliste probleemide pundar, mille võib kokku võtta väitesse, et ühist raha kasutava piirkonna majandused peavad olema üksteisega piisavalt sarnased. Puntra sisuks on küsimused, mida tähendab piisavalt, mis tingimustel ja kas alati, millele on juba keerulisem vastata.

Sinu küsimusele ei ole tegelikult võimalik kindalt vastata, sest kriiside nakkuslik liikumine ühest riigist teise on toimunud ka erinevaid valuutasid kasutavate riikide puhul. On tõenäoline, et üht

valuutat kasutavate riikide puhul on kriisil kergem piiri taha kolida.

Sellegipoolest arvan ka praegu, et ühisraha kasutusele võtmine oli mõistlik. Siinkohal tasub ka meenutada, miks Euroopa Liit üldse alguse sai. Kahjuks lähtuti ehk liialt aususe hüpoteesist, vist ka poliitilisest mugavusest ning jäeti loomata reaalselt rakendatavad kontrollimehhanismid.

•• Mõned mõtlejad on välja pakkunud, et võiks olla üks rahvusvaheline raha, nagu euro või soovitavalt veel globaalsem, ning lisaks lokaalsed rahad kohaliku elu ja äri tarbeks. Veetakse paralleele loodusega, et liigirohkus on jätkusuutlik, monokultuur mitte, mis kõlab päris loogiliselt. Miks selli-

ne kahekorruseline rahasüsteem on jäänud teisitimõtlejate ja kogukonnaaktivistide teemaks, millest keskpankurid ja rahandusministrid tuld ei võta?

Alustama peab sellest, milleks raha vaja on. Tema olemasolu olulisem põhjus on, et ta hõlbustab kaupade ja teenuste vahetamist majanduses. Siit tulenevalt on raha seda parem, mida rohkem inimesi on selle vastu valmis kaupu andma, ilma et selleks tuleks mingeid täiendavaid operatsioone teha. Näiteks eri riikide kaubavahetuses tuleb paele selle ka valuutavahetusega tegelda, kui neis on erinevad rahaühikud maksvusel.

Sama juhtuks ka nende kogukondadega, sest tänapäevast elatusta-

set tahtes peavad nad üksteisega üpris vilkas kaubavahetuses olema. See aga tooks enesega kaasa olulisi kulusid.

Looduses on liigirohkus kindlasti kasulik ja toetamist vääriv, kuid seal on see seotud evolutsiooni, arengu, „ühteheitmise” ja laste saamisega. Ma olen proovinud rahakoti vahel kümneeuroseid ja ka teiste numbritega rahatähti omavahel kokku lasta küll.

Aga väikeseid viieeuroseid sündima pole hakanud. Ehk siis, päris täpne see loodusega võrdlemine ei ole.

Mis ei tähenda, et inimesed ei võiks endiselt eksperimenteerida.

Võib-olla ongi kunagi tulemuseks see tõeline unistuste raha. 1 14. MÄRTS 2012 19

Kuidas Eesti Hiina ostu h Hiinlased reisivad järjest rohkem. Eestis tekitavad hiinlases elevust tühi tänav, tõkete ja aedadega turvamata presidendiloss ning võimalus külastada kasiinot. Hiinas seda lõbu ju pole.

Merike Mätas, Piret Potisepp arileht@epl.ee

E

elmisel aastal väljastati Pekingi ja Shanghai Eesti esindustes kokku 2207 viisat. Hinnanguliselt anti neist kaks kolmandikku turistidele. Turistiviisade taotluste arv oli suisa neli korda suurem kui üleeelmisel aastal. Millega põhjendada Hiina turistide arvu kiiret suurenemist? Mis võimalusi pakub see Eesti ettevõtjatele? „Eesti on siiski Hiinas veel väga tundmatu maa. Harva tullakse ainult Eestisse, pigem ikka kombinatsioonis lähiriikidega.

Hiinlased reisivad järjest rohkem igale poole,” tõdeb Anne Hermlin, kes on Estonian Holidaysi ja MTÜ Expoturism juhatuse liige. Maikuus Pekingis toimunud suuremahuline turismimess oli külastajaid tulvil, tunti huvi nii lähiriikide kui ka kaugemate ja eksootilisemate sihtpaikade vastu. „Hiinlaste peamised sihtkohad jäävad siiski Aasiasse,” möönab Hermlin. „Üks põhjus, miks 2011. aastal Euroopasse ja Eestisse jõudis rohkem hiinlasi, oli Jaapanit tabanud õnnetused.

