Ameerika Ühendriikide suursaatkond Eestis

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS Suursaadik Michael C. Polt tegi saatkonna oma ametiaja jooksul nähtavamaks Foto: Filipp Mustonen

Mullu sügisel 20. tegutsemisaastat tähistanud Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis on saavutanud üle Atlandi reisimise viisade vormistamise kõrval palju olulisema rolli.

Ann-Marii Nergi „Liituge minu ja minu perega Narva seebikarbirallil!” kutsub USA suursaadik Eestis Michael C. Polt inimesi Twitteris üles. Lisaks iseehitatud mootorita sõidukite võistlusele jälgib suursaadik ka meie Kaia Kanepi käekäiku, hoiab silma peal -äridel, õnnitleb sotsiaalmeedias Eestit lipupäeva puhul jne.

Lisaks kahe riigi omavahelisele koostööle poliitilises, majanduslikus, kaitse- ja turvalisuse valdkonnas on USA saatkond tulnud ka rahva sekka. Saatkonna kutsutud esinejaid saab näha Jazzkaarel, filme PÖFF-il, saatkonna töötajad ühes suursaadikuga koristavad Teeme Ära kampaania korras Kopli randa jne. Suuresti tänu Poltile on meil nüüd iTunesi muusikapood, sest just Apple’i fännist suursaadik oli see, kes Steve Jobsile selle soovi edastas.

Kentmanni tänavalt juhitava saatkonna nähtavamaks tegemist peab 2009. aasta detsembris saabunud ja peatselt lahkuv suursaadik Michael C. Polt enda kõige tähtsamaks saavutuseks. „Lõpuks taanduvad nii riikide kui rahvastevahelised suhted indiviididele ja nende iseloomule.

Seepärast pean oma suurimaks saavutuseks suhtlemist tavaliste inimestega. Mitte vaid poliitikute, äri- või majandustegelastega, vaid just with everyday people,” selgitab Polt.

Kui uudistes ilmus lugu Narvas elavast noormehest Sergei Malõševist, kes sai kolmel riigieksamil maksimumtulemuse, palus Polt selle teade üles riputada ka saatkonna lehele ja saatis poisile õnnitlused. „See on tõepoolest suur saavutus! Eriti veel põhjusel, et see tuleb piirkonnast, kus on rohkem probleeme, väljakutseid ja kus pole väga lihtne elada. Sergei ema andis teada, et sai õnnitlused kätte. Võimaluse korral tahame noormehega ka

saatkonnas kohtuda, et suruda tal kätt ja küsida – kuidas see sul õnnestus?”

Polti meelest on sellise eduloo kajastamine riigi ühtsuse aluseks.

Tõmmates paralleele USA-ga – ja neid leiab Polt hoolimata riikide erinevusest üllatavalt palju – on ameeriklastel alati kõrged ideaalid ja eesmärgid. „Minu silmis on ka eestlased väga sihikindlad ja seavad endale kõrgeid ootusi. Riikide suurus ei loe, kui kõne alla tulevad pühendumus ja sihipärasus.”

Koole külastades püüab suursaadik alati leida aega, et juttu ajada ka õpilastega ja kuulata, mis neile muret tekitab. Tema missiooni taga on lihtne põhjus – pärinemine keskklassist, sest ka tema elab USA-s viibides kõige tavalisemat elu äärelinnas.

Ootused erinesid tegelikkusest Enne Eestisse tulekut ei teadnud suursaadik Eestist suurt midagi. „Mõtlesin, et miks ma peaks minema riiki, kus kõik, mis puutub suhetesse Ameerika Ühendriikidega, läheb hästi ja on korras. Meil on hea sõprussuhe, töötame paljuski üheskoos, eestlastele meeldivad ameeriklased ja vastupidi – mida siis mina tegema pean?” muigab Polt toona mõeldud mõtete üle. „Arvasin, et tõenäoliselt hakkab mul siin igav. Aga ma eksisin täielikult.” Praegu käivad siinsed sõbrad-tuttavad juba suursaadikuga hüvasti jätmas ja paar viimast nädalat küsivad inimesed ikka ja jälle – no räägi, kuidas siis need kolm aastat Eestis olid? „Ma vastan, et mu ootused erinesid suuresti tegelikkusest.”

Polti üheks ambitsiooniks Eestisse jõudes oli saada suursaadikuks, kes ehitab USA-le lõpuks uue saatkonnahoone. Sellise, mis oleks särav, modernne ja võrdne Eesti tulevikuga, nagu Polt seda kirjeldab. Kahetsusega tunnistab ta aga, et pole suutnud seda kolme aastaga teha. „Olen pidanud isegi paar sammu tagasi astuma, sest mu kolleegid Washingtonis ei leia,

USA suursaadik Michael C. Polt ühes abikaasaga 4. juulil 2011 Ameerika iseseisvuspäeva tähistamas

MICHAEL CHRISTIAN POLT •• Sündinud 1954. aastal Austrias.

•• Abielus, täiskasvanud lapsed Nicholas ja Lindsay.

•• Magistrikraad Tennessee ülikoolist, avaliku halduse erialal.

•• 2004–2007 USA suursaadik Serbias ja Montenegros.

Varem töötanud saatkondades Saksamaal, Šveitsis, Panamas, Mehhikos ja Taanis.

2009 detsembrist kuni 2012 juulini – USA suursaadik Eestis. Uus suursaadik Jeffrey D. Levine saabub septembris.

•• 2012. aastal pälvis Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

•• Diplomaadina mitmesugustes ametites töötanud üle 30 aasta.

et Eestis oleks uue hoone järele karjuv vajadus.”

Kas mõni lõpetamata asi jääb ka kripeldama? Michael Polt nendib, et eks kõik, mis on tehtud või tegemisel, ei saa tema lahkumisega tähtsust kaotada.

Näiteks täna, kui USA peab oma 236. iseseisvuspäeva, tutvustab Ühendriikide siinne saatkond uudset mobiilset rakendust Mobile American Corner, mida saab igaüks oma nutitelefoni tasuta alla laadida. See rakendus kujutab endast elektroonilist saatkonda, kus igaüks saab anda tagasisidet ja soovitusi, mida peaks veel ja paremini tegema, ilma et ise saatkonda kohale tulema peaks. See portaal sisaldab teavet nii Ühendriikide, saatkonna kui ka siinsete tegevuste kohta. „Eestlastelt palume hinnangut oma erinevatele ettevõtmistele, kommentaare saab postitada otse telefonist ja moment hiljem näeme ka meie neid.”

Ameeriklased tunnustavad meeleldi oma Eesti kolleege, kes on 20 aastaga nii paljut saavutanud. Polt kinnitab, et ilma ühegi erandita on kõigile ameeriklastele siin meeldinud ja nad on lausa heas mõttes šokis. „Mul on hea meel tõdeda, et suutsin meie riikide suhteid parendada ja ka

järgmisele tasandile viia.”

Lõpetuseks ütleb Polt, et kätt südamele pannes võib ta kinnitada, et on teinud kõik võimaliku kahe riigi koostöö sujumiseks ja nähtavaks tegemiseks. „Aga kolmest aastast ei piisa. Seda tööd jätkub ka minu mantlipärijatele.”

KOLM MÕTET: 1) Kui ma võiksin anda eestlastele ühe näpunäite, siis soovitaksin endast rohkem rääkida. Maailmas, kus me kõik ühelt poolt võistleme ja teisalt koostööd teeme, on tähtis üksteisega suhelda ja veenduda, et kõik meie oskused on maksimumini ära kasutatud.

2) Kui naasen USA-sse, siis võtan kaasa teie oskuse otsida ja leida oma eesmärkide saavutamiseks partnereid.

Ameeriklastel on kujunenud endast arvamus, et kuna me oleme suur ja võimas riik, siis me ei vaja teiste abi või heakskiitu. Me peaks sellist lähenemist muutma.

3) Me võime küll olla samal tasemel tehnoloogia arengu ja ekspertiisi osas, ent üks asi, mida meie peame teilt õppima, on selle tehnoloogia kasutamine e-teenustena igapäevaelus.

Ma tegelikult hästi ei usugi, et ameeriklased sinnamaale kunagi jõuavad.

2 | AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS

Eesti on suurem kui vaid Tallinn Foto: Mairis Tuisk

Alison E. Davis, Tiiu Vitsut USA saatkond Eesti vabariigi pealinnas Tallinnas asuvad paljude riikide diplomaatilised esindused. Et mõista Eesti eluolu ja arendada USA-Eesti koostööd, on aga oluline näha ka pealinnast kaugemale. Seepärast asutasime 200 . aastal piirkondadega tutvumise programmi „Eesti ei ole ainult Tallinn!”. ga maakonna jaoks moodustati ameeriklastest ja kohalikest töötajatest meeskond, kes oma piirkonda regulaarselt külastab.

Kaheksa-aastane kogemus on tõestanud, et selline programm on vajalik ja oluline mitmel põhjusel. iplomaadid vahetuvad ja Tallinnast väljapoole nad sageli ei jõuagi.

Maakondade külastusmeeskondade eesmärk on saada paari aastaga oma piirkonna asjatundjaks, leida meie programmidele partnereid ja tutvustada saatkonna tegemisi, samuti toetada USA temaatikaga seotud üritusi ja saada osa kohalikust kultuurielust.

