Ärileht oktoober 2013

Tippjuht Anne Mere: Soomes töötad kolm päeva riigile ja kaks päeva iseendale Murrame müüdi: eestlased on arvatust ettevõtlikumad # Ärilehe valimiskool: kust tuleb ja kuhu kulub linnade ja valdade raha # Venemaa omapäraseima telekanali ootamatu äriidee on sõltumatud uudised

Kolmapäev

9. oktoober 2013

Ko n

ta kt ee

ru

me

ieg

a!

S jõu elle luk aas ing ta p i Ro ide arim ist ed ad sa ! ad

NR 8 (38)

Äri- ja reklaamkingitused Aadress: Madara 14, Tallinn | Telefon: 668 0222 | Email: roi@roi.ee | www.roi.ee

Paras aeg, et õppida oma rahakoti sisu tundma

E

elarve, olgu riigi või omavalitsuse tasandil, on kõige olulisem otsus, mida rahvaesindajad igal aastal langetavad. Just sellepärast teeb Ärileht vahetult enne valimisi puust ja punaseks, kust ja kuidas tekivad valdade ja linnade tulud ning kuhu need kulutatakse. Sisuliselt tahame, et iga valija kiikaks enne hääletuskasti juurde minekut iseenda rahakotti, sest üht- või teistmoodi koosneb iga omavalitsuse eelarve maksumaksja rahast ning selle eesmärk on toetada ja suunata kohaliku kogukonna arengut. Ärileht toob näiteks neli eripalgelist omavalitsust: Illuka, Kasepää, Viimsi ja Tallinna. Oma kodukoha kohta võib iga lugeja täpsemalt uurida rakendusest www.riigipilv.ee. Tõsi, tegu on küll tänuväärse, kuid kasutaja seisukohast keerulise lahendusega, kust igaühe jõud ja oskused ei pruugi üle käia. Märksa kasutajasõbralikuma keskkonna oma maksude ja riigi kulutuste kohta avas oktoobri alguses poliitikauuringute keskus Praxis. Nüüd ka Ärilehe veebikeskkonnas (www.arileht.ee) kasutatava rakenduse abiga saab iga kodanik hõlpsalt nii oma isikliku maksukoormuse välja arvutada kui ka teada, kuhu tema maksud proportsionaalselt kuluvad. Usun, et saate üllatavaid tulemusi.

Peale selle kirjutame ka riigi varast. Täpsemalt riigifirmadest, mille juhtimine pälvis septembris rööbiti kriitikat nii riigikontrollilt kui ka Erkki Raasukese juhitud töörühmalt. Ajendatult sellest uurisime ettevõtjatelt, kuidas nemad riigiettevõtteid hindavad: kas ja kuhu oleksid nõus investeerima? Kui kriitikaga oldi nõus, siis investeerimise puhul avanes vastuoluline pilt. See on teema, millele me aktsionäridena sageli ei mõtle, aga täna annab Ärileht ainest. 1 Harry Tuul Ärilehe toimetuse juht

Andres Eilart Eesti Päevalehe tegevtoimetaja

Väljaandja: aS Eesti ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Harry tuul. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.

Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma aS-i Eesti ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Raamatupidamise ja sekretäriteenused – kõik hea hinnaga mugavalt ühest kohast!

Lisaks mõistliku hinnaga raamatupidamisteenustele pakuvad KPMG asjatundjad oma abi igapäevases sekretäritöös. Võite kindel olla, et teie ettevõtte raamatupidamisarvestus ja asjaajamine on korras.

Vaata lähemalt siit: www.kpmg.com/ee

2 9. oktoober 2013

Kadri Paasi intervjuu •• LK 4–7 Anne Mere räägib, et töötab Soomes kolm päeva riigile ja kaks iseendale Martin Hansoni analüüs •• LK 8–9 Luhtus Juhan Partsi unistus rongiliiklus valutult riigistada Tea Taruste riigivarast •• LK 10 Kas Eesti ettevõtjad kaaluksid riigifirmadesse investeerimist?

Ann-Marii nergi eestlastest•• LK 12 Ärileht murrab müüdi: eestlased on ettevõtlikumad, kui arvatakse Marge Tubalkain annab nõu •• LK 13 Mida läheb vaja, et sooritada hüpe palgatöölt ettevõtjaks Tanel Saarmanni valimiskool ••LK14–17 Kust ja kuidas tekivad omavalitsuste tulud ning kuhu neid kulutatakse Jaanus Piirsalu kurioosumist •• LK 18–19 Venemaa omapäraseima telekanali äriidee on sõltumatud uudised

SELLE TALVE PARIM PAKKUMINE! TASUTA* talvemüts

TAMREX talvejope

(väärtus 13.- €)

art 770-1804

HIND 79.- € Talvine soe eemaldatava kapuutsiga jope on valmistatud vastupidavast ja mustust hülgavast Carrington-kangast, seest on riie vooderdatud sooja vatiiniga - uue põlvkonna isolatsioonimaterjaliga, mis hoiab suurepäraselt sooja tegemata sealjuures jopet liiga paksuks või raskeks.

Jope tagant madalam ja eest kõrgem lõige lubab mugavalt sooritada erinevaid liigutusi – kummardades või istudes ei tule jope ebamugavalt sülle ning kükitades ja seistes on selg ning istmik kindlalt soojas. Tuule eest hoiab luku ette õmmeldud trukkidega liist ja pehme fliisiga vooderdatud kõrge krae.

Trukkidega teisaldatav kapuuts on seest pehme fliisiga ja piisavalt suur, et mahutada mütsi või kiivrit. Kapuuts on näo ümber laia servaga ja reguleeritava kummiga, kurgu alt takjakinnitusega. Lukkudega taskud rinnal ja küljel mahutavad vajalikud esemed (nimekaart, telefon jne).

