KEVAD 2016
&
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, Tel 5666 1049 Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee
Kauplustes suur valik messitooteid! 1000-eurone ost + luksuslik SPAAPUHKUS kahele 500-eurone ost + TASUTA TRANSPORT*
Diivan Luna 399 € (695 €)
Kvaliteetse Lindh kangaga. Palju erinevaid värve.
Nurgadiivan Flipper 1295 € (1695 €)
Kvaliteetne nurgadiivan Lens kangaga. Pohjanmaan 20-aastane garantii.
Söögitoakomplekt Olivia 495 € (795 €) Valge laud, 140x90 cm + 4 söögitooli.
Jenkkivoodi Continental Lux 995 €
Luksuslik jenkkivoodi isevalitava pehmuse ja kangaga. Voodiots al. 349 €
Diivanvoodi Fantasy 795 € (1295 €)
Suure pesukastiga mugav diivanvoodi. Pohjanmaan 20-aastane garantii.
AI A M Ö Ö B E L S A A B U S M A SK U SSE Suurim valik kvaliteetset aiamööblit
Tool Sobei 89 €, laud 49 € Värvid: valge, hall, laim.
Ripptool Dream 199 € (235 €) Värvid: valge, hall, türkiis.
Aiamööblikomplekt Miami 895 € (985 €) Naturaalset värvi luksuslik polürotangist komplekt.
Hoiame aiad ja platsid puhtad ja kuivad
Parima ACO kvaliteediga ning soodsa hinnaga sadeveerennid ja aiakujunduse tooted leiad uuest kataloogist! Aco Self Kruusarest
Suurep채rased abivahendid aiakujundamisel! Lihtne paigaldada Vastupidav koormustele ACO Self Mururest
Pikk kasutusiga Taaskasutatud materjalid K체si soodsat hinnapakkumist!
www.aco.ee tel 6889439
Iga kodu on eriline ja kordumatu Mida laiem on meie silmaring, seda rohkem tekib meil ka soove ja ideid oma kodu rajamisel. Euroopa suurim kodusisustusmess Ambiente 2016 koondas sel aastal kokku 4387 eksponenti 96 riigist. 27 messihallis võis viie päeva jooksul ammutada ideid ning peast läbi lasta kõikvõimalik-
ke plaane, kuidas interjöörile või aiale uut hingamist anda. Sisearhitekt Ivi-Els Schneideri sõnul tuleks igaühel kodu rajades leida endas üles ainult talle omased väärtused ja
mitte peljata neid kodus esile tuua. “Iga kodu on eriline ja kordumatu,” ütleb Schneider.
Umbra HK Ltd – rõõmsa kiiksuga toolid Foto: Jean-Luc Valentin
Authentics – lihtsad asjad, lihtsad värvid, lihtsam elu
Foto: Jean-Luc Valentin
Zwiesel – õhuline klaas ja lennukas disain väärikas vanuses firmalt. Foto: Messe Frankfurt Exhibition GmbH / Petra Welzel
Pottery Pots B.V. – hollandlaste lillelembus väljendub ka lillepottides.
Foto: Jean-Luc Valentin
| APRILL 2016 3
Ototo Design – Loch Nessi järvekoletisest inspiratsiooni saanud perekond Nessie kisub köögis iseenesest suunurgad ülespoole. Foto: Thomas Fedra
Boltze Gruppe – sakslaste disainiklassika Foto: Jean-Luc Valentin aastast 1964 Eva Solo – algselt Skandinaavia perenaistele mõeldud modernne, funktsionaalne ja kõrge kvaliteediga disain on jõudnud kõikjale maailma. Foto: Messe Frankfurt Exhibition GmbH / Petra Welzel
HEY-SIGN – sinine mõjub värskelt ja elegantselt ning sobib kõikidesse ruumidesse. Foto: Jean-Luc Valentin Gerhard Welzel – korvmööbel Saksa Foto: Jean-Luc Valentin perefirmalt
CV. Nuansa Kayu Bekas – Indoneesia disainerid on kokku sobitanud puidu ja metalli. Foto: Jean-Luc Valentin
Kazeto – värvilised kohvrid reisile või Foto: Thomas Fedra interjööri
TVS – inspiratsiooni kööki ja pliidile Foto: Messe Frankfurt Exhibition GmbH / Petra Welzel
TOATAIMI EI PEA ISE ÜMBER ISTUTAMA
Foto: Shutterstock
Toataimede traditsiooniline ümberistutamise aeg jõuab kätte kevadel, kui algab uus kasvutsükkel ja päev on juba mõnevõrra pikem ning valgust rohkem. Tavaliselt algab tubaste taimedega tegelemise hooaeg märtsi alguses ja kestab läbi suve. Mis saab siis, kui sul pole aega kevadel toalilli ümber istutada? Või oled hädas, sest ei tea täpselt, millist mulda su toataim vajab või milline pott sellele kõige paremini sobib? Vii oma tubane lemmik Hansaplanti, kus see pannakse just sellisesse mulda ja potti, nagu su toalillele meeldib. Potisuurused on vahemikus 5–39 cm. Lisateave: www.hansaplant.ee
ALBERTINA PILDUS MUNE NAGU KUULIPILDUJAST On see nukumaja? Ei, see on kanamaja. Sõbralikust ja kasulikust kaagutajast on saanud justkui uus lemmikloom, kellele disainitakse ja ehitatakse spetsiaalseid elamuid. Väga üksildane kukk oli näiteks maailma parima kukemaalija Katuse-Karlssoni inspiratsiooniallikaks, kuigi pisike punane kukk kössitas ainult ühel pildil üksinda papitüki alumises nurgas. Ka Bullerby Bosse lemmik Albertina pildus mune nagu kuulipildujast. Inglaste veebikülg I Like Chickens (www. ilikechickens.co.uk) pakub fantaasiaküllaseid kana- või kukemaju, mida saab mugavalt aianurka panna. Ja mis nii viga elada – lemmik vaatab uhkest disainmajakesest välja ning sina maandad stressi, ja lööd pannile või koogitainasse esimesed kuldkollased munad.
Kanadele disainitakse ja ehitatakse spetsiaalseid elamuid.
Foto: www.ilikechickens.co.uk
MARKO MÄETAMM: KUNST VÕIB ELADA KÕIKJAL Kust pärineb linnalegend, et juba paar aastakümmet võõrsil ja kodus kunstnikuna suurt tuntust kogunud Marko Mäetamm on kallis kunstnik? Tema pilte võib interjööri elavdamiseks osta alates 1000 eurost, kuid lisaks neile saab Mäetamme ka tapeedina seinale kleepida või serviisina lauale panna. Idee oma tööd tapeedipaanidele tuua sai alguse 2012. aastal, kui Mäetammel valmis Londoni näituse tarvis kunstiprojekt “Minu isa on jahimees”. Seejärel kandis kunstnik ühe oma järgnevatest seeriatest taldrikutele ja tassidele. “Mind on seni kinnismõttena jälitanud koduteema mõnevõrra väsitama hakanud ja ateljees puhuvad praegu uued tuuled. Maailmas toimub praegu nii tohutult palju ja kunsti ülesanne on sellele reageerida,” ütleb kunstnik. Kuid kas koduteema või mõni muu teema, sõnum on sama – kunst elab kõikjal ja igas vormis. Õitsva kevade täienduseks võiks kodu-uuenduse käigus tapeedile tellida, serviisile trükkida, kardinatele või laudlinale tikkida ka mõne versiooni Mäetamme kuulsast kollasest karust. Neid on tal päris mitmeid. Rõõm igast hetkest on tagatud. Võta kunstnikuga ühendust: www.maetamm.net või astu läbi teda esindavast Temnikova & Kasela galeriist.
