Ärileht

Page 1

RMK juht Aigar Kallas: Eesti võiks poole rohkem metsa raiuda Autoostjate eelistused on täielikult muutunud # Marcel Vichmann ja Hugo Osula võitlevad rongiliinide pärast # Riigisektor seisab palgatõusu ootel # Aasia odavad vabrikud kaovad?

HIND 1,6 EUROT

KOLMAPÄEV

13. juuni 2012 NR 5 (25)

KASVATA TIIMITUNNET!

Sinu logoga reklaamrõivad saad Roist.


Meie metsa majandamine

Ü

RO andmetel seisab Eesti oma metsarohkuselt maailma riikide reas 39. kohal. Riigi pindalast on metsa ligemale 50 protsenti. Tabeli tipus on Cooki saared (96 protsenti), mis on UusMeremaa halduses. Näiteks meie põhjanaaber Soome on aga tolles tabelis üheksas (72 protsenti). Egiptuses või Omaanis pole üldse metsa. Nii et Eestil on selle asjaga väga kenasti läinud. Eesti mets on meie lihvitud teemant ja riigimetsa majandamise keskus RMK selle suurim valitseja. RMK mõõtu näitab fakt, et asutuse tegevus puudutab 25 protsenti Eesti riigi bilansis kajastuvaid varusid. Mäletan üht analüüsi, kus RMK majandatava metsa kui bioloogilise vara väärtuseks hinnati 28 miljardit krooni. See on siis 1,79 miljardit eurot. RMK juht Aigar Kallas toimetab seega Eesti vägevama ettevõttega, millest on kujunenud pisike riik suurema riigi sees. RMK-l on kapitali ka siis, kui majandusel üldiselt juhtub vahest kehvemini minema. Ärilehele intervjuu andnud Kallas kinnitab, et Eesti mets muutub inimestele aina lähedasemaks. Selleks tehakse juurde puhkekohti ja -radasid, lõkkeplatse ja telkimispaiku. Kõik need ilusad asjad, millest suvel mõelda. Kui itaallased piiravad tavainimeste metsa pääsemist, siis eestlased talitavad õnneks teistpidi. On selge, et tuhanded inimesed kasutavad ka sel suvel RMK teenust, hellitavad end RMK uutes puhkekeskustes ja telklaagrites. Tasuta seejuures. Aga muidugi soovib RMK metsast samal ajal rohkem raha välja tuua. Töösturid näevad, et oleks igati otstarbekas metsa senisest kaks korda rohkem raiuda. Mis need puud seal metsas niisama vedelevad. Küllap läheb roheliste veri nüüd seepeale keema. 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7 RMK juht Aigar Kallas: toome looduskeskused inimestele lähemale Raivo Murde automüügist •• LK 12–13 Eestlaste autoostu harjumused on täiesti muutunud Villu Zirnask riigifirmadest •• LK 16–17 Kas riik peaks oma firmad maha müüma? Vahur Koorits palkadest •• LK 10–11 Õpetajad, päästjad, politseinikud – nad kõik ootavad tubli palgalisa Ann-Marii Nergi Aasiast •• LK 20–21 Hiinas toodetu kvaliteet kasvab, töötajate tasu samuti

Andres Eilart Ärilehe vastutav toimetaja Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i Eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Hans Lõugas HP-st •• LK 18–19 HP on järgmine kriisis vaevlev tehnikagigant Ärilehe graafikud •• VT ÄRILEHT Ärilehe joonistuste ja graafikute autor on Sten Kivissaar

1.30

1.90

art 44-3128

art 44-3614

Tekstiilkindad Spandex-kangast

Nailonkindad PU-kattega

2.20

3.55

art 44-3722

art 44-3000

Nailonkindad nitriilkattega

Seanahast universaalsed töökindad

3.84

0.70

0.88

art 44-314

art 44-407

art 44-001

art 44-3127

Kitsenahast universaalsed töökindad

Seanahast Hi-Vis töökindad

Tekstiilkindad PVC-punktidega

Tekstiilkindad mikrotäppidega

3.70

norm. 4.80

-20%

2.35

2.70

art 44-M124

art 44-370

art 44-3626

art 44-3616

Lateksist majapidamiskindad

Töökindad sünteetilisest nahast

RedDiamond latekskattega kindad

PerfectFit õhukesed töökindad

1.00

3.20

4.20

12.90

16.50

17.-

art 44-315

art 44-386

art 44-387

art 44-381

Töökindad kvaliteetsest kitsenahast

Pro-sarja töö- ja vabaajakindad

Pro-sarja Hi-Vis softkindad

Töökindad Tamrex Pro 800

Asjatundjad hindavad TAMREXi töökindad absoluutseks tipptoodanguks Baltikumis ja väärikaks vastaseks Skandinaavia parimate kindatootjate kõrval. Kümne aastase tootearenduse tulemuseks on üle 300 erineva artikli kõikvõimalike tööde jaoks, alates ühekordsetest kuni PRO-sarja töökinnasteni välja. Omaala tõelised meistrid Eestis, Soomes, Lätis, Leedus kiidavad meie kinnaste kestvust, hingavust, sobivust käe loomuliku liikumisega ja laia suuruste valikut. 3,5 miljonit müüdud kindapaari aastas on ära hoidnud mitmed vigastused ja säilitanud tuhandete töökäte hea tervise.

KAITSE OMA KÄSI! Käed on meie kõige olulisem töövahend peaaegu kõiges, mida teeme. Igal käel on 27 erinevat luud, 55 lihast ning 30 liigest. Kätes on ühendatud tugevus ja jõud, võimega teha täpsust nõudvat tööd. Kindad on tehtud mitmetest erinevatest materjalidest, nagu näiteks puuvill, nahk, PVC, nitriil, lateks, nailon. Sellisel moel on võimalik ära kasutada erinevate materjalide omadusi ja anda kasutajale parim kaitse võimalike ohtude eest. TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c

2 13. JUUNI 2012

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012 või kuni kaupa jätkub!

IGA TÖÖ JAOKS LEIDUVAD SOBIVAD KINDAD – MEIE AITAME SUL VALIDA


RÄVALA PST 4 Rävala pst 4 puhul saab rääkida „uuelaadsest linnaruumist”, milles äri-, büroo- ja vaba aja veetmise pinnad moodustavad unikaalse sünergia. Lisaks Euroopa Liidu esindusele on siin restoran Number 9 katuseterrassi ja brasserie’ga, elitaarne terviseklubi CitySpa, advokaadibürood ja Nordea panga kontor. 2013. aasta kevad-suvel valmib hoone kõrgematele korrustele suurepärase panoraamvaatega juurdeehitus, mille maht 1000 m² jaguneb kahele korrusele. Selles juurdeehituses pakumegi võimalust üürida ruume suurusega 500 või 1000 m².

NARVA MNT 9A Meil on hea meel teatada, et Narva mnt 9a büroohoone läbib põhjaliku renoveerimiskuuri ning kõigil huvilistel on suurepärane võimalus omada äripinda Tallinna kesklinna südames, prestiižses A+ klassi büroomajas. Hoonele on planeeritud kaks kaasaegse arhitektuuriga lisakorrust. Tänava tasandile on planeeritud esinduskauplused ja restoranid ning (kliendi)teeninduspinnad. Bürood saavad enda kasutusse ülemised korrused, kust avanevad vaated merele ja vanalinnale. Kõrgemate korruste privileegiks on vapustavad katuseterrassid, mis loovad lisaväärtust niigi meeldivale ja vaheldusrikkale töökeskkonnale. Maja üüritakse välja kas tervikuna või korruste kaupa.

TÄPSEM INFO HOONETE JA ÜÜRITINGIMUSTE KOHTA RAIDO TALVISTE ÄRIPINDADE MAAKLER

5680 1023

8. VEEBRUAR 2012 3


RMK juht

Aigar Kallas:

Eestis võiks poole rohkem metsa raiuda Puukütus sobib Eestis kõige paremini nii kodu kütmiseks kui ka elektrienergia tootmiseks, kinnitab Eesti metsamajanduse kõige kõvem mees, RMK juht Aigar Kallas.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

E

estis võiks praegusega võrreldes raiuda poole rohkem metsa, kui seda vaid kellelegi müüa oleks. Varasema viletsa metsamajandamise tõttu jääb kvaliteetpuidu osatähtsus raiemahtudes liiga väikseks, kuid tööstusettevõtete võime puitu Eestis ise ümber töötada kasvab jõudsalt. •• Millist ilma metsamehed jaanipäevaks ennustavad? Kristallkuuli keerutamise ja sea põrna uurimisega ma küll ei tegele. See, mida metsamehed alati kindlasti teavad, on, et kevadel ja sügisel metsa teha ja vedada ei saa – mets on märg ja teed ei 4 13. JUUNI 2012

kanna. Aga töö ei tohi jääda ega jäägi tegemata, ilmaolusid tuleb lihtsalt pidavalt jälgida ja neile paindlikult reageerida. Mis metsas puhkamisse puutub, siis kuna Eesti inimene veedab jaanipäeva tavaliselt Eestis ja teeb lõket, sõltumata, milline see ilm on, siis on arvatavasti ka kõik RMK metsamajad ja lõkkekohad jaaniõhtul kenasti kasutuses. Mõningaid ilmaga seotud tagasilööke suveperioodil võib märgata: näiteks kui meri on külm, siis on mereäärsetel puhkealadel vähem külastajaid. Aga selle võrra on siis jälle sisemaale suurem tung. Kokkuvõttes, ilm on küll meie elu korraldamise juures oluline faktor, aga tegeleme ikka nende asjadega, mida me ise mõjutada saame. Tule tegemine ja tuleoht on suvel meie suurem mure. Siin pean nüüd kolm korda üle õla sülitama, sest viimastel aastatel on inimesed metsas käimise ja tule tegemisega oluliselt distsiplineeritumaks muutunud. Teevad lõket seal, kus lubatud, ja mõistli-

kul viisil. Seetõttu on hooletusest ja süütamisest põhjustatud metsatulekahjusid märksa vähem kui veel mõned aastad tagasi. Loodan, et selles on osa ka meie tegevusel, kuna oleme üritanud luua loodusesse kohti, kus inimesed saavad ennast mõnusasti tunda ja ka turvaliselt lõket teha. Küttepuud üritame samuti lõkkeplatside juures valmis hoida. Muuseas, oleme märganud, et ka metsas käijate lõkketegemise harjumused on muutunud. Enam ei üritata kõiki valmis pandud puid kohe ära põletada, vaid võetakse nii palju, kui parasjagu tarvis on. Arvestatakse sellega, et ka järgmistel tulijatel võib olla sama soov, ning teatakse, et ka ise uuesti tagasi tulles on üsna suur tõenäosus hästi hoitud puhkekoht eest leida. Eelmisel nädalal oli mul juttu Itaalia kolleegidega, kes tuleohu hirmus keskenduvad ennekõike inimeste karistamisele ja metsast eemale hoidmisele. See erineb meie lähenemisest, kes me peame ennast inimestele

metsa kasutamise võimaluste loojaks. Mina soovitasin itaallastel see valvamise asi ära lõpetada ja asuda pigem inimeste harimisele. Metsas käijad on selle eest tänulikud ja näitavad seda tänu omapoolse hooliva käitumisega. •• Kui paljud teie loodud puhkeobjektid RMK-le raha sisse toovad? Selliseid polegi. Algusaastatel püüdis RMK pakkuda lisaks nn igamehe lõkkekohtadele ka puhkemajanduslikku ärilist teenust majutuse ja toitlustamise näol. Nüüd oleme vaid looduse kasutamist võimaldava taristu pakkujad. Raha tuleb välja käia ainult siis, kui osaletakse mõnel loodusõppeprogrammil, ehkki ka neid korraldame oma looduskeskustes koolilastele ja õpetajatele enamasti tasuta. Katma peavad kursustel osalejad need kulud, mis tekivad voodipesu vahetamise ja toitlustamisega. Ärilist puhketeenust me ei paku. •• Kui palju voodikohti teil üle Eesti leidub? Igas maakonnas on keskeltläbi üks

loodushariduskeskus, kus on võimalik ka inimesi majutada. Peame tunnistama, et tänane looduskeskuste võrk on aja jooksul kujunenud mõnevõrra planeerimatult. Praegu tegeleme keskuste võrgu väljaarendamisega selliseks, et kõikides maakondades oleks koolidele võimalikult lähedal asuv koht, kuhu oma loodusõppe programme kavandada. Sellepärast ei saa lihtsalt öelda, et maju on niipalju ja voodikohti niipalju. Lapsed saavad oma kooliekskursiooniga tulla, madratsid maha visata ja magamiskottides öö magada. Selliseid kohti, kus saame bussitäie rahvast majutada, ikka on. •• Millised turismifirmad ja matkakorraldajad teiega koostööd teevad? Koostööd teeme kõigiga, kes selle vastu huvi üles näitavad. Mõnes mõttes oleme ise küll ainult passiivsed koostööpartnerid, pakkudes looduses käijatele välja võimalused. See on siis ettevõtlike inimeste enda asi, kas ja kuidas nad neid võimalusi kasutada soo-


Fotod: Siim Lõvi

www.wuerth.ee

vivad. Samas, kui teame, et mõni kanuumatkade korraldaja pakub oma teenust meie taristut kasutades, siis näitame seda heameelega ka oma kodulehe kaudu, et oma võimalusi paremini tutvustada. Kuid ärilist suhet siin pole. Püüame igal aastaajal pakkuda koolidele ajakohaseid programme, paneme need oma kodulehe-

Puhkekeskustest Selliseid meie loodud puhkeobjekte polegi, mis RMK-le raha sisse toovad. le ja löögile pääsevad kiiremad. Me ei pea vajalikuks neid võimalusi eriliselt turundada, sest soov looduses olla meelitab inimesi niigi ligi. Meie viimaste aastate strateegia on olnud tuua looduskeskusi inimestele lähemale, sest transpordikulu on loodusesse jõudmiseks suur. Palju määravam kui

kulu, mis on seotud meie töötajate ja grupijuhtide tegevusega. Heaks näiteks võib siin tuua viimati avatud Viimsi looduskeskuse, kus nii Viimsi enda kui ka Tallinna koolide lapsed saavad loodusega tutvust tegemas käia. •• Kas iga inimene võib RMK majandatavatele maadele igal ajal oma jalga tõsta ja seal näiteks magamiskotis magada? Riigimetsa võib, jah, jalga tõsta igal ajal. Seni kui korjatakse marju, seeni, oksi või käbisid ja ei hakata saagi põristama, kehtib igameheõigus. Kui just pole tegu kaitsealaga, kus ka need tegevused võivad kaitse-eeskirjast tulenevalt olla keelatud. Mis aga puutub telgi üles panemisse ja lõkke tegemisse, siis see on seadustega suhteliselt rangelt reguleeritud ja lubatud vaid kindlaks määratud kohas. Meie oleme püüdnud inimestele neid kohti võimalikult palju luua. Inimesed peavad meie metsaonnides arvestama ka põhimõttega, et eesõigus on sellel, kes esimesena kohale jõuab.