*OSTES TAMREXI TALVEJOPE (ART 770-1804) SAAD KINGITUSEKS TASUTA TALVEMÜTSI

SNICKERS WORKWEAR kootud logomüts art 9084/0400

TASUTA* TAVAHIND 13.- €

TAMREX talvepüksid art 771-1804

HIND 59.- € TAMREX talvised tööpüksid tagavad töömehele sooja ja mugava olemise külmal ajal töötades.

Esmapilgul meenutavad need nägusaid suusapükse.

Elastsete, krõpsuga reguleeritavate traksidega püksid on nii eest kui tagant kõrge värvliga – nii on teie kõht ja selg töötamise ajal kindlalt soojas. Püksiluku ees on tuulekaitseks krõpsuga liist, vöökoht on kummipaelaga pingutatav ja suured küljetaskud teevad esemete kaasaskandmise mugavaks.

Mõlema sääre peal on helkurriba, et oleksite pimedal ajal nähtav.

Komplekt (jope + püksid)

-13%

= 120.06 €

ostjale kingituseks ka tasuta müts

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2013 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

4  9. oktoober 2013

Anne Mere:

www.wuerth.ee

Soomes töötad kolm päeva riigi heaks ja kahe päeva teenistus jääb endale

Mullu sai anne Merest Soome suure börsifirma HKScani juhatuse liige ja poolteist kuud tagasi kontserni turundusjuht. Eestlase ja pealegi naise karjäär äratab eestlastest konservatiivsemates soomlastes imestust.

•• Kui te kontserni ettevõtetes

Kadri Paas

kadri.paas@arileht.ee

K

ohtume Merega Eestis.

Pärast turundusjuhiks saamist veedab Mere kodumaal palju rohkem aega kui varem.

•• Kas see üllatas teid, kui teid grupi turundusjuhiks valiti?

Väga ei üllatanud, sest sellest on ka varem räägitud, et sellist positsiooni oleks kontsernile vaja.

Tahame olla tarbijatele ja klientidele rohkem lähedal ning kasutada ära riikidepõhiseid kogemusi.

Seni olid kontserni osad tegutsenud omaette: Baltikumis, Rootsis, Taanis ja Soomes. Igal pool on erinev turuolukord. Kontserni turundusjuhi ametikoha sisseseadmisega tahame ühtlustada protsesse, tootevalikut ja kindlasti üksteise õnnestumistest ja ebaõnnestumistest õppida.

•• Milline on teie tööpäev?

Tööpäevad on erinevad ja tüüpilist rutiini pole. Täna (30. septembril – toim) alustasin kell seitse. On olnud päevi, mil koosolek algab kell kaheksa ja lõpeb kell 18. Päevad on erinevad, palju on eri riikides reisimist, koosolekuid.

käite, siis kas teid huvitab ka tehnoloogiline pool või pigem pakendi väljanägemine?

Mind huvitab tegelikult kõik alates pakendist ja toote hinnast kuni tehnoloogilise pooleni. Neid asju ei saa kindlasti kuidagi üksteisest eraldada. Detsembris saab täis 11 aastat HKScanis. Armastan suhteliselt detailselt tunda protsesse, sealhulgas tootmisprotsessi. Meie äri koosneb paljuski detailidest ja kui neist aru ei saa, siis võib otsustega rappa minna, mis omakorda läbi suurte tootmismahtude oluliselt võimendub.

•• Kui tihti te börsifirma tootmisüksustesse satute?

Võimaluste piires üritan alati külastada ka tootmisi. Selle nädala lõpus (eelmise nädala – toim) sõidan Saksamaale, järgmisel nädalal (sel nädalal – toim) olen Poolas meie peekonitootmises. Reisimist jätkub.

•• Vaatasin HKScani aktsiahinna muutust viimase kümnendi jooksul. Aktsia on maksnud ka 16 eurot, praegu umbes 3,4 eurot.

Teil endal ilmselt on ka börsifirma aktsiaid, see käib juhatuse liikme positsiooni juurde, eks ole?

Tõsi, see on osa juhtkonna pikaajalisest aktsiaprogrammist ja üks lisamotivaator selleks, et panus töösse oleks maksimaalne.

•• Millal kontserni aktsia taas 16 euro tasemele võiks kerkida?

Ettevõttel on kõik eeldused olemas ja ma usun, et millalgi see ka

TÖÖJÕUST Kui Skandinaavias on tööjõukulud 16%, siis Eestis 12% ettevõtte kogukuludest.

TOIDU PÄRITOLUST Nii nagu eestimaalased armastavad kodumaist toitu, armastavad seda ka skandinaavlased.

teostub. Viimaste aastatel on tooraineturud muutunud väga ennustamatuks ja toonud kaasa mitmeid järske teravilja ja soja hinna tõuse. Need omakorda tõstavad otseselt liha omahinda.

Kas ja kui palju õnnestub kallimaks muutunud toorainet hinnatõusude kaudu kompenseerida, on riigiti väga erinev, sõltudes nii tarbijate ostuvõimest, tootevalikust kui ka konkurentsisituatsioonist. Kahtlemata tegeleme aktiivselt peale toodete ja tooraine kulubaasi vähendamise ka kontsernisisese sünergia rakendamisega.

•• Eestis kasvatate tooraine – sead, veised ja broilerid – oma tootmise jaoks ise. Eestis peaks siis tooraine hind olema palju parema kontrolli all?

Kahtlemata aitab vertikaalselt integreeritud tootmisahel kvaliteeti, kulusid, tootmismahte paremini kontrollida.

•• Ka tööjõukulud on Eestis Põhjamaadega võrreldes meeldivalt väikesed.

Need on väiksemad küll. Mälu järgi ütlen, et kui Skandinaavias on need kogukuludest umbes 16%, siis Eestis 12%. Ka tööjõu pandlikkus on Baltikumis oluliselt parem kui Põhjamaades või Taanis.

•• neis riikides ei saa töötajaid nii lihtsalt ja kiiresti koondada kui Eestis?