Neil regionaalsetel külaskäikudel kohtume kohalike omavalitsuste esindajatega, esineme koolides Ameerika Ühendriike tutvustavate ettekannetega ning vestleme kooliõpilastega neid huvitavatel teemadel, saame teavet kohaliku kultuuripärandi ning siit alguse saanud uuenduste ja ettevõtmiste

USA Saatkonna pressi- ja kultuuriaseatašee William O’Connor Kuressaare merepäevade avamisel kohta. Tallinn võib olla küll Eesti visiitkaart, ent elu väljaspool pealinna nägemata ei saa keegi väita, et tunneb Eestit.

Eesti ainulaadsus seisneb mitmekesisuses: alates kagus paiknevast seto kultuurist, Tartus tehtavast maailmatasemel teadustööst kuni Saaremaa ja iiumaa põneva rannikumaastiku ja meretraditsioonideni välja. iljuti aapsalus käies oli saatkonna esindajatel au külastada

üht Euroopa juhtivat meditsiiniasutust – aapsalu Neuroloogilist Rehabilitatsioonikeskust.

Eesti spetsialistid kasutavad seal meditsiiniuuendusi, et aidata patsientidel, teiste hulgas Afganistanist naasnud sõduritel, paraneda traumaatilistest aju- ja seljaajuvigastustest. Nende tegevus meelitab ligi koostööpartnereid üle kogu Eesti ja Euroopa ning on suurepärane näide Eesti eesrindlikkusest. Samal külaskäigul olid

saatkonna esindajatel rõõmsad kohtumised ja huvitavad vestlused kahes aapsalu keskkoolis.

Jutuks olid mitmekesisus, multikultuurne ühiskond ja sallivus.

Erinevalt Eestist on Ameerika Ühendriikide kogemus nendes valdkondades väga pikk ja kuulub iga ameeriklase igapäevaellu. äid kogemusi on saanud ka da-Virumaa meeskond. Sillamäel on üks maailma väheseid haruldaste muldmetallide töötlemis-

Ameerika Ühendriikide teabepunktid Eestis Aita Ilja, Tiiu Vitsut USA saatkond Teabepunktide eesmärk on jagada teavet Ameerika Ühendriikide kohta paikades, mis on pealinnast ja USA saatkonnast kaugel. igiajastul ja e-Eestis võib see näida mittevajalik, ent kaheksa aastat tegutsenud teabepunktid on end igati õigustanud.

Ameerika teabepunktide näol on saatkonnal abilised ja infokandjad olemas ka seal, kuhu meie materjalid igapäevaselt ei jõua.

2 . märtsil 200 . aastal avatud teabepunkt Narva keskraamatukogus teenindab põhiliselt venekeelset elanikkonda. Sama aasta 30. märtsil Viljandi linnaraamatukogus avatud teabekeskus on suunatud Lõuna-Eesti elanikele, aasta hiljem 3. aprillil avatud teabekeskuse materjalid Saare maakonna keskraamatukogus on kättesaadavad Lääne-Eesti ja Saaremaa elanikele.

USA Välisministeerium investeeris igasse teabepunkti asutatavasse raamatukogusse umbes kolmekümmend tuhat dollarit.

Teabepunktide ettevalmistus ja komplekteerimine tähendas tihedat koostööd raamatukogude ja Ameerika Ühendriikide Suursaat-

Foto: Filipp Mustonen

konna infokeskuse vahel.

Mullu 2 . jaanuaril avati neljas Ameerika teabepunkt, küll mahult väiksem, ent see-eest laiapõhjalisem. Uus teabepunkt asutati Tartu Ülikooli raamatukogusse juba 20 aastat tegutseva Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskuse ruumi.

Tartu Ameerika nurka on finantseerinud USA saatkonna avalike suhete osakond.

Ameerika teabepunktide esialgne kogu koosnes umbes viiesajast teatmeteosest ja ilukirjanduslikust raamatust, ameerika kultuuri ja ajalugu tutvustavatest ajakirjadest, videotest ja V -dest. USA välisministeerium on igal aastal eraldanud raha teabepunktide kogude ja tehnika uuendamiseks. Praeguseks on raamatukollektsioon kasvanud umbes 00 nimetuseni ja videod asendunud V -dega. Peale raamatute ja ajakirjade saavad huvilised otsida Ameerika-teemalist infot puutetundliku internetiarvuti vahendusel ning vaadata arvutis filme.

Teabepunktid pole vaid passiivsed raamaturiiulitega sisustatud paigad. Seal korraldatakse ka regulaarselt üritusi, loenguid, konverentse, koolitusi, õpitubasid, näitusi ning kohtumisi Ameerika diplomaatide ja USA saatkonna programmide vilistlastega. Oodatud esinejad on nii Eesti kui ka USA Fulbrighti programmi õppejõud. petajad saavad teabepunktidest nii ruumi kui ka vahendeid, et korraldada tunde Ameerika loodusest, kultuurist, ajaloost ja poliitikast.

Teabepunktidest saab ka teavet USA-sse reisimise, õppimis-

tehaseid. Seal nägid Ameerika diplomaadid reaalselt toimivat Eesti-USA ärikoostööd. Mitmel korral on külastatud laste- ja noortekeskust ja neile on annetatud arvuteid. Viljandimaaga seob saatkonda nii Ameerika teabekeskus Viljandi linnaraamatukogus kui ka huvitavad esinejad Viljandi Folkfestivalil. Pärnus toimus mullu oktoobris Ameerika Festival – kaks nädalat Ameerika muusikat, filme ja teemasid küm-

netes Pärnu MTÜ-des, haridusasutustes ja mujal linnaruumis.

Kuigi sellised sõidud Tallinnast välja on juba iseenesest väga nauditavad, siis kõige väärtuslikumaks on osutunud neist välja kasvanud koostöö. Eestimaalastega kohtudes ja neilt õppides oleme omandanud põhjaliku ülevaate siin pakutavatest võimalustest, aga ka parema ülevaate sellest, kuidas meie riigid saaksid tõhusamalt koostööd teha.

Põhjalik ülevaade Ronald Reaganist võimaluste koostöös Ameerika Ülikoolide Teabekeskusega ning keeletestide kohta.

Ameerika Ühendriikide teabepunktide kogude ja tegemiste kohta uuri rohkem: Ameerika Teabepunkt Narva keskraamatukogu Malmi 8 20308 Narva www.narvalib.ee Ameerika Teabepunkt Viljandi linnaraamatukogu Tallinna mnt 11/1 71012 Viljandi www.raamatukogu.viljandi.ee Ameerika Teabepunkt Saare maakonna keskraamatukogu Tallinna 6 93813 Kuressaare www.kuressaare.ee/skr Ameerika nurk, Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskus Tartu Ülikooli raamatukogu Struve 1-325 50091 Tartu www4.ut.ee/et/ameerika

Kaire Talviste Tänavu ilmus USA saatkonna toetusel Tänapäeva kirjastuselt raamat „Ühe ameeriklase elu”, mis on kõige põhjalikum raamat Ronald Reagani kohta. Raamatus on juttu suure depressiooni aegse Ameerika eluolust, seejärel Reagani filmikarjäärist oll woodis ning kõige põhjalikumalt tema poliitilisest karjäärist. Väga tähtsal kohal on 9 0-ndate diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga, kuid selle kõrval leiavad käsitlemist ka Lähis- da ja Ladina-Ameerika võtmeprobleemid, Ameerika majanduselu reformimine ning muud ajastu peamised märksõnad. „Reagani puhul on üsna lihtne arvata, et temast teatakse kõike, sest eestlased mäletavad reeglina hästi 9 0-ndate lõpu aega. Selles raamatus on aga üsna palju poliitika telgitaguste kohta, mida on huvitav lugeda,” kirjeldab raamatu tõlkija ja Tänapäeva kirjastuse peatoimetaja Tauno Vahter. „Reagan on paljudele uurijatele jäänud mõistatuseks, sest kuigi ta oli ajakirjandusega agar suhtleja, avanes ta tegelikult üsna vähestele.”

Nii ongi see juba 20 aasta eest ilmunud raamat jäänud Reagani

kohta endiselt kõige põhjalikumaks ülevaateks, mida teised raamatud siiamaani tsiteerivad. Vahteri sõnul on huvitav see, et praeguse aja probleemid kattuvad suuresti 0-ndate küsimustega nii majanduse kui ka muu poliitika puhul , kuidas osas piirkondades õnnestus üleminek demokraatiale, teistes aga pettuti ja otsiti uuesti vanu liidreid. „Reagan ise ei maini kogu tekstis kordagi Eestit, kuigi tegelikult oli ta kogu NSV Liidu perioodi jooksul selgelt kõige soodsam USA president Eesti jaoks,” lisab Vahter.

Mari-Ann Kelam on kirjutanud järelsõna, kus ta meenutab Reagani kokkupuuteid eestlaste kogukonnaga.

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS | 3

Mobiilne Ameerika Nurk: suhtleme inimestega nende kodukandis Foto: Filipp Mustonen

J. Michelle Schohn USA saatkond Kummalgi pool Eesti-Vene piiri ühes Eesti kõrvalisematest piirkondadest elava etnilise rühma setude kuninga Ahto Raudoja ülesandeks on oma rahva kultuuri säilitamine.

Kohtudes 2. aprillil Michael C. Poltiga, USA suursaadikuga Eestis, tõmbab ta selga rahvariided. Üle õla ripub tal traditsiooniline lambanahast kott, milles on tema sülearvuti.