Ruttu oli vaja leida Jaapani asemel uued sihtkohad. Lisaks on Eesti ja Baltikum muu Euroopaga võrreldes veel mõnevõrra soodsam piirkond reisimiseks,” selgitab Anne Hermlin külastajate arvu suurenemist.

Andre Lipand Eesti Pekingi suursaatkonnast rõhutab: mee20 14. MÄRTS 2012

les tuleks pidada, et enamik Hiina turiste, kes Eestit külastavad, teevad seda mõne muu Schengeni riigi viisaga. Seega ei näita väljastatud Eesti viisade arv sugugi mitte kõiki külastajaid. „Eesti on hiinlastele siiski vaid üheks sihtkohaks, mida külastatakse pikema turismireisi jooksul. Reisipakette, kus hiinlasele oleks Eesti Schengenisse sisenemise riigiks, ei ole palju. Üldiselt sisaldavad need esimese sihtkohana Peterburi või Moskvat, kust tullakse edasi Schengenisse esimese peatumisega Tallinnas,” jagab Andre Lipand taustainfot.

Turistide arvu kasvust rääkides nimetavad Andre Lipand ja konsul Valdo Helmelaid paar kaalukat põhjendust. Esiteks on hiinlastest saanud üha jõukamad ja tarbimishimulisemad kodanikud. Kuna suuremates LääneEuroopa riikides on jõukam tarbija enamasti juba käinud, siis on Eesti selle seltskonna jaoks uus ja alles avastamata sihtkoht. Teisena nimetavad diplomaadid ka Eesti tublit mainet Hiinas tänu headele majandusnäitajatele ja edukale eurole üleminekule. Muide, dalai-laama tegevust Hiina pressis ei kajastata. Kolmandaks kinnitatakse ka saatkonnast, et eelmisel aastal paljusid hiinlaste tavapäraseid lähemaid sihtkohti tabanud loodusõnnestused – näiteks maavärin ja selle tagajärjed Jaapanis ning üleujutused Tais – on üks võimalik hiinlaste Eestisse jõudmise põhjus.

Mitu riiki korraga „Kuna Hiina turist tahab ühe reisi jooksul võimalikult paljusid riike külastada, siis väga palju aega tal Eestisse süvenemiseks ei jäägi,” tõdeb Anne Hermlin. „Üheks suuremaks atraktsiooniks on Tallinna vanalinn. Hiinlaste jaoks on

Turistiviisade taotluste arv oli suisa neli korda suurem kui üle-eelmisel aastal.

põnev ka meri ja meie loodus.

Elevust võivad aga tekitada ka tühi tänav, tõkete ja aedadega turvamata presidendiloss ning võimalus külastada kasiinot,” lisab ta. Hiinas, teadagi, on kasiinod keelatud. „Kuna hiinlaste kireks on ostlemine, siis suureks miinuseks on kohalike kuulsate bränditoodete puudumine. Hiina restoranide vähesus on samuti puudus, sest nende jaoks on meie ja üldiselt kogu Euroopa köök harjumatu. Meil on ka suur puudus headest hiinakeelsetest giididest,” nimetab Anne Hermlin suurimad väljakutsed Hiina turistide teenindamisel. „Õhtust meelelahutust võiks rohkem olla ning sügisel-talvel jääb turistile tegevusi samuti napiks,” ütleb üks hiinlanna artikli autoritele otse. Tegemist on Eestisse üliõpilasena saabunud Põhja-Hiina neidisega, kes võtab siin oma vabast ajast Hiinast saabunud turiste vastu ja tutvustab neile Eestimaa turismiatraktsioone.

Hiinlaste jaoks võrdub meelelahutus söömise ja karaokega ning söök peaks olema nende maitsemeelele kohane. Siiski möönab too hiinlanna, kes oma nime ei soovi siiski leheveergudel näha, et kaasmaalased vaimustuvad Tallin-

na vanalinnast. Meeldib ka Kadrioru park, vabaõhumuuseum ja Lahemaa loodus.