Igasugused tööjõumuudatused nõuavad Skandinaavias oluli-

selt pikemat aega ja läbirääkimisi. Viimase pooleteise aasta jooksul, mil olin Soomes, kogesin, kui palju energiat läheb n-ö majja sissepoole. Läbirääkimised protsesside venitamise ja streikide vältimiseks võivad võtta uskumatult palju energiat, mida hea meelega suunaksin pigem klientidele ja tarbijatele.

•• Kuidas teistes riikides tooraine hankimine käib?

Eestis on broileri- ja seakasvatus meie enda hallata, veiseid ostame põllumeestelt. Soomes, Rootsis ja Taanis ostame sigu, veiseid, broilereid kohalikelt tootjatelt.

Nii nagu eestimaalased armastavad kodumaist toitu, armastavad seda ka skandinaavlased. Seetõttu on ka HKScan igal turul selgelt omamaalisuse säilitanud.

•• Kaudselt mainisite, et erinevatele turgudele on võimalik hinnatõusu erineval moel n-ö maha müüa. Soomes ja Rootsis on see siis oluliselt keerulisem kui Eestis?

Põhimõtteliselt võib ka nii öelda.

Soome ja Rootsi jaekaubandus on väga kontsentreerunud. Seal on kolm suuremat ketti ja aastas kaks nn hinnaakent, millal saab toodangu hinna üle läbi rääkida.

Kui esimesel võimalusel läbirääkimised ei õnnestu, siis järgmine võimalus avaneb alles poole aasta pärast, seega selleks perioodiks on hinnad fikseeritud ja ettevõttel tuleb näiteks tooraine hinnatõusu kulu üksinda kanda.

9. oktoober 2013 5

3 mõtet Anne Mere HKScani turundusjuht

1.

Üks, mida olen täheldanud nii Soomes kui ka Eestis: me ei reklaami end piisavalt, ei tutvusta, ei müü.

Erinevalt näiteks ameeriklastest, kelle oskus ennast ja oma maad turundada on fenomenaalne.

2.

Sotsiaalmaksu alandamine Eesti tingimustes ei toimi. On ju selge, et tervishoidu on raha juurde vaja. Vananevas ühiskonnas viiks sotsiaalmaksu alandamine meie tervishoiu ja sotsiaalhoolekande veelgi suuremasse kriisi.

3.

Ettevõtte nõukogu esimeeski tunnistas, et see oli konservatiivses Soomes paras julgustükk kinnitada sealse börsifirma juhatusse eestlane ja naine. Kogemuse põhjal tuleb tõdeda, et soomlased on eestlastest konservatiivsemad ja kinnisemad. Selleks et sind omaks võetaks ja aktsepteeritaks, läheb aega.

•• Tähendab, Eestis on poeketti-

dele lihtsam hinnaga pähe istuda? „Pähe istumine” ei ole kindlasti õige sõna, kõik läbirääkimised on ju kahepoolsed. Põhjamaadest erinevalt on siin olukord mõnevõrra paindlikum ja tegelikult on see kogu väärtusahela – tootja, töötleja, kaubanduskasumlikkuse ja jätkusuutlikkuse – seisukohast väga mõistlik.

•• Eesti tarbija on vist tootja seisukohalt üsna tänuväärne. Delfi kommentaariumis sõimab ja märatseb, kui on toimunud mõni hinnatõus, aga ega ta sellepärast ostmata ei jäta.

Nojah. (Naeratab.) Kommentaaride põhjal ei saa muidugi teha üldrahvalikke järeldusi. Üldiselt siiski kipub niimoodi olema, et kui majandusel läheb kehvemini, siis inimesed ostavad vähem liha või kolivad odavama sortimendi peale. Seda oli Baltikumis näha 2008–2009 ja praegu on analoogset trendi märgata ka Soomes. Kallimaid sinke ostetakse vähem, rohkem on hakatud ostma viinereid ja vorstitooteid. Arvestades seda, et praktiliselt iga päev kirjutatakse Soome ajalehtedes uutest koondamistest ja nõrgast majanduslikust seisust, siis on loomulik, et tarbijad hakkavad ratsionaalsemalt ja säästlikumalt käituma.

•• Mäletan, et Rakveres käivitasite 2008. aastal, keset kriisi, uue viineriliini.

Jah, see oli 2008. aasta lõpus.

•• Viiner paistab kriisi ajal olevat selline hea odav kaup. Liha eriti ei sisalda ja kõik muu võib ka sisse ära peita.

Rakvere viinerites on liha 60% juures. Turul on muidugi saa6 9. oktoober 2013

daval väga erineva lihasisaldusega valikut. Aga tõsi on, et kriisi ajal läksid viinerid ja vorstilaadsed tooted hästi müügiks. Rakvere ajaloo suurim ühekordne investeering läks selles mõttes täkkesse.

•• Kas on täheldatav, et näiteks jõukamad taanlased söövad rohkem või hinnalisemat liha kui Baltimaade ostjad? Ons liha manustamises väljapaistvaid erinevusi?

Soomes, Rootsis ja Taanis süüakse rohkem vaakumisse pakendatud viilutatud tooteid, mis on kallimad, aga mugavamad kasutada.

Eestis armastatakse palju osta sinke n-ö suure tükina ja lõigutakse ise tükk viiludeks – ühest küljest põhjuseks soodsam kilogrammihind, teisest küljest saab lõigata nii pakse viile, kui ise soovid.

Samas on taanlastel broileriliha lettidel valdavalt külmutatud kujul, samal ajal kui Eestis ja Baltikumis on kanalihatooted jahutatud. Samuti on meil Põhjamaadega võrreldes palju rohkem marinaadis ja maitsestatud liha. Tallegg ja Rakvere on kindlasti ühed aktiivsemad tootearendajad ja selle kaudu ka tarbimisharjumuste kujundajad. Mina isiklikult küll ei mäletagi, millal ise viimati liha maitsestasin – ikka võtan riiulilt mugava ja maitsva marinaadis grill-liha või ahjuprae.

