Ärileht, mai 2010

Ain Hanschmidt: aeg on raha tagasi teenida Pank küsib aastas 800 krooni teenustasu # Miks müüakse Eestis kehva toidukaupa? # Meie farmerid lõikavad mustmullastepis kasumit # Eesti firma hakkab lennukeid käivitama

HIND 25 KROONI

KOLMAPÄEV

12. mai 2010 NR 4

Tallinki suuromanik Ain Hanschmidt ütleb, et nüüd on laevaliinid paigas, suured investeeringud tehtud ning aeg raha tagasi teenida ja laenud maksta. Tallink on mõelnud seilata ka soojematel vetel, kuid praegu on need mõtted maha maetud. Loe •• LK 4–7

ILLUSTRATSIOON: HILLAR METS

Jalgupidi okastraadis Aprilli lõpp ja mai algus tõi ridamisi uudiseid suurtest tehingutest, mis on kõik jalgupidi kuidagi okastraati kinni jäänud.

Jutt käib Eesti Energiast, Estonian Airist ja Kalevi šokolaadivabrikust. Kahe esimese puhul pole selge, mida riik üldse teha tahab.

Elektrifirma börsikavale ajas Reformierakond järsku sõrad vastu. Tundub, et asi triivibki selles suunas, et enne valimisi rohelist tuld riikliku energiahiiglase esmaseks aktsiaemissiooniks küll ei vilgutata.

Segane lugu on ka rahvusliku lennukompanii Estonian Airi riigistamisega. Kui panna Estonian Airi teema mõõtkava peale, siis ühelt poolt on kogu see värk liiga suureks puhutud. Lennuühendus maailmaga on Tallinnal olemas ilma Estonian Airita, ilma Lufthansata, ilma Finnairita, ilma easyJetita või mis iganes lennukompaniita, sest loodus tühja kohta ei salli. Kuid teiselt poolt on Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas 43 protsenti ja seda pole sugugi vähe.

Mingil põhjusel ei ole riik ja SAS aktsionäride leppele suutnud allkirju saada, kõik väljahõigatud vekslid kukkusid ka eellepingu osas. Laua peal on küll kava, et riik kasvataks aktsiakapitali laiendamisega oma osaluse 66 protsendi peale ning SAS-i oma väheneks 34 protsendi peale. Segaseks jääb Cresco saatus, kellele kuulub praegu Estonian Airist 17 protsenti. Tundub, et riigi eesmärk on Cresco omanikeringist lõplikult välja lükata. Teatud signaali annab selleks asjaolu, et SAS peab läbirääkimisi ka Cresco osaluse nimel. Samuti on SAS Groupi eelmise aasta aruandesse peidetud fakt, et SAS on maha kandnud 52 miljoni Rootsi krooni väärtuses Cresco kohustusi. Milliseid kohustusi, seda osapooled miskipärast kommenteerida ei taha.

Kalevi magusavabrikuga on sama segane seis. Suurel pressikonverentsil istusid reas küll nii müüjad kui ka ostjad, ent probleem on selles, et Kalevi aktsiad on arestitud. See tähendab, et kommivabriku müümine on praegu võimatu. Kas ennast avalikkusele ostjatena julgelt tutvustanud norrakad hakkavad ise otse klattima, et aktsiatelt arest maha saada ja vabrik üle võtta?

Küllap just maikuu toob arenAndres Eilart guid kõigi nende kolme ettevõtte ärilehe toimetaja saatuse osas. 1

Jaanus Piirsalu farmeritest •• LK 8–9

Eesti farmerid lõikavad Venemaa põldudel kasumit

Mikk Salu kaubandusest •• LK 14–15

Poodides muutub valik järjest kehvemaks

Henrik Ilves korruptsioonist •• LK 10–11

Korruptsioon rõhub Lätit kivina kaelas

Andres Reimer lennundusest •• LK 12

Eesti firma toidab lennukeid elektriga

Kristi Vahemaa spordirahast •• LK 22–23 Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, rg-kood 10138194 Vastutav väljaandja ja peadirektor: Mihkel Reinsalu, 680 4400, peatoimetaja: Lea Larin, 680 4400. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval.

Hind üksikmüügis: 25 kr Hind tellides: üks number 19,90 kr.

Eesti Päevalehe äripaketi ja tööpäevapaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt.

Tellimine: 680 4444, klienditugi@epl.ee

Kes kühveldavad sporditööstusest kõige suuremaid summasid?

© Ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite, k.a päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklite suhtes autoriõiguse teostamine, s.h nende edastamine ja reprodutseerimine ilma Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Kopteriliin lõpuks ka Peterburi?

Kas varem kopterifirmat Copterline vedanud ja nüüd uuesti Tallinna-Helsingi kopteriliini avada plaaniv Tõnis Lepp sihib järgmise sammuna taas Peterburi liini?

Lepp jätab otsad lahti. „Mul ei ole praegu midagi sel teemal kommenteerida ega vastata,” märkis ta. „Tuleme esmalt ikkagi Tallinna-Helsingi liiniga välja.”

Lepp tahab Eesti-Soome lennuliini avada tänavu, täpsemalt peaks plaan paigas olema maikuu keskel. Hiljuti pankrotistunud Copterline lõpetas liinilennud 2008. aasta detsembris. Pärast seda on Tallinna-Helsingi kopterilii2 12. mai 2010

nil valitsenud vaikus.

Peterburi liini temaatika on ikka aeg-ajalt üles tõusnud. Viimati räägiti sellest 2008. aastal, kui Copterline haudus plaani alustada lende marsruudil Tallinn-Helsingi-Peterburi. Elab ju Peterburi n-ö majanduspiirkonnas umbes kuus miljonit inimest ja aastas külastab linna viis miljonit turisti.

2008. aastal jõudis asi isegi nii kaugele, et uue liini avamiseks kavatseti soetada 24-kohaline moodne helikopter, mille hind küündinuks 250 miljoni kroonini. 1 ÄL

Erik Müürsepp tööturust •• LK 18–19

Itimehe käte järele on alati nõudlust

Majandus graafikutes ••

VT ÄRILEHTE

Ärilehe graafikud ja illustratsioonid on teinud Alari Paluots

Pank võtab aastas 800 krooni teenustasudeks Euroopa Komisjoni tellitud ja möödunud aastal valminud pangandusuuringust selgub, et Eestis kulub keskmisel pangakliendil arvelduskontole ligi 800 krooni. Üllatav on see, et läbi aegade on Eesti pankasid kirutud just eeskätt võrdluses Rootsiga. Uuring aga sellist võrdlust otseselt välja ei kannata, sest Rootsis nopivad pangad ühelt keskmiselt kundelt aastas teenustasuks 970 krooni. Soomes aga veelgi rohkem – ligi 1630 krooni. Päris hull on aga meie lõunanaabritel, sest keskmine lätlane peab pangale loovutama 1800 krooni. Selle näitajaga on Läti Euroopas 27 uuritud riigi võrdluses üsna ladvikus – viiendal kohal.

Rahast päris lagedaks teevad oma kliendi aga Itaalia pangahärrad, seal läheb keskmisel kliendil aastas teenustasuks umbes 4000 krooni.

Euroopa Komisjoni tervishoiuja tarbijakaitse peadirektoraat võrdles kokku 27 Euroopa riigi 224 panka. Eesti paikneb teenustasude poolest isegi vaata et rõõmustaval 23. kohal. Kuigi 800 krooni aastas tähendab iga kuu ligi 70-kroonist väljaminekut inimestele ja õitsengut pankadele.

Uuring tõi välja, et Eesti talutav koht pingereas põhineb eeskätt madalal aastatasul. Samal ajal vihjab uuring, et siinsetes pankades on suhteliselt kõrged muud ülekandeja kontotasud.

Eesti kuulub küll riikide rühma, kus eelistatakse e-makseid, mida on koguni 82% maksete koguarvust.

Samal ajal jääb meil tehingute arv ühe kliendi kohta Euroopa keskmisest väiksemaks. Euroopa Komisjoni raport tõi välja, et pankade põhitariifid erinevad riigiti suisa mitu korda ning see on sektor, mida peaks Euroopas ühtlustama.

Euroopa panganduses üldiselt on probleemiks osutunud pädev info jagamine pangateenuste ja -toodete kohta. Eksliku nõustamise tõttu kannavad euroliidu pangakliendid igal aastal kuni 470 miljardit krooni kahju. 1 Andres Eilart

TEENUSTASU AASTAS KROONIDES 3959

Itaalia

2786

Hispaania

2410

Prantsusmaa

2191

Austria

1800

Läti

1628

Soome

1612

Suurbritannia

1565

Sloveenia

1487

Tšehhi

1393

Saksamaa

1330

Küpros

1299

Rumeenia

1283

Iirimaa

1189

Ungari

1158

Slovakkia

1158

Taani

1142

Poola

1127

Malta

970

Rootsi

908

Belgia

892

Luksemburg

845

Kreeka

798

EESTI

720

Holland

704

Portugal

548

Leedu

423

Bulgaaria

Tallinna restoranid püüavad Michelini tärne Väidetavalt käisid Michelini inspektorid hiljuti mitmes Tallinna tipprestoranis. Salapärased hindajad olevat väisanud Kolme Õe restorani Bordoo, Chedit ja restorani Ö. Ilmselt langetatakse otsus juba sügisel.

André Michelini eelmise sajandi algusest algatatud söögikohtade hindamine jõudis tärnide jagamiseni 1926. aastal. Üks tärn tähistas sellest peale head söögikohta. Veelgi kõrgemat kvaliteeti näitavad teine ja kolmas tärn lisandusid 1930-ndate alguses. Michelini tähe saamine on iga restorani jaoks nagu maapealse paradiisi saabumine. Balti riikides praegu sellist kööki pole, meile lähimad Michelini tärni teeninud restoranid asuvad Soomes.

Söögikohtade hindamine on

Michelini tähtede puhul rangelt salajane: hotelli või restorani peakokk võib vaid aimata ja oletada, millal on käinud salapärased inspektorid.

Michelini inspektorid reserveerivad laua või toa väljamõeldud nime all, maksavad ise arved ja peavad juba samal päeval oma kogemusest ja tähelepanekutest raporti kirjutama.

Inspektorid reisivad mööda maailma, keskmiselt einestab igaüks neist aasta jooksul 240 toitlustuskohas ja ööbib 130 hotellis. Toitlustusasutustes on hindamise aluseks eelkõige toidu kvaliteet, kuid tähtis on ka teeninduse tase, nõude ja söögiriistade kvaliteet ning söögikoha mugavus. Tärne antakse aga ainult toidu eest. ÄL

Inimesed ostavad jälle kinnisvara?

Hillar Tederi asutatud suur Venemaa poekett tuleb börsile Eesti suurettevõtja Hillar Tederi omal ajal asutatud ja nüüd Venemaa üheks võimsamaks kaubandusketiks kasvanud O’Key omanikfirma Dorinda Holding S.A. kavatseb Londoni börsi kaudu hankida vähemalt 300 miljonit dollarit (üle 3,5 miljardi krooni).

Venemaa ajalehe Kommersant andmetel leiab hüpermarketite keti O’Key aktsiaemissioon aset sel sügisel, selle korraldajateks on määratud VTB Kapital ja kurikuulus Goldman Sachs. Kavas on börsile tuua 15% ettevõtte aktsiatest.

Luksemburgis registreeritud Dorinda Holdingule kuulub lisaks poeketi operaatorile O’Keyle ka kinnisvarafirma ZAO Dorinda. O’Key poeketi väärtus hinnatakse 20–22 miljardi krooni suuruseks.

12

Poodide arv kahekordistub Praegu opereerib firma Venemaal 47 kauplusega, nendest 29 on hüpermarketid ja 18 supermarketid O’Key Ekspress. O’Key kauplused paiknevad nüüdseks Venemaa 12 linnas.

Eelmise aasta tulemuste järgi oli O’Key Venemaa kolmas jaekett müügituluga 67 miljardit rubla. Nii et tõesti võimas tegija.

Börsifirmana saab O’Key eeliseid, mis aitavad ketti veelgi suuremaks kasvatada – IPO-st saadava raha eest soovib O’Key kahe aasta

jooksul hüpermarketite arvu kahekordistada ja laenud tagasi maksta.

Kaubanduses on üks firma tugevuse näitajaid see, kui suur on tulu ühe ruutmeetri kohta. Selles arvestuses paistab O’Key vägagi silma.

Nimelt müüb O’Key ühe ruutmeetri kohta kaupa umbes 150 000 krooni eest, jaekett nimega Karussell 120 000 krooni eest ja Magnita 76 000 krooni eest.

O’Key kaupluseketi omanikud on praegu Dmitri Troitski, Dmitri Koržev ja Boriss Voltšek. Neist kahe esimesega asutas Hillar Teder Venemaal ka mahlafirma Multon, mis

HYPERMARKETS linnas asuvad poed

47

kauplust on ketil kokku

1,9

mld dollarit on poeketi turuväärtus

mõni aasta tagasi kauni kaarega joogihiiglasele Coca-Colale edasi müüdi. Teder teenis sellega kahe miljardi krooni ringis.

Paar aastat tagasi taandus Teder ka O’Key Venemaa ärist, müüs oma osaluse hinnanguliselt taas kuni kahe miljardi krooni eest ning keskendus kaubaketi arendamisele ja kinnisvaraprojektidele Ukrainas.

Näiteks ehitab Teder praegu Kiievis Dnepri kaldal kaubakeskust, mille kogupindala on 150 000 ruutmeetrit ehk ligi kolm Rocca al Mare kaubanduskeskust. Juba praegu seal avatud Auchani opereeritava

15

protsenti firmast läheb börsile

toidupoe pindala on vähemalt kolm korda suurem Eesti keskmisest poest. Varem on vihjatud, et juba esimesel aastal kavatseb Teder kaubanduskeskuse rendist teenida miljon krooni päevas.

Teder on ka Eestis suurejoonelisi kaubanduskeskusi ehitanud ja neid magusa raha eest edasi müünud.

Näiteks 1997. aastal ehitas Teder Tallinna Rocca al Mare kaubakeskuse, mille müüs 2005. aastal 780 miljoni krooni eest maha. Samasugune käekiri kordus Sikupilli kaubanduskeskuse puhul. 1 Andres Eilart

Selle aasta esimeses kvartalis tehti Harjumaal võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga 27% rohkem tehinguid, selgub kinnisvarabüroo Uus Maa aruandest. 1Partner Kinnisvara täiendab aga, et aprillis tehti juba 37% enam tehinguid kui mullu samal ajal ning kuuendiku võrra rohkem kui märtsis.

Kui võrrelda esimest kvartalit eelmise aasta viimase kvartaliga, siis tehti Harjumaal 25% vähem tehinguid, kuid see on tavaline, sest talvekuudel vajub kinnisvaraturg sügavasse unne. Uue Maa raportist tuleb välja kaks põhilist trendi: 1) odavamaid kortereid ostetakse välja suisa ilma laenuta; 2) hammast on hakatud ihuma suurte, kolme-neljatoaliste korterite peale, mille hind on üsna krõbe: suurusjärgus kolm miljonit krooni. „Eriti aktiivne on kesklinna korteriturg. Ostjate hulgas on järjest rohkem investoreid ja noori inimesi, kes pole enne laenu võtnud ja otsivad endale eluaset,” kirjeldab Uue Maa juht Mika Sucksdorff. „Kui ostjal on võimalik valida kallima korteri, aga korras maja ning odavama korteri ja mittekorras maja vahel, siis langeb kaalukauss kallima korteri poole.”

Eraldi tähelepanu pöörab aruanne suvepealinnas Pärnus toimuvale. Kuigi statistiliselt oli seal esimeses kvartalis näha 30%-st tehingute kasvu, oli tegelikult paljudel juhtudel tegemist hoopis nn ümberkantimisega, mitte ostu-müügitehingutega. 1 Ärileht

Reklaamtekst

Beweship: klient hindab paindlikkust ja mugavust 17-aastase kogemusega Beweship Eesti AS pakub alates maikuust lisaväätusteenusena ka tollilao teenust, et tagada kliendile võimalikult kvaliteetne ja mugav teenindus ühest kohast.

Ekspedeerimis- ja logistikaalaste teenuste pakkuja peaks suutma organiseerida kohapeale kõik kliendi kaubad üle maailma, need pakendada, markeerida, komplekteerida ja õigeks ajaks ettenähtud kohta toimetada. „Kliendi jaoks on oluline lisaks enda mugavusele teenuse ostmisel ka logistikafirma paindlikkus. Ekspedeerimine nõuab kiiret mõtlemist ja reageerimist, juhuks kui on vaja midagi ümber mängida, samuti on ekspedeerija kliendi esindaja, omades litsentse kliendi tollis esindamiseks,” selgitas Beweship Eesti tegevjuht Aare Sild.

Aastatega endale hea ja usaldusväärse partneri maine kindlustanud Beweship on klientide tellimuste õigeaegse, korrektse, turvalise ning kvaliteetse täitmise eest seisnud hea nii Baltikumis, Skandinaavias, Euroopas kui ka kaugemal. „Selleks, et klient saaks veelgi paremat teenust, avasime oma tollilao. Varem ostsime seda teenust sisse.

Kliendile tähendab tolliladu aja kokkuhoidu ning mugavust ehk kompleksteenust, meile aga uut algust, kuna üha enam kasvab kaupade tarnimine kolmanda maailma riikidest Jaapanist, Hiinast ja Indiast. Majanduse

elavnemise olukorras tuleb õigel ajal julgeda alustada uue teenusega,” sõnas Sild. Lisaks traditsioonilistele ladustamisteenustele pakub Beweship ka kaupade komplekteerimist ja laialivedu, olenemata seejuures saadetise kaalust ja mahust. „Vastavalt kliendi soovile koostame just temale sobivaima logistilise skeemi, säästes sellega tellijale nii aega kui ka raha. Meie klientide kaup liigub kiiresti ja turvaliselt sihtpunktidesse üle maailma. EEA üldtingimuste kohaselt võtame enda kanda kõik kaubatarnetega seotud esmased riskid ja kindlustused. Täiendavalt on võimalik vormistada kauba transpordi täiskindlustus usaldusväärsete kindlustusfirmade kaudu,” lisas Sild.

Kuna Eestil on parim geograafiline asend Euroopa Liidus, kust kaudu saab mugavalt oma kaupu Venemaale toimetada, on Beweship Eesti AS mõelnud tulevikus ka Venemaa peale. Euroopast tulevad kaubad saab ladustada Eestis, niikaua kuni Venemaa partner on raha maksnud ja kokkulepe kindel. „Nüüd, kus majandus hakkab taas toimima, on soodne asukoht meile väga oluline väljund, mille nimel tasub vaeva näha,” ütles Sild.

Whatever it may BE WE SHIP it!

Beweship Eesti AS •• Ekspedeerimise ja transpordiga tegelev OY Beweship AB asutati 1957. aastal Soomes.