Kuidas Hiina turiste Eestisse meelitada? Anne Hermlin nendib, et vastus võib küll trafaretselt kõlada, kuid eelkõige tuleks teha koostööd. Ta selgitab: „Kaugel ja ka üsna keerulisel turul on üksiküritajana raske Eesti vastu laiemat huvi äratada.

On vaja veidi teistsugust ja nutikamat turundust. Kuna hiinlased on suured moejälgijad ja brändihullud, siis tuleks Eestist kujundada moekaup.”

Hiina keel suhu Praegu Eestit küll teatakse, kuid pigem kunagise Nõukogude Liidu koosseisu kuulumise tõttu. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumine ning Skype’i päritolumaaks olemine leiab alati valjuhäälset vastukaja, kuid tuleb vestluspartnerile seda suuremaks üllatuseks.

Eelmise aasta Pekingi turismimessil olid aga n-ö moekaubaks Skandinaavia maade ringreisid.

Kohalikud turismiettevõtted selgitasid sihtkoha populaarsust taas kord tõsiasjaga, et rahakamal Hiina turistil on Lääne-Euroopa riigid juba külastatud ja tuleb pakkuda uut alternatiivi. Kõrvaltvaa-

Nemad tegelevad hiinlastega ••MTÜ Expoturism alustas tege-

vust 2010. aastal, eesmärgiks tõsta Eesti kui reisisihi tuntust Hiinas, suurendada reisimist Hiinast Eestisse ning seeläbi kasvatada MTÜ liikmete tulu ja jätkusuutlikkust.

Esimesel tegevusaastal korraldati Shanghais World Expo Eesti paviljonis Hiina reisikorraldajatele ja meediale seminare ja tutvumisreis Eestisse ning anti välja regulaarset uudiskirja.

••„2011–2013 turundusprojekti tegevuste kaudu tutvustatakse Eesti turismitooteid umbes 150 reisikorraldajale ja otsustajale.

Pekingis ja Shanghais (plaanitud 2013 veebruaris) ning Hongkongis

ja Taiwanis (plaanitud 2012 märtsis) korraldatavate B2B-töötubade kaudu saavad Eesti toodete ja teenuste pakkujad luua otsekontakte reisikorraldajatega. Pekingis on kavas korraldada eraldi seminar Hiina riigiettevõtete ja organisatsioonide välissuhete/reisiüksuste esindajatele tutvustamaks technical visit’i võimalusi,” selgitab MTÜ Expoturism juhatuse liige Anne Hermlin lähituleviku eesmärke. „2011.–2013. aastal organisatsiooni poolt elluviidava projekti käigus jätkub igas kvartalis e-infokirja saatmine ligi tuhandele kontaktile. Täiendava turundusmeetmena kaasatakse sotsiaalmeedia

(Renren.com, Kaixin001.com), mille kaudu jõutakse ka Hiina lõpptarbijani ja suurendatakse nõudlust Eestisse reisimise järele,” lisab ta.

••Projekti lõpptulemuseks prognoositakse, et kahe aasta jooksul pärast projekti algust kasvab Hiina turistide arv Eestis vähemalt 40% ja ööbimiste arv vähemalt 30%.

••MTÜ liikmed on 2011. aasta detsembri seisuga: Baltic Tours, CWT Estonia, Estonian Holidays, Estravel, Via Hansa Eesti, Nordic Hotels, Saare Hotell, Strand Projekt, Olympic Casino, Energiatalu, EHTE. Tegevustes osalevad partneritena ka EAS-i turismiarenduskeskus ja Tallinna ettevõtlusamet.

u himulisi turiste püüab tajana tundus igal juhul, et Soomet, Rootsit, Norrat sisaldavate pakettide vastu tunti suurt huvi, sest tunglemist reisikorraldajate bokside juures jätkus. Endiselt läksid kiiresti kaubaks ka Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis käimist pakkuvad paketid.

Lõpetuseks kinnitab Anne Hermlin veel kord, et hiina keele valdamine on oluline ja hiinlaste siia meelitamiseks peaks kooli-

tama kohalikke giide ja turismivaldkonna töötajaid, kes suurriigist pärit külastajaid võõrustaksid. Hiina keelt tasub õppida.