•• Eesti poliitpropaganda järgi oli Lätis metsik kriis, taastumine on aga märksa kiirem kui Eestis.

Kas lätlased kolisid sel ajal üldse taimetoidule üle?

Liha on söödud igal ajal, iseasi, kust seda ostetakse. Raskematel aegadel otsivad inimesed ikka võimalusi, kust saab odavamalt, ja liha puhul tähendab see turult

või otse taluniku käest ostmist.

Samas on suured jaeketid Lätis ja Leedus arendanud pakutavat lihavalikut, suuremates kauplustes on omad lihalõikused. Lihavalik ja kaubanduses pakutava toodangu usaldusväärsus on tarbijat järjest rohkem poodi toonud.

•• Kas HKScan lambaliha töötlemisele ei ole mõelnud?

Ma kardan, et lambaliha jääb meie piirkonnas alati nišitooteks.

Me küll Rootsis tapame lambaid, aga selle liha müük on kontsernis ikkagi marginaalne. Skandinaavias taandub lambaliha söömine pigem lihavõttepühade aega.

Eestis me pakume mahedat talleliha, aga jah, kogused on väikesed. Ma ei usu ka, et aktiivsem lambalihaturundus aitaks märkimisväärselt tarbimist suurendada.

Siinkandis ikkagi jäädakse kõige rohkem sööma sea-, veise- ja linnuliha, hakkliha.

•• Küsin lambaliha kohta sellepärast, et Islandil sõin imehästi valmistatud lammast. Sel saarel on ju teatavasti lambaid rohkem kui inimesi.

Ma arvangi, et paljuski on lambaliha vähese söömise taga ka asjaolu, et inimesed ei oska seda hästi valmistada, mistõttu minnakse pigem kindla peale ja ostetakse sea- või broileritükk. Isegi veiseliha valmistamine ei kuku teps mitte igaühel välja, suhteliselt lihtsalt võid liha üle küpsetada, nii et ta muutub kõvaks ja vintskeks.

•• Eestlastele läheb Soome väga korda. Kuidas sealse majanduse vindumine igapäevaelus välja paistab?

Kõige rohkem paistab see silma meediakajastuste kaudu. Jaekaubanduses on märgata käibe-

Koondamistest Aasta alguses pidasime ametiühinguga läbirääkimisi ja ettevõttest lahkus kokku 123 inimest.

kasvu pidurdumist või isegi langust, ostetakse lihtsalt vähem või siis odavamaid tooteid. Esimeses kvartalis langes majandus koguni 2,1% võrreldes aastataguse ajaga. Langus on küll peatunud, aga meedia on ikka täis musti uudiseid ja pealkirju. See omakorda muudab inimesed ettevaatlikuks.

•• Kas olete pidanud Soomes tänavu töötajaid koondama?

Aasta alguses pidasime kaheksa nädalat ametiühinguga läbirääkimisi ja ettevõttest lahkus kokku 123 inimest. Tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmist saab paraku saavutada töötajate vähendamise ja automatiseerimise suurendamise kaudu. Skandinaavias on väga suured tööjõukulud, eriti Taanis.

•• Mis te arvate, kas võib juhtuda, et Eesti ehitajad hakkavad kriisi küüsis Soomest riburada Eestisse tagasi tulema, sest töö saab lihtsalt otsa?

Arvata võib, et majanduslanguse tingimustes väheneb ka ehitusobjektide maht turul ja see omakorda mõjutab töötajate arvu. Nii otseselt seda siiski esimesel poolaastal ei tunnetanud.

Reede õhtuti laevaga koju tulles on endiselt laev puupüsti täis – inimesed istuvad koridoris ja treppidel. Ka lennukipiletid on tihti välja müüdud. Kui mul oli korter Vantaas, siis ehitati sinna lähedale uut suurt elamurajooni ja seal seisis väga palju Eesti numbrimärkidega autosid.

•• Mis riigile te Soome börsifirma juhatuse liikmena palka saades makse maksate?

Viimased poolteist aastat maksin Soomele ja nüüd Eestile.

•• Arvestades teie palga oletatavat suurust – Äripäeva palga-

TOP-i järgi umbes 25 000 eurot kuus – võis Soomele makse maksta kaunis valus olla. Kui palju te riigile loovutasite?

Juhtival töökohal töötades võib kindel olla, et üle poole palgast läheb maksudeks. Üks mu endine kolleeg ütles, et Soome maksusüsteem on selline, et kolm päeva nädalas töötad riigi heaks ja kahe päeva teenistus jääb endale.

Samal ajal on Soomes elamine väga kallis: korteriüür on kallis, ühistransport on suhteliselt kallis, autod on väga kallid. Soome rahvas on siiski oma riigiga väga rahul ja Soomet on ikka nimetatud heaoluriigiks. Riigi majanduse praegune olukord kahtlemata seab aga valitsuse oluliste ja raskete valikute ette, kuidas edasi minna.

•• Kui teilt Soomes üle poole palga maksudeks võeti ja samal ajal on Soomes elades märksa suuremad kulud, siis kas kättejäänud 10 000–12 000 euroga saab seal inimese moodi elada?

Eks kontserni palgatase on ametikohtade lõikes ikkagi niimoodi välja töötatud, et palk võimaldab kenasti toime tulla.

•• Eestis tekib aeg-ajalt ikka terav maksudebatt. Ettevõtjaid puudutavad otseselt tööjõumaksud, sotsiaalmaks. Kas Eestis peaks sotsiaalmaksu alandama?

Minu arvamus on, et sotsiaalmaksu alandamine Eesti tingimustes ei toimi. On ju selge, et tervishoidu on raha juurde vaja.

Meil on solidaarsuse printsiibil ülesehitatud sotsiaalhoolekanne ja tervishoiuteenus, seega viiks vananevas ühiskonnas sotsiaalmaksu alandamine meie tervishoiu ja sotsiaalhoolekan-

de veelgi suuremasse kriisi. Sotsiaalmaks on siiski pigem ettevõtja maks, kuigi jah, eks palgaläbirääkimistel töötajaga võib tööandja maksumäärade tõstmisel pakkuda töötajale selle võrra väiksemat palka.