•• Nüüdseks on OY Beweship AB kasvanud Soome suurimaks kodumaisel kapitalil põhinevaks ekspedeerimisfirmaks peakontoriga Helsingis ning harukontoritega Tamperes, Turus ja Vaalimaal.

•• Ühena esimestest Soome transpordifirmadest laiendas OY Beweship AB oma tegevust Baltikumi.

•• 1993. aastal alustas Tallinnas tööd Beweship Eesti AS. •• Klientide paremaks teenindamiseks on loodud tütarfirmad veel Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris ja Rumeenias.

•• Beweship Eesti AS pakub uksest ukseni kaubaveoteenust nii auto, lennuki kui ka laevaga.

•• Pakutakse professionaalset abi tolliprotseduuride läbimisel – nii kauba tollimiseks vajamineva dokumentatsiooni vormistamisel kui ka maaklerteenust; •• Firma laos on võimalik lisaks hoiustamisele kaupu kau ka pakkida, komplekteerida, sortida jne; •• Firma pakub võimalust vormistada kauba F transpordi täiskindlustus usaldusväärsete tra kindlustusfi rmade kaudu. kin •• Beweship Eesti AS osutab rahvusvahelist B kolimisteenust ja Eesti-siseseid kaubavedusid. kol •• Kontor: Pärnu mnt 154, 11317 Tallinn, K tel 372 650 0771, faks 372 650 3874, e-post bewe@bewe.ee e-p •• Tollija maakleriteenused: T tel 372 650 3862, faks 372 650 0775, e-post inga@bewe.ee e-p •• Transporditeenused: T tel 372 650 3873, e-post raivo.sikk@bewe.ee e-p •• Ladu: Ladu 32, Punane 42, Tallinn 13619, L tel 372 611 2787, faks 372 611 2786, e-post ladu@bewe.ee e-p

Kõi Kõigepealt jõuab kaup lattu, kust Beweship Eesti töötajad selle õiges koguses ja ajal tellijani töö saadavad, selgitab firma juht Aare Sild. saa 12. mai 2010 3

Andres Eilart andres.eilart@epl.ee

Linnahall oleks huvitav, hotelle teeme edasi, taksofirmasse paneme raha juurde, on Tallinki suuromaniku Infortari juhi ja Tallinki nõukogu liikme Ain Hanschmidti jutu resümee. Samal ajal on taandutud nii suurejoonelisest Lasnamäe linnakust, Estonian Airi ostust kui ka Kivimäe haigla projektist.

Ain Hanschmidt: Tallink on mõelnud ka soojematele meredele 4 12. mai 2010

Hanschmidt ütleb, et nüüd on Läänemere võimsaima laevakompanii Tallinki liinid paigas, suured investeeringud tehtud ja aeg raha tagasi teenida. Ta viitab, et Tallink on mõelnud seilata ka soojematel vetel, kuid praegu on need mõtted maha maetud.

•• Räägime algul hotellidest ja võtame ühe ajapiiri ka: kui pikk on Tallinki hotellikett viie aasta pärast?

Nojah, nüüd kohe hakkab see probleem pihta, et mida saab rääkida ja mida mitte.

•• Jajah, see jutt, et olete börsifirma… Visioonidest saab ikka rääkida.

Vaatame siis ajas tagasi. Aastal 2004 tegime esimese hotelli ja nüüd oleme tubade arvult Eestis juba kõige suurem tegija. Meil on kokku üle tuhande toa.

Riias avasime nüüd esimese hotelli. Kui see läheb hästi käima, siis teeme ka Riiga juurde spaa- ja konverentsihotelli nagu Tallinnaski.

•• Mingil ajal rääkisite eesmärgist teha kõikidesse Tallinki sihtkohtadesse hotell. Kas see kava on veel püsti?

On küll, vaatame tasapisi edasi ja otsime võimalusi. Helsingis olid meil pikalt läbirääkimised ja kõik oli väljagi valitud ja vaadatud, aga liiga kalliks osutus. Me ei jõudnudki kokkuleppele. Majanduslikult peab asi ikka ära ka tasuma, ei saa ainult päris heategevust teha.

•• Aga Stockholm?

Meiega arvestatakse seal küll, seal tehakse planeeringutki. Arvestatakse, et oleme seal hotellist huvitatud, oleme projekti kaasatud ja mitu korda vaatamas käinud. Aga hindadeni ei ole jõudnud ja midagi otsustatud pole.

•• Hästi, aga teie hotellikett viie aas-

ta pärast…

Raske öelda praegu... Ei hakka loopima, vaatame.

•• Majutusturg on praegu korralikult põhjas. Juba 2008. aastal oli näha, et asi kisub hapuks. Teil on olnud ikka kõvasti julgust ja tahtmist, et raskel ajal muudkui ehitada ja ehitada.

Kui tahad majandust tõsta, siis peab olema ka neid, kes julgevad teha.

Nagu kirjanduseski – peab olema kirjanikke, kes julgevad kirjutada.

Ega majandus iseenesest kasva, peab olema ettevõtjaid, kes tahavad riske võtta ja uutesse projektidesse investeerida, luua uusi töökohti ja panna raha sisse. Samuti on vaja pankasid, kes oleksid valmis kokkuleppeid sõlmima ja nii edasi.

•• Kas on juba näha, et Eestis-Lätis hakkavad hädad otsa saama? Valgust on tunneli lõpus näha?

Eks Eestis juba paistab. Lätis ka ju – kui aasta tagasi kartsid kõik, et Läti latt devalveerub, siis praegu ei räägi sellest enam keegi.

Kui tuua näide Tallinki vaatenurgast, siis Riia-Stockholmi liin pidevalt kasvab. Eelmisel aastal tuli Riia lennujaama kaudu 9% rohkem turiste, sadama kaudu aga koguni 40% rohkem. Riial on Euroopas enamiku kohtadega transpordiühendus olemas. Ja Riias on 6500 hotellituba, kuid see on ju suur linn. Näiteks Tallinnas on nõks alla 7000 toa, nii et potentsiaali on.

Turul on lihtsalt tarvis pidevalt midagi uut pakkuda. Eesti turismisektor on kasvanud eeskätt tänu sellele, et Tallink on investeerinud uutesse laevadesse. Ka Riia liinile oleme toonud uued laevad ja nüüd hotell...

•• Paar aastat tagasi rääkisite ikka sellest, et raskel ajal tuleb olla

ettevaatlik. Nüüd talitate risti vastupidi.

Ettevaatlik peab ikka olema. Ei ole midagi vastupidi.

•• Kontekst oli ikka see, et püksirihma tuleb koomale tõmmata.

Kõige hullem on see, kui üldse mitte midagi ei tee. Siis satud nagu kriisisituatsiooni. Pidevalt tuleb tegutseda, mitte alla anda. Kui kriis tuli, siis meie võtsime põhimõtte, et fookustame ennast perspektiivsetele projektidele, mis tuleb kindlasti ka lõpuni viia. Tegime ära taksofirma, Riia hotelli ja veel paar asja. Aga Lasnamäe city külmutasime, Nõmmel külmutasime Kivimäe haigla projekti, sest me ei leidnud investoreid ega kliente.

•• Kui pikaks ajaks on Tallinki city külmutatud?

Selle hetkeni, kui leiame partnereid ja huvilisi. Kui kinnisvaraprojekti teha, siis on ikka kundesid ka vaja.

•• Kas te üldse tegelete selle projektiga praegu või absoluutselt mitte?

Tegeleme ikka. Igas kvartalis käib keegi vaatamas ja räägime neid asju. Vanad kontaktid on olemas ja nad ise tegelikult võtavad meiega ühendust.

•• Mis sinna Kivimäele siis peaks tulema?

Momendil mitte midagi. Külmutatud. Muidu oleks sotsiaalobjekt olnud.

•• Pankadega saate hästi läbi?

Saame.

•• Väga hästi?

Ma arvan küll, tunnen ju panga siseelu. Tean ju, kuidas otsustamised seal käivad. Tutvusi on ka.

•• Mida euribor tegema hakkab?

Euribor hakkab järgmise aasta alguses tõusma.

•• On see järsk tõus?

Ei usu. See sõltub paljuski sellest, kuidas täpselt Saksamaa majandus, Euroopa majandus hakkab paranema. Seda ma ütlen küll, et intresside fikseerimisega tuleb väga ettevaatlik olla, sest ega seda tasuta ei tehta.

•• Nii et fikseerimine on täielik mõttetus?

Päris nii ka mitte, aga see on maru kallis. Tuleb vaadata, mis see maksma läheb.

•• Mida sa soovitaksid intresside fikseerimise poole pealt ühele keskmisele korteriomanikule?

Eks seda tuleb igaühel ise vaadata, mis hinda pakutakse ja kuidas see mängima hakkab.

•• Suhtled palju pankadega ja oskad kindlasti vahetult öelda, kas laenukraanid on jälle lahti läinud ja tingimused leebemaks muutunud.

Sada protsenti pole need kraanid kunagi kinni olnud.

•• 99 protsenti olid kraanid ikka kinni küll.

Jah, moodne majandus nõuab laenamist, siin ei ole midagi teha. Raharinglus on nagu vereringlus – kui selle kinni paned, siis hakkab organism kohe hääbuma. Olen pangadirektoritega kohtunud ja nad kõik räägivad praegu, et sellel aastal ei kavatse laenuportfelli kahandada.

Pigem suurendada. Ja see on positiivne, sest varem vähendati portfelle ju järsult. Pank on nagu konn – kahepaikne. Pank on n-ö kahe vereringega, üks on suur vereringe ehk laenamine ja teine vereringe ehk muud teenused. Kui ühe vereringe kinni paned, siis konn sureb ära. Kui paned laenamise kinni ja teenid ainult deposiitide pealt, siis natukese

aja pärast lähevad kliendid ära. Laenutoode on oluline ja pangajuhid on sellest nüüd aru saanud.

•• Siit-sealt on kuulda olnud, et pangad kavatsevad laenamist soodsamaks muuta, koguni kampaaniaid korraldada.

Mul oli hiljuti Swedbanki juhtidega ühine hommikusöök. Sealt koorus välja seisukoht, et laenamist tuleb suurendada. Tean, et ka teistes pankades tehakse ajurünnakuid samal teemal.

•• Millised uued projektid on Infortaril praegu töös, millised paberid laual?

Sellest on raske rääkida.

•• Ärme siis kõigest räägime, räägime ühest konkreetsemast…

Probleem on selles, et kui räägin välja, siis seda äri võib-olla ei juhtugi. Näiteks keegi segab või mis iganes. Vaikselt tuleb teha.

•• Millal tuleb uudiseid?

Ei tea. Tegutseme, töö käib. (Naerab – A. E.) •• Kas linnahall tuleks kõne alla, kui ameeriklased peaksid ära langema?

Oleme selles suunas palju tööd teinud. Tegime isegi eskiise, et kuidas oleks mõistlik seda projekti arendada. Panime palju raha sinna sisse.

•• Nii et huvi on endiselt olemas?

On ikka, sest linnahalli piirkond on ikka väga hea koht. Oleme seal kõrval juba olemas, meil on seal kaks hotelli. See kõik töötaks koos.

Meie mõte oli ka selline, et linnahall on vaid üks osa kvartalist konverentsikeskuse ja kontserdikeskusena. Ümberringi tuleb pakkuda muid teenuseid, et elu käima läheks.

Kui aknast linnahalli vaadata, siis avaneb ikka väga kole pilt. Ometi on

www.wuerth.ee see koht, kustkaudu saaks Tallinna merele kõige paremini avada. Nii et meie huvi on küll olemas.

•• Räägime nüüd konkreetselt: kui kaugel te Estonian Airi ostmisest olite?

Kus suitsu, seal tuld. Tuld oli ja suitsu oli ka. Oli küll huvi tol ajal.

•• Kas see „tol ajal” tähendab, et enam ei ole huvi? Suitsuvinet enam pole?

Ei ole. Ja praegu ei oleks meil enam finantseerimise võimalust. Tol hetkel oli olemas kompleksne lähenemine, me ei läinud sinna niisama rääkima. Täna enam ei ole.

•• Nii Infortaril kui ka Tallinkil on röögatu laenukoormus. Teeb see kõvasti liiga?

Moodne majandus on juba selline.

Omakapitaliga ei tee midagi ära, na-

turaalmajanduse stiilis ei saa.

•• Audiitorid kirjutasid üsna konkreetselt Infortari kohta, et raha pole ja lühiajalisi kohustusi on rohkem kui käibevahendeid.

Me peame oma igapäevast tööd tegema. Meil ongi võetud laenud ju pikaajalised investeeringud.

•• Saate hakkama?

Saame ikka, me ei kurda praegu. Asjad lähevad samm-sammult paremaks.

•• Läheme maa pealt merele, räägime Tallinkist ka. Mis lipu all Tallinki laevad liiguvad? Võtame jällegi viieaastase perspektiivi.

Nad on juba praegu nii erinevate lippude all: Soome, Rootsi, Läti, Eesti. Nad jäävad ka tulevikus erinevate lippude alla. Tallink on ju rahvusvaheline bisnis.

FOTOD: RENE SUURKAEV

•• Ja nii jääbki? Või on survet, et näiteks Eesti lipu all ei sõida mingil hetkel enam ühtegi laeva?

Survet ei ole. Selge on, et on riike, mis pakuvad reederitele veetranspordi arendamiseks soodsamaid võimalusi. Maksutoetuste ja muu najal. Isegi Läti… Aga see on rahvusvaheline äri, kui me sõidame Läti ja Rootsi vahet, siis peab laev ikka Läti lipu all ka olema. Ei saa sõita ainult ühe lipu all, pead vaatama, mis on majanduslikult mõistlikum. Soome ja Rootsi vahel sõites ongi nii, et üks laev on Soome ja teine Rootsi lipu all. Aga eks ametiühingud on tugevad ja ega kõik väga lihtne ka pole. Praegu samas näiteks küll ei näe, et me läheks peakontoriga Tallinnast ära. Kuigi meie põhiäri on Soomes ja Rootsis.

•• Millal Tallink uuesti kasumisse jõuab?

Praegu on eesmärk, et see majandusaasta oleks jälle kasumlik. Meie äri on sesoonne, põhiraha tuleb ikkagi suvekuudel.

•• Kui palju koondamised ja kärped Tallinki puudutavad?

Eks see on pidev protsess. Kogu aeg peab kulusid jälgima, aga selles mõttes kampaaniaid ei ole. Pidevalt peab ju jälgima, et ettevõte oleks efektiivne ja inimeste arv õige.

•• Tallink on üks neid ettevõtteid, mille töötajad miskipärast tihtipeale nurisevad, et küll ikka omanikud piitsutavad ja küll on karmid tingimused. Kuidas asjad tegelikult on?

Emori uuringute järgi on Tallink olnud mitu aastat järjest kõige populaarsem tööandja. Kindlasti on inimesi, kes nurisevad. Aga kindlasti on ka neid, kes on rahul. Tallink annab tööd ikkagi 6700 inimesele.

Suur firma – mõneti paratamatu.

Aga eks me kogu aeg üritame personalipoliitikat täiendada ja tundub, et suhted töötajate ja ametiühingutega ikka paranevad. Tundub, et läheb normaalselt.

•• Skandinaavias on ametiühingud ikka väga tugevad…

Ka nendega on võimalik koostööd teha, midagi hullu ju ei ole.

•• Töötate uute liinide kallal ka?

Praegu on kõik paigas. Suur investeerimisprogramm on läbi, selle käigus investeerisime kaks miljardit eurot. Praegu keskendume olemasolevatele liinidele, et need maksimaalselt toimiks.

•• Raha on tarvis tagasi saada…

Jah. •• Uusi liine siis enam ei tule?

Praegu ei ole küll päevakorras.

•• Ja laevad on nüüd ka selleks korraks ostetud?

Meil on üks tänapäevasemaid laevaparke. Laeval on oma iga, ta peab umbes 30 aastat vastu pidama. Tallinki laevade keskmine vanus on praegu alla kümne aasta, mujal maailmas on see üle 20.

•• Kas Tallink jääbki Läänemere firmaks või on rohkem ambitsiooni?

Hetkel ei ole uutele turgudele mineku plaani.

•• Mõtteid on olnud?

Ikka on olnud.

•• Soojad maad ja soojad mered?

Jah, ikka on selliseid mõtteid käinud, aga praegu pole.

•• Mille arvel te reisijate arvu kasvatate?

Investeeringute arvel – uued laevad.

Vaata, kui huvitav: kui pakud uusi tooteid, siis reisijate arv kasvab. Turistile tuleb uusi asju pakkuda, siis ta tuleb. Nii kui tõstad laevu liinidel ümber, siis kohe tuleb inimesi juurde. Niisama ei tulda Tallinna vaata6 12. mai 2010

ma. See on tänu meie investeeringutele.

•• Teie ärimudeli üks osa näib olevat inimeste kõigi vahenditega laevale meelitamine. Kinkekaarte trükite muudkui juurde?

Turunduses tuleb kasutada erinevaid võtteid. Laevapilet on umbes 24% tuludest, restoranid ja kauplused annavad üle 50% ja cargo umbes 25%. Inimene tuleb laeva peale ja arvestab ikkagi teatud summaga, mida kulutada.

•• Eks te olete mindki oma laevadel purupaljaks teinud. Paras püksinööp, kui laevalt maha astun.

(Edasine vestlus käib naeru saatel – A. E.) Sa ei ole ainuke.

•• Nii et teie omanduses olev Vaba Maa trükikoda muudkui töötab ja trükib kinkekaarte?

Töötab-töötab. See on turunduse üks osa, et erinevaid asju pakkuda.

•• Piletihindades on muutusi plaanis?

Ma ei ole spetsialist sel teemal.

•• Kuidas euro tulek võiks hindadele mõjuda?

Ametlik statistika on näidanud, et euro tulek ei ole hinnatõusu kaasa toonud. Aga kui ise käisid Saksamaal, siis kann õlut maksis varem viis marka ja hiljem viis eurot. Teenustele tuleb ilmselt hinnalisa.

•• Taksofirmadel läheb ka järelikult hästi, see on ju vesi teie veskile.

(Naerab – A. E.) •• Sa oled siis selgelt samas paadis nendega, kes aimavad hinnatõusu?

Mingi hinnatõus tuleb ikka, jah.

Päevapealt ehk mitte, aga lõppkokkuvõttes tuleb juurde.

•• Tallink ka – tubli Eesti meeste firma, aga laevadel on Soome hinnad…

Mis mõttes Soome hinnad?

•• No ega teie laeval ju alla viie euro õlut kätte ei saa.

(Naerab – A. E.) Nojah, nii ta on.

Nõudluse ja pakkumise vahekord…

•• Kuidas taksofirmal läheb?

Saavutasime oma eesmärgi. Tegime taksofirma sellepärast, et taksoteenus on turistile visiitkaart. Kui taksojuht tüssab, siis klient tuleb ikka hotelli sõimama: takso seisis ju hotelli ees! Me ise ju ka oleme näinud, kui nigel teenindus on taksofirmadel olnud. Taksojuhid sõimavad, keelduvad lühikestest sõitudest, kaardiga maksta ei saa, tšekki ei väljastata, varahommikuks tellida õieti ei saa. Sellise olukorra suutsime praegu murda, ka teised firmad on nüüd korrektsemaks läinud. Mingid suvalised taksod on ennast kollaseks värvinud, peavad meid eeskujuks.

