Aed ja Interjoor

&

KEVAD 2014 Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

3

Ehitamine kui elustiil Fotod: Priit Grepp (Kodukiri)

Loomingulise majaomanikuna on lõputult võimalusi oma elukeskkonna hubasemaks muutmiseks.

Anna-Liisa Reppo

P

elgulinnas asuva kahekorruselise puumaja koridoris tervitab sisenejaid muljet avaldav ise joonistatud sugupuu, mida ümbritsevad fotod selle maja endistest ja praegustest elanikest.

Selle maja perenaisel Kajal (50)

on õnnestunud juhtida nii mõnegi kodu ülesehitamist, tänu millele ongi naisele selgeks saanud iga viimanegi ehitusalane pisidetail. „Oma loomult olen ehitaja,” muigab teatripedagoogi haridusega Kaja, kes on aastaid ka kunstimänedžerina töötanud.

Olgugi et maja renoveerimine on vaeva, raha ja aega nõudev üritus, on kodu kujundamisest ja ehitamisest saanud omamoodi elustiil.

Pidevalt uuenev kodu

„Kodu ei saagi mitte kunagi valmis, alati on võimalik midagi paremaks teha, midagi uut välja mõelda,” usub Kaja.

See vana ja väärikas puumaja kuulus Kaja perekonnale juba eelmise sajandi algusest, vahepeal tegi Vene riik selle omanikest sundüürnikud ning alles Eesti riigi taasiseseisvudes tagastati see esialgsete omanike järeltulijatele.

Vana maja renoveerimine on rahanõudev ettevõtmine, seetõttu on eriti oluline täpselt paika pandud kulueelarve ning tööde läbimõeldud planeerimine. Õnneks ei pidanud Kaja seda üksi tegema, sest naine on osanud enda ümber koguda ja hoida seltskonda oma ala professionaale, kes on alati valmis vajadusel nõu ja jõuga appi tulema.

Eri isiksused

Kodu kujundamisel tuli lähtuda lisaks eelarvele ka selle elanike vajadustest ja soovidest. Ühe katuse all elavad lisaks perenaisele ka tema lapsed, kellest kaks käivad koolis ja üks ülikoolis, neljas seevastu jõuab aeg-ajalt teisest Eesti otsast külla. Iga laps sai võimaluste piires oma toa sisustamisel kaasa rääkida ning nii on selle maja magamistoad eriilmelised.

Vanema tütre toa võtmesõnaks on tühjad pinnad, loomulik valgus ja praktilisus.

Samuti lihtsusest lugu pidav perepoeg sai loa värvida üks sein mustaks, noorim tütar sai viljeleda

4

oma printsessielustiili läbi roosade detailide ning lopsakate baroksete lisanditega. Printsessitemaatikaks ei ole vaja palju, pere pesamuna toas loovad meeleolu näiteks uhke elusuurune ornamentidega peegel japidulikud voodiotsad, mis on värvitud hõbedaseks. Väikse preili buduaari vastandiks on aga tema ema lihtsusest lugu pidav magamistuba.

Selle toa elanik armastab luksust põhjamaiselt lakoonilises võtmes.

Toa hinnalisemateks sisustuselementideks on kvaliteetne mööbel ja Tarmo Luisu disainlamp.

Praktiline kodu süda

Eri stiilid ja isiksused kohtuvad köögis, mille kujundamisel on lähtud eelkõige praktilisusest. Suure pere

kõiki liikmeid ühendab armastus puhtuse vastu ning soov seda saavutada ja hoida võimalikult vähese vaevaga. Seega on materjalivalikul peetud silmas selle kerget hooldatavust. Naiselikkust ja hubasust luuakse siin ruumides kangaste ning patjadega. Peretuttava poolt disainitud kaminas praksub elav tuli ning hoovi poole avanevatest akendest avaneb suveperioodil vaade pelgulinlikule rohelusele ja talvel hoovi rajatud liuväljale. Suveperioodil on maja hoovis avatud terrass, kuhu pere armastab külalisi kutsuda ja kus saab suve algust tähistada piduliku aiapeoga pere noorima liikme, lapselaps Nora sünnipäeva auks.

Kaja viis ehitusnippi ** Kui pead ehitusplaani, siis koosta nimekiri oma ideaalkodust, ilma et mõtleksid esialgu raha peale. Alles seejärel vaata nimekiri ratsionaalse pilguga üle, mida jätta, mida maha tõmmata. ** Kui palkad ehitaja, siis pole mõtet liigselt koonerdada, kasutades odavat nurgatagust firmat võid lõppkokkuvõttes kolmekordse hinna maksta. Pealegi ei paranda ükski ehitaja rõõmuga teise praaki. ** Sisearhitekt puutub päevast päeva selliste küsimustega kokku, millega tavainimene peab vaid korra-paar elus maadlema. Usalda teda. ** Hoia oma silmad-kõrvad lahti: vana mööblit leidub pea kõikjal. Sõbra kuur, mahajäetud maja, vanaema pööning – kõik need on väärtusliku kraami potentsiaalsed peidukohad. ** Koosta täpne eelarve, soovitatavalt Exceli tabelis ja uuenda seda korrapäraselt, nii säilib ülevaade ehituse käigust ning kaob oht oma võimeid ülehinnata.

6

Pildiraam annab ruumile viimase lihvi Rohkem julgust, fantaasiat ja katsetamist, soovitab sisekujundaja Monika Kaska.

Agne Narusk

H

uvitava pildiraamiga saab ruumis palju ära teha, raam paneb i-le täpi, ütleb sisekujundaja Monika Kaska. Kuidas pildiraame kasutada nii, et tulemus oleks hea?

Kui riputada pildid seinale vaatajate silmade kõrgusele, on raske eksida. Mis ongi enam-vähem ainuke reegel. Lõplik väljanägemine sõltub siiski ruumist, näiteks võib laest põrandani perekonnafotosid täisriputatud sein või inimese kõrgused, paljudest väikestest fotodest koosnevad kollaažid mõjuda igati hästi. Sellist galeriid on

ka huvitav vaadata. „Ei pea pilte tingimata – kuigi muidugi võib – sättima seinale kindla standardi järgi, nagu näiteks kaks ühte mõõtu ja täpselt ühte värvi raamiga pilti kindlasti kõrvuti diivani kohale. Pilte miksitakse kellade ja peeglitega, pannakse neid välja eri mõõtu, värvi, materjali ja liiki raamides – tore! Kuid mingi tunnetus peab kindlasti olema. Reegleid aga pole,” räägib Monika Kaska.

Ise kasutab sisekujundaja oma töödes pildiraame palju, tema poolehoid kuulub puitraamidele, soositud on taaskasutusest välja kasvanud ideed. Näiteks vanast akna- või ukseraamist tehtud peegliraam või

Müügil suurim ja parim valik eestimaiseid ahjupotte ahjude, kaminahjude, kaminate, pliitide ja soemüüride ehitamiseks.

OÜ SAVITON Laevastiku 3g, 10313 Tallinn; Tel. 662 6350 info@saviton.ee, www.saviton.ee

Väga tore on pildiraame kasutada näiteks vannitoas.

7 Foto: Shutterstock

vanad pildiraamid, mida ei „tehtagi korda”, lastakse meelega puidul paista jne. Praegu pakutakse ka teadlikult n-ö uut vana ehk siis antakse uuele raamile või mööblitükile vana väljanägemine. „Uus vana” võib olla ka silmapaistva nikerdusega massiivne pildiraam, millega ümbritsetakse hoopis peegel. „Ideid ja huvitavaid raame leiab nii antiigipoodidest, taaskasutuspoodidest kui ka kaubamajadest, kataloogidest – igal pool tuleb lahtiste silmadega ringi käia,” julgustab Kaska katsetama. „On kauplusi, kes annavad raami sularaha eest prooviks kaasa. Parima tulemuse saabki, kui enne lõplikku valikut proovida. Paljud ei kasutagi pildi ümber raami, ka see on huvitav.

Koostööd tehakse klaassepaga – seal on raamide valik piiritu.

Eklektika on moes

Monika Kaska julgustab kõrvuti kasutama erinevaid raame, sättima pilte mitte üksnes seinale, vaid ka millegi najale toetuma.

Miks mitte riiulitele, kaminale, aknalauale – eklektika on moes. „Väga julgustan kasutama pilte

ka sellistes ruumides, kus neid tavaliselt on vähe või pole üldse – vannitoas, esikus, tualetis, köögis, treppidel. See teeb ruumid rõõmsamaks. Esikusse astume kõigepealt, on ju tore oma koju tulla ja kohe hea emotsiooniga pilti, sõnumit või maali näha!”

Kui seina katab niigi väga mustriline tapeet, siis miks mitte sättida sinna tühjad raamid – tulemus on huvitav, annab ta nõu.

Raamida võib ka vanu tapeedijuppe, kangaid, kauplustes müüakse huvitavaid pabereid, millega sama teha. Toreda galerii saab vanadest või uutest postkaartidest, raamida võib naljasõnumeid, pilte mõnest rõõmsast tegelasest. Lastejoonistustest soovitab Kaska välja valida need, millel on tähendus.

Teiste, pidevalt muutuvate seeriate tarbeks on hea lastetuppa või -nurka riputada hoopis nööri või traati ja joonistused näiteks pesupulkadega sinna riputada.

Kõike võib teha, kuid tunnetus peab olema, rõhutab ta uuesti. „Näiteks väike tuba, mille üks sein on maast laeni fotosid täis, mõjub rusuvalt. Kuid huvitavas raamis

peegel selle asemel avardab väikest tuba ja annab palju juurde,” toob Kaska näite. „Proovige, küsige sõprade ja pere arvamust, küsige sisekujundajalt abi. Detailid on need, mis teevad kodust hubase kodu.”