6 APRILL 2016 |
Foto: Silja Saarepuu
Marko Mäetamme sarja “Our Daddy is A Hunter” põhjal valminud jahimehetapeet kunstnikepaari Silja Saarepuu ja Villu Plingi koduseinal.
Uued Hildingi poroloonmadratsid Sleepwelli vedrumadratsite tootja Hilding Anders Baltic uuendas täielikult oma Hildingi nime all müüdavate poroloonmadratsite valikut. Uuenesid nii madratsite sisu kui ka katted. Tänu viimaste aastate materjali- ja tehnoloogiaarengule ei jää poroloonmadratsid mitte millegi poolest alla vedrumadratsitele. Madratsite nimed on kõik seotud tantsunimedega – rumba, salsa, rock’n’roll jne. Üks huvitavamaid madratseid on Rock & Roll. See kahe erineva jäikusega (ja värviga) poroloonist koosnev madrats pakub tänu huvitavale liimivabale profileeringule head tuge nii
Foto: Hilding Anders Baltic
Üks huvitavamaid madratseid on Rock & Roll. kergemale kui ka raskemale magajale. Et madratsi üks pool on jäigem ja teine pehmem, saab soovi korral madratsi ümber pöörata ning kasutada vahelduseks madratsi teist poolt. Madratsis
kasutatav poroloon on avatud poorilise struktuuriga, mis tagab madratsi hea hingavuse ja loomuliku ventilatsiooni. Madratsi kattematerjalina on kasutatud velvet-katteriiet, mis on äärmiselt pehme ja õrn tänu Purotexi tehnoloogiale, mille puhul katteriide kiudude sees olevatest imepisikestest mikrokapslitest vabaneb ajapikku probiootilist ainet – see aitab tolmu ja astma mõju vähendada. Madratsi kate on pestav 60 °C juures. Nagu ka teised Hildingi madratsid, on Rock & Rolli madrats saadaval edasimüüjate juurest standardmõõtudes (80–180 cm lai) ja igati mõistlike hindadega.
Fiskars avas pastahooaja Fiskarsi uued köögiriistad keskenduvad sel kevadel pastale. Komplekti kuuluvaid tarvikuid on lihtne kasutada, puhastada, hoiustada. Uusi söögiriistu saab kombineerida teiste Fiskarsi köögitoodetega.
Foto: Fiskars
PASTAKOMPLEKTI KUULUVAD:
Pastalusikas – köögiriista keskel on ka portsjoni mõõtja, mille abil saab valmistada just nii palju pastat nagu vaja.
Karbiga riiv koos hoiukarbiga – puhas ja lihtne köögiriist riivimiseks ja koostisosade hoiustamiseks. Koorija – võimalik lihtsalt kasutada edasi-tagasi liigutades. Mugav käepide aitab seda kindlalt käes hoida ka siis, kui käed on märjad. Pitsalõikur – plastist tera ei lase pitsal lõikuri külge kleepuda. Veinipudeli avaja – ilma tõmbamata või jõudu kasutamata eemaldub kork vaid avajat ühes suunas keerates.
Nutikad välihooaja kaaslased ELKE Mööblist ELKE Mööbli valikust leiab Taani mööblitootja Cane-line’i, kes toodab väga vastupidavat ning kauni disainiga õuemööblit ja -aksessuaare. Algavaks õuehooajaks pakub Cane-line palju uut nii aeda, terrassile kui ka rõdule. Üheks selle suve hitt-tooteks ja asendamatuks abimeheks on On The Move abilaud. Äravõetava lauaplaadist kandikuga saab lihtsalt ning mugavalt toast head ja paremat õue tuua. Kuna laud on kerge ja varustatud käepidemega, on seda väga lihtne ringi tõsta. Laud on saadaval kahes suuruses ja paljudes erinevates värvitoonides, hind alates 269 eurost. Laua kõrvale sobivad käsitsikootud Divine’i tumbad, mida saab lisaks istumisalusele kasutada ka jalatoena või siis täiendava lauana. Divine on tehtud 8 APRILL 2016 |
Foto: ELKE Mööbel
Foto: ELKE Mööbel
ülimalt vastupidavast materjalist. Saadaval viies erinevas värvitoonis, hind alates 339 eurost. Hubasust ja valgust lisavad õue kolmes suuruses ja mitmes erinevas viimistluses Lighthouse’i küünlalater-
nad. Hind 169 eurot (väike) ja 249 eurot (keskmine ja suur). Kõiki tooteid saab õuehooaja lõppedes toas edasi kasutada. Cane-line’i valikuga saab tutvuda ELKE Mööbli salongis või kodulehel www.elkemoobel.ee
Kodu korda keskkonnasõbralikult Kevadise suurpuhastuse saab iga hakkaja perenaine muuta säästlikuks ja kemikaalivabaks. Foto: Shutterstock
Elus on vähe nii rahuldust pakkuvaid asju, kui on tõeliselt segamini ja räpase toa kallale asumine. Olen pidevalt leidnud uusi viise selliste probleemidega rindapistmiseks, mis näisid lahendamatud siis, kui võisin loota vaid keemilistele vahenditele, mis lubasid imesid. Tegelikult ei tee imesid paljud – et mitte öelda enamik – neist, kirjutab Christina Strutt raamatus “Loodussõbralik majapidamine. Käsiraamat”. Ka Suurbritannia puhastuskuninganna Anthea Turneri sõnul ei pea majapidamiskapp olema pungil täis kõikvõimalikke puhastusvahendeid. Turneri kinnitusel on paljud vanaemalt pärit traditsioonilised vahendid sama tõhusad ega sisalda kemikaale. Võimalusel kasuta keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid – need on odavamad ja tervislikumad. Tegelikult annavad hämmastavaid tulemusi nii niiske kui ka kuiv
SIDRUNIGA TÖÖDELDUD TOLMULAPID •• Olenemata sellest, kas kasutad poest ostetud tolmulappe või lõikad tükkideks vanu puuvillaseid riideid, rätikuid või köögirätikuid, võid järgmisel viisil puhastada mööblit aerosooli abita. Valmista korraga mitu lappi ja hoia neid varuks. Pese või keeda lappe kindlasti regulaarselt pärast kasutamist ja immuta uuesti sidruni ja õliga. •• Vajad: vett, destilleeritud äädikhapet, sidruni- või oliiviõli, tolmulappe, sidruneid, keeratava kaanega õhukindlat purki •• 1. Valmista lahus kahest osast veest, kahest osast äädikhappest ja kahest tilgast
sidruni- või oliiviõlist. Leota tolmulappe lahuses ja vääna üleliigne vedelik välja, nii et lapid jäävad parajalt niisked. •• 2. Koori mitu sidrunit, olenevalt lappide arvust, ning aseta mitu viilu igale laialilaotatud lapile. •• 3. Voldi või rulli lapid kokku ja aseta puhtasse purki koos ühe sidrunikooretükiga. Purk peaks olema õhukindel ja keeratava kaanega.
lapp ning asi, mis on täiesti tasuta – korralik küürimine. Mõned nendest ainetest on sul köögis tõenäoliselt juba olemas – pead ainult selgeks õppima, kuidas nende puhastamisvõimet rakendada.
Sidrunist, pesusoodast, keedusoolast ja veest piisab täiesti, et majapidamine läikima lüüa.
Allikas: Christina Strutt “Loodussõbralik majapidamine. Käsiraamat”
Vilve Torn
ÜKS TELESKOOPVARS, MIS SOBIB IGALE SMARTI TARVIKULE! Smarti mikrokiudmopid ja puhastustarvikud on konstrueeritud ja disainitud nii, et Sul oleks lihtne ja mugav puhastada kodus kõiki põrandaid. Saavutad särava tulemuse keemiat kasutamata. Keskkonnasäästlikud tooted mõistliku hinnaga. Kauba tasuta kojuvedu üle Eesti. Tark valik teadlikule tarbijale!