Tööandja lähtub oma otsuste tegemisel ikkagi summaarsetest tööjõukuludest. Tööjõuturu konkurentsist lähtudes ma pigem pooldan teiste tööjõumaksude langetamist, nagu üksikisiku tulumaks ja ka töötuskindlustusmaks.

•• Vahetevahel kerkib päevakorrale ka ettevõtete reinvesteeritud tulumaksu teema. Kas see tuleks taastada ja kui, siis millisel tasemel. Pooldajate ja oponentide argumendid põrkuvad alati teravalt ja siiani on jäänud peale praeguse seisu toetajad ehk maksumäär on null. See vist rõõmustab teie firma omanikke samuti?

Ma arvan, et mitte ainult meie firma omanikke. Tõsi on, et oleme Eestis teinud märkimisväärseid investeeringuid tootmisse ja tehnoloogiasse. Samas arvan, et lõviosa neist oleks tehtud ka siis, kui ettevõtete tulumaks ei oleks null. Üht tõepoolest toimivat ettevõtet ei peaks 10%-ne maksumäär küll nii rivist välja lööma, et ta peaks maksumäära suurendanud riigist ära kolima või end sulgema. Samal ajal on just soodne maksusüsteem meie väikesesse riiki suhteliselt palju välisinvesteeringuid meelitanud, mis omakorda on vältimatu alus tööhõivele.

Mitte vähem tähtis tegur soodsa ettevõtluskliima tagamiseks on maksupoliitika stabiilsus. Kahe viimase aspekti valguses pooldan praeguse ettevõtte tulumaksusüsteemi jätkumist.

•• Soome on suhteliselt värvili-

Motivatsioonist Mida noorem riik, seda rohkem on teostamisvõimalusi. Eesti on selles mõistes alles noor.

ne riik. Kas eestlased kannataksid samasuguse värvigamma välja?

Usun, et tulevikus muutuvad piirid veelgi lahtisemaks ja inimeste liikumine hoogustub. See, kes ja kuhu suundub, saab olema rohkem tingitud ootustest ja soovidest, mitte sellest, kuhu n-ö saab.

Eesti ei ole riik, kes vajaks ja oleks ahvatlev n-ö lihttööjõule. Küll aga peaksime me olema atraktiivsed investoritele ja n-ö ajudele. Me peaksime siia meelitama, kui vähegi võimalik, just targa ja spetsiifilise töö tegijaid, kes aitaksid meil järjest suurema lisandväärtusega toodet luua.

•• Eestisse ei suudeta arvatavasti tippspetsialiste palgaga meelitada. Miks peaks keegi tulema siia põhjanaba lähedale elama ja tööle?

Jõuluvana on lähemal. (Naerab.)

•• Meile põhjamaine kliima sobib, aga väga paljudele ei kõlba.

Targad inimesed tahavad enamasti midagi ära teha, korda saata, saavutada. Mida noorem riik, seda rohkem on teostamisvõimalusi. Eesti on kapitalistlikus mõistes alles noor. Eestis on väga hea ettevõtluskliima. Ettevõtlusvabadus, vähe bürokraatiat võrreldes kasvõi Skandinaaviagagi, suur paindlikkus. Lihtne asjaajamine. Välismaalase jaoks on praegu ka kinnisvarahinnad soodsad, saab hea hinnaga normaalsesse kohta korteri üürida. Üks, mida olen täheldanud nii Soomes kui ka Eestis: me ei reklaami end piisavalt, ei tutvusta end, ei müü. Erinevalt näiteks ameeriklastest, kelle oskus ennast ja oma maad, kasvõi riigilippu turundada on fenome-

naalne. Eestis ma ei kohta kuigi palju inimesi, kes on töötanud elu jooksul mitmes eri paigas. See on ilmselt kinni ka meie ajaloolises taustas. Ses mõttes ma toetan seda, et inimesed lähevad ja töötavad ka mujal, saavad kogemusi ja loodetavasti tulevad ükskord siis Eestisse ka tagasi.

•• Kui nad ikka siis enam tahavad kodumaale naasta?

Ma ise küll ei kujuta ette, et elan elupäevade lõpuni kusagil võõral maal.

•• Mis teile Soomes ei meeldinud?

Mulle meeldib Soome, aga soomlast minust tõepoolest ei saanud.

Eestis on mu juured, kodu, perekond. Mulle meeldib töötada erinevate rahvustega ja erinevates riikides, aga ma olen ja jään eestlaseks. Iseenesest ei ole selles ka Soomes midagi imelikku, et inimesed reedeti ja esmaspäeviti põhjast lõunasse ja vastupidi rändavad, nädal aega sihtpunktis töötavad ja töönädala lõpus uuesti sadade kilomeetrite kaugusele koju naasevad.

•• Võib-olla see pidev virin näitabki eestlaste kolklikkust, kui alatasa virisetakse teemal: kool ei ole maja kõrval, poodi ega postipunkti ei ole... Euroopaski on riike, kus ühest gümnaasiumist teiseni on 300 kilomeetrit.

Eesti on ju nii väike, ollakse harjunud, et kõik on käe-jala juures.

No ja pealegi on virisemine ju inimloomusesse sisse kirjutatud, rahvusest hoolimata. (Muigab.)

•• Eestlaste maailmapilt on äärmiselt stereotüüpne. Kui naine saab tippjuhiks, ahhetatakse tükk aega. Millegipärast kujutatakse Eestis siiani ette, et naine peab ainult lapsi sünnitama ja kodu kasima. Palka eesti naised niikuinii õieti ei julge küsida. Kuidas teid Soome börsifirma juhatuses vastu võeti?