•• Ma olen ise ka vist sattunud ainult paari taksojuhi peale, kes sõimamise asemel pakuvad tubli ja korralikku teenust…

Ostsime autodesse tipptehnoloogia.

Meil ei ole „kiisut”, keegi ei röögi eetris, vaid tehnika näitab, kuhu sõita.

•• Kas tagantjärele vaadates sellist tunnet pole, et oleks pidanud taksovärgiga vaiksemalt alustama? Kui vaadata teie parklat Pärnu maantee viadukti juures, siis see on ikka pidevalt lauskollane. Autod seisavad, tellimusi justkui pole.

Praegu on hoopis sedapidi, et tahame nii autojuhte kui ka taksosid juurde. Ostame masinaid juurde ja laieneme – taksojuhte on meil 130 kandis, aga tahaksime selle viia 200 juurde. Oleme pakkunud head teenust ja oleme nähtavad. Muidugi lootsime veel kiiremat tulekut, aga on OK algus olnud. Sõitude arvult oleme juba eesotsas – turuosa on juba üle 20%. 1

Tallinki ja Infortari võimsa investeerimisprogrammi käigus pandi püsti ka uus peahoone.

AIN HANSCHMIDTI EDUVALEM 3

1 mõte Ain Hanschmidt, mai 2010

1. Moodne majandus nõuab lae-

namist, siin ei ole midagi teha.

Omakapitaliga ei tee midagi ära, naturaalmajanduse stiilis ei saa.

Pank on nagu konn – kahepaikne.

Pank on n-ö kahe vereringega, üks on suur vereringe ehk laenamine ja teine vereringe ehk muud teenused. Kui ühe vereringe kinni paned, siis konn sureb ära. Kui paned laenamise kinni ja teenid ainult deposiitide pealt, siis natukese aja pärast lähevad kliendid ära. Laenutoode on oluline ja pangajuhid on sellest nüüd aru saanud.

Nüüd on aeg hakata raha teenima Umbes nii kõlab laevavägilase Tallinki järgmiste aastate suurim väljakutse.

Tallink on viimasel ajal metsikult investeerinud. Uued laevad, hotellid, taksofirma. Vara on ettevõttel küll 30 miljardi krooni eest, aga kopsakas on ka laenukuhi. Laene on ligi 18 miljardi krooni jagu, pikaajalisi laene nende hulgas pisut üle 16 miljardi krooni. Tallinki suuromaniku Infortari audiitorid olid viimast auditit tehes üsna närvilised, nimetasid, et lühiajalisi laene on selgelt liiga palju, ja viitasid, et see võib muret põhjustada.

Aga nüüd on suuremad investee-

ringud tehtud ja raha paigutada pole enam eriti tarvis. Lisaks on maha maetud (vähemalt esialgu) suurejoonelise Lasnamäe City arendus, Kivimäe haiglakompleksi projekt, lennukompanii Estonian Airi ost ja veel nipet-näpet.

Samal ajal hoiavad Tallinki-Infortari juhid silmad-kõrvad lahti nii hotellindusturul kui ka linnahalli saatuse puhul. Lätis võib hotellikett pikeneda, esimene majutuskoht võidakse ehitada ka Stockholmi. Üsna konkreetseks läks hotelliehitus vahepeal juba ka Helsingis. Tallinki omanikud on korduvalt maininud, et eesmärk on rajada oma ho-

tell kõigisse laevafirma sihtkohtadesse. Samuti on juba langetatud otsus, et tublisti tuleb laiendada ka Tallink Takso kollasekarvalist autoparki. Nii et rahakraani pole päris kinni keeratud. Aga nüüd lõpuks saab keskenduda põhilisele – raha teenimisele.

Tallink teenib praegu endiselt puhaskahjumit, aga see selleks. Oluline on, et firma laevadel seilab aastas üle kaheksa miljoni reisija. Ja veel olulisem, et näiteks 2008.–2009. majandusaastal oli ettevõtte brutokasum üle 2,5 miljardi krooni. See on märk, et kannatab korralikult teenida küll.

Tallinki jaoks on selle aasta kõige magusamad kuud alles ees: põhisumma kühveldatakse kokku just suvekuudel.

Tohutu laenukoorma kohta armastab üks Tallinki suuromanikke ja ekspankur Ain Hanschmidt elegantselt öelda: „Moodne majandus nõuab laenamist, ega naturaalmajanduse stiilis ikkagi ei saa.” Ja lisab, et Tallinki omanikud tunnevad pangahärrasid läbi ja lõhki ehk teisisõnu, pankadega osatakse hästi läbi saada. 1

12. mai 2010 7

Tallinn

Peterburi

EESTI

Jaanus Piirsalu jaanus.piirsalu@epl.ee

39-aastane Reimo Viisma juhib Venemaal nii suurt majandit, et kui ta tahab oma kõige kaugemale põllule minna, siis sõidaks justkui Tallinnast Viljandisse.

LÄTI

LÄÄNEMERI

Pihkva

PIHKVA OBLAST

LEEDU

VALGEVENE

Joakim Helenius on saatnud Eesti põllumehe mustmullasteppi kasumit lõikama 150 kilomeetrit, ütleb Viisma kõige kaugema põllu kauguseks 50 000 elanikuga Buguruslanist, kus asub Taani kapitalile kuuluva, kuid Tallinnas peakorterit pidava Trigon Agri suurim põllumajandusettevõte Venemaal. Ajavahe on seal Tallinnaga kolm tundi. Lähim suurlinn Samara asub 180 kilomeetri kaugusel.

Seal, sisuliselt Lõuna-Uuralite jalamil kamandab Viisma 40 000 hektaril teravilja kasvatamist ja kokku 4500-pealise veisekarja pidamist.

Põllumaad kavatseb Viisma laiendada isegi kuni 50 000 hektarini.

Eesti mastaapidega harjunud põllumehe jaoks on seda meeletult palju. Nõukogude ajal oli Eesti suurimate kolhooside pindala 15 000–20 000 hektarit, millest põllumaad oli umbes pool. Viismal on ainuüksi suurim põld juba ligi 900-hektarine. „Kombaini seal teises põlluservas enam ei näe, jääb juba kumeruse taha,” sõnab Viisma. „Ilmselt pole ükski eestlane kunagi nii suurt põllumajandusettevõtet juhtinud?” küsin. „Ilmselt ei ole küll,” vastab Viisma naerdes. Ameerika kohta andmed puuduvad.

Trigon Agri on oma põllumajandusettevõtet Orenburgi oblasti mustmullavööndis loonud 2007. aastast. Algul juhtis seda Buguruslanis Tarmo Virkus, aga viimased poolteist aastat Reimo Viisma.

Põllumajanduse võimalikkuse kohta Venemaal ütleb Viisma: a) „See on valus, et Venemaal täna veel korralikku viljahinda ei ole” ja b) „Piimatoodang ennast mingil juhul Venemaal ära ei tasu, sest see piima hind on täiesti olematu.”

8 12. mai 2010

„Miks siis on Trigon Agri Orenburgi oblastisse kahe aastaga investeerinud suurusjärgus miljard rubla (ligi 400 miljonit krooni), kui miski pole hea?” ei saa ma aru.

Viisma vastab, et lootus on selles, et see ei saa nii edasi jääda. „Venemaa põllumajandus peab tõusma, kus ta pääseb! Ega Venemaa ei taha ju seda näha, et ta peab leiba ja piima hakkama sisse ostma,” selgitab Viisma Eestis hästi tuntud investeerimispankuri Joakim Heleniuse loodud Trigon Agri loogikat.

Põllumajandusse investeerimine hakkab Venemaal popiks muutuma. Moskva majandusajakiri Ekspert avaldas hiljuti tabeli Venemaa möödunud sügise 32 suuremast investeerimisplaanist. Neist viis olid otseselt seotud põllumajandusega: kaks linnuvabriku kompleksi (investeeringud vastavalt 100 ja 70 miljonit dollarit), kaks piimafarmi (33 ja 30 miljonit dollarit, vastavalt 3300 ja 1200 lehma) ja üks seakasvatuskompleks (138 miljonit dollarit!). Nii et isegi Venemaa mõistes on Helenius ja Co täiesti arvestatavad tegijad, sest peale Buguruslani on neil Venemaal veel kolm suurt majandit (vt graafikut).

Venemaal on põllumajandusega tegelemine muidugi hoopis midagi muud kui Eestis. Mõned asjad tuleb seal endale kohe hästi selgeks teha, kui tahad olla edukas.

Näiteks piimatootmine. Buguruslani lehm annab Viisma sõnul Eesti kolleegist poole vähem piima.

Piimaliitri eest maksavad Samara ja Orenburgi tööstused 5–12 rubla (kaks kuni viis krooni). Talvel roh-

kem, suvel vähem. Kõva sõna oleks, kui saaks piimatootmise omadega nullis hoida, hindab Viisma.

Aga piimatootmisest loobuda ei saa, õigemini ei tohi, sest see on poliitiliselt oluline küsimus! Selle tegi kohalik võim Viismale kohe selgeks. „Kuberneri eesmärk on, et piimatoodang ei tohi mingilgi määral kukkuda ega ükski pea ei tohi väheneda,” ütleb Viisma. Järelikult tuleb lüpsta.

Plaane teeb rajoonijuht Kohaliku võimuga läbisaamine on Venemaal ükskõik mis alal A ja O. BuguruslanAgro nr 1 – nii kõlab Trigon Agri Orenburgi-ettevõtte nimi – maad asuvad laiali kolmes rajoonis.

Teist nii suurt põllumajandusettevõtet Viisma andmeil oblastis pole. Seetõttu on neil veidi kergem, sest võim suhtub nii suurde tegijasse pigem positiivselt.

Aga see ei tähenda, et kohaliku võimuga oleks lihtne.

Põllumajandus käib Venemaal endiselt oblastivõimu plaanide järgi. „Kohalik rajoonijuht teeb meile kõiksugu plaane. Umbes nii, et maisi tuleb külvata 4000 hektarit,” räägib Viisma. „Ma teen talle selgeks, et maisi me ei külva üldse, sest see pole kasumlik toode, aga ta vastab: te ei saa nii teha, sest oblastis on otsustatud, et te peate külvama! Ja räägib, et kümme aastat on juba nii külvatud. Me muidugi ei külva! Sellest nad üldse aru ei saa – kuidas nii, oblastis ju otsustati teistmoodi? Meie jälgime ju turgu, et mida on mõtet külvata.”

Aga nii kui on vaja mingit rahalist

Pihkva oblasti Dobrutši farmi juhataja Heiki Volver

UKRAINA

TRIGON AGRI ETTEVÕTTED VENEMAAL PÕHILISELT PIIMAKARJAKASVATUS PÕHILISELT TERAVILJAKASVATUS

Kohalik võim tegi kohe selgeks: piimatootmisest loobuda ei saa.

Lõuna-Uuralite jalamil kamandab eestlane 40 000 hektaril teravilja kasvatamist.

abi, siis on kohalik võim kohe kohal.

Edukatelt ettevõtetelt sotsiaalabiks raha küsimine on Venemaal tavaline asi. Palutakse toetada üritusi, ehitada koolile uus katus, soetada küladele linna sõitmiseks busse, osta lastele tuusikuid jne, loetleb Viisma kohaliku võimu soove. „Nende soovid on kohati nii suured, et see paneb ikka imestama,” lausub Viisma. „Ilmselt nad vaatavad, et imekombel tuli mingi investor ja nüüd tuleb temalt võtta nii palju kui võimalik ja nii kaua kuni veel saab.”

Viisma juhitav ettevõte teeb koostööd kaheksa endise kolhoosiga, kellelt renditakse maad ja hooneid.

Maad rendib Trigon Agri tütarfirma kas pikaajaliste, tavaliselt 49 aastaks sõlmitud lepingute alusel omavalitsustelt või lühiajaliste lepingute alusel endistelt kolhoosnikelt. „Maad kontrollimegi rendilepingute kaudu,” ütleb Viisma. Loomad on kõik Viisma juhitava ettevõtte omad, aga ka laudad renditakse.

Põldude kohta ütleb Viisma, et mustmuld peaks kindlasti andma kaks korda suuremat saaki, kui annavad Eesti põllud, pealegi väiksemate kuludega. Aga esialgu jääb saagikus Eesti keskmisele veidi alla. „Kui me tulime, siis osa põlde oli maha jäetud, teiste ettevalmistus oli väga nõrk. 15 aastat pole Buguruslani kandis ükski põld väetist näinud!” selgitab Viisma kehva saagikuse tausta. „Selleks aastaks on meie põllud esimest korda korralikult ette valmistatud. See peaks tulema näitav aasta, et mis on võimalik üldse nendelt põldudelt saada. Viies aasta

200 km Perm

Jekaterinburg

V E N E M A A Iževsk

Kaasan

Tšeljabinsk

Ufa

MOSKVA

Buguruslan Samara

PENZA OBLAST Penza

ORENBURGI OBLAST Orenburg

Saratov Trigon Agri Orenburgi regiooni direktor Reimo Viisma

Voronež

KASAHSTAN Volgograd

Astrahan

Stavropol Krasnodar

STAVROPOLI KRAI

Pihkva farmi tasuvuseks 10 aastat

GRUUSIA

Täielik ääremaa BuguruslanAgro keskmine palk on Viisma sõnul 7000–8000 rubla (2800–3200 krooni), mis jääb Venemaa keskmisele üksjagu alla, aga tegemist on ka äärealaga. Traktoristkombainer võib hooajal teenida 25 000 rubla (10 000 krooni) kuus, aga talvel istub miinimumpalgal.

Parimad lüpsjad teenivad umbes 9000 rubla (3600 krooni) kuus.

Hea tööjõu probleem on valus, tunnistab Viisma. Kõik tippspetsialistid, juristid ja raamatupidajad on ta toonud Samarast ja Orenburgist ning maksab neile 50 000 rublast (20 000 krooni) algavaid palku.

60 000–70 000 rubla (24 000–28 000 krooni) eest võid saada juba päris hea spetsialisti, väidab Viisma.

Kohalikud noored on enamasti küladest lahkunud. Need, kes ei taha olla traktoristid või loomakasvatajad. Siiski tunnistab Viisma, et kui pakkuda häid tingimusi, siis on noored hakanud tagasi tulema. „Nüüd võtsime tööle paar noort kohalikku agronoomi, kes lõpetasid just kooli ja kes on sellise veidi

on täitsa olemas selliseid inimesi, kes väga hea meelega teevad tööd ning ei varasta,” lisab ta jutule positiivsema noodi. „Nad saavad aru, et selle eest nad saavad palka.”

Ka juhtimisstiil peab Venemaa kolkas olema hoopis teine. „Pead andma kindla, kõva häälega käsu ja kindla tähtaja, millal peab tehtud olema,” õpetab Viisma. „Aga isegi kui midagi kokku lepid, siis sa ikkagi ei saa olla kindel, et see nii ka tehakse. Kindlasti pead pärast minema kontrollima.”

Teine asi – kui sa ootad, et inimesed mõtleksid ja tuleksid sinuga tiimina kaasa, siis seda Viisma sõnul eriti ei ole. Kolmas asi – planeerimine on täiesti tundmatu, kohalikud on harjunud elama ühe päeva korraga. „Eriti ei saada aru, et talvel peab juba arutama, mida me kevadel teeme,” räägib Viisma „Nad vaatavad, et praegu veebruar, siis tuleb veel märts, aprill, alles siis mai – mida me täna seda veel arutame, kui külv alles mais! Selline on nende reaktsioon.”

Venemaal on lihtsalt teistsugused kombed, aga raskused kompenseerib Reimo Viisma jaoks kindel teadmine, et põllumajandus peab hakkama Venemaal sisse tooma.

Paari aasta pärast tahab ta kindlasti lõigata mustalt mullalt korralikku kasumit.1

KASPIA MERI

MUST MERI

peaks olema juba täismäng.”

Põhiline on nisu, päevalilled, rukis ja mais. Eelmisel aastal müüs Viisma vilja 150 miljoni rubla (60 miljonit krooni) eest. Veel 30 000 tonni vilja seisis märtsis elevaatorites ja ootas paremat hinda. Kevaditi Venemaal vilja hind kerkib, pealegi oli eelmisel aastal põud (supersaaki saadi 2008. aastal). „Meil osa põlde kuivasid täiesti maha. Kolme kuu jooksul ei tulnud ühtegi tilka vett,” meenutab Viisma.

„võtma”. Lisaks polnud osas külades keegi viis aastat palka saanud. Elama aga pidi. „Lüpsja on harjunud võtma igal hommikul paar liitrit piima ja viima seda endale, emale, tädile – ühesõnaga kogu suguvõsale,” räägib Viisma. „Nad ei saa sellest kuidagi aru, et nüüd sa saad õigel ajal kogu oma palga kätte, aga see-eest ära enam piima võta. Sellest nad üldse aru ei saa. Enda arust nad mingit kurja ei tee.”

Teiseks on kõigil kohalikel kodus omad sead, lehmad, kanad-kuked.

Nad on harjunud võtma nende jaoks kolhoosi varudest sööta, vilja ja heina. Kohalikud ei pea seda varastamiseks, Viisma jaoks aga on see vargus.

Viismal ei jäänudki muud üle kui luua oma turvaosakond. Neli inimest sõidavad kahe autoga mööda rajoone ringi ja teevad lüpsile või silopanekule äkkvisiite. „Künni ja külvi ajal lihtsalt seisavad kõrval ja jälgivad,” selgitab Viisma. „Hooajal oleme isegi juurde palganud inimesi. Et nad näiteks vilja koristamise ajal jälgiksid, et kombaini viljapunker ikka tühjaks lastaks ja sinna midagi sisse ei jäetaks.” Õigupoolest on see muidugi üksnes varastamisvastane profülaktika, sest igal pool niikuinii ei jõua kõrval seista. Et mingilgi määral varastamist tagasi hoida, ütleb Viisma. „Aga

moodsama mõtlemisega,” räägib ta. „Vanemate agronoomide jaoks on kõik asjad uued, kõiki asju tehakse absoluutselt teistmoodi, kui nemad on harjunud. See väide on neil kogu aeg: aga me oleme eluaeg nii teinud, miks te arvate, et peab teistmoodi tegema?!”

Viisma sõnul panustab ta palju endiste kolhoosnike ümberõppesse ja koolitusse. Parimad käivad Saksamaal messidel. Aga Venemaa areneb nii kiiresti, et paljude lääne tootjate esindajad on nõus tulema kas või Venemaa kolkasse, et aga vaid oma tehnikat, väetisi ja muud sellist näidata ja kasutama õpetada. „Sealkandis on aeg seisma jäänud alates sellest, kui kolhoosid laiali lagunesid,” räägib Viisma. „Vanasti olid nad harjunud, et kui oli vaja, siis tegid igal juhul sada hektarit päevas külvi või taimekaitset, aga täna nad õnneks juba ikka vaatavad, et kui on 50 meetrit sekundis tuul, siis nad ei lähe põllule!”