Pesumull OÜ Tuuliku tee 4c, 10621 Tallinn tel 5667 0321 info@pesumull.ee www.emancoeesti.ee
Kamin vannituppa? Miks ka mitte
Kui korterisse pole võimalik ehitada ehtsat kaminat, toob elava tule tuppa suitsuvaba biokamin.
Kuna biokamin kasutab põlemiseks spetsiaalset piiritust, mille põlemisjääk on veeaur, saab biokaminat kasutada korstnata. See tähendab, et sellise kamina või põleti võib paigaldada, kuhu iganes süda ihkab, kas või vannituppa mõnusa hubase olemise loomiseks elusa tule ääres. Biokamina paigaldus on lihtne, selleks pole vaja spetsialisti juhendamist ega projekti. Valid poest sobiva mudeli välja, tood koju, asetad põrandale, lauale või seinale, valad sisse küttevedeliku ja tõmbad tikku. Kasutaja peab aga arvestama, et biokamin nõuab toas head ventilatsiooni, sest põlemisprotsess neelab ruumist hapnikku. Salongi 12 Kaminat juht Priit Hanson ütleb, et biokaminat võib kasutada täiesti eraldiseisva elemendina, mis on kujundatud juba tootja tellitud disainiga. Kuid selle võib paigaldada ka täiesti klassikalise marmorfassaadiga lahtisesse koldesse, mis on seestpoolt antiikse tellise või šamotiga vooderdatud. “Biokamin on mõeldud ikka silmailuks, piiritusega kütmine on kordades kallim kui elektriküte,” nendib ta. Valdavalt roostevabast terasest valmistatud biokaminaid leiab väga erineva suurusega: ühed mahuvad klaaskaussi ja need võib panna pidusöögi ajal lauale, teised saab kinnitada seinale, mõni annab aga korraliku kamina mõõdu välja. Põrandakaminad sobivad peaaegu igasse ruumi ja on kergesti liigutatavad ühest asukohast teise. Ka12 APRILL 2016 |
BIOKAMIN VAJAB KVALITEETSET KÜTET •• Bioetanool on kaminale sama oluline kui autole kvaliteetne kütus või inimesele puhas toit. •• Bioetanool laguneb põlemisel looduses esinevateks algaineteks: veeauruks ja süsihappegaasiks. Seega ei kuivata need erinevalt elektrilistest kaminatest õhku. •• Kaminas tohib kasutada ainult spetsiaalselt kaminas põletamise tarbeks valmistatud bioetanooli, mille kontsentratsioon on u 98%. •• Probleemid, mis võivad esineda ebakvaliteetse bioetanooli kasutamisel: liigne lõhn / hais põlemisel; •• halb süttimine, kehv põlemine (väike leek); •• plahvatused põlemise ajal, ohtlik kasutajale, võib ära rikkuda põleti; •• tahma eraldumine põlemisel, mis võib ära rikkuda põleti, kaminapinnad ja heleda toa lae; •• jääkainete/sade tekkimine põleti põhja; •• mürgiste gaaside eraldumine, kui küttevedelik sisaldab metanooli või muid kontrollimata aineid. Allikas: Noa Home Estonia mina efektiivse põlemise tagab piisava koguse hapniku ligipääs. Minimaalne toa suurus peaks olema vähemalt 10 m², kõik sõltub põletite hulgast ja leegi võimsusest. Õue-biokaminad valmistatakse väga vastupidavatest materjalidest ning need peavad vastu erinevatele ilmastikutingimustele.
ANNAB SOOJA VAID PÕLEMISE AJAL
Et soojus jääb kõik tuppa ega pääse korstna kaudu välja nagu puuküttega ahjul või kaminal, õigustab end biokamin soojaandjana vaid põlemise ajal. Kui puuküttekamin annab ühes tunnis u 7 kW/h (normaalrežiimis põlemise juures), siis biokamin alla 1 kW/h. Liitrist põlemisvedelikust jätkub kuni viis tundi. Kamina hoolduse kulud on aga peaaegu olematud. Umbes kümne kasutuskorra järel tuleb vaid eemaldatavat kütuseanumat loputada. Kamina asukoha valikul tuleb silmas pidada kaugust kergesti süttivatest materjalidest nagu kardinad või nendesarnased tekstiilid. Kui peres on lapsi või lemmikloomi, soovitatakse kasutada turvaklaasi. “Korralikul biopõletil toimub põlemise protsess spetsiaalses rennis, mille põhjas on tulekindel vilt, kuhu imatakse piiritus läbi düüside. See tagab ökonoomse põlemise ja ohutuse, et kui kamin peaks ümber minema, ei lahvata maja leekidesse,” selgitab Hanson. Samuti tasub vaadata põleti suurust. Põleteid on erineva laiusega ja ökonoomsuse seisukohalt peaks arvestama, et mida laiem põleti, seda suurem on kütuse kulu. Täisautomaatseid põleteid reguleeritakse kaugjuhtimispuldiga ja biokütuse kanister võib paikneda teises ruumis. Selline lahendus on eriti mugav restoranides, kohvikutes, fuajeedes.
Signe Kalberg
Põnevaid ja saagikaid marju koduaeda
Tavapäraste maasikate, vaarikate ja sõstarde asemel on meie aedades hakatud kasvatama ka uusi ja vähemtuntud marjaliike. Foto: Shutterstock
Kristiina Viiron
Vampel: Vaarika ja aedmuraka ristand, vaarikatest suuremate marjadega. Marjad magusad ja sobivad hästi hoidiste tegemiseks. Ka vampli õiepõhi ei eraldu marjast ning süüakse koos marjaga ära. Vajab kasvuks lahedasti ruumi ja sooja kasvukohta.
Söödav kuslapuu: Söödava kuslapuu marjad valmivad vara, enne maasikaid. Marjad määrivad suud nagu mustikadki ja ka maitse meenutab mustikat või sinikat. Marjad on väga kõrge C-vitamiini sisaldusega ja neist saab valmistada maitsvaid hoidiseid. Põõsa kasv on aeglane ja saagikus ei ole eriti suur. Saagikuse tõstmiseks on soovitatav kasvatada kahte erinevat söödava kuslapuu sorti.
Foto: Shutterstock
Plaadid Jaapanist!
Foto: Shutterstock
KVALITEET Maasikvaarikas: Dekoratiivse ja isuäratava välimusega viljad, kuid marjade maitse jääb siiski väljanägemisele tublisti alla. Maitset võib kirjeldada sõnadega “pigem nagu vähemagus vaarikas”. Sobib segumoosidesse. Maasikvaarika marjad valmivad augustikuus. Paljuneb jõudsalt nagu vaarikaski, sestap vajab kasvamiseks pigem eraldatud kohta.
Foto: Shutterstock
Pampel: Pampel ehk aedmurakas on märksa saagikam kui vaarikas. Viljade värvus varieerub tumepunasest mustani ja maitse magushapust magusani. Pampli õiepõhi on marjaga kokku kasvanud ning süüakse ära koos marjaga. Nagu vaarikal, kasvavad ka pamplil viljad teise aasta võrsetele. Istandik tahab tublisti hoolt, muidu metsistub. Varred väga ogalised, seetõttu on marju tüütu korjata. Vajab kasvuks tublisti ruumi.