Igas teises traditsioonilises kogukonnas näiks see anomaaliana, ent mitte Eestis, või e-Eestis, nagu kohalikele meeldib seda kutsuda. Otsustasime USA esimest Mobiilset Ameerika Nurka tutvustada just selles keskkonnas.

Traditsiooniline Ameerika Nurk sisaldab teavet USA ja meie diplomaatilise esinduse kohta.

Mobiilne Ameerika Nurk erineb aga selle poolest, et see asub originaalses mobiiliplatvormi iPhone, iPad, Android rakenduses, mille kaudu saatkond edastab kasutajatele mitmesugust teavet USA kohta ning kutsub neid reaalselt osalema saatkonna avalikus diplomaatias.

Eesti on tehniliselt taiplik ja

hästivõrgustatud riik, seega sobib Mobiilne Ameerika Nurk siia hästi.

Meie beetaversioon, mis lastakse käiku täna . juulil , sisaldab teavet USA valitsuse, kultuuri, geograafia ja saatkonna kohta. USA reisimis- ja õppimisvõimaluste kõrval saab ülevaate USA ajaloo kõigist aspektidest.

Rakenduse põnevaim osa on lehekülg, mis sisaldab USA Eestile suunatud diplomaatilise agenda võtmeelemente. Kasutaja saab kommenteerida, vaielda ja osaleda meie avaliku diplomaatia väljatöötamises ning teostamises täiesti uuel tasemel.

Mobiilse Ameerika Nurga tutvustamiseks korraldasime kaks avalikku üritust. Esimene toimus märtsis ühes Tallinna ostukeskuses, kuhu tuli kohale üle 300 noore. Ühes suursaadiku Michael Poltiga viisime kordamööda läbi rakenduse Steve Jobsi stiilis presentatsiooni. Ühtlasi kuulutasime välja rakendusele ja selle võimalustele tähelepanu tõmbamiseks mõeldud fotokonkursi, mille auhinnaks oli uus iPad ühes kasutusvalmis Mobiilse Ameerika Nurgaga.

Kui Tallinna presentatsioon sisaldas rohkem tehnoloogia

USA suursaadik Michael C. Polt mobiilse Ameerika Nurga esitlusel uusima sõnaga seotud „sära”, siis kõnekam oli esitlus setudele. Paljud varem Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riigid pole pärast iseseisvumist või taasiseseisvumist end täielikult moderniseerinud, kuid Eesti on mitmes mõttes teistele eeskujuks. Eesti pea ees hüpet tulevikku iseloomustab hästi riigi

vastus, kui umbes 20 aasta eest pakkus USA Eestile tasuta vanemat sorti riiklikku telefonisüsteemi. Sellest pakkumisest loobuti, et saada uusimat ja parimat.

Nüüd on see olemas. iljuti New ork Timesis ilmunud artikkel ennustas, et tulevikus saavad ameeriklased kõik oma igapäeva-

sed isiklikud ja tööasjad nutitelefoniga aetud. Selline tulevik on juba e-Eestis, kus eestlased kasutavad oma nutitelefone pangatehinguteks, teenuste näiteks parkimise ja bussipiletite eest tasumiseks ning valitsusega suhtlemiseks. Riigi murrangulise e-valitsussüsteemi kaudu esitab ligi 9 protsenti rah-

Aitame leida äriteavet USA kohta

Avasta Ameerikat parimal moel

Reene Sepp, USA saatkond

Reene Sepp, USA saatkond

USA koosneb 0 erineva seadusandlusega osariigist, kus on suured erinevused ka kliimas ja mentaliteedis. gal osariigil on oma äriseadustik, mis reguleerib firmade loomist ja äritegevust. Seepärast tuleks esmalt välja selgitada, millises osariigis on soov sidemeid luua ja äritegevusega alustada. Alljärgnevalt kolm peamist küsimust, millega saatkonna poole pöördutakse.

uurida, kas selle firma vastu on esitatud kaebusi. Firmade kohta saab teha päringuid ja tellida lisaraha eest krediidiraporteid un and radstreet’ilt www.dnb. com . Lisaks tasub nii firmat kui ka sellega seotud isikuid kindlasti ka guugeldada.

Kuidas kontrollida äripartneri tausta?

Eestis ollakse harjunud, et ettevõtet puudutav teave on suhteliselt kergesti kättesaadav.

Eeldatakse, et nõnda on see ka USA-s, ent paraku mitte. Kuigi üht-teist saab internetist välja selgitada. Esmalt tuleks minna selle osariigi Secretar of State’i koduleheküljele, kus teile huvipakkuv firma on registreeritud.

Trükkige oogle’i otsingusse Secretar of State ja osariigi nimi.

Tavaliselt on sellel lehel ka viide Business Search. Firma nime järgi saate uurida, kas see on osariigis registreeritud ja kas see on tegutsev firma. etter usiness ureau leheküljelt www.bbb.org tasub

Kuidas leida teavet äri alustamise kohta USA-s? Üldisemat on selle kohta kirjutatud Select USA leheküljel http: selectusa.commerce. gov . Kui teate, mis osariigis soovite tegutseda, seda lihtsam on vajalikku teavet leida. Tavaliselt on osariikidel ja linnadel äritegevust edendavad organisatsioonid (Office of Business and Economic Development , kes on pädevad teid aitama just seal piirkonnas.

Saatkond soovitab kindlasti turu-uuringu korras külastada mõnda USA erialamessi, kus saab kiiresti ülevaate, kes on võimalikud konkurendid ja kuidas saaksite oma toodet turul positsioneerida.

Messidel on sageli kohal firmade

USA-d külastab üha enam eestlasi ja seepärast on tähtis, et Eestis müüdav reisiteenus ning antav reisinõu oleksid võimalikult adekvaatsed, vastaksid tarbija ootustele ning reis mööduks ebameeldivate üllatusteta.

Selle eesmärgi täitmiseks tegutseb juba mõnda aega EestiUSA Kaubanduskoja all Ameerika Avastamise Komitee iscover America Committee, lühend AC , kuhu kuuluvad sellised firmad nagu Carlson Wagonlit Travel Estonia CWT , Wris Travel, Radisson lue, SAS Airlines, Finnair ja Fotki. Vabatahtliku ühenduse põhieesmärk on tutvustada Ameerikat eelkõige turismisektori töötajatele.

Mullu ok toobris toimus AC-i eestvedamisel esimene alti Avasta Ameerikat seminar, kus peaesinejateks olid California osariigi, Finnairi, SAS Airlinesi, Ro al Caribbeani kruiiside ja SeaWorldi lõbustuspargi esindajad. Nad tutvustasid alti reisifirmade töötajaile oma tooteid ja andsid nõu, kuidas neid oma klientidele reklaamida ja müüa.

vast tuludeklaratsiooni internetis, selleks kulub keskmiselt kümme minutit. Lisaks hääletab suur osa elanikest valimistel nüüd interneti teel ning riik soovib 20 . aastaks tuua igasse kodusse 00 Mbps traadita interneti.

Setud pole sellest tehnoloogilisest revolutsioonist kõrvale jäetud.

Nad kasutavad aktiivselt interne , eriti ouTube’i, et demonstreerida oma ainulaadset laulukunsti. Nii Setu muuseumis kui ka Setu kultuurikeskuses on traadita internet.

Oleme oma Mobiilse Ameerika Nurga üle uhked, seepärast tehakse see tasuta allalaetavaks.

Meie kolleegid USA saatkondades saavad rakenduse hõlpsalt alla laadida ja kohandada vastavalt oma võõrustajamaale. Mis aga veelgi tähtsam – loodame, et peale meie kolleegide saavad rakendust kasutada omavaheliseks suhtluseks vabaduse eest võitlejad kõikjal maailmas. emokraatiad on tärkamas üle kogu ilma, inimesed kohtades nagu Eesti kasutavad nutitelefone üha enam ning me soovime olla nende kõrval. Soovijad saavad inspiratsiooni ammutada oma lähimast Ameerika Nurgast – sellest, mida nad kannavad oma taskus.

Foto: AP Photo Sun-Star, Marci Stenberg

esindajatena nn otsuste tegijad, kellega e-posti kaudu on väga raske ühendust saada, see kehtib eriti USA suurfirmade puhul.

Saatkonnast tasub uurida messidel http: e port.gov ibp ibp.asp?Report P osalemise kohta, sest nendest messidest osavõtuks on saatkonnal võimalus anda teatavaid soodustusi: näiteks tasuta sissepääs messile ja seminaridele, kohtumiste organiseerimine jne. Soodustuste hulk on messide lõikes erinev.

Kuidas leida teavet USA firmade kohta, kes soovivad oma tooteid Eestisse eksportida? ea algus on mõne USA messi külastamine, kus saab firmade esindajatega luua otsekontakte.

Odavam võimalus on külastada Commercial News USA kodulehekülge www.thinkglobal.us . Kui teil on konkreetne firma, kelle tooteid soovite importida, ent kellega teil pole õnnestunud kontakti luua, palun võtke ühendust aadressil seppr state.gov.

Yosemite rahvuspark Turismifirmad, kes soovivad AC-i tegemistes kaasa lüüa, peavad astuma Eesti-Ameerika Kaubanduskoja liikmeks. Reisijatele, kel on plaanis USA-d külastada, soovitame kindlasti tutvuda leheküljega www. discoveramerica.org, kust

saab põhjalikku teavet osariikide kaupa.