Viisma rõõmustab, et pooleteiseaastase kogemusega võib juba märgata, kuidas osa kohalike tööharjumusi on hakanud paranema. „Ütleme, et 60 traktoristist 15 on juba sellised, kelle masin on puhas, kellest on näha, et inimene hoiab oma tööriista,” kirjeldab Viisma. „Järgmised 15 on sellised, kellele pead meelde tuletama, et tehku puhtaks. Ülejäänud 30 on siis sellised, keda sa pead jälgima. Osal on ikka selline arusaam, et palka ma saan selle eest, et hommikul üldse tööle tulin, ja kui ma midagi teen, siis peaksin juba preemiat saama.”

Paljud vanemad mehed aga keel-

TÜRKMENISTAN

duvad üldse uue tehnikaga töötamast. GPS-i ja arvutitega varustatud traktori ees löövad nad risti ette ega julge ligigi minna. „Noor ja tahtja õpib väga ruttu, ilma mingi küsimuseta. Kui ta veel tunneb ka, et ta saab hooaja eest väga head raha, siis ta teeb hea meelega tööd,” kinnitab Viisma.

Tõsine probleem oli Viismale algusest saadik olnud see, et kohalikud ei tahtnud teda eriti usaldada.

Ikkagi välismaalane. Pealegi kahtlasest Eestist. Pronkssõduri-lugu teab seal viimane kui üks inimene, lausub Viisma. „Neil on minusse selline suhtumine, et ah, jälle üks üritaja. Et neid on siin kogu aeg käinud, küllap korjate varsti oma tehnika kokku ja lähete jälle ära, aga meie peame siin edasi elama ja hakkama saama,” räägib Viisma. „Kas neil ei ole hea meel, et keegi on oma rahaga nende juurde tulnud ja mahajäänud põllumajandust parandama hakanud?” pärin. „Tihti nad, jah, nii ei mõtle,” tunnistab Viisma. „Aga kas kohalikele ei ole siis oluline, et üle aastate saavad nad iga kuu kindlal kuupäeval kokkulepitud palka?” uurin kohalike suhtumist. „Vaat see on neile väga oluline,” tõdeb Viisma. „Neil on tekkinud perspektiiv, nagu nad ise tunnistavad. Kindlasti on see elavdanud elu külades. Poemüüjad on meiega väga rahul!” Või veel!

Nagu luterlasele aamen kirikus on Viismale pidev töötajate kontrollimine. Kohalikud on aastakümnetega harjunud kolhoosi tagant

•• Kulub vähemalt kümme aastat, et investeeringud end ära tasuksid, väidab Pihkva oblastis Trigon Agri piimafarmi juhtiv Heiki Volver.

•• Volver on Gdovi lähedale piimafarmi rajamist juhtinud 2006. aastast.

Nüüdseks on farmis loomi kokku tuhande ringis, neist veidi üle poole lüpsilehmad. Kavas on suurendada lüpsikarja vähemalt 1200, võib-olla isegi 1600 loomani. Peale selle oleks veel sama palju noorloomi.

•• Esimest korda kasumisse – enne maksude mahaarvamist – kavatseb Volver jõuda selle aasta lõpuks. Kui farm hakkab ükskord täisvõimsusega tööle, peaks tootlust tulema 20 protsenti, loodab Volver.

•• Investeeringuid on Trigon Agri sellesse Pihkva oblasti kõige moodsamasse ja suuremasse piimafarmi kõvasti teinud: kompleksi ehitamiseks kulutati ligi 400 miljonit rubla, veel 100 miljonit nõudis tehnika, sisseseade ja loomade ostmine. Umbes 80 miljonit rubla kulub veel, kokku tuleb investeeringuid 550 miljoni rubla (üle 210 miljoni krooni) kanti.

•• Venemaalt palkas Volver ainult ehitajad. Kogu tehnika, loomad ja seemned 1300 hektarile sööda külvamiseks toob ta Eestist. On odavam ja kvaliteetsem.

•• Kui osta traktor Eestist ja maksta veel 20 protsenti tollimaksu, siis tuleb see ikka jämedalt võttes veerand miljonit krooni odavam kui Venemaalt ostes. Mis tahes tehnika on Venemaal suhteliselt kallis. Igal alal.

•• Volver meenutab, kuidas eelmisel suvel oli vaja ühe traktori käigukast ära vahetada. Traktorifirma esindus Peterburis ütles hinnaks 600 000 rubla ja tarnetähtajaks kaks nädalat.

Eestist sai sama kasti viie päevaga ja koos kõigi tollimaksudega läks see maksma üle kahe korra vähem.

•• Vähemalt maa on Pihkva oblastis veel õnneks üksjagu odavam kui Eestis, rõõmustab Volver. Kui Trigon Agri tütarfirma 2006. aastal maid kokku ostma hakkas, siis maksis üks

hektar vormistatud ja katastris maad 600 euro ringis. Praegu maksab hektar sellist maad 350–400 eurot.

•• Vormistamata maa on odavam. Kui osta kohalikelt põllumaa osak, mida neile 1990-ndate algul tasuta jagati, siis maksab hektar umbes 220 eurot.

Aga siis peab maa ise katastrisse vormistama ja see võtab vähemalt kuus kuud aega. Maa ostmisega Volveri sõnul suuri probleeme pole, sest söötis maad on ümberringi palju.

•• Kui oled aga põllumaa omanik, siis tuleb arvestada üht Venemaa omapära. Nimelt on prokuratuuril kohustus kontrollida, kas maad kasutatakse sihipäraselt. „Eelmisel aastal korraldas kohalik prokuratuur meile suure kontrolli,” räägib Volver. „Kõik põllud käisime läbi. Pretensioone polnud.” Sama hoolsalt kontrollib prokuratuur ka lautasid, et kõik ehitus- ja muud kõikvõimalikud nõuded oleksid täidetud.

•• Töötajatega erilisi probleeme polevat. „Ega inimestel pole vahet,” tunnistab Volver, kes enne Gdovi tulekut juhtis aastaid Hummuli Agrot. „Mul oli endises kohas joodikutega samamoodi probleeme kui siin!” Kolme aasta jooksul on Volver joomise pärast lahti lasknud kõigest kolm-neli inimest.

•• Töötajaid on Dobrutši-2 nimelises piimafarmis 38. Peale Volveri enda on Eestist veel peainsener ja lauda perenaine ehk peazootehnik. Keskmine palk on Volveri farmis suurem kui Buguruslanis – 14 000 rubla (5460 krooni).

•• Volver meenutab, et kohalikud ei saanud alguses aru, kuidas saab nii suures farmis töötada nii vähe inimesi. „Kui tulime, siis meile üritati igal pool selgeks teha, et meil on vaja vähemalt kolme veterinaari, hulka seemendajaid, mitut zootehnikut jne. Ma ei saanud aru, kuidas ma neile tööd peaksin leidma,” räägib Volver. „Kohalikud siiani tunnevad meile kaasa: peate nii palju tööd tegema ja isegi direktor peab ise kõik ära tegema.”

Jaanus Piirsalu 12. mai 2010 9

Korruptsioon rõhub Lätit kivina kaelas 17,3 14,6

13,3

13,8

12,1

12,8

10,7

12,2

10,6

14,1

8,8 10,5

10,3

7,0

9,9 8,1

6,2

6,0 4,8 PROTSENTIDES 2000

2001

2002

LÄTI 2003

2005

8,0

5,6

6,9 Allikad: Eurostat, Läti ja Eesti statistikaamet

EESTI 2004

10

7,8

Tööpuuduse määr, 15-64-aastased 2006

2007

2008

10,6

2009

2000

7,9

7,5

6,5

7,6 7,2

10

8,7 9,4

10

7,2

7,2

SKT kasv PROTSENTIDES 2001

2002

LÄTI 2003

2008

EESTI 2004

2005

2006

2009

2007

–3,6 –4,6

Henrik Ilves henrik.ilves@epl.ee

„Ilma „määrimata” ei saa siin riigi käest ühtegi tõsist lepingut. Ärikliima on siin umbes sama, mis Eestis oli 1990. aastatel.” Nõnda ütleb Joel Kalvik, kes viimased neli aastat on ajanud äri Riias. Tõsi, Kalvik annab välja reklaambrošüüri boutique’idele, mis ei ole sedalaadi äri, kus korruptsioonil pinnast leiduks. Kuid samal ajal on Kalvik Lätis tegutsevate Eesti ärimeeste kogukonna aktiivne liige, vahepeal täitis ta isegi sealse Eesti äriklubi presidendi rolli ning vabas vormis toimuvatel kokkusaamistel tuleb jutuks nii mõndagi. Üks selliseid lugusid kõneleb eestlaste juhitud veokite esindusest, kes pärast pikka punnitamist lõpuks käed alistumise märgiks üles tõstis ning Lätimaalt taanduma pidi – kui sa ei maksa õigele omavalitsusametnikule, siis ei saa sa isegi kooskõlastusi, et saada krunt ja sellele esindus püsti panna. Müügilepingute sõlmimine on aga juba omaette ooper, mille ettekandmisel kauba hind ja kvaliteet ei pruugi olla sugugi kõige olulisemateks nootideks. „Ja nii sõidavadki Läti politseinikud Volvodega,” muigab Kalvik. Ka Läti viimase aja kõige rohkem kõneainet pakkunud altkäemaksuskandaal, mis lahvatas märtsis, puudutab transporti – väidetavalt maksis Daimler Riia ametnikele miljoneid selle eest, et linnaliinidel vuraksid ringi just Mercedese bussid.

Nagu teadjad räägivad, on altkäemaks asjaajamise lahutamatu 10 12. mai 2010

Eestlased, kes Lätimaal äri ajavad, peavad riigi mudast tõusmise peamisteks takistusteks euroopaliku ärikultuuri puudumist ning kogu ühiskonda närivaid korruptsiooniskandaale. koostisosa kõigi valdkondade puhul, kus läheb kelleltki luba, kooskõlastust või muud allkirja vaja. Ka seal, kus eestlased Lätis aktiivsemalt toimetavad – ehituses, hotellinduses, toitlustuses, IT-hangetes.

Asi on läinud hullemaks Kui eestlastel on olnud viimaste aastate majanduskriisis millestki lohutust otsida, siis lõunanaabrite veelgi suurematel tuuridel pöörelnud majandusmull läks lõhki veelgi võimsama pauguga. Eestlased, kes Lätis äri ajavad, näevad riigi mudast tõusmise peamise takistusena just euroopaliku ärikultuuri puudumist.

Korruptsioon on Lätis igapäevane teema, mis murrab tipp-poliitikuid pea igast erakonnast ning mille kõrval meie maadevahetuse afäärid tunduvad poisikeste süütute vembutamistena. On raske ette kujutada, et USA Eesti-suursaadik võiks avalikult ning korduvalt meie ühiskonnale korrumpeerumist ette heita. Täpselt see on aga toimunud Lätis. Uudised altkäemaksu võtmises süüdistatud ametnikest või vasakule läinud avalikust rahast on Läti ajakirjanduses pea sama sage teema kui ilmateade ning riigi hea maine pärast muretsejate meelehärmiks ületavad need päris tihti uudisekünnise ka teistes riikides.

Kurioossel kombel ei saa altkäemaksudest ja riigi raha varastamisest Läti puhul rääkida kui sovetiaja mentaliteedist pärinevast jäänu-

kist – kogu maailmas korruptsiooni monitooriva Transparency Internationali andmete järgi on korruptsioonitase Lätis tõusnud just viimastel aastatel. Seega toitis raha taskusse pistmist hoopis majandusmull, mille kerkimisega kaasnenud probleemidega riik kas ei tahtnud või ei suutnud arvestada.

Tuntud näide, mida nii lätlased ise kui ka Lätimaal toimetavad välismaalased sealse rahade kõrvalepaneku kohta tuua armastavad, on Riias üle Daugava jõe ehitatav uus sild. Lätlased ise väidavad, et ruutmeetrihinda arvestades on kokku ligi 11 miljardit krooni maksva ehitise puhul tegemist maailma kõigi aegade kõige kallima sillaga. Samamoodi räägivad nad, et umbes viiendik silla ehitamiseks mõeldud rahast on läinud vasakule. „Väga palju on selliseid avalikke objekte, mille maksumuses on nii-öelda õhku vahel,” sõnab Kalvik.

Slaavi ärikultuur Hetkel rahapuudusel seisma pandud ehitise üle kamandab Riia läbi aegade esimene venelasest linnapea Nils Ušakovs. Poliitikuid ei armastata ühelgi maal. Ent ka eestlastel, kes on praeguse linnapea poliitmajanduslike taustajõududega kokku puutunud, ei ole midagi head selle seltskonna kohta öelda: tegemist on endaga rahulolevate rahameestega, kelle peamine, et mitte öelda ainus huvi on iseenda tasku-

–14

–18 te täitmine. Tõe huvides peab märkima, et altkäemaksuafäärid kimbutavad pea kogu Läti poliitilist spektrit, rahvusest olenemata.

Ent vene faktorist meie lõunanaabrite ärikliimas ei saa üle ega ümber. Riigi majanduslikus tuiksoones, pealinnas Riias elab teadupärast rohkem venekeelseid inimesi kui lätlasi. Venelaste osakaal on märkimisväärne ka suuri summasid pööritavas Ventspilsi sadamalinnas, mis on oluline nafta transiidikanal idast läände. Ja siit jookseb taas selge niit korruptsiooniskandaalide juurde, sest Ventspilsis pidas linnapea ametit Aivars Lembergs, kelle miljarditesse küündiva varanduse päritolu kohta on algatatud Läti küllap kõigi aegade üldse kõmulisim korruptsiooniprotsess.

On loomulik, et kui venelasi on Lätimaal palju, on ka nende osakaal äris suurem kui Eestis – ka näiteks Balti panganduse hiljutist uhkust ja hilisemat Läti majanduse kokkuvarisemise sümbolit Parexi panka kontrollisid venekeelsed ärimehed.

Ka Joel Kalviku tegutsemissfääris ehk moekaubanduse ja boutique’ide maailmas on põhiline suhtluskeel vene keel ja tema partneriteks-klientideks tihti vene rikkurite kaasad, kellele mees on poekese püsti pannud, et naisukesel igav ei hakkaks. „Ärikultuur on slaavilik kogu Lätis, aga eriti Riias. Vene raha liigub siin tõesti palju, sealhulgas kahtlemata ka hämara päritoluga raha,”

ütleb eestlane. Slaavilik ärikultuur tähendab ühelt poolt laia joont, teisalt sageli lubadustest mitte kinnipidamist või kohustuste täitmise edasilükkamist. „Kui arvele panna maksetähtajaks seitse päeva, võib olla üsna kindel, et selle ajaga ei juhtu mitte midagi. Arvestama peab vähemalt kolmekümne päevaga.”

Kümme aastat Lätis tegutsenud ehitusettevõtja, raudbetoondetailide montaažile spetsialiseerunud Vestok SIA bossi Veiko Juurma sõnul on Vene mõjud Lätis kahtlemata kõvasti tugevamad kui Eestis, ent selles ei pruugi alati vaid negatiivset peituda. „Mul on olnud siin kokkupuutumist ka selliste ärimeestega, kellel on kabinetis seina peal mitte Läti presidendi pilt, vaid ühe suurema riigi suure juhi oma. Samas tuleb öelda, et nende inimestega asjaajamisel mingeid probleeme ei tekkinud ja kõik läks äärmiselt korrektselt – erinevalt mõnedest lätlastest.”

Siiski püüavad eestlased seal, kus vähegi võimalik, omavahel äri ajada. Kui näiteks Eesti firma ehitab Riias maja, tarnib aknad-uksed sinna tõenäoliselt samuti meie ettevõte. Ühelt poolt läheb raha kaasmaalastele, teiselt poolt on nii mitmes mõttes kindlam.

Mõned korruptsioonijuttudest tüdinud lätlased ütlevad, et tegelikult pole nende koduõuel asi nii hull midagi ning igal pool, kus on mängus suured summad, liigub osa

neist hämaraid teid pidi. Riia aga on teadupärast Baltimaade ärikeskus.

Kuhu edasi?

Ka ehitusfirma Koger & Partnerid Läti osakonna juht Kristjan Mitt arvab, et eestlastel suurt põhjust lõunanaabrite suunas näppu viibutada pole. Jah, eestlastel on raske Lätis kohalikega konkureerida. „Aga eks lätlastel on Eestis ju ka raske,” pareerib Mitt. Jah, ehituses tehakse alapakkumisi, hiljem küsitakse raha juurde, käib mitmesugune sehkendamine hangetel. Kuid ka see on teema, mis Eesti ajalehtedest iga paari kuu tagant läbi käib.

Koger & Partnerid teeb Lätis korralikku käivet. Mullu oli see Eesti rahas 250 miljonit, tänavu loodetakse jõuda umbes sama summani. Mitt räägib, et tegemist on peamiselt euroraha eest ehitatavate infrastruktuuriobjektidega, ja möönab ka ise, et euroliidust tuleva raha puhul on aruandlus ja muu paberimajandus sedavõrd tummine, et sahkerdamist naljalt lubada ei saa. Nii-öelda kohalikul tasandil toimuvast Koger & Partnerid suurt ei tea. „Eks jutud korruptsioonist riigihangetel on siin kogu aeg. Aga eks sellist juttu räägivad ikka need, kes on kaotanud. Otsest ärategemist mina ei ole kohanud,” ütleb Mitt, aga lisab kohe: „Kuigi jah, üks ere näide siiski meenub – Merko ja Riia raamatukogu.”

Mäletatavasti saadeti Merko, õigemini selle Läti tütarfirma Merks, riigi ühelt magusamalt avaliku hoone ehituskonkursilt minema, sest Eestis on firma segatud skandaalidesse. Saulusest on saanud Paulus, ironiseerivad lätlastes tärganud

nulltolerantsi üle eestlased. Kuid tegelikult on pisut põhjust ka peeglisse vaadata – linnaametnikule altkäemaksu andmise pärast läks Lätis mullu kohtu alla ehitusfirma NCC Läti tütarfirma NCC Konstrukcija juht Priit Toomingas. „Tundub siiski, et nüüd kriisiajal on ärikultuur paranenud. Inimestel on suurem motivatsioon tööd teha ning korrektselt asju ajada,” näeb Kristjan Mitt märke muutustest ja lisab, et ka partneritega arveldamine käib praegu „normaalselt”.

Küll aga kiruvad nii eestlased kui ka lätlased kohalikku maksuametit.

Kui Eestis ei seisa maksukogujad enam ammu maksumaksjate vaenlaste nimekirja esiotsas, siis Lätis vohab bürokraatia edasi „Maksude maksmine on nii keeruliseks tehtud, et kohati tundub, et lihtsam oleks neid mitte maksta,” lausub Joel Kalvik.