Kahtlemata oli Soome minek tähelepanu äratav sündmus, mis ületas ka meedias uudisekünnise. Ettevõtte nõukogu esimeeski tunnistas, et see oli konservatiivses Soomes paras julgustükk kinnitada sealse börsifirma juhatusse eestlane ja naine. Kogemuse põhjal tuleb tõdeda, et soomlased on eestlastest konservatiivsemad ja kinnisemad. Selleks et sind omaks võetaks ja aktsepteeritaks, läheb aega, eraviisilisi vestlusi, otsusekindlust.

•• Ikkagi ei kipu te vist praegu kooli õpetajaks? (Anne Mere on hariduselt kehalise kasvatuse õpetaja – toim.)

Hetkel ei kipu, aga kunagi ei tea ka, mida elu võib tuua. (Muigab.)

Pedagoogilisi oskusi tuleb ju tegelikult praegugi rakendada, lihtsalt lastest on saanud täiskasvanud.

•• Te peate kindlasti ütlema, et sööte viinereid, aga vist ikkagi ei söö?

Tunnistan, et armastan endiselt viinereid.

•• Aga räägitakse, et viinerid pidavat paksuks tegema?

Mind ei ole veel teinud. (Naerab.) Eks ma teen tegelikult ka väga palju sporti. Käin regulaarselt jooksmas, tennist mängimas ja talvel suusatamas. Terves kehas terve vaim! (Muigab.) 1 9. oktoober 2013 7

Juhan Partsi unistus valutust r o riigistamisest takerdus kohtuv a Kui eelmises Ärilehes kirjutasime, et juhan Parts leidis päästerõnga parvlaevade riigistamiseks ja kavatseb laevaühenduse muuta elutähtsaks teenuseks, siis unistus rongiliikluse valutust riigistamisest luhtus.

Martin Hanson kaasautor

T

eravaks kohtusaagaks muundunud dispuut ülesöeldud rongireisijate veolepingu üle on toonud Edelaraudteelt kurjakuulutava lubaduse seisata jaanuari algusest kogu Eesti rongiliiklus. Ministeerium peab selle hirmutamise üle naeru, kalkuleerides lepingulõpetamise kompensatsiooni ja ostes üle Edelaraudtee töötajaid.

Võttes arvesse Eesti geograafilist väiksust, inimeste nappust ja rahvastikutihedust, pole mõeldav turumajandusreegleid järgiv ja ennast ise ära majandav kodumaine reisijate rongiliiklus. Sarnaselt mandri ja saarte vahelise laevaliikluse ning maanteedel vuravate bussidega, maksab riik peale ka reisirongiliiklusele.

Kui vaadata riigi ja Edelaraudtee viimase viie aasta veolepingut, on iga-aastane rongiliikluse riigidotatsioon jäänud 12 ja 15 miljoni euro vahele. Vedaja sõnul moodustab dotatsioon kogu kulust neljandiku, riik hindab dotatsiooni mahtu aga lausa kolmandikuni kogutulust. Majandusministeeriumi hinnangul tõuseks riigi panuseta Tallinna–Tartu rongipileti hind tänase 10 euro asemel 20 või isegi 25 euro kanti.

Uued diiselrongid Majandusministeeriumi raudteeosakonna juht Ain Tatter märkis, et uute rongidega on võimalik teenindada rongkilomeetrites peaaegu kaks korda suuremat veomahtu, kui praegu Edelaraudtee rongidega teenindatakse. „Järgmisel aastal tõuseb reisirongidega teenindatav veomaht oluliselt ja veomahu kasvuga seoses on planeeritud riigieelarves täiendavalt 1,5 miljonit eurot lisaraha. Juhul kui veomaht planeeritud ulatuses ei kasvaks, siis lisavahendeid riigieelarvest vaja poleks. Eeldusel, et uued rongid toovad senisest rohkem reisijaid ja piletitulu, siis sellega väheneb edaspidi ka toetuse vajadus,” ütles Tatter.

Lahtiseletatuna tähendab see, 8 9. oktoober 2013

et ka tulevikus jääks hind uutes rongides praegusele tasemele. Väidetavalt möödus Šveitsi päritolu Stadler Flirti elektri- ja diiselrongide ostuks raha taotlemine Euroopa abifondidest ning ostuprotsess ise oli kiirem ja valutum, kui riik tellimust esitades ette nägi: Euroopast tuli raha elektrirongide hinnast 85% katmiseks kiiremini, odav raha diiselrongide ostuks saadi pankadest kergemini.

Rongid saadi kätte rohkem kui aasta loodetust varem, mis andis MKM-ile ametliku põhjenduse Edelaraudteega sõlmitud leping aasta varem üles öelda. Rongid jääksid muidu lihtsalt seisma ja amortiseeruksid, nõudes samal ajal pidevaid liisingumakseid.

Kuna riigil ei ole huvi anda uusi ronge senise vedaja Edelaraudtee käsutusse ega sõlmida uutele rongidele uut veolepingut, ei jäänudki muud üle kui anda ka

Eestis pole mõeldav majandada kodumaist rongiliiklust turureeglite järgi.

Edelaraudtee omaniku hinnangul on rongide riigistamine poliitiline trend. diiselrongid elektrirongide operaatorile. Seda kinnitas Ärilehele ka majandusminister Juhan Parts.

Edelaraudtee ähvardus rongid seisma jätta järgib riigihangete vaidluskomisjoni otsust, et riik ei tohi anda teenuse osutamist riigihanketa endale kuuluvale firmale. Kuna Edelaraudteega on leping lõpetatud, aga Elronile ei ole antud luba reisijatevedu jaanuarist jätkata, on seaduse silmis uue aasta algusest raudteedel vaikus. Vaidluskomisjoni juhi Taivo Kivistiku sõnul on Euroopa Liidul küll määrus, mis lubab riigil niimoodi toimida, kuid ainult siis, kui meie kohalik seadus seda ei keela. „Meie hinnangul aga ongi seaduses sätestatud kohustus riigil teha vedaja väljavalimiseks avalik konkurss (riigihange)

Lepingu lõpetamine m ak

Marcel Vichmann Edelaraudtee nõukogu liige

•• Kui suur rahaline löök on Ede-

illustratsioon : Shutterstock

riigisiseses õiguses olev keeld sarnaseid otselepinguid sõlmida,” mainis Kivistik.