USA-s ootavad teid fantastiliselt ilusad rahvuspargid, sportimisvõimalused nii sukeldujatele, suusatajatele kui ka golfimängijatele, säravad kultuurielamused ja unustamatud rannamõnud.

4 | AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS

Viisavabadusprogramm muudab nii turistide kui ka ärimeeste elu lihtsamaks Foto: AP Photo NASA, ill ngalls

Rachel B. Crawford USA saatkond Viisavabadusprogramm (VVP) võimaldab teatud riikide kodanikel turismi või äriajamise eesmärgil viisat taotlemata maksimaalselt 90 päevaks Ameerika Ühendriikidesse reisida. Ka Eesti kodanikel on võimalik viisavabadusprogrammi kasutada. Silmas peab pidama seda, et viisavabadus kehtib vaid turismi, äri ja transiidi korral, ent Ameerika Ühendriikidesse töötama, õppima või mis tahes muul eesmärgil minnes peab viisa taotlema.

Viisavabadusprogrammi eelised Viisavabadusprogrammiga reisimise eelis on see, et turistid ja isikud, kes sõidavad Ameerikasse äri ajamise eesmärgiga, ei pea viisat taotlema, juhul kui nende USA-sse reisimisele ei ole muid takistusi.

Viisavabaks reisimiseks on vaja järgmisi dokumente: viisavabadusprogrammis osaleva riigi biomeetrilist passi ehk e-passi, mis kehtib vähemalt kuus kuud pärast kavandatavat reisi algust; kehtivat ESTA elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi) reisiluba; täidetud -9 W ankeeti [märkus: need ankeedid täidetakse lennu ajal ja need tuleb anda piiripunktis piirivalveametnikule tagasilennu piletit sihtkohaga väljaspool USA-d ja välja-

lennuga hiljemalt 90 päeva pärast riiki saabumist. Reisijad, kelle edasilennu pileti lõplikuks sihtkohaks on Mehhiko, Kanada, Bermuda või Kariibi saared, peavad olema seal seaduslikud püsielanikud.

Mis on biomeetriline pass?

Biomeetrilise passi kaanel on rahvusvaheliselt tunnustatud e-passi sümbol.

Kas Venemaa või välismaalase passi a Eestis elavad isikud saavad viisavabalt reisida?

Ei. Viisavabadusprogrammi kasutamiseks peab isik olema programmis osaleva riigi kodanik.

Kas saa USA-sse viisava alt reisida, kui minu viisataotlus on kunagi tagasi lükatud? iljutine viisataotluse tagasilükkamine võib olenemata selle põhjusest tuua kaasa ESTA reisiloa andmisest keeldumise, piiripunktis lisaküsimuste esitamise või Ameerika Ühendriikidesse mittelubamise. Need, kes pole kindlad, kas nad tohivad viisavabalt reisida, võivad esitada viisataotluse.

Reisija peab olema valmis esitama tõendeid selle kohta, et ta kavatseb Ameerikast 90 päeva jooksul lahkuda. Selleks piisab tavaliselt tugevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest suhetest reisija alalises elukohas. Tähtis on meeles pidada, et pole olemas mingit teatud informatsiooni, mis garanteeriks teile loa riiki sisenemiseks, sest iga taotleja asjaolud on erinevad.

Mis on elektrooniline reisiloa taotlemise süsteem (ESTA)?

ESTA on automaatne veebipõhine rakendus, mis kinnitab reisija sobivust viisavabadusprogrammi raames USA-sse reisimiseks. Kõik viisavabalt Ameerika Ühendriikidesse reisida soovijad peavad kõigepealt interneti kaudu ESTA-lt loa taotlema.

Kuigi ESTA rakendus on olemas ka eestikeelsena, peab kõik vastused sisestama inglise keeles.

Kehtiv ESTA reisiluba mis tähendab positiivset vastust süsteemilt peab olemas olema enne USA-sse suunduva sõiduki pardale minemist.

Kui ti ti o reisi atel va a ES A reisiluba taotleda?

ESTA reisiluba kehtib kaks aastat. See tähendab, et isik võib kahe aasta jooksul korduvalt Ameerikasse reisida, ilma selleks uut reisiluba taotlemata. Uue loa peab taotlema juhul, kui reisija saab uue passi.

Kas USA saatkond annab minu tagasi lükatud või vastuseta jäänud ES A taotluse ko ta lisateavet?

ESTA programmi haldab Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium. USA saatkond ei saa ESTA taotluste kohta teavet anda.

Kuidas taotleda viisat?

Viisa taotlemise kohta saate lisateavet meie veebilehelt http: estonia.usembass .gov visas.html.

Muude küsimustega palun pöörduge konsulaarosakonda e-posti aadressil VisaTallinn state.gov.

Saame teid aidata nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Vabadussammas

Ameerika Kaubanduskoda on aastatega oma haaret laiendanud Foto: erakogu

Kaire Talviste Ameerika Kaubanduskotta Eestis kuulub üle saja Eesti, Ameerika ja rahvusvahelise ettevõtte, mis teeb sellest ühe suurima välismaise kaubanduskoja Eestis. Tänavu tähistatakse 15. sünnipäeva.

Ameerika Kaubanduskoda Eestis ehk AmCham Estonia, nagu ameeriklased seda nimetavad, on apoliitiline ja kasumit mittetaotlev ühendus, mis koondab ettevõtteid, kes on huvitatud kauba ja teenuste vahetusest Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel, täiendavate Ühendriikide investeeringute toomisest Eestisse ning ärisuhete arendamisest sobivate partnerite vahel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

AmCham Estonia asutati 99 . aastal ja juba esimene tegevusaasta ületas ka kõige julgemad lootused. „Äriringkonnad on meid omaks võtnud ja aidanud meil saavutada oma tegevuses täiesti uue taseme,” ütleb kau-

Daria Sivovol banduskoja tegevdirektor Daria Sivovol. „Praeguseks oleme kujunenud Eestis juhtivaks rahvusvahelise äri tõmbekeskuseks, mis pakub oma liikmetele kontaktide loomise võimalusi, eestkostet ja olulist äriteavet, aga ka juurdepääsu ülemaailmsele partnerite võrgustikule.”

Kaubanduskoja eesmärgid on püsinud muutumatuna, ent tegevuse ulatus ja ettevõtmised on tohutult kasvanud. „Meie üritused on kasvanud seltskondlikest kokkusaamistest suuremateks seminarideks ja ürituste sarjadeks. Osavõtt neist on pidevalt kasvanud,” vahendab Sivovol.

AmChami liikmeid hoitakse pidevalt kursis seadusemuudatuste, uudiste ja AmChami komiteede seisukohtadega.

AmCham Estonia töö ja eestkostetegevus lähtub liikmesettevõtete muredest ja vajadustest. ga-aastaste küsitluste, kohtumiste ja komiteede töö läbi kujundab AmCham oma seisukohad liikmesettevõtetele olulistes küsimustes.

Näiteks sel aastal on Kojas aktiivselt tegutsenud intellektuaalomandi komitee, ettevõtete sotsiaalse vastutuse komitee ja „Avasta Ameerikat” töörühm.

Tänavu soovitakse käivitada veel kaks töörühma, mis tegeleksid

maksundus- ja migratsiooniküsimustega. „Et meie Koda on ka AmCham Europe’i ja Ameerika Kaubanduskodade ülemaailmse võrgustiku liige, siis paljud küsimused, mis on olulised meie liikmetele, on tõstatunud ka neis kanaleis. Näiteks vajadus tugevdada Euroopa Liidu ühisturupoliitikat, reformida tööjõuturge ning tagada töötajate parem ettevalmistus ning stimuleerida innovatsiooni,” lisab Sivovol.

Koja saavutustena nimetab Sivovol AmChami ettepanekuid intellektuaalomandi paremaks kaitsmiseks Eestis, AmChami iga-aastast kokkusaamist peaminister Andrus Ansipiga, nvestorite Üldkogu nvestors Summit – mitmete teiste Eestis tegutsevate kaubanduskodadega ühiselt korraldatav iga-aastane konverents , samuti tänavu käima lükatud naisjuhtide üritustesarja, AmChami sotsiaalse vastutuse projekte jne.

Pesapall saab Eestis taas hoo sisse

Foto: Christ Tiede

Kaire Talviste Ameerika üks populaarsemaid spordialasid pesapall oli 1990-ndatel Eestis peaaegu välja surnud. Nüüd on see taas hoo sisse saanud. Kui nelja aasta eest oli selle spordiala harrastajaid Eestis 30– 0, siis praeguseks on nende arv tõusnud 200ni, pesapalliklubisid on viis. Mõned klubid on veel loomisel.

Eesti pesapalli ja so palli liidu esimees ja pesapalliklubi Kiili Pantrid treener Tauno Koppel hoolitseb selle eest, et 1990-ndate sarnast auku enam ei tekiks ja treenib juba aastaid pealekasvu. Alustas ta oma toona nelja-aastasest pojast, kes on pesapalli mänginud nüüdseks viis aastat.

Väikseid huvilisi tuleb aina juurde, ent praegu pole neil võimalik veel Eestis omaealistega mõõtu võtta. Et seda olukorda muuta, teeb Tauno Koppel Ameerika saatkonna toega Eestis pesapalli tutvustavaid demoreise. „Eestlastele on see võõras ala.