Mida öelda inimestele, kes vanu pildiraame ei osta, sest usuvad, et raamiga tuleb lugu kaasa? „Sellisel juhul tulebki ostmata jätta,” vastab Kaska. „Ei saa muretseda koju asja, mis ebakindlust tekitab. Siis tuleb ringi vaadata kauplustest, kus müüakse uusi asju, nagu öeldud, tehakse ka „uut vana”.” Aga mida vastata neile, kes peavad viimast kitšiks? „Siis nii ongi. See on tunnetuse küsimus.”

Pildiraam sisekujunduses Ajakohased märksõnad: eklektika, erinevad suurused ja materjalid koos; erinevad raamitud asjad – peegel, kell, pildid – koos; eri pinnad; kõik ruumid, k.a vannituba ja esik; raamida võib kõike, raam võib olla kõigest, raami võib ka üldse mitte olla.

8

Vanast polüestermööblist saab asja Vana on au sees ja kuitahes tobe ka mõni kunagine mööblitükk ei tundu, võiks enne selle hingusele saatmist mõelda, kas ehk ei oleks võimalik teda vähekese tuunida. Seda enam, kui tegu on muidu igati tugeva ja korras esemega, mille välimus aga tänapäevasesse interjööri enam kuidagi sobituda ei taha. Näiteks vana veneaegne polüestermööbel, teate ju küll neid paksu läikiva lakikihiga kaetud kappe, laudu vms. Ka klaverid ja pianiinod on tavaliselt selle lakiga kaetud.

Fotod: Kärt Alasi

Kristiina Viiron

dustes tingimustes tõenäoliselt võimatu, kui inimesel ei ole just ahvikannatust muudkui liivapaberiga hõõruda, kuniks lakk maas on ja saab uuesti lakkida. Lihvides laki eemaldamise suur oht on ainult selles, et kuna lakk on materjalina kõvem kui spoon, siis võib kergesti juhtuda ka spooni pinna läbi lihvimist.

Küll võib laki eemaldamine, kui uskuda foorumites sõnavõtjaid, saada teoks kuumapuhuri abil.

Siis lihvida liivapaberiga ja uuesti lakkida, kasutades juba soovikohast mööblilakki.

V

anamööbli restaureerija Tõnu Vainküla ütleb, et kui mööblil pole niiskusekahjustusi, st et plaat pole paisunud, spoon pole lahti löönud või ei ole lakil spoonini ulatuvaid kahjustusi, võib ikka üritada kapi välimust värskendada. „Üheseid konkreetseid lahendusi on raske anda,” tõdeb ta.

Mööblit võib püüda uuendada mitmel moel, sh pindasid poleerides, rikutud kohti siludes või hoopis täiesti üle värvides, krakleelakiga lakkides vms.

Kõige lihtsam moodus – ja see ei muuda mööbli esialgset ilmet – on Vainküla sõnul polüestermööbel üle poleerida. Selleks sobivad need samad poleerimispastad, millega autode väljanägemistki värskendatakse. Osa pastasid on mõeldud vaid läike andmiseks, aga saadaval on ka niisuguseid, millega poleerimisel on pasta esialgu kui peen lihvimispasta, aga töö käigus pasta kulub, muutudes poleerpastaks. Mida kauem sellise pastaga poleerida, seda paremat pinda on võimalik saada, aga piiriks on lakikihi paksus.

Tuleb kindlasti jälgida, et lakikihti pinnalt maha ei poleeritaks.

Selline poleerimine on võimalik detailidel, millel on paks klaasjas lakikiht.

Osa pastasid on mõeldud poleermasinaga kasutamiseks, seda tasub enne kauplusest uurida.

Riiulites on lakikiht tavaliselt õhem ja kui suuri vigastusi pole, siis võib Vainküla sõnul pääseda ka hooldusõlitamisega. Pind lihvitakse eelnevalt peene (karedusega 00 või 000) metallvillaga ja õlitatakse seejärel hooldusõliga.

Aga õli kasutades tuleb kindlasti arvestada, et hiljem seda pinda enam lakkida ei ole võimalik. Õlitamist ei ole mõtet kasutada paksu klaasja lakikihiga kaetud detailide puhul.

Üle värvida

Kärt Alasi valgeks värvitud polüesterkapi osa helekollaste nuppudega ning polüesterlakiga öökapp, millest on saanud mitmevärviline diivanilaud.

Kahjustuste parandamine

Õhukeselt lakitud riiulitelt kipub pahatihti leidma märja kruusivaasi tekitatud rõngakujulisi niiskuskahjustusi, neid võib Vainküla sõnul püüda lihvimisklotsiga (karedus väiksem 180-st) õrnalt lihvida. Vajadusel lakkida kogu detail üle lahustipõhise lakiga. „Kui puit on laki alt välja kulunud, siis oleks mõistlik detail ka enne lakkimist pinna toonimiseks üle peitsida,” ütleb Vanaküla.

Paksu lakikihi sees võib leiduda ka löögist tekkinud rõngaku-

julist jälge, analoogne jälg tekib, kui kannaga lombil jääd taguda.

Seda kohta saab püüda parandada kiirliimi (Super Atacki laadi liimiga) lakipragude ja/või spooni vahele lastes ning siis pinda pitskruviga kokku surudes. „Aga kui selles kohas on juba ka niiskus ligi pääsenud, siis pole lakk enam taastatav, paranduse välimus jääb vana ja väsinud,” osutab Vanaküla.

Paksu polüesterlaki kihti mööbli pinnalt kodusel teel mehaaniliselt eemaldada on ko-

Foorumites julgustavad inimesed polüestermööblit üle värvima, kusjuures on neidki, kes väidavad, et pole tarvis isegi pindu eelnevalt karestada. Värv pidavat pidama jääma küll, tähtis on vaid, et värvitav pind oleks varem puhtaks pestud.

Vivacolori foorumis soovitatakse värvitav pind eelnevalt siiski liivapaberiga (nr 240) matistada. Enne vesialuselise või lahustipõhise värvi pealekandist on soovitav pind ka nakkekruntvärviga kruntida.

Mööblipinna, näiteks kapiukse ebaühtlusi saab visuaalselt varjata, kui kasutada viimistlemisel krakleelakki, mis kuivades praguneb, osaliselt tuleb nähtavale eelnevalt värvitud aluspind ning jääb mulje, et tegu on vanaaegse esemega.

Sisustusdisainer Kärt Alasi tuunis ühe väga kulunud polüesterlakitud laua aga hoopis nii, et värvis plaadi esmalt valgeks ja kleepis seejärel musta värvi linoleumi peale, sest laua pealispind oli liiga ära kulunud.

Samuti on ta mõned polüesterkapid üle värvinud. Alasi lisab, et lakki ta ei eemaldanud enne värvimist, küll aga karestas ning värvis lahustipõhise mööblivärviga.

10

Homeart laieneb!

T

elliskivi Loomelinnakus asuv põnev elustiilipood/kohvik Homeart kasvab ja areneb.

Varem vanalinnas Pikal tänaval ja Rotermanni kvartalis tegutsenud ja poolteist aastat tagasi Telliskivis taasavatud kodusisustajate üks lemmikpoode kasvas peaaegu poole suuremaks. Aprillis avatud poelaienduselt leiab trendikaid ja omanäolisi koduvalgusteid, patju, toataimi, kööginõusid ja tarvikuid ning taaskasutusmööblit Rootsist. Hea muusika huviline saab soetada kvaliteeti Wavemusicu CD-e või suure hulga retrovinüülide hulgast.

Samas asuv kohvibaar pakub ahjusooje saiakesi, grillvõileibu ja tõesti head kohvi. Mida sa hing veel tahta oskad?

Põnevaid noppeid Eesti disainimaastikult Eesti disain on võrratu ning pakub silma- ja osturõõmu igal aastaajal. Vaata lisainfot www.estoniandesignhouse.ee Vilve Torn

ISTE „KRAPS” Tuliuus Eesti toode on maksimaalselt lihtsa konstruktsiooniga, kergesti monteeritav ja vastupidavast eestimaisest kasepuidust.

Pakendatud käepärasesse disainpakendisse.

Toode on müügil mööblisalongis NORR 11 alates 1. maist.

Disain: Toivo Raidmets Foto: Toomas Tuul

11

Täiusliku iLiv kollektsiooniga on lihtne kujundada. Lisaks tapeetidele kuuluvad sellesse sarja ka kangad kardinate ja pehme mööbli tarvis, vaibad, voodiriided, dekoratiivpadjad- ja pildid.

Tutvu ka meie uute pilttapeedi kollektsioonidega.

Tule Tapeedistuudiosse, kujundame koos!

Sisustus E Kaubamaja II korrusel • E-R 10-19, L 10-16 • Hakka meie sõbraks www.facebook.com/tapeedistuudio • www.tapeedid.ee

VAAGEN „KÄPIKUD”

Käpikud sümboliseerivad Põhjamaade traditsioone ja sooja. Lustlik klaasist talveteemaline vaagen on valmistatud käsitööna ja seega masstoodangust väärtuslikum.

Disain: Annkris-Glass (Kristi Ringkjob, Anne-Liis Leht) Foto: Anne-Liis Leht

PINK „DOG”

See on lustakas mudel taksikoertest, iseloomuga uudishimulikest tegelastest. Pingi kõrgust ja asendit saab seada erinevalt, nii elu- kui ka lastetoamööblina.