SOODNE TASUTA
Foto: Shutterstock
Vana õunapuu
tahab noorendamist Kõrge ja okstesse kasvanud õunapuu ei suuda korralikke õunu kasvatada. Noorendada saab ka auväärses heas õunapuid, kuid luuviljalisi eriti mitte. Kas aastateks unarusse jäetud viljapuudest saab enam asja? Teate ju küll neid metsikuks kasvanud õunapuid ning kreegi- ja ploomivõsa, mis sageli vanu maju ümbritsevad. Mida niisuguse aia omanikuks saades peale hakata? Kas olla julm, kõik maha võtta ning istutada uued ja (moodsad) sordid või saab puid siiski lõikusega noorendada? Jaak Tomson hooldab teenustööna järjepidevalt ligi paarisadat väikeaeda üle Eesti ja tema sõnul maksab õunapuud kindlasti noorendada. Argument on juba see, et noor õunapuu hakkab sordiomase hea maitsega vilju andma alles ligi kahekümneaastasena. Pealegi taluvad vanad ja väärikad õunapuud Tomsoni sõnul noorenduslõikust üldjuhul hästi. Luuviljalisi (kreek, kirss, ploom) noorendada eriti ei anna, sest need ei moodusta õunapuudega sarnaselt uut võra. Tomson ütleb, et kui luuviljalised on ikka üsna kuivanud, on targem need välja juurida ja uued istutada – kirsid, 16 APRILL 2016 |
ploomid, murelid hakkavad kiiresti saaki andma. “Kui need aga veel saaki kannavad, lõigatakse osa oksi keskelt välja. Siin kehtib see vana tarkus, et kui kaabu puu otsa visata, peab see alla kukkuma – nii hõre peab võra olema. Luuviljaliste oksad ei või isegi tuulega üksteise vastu käia, sest koorepõletik on kerge tekkima,” õpetab Tomson.
ja lõigatakse puu hõredamaks. “Võra kujundatakse radiaalselt keskpunktist välja nagu vihmavari. Põhimõtteliselt nii, et ükski oks ei varja teist. Õunapuuoksad kasvavad küllalt hästi alla rippu. Toitained on rasked ja liiguvad mööda koort allapoole, langevad rippokstesse ja nii tulevad suuremad ning maitsvamad õunad. Ka ei murdu rippoks kergesti,” selgitab Tomson.
MITTE KÕRGEM KUI NELI MEETRIT
VESIVÕSUST UUS VILJAOKS
Vanu õunapuid on Tomsoni sõnul enamasti lastud takistamatult kõrgusse kasvada, mistõttu alumised oksad kuivavad. Kandeealised oksad jäävad üha kõrgemale ja et juurekava ei suuda poogendit niimoodi toita, jäävad ka õunad üha väiksemaks. Niisugusel puul tuleb noorendust Tomsoni sõnul alustada ladva maha võtmisega. “Õunapuu võiks maksimaalselt olla nelja meetri kõrgune, muidu ei suuda see korralikku õuna kasvatada.” Seejärel eemaldatakse kuivad oksad
Ta lisab, et sageli kiputakse igal aastal kõiki vesivõsusid halastamatult maha lõikama, aga just osast vesivõsudest aretatakse nende külje peale ja alla suunamisega hoolduslõikuse käigus uus võra. “Aga kui vesivõsud kõik maha võtta, siis mis seal uueks jääb.” Kui puu hakkab pärast lõikamist palju vesivõsusid ajama, näitab see puu elujõulisust. “Mahlade liikumine intensiivistub, isegi koor hakkab paranema ja kogu puu hakkab noorenema,” selgitab ta. Liigsed vesivõsud lõigatakse
alates augustist tervikuna välja, sellest alates kuni külmade tulekuni võib teha ka noorenduslõikust. “Õunapuud ei puudutata alates pungade puhkemisest kuni täislehe faasini, st augustikuuni,” ütleb Tomson. Ta pooldab radikaalset noorenduslõikust ja tema kogemust mööda elavad puud selle üldjuhul hästi ka üle. Kas rakendada radikaalselt lõikust või noorendada puud jupikaupa, saab otsustada puu seisukorda ja kasvukohta hinnates. “Kui põhjavesi ja paekivi on ligidal, tuleks ehk vähem korraga lõigata. Samuti siis, kui koore seisukord on vilets,” räägib Tomson ja lisab, et on noorendanud isegi 70–80-aastaseid puid. Sealjuures ka niisuguseid, mille kohta inimesed on rääkinud, et sõjaaja pakane tegi neile liiga – ka neist sai veel asja. Ta meenutab, et tegi Muhumaal vanadele õunapuudele noorenduslõikust ning sügiseks kasvasid palju suuremad õunad. Üks tõeline nunnu kaalus 1200 g. Sageli võib aedades näha pilti, et õunapuust on saanud pesunööri kinnituskoht. Ent kui pesunöör on ümber puu seotud, sageli juba sinna sisse sooninud, on kasvuainete liikumine viljakandvatesse rippokstesse takistatud ja see takistab saagikust.
Õunapuu noorendamist alustatakse ladva maha lõikamisega, seejärel eemaldatakse Foto: Shutterstock kuivanud oksad ja lõigatakse võra hõredamaks. Noorendada saab ka pirnipuid, mis kipuvad samuti väga kõrgeks kasvama. Siis tulebki lõikusega võra madaldada. Kuigi vahel väidetakse, et lõikekohti pole tarvis üle värvida, soovitab Tomson seda siiski teha. “See on ikkagi kooreta pind, kus arenevad seenhaigused, kuhu lähevad putukad. Värviga katmine on ka esteetiline – arstki ju katab lõikuspinnad.” Nii hakkavad haavad tema tähele-
panekut mööda paremini paranema ja värv kaitseb ka külma eest. Haavade värvimiseks kasutab ta loodussõbralikku linaõlibaasil õlivärvi. Kõik, mis aias puudelõikusest üle jääb, tuleb aiast taimehaiguste vältimiseks minema viia. Ka ei maksa vilju puu alla vedelema jätta ega aianurka kokku koguda, vaid maha matta.
Signe Kalberg
Õunapuude ja hekkide lõikus kõikjal Eestis Soovi korral okste äravedu
Aiandusagronoom Jaak Tomson tel 5556 3639 www.jaaguranna.ee | APRILL 2016 17
Kes kellega peenral käib? Taim on nagu inimene oma tujude ja soovidega. Päris ükskõikseid taimi just pole, küll on aga tugevaid taimi, mis ei lase ennast teistest eriti segada. Kas teadsite, et basiilikut ja tomatit koos kasvatades saab tomat parema maitse. Basiilik soodustab ka veel paprika, pune, asparaaguse ja petuunia kasvu. Peenrasse külvatud kummel ja aniis suurendavad aga eeterlike õlide sisaldust paljudes ürtides. KÜÜSLAUK KAITSEB MAASIKAT
Brokoli ehk spargelkapsaga ei tohi koos kasvatada sinepit, tomatit ja paprikat.