•• Kui marjade ja seente puhul

olete väga lahked, siis miks te kipute iga metsas maha pudenenud pilpa eest hingehinda võtma? Maainimesed nurisevad, et näiteks tormimurru väljavedamise kulu on sama suur kui koormatäie lõhutud puude ostmise puhul. Millest selline poliitika? Inimestele meeldib ikka liialdada. Viimasel ajal on tekkinud selline suhtumine, sest möödunud aastal ütlesime välja, et ka langile maha jäänud puu ärakoristamise eest tuleb maksta. Metsa seisukohalt muutub mahakukkunud puu järgmisele metsapõlvkonnale väetiseks ja teda pole vaja tingimata välja vedada. Kuid kui selleks on soovi, siis tuleb arvestada, et tegemist on riigi varaga ja selle eest tuleb maksta. Inimesed, kes olid harjunud vargsi puidu metsast välja tooma – ja meie ise ei jõudnud igale poole –, said teinekord oma küttepuu ehk tõesti maksmata kätte. Neid võib selline uus korraldus häirida. Kuid tasu langile maha jäänud puidu koristamise eest on

suurusjärgus kaks kuni neli eurot tihumeeter. Kui keegi väidab, et saab selle raha eest lõhutud küttepuu kätte, siis tal ei ole õigus. Tegelikult võtsimegi sellise otsuse vastu, kuna meie juurde tulid inimesed küsima, kas võib ja kui palju see maksab, selle asemel et siis salaja ja tabamishirmus metsas toimetada. Meie hindame langil puidu hulga ja määrame hinna, mis, nagu öeldud, kujuneb vägagi sümboolne. Kahjuks oli neid inimesi, kes soovisid niimoodi oma tarbeks küttepuitu varuda, möödunud aastal kogu Eesti peale kõigest paarkümmend. Aga info on levinud ning tänavu talvel ja kevadel (s.o siis 1. jaanuarist 1. juunini – toim) on raiejäätmete müügiks tehtud juba 84 tehingut. Järelikult on vajadus siiski olemas ja on väga hea, et pakutav uus võimalus leiab kasutust. •• Kas selle skeemi peale saaks ka äri püsti panna? Teoreetiliselt muidugi saaks, kuid tegelikult on see vähe tõenäoline. Me ise käitume nii, et kui vähemalt koorma hakitud puitu saab langilt kätte, siis toome raiejäätmed ise välja. Me ei kogu mahajäänud puitu kokku vaid siis, kui seda on transportimiseks liiga vähe. Reaalselt on mõistlik lanki koristama tulla inimesel, kes elab sealsamas lähedal, kes saab oma aja sellele tööle kulutada ning kelle jaoks kojuvedu ei muutu liiga kalliks. Neid kohti, kust saaks langile maha jäänud raiejäätmeid – oksi, kände, latvu – varuda, on kindlasti palju rohkem. Igaüks, kes siit uksest sisse astub, võib saada sellise võimaluse. Aga suurt äri sellest kindlasti ei tule. •• Kuidas mõjutab puidu metsast välja vedamist selle põletamine suurtes elektrijaamades energia tootmiseks? Suuremahulistes energiatootmisettevõtetes puidu kasutamine on toonud kaasa selle, et üle kogu Eesti on palju kraave ja teetrasse puhtaks saanud, sh riigimetsas. Ka hooldusraiet on nooremas metsas taas majanduslikult mõistlik teha. Peenike materjal, mida muidu polnud võimalik puiduna müüa, on nüüd kõik ära koristatud. Ja ka küpset metsa on oluliselt rentaablim raiuda, sest ka ladvaotsa materjal ning mädanikuga tüükapakud saab ära realiseerida. Kokkuvõttes võib öelda, et kui

alates 2007. aastast hakati toetama energiatootmises puidu kasutamist, on aastane raiemaht selle aja jooksul suurenenud viielt miljonilt kuupmeetrilt kaheksale miljonile. Kuna muudatus on olnud suurem just kehvema kvaliteediga materjali osas, siis julgen küll väita, et oluline osa selles on just energiatootmisel. •• Puidutöötlejad süüdistasid RMK-d ja Eesti Energiat selles, et puidu hind läks üles ja muutus töötlejatele vähem kättesaadavaks. Kui palju on teie ametisoleku ajal rännanud RMK-st rännanud ahju sellist puitu, millest oleks saanud teha mööblit või puitlaastplaate? Puitlaastplaate oleks sellest puidust, mida Narva elektrijaamas on kasutatud, saanud teha küll, aga muuks ta kõlvanud ei oleks. Seal pole olulist kvaliteedi vahet võrreldes ahju aetava puiduga. Narva elektrijaamade laoplatsil olen käinud mitmete delegatsioonidega, kes on tahtnud veenduda, kuidas me puitu kasutame. Mis seal salata: ühe visiidi ajal, kui laoplatsil oli virnas 50 000 tihumeetrit puitu, leidsime kolm palki, millest oleks saanud teha mööblit. Pakkusin ka välja, et kui keegi on nõus need palgid ära ostma, tõstame need virnast välja ja paneme ostja poole teele. Lihtsalt selle kolme palgi eraldi veokulu oleks liiga suur, et see ennast ära tasuks. Ahju ongi palgid ikkagi läinud ainult juhul, kui lähedal asuvalt langilt tulnud kogus on nii väike, et seda saekaatrisse viia oleks olnud ebamõistlik. Aga juhin tähelepanu, et mõistlikkuse või ebamõistlikkuse üle ei ole otsustanud mitte meie, vaid puidu ostja, kes on puule hinna pakkunud. Tegelikkuses pole meie kaks ettevõtet muidugi puidu hinda turul mõjutanud. RMK ja Eesti Energia „liit” sai sõlmitud hetkel, kui mitte keegi Eestis ja ka väljaspool ei tahtnud madalakvaliteedilist puitu osta. See oli ainus võimalus leida turgu puidule, mida keegi ei tahtnud. Puidu turg on viimasel ajal teinud lausa Ameerika mägesid. Täpselt aasta tagasi pidasime paberipuu müügi läbirääkimisi ning pungitasime jälle silmi – nägime, et taas hakkab üks turumull paisuma. Niipea kui jaanitule lõke oli kustunud, kukkuski 13. JUUNI 2012 5


hind turul jälle kokku. Kõikumised tulevad Eestis kehvema kvaliteediga puidu üleküllusest, millel pole ei kohapeal ega rahvusvaheliselt korralikku turgu. Oleme Läänemere puiduturu meelevallas: kui lähiriikide paberi- ja tselluloositööstustel tekib suur puiduvajadus, siis meilt võetakse. Kui vajadust pole, siis ka ei võeta, ükskõik kui madala hinnaga me pakuksime. Hind surutakse meile peale sadamate kaudu ja kaks siinset ettevõtet ei suuda seda kuidagi mõjutada. Küll suudame teha seda, et oma sõltuvust välisturgudest vähendada, milleks tuleb leida veelgi võimalusi puidu kasutamiseks kohapeal. •• Millises riigis või saeveskis kujundatakse puidu hinda? Palgi hinda kujundatakse saematerjali turgudel ennekõike Inglismaal, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal. Kvaliteetset saematerjali müüakse Põhja-Euroopast, sh Eestist ka Jaapanisse ja mujale Aasiasse, mistõttu palgi hind sõltub ka sealsete ehitusturgude käekäigust. Kehvema puidu hind tuleb Soomest ja Rootsist, kus tselluloosi ja paberit toodetakse. Sellist Rotterdami sadama sarnast võrdlust pole, nagu kehtib nafta puhul. Konkurents on õnneks siiski jäänud, kus eri ettevõtted ka madalakvaliteedilise puidu pärast võistlevad ja kokkuleppeid ei saa sõlmida. Küttepuidu hind kujuneb praegu Euroopa turul valdavalt toetusskeemide toel. Väga mitmeid riiklike toetusskeemidega üles ehitatud koostootmisjaamasid on juba töös, sh ka Narva elektrijaam, kes on teinud investeeringuid oma tootmise parandamiseks. Üle Euroopa on kavandamisel mitmeid hiigelprojekte, mis realiseerumise korral võivad kogu Läänemere puiduturu pea peale pöörata. •• Mõned aastad tagasi räägiti palju sellest, et Eestit varitseb liiga laisa puidukasutuse tõttu metsade ülekasvamise oht. Kas oht, et puit läheb metsas hukka, on nüüd ületatud? Kas nüüd pole ohtu, et raiutakse liiga palju? Viimase 20 aasta jooksul on toimunud metsa raiumises väga suured muutused. Alustasime 1990-ndate alguses niimoodi, et raiuti ligi kolm miljonit tihumeetrit aastas. Aastaks 2000 kasvas see umbes neli korda – 12 miljoni tihumeetrini. Raiemahtude kasv langes kokku maareformi tempoga, sest inimesed raiusid täpselt nii hoogsalt, nagu said maid tagasi. 2005. aastaks kukkus raie maht viie miljoni tihumeetrini, püsides sellel tasemel mitu aastat. Viimased inventuurid näitavad, et nüüd oleme jõudnud umbes kaheksa miljoni tihumeetrini. Riigikogu jõustas rahvusliku kokkuleppena, et 12 miljonit oleks see mõistlik piir, millega saaks täita nii kohalikud metsale vajalikud nõuded kui ka rahvusvahelised kokkulepped. Võib öelda, et kui raiutakse vähem, siis on tegemist kasutamata ressursiga. Täna on kasvava metsa mahtu üle küll ja veel, mistõttu võiks soovida vaid rohkem neid ettevõtjaid, kes annaksid puidule väärtust juurde ja eelkõige just sellele keh6 13. JUUNI 2012

vema kvaliteediga puidule. Tänased inventuurid näitavad, et meil on suurusjärgus 30 miljonit tihumeetrit selliseid lepikuid, mis on üle kasvanud ja tõesti mädanevad ära. Ja ei saa ka väita, et nende metsade hoidmine oleks looduskaitselisest seisukohast eriti oluline. Selle puidu võiks välja tuua ja näiteks energiatootmiseks kasutada. Ega puidu mädanemises iseenesest midagi hullu pole, sest mädanenud puit jääb metsa väetiseks. Lihtsalt majanduslik potentsiaal jääb kasutamata. •• Kas raie mahu seos hinnaga on otsene? Idee poolest peaks hind ja ainult hind olema see tegur, mis metsaomaniku tegutsema paneb. Kuid ajaloos tagasi vaadates on siin olukord lausa kurioosne. Ehk siis kõige vähem raiuti Eestis viimasel kümnendil puitu siis, kui selle eest maksti kõige rohkem! Esimesed kümme aastat, kui maht tõusis, siis toimus ka puidu hinna järkjärguline kasv. Pärast 2000. aastate algust, kui riik hakkas raiumist piirama, kadus see loogika hinna suhtes ära. Näiteks aastal 2007, kui puidu hind oli ajaloo kõrgeim, raiuti kõige vähem. Tollel hetkel mõjusid piirangud vales suunas. Oleks olnud võimalik puitu rohkem välja müüa ja saeveskitele tööd anda. Ka metsaomanik, sealhulgas riik, oleks võinud hoopis rohkem teenida. Aga toimis ilmselt see buumiajale iseloomulik loogika, et raha tuli niigi lihtsalt kätte ja ei olnud tarvis väga pingutada. •• Milliseks peate puidu väljavaateid koduse küttematerjalina olukorras, kus kõigi kütteainete hinnad kipuvad joonelt üles minema? Kui küttepuidu tootjad näevad teiste kütuste kallinemist, siis nad nihutavad ka oma hinda. Ei saa eeldada, et üks kütus saab olema tulevikus märgatavalt odavam kui kõik teised. Kuid mis tahes energiaallika hind sõltub transpordi hinnast. Puit on siiski kohapealne ressurss ja seetõttu on ta meie jaoks palju konkurentsivõimelisem. Kui täna valida, millisele kütusele oma isiklikku majapidamist rajada, siis julgen küll puitu soovitada. Kallim ta teistest olema ei saa, loodame, et pigem odavam. •• Kui suure osa puitu võiks Eesti tööstus väärindada ja kui kaugel me sellest praegu oleme? Selleks et puitu saaks rohkem väärindada, peaksime eestlastena muutuma senisest paremateks metsakasvatajateks. Riigimetsa puhul on 45 protsenti metsast välja toodavast materjalist palk, 30 protsenti paberipuu, 25 protsenti jääb küttepuu kvaliteediklassi. See pole sugugi ideaalne proportsioon, palgi osatähtsus peaks olema suurem. Põhjuseks on meie ajalugu, mis ei ole eelkõige sõdade, küüditamiste ja muude meist sõltumatute, peamiselt poliitiliste põhjuste tõttu lasknud järjepidevalt metsakasvatusega tegelda. Aga ka praegune ühiskondlikust arvamusest mõjutatud seadusandlus on tihti aruka metsakasvatuse vaenulik. Seetõttu näemegi, et paljud viljakatel kasvukohtadel kasvavad metsad jõuavad lubatava raievanuseni alles siis, kui nad on juba mädanema läinud.

Raie mahust Oleme jõudnud kaheksa miljoni tihumeetrini, kuid 12 miljonit oleks mõistlik piir. Ressursist Võib öelda, et kui raiutakse vähem, siis on tegemist kasutamata ressursiga.

Vaata videot Aigar Kallasega


Ideaalne proportsioon, mille poole püüelda, võiks olla kaks kolmandikku palgi kasuks. Eesti kiituseks võime öelda, et kogu palk, mis meie metsadest varutakse, väärindatakse kohapeal. Palki välja ei veeta. Selleks peaks tekkima väga suur erand, mingis erilises mõõdus või kvaliteedis, mille eest on makstud väga erilist hinda, et palk Eestist töötlemata kujul välja läheks. Meie saetööstus on maailmatasemel ja suudab palgile igati konkurentsivõimelist hinda pakkuda. Õnneks on meil Kundas ja Kehras tehased, mis kasutavad üha laienevas mahus paberipuitu, mis pöörab väärindamist aasta-aastalt Eesti tööstuse kasuks ka selles kvaliteediklassis. Kütte- ja paberipuidu hinna erinevus on pidevalt vähenenud. Eeldusel, et energiapoliitikas ei tule suuri muutusi, peaks väljaveetava odavama hinnaklassi osatähtsus vähenema. Kui 10–15 protsenti kogu varutavast metsamaterjalist jääb ekspordiks, siis võiks öelda, et olukord läheneb ideaalile. Me ei peaks puiduekspordist loobuma, et hoida ennast kursis rahvusvahelisel turul hindadega toimuvaga ja mitte kõiki kraane enda jaoks kinni keerata. Muidu saame olukorra, kus koduturul on kolm ostjat, kes võivad hakata turul domineerima. •• Kuidas naaberriigid meie metsamajandust mõjutavad? Välisriikide drastilised muutused on meid mõjutanud küll. Kui kriisiaastatel kukkus Venemaa palgiimport ära, siis hakati meile ka Rootsist palki sisse tooma, sest meie saetööstus oli piisavalt konkurentsivõimeline. Kõik, mis toimub Läänemere piirkonnas, on üks suur turg. Metsamajandusele on see mõju väiksem, kuigi siin

1. 2.

tõusis näiteks pärast suuri tormimurde Prantsusmaal või Skandinaavias välisnõudmine siinsete metsavarumisettevõtete järele, keda püüti ära meelitada. Oleme koos ettevõtjatega otsinud lahendusi, kuidas tagada kohapeal tegutsemiseks sellised võimalused, et ei tekiks vajadust mujale parema leiva järele minna. Tundub, et oleme need ka leidnud, sest pakume stabiilset tööd ja makstud arveid, mis hoiab Eesti ettevõtjaid siin tegutsemas. Oleme saanud riigimetsas kõik vajalikud tööd ära tehtud, sealjuures oleme oma metsakasvatustööde mahtusid viimase kolme aastaga poolteist korda suurendanud. •• Aeg-ajalt ikka kuuleb lugusid,

kuidas mõnel talutaadil on metsasalu sauna tagant ära viidud. Kuidas te suudate oma metsi varaste eest kaitsta? Raiume aastas suurusjärgus kolm miljonit tihumeetrit puitu. Meilt üritati sisse vehkida 3000 tihumeetrit puitu, mis jääb alla 0,1 protsendi aastakäibest. Metsavargus pole ammu enam Eestis teemaks, eriti riigimetsas. Meil on inimesed 24/7 metsas ja jälgivad, mis toimub. Kuid metsast võtta on alati üritatud ja üritatakse ka edaspidi. Päris välja juurida ei suuda seda kommet ilmselt kunagi. •• Kas varastada eelistatakse kännult või laoplatsilt? Üritatakse nii ja teisiti. Kännu pealt võtmine on keerukam, kuid laoplatsidel on silm peal ja materjal on ette müüdud ega jää sinna pikaks ajaks seisma. Varastada üritatud materjalist üle poole oli küttepuidu kvaliteedis, mis tähendab, et inimesed püüdsid võtta mitte raha teenimiseks, vaid oma kodukulude alandamiseks. Ma ei tohiks seda võib-olla niimoodi väljendada, aga arvestades, kui kallis on kütte, sealhulgas küttepuu hind ja

6mõtet Aigar Kallas JUUNI 2012

Eelmisel nädalal oli mul juttu Itaalia kolleegidega, kes tuleohu hirmus keskenduvad ennekõike inimeste karistamisele ja metsast eemale hoidmisele.