Pingi disain: Tarmo Luisk, kattekanga valik: Monika Järg (kollektsioon Fly).

Foto: Juta Kübarsepp

TOOL „JOHN”

Projekteeritud esialgu Viinistu kunstimuuseumi restorani jaoks.

Sellest johtuvalt on kasutatud merega seonduvaid materjale – takunööri ja merbaupuitu. Tooli nimi on pandud disaineri varalahkunud sõbra, soomerootsi meremehe eesnime järgi.

Disain: Toivo Raidmets Foto: Toomas Tuul

LAUAKELL J.C.

Mänguline, kuid puhta ja lihtsa joonega lauakell.

Materjaliks on vaakumvormitud ja laserlõigatud pleksiklaas. Värvivalikus on must, valge ja punane.

Kõrgus on 24 cm.

Müügis NuNordikus ja Eesti Disaini Maja galeriis.

Disain: Maria Rästa Foto: Maria Rästa

12

PUUPITS

TABURET „TIBU”

on ruumijagaja või kardin. Puidust tekstiil, milles visuaalne haprus on kontrastis selge ja tugeva materjaliga.

Mustrite koostamise loogikal ei ole piire – tuleb vaid jälgida, et suurel pinnal tekiks detailide vahele piisaval hulgal ühenduskohti.

Paneelid on ühendatavad erinevate kinnitussüsteemidega. Puupitsi inspiratsioon pärineb Haapsalu salli õhulistest lehemustrilistest pitsipindadest, selgest ornamendirütmist.

Disain: Monika Järg / Tekstiilruumis Foto: Juta Kübarsepp

on inspireeritud lapsepõlve soojadest mälestustest.

Lisaks sellele, et „Tibu” peal saab istuda, saab teda kasutada ka väikese diivanilauakesena, mille peale võib panna näiteks tassi kohvi.

Lisaks on taburetil veel üks tore funktsioon – tuua näole naeratus.

Materjal: liimpuit (kask).

Mõõdud: kõrgus 350 mm, laius 410 mm Disain: Maria Rästa Foto: Ahto Sooaru

LAELAMP „IDA”

Lambikuppel on lennukivineerist ja viimistletud linaõliga. Disainer ja rahvuslikku disaini propageeriv ettevõte etno.ee tõid koostöös välja vineerist valgustiseeria. Seeriasse kuuluvad lae-, laua- ja põrandalamp.

Valgustite muster kujutab endast kuueharulist sirkelrosetti, mis oli Eesti talurahva seas laialt kasutusel õnnetoova sümbolina.

Disain: Maria Rästa Foto: Renee Altrov

S-LAUD

Väike ja praktiline töölaud mitmeks otstarbeks, kergesti teisaldatav. Lauaplaadi asendit saab kõrguses reguleerida ja plaat on pööratav. Lauda on mugav kasutada istudes töötamisel diivanil, tugitoolis jne. Ideaalne laptop’iga töötamiseks, kirjatööks, käsitööks, ka abipind igasuguseks tegevuseks.

Disain: Kert Schneider / Vesyles

ISTE „SNOWTUBE” Ergonoomiline rõngaseeria põhineb sõidukite õhku täis sisekummidel. Istmed on kaetud käsitsi valmistatud naturaalsest kiusegust viltmaterjaliga, nagu näiteks turvas ja vill, linakiud ja vill või eri villasordid.

Materjal: kumm, vilt.

Disain: Liisa Tomasberg, Liisa Kallam Foto: Pelle Kalmo

-15% -15% - soome ahjud Linnatuli alates 1570€ (Maria, 750kg) - saksa Sparthermi tippklassi küttesüdemikud - Sparthermi kesküttesüdamikud H₂O

- ekslusiivsed saksa biokaminad ja põletid Ebiosfire - ümarad glasuurpott-ahjud Keddy - KalFire gaasikaminad - SUNDAY väliköögid, grillid ja kaminad

www.compac.es

14 Foto: Raivo Tasso

Taime tervisest räägib tema välimus Hästitoidetud istik on tugev ja pontsakas, värvuselt tumeroheline. Kui see ka pannakse kehvemasse mulda, on tal vajalike ainete varu alguses olemas.

Agne Narusk

K

Kanepi Aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe soovitab taime ostes kasvatajalt nõu küsida.

Aprillis kõik voodid ja diivanvoodid soodushinnaga

uidas aru saada, kas taim, mis mulda panekuks muretsetud, on ikka terve?

Tuleb talle otsa vaadata, vastab Põlvamaal asuva Kanepi Aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe. „Esimene asi, mida vaadata, on see, et kas taim on tugev ja jõudu täis. See ei tohi olla lötsis ja pehme. Mõnel küll võib see olla loomulik, aga üldiselt ikka mitte,” õpetab ta. „Teine asi on taime värvus. See näitab, kas taim

on ikka korralikult süüa saanud ja väetatud. Väljaarvatud kollaste ja kirjude lehtedega liigid peab istik olema ilus tumeroheline. Hele alatoon ütleb, et taim on haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikum.”

Terve lilleistik on madal ja n-ö pontsakas, selliseks muutub ta siis, kui teda rikkalikult väetada.

Vähe toitu saanud taim venib liiga pikaks ja tal on rohkeid õisi – püüab midagigi saavutada enne, kui jõud päris otsa lõpeb, märgib Vahtramäe.

15 Tõved ja kahjurid

Taime ohustavad haigused ja kahjurid. Viimastest on lehetäid kõige sagedasemad ja tüütumad külalised. „Pole midagi teha, nad tulevad loodusest. Lehetäisid tuleb hoolega tõrjuda, aga jah, nende vastu ei saa,” räägib aiandijuht Vahtramäe. Muret võivad teha kedriklest ja vilttäi, mida suvelilledel on küll vähem. Kedriklesta väikseid punaseid-mustjaid täpikesi on raske märgata, hoolega tuleb uurida lehealuseid ja kaelandit. Vastikul tegelasel on omad lemmikud: kurk, lobeelia, luuderohi, fuksiad.

Neist parasiitidest on raske lahti saada, kuid mitte võimatu, kui taime muretsedes need märkamatult peaksid kaasa tulema.

Tänapäeval müüakse kõikvõimalikke vahendeid, aitab pidev hoolitsemine ja ka sage rohelise seebiga pesemine, õpetab Vahtramäe.

Millegipärast arvatakse, et kui taime lehtedes on augud, ju siis tõbise isendiga ikka tegu on. „Keegi on lihtsalt söömas käinud,” muigab Vahtramäe. „See pole kah-

julik, kui just terve parv röövikuid korraga kallale ei tule. Kui taim lehe äranaksamist kannatab, võtke see ära.”

Mõnikord toob liigne niiskus istikupotti mullakärbsed. Ohtlikud need pole, väga kartma ei pea, kuid pärsivad siiski juurte söömisega taime kasvamist.

Haigustega on nii, et alati tuleb vaadata lehe alla, soovitab Vahtramäe. „Kui märkate lehe pealispinnal rõngaid või muud ebaharilikku (NB! mitte segi ajada taime dekoratiivse lehemustriga), vaadake kohe lehe alla. Kui seal on viltjat kihti või hallitust – hoidke eemale.”

Foto: Ilmar Saabas

Pärast istutamist tuleb kogu suve jooksul taimi korralikult kasta.

Ümbrus mängib rolli

Vahtramäe soovitab taimi ostma minnes jälgida müüja ümbrust.

Taim tahab kasvamiseks enda ümber õhku ja valgust, siis on ta terve. Ümbruskond peab olema puhas, seal ei tohi olla jäätmeid ja surnud taimi – vastasel juhul on nakkused kerged levima.

Kuidas vaadata, kas viljapuu ja -põõsa istikud on terved? „Kui juurte peal on mügarikud, siis tu-

leb need enne mulda panemist kindlasti ära lõigata. Tuleb vaadata, ega tüvel pole haavandeid või kuivanud kohti – see võib hiljem kasvamist tunduvalt pärssida.

Võra peab olema ilusti hargnenud, reeglina soovitavad kasvatajad, kuidas seda edasi kujundada,” õpetab ta.

Jätkub lk 16>>

Tasub teada: tomat on paras umbrohi, see kannatab kõike.

Kurgitaim on kapriisne, eriti õrnad on tal juured. Paprika hästi ümberistutamist ei taha – väga õrn taim. Kapsataimede puhul tuleb jälgida juurekaela: isegi kui lehed ja vars on kenasti rohelised, viitab pruunikas kael põletikule.

Allikas: Margus Vahtramäe

16 Foto: Karin Kaljuläte

Kaks küsimust Kuidas taime istutada, nii et see elama jääks?

Vastab Katrin Uurman, Räpina aianduskooli pedagoog-metoodik: Taime istutamisel tuleb kindlasti jälgida mitmeid aspekte.

Esiteks peab tugevamate kevadiste öökülmade oht möödas olema.

Teiseks tasub enne istutamist kindlasti uurida, kas taimed vajavad kastmist. Kui muld on kuiv, tuleb taimi kindlasti enne kasvukohale istutamist kasta. Soovitatav on enne istutamist lisada vett ka istutusauku. See garanteerib parema juurdumise.

Kolmandaks tuleb istutamiseks valida pilvise ilmaga jahedam päev või õhtupoolik.

Neljandaks uuri taime juuri, kui ta potist välja võtad. Kui juured on poti põhjas ringe moodustanud, tasuks need lahti harutada. See parandab oluliselt taime juurdumist.