Tomatid kasvavad paremini koos porganditega, kuid võivad nende kasvu pidurdada. Oad, mis ei passi tomatitega kokku, varustavad neid samas lämmastikuga, mida porgand vajab teistest taimedest palju rohkem. Estragon jällegi sobib hästi peaaegu kõigega, kuid eriti pommuga. Kui aiamaal kipuvad kahjurid võimust võtma, kasvatage estragoni, sest enamik kahjureid selle lõhna ei talu. Samuti soodustavat
estragoniga koos kasvatamine enamiku taimede kasvu ja maitset. Külvates kapsa kõrvale aga aedtilli või koriandrit, summutatakse kapsa lõhn ning putukatel on palju raskem oma meelistaimi üles leida. Kartulivagudes kasvavat mädarõigast ei maksa aga üles kiskuda, sest nende iseloomud passivad kenasti kokku – mädarõigas suurendab kartuli vastupanuvõimet haigustele. Kõrvuti võib kasvatada sibulat ja por-
PEENRANAABRITE OMAVAHELISTE SUHETE TABEL •• Kultuur – hea naaber / ei klapi •• kurk – kapsas, till, sibul, saialill, söögipeet, aeduba, hernes, seller, redis / tomat •• kapsas – till, sibul, laugud, rosmariin / sinep, tomat, paprika, maasikas, oad •• brokoli – till, sibul, laugud / tomat, paprika •• sibulad ja laugud – tomat, porgand / oad, herned, petersell •• maasikas – aeduba, spinat, porrulauk, sibul, küüslauk, salat, vaarikas, kuusk, kurgirohi •• petersell – tomat, spargel, salat •• till – kapsas, mais, salat, kurk, sibul, hernes / porgand, tomat •• tomat – seller, paprika, murulauk, petersell, salat, sibul, küüslauk, porrulauk, saialill / kurk, mais, herned, till, kartul, peet, kapsasrohud (nuikapsas, kapsas jne), rosmariin •• lillkapsas – aeduba / tomat, kõrvits, paprika •• nuikapsas – sibul, kaalikas, söögipeet •• salat – kurk, maasikas, redis, porgand, tomat, hernes, sibul, aeduba, küüslauk, rõigas, söögipeet, lehtpeet / seller, kapsas, kress, petersell •• kartul – mädarõigas / tomat, kurk •• kõrvitsalised – aeduba, till, redis •• peet – küüslauk, mündid / oad Allikas: Eha Rehemaa, Edith Soosaar
gandit – nende lõhn ei meeldi teineteise kahjustajatele. Et küüslauk aitab maasikalesta ja punast kedriklesta maasikatest eemal hoida, võiks too kasvada maasikate kõrval või vahel. Aedtill, koriander, iisop, harilik pune, aedmajoraan ja piparrohi on suurepärased kultuurid ning sobivad kasvatamiseks nn tavaköögiviljade vahel. Räpina aianduskooli taimekaitse ja maheviljeluse ning köögiviljanduse õpetaja Tairi Albert annab lihtsa õpetuse, kuidas aru saada, kas köögiviljad sobivad koos kasvama või mitte. “Üks kindlaid aluseid köögiviljade kokkusobivusel on see, et ühest sugukonnast pärit taimi ei istutata peenrale kõrvuti – neid ründavad sageli ühesugused kahjurid,” ütleb ta. “Kui istutame kõrvuti peakapsa, redise, kaalika ja rõika, levib nende taimede kasvualalt maakirpe, kapsakoisid, kapsa- ja kaalikakärbseid ning kapsaliblikaid ligimeelitav lõhn kaugele,” lisab Albert. Alberti sõnul võib köögiviljapeenrasse sokutada ka lilleseemneid. “Ilutaimedest sobivad köögiviljapeenrale kindlasti peiuja saialilled – ka nemad ajavad oma lõhnaga tavaköögiviljade kahjustajad segadusse.” 30 aastat Jänedal agronoome ja maastikukujundajaid õpetanud Eha Rehemaa, kes on ka biodünaamika ühingu liige, ütleb kogemuste ja koolitustelt omanda-
Tomat ei talu oma naabruses kurki, küll aga sellerit, paprikat või salatit. tu põhjal, et taim on nagu inimene oma tujude ja soovidega. Aastatega on selgeks saanud lihtne rusikareegel: millised taimed kõlbavad koos süüa, neid võib ka ühel peenral kasvatada. KÕRVENÕGES SÕSTRAPÕÕSAS
Kuidas kurk ja till omavahel sobivad, seda katsetas Rehemaa enda aiamaal. Sobisid hästi. Kuid kurki ei maksa ärritada, sellele ei tohi peale astuda ega rohides juuri liigutada, muidu kasvavad kõverad kurgid.
Müügil kaunid külmakindlad võõrasemad.
Alates maist müügil suures valikus soodsaid suvelille- ja köögiviljataimi otse kasvuhoones. Kadaka Aiandi AS Asume Mustamäel, Kadaka tee 1. Lahtioleku ajad: aprillis E-R 9-16, L, P suletud mais-juunis E-L 9-17, P suletud Info telefonil 659 9300 | www.kadakaaiand.ee
ÜHTE SUGUKONDA KUULUVATE KULTUURIDE NIMEKIRI:
Foto: Shutterstock
Omavahel ei sobi kokku porgand ja till. Teaduslikult põhjendades ütlevad asjatundjad, et mittesobivuse puhul mängivad rolli juureeritised. Taimed vahetavad omavahel juureeritisi, mis soodustavad taimede arengut (sinilill roosipõõsas) või hoopis pärsivad seda (malts kartulis). Et nii porgand kui ka till on sarikalised, mõjutavad tilli eeterlikud õlid porgandi kasvu. Koos naudivad tilli seltsis kasvamist kapsas ja kurk. Aeg-ajalt tilli näpistades lenduvad õhku eeterlikud
•• ristõielised – pea-, lill-, roos-, spargel-, palm-, nui- ja Hiina kapsas, kaalikas, redis, naeris, rõigas, mädarõigas, salatkress •• sarikalised – porgand, petersell, seller, pastinaak, aed- ja apteegitill, koriander, köömen •• maltsalised – söögi- ja lehtpeet, spinat •• maavitsalised – tomat, kartul, baklažaan, füüsalid, paprika, melon-maavits •• kõrvitsalised – kurk, kõrvits, arbuus, melon •• liblikõielised – hernes, uba •• korvõielised – aedsalat, mustjuur, sigurid (sile endiiviasigur, kähar endiiviasigur, juur- ja salatsigur), artišokk, estragon •• liilialised – harilik-, tali-, šalott- ja pärlsibul, küüs-, muru- ja porrulauk, spargel •• tatralised – rabarber, hapuoblikas •• huulõielised – basiilik, majoraan, harilik iisop, meliss, piparrohi, salvei •• karelehelised – Uus-Meremaa spinat •• kõrrelised – suhkrumais Allikas: Tairi Albert
õlid, mis peletavad kahjureid eemale. Samal ajal hoiavad need eemale ka kapsaliblikad, kes tilli lõhna ei kannata. Küllap on marjade küpsemise ajal nii mõnigi perenaine avastanud mustasõstrapõõsas vohamas kõrvenõgeseid. Tähelepanelikul vaatlusel on selgunud, et põõsas pole päris terve. Nõges on haruldaselt suure elujõuga taim ja tuleb sõstrapõõsale appi, andes kasvamiseks ja viljakandmiseks jõudu. Murulauk hävitab aga hästi seenhaiguste eoseid
ning sobib seega tikripõõsale. Samas ei muuda maasikapeenral kasvav sibul või küüslauk marja maitset. Maasikale on väga heaks naabriks ka kuusk. Rehemaa sõnul tuleb siit teine rusikareegel: jälgi taime päritolu. Maasikas on aretatud metsmaasikast, mis kasvab meelsasti kuusemetsa naabruses. Tooge maasikapeenrale kas või kuuseokkaid ja te näete, kui tänulik taim teile on.