Me ei saa sellest kultuurist ja mängu reeglitest kohe aru. Ameeriklaste jaoks on see aga tähtis võistlus- ja ajaviitemäng, mida nauditakse terve perega,” selgitab Koppel.

Väike Kiili pesapallur Pesapalli eeliseks teiste spordimängude ees peab Koppel seda, et igal lapsel, olgu pikk või lühike, paks või peenike, poiss või tüdruk, on võimalik seal kaasa lüüa.

Samuti sobib see spordiala hästi seenioritele.

Senikaua, kuni veel teisi laste võistkondi Eestis pole, käivad Koppeli õpilased võistlemas välismaal.

Tihtipeale on sihtkohaks Leedu, kus pesapalli tase on väga kõrge.

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS | 5

Kodanikuajakirjandus kaasab teabe kogumisse ja ajakirjanduse tegemisse tavalise inimese Foto: Shutterstock

Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi korraldatud konverents „Iga kodanik võib olla ajakirjanik?” sai teoks mullu novembris USA suursaatkonna kaasabil.

Elina Allas Erinevate tegijate silmis on kodanikuajakirjandus erineva näoga, ent kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu on ajakirjanduse vormiga, kus kodanikud on aktiivsed nii teabe kogumisel, vahendamisel, analüüsimisel kui ka jagamisel.

Võrumaale Väimelasse, kus konverents toimus, leidsid tee paljud huvilised. Esindatud olid nii ajakirjanikud, vabaühenduste juhid ja aktivistid, ajakirjandusõppejõud kui ka need, kes ise moel või teisel kodanikuajakirjanduses kaasa löövad. Publikut meelitas kindlasti mitmekesine esinejate valik.

Tiit ennoste Tartu ülikoolist arvas, et suurte ajakirjanike aeg on läbi, et Eesti ajakirjandus pihustub ning imiteerib üha enam ajakirjandust. Teaduslikest ringkondadest on laiemasse kasutusse jõudnud termin churnalism. Churnalism on ajakirjanduse vorm, kus pressiteateid, internetitekste ja muud eelpakendatud

teavet kasutatakse artiklite kirjutamiseks. Kodanikuajakirjandus püüab aga sisuloomesse kaasata eelkõige just tavalist kodanikku.

Postmodernismile omaselt on piirid ja vormid mitmes mõttes hägustunud. Toimekad ja ajakirjanikest paremini tasustatud pressiesindajad ning avalike suhete juhid tungivad kahtlemata ka kodanikuajakirjanduslikesse meediumitesse. Kas araabia kevade käivitajaks oli kodanikuajakirjandus või sotsiaalmeedia?

Tegelikult mõlemad, ent kindlasti need mõisted omavahel ei kattu.

Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi esindanud Erkki Peetsalu rõhutas oma ettekandes, et kodanikuajakirjanduseks ei saa pidada Facebooki või Twitterit. Peetsalu sõnul ei ole kodanikuajakirjandus mitte väravavaht, kes kontrollib, milline teave ajakirjandusse pääseb, vaid pigem pargivaht, kes riisub rikkalikku materjali. Kodanikuajakirjandus peaks eeldama ka professionaalsust ja toimetaja hoolsat kätt.

Kindlasti pole iga blogi veel kodanikuajakirjandus. Küll aga võib üheks ilmekaks näiteks pidada aniel Vaariku blogi Memokraat, mis sisaldab kodanikuajakirjanduse elemente – veebipäevikusse kirjutavad aktiivsed kodanikud erinevatelt erialadelt ning teevad seda õhinapõhiselt .

Memokraat tõestab, et kodanikuajakirjandus on ühiskonnas vajalik, sest tõstatab ja käsitleb olulisi teemasid, jäädes seda tehes pingevabaks, aja- ning rahakotipiiridest sõltumatuks.

Kodanikuajakirjandus on ühtlasi võimalus muuta oma kogukonna elu põnevamaks,

sisukamaks ja mõtestatumaks.

Näidetega sellest esinesid konverentsil raadio Juminda Poolsaar eestvedaja Artur Talvik, üks Ruhnu veebipäeviku autoritest Kaarel Lauk ning Urvaste blogijad Margus Konnula ja Airi allik-Konnula. nternet on kättesaadav kõigile, samal ajal pole Talviku sõnul kogukonnaraadiot nii lihtne teha – takistajaks on jäik seadusandlus.

Ugri-mugri pisikuga nakatunud Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk aga jõudis järeldusele, et meie Venemaa territooriumil elavatel hõimurahvastel võiks venekeelse pressi kõrval heaks alternatiiviks olla just omakeelne kodanikuajakirjandus.

Meediauurija Raivo Suni tõstis esile ka kodanikuajakirjanduse kitsaskohti, leides, et see on esialgu liiga pakkujakeskne: sisu luuakse teadmata, kas sellele leidub ka auditooriumi. Pakkuja kesksust ei saa kindlasti ette heita eespool nimetatud kodanikuajakirjanduslikele ilmingutele.

Eelkõige saab kodanikuajakirjandus rikastada teemadega, millest peavoolumeedia ei pea vajalikuks kõnelda, mida aga teatud hulk inimesi siiski tahaks teada.

Seega on kodanikuajakirjandus tõhus abivahend juurte juurde tagasi pöördumiseks.

Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi käivitatud portaali k lauudis.ee eesmärk ongi pakkuda kodanike kaasabil just ultralokaalseid teemakäsitlusi. Selge on see, et igast maakonnast, külast ja vallast kirjutatud uudised ei jõua iial trükimeediasse, ka teles ja raadios ei jätku neile enamasti eetriaega. Just need pisikesed, kuid kellegi jaoks siiski väga olulised infotükid mahuvad ilusti ära kodanikuajakirjanduslikule platvormile.

Eesti jaoks on kodanikuajakirjandus vaieldamatult uus nähtus, sest Nõukogude ajal polnud selle viljelemine võimalik.

Ent Ameerika Ühendriikides on kodanikuajakirjandus arenenud kõikvõimalikes vormides ning kogukonnaraadiod on seal olnud juba aastakümneid populaarsed.

Tänavu sügisel on kavas korraldada Eesti teine kodanikuajakirjanduse konverents, kuhu plaanikohaselt tuleb USA suursaatkonna kaudu esinema ka spiiker USA-st. *Sõna ‘õhinapõhine’ mõtles välja Ees odani ua a i anduse seltsi lii e i a v m ima s i na a te tavat va ata tli u t d mille eest enamas tasu ei saa.

Arusaamad autoriõigustest vajavad veel täiendamist Kristiina Viiron Lause „tõmbasin netist omale ühe filmi ja hakkan seda vaatama” tuleb ilmselt paljudele tuttav ette. Ehk olete isegi mõne filmi või muusikaloo netist alla laadinud.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni EAKO tegevdirektor Erik Mandre tõdeb, et ehkki meie inimeste arusaamad autoriõigustest on aegade jooksul paranenud, on üldine teadlikkus sellele vaatamata veel võrdlemisi madal. Sestap on EAKO üks tegevussuundi inimeste harimine autoriõiguste valdkonnas. Koostöös USA saatkonnaga viib EAKO läbi mitmeid noortele suunatud projekte. „USA loometööstus toodab palju autoriõigusega kaitstud sisu, mida ülemaailmselt tarbitakse. Kindlasti on populaarseimaks artikliks audiovisuaalsed teosed ehk filmid, mida digitaalkeskkonnas ulatuslikult ka ebaseaduslikult levib. Ka Eesti inimesed laadivad ebaseaduslikult üles ja alla USA stuudiote toodetud filme,” selgitab Mandre projektide käivitamise vajalikkusse tagamaad.

Koostöös USA saatkonna ja Tallinna Ülikooliga korraldab EAKO meediatudengitele neljandat aastat digitaalse piraatluse vastase kampaaniaklipi konkurssi, mille võidutöö on jõudnud ka kinoekraanidele ja televisiooni, ning juhtinud seeläbi probleemile ühiskonna tähelepanu.

EAKO osales ka intellektuaalomandialase digitaalse õppematerjali väljatöötamises, mis nüüdseks on jõudnud kõikidesse koolidesse. Projekt valmis USA-s intellektuaalomandi programmide vilistlaste ühiste jõupingutuste tulemusena.

Lisaks on EAKO koostöös USA saatkonna, Politsei- ja Piirivalveametiga viinud Eesti koolides läbi autoriõiguseteemalisi seminare. „Loodame neid tegevusi koostöös saatkonnaga jätkata ka tulevikus, sest sotsiaalne harimine on äärmiselt oluline,” rõhutab Mandre. nimeste teadlikkuse tõstmise kõrval peab EAKO tegevjuht väga oluliseks sedagi, et internetiseeritud Eestis oleks rohkem võimalusi teoste seaduslikuks tarbimiseks. „Praegune seaduslike teenuste vähesus teeb paratamatult keerukamaks nii autoriõiguse rikkumiste vastu võitlemise kui ka sellealase teavitustöö,” nendib ta.

EAKO teeb koostööd politsei ning tolliga autoriõiguste rikkumiste tuvastamiseks. Selle tagajärjel on inimesi vastutusele võetud ning suletud piraatvara leviku kanaleid.