Kas kriis puhastab õhu? „Sõitsin eile just Lidost mööda ja rahvast oli suisa murdu. Ja kui vaadata, kui uhkete autodega oli kohale tuldud, siis võib öelda, et kriisi ei paista küll kusagil,” ütleb Veiko Juurma.

Kriis siiski on. Läti majandus kukkus mullu 18 protsenti – arv, mille valguses Eesti majanduslangus ei tundugi enam nii hull. Juba 2008. aasta lõpus oli Läti valitsus sunnitud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt paluma 7,5 miljardit eurot abi. Euro kasutuselevõtust võivad lätlased lähiaastatel vaid und näha, sest Maastrichti kriteerium jääb kättesaamatusse kaugusesse. Ja kui Eestisse ennustavad analüütikud juba tänavuseks aastaks väikest majanduskasvu,

Läti ja Eesti koht riikide korruptsiooni tajumise indeksis 57

51 31

2004

27

28

24

2005

2006

2007

EESTI

56

52

51

49

LÄTI

27

27

2008

2009

Allikas: Transparency International

3362,5

Välisinvesteeringud Lätisse

2532,5 2301,5

VÄLISINVESTEERINGUD KOKKU VÄLISINVESTEERINGUD EESTIST

1747,7

MILJONITES LATTIDES

1386,5 1274,6 1291,2 1168,2 1065,8 832,2

780,5 507,2 500,9 63,5

74,7

80,4

115,3

164,1

261,3

50,5 2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

Allikad: Eurostat, Läti ja Eesti statistikaamet

siis Lätis peaks kõver tõusule pöörama alles järgmisel aastal.

Ka paljud Lätis tegutsenud eestlased on sunnitud olnud taanduma ning nagu nendib Kalvik, hõrenevad read ka eestlaste äriklubis. Kalvik ise on oma Riga Fashion Guide’i vähemalt sügiseni külmutanud – isegi kui boutique’ide omanikel on raha, et reklaami teha, pole seda poodides ostlejatel ja seega on reklaampinna ostmine tulutu rahakuluta-

mine. Ka Juurma ütleb, et vaatab praegu pigem Põhjamaade poole. „Ega ma, jah, kõige õigem inimene Lätis äri ajamisest rääkima hetkel pole, sest siit pole meil tänavu praeguse seisuga ühtegi tellimust. Võibolla midagi natuke varsti tuleb, aga teeme praegu pigem Rootsi. Selle materjali järele, mida meie pakume, praegu nõudlus puudub.”

Mõned märgid siiski näitavad, et Lätis on just suuresti tänu praegu-

sele kriisile mõistetud – kui riik tahetakse õitsengu teele pöörata, tuleb korruptiivse ühiskonnamudeli tiibu tõsiselt kärpima hakata. „Läti korruptsioonivastase võitluse amet tegutseb viimasel ajal päris aktiivselt ning üsna palju ametnikke on vahele võetud. Aga seni on see olnud vaid jäämäe tipp,” ütleb Joel Kalvik.

Kui keeruline lätlaste võitlus „määrimistega” tegelikult on, näitab ilmekalt tõsiasi, et kolm aastat tagasi lasti lahti korruptsiooni ennetamise büroo juht – raha ebaseadusliku kasutamise pärast. Vallandamine tõi aga omakorda kaasa selle, et ametnik hakkas korruptsioonis süüdistama neid poliitikuid, kes ta ametist lahti lasid. Kokku sai paras segapuder, kus tavainimesel läks järg täiesti käest ning lõppkokkuvõttes tekkis tunne, et ühesugused kaabakad on kõik. „Tead, küsi mult ükskõik mida, aga mitte poliitika kohta. Vahet ei ole, keda valida, sest kui ta varem varastanud ei ole, hakkab ta seda võimule saades tegema. Normaalsed inimesed Lätis poliitikaga ei tegele ja mina pole valimas käinud juba ammu. Kogu see teema ajab mul südame pahaks.” Kui nii vastab küsimusele Läti poliitika ja raha seoste kohta 30-ndates aastates arvutiinsener Arturs, Saksamaal hariduse saanud lätlane, mis siis rääkida kitsama silmaringiga lätimaalastest?

Kõige hullem ongi see, et rahvas peab kõike seda, mis toimub, täiesti loomulikuks. Varastamine ei eruta eriti kedagi ja praegu ei paista ka, et rahva meelsuses midagi muutuma hakkaks. Pigem valitseb käegalöömismeeleolu,” resümeerib Kalvik. 1

Tripodi IV KONVERENTS

20. mail 2010 kell 9.30–17 Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses Liivalaia 33, Tallinn Tripodi testikasutaja litsentsi omanikele tasuta, teistele sissepääs 990 krooni + käibemaks.

Päevakava 9.30–10.00 Kogunemine ja avasõnad 10.00–11.00 Tööalaste eelistuste psühholoogiline taust Helle Pullmann Tartu Ülikooli vanemteadur, Tripodi juhatuse liige 11.00–12.00 Ruumiline võimekus ja ametialane edukus Aare Värk Tripodi uuringute spetsialist 12.00–13.00 Lõuna 13.00–14.00 Kuidas prognoosida kadetikandidaadi potentsiaali Helle Niit Politsei– ja Piirivalveameti personalibüroo koolitus– ja arendustalituse juhtivspetsialist 14.00–15.00 Muutuvas maailmas juhti otsimas Eve Limbach–Pirn Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja 15.00–15.30 Kohvipaus 15.30–16.30 Kuidas luua organistatsiooni kasvu toetavat keskkonda. Juhtimise dilemmad Epp Kiviaed, PerCapita konsultant Martin Dungay, PerCapita juhatuse liige 16.30–17.00 Küsimused ja lõpetamine www.tripod.ee 12. mai 2010 11

Eesti firma hakkab lennukeid käivitama Estel Elektro loob maailma lennujaamadele uut tüüpi energiaalaldeid, mille abil lennukeid elektriga toidetakse.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andis Estel Elektrole ligi miljon krooni toetust uue põlvkonna energiaalaldite loomiseks. Tegemist on seadmega, mille abil varustatakse lennujaamas lennukeid elektrivooluga ja käivitatakse mootoreid. „Terava konkurentsi tõttu ei soovi ma avaldada, millistesse lennujaamadesse kavatseme esimese partii saata, kuid kõne all on tellimus ühelt väga suurelt lennujaamalt,” ütles Esteli juht Sergei Frolov. „Kui meie seade valmib, siis on tegemist maailma moodsaima tippklassi tootega. Eelmisel aastal tegime ühe uuenduse iseseisvalt, kuid

nüüd otsustasime ekspordivõime tugevdamiseks toetust küsida.”

Estel soovib alaldeid toota uutele või rekonstrueeritavatele lennujaamadele, kuhu neid tellitakse korraga vähemalt 100–200. Ühe seadme maksumus jääb sõltuvalt tehnilistest nõudmistest 300 000–800 000 krooni vahele. Igapäevaste parandustööde käigus vajab lennujaam tavaliselt korraga 5–10 sellist alaldit.

Estel on tootnud lennujaamade jaoks nii lääne kui ka Nõukogude päritolu lennukitele sobivaid alaldeid juba varem ja need moodustavad kõige laiema tellimuste geograafiaga tootegrupi, millel on telli-

jaid Iirimaalt Kuubani. „Alaldi tehnilist arengut võib võrrelda televiisori arenguga,” selgitas Frolov. „Kõige esimesed televiisorid näitasid pilti samuti nagu tänapäevased, kuid tänapäevased on kompaktsemad, toodavad paremat pilti ja heli, on ökonoomsemad – sama areng toimub ka alaldite juures.” Uuenduslik seade valmib Esteli inseneribüroos tänavu ja selle loomisega tegeleb viis inseneri.

Estel valmistas Tallinna lennujaamale muundurseadmed, kui siin hakkasid maanduma esimesed Boeingud. Viimasesse Tallinna lennujaama rekonstrueerimisse Eesti

oma ettevõtet ei kaasatud, sest peatöövõtja eelistas välismaa tarnijaid. „Eesti on deklareerinud, et meil ei ole oma majanduse suhtes protektsionismi, kuid millegipärast me talume, kui välismaa peatöövõtja ei vali mitte parimaid seadmeid, vaid toob kaasa oma koduriigi ettevõtete toodangu,” tõdes Frolov.

Eesti juhtiv elektrimuundurite tootja Estel töötab välja ja toodab elektrotehnilisi seadmeid. Peamisteks toodanguartikliteks on elektrienergia pooljuhtmuundurid, trafod ning voolupiiramis- ja silumisreaktorid. Esteli toodangut rakendatak-

se energeetikas ja masinatööstuses, samuti energiamahukates tööstusharudes – metallurgiakombinaatides ja suurtes metallitöötlusettevõtetes.

Esteli püsiklientideks on Venemaa, Ukraina ja teiste SRÜ liikmesmaade, aga ka Saksamaa, Poola, Hiina, Korea ja Egiptuse ettevõtted.

Oma uue tootega on Estelil kõige lihtsam liikuda senisele turule, näiteks Moskvasse, kus töötab juba nende tütarettevõte, samuti Poola ja Ukrainasse ning Lätti-Leetu. Ühtlasi soovib firma klientideks haarata ka teiste Euroopa Liidu riikide lennujaamu. 1 Andres Reimer

Kõigile avatud! pood.epl.ee Makita kruvikeeraja 6823

Salvestav SD-digiboks R101 DVB-T FTA

• võimsus 570 W • jõudlus: kipsikruvi 6 mm • tühikäigukiirus 0—2500 p/min • tööriista kinnitus 1/4” • kaal 1,5 kg • üldpikkus 301 mm • toitekaabel 2,5 m • standardvarustuses magnethoidik ja Ph 2 otsik

• kaardipesata digiboks standardresolutsioonis olutsioonis signaali vastuvõtuks ale • võimalik salvestada USB-mälupulgale (USB-mälupulk ei kuulu komplekti) • SCART-väljund • CVBS-komposiitvideo väljund • audioväljund • digitaalne koaksiaalheliväljund • USB-sisend • eestikeelne menüü

1990.Müügil ügil üle 100 erineva sülearvuti! arvutti!

• Delll • Hewlett-Packard wlett-Packard • Lenovo novo • Acer er • Fujitsu-Siemens itsu-Siemens

Printerid, skannerid, kontorikombainid, kulumaterjalid – saadaval üle 1000 toote!

• Dell • HP • Lenovo • Acer • LG Electronics • Nec • Samsung • Viewsonic

Hinnad alates

HP sülearvutid alates

1690.-

3900.üle 11 500 toote

12 12. mai 2010

Saadaval üle 100 monitorimudeli!

890.990.-

Mikk Salu mikk.salu@epl.ee

Toidukaubandus on kummaline äri: kõik kiruvad kõiki ja suurt raha ei teeni keegi. Põhjus: Eestis on liiga palju kauplusi ja tarnekindlusega on asi sootuks hapu.

Eesti toiduäri: käibed suured, aga kasum väike Rimis on uus ajastu, teatab reklaam teleekraanil. Poola liha ajastu, mõtleb televiisorivaataja juurde.

Selle lahingu Rimi kaotas. Lihatootjate ja Rimi vaheline konflikt, mis sai alguse kaubandusketi teatest, et kavatsevad Eesti liha asemel hakata müüma teistes riikides (mainiti Poolat, Iirimaad) toodetud liha, põhjustas nii suure tagasilöögi, et Rimil tuli vabandada ja alla anda.

Tegemist on vana teemaga. Tarbijad arvavad, et poes on toit kallis ja valik kehvakene. Letid on justnagu täis, aga seda, mida tahaks, tihti ei leia. Tootjad süüdistavad omakorda kaupmehi, et nende juurdehindlused on liiga suured ja nõuded liiga ranged – supermarketid küsivad

tootjatelt allahindlusi, kohatasu, letitasu, reklaamitasu, trahvivad tootjaid iga pisima eksimuse eest. Tootjad aga saavad pähe talunikelt, kes pole rahul piima kokkuostuhinnaga, pole rahul liha kokkuostuhinnaga või mis iganes hinnaga.

Ometi on selles pikas ahelas vähemalt üks ühine joon: suurt raha ei teeni keegi. Võtame näiteks sellesama paljukirutud Rimi, 2008. aastal oli ettevõtte käive üle kuue miljardi krooni, kasum 60 miljonit krooni, see on 1% võrreldes käibega. Isegi kui arvestada, et samal aastal investeeris Rimi uutesse ja vanadesse poodidesse 144 miljonit krooni, ei paista megakasumeid kusagil. Näiteks Rakvere lihakombinaat, üks fir-

ma, kellega Rimi nüüd konflikti sattus, teenis poole väiksema käibe juures Rimist suuremat kasumit.

Toodetakse kallilt Üks aasta ja paari firma võrdlus pole pikkade järelduste tegemiseks loomulikult piisav. Kui aga vaadata majandustulemusi läbi mitme aasta, võib ühe järelduse küll teha: ei tootjad ega kaubandus teeni Eesti toiduäris suuri kasumeid. Pilt viimastest aastatest on selge. Mõnel aastal väike kahjum, mõnel aastal väike (mõnekümne miljoni kroonine) kasum. Arvestades toiduaineäri suurt käivet ei ole kasumid märkimisväärsed. „Süsteemne ebaefektiivsus,”

ütleb kommentaariks Põltsamaa Felixi kauaaegne juht Anti Orav.

Tööstusi on Eesti turu jaoks palju ja need on väikesed. Tagajärjeks on see, et toodetakse kallilt. Konkurents on hästi tihe. Hind on peamine argument. Kaubanduskeskusi on palju. Sellise pildi maalib Orav tootmise ja müümise olukorrast Eestis. Ühe kohana, kus toimub suur raiskamine, toob Orav välja kaubandusketi ja tootja vahele jäävad tegevused: tarnekindlus, logistika ja laondus.

Liiga palju poode Näitlikult võib seda selgitada järgmiselt. Kaubad, mida tarbija tahab, kaovad kiiresti lettidelt. Tagajärjeks on see, et lähed poodi, aga just seda kohupiimapakki või lihasorti, mida oled harjunud ostma, sel päeval poes ei ole. See on tegelikult hästi tavaline probleem ja viitabki problemaatilisele tarnekindlusele. Mingid muud tooted võivad lettidel vedeleda nädalaid.

Midagi on liiga palju. Midagi on liiga vähe. Kokkuvõttes ei saa tarbija toodet, mida tahab ja tootjal ning kaupmehel jääb raha saamata. Ja valed kaubad (mida on liiga palju) tuleb ära visata. Vaatle mis tahes

Kommentaar

Kuldar Leis Premia juht

Tarbija jaoks valik aina väheneb Toiduäris, nagu kaubanduses ja põllumajanduseski on tõesti kasum normaalsetes majandustingimustes väiksem kui näiteks buumiajal kinnisvaras, ehituses, telekommunikatsioonis või IT-s. Põhjuseid selleks on mitu: See äri on laiatarbekaup, kus mingit imet ei tehta, reeglina ei ole ühekordseid üliedukaid tooteid või tehinguid.

Konkurents on karm ja ei ole võimalik, et kõik kolm osapoolt (põllumees, töötleja, kaupmees) ülisuurt kasumit 14 12. mai 2010

nurga alt, ikka saadakse kahjumit.

Mõni kuu tagasi avaldas Äripäevas arvamust Kanada Guelphi ülikooli turundus- ja kaubandusprofessor Brent McKenzie. Ta on mitu aastat uurinud ka Balti riikide kaubandusturul toimuvat. McKenzie ütleb Eesti kohta, et siin on lihtsalt liiga palju kauplusi, mis tema tõlgenduses tähendab, et need ei suuda tootjatele-tarnijatele hinnasurvet avaldada ja tagajärjeks on toidukaupade kõrged hinnad. See on üsna vastupidine arvamus võrreldes sellega, mida Eesti toidutööstuses arvatakse.

McKenzie täpsustab siiski, et ta ei pea silmas mitte kaupluste rohkust, vaid seda, et on liiga palju kaupluste brände. Eesti (suuremates) linnades kohtab tõepoolest pilti, mida mujal näeb harva. Näiteks sõidad Tallinnas mööda Laagna teed Lasnamäele ja avaneb järgmine pilt. Paremat kätt tee ääres on suur Rimi Hüpermarket. Vasakul pool teed otse Rimi vastas on omakorda Prisma Peremarket. Rimist mööda paremat kätt 150 meetri kaugusel on Selver ja samas lähedal on ka ETK Gruppi kuuluv Konsum.

Kõik poed on üksteisest paariminutilise jalutuskäigu kaugusel. 1

arileht@epl.ee

saaks, sest siis kujuneks tarbija jaoks hind liiga kõrgeks.

Eesti on väike, aga kohalik tarbija tahab suurt toodete valikut, mis tähendab, et kõik kolm osapoolt teevad väikeseid partiisid ja see ongi ebaefektiivsem.

Ettevõtete väärtust hinnatakse mitte ainult kasumi, vaid eelkõige kaubamärkide ja turuosa järgi. Hea näide on Kalev, kus läbi aastate tagasihoidlikud numbrid ei takista firma (ja selle väärtuslikuma osa ehk kaubamärkide) müüki Põhjamaade suurkontsernile.

Kui üks osapool kolmest „keerab vindi üle“ ja proovib teisi liigselt survestada, siis võit on lühiajaline ja tekitab vaid segadust. Tavaliselt on trumbid küll viimase lüli, s.t kaubanduse käes, sest neil on valida, kellelt ja mis tingimustel osta. Eestis toimib kaubandus veel mõistlikult, aga aasta-aastalt liigume sarnaseks Lääne-Euroopaga. See tähendab tarbija jaoks valiku vähenemist ning veelgi suuremat survet põllumehele ning töötlejale.

0,3

EESTI TOIDUPOODIDE TULEMUSED MILJARDITES KROONIDES

Tõnis Siigur: kvaliteetset toidukaupa on Eestis raske leida

KÄIVE KASUM

Intervjuu Mikk Salu mikk.salu@epl.ee

Restorani Kolm Õde peakokk, mitu korda Eesti parimaks kokaks tunnistanud Tõnis Siigur ei ole rahul Eesti poetoidu kvaliteediga, samuti on ta hädas varustajatega.

0,06 0,05

6,1

1,1

3,6 4,8

Rimi Eesti (2008)

OG Elektra (2008)

ETK Grupp (2008)

Selver (2009)

1,8 Prisma Peremarket (2009)

0,01

-0,03

•• Kui teie annaksite soovituse inimesele, kes ei ole küll ametilt kokk, aga kellel on aega ja tahtmist kodus hästi süüa teha, siis kust ta peaks toidukraami otsima – kodupoest, supermarketist, turult? Ühest kohast on väga raske kõike saada. Kui jutt käib hooajalisest värskest tootest või eestimaisest sibulast, kartulist, hapukapsast, hapukurgist, siis tasub seda turult otsida. See on enam kui selge.