Praegune looduskeskuste võrk on aja jooksul kujunenud mõnevõrra planeerimatult. Meie viimaste aastate strateegia on olnud tuua looduskeskusi inimestele lähemale, sest transpordikulu on loodusesse jõudmiseks suur. Palju määravam kui kulu, mis on seotud meie töötajate ja grupijuhtide tegevusega.

3. 4. 5.

Me ei pea vajalikuks neid võimalusi eriliselt turundada, sest soov looduses olla meelitab inimesi niigi ligi. Üle Euroopa on kavandamisel mitmeid hiigelprojekte, mis realiseerumise korral võivad kogu Läänemere puiduturu pea peale pöörata.

Spordiklubi liikmeskond on vahepeal hoopis suurenenud ja võin julgelt öelda, et RMK on endiselt ettevõte, kes toetab oma töötajate tervislikke eluviise.

6.

Minule teadaolevalt ei ole ükski RMK töötaja käinud lähetuses puhkuse eesmärgil. Küll olen veendunud, et teiste riikide kolleegidega suhtlemine on vägagi vajalik.

kui raske on mõnel pool inimeste elu, siis ma vähemalt saan aru, miks seda püütakse teha. Maja on vaja kuidagi soojaks saada. •• Kus need riskipiirkonnad asuvad? Kas neid saaks heategevuse korras toetada? Riskipiirkonnad on piiriäärsed alad. Aga niimoodi abi pakkuma ei läheks, sest langilt on võimalik küttekõlblik materjal sümboolse raha eest igalt poolt kätte saada. •• Kui suur on teie vajadus töötajate järele? Aasta alguse sisuga oli meil 819 töötajat. Sellest olulisemaks võib pidada ettevõtjatele riigimetsas pakutava töö mahtu, mis loob kolm-neli korda suurema töökohtade arvu. Viimaste aastate põhiline eesmärk on olnud ka riigimetsas tehtavate tööde mahu suurendamine, millega oleme suutnud just Eesti majanduse keerulisematel aegadel kasuks olla. Hindame, et riigimetsa töömahtude suurendamisega oleme viimase kolme aasta jooksul loonud ligi 1500 uut töökohta. Mõnes mõttes on meid need keerulised ajad isegi aidanud. Metsatöö on nii raske töö ja kui majandusel hakkab paremini minema, siis ei kipu inimesed seda tegema. Inimene läheb metsa ikkagi kas suure hädaga või siis elustiili veidruse pärast. Viimasesse kategooriasse kuulun ilmselt isegi. Meil on eriti suur tööjõu vajadus kevadel, kui algab metsaistutusperiood. Istikud on vaja peenralt kätte saada, kottidesse pakkida ja metsa viia, seal omakorda maha panna. Paaril viimasel aastal on juba olnud, et kui keegi kusagil midagi vähegi paremat pakub, siis visa-

takse ämber nurka ja minnakse mujale. Meiegi saame siin ainult rahasumma abil inimesi mõjutada. Me pole küll turul kunagi hinnaliidrid olnud, aga metsatöö toob ka tulu ning saame seetõttu ka palgaturu konkurentsis ikkagi hakkama. •• Kui palju istutustööd saate vabatahtlike abiga ära teha? Väga vähe. Vabatahtlikkusel on tore sümboolne tähendus, eriti näiteks koolidele, kus sellega on võimalik ka laste töökasvatust ja loodusest arusaamist suurendada. Kuid ausalt öeldes me vabatahtlikkuse osa eriti suurendada ei tahagi. Metsa istutamine on kevadel, kui maal muid teisi töid palju ei ole, maainimestele oluline sissetulek. Kui me nüüd lubaksime selle töö vabatahtlikega ära teha, siis oleksime ebaõiglased nende inimeste suhtes, kes meil aastaid on metsas istutamas käinud ja sellega kehvemal ajal sissetuleku kindlustanud. •• Kuidas lahenes teie metsasõpradest sportlaste mittetulundusühingu tegevus? Selle ühingu tegevus on jäänud täpselt selliseks, nagu ta oli enne teema üles võtmist Eesti Päevalehes. Kui te spekuleerisite, et me siin püüame tegeleda maksude optimeerimise ja raha oma taskusse sahkerdamisega, siis ükski selline süüdistus pole kinnitust leidnud. Nii politseiamet kui ka prokuratuur on seisukoha võtnud, et spordiklubi tegutsemises pole olnud midagi kriminaalset ega ka väärteona käsitletavat. Kuna ka riigikogus esitati sellekohane järelepärimine kahele ministrile, siis on ka nemad olukorraga tutvunud ning veendunud, et mingeid rikkumisi pole toime pandud. Spordiklubi liikmeskond on vahepeal hoopis suurenenud ning võin julgelt öelda, et RMK on endiselt ettevõte, kes toetab oma töötajate tervislikke eluviise ning on veendunud selles, et terved ja heas füüsilises toonuses inimesed on nii ettevõttele kui ka ühiskonnale tervikuna palju kasulikumad, sealhulgas odavamad üleval pidada. •• Kas RMK ametnikel on maanteeameti eeskujul õnnestunud komandeeringu sildi all lõbureisidel käia? Minule teadaolevalt ei ole ükski RMK töötaja käinud lähetuses puhkuse eesmärgil. Küll olen veendunud, et teiste riikide kolleegidega suhtlemine on vägagi vajalik ning teiste kogemustest õppimine ülimalt kasulik. Seetõttu üritame oma töötajaid ka edaspidi võimaluste piires lähetustesse saata. Näiteks võib tuua raiejäätmete varumise, millega Soomes ja Rootsis on juba mitmeid aastaid tegeletud ja mida ka meie inimesed on just seal vaatamas käinud. Ka on meie igaüheõigusel tuginevate lõkkekohtade ja puhkemajade võrk just Põhjamaade kogemusele tuginedes üles ehitatud. 1 13. JUUNI 2012 7


Poekampaaniate mõju Ostjad on vähem mõjutatud kampaaniatest ning ei tõtta kohe seetõttu poode vahetama ning eelistavad pigem neid tooteid kampaaniate raames osta, mida nad juba teavad.

19%

26%

18%

Käin just nendes kaupluses, kus minu teada on parajasti parimad kampaaniad Ma ei käi küll erinevates kauplustes, kuid “oma poes” käies otsin ja ostan alati kampaaniatooteid Ostan tavaliselt teatud kaubamärkide tooteid ainult sellepärast, et neile on kampaaniad käimas Ostan kampaaniatooteid ainult siis, kui mulle see kaubamärk juba varasemast meeldib

30%

30% 30%

Kampaaniad ei mõjuta minu kaubamärgi valikuid

Kampaaniamüükide osakaal kogu toidu- ja esmatarbekaupade müügikäibest

31,5%

10%

10% 8%

28%

29%

2010

25%

30,7%

2010

12%

12% 2011

Allikas: Nielsen

13%

2011

2012

Top 10 kategooriat, kus kampaaniamüükide osakaal oli 2011. aastal suurim

Kohv 8 13. JUUNI 2012

Kali

Tualeti puhastusvahendid

Plekieemaldajad

Marinaadis lihad

Ketšup

Pehmed paberid

Nõudepesuvahendid

Pesupesemisvahendid

Hambapasta


Estonian Air ja Bombardier vaidlevad lennukite üle? Kas hüljatud Kanada lennukid osutuvad meie rahvuslikule lennufirmale Estonian Airile viitsütikuga pommiks?

E

stonian Airi eelmisel kuul toimunud nõukogu koosoleku protokollist selgub, et Bombardier on esitanud Estonian Airile nõude. Kuigi lennufirma esindajad ei soostu asja täpsemalt selgitama, siis võib eeldada, et pooled püüavad kokkuleppele jõuda ootamatult Estonian Airilt hundipassi saanud Kanada Bombardieride osas. Eesti lennufirma otsustas nimelt 2013. aasta lõpuks üle minna Brasiilias toodetavatele Embraeri lennukitele. Selleks ajaks tuleb leida ostja kolmele Bombardierile, mis on Estonian Airi omanduses 12 aastaks sõlmitud kapitalirendilepinguga. „Lennufirma ei kiirusta nendest lennukitest lahti saama,” on Estonian Airi president Tero Taskila varem öelnud. „Liisingulepingu lõpetamise tingimused on läbirääkimise teemaks liisinguandja ja Estonian Airi vahel.

Tegemist on kapitalirendilepinguga, me oleme lennukite omanikud, mistõttu ei kaasne lepingu lõpetamisega sanktsioone.” Estonian Air langetab praegu üldse suuri otsuseid. Näiteks soovib rahvuslik lennufirma ära osta kopterifirma Copterline. Kui tehing toimuks, saaks kopteriga Tallinnasse reisijaid ette vedada.

napisõnaliselt, et lennufirma peab otsuseid langetades kaaluma kõiki alternatiive. „Me ei tea kunagi, mis muutused või asjaolud meid Eurobonusega ees oodata võivad, kuid praegu jätkame ikkagi sama programmiga. Baltic Miles

Estonian Airi nõukogu koosoleku protokolli järgi on Bombardier esitanud nõude.

Õhus on mitmed muutused Samuti kaalub Estonian Air muutusi lojaalsusprogrammis, üks variant oleks Air Balticu programm Baltic Miles. Praegu kasutab Estonian Air kliendilojaalsuse ja lennupunktide kogumise süsteemi Eurobonus. Estonian Airi nõukogu on Eesti Päevalehele teadaolevalt heaks kiitnud ettepaneku teha Baltic Milesile taustauuringut ja kaaluda programmi ülevõtmist. Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius kommenteeris

Pildiline fakt eelmise aasta algusest: Estonian Airi uus Bombardier.

on lihtsalt üks paljudest alternatiividest, juhul kui Eurobonusega läbirääkimistel peaksid ilmnema mingid probleemid.” Teine märkimisväärne plaan on Eesti Päevalehe andmeil see, et 2013. aasta suveks suurendatakse lennukiparki ajutiselt koguni kuni kolme lennuki võrra, kuigi seda esialgu kavas polnud. 1 Ärileht

13. JUUNI 2012 9


Riigitöötajate palgatõu tõmbavad uue riigieela Õpetajate streik sel kevadel oli taasiseseisvunud Eesti üks suuremaid, ent nende palganõuded on rahuldamata. Raha tahavad juurde aga ka paljud teised riigilt palka saajad.

Vahur Koorits arileht@epl.ee

E

elmisel aastal valminud riigi eelarvestrateegias ennustas rahandusministeerium 2015. aastaks 194 miljoni euro suurust struktuurselt tasandatud valitsussektori ülejääki. Struktuurne tasandamine tähendab nii ühekordsete tegurite kui ka majandustsükli mõjude mahaarvestamist. Sel aastal valmis uus eelarvestrateegia, kus selle valitsuse viimaseks ehk 2015. aastaks ennustatakse saja miljoni euro võrra väiksemat valitsussektori ülejääki. Üks oluline koht, kuhu see 100-miljoniline ülejääk kadus, on töötukassa. Võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga on uues strateegias töötukassa eelarvepositsioon 2015. aastal 56 miljonit eurot väiksem. Nimelt eeldas rahandusministeerium eelmisel aastal töötuskindlustusmakse minimaalset langust, ent märtsis teatas valitsus, et tullakse vastu tööandjate ja ametiühingute survele ja töötuskindlustusmakset langetatakse 1,2 protsendipunkti. Kui töötukassa eelarve ise on endiselt tublis ülejäägis, siis valitsussektori eelarve sai sellega paraja hoobi. Töötukassa on aga veel ühel põhjusel tähtis. Eelmisel sügisel puhkes üks selle valitsuse esimesi tõsiseid kriise, kui valitsus läks tööandjatega töötukassa reservide ja töötuskindlustusmakse suuruse pärast tülli. Valitsus võttis esialgu jäiga seisukoha ja teatas, et töötuskindlustusmakse jääb 2012. aastaks 4,2 protsendi peale ja väga suurest töötuskindlustusmaksest tekkivad reservid võetakse töötukassalt ära. Tööandjad polnud sellega nõus ja kutsusid oma esindajad töötukassa nõukogust ära. Valitsus jäi esialgu endale kindlaks. Uuel aastal tabas valitsust aga uus häda, nimelt solvusid paljud peaminister Andrus Ansipi võltsimis10 13. JUUNI 2012

vastase lepingu ACTA kohta öeldud sõnade peale. Ühel külmal talvepäeval toimus suur meeleavaldus ja kui ACTA-vastane laine oli vaibumas, võttis hoogu uus õnnetus, õpetajate streik. Töötuskindlustusmakse langetamisest teatas Ansip vahetult enne õpetajate streiki. See võis olla katse lappida suhteid tööandjatega, aga sellega kaasnes ka soovimatu sõnum – nimelt ebaõnnestus valitsuse jäiga seisukoha tõttu katse pidada valitsusega viisakaid läbirääkimisi, küll aga õnnestus valitsuselt käsi väänates soovitud tulemus saada. Õppetund jäeti meelde, sest tuli õpetajate streik. Esialgu oli valitsus jäik ja teatas, et raha pole. Õpetajate streigiga liitus aga kiiresti suur hulk muid ametiühinguid ja toimuv hakkas võtma juba poliitilise streigi mõõtu. Pärast streiki haridusminister Jaak Aaviksoo leebus ja pakkus oma lahenduse, lubades tõsta järgmisel aastal õpetajate miinimumpalga sisemiste reservide arvel 700 euroni. Avalikkuse toetust tajunud haridustöötajate ametiühingut see kompromissettepanek enam ei rahuldanud ja nad jäid oma nõudmiste juurde.

Ka siseminister aimab halba, sest ta küsib raha juurde politseinike ja päästjate jaoks. Kas ta raha ka saab, sõltub rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.