Lilletaimedel võib sarnast juurestikku noa või kääridega juurepalli põhjast ja külgedelt läbi lõigata.

Taim tuleb üldjuhul istutada samale sügavusele, nagu ta potis kasvas.

Viiendaks tuleb taim istutada samale sügavusele, nagu ta potis kasvas. On ka selliseid taimi, mida võib sügavamale istutada, näiteks tomat.

Lilled, köögiviljad, maitse- ja ravimtaimed juurduvad kiiremini kui puittaimed. Üldjuhul võib rohtsete taimede juurdumiseks arvestada keskmiselt 3–4 nädalat, puit-

taimedel veidi kauem. Kevadel ja suvel istutatud potitaimed juurduvad Eesti tingimustes kenasti.

Probleeme võib tekkida siis, kui istutatakse hilissügisel. Sellisel juhul võib taimede ümbruses oleva maapinna katta mõne multšiga (nt männipuukoor, turvas, ka kuuseoksad on sobilikud).

Juurdumist takistab eelkõige istutusjärgne veepuudus. Selleks tuleb pärast istutamist kogu suve jooksul taimi korralikult kasta. Sobilik ei ole kasta iga päev ja veidi, vaid hoopiski harva ja palju, et kastmisvesi ikka juurteni jõuaks.

Sellel, miks kõik taimed ei jää pärast mahapanekut elama, on mitu põhjust.

Neist peamised on: istutamise ebasobilik aeg (varakevad, hilissügis)¸ veepuudus (kas istutatakse kuiv, kastmata taim kuiva mulda või kastetakse istutusjärgselt vähe, ka põuaperioodid). On olnud ka juhuseid, kus taim on istutatud kasvukohale plastpotiga. Ebasobilik kasvukoht (nt happelist mulda nõudev taim on istutatud aluselisse mulda, kuiva mulda nõudev taim

on istutatud liigniiskesse mulda jne). Taim ei sobi Eesti kliimasse, nt külmaõrnad taimed, mis kipuvad korraliku talve korral hävima. Taim on kahjustajatest (haigused, kahjurid) tabatud või mehaaniliselt vigastatud. Ebaõiged hooldusvõtted.

Kas Eestis on praegu mõni taimehaigus levinud, mida tasuks jälgida?

Mitmed puukoolid on kandnud suurt kahju viljapuu-bakterpõletikust ja tamme-äkksurmast põhjustatud taimede hävimise tõttu.

Viljapuu-bakterpõletik kahjustab, nagu nimigi ütleb, eelkõige viljapuid, aga ka pihlakaid, viir- ja tuhkpuid. Tamme-äkksurma tunnuseid on leitud rododendronitel. Nende haiguste suhtes tundlikud taimed varustatakse taimepassiga.

Tänapäeval toimub puukoolides ja aiandites pidev kontroll, mis on garantiiks, et tegemist on terve taimega. Loomulikult võib meist igaüks teadmatult tuua haige taime kaasa mõnelt reisilt Euroopa riikidesse. Tuleb olla ettevaatlik ja taimede valikul tähelepanelik.

ORIGINAAL MULDVÄRV

100% HINGAVAD FASSAADIVÄRVID

Ei vaja immutamist ega kruntimist

www.hansavarv.ee

www.orac.ee

18 Foto: Electrolux

Aur ja lõhnad köögist välja Signe Kalberg

Õhupuhasti ostmisel tuleb ennekõike jälgida, et õhupuhasti tõesti köögis oma ülesannet hästi täidaks.

K

öögi planeering kindlasti mõjutab ja mingis mõttes ka dikteerib õhupuhasti valikut. Mõnikord pole võimalik õhku välja juhtida ja ainus võimalik lahendus võib olla taasringluse põhimõttel töötav õhupuhasti. Tegelikult annab see sel juhul laiema valikuvõimaluse, sest ventilatsioonitorude paigaldamine võib nõuda teatud tüüpi õhupuhastit. „Selliseks näiteks on korstentüüpi õhupuhastid, mille ventilatsioonitorud saab paigaldada vaid nii, et need lähevad õhupuhasti taga asuvasse seina või üles läbi lae,” ütleb Electrolux Eesti integreeritava kodutehnika müügijuht Kersti Saarma.

Kui valida õhupuhasti, mida saab kapi sisse või alla paigaldada, on ventilatsioonitorude vedamine tihti kergem ning seda võib teha ka külje peale, ilma et toru nähtavale jääks.

Saarma sõnul mängivad õhupuhasti puhul lisaks imemisvõimsusele kaasa paljud asjaolud. Ka müratase on väga oluline, niisamuti valgustuse tõhusus, kui kerge seda on puhastada / filtrite kvaliteet ja muidugi õhupuhasti disain.

Tea kehtivaid õigusnorme

Õhupuhasti paigaldamine võib tunduda väga lihtsa tegevusena, kuid tegelikult tuleb järgida mitmeid õigusnorme – nii neid, mis puudutavad õhupuhasti asetsemist. kui ka sisseimetava õhu juhtimist, eriti välja juhtimist. „Mõned nõuded on antud väl-

Köögi planeering kindlasti mõjutab ja mingis mõttes ka dikteerib õhupuhasti valikut. ja rahvusvahelisel tasandil ja kehtivad õhupuhasti enda kohta, näiteks kuidas paigaldada õhupuhastit teatud tüüpi pliidi või pliidiplaadi kohale ,” ütleb Saarma. Ent olenemata sellest on ka riigisisesed ja isegi kohalikud eeskirjad, ehitusnõuded, ettekirjutused, mis on riigiti ja isegi maakonniti erinevad. Need võivad kehtida eramajade puhul, kuid igal juhul kehtivad need kortermajade või muude ehitiste puhul, kus on enam kui üks majapidamine. Üks tihti unustatav asjaolu on see, kuidas väljajuhitav ventilatsioonitoru mõjutab teisi, näiteks naabrit, kelle rõdu, terrass või isegi magamistuba on väljalaskeava kõrval. Olenevalt ümbritsevast aerodünaamikast (tavapärasest tuulesuunast) võivad lõhnad mõjutada isegi inimesi vastasmajas. Õhupuhastaja puhul võib tunduda tavalise korstna kasutamine ventilatsioonitoruna hea kerge

lahendusena, kuid see on ohtlik ja enamasti keelatud. Selle asemel tuleb kasutada korralikku ja heakskiidetud ventilatsioonitorustikku. Ohutuse, mugavuse, praktilisuse ja ka esteetilisuse huvides võivad eeskirjad kehtida ka seina enda kohta, kuhu õhk juhitakse. Õhupuhastaja ja selle võimsuse väljaselgitamiseks on kõige olulisem tegur ruumi suurus. „Siin pole norme või objektiivset tõtt, kuid praktilistele kogemustele toetudes võib öelda, et tuuletõmbuse tunnet ei teki ruumis siis, kui õhuringluse maht ühes tunnis on 6–12 korda ruumi ruumalast suurem.”

Kui õhk jääb kööki

Õhupuhastit saab kasutada ka siis, kui saastunud õhku pole võimalik ruumist välja juhtida, näiteks hoone ülesehituse või lahenduse kulukuse tõttu. Juhtub ka

nii, et väljastusava tegemine võib olla nõuete ja ettekirjutuste vastane või pole see võimalik naabrite vastumeelsuse tõttu. Siis on olemas alternatiiv – selle asemel, et vahepeal puhastatud õhk välja juhtida, võib selle ka läbi õhupuhastaja tagasi kööki juhtida. „See tähendab, et rasvafiltrite puhastamine muutub palju olulisemaks ja kindlasti on vaja paigutada õhupuhastajasse aktiivsöefiltrid, mis asuvad üldjuhul (kuid mitte alati) rasvafiltri ja mootori(te) vahel, et puhastada õhk lõhnadest võimalikult tõhusalt,” selgitab Saarma.

Olenevalt kasutusest (kasutustihedusest ja valmistatavatest toitudest), tuleb söefiltrit vahetada iga 3 kuu tagant (võrdne 100–120 töötunniga). See kujutab endast märgatavaid aastaseid lisakulutusi.

Lohutuseks – paljudel õhupuhastitel on nüüd pestavad aktiivsöefiltrid. Pestavaid filtreid saab pesta (teistest asjadest eraldi!) nõudepesumasina intensiivse programmiga (vähemalt 65 °C juures). Pärast pesu tuleb neid vastavalt tootja juhistele kuivatada. Tavaliselt lastakse neil lihtsalt õhu käes vertikaalses asendis kuivada.

Pestavatel aktiivsöefiltritel on tööiga umbes kolm aastat.

Tene Kaubandus OĂœ, Lihula mnt 22B, 90510 Haapsalu Tel +372 47 22000 | Fax +372 47 22001 | info@tenekaubandus.ee | www.tenekaubandus.ee

21

Nahkmööbel vajab õiget hooldust kogunenud sodi. Puhastatud nahal lase õhu käes loomulikult kuivada.

Hooldusvahend kanna mööblile lapiga hõõrudes või pihustades.

Lase ainel imenduda, seejärel poleeri puhta lapiga taas läikima.

Selle toimingu käigus eraldub nahalt üleliigne aine ja kuivanuna ei tohiks nahk määrima jääda.

Nahkmööbli puhastamist on mõistlik alustada puhta vee ja niiske lapiga. Kui see ei aita, siis naturaalse seebiveelahusega, soovitab Aftun Kinnisvarahoolduse teenindusjuht Marko Pohla.

Signe Kalberg

K

uidas näeb välja nahkmööbli puhastus, millest alustada, mida ja millises järjekorras teha?