Kui jutt käib aga saiatoodetest, siis tavavariante võib leida ka Eesti poodidest. Kui aga huvi tuntakse Prantsuse või Itaalia toodete vastu, siis tuleb jälle otsida, kas neid pakuvad spetspoed või teeb mingi restoran. Ühte reeglit ei ole, et mine nüüd sinna, et sealt saad kõik korraga.

Nojah, Stockmann üritab, aga ega päris kõike seal ka pole. Kõik on seal kena, hind on ka „kena”. Ameerika ja Eesti on kokku pandud, aga ega sellist päris tünnihapukapsast ei saa. Naturaalset ei saa.

•• Dimitri Demjanov ütles paar aastat tagasi kriitiliselt Eesti leivatoo-

dete kohta, et need on kõik ühesuguse saepuru maitsega.

Ma ei ütleks, et saepuru maitsega, aga ühepalgelised on nad tõesti.

Leib on leib, olgu, kuju muutub, aga olemus jääb ikka samaks. Itaallastel on saialiike sadu ja nad on kõik omanäolised, muutub nii tekstuur kui ka välimus. Aga meil on kõik enam-vähem sama.

•• Mida arvate Eesti või kohta?

Või on jama. Ostad, veendud ja viskad minema. Kuskil on viga, ja ma ei tea, kus. Võta kas või Soome oma, Valio toodang. Eestis on tehas, tõenäoliselt kasutavad ka Eesti piima, aga nemad suudavad teha enamvähem hea või. Ma ei tea, miks Eesti ei suuda. Kuigi hind on Eesti ja Soome võil juba üsna sarnane. Ja ma ei räägi praegu Prantsuse võist, see on veel parem. Klass omaette.

•• Teie olete tippkokk, teie näete erinevusi. Aga kas minusugune võhik ka suudaks kvaliteedierinevusi märgata? Äkki minu jaoks polegi vahet?

Vahe on nii maitses, kasutamises kui ka välimuses. Suured vahed on sees, millest tegelikult saab ka tavainimene aru. Kui ikkagi valikud on kõrvuti, siis ta näeb. Värv on teine. Üks on nagu vahukoor või kohupiimamass. Või on aga kollane, korralik koorest välja pekstud või. Ja kui sulatad, siis õigel võil tekib valge puhas võikiht ja natukene n-ö piimalõssi, mis on sinna sisse on jäänud.

Eesti võil on aga mingi hägu, hakkab vahutama, sa ei saa isegi praadida. Ja küpsetistes mõjub see ka vastupidiselt. Näiteks muretainas praktiliselt ongi või, jahu ja muna.

Keegi ei ole retseptis ette näinud, et ma peaksin sinna vett või piima lisama, aga Eesti võid kasutades juhtubki selline asi, et nagu oleksidki lisanud. Tulemuseks on teistsugune toode.

•• Kuidas hindate liha kvaliteeti?

Kanaliha ja sealiha on kõige stabiilsemad. Veiselihast ei tahaks isegi

rääkida.

•• Miks on siinsed singid poes vesised?

Sest vett lisatakse, selleks on spetsiaalsed masinad. Vee kogus võib olla erinev, kes kui palju riskib. Eks seda hinna pärast tehakse. Ja sinkide punane värv tuleb värvimisest, ükski sink pole loomult punane, ikka hall. Tõsi, Itaalias on ka punased singid, kuid see on hoopis teine tehnoloogia.

•• Kriitika on tugev, aga Eestis tehtud toiduainete seas on ka kvaliteetseid asju? Mida te esile tõstaksite?

Piim on väga hea. Koor. Hapukoor.

Kodujuust. Maitsestamata jogurt.

•• Aga mis on põhjused nende kvaliteedinõrkuste taga? Mida teha olukorra parandamiseks?

See on keeruline küsimus. Eks me tuleme ajast, kus poes oli ainult ühte sorti vorsti ja ühte sorti juustu. Turu väiksusel on oma roll. Kõik vaatavad ainult hinda, kusjuures hinnad on juba päris Euroopa tasemel.

Suur probleem on süsteemi puudumine. Pole korralikke kokkuostjaid, vahendajaid, logistikat. Mina näiteks ostan Eesti kala Euroopast.

On üks firma, kes ostab kokku ja siis n-ö lükkab laevatäie Euroopas maha. Ma saan iga päev värsket kala koguses, nagu tahan. Või teine näide.

Mulle helistab üks mees ja küsib, kas lammast tahan. Tahan küll, vastan.

Tema omakorda: mitu tükki? Mina vastan, et ühe tüki, selle küljepealse – ja iga päev. Ja jääbki kaup katki…

Mul ei ole võimalik igal kapsapeal või lihatükil autoga järel käia. Oleks vaja süsteemi, kes ostaks väiketootjatelt kokku ja lükkaks seda siis laiali.

Et oleks pidev ja stabiilne voog. Muidugi, võib-olla need kokkuostjad käivadki ja pakuvad kasvatajatele tomatikilo eest neli krooni, siis loomulikult ei tasu kasvatajal ära.

•• Mida riik saaks teha, et Eesti toidu kvaliteeti parandada?

Söömine, sittumine ja magami-

ne on kõige alus. Ja neid inimesi, kes neis valdkondades midagi teevad, võiks toetada. Kas või maksusoodustustega. Paljudes riikides niimoodi tehakse. Omamaist toitu tuleb toetada, siinseid kasvatajaid.

Aga toetada ei tule rumalasti. Näiteks vahepeal riik subsideeris seda, et kasvatada-hoida lambaid üle talve. See tähendab, et rasvakiht muutub lambal paksemaks, aga just rasvakiht tekitab seda nn kasukamaitset. Ehk siis riik toetas lambaliha muutumist ebakvaliteetsemaks.

•• Soome on nagu Eestigi põhjamaise kliimaga väike riik. Missugune on seal poodidest saadava toidu kvaliteet?

Hoopis teine tase. Soomest on võimalik kõike saada. Soomes on ka teistsugune käitumine, teistsugune väljaskäimise ja söömise kultuur.

Pärast tööd lähevad kõik mehed õlut jooma ja naised kohvitama. See on lahe.

•• Siiani on jutt meie toidu suhtes olnud kriitiline, aga kas meil on ka midagi unikaalset, midagi täiesti ainulaadset, mida esile tuua?

Räimest on räägitud palju, aga see on minu arvates üles köetud. Pealegi, tihti on see räim Soomest toodud. Aga on küll unikaalset. Näiteks silmud ja angerjas. Metsloomaliha.

Traditsiooniline Eesti suitsusink.

Tünnihapukapasas. Metsaseened, kukeseened näiteks. Vahel tundub küll, et fantaasiast jääb puudu. Ka seente puhul mõeldakse, et mis teha, kuidas säilitada? Ja vastus kõlab ikka – paneme külma. Tegelikult on variante mitmeid. Võib kuivatada.

Võib jahvatada. Võib pulbriks või pastaks teha.

•• Kas tippkokk kiirtoitu sööb?

Hamburgerirestoranis olete käinud?

Muidugi. Olen täiesti tavaline inimene. Üks asi on töö, teine asi on vaba aeg. Kui ma võistlen vormel ühes, siis ei tähenda see, et sõidan vormeliga ka pärast tööd linnas ringi. 1

12. mai 2010 15

Islandi vulkaanipurske tõttu ära jää

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

Eyjafjallajökulli vulkaan tegi aprillis pursates vähem kahju, kui ta oleks juunis – keset suvist tipphooaega – purskama hakates suutnud.

Selline ajastus päästis Euroopa lennunduse päris katastroofist.

Islandi vulkaan purskas „õigel ajal” 15.–21. aprillini kestnud Euroopa lennukatkestust on võrreldud terrorirünnakuga, mille käigus purustati New Yorgi kaksiktornid. Selline võrdlus võinuks paika pidada, kui vulkaanituhk oleks katnud Euroopat kaks kuud hiljem – juunis, kui saabub tavapärane lendamise tipphooaeg.

Tegemist on kahju kandnud ja kompensatsiooni ootavate lennufirmade üle paisutatud kujundiga, sest tuhaõnnetuses ei hukkunud ühtegi reisijat. Kujund oleks võinud muutuda traagiliselt täpseks siis, kui Euroopa lennukontrolli keskus oleks oma piiratud võimeid varjata püüdnud ja jätnud taeva totaalselt sulgemata.

Nüüd aga võime kergendatult hingata, sest ükski lennuk ei kukkunud tuhast vigastatud mootorite seiskumise pärast alla ega sõitnud läbipaistmatuks raspeldatud kokpitiakna pärast maandumisrajalt välja.

Tänu ääremaa staatusele möödus kogu Euroopa lennuliikluse nädalaks halvanud Islandi vulkaanipurse Balti riikides nagu kevadine nohu. Ent igasugune nohu on muidugi alati ebameeldiv. Turismifirmade hinnangul sattus tuhavangi ligi paar tuhat eestlast, millele võib lisada omapead reisivate inimeste arvu. Suure vahemaa ja lõksu jäänute hulga järgi tundus kõige dramaatilisem olevat Egiptusesse puhkama sõitnute olukord. Kojulennu väljavaadete ja peavarju suhtes valitses teadmatus, puhkusekulutuste järgi varem trimmitud rahakott seevastu

kõhnus lausa silmaga nähtavalt.

Tallinna lennujaam, mida kasutab päevas kuni 5000 reisijat, sai tuha tõttu kahju ligi 4,7 miljonit krooni, mis võrdub ligikaudu lennujaama katlamaja renoveerimiseks ja patrulltee rajamiseks kulutatud summaga.

Kahju moodustasid peamiselt lennule mittepääsenutelt laekuma pidanud lennujaamamaksud, kuid ka tasud kaubaveoteenuste eest.

Vilniuse lennujaam on ligikaudu sama suur kui Tallinna oma, mistõttu on selle kahjud samas suurusjärgus. Ligi kolm korda suurema läbilaskemahuga Riia lennujaama kahjud võivad küündida aga 14 miljoni kroonini.

Tallinna lennujaam sai tuha tõttu kahju ligi 4,7 miljonit krooni ehk vähem kui Läti.

Kahjude suhteline väiksus on tingitud asjaolust, et Euroopa lennutiheduse kaardi järgi võib Eestit ja teisi Balti riike pidada asustamata maaks.

Märkimisväärne lennutihedus algab meie jaoks 80 kilomeetri kaugusel Helsingis, kuid on üpris elav ka Varssavis, Stockholmis, Moskvas ja Kiievis. Lennuliikluse tihedus suureneb kohtades, mille sisemajanduse kogutoodang on kõrgem.

Näiteks mandritevaheline lennufirma World Airways on nimetanud nii reisijate kui ka kaubaveo katkemisest tekkinud kahju suuru-

seks ligi 2,4 miljardi krooni suurust päevakäivet.

Sellegipoolest oleks Eyjafjallajökulli vulkaani purskamiseks tänavusest aprillist n-ö paremat aega Euroopale ja samuti Eestile raske valida. Aasta esimene kvartal jaanuarist kuni aprillini on olnud statistika põhjal juba pikka aega eurooplaste seas kõige väiksema lennuaktiivsusega aeg. Kui Islandi vulkaanipurse oleks toimunud kaks kuud hiljem, juunis, oleks segadus ja kahju olnud ligi kaks korda suurem.

Juba maikuus algaval puhkuste hooajal suureneb Euroopa lennujaamadest välja lendavate reisijate arv hüppeliselt. Kui aprillis lendab välja ligi kolm miljonit inimest, siis maikuus suureneb nende arv kolmandiku võrra, juunis aga võib hakata lähenema isegi seitsmele miljonile. Edaspidi hakkab puhkajate poolt kuumaks köetud lennuturg aeglaselt jahtuma, püsides sügisel elavnevate ärireisijate arvel leigena kuni aasta lõpuni.

Juristid asuvad tööle Eelmisel aastal kaotasid Euroopa lennufirmad majanduskriisi sügavikku laskumise tõttu ligi 45 miljardi krooni suuruse summa. Tänavuseks aastaks prognoositi majanduse taastumist ja seega ka kahjude vähenemist ligi 26 miljardi krooni suuruse summani. Kuid tuhakahju purustas selle optimistliku prognoosi.

Võib oletada, et lennufirmade kahjud kasvavad 47 miljardi kroonini, millest ligi pool – üle 20 miljardi

VULKAANIPURSKE AEGNE LENDUDE ARV

24 000 22 000 Balti riikide lennujaamade hinnanguline kahju

4,7 mln kr

TALLINN

11 000

14,0 mln kr RIIA

4,7

5000

mln kr

R .

VILNIUS

16

L RIL AP

Allikas: Ärileht

krooni – kirjutatakse tuhaõnnetuse arvele.

Kui Islandi vulkaan oleks oma tööd alustanud juunis, siis võinuks tänavune kahjusumma küündida juba ligi 70 miljardi kroonini. Tegemist on summaga, mis jääb näiteks veidi alla Eesti riigieelarve aastasele mahule. Suur osa kahjust tuli kaubavedudest. Lennukiga veetakse tavalisest kallihinnalisemaid kaupu.

Kui õhukaubaveo maht on võrreldes teiste transpordiliikidega vaid kaks protsenti, siis veetava kauba väärtus moodustab samal ajal rohkem kui kolmandiku. Tegemist on näiteks kõrgtehnoloogiliste elektroonikaseadmetega või siis kiiresti rikneva kaubaga.

Vulkaanipurske tagajärgi silus ka majanduskriisi põhjast väljapääsemine. Aasta varem, kui majandus oli kurvalt maha jahtunud, oleks nädalapikkune seisak mõjunud laastavamalt. Nüüd aga on Euroopa lennunduses märgata elavnemist, prognoosid lubavad isegi ligi paari protsendi

Kõik piletid

–10%

17.

L RIL AP

Vaata ka: pood.epl.ee/tellijaeelis

tel 6999 33 3

P.

18

L RIL AP

suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga. Ärilendude sektoris oodatakse aga isegi rohkem kui kümnendiku suurust lennumahtude kasvu.

Tuhaõnnetus pani küsimärgi alla Eurocontroli autoriteedi ja tõi kaasa selle organi tegevussuuna reformimise. Tegemist on juba 1950. aastatest rajatava lennukontrolli süsteemiga, mis on kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele iseloomulikult taotlenud lennukontrolli suuremat tsentraliseeritust.

Kuigi tuhapilv ei katnud Euroopa taevast ühtlaselt, sulges Eurocontrol kõik lennujaamad. Samal ajal jätkasid Venemaa lennujaamad ja lennukompaniid oma tööd. Leedu ja Poola rüpes asuva Kaliningradi oblasti lennujaam võttis Moskvast tulevaid lennukeid vastu ja saatis neid teele ka siis, kui Vilniuse ja Varssavi lennujaamade reisijad murelikult kalendrisse riste tõmbasid.

Venemaa peaminister Vladimir Putin viskas nalja, et kui asjad samamoodi edasi lähevad, jääbki Aero-

www.lindaliin i.ee

Müügipunktid asuvad Tallinna Kaubamaja B-maja galeriis ja Linnahalli sadamas.

5000

L

KIIRLIIN HE LSINGISSE ON AVATUD

Pakkumine kehtib Tellijaeelise elise kaardi omanikele Lindaliini müügipunktides kõikide tava– ja soodushinnaga piletite puhul.

16 12. mai 2010

TAVALINE LENDUDE ARV

28 000

änud lennud Euroopas 28 000

29 000

28 000

21 000

13 000

9000

E

19.

L RIL AP

T.

20

L RIL AP

K

21.

L RIL AP

flot ainukeseks Euroopa lennufirmaks. Sellist nalja võib pidada näiteks küünilisest suhtumisest ohutusse, euroopaliku heitunud käitumise vastandiks.

Ent Euroopa lennufirmad olidki varmad keskorganit kõikides hädades süüdistama. Nüüd hakatakse Euroopas suure tõenäosusega rakendama samasugust tuhahoiatussüsteemi, mis on levinud vulkaanipursetega harjunud Ameerikas. Ühtse Euroopa taeva asemel saab iga piirkond õiguse otsustada, kas lende lubada või mitte. Eurocontrol annab välja ilmaandmed, otsused aga langetatakse kohapeal. Islandi tuhakriisi lahti harutamiseks võetigi juba kasutusele seesama süsteem.

Euroopa Komisjon ei jõudnud nii loomulikuna tunduvale lahendusele üleöö. Kui transpordivolinik Siim Kallas alustas 19. aprillil Eurocontroli 38 liikmesriigiga süsteemi kohendamise läbirääkimisi, olid mõjukad lennufirmad asunud oma raskerelvade sihikuid Brüsseli poole suunama. Juba oli tehtud mitmeid edukalt lõppenud proovilende, mis tõestasid ametnikele, et suures osas

Euroopas saab lennata. Euroopa Komisjon on juba andnud üpris selgelt mõista, et ühiskassast kahjude hüvitamisele loota ei tasu. Majanduskriisi tõttu on raha vähe nii Euroopa Liidul kui ka riikidel. Tõenäoliselt satub transpordikomisjon siiski juristide suunatud surve alla, et kompensatsioonid välja makstaks, sest Euroopa lennukontrolli süsteem ei näidanud ennast kriisi ajal just parimast küljest.

Kogu lennuturu saatust määrav tegevus toimub aga vanas Euroopas. Maailmajaos asub 21 000 lennujaama, kuid ligi poole kõikidest lendudest võtavad vastu kõigest 25 lennujaama, mis asuvad näiteks Londoni, Amsterdami, Frankfurdi ja Milano piirkonnas.

Õhku juhib vana tehnoloogia Hetkeks justkui lahendamatu probleemi ees seisnud Euroopa Komisjoni transpordivolinik Kallas sai loodusõnnetusest hoopis tuge Euroopa lennuohutussüsteemi uuendamiseks. Nagu mainitud, tõi tuhakaos esile alates 1950. aastatest rajama hakatud süsteemide lausa hämmastava aegumise, millel pole midagi ühist tänapäeval isegi juba koolilastele kättesaadava või sõiduautode navigatsiooniseadmetes kasutatava satelliitsidega.

Nii et õhuruumi juhitakse 60 aastat vana tehnoloogilise skeemiga, kuhu kuuluvad radar, raadiomajakas ja raadio teel jagatavad suulised käsud. Selline süsteem pikendab lennuaega oluliselt, sest lennuki marsruut peab käima mööda maa peal asuvate raadiomajakate tööpiirkonda.

Selline kohmakas tehnoloogiline lahendus on üks põhjus, mille tõttu võttis Islandi tuhapilvest läbi närimine aega mitu päeva. Otsuste langetamisele eelnes pikaldane kooskõlastamine ja järgnes sama pikaldane elluviimine. Õnneks said kümnete riikide esindajad kasutada internetiajastule omaseid vahendeid videokonverentsi korraldamiseks ega pidanud autoga ise Brüsselisse sõitma.