Kõik ootavad palgalisa Haridustöötajate ametiühingu juhi Sven Rondiku sõnul tahavad õpetajad endiselt, et 2014. aastal oleks õpetajate palga alammäär riigi keskmise palga tasemel. Selle saavutamiseks peaksid palga alammäärad tõusma sel aastal 20 protsenti, 2013. aastal 15 protsenti ja 2014. aastal samuti 15 protsenti. Ainuüksi õpetajate palkade tõstmine 20 protsenti sel aastal oleks haridusministeeriumi arvutuste kohaselt maksma läinud 37 miljonit eurot. Rondiku sõnul on valitsusele ja omavalitsusliitudele esitatud ettepanek alustada palgaläbirääkimisi, aga nende aega pole kokku lepitud. Õpetajate võitlus kõrgema palga nimel läks kiirelt isiklikuks, mis tipnes Lauri Leesi süüdistusega, et Aaviksoo soovimatus õpetajatele vastu tulla näitab, et ta lihtsalt ei armasta neid. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kuulis seejärel rahva häält ja andis ennetava lubaduse tõsta kolme aasta

jooksul tervishoiutöötajate palku 10 protsenti. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet märkis, et tervishoiutöötajate kümneprotsendilise palgatõusu rahastamiseks kolme aasta jooksul kokku ei vaja haigekassa lisaraha, piisab praegusest sotsiaalmaksul põhinevast rahastamisest ja seadusega lubatud piires haigekassa eelmiste aastate kogutud reservide kasutusele võtmisest. Normet kinnitas ka, et palgatõus ei too kaasa teenuste arvu või taseme langust ega omaosaluse suurenemist. Tema sõnul on

ka riigi eelarvestrateegias tervishoiutöötajate palgatõusu võimalust arvestatud. Ka siseminister Ken-Marti Vaher aimab ilmselt halba, sest ta küsib rahandusministeeriumilt lisaraha avaliku arvamuse lemmikute – politseinike ja päästjate – palkade tõstmiseks. Kas ta raha ka saab, sõltub rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist. Tema alluvate soovid igatahes on suured. Ametnike ametiühing ROTAL tahab, et valitsus taastaks riigiasutustes palgad 2008. aasta tasemele, lisades tee-


õusunõuded larve päris pingesse kehvemad, võib öelda, et suurema osa ümbersuunatavate päästjate sissetulekud ja töötingimused paranevad. Vaher mainis ka oma eelmise aasta töövõitu: selleks aastaks sai siseministeeriumi haldusala konkreetsete tegevuste jaoks juurde 10 miljonit eurot, millest said ka personalikuludeks raha päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet. Päästeametile anti elupäästevõime tugevdamiseks juurde 1,6 miljonit eurot ja politseile kriminaalpolitsei valdkonna tõhustamiseks 1,4 miljonit. „Ümberkorralduste järel jõuab elupäästev teenus vajadusel ühe kuni 15 minuti jooksul 93 protsendini elanikest. See tähendab, et elupäästja jõuab veerandtunni jooksul senisest 121 000 inimeseni rohkem kui seni,” kiitis Vaher ümberkorraldust. Unustada ei tasu ka kaitseväelasi. Erinevalt paljudest teistest ei ole kaitseministeeriumi haldusalas tegelikult rahaprobleemi, sest sel aastal tõsteti kaitsekulutusi märgatavalt. Kaitseväe

Kas tulemus on uus õpetajate streik veel rohkemate osalejatega, pole veel selge.

nistujatele vähendatud lisatasud. Päästjatele ja politseinikele soovib ROTAL aga 2008. aastal kärbitud astmepalgamäärade taastamist 2008. aasta tasemele pluss neli protsenti lisaraha vahepealse inflatsiooni eest. Ent palgatõusu tahab ROTAL ka näiteks asenduskodude kasvatajatele. ROTAL-i esimees Kalle Liivamägi ei osanud öelda, kui palju nende nõudmised maksma lähevad, sest palkade vähendamine toimus kriisiajal eri asutustes erinevalt ja ROTAL-il pole selle kohta infot. Politseinike ja pääst-

jate palk vähenes tema sõnul rohkem, sest vähendati astmepalgamäärasid, mille kaudu vähenesid ka muud lisatasud. Ken-Marti Vaher on igatahes oma alluvate palgamurede suhtes mõistev. „Saan kinnitada, et sisejulgeoleku valdkonna töötajate motiveerimine on meie selge prioriteet. 2013. aasta eelarve koostamine praegu alles käib, kuid pean oluliseks, et personalieelarve kasvaks riigi võimaluste kasvades ja meie heade töötajate motivatsioon püsiks,” teatas minister.

Mõistagi käib sellise lubaduse juurde ka lisamärkus majandusolukorra arvestamise kohta. Palgatõusu võimaldamise teiseks vahendiks peale palgafondi kasvu on sama raha efektiivsem kasutamine, mis aga pahatihti tähendab koondamisi. Selle tõttu on viimastel kuudel palju tähelepanu saanud päästekomandode sulgemine. Vaheri sõnul võidavad sellest ka päästjad ise – kuna kinni pannakse kõige madalama astme komandosid, kus palgad on väiksemad ning tööruumid ja tehnika

juhtkond kulutaks osa lisaraha hea meelega palgatõusuks, kuna mehed jooksevad laiali. Palgatõusu ei luba aga poliitikud: valitsus üritab endiselt jõus hoida põhimõtet, et palgatõus saab tulla vaid efektiivsuse kasvu ehk personali vähendamise arvel. Kuna kaitseväe arenguplaanid näevad ette palgaliste kaitseväelaste arvu suurendamist, ollaksegi lõhkise küna ees – raha on, aga palgatõusuks kulutada ei tohi. Valitsus üritab endiselt kinni hoida põhimõttest, et palgatõus saab tulla vaid sisemiste ressursside parema ärakasutamise pealt. See põhimõte aga ragiseb igast otsast ja üksteise järel tahetakse sellest erandeid saada. Lühikest Eesti suve ei kavatse keegi kulutada streikimise või meeleavaldamise peale, ent sügisel algavad riigieelarve läbirääkimised. Kas tulemas on uus õpetajate streik veel rohkemate osalejatega, pole veel selge. Ametiühingud oma plaanidest rääkida ei taha ja niisama spekuleerida ei soovi keegi. Ametiühingute keskliit ootab praegu valitsuselt vastust oma

ettepanekule alustada kahepoolseid läbirääkimisi riigitöötajate palkade tõstmiseks. Keskliidu juht Harri Taliga kommenteeris, et riik võtaks palka pigem vähemaks, kui saaks. Elukallidus samas tõuseb järjest ja Taliga sõnul ei tohiks seetõttu inimeste elatustase langeda. Edasise käitumise kohta pole plaanid veel tehtud, aga inimeste valmisolek oma õiguste eest võidelda on Taliga sõnul järjest kasvanud.

Läheb tõsiseks konfliktiks „Läheb tõsiseks konfliktiks. Valitsus on nägemas, et inimesed pole nõus istuma 2008.–2009. aastal kärbitud palgal. Kuidas saab riigil minna hästi, kui inimestel ei lähe hästi?” imestas Taliga. Valitsuskoalitsiooni konkreetsed ministrid võivad igaüks olla valmis valitsuse põhimõtteid murdma oma isikliku haldusala õnnelikuna hoidmiseks, aga reaalsus on, et riigieelarve kõigub aastani 2015 niigi defitsiidi piiril. Rahandusminister Jürgen Ligi on väga jäigalt kulutamisnõuded tagasi lükanud ning ega ka peaminister Andrus Ansipil pole palju alles jäänud peale jutu tasakaalus riigieelarvest. Peaaegu kõik võimalikud kärpimiskohad on valitsus juba ära kärpinud, jättes puutumata poliitiliselt tundlikud kulutused, nagu vanemapalk või kodulaenude intressivabastus. Maksude tõstmist eelistab valitsus vältida, kui välja jätta pidevalt deklareeritud soov maksustada tarbimist ja reostamist. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstetaksegi seetõttu pidevalt, aga must turg paneb sellele oma piiri. Ka reostamise maksustamine on päriselus raskem kui loosungitel, sest töökohtade kaotusega ei taheta riskida. Käibemaksu tõstmine annaks küll palju tulu, aga Eesti inflatsioon on niigi euroala inflatsioonist poole kõrgem ja pole kindel, kas valijad taluvad veelgi kiiremat hinnatõusu. Maksupettustevastane võitlus kõlab loosungina hästi, aga suurem osa kerget raha sissetoovatest meetmetest on juba kasutusele võetud. Mõned teised, nagu Venemaalt kütuse ja tubaka sissetoomise piiramine ähvardab aga Kirde-Eestis sotsiaalsete rahutustega. Palgatõususurve kasvab, valitsus on aga oma käed kõvasti kinni sidunud ega saa suurt midagi teha. Mis edasi saab, ei oska keegi ennustada. 1 13. JUUNI 2012 11


Autoostjate põhimõ t

Tähtis on vastupidavus Kui masuaastatel osteti üksnes hinda ja kaubaks läksid vaid kampaania korras suure allahindlusega laoautod, siis nüüd on olukord kaupmeeste jaoks normaliseerunud. Lillipuu sõnul on taas tekkinud kliendid, kes komplekteerivad auto oma maitse järgi ja on nõus tehasetellimust ka ootama. „Kuid ega ilma kampaaniata saa. Enamik klientidest otsib 12 13. JUUNI 2012

kinnisvara. Sõidukilt eeldatakse töökindlust pikkadeks aastateks. Olgugi et sageli vahetatakse auto uue vastu juba kahe-kolme aasta pärast,” lisas ta. Otsitakse kinnitust auto töökindluse kohta nii ajakirjandusest kui ka sõpradelt ja tuttavatelt. Neil autofirmadel on suurem trump taskus, kes pakuvad oma sõidukitele teistest pikemat garantiid. Mäe sõnul selgus uuringust, et eestlased on edaspidi valmis ostma hübriidmootoriga sõidukeid. Tema sõnul on viinud inimesed sellisele arusaamisele kütuse kõrge hind. Hübriidautode turuosa on Eestis praegu küll vaid 1,1%. Kuid nende populaarsus mujal maailmas aina kasvab. Näiteks hübriidmootoriga Toyota Prius

Uu m

221

213 210 199 197

1669

190

1322

Jaanuar

1303

1684 1484

17

936

Veebruar

Märts

165 163 160 156 152 148

tõusis tänavu kolmandaks enim müüdud autoks maailmas Toyota Corolla ja Ford Focuse järel.

Diisel ja universaal Suurim üllatus, mille uuring esile tõi, on üha rohkemate inimeste soov vahetada bensiinimootoriga auto diisliga sõiduki vastu. Eriti kummaline on aga selle põhjendus. Arvatakse, et diiselmootor kestab kauem. Selle teooria ainus selgitus on inimeste mälestus 1980. aastate diisel-Mercedestest, mis olid pärast miljonikilomeetrist läbisõitu endiselt liikvel. Kui selline kurss võetakse, siis hakkaks meie autopark sarnanema muu Euroopa omaga, kus diiselmootoriga autod on selges ülekaalus. Eestis on diiselautode osakaal kõigi uute sõidukite müügis veidi üle kolmandiku. Lillipuu sõnul on teatavad muutused selles vallas toimunud. Näiteks nelikveolistest Volvodest ostetakse juba pea 80% diiselmootoriga. Fordi diiselmooto-

riga auto maksab bensiini jõuallikaga mudelist aga oluliselt rohkem ja inimesed valivad endiselt viimasena öeldu. Ka Volkswageni müügis pole diisliga autode osakaalu suurenemist näha, peamiselt samadel põhjustel nagu Fordil. Kaasiku sõnul on diiselmootoril muidugi mitmeid eeliseid, esiteks 15–20% väiksem kütusekulu ja hea dünaamika. Tänapäeva diiselmootorid töötavad sama vaikselt ja ilma vibratsioonita nagu ottomootoridki. Kasutatud autode turul on aga diiselmootoriga Volkswagenid ja Fordid vägagi nõutud kaup. Enamasti on need teistest riikidest imporditud. Kaasik tõi esile ühe teistsuguse muutuse autoostjate eelistuses – sedaankerega autod vahetatakse universaalide vastu. Näiteks 70% uutest Volkswagen Passatitest ostetakse universaalkerega, kusjuures veel kaks aastat tagasi oli täpselt vastupidine olukord. See muutus on toimunud just

viimasel aastal. Kui vaadata ka teiste tootjate müüki, siis universaalkere on minev kaup igal pool. Ka selles osas hakkame rohkem sarnanema Põhjamaadega. „Eks siin mängib taas rolli ratsionaalsus, universaalis on rohkem ruumi lastele, lemmikloomadele või hobitarvetele,” põhjendas Kaasik seda trendi. Ühes osas on Eesti autoostja endiselt jäärapäine – suuremat autot väiksema vastu ei olda mingil juhul nõus vahetama. „Pigem ostetakse vähe kasutatud sama klassi auto kui soetatakse väiksem sõiduk. Vähe sõitnud autosid pole turul aga eriti saada,” rääkis Mägi. Kaasik kinnitas samuti, et üldjuhul Passatit Golfi vastu ei vahetata. Ennem võetakse vähem mugavusvarustust või ostetakse kasutatud sama klassi sõiduk. Ent hirm väiksema töömahuga mootorite ees on kadunud. Uued ökonoomsed väikese litraažiga turbomootorid koguvad üha rohkem populaarsust. 1

125

SEAT IBIZA

VOLKSWAGEN PASSAT

TOYOTA RAV4

PEUGEOT 508

HONDA CR-V

HONDA CIVIC

FORD FOCUS

ŠKODA SUPERB

TOYOTA COROLLA

TOYOTA LAND CRUISER 150

KIA SPORTAGE

TOYOTA AURIS

VOLKSWAGEN GOLF

MITSUBISHI I-MIEV

137 136 133

RENAULT MEGANE

Firmad on hakanud tarbesõidukeid ostma, mis näitab, et majandus elavneb. Kui jätta maasturite suur osakaal kõrvale, siis meenutab Eesti turg põhjanaabreid.

264

SUBARU LEGACY

„D

iisel on traktor, alla kaheliitrise mootoriga auto pole mingi auto ja mis luukpäradest ja universaalidest te räägite – õige eesti mees sõidab sedaaniga,” selline arusaam autost valitses kümneid aastaid paljudes peades nagu aamen kirikus. Kõrged kütusehinnad, reaalsed vajadused ja masu tagajärgedest tingitud ratsionaalsem mõtlemine on pannud inimesi oma kivistunud arusaamu sõiduvahendist muutma. Kui jätta maasturite suur osakaal kõrvale, siis hakkab Eesti autoturg üha rohkem meenutama põhjanaabrite valikuid. Forde ja Volvosid müüva Info Auto turundusdirektori Tiit Lillipuu sõnul on inimeste usk Eesti majandusse ja jätkusuutlikkusse taastunud. Autosid soetavad nii firmad kui ka eraisikud. Firmad on hakanud ka tarbesõidukeid ostma ja see näitab otseselt, et majandus elavneb. Headel aegadel sõlmitud liisingulepingud hakkavad lõppema ning inimesed on valmis taas uut autot soetama. Eriti äriühingud mõtlevad ratsionaalselt, et kasulikum on osta uus auto kui pidada suure läbisõidu ja lõppenud garantiiga töövahendit. Hiljuti nime vahetanud Volkswageni edasimüüja Moller Auto Tallinn tegevjuhi Keijo Kaasiku sõnul on inimesed meelestatud pigem uue auto ostmise poolt, saal ajal kui veel kaks aastat tagasi ostis liisingu lõppedes pea 80% pankade klientidest auto välja või pikendas selle lepingut.

301

NISSAN QASHQAI

raivo.murde@epl.ee

TOYOTA AVENSIS

ŠKODA OCTAVIA

Raivo Murde

parima hinna ja kvaliteedi suhtega toodet.” Autoostja on aga varasemast paremini informeeritud, teinud internetis eeltööd ja salongi jõudes juba teab, mida tahab. „Neid on jäänud ikka väga väheks, kes tulevad meile ainsa eelteadmisega, et soovivad punast nunnut autot,” nentis Fordide ja Volvode turustaja. Ka Volkswageni edasimüüja tõdes, et masu järel on inimesed muutunud oma valikutes ratsionaalsemaks. Iga ost mõeldakse enne põhjalikult läbi ja emotsioonioste on vähe. Eesti suurim automüüja, kuut kaubamärki esindav Amserv Grupp lasi Faktum & Arikol hiljuti omnibuss-uuringu raames selgitada autoostjate eelistusi ja sealt selgus mitu huvitavat muutust, mis eestlaste mõttemaailmas on seoses autodega toimunud. Amserv Grupi tegevjuhi Mart Mäe sõnul on autoostjate jaoks valiku tegemisel tõusnud väga oluliseks kriteeriumiks sõiduki vastupidavus. Kaasik tõdes samuti, et neli-viis aastat tagasi ei mänginud see nii suurt rolli kui praegu. „Autot ostetakse nagu

320

TOYOTA AVENSIS

Eesti automüük on pärast nukrat madalseisu taas pead tõstnud, kuid autoostjate eelistused on siiski osaliselt muutunud ja senised jäärapäised põhimõtted lagunevad koost.