Signe Kalberg
Korraliku lõpptulemuse annab viljakas muld Muldade omadusi mõjutavad paljud asjaolud, saagikuse kohalt on olulised näiteks mulla lõimis (mehaaniline koostis), happesus, huumus. LÕIMIS
Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad, teatud tingimustel saviliivmullad, peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavimullad. Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinni hoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. Saviliiv- ja liivsavimuldi on meil ligi 45% pindalast. Mulla lõimist saab lihtsasti määrata mulda niisutades ja sõrmede vahel hõõrudes. Saviliivmulda saab märjalt veeretada kuulikeseks, nööriks voolides see aga puruneb. Liivsavimulda saab märjalt rullida jämedamaks “nööriks”. Kergest liivsavist “nööri” ei saa painutada, sest see
murdub kohe. Keskmisest liivsavimullast nöör praguneb painutamisel. Raskest liivsavist “nöör” painutamisel ei pragune või praguneb pisut. Liivmulda aga ei saa käte vahel kuulikesekski voolida, sest see pudeneb peos laiali. Liivmullad moodustavad ligi 20% meie muldadest. Savimullast saab kergesti voolida peenema “nööri”, mida saab hästi painutada. Savimuld on märjalt libe, kleepub labida külge. Savimuldi on 1–2% meie muldadest. Kui muld on liivane, siis saab tema sidusust ja veepidavuse võimet suurendada savi lisamisega. Raske savimulla veeläbilaskvust ja struktuuri saab parandada liiva lisamisega ning orgaanilise multšiga, mis hiljem kaevatakse mulda. Mida suurem on parandamiseks
kasutatava mulla huumuse ja toitainete sisaldus, seda tõhusam on lõpptulemus. Selleks et liivmulla või savimulla lõimist muuta kas saviliivaks või liivsaviks, on parandusmulda vaja suurtes kogustes kohale vedada, laotada ja ühtlaselt mulda segada. HAPPESUS
Keemilise reaktsiooni järgi on mullad rühmitatud järgmiselt: väga tugevalt happelised (pH kuni 3,5), tugevasti happelised (pH 3,6–4,5) mõõdukalt happelised (pH 4,6–5,5), nõrgalt happelised (pH 5,6–6,5), neutraalsed (pH 6,6–7,2) ja leeliselised (pH 7,3–8,4) ja tugevasti leeliselised (pH üle 8,5). Enamik kultuurtaimi eelistab neutraalset või nõrgalt happelist mulda (pH …6,0…), mille puhul on head tingimused toit-
Foto: Shutterstock
ainete omastamiseks. Enamik taimi ei talu mulla reaktsiooni üle 9 ja alla 3,5. Mulla happesust saab määrata testritega, kuid ka nn indikaatortaimede abil. Happelisel mullal kasvavad näiteks väikeoblikas, põldrõigas, jusshein, nälghein, põld-kaderohi, harilik kastehein (massilise leviku korral), kassiristik, maarjahein, lamba-aruhein. Eestis on happelise reaktsiooniga põllumuldi 40%. Rohkesti esineb neid Põlva, Võru, Valga, Viljandi ja Tartu maakonnas. Happelisi muldi parandatakse lupjamisega. Koduaedades, kus väetamiseks või komposti valmistamiseks kasutatakse tuhka, ei ole mullad tavaliselt happelised. Leeliselisel mullal kasvavad: põldsinep, kollane karikakar, humallutsern, harilik tõlkjas (rakvere raibe). Mulla reaktsiooni hindamisel taimede järgi tuleb teha otsus vaid kamara üldise koostise alusel, mitte üksikute liikide järgi. HUUMUS
Mulla lõimist saab lihtsasti määrata mulda niisutades ja sõrmede vahel hõõrudes.
Viljaka ehk tootmisvõimelise mulla oluline komponent on tumeda värvusega huumus, mulla spetsiifiline orgaaniline aine. Huumus etendab muldade omaduste kujunemises suurt osa. Huumuse peamiseks allikaks on taimed, samuti mulda antud kompost ja sõnnik, mis
kõik alluvad lagunemisele ja seejärel muundamisele mulla makro-ja mikroorganismide vahendusel. Seega on hea mulla saamise ja säilitamise olulisim eeltingimus piisava koguse orgaaniliste või haljasväetiste kasutamine. Tähtsaim huumuse allikas on orgaaniline väetis (sõnnik, kompost, turvas). Hästi tõstavad huumusesisaldust liblikõieliste heintaimede juurejäänused kaheaastase kasvatamise järel. Huumusesisalduse suurendamine võtab kaua aega, sest kuigi huumust tuleb orgaaniliste väetiste ja juurejäänustega juurde, laguneb seda samuti pidevalt. Huumuse suured lagundajad on köögiviljad. Huumus kui üks osa mullaorgaanilisest ainest on taim-muldsüsteemis vajalike toiteelementide ja energiaallikaks, aga ka oluline osaleja mulla mineraalosa kaasamisel aineringesse. Huumus suurendab mulla sõmerust, soodustades vee-, õhu-, soojus- ja toitumistingimuste paranemist mullas. Mida rohkem on mullas huumust, seda tumedam, viljakam ja toitainerikkam on muld. Kasutatud allikad: Priit Penu “Eesti muldadest põllumehele”, Artur Viks “Aiandus väikeaedades”, Räpina aianduskooli õppematerjal
Kristiina Viiron
| APRILL 2016 23
Võluvad ronijad
Foto: Pille-Riin-Prege
Ronitaimede ilu pääseb täielikult mõjule vaid siis, kui need on istutatud õigesti valitud kohale. Ronitaimi võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul. Õrnad liigid istutatakse pigem kevadel – nii jõuavad need uue kasvukohaga enne talve tulekut harjuda. Õrnad taimed on roniroosid, elulõngad ja viinamarju andvad viinapuud. Kui taimele sobiv vöönd sinu piirkonnani ei ulatu, istuta taim pigem kevadel. Klassikaliste võtete kõrval võib ronitaimede istutamisel ka fantaasial veidi vabamalt lennata lasta. Miks mitte ronitaimi näiteks üksteise sisse kasvatada. Sel moel võib kõrgemakasvulise ronitaime altpoolt paljaks jääva osa varjata madalama ronijaga. Näiteks lastakse lõhnavat kuslapuud mööda üles ronima mõni madalamakasvuline elulõng. Sagedasti istutatakse lähestikku kaks erineva kõrgusega elulõnga. Kõrgetel elulõngasortidel on see puudus,
Harilik metsviinapuu ronib vana taluhoone peal väga meisterlikult.
et nende õied paiknevad kõik kõrgemal, allpool on aga meetrijagu õiteta võrseid. Suurekasvulise kõrvale istutatud madal elulõngasort katab kenasti suurema “venna” mitte eriti nägusa alaosa ja niiviisi õitsevad elulõngad ohtrasti maapinnast alates. Üsna tihti kasvatatakse elulõnga väänroosi sisse. Ronitaimedel võib lasta kasvada ka puude võrasse. See ettevõtmine nõuab rohkem kogemust ja võib vahel kurvalt lõppeda mõlemale taimele. Kui lasete ronitaime kasvada okaspuu peale, ei pruugi puu teguviisi heaks kiita ja laseb okkad maha – okaspuud ei talu järske muudatusi okaste valgusrežiimis. Lehtpuude võras ei pane aga ronitaime õieti tähelegi – kaugemalt vaadates ühed lehed kõik. Suurte puude läheduses kasvades on ronitaimel ka raske vajalikke toitaineid leida. Võimsa juurestikuga puu on võraalusest mullast toitained ammu ära kasutanud. Nii jääbki puu ligidale istutatud vääntaim kiduma ja õiget asja temast ei saa. Ka maast välja tiritud suured ja huvitava kujuga kännud on vääntaimedele heaks aluseks. Kännu robustsed juuretüükad moodustavad graatsiliste ronitaimedega huvitava kontrasti. Allikad: www.kekkila.ee, Jüri Annist (Maakodu 2004)
Vilve Torn
| APRILL 2016 25
PUR vaht on tänapäevane kahekomponentne materjal, millel on turu parim soojapidavus PUR vahuga saab soojustada katuseid, seinasi, sokleid ja vundamente, lagesid ja pööninguid PUR vahuga saab toestada ja tõsta äravajunud vundamente ja põrandaid Küsimuste korral võtke julgelt ühendust koit@purest.ee või 56 825 556
* POLÜKARBAMIID ON KAHEKOMPONENTNE KUUMPRITSITAV, JÄÄDAVALT ELASTNE KATTEMATERJAL. * KASUTATAV NII VETTPIDAVA KATTENA, KUI TÖÖSTUSLIKU, SURVET TALUVA PÕRANDAKATTEMATERJALINA. VÕIMALIK PRITSIDA "anti-slip" MEETODIL. * POLÜKARBAMIID TALUB VÄGA SUURI KOORMUSI, MEHAANILIST HÕÕRDUMIST, LÖÖKE JA PINGEID. MATERJAL ON KEEMIA-, HAPETE-, SOOLADE-, LEELISTE ja KÜTUSTE KINDEL. VÕTA MEIEGA ÜHENDUST koit@purest.ee | 56 825 556 | Aruküla tee 9, Tartu | 2K Services OÜ
Paar väga head kursust isetegijale Kevadel-suvel toimub Eestimaa eri paigus mitmeid huvitavaid lühikoolitusi, kust saab häid näpunäiteid ja mõtteid nii algaja kodurajaja kui ka kogenud ehitaja.