2012. aasta trende on keeruline ennustada, kinnitavad kõik artikli tarbeks intervjueeritavad kui ühest suust. Loodetavasti tuleb Hiina turiste aina rohkem. Mõnigi Eesti turismiettevõtja on juba mõnda aega Hiina poole vaadanud. Käiakse messidel ja müügi-

Hiinlastest on saanud üha jõukamad ja tarbimishimulisemad kodanikud.

reisidel ning tehakse MTÜ Expoturism all ka ühisturundust. Tallinn on aastaid koos soomlastega turundusüritustel osalenud ja ka EAS-i turismiarenduskeskus pöörab Hiinale järjest suuremat tähelepanu.

Turismisektori näol on tegemist kiiresti muutuva majandusharuga, kus mängivad olulist rolli nii kliima kui ka ettenägematud õnnetused. Üks aga on kin-

del: hiinlaste huvi ja võimalused laias maailmas ringi reisida on kindlasti kasvuteel. Sama kindlalt saab väita, et Eesti ettevõtlusel on võimalik sellest omakorda kasu saada. 1 Merike Mätas ja Piret Potisepp osalesid 2010.–2011. aastal Hiinas Euroopa Liidu ja Hiina majandusjuhtide vahetus- ja koolitusprogrammis.

14. MÄRTS 2012 21

Hollywoodi staaride uus mänguasi Ühest nooremast autotootjast Teslast on saamas maailma juhtiv elektriautode valmistaja, rahastajate hulgas on eesti päritolu riskikapitalist Steve Jürvetson.

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

T

esla on juba selles valdkonnas kõige innovaatilisem ja ambitsioonikam – alustas elektrilisest sportautost, tänavu tuleb lagedale BMW 5. seeria konkurendiga ja paari aasta pärast on oodata esimest akude jõul sõitvat maasturit.

Saja-aastaste autotootjate maa22 14. MÄRTS 2012

ilmas vaid üheksa aastat tegutsenud Tesla on suutnud oma tootele luua uskumatult ilusa kuvandi: tulevikusõiduk, mis päästab naftaorjusest ja viib meid rohelisse maailma. Tesla Motors oli esimene, kes näitas maailmale, et elektriauto ei pea tingimata olema pisike ja koledalt veider sõiduvahend.

Enim levinud elektrimootori tüübile aluse pannud Serbia päritolu kuulsa leiutaja ja teadlase Nikola Tesla järgi nime saanud USA väiketootja on muutnud elektriauto rikaste ja ilusate ihaldusobjektiks.

Kui praegu sõidab iga teine Hollywoodi staar Toyota hübriidautoga, siis lähiaastatel võime neid avalikkuse ees näha rooli keeramas üksnes elektri jõul lii-

kuvas Teslas. Elektriauto on hübriidist ju palju „rohelisem”. Seega vajavad roheusku staarid uut klantspilti ning selles valdkonnas suurepärase maine saavutanud Tesla vastab nende ootustele kõige paremini. „Mis sellest, et elektritootmisest tekkiv süsiniku jalajälg on elektriautol tööle-kojusõidu käigus vaid mõnisada grammi väiksem mõne moodsa sisepõlemismootoriga auto tekitatavast CO2 kogusest, ikka sureks keskkonnasõbralik Hollywoodi staar häbi kätte, kui ta jääks oma villast eralennuki juurde sõites tavalise auto roolis vahele,” ironiseeris staaride mõttemaailma The Financial Times. Majandusleht jättis seejuures mainimata, et elektriauto akude tootmine ja hilisem hävitamine jätab kokkuvõttes loodusesse veelgi suurema jalajälje, kui seda suudab tavaline maastur. Elektriautode päralt on siiski tulevik.

Kahanevad naftavarud ja kliima soojenemise hirmulood on peale staaride pööranud elektriauto

usku ka poliitikud. Elektriautodele on poliitiline tellimus, peale Eesti ka mujal maailmas. USA presidendi Barack Obama administratsioon soovib 2015. aastaks näha teedel miljonit elektriautot. Selline visioon on elektriautost pannud vaimustuma ka investorid.

Poolteist aastat tagasi sisenes Tesla NASDAQ-i väärtpaberiturule, olles esimene börsile minev USA autotootja pärast Fordi 1956.

Tesla on lühikese ajaga suutnud oma tootele luua uskumatult ilusa kuvandi. aastal. Seni olid Tesla peamisteks rahastajateks Google’i asutajad Larry Page ja Sergey Brin.

Tuntumatest nimedest veel eesti päritolu riskikapitalist Steve Jürvetson ja maksesüsteemi PayPal üks looja Elon Musk. Musk seisab ka ettevõtte eesotsas.

Pooleteise aastaga on aktsia hind sõitnud üles-alla. Vahepeal ta isegi kahekordistas oma väärtust ja on endiselt kõrgem börsilemineku stardihinnast. Nüüd on end Teslasse sisse ostnud ka automaailma kaks suurtegijat: Toyota ja Mercedeseid tootev Daimler. Esimene omandas ettevõttest 2,5 ja teine 10 protsenti osalusest.

Nemad himustavad eelkõige Tesla akutehnoloogiat, mida rakendatakse näiteks elektri jõul liikuva Smarti arendamisel.

Tavainvestorid näevad Teslas eelkõige pikaajalist investeeringut, kuid peale suurte ootuste on ka palju riske, mis võivad ohtu seada ettevõtte hea tuleviku.

Siiani ei ole ettevõttel õnnestunud kasumit teenida. Eelmise aasta neljanda kvartali kahjum suurenes 61,7 miljoni euroni ja aasta varem oli kahjum kokku 117,3 miljonit eurot. Muret tekitab ka see, et pärast Roadsteri tootmise lõppemist pole varsti pea aasta ettevõttel klientidele midagi pakkuda ning üha rohkem suur-

Tesla Model S

Tesla Roadster

tootjaid toovad turule oma elektrisõiduki.

Ettevõttele nime teinud elektrisportauto Roadsteri tootmine lõppes eelmisel aastal, kuna ühele poole sai leping auto kerekonstruktsioone tarninud ja sellele väliskuju andnud Lotusega. Tesla näitas maailmale selle mudeliga, et elektriauto suudab võistelda sisepõlemismootoriga sõidukitega. Tesla arendatud akutehnoloogia võimaldab normaaltingimustes ühe laadimiskorraga läbida 393 kilomeetrit, lisaks on elektriauto kohta märkimisväärne saavutus Roadsteri kiirendus 0–100 km/h alla nelja sekundiga ja tippkiirus 200 km/h. Hoolimata ülikõrgest hinnast maksab sõiduk sama palju kui S-klassi Mercedes ehk 64 000 eurot. Roadsteri on müüdud 2100 eksemplari kokku 31 riigis.

Nüüd ongi kõik panused tehtud sellel aastal müüki jõudvale uudistootele Model S, mis võistleb suuruselt ja omadustelt suurkeskklassiautode lipulaevaga, BMW 5. seeriaga. Tesla plaanib neid esimesel aastal müüa üle 5000 ja kolmekordistada senist käiberekordit. Edaspidi loodetakse aastaseks tootmismahuks 20 000 sõidukit.

Aku tehnoloogialt teistest ees See ongi mudel, mis on juba mitu aastat enne tootmisse minekut kruttinud üles inimeste huvi elektriautode vastu ja loonud Teslale imelise maine. Tesla ei tutvusta Model S-i kui elektriautot, vaid kui täieõiguslikku luksusautot. Maailma automeedia on seda põhjendatult nimetanud esimeseks ilusaks elektriautoks. Peale hea välimuse on Tesla lubanud Model S-ile ka esindussedaanile

Maailma meedia on Tesla uut mudelit nimetanud esimeseks kauni välimusega elektriautoks.

Tesla Model X

väärilist võimekust – kiirendus sajani alla kuue sekundi ning tippkiiruseks 193 km/h. Kuid mis peamine, Tesla akud on konkurentidest odavamad ja oluliselt võimekamad. See on kombinatsioon, mille poole teised elektriautode valmistajad alles pürgivad. Tesla Model S-i kergesti eemaldatavat akudeplokki pakutakse kolme mahutavusega. Baasmudeli väikseim komplekt tagab normaaltingimustes ühe laadimisega läbisõidu 257 kilomeetrit, mahukamaga võib läbida 370 ja kõige suuremaga juba üle 480 kilomeetri. Model S-i akusid saab laadida tavalisest vooluvõrgust pingega kas 110, 220 või 440 volti. Sel juhul on eelduseks nn tööstusvoolu olemasolu ja akude täislaadimiseks kulub vaid 45 minutit. Tesla lubab neile akudele koguni kümneaastast kasutusaega.

Seni on kogutud üle kolme tuhande sõidukitellimuse, iga soovija on teinud 3785-eurose ettemakse. Baasmudeli hinnaks kujuneb oletatavasti 43 000 eurot, maksimaalne hind on 83 000 eurot. Seega on S-mudel ka hinnalt võrreldav BMW 5. seeriaga.

Kuna aga mitmed riigid maksavad keskkonnasõbralike autode ostjatele märkimisväärset kompensatsiooni, kujuneb uue Tesla hind vägagi konkurentsivõimeliseks.

Kuid sellega ei piirdu Tesla ambitsioonid sugugi. Tänavu avalikustati arusaam 2014. aastal müügile jõudvast esimesest linnamaasturist Model X. Tegevjuht Elon Muski sõnul muudab see inimeste arvamust linnamaasturitest.

S-iga samale põhjale ehitatav Model X on varustatud kahekordse elektrimootoriga, millest mõlemal on 60–85-kilovatine aku. Üks mootor on mõeldud esi- ja teine tagarataste jaoks, mis annab linnamaasturile nelikveo eelise.

Tuleb ka odavam kui üksnes tagaveoline versioon. Maksimaalselt suudab maastur ilma laadimata sõita 354–434 kilomeetrit ehk veidi vähem kui sedaan.

Kavandatava auto teevad omanäoliseks ka taeva poole avanevad pistrikutiiva tüüpi tagauksed, mis tagavad hea juurdepääsu seitsmekohalise sõiduki teisele ja kolmandale istmereale. Kuna ustel on kaks hinge, siis saab neid avada ka kitsastes parkimisoludes.

Veebruari keskpaigaks oli autole tehtud juba 500 tellimust.

Statistika näitab, et tellimiskeskuse avamisega kasvas ettevõtte veebilehe külastatavus 2800 protsenti. Steve Jürvetson on Eesti Ekspressile antud intervjuus öelnud, et Teslat ei kammitse hiiglaslikud diilerite võrgustikud, mis ei võimalda automüüjatel internetiajastusse jõuda. „Tesla teeb, mis tahab! Tahab, müüb internetis; tahab, paneb autod eBay oksjonile!” rääkis Jürvetson. Nüüdseks on ettevõte loonud maailmas 34 esindust, peamiselt USA-s ja Euroopas. Eestile lähim esindus asub Kopenhaagenis.

Võtab elektriautode turult koore Goldman Sachsi analüütikute hinnangul on õige Tesla strateegia hõivata varakult elektriautode esinduslikum segment, mis nende arvates on järgnevatel aastatel üks autoehituse kasumlikumaid harusid. Seega on nad veendunud, et just Tesla Motors koorib lähiaastatel elektriautode turult koore, nii nagu Apple teeb seda nutitelefonide turul. Tesla trumbiks konkurentide ees nimetatakse ka oma ala kõige säravamate talentide palkamist. Autode müüki ja turundust on palgatud juhtima hinnatud ekspert George Blankenship firmast Apple. Ettevõtte eri osakondi juhivad tipptegijad, kes on üle tulnud sellistest tuntud ettevõtetest nagu Google, YouTube, Apple, Ford, Toyota, Mazda, GM, Audi ja BMW. Kokkuvõttes sõltub Tesla edu ikkagi sellest, kui kiirelt ja millisel määral nafta hind kallineb, nii et suurem hulk inimesi pöörab pilgu elektriautode poole. Ent kui ka suured autotootjad hakkavad täiel rindel elektriautodega tegelema, siis kujuneb väiketootjale konkurentsis püsimine väga raskeks. Teslale kuulub aga mitmeid olulisi elektriautode tehnoloogia patente, mis muudavad ta suurtootjate jaoks ahvatlevaks ülevõtmisobjektiks. 1 14. MÄRTS 2012 23