118


õ tted on muutunud 25 380

OPEL INSIGNIA

DACIA SANDERO

57 55 54 54 54 52

HONDA ACCORD

57 PEUGEOT 308

2012. AASTA 5 KUUD

65 62 59 VOLVO XC60

72

50 enim ostetud sõiduautot HYUNDAI I30/I30CW

72

KIA RIO

73

MITSUBISHI ASX

76

DACIA LOGAN

MITSUBISHI OUTLANDER

77

PEUGEOT PARTNER

81 VOLKSWAGEN JETTA

HYUNDAI ix35

SUBARU FORESTER

HYUNDAI I40

NISSAN JUKE

90 89 87 85 85

FORD MONDEO

OPEL ASTRA

97 95

ŠKODA FABIA

TOYOTA YARIS

VOLKSWAGEN TIGUAN

105 104

ŠKODA YETI

111 110

DACIA DUSTER

111

MITSUBISHI

NISSAN QASHQAI

ŠKODA OCTAVIA

118

KIA

2012 5 kuud

51

50 RENAULT TRAFIC

2011

Allikas: maanteeamet, graafika: Sten Kivissaar

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

PEUGEOT 5008

5 KUUD KOKKU

CITROEN C4

Mai

PEUGEOT 207/208

Aprill

RENAULT

8357

HONDA

10 289

HYUNDAI I20

9948

NISSAN

12 822

1718

ŠKODA

1535

1937

409 385 384 371 355

17 049

14 701

1764

466

FORD

510

16 514

PEUGEOT

15 824

10 enim müüdud automarki 2012. AASTA 5 KUUD

19 647

VOLKSWAGEN

2011

723 722

TOYOTA

2012

24 590

ŠKODA ROOMSTER

Uute sõiduautode müük

Uute sõiduautode müük kuu jooksul

PEUGEOT 3008

SEAT IBIZA

25

1165 30 921

6995

CITROEN BERLINGO

84

8357

Eesti müüduim auto elektrimobiil! Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

T

änavu viie kuuga osteti Eestis 8357 uut sõiduautot, mida on ligi 20% mullusest rohkem. Plussis ollakse rohkem kui veebruari müügi jagu ehk 1362 autoga. Eelmisel aastal kasvas automüük suisa 66% ja Euroopa langeva turu kontekstis särasime erandliku tähena. Kui protsentide taha ei vaata, võiks ju arvata, et Eestit tabas autoostupalavik ja kõik on masu tolmu pükstelt maha kloppinud. Nii see tegelikult ei ole. Auk, kust tõus alguse sai, oli lihtsalt väga sügav – 2009. aastal müüdi auto-

sid kokku sama palju, kui tänavu suudetakse müüa poole aastaga. Sisuliselt on autokaupmehed jõudnud 2005. aasta graafikusse – saavutatud on viimase kümnendi keskmine müügitase. Turg on stabiliseerunud, sest praeguseks mõõdupuuks ei saa võtta buumiaastaid, mil liising jagas raha igale soovijale ja müügiarvud olid ligi kolmandiku suuremad. Moller Auto Tallinn tegevjuht Keijo Kaasik näeb lähiaastatel mõõdukat müügikasvu, mida võivad mõjutada vaid maksusüsteemi muudatused või Euroopa majanduskollaps, mis kukutaks ka Eesti automüügi taas suurde langusse. Tema hinnangul jääb tänavune lõplik müügikasv pigem seitsme protsendi piiresse. Amserv Grupi tegevjuht Mart

Mägi prognoosis teiseks poolaastaks müügi kahanemist. „Aasta algus oli erandlik, kuna suur osa Eesti rendifirmasid uuendas pärast paariaastast vaheaega üheaegselt oma autoparki. Eraisikud autoturule veel nii suurt mõju ei avalda, et samaväärne kasv jätkuks,” tõdes ta. Mäe arvates kujuneb selle aasta kasvuks 15%.

Täielik anomaalia Nagu rendifirmade tänavused ostud, tekitab Eesti pisikesel turul iga veidigi suurem tellimus anomaaliaid. Sel põhjusel on juba teist kuud järjest Eesti müüduim auto – üllatus-üllatus – Mitsubishi elektrimobiil iMiev. CO2-tehingu raames sotsiaaltöötajatele soetatud sõidukitega, mis muidu üldse meie teedele poleks

sattunud, saab valitsuse PR-aparaat nüüd reklaamida Eestit ainsa riigina maailmas, kus elektriauto on olnud enim ostetud sõiduk ja seda mitu kuud jutti. Eesti on erand ka Balti riikide kontekstis. Viimasel kümnendil on meil uute autode müük olnud peaaegu sama suur kui Lätis ja Leedus kokku. Ka tänavu moodustab Eesti osa kogu Baltikumi müügist umbes 46%. Kaasik tõdeb, et ega see vahekord ole kuigi loogiline, sest Eestis on elanike arv kõige väiksem ja meie majandus pole lõunanaabritest nii palju parem, kui automüügi järgi võiks eeldada. Keskja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on aga Eestil kasvuruumi küllaga. Kui siinmail müüakse tuhande elaniku kohta 12 uut autot, siis Euroopa keskmine on 26 sõidukit.

Ka uute ja kasutatud autode suhe automüügis on meil viimasena nimetatute kasuks tugevalt kreenis. Mäe sõnul hakkas vahepeal tekkima selles vallas tasakaal, kuid praegu moodustavad jälle kasutatud sõidukid kolm neljandikku sõiduautode kogumüügist. Suur osa neist on riiki imporditud. Info Auto turundusdirektori Tiit Lillipuu arvates on buumiaastate müügimaht suurusjärgus 30 000 autot taas päevakorral umbes viie aasta pärast. „See ei ole kaugeltki lagi, kui võrrelda meid teiste Ida-Euroopa riikidega,” lisas ta. Kaasiku arvates saavutatakse see samm-sammult majanduse üldise arenguga kooskõlas. Suuri hüppeid ta ei ennusta, pigem väikest ja stabiilset kasvu. 1 13. JUUNI 2012 13


Rongide kokkupõrge: Vichmann ja Osula võistlevad raudtee toetusraha nimel Uute rongidega annab riik kaasavaraks iga-aastase üle 18 miljoni eurose toetuse.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

T

änavuse ja järgmise aasta jooksul Eestisse saabuvate Stadleri reisirongidega võidakse turg põhjalikult ümber jagada. Peale Edelaraudtee omaniku Marcel Vichmanni

tahab dotatsioonist osa saada Lux Expressi omanik Hugo Osula, kes avaldas juuni algul Eesti Päevalehele oma reisirongiliikluse vallutamise kava. Õhk väriseb lepitamatust vastasseisust, sest võitjaks osutub vaid üks ettevõte. Valitsus otsustab veel sel kuul, kas anda uued reisirongid ärimeestele või hakata ise Elektriraudteega inimesi vedama. Ettevõtjate silmis muutuks riigifirmat eelistav valitsus üle öö liberaalse kapitalistliku turumajanduse maailmavaate reetjaks. Riigile kuuluv Elektriraudtee hakkab lõpetama Eesti raudtee-

liikluse sajandi tehingut, millega soetab Šveitsi Stadleri tehasest 38 uut reisirongi. Eesti reisiraudtee, mis praegu meenutab inetut taaskasutuse tagahoovi, saab esmakordselt euroopaliku palge. Nendest rongidest 20 on diiselrongid, mis sõidavad Tallinna ümbrusest kaugemale, mööda seni Edelaraudteele kuuluvaid liine. Elektriraudtee teatas juuni esimestel päevadel, et uute rongide omanikuna teeb ta ettevalmistusi, et oma rongipargiga hakata teenindama kogu Eesti rongiliiklust. Juba on rongijuhtide värbamiseks ja koolitamiseks käivitatud personaliprogramm, millega antakse ettevõtte senistele elektrirongijuhtidele ka diiselrongijuhi kvalifikatsioon. Elektriraudtee esitas majandusministeeriumile taotlu-

se, et avada eeloleva aasta septembris Tallinna-Tartu ekspressrongiliin ja novembris samasugune Tallinna-Rapla liin. See paistis hoiatava nipsuna Edelaraudtee nina pihta. Riigifirma ambitsiooni toetab majandusminister Juhan Parts. „Mulle näib arukas, et vähemalt alguses opereeriks uusi ronge Elektriraudtee, et riik saaks seda tehnoloogiat tundma õppida. Hiljem võiks kaaluda konkurssi eraoperaatori leidmiseks,” rääkis Parts Eesti Päevalehele. „Uued

Valitsus otsustab juunis, kas anda uued rongid ärimeestele või vedada inimesi ise. Õhk väriseb vastasseisust, sest võitjaks osutub vaid üks ettevõte.

Balti laomeister OÜ müüb ja paigaldab laosisustust. Meilt saab asjalikku nõu nii uue lao planeerimisel kui ka olemasoleva lao tõhusamaks muutmisel. Tegeleme ka ladude kolimise ja kasutatud riiulite tagasiostmisega. Teeme koostööd tõstukimüüjatega ja nii saame pakkuda täislahendust lao sisustamisel ja kauba liigutamisel. Tootevalikus on aluseriiul, meediumriiul nii postidele kui ka riiulitele toetuvad vahelaed, rehviriiul, mobiilne/statsionaarne arhiiviriiul, konsoolriiul, drive in riiul, drive through riiul, FIFO riiulid ja mitmed muud erilahendused. Pakume aluseriiulile nii posti kui ka riiulirea otsakaitsmeid. Toome maale veekindlat vineeri nii vahepõranadate ehitamiseks, riiulitele tasapindade tekitamiseks kui ka seinte kaitseks. Projektijuht Silver Alamaa, tel 5081126 www.laomeister.com silver.alamaa@laomeister.com

14 13. JUUNI 2012

rongid ei vaja remonti igas Eestimaa otsas, vaid korralist hooldust. Seni kujunes see hoomamatu remondiraha dotatsioonide läbirääkimistel suureks ja kontrollimatuks kuluartikliks. Riik peaks tundma õppima, millised kulud uue tehnoloogiaga kaasnevad.”

Elektriraudtee võimalus Ministril näib olevat villand jagada maid eraettevõtjatega, kes jõuliste lobistidena on ähvardanud riigilt raha väljapressimiseks isegi olulisi rongiliine kriitilistel aegadel sulgeda. Elektriraudtee edu korral tekiks tõsiselt võetava, ligi 25 miljoni euro suuruse aastakäibega firma, kelle klientide arv võib ulatuda ligi viie miljonini. Üritus hakkaks oma mastaapidelt lähenema Tallinkile, kelle aastane reisijate arv ületab üheksat miljonit. Nimelt sõidab Tallinna ümbruse elektrirongidega praegu ligi 2,8 miljonit inimest aastas, Edelaraudtee diiselrongidega aga üle 1,8 miljoni. Kuid seni Edelaraudteele kuuluv reisirongipirukas on üksi, ka ilma elektrirongideta piisavalt magus tükk, et elektriseerida Eesti bussiäri tipptegijat Hugo Osulat. Edelaraudtee aastane piletimüügitulu küünib kolme ja poole miljoni euroni. Liinide elus hoid-

miseks annab riik tänavu prognoositavalt juurde 13,4 miljonit eurot. Lux Expressist saaks rongiäriga senisest kaks korda suurem ettevõte: ligi 9 miljoni eurone aastakäive kasvab ligi 26 miljoni euroseks. Kuid see saaks toimuda üksnes Edelaraudtee arvel, kes koos omanike kaudu lähedalt seotud GoBusiga moodustab praegu ligi 30 miljoni eurose aastakäibega liidu. Uute Stadleri rongide reisiliikluseks rentimine kujutab endast geniaalset äri, mille alustamiseks pole vaja oluliselt investeerida. Elektriraudtee poolt 20 aastaks kapitalirendiga hangitud kahekümne diiselrongi aastane renditasu ulatub 11 miljoni euroni. Riigi dotatsioon Edelaraudteele aga tõuseb tänavu üle 13 miljoni euro, mis katab rongide kasutusele võtja rendikulud tõenäoliselt täielikult. Peale dotatsiooni teenib Edelaraudtee piletitulu rasvaselt üle kolme miljoni euro aastas ja rongifirma võibki selle summa puhtalt taskusse panna. Edelaraudtee näib eelseisvatele muutustele külma pilguga vaatavat. Ettevõtte juht Kalvi Pukka kinnitab, et neil on kõik reisijateveo edukaks korraldamiseks olemas: vajalikud teadmised ja oskused, infrastruktuur ning tugiteenused. Seetõttu pole justkui mingisugust takistust, et Edelaraudtee saaks oma äri sujuvalt jätkata ka uute rongidega. Lisaks kuulub Edelaraudteele magusam osa Eestis reisijateveoks kasutatavast raudteest. Kui esmapilgul tundub, et Maarjamaa kuumem liin võiks asuda kahe ülikoolilinna Tallinna ja Tartu vahel, siis tegelikkuses pole see kaugeltki nii. Tallinna ja Viljandi vahel sõidab ligi poole rohkem inimesi kui Tartu liinil. Isegi Pärnu liinile jätkub neid rohkem kui Tartu omale. Ning see raudtee, Tallinn-Lelle-Viljandi ja Tallinn-Lelle-Pärnu, mis oma ligi 250-kilomeetrise niidiga on neli korda lühem Eesti Raudtee niidist, kuulub just Edelaraudteele. Pole välistatud, et uue reisioperaatori tulekul võivad eraraudteel alata ulatuslikud remonditööd. Kui need isegi ei hakka segama sõidugraafikut, siis infrastruktuuritasu tõstavad küll. Igatahes on Eesti raudteedele taas saabunud aeg, kui riigil on uute rongide kujul midagi jagada ja turu seisukohalt ka midagi väga olulist ümber korraldada. 1


Tallinn-Tartu

176 219

143 731

Tallinn-Tapa-Rakvere

Tallinn-Narva

116 484

Tartu-Valga

10 435

Tartu-Orava (E–R, P)

9411

Tartu-Orava (E–L)

12 617

Tartu-Orava

13 479

67 467

Tallinn-Tartu (E–P kiir)

54 442

Tallinn-Tartu (R ja P kiir) Tartu-Tallinn (R ja P kiir)

35 893

Tallinn-Tartu (E–R kiir) Tartu-Tallinn (E–L kiir)

33 127

776 059

2 858 434

59 071

27 478

Tallinn-Aegviidu

Sõitjate arv AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuril

37 604

Elektrirongidega sõitjate arv 2011. aastal

Sõitjate arv kokku

1 817 168 Diiselrongidega sõitjate arv 2011. aastal

Tartu-Jõgeva

Tallinn-Riisipere

710 160

Allikas: majandusministeerium, graafika: Sten Kivissaar

Tartu-Tallinn (E–R ja P kiir) Tallinn-Valga

Tallinn-Pärnu

186 206

9262

Tallinn-Paldiski

Tallinn-Viljandi

794 822

253 678 AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuril

Tallinn-Viljandi (R, L, P)

55 534

806 720

Tallinn-Türi

229 723 Edelaraudtee AS-i infrastruktuuril

1 010 448

Dotatsioonid reisirongiliiklusele Edelaraudtee Elektriraudtee

Tallinn-Keila

279 692

MILJONIT EUROT

13,4

12,9

TallinnKlooga rand

Tallinn-Rapla

195 443

195 508 4,9

4,9

Tallinn-Lelle

89 799

2011

2012 prognoos

Tallinn-Pääsküla

102 258

Foto: Raul Vinni

Tule ja õpi väikelaevajuhiks!

Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe • Rahvusvaheline juhtimistunnistus Suvine intensiivkursus Tallinnas 2.-7. juuli

Vaata lisa PAADILUBA.EE Põhjalike teadmistega turvaliselt merele! Groovrider OÜ. Telefon 5043130, info@paadiluba.ee, www.paadiluba.ee 13. JUUNI 2012 15


Eesti riik ei ütle, milleks talle riigifirmad Tallinna börsi 16. sünnipäev möödus väga vaikselt. Teadagi, miks – börsil on vähe ettevõtteid, millesse investeerida ja millega kaubelda.