EAKO eesmärk on jõuda nii kaugele, et suurem osa ühiskonnast teaks, milline teoste kasutusviis on lubatud ja milline mitte, ning mõistaks, miks on oluline teiste loodut ausalt tarbida. „Ühiskond peaks oma käitumisega toetama ja soosima loometööd, mitte aga loomeinimesi selja tagant „pussitama”!” rõhutab Mandre. „Et loomingule mõeldes mõistetaks selle taga olevat inimeste tööd ja pingutust.”

6 | AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS

GLOBE innustab keskkonna vastu huvi tundma Foto: USA saatkond

Priit Liiviste USA-st alguse saanud rahvusvaheline haridusprogramm GLOBE lobal Learning and Observation to enefit the Environment võimaldab selles osalevate koolide õpilastel ja õpetajatel rahvusvahelise võrgustiku kaudu kogemusi ja teadmisi vahetada ning keskkonnaprobleemidega võitlemiseks midagi reaalselt ära teha.

GLOBE on 1995. aastal käivitunud ülemaailmne õpilaste hariduslik programm, mille patrooniks oli USA toonane asepresident Al Gore, kes on tuntud ka kui keskkonnategevust ja -haridust toetav poliitik. Üleilmse haridusprogrammiga soovitakse õpetada lastele uusi asju, suunata neid tegema erinevaid vaatlusi ja mõõtmisi ning kujundada seeläbi nende keskkonnahoiakuid. Projekti algusaastail kaasati lapsi teadlastele appi, kogumaks andmeid kliimamuutuste kohta. Selles algatuses lõi aktiivselt kaasa väga palju riike.

Ehkki GLOBE ei paku osalevatele koolidele otsest rahalist toetust, kindlustab see õpetajaid heade hariduslike materjalide ning ülemaailmse suhtlusvõrgustiku näol ka enesetäiendusvõimalustega.

Eesti ühines LO E programmiga 996. aastal. Osalejate hulk kasvab iga aastaga kolme-nelja kooli võrra, sest programmis nähakse võimalust täiustada kooli õppekava ja realiseerida uurimus-

Ameerika Ühendriikide Suursaatkond kutsub kandideerima

2013/2014. õppeaasta Hubert H. Humphrey nimelisele stipendiumiprogrammile Ameerika Ühendriikides Kümnekuune USA Välisministeeriumi stipendiumiprogramm on mõeldud vähemalt viieaastase töökogemusega juhtivatele spetsialistidele, kes on pühendunud avalikule tööle ning tahaksid läbida kraadita akadeemilise õppe- ja praktikaprogrammi USA ülikooli juures.

Suunamine ülikooli toimub alltoodu erialadel: 1.

2.

3.

4.

5.

Suursaadik Michael C.Polt GLOBE ekpeditsioonil Jõlumäel tutvumas, kuidas mõõteriistu saab kasutada ka loovuse arendamisel likku õpet looduses. LO E on Eestis iseseisvalt välja arendanud tõhusaid töömeetodeid, mida paljudes teistes riikides pole. Peale õpilaste iga-aastase uurimistööde konkursi toimuvad suvised laagrid ning ka õpetajad saavad vähemalt kord aastas käia täienduskoolitusel. See on hea kasvulava teadushuvilistele noortele – suur hulk programmis osalenud lapsi on läinud õppima loodusteadusi, matemaatikat, T-d või meditsiini.

LO E Eesti tahab ka järgnevatel aastatel oma programmide ja

projektidega toetada mõõtmistel ja võrreldavatel vaatlustel põhineva uurimusliku keskkonnahariduse rakendamist Eesti koolides.

Samuti jätkab LO E rahvusvahelise mõõtmega õhusaaste uurimisprojektiga www.globe.ee ohusaaste , uurimistööde konkursside, uurimuslikku õpet toetavate materjalide, koolituste, seminaride ja ürituste korraldamisega.

GLOBE Eesti korraldab ka LO E Euroopa ja Euraasia regiooni aastakonverentsi, kuhu on oodata külalisi kuni 40 riigist.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

Ajakirjandus ja kommunikatsioon Avalik haldus ja halduspoliitika analüüs Hariduspoliitika, planeerimine ja korraldus HIV/AIDS-i ennetus ja ravi Inglise keel võõrkeelena (õpetajate koolitajad ja õppekava arendajad) Inimkaubandusvastane võitlus ja ennetustöö Inimressursside korraldus Kõrghariduspoliitika, planeerimine ja korraldus Linnaelu planeerimine ja korraldus Loodusvarad, keskkonnakorraldus ja kliimamuutused Majandusareng Põllumajanduse ja maaelu arendus Sõltuvusainete kuritarvitamise ennetus ja ravi Tehnoloogia arengu poliitika ja korraldus Tervishoiupoliitika ja korraldus Õigusteadus ja inimõigused

Kandidaadile esitatavad nõuded: •• Eesti kodakondsus •• vähemalt esimese kõrgharidusastme diplom •• viis aastat töötamist pärast ülikooli •• juhtimise ja avaliku teenistuse töökogemus •• hea inglise keele oskus (TOEFL-i või IELTS-i inglise keele test) •• eeldus, et varasem kogemus USA-s puudub või on minimaalne Kandideerimise tingimused: http://estonia.usembassy.gov/humphrey.html On-line-avaldus: https://apply.embark.com/student/humphrey/fellowship/ Kõik dokumendid internetis ja saatkonda saadetavad originaalid tuleb esitada 21. augustiks 2012. Info: 668 8158 / vitsutt@state.gov Vestlused kandidaatidega toimuvad saatkonnas septembris ja neile edasipääsejatele, kellel TOEFL-test tegemata, antakse testi tuusik, mis tuleb realiseerida oktoobris või novembris 2012.

Eri riikide Humphrey programmi vilistlaste lood www.humphreyfellowship.org

Külas USA mittetulundusühingutel Foto: erakogu

Maari Ross, MTÜ Mondo Ameerika Ühendriikide mittetulundussektor areneb kiiresti ja on meie mõistes üüratu: riigis tegutseb üle , miljoni mittetulundusühingu, 20 0. aastal annetati neile ligi 29 miljardit dollarit see olid kokku nii eraisikute annetused kui ka muud ja valitsusvälised organisatsioonid teenisid 2009. aastal , triljonit dollarit tulu.1 Märtsis korraldas USA välisministeerium mittetulundusühingute töötajatele kolmenädalase koolituse. Programmis osalesid naised riigist: peamiselt arenguriikidest nagu Birma, Kongo, Uganda ja Etioopia, aga ka rikastest riikidest, nagu Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Mina osalesin seoses oma tööga MTÜ-s Mondo, mis toetab Afganistani ja Ghana lesknaisi ning koolitüdrukuid mitmesuguste projektidega ja veebilehe www.muudamaailma. ee kaudu.

Külastasime paari tosinat naistele suunatud mittetulundusühingut. Nägime neljas linnas – Washingtonis, New orgis, Seattle’is ja

Maari Ross Minneapolises – sealse ühiskonna köögipoolt. Arutasime ameerika ühiskonna murekohti naiste varjupaikades, indiaani naiste keskustes, põgenikke vastuvõtvates organisatsioonides ja mujal. Kuuldu pani Sudaani ja Kongo osalejaid imestama, miks ameeriklased nende riike toetavad, kui neil endil on kodus nii palju probleeme.

Ameeriklaste mured sarnanevad suuresti eestlaste omadega.

Tüdrukutel ja naistel läheb õppimises väga hästi, ent pärast ülikooli lõpetamist jäävad nad tagaplaanile nii ärimaailmas kui ka poliitikas.

Kongressis on naiste osakaal nii

senatis kui ka esindajatekojas vaid . Majanduslik sõltuvus meestest viib selleni, et naised kannatavad enam koduvägivalla all ja neid sunnitakse osalema prostitutsiooniäris. Keskmisest veel halvemas olukorras on indiaani kogukondade naised – üks kolmest indiaani naisest on kogenud vägistamist või vägistamiskatset.

Obama administratsioon on naiste rolli edendamisele ühiskonnas erilist tähelepanu pööranud, nii kinnitas meile president Barack Obama nõunik Tina Tschen, keda kohtasime Valges Majas. Olulise panuse sellesse on andnud Hillar Clinton ja Michelle Obama.

Nägime neid mõlemaid üle andmas auhindu Women of Courage Awards’i tseremoonial, et tunnustada naisi maailma eri paigust, kes riskivad oma eluga naiste õiguste eest võideldes. Auhinna said näiteks Brasiilia naispolitseinik Pricilla Azevedo, kes vahistas teda pantvangi võtta üritanud kurjategijad ning naisõiguslane Marjam urani Helmandi provintsist. lli as ente fo

an ns tute a onal a ita le ta s cs

Fulbrighti stipendiumid magistri- ja doktoriõppe toetuseks

Ameerika ülikoolides 2013.–2014. õppeaastaks Üheaastast stipendiumi võib taotleda kõikidel erialadel (v.a meditsiin) Eeldused kandideerimiseks: - Eesti kodakondsus - vähemalt 4 aastat ülikooliharidust 2013. aasta kevadeks - õpingute jätkamine omandatud erialal - head õpitulemused ja väga hea inglise keele oskus Lisainfo, elektroonilise kandideerimise juhendi ja kontaktid leiate saatkonna kodulehelt: http://estonia.usembassy.gov/fulbstudent.html Avalduste esitamise tähtaeg on 15. august 2012.