Pihustatavaid puhastusaineid piserda 15–25 cm kauguselt. Lase mõni aeg mõjuda, et mustus tuleks nahapooridest välja, siis eemalda see lapiga. Pea meeles, et puhastamine käib ringjate liigutustega – nii saab nahapinnalt kätte kogu sinna

Milliseid koduseid vahendeid võib kasutada?

Nahkmööbli puhastamist veiniplekkidest või markerijälgedest võib proovida meditsiinilise piirituse ja vati abil, seejärel töötle ka steariinhappekäsnaga.

Enne kui mõne ainega puhastama hakkad, katseta mitte nähtaval kohal, kas sinu diivan või tool kannatab seda ainet. Nahkmööblit on siiski mõistlik puhastada ainult selleks ette nähtud vahenditega.

Silmas tuleks pidada ka seda, millises olukorras on mööblitükk ja mis nahaliigiga on tegu. Vastavalt sellele valigi hooldusvahendeid.

Mida ei tohiks üldse kasutada?

Plekkide puhastamisel tuleb olla ettevaatlik. Esimese ettejuhtuva keemilise vahendiga ei maksa nahkmööbli kallale minna, sest pole teada, kuidas see reageerib. Nahkmööbli puhastamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, sest valede vahendite kasutamisel on kahjustused pöördumatud. Vältida tuleb kindlasti nõudepesuained, kodukeemiat, lahusteid, atsetooni ja silikoone sisaldavaid vahendeid.

Pea meeles: •• Pärast nahkdiivani soeta mist tuleb see korralikult puhastada ja kreemitada, et vältida juhuslike plekkide teket ning et nahk kestaks kauem ilusam.

•• Hoolda nahkmööblit mini maalselt kord aastas.

•• Kasuta nahale vastavaid puhastus- ja hooldusvahen deid.

•• Niiske lapiga võib pühkida hoolduste vahepealsel ajal.

•• Korralik nahakreem sisaldab UV-kaitset, niisutab ja pehmendab nahka.

•• Kreemi võib kasutada ka kunstnahast esemete kaitseks.

•• NB! Nahka ei tohi hooldada mesilasvaha ja silikooni sisaldavate vahenditega.

Kas võib kasutada ka kaitsekreeme?

Pea meeles, et elastsust andvad rasvained kuivavad ajaga. Muidugi, ei toimu see protsess üleöö, vaid kestab aastaid. Ent elastsuse vähenemine viib naha pealmise kihi lõhenemiseni.

Nahakreemid, -palsamid, -vahad ja -piimad on n-ö rammusamad hooldusvahendid, mis toidavad, niisutavad ning kaitsevad nahka igapäevase mustuse-plekkide sisseimbumise eest.

Allikas: Aftun Kinnisvarahooldus

WC-POTT, ALLAJOOKS + SOFT CLOSE ISTE

VIHMADUŠI KOMPLEKT, ilma segistita

49 € (149 €)

49 € (99 €)

-51%

-67% MASSAAŽIVANN SOPHIE-17

169x110 cm komplektis vann raamil, pikk esipaneel, sifoon

599 € (1690 €) -65%

Vaata lähemalt www.laohind.ee ja www.deko.ee Tallinn: Kohila 2A, (Pärnu mnt Politseimaja kõrval) E-R 10-18; L 10-16 Tartu: Turu 45B / Sepa Keskuse uus hoone (parkimine tasuta) E-R 10-18; L 10-16

VALIK TAPEETE

-25% TAVAHINNAST

22 Foto: Shutterstock

Töötle nahapinda regulaarselt paari kuu tagant, nii tagad pideva kaitse.

Mina soovitan nahkmööblit hooldada paar-kolm korda aastas olenevalt tootest.

Kuidas pikendada nahkmööbli eluiga?

Nahkmööbli eluea pikendamisel tuleks jälgida, et see poleks radiaatorile, ahjule või kaminale liiga lähedal, sest ülearune kuumus kipub nahka kuivatama. Ka otsene päikesevalgus ei tee head – see võib hakata nahka kuivatama ja paneb selle pragunema. Varja mööblit

päikese eest kardinate või rulooga.

Nahkmööbli ja naha kaitsmiseks on veel võimalik kasutada naha impregneerimistooteid. Vahend imendub naha sisse ja muudab selle vett, õli- ja mustusttõrjuvaks.

Töötle nahapinda korrapäraselt paari kuu tagant, nii tagatakse nahale pidev kaitse ja see säilitab oma pehmuse, hingavuse ning värvitooni.

Millised on levinuimad vead ja kuidas neid vältida?

Pole harvad juhused, kui ühe-kahekolme aastaga kulub nahk ära, sest seda on hooldatud kättejuhtunud kodukeemiaga. Alguses kulub ära värvi kaitsev viimistluskiht, seejärel värv.

Mõne aja möödudes tekib naha sisse volt, auk või rebend. Sageli tekivad nahapinna viimistluskihti ka peened praod. See on iseloomulik sel juhul, kui nahka on puhastatud majapidamises olevate üldpuhastusainetega.

Kui ikka puhastada teatud liiki nahka vale vahendiga, võib teha mööblitükile karuteene. Aeg on edasi läinud

ja vahendid muutunud kvaliteetsemaks. Igale nahaliigile on oma puhastusvahend ja kaitsev vahend.

Kui diivanil ja tugitoolidel on kombineeritud kate, millest osa on ehtne ja osa kunstnahk. Tuleb neid osasid hooldada ka erinevalt?

Kõige lihtsam lahendus on valida toode, mis on mõeldud mõlema hoolduseks.

Kui sellist ei leia, tuleks valida toode vastavalt nahaliigile ja kasutada neid vastavalt juhistele.

Lihtne disainilahendus muutis prügikasti aiakujunduselemendiks Eesti ettevõtte OÜ Woodproducts kaitses tööstusdisainlahenduse, mis muudab standardse 240-liitrise prügikonteineri kenaks aiakujunduselemendiks. Äriidee aluseks on esteetiline probleem. Eramajade prügikonteinerid peavad olema kergesti ligipääsetavad, kuid samas on konteinerid ise välimuselt koledad ja ebahügieenilised. Lahendusena loodi puitsõrestikust prügikastikatted, mis sobivad enamikele kasutuses olevatele prügikastitüüpidele. Samas ei muutu prügikonteineri kasutamine keerulisemaks.

OÜ Woodproducts esindaja Krislin Kuuskemaa, peab toote peamisteks eelisteks lihtsust ja esteetilisust. „Prügikonteinerite sobitamine oma elamuga on keeruline olnud juba aastaid. Paljud korteriühistud, aga ka eramajade omanikud on probleemi lahendanud spetsiaalsete prügimajade ehitamisega, kuid eramaja jaoks on need lahendused keerulised ja kallid. Meie lahendus ei ole oluliselt suurem, kui prügikonteiner ise, kuid välimuselt integreerub see pea kõikide majatüüpidega ning kui kasutada majaga sobivaid värvilahendusi, muudab see prügikonteineri vastavalt kas märkamatuks või vastupidiselt ajakujunduselemendiks,“ selgitas Kuuskemaa Eestis kasutakse eramajapidamistes kõige enam 240-liitriseid prügikonteinereid ning meie katted sobituvad kõikide enamlevinud 240L konteineritega. Ümbriste kokkupanemisel tuleb lihtsalt arvestada, millise konteineritüübiga on tegu. Kokku pandud konteinerikate on pealt avatav ja koos katte kaane avamisega avaneb ka konteineri kaas. Konteineri tühjendamiseks tuleb avada katte tagasein ja konteiner raamist lihtsalt välja tõmmata. Sama lihtne on ka konteineri tagasiasetamine katteraami.

OÜ Woodproducts prügikastikatted on valmistatud naturaalsest immutatud puidust, mis tagab nende vastupidavuse kõikides ilmaoludes. Katteid on kolme erineva kujunduslahendusega ning neid on lihtne koduste tööriistadega kokku panna ning soovi korral ise sobiva värviga katta.

Konteinerikatteid saab tellida veebilehelt: www.katted.ee

www.katted.ee +372 6188148

Baltic Brick and Roof Award 2011 sillutustellistest väljakud, platsid ja aiad kategooria võitja – Aida ja Põhja tänava planeering Pärnus Arhitektid: AB KAVAKAVA, Karin Koov ja Kaire Nõmm Aadress: Aida ja Põhja tänav Pärnus Kasutatud materjal: Penter klinkersillutustellis Dresden Fotograaf: Kati Vaas

Sillutustellist on eriti lihtne hooldada ja tänu omapärasele karedale pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida.

Klinkersillutustellis – tükike loodusest Klinkersillutustellis on läbinisti looduslik ehitusmaterjal ja sobib sillutiseks nii koduõue kui ka linnamaastikku.

Evelyn Parv Wienerberger AS-i turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator

Lai värvuste valik ja erinevad mustrid loovad palju võimalusi Savist põletatud Penter klinkersillutuskivid pakuvad tänu erinevatele värvustele, pinnastruktuuridele ja mõõtmetele laia valikut kujundamisvõimalusi. Lisaks sellele on need kivid erakordselt vastupidavad, loodussõbralikud ja lihtsad paigaldada.

Tellise värvused on soojad ja elavad: traditsioonilised punased, tumedad nagu must ja pruun või dekoratiivsed kollased toonid. Erinevate värvuste kombineerimisel on võimalik luua palju huvitavaid mustreid ja muuta elukeskkond niimoodi igavast hallist värviliselt rõõmsaks.