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

R

iigil seevastu on ettevõtteid, millega saaks probleemi tublisti leevendada, aga praegust valitsust see teema ei huvita. Vaatame võrdluseks, kuidas Eesti naabrid – Soome, Läti ja Leedu – käivad ümber oma riigiettevõtetega. Kõigepealt ühest raportist, mille hiljaaegu andis välja Balti ühingujuhtimise instituut. See analüüsib riigiettevõtete juhtimise taset ja korraldust Balti riikides. Osalt kinnitavad raporti järeldused harjumuspäraselt Eesti eesrindlikkust, aga ühtlasi vastavad vanasõnale „pimedate seas on ühe silmaga mees kuningas”. Eestis küsitletud inimesed toetasid rohkem kui Lätis ja Leedus arvamust, et riigifirmade juhid on kompetentsed, nende finantsnäitajad ja -kontroll on usaldusväärne (50–60 protsenti küsitletutest arvas nii) ning riigifirmad pakuvad heal tasemel teenuseid mõistliku hinna eest. Samuti on siin rohkem toetajaid väitel, et riigiettevõtetel läheb hästi ja nad annavad panuse ka riigieelarvesse. Nõustujaid väitega, et riigiettevõtete nõukogud on kompetentsed, oli aga kõigis Balti riikides alla 10 protsendi. Terves regioonis valitseb märkimisväärne rahulolematus riigiettevõtete juhtimise ja tulemuslikkusega, võtab instituut olukorra kokku. Eesti valitsusel, nagu ilmselt tähele olete pannud, olukorra parandamiseks valmis plaane ei ole. Üks lootuskiir tekkis siis, kui majandusminister Juhan Parts kutsus endale nõunikuks Erkki Raasukese – et ta viiks „majandusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi äriühingute omanikepoolse juhtimise uuele tasemele”. Paraku läks nii, et Raasuke juhib praegu tulekahju kustutamise korras hoopis maanteeametit. 16 13. JUUNI 2012

Kes tahab teada, mis äriühingud Eesti riigile kuuluvad, leiab täieliku nimekirja rahandusministeeriumi koostatud dokumendist „Riigi majandusaasta koondaruanne 2010”. 2011. aasta aruanne veel valmis ei ole. Lisaks on majandusministeerium veebilehele www.mkm.ee/326520/ kogunud oma haldusalas olevate ettevõtete nimekirja, nende mõnerealise kirjelduse ning juhatuse ja nõukogu koosseisu. Kui niru Eesti riigi pakutav informatsioon on, saab aru, hakates uurima, mis ettevõtted kuuluvad Soome riigile. Lühida guugeldamise järel jõuab huviline lehele www.valtionomistus.fi, mis kuulub peaministri büroo osaks olevale riigiomandi juhtimise osakonnale. Kõik on hõlpsasti mõistetavalt kirjas: riigiosaluste ostud ja müügid ning saadud dividendid läbi aastate, börsil noteeritud ettevõtete riigiosaluse turuväärtus, otselingid ettevõtete kodulehtedele... Ja mis Eestiga võrreldes on eriti eesrindlik: selgelt sõnastatud eesmärgid eri ettevõtetega seoses.

Naabrite eeskuju Soome on riigiosalusega ettevõtted jaganud kolmeks. Esiteks need, milles tal on üksnes tavalise aktsionäri huvi ehk ettevõtte väärtuse kasv. Selliseid osalusi

Riigifirmade börsile viimisega saaks pensionifondide raha Eestisse investeerida. on Soomel mitmekümnes tuntud ettevõttes, näiteks TeliaSoneras, StoraEnsos, Altias. Teiseks ettevõtted, milles Soome riigil on peale tavalise aktsionäri huvi strateegilised huvid. Nende hulgas on börsiettevõtted Fortum, Neste ja Finnair, kus riigi osalus on veidi üle poole. Kolmandaks ettevõtted, mille pidamiseks on Soome riigil kindlad erihuvid – nagu Yleisradio (avalik-õiguslik ringhääling), Alko (alkoholimüügifirma), Veikkaus (lotofirma), Fingrid (elektrisüsteemihaldur). Ka Leedu annab riigiettevõtetest üllatavalt põhjaliku ingliskeelse ülevaate (vt vvi.ukmin.lt).

Näiteks juba 30. märtsil on sealne majandusministeerium teatanud, et esialgsetel andmetel oli riigiettevõtete 2011. aasta ärikasum 6,85 miljardit litti ja puhaskasum 79 miljonit litti. Leheküljelt leiab ka börsil noteeritud riigiosalusega ettevõtete turuväärtuse, ettevõtete majandusnäitajad, jaotuse sektorite lõikes ja palju muud. Võib-olla ei ole riigiettevõtete juhtimine Leedus paremal järjel kui Eestis, aga vähemalt on näha, et seal on olemas tahtmine seda paremale järjele upitada. Ühingujuhtimise instituudi hinnangul on Leedu energeetikaettevõtete juhtimise üks puudus see, et nende nõukogud on täis nendesamade ettevõtete seest võrsunud tehnokraate. Riigi osalusega transpordiettevõtete juhtimise probleemid aga on pigem sarnased Eesti omadega – nõukogudesse pannakse inimesi poliitiliste teenete osutamiseks, mitte ettevõtte väärtuse kasvu eest hea seismiseks. Ka Lätis käivad riigiettevõtete juhtimise vallas muutused. 2010. aastal koostas Läti valitsus riigile kuuluvate ettevõtete kohta põhjaliku ülevaate (vt Latvian Stateowned Assets 2009, www.mk.gov. lv/en/aktuali/annual-review/). 2013. aastaks tahab Läti valitsus luua tsentraliseeritud agentuuri, mis hakkab haldama riigiosalusi ettevõtetes, reorganiseerida osa puhtalt administratiivseid funktsioone täitvaid riigiettevõtteid riigiametiteks ning taastada riigiettevõtete järelevalvenõukogud, mis 2008. aastal laiali saadeti, sest need ei täitnud massiliselt oma eesmärki. Samal ajal on Balti parima juhtimisega riigiettevõte ühingujuhtimise instituudi hinnangul just Läti ettevõte – Parexi panga restruktureerimisel loodud Citadele, sellele järgnevad meie Eesti Energia ja Läti Lattelekom. Kui riigiettevõtete nimekirju vaadata, on selge, et Balti riikides leidub veel päris palju ettevõtteid, mille vähemusosaluse erastamise ja börsile viimisega (Leedus börsil olevate osaluste suurendamisega) saaks näiteks pensionifondidele tekitada võimaluse rohkem raha kodumaale või siia lähedale investeerida. Soomes toimib see mudel hästi ja miks ei peaks toimima ka Eestis? 1


Erastamiseks sobivat vara veel on... OECD riikidel oli 2009. aastal kokku üle 2000 riigi enamusosalusega ettevõtte. Börside nõrkuse tõttu on nende erastamine viimastel aastatel soiku jäänud. Riigi enamusosalusega ettevõtetes töötab OECD riikides üle kuue miljoni inimese ja kontrolliks piisava vähemusosalusega ettevõtetes veel ligikaudu kolm miljonit inimest.

Riigi enamusosalusega börsiettevõtted Ettevõtete arv Austraalia 0 Tšiili 1 Tšehhi 1 Taani 0 Eesti 0 Soome 3 Prantsusmaa 2 Saksamaa 0 Ungari 0 Norra 3 Rootsi 0 Suurbritannia 1

Töötajate arv 0 156 33 000 0 0 24 844 176 347 0 0 74 723 0 160 900

Riigi enamusosalusega noteerimata ettevõtted Ettevõtete arv Austraalia 7 Tšiili 9 Tšehhi 82 Taani 11 Eesti 32 Soome 28 Prantsusmaa 30 Saksamaa 57 Ungari 346 Norra 33 Rootsi 43 Suurbritannia 12

Töötajate arv 8 283 5 559 38 200 8 680 16 261 61 187 120 386 66 419 150 528 50 479 143 253 202 668

Riigi täisosalusega ettevõtted Ettevõtete arv Austraalia 10 Tšiili 24 Tšehhi 41 Taani 2 Eesti 22 Soome 5 Prantsusmaa 19 Saksamaa 2 Ungari 12 Norra 10 Rootsi 4 Suurbritannia 8

Töötajate arv 40 562 46 013 95 400 9 828 9 574 5 758 541 841 4 650 2 447 104 993 4 879 14 730

Riigi enamus- või täisosalusega ettevõtted kokku Ettevõtete arv Austraalia 17 Tšiili 34 Tšehhi 124 Taani 13 Eesti 54 Soome 36 Prantsusmaa 51 Saksamaa 59 Ungari 358 Norra 46 Rootsi 47 Suurbritannia 21

Töötajate arv 48 845 51 728 166 600 18 508 25 835 91 789 838 574 71 069 152 975 230 195 148 132 378 298

Lisaks omab Soome riik veel 24 ettevõtet, millel öeldakse olevat eriülesanded – näiteks Yleisradio, ettevõtluse rahastamisega tegelev Finnvera, lotofirma Veikkaus, alkoholimüüki korraldav Alko jt.

Kõik või mitte midagi: Eesti riik ei armasta riigiettevõtete vähemusosaluse müümist eraomanikele Eesti riigile kuuluvad ettevõtted Ettevõte Riigi osalus Eesti Energia 100 Elering 100 Tallinna Sadam 100 Eesti Post 100 Tallinna Lennujaam 100 Lennuliiklusteeninduse AS 100 Saarte Liinid 100 Levira 51 Eesti Loots 100 Elektriraudtee 100 Teede Tehnokeskus 100 Metrosert 100 Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 100 A.L.A.R.A. AS 100 Eesti Raudtee 100 Eesti Teed (Virumaa Teed, Tartumaa Teed, Võrumaa Teed, Saaremaa Teed ja Pärnumaa Teed liitmisel loodud ettevõte) 100 KredEx Krediidikindlustus 100 Eesti Keskkonnauuringute Keskus 100 Eesti Geoloogiakeskus 100 Eesti Metsataim 60 Eesti Kaardikeskus 100 Eesti Loto 100 Vireen 100 Eesti Näitemänguagentuur 89 Eesti Vanglatööstus 100 Erika Neli 100 Andmevara 100 Estonian Air 90 Ökosil 35

Soome riigil on palju ettevõtteid, kus riigil ei ole 100-protsendilist osalust Soome riigile kuuluvad ettevõted Ettevõte Riigi osalus Finnair 55,8 Fortum 50,8 Neste Oil 50,1 Altia 100,0 Arctia Shipping 100,0 Arek 9,0 Art and Design City Helsinki 35,2 Boreal Plant Breeding 65,0 Destia 100,0 Edita 100,0 Ekokem 34,1 FCG Finnish Consulting Group 6,1 Finnish Seed Potato Centre 22,0 Gasum Corporation 24,0 Helsinki Business and Science Park 28,6 Itella Corporation 100,0 Kemijoki 50,1 Leijona Catering 100,0 Meritaito 100,0 Suomen Rahapaja 100,0 Motiva 100,0 Patria 73,2 Raskone 85,0 Suomen Lauttaliikenne 100,0 Suomen Viljava 100,0 Vapo 50,1 VR-Group 100,0

Soome riigi osalused börsiettevõtetes valdusfirma Solidium kaudu Ettevõte Elisa Corporation Kemira Metso Outokumpu Outotec Rautaruukki Sampo Sponda Stora Enso Talvivaara Telia Sonera Tieto

Riigi osalus 10,1 16,7 11,1 31,2 6,5 39,7 14,2 14,9 12,3 8,6 11,7 10,3

Allikas: Riigi majandusaasta koondaruanne 2010, majandusministeerium ,OECD, valtionomistus.fi

13. JUUNI 2012 17


HP – järjekordne kriisis vaevlev tehnikagigant HP-d saadab viimaste aastate Nokia sündroom – olla oma valdkonnas maailma suurim, kuid vaevelda tulevikukriisis.

Hans Lõugas tehnoloogiaajakirjanik

H

ewlett Packard võiks väliste tundemärkide järgi olla suurepärane ITmaailma edulugu. Justkui eeskujuna praegusele start-upkultuurile asutasid 1939. aastal kaks Stanfordi tudengit Bill Hewlett ja Dave Packard ühes Palo Alto garaažis ettevõtte, et valmistada ostsilloskoope ja muid elektrilisi mõõteriistu. Mehed viskasid firmale nime panemiseks kulli ja

kirja ja seetõttu on just HP (ja mitte PH) tänapäeval maailma suurim arvutitootja. Ligi 50 miljardi dollarilise turuväärtusega firma annab tööd üle maailma 350 000 inimesele ja toodab aastas miljoneid arvuteid, servereid ning printereid. Ent kõigest sellest hoolimata saadab HP-d viimaste aastate Nokia sündroom – olla oma valdkonnas maailma suurim, kuid vaevelda tulevikukriisis. HP-st arusaamiseks tuleb vaadata firma minevikku, olevikku ja tulevikku. HP langes valulisse sisevõitlusse juba üle kümme aastat tagasi, kui plaaniti konkureeriva Compaqi ülevõtmist. Räpaseks heitluse käigus sunniti HP nõukogust lahkuma ettevõtte asutaja poeg Walter Hewlett. Just HP nõukogu, mis peaks paika panema gigandi

äristrateegia ja – kõige tähtsamana – leidma ettevõttele pädeva juhi, on vaevelnud lausa kriminaalses tülis. Nõukogu juht Patricia Dunn lasi nii kolleege kui ka ajakirjanikke massiliste lekitamiste peatamiseks salaja jälitada ja pealt kuulata. Kui aga 2010 tulid ilmsiks firma üle-eelmise tegevjuhi Mark Hurdi intiimsed suhted ühe naiskolleegiga, sundis nõukogu Hurdi tagasi astuma. Hurd oli olnud efektiivne juht ja kasvatanud tempokalt kasumit, kuid nõukogu ei söandanud teda avalikkuse ees usaldada. Larry Ellison, sõnakas sõber ja HP konkurendiks ning samal ajal partneriks oleva Oracle’i tegevjuht ütles, et see oli „halvim personaliotsus pärast seda, kui idioodid Apple’i nõukogus vallandasid Steve Jobsi” aastal 1985. Ilmnes, et saab veel halvemaid personaliotsuseid teha. Just HP järgmine tegevjuht Léo Apotheker lükkas oma 11 kuu pikkuse ametiaja jooksul firma sellisesse keerisesse, millest toibumine pole veel möödas. Apotheker oli 20 aastat töötanud Saksa majan-

77 aastat audiotraditsioone Tehnika ja inimene. Kuidas on tehnika areng mõjutanud inimese argielu viimase 200 aasta jooksul? Radikaalselt, seda pole kellelegi vaja tõestama hakata. Aga inimesed ei ole püüelnud üksnes mõnusa argielu poole. Raske, kui mitte võimatu on nimetada midagi muud, mis mõjutaks inimese emotsionaalset, vaimset seisundit ja hinge heaolu rohkem, kui seda teeb KUNST! Paljudest kunstiliikidest on kõige kättesaadavam MUUSIKA. Muusika on saatnud inimest kogu homo sapiens´i arengu vältel. Muusika pakub nii meelelahutust kui ka tõsist vaimset elamust, tiivustab ja vaimustab inimhinge! AUDES, Eestimaa ettevõte on välja kasvanud raadio-elektrotehnikatehasest „RET”, mis alustas oma tegevust 1935. aasta 30. märtsil. Seega jätkab Audes enam kui 70-aastast traditsiooni muusikalembeliste inimeste ootuste elluviimisel, pakkudes inimestele hingelist rahuolu, ilma et neil oleks vaja kodust väljudagi. 19. sajandi lõpus andsid prantslased, vennad Lumierid maailmale uue meelelahutusliigi, mis sai hiljem omaette kunstiliigiks – KINO! 20. sajandi lõpuks ei pidanud kinohuvilised enam ilmtingimata kinno minemagi, sest tehnika areng tõi kino neile koju kätte, nii et

18 13. JUUNI 2012

filme sai nautida lausa kodus diivanilt. Tänu revolutsioonilisele DOLBY helisalvestuslabori leiutisele DOLBY SURROUND muutus kino veelgi efektsemaks ning vaataja võib kogeda kaadris olemise tunnet. Tänane AUDES VALMISTAB HELIKÕLAREID väga laiale muusikahuviliste ringile ja tasemele, ka kõige nõudlikumatele neist. Tõelistele audiofiilidele toodab tehas lampvõimendid. Tänane AUDES varustab kõrgekvaliteediliste kõlaritega kodukinosid ükskõik missuguse mahuga ruumides. Sealhulgas pakub tehas ka seintele ja seintesse sisseehitatavaid helikõlareid. Audese toodanguga on võimalik tutvuda ja nende vahendusel muusikat kuulata Tallinnas spetsiaalse kõrgklassi aparatuuriga varustatud kuulamistoas aadressil Pardiloigu 5. Sealsamas võite testida ka enda audiokomponente AUDES kõlaritega referens-audiotraktis.