Kandideerimine toimub elektroonilise EMBARK-i andmebaasi kaudu: https://apply.embark.com/student/fulbright/international/ Stipendiumitaotluse väljatrüki ja lisadokumendid palume saata lisaks elektroonilisele esitamisele ka postiga aadressil: Fulbrighti programm, Ameerika Ühendriikide saatkond, Kentmanni 20, 15099 Tallinn.

Täpsem teave: Jane Susi, telefonil 66 88 155 või aadressil susij@state.gov

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS | 7

Julge mõelda suurelt – vali õpingud USA-s!

Vilve Torn 1993. aasta aprillis kirjutasid Ameerika Ühendriikide suursaatkond Eestis, Avatud Eesti Fond ja Tallinna Tehnikaülikool alla PõhjaAmeerika ülikoolide teabekeskuse asutamislepingule. Ligi 20 aasta jooksul on Mustamäe mändide all asuvas teabekeskuses käinud üle 90 000 inimese, tehtud on 9 00 TOEFL-testi ja USA-s on haridust nõutamas käinud üle 00 eestlase. Ühtlasi kuulub teabekeskus koos 470 teabekeskusega kogu maailmas USA valitsuse ametlike Education USA infokeskuste võrgustikku.

Teabekeskuse juhataja Eha Tederi sõnul on kõigist võimalikest välismaal õppimise sihtkohtadest USA üks populaarsemaid – umbes 32 välisüliõpilastest üle maailma õpib just Ameerika Ühendriikides. ppimisvõimalusi on USA-s palju – kõrgkoole on üle 3 00 ja erinevaid akadeemilisi kraadiõppeprogramme üle 600. Sellise laiahaardelisuse juures on üsna loogiline, et USA-sse õppima minna soovija võib veidi jänni jääda – asju, mida tähele panna ja millega arvestada, pole sugugi vähe. Üks olulisim fakt on see, et sisseastumine USA ülikooli võtab aega – , aastat. Seda otsust ei saa teha üleöö.

Kõik ühest kohast Teabekeskuse tööks on aidata ja nõustada noori, kes soovivad USA-s astuda bakalaureuse-,

kirjutamise töötoad, TOEFL-testi kursused jpmt. Üritustel saavad õppurid esmast infot, kuidas USAsse õppimaminekuks valmistuda, kohtuda Ameerikas õppinud Eesti tudengitega või osaleda USA professorite loengutes ja infotundides.

Teabekeskuses on sageli rahvarohke: toimuvad infotunnid ja kohtumised. magistri- või doktoriõppesse, teha teadustööd, osaleda suve- ja keeltekoolides või täiendada end erialaselt. „Meie eesmärk on anda usaldusväärset ja erapooletut teavet kõigi Ameerika Ühendriikide haridusasutuste kohta. Me ei eelista ühtegi ülikooli teisele, vaid aitame leida igale inimesele sobivaima õppimisvõimaluse,” räägib Teder.

Kes on otsustanud haridusteed jätkata USA-s, võib olla kindel, et teabekeskusest saab ta vajalikku teavet õppimise, teadustöö ja praktika kohta kõikjal USA-s, samuti nõustatakse sobiva ülikooli ja programmide valikul ning dokumentide vormistamisel. Teabekeskus aitab ühtlasi ka kandideerimiseks valmistuda ja stipendiume leida. USA-s õppides

on võimalik saada isegi täisstipendiumi ja -ülapidamise, kui õppeasutus on õppurist huvitatud.

Tederi sõnul on USA-s ülikooli, aga ka stipendiumidele kandideerimisel vaja kirjutada kandideerimisessee (personal statement) etteantud teemal. Tavaliselt on essee pikkus 00 sõna, kuid selle kirjutamine pole kaugeltki ühe õhtu töö. Vastupidi, seda kirju-

tatakse kuid, sest essee on üks olulisemaid dokumente, mille põhjal ülikool oma valiku teeb.

Teabekeskuse juures saab teha ka vajalikke inglise keele ja akadeemilise taseme teste TOEFL, TOE C, SAT, ACT, RE, LSAT . Aidatakse ka testideks valmistuda. Ühtlasi korraldatakse kursuseid ja koolitusi, et toetada edukat kandideerimist: akadeemilise

Akadeemiline vabadus Eha Tederi sõnul on USA-s õppimise suurim eelis sealne suur akadeemiline vabadus. Tudengid saavad võtta aineid, mis neid just kõige enam huvitavad, samuti saab igaüks ise endale sobiva õppekava koostada. Princetoni ülikoolis õppinud Siim Sikkuti sõnul aitab selline akadeemiline vabadus ennast, oma tugevusinõrkusi, huvisid ja sihte parimal moel tundma õppida ja arendada. „Suurim kasu minu jaoks on olnud sealt saadud analüüsi- ja töövõime. Sealne haridus on üles ehitatud nii, et panna sind mõtlema ja süüvima asjade sisusse ja argumentidesse, eesmärkide ja teadmiste nimel pingutama.”

Massachusettsi tehnoloogiainstituudis tudeeriv Kristjan Eerik Kaseniit ütleb aga, et kui ta poleks M T-i kandideerinud, poleks ta ilmselt kunagi Nobeli preemia laureaadi keemialoengus istunud ja juba rebasena n-ö päris teadusmaailma sisse hüpanud.

Lisainfo: www.eac.ttu.ee

Balti-Ameerika Vabaduse Fond ühendab Baltimaid ja Ameerika Ühendriike Balti-Ameerika Vabaduse Fond (BAFF) pakub Balti riikide residentidele kolme eri stipendiumiprogrammi ja iga-aastast novaatorlusauhinda. Eesmärk on arendada kodaniku-, äri- ja teadusjuhte ning edendada Eesti ja USA vahelist koostööd. akalaureuseõppe viimase aasta tudengitel, magistri- ja doktoriõppe tudengitel ning hiljuti ülikooli lõpetanutel on võimalus esitada taotlus AFF-i praktikaprogrammile Professional Internship Program. Parimad kandidaadid saavad võimaluse kuni 2-kuuliseks praktikaks Ameerika Ühendriikide juhtivates ettevõtetes. AFF pakub lisaks kuni 30 000 US suurust aastastipendiumi,

mis katab tervisekindlustuse, reisi- ja elamiskulud.

Kogenud teadlased ja teadusuurijad saavad õpetlaste stipendiumiprogrammi Research Scholar Program vahendusel viia USA parimates ülikoolides ja teaduskeskustes läbi kuni aastapikkuse uurimuse. Kuni 60 000 US suurune aastastipendium katab reisi- ja elamiskulud ning perekonna ülalpidamise.

USA ülikoolide magistri- või dok-

toriõppesse vastu võetud tudengitele on avatud AFF-i teaduskraadi taotleja stipendium Graduate Scholarship, mille suurus on kuni 2 000 US aastas, kattes õppe-, majutuse- ja toitlustusekulud.

AFFi stipendiumiprogrammidesse sisenemiseks peavad kandidaadid ilmutama kõrget motivatsiooni ja tahet oma kodumaad arendada. Stipendiumi saamiseks peavad kandidaadil olema AFF-i väärtuste ja missiooniga sobivad individuaalsed erialased eesmärgid, võime tegutseda USA-s oma maa kultuurisaadikuna, juhioskused ning hea inglise keele oskus.

Kõigilt programmis osalejatelt nõutakse programmi lõppedes kodumaale naasmist vähemalt kaheks aastaks. Selle aja jooksul saavad nad kasutada omandatud

teadmisi ja kogemusi kohaliku äri-, teadus- või poliitilise keskkonna edendamiseks.

Alates AFFi käivitamisest 20 0. aasta sügisel on praktika-, uurimistöö- ja õppestipendiumi saanud kokku 78 isikut kolmest alti riigist, nende seas 22 eestlast.

Eesti tudengit ja bakalaureusekraadi põhjal teaduskraadi omandajat on välja valitud programmi Professional nternship raames, ühele on määratud raduate Scholarship’i ja kolmele teadlasele on määratud Research Scholar’i stipendium.

AFF on ühtlasi ka üks EestiAmeerika Novaatorluspreemia Estonian-American nnovation Award) organiseerijaid. Preemia määramise konkursil võivad osaleda Eesti ettevõtted, kes teevad

sidusat koostööd USA organisatsioonidega ning arendavad ettevõttes uuendusi. Esimene konkurss toimus mullu ning võitja – Eesti ettevõte rabCA peakontoriga ostonis algselt käivitati Tartus ning selle arendusmeeskond tegutseb tänini Eestis – pälvis 0 000 euro suuruse arendustoetuse. Teise koha ja 000 eurot sai Tartu ülikooli füüsikainstituut.

Balti-Ameerika Vabaduse Fond Fond rajati 20 0. aasta sügisel missiooniga rikastada ja arendada Ameerika Ühendriikide ning Eesti, Läti ja Leedu vahelisi sidemeid haridus- ja vahetusprogrammidega, keskendudes majanduskasvule ja demokraatlike protsesside edendamisele. Fondi põhieesmärk

on USA ja alti riikide koostöösidemete nähtav tugevdamine.