Sama oluline kui õige värvuse valik, on klinkersillutustelliste ladumismuster. Pinnad lasevad ennast huvitavalt Väliköök koos kamina ja pitsaahjuga Kasutatud materjalid: põranda ehitamiseks on kasutatud Penter klinkersillutustelliseid Terra kare (Aseri) ja kolde ehitamiseks on kasutatud Terca keraamilisi telliseid St. Paul’s.

Tulekolde omanik Neeme Kasser ja ahjumeister Veikko Martin.

liigendada ja omandavad uusi võluvate vaatenurkadega proportsioone. Tänu rohketele võimalikele paigaldusmustritele on projekteerijatel ja omanikel piiramatud võimalused aedade, terrasside ja trepiastmete, kõnni- ja sõiduteede ning väljakute kujundamiseks. Parim tulemus saavutatakse, kui sillutuskivid laotakse n-ö mitte sirgete joontena, vaid näiteks lainetena, kaares, ringikujuliselt või kas või erinevate kujunditena.

Olgu paigaldus põiki-, piki- või traditsioonilise mustriga – klinkersillutus toimib alati pilgupüüdjana.

Ökoloogiline ja kestev Klinkersillutustelliste värvused on võrreldes analoogsete toodetega mitmeid kordi kestvamad. Kui värvitud toodetel kulub enamasti värv või pigmenteeritud tootel pleegib värv tuhmiks 3–5 aastaga, siis klinkersillutuskivi on kõrgel temperatuuril (u 1100°C) põletamise tulemusel UVja kulumiskindel. Väikese veeimavusega ning väga vastupidavana talub tellis nii karme ilmastikumõjusid kui ka suurt mehaanilist koormust.

Sillutustellistest sillutise ehitamine on ökoloogiliselt mõistlik: tänu tellise väga väikesele veeimavusele (alla 6%) laseb sillutatud pind, milles vuukide osakaal on ainult 10%, vihmaveel läbi vuukide pinnasesse imbuda. Nii annavad sillutustellised olulise panuse ümbritseva pinna tasakaalustatud niiskusbilansi saavutamiseks ja kanalisatsioonikoormuse vähendamiseks.

Sillutustelliste tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab nende happe-, soola- ja õlikindluse. Seetõttu on neid eriti lihtne hooldada ja tänu omapärasele karedale pealispinnale on neil mugav ja ohutu kõndida!

Et klinkersillutustellis ei kõdune, on tema kasutusiga praktiliselt lõpmatu.

Puhaste looduslike toodetena on sillutustelliseid, nagu kõiki Wienerbergeri tooteid, võimalik taaskasutada.

Saksa kvaliteet Suurem osa Penter klinkersillutustelliste tootevalikusse kuuluvatest sillutustellistest toodetakse Wienerbergeri tehastes Saksamaal. Eestis Aseri tehases toodetakse klinkersillutustelliseid Baltic Brick and Roof Award 2011 sillutustellistest väljakud, platsid ja aiad kategooria võitja – Aida ja Põhja tänava planeering Pärnus Arhitektid: AB KAVAKAVA, Karin Koov ja Kaire Nõmm Aadress: Aida ja Põhja tänav Pärnus Kasutatud materjal: Penter klinkersillutustellis Dresden Fotograaf: Kati Vaas

esialgu kolmes eri värvitoonis ja kahes pinnaviimistluses: Punane sile / kare, Terrakota (punase- ja pruunikirju) sile / kare ning Terra (tumepruun) sile / kare.

Aseri tehases toodetud 52 mm paksusega klinkersillutuskivid sobivad hästi platsidele ja jalakäijate teedele ning kannavad kindlalt ka sõiduautosid. Majaomanik ei pea muretsema prügi-tuletõrjevõi tehnilise hoolduse autode pärast – õhem klinkersillutustellis kannab ka seda koormust, sest tema paindetugevus on väga kõrge (80 N/mm).

Paksemat kivi (62 või 71 mm) vajatakse teedel, kus on pidev bussiliiklus või sõidavad raskeveokid.

Penter klinkersillutustellised sobivad väljakute, platside ja aia kujundamiseks ning kõnni- ja sõiduteede sillutamiseks.

Väga lihtne paigaldada Klinkersillutustelliste paigaldamine võrreldes asfaldi või betooniga on väga lihtne – selleks ei vajata erilist tehnikat ega spetsiifilisi oskusi. Sillutiskatte kvaliteet ja eelkõige tellissillutise vastupidavus ei sõltu ainult kasutatava sillutuskivi omadustest, vaid olulisel määral ka sillutise all olevatest mulde kihtidest. Kihtide struktuuri ja paksuse määramine sõltub oodatavast liikluskoormusest.

Kogu protsess on väga lihtne: tuleb rajada vett läbilaskev aluskonstruktsioon, seejärel panna peale ballastkiht kruusast või killustikust, edasi kandev ja siis juba liivaga sillutuskiht, mille

peale tuleb laduda sillutuskivid ning täita vuugid liiva või peenkruusaga.

Lõppfaasis tihendatakse sillutispinda kummikaitsega pinnavibraatoriga, et tellised püsiksid hästi paigal ning täidetakse vahed veel kord vuugiliivaga ja uhutakse siis veega puhtaks.

Klinkersillutustelliste eelised: • atraktiivsed, looduslikud värvused; • mitmekülgsed kujundamisvõimalused; • absoluutne värvuse- ja külmakindlus; • kulumis- ja UV-kindlus; • libisemiskindlus ja turvalisus; • erakordne vastupidavus; • pikk kasutusiga ja aegumatus; • loodussõbralikkus, taaskasutatavus; • lihtne paigaldus.

Sillutustelliste paigaldamiseks ei vajata erilist tehnikat ega spetsiifilisi oskusi.

Rohkem teavet Penter klinkersillutuskividest leiate kodulehelt www.wienerberger.ee Parima ülevaate klinkersillutuskivide tootevalikust saate, kui külastate meie Tallinna näidistesaali aadressil Peterburi tee 46!

Info ja tehniline konsultatsioon telefonil 618 1902

DIVERO EHITUS

27

Haljastusplaan aitab märgata apse enne aia rajamist Foto: Reti Randoja-Muts

Haljastusplaani koostamine annab võimaluse reaalselt näha ja mõista kavandatavat situatsiooni, põhjendab Räpina aianduskooli õpetaja Reti Randoja-Muts haljastusplaani koostamise vajalikkust.

Kristiina Viiron Mis on haljastus- ehk aiaplaan?

R.R-M: Haljastusplaan, mida rahvasuus tõesti ka aiaplaaniks nimetatakse, on graafiline kujutis kujundatud aiast. Kujutis on olemasolevaga võrreldes joonestatud vähendatud kujul, reeglina mõõtkavas M1:100le. See tähendab, et ühesentimeetrise läbimõõduga märgitud objekt plaanil tähistab ühemeetrise läbimõõduga objekti looduses/aias. Kui

Räpina aianduskooli õpilase Tiina Toometi ruutude ja ristkülikute teemas kujundatud aia haljastusplaan.

Astellaria R E I S I B Ü R O O

AIAREISID 2014 21.-23. mai Chelsea Flower Show Londonis ja inglise aiad, hind 280€+lend+pääsmed 31. mai Pärnu taimelaat, algus Tallinnast, hind 35 € 8. juuni Harjumaa aiad, algus Tallinnast, hind 65€

12.-13. juuli Saaremaa aiad, algus Tallinnast, hind 129 € 19. juuli Virumaa aiad, algus Tartust, hind 69 €

 Soojust salvestavad kaminahjud  Kindel kodumaine kvaliteet igasse Eestimaa kodusse!  Soojustsalvestav võime kuni 36 tundi  Paigaldus 1-2 päeva jooksul  Viimistlus vastavalt kliendi soovile  Garantii

23.-28. juuli Iirimaa aiad, hind 520€ + lend+pääsmed 14.-20. august Cornwalli aiad, hind 990€ 21.-27. august Cornwalli aiad, hind 990€ OÜ Ahja Moodulahi info@moodulahi.ee Telefon 56 649 239 www.moodulahi.ee

Vaata lisa: www.astellaria.ee Info ja registreerimine Astellaria reisibüroo, Roosikrantsi 2, 10199 Tallinn E-post: info@astellaria.ee, tel 653 9305, mob 50 27 955

28

Haljastusplaani koostamine annab võimaluse reaalselt näha ja mõista kavandatavat situatsiooni. kujundatavas aias on arukase võra läbimõõt näiteks 8 meetrit, kujutatakse seda joonisel 8-sentimeetrise läbimõõduga. Objektide tähistena plaanil kasutatakse tingmärke, mis võivad olla nii kujundaja enda disainitud kui ka kokkuleppelised nn leppemärgid. Kindlasti peab plaanil olema välja toodud ting-/leppemärkide loetelu.

Miks peaks aiaplaani tegema?

R.R-M: Haljastusplaani koostamine annab võimaluse reaalselt näha ja mõista kavandatavat situatsiooni.

Plaanile on hoonete kõrvale kantud teed, platsid, istutusalad vähendatud kujul, kuid reaalse situatsiooniga suhestatavates mõõtudes. Nii toimides on võimalik märgata apse enne rajamist.

Mida tuleks aiaplaani koostades läbi mõelda?

R.R-M: Haljastusplaani koostades tuleb alustada asendiplaani suurendamisest mõõtkavasse M 1:100-le, millele omakorda märkida olemasolev situatsioon. Viimatimärgitu tarvis tuleb alustada ilmakaarte fikseerimisest plaanil ning valguse ja varju liikumisest ja selle tähistamisest plaanil.