Audes LLC OÜ Showroom Pardiloigu 5, 11711, Tallinn nikolai.shushkevich@audes.ee www.audes.ee

HP hoiab PC-to

1990-ndate teises pooles oli PC-tootjate liider Com

Dell 51,6

HP

Lenovo 47,1

Acer 44,5

dustarkvara firmas SAP, jõudnud selle tegevjuhiks. Kuigi Apotheker oli hiljuti SAP-i juhina vallandatud, tundus ta kõigist otsitud kandidaatidest HP tegevjuhina paberil säravaim. Just paberil, sest enne tema nimetamist miljardeid dollareid väärt ettevõtte juhiks ei jõudnud nõukogu temaga kohtudagi. Nõukogu oli lihtsalt liiga väsinud omavahelisest kaklemisest, nagu üks liige New York Timesile kommenteeris.

3,8

Üks anekdootlik lugu

5,8

Mullu veebruaris, pärast esimest kvartalit uue tegevjuhiga, ei suutnud HP täita majandusnäitajate prognoosi ning firma aktsia kukkus börsil 10% päevas. Võib-olla innustas see Apothekerit „mõtlema laiemalt” ja seadma uusi strateegilisi suundi. Võib-olla oli ta aga kuulnud anekdootlikku lugu HPst ja igikonkurendist IBM-ist. Selle järgi oli ühe suurkorporatsiooni fuajees firma kahe IT-partneri, HP ja IBM-i müügimehed lifti oodanud. Kui lift tuli, vajutas IBM-i müügimees ülemise korruse

7

7,4

7,2

15,9

18,2

18,4

14,3

14,3

2007

2008

4

15,9

2006

8,9

Toshiba

4

4,5 11,1

Allikas: Gartner, Apple, Digitimes, IDC, graafika: Sten Kivissaar

2


C-tootjate seas liidri rolli

liider Compaq, 2001–2005 Dell. Viimasel viiel aastal on aga HP hoidnud kindlalt esikohta.

oshiba

aar

Asus 42,3

Muud 42,1

PROTSENTIDES

40,7

16

15,4

iPad

15,7

HP PC

15,1

11,1

11,8

9,7 5,1 13

5,4 12

8,1

9,7

19,3

17,9

5,9

8,8

9,2

11,2

13

4,7

17,2

Tipp-PC vs tipp-tahvel 12,2

12,9

12,1

2009

2010

2011

Suurima PC tootjale hingavad kuklasse lisaks tavalistele konkurentidele ka hoopis uut tüüpi seadmed nagu tahvelarvutid. Mullu jõulude eel osteti juba rohkem iPade kui HP arvuteid. 2011 I

2011 II

2011 III

2011 IV

2012 I

nuppu – ta sõitis bosside juurde. HP müügimees aga suundus allakorrusele, IT-osakonda. See iseloomustas hästi ettevõtete erinevust: IBM müüs kõrge marginaaliga (ligi 20%) professionaalseid teenuseid ja strateegilisi lahendusi juhtidele, HP tarnis madala marginaaliga riistvara IT-osakonda. Apotheker asus tegutsema. Mullu juuli alguses tuli HP välja oma tahvelarvutiga – HP TouchPad oli riistvaraliselt võibolla veidi kohmakas, kuid selles töötav WebOS-i opsüsteem pälvis paljude tarkvaraarendajate sümpaatia. Kuid Apothekeril ei jagunud kannatust ja vaid 49 päeva pärast müügile tulemist teatas HP, et WebOS seadmete arendamine lõpetatakse. TouchPadi hinda langetati 99 dollarile, mille järel jooksis HP e-poe platvorm kapitaalselt kokku, sest vastupidi juhtkonna arvamusele pidasid firma enda töötajad seadet nii heaks, et ummistasid ostukeskkonna. Apothekeri teine otsus oli tõmmata kriips peale personaalarvutite tootmisele. Jah, see kõlab uskumatuna, kuid maailma suurim PC-de tootja otsustas oma põhitegevusest loobuda. Sellele ei pidanud enam vastu ei börsid ega HP nõukogu. Leo Apothekeri järglaseks mullu septembris sai Meg Whitman, pikaajaline eBay tegevjuht, poliitik ja miljardär. Whitman pole HPle visandanud roosilist tulevikku, kuid vähemalt on ta aus ja efektiivne. Tema põhiline sõnum paistab

olevat: kuni meil pole superplaani, jätkame praegust tegevust nii hästi kui võimalik. Ja mis põhiline, Whitman on oma sõnumi ka ellu viinud. Ühest küljest tähendab see kulude kokku tõmbamist ja koondamist – paar nädalat tagasi teatati 7% ehk ligi 25 000 töökoha koondamisest. Teisest küljest olemasolevate toodete täiustamisest. Mais tutvustaski HP Shanghais ligi 40 uuendust oma tooterivis. Taskukohased, kuid tagasihoidlikud Pavilion-seeria sülearvutid ei ole HP trump, sest on paremaid odava kauba pakkujaid. Kuid näiteks väikestesse ja võimsatesse äriklassi EliteBooki sülearvutitesse, mille vastupidavus on garanteeritud sõjaväelise standardiga, on insenerid suutnud lisada meeletu hulga kõikvõimalikke ühendusi (5 USB-liidest!).

Oluline on innovatsioon Praeguste toodete kvaliteet ja nende täiustamine aitab HP-l suure tõenäosusega PC konkurentide seas liidrikohta hoida. Kuid juhtkond on Whitmani käe all mõistnud, et sellest ei pruugi piisata – oluline on innovatsioon. Meistersooritaja innovatsiooni alal on muidugi Apple, kellega HP end võrdlema peab ja seda püüabki. Praegu näib see veel võlts, kui HP rõhutab EliteBooki 5 USBliidest MacBook Airi 2 liidese ees (tegu on eri kaalukategooriates arvutitega). Ent tegelik oht HP-le pole Apple sülearvutid, vaid iPad.

2012. aasta viimane kvartal andis põhjust üllatuda, sest Apple suutis tarnida rohkem tahvelarvuteid kui HP tavalisi PC-sid. See on selge signaal, et PC-de ajastu on lõppemas ja tahvlite oma algamas. Et sellel ajastuvahetusel püsida edasi maailma suurima arvutitootjana, on HP-l kaks võimalust. Esiteks lihtsalt pikendada PC ajastut. Kuhu veel müüa süle- ja tavalisi arvuteid, kui kõik lääne inimesed seisavad iPadide järjekorras? Miljardite maale Hiinasse, kus on üha rohkem ostujõudu ja nõudlust Ameerika kvaliteedi järele. Muidugi pole Hiina mingi tavaline turg, sellele tuleb läheneda aupaklikkusega. Ükski teine tootja ei sõiduta uute seadmete näitamiseks üle maailma kokku 600 ajakirjanikku, ent HP-l on sellist Shanghai messi korraldades vaja Hiinas öelda: „Teie olete tähtsad ja me mõistame seda.” Teine lahendus on kohaneda ehk luua PC-järgse ajastu seadmeid, olgu need telefonid, tahvlid või hoopis uut tüüpi vidinad. Selles vallas on HP-l mullusest valus mälestus Leo Apothekerist, kes tappis firma tahvelarvuti ja vastava tarkvara arendamise. Kuid nagu printerite ja PC-de valdkonna president Todd Bradley allakirjutanule Shanghais tunnistas, teeb HP tihedalt koostööd Microsoftiga, et tuua turule Windows 8 tahvelarvuti. Edu korral suudab HP ka PC-järgse ajastuga kasumlikult kohaneda. 1 Autori reisi Shanghaisse korraldas HP.

Muutused energeetikas nõuavad tegutsemist Energia hinnad tõusevad kogu maailmas, see on trend, mille vastu ei leidu täna rohtu. Energiahindade tõus ei pea aga kõikidele tarbijatele tähendama iseenesest mõistetavat energiakulude kasvu, sest kulusid saab vähendada energiatarbimise koordineeritud haldamise abil. Vaadelgem põhjuseid, miks ettevõtted peaksid tegutsema energiakulude minimeerimise suunas: • Energia- ja transpordimahukas, tarbimisel põhinev globaalmajandus on jõudnud kriisi, mille ületamiseks on ühiskonnas vaja korrigeerida käitumisviise, hoiakuid ja põhimõtteid, et majandus ja tehnika oleksid kooskõlas loodusega. Valitsuste „rahasüstid“ finantsüsteemi turgutamiseks lükkavad paremal juhul edasi globaalmajanduse kokkukukkumist, aga probleemid sellest iseenesest ei lahene. Kütusega seotud riske aitab maandada kütusevarude loomine, kohalike kütuste ja taastuvenergeetika kombineeritud kasutamine võimalikult laialdaselt. • Väga oluline osa kütustest kasutatakse energeetikas, transpordis ja tööstuses, mis on majanduse alustaladeks. Viimase 10 aasta jooksul on toornafta hinnad umbes kahekordistunud. Praegu on hind languses, kuid see tõuseb kohe, kui USA, Hiina ja Euroopa Liidu majandus tugevneb. Energiakandjate ja paljude muude ressursside hinnad on seotud nafta hinnaga. • Avanev elektriturg tõotab endaga kaasa tuua märkimisväärse elektrihindade tõusu ja kõikumised, nagu on juhtunud ka mujal. See sunnib paljusid ettevõtteid tegema korrektsioone energia kasutamises. • Energiatehnika areneb tänapäeval tohutu kiirusega, mille peamisteks põhjusteks on fossiilkütuste kallinemine, kliima halvenemine ja elukeskkonna saastumine. Energia- ja keskkonnasäästlik eluviis on üha enam möödapääsmatu: loodusressursside laristamine ei saa jätkuda, kuna Maa elanikkonna arv läheneb kiiresti maksimaalsele võimalikule ja ellu jäävad need, kes oskavad loodussäästlikult tulla toime vähema ressursiga. Mõnede energiasäästu võimaldavate seadmete, energiatehnika komponentide hinnad on langenud, mistõttu nende tasuvusaeg on lühem kui kunagi varem.

Need on üldised trendid, kuid vaadakem, mida võiks iga ettevõte teha. Alljärgnevalt toome välja mõned lühikese tasuvusajaga investeeringuobjektid: • Energiaaudit, mille eesmärgiks on tuvastada olulisemad energiakulutajad ning avastada kohad, kus energiat ei tarvitata otstarbekalt ning leida säästu võimalused. • Energia tarbimise analüsaatorite kasutamine, ehk energiatarbimise (näiteks pinge, voolu, võimsuse, sageduse, lühiajaliste katkestuste ja pingelohkude) mõõtmine, salvestamine ja pidev analüüsimine. • Reguleeritavate elektriajamite senisest laialdasem kasutuselevõtt. Sagedusmuunduritega saab vähendada muutuva koormusega elektrimootorite (pumbad, konveierid, ventilatsioon) energiakulu. • Temperatuurikontrollerite kasutamine küttesüsteemides võimaldab vähendada küttesüsteemide energiatarbimist. • Energiakadusid on mõnel juhul võimalik vähendada ülikondensaatorite kasutusega. Peamised märksõnad on pidurdusenergia salvestamine ja pideva toite tagamine, mille tulemusel vähenevad voolukatkestuste kahjud. Energiahinnad tõusevad ja moodustavad ettevõtte kuludest üha suurema osa, mis automaatselt läheb maha puhaskasumist. Kuna pidevas tõusutrendis on ka tööjõu ja materjalide hinnad, siis energiasääst on neist üks väheseid, mis allub hästi minimeerimisele ja kõik võimalused tuleks ära kasutada. Seoses eeltooduga pakume sellel suvel kõikidele tootmisettevõtetele võimalust tellida tasuta konsultatsioon Energiatehnika OÜ elektriinseneridelt, kes aitavad teil leida lahendusi, et säästa raha energiakuludelt. Tutvuge meie pädevuse ja tootevalikuga: Energiatehnika OÜ www.energiatehnika.ee info@energiatehnika.ee +372 655 1312

13. JUUNI 2012 19


Ekspert: Aasia riigid jäävad veel mõneks ajaks odavaks tootmiskohaks Äsja Eestit väisanud Harvardi doktorikraadiga professor Anil K. Gupta (pildil) räägib, kuidas Eesti ettevõtted võiks väikeste purjekatena minna mõnda Vaikse ookeani lahesoppi purjetama, selle asemel et unistada, millal purjekast saab suur ristluslaev.

Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

•• Kas pisikese Eesti huvi Aasia vastu on põhjendatud? Jah, ikka on põhjendatud, aga edasi tuleb mõelda, mis selle huviga saab ette võtta. Põhjendatud on ta juba sellepärast, et kui praegu moodustab Aasia sisemajanduse kogutoodang juba 30% kogu maailma omast ning 15 aasta pärast on see ligi 45 protsenti, siis on see suurem arv kui Euroopa ja USA sama näitaja kokku. Igal juhul peab mõistma, et Aasiaga koostöö ei pea olema ainult otsene, sest juba praegu teevad paljud Eesti ettevõtted koos Soome või Rootsi firmadega Aasias äri. •• Eelmistel aastatel on Eesti ärieliit ja valitsus rääkinud, et kuidas ikkagi peab Aasiasse kiirustama ja hüppama Hiinasse minevale rongile. Praegu räägitakse jätkuvalt sama juttu, aga nähtavaid investeeringuid või edulugusid eriti ette näidata pole. Äkki me olemegi juba rongist maha jäänud? Ei, seda ma ei usu. Siin on kaks lähenemist: kui vaadata Hiina arengus viimast kümmet aastat, siis näeme, et Hiina majandus on kasvanud kümme protsenti aastas ja see on kordi suurem kasv kui 10 või 20 aastat tagasi. Sellest vaatepunktist võib tõesti öelda, et rong on juba läinud. Aga kui nüüd tulevikku vaadata, siis 15 aasta pärast on Hiina majandus kolm-neli korda suurem, kui ta on praegu. Nii et seal justkui luuakse kaks või kolm Hiinat juurde. Sama lugu on Indiaga. Hiina ja Aasia üleüldiselt on umbes nagu internet – et kas 20 13. JUUNI 2012

praegu on siis liiga hilja liituda mõne sotsiaalvõrgustikuga või hakata internetti kasutama? Kunagi ei ole liiga hilja! Aga tihti, kui inimesed ütlevad Aasia, siis mõtlevad nad Hiinat. See on mõnes mõttes ka täiesti õige, sest Hiina on suurima majandusega riik Aasias. Aga Hiinaga asi ei lõpe, sest seal on veel näiteks kiiresti arenev Kagu-Aasia. Ja kui sa oledki selline megariik nagu USA, siis nemad peavadki hoomama tervet Aasiat. Kui rääkidagi Eesti-suuruse riigi majandusest, siis võiks neid kaht võrrelda nagu suurt kruiisilaeva ja väikest paadikest. Kui sa oled kruiisilaev nagu USA, siis ei saa see ainult kuskil rannas konutada, vaid peabki seilama kogu ookeani ulatuses. Aga Eesti võiks olla nagu tubli purjepaat, millel ei ole vaja läbida tervet Vaikset ookeani, vaid ühte lahesoppi, kus edukalt purjetada. •• Milline on siis parim riik, kus Aasia-suunalist ettevõtlust alustada? Kas „kõige suurem” on ka kõige parem? Kui paadi-laeva võrdlusega jätkata, siis ega kõige suuremale rannale maabumine pruugi alati tähendada parimat puhkust ja ilusaimat randa. Eestis ei ole praegu ühtegi väga suurt ettevõtet, kes peaks minema suurimale turule. Otsima peab hoopis parimat võimalust ja see ei pruugi alati olla kõige suuremal turul. Näitena võin tuua ühe oma hea sõbra firma USA-s, kes on spetsialiseerunud elektroonilistele ukselukkudele. Nemad on suundunud näiteks Indiasse ja neil läheb seal väga hästi, sest kui mõelda, kuivõrd suur turg on sellisele tootele Indias, ja kui sa suudad oma asja hästi ka esitleda, siis on tulemus olemas. Väikesel ettevõttel ongi vaja leida üks nišš sellest miljonist erinevast nišist, mida Aasia pakub. Nii et kui sinna turule siseneda, siis tulebki mõelda sellele, et keegi ikka minu toodet tahab. Ja

see „keegi” on Aasia mõistes juba miljonid inimesed. Üleüldse ei tasuks alustada analüüsimist Aasia turust, vaid hoopis oma ettevõttest, et mis on just see, mida mina teen kõige paremini. Ja siis peabki lihtsalt kuskilt algust tegema. •• Kas teie meelest Euroopa ja Eesti ettevõtjad tegelikult ka hoomavad, kui suur Aasia turg tegelikult on? Põhiline viga, mida paljud juhid teevad, ongi mõtlemine, et Aasia turul võib läbi lüüa ainult näiteks Siemens või Wal-Mart ja teised sellised hiidfirmad. Et mida