Et säästvat ja looduslikku lähenemist propageerivad infopäevad ja koolitused on väga nõutud, tasub end juba aegsasti kirja panna. Näiteks Vana maja koolituskeskuses Moostes algavale puitmajade renoveerimise kahele kursusele oli 15. aprillil saada vaid üks koht! Kuid kui sinna enam ei mahu, tasub lähemalt uurida seda, kuidas kasutatakse palkehituses sammalt ja kasetohtu – ka selline koolitus on tulemas ning palju teisigi mitmetelt headelt tegijatelt üle Eesti. SAMBLA JA KASETOHU KASUTAMINE PALKEHITUSES
Koht: Vana maja koolituskeskus Moostes Põlvamaal Aeg: 21. mai
Sammal ja kasetoht on materjalid, mis hakkavad palkhoonete ehitamisel tasapisi unustuse hõlma vajuma. Alternatiivsed ökoloogilised materjalid on lihtsalt kättesaadavad ja mugavad kasutada. Kuid neile, kes soovivad vanu ehitustraditsioone elus hoida, tahavad koolituskeskuse inimesed näidata nende lihtsate materjalide kasutamist, eriti vanade hoonete taastamisel. Kuigi sambla ja kasetohu varumisel ning ehituses kasutamisel on tegemist väga lihtsa tööga, ei julge vana maja taastajad tihti iseseisvalt seda proovida. Niisiis on nüüd võimalus minna Moostesse ja Ragner Lõbu käe all oma silmaga tegu üle vaadata ning järele proovida. Teemapäeva korraldab MTÜ Vanaajamaja koostöös muinsuskaitseametiga.
SEINTE, PÕRANDATE JA LAGEDE VIIMISTLEMINE TRADITSIOONILISTE MATERJALIDEGA
Koht: Tartu restaureerimiskeskus, Kastani tn 42 Aeg: 23.–24. aprill Koolitusel saab põhiteadmisi korteri siseviimistluse võimalustest traditsiooniliste ja looduslike materjalidega. Keskendutakse seinte krohvimisele lubikrohviga, mida saab koolitusel ka ise Jüri Reemanni käe all järele proovida. Koolitust toetab Eesti kultuurkapital. PUITAKENDE RESTAUREERIMINE
Koht: Pärnu Maarja-Magdaleena gild Uuel tänaval Aeg: 22.–23. aprill Säästvate Ehituslahenduste meist-
nutikas looduslähedane elu
Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamise programmi raames (RKT)
KURSUSED 2016, aprill, mai, juuni RKT TASUTA KURSUSED 22. aprill – 30. mai . . Köögiviljade tehnoloogiad ja turundamise alused (avamaa köögivili), 60h 25. – 29. aprill . . . . . . AutoCad aiakujundajale, 37h 29. aprill – 3. juuni . . Eestisse sobilikud ilupuud ja -põõsad, nende tundmine ja kahjustajad, 45h 25. – 30. aprill . . . . . . Puitrajatiste ehitamine, terrass, pergola, lehtla, 64h 29. aprill – 9. juuni . . Hekkide praktiline lõikus, 24h 3. – 5. mai . . . . . . . . . . Piirdeaedade ehitamine, 40h 5. – 20. mai . . . . . . . . Pulma- ja leinaseaded, 33h, Narvas 10. mai – 17. juuni . . Dekoratiivsete roht- ja puittaimede paljundamine, 32h 16. – 20. mai . . . . . . . AutoCad aiakujundajale jätkukursus, 37h TASULISED KURSUSED 2. – 6. mai . . . . . . . . . . Kodu- ja väikeaia kujundamine, 24h, Viljandis 17. – 24. mai. . . . . . . . Kodu- ja väikeaia kujundamine, 24h 20. mai . . . . . . . . . . . . . Mitmeotstarbelised aiataimed (lillekultuurid), 8h 3. juuni. . . . . . . . . . . . . Viinapuude istutamine ja suvine lõikus, 8h
Kõik koolitused toimuvad Räpinas kui ei ole märgitud muud kohta RÄPINA AIANDUSKOOL ON TÖÖTUKASSA KOOSTÖÖPARTNER! NB! Kursustele on vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud. Täpsem info ja registreerimine www.aianduskool.ee/taiendkoolitus/, tel 796 1549, 5346 1209
| APRILL 2016 27
Foto: Aldo Luud
rikursus annab põhjaliku ülevaate kõikidest olulistest tööetappidest ja -võtetest, mis on seotud vana akna korrastamisega. Kes kursuse läbi teeb, saab omale oskused ja teadmised, kuidas ise lihtsasti restaureerida oma kodu aknaid. Praktika toimub muinsuskaitsealuse hoone vanade akende peal. Tänu sarnastele töövõtetele sobib koolitus ka ukse restaureerimise huvilistele. Sama koolitus toimub ka 30. mail Paides. Tallinnas saab akende restaureerimist vaadata ja proovida 10. ja 12. mail Säästva renoveerimise keskuses.
ELU VÄIKEAIAS
Koht: Tallinna rahvaülikool Aeg: algus 14. aprillil See on juba tegelikult Ülle Michelsoni väikeaia kursuse teine osa, kuid sobib kuulata ka algajatele. Kursusel keskendutakse istutusalade planeerimisele, istikute ja taimede valimisele ja erinevatele hooldustöödele. 23. aprilli kursusepäeval on praktiline töö kloostri aias – viljapuude kevadine lõikamine.
LUBIKROHV JA LUBIVÄRV
Koht: Esna vana vallamaja Kareda külas Järvamaal Aeg: 27. mai Ühepäevasel koolitusel õpitakse tundma traditsioonilise lubikrohvi algkomponente, tutvutakse erinevate aluspindadega, pilliroomati ja -plaadi paigaldamise ning erinevate krohvimisvõtetega (sisseviske-, täite- ja viimistluskrohv). Harjutada saab ajaloolise krohvi fikseerimist ja pragude parandamist. Samuti õpitakse valmistama ja pinnale kandma lubivärve. Koolitab Kermo Jürmann.
tikast ja ergonoomikast. Õpitakse savi rullima ja vormi kahest poolest kokku kleepima. Järgnevad põhi, kaas, sang, tila ja sõel. Tähtis on dekoreerimine. Kannude valmimiseks kasutatakse kvaliteetset kõrgkuumussavi.