Kindlasti tuleb plaanile märkida olemasolev ja säilitatav taimmaterjal ning trassid, teed, platsid ja vastavalt vajadusele ka olemaolevad istutusalad. Samuti tuleb kasuks, kui plaanile saavad märgitud alad, millelt avanevad vaated väljaspool krundipiire jäävatele aladele, mida väärib säilitada ja vastupidi ka neile aladele, mida tuleb kujunduse käigus varjata või millelt tähelepanu mujale juhtida. Kui on teada valdavad tuulesuunad, kavandatavate ehitiste piirjooned, on mõistlik ka nende asukohad tähistada.

Kui situatsioon on mõõtkavaliselt plaanistatud, tuleb koostada nimekiri kõigi pereliikmete vajadustest ja soovidest kujundatava aia suhtes ning selle põhjal fikseerida tegelikud ootused oma aiale. Sellist analüüsi võime nimetada lähte-

ülesandeks, mis saab kujunduse aluseks. Järgmisena tuleb täiendustega asendiplaanile kleepida kalka ning kogutud andmete põhjal olemasolevat situatsiooni arvestades jagada kogu aiaruum erineva otstarbega piirkondadeks: tüüpiliselt jaguneb eesaed, mis kujuneb peasissepääsu ja tänava vahelisele alale, nn iluaia osaks ja parkimisalaks.

Külgaedade arvel, mis jäävad ees- ja tagaaia vahele, on kaval laiendada ees- või tagaaeda. Tagaaia võib jagada näiteks majandusõue, tarbeaia ja puhkeala vahel. Viimatimärgitute liigendamine sõltub konkreetse pere vajadustest, kellele aeda kujundatakse. Kui majandusõue ei ole vaja, siis laiendame selle arvel puhkeala ja vastupidi. Sellise protsessi käigus, mida nimetatakse nn funktsionaalseks tsoneerimiseks, tuleb plaanile

Tuleb kasuks, kui plaanile saavad märgitud alad, millelt avanevad vaated väljaspool krundipiire.

kas või skemaatiliselt märkida ruumide vahelised liikumissuunad, et mõista, kus on põhjust teid ja platse kavandada.

Kirjeldatud etapile järgneb nn kujundusteema valik. Kas me soovime oma aias näha vabakujulisi istutusalasid või eelistame ruutude ja ristkülikute või hoopis ringikujulisi. Teemasid on palju ja neid võib ka omavahel kombineerida. Seda etappi ei või vahele jätta, sest siin leitakse justkui piparkoogivorm, mis annab istutusaladele kuju ja laseb aiast tervikul moodustuda.

Alles siis tuleb hakata mõtlema, milline on istutusmuster istutusalades ja milliste taimedega seda edasi antakse.

Mida üks valmis aiaplaan peaks sisaldama?

R.R-M: Haljastusplaanil on kujundatava ala piirid ja põhjasuund.

Plaanile on märgitud hooned, teed, platsid, istutusalade täpsete materjalide nimetustega ning taimed liigija sordinime ja tükiarvu välja toomisega ning see kõik on koostatud ühes kindlas mõõtkavas, mida kinnitab kirjanurgas kujundaja allkiri.

KIVID OTSE TOOTJALT!

Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad kaasaegne tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja pidev kvaliteedikontroll

..................................................................................................... Õõnesbetoonplokk

UNI-kivi NUNNA-kivi KLOOSTRI-kivi VANALINNA-kivi KARTAANO-kivi

VH-190 190X190X585 VH-140 140X190X585 VH- 90 90X190X585

ISO 9001:2008

Betoonist kõnniteekivid

Betoneks AS Silikaltsiidi 5 Tallinn 11216

Tel (372) 6 814 104 Mob (372) 53 08 8105 myyk@betoneks.ee www.betoneks.ee

30

Draakonipuu.

Portulak-turdleht.

Aaloe.

Tavaline aaloe.

Retrohõngulised toalilled on tagasi Vahepeal unustuse hõlma vajunud turdleht, aaloe ja pelargoon on taas moodsa kodu aknalaual. Ühelt poolt põhjuseks potilille leplikkus, teisalt kasvataja retrolembus.

Agne Narusk

K

as toalillede puhul saab rääkida moest, on vaieldav. Kindlasti saab aga rääkida eestimaalaste eelistustest ajatelge appi võttes. Vanaemade aknalaualt ei puudunud raviomadustega aaloe, nn ahvileivapuu ehk turdleht, mida ka rahavõi kummipuuks hüüti. Sekka kaktused ja muidugi pelargoon.

Peatselt ei puudunud ühestki kodust ripptaimed, näiteks luuderohi. Kindla koha võttis sisse tupsrohtliilia, mis on alles siiani. Edasi tuli draakonipuu, üha rohkem hakati kasvatama orhideesid.

Nüüd on paksulehelised toas tagasi, nagu ka aaloe ning vahepeal peaasjalikult õue kolinud, valdavalt punaste ja roosade õiekobaratega pelargoon on samuti taas aknalaual. Müügilt on selle toavariante küll päris raske

leida, võrsed ja täiskasvanudki potitaimed liiguvad käest kätte.

Kogenumad teavad öelda, et ka õuevariandid kasvavad ruumiski edukalt (nagu ka näiteks madalamad õueroosid jm) ning õitsevad seal kauem kui aasta.

Sukulendid tulid taas

Ehkki toataimede maailmas ei ole nii suurt sordiaretust kui õuetaimede hulgas, saab kasvatajate ja müüjate sõnul sellest hoolimata aasta-aastalt välja tuua trende. „Sukulendid – paksulehelised toalilled ja kaktused – teevad

praegu tõelist võidukäiku, inimesed armastavad neid toredaid taimi väga,” ütleb aianduskeskuse Hansaplant turundusjuht Anna Ansmitt. „Teadupärast vajavad need vähe hoolt, kuid nende välimus on niivõrd eriline, et paljudele inimestele on nad meeltmööda.

Sukulente võib sageli kohata just modernsetes kodudes, nad sobivad oma kuju ja nõudmiste tõttu sinna väga hästi.”

Vähem olulised pole Ansmiti sõnul draakonipuud, erinevad viigipuud ja sulgvõhud – neid on inimestel palju. „Loomulikult seavad olud teatavaid piiranguid, näiteks palmid vajavad suhteliselt suuri ruume ja õhku enda ümber. Ometi on just kentia- ja kuldviljakpalmid ostjate hulgas väga populaarsed,” lisab ta.

Trendid vahelduvad ka aastaaegadega. Kevade saabudes

muutuvad eriliselt populaarseks õitsvad taimed: potiroosid, flamingolilled, orhideed, gerberad, suurelehised hortensiad jne.

Neile, kes otsivad värskusest ja rohelusest pakatavaid taimi, soovitavad aednikud helksiinesid, ronitatraid, tõlvlehikuid. „Kui rääkida taimedest, mis aja jooksul populaarsust pole kaotanud, siis kindlasti võib välja tuua orhideed/kuukingad, tups-rohtliiliad ja draakonipuud,” räägib Ansmitt. „Võib vist küll julgelt väita, et Eestimaal ei ole enam kodu, mille aknalaual kuukinga ei kasvaks.

Kuid see ei tähenda inimeste ühekülgset huvi. Vastupidi, pigem kasvab huvi veidi keerulisemate orhideede vastu. Inimesed on muutunud julgemaks ja tahavad proovida näiteks vandade, sinikäppade ja veenuskingade kasvatamist.”

Fotod: Shutterstock, Eesti Ajalehed

Hortensia.

Flamingolill.

Pelargoon.

Orhidee.

32

Umbrohul ei tohi lasta aias kasvama hakatagi Kui aiapidaja viitsib natukegi vaeva näha, ei pea ta pidevalt peenardelt umbrohtu katkuma.

Kristiina Viiron

„M

a tahan suvel midagi muud ka teha, kui kogu see aeg tagumik püsti aiamaal rohida,” ohkas kord üks hobiaednik südametäiega, nähes, kui jõudsalt mais-juunis umbrohi kasvada suudab.

Vaevalt et õnnestub päris nii läbi saada, et käsitsi rohimisest või kõplamisest üldse pääseks, aga enda elu on hõlpsamaks võimalik teha küll. Eelkõige siis püüda hea seista selle eest, et umbrohi ei saakski vohama hakata. Selleks

tuleb maapind lihtsalt kinni katta – valguseta ei saa umbrohi kasvada ning juba tärganud taimed kolletuvad ja surevad. Hästi toimib kattena paks multšikiht, lisaks loob multšimine kultuurtaimedele soodsama kasvukeskkonna: hoiab mullas niiskust, ühtlustab temperatuuri, kaitseb tuule ja päikesekiirguse eest jms.

Bauhofi Rakvere kaupluse Aed ja Kodu osakonnajuhataja Kersti Jõe ütleb, et multšimise idee on tulnud segametsadest, kus mahalangenud lehed, okkad, oksad ja poolvarjuline keskkond on ideaalne huumusevabrik ja keskkond mikroja makroorganismidele.

Multšimiseks saab kasutada looduslikke materjale: niidetud muru, saepuru, puukoort, turvast, põhku, heina, mererohtu ja -adrut, liiva, kruusa, paberipuru jms, mida

saab umbrohu kasvamise takistamiseks maha puistata.

Näiteks on omal käel edukalt järele proovitud maasikapeenra katmine mererohu ja -adruga – tulemuseks märgatavalt vähem tööd, aga ka puhtamad marjad, sest need ei puutu mullaga kokku. Suvel, kui köögiviljad on piisavas pikkuses, saab mererohtu ja -adrut laotada ka külviridade vahele, mis jällegi kahandab tunduvalt rohimisvaeva.