Trend Näiteks moetööstuses on peamine suund Vietnami kolimine, mitte Euroopasse tagasi. mina sealt küll otsin? Aga tegelikult ei ole Hiina homogeenne turg, vaid miljon erinevat turgu koos. Läbilöömiseks ei pea vallutama tervet Hiinat, võib täiesti piisata ühest linnast või provintsist ja ühest tööstusharust. Näiteks on Hiinas ühe lapse poliitika, mis tähendab, et paljudel vanematel on tihti piisavalt raha, et oma lapsele pakkuda tema harimiseks kõikvõimalikke variante, ja nad on sellest teenuse või toote hinnast täiesti sõltumatud. Sama asi on Euroopas toodetud riietega. Tavaliselt mõtleme, et tekstiilide kaubavahetus käib alati Aasiast Euroopa suunal ja Hiinasse eksportimise peale tihti ei tulegi. Massidele sinna eksportida ei tasugi, aga jällegi on just rikkad hiinlased need, kes tahavad oma riietel näha märki „Made in EU”. •• Tähendab see, et nad ise ka ei usalda oma „Made in China” märki? See tuleb pigem ikka jõukamate mõttemaailmast, et kui kõik hiinlased saavad endale sealsamas toodetud riideid, siis nemad jõuavad osta endale ka eurooplas-

te tehtud moodi. Tavaliselt tehaksegi mingid makroanalüüsid, mis näitavad, et Euroopast Hiinasse eksportimisest ei tule midagi välja, sest asjad ei käi nii. •• Palju räägitakse ka sellest, et Hiina on muutunud tootjatele juba liiga kalliks ja tehased kolivad kas tagasi Euroopasse või mõnda teise Aasia riiki. Tööjõud muutub tõepoolest Hiinas järjest kallimaks. Aga näiteks peamine suund moetööstuses ongi kolimine kas Vietnami või Indoneesiasse, mitte niivõrd Euroopasse tagasi. •• Kui kaua püsivad need riigid veel „odava Aasia” staatuses? Ikka mõnda aega, sest kuigi mingil hetkel võib-olla tõesti viiakse tootmine Vietnamist juba Aafrikasse, on vahed sissetuleku osas ühe inimese kohta veel väga suured ka Aasia-siseselt. Näiteks kui Hiinas on aastane sissetulek 5000 dollarit, siis Vietnamis on see ikka veel ainult 1400 dollarit. Nii et Bangladesh, Vietnam, Indoneesia jäävad järgmisteks aastateks kindlasti selles osas konkurentsieelistega turgudeks. •• Kuidas peaksid siis Eesti ettevõtted võistlema nende low-cost Euroopa suurfirmadega, mis kõik kasutavad odavat Aasia tööjõudu? Oleneb sellest, milline toode sul on. Näiteks Aasia mängib siiamaani tehnoloogia arengus n-ö kinnipüüdmismängu, sest paljud Euroopa tehnoloogiafirmad on selles osas ees. Kui sa oled ikkagi Mercedes, siis sa ei muretse odavtootmiste pärast, sest neil ei ole lihtsalt sellist kompetentsi ja tehnoloogiat, nagu on Mercedesel. Ehk et kui müüd ikkagi tippklassi toodet, siis ei pea low-cost’i pärast muretsema. Aga kui minna masstarbijate peale, nagu on kujunenud juba näiteks nutitelefonidest, siis on siin kaks võimalust: kas kaotada oma tootmisest võimalikult palju tööjõukulusid ehk paljuski automatiseerida tootmine või Aasia firmaga võistlemiseks muutuda ise ka Aasia firmaks. 1


Vaata videot

Hiinas toodetu kvaliteet kasvab, töötajate palgad ka Eesti ettevõtteid paelub korralik Hiina kvaliteet, kuid hirmutab tööjõukulude kasv. Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

Aasia poole on oma pilgu suunanud nii mõnigi Eestis tegutsev ärimees, kes on osanud ära kasutada suhteliselt madalaid tööjõukulusid ning spetsialiseeruda kindla toote seal valmistamisele või siia tarnimisele. Aasia võrdub enamikule endiselt ainult Hiinaga, kuigi avastada on palju huvitavamaid ja kultuuriliselt lihtsamaid Aasia riike. Üks vähestest Eesti ettevõtetest, kel Hiinas päris oma tehas, on tekstiilitööstus Wendre. Alates 2005. aastast, kui Wendre emaettevõte megalinna Shanghai lähistel tehase avas, on sealsete tootmistööliste palgad kasvanud ligi kolm korda. Wendre juhatuse esimees Vahur Roosalu ütleb, et kui 2007. aastal töötas vabrikus veel 200 inimest, siis nüüd on neid järele jäänud vaid 50. Samal ajal kavatseb ettevõte seda arvu ka säilitada, sest ühelt poolt on lõpetatud seal küll osa tootegruppide tootmine ja keskendutakse väga kitsale sortimendile, kuid teisalt on palgakasv vähendanud ka tööjõu voolamist. „Viimaste aastate kõrge inflatsioon ja surve palkade tõstmisele on Hiina enda ettevõtjaid pannud liigutama oma tootmisi odavamatesse lähiriikidesse, aga samuti on Euroopa ettevõtted hakanud vähendama hanget Hiinast,” tõdeb Roosalu joondumist Euroopa trendide järgi. Aasia turul aga Wendre ei müü oma tooteid, sest Hiina tehases valmivad ainult Euroopa tehastele vajaminevad pooltooted. Mingil määral tarnib Hiinast oma kauplustesse tooteid ka ehituspoodide kett Bauhof, kuigi Aasiast otse saabub nende valikus-

se vaid väike osa. Bauhofi ostudirektor Kaia Palumaa sõnul alustas jaekett Hiinast importi 2010. aasta lõpul ja maht jääb viie protsendi juurde toodete kogumüügist. „Kuigi see protsent suureneb pidevalt, jääb valdav osa ka tulevikus kohalikele tootjatele ning Euroopa importkaubale. Aasiast impordime üldiselt ka ainult suurekäibelisi tooteid, nagu sanitaartehnikat, muruniidukeid, uksi ja valgusteid,” rääkis Palumaa.

Kauba kontroll mitu korda Aasiaga suhtlemiseks kasutab aga Bauhof ka Soome partnerite abikäsi, kelle töötajad vaatavad alati konteineri sisu ja kvaliteedi enne teele saatmist üle. „Kui kasutada aga korralikke tootjaid, siis ei pea praagi pärast muretsema, sest hiinlased on ju samuti huvitatud pikaajalisest koostööst,” ütleb Palumaa. „Made in China” märki ei pea enam kindlasti kartma, sest sealne tehnoloogia ja kvaliteet ei jää enamiku toodete puhul Euroopa toodangule kuidagi alla.” Ülemaailmset digitaalturunduse konverentsiäri ehitav Hando Sinisalu tõdeb aga, et kuigi Hiina tundus ka temale algul ahvatlev, kuhu oma pakutava nišitootega minna, siis praeguseks on sihikule võetud hoopis teised Aasia riigid – Singapur, Malaisia, Indoneesia ja India on äritegemiseks palju meeldivamad kui suur rahvavabariik. 2008. aastal proovis Sinisalu küll Shanghais üht konverentsi korraldada, aga tulemus olevat olnud kordi hullem kui filmis „Tõlkes kaduma läinud” („Lost in Translation” – toim). „Minu kogemus Hiinaga on selline, et isegi kirjapandud sõnadega on mõtte edasiandmine väga keeruline, kui kohalikku keelt ei valda. Lisaks totaalne kultuuriline erinevus,” ei kipu Sinisalu niipea sinna tagasi. 1 13. JUUNI 2012 21


Hiina draakon sirutab tiivad laiali Hiina plaanib lähiajal suuri investeeringuid, et vallutada ülemaailmne lennundusturg.

Merike Mätas, Piret Potisepp arileht@epl.ee

K

as Hiina hakkab tõesti ka maailma lennunduses domineerima? Enesekindlaid ennustusi pole siiski ehk mõistlik teha riigi kohta, mis on veel nii vastuoluline. Olemaks kindel lennunduse edukuses, on Hiinal vaja tohutult areneda keerukates tööstusharudes, koordineerimist, avatust, koostööd ja innovatsiooni. Kas Hiina riiklik süsteem on selleks kõigeks valmis?

Näiteks Šveits ja Costa Rica said õitsva majandusega riikideks ka ilma reaktiivmootoreid arendamata. Samal ajal saavutas Nõukogude Liit maailmatasemel kosmoseprogrammi, kuid missuguses majanduslikus ja poliitilises kliimas. Selleaastase Airline Businessi aprillikuu numbrist saab lugeja teada, et Hiina on Aasia ja Vaikse ookeani õhutranspordi turul olnud kõige väärikam mängija juba rohkem kui kümnendi. Järgmise kümnendi plaan on loomulikult edasi minna. Eesmärk on saavutada tsiviillennunduses globaalsem haare ja lahendada ohutusega seotud küsimused. Hiina on juba saavutanud suurt edu tänu kahele kodumaisele tööstusreformile 1987. ja 2002. aastal. Uus riiklik strateegia on arendada õhutranspordi infrastruktuuri. Koguinvesteerin-

guteks, sealhulgas lennujaamade arendamiseks, plaanitakse järgmise viie aasta jooksul panustada 300 miljardit jüaani. Hiina majandusele ja tööstusele on seatud kõva eesmärk järgmiseks 20 aastaks ja oluline roll on ka lennutranspordil.

Lennujaamade arv kasvab Hiina lennufirmad sõltuvad praegu suuresti siseturust. 14,7 miljonit rahvusvahelist reisijat moodustab vaid 6,4 protsenti reisijate koguarvust, mis aastas küündib 230 miljonini. Kavas on rahvusvaheliste reisijate hulka suurendada sedavõrd, et neid oleks järgneva kümne aasta jooksul 50 protsenti kõigist reisijatest. 60-protsendiline rahvusvaheliste reisijate tase soovitakse saavutada aastaks 2030. Eesmärk on jõuda maailmas rahvusvaheliste vedajate esiviisikusse. Arengu oluline osa on teadus-tehnilis-

te uuenduste kõrval ka lennujaamades teenuse kvaliteedi, efektiivsuse ja turvalisuse parandamine. Valitsuse eesmärk on suurendada lennujaamade koguarvu riigis praeguselt 175-lt 2020. aastaks 244-le. Enamik uusi lennujaamu on planeeritud Hiina läänepiirkonda. Linnastumine ja kasvavad sissetulekud on lennunduses edasiviivaks jõuks. Hiina linnaelanike koguarv peaks 2025. aastaks olema suurenenud üle miljardi. Sissetulekud on viimase viie aasta jooksul kasvanud aga üheksa protsenti. Need näitajad on pidevas arengus, andes selge tõuke turismi arengule Hiinas ja ühtlasi kogu maailmas. Maailma turismiorganisatsioonid prognoosivad, et Hiina muutub üsna kähku suure turismihuviga riigiks. 2009. aastal sõitis Hiina elanikkonnast lennukiga vaid

TÖÖSTUSUKSED TULETÕKKEUKSED LAADIMISSEADMED

UUDISTOODE! Tuletõkke liuguksed: EI-60, EI-120 Ühepoolsed, kahepoolsed, teleskoopuksed Kuni 8000 × 6000 mm avadele Automaatika võimalus Jalgvärava võimalus telefon 6 803 505 22 13. JUUNI 2012

mobiil 56 505 898

10

aastat kogemusi

Laduks OÜ Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harjumaa info@laduks.ee

www.laduks.ee


17 protsenti, mis tähendab suurt kasvupotentsiaali. Praegu kuulub odavlennufirmadele ainult viis protsenti kodumaisest turust. Hiina odavlennufirmadele antakse uus elu, muutes õhusõidukitele kehtestatud maksupoliitikat. Kuna lennureisid on muutumas igapäevaseks, siis võib lähiajal tulla oluline reisijate arvu hüpe. Klienditeeninduse ja turvameetmete arendamine on osa teekonnast, et rahuldada sadade miljonite reisijate vajadusi. Võimalik, et 2020. aastal teenindavad hiinlased juba 700 miljonit ja veel kümme aastat hiljem 1,5 miljardit reisijat. Räägitakse ka sellistest arvudest. Hiina lennujaamades on lennukite hilinemine tavaline ja see on ka üks põhjus, miks transiitlennujaamade areng on takistatud. Kui sõjavägi ja tsiviillennundus suudavad kokku leppida lennukõrguste jaotamises, siis on 15-protsendine

kasv Hiina lennunduses järgmise kümne aasta jooksul täiesti reaalne. Seni valitsev vastuolu – tsiviillennunduse maht üha suureneb, kuid õhuruumi ressurss on piiratud – nõuab uut õhuruumi korraldamise poliitikat. Sellega valitsus juba tegeleb. Lennufirmadele on konkurendiks ka Hiina kiirelt arenev kiirraudteede võrgustik. Siingi on juba uuenduslikele lahendustele mõeldud. Uusimaks trendiks on teha nn õhu-raudtee koostööd, ent see omakorda vajab poliitilist tuge. Hiina lennufirmade rahvusvahelistumine on eelkõige avardanud suurte kodumaiste ettevõtete ja ka nende juhtide piiratud kogemusi. Viimastel aastatel on Hiina meelitanud mitmeid rahvusvahelisi lennuliine omakorda oma turule, mis on toonud peale konkurentsi ka väärtuslikku rahvusvahelist kogemust. 1

Suured lennufirmad pressivad Hiina ••2012. aasta aprillis hakkas Air

France – KLM Grupp tegema plaanilisi lende Pariisi Charles de Gaulle’ ja Wuhan Tianhe rahvusvahelise lennujaama vahel koguni kolm korda nädalas. Ettevõtte asepresidendi Bruno Matheu sõnul tugevdab seitsmes sihtkoht Hiinas grupi positsiooni sel kiiresti areneval turul. Hubei pealinn Wuhan on üks Hiina finants-, teadus- ja kaubanduskeskuseid, mis paistavad silma

ka oma intellektuaalsusega. ••2010. aastal avas American Airlines liini Chicago–Peking. ••Lufthansa otsustas alustada reisijate vedu Airbus A380-ga liinil Frankfurt–Peking ja seal lendab ka Finnair. ••LOT Polish Airlines alustas otselende Varssavist Pekingisse 2012. aasta mais. ••Estonian Air plaanib regulaarlende Hiinasse juba lähitulevikus.

Järgmine Ärileht ilmub 8. augustil.

Palavat suve!

13. JUUNI 2012 23


..

.. ..

..

..

~

.. ..

ˇ

~

www.keelekoda.ee

Tõlkebüroo Keelekoda keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.