Kallas soovib käivitada nn ühtse taeva projekti, mis lihtsustaks lendude juhtimist, tehes lendamise ohutumaks, efektiivsemaks ja odavamaks. Kui praegu tuleb Euroopas igas õhuruumis lennukoridor eraldi kokku leppida, lähtudes raadiomajakatest, siis tulevikus langeb tehniliste uuenduste kasutusele võtmisega selliste kulutuste vajadus ära. Ühtse taeva projektiga ühineb esimeses etapis, 2012. aastal, üheksa riiki, kuid Eesti ei kuulu nende hulka. 1

, j j ti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. valdamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema aja nas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja u ste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteets e suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtle vamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvalit anduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, m ub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile t ma ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha s ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab m etsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab t mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see nä valiteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söan ida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, a seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. U b meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajal teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sel e näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julg söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks n n, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on E ht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on . Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleh m ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süst sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päeva geim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldam üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. E n Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamu süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjand ti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. valdamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema aja nas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja u ste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteets e suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtle vamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvalit anduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, m ub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile t ma ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha s ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab m etsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab t mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see nä valiteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söan ida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, a seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. U b meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajal teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sel e näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julg söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks n n, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleht on E ht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on . Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päevaleh m ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süst sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. Eesti Päeva geim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldam üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas. E n Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamu süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjand ti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. valdamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema aja nas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja u ste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteets e suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtle vamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvalit anduse suunas. Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, m

“Eesti Päevaleht on Eesti julgeim ajaleht, mis söandab teha seda, mida mõtleb ja usub. Uus arvamuste avaldamise süsteem on üks näide sellest. Usun, et see näitab meile teed kvaliteetsema ajakirjanduse suunas.”

Daniel Vaarik

Blogi „Memokraat” asutaja

Vulkaanituhast sai seltskonnategelane •• Majanduskahju kõrval hakkas Islandi vulkaan elama ka seltskondlikku elu. Mitmed kroonitud pead pidid loobuma Taani kuninganna Margrethe 70. sünnipäeval osalemisest. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja veel mõned riigipead ei saanud osaleda Poola presidendi Lech Kaczynski matustel.

•• Rokkansambel Metallica oli sunnitud veetma suure osa oma Baltikumis kavandatud tuurist ratastel ja laevades, selle asemel et paari tunniga kohale lennata.

•• Eesti kontserdielu sai samuti löögi. Otsustati ära jätta mitu nii Eesti

kui ka külalisartistide kontserti. Eesti filharmoonia kammerkoor naasis kontserdireisilt Šveitsist lennuki asemel rongi ja bussiga.

•• Suurbritannias võttis aga kaua kestev tuhakriis inimeste jaoks sootuks isikliku pöörde. Nimelt avastas suurim abielus olevate inimeste tutvumisportaal IllicitEncounters.com, et selle kasutajate arv suurenes kriisipäevadel mitu korda. Eriti palju oli uusi ja mobiiltelefoni vahendusel sisenevaid külastajaid. Tollel nädalavahetusel tehti mobiilseadmetega 8500 külastust, tavaliselt on see arv ligi kolm korda väiksem.

Inimnäolised kommentaarid Eesti esimeses arvamusportaalis. Tule ja avalda arvamust! www.epl.ee

12. mai 2010 17

120 000

90 000

Uute töötu registreeri

80 000

•• Majanduslangus hõrendas rid kui ka põllu peal.

110 000 100 000

70 000

Erik Müürsepp arileht@epl.ee

Teedeehitusest võib saada selle suve üks kuumemaid valikuid. Seda neile, kes programmeerida ei oska.

60 000 50 000 40 000 30 000

Kus on vabad töökohad?

Millises valdkonnas leiaks hea spets praegu sekunditega töö? Loomulikult infotehnoloogia alal. Nõudlus ületab ilmselgelt pakkumist, sest programmeerimine on keeleoskus, mis ületab riigipiire.

Kellel on koha jaoks sobivad eeldused ja oskused käes, leiavad töö ka kodumaal, ja seda uskumatult lühikese ajaga. Töötukassas jagatakse pakutavad kohad viimastel aegadel laiali sageli kiiremini, kui saabub töötule kohustuslik päev ameti uueks külastamiseks.

Sel aastal tööpuuduse protsent enam ei suurene, usub töötukassa.

Kuid inimesed pole statistika. Kui töö võibki olla paberite järgi „pool kohta”, siis täita saab selle siiski vaid üks ning selle võrra kauem tuleb ootelehe serva voltida teistel.

Krae värv maksab Kui võrrelda registreeritud töötute arvu nende eelneva ametiala lõikes vastava ala vabade kohtadega, siis on üldiselt eelistatud olukorras valgekraed ja raskem on sinikraedel, selgitab töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson.

Näiteks on teistest paremas olukorras keskastme spetsialistid (neile on ka rohkem tööpakkumisi välismaalt) ja tipud. Viimaste puhul ring-

leb info sageli ka üksnes suust suhu ja siseringis, jõudes avalikkuse ette alles siis, kui kapten on vahetatud.

Tunduvalt suurem on konkurents aga oskus- ja käsitööliste hulgas (ehitajad), samuti lihttööliste seas.

Kas sama tulemuse annab ka töötuna olemise kestus kätte õpitud ametialade lõikes? Järeldused on samad. Nii registreeritud töötuna arveloleku periood kui ka kogu töötuse periood (aeg inimese viimase töökoha kaotamisest tänaseni) on keskmiselt pikem taas sinikraedel ja lühem valgekraedel. Paradoksaalne on seegi, et kõige lühem on töötuna olemise aeg olnud juhtidel ja tippspetsialistidel, kellel lubaks varasemast sissetulekust paisunud pangakonto ka tööd tegemata piisavalt kaua kodus mööblit ringi nihutada.

Personaliotsingufirma HR Factory värbamiskonsultandi Käthlin Hekmani sõnul on aga neidki töökohti, kuhu on inimesi üsna raske leida. Kõige keerulisem ja ajakulukam on see kitsa eriala spetsialistide puhul, nimetab näiteks IT- või müügivaldkonna töötajaid. Tema sõnul luuakse ametikohti juurde mõlemas valdkonnas, viimases on muutunud olukord aga varasemast oluliselt keerulisemaks, sest müük nõuab hetkel agressiivsemat tegevust. „Mõlemal

juhul ei ole kvalifitseeritud spetsialiste piisavalt,” tõdeb ta.

Internet on muutnud tööle kandideerimise äärmiselt lihtsaks. Ent sellel on ka varjukülg. „CV saab sisestada suurematesse andmebaasidesse ning kandideerida vaid sekundite jooksul,” märgib Hekman ja lisab, et suurenenud ligipääsetavuse tõttu leidub aina rohkem nõudmistele mittevastava tasemega kandidaate.

Üks kandidaat kuus Näiteks infosüsteeme ja kaubanduse ärilahendusi ehitav tarkvaraarendusfirma Jawilla Software otsib Java keeles programmeerijat ühtevalu, tunnistab firma juhataja Jaanek Oja. Tema sõnul leiab Eestist sobivaid inimesi paraku vähe ning need, kes olemas, jaotuvad kõigi firmade pakkumiste katlas kiiresti. „Häid kandidaate leiab kuu aja jooksul ühe, vahel kulub selleks ka kaks kuud,” avaldas Oja hämmastava vastuolu.

Oja on üles pannud töökuulutuse.

30. aprilliks, mil oli kandideerimise tähtaeg, oli CV-Online’i keskkonnas klikitud mainitud pakkumist juba enam kui 3900 korda!

Oja sõnul oodatakse healt kandidaadilt aga ka eri tehnoloogiate tundmist ja pikaajalist kogemust. „On ka neid, kes seda oskavad, aga

nad tahavad oskuste eest meeletuid summasid, mida väiksem ettevõte ei suuda maksta,” viitab ta programmeerijatele, kes küsivad masust hoolimata kuupalgaks 30 000–35 000 krooni. „Sellise töö puhul ei ole mitte mingisugust vahet, kas on majanduslangus või -tõus, nende inimestega on olnud alati kitsas.

IT-firma juht: meie sektoris on töökätest pidevalt lausa krooniline puudus.

Samal ajal klikiti programmeerija vastavat töökuulutust lausa üle 3900 korra.

Luksust valida kümne inimese vahel korraga ei ole kunagi olnud.”

Kuid läheme vahelduseks arvutitest eemale ja vaatame hoopis aeda.

On ennustatud, et kui muru tärkab, saab tööpuudus leevendust hooajaliste töökohtade abil. Samuti võib riigi tellitud ja Euroopa raha toel ette võetud teedeehitusest saada selle suve üks kuumemaid valikuid. Seda neile, kes programmeerida ei oska.

Aiandusettevõttest Hansaplant

20 000 10 000

Kõrgemad ametnikud ja juhid Tippspetsialistid Keskastme spetsialistid, tehniku Kontoritöötajad ja ametnikud Teenindus- ja müügitöötajad Põllumajanduse ja kalanduse os Oskus- ja käsitöölised Seadme- ja masinaoperaatorid Lihttöölised

2744

5624

0

2008 I kv

2008 II kv

OÜ küsitakse agaralt tööd, räägib firma personalijuht Maarja Sukk.

Kui enamasti on töö küsijad varemgi näpud mullaseks saanud aednikud, siis neile lisaks tahavad peenarde vahel ja kasvumajades hooajatööga kätt proovida teisedki töötud, sest esmaste põhitõdede omandamine on seal lihtsam kui mõnes teises valdkonnas. Sukk tõdeb aga kõigi kurvastuseks, et need kohad on juba täidetud, sest hooajatööliste otsimisega alustati juba märtsi alguses.

Töötukassa andmetel ongi keskmiselt kõige kauem olnud tööta kõige laiemas mõistes põllumajanduse oskustöölised, nagu ka lihttöölised, käsitöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid. Kui varem juhina ametit pidanud registreeritud töötud on töötuna olnud keskmiselt alla aasta, siis lihttööliste ja põllumajandustöötajate keskmine töötuse periood jääb juba kahe aasta lähedale.

Tööturu olukorra hindamisel peaks lähtuma pigem siiski registreeritud töötute suhtest vabadesse töökohtadesse, mitte niivõrd töötuse kestusest, arvab töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson. Ta selgitab, et kestus on tugevalt mõjutatud ka sellest, missu-

19. mail 2010. a Tallinnas

MAKSEJÕUETUSÕIGUS: UUENDUSED JA KAVATSUSED Paul Varul Osavõtutasu 1600 kr + km. Hinnasoodustused!

Tellijale

27. mail 2010. a Tallinnas

PRAKTILISI PROBLEEME RAHVUSVAHELISES ERAÕIGUSES Maarja Torga, Pirkka-Marja Põldvere, Ilona Nurmela Osavõtutasu 1600 kr + km. Hinnasoodustused!

Tule mälutreeningu ja kiirlugemise kursusele!

UUT JA OLULIST RIIGIHANGETES Helje Johansoo Osavõtutasu 1200 kr + km. Hinnasoodustused!

PEREKONNAÕIGUSE OLULISEMAD MUUDATUSED 18 12. mai 2010

Liis Hallik Osavõtutasu 1500 kr + km.

Hinnasoodustused!

soodsamalt!

Koolitaja Tauri Taller maa

9. juunil 2010. a Tallinnas

10. juunil 2010. a Tallinnas

1000 kr

Täpsem info: tel 660 7900, info@kiirlugemine.ee www.kiirlugemine.ee

Info ja registreerimine 6 460 002, koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

Pakkumine kehtib Tellijaeelise kaardi omanikele mai lõpuni. Registreeruda saab kõikidele koolitustele, mis toimuvad enne 31. augustit.

Vaata veel: pood.epl.ee/tellijaeelis

117 208

ute imine

Allikas: töötukassa

120 000 110 000

91 347

100 000

90 391

90 000

du nii müügisaalis

76 825

80 000

70 330

70 000

60 422

ud

60 000

52 452

50 000

42 543 35 590

skustöölised

24 608

11 870

40 000

21 96330 000

24 086

20 000

21 522

10 000

4696

0

2008 III kv

2008 IV kv

guseid inimgruppe kriis mõjutab.

Teisisõnu, mõne aja möödudes on kujunenud ehitajate töötuse kestus tõenäoliselt suuremaks kui teistel.

Kriis pensionieani välja Töötukassa selgituse kohaselt ei ole registreeritud töötusperioodi maksimaalsel pikkusel praegu muid piiranguid kui pensioniiga. Teisisõnu, kui töötu täidab nn aktiivsusnõudeid ehk otsib tööd ja ilmub määratud kuupäeval vastuvõtule, siis võib ta töötuna arvel olla maksimaalselt kuni pensioniea saabumiseni. Kas seejärel saabunud pensionist ka rõõmu saab tunda, on iseasi.

Näiline statistiline ebakõla tekib aga siis, kui vaadata seda, kui kiiresti iga uus vaba töökoht täidetakse, sest siin on olukord vastupidine.

Kriisi tõttu on nende täitmise aeg oluliselt lühenenud. Nii täidetakse praegu üle 80% töötukassa vahendatavatest kohtadest kuni kuu aja jooksul. Põhjuseks on asjaolu, et kuna vaba tööjõudu on palju enamikul ametialadel, siis täituvadki vakantsed töökohad üsna kiiresti. Seejuures kaetakse kõige kiiremini kontoritöötajate, lihttööliste ja juhtide tühjad ametikohad. Teistest aeglasemalt aga põllumajanduse oskustööliste ja tippspetsialistide

2009 I kv

ametikohad. Vahed ei ole siin siiski väga suured ning kõigi ametigruppide puhul on leitud iga koha jaoks õige inimene keskmiselt vähem kui kuu aja jooksul. Erandiks vaid eelnevalt mainitud IT-tippspetsialistid, aga ka arstid, õpetajad ja juristid.

Personaliotsingufirma HR Factory värbamiskonsultandi Käthlin Hekmani sõnul oleneb palju ka sellest, kui kiiresti töötaja peab töökohale asuma. Kui ette on nähtud põhjalik turuanalüüs, võib otsing kesta kolm kuni viis nädalat, kui vajadus on pakilisem, on töötaja leitud ka ühe päeva jooksul. Ühe päevaga töö leidmiseks on olemas aga teinegi võimalus – luua isiklik ettevõte. Märtsi lõpu seisuga oli töötukassa määranud ettevõtluse alustamise toetuse 151 inimesele ehk 50 ettevõtte võrsele kuus. Uusi töökohti loodi nende kaudu aga koguni 251. Sellest omakorda kooruvad välja aga valdkonnad, milles äri alustati, ning selgub, et kõige enam on töökohti loodud sõidukite remondifirmades, jaekaubanduses, põllu- ja metsamajanduses ning uue kasvu ootuses ka ehituses. Ülearu palju seda ei ole, kuid ehk on kriis ja töötute koolitamine ettevõtlusega alustamisel tõukeks, mis viib Eesti lähemale vanale Euroopale. 1

LAE L ARV OENGU D U TEL TISSE, E MP3 FONI VÕ -MÄ NGIJ I ASS E...

2009 II kv

2009 III kv

2009 IV kv

2010 I kv

Parimad ja halvimad töökohad •• Ingliskeelne tööotsinguportaal CareerCast.com võrdles ja hindas 200 töökohta, seades need järjekorda viie kriteeriumi alusel.

•• Luubi alla võeti stressirohkus, töökeskkond, füüsilised eeldused, sissetulek ja karjäärivõimalus. Kõige närusema tööotsa tiitli pälvis nende kriteeriumide alusel kehaliselt raske töö nafta puurtornide ja torustike hooldemeeskonnas. Mõnevõrra üllatav, aga selleski valdkonnas on viimasel aastal tööpuudus olnud suhteliselt kõrge, sest investeeringud on hakanud liikuma traditsiooniliste kütuste sektorist eemale. Puurtornimeestest vaid kröömi võrra paremaks hinnati metsatööliste olukord, kellele järgnesid kõrgustes rabavad metallitöölised, meiereifarmerid ja keevitajad. Pole siis imestada, et õige mitu neist on meilegi tuntud kui kõrgepalgalised töökohad.

•• Kas meie kodumaal tuleks edetabel teistsugune? Eestis ei ole keegi sellist poliitiliselt pisut ebakorrektset nimekirja koostanud, kuid levinud hinnangute põhjal on äärmuste paika sättimine üsna lihtne. Kindlasti kuuluksid sellesse kaevurid (kelle laeks on teiste põrand), pikamaa au-

... JA V SEAL AATA , ISE S KUS OOVID D!

tojuhid (identiteediks vaid eesnimega tahvel esiklaasil), Soomes töötavad pereisad (kes ei näe nädalate kaupa oma perekonda), reisisaatjad (eesmärk pühendab abinõu) ja tehasetöölised (kui on töö, siis kauaks?).

•• Üldse mitte ei saanud tööportaali andmetel viimase aasta jooksul oma leiva üle kurta aga need isikud, kes kannavad valget särki ja oskavad arvutada, enamasti lüüa kokku rahasummasid. Need on aktuaarid ehk kindlustusstatistikud. Portaal lisab, et enamjaolt ei pääsegi esikohale „kuulsad ja ilusad”, vaid pjedestaalil panevad kinni kohad, mille väärtusteks on kombinatsioon heast tervisest, pingevabast elust, toredast keskkonnast, karjäärivõimalusest ja soliidsest sis-

setulekust. Matemaatikud laiemas tähenduses panevad kinni ka kaks järgnevat kohta, sest aktuaarile järgnevad programmeerijad ja süsteemianalüütikud ning alles seejärel bioloogid ja ajaloolased.

•• Ajaloolased Eestis pingerea esiviisikusse küll ehk ei satuks, sest nende palk ei ole välisülikoolides pakutavaga võrreldav. Selle eest võib lugeda esimest nelja ilmselt muu maailma koopiaks, sest IT ja biotehnoloogia on Eestiski üks eelisarendatumaid valdkondi.

•• Kui mõnel tööotsijal tekkis juba mõte nende äärmuste põhjal endale sobiv ümberõpe ja töökoht hankida, siis mõelge enne järele.

•• Tööd ei tee parimaks mitte ainult amet, vaid ka töökoht ise ehk asutus või firma, kus higi valatakse. Näiteks on Soome Instituut koostanud põhjaliku edetabeli põhjanaabrite ettevõtetest, mille järjekorranumber ei näi eeltoodud ametite esireaga kuidagi ühilduvat. Kuigi esikohale on arvatud kolmandat korda järjest vaid 120 töötajaga tarkvarafirma Reaktor, järgnevad sellele ka näiteks logistikafirma, kummi- ja plastitehas ja mitu tehnikaettevõtet.

EBS-i videokursus STRATEEGILINE JUHTIMINE Eesti ühe tuntuma strateegi ja õppejõu PRIIT KARJUSE loeng on Estonian Business Schooli hinnatumaid magistrikursusi.

• • • • • •

Kuidas märgata ja püüda kinni võimalused?

Strateegiad, mis aitavad igaühel elus edasi jõuda ja otsuseid langetada Kuidas väljuda võitjana olukorrast, kus kõigile ei jätku?