VANAD AKNAD KORDA
Savikrohvi valmistamine
KERAAMIKA TÖÖTUBA
Koht: Tallinna Õpetajate maja Aeg: algus 20. aprillil Kärt Seppel kutsub valmistama oma koju üht omapärast keraamilist kannu. Kursusel omandatakse põhilised keraamikaalased kleepimise ja glasuurimise töövõtted, teadmisi saab vormiestee-
Koht: Säästva renoveerimise keskus Tallinnas Aeg: 10. mai Loeng vanade akende renoveerimisest säästval meetodil ja nende energiatõhususe parandamisest. Loeng tugineb Rootsi aknarestauraatorite Allbäckide metoodikale. Uuri lisa: www.vanamaja.ee; www.ehituslahendused.ee; www.opetajatemaja. ee; www.kultuur.ee; www.renoveeri.net; www.srik.ee
30 APRILL 2016 |
Ametikoolis saab õppida nii kiviaia ladumist kui ka lamba pügamist Täiskasvanutele mõeldud tasuta kursustest kutseõppeasutuste juures saavad kõige kiiremini täis praktilisi oskusi andvad grupid. Neid, kes tahavad oma kätega müüri laduda, aeda ehitada, viljapuid või lambaid pügada, näib Eestimaal jaguvat. Selleks kevadeks tellis haridus- ja teadusministeerium kutseõppeasutustelt üle Eesti kokku 471 kursust. Neid on tõepoolest seinast seina, alates toimetuleku- ja keelekursustest kuni väga spetsiifiliste oskuskoolitusteni välja. Sekka arvuti-, keele- ja ärikoolitust, nagu ikka. Pole tähtis, kus sa elad: kursusi pakub kokku üle 30 kutseõppeasutuse üle Eesti, nii saartel kui ka kirdes ja Lõuna-Eestis. Kui vahepeal huvi tasuta kursuste vastu vähenes – sinna oli ka raskem saada, sest algusaastate tung
sundis sihtgruppi rohkem piirama –, siis sel aastal said taas kohad väga kiiresti täis. Kui Eesti Päevaleht kuu teisel nädalal uuris, kuidas on lood vabade kohtadega, leidus neid pea kõigis koolides vaid üksikutel kursustel. Statistikat menukaima kursuse ja nn keskmise kursuslase kohta tehakse alles semestri lõpus, kuid küsitletud ametikoolidest kinnitati, et natuke rohkem on tänavu 50+ inimesi. Viimane täidab igati ministeeriumi ootusi, sest uue sihtgrupina on sel aastal välja toodud just 50+
elanikkond, keda kutsutakse värskendama oma ametialaseid oskusi või siis seda omandama, kui inimesel eriharidus puudub. TÄNAVUSED MENUKID
Kuu teise nädala reedesel pärastlõunal Haapsalu kutsehariduskeskusesse helistades selgub, et koolitusjuht Ingrit Kera on just kooli Facebooki lehel teada andnud, et veel on mõned vabad kohad kolmel praktilisi ehitusoskusi andval kursusel: sillutiste rajamise tehnoloogia; terrassid,
kuvas koolis on ilmselt hooaja tõttu kõige kiiremini täitunud viljapuude lõikuse ja noorendike hoolduse kursused. Saartel ka väikelaevajuhtide kursused ning mandril aedade rajamise ja maastikuga seotud alad. Ent kursuste ja osalejate arvu järgi on siiski ilmselge, et kõige rohkem pakuvad endiselt huvi igal tasemel arvutikursused. Nii veebidisaini kui ka algtaseme kursuste kohad täituvad aasta-aastalt väga kiiresti. Mitu ametikooli pakub sel kevadel eraldi arvutikoolitust üle 50-aastastele töötajatele. Arvutiõpetus kujunes populaarseks näiteks ka Valgamaa kutseõppekeskuses, aga ka toitlustus, pagaritöö täienduskursus, raietöölise kutseeksamiks ettevalmistav koolitus ning plaatija ja keevitaja kursused.
Foto: Sven Arbet
piirdeaiad ja õueehitised ning krohvimistööd. “Kohti on tõesti vaid üksikuid, kuid ongi hea, kui tahtjaid tuleb veidi rohkem, sest konkurents on alati hea,” ütleb Kera. Ta tunnistab, et nendegi koolis on selgelt seekord näha, et vanemaid inimesi tuleb kursustele rohkem. “Samas on see siin kandis loomulik, sest meie maakond paistab
32 APRILL 2016 |
Lambakasvatus on ametikoolides väga menukas eriala.
selle poolest silma et siin on tööotsijad 50+ inimesed, ka pensioniealised. Tore, kui nad tööalastele kursustele tulevad.” Kera nõustub ka sellega, et praktilisi oskusi pakkuvad kursused saavad väga kiiresti täis. Hiiumaa ametikoolis ja veel mitmes teises aiandusega seotud kursusi pak-
KES ÕPPIMA TULEVAD?
Haridus- ja teadusministeeriumi selgitusel on koolitused mõeldud täiskasvanutele, kelle konkurentsivõimet ja toimetulekut tööturul aitab õpitav märgatavalt parandada. Kes need inimesed on? Selgub, et eelkõige oodatakse uut õppima või teadmisi ja oskusi värskendama neid, kel pole ette näidata erialast haridust või isegi mitte keskharidust. Varasemate aastatega
võrreldes on esile toodud veel üks oluline rühm inimesi: aegunud oskustega üle 50-aastased. “Varasemate aastate statistika on näidanud, et üle 50-aastaseid inimesi tuleb kursustele teistest vähem,” ütles programmijuht Kairi Solmann haridusja teadusministeeriumist. “Sellele sihtrühmale pööratakse praegu riiklikult väga suurt tähelepanu.” Üks koolitustellimuse eesmärk on 50+ vanuses inimeste oskusi ajakohastada. Samas ei saadeta ära mitte kedagi, kes oskab põhjendada, miks just talle on üks või teine tasuta koolitus vajalik. Tasuta kursustele võib minna iga töötav täiskasvanu (vähemalt 17-aastane või põhihariduse omandanu), aga ka kodune ema või lähedase hooldaja. Majanduslik olukord ega haridustase pole oluline. Kokkuleppeliselt peaks töötuna kirjas olev inimene kasutama eelkõige töötukassa võimalusi, kuid kui töötu leiab endale sobiva kursuse ametikoolide tasuta koolituste nimekirjast ja suudab korraldajatele oma osalemisvajadust veenvalt põhjendada, võetakse ta vastu. Ukse taha jäävad need, kes juba õpivad kutse- või kõrgkooli tasemeõppes riigieelarvelisel kohal. Programmijuht Solmanni sõnul pakutaksegi seekord kõige rohkem
MIDA SAAB ÕPPIDA? Mõned näited: •• Hiiumaa ametikoolis saab tasuta õppida viljapuude lõikus ja pookimist, mahepõllunduslikku lambakasvatust, sillutiste rajamise tehnoloogiat, esemelise kultuuripärandi säilitus- ja korrastustööd, siseviimistluse eritehnikaid jne. Kolmele viimasele oli veel 15. aprillil üksikuid kohti. •• Haapsalu kutsehariduskeskuses saab õppida puitakende ja -uste restaureerimist, terrasside, õuealade ja piirdeaedade rajamist, krohvimist jne – kahele viimasele on veel üksikuid vabu kohti. •• Järvamaa kutsehariduskeskuses saab õppida fassaadide soojustamist, hobuste aretamist, mahetaimekasvatust, lambakasvatust jne. •• Luua metsanduskool pakub tasuta palkmajade ehitamise kursust ja piirdeaedade rajamise koolitust. Vaata rohkem: www.hm.ee arvutikasutuse, majutamise ja toitlustamise ning ehitusega seotud kursusi. Solmann selgitas, et koolitustellimust koostades küsiti koolidelt, keda nad oleksid valmis koolitama ja keda oleks vaja selles piirkonnas koolitada. Paljud õppeasutused vestlesid kohalike tööandjatega ja uurisid nende vajadusi. Nimekiri pandi kokku valdkondliku ja piirkondliku koolitusvajaduse järgi. Haridus- ja teadusministeerium on tasuta töökursusi pakkunud 2009. aastast. Eelmise aastani oli sel moel õppimas käinud üle 42 000 inime-
se. Kursuste sihtrühm on mitu korda muutunud, kuid peamine põhimõte, et tegemist on tööalaste kursustega, on jäänud samaks. Sel kevadel peaksid tasuta töökoolitused jõudma 6225 inimeseni. Haridusja teadusministeerium andis käiku uue täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse, mis teeb kättesaadavaks 471 tasuta kursust 32 valdkonnas. Raha tasuta kursuste korraldamiseks tuleb ministeeriumilt ja Euroopa Sotsiaalfondist.
Agne Narusk