Ministri sõnul ei maksa karta, et rongid seisma jäävad, sest aasta lõpuni on veel aega praeguse lepingupartneriga sotid selgeks teha.

Dotatsiooni suurus Tegelik põhjus, miks 2009. aastal minister Juhan Partsi allkirjastatud veoleping nurka visati, on loomulikult muus: asjaosalistega rääkides kõlavad põhjustena läbi nii dotatsiooni ebanormaalne suurus, selle väidetav ebaefektiivne ja läbipaistmatu kasutamine kui ka fiktiivsete arvete ja olematute tegevustega riigilt saadava summa suurendamine.

Edelaraudtee omaniku Marcel Vichmanni hinnangul on lepingu äkiline lõpp pigem praegune majanduspoliitiline trend, järgmisteks valimisteks valmistumine. „See on valitsejate lühinägelik usk riikliku kapitalismi ehitamisse. Toimuvate majanduspoliitiliste arengute valguses võivad mõistlikud ettevõtjad mõõta tulevikus teisiti oma riske, mida riigiga tehingusse minek kaasa toob, ja tõenäoliselt mõjutab see ka riigi poolt ostetavate teenuste ja toodete maksumust,” arvas Vichann. Lepingu lõpetamise varjatud põhjus, millest keegi rääkima ei soostu, on väidetav minis-

teeriumi arvamus, et Edelaraudtee petab riiki, skeemitades dotatsiooni tegelikust kulust suuremaks, hinnanguliselt kuni miljon eurot aastas. Edelaraudtee esitab kõik vajalikud dokumendid veeremihoolduse, kütuseostu ja reisijateveo näitajatega, aga nende arvude taga peituvat tegelikku kulu väidetavasti ei näe. „Majandusministeeriumi avalikest väljaütlemistest saab välja lugeda usaldamatust erasektori kulude läbipaistvuse osas ja seda kõigi riigi tellimusel teenuse osutajate puhul.

Nii ka Edelaraudteele on riik avalikult ette heitnud, et selle majandustegevus ei ole läbipaistev ning seda ei ole võimalik kontrollida,” selgitas Vichmann. „Teiseks käib pidevalt avalikust meediaruumist läbi Edelaraudtee süüdistamine veeremipargi vanuse ja uuendamata jätmise osas. Meie jaoks on mõlemad põhjused avalikkusele esitamiseks otsitud, millega reaalsel lepingulisel suhtel riigi ja Edelaraudtee vahel on vähe pistmist.”

Avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb vedajale hüvitada otsesed kahjud.

Edelaraudtee nõuab oma kulude katmist kuni järgmise aasta lõpuni. Lepingu ühepoolse lõpetajana on riigi käed siin lühikesed, tuleb maksta. 1

laraudteele riigi lepingu ühepoolne lõpetamine?

Ettevõttele tekkiva majandusliku kahju suuruse on hinnanud rahvusvaheline finantsekspertide grupp, kelle hinnangul on riigi ühepoolsest ennetähtaegsest lepingu lõpetamisest tekkiv kahju suurusjärgus 5 miljonit eurot. Vastava analüüsi oleme esitanud ka majandusministeeriumile. Kahju lõplik suurus võib muutuda ja sõltub paljudest asjaoludest.

•• Kui palju moodustab dotatsioon Edelaraudtee majanduspoolest?

Edelaraudtee puhul on dotatsioon moodustanud ligi kolm neljandikku ettevõtte tuludest.

•• Mis saab edasi?

Juhul kui kohus teeb otsuse riigi kasuks, siis lõpetab Edelaraud-

Äriettevõtja huvid ei ol e a

Juhan Parts majandusminister

•• Kui tõenäoline on Edelaraud-

tee advokaatide jutt, et jaanuarist ei sõida Elroni nime all ükski diiselrong? Kuidas selline asi saaks juhtuda?

Uued elektrirongid sõidavad juba praegu ja uuest aastast sõidavad ka uued diiselrongid. Advokaatide jutt ei ole tõsiselt võetav ning on äärmiselt pahatahtlik reisijate suhtes.

•• Hinnake, kumb on lõpuks kallim, kas riigi dotatsioon veel üheks aastaks (Edelaraudtee lepingu lõppemiseni) või leppetrahvid ja kohtukulud lepingu lõpetamiseks?

Me ei pea mõistlikuks ühe äriette-

r ongiliikluse v aidlustesse

m aksab hinnanguliselt 5 miljonit eurot tee tegevuse riigisisese reisijateveo valdkonnas. Alles jääb raudtee infrastruktuur, mille rööpad viivad Tallinnast Viljandisse ja Pärnusse ning millel praegu tehakse uue veeremi teenindamiseks vajalikke ümberehitusi. Töödega ollakse graafikus ning uued ooteplatvormid saavad kindlasti valmis aasta lõpuks. Samuti jäävad taristul asuvad jaamahooned ja depood, mille tegevuse korraldame veidi ümber välisturgudelt suuremate tellimuste täitmiseks.

•• Miks ei ole Edelaraudtee viimase 16 aasta jooksul, kui on riigilt rongiveoteenuse tellimust saanud, olnud võimeline võtma kasutusele uusi ronge?

Riigipoolne reisijateveo tellimine ja selle teenuse finantseerimine toimus aastaid üheaastaste lepingutega, mis ei andnud võimalust võtta veeremipargi arendamiseks kohustusi, mis ületanuks sedasama üheaastast tähtaega.

•• Mida toob kaasa riigihangete vaidluskomisjoni otsus?