Peenestruktuurilise multšiga saab katta juba üsna miniatuurset mõõtu taimede ümbrust ja seda vähem tuleb rohida.

Mererohi ja -adru ei lähe hallitama, kuid see võib juhtuda niidetud muru ja heinaga, mistõttu ei sobi see hästi maasikate, kurkide, suvikõrvitsate jms multšimiseks, sest hallitus võib levida viljadele. Küll aga saab niidetud muru edukalt

Pakume erineva fraktsiooniga sorteeritud multši nii pakendatult kui puistes Telli kodulehelt www.mults.ee või tule ise kohale!

UUS! Tellides vähemalt 4 alust pakendatud multši, toome kauba tasuta kohale!

Autorevol OÜ

Purila küla, Rapla vald

615 0584

Põhuga multšitud maasikaistandus. Kui seda poleks tehtud, tuleks nobenäppudel usinasti rohida.

laotada puude ja põõsaste alla.

Et looduslik multš kõduneb, annab ta pidevalt toitaineid pinnasesse ja väetab taime. Reeglina tuleb looduslikku multši vähemalt aastas korra, kui mitte sagedamini uuendada.

33 Foto: Shutterstock

Aednik Eva Luigas õpetas mullu „Terevisioonis” marjapõõsaste aluseid katma ajalehtedega, mille ta omakorda mullaga kattis. Ent ajalehti võib katta ka muu käepärase materjaliga, nt niidetud muruga.

Erinevad kattekangad

Ka kauplustes on pinnakatte materjale, mis umbrohu kasvu takistavad.

Jõe sõnul müüakse nt peenravaipa, filterkangast, biolagunevat kilet, tekstiilmultši, samuti õhukest maasikakilet. Ka neid kasutades para-

nevad kultuurtaimede kasvuomadused, küll ei toimi kunstmaterjal rammu andjana.

Tekstiilmultši puhul on tegu pehme riidetaolise polüpropüleenist materjaliga, mis laotatakse peenrale ja kuhu lõigatakse istutusaugud. Tekstiilmultši eluiga on u 5–6 aastat. Sobib hästi nt maasikatele, vaarikatele.

Peenravaip on kileribadest kootud polüpropüleenkangas, mis on tekstiilmultšist tugevam, kestes 8–10 aastat. Laotatakse samuti peenrale ja kangasse lõigatakse istutusaugud.

Eriti tugev, vastupidav ja sisuliselt eluaegne on filterkangas, mida kasutatakse ka näiteks teede ja kallaste ehitusel.

Juuretõke on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimedesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kohtadesse, nt kivide vahele või liiva sisse. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert.

Jõe nimetab ka polüaktiidist valmistatud biolagunevat katteki-

let, mis laguneb kergesti ja sobib seetõttu hästi üheaastaste taimede kasvupinnase katmiseks. „Alles on veel tuntud õhuke must maasikakile, kuigi selle populaarsus on vähenenud ja rohkem kasutatakse tekstiilmultši ja peenravaipa.”

Kõige otstarbekam ja lihtsam on eelloetletud kattematerjale paigaldada peenarde tegemise ajal, hiljem on seda väga keeruline teha.

Ilupeenardel kaetakse kattekangas tavaliselt dekoratiivse multšiga, nagu koorepuru, killustiku, merekivide, kergkruusa, pae- või graniidisõelmete või muu materjaliga. „Bauhof pakub erinevate fraktsioonidega kooremultše, dekoratiivkive ja kergkruusa,” lisab Jõe.

Lisaks umbrohutõrjumisele saab pinnase katmisega oluliselt hõlbustada uudismaa tegemist, kattes pinnase paariks nädalaks musta kile või muu valgust mitte läbilaskva materjaliga. See suretab umbrohtu ja need ei ole enam nii kõvasti maa sees kinni ning kaevata on märgatavalt hõlpsam.

kõnniteekivid maakivi kattega väliköögid

34

Õisküüvits – rododendroni imekaunis sugulane Foto: Pille-Riin Pregel

Õisküüvitsa imeline eripära seisneb selles, et taim on igal aastaajal imepäraselt kaunis.

Vilve Torn

K

irgliku aiasõbra loomusesesse on sisse kodeeritud ihalus uute ja põnevate taimede järele. Neid kantakse kätel koju, neile valmistatakse ette parimad kasvutingimused, nende eest hoolitsetakse hellalt põuasel suvel ja kärekülmal talvel. Ja siis avastab aiapidaja ikka ja jälle, et kui mõnele taimele meeldib meie kliimas pirtsutada, siis seda ta ka teeb. Ent visa aiapidaja jonni ei jäta. See rohenäpp otsib järjekindlalt üles taime vähem peenutsevad n-ö vennad ja õed ning katsetab nendega. Üks sellistest taimedest on õisküüvits (Pieris). Teda ei tunta Eestis veel kuigi palju, kuigi tema sugulast rododendronit kohtab Eesti aedades väga sageli.

Aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saar ütleb, et õisküüvitsa kohta on raske Eesti olustikke silmas pidades midagi väga head öelda, sest tema talvekindlus on piiripealne või alla selle.

Saar lisab aga, et näiteks perekonna üks liik ameerika õisküüvits (Pieris floribunda) võib meil vastu pidada, kuid seda puukoolid väga palju ei paku. Tallinna Botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo nõustub kolleegiga ja lisab, et meil kasvatatakse sagedamini jaapani õisküüvitsat (Pieris japonica), kuid see pole meil täiesti talvekindel taim. „Jaapani õisküüvits on külmakartlik ja tundlik kevadise päikesepõletuse suhtes ning vajab happelist pinnast. Paremini sobiks Eesti oludesse tõesti talvekindlam ja kõrgekasvulisem ameerika õisküüvits, kuid tema istikuid on meil harva müügil,” ütleb Laansoo.

Ta lisab, et nii mõnedki meie aianduskeskused-istikuärid on ameerika ja jaapani õisküüvitsa istikuid ka müünud ning huvi korral tasub neilt küsida.

toitaineterikast mulda ning poolvarjulist kuni päikesepaistelist kasvukohta. Kevadel tuleb neid kindlasti varjata varakevadise kõrvetava päikese eest! Päikeselises kohas on taime õitsemine rikkalikum, kuid varjus on lehtede kasv parem ja pole muret varakevadise päikese pärast. Õisküüvitsad ei talu külma tuult, kuivust ja tihedaks vajunud pinnast. Parim koht õisküüvitsate kasvatamiseks on hubases turbaaias koos rododendronitega. Urmas Laansoo lisab, et õisküüvitsale on hea kaaslane tamm või mänd.

Muld peaks olema samuti sarnaselt rododendronitega happeline (pH 4,5–5,5). Mugav on kasutada istutamisel valmis segatud rodomulda. Õisküüvitsa liigid:

Ameerika õisküüvits (Pieris floribunda) Looduslik areaal Põhja-Ameerika idaosas. Kasvab Eestis madala põõsana. Kasv on aeglane. Lehed igihaljad, noorena veidi värvilised. Õied pisikesed, valged, nõrgalt lõhnavad, püstistes haralistes õisikutes. Õitseb varakevadel, mõnikord kipuvad õied värvuma juba sügisel. Ameerika õisküüvits on meil kõige külmakindlam õisküüvitsaliik. Kena igihaljas põõsas kasvab 2–2,5 m kõrguseks.

Ameerika õisküüvits.

Kes siis on see nõudlik õisküüvits? Saame tuttavaks

Urmas Laansoo sõnul kuulub õisküüvits kanarbikuliste sugukonda.

Siia jäävad ka kanarbik, eerika, kalmia, talihali ja sookail. Õisküüvitsa taimeperekonnas on 7 liiki igihaljaid puid ja põõsaid – need kasvavad looduslikult Ida- ja Lõuna-Aasia mägedes, idapoolses Põhja-Ameerikas ning Kuubal. Õisküüvitsad on 1–6 meetrit kõrged suurte igihaljaste lehtedega põõsad, kelle noored lehed on puhkemisel erksalt roosad, punased või oranžid.

Taime kellukakujulised valged õied avanevad suurtes haralistes, sageli allapoole kaarduvates õisikutes.

Mihkel Saar ütleb, et õisikud koos õienuppudega arenevad välja juba sügiseks, kuid õitsevad varakevadel. Õisküüvitsa imeline eripära seisnebki selles, et taim on igal aastaajal imepäraselt kaunis.

Kasvukoht ja kasvutingimused

Mihkel Saare sõnul vajavad õisküüvitsad kasvamiseks sarnaselt rododega nõrgalt haput, parasniisket ja

Jaapani õisküüvits (Pieris japonica) Ida-Aasiast, kaasa arvatud Jaapanist pärit õisküüvitsaliik. Võib kasvada meil 1 m kõrguseks, püstakaks haraliseks põõsaks. Lehed tumerohelised, läikivad, noored lehed värvilised. Õied kellukakujulised, valged, haralised õisikud allapoole rippuvad, õitseb varakevadel. On aretatud mitmeid kaunilehelisi sorte.

Kaunis õisküüvits (Pieris formosa) Hiinast ja Ida-Himaalajast pärinev liik. Sarnaneb üldjoontes jaapani õisküüvitsaga, kuid õisikud ei ole nii allapoole rippuvad, vaid hoiduvad enamasti allapoole kaardus laiali. Noored lehed on samuti värvilised. Esineb aianduslikke sorte.

Allikas: www.hansaplant.ee