Huvitavaid seoseid ja paralleele sõjanduse n ning loodusega Millest sõltub ettevõtte näljatunne? n nne?

Läbimõeldud sõjaplaanid äris

Vaata loenguid üksikult või telli kursusena ette — säästad aega ja raha!

Avarda silmaringi ja omanda uusi teadmisi videoloengutega oma ala tippspetsialistidelt!

ulikool.epl.ee

Tell loengu i sari

500.-

12. mai 2010 19

Erik Aru erik.aru@epl.ee

Kreeka kriis (esimene vaatus) lõppes Euroopa Liidu abipaketile vastu ajanud Saksa valitsuse kapituleerumisega. Nii mõnigi arvab, et lõppvaatus tipneb koguni üleeuroopalise panganduskriisiga.

Kes teeb järgmisena

Kreekat?

Euroopa ajakirjandust lugedes võib jääda mulje, et Kreekat ja ka ülejäänud Lõuna-Euroopat haaranud rahanduskriisis on süüdi peamiselt Saksamaa valitsus eesotsas Angela Merkeliga. Saksa filosoof Jürgen Habermas lausus intervjuus Financial Timesile, et Merkel on hea näide sellest, mida ütles Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker: „Kõhutunnet usaldavad poliitikud, kes on valmis võtma Euroopa huvides poliitilisi riske, on väljasurev liik.”

Nordrhein-Westphaleni kohalike valimiste ootuses Saksa poliitikud pelgasid võlgades kreeklaste aitamisega hääli kaotada ja püüdsid otsustamist 9. maini edasi lükata.

Maailma rahaturud aga ei oodanud.

Vahepeal jõudis Kreeka kaheaastaste riigivõlakirjade tootlus käia koguni 26 protsendi peal. Nii tuligi Kreekale 110 miljardi euro mahuga abipakett kokku panna. Lisaks otsustas Euroopa Keskpank, et aktsepteerib Kreeka riigivõlakirju tagatisena hoolimata sellest, millise tähekombinatsiooniga reitinguagentuurid neid ehivad. Siiski, Kreeka ei ole ainuke raskustes riik.

Päris mitu analüütikut arvab, et küllap Kreekagi saaga lõpuks siiski võlgade maksmata jätmisega lõpeb.

Maailma suurima võlakirjafondi Pimco tegevjuht Mohamed El-Erian avaldas Financial Timesis arvamust, et Kreeka kriisil on veel mitu ringi käia. Peamiselt asetavad kriitikud kahtluse alla kreeklaste suutlikkuse valulikke kärpeid taluda.

Teiseks – igasuguse stsenaariumi järgi näitab Kreeka võlakoorem kasvutendentsi ja muutub küsitavaks, kaua suudab riik selle intresse tasuda. Samal ajal arvestavad defitsiidi vähendamise kavad seda, et Kreeka majanduskasv jääb tuleval aastal plussi poolele. Arvestades aga, et 20 12. mai 2010

primaarne eelarvedefitsiit peaks kahanema 12% võrra, tundub säärane eeldus soovunelmate valda kuuluv.

Kuhu võimalik järgmine kriisilööklainetus lõpuks omadega välja jõuab, ei ole võimalik täpselt teada.

Esmajoones on peale Kreeka pihta saanud Portugal. Lisaks teised niiöelda PIGS-riigid – Itaalia ja Hispaania. Vahepeal keldi tiigriks hüütud Iirimaa on suhteliselt edukalt asunud sisemise devalveerimise teele.

Nii polegi mõtet imestada, et Iiri võlakirjade väärtus ega nende tasumata jätmise vastase kindlustuse maksumus Kreeka kriisi eskaleerumisele sisuliselt ei reageerinudki.

Pessimistlikumad kommentaatorid on rääkinud ka üleüldise usaldamatuse kasvust riigivõlakirjade vastu ja seoses sellega võimalikust võlakirjakriisist Suurbritannias ja koguni USA-s. Viimast peab suur osa kommentaatoreid küll ebatõenäoliseks, sest maailma reservvaluuta riik on kriisiajastul ikkagi olnud see, kelle võlakirjad kõige usaldusväärsemad tunduvad – nii on ka nüüd USA riigivõla tootlus langenud ja dollar tugevnenud. Samal ajal pidasid nad mõne aasta eest ebatõenäoliseks sedagi kriisi, mis on maailma viimasel paaril aastal laastanud.

Portugali tõehetk Tõenäolisimaks ohvriks võibki langeda Portugal, kelle riigirahandus on küll Kreekast märksa paremas olukorras, kuid kelle väike majandus ja nõrgapoolne konkurentsivõime tekitab mitmes analüütikus hirmu. Portugali valitsus on koostöös opositsiooniga vastanud säästuprogrammi tõhustamisega. Samuti on sealsete poliitikute usutavus rahaturgude silmis Kreekast märksa parem.

IIRIMAA

SUURBRITANNIA

65%

68%

SAKSAMAA

73%

Riikide võlakoorem

PRANTSUSMAA

77%

PORTUGAL

77% HISPAANIA

53%

ITAALIA

•• Osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st)

116% KREEKA

115%

Selge on aga see, et Kreeka ja ka Portugali võlasoost välja tõmbamine ei oleks Euroopa Liidu jaoks üle jõu käiv sooritus. Küll aga tekiks probleeme, kui abikäsi tuleks ulatada ka Hispaaniale-Itaaliale. Viimase riigivõla osakaal SKT-st ületab isegi Kreeka oma, kuid riik võib võlakirjade ostjaid loota leida kodumaaltki.

Tegelikult aga ei pruugigi riigid ise olla esimesteks doominokivideks. Umbes pool Kreeka valitsuse võlakirjadest kuulub mitmesugustele välismaistele pankadele, sellest üle poole moodustavad pakid Prantsusmaa ja Saksamaa pankade

bilanssides – vastavalt 32 ja 20 miljardi euro eest. Portugali varadest aga on ligi kolmandik Hispaania pankade kaukas – kokku 13 miljardi euro väärtuses. Nii võib järgmise vooruna tulla hoopis üleeuroopaline panganduskriis, mis nõuab riikide sekkumist.

Sellele võivad aga järgneda kahtlused nii mõnegi maa suutlikkuses oma pangandussüsteemi vee peal hoida. Sisuliselt sellesarnane olukord oligi valla pääsemas Kreekas.

Aprilli lõpul tekkis osal Euroopa pankadel probleeme rahvusvahelisele rahaturule ligi pääsemisega. Esmajoones ei suutnud laenu võtta ar-

vatagi Kreeka ja Portugali pangad, kuid märkimisväärseid probleeme oli ka teiste riikide nõrgematel pankadel. Saksamaal või Prantsusmaal sellega liiga suuri probleeme vast tekkida ei tohiks, esmajoones võiks aga kahtluse alla sattuda Hispaania.

Hispaania suuremad pangad riiki tabanud kinnisvarakrahhi tõttu väga palju tegelikult ei kannatanud – suurem löök langes sellel maal pigem kohaliku tähtsusega finantsasutustele.

Siiski pidid lisaks Hispaaniale ka Saksamaa ja Prantsusmaa pangad oma lühiajalistelt laenudelt kõrgemat intressi maksma. 1

www.kawasaki.ee Mootorrattad, ATV-d, ja jetid

Telliskivi 62, www.motodepoo.ee

Maailma rikkaimad sportlased

110

2008. aasta sissetulek miljonites dollarites

TIGER WOODS golfar

45

MICHAEL JORDAN korvpallur

45

KOBE BRYANT korvpallur

MA

45

42

KIMI RÄIKKÖNEN võidusõitja

DAVID BECKHAM jalgpallur

Sportlikud kooreriisujad Kristi Vahemaa kristi.vahemaa@epl.ee

Kes kühveldavad sporditööstusest kõige rohkem raha kokku? Ja kes selle lõbu kinni maksavad?

22 12. mai 2010

Spordialasid, mille eest makstakse miljoneid, ei ole tegelikult väga palju – vormel 1, golf, tennis, korvpall, jalgpall, ameerika jalgpall, pesapall, lisaks teenivad hästi parimad jäähokimängijad, kergejõustiklased ja veel mõningate alade esindajad.

Alates 2002. aastast on maailma rikkaimate sportlaste edetabelis trooninud esikohal vaid üks mees. Golfiäss Tiger Woods ei kaotanud liidripositsiooni ka siis, kui ta ravis peaaegu aasta aega oma põlvevigastust.

Mullu septembri lõpus sai Woodsist esimene sportlane, kes on teeninud karjääri jooksul enam kui miljard dollarit. Samuti teatakse, et ta on sissetuleku suuruselt telestaar Oprah Winfrey järel teine afroameeriklane.

Majandusajakirja Forbes andmeil oli 14 suurturniiri võitnud Woods 2008. aastal üldse kõige enam raha kokku kühveldanud mees, sest golfi esinumbrist enam teenisid vaid naised – näitlejanna

Angelina Jolie, juba mainitud Winfrey, popdiiva Madonna ning lauljatar Beyonce.

Forbes avaldab maailma rikkamate sportlaste uue edetabeli suvel – siis selgub, kas möödunud aasta lõpus seksiskandaali võrku kukkunud Woods on endiselt esikohal. Ilmselt muidugi on, sest 2009. aasta tegemisi mõjutas skandaal veel vähe.

Küll aga on olukord muutunud tänavu – Woods ei suuda näidata paremate päevade mängu, pealegi on mitmed nimekad reklaamifirmad temaga lepingud katkestanud.

Vahetult pärast seda, kui superstaari kümned naissõbrad ajaleheveergudel oma muljeid pajatasid, teatasid Gillette ja Accenture, et Woods ei ole neile enam „sobilik reklaaminägu”. Möödunud aasta detsembrikuu jooksul päästsid end Woodsi köidikutest lahti ka telekommunikatsioonigigant AT&T ja General Motors. Hinnanguliselt kaotab

Woods aastaga sissetulekus vähemalt 30 miljonit dollarit.

Golfis liigub palju raha, enamik tulu kogutakse üüratutest sponsorsummadest.

Sponsor võib anda võistlusele nime, ta võib olla konkreetse ürituse plaatina-, kuld- või hõbesponsor. Kuni sinnani välja, et toetaja laob raha välja omanimelise tee (ala, kust sooritatakse esimene löök – toim) eest või juhul, kui keegi lööb hole in one.

Kuigi golfiturniiri võiduauhinnad on kopsakad, moodustavad ka golfimängija sissetulekust suurema osa reklaamilepingud.

Pangad hülgavad vormelitiime Teine ala, kus liiguvad suured summad ja mis paljud eestlasedki pühapäeviti televiisori ette naelutab, on vormel 1. 2008. aasta teenistuse põhjal järgnes Woodsile aasta varem vormel 1-s MM-i kulla võitnud soomlane Kimi Räikkönen, kes tee-

nis aastaga 45 miljonit dollarit.

Vormelitsirkus on kindlasti üks maailma suuremaid rahakeerutajaid, poti juurde lubatakse aga väheseid. Sarjas sõidab 24 meest, miljoneid teenivad neist vähesed, paljud peavad hoopis peale maksma, et lunastada võimalus suursuguses sarjas kaasa kihutada.

Kõige enam on vormelisõiduga raha teeninud seitsmekordne maailmameister Michael Schumacher, kes kõigi aegade edetabelis hoiab Woodsi ja korvpallur Michael Jordani järel kolmandat kohta 700 miljoni dollariga. Et aga sakslasest vanameister otsustas tänavu sarja naasta, paisub ilmselt ka tema rahakott nii mõnegi rahatähe võrra.

Möödunud hooajal, mis oli kuninglikule autoringrajale omaselt täis skandaale ja skandaalikesi, tõusis üheks võtmeküsimuseks, kas määrata meeskondadele ülemine rahapiir, mida nad võivad aastas ku-

Läbi aegade kõige enam teeninud sportlased MILJONITES DOLLARITES

700 Michael Schumacher

1000

Kuidas liigub raha vormelimaailmas?

800 Michael Jordan

Tiger Woods

40

ANNY PACQUIAO poksija

Teleülekandejaamad BBC, RTL Muud õigused Arvutimängud, ametlikud sponsorid

Autotootjad Ferrari, MercedesBenz, Toyota...

Fännid

LEBRON JAMES korvpallur

40

Ringrajad Monza, Nürmburgring, Suzuka....

Valitsused Kohalikud ja riiklikud

Turundusõiguste omanikud Bernie Ecclestone ja CVC Capital Partners

Vormelimeeskonnad Williams, McLaren, BMW-Sauber...

Piloodid Lewis Hamilton, Jenson Button, Michael Schumacher...

Sponsorid Allianz, Bridgestone, Hewlett-Packard...

FIA President Jean Todt Allikas: f1fanatic.co.uk

35

VALENTINO ROSSI mootorrattur

34

DALE EARNHARDT jr võidusõitja

40

PHIL MICKELSON golfar

lutada. Jutt käis 45 miljonist dollarist ehk siis täpipealt samast summast, mille Räikkönen endale aasta eest tasku pistis. Loomulikult hakkasid suurte meeskondade juhid sellise ettepaneku peale kisama ja läbi see ei läinudki, kuid raha on sarjas tänavu ikkagi vähem kui varasematel aastatel.

Fakt, et Ferrariga liitus Hispaania suurpank Banco Santander, jättis mõneti varju selle, et päris mitu panka otsustasid vormel 1-st lahkuda – näiteks jättis Hollandi ING Group Renault’ ja Šotimaa RBS Williamsi.

Juba aasta eest oli BMW Sauberi juurest lahkunud Credit Suisse. Samuti ei ole enam sponsorite seas ühtegi suurt sigaretifirmat – viimasena lasi Ferrari juurest jalga Marlboro.

Küll aga armastavad vormel 1 võistlusi miljonid inimesed üle maailma ning seetõttu on alati kindel tuluallikas teleülekannetest laekuv raha. Ei mäleta enam isegi, millal viimati enne hooaja algust vormelist nii palju räägiti kui tänavu – põhjuseks loomulikult Schumacheri naasmine. Nüüd, kus hooaeg on avatud ja sakslane pole suutnud esikolmiku koha eest võidelda, hakkavad ilmselt need, kes vaid ühe mehe pärast tele-

viisori ette istusid, ka huvi kaotama, kuid laias laastus see vormelitsirkuse rahakoti pihta ei käi.

Raha liigutab Ecclestone Mõttega, et vormelimaailmas liigub palju raha, oleme harjunud. Kuid kust see raha koguneb?

Kõige arusaadavam tuluallikas on fännid, kes ostavad pileteid ja kõikvõimalikke kaupu, kuhu on peale joonistatud, kirjutatud, trükitud või kleebitud lemmiksõitja või tiimi pilte ja sümboleid. Samuti maksavad paljud piloodid meeskondadele puhast raha, et omada kohta tiimis. Või siis suunavad nad meeskonna juurde isiklikud sponsorid, sest neid, kes sõitmisega tõeliselt suuri summasid teenivad, ei ole palju. Samuti maksavad piloodid rahvusvahelisele autospordiliidule (FIA) raha superlitsentsi eest – näiteks britt Lewis Hamilton käis 2008. aasta hooajal litsentsi eest välja 300 000 dollarit. Võrdluseks – USA-s saab Indy-sarja litsentsi tuhande dollari eest, teises suures USA sarjas, Nascaris pääseb rooli umbes 3000 dollari eest. „Kes seda hinda kalliks peab, võib ju mõnda odavamasse sarja

sõitma minna,” kehitas endine FIA president Max Mosley kaebuste peale vaid õlgu.

Meeskondade tuludest rääkides peab silmas pidama, et mitmed tiimid on autotootja taustaga, kuid kuna automüük on viimastel aastatel kõvasti vähenenud, satub ka au-

Alates 2002. aastast on rikkaimate sportlaste edetabelis trooninud esikohal vaid üks mees.

Tänavu 80. sünnipäeva tähistav vanahärra dikteerib mõnuga vormelisarja edasi. totootjate rahaline tugi järjest enam küsimärgi alla. Mõned tiimid saavad jällegi raha jõukatelt annetajatelt – nagu näiteks Red Bull Dietrich Mateschitzilt või Force India Vijay Mallyalt. Teise olulise osa tuludest moodustavad sponsorid – kui piisavalt abistajaid ei ole, pole ka valitute sekka asja. Mäletatavasti Honda ei saanudki möödunud hooaja eel pii-

savalt toetajaid kokku ja loobus sarjas osalemast.

Lisaks saavad meeskonnad raha vormelikarusselli kõige tähtsamalt mehelt Bernie Ecclestone’ilt. Summa suurus oleneb sellest, kui kaua on meeskond sarjas sõitnud ning kui edukad nad on olnud. Oluline on aga teada, et kokkuleppe järgi läheb 50% Ecclestone’i tuludest tagasi tiimidele.

Ringradasid finantseeritakse samuti erinevalt – päris paljud neist saavad teatud summas toetust kas linna- või riigikassast. Kahe aasta eest maksis näiteks Bahreini valitsus oma ringile toetuseks 45 miljonit dollarit ning sakslased Nürmburgringile 15 miljonit dollarit.

Võrdluseks – britid ei panustanud Silverstone’i sentigi. Mõnele ringrajale paneb õla alla suurtööstus, näiteks toetab Honda Suzuka ringrada Jaapanis. Monaco GP on kalendris ainuke, kus raja teenitud tulu läheb sõidu korraldajate ehk siis selgemalt öelduna otse Ecclestone’i taskusse.

Rahvusvaheline autospordiliit FIA saab raha sõitjate litsentside müügist, ka korjab ta trahve. Samuti tegi FIA raha sellega, et müüs 2000. aastal 315 miljoni dollari eest

sajaks aastaks sarja turundusõigused Bernie Ecclestone’ile. Vaadates, et kahe aastaga teenis Ecclestone’i Formula One Management enam kui miljard dollarit, näib müügihind muidugi naeruväärselt madal.

Nii olemegi jõudud vormel 1 ja raha kohtumispaika – teisisõnu inglase Bernie Ecclestone’ni. Talle on nüüdseks küll jäänud vaid väike osa vormel 1 aktsiapakist – 2006. aastal omandas CVC Capital Partners 70% osalusest – kuid 79-aastane Ecclestone on senini vormelitsirkuse juht.

Ecclestone vastutab selle eest, et rahavood oleksid piisavad. Need meeskonnad ja ringrajad, kes ei suuda teatud summas kasumit toota, ei ole oodatud vormelisarjas jätkama. Iseküsimus on muidugi, kas CVS ja Ecclestone on ala arengut silmas pidades just kõige õigem kooslus ala juhtima. Tihtipeale on välja hüütud arvamus, et liiga palju raha läheb spordialast välja ning palju õigem oleks, kui vormel 1 kuuluks meeskondadele, mitte vahemeestele. Esialgu on aga mõte vaid mõtteks jäänud ning tänavu oktoobris 80. sünnipäeva tähistav vanahärra dikteerib mõnuga maailma üht juhtivat sarja. 1 12. mai 2010 23