Täiendav teave alti-Ameerika Vabaduse Fondi, stipendiumiprogrammide, osalejate ja vilistlaste kohta on veebiaadressil: www. alticAmericanFreedomFoundation.org Kontaktisikud: Ilze Doškina AFFi programmide piirkondlik juht Tel: 3 6 03 2 0, mob: 3 292 2 E-post: idoskina@ciee.org is i s AFFi programmikoordinaator Tel: 3 6 03 2 0, mob: 3 263 6 E-post: jmicans@ciee.org

8 | AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS

Seebikarbiralli paneb kujutlusvõime tööle Foto: Filipp Mustonen

Kuue aasta eest alustas loomingulise arengu ja vaba aja veetmise keskus Gagarin Narvas populaarse seebikarbiralli traditsiooni, mille sünnimaaks on USA. Kaire Talviste Möödunud sajandi kolmekümnendate algusest korraldatakse USA-s võistlusi, kus omavahel võtavad kaldtrassidel mõõtu mootoriteta autod või vankrid.

Neid võistlusi kutsutakse seebikarbiralliks (Soap Box Derby), sest esimeste mikroautode kereks olid puukastid, mille külge olid kinnitatud rattad.

Aja jooksul on autode välisilme märgatavalt paranenud, samuti on laienenud ürituse haare. Selliseid võistlusi korraldatakse juba ka paljudes Euroopa riikides, sest tegu on loomingulise ja kujutlusvõimet rakendava spordiüritusega.

Esimene seebikarbiralli korraldati Narvas kuue aasta eest. „Algatus tuli juhuslikult. Nägime internetist selle kohta videoid ja fotosid,” meenutab korraldaja Jüri Raud Gagarini keskusest.

Et rahvale see ettevõtmine meeldib, näitab iga aastaga kasvav osalejate arv. Kui alustati 3 masinaga, siis üle-eelmisel aastal oli kohal juba 32 alust. Väikese tagasilöögi andis möödunud aasta, kui üritust ei korraldatud.

Tänavusele rallile registreerus 22, ent kohale tuli osalejat. Ürituse geograafiline haare aga oli juba märgatavalt laiem: oma masinaid

tutvustasid nii hiidlased, pealinlased, Kohtla-Järve kui ka Jõhvi inimesed. Auhinna said kõige originaalsem ja tehnoloogiliselt keerukam masin ning kõige noorem osaleja, nelja-aastane tüdruk Tallinnast. Varem anti auhind ka kõige kiiremale, ent sellest on ohutuse eesmärgil loobutud.

Jüri Raud leiab, et järjepidevus on sellise ürituse korraldamisel väga oluline, sest masina ehitamine nõuab aega. Nii on juba paljud hakanud tulevaks aastaks sõiduvahendit meisterdama.

Kel nüüd kujutlusvõime tööle hakkas, peab arvestama, et auto konstruktsioonile esitatakse kolm nõudmist: sel ei tohi olla mootorit (auto veereb kaldtrassidel), sel peab kindlasti olema rool, et saaks pöörata ning pidurid, et masin seisma saada. Teretulnud on autode omapärane väljanägemine.

Korraldajad kutsuvad kõiki, kellele meeldib tehnika, konstrueerimine, sport, hea tuju, uued sõbrad ja meeldejäävad peod, üritusest osa võtma. Osaleda võivad perekonnad, sõpruskonnad, autokojad ja tehniliste klubide meeskonnad üle Eesti.

Rallit on aidanud finantseerida USA saatkond, Narva linnavalitsus ja palju ettevõtjatest sponsoreid.

USA saatkonna esindus Soap Box Derbyl Narvas

Üheksa aastat tihedat koostööd jazzmuusika vallas Anne Erm Festivali Jazzkaar peakorraldaja Jazzkaare koostöö USA saatkonnaga on kestnud aastast 993.

Ligi paarikümne aasta jooksul on eesti kuulajad saanud hea ülevaate Ameerika jazzist. Eestis on kontserte andnud ligi 80 kollektiivi, kelle seas on nii legende kui ka noori talente. Paljud muusikud, nagu Darmon Meader, John Scofield, Will Calhoun, obb McFerrin jt, on kohtunud ka eesti noorte jazzmuusikutega, andnud siin meistriklasse ning jaganud oma kogemusi. Mitmed neist, nagu Ra Anderson, Frank Forster, ave Liebman, Napoleon Maddo , ritt uentin jt, on teinud koostööd Eesti kollektiividega, mille tulemusena on sündinud uus kvaliteet, uued ideed ja sidemed.

Suurtest legendidest on tänu USA saatkonna toetusele käinud esinemas Charles Llo d, Al i Meola, Al Jarreau, Dianne Reeves, obb McFerrin, Pa uito De Rivera, George Duke jt. Ja mõned eriti armastatud artistid,

Anne Erm nagu Charles Llo d, on esinenud korduvalt. Charles Llo diga on Tallinna jazzifestivalidel eriline suhe, sest tema kvartett oli 96 . a esimene Ameerika jazzikollektiiv, kes pääses Nõukogude Eestisse.

Tallinna Kalevi spordihalli tuldi teda kuulama ka Moskvast ja Leningradist ning tollase salvestuse põhjal valmis USA-s heliplaat, mille kaanepilti raamisid Eesti lipu värvid! Charles Llo d annab jätkuvalt kontserte ja on üks USA jazzi suurkujusid, kes igal võimalusel ütleb häid sõnu Eesti kohta.

Kõik need tuntud muusikud ja kollektiivid – Roscoe Mitchell, M ra Melford, Joe awinul S ndicate, Ra Anderson, New ork Voices, Thomas Chapin Trio, Char-

les Llo d, Frank Foster, ennis Rowland, ela Fleck, Victor aile and, Eliane Elias, Mike Stern, Joe eFrancesco, M-Pact, Take 6, Richard ona, Chico Freeman, iane Schuur, rad Mehldau, Michel recker, John Scofield, ianne Reeves, ee ee ridgewater, Archie Schepp, And e , Angeli ue Kidjo, Al iMeola, ave ouglas, Pa uito ’ Rivera, Angie Stone, Al Jarreau, George Duke, obb McFerrin, Lizz Wright, Rudresh Mahanthappa jt – on viinud sõnumi Eestist maailma.

Tänu sellele võib meie festivali, Tallinna ja Eesti kohta lugeda ja kuulda palju kiidusõnu. Koostöös USA saatkonnaga on õnnestunud festivalile kutsuda ka mitmeid USA jazziajakirjanikke mainekatest väljaannetest, nagu own eat, JazzTimes ja All about jazz.

Aastatega on Jazzkaarel kujunenud usalduslik ja tihe koostöö USA saatkonna töötajatega, kes on alati valmis kaasa mõtlema ja aitama tutvustada Eestis Ameerika kultuuri, mille üheks oluliseks ja silmapaistvaks osaks on jazzmuusika.

Film on USA üks olulisemaid kultuuriekspordi artikleid Tiina Lokk PÖFF-i korraldaja USA saatkond Eestis oli riti Nõukogu kõrval üks esimesi, kellega hakkasin 990-ndatel suhtlema.

Saatkonna taasavamisele 992. a järgnenud aastal algas kohe koostöö. Kaugelt enne festivali ellukutsumist. Toona oli mul filmilevi ettevõte Filmima , näitasime filme nii Tallinna Kinomajas kui ka Lätis ja Leedus. Filminädalaid ja väiksemaid festivale korraldasime aga ainult Eestis.

Kõik oli uus – situatsioon ise: koostöö saatkonnaga ja veel maailma ühe mõjuvõimsaima riigi saatkonnaga! Mida teadsin mina toona diplomaatiast ja etiketist?! nneks pärines minu lastetuba esimesest Eesti Vabariigist, mida rikastasid ema vene aadlisoost sõbrannad.

Kõik see moodustas piisavalt tülika kombinatsiooni minu lapsepõlves, ent tuli ootamatult kasuks 990ndate alguses, kui tuli suhelda saatkondadega, käia vastuvõttudel ja suhelda inglise keeles.

Rahvusvahelisest autoriõigusest ei teadnud ma midagi, see tuli

Tiina Lokk omandada käigupealt. Lahendada tuli küsimus, kuidas näidata vanu filme USA autoriõigusi rikkumata.

Filmid said näidatud ja nõnda algas meie sõprus. Tänaseks juba ligi 20 aastane koostöö USA saatkonnaga on muutunud nii orgaaniliseks ja

sujuvaks, et on raske elu ilma selleta ette kujutada. Mind on alati lummanud saatkonna töötajate professionaalsus, korrektsus ja vastutulelikkus. nneks on film USA üks olulisemaid kultuuriekspordi artikleid ja ma ei tea saadikut, rääkimata kultuuriatašeedest, kes poleks õhinaga löönud kaasa ükskõik millisele meie hullule ideele.

Kahjuks pole realiseerunud meie ühine unistus tuua siia mõni Ameerika filmistaar – ei piisa siin meie ja nende rahakoti sünergilisest ühinemisest.

Kui Filmima i aegu piirdus koostöö enamasti filminädalate organiseerimisega, siis nüüd on suur osa PÖFF-il ja TARTUFF-il linastuvatest USA filmidest festivali programmis tänu USA saatkonna finantsabile.

Kõige soojemad tänusõnad neile ja ühtlasi ka kõigile kultuuriatašeedele ja suursaadikutele läbi aegade ääretult meeldiva koostöö ja toetuse eest. Ma ei liialda, kui ütlen, et PÖFF on selline, nagu ta on suuresti tänu Eestis resideeriva diplomaatilise korpuse soojale ja järjepidevale toetusele. USA saatkonnal on selles olnud oluline roll.