Eks seda näitab aeg. Kohtust tulevad lahendid omas tempos, ettevõte peab oma otsuseid tegema kiiremas tempos. Täna on õige öelda, et kui VAKO (riigihangete vaidluskomisjon – toim) otsus jääb jõusse, siis on Edelaraudtee tulenevalt avaliku reisijateveoteenuse lepingust, mis hetkel kehtib, valmis oma kohustusi täitma kuni 2014. aasta lõpuni. Edasi ootaksime riigilt veoteenuse osutamiseks

ausa konkursi korraldamist, millest kindlasti soovime osa võtta.

•• Kui kulukaks see liigutus riigile teie arvates võib minna?

Kahjud tuleb kinni maksta. Hinnanguliselt on see miljonites eurodes, aga siiski vähemalt aste väiksem kui Estonian Airis korraldatud kahjum. Aga me ei ole ka ostnud sobimatut veeremit, spondeerinud ülemaailmseid talispordivõistlusi, arendanud Eesti riigi raha eest Soome regionaalpoliitikat. Pole meil ka majandusministri määratud erakonna sponsorite esindajaid nõukogudes.

•• Edelaraudtee advokaat on öelnud, et diiselrongid, Elroni brändi uued rongid, jaanuarist ei sõida. Kuidas selle kavatsete tagada?

Minu teada on Edelaraudtee advokaat Ain Alvin öelnud, et kui kohus jätab VAKO otsuse jõusse, siis on otsuse tähendus see, et Elektriraudteel puudub õiguslik alus avaliku reisijateveo teenuse osutamiseks. Eeltoodu puudutab nii diisel- kui ka elektrironge, kuna vaidlustatud konkursita sõlmitud leping hõlmab reisijatevedu nii diisel- kui ka elektrirongidega. Antud olukorra on tekitanud riik, andes otselepingut sõlmides ilma konkurssi korraldamata ning ilma igasuguste mõistlike vettpidavate põhjendusteta kogu uute rongidega reisijateveo korraldamise õiguse alates 2014. aastast riigile kuuluvale ühingule Elektriraudtee ehk iseendale. 1

ol e avalikest tähtsamad võtja huvid seada tähtsamaks avalikust huvist. Ilmselgelt oleks ebamõistlik olukord, kus uued rongid seisavad terve aasta „seina ääres”, nende eest tasutakse riigieelarvest rendimakseid, samas on uute rongide jaoks ümber ehitatud ka kõik ooteplatvormid jms, aga rahvast sunnitakse endiselt nõukogudeaegset tehnikat ja teenust tarbima. Vanade rongidega jätkamine pole olnud alternatiiv ja sellisel võrdlusel puudub rahaline väärtus.

•• Mis oleks mõlemaid osapooli rahuldav lahendus?

Teist poolt rahuldavat lahendust tuleb küsida Edelaraudteelt, ministeeriumi rahuldav lahendus on lähtumine lepingust, sealhulgas osas, mis puudutab lepingu ennetähtaegset ülesütlemist ja sellega kaasnevat.

•• Kui palju mängis lepingu lõpetamises rolli Edelaraudtee läbipaistmatu dotatsioonikasutamine?

See ei olnud kõige olulisem kaalutlus.

Inspiratsioon ja lõõgastus korralda merel!

Miks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale. See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.

Konverentsi päevakava näidis 1. päev

17:00 17:30 -18:00 18:00 -21:00 21:00 -...

laevale minek kohvipaus konverents vaba aeg ja meelelahutus laeval

2. päev

7:30 -10:00 10:30 -16:30 17:00 -19:30 20: 00 -22: 00 22:00 -...

hommikusöök Rootsi lauas vaba aeg Stockholmis konverents õhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis meelelahutus laeval

10:00

saabumine Tallinnasse

•• Kui palju efektiivsemalt ja

odavamalt suudab riik uute rongidega ise neid liine majandada?

Uute rongidega teenindamine tänases veomahus ei too kaasa toetuse suurenemist riigieelarvest ja arvestades planeeritavat reisijate arvu ja piletitulu kasvu.

•• Kui palju ja mismoodi mõjutas lepingu lõpetamist fakt, et viimase kümne aasta jooksul pole Edelaraudtee suutnud või tahtnud tuua turule uut veeremit, et teenuse kvaliteeti parandada?

Lepingu lõpetamist mõjutas eelkõige see fakt, et Elektriraudtee on soetanud uued rongid.

Edelaraudteel on rongid, mis on nii moraalselt kui ka füüsiliselt amortiseerunud.

•• Mis saab edasi? Tõenäoliselt rongid stardivad jaanuarist, Edelaraudtee kaebab riigi veel kord kohtusse?

Edelaraudtee plaanide kohta tuleks küsida asjaosaliselt otse.

Rongid stardivad jaanuaris. 1

3. päev

Kõik kellaajad on antud kohaliku aja järgi.

Hind sisaldab - kruiisipiletit ühele neljakohalises aknata B-klassi kajutis

Hind ühele inimesele Tallinn–Stockholvm–Tallinn

- konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi - kohvibuffet’d

al.

60,25 €

- ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Tallinki rühma- ja konverentsiosakond Tel +372 669 6564; grupid@tallink.ee; www.tallink.ee

9. oktoober 2013 9

Eesti ettevõtjad kaaluksid riigifirmasse investeerimist Tea Taruste kaasautor

Heldur Meerits

M

a pole riigiettevõtteid sellise pilguga vaadanud, et neisse investeeringuid teha. Siiani on see teema ka väga teoreeri-

Hillar Teder

E

t riigiettevõttesse investeerimist kaaluda, tuleks neid lähemalt tundma õppida. Erakapitali kaasamine võiks huvi pakkuda pigem sellistele investoritele, kes ise ettevõtlusega ei tegele. Riigifirmade tootlus läheb nii alla, et mind see ei huvita. Ma ei näe probleemi selles, et kõik riigifirmad oleksid poolenisti börsil. Kui riigil on selliseid ettevõtteid, mille strateegiat

Septembris kritiseeris riigikontroll Eesti riigifirmade juhtimist ja endise majandusministri nõuniku Erkki