Aed ja Interjöör by Eesti Päevalehe

KEVAD 2015 Erilehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629 Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@lehed.ee

AVASTA

UUENENUD FORESTER

O O TA M I N E TA S U S Ä R A – T I P P V O R M O N K Ä E S Elu on täis seiklusi ja avastamata teid. Et edukalt sihile jõuda on Subarul tõeline nelikvedu, suutlikud boksermootorid ja 3 aastat tasuta hooldust. Uuenenud Foresteri uskumatult vaikses, täiustatud kujundusega salongis püüavad pilku ultramoodne multimeediaseade ning eksklusiivsed sisustusmaterjalid. Täiusliku sõidunaudingu eest kannab hoolt uue põlvkonna automaatkast, mis nüüdsest on saadaval ka diiselmootoriga Foresteril. Tule proovima! Subaru Forester alates 23 900 € subaru.ee Kütusekulu 5,7-8,5 l/100 km, CO2 heitmed150-197 g/km. 3 aastat tasuta hooldust, läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Uuest ja vanast põimitud kodu Fotod: Eero Vabamägi

Pealinna ühes miljööväärtuslikus piirkonnas asuvas kolmetoalises korteris on ruumi kahele inimesele just parasjagu ning ära mahuvad ka pere lemmikud. Irmeli Karja

utikate võtetega on leitud optimaalne lahendus ja kõrged laed lisavad avarust. Mahedad toonid on pere eelistus. Koht on siin ka vanadel asjadel, mis oma kätega korda tehtud. Elutoas sai vana diivan uue rohelise katteriide ja see sobib nüüd oivaliselt laelambiga. Hubasust lisavad seinale paigutatud perepildid. Et pereemale meeldib süüa teha ja küpsetada, on korteris väga olulisel kohal köök. Siin on leitud sujuv lahendus ja kõik vajalik on sätitud perenaise käe järgi. Tänu maja paksudele seintele on korteris mõnusalt sügavad aknalauad. Köögi aknalaua on aga vallutanud lilled ja maitsetaimed.

 Vana Singeri õmblusmasina jalad ootavad lauaplaati – siis saab selle taga mõnusalt tööasju ajada. Ruumi säästmiseks viib magamistuppa lükanduks.

Vaata lisa: moodnekodu.delfi.ee  Magamistoas valitseb mahe ja soliidne tonaalsus. Tavapärase riiuli asemel on raamatud kummutil.

 Ühte ruumi mahub edukalt köök, söögituba ja elutuba.

 Pisikese ruumi peab lahendama nutikalt ja siin on see väga hästi õnnestunud. Kokandushuvilisel perenaisel on kõik vajalik käeulatuses.

 Korteris on ühendatud uus ja vana. Ajale vastu pidanud köögilaua ja -toolid tegi perenaine ise korda.

 Kivist lillealus sobib ideaalselt kokku kiviplaadiga vanni ümber ja seinal.

 Roheluses aknalaud on väga värskendav. Lemmikmaitseained on ka lillede keskel koha leidnud.

 Vannitoa elavdamiseks on leitud hea lahendus – mosaiikplaat kraanikausi ümber.

Jalg tunneb mõnu looduslikust põrandakattest Looduslike põrandakatete suurim väärtus on neist õhkuv soojus, mida on tunda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Signe Kalberg

ääkides looduslikest põrandamaterjalidest, nimetatakse kõigepealt lauda ja sellest valmistatud parketti, järgnevad kivi- ja keraamilised (savi)plaadid. Samas on looduslikeks põrandakateteks ka metallist põrandaplaadid ja klaaspõrandad. Paraku vajavad need n-ö külmad materjalid põrandakütet. „Levinumad looduslikud põ-

randakattematerjalid on endiselt puit, kork, linoleum ja kivi,” loetleb tarbijate eelistusi Floorin AS-i tootejuht Tarmo Titov. Ta lisab, et sisuliselt uut looduslikku materjali ei ole olemasolevatele lisandunud. Trend on pigem naturaalsete materjalide jäljendamises, et muuta põrandate üldine kasutamine mugavamaks ja lihtsustada hooldust. Põnevad LVT-plaadid

Looduslike materjalide vastupidavuse, kvaliteedi ja hinna määrab suurel määral toormaterjal, mida täiendab väga hästi välja töötatud ja täpne tootmisprotsess. Kindlasti ei leia naturaalsete põrandate puhul head, kuid samas odavat materjali. Veel tasub arvestada, et looduslikud materjalid on suuremal

INTERJÖÖR 2015 MESSIL

või vähemal määral elavad ja unikaalsed. See peegeldub nende värvi- ja mustrierinevustes – võimatu on ju leida rannalt kahte ühesugust kivi. Ka materjalide käitumine ei ole alati lõpuni ettearvatav. Puit tahab näiteks stabiilset ja normaalset õhuniiskust, mida keskküttega korterites on praktiliselt võimatu tagada. Samuti tuleb silmas pidada, et looduslike materjalide taastamine on nii töömahukas kui ka kulukas ning päris esialgset välimust enamasti ei saavutatagi. Tõenäoliselt ongi eelöeldu põhjuseks, miks üha enam leiavad kasutamist näiteks LVT-plaadid. Oma sisult on need väga vastupidavad mitmekihilised vinüülkatted, kuid nende disain on viidud maksimaalselt lähedaseks naturaalsete materjalidega nagu puit, kivi, metall jmt.

24.4. - 26.4.2015

mootoriga voodi tavavoodi hinnaga (pakkumine kehtib Level 2, Level 3 ja Level 4 madratsitele)

Foto: Floorin

Unikulma stend 209. Tere tulemast!

Hea uni saab alguse ergonoomilisest voodist, selleks me kaardistame kliente UnikLab arvutimõõtmissüsteemi abil. Mõõtmistulemuste ja uneanalüüsi põhjal valmistame käsitööna igaühele individuaalse voodi oma Soome tehases.

Kuidas teil magatakse?

Järve Keskus, Pärnu mnt. 238, 11624 Tallinn, tel. 666 1106, unikulma@unikulma.ee

7 Materjali on väga lihtne nii hooldada kui ka vajadusel taastada ning see on enamasti ka hinnalt soodsam. Uudse viimistluskihi edulugude hulka võib Titovi sõnul kindlasti lugeda Forbo Topshield2, Looduslikust materjalist valmistatud Marmoleumist on võimalik ehitada huvitavaid põrandaid.

mida kasutatakse naturaalsel Marmoleumil. Selle puhul säilitab materjal oma esialgsed omadused (naturaalsus, antistaatilisus, bakteriostaatilisus jmt) ning lisandub lihtne puhastatavus. Topshield2-ga viimistletud põrandad on praegu tunnistatud maailma kõige lihtsamini puhastatavateks silepõrandateks üldse. Naturaalne linoleum allergikutele

Tervisliku ja keskkonnasõbraliku eluviisi pooldajad võiks põrandakatte valikul mõelda naturaalse linoleumi peale. Juhtiv linoleumitootja Forbo on mõelnud naturaalset linoleumi tootes mitte ainult materjali vastupidavusele ja kergusele, vaid ka allergikutele. Marmoleumi tootmiseks segatakse kokku linaseemneõli, lubjakivipulber, puiduvaik ja -jahu. Segu pressitakse ühtseks materjaliks ja toonitakse looduslike pigmentidega. Lisaks praktilisele otstarbele saab Marmoleumi abil luua ka kordumatuid sisekujunduslahendusi. Marmoleumi puhul

pakutakse nüüd ka uut vormilist lahendust – erinevates suurustes mängulisi plaate, mis võimaldavad lihtsalt uusi ja teistmoodi disainilahendusi luua. Nimelt on võimalik Aquajet tehnoloogia abil lõigata materjali sisse väga

erinevaid mustreid ja kujundeid, põhimõtteliselt saab teha peaaegu kõike, mida klient soovib. Et arvuti abil juhitav veejuga lõikab Marmoleumi väga kõrge surve all, on seega tagatud suurepärane lõiketäpsus.

Looduslikud põrandakatted • Puitpõrandad – paigaldatakse betoonist aluspõrandale või otse laakidele. • Laudparkett – paigaldatakse betoonist või muust siledast materjalist (kips või- saepuruplaat) aluspõrandale. • Liistparkett – kannatab mitmekordset uuenduslihvimist, korralikul aluspinnal võib hästihooldatud saarest, tammest või eksootilisest puidust parkett kesta sadu aastaid. • Õhukene spoonparkett – kogupaksus 7–8 mm. Et pressitud aluskiht on tavapuidust tihedam, siis esemete kukkumisest jms tingitud löögijäljed näha ei jää. Paigaldatakse liimivaba click-ühenduse abil, st et vajadusel saab selle uuesti maast üles võtta ja uues kohas maha panna. • Linoleum – kulumiskindel põrandakate põhineb 100% looduslikul toorainel: sideaineks linaseemneõli segatuna loodusliku vaiguga, täiteaineks puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Paigaldatakse betoonist või muust siledast materjalist (kips- või saepuruplaat) aluspõrandale. • Korkkatted – hea heli- ja soojusisolatsiooniga, erineva mustriga korgiplaate on võimalik kasutada naturaalselt, lakitult ja suhteliselt uue võttena ka vahatatult. Vajab paigaldamiseks siledat aluspõrandat.

Kvartsist ja graniidist köögitasapinnad, trepid, põrandaplaadid ja palju muud otse tootjalt! KOGU LAOKAUP

-30%!

TULGE KOHALE JA LEIAME TEILE SOBIVA KIVI!

Sepa 16, Tallinn / tel 679 9395 / info@hansakivi.ee www.hansakivi.ee / www.compac.es

Kirjakandjast sai Eesti esimene kutsetunnistusega naispottsepp Vanad puupliidid on oma aja ära elanud – uued pliidid tehakse keraamilise plaadiga ja soemüürita. Signe Kalberg

„M

eie pliit oli vana, selle ümber pandud glasuurplaadid lagunesid ja pliidiraual haigutas mõra. Seepärast otsustasime uue pliidi tellida,” räägib Märjamaa elanik Kulla Kalso. Algselt oli uus pliit mõeldud vana asemele, kuid selle lõhkumise ajal selgus soemüüri äärmiselt vilets olukord – see oli kohe ümber kukkumas. Nüüd on pliit teises kohas ja ilma soemüürita. Perenaise sõnul salvestub soojus pliidi alumisse ossa ja sealt juba ülespoole. Pliiditegija leidmiseks polnud vaja eriti vaeva näha, sest pikema mõtlemiseta oli selge – selleks sobib kõige paremini Riina Siimar, kes oli sel ajal kindlalt Eesti ainus naispottsepp. Kulla sõnul oli Riina tema abikaasa endine töökaaslane ja seegi sai meistri valikul üheks otsustavaks asjaoluks. „Naispottsepaga on võimalik põhjalikumalt oma ideid arutada. Ja mis väga oluline – naine pottsepana koristab enda järelt, tema töökoht on alati korras,” kiidab Kulla. Enne ehituse alustamist tuli aga välja mõelda, milline võiks uus pliit olla. Pererahvas uuris internetist, lappas ajakirju ning pani joonise paberile. Võrreldes vana puupliidiga on uus köögi ehteks, ümber keraamilised plaadid ja sissehitatud soojussalvesti. Eriti meeldib perenaisele aga pliidiraua asemele pandud keraamiline plaat, millelt võib kas või enda sihverplaati imetleda. Kui tavaliselt ollakse harjutud nägema, et puude jaoks on pliidi alla rajatud panipaik, siis Kulla köögis on selline koht pliidi kõrval. Perenaise sõnul oligi see algselt mõeldud puude hoidmiseks, kuid nende asemel kuivavad seal peremehe säärikud ja muud tahenemist vajavad jalatsid. „Materjalid tõi pottsepp ise kaasa, meie omalt poolt otsisime pliidile kaunistuseks dolomiidist tahvlid, pliidi seljataguse ladus abikaasa ise,” mee-

Foto: Signe Kalberg

nutab Kulla Kalso pliidiehitamise aega, mis kestis kokkuvõttes kuu. Kuigi algul ei hakanud pliit hästi tõmbama, õigustab pärast väikest kõpitsemist see igati nähtud vaeva. Nüüd peab pererahvas plaani ka vana ahi uue vastu välja ehitada ja pottsepp on juba välja valitud – ikka Riina Siimar. Moes on soojad pingid

„Olin enne pottsepaks õppimist kirjakandja ja turbapakkija,” räägib Riina. Raplamaal Vigala vallas Vaguja külas elav Räuksu talu perenaine ja nelja lapse ema ei jäänud aga pärast turbatööstusest lahkumist koduseks, vaid otsustas pottsepaks õppida. Kui Siimarite talumajale laoti uut ahju, pliiti ja korstnat, vaatas tragi naine pottsepa tegemist suure huviga pealt ja tõdes peagi, et tahaks ka ise sellist tööd osata. Praeguseks on temast saanud Eesti esimene kutsetunnistusega naispottsepp, kelle õpetas välja pottsepp-meister Raivo Koppel. Riina arvates on naispottseppasid lisandunud, kui palju neid on, seda ta öelda ei osanud. Nüüdseks on Riinal loodud ka oma firma – OÜ Ahjuliisu. „Mind võlub selle töö juures see, et ükski pliit ja ahi ei ole ühesugune. Lihtsat ei olnud ametit õppides mitte midagi, aga raske ka ei olnud. Pottsepa töö meeldib mulle väga,” ütleb Riina Siimar. Ta soovitab neile, kes kavatsevad endale uue pliidi lasta ehitada, alustuseks selgeks teha, kui suur see peaks olema ja mis materjalist, sest – võimalusi on väga palju. Pliidi tegemisel kasutatakse käsivormtellist, tavalist punast tellist, samuti glasuurpottpliite (kahhel). Pottsepa sõnul on praegu moodi läinud soojad pingid ehk lesod (kummuli läinud soojad müürid). Soome tüüpi pliidid on hästi soojasalvestavad. Kõige enam aga tellitakse Riina sõnul graniitääre ja keraamilise pliidiplaadiga pliite.

Foto: Signe Kalberg

Pererahva ja pottsepa koostööna valmis pilkupüüdev pliit. Foto: Riina Siimar

Käsivormtellistest pliit.

SIM – Spartherm Installation Modules Stiilsed, vastupidavad ja salvestavad kaminad!

· Kiire montaaž (1-2 päeva) · Kiire ja tõhus ruumide kütmine · Ruumide ülekütmise vältimine kuna kütmine toimub soojuskiirgusel · Elegantne disain Spartherm Varia AS 2Lh-4S. SIM 3/2 Hind: 5736€ 4588€

Spartherm Varia M-60h-4S. SIM 1/3. HIND: 4920€ 3936€

Spartherm Varia ASh-4S. SIM 2/2. HIND: 5208€ 4166€

Spartherm Mini 2LRh-4S. SIM 2/2. HIND: 5328€ 4262€

Spartherm Arte 3RL-100h-4S. SIM 2/3. HIND: 8928€ 7142€

Spartherm Varia M-80h-4S. SIM 2/3. HIND: 5676€ 4540€

Spartherm Arte U-50h-4S. SIM 2/3. HIND: 7128€ 5702€

Spartherm Varia 2R-55h-4S. SIM 1/3. HIND: 5328€ 4262€

Spartherm Arte U-70h-4S. SIM 1/3. HIND: 7680€ 6144€

www.12kaminat.ee · info@12kaminat.ee · Tel: +372 6799399 · Sepa 16, Tallinn

Lastetuba: väikese printsessi roosamanna Moodnekodu.ee viis sügisel läbi vahvate lastetubade fotovõistluse. Pilte oodati lahedatest lastetubadest, olgu tuba siis beebi või päris suure lapse oma. Agne Narusk

otosid saadeti üksjagu, oli mida vaadata ja kust ideid ammutada. Palju kohtas ühe kindla multifilmi või muinasjutu tegelasele pühendatud sisekujundust, olgu siis iidoliks Minnie, Simpsonid, Sid „Jääajast” või Hello Kitty. Teise suure seltskonna moodustasid väikeste tüdrukute emad, kes on lasknud oma fantaasial piirideta lennata. Mõned vahvad näited.

Vaata rohkem: http://moodnekodu.delfi.ee

Kevadised uudistooted Sophisticated Livingus!

 Noor neiu sai heledates toonides vintage-elementidega toa sünnipäevaks ja siin valitseb mõnusalt helge meeleolu. Mööbli puhul sobib ütlus – mis ühele vana, see teisele uus. Kõik on detailideni läbi mõeldud. Margaret

 Kolmeaastane tüdruk sai endale korteri ümberehitamise käigus päris oma toa – helges romantilises stiilis. Toas on küll vaid 7,5 m² põrandapinda ja madalamas osas kõrgust vaid 80 cm, aga kõik, mis vajalik, mahub tuppa ära. Piisavalt jääb ruumi ka mängimiseks. Jaanika

Siin on püütud võimalikult ära kasutada seda ruumi, mida pakub pisike paneelmaja tuba. Tegemist on väikese Estelle toaga. Voodi kohale on riputatud heegeldatud pits, mille alla on peidetud valgus – see muudab õhtud õdusaks. Seinale on joonistatud tavaliste värvipliiatsitega puu, mille tüvepidi ronib üles mängukass. Puu ees ripub võrkkiik, kuhu saab panna mänguasjad puhkama. Reelika

 Katusealune on koht, kuhu on hea kujundada lapse tuba – põnev ja sobiv väiksemale inimesele. Helise tütre toas valitseb lihtne ja harmooniline interjöör. Siin on ruumi nii õppimiseks kui ka Helis niisama olemiseks.

 Hele, naturaalne ja päikeseline – sellises hubases keskkonnas elab üks väike piiga, tundes oma toast suurt rõõmu, iseloomustab pere loomingut väikese neiu ema. Kristina

Ideid tüdruku toa kujundamiseks

www.homedit.com on kokku pannud 30 ideed, milline võiks olla tüdruku tuba. Selge on ju see, et kui perre sünnib tütar, on üsna tavapärane valik sättida nii laps kui ka tema ümbrus roosasse. Pane aga mõtted tööle ja leia roosa kõrvale mõnus paariline või katseta julgesti hoopiski muid värve. Tulemus võib olla päris lõbus. Allikas: moodnekodu.ee

Müügil suurim ja parim valik eestimaiseid ahjupotte kahhelahjude, kaminahjude, kaminate, pliitide ja soemüüride ehitamiseks.

LAHTIKÄIVAD SÖÖGILAUAD, RIIULID JA TOOLID Tel 50 11 784 •

• www.restore.ee

OÜ SAVITON

Laevastiku 3g, 10313 Tallinn Tel. 662 6350 info@saviton.ee www.saviton.ee

Tene Kaubandus OĂ&#x153;, Lihula mnt 22B, 90510 Haapsalu Tel +372 47 22000 | Fax +372 47 22001 | info@tenekaubandus.ee | www.tenekaubandus.ee

Peegli muudab omapäraseks selle eriline raam.

Foto: Shutterstock

Peegel interjööris – skeptikud laidavad, teised kiidavad Oskuslikult paigutatud peegel või peeglid lisavad toale valgust ja sära. Agne Narusk

eegelpinnaga saab teha tõelisi kübaratrikke – muuta kitsad ruumid laiemaks, väikesed suuremaks, vahendab Ideesahver.ee. Peegel on sisekujunduses nagu peitekreem kosmeetikas – peegelpinna abil saab varjata esemeid või kõrvalisi ruume („8 stiilset sähvatust kodukujundajale”, Ene Läkk). Kui pikerguse ruumi pikemas seinas on aken, tasub vastassein katta peegliga. Koos sellise virtuaalruumi tekkega saab ühest aknast kaks ning tuba tundub poole suurem. Sama trikk sünnib seinatäie peegelpinnaga väike-

ses toas või isegi uksepikkuse peegliga, mis loob eufoorilist mõnutunnet tekitava olukorra. Oskuslikult paigutatud suur peegel või mitme väiksema nutikalt paigutatud peegli kasutamine lisab toale valgust ja sära ning jätab väiksest toast tunduvalt suurema mulje. Peegli muudab omapäraseks selle eriline raam. Sisekujundajad soovitavad julgemalt kasutada vanu pildiraame – sobiva ja omanäolise raamiga annab palju ära teha. Siis on peegel toaseinas justkui üks uhke maal. Selliseid raamitud peegleid võib paigaldada näiteks segamini raamitud fotodega jne. Päris sageli valgustatakse peegleid, kuidas ja millise nurga alt seda teha, võiks küsida sisekujundajalt. Kööki – miks mitte?

Peeglit on kasutatud ka köögi tagaseina materjalina. Tagaseina all

mõeldakse alumiste ja ülemiste kappide vahelist seinaosa tööpinna taga. Kuid ettevaatust: kindlasti pole see perenaisesõbralik valik – peegelpind nõuab pidevat hoolt, et vähegi esteetiline välja näha, jagab kogemusi sisekujundaja Sirje Kadalipp www.solness. ee. „Kujunduslikult ei tundu selline valik samuti eriti veenev. Peegeldades esemeid ja ruumi, tekitab see pigem segaduse ning ruumiliselt eksitava mulje. Kirkast peeglist diskreetsemana mõjub hall või pronksitooni peegel,” kirjutab ta. Viimasel ajal on päevakorda tõusnud mustriga peeglid ja matistatud peeglid. Mustriga peegel on suurepärane kaunistus vannituppa, halli, esikusse – omanäoline peegel annab efekti juurde. Matistatud peegel sobib suurepäraselt nii moodsasse kui ka klassikalises stiilis interjööri (vt www.sisustusweb.ee).

Üks asi veel: kui peegel, millele on ette nähtud ka kasutusfunktsioon, riputada liiga kõrgele, ei ole sellest suurt kasu. Uskuda või mitte?

Skeptikud ütlevad, et suurte peeglite kasutamine sisekujunduses on sootuks kurjast – need lõhuvad ruumi ja murravad valgust. Teised viitavad peeglitele ajast aega omistatud müstilisele väele – peegel magamistuppa ei sobi kindlasti, sest see peegeldab magajale tagasi tema päeva jooksul kogetud negatiivseid tundeid. Peeglist räägitakse ka kui uksest teispoolsusesse. Kas seda või näiteks feng shui põhimõtteid uskuda, on igaühe enda otsus. Küll teavad väikeste laste emad omast käest öelda, et lapsed kipuvad kergesti ehmuma, kui unesegune pilk peeglisse satub.

& %. ,A (/&&5" ª 9sÍ Ę ¤ Ü ¤sĘ « ¾ sĘ¡wwÖÍÂ ĘÂ s ÍÂÈöĘ ¤ ¢È ¾Ę¡ww~÷Ę±» ¾ssÈ±¾ĘÖs ÈÍ~Ę¡sĘs¾Ö Ę ªÍÍÈÍÖs ĘÖw ¢Â ªs¢ÂüĘcs¤ ÂĘ«ÐÐ Ę ª¹« ĘÈssÂÈÍÖ « ¾ s¤Ę»¹ « ÖsÈ ÂÈĘ

2Z ę ¤ ¢È¾ »s¢ ÈÈ ÂÈ÷ĘÖ « Í ĘÂ ¤¤ ÂĘ ¢ ¾ ÂÈ ù

´¾Â ªs¾ «ss¤Ę9Z22Ę 0ÍÍÈsÂÍĘé÷ñĘ Í¾±È

¢Â ¾ ÈÍ Ę»ÐÂ « Ę 0ÍÍÈsÂÍĘé÷íĘ Í¾±È

´¾Â ªs¾ «ss¤Ęè÷êĘÂă¢× 0ÍÍÈsÂÍĘé÷íĘ Í¾±È

´¾Â ªs¾ «ss¤Ęè÷êĘÂă¢× ÷ĘıĘ¢ « ¤ÍÂÈÍÂĘ 0ÍÍÈsÂÍĘé÷íĘ Í¾±È ¤ Ü ¤sĘ « ¾ sĘ 2Z Ę ¤ ¢È¾ »s¢ È Ę»¹ « Ös ĘÖw ªs¤ÈĘîèįĘÍ¤sÈÍÂ ÂĘ ÈssÂÈÍÖ « ¾ s¤÷ĘÂ ĘíëįĘ±ÂsÂĘ Ð ¾± « ¾ s¤üĘ9 ĘÈ¹ ÂÈsÖs Ę 2Z Ę »s¢ È ÷Ę ÈĘ¢ Â¢¢±««sÈ s ¤ ¢Í Ę±ÈÂÍÂ Ę±«ĘP «ÍĘ¡s±¢ÂĘÂ±± Âs Ę¡Í~sĘ Èw«süĘ ¤ ¢È¾ « ¾ sĘ±ÂÈsª ĘI¹ ¡sªss Ę ¤ ¢È¾ ~´¾Â ¤ÈĘ9±¾ ĘI±±¤ĘP»±È÷Ę ¤ Âs¢ÂĘÈ±± sª Ę ¤ ¢È¾ « ¾ sÈĘ0 Ö ¹¤ Ę0 ª sÈ´´ÂÈÍÂ ÂĘ¡sĘ±ÂÈsª Ę ÂÈ Ę ¢± s¤ ¢ ¤ÈĘ ¤ ¢È¾ È±±È¡sÈ ¤Èü

( §AC A A ª ×××ü ¤ ¢È ¾ü

¤ ¢È ¾Ĺ ¤ ¢È ¾ü

ıëïêĘîìèĘðèĘðð

Seinatera seinale Agne Narusk

ellel meist poleks külmiku uksel mõnd tähtsat meeldetuletust, lapse joonistust, retsepti, kolepilte ülisuurtest inimestest, fotot kallikesest või tähtsat mõttetera, mis aitab päevi õhtusse saata. Mõtteterade, tsitaatide ja ütluste kasutamine kodukujunduses on populaarsust koguv trend, jagab oma tähelepanekut Elustilist.ee. Mis tähendab, et koduomaniku jaoks olulised mõtteterad kolivad külmikuukselt elu- või magamistuppa, kenasti raamituna. „Seinad on esimesed, mida ruumis näeme – need loovad ruumi meeleolu ja annavad kohale energia. Ruumi seinapindade dekoreerimiseks on tuhandeid võimalusi – valida võib seinapindade värvimise, tapeetimise või fototapeediga katmise vahel,” jagab Elustilist.ee. „Üks lihtne ja efektne võimalus on seinapindadel mõtteterade või tsitaatide kasutamine pildiraamis või kleebituna.” Kui seinale pole võimalik tsitaate panna, võib julgelt ära kasutada trepiastmed, mööbli küljed või muud huvitavad pinnad. Elu on ilus. Ma armastan end. Oled see, millest sa mõtled. Per aspera ad astra. In vino veritas. Armastan sind alati. Ela hetkes. Naudi päeva. Miks mitte neist eriti hingelähedane ära raamida, seinale riputada või sõbrale kinkida?

Äriideeks vormitud leid

Kui ise ei viitsi fonti valida, kirjutada, printida ja raamida, saab huvitava ja kauni mõttetera tellida. Seda võimalust kasutavad ettevõtted ja organisatsioonid usinalt, et nende abil töötajaid innustada või äripartnerile kingitust teha. Vaata näiteks www. facebook.com/seinatera ja sul tekib kohe vahvaid ideid, mida

professionaalsete seinaterade pakkujate abil teostada. „Seinatera loomine oli loogiline samm, milleni jõudsime läbi oma kodu kujundamise. Sisekujundusideid otsides jõudsime sageli skandinaavia stiilis interjöörideni, kus olulisel kohal olid minimalistlikud (seina)pildid, sh mõtteterad ja ütlused,” räägib Kadri Muru, üks Seinatera loojaid, portaalis Moodnekodu.ee. Tõsi on, et eriti levinud on nende kasutamine Skandinaavias. Seinaterad sobivad nii seinale, riiulile, kapile kui ka põrandale; neid võib kasutada ühekaupa või omavahel kombineerida. „Iga inimese isiklik ruum peaks peegeldama tema eelistusi, huvisid ning mõtteid, samuti motiveerima ja inspireerima, miks mitte tuletama meelde olulist ning tähtsat elus. Kodu ja/või tööruum on kohad, kus veedame olulise osa päevast, seetõttu on oluline, et keskkond oleks meeldiv ja positiivne,” lisab Triinu Põld, teine Seinatera asutaja. Ja kui õpetlikud laused silme all tunduvad liiast, jääb alati võimalus riputada seinale puhas valge leht kirjaga: „Tabula rasa”.

Koduportaal INkodu.ee SISUSTUS – EHITUS – AIANDUS

OHTRALT AJAKOHAST INFORMATSIOONI!

www.inkodu.ee

Penter sillutustellised sobivad terrasside ehitamiseks, sest need talletavad endasse päikesesoojuse ja on peaaegu hooldusvabad.

Oma aed – isiklik nurgake nautimiseks ja lõõgastumiseks! Evelyn Parv Wienerberger AS-i turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator

Igapäevaelu kiire elutempo juures on kõigil vaja kohta, kus vaimu puhata ja tervist turgutada. Sestap veedavadki paljud esimeste soojade ilmade saabudes kuni sügistoimetusteni oma vaba aega looduses või koduaias toimetades. Kevad on alati muudatuste ja ümberkorralduste aeg, ja seda kindlasti ka aias. Väliruumi või aeda kujundades saab üsna lihtsalt oma kodu ning eluruume laiendada ja luua paiga mõnusaks ajaveetmiseks! Sõltuvalt sellest, kas loete end nende hulka, kellele meeldib käsi mullaseks teha, või nende hulka, kes naudivad pigem valmis ja vähest hooldust nõudvaid lahendusi, tuleks mõelda ka koduaia kujundamisel. Kombineerides omavahel sillutatud alasid ning taimi, pehmeid ja kõvasid materjale saab luua hästi läbimõeldud ja töötava ruumilahenduse, mis tähendab ühtlasi paremat elukvaliteeti. Õige ehitusmaterjali valik mõjutab pikka aega Mõeldes sõnale sillutuskivi – tänavakivi, turgatab esmalt mõttesse klassikaline

arhitektuur ning tumedad või punakaspruunid värvused. Tegelikult on olukord hoopis põnevam! Tänu jätkuvatele edusammudele tootearenduses saab sillutuskive valida väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinnaviimistlustega. Seetõttu leiavad Penter klinkersillutustelliste tootevalikust sobiva nii modernse, klassikalise kui ka looduslähedase mõtlemisega aiaomanikud. Tooraine hoolika valiku ja töötlemise ning uusimate tootmissüsteemide abil valmivad sillutustellised ei kaota aastate jooksul oma kaunist välimust ja pakuvad oma ajatu ilmega rõõmu veel tulevastele põlvkondadelegi. Et tellis on kõdunematu, on tema kasutusiga praktiliselt lõpmatu. Lisaks sellele on neid erakordselt vastupidavaid ja loodussõbralikke kive lihtne paigaldada. Hea Saksa kvaliteet Suurem osa Eestis pakutavate Penter klinkersillutustelliste tootevalikusse kuuluvatest sillutustellistest toodetakse Wienerbergeri tehastes Saksamaal. Eestis, Aseri tehases toodetakse klinkersillutustelliseid praegu kolmes värvitoonis ja kahes pinnaviimistluses: punane sile / kare, Terrakota (punase- ja pruunikirju) sile / kare ning Terra (tumepruun) sile / kare.

Penter sillutustelliste tootevalikusse on lisandunud ka uued Aseris toodetud paksemad punase- ja pruunikirjud kareda pinna Terrakota sillutustellised mõõtmetega 200 x 100 x 71 mm. Ühtlasi on paljude olemasolevate sillutuskivide formaadid täienenud õhemate, 45 mm paksusega sillutuskividega. Paksemad, 71 mm läbimõõduga sillutustellised on mõeldud eelkõige kasutamiseks teedel, mis on ette nähtud ka raskemate sõidukite (bussid, raskeveokid) pidevaks liikumiseks. Vähem koormatud kõnni- ja rattateede ning aiateede ja terrasside ehitamiseks sobivad sillutustellised paksusega 45 ja 52 mm. Lähme õuest tuppa Et sillutustellised talletavad endasse päikesesoojuse ning on peaaegu hooldusvabad, sobivad need hästi terassidele ja väliköökidesse. Penter sillutustelliste tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab happe-, soolaja õlikindluse. Tänu omapärasele karedale pealispinnale on sillutisel ka mugav ja ohutu kõndida. Kasvuhoonetes ja talveaedades kasutamiseks on neil oma eelis. Tänu väga väikesele veeimavusele (alla 6%) laseb sillutatud pind, milles vuukide osakaal on ainult 10%, veel läbi vuukide

Punasekirjudest Westfalen sillutuskividest laotud kõnnitee.

The Baltic Brick and Roof Award 2011 sillutustelliste kategooria võitja – Aida ja Põhja tänava planeering Pärnus (Kavakava OÜ). Sillutisena on kasutatud antratsiitpruuni varjundiga klinkersillutustelliseid Dresden.

Terrass on ehitatud Potsdam sillutustellistest.

20 Väliköögi põranda ehitamiseks on kasutatud Aseris toodetud Penter klinkersillutustelliseid Terra Kare ning kamin ja pitsaahi on ehitatud Terca keraamilistest tellistest St. Paul’s.

pinnasesse imbuda, andes olulise panuse ümbritseva pinna tasakaalustatud niiskusbilansi saavutamiseks. Kui siiani oleme harjunud sillutustelliseid nägema pigem välistingimustes, saab neid põneva lahendusena kasutada ka sisekujunduses, näiteks esikute, köökide ja abiruumide põrandate katmiseks. Sillutustelliste eelised Hiljuti sõbrannal külas käies kurtis ta kõikjal mustava pori üle, mis pärast lume sulamist määrib jalanõud, autod, koduloomad ja

kodu. Andsin talle nõu kaaluda sillutustelliste kasutamist õue- ja sissesõidutee katmiseks. Põhjuseid, miks eelistada ja valida keraamilisi sillutuskive, on palju: • lihtne paigaldada • mitmekülgsed ja piiramatud kujundamisvõimalused • looduslikud värvid • absoluutne värvi- ja külmakindlus • kulumis- ja UV-kindlus • libisemiskindlus ja turvalisus • pikk kasutusiga ja aegumatus • erakordne vastupidavus

• tagab vihmavee imbumise pinnasesse • loodussõbralikkus Keraamilised sillutuskivid on hinnaklassilt kallimad kui betoonist valmistatud lahendused, kuid siinkohal tasub arvestada sellega, et kui värvitud toodetel kulub ning pigmenteeritud tootel pleegib värv tuhmiks 3–5 aastaga, siis klinkersillutuskivi on kõrgel temperatuuril (u 1100 °C) põletamise tulemusel UV- ja kulumiskindel. Seetõttu on nende kasutusiga praktiliselt lõpmatu. Killustikku kasutades tuleb arvestada umbrohutõrje ning peagi vajaliku materjali juurdeveoga. Seega uuri enne pinnakatte lõplikku valikut mitmeid võimalusi ja arvesta tulevikku silmas pidades kõikide kulutustega.

Sakslased tulid turule väga põnevate energiasäästlike LED-valgustusega sillutuskividega. Valgustatud sillutuskivid on varustatud LED-valgusdioodide ja trafoga, mida saab ühendada tavalisse vooluvõrku (kuni 230 volti). Selliseid sillutuskive on valge ja mattvalge valgustusega tumedatele, antratsiitpruuni varjundiga Dresdeni sillutuskividele. Lisaks aedades kasutamisele sobivad need ka sissesõiduteedel kasutamiseks, sest taluvad raskust kuni 1,5 tonni. Külastage näidistesaali Parima ülevaate Penter klinkersillutustelliste tootevalikust saate Tallinna näidistesaalist, aadressil Peterburi tee 46. Info ja tehniline konsultatsioon telefonil 618 1902. Rohkem teavet Penter sillutustellistest ja teistest toodetest leiate kodulehelt www.wienerberger.ee

Lisainfo: www.altermoobel.ee MAIS SAABUB UUS KAUP!

APRILLIKUUS ALE -20% !!!

Kauplus ALTERMÖÖBEL Peterburi tee 65, Tallinn tel 600 3788 Avatud E–R 10–19 L 10–17 P 12–15

Toataimed vajavad samuti suvepuhkust Foto: Shutterstock

Suveks õue viidud toataimed tasuvad hiljem hoolitsuse eest lopsakuse ja õitemerega. Vilve Torn

äes on aeg, mil juba suurem osa meist nädalavahetuseks suvilatesse või maakodudesse põikab ning pikemaid puhkuseplaane pidama hakkab. Ent enda ja pereliikmete patareide laadimise ajal ei tohiks ära unustada ka oma rohelisi toakaaslasi – ka enamik neist tahab õue suvepuhkusele minna. Et nautida õhku, päikest ja öist jahedust. Samuti muudab suvitusperiood taimed tugevamaks ning haigustele või kahjuritele vähem vastuvõtlikumaks. Toataimede õue viimises pole ju iseenesest midagi uut, sest juba meie vanaemad sättisid suveks pelargoonid või toakased varjuliste õunapuude või suuremate marjapõõsaste alla. Kui toataimi pole võimalik puu või põõsa vilusse tõsta, tasub need vähemalt rõdule viia. Sel juhul tuleks toataimed asetada aga nii, et rõdupiire neid vähemalt keskpäeval kuuma päikese eest kaitseks. Kindlasti tuleb rõdul senisest tähelepanelikum olla ka kastmisega, sest palavatel päevadel tõuseb seal temperatuur väga kõrgele ning õhuniiskus on väga madal. Tallinna botaanikaaia teadur Urmas Laansoo ütleb, et toataimede õige õueviimise aeg on mai lõpus või juuni alguses, kui hilisöökülmade oht on möödas. Taimede suvekorterisse transportimiseks tuleks valida vihmane või pilves ilm, sest siis kohanevad taimed järskude asukohatingimuste muudatustega paremini. Samuti võiks selle tegevuse ette võtta hommikul või õhtul. Laansoo lisab, et isegi lõunapoolselt aknalt õue viidud taimed võivad õueviiduna päikese käes päikesepõletuse saada ning seepärast tasuks esialgu kõiki suvekodus-

Torkivad kaktused suvitavad õues meelsasti. se viidud taimi esimeste nädalate jooksul rohelise varjukangaga varjutada. Viimast müüvad kõik aianduskeskused. Siin on aga pigem oluline jälgida, et varjukangast taimedele peale ei unustataks. Taimedele kohavalikul peaks kindlasti jälgima sedagi, et varjulembesed taimed (enamik orhideelisi, sõnajalad, võhalised jpt) saaksid koha aia varjulisemas paigas. Päikest taluvamad toataimed võib Laansoo sõnul pärast ühe-kahenädalast kohanemist valgemasse kohta ümber tõsta. Kastmine ja väetamine

Urmas Laansoo sõnul sõltub õues suvitava taime kastmine temperatuurist ja poti materjalist. Savipotist kasvav taim vajab sagedamini kastmist ja plastpotis harvem, sest läbi plastpoti seina vesi ei aurustu. Kõige kindlam on alati sõrmega katsuda. Kui muld on kuiv, siis tulebki taimele juua anda. Kasta tuleks võimalusel siiski hommikul, et taim oleks kogu päevaks veega varustatud. Laansoo soovitusel tuleks enamik taimedest õues koos potiga maa sisse kaevata ja

kindlasti ei tohiks unustada väetamist. „Kasvavaid või õitsvaid taimi võiks lahja täisväetise lahusega väetada kuni septembrini üks-kaks korda kuus,” ütleb Laansoo. Keda suvekorterisse viia?

See on igati tervitatav, kui me kõiki oma toalilli nimepidi tunneksime, kuid alati see nii ei ole. Üsna sageli saab aga juba taimele peale vaadates aru, kes neist soovib suveks õue minna ja kes seda kohe üldse ei taha. Mida tugevamad ja nahksemad on toataime lehed, seda paremini taluvad nad suvist õueperioodi. Kui taimel on aga väga õrnad ja õhukesed lehed (nt sõnajalad), tasuks ta siiski suveks tuppa jätta. Lisateavet võiks lugeda ka kaktuste suvitamise kohta. Kuigi enamik neist talub kõrbekuumust ja halastamatut päikest, on nende seas liike, kes eelistavad varjulist kasvukohta. Meie kodudes väga armastatud jõulukaktus on üks neist, mis otsest kuumavat päikest lagipähe ei talu. Laansoo lisab, et enamik toataimi tuleks tuppa tagasi tuua augusti lõpus või septembri alguses, igal juhul peab seda tegema

enne öökülmade tulekut. Selle toimingu juures tasuks igaks juhuks üle kontrollida, et taimedega koos tigusid, vihmausse või ämblikke tuppa ei viiks. Kelle võib suveks õue viia? • Kalamondiinipuu – võib viia • Vahemere alpikann – võib viia • Ääris-draakonipuu – võib viia • Sõnajalg – oleneb sõnajala liigist, nefroleepi ei maksa viia • Kummipuu – võib viia • Luuderohi – võib viia • Meeldiv monstera – suurt taime ei maksa, võib transpordil kannatada saada • Orhidee – neid on 22 500 liiki, sõltub liigist ja sordist, kuukinga ei maksa õue viia • Säntpoolia – tundlik liigse niiskuse suhtes, vihmasel suvel ei maksa õue viia • Tõlvlehik – võib viia • Noliina – võib viia • Flamingolill – ei või • Dendroobium – oleneb liigist, enamik liike talub suveks õueviimist • Tääkliilia – võib viia

Trikki ei ole –

nii hea pakkumine ongi!

Tegutse!

*Osta SNICKERS Workwear tööpüksid saad

KINGITUSEKS

SNICKERS Workwear logopusa art 2820/1804

* TASUTA

SNICKERS Workwear logopusa art 2820/1804

Klassikalise lõikega, kvaliteetne ja mugav pusa on valmistatud vastupidavast ent pehmest kangast. Materjal: 80% puuvill, 20% polüester; 330 g/m². Eelpestud. Suurus S-XXL. Värv: helehall.

TAVAHIND

46 €

Pakkumine kehtib kõikide SNICKERS Workwear tööpükste ostu puhul (v.a lühikesed püksid) Service+ tööpüksid naistele

CoolTwill tööpüksid

art 6700/0400

art 3311/1818

49 €

65 €

art 3923/1804

86 €

Rip-Stop tööpüksid ripptaskutega

DuraTwill ripptaskutega tööpüksid

XTR Canvas+ ripptaskutega tööpüksid

art 3213/5804

art 3212/7404, 3212/1604, 3212/1704, 3212/3204

art 3244/0404

79 €

86 €

127 €

Rip-Stop 3/4 pikkusega tööpüksid ripptaskutega Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.07.2015 või kuni kaupa jätkub!

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

Külmakindel või külmaõrn?

Foto: Tiit Blaat

Tänapäeva võimaluste paljususes taimede hankimisel ei maksa ära unustada väga olulist tõsiasja – neil tuleb üle elada ka Eestimaa vastuoluline talv, kus miinuskraadid võivad langeda küllalt madalale. Kristiina Viiron

õige kõvemat heitlust mitmesuguste talvetingimustega peavad pidama puittaimed. Kui mitmeaastastel rohttaimedel talveks maapealne osa hävib ja talvitumine külmakindlatel liikidel toimub avamaal mullas, siis puittaimede osad igal aastal ei hävi ning peavad talve üle elama. Lõunapoolset päritolu taimed seda aga teha ei pruugi. Kui need ka välja ei lähe, on neil suur risk külmakahjustuste tekkeks. Ka ei taha

liigid, mis pole meie oludesse kasvama loodud, siin edeneda. Pika nimekirja külmakindlatest puu- ja põõsaliikidest Eestis leiab Eesti Dendroloogia Seltsi koduleheküljelt. Selle nimekirja aastatepikkuse kogemuse põhjal koostanud dendroloog Aino Aaspõllu märgib, et külmakindlateks liikideks Eesti oludes saab pidada neid, mis talvituvad meil rahuldavalt, õitsevad ja annavad ka idanevaid seemneid.

Pojeng on vana taluõue taimena külmakindel püsik.

DIVERO EHITUS

• • • •

Grillmajad Aiamajad Saunad Kuurid Tallinna 58, Kuressaare tel. 523 6664 www.aiamajad24.ee

Nulud, kuused, männid, kadakad

Pikas nimekirjas leidub nii Eesti pärismaiseid kui ka võõrliike ning seda tasub kindlasti enne haljastusplaanide tegemist uurida. Iseäranis näiteks hekitaimede valikul, mil ostetakse korraga suurem hulk taimi. Ja kui siis langeb valik külmaõrna liigi kasuks, saavad kulutused hiljem külmavõetud taimede asendamisel suured olema. „Tartus oli California ebaküpressi hekk, sügisel oli ilus, aga kevadeks olid järel vaid rebasesabad,” viitab Aaspõllu. Ometi meie aianduskeskused neid müügiks pakuvad. Aaspõllu soovitab eelistada Eestis kasvatatud taimi ja mitte osta soojema kliimaga riikidest sissetoodud taimi, mis ei pruugi siin vastu pidada. Hästi kasvavad Eestis näiteks mitmesugused nulud: hall nulg, Mandžuuria nulg, Korea nulg, mäginulg, Sahhalini nulg, Siberi nulg ja Jaapani nulg. Samuti kasvavad hästi erinevad kuuseliigid, alustades nimekirja harilikust ja torkavast kuusest, jätkates Kanada, Siberi ja Serbia kuusega. Sama saab öelda ka mändide kohta – külmakindlad liigid on harilik mänd, keerdmänd, must mänd ja mägimänd. Eesti talved elavad kenasti üle ka mitmed kadaka- ja lehiseliigid ning Kaug-Idast pärit mikrobioota. Pikk on ka külmakindlate lehtpuude ja -põõsaste nimekiri, kust leiab mitmeid vahtraid, nagu hariliku vahtra ja tema vormid ning hõbe- ja tatari vahtra, seevastu näiteks hall vaher on Eestis külmaõrn. Oma külmakindlust on meil tõestanud hulgaliselt rododendroneid, enelaid, sireleid, kontpuid jt meie koduaedades ja parkides levinud liike ning nende vorme.

talved, nii et taime võrsed jõuavad puituda ja peavad külmale vastu. Saarte keskmine talvine õhutemperatuur on mandri omast ka kõrgem. Näiteks on Aaspõllu sõnul niisugune taim, millest mandriinimesed vaid unistada võivad, verev sõstar, millel on dekoratiivsed säravpunased õied. Märge „kehtib Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti kohta” on külmaõrnade liikide nimestikus juures ka näiteks hiigelelupuul, põldvahtral ja tema vormidel, punasel hobukastanil ja veel mõnel teisel liigil ja/või vormil. Külmaõrnus ei tähenda seda, nagu ei elaks taim siinseid talvesid üle. Elavad küll, kuid nende taimede oksad võivad saada talvel külmakahjustusi. Näiteks on Eestis küllalt sage vaatepilt külmavõetud okstega jugapuu. Taimede kaitsmiseks kaetakse külmaõrnu taimi talvel, samuti tasub neid istutada varjulisse kohta, mitte lagedale platsile tuulte meeltevalda. Soovitussortiment

Viljapuudest külmaõrnemad on ploomid, maguskirsipuud ja pirnipuud, seetõttu on soovitav Eesti külmemates kohtades oma koduaeda taimi valides teha tutvust vanade tuntud sortidega ja Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses uute aretatud sortidega. Aiandusliidu juures tegutsev puuviljakomisjon on koostanud soovitussortimendi, kuhu kuuluvad sordid on katsetuses või kasvatuses olnud hulk aastaid ning need sobivad meie oludesse. Pirnidest on seal näiteks ‘Pepi’, ‘Kadi’, ‘Kurvitsa lemmik’, ‘Karmla’, ‘Belorusskaja pozdnjaja’, murelitest ‘Arthur’, ‘Meelika’, ‘Elle’, ‘Leningradskaja chernaja’. Ploomidest ‘Ave’, ‘Kadri’, ‘Liisu’, ‘Noarootsi punane’.

Külmaõrnad liigid

Taluaialilled

Teise nimekirja on dendroloogide selts koostanud külmaõrnade liikide kohta. Nii mõnigi aiapidaja tahaks seda lugedes ilmselt kõvahäälselt teatada, et tema aias kasvab üks või teine liik juba pikki aastaid ning nii see võibki olla. Näiteks osa liike on mandril külmaõrnad, kuid kasvavad edukalt saartel, kus on pikad sügised ja pehmed

Samuti tasub püsikuid valides hinnata nende külmakindlust. Külmaõrnad taimed avamaatingimustes ei talvitu ning nende juurikad või sibulad tuleb talveks välja kaevata ja hoida ületalve jahedas ruumis. Külmakindlad püsikud on kindlasti nn vanad taluõue taimed. Sibullilledest talvituvad avamaal tulp, nartsiss, lumikelluke, krookus jt.

Foto: Shutterstock

Tihe hekk asendab edukalt piirdeaeda Tiheda heki saab pideva pügamisega. Hästi tähtis on istutamisel teha tagasilõikus, et taim saaks harunema hakata – muidu kasvab see üksnes kõrgusesse.

Õigesti pügatud hekk kasvab tihedaks ja läbipääsmatuks, kust on võimatu läbi tungida. Kristiina Viiron

aunis ja kindel variant asendamaks tehislikku aeda on kasvatada krundipiirdel tihedat hekki. Õige vahemaa tagant istutatud ja vajalikul määral pügatud puudestpõõsastest moodustub nii tihe kaitse, kust ei pressi läbi loomgi, inimesest rääkimata. Vaja on vaid kannatust varuda, kuniks hekk õigesse kõrgusesse ja laiusesse kasvab.

viir-, kont- ja kukerpuudest, Ungari sirelitest, pärnadest, pihlakatest või ka kibuvitsadest, pargiroosidest jne. „Ideaalne hekitaim on ka harilik sarapuu. Kui veel punaselehelist vormi sisse panna, saab väga ilusa heki,” räägib Orgmets. Kui endal või tuttaval on käepärast metsa, kust omale sarapuuistikuid hankida, jäävad ära ka taimeostuks tehtavad kulutused.

Hekiks sobivad paljud liigid

Lõikur kohe pihku

Aednik-mesinik Olev Orgmets endanimelisest puukoolist Läänemaal ütleb, et sellist hekki, mis toimiks ühtlasi ka piirdeaiana, võib rajada nii leht- kui ka okaspuudest, kusjuures kasutama ei pea sugugi vaid dekoratiivtaimi. Kui on soovi, et hekk ühtlasi veel ka tänavamüra piiraks, saab tõhusama tulemuse okaspuudega. Orgmetsa sõnul sobivad okaspuudest hekiks hästi harilikud kuused, elupuud, nulud, aga miks mitte ka lehised ja kadakad. Elupuud nimetatakse ka nn filtertaimeks, sest sobib hea tolmutalujana elava liiklusega tänava äärde. Lehtpuudest saab piirdeaiaks sobiva heki kasvatada näiteks

Aga ega hekk muidu tihedaks kasva, kui teda hoolsasti ei pügata. Orgmets rõhutab, et äärmiselt tähtis on puu või põõsas pärast istutamist tagasi lõigata, siis hakkab ta hargnema ja kasvab piisavalt tihedaks. „Inimesed pelgavad seda sageli teha, aga kui see tegemata jätta, siis taim ei harune ja kasvab vaid kõrgusse,” lisab ta. Tagasilõige tee pärast istutamist juba kas või seetõttu, et tavaliselt on taime juured viga saanud ning lõikamisega saavutatakse tasakaal võra ja juurte vahel. Tagasilõiget tegemata võib taim hõlpsamini ka pärast istutust põdema jääda. Tagasilõikus tee julgelt – lehtpõõsad nii 20–25 cm peale.

„Siis tekib 8–10 haru ja taim muutub tihedaks,” selgitab Orgmets. Okaspuudel, sh ka kuusel tuleb ära võtta ladvatipp (u 10 cm ulatuses) ja kindlasti taimi külgedelt kärpida, muidu hakkab taim alt laasuma. Tiheda ja läbipääsmatu heki rajamiseks istuta lehtpuud ja -põõsad üksteisest 30–50 cm kaugusele, okaspuu puhul võiks vahe olla maksimum 50–100 cm. Suuremate vahede puhul võtab kokkukasvamine kauem aega, kiiremini saab tiheda heki taimi teineteisele lähemale istutades. Paras hekilaius nii lehtpuude kui ka okaspuude puhul on kuni pool meetrit. Et hekk kasvaks ja püsiks tihe, püga seda regulaarselt – nii külgedelt kui ka pealt. Pealt lõikus läheb lihtsalt edaspidi kõrgemaks ning tagasi võtta tuleb seni, kuni soovitav kõrgus on saavutatud. Edaspidi jääb lihtsalt piiramistöö. „Aedniku töö on julm, aga muidu ei saa tulemust,” soovitab kogenud aednik hekiomanikel lõikuriga julgelt ringi käia. Soovitav on hekki lõigata koonusekujuliselt, nii saavad alumised oksad paremini valgust ning taimed ei laasu alt. Kõrguse valikul arvesta li-

saks muudele teguritele (võõra pilgu eest varjamine, mürasummutamine jms) ka iseenda töövaevaga – lõikus üle rinnakõrguse on päris raske. Okaspuuhekki püga tavaliselt kord aastas, lehtpuu hekki paar korda või vastavalt vajadusele. Väetamine ja kastmine

Kindlasti soovitab Orgmets hekki väetada, sest nii saab oluliselt taime kasvu kiirendada. Istutusauku või vakku pane kõdusõnnikut või komposti. Edaspidi väeta vastavalt vajadusele, külvates väetist võraalusele pinnale. Seda on soovitav teha siis, kui on oodata ka vihmasadu, mis toitained mulda viiks. Kuivaga on targem kasutada vedelväetisi. Istutamisjärgsel aastal vajab hekk kindlasti kastmist, okaspuuhekk isegi paaril järgneval aastal. Kasta nii, et muld niiskuks juurestiku sügavuse ulatuses. Pinnapealselt kastes muutuvad taimed põuaõrnaks. Kui on istutatud suuri taimi, soovitab Orgmets lisaks kastmisele võra ka veega piserdada. Kastmine on tähtis küll, aga sellega ei tohi liiale minna, sest liigne vesi tõrjub mullast õhu välja ja see halvendab juurdumist.

28 Foto: Erakogu

Väike veesilm aias – rõõm või hoopis peavalu Kuigi väikese tiigi rajamiseks on müügil plastvannid, võib silmarõõmu pakkuva veesilma ka ise ehitada. Signe Kalberg

„V

äikese tiigi rajamisel aeda mängivad olulist rolli aluskangas ja basseinikile. Edasine sõltub juba sellest, millist äärist ja millistest kividest teha,” ütleb Paikuse koduaeda ise väikese tiigi rajanud aednikupaberitega Maie Vridolin. Naine tunnistab, et enne labida maasse löömist sai kaua häid mõtteid ja ideid otsitud. Internetis leidus kõikvõimalikke õpetusi,

Kivide sobitamine tiigi servadega nõudis parajat nuputamist. kuidas tunni-kahega endale veesilm valmistada, kuid pererahvas soovis teha midagi püsivamat ja põhjalikku. Enne mõtle, siis kaeva

Kõige paremad õpetussõnad, mida naine nüüd ka teistele jagab, kõlavad nii: „Tehke esmalt väiksem veesilm. Kui leiate, et see pakub rohkem rõõmu kui peavalu, siis rajage suurem.”

Hea on tulevase tiigi piirjooned näiteks aiavoolikuga maha märkida, et tekiks parem ettekujutus suuruse, kuju ja asukoha sobivusest. Mõelda võiks ka sellele, kui sügav veesilm teha ja millise reljeefiga on selle põhi. Ja alles siis võib asuda kaevama. Tiigi tühjendamiseks ja ülearuse vee ära juhtimiseks kasutab perenaine sademevee äravoolu. Veel soovitab naine valmis

vaadata, millises mõõdus kilet saada on – võimalusel tuleks veesilma suurus arvestada selline, et poleks vaja kilet liimida ega kuumliiteid kasutada. „Kuumliite kasutamise mõte kadus, kui professionaal näitas, kuidas asi tegelikkuses käib, tulemus ebaõnnestus täielikult. Kile võiks võimalusel voltida,” soovitab ta. Seda on lihtne teha – esmalt võiks kile auku laiali laotada ja

VH-240 240X190X585

29 siis tiiki veega täites pidevalt kile volte kohendada, et ei jääks väga suuri ülekatteid. Suured ülekatted kipuvad vees n-ö lendu minema ja see ei ole ilus. Tavaliselt on basseinikile üks pool sinine, teine must. Sinist kasutatakse pigem basseinides, musta tiikides. Sinine lisab veele avarust, must seevastu salapärast sügavust. Kuna pererahvas tahtis, et veesilm oleks maaga võimalikult samas tasapinnas, tuli kaldad loodi ajada ja serv ühtlase kivide reaga ääristada (kasutati laiemaid betoonist kõnniteekive). Kivide peale soovitab perenaine kindlasti veel lisaks mõned kihid aluskangast panna. See tasapind jääb ka maksimaalseks veepiiri kõrguseks. Kile tuleb keerata üle kivide taga olevasse vakku nii, et serv ulatuks üle liivaga täidetud vao. Üle kivide ja vao tuleks valada sektoritena õhukene raudbetoonist aluskiht, et seda saaks vajadusel üles võtta. Sellele kinnitasid tiigiehitajad niiskuskindla plaatimisseguga looduslikud kiviplaadid.

Pane vesi voolama

„Hea, kui on võimalus ühtlase veetaseme hoidmiseks sadevete äravoolu kasutada. Ülevoolutoru serva kõrgus määrab vee taseme tiigis. Toru eemaldamisel saab tiigi hõlpsasti vajadusel tühjaks lasta. Meie pole seda küll kordagi teinud, sest aias kulub mõnus soe vesi alati ära,” räägib Maie Vridolin. Ta soovitab tiigi põhjaserva teha astmelise, et sinna saaks asetada potte erineva kõrgusega veetaimedega. Naise aias on tiigi maksimaalne sügavus 0,9 m ja sellest piisab ka väiksemate vesirooside kasvatamiseks. Tiigi täitmiseks kulub neli kantmeetrit vett. „Arvan, et tehtud töö on see, mida tahtsime ja mis meie aeda sobis, aga – mõnus on ikkagi voolav vesi oma helidega. Sellest oli ka plaanide tegemisel juttu, et hiljem saab tiigi laiemasse otsa kõrgema ala rajada ja sealt väikese kärestiku tiiki voolama panna,” ütleb naine. See eeldab aga pumpa ja soovitavalt filtrite süsteemi, viimase saab hea tahtmise korral ise ehitada. Perenaise sõnul jäi talle Iirimaal suuremates aiakes-

LAUBE Aiamaja valmis elementidest Katusekate Icopal-must õimalikud lisad: padjad, kardinad, kastid, veiniriiulid Võimalikud Aiamaja Festivo o 6 m², grilliga

3000 € ITI Ruumikas lastemajake Iti sobib lastele mängudeks, külalistemajaks ja panipaigaks. Maja suurus 1,8x2,6 m.

1500 € Hinnad ei sisalda viimistlust s.o majad on naturaalsel kujul.

www.laube.ee E-Laube OÜ, Kase 10, 93851 Kudjape alevik, Saaremaa

Meie majadega saate lähemalt tutvuda aiandusmessil Pirital 24-26.aprillil 2015.

Foto: Erakogu

Ülevoolutoru pikkus määrab ära vee tasapinna kõrguse. Kilet on soovitatav voltida, mitte keevitada. kustes silma huvitavaid minikoskede lahendusi, mis tundusid ehtsast kivist olevat, aga olid plastist. Selliste tehiskivi kujundite eeliseks on see, et filtrid ja pumbad võib kenasti nende sisse paigutada. Ilusad on ka looduslikuma väljanägemisega tiigid. Ehitamise põhitõed on samad, aga servad

on vette ulatuvalt kaetud lahtiste looduslike kivide ja taimedega. Väikelastele on ohutud väikesed veesilmad, mis täidetakse täismahus maakividega. Nende vahel leidub piisavalt vett, et panna see väikese pumba abil voolama – kujunda siis väike treppoja või pane tasapinnaliselt kivilt eri külgedelt alla nirisema – võimalusi on palju.

Näpunäiteid soojalembeste kurgi ja tomati kasvatamiseks Foto: Shutterstock

Räpina aianduskooli kutseõpetaja Katrin Uurman jagab nõu, mida silmas pidada tomati ja kurgi kasvatamisel. Kristiina Viiron

omat ja kurk on mõlemad soojalembesed taimed ning neid kasvatatakse enamasti kasvuhoones, lühikese viljaga kurki aga pigem avamaal. Samuti on tomatisorte, mis annavad saaki õues kasvades. Nii kurk kui ka tomat külma ei talu. Kurgi kasv lakkab juba 7–8 kraadi juures ning 0 kraadi hukutab taime, rääkimata temperatuuri langemisest allapoole. Tomati kasv seiskub 10 kraadi juures. Kurgi külviga või istutamisega avamaale ei maksa kiirustada. Seda võiks teha mai lõpus-juuni alguses, kui mulla pealmine kiht on soojenenud 10–12 kraadini ning öökülmade oht möödas. Ära istuta kurki sügavamale, kui see ettekasvatamisel potis enne oli. Liiga sügavale istutamine põhjustab mädanike teket, samuti võib nii murda varre. Kindlasti karasta taimi (tõsta rõdule, päeval õue tuulevarjulisse, otsese päikese eest kaitstud kohta vms) enne kasvukohale istutamist. Otstarbekas on kurki avamaal kasvatada multši all – see hoiab mulla soojemana, samuti niiskemana. Sooja hoidmiseks võiks külvi ja/või istutatud taimed katta kattelooriga. Iseviljuvate sortide puhul võib katteloori kurkidel peal hoida kogu kasvuperioodi aja. Kurki kasvatatakse sõnnikut saanud maal, soovitatav on sõnnik maasse kaevata juba sügisel. Sõnniku puudumisel võib kevadel mulda kaevata komposti. Suve jooksul tuleb anda paar-kolm korda lisaväetist, maheviljeluse puhul taime- või sõnnikuleotise lahust.

Kasvuhoones kasvavaid kurgitaimi tuleb kujundada, muidu moodustub üks lehtede ja võrsete segapundar. Kurgi kujundamine

Üldiselt avamaal kasvatades kurgitaimi ei kujundata, aga kui peenar kipub liiga tihedaks minema, võiks mõne haru vähemaks näpistada. Kasvuhoones kasvatatakse tavaliselt kurgi poolpika ja pikaviljalisi sorte, nn salatikurki. Hea oleks kasvatada kurki ja tomatit eraldi kasvuhoonetes, siis on lihtsam järgida viljavaheldust – ühel aastal on ühes kasvuhoones kurk, teisel aastal tomat ning järgmisel aastal vastupidi. Kui tomat pigem tahab õhuliikumist, siis kurk pinnapealse juurestiku tõttu mitte ning see teeb keeruliseks kasvuhoone õhutamise. Samuti vajavad kurk ja tomat erinevat niiskusrežiimi. Vaatamata sellele on kurki ja tomatit võimalik kasvatada ka ühes kasvuhoones, istutades neid mõnevõrra üksteisest eemale. Ka kasvuhoonesse ei istutata kurki enne öökülmaohu möödumist. Kurgi toestamiseks võib nööri kohe istutamise ajal paigutada juurepalli alla või siis siduda lõdvema sõlmega altpoolt idulehti, ümber

taime varre. Vähemalt kord nädalas keera kurgivart ümber nööri. Kasvuhoones tahab kurk kindlasti kujundamist, muidu moodustub taimest võrsete ja lehtede segapundar, kus on haigused kerged ligi tükkima. Kasvuhoonekurgil võiks esimesed kolm viljaalget eemaldada, sest taim kulutab nendele palju jõudu. Kui on soov kasvatada kurki üheharulisena, eemalda taimelt ka külgharud ja lehe kaenlast ilmuvad võsud. Kodustes tingimustes võib kurki kasvatada näiteks kahe-kolmeharulisena, jättes peavõrse kahele poole alles kaks külgvõrset, mis samuti ümber nööri keeratakse. Külgvõrsel arenevad külgharud näpistatakse ära. Kasvuhoones kasvaval kurgil näpistatakse ära ka köitraod. Tomatile anna kala

Tomati kasvatamisel on otstarbekas orgaaniline väetis – kõdunenud kompost või kõdusõnnik, sügisel mulda kaevata või siis teha seda kevade esimeses pooles. Kõdusõnnikuga ei maksa liialda-

da, sest liigse lämmastiku puhul kasvatab tomat lehti ja annab nadi saagi. Levinud nipp on tomati istutamisel panna mulda toores räim või toored kalarapped, kattes need kerge mullakihiga. Tomat paiguta istutades mulda sügavamale kui ta enne kasvas, 2–3 alumist pärislehte võib eemaldada. Kui tomat on ette kasvatades väljaveninud, nagu see kipub kodustes oludes juhtuma, istuta taim poolviltu ja jäta latv põhja poole. Kata vars mullaga kuni lehtedeni või rohkemgi. Mulla alla jäetud osale tekivad lisajuured ja taim kasvab edasi ülespoole. Toesta tomatit nööriga, taime kasvades sea harusid ümber taime. Piiramatu kasvuajaga tomatisorte kasvatatakse tavaliselt üheharulisena, aga võib jätta ka üks või kaks kõrvalharu. Pooldeterminantseid sorte kasvatatakse kaheharulisena ja piiratud kasvuajaga sorte kolmeharulisena. Juuli lõpus murtakse harudelt latv maha, nii et kõige ülemise viljakobara peale jääb kaks lehte alles. Suve jooksul tuleb pidevalt eemaldada külgharusid. Seda ei tehta põõsastomatil. Kui esimene viljakobar hakkab värvuma, eemalda selle all olevad lehed. Edasi võetakse lehed ära järgmiste valmivate viljade alt. Nii satub päikesevalgus viljadele ning need värvuvad kiiremini-ühtlasemalt. Tomat tahab kindlasti kasvu ajal lisaväetamist, maheviljeluse puhul sobib hästi sõnniku- või taimelahus. Väetise valikul jälgi, et see sisaldaks kaltsiumit. Kaltsiumipuudus põhjustab tomatitel viljatipumädanikku. Nii kurgi kui ka tomati veevajadus on suurim viljakandmise ajal. Siiski ei kasteta tomateid sel ajal tihti, jahedama suve korral kord nädalas, palavate ilmadega paarkolm korda nädalas. Kurk tahab tomatist sagedasemat kastmist. Mõlemaid taimi kasta nii, et taime ümbrus on korralikult läbi niisutatud. Tomatite kastmisel jälgi, et taimede lehed märjaks ei saaks.

Ka korteriomanik võib olla aednik Korteriomanikud ei pea maakodu või aiamaa puudumisel loobuma aednikust enda sees. Vilve Torn

uure suve ootuses hakkavad näpud sügelema ka paljudel korteriomanikel, kel pole kuskilt võtta maakodu või pisukestki aiamaalappi. Siis annavad võimaluse end tõsimeelse aednikuna proovile panna pisikesed rõdud, rõdupiirded või ka laiemad aknalauad. Kui potipõllundusele on ette nähtud napid pinnad, tasub hoolikalt läbi mõelda see, mida ja kus kasvatama hakatakse. Rõdukasti valides tasub lähtuda enda eelistustest, kas otsusta-

da plastmassi, puidu, keraamika või vitspunutiste kasuks. Oluline on läbi mõelda, kuidas plaanitakse kasti rõdu servale paigutada. Aianduskeskus Hortes soovitab eelnevalt kodus mõned mõõtmised teha, et poest saaks kaasa osta just õigete mõõtmetega kastid koos sobivate rõdukastihoidjatega. Samuti tasuks läbi mõelda värvieelistused. Sama kehtib lillepottide ja nende ümbriste kohta. Silmailu pikkadeks kuudeks

Hortes soovitab põnevate pilgupüüdjatena kasutada lehtdekoratiivseid taimi. Hallide lehtedega viltlehed või end üle potiääre uputav erkroheline helksiine peavad näiteks kaua vastu ning nende vahel ära õitsenud suvelilled võib sügisel asendada kanarbike või eerikatega. Ja nii jätkubki ilu kauem.

Teisalt tasub pottidesse, lille- või rõdukastidesse istutada erinevaid taimi. Põneva lillekompositsiooni üheks osaks soovitab Hortes näiteks valida Fortune’i kikkapuu erinevaid sorte. Viimane on igihaljas püsik, mida saab hooaja jooksul kombineerida väga erinevate suvelilledega. Samuti võib suurtesse amplitesse kokku panna köögivilja- ja maitsetaimi ning lilli. Rippuvatest suvelilledest tasuks ikka esile tuua surfiiniaid, lobeeliaid, begooniaid, pelargoone, fuksiaid, kipslilli jt. Püstisema kasvuga suvelilled on peiulilled, petuuniad, palsamiinid, alatiõitsvad begooniad või tukalilled. Kindlasti tuleb õitsvaid lilli väetada, kasta ja neilt äraõitsenud õied eemaldada. Ka köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamine kastides-pottides-amplites pole ammu enam

Niidukid kõrgele rohule Suve alguses maamajja jõudnud, leiame pahatihti eest kõrge, põlvini ulatuva rohu.

nda kirumine – miks ma küll varem niitma ei tulnud – ei aita! Sellises olukorras on tõelisteks päästjateks Tšehhi vabariigis toodetavad kõrge rohu niidukid, mis sobivad mõne hektari suuruse maa korrastamiseks. Nendega saab tööd teha isegi siis, kui rohi on rinnuni. Niiduk on võimeline ilma probleemideta hakkama saama ka võsaalgete, putkete ja üksikute mätastega, seega sobib igati maakodude ja suvilate korrastamiseks, kus suvisel ajal ehk nii palju aega ei veedeta. Maja ümbruses võiks niita tihedamini, kaugemal 2–3 korda suve jooksul. Sügisene hiline niitmine hoiab ära kulu tekkimise ja välistab põlenguohu. Samuti sobib niiduk väiksemas koguses heina tegemiseks ning noore metsa või puuviljaaia hooldamiseks. Loomulikult leiab igaüks kasutusvõimalusi veelgi. Tšehhimaal on mitu tehast, kus kõrge rohu niidukite mudeleid toodetakse ja eksporditakse. Igas tehases valmib aastas ligi 10 000 niidukit. Eestis müüb kõrge rohu niidukeid KRK Mõigu OÜ, olles neid maale toonud üle 15 aasta. Kesk-Euroopas on kõrge rohu niidukid koos lisadega väga populaarsed, neid kasutatakse ka väikeloomapidamises lammastele, kitsedele ja jänestele heina tegemiseks. Osale mudelitele on võimalik kinnitada mitmeid lisasid: multšerit, kaarutit, atra, mullafreesi, käru, oksapurustit, pühkimisharja jmt.

Talviseks koristuseks saab külge panna lumepuhuri või -saha. Mõnele mudelile on võimalik lisada taha iste, et suurematel aladel poleks vaja palju käia. Võrreldes trimmeriga on kõrge rohu niidukid neli korda kiiremad, mistõttu on ka kütuse- ja ajakulu väiksem. Niidukit lükata pole vaja, sest masin on mehaanilise veoga ja seega mugav kasutada. Puude ja põõsaste vahel toimetades saab veo välja lülitada. Kuna niidukil on lendteraga trummel, siis kividega kokkupuutel see ei purune. Tänu rihmülekandele ei saa ka mootorivõll suurte kivide tõttu vigastada. Niiduki hooldamine sarnaneb tavalise muruniiduki hooldamisega. Mootori võimsused on keskmiselt 5,5–6,5 hj kuni 15,5 hj, lõikelaiused sõltuvalt mudelist 56, 60 ja 69 cm. Võimalik on kasutada suuremaid tööorganeid: niiduk 122 cm ja multšer 121 cm 15,5 hj motoploki puhul. Kaherattalisi niidukeid toodavad firmad Dakr, Vari jt. Seco Group toodab võimsaid murutraktoreid: 18 –24 hj Starjet ja Crossjet (sh 4 x 4). Starjet on varustatud niidetud rohu kogujaga (300 l), millega välditakse lahtise muru tuppakandmist. Sügisel lehtede kokkukorjamisel ja multšimisel on see eriti hea. Majast kaugemal võib selle eemaldada ja multšitu ühtlaselt laiali laotada. Crossjet suudab lõigata ka pöidlajämedust võsa ja vedada käru (200 kg). Sobib suusanõlvade ja radade suviseks hooldamiseks. Mõlemale saab talveks paigaldada lumesaha ning Starjetile lisaks lumepuhuri, pühkimisharja ja aeraatori.

33 Foto: Shutterstock

Enne potiaia planeerimist on hea teada:

• Pikemat kasvuperioodi vajavad tomatid ja paprikad tuleb külvikasti külvata varem. • Potitaimed tahavad kasvada vähemalt 30 cm läbimõõduga potis – mida suurem pott, seda parem. • Mõned sordid sobivad ka tuppa aknalauale, kuid sel juhul on vaja väga hea valgusega kasvukohta. • Potis kasvav taim vajab hoolikat väetamist kogu kasvuaja jooksul. Allikas: Hansaplant kellelegi üllatus. Aianduskeskuse Hansaplant kinnitusel on seemnevalikud täienenud sortidega, mis tõotavad korralikku saaki ka rõdul või aknalaual. Pottides saab kasvatada tomatit, paprikat, kabatšokki, kõrvitsat, maasikaid, lehtsalateid ja maitsetaimi. Ja tavaliselt on seemnepakkidel kenasti kirjas, kas taim sobib kasvatamiseks potis, kasvuhoones või ainult avamaal. Hortese andmetel võtab üha enam maad ka uus mõiste – söödav haljastus. Siin on sordiaretajad loonud sambakujulisi viljapuid, taimekultuuride kääbusvorme jne, mida saab edukalt kasvatada ka pottides, rõdukastides jm.

Foto: Shutterstock

Mis sobivad potipõllundusse? TOMAT ‘Sweet ‘n’ Neat’ Magusa maitsega kollane ja punane tomat, annab 60–80 vilja taime kohta. Varajane kompaktne põõsastomat. Ettekülvi võib teha aprillis. ‘Red Robin’ Maitsvad kirsisuurused punased tomatid. Kompaktne põõsastomat, ei vaja kärpimist. Sobib ka aknalaual kasvatada. Ettekülv aprill–mai. ‘Little Sun’ Kollased magusad väikesed viljad. Kompaktne põõsastomat sobib kasvatamiseks nii rõdul kui ka aknalaual. Ettekülv aprill–mai. ‘Venus’ Oranžide ümarate viljadega. Madala kasvuga kompaktne ja saagikas potitomat. Sobib kasvatada toas või rõdul. Aknalaual kasvatamiseks sobib veel kääbustomat ‘Tiny Tim’. Hästi maitseb ka kirsstomat ‘Red Cherry’. PAPRIKA Paprika kasvatamine nõuab kogemusi, kuid uute sortide puhul

õnnestub seemnest kasvatamine ka kodustes tingimustes. Paprika tahab kasvamiseks täisvalgust.

punasem vili, seda kibedam. Kaun kasvab 10–12 cm pikkuseks.

taimeks. Taim kasvab kuni 24 cm pikkuseks. Saak lõigatakse kesksuvel.

‘Redskin’ Palju kiidetud magusamaitseline punane paprika. Varajane ja saagikas kääbussort sobib kasvatamiseks nii rõdul kui ka aknalaual. Üks taim soovib kasvada 30 cm potis.

LEHTÖÖGIVILJAD JA MAITSETAIMED Potis saab väga edukalt kasvatada lehtsalateid, lehtköögivilju ja maitsetaimi.

Oregano ehk pune – kui oled seemned maha pannud, ära kata neid mullaga, sest seemned vajavad vahetut päikesevalgust. Kasvab 24–44 cm pikkuseks ja 20–40 cm laiuseks.

‘Mohawk’ Magus kollane paprika. Varajane ja saagikas rippuva kasvukujuga kääbussort. Üks taim soovib kasvada 30 cm läbimõõduga potis.

Põldkännak (poodides kasutatakse tihti ingliskeelset nime lamb salad) – väga väärtuslik lehtköögivili, rauasisalduselt köögiviljade hulgas teisel kohal.

KABATŠOKK

Lehtsalat ‘Lollo Rosso’ – punakaslilla varjundiga kähar lehtsalat, lehed on väga krussis servadega, õhukesed, aga küllaltki tugevad ja vastupidavad. Kasutatakse suppides ja salatites.

‘Buckingham’ Varajane ja saagikas kompaktne sort, mida sobib kasvatada rõdul potis (1 taim 40 cm potti), samuti peenras. Ettekülv mai algul.

Jääsalat – lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad ja haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks lõigatuna. On ka punaste lehtedega jääsalatit.

TŠILLIPIPAR ‘De Cayenne’ Maitseelamuste otsijale. Vili on algul roheline, hiljem punane. Mida

Spinat – ideaalne lehtköögivili suppides, kala- ja liharoogade lisanditeks. Tüümian – Prantsusmaal peetakse seda üheks parimaks maitse-

Till – värsked lehed tuleb ära lõigata juba enne õitseaega. Seemned korja ära, kui need on pruunid ja kuivad. Basiilik – populaarne, õrn maitsetaim. Aromaatseid lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Majoraan – päikeselembeline taim. Juulis-augustis avab rohekasvioletsed õied. Võrseid on õigem lõigata enne õitsemist. Kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Aedsalvei – hea maitse- ja ravimtaim. Maitseainena kasutatakse nii värskeid kui ka kuivatatud ja peenestatud lehti. Allikas: Hansaplant

WWW.UKSEPROFF.EE

Täispuidust

Spoonitud

Värvitud

info@ukseproff.ee Tel. 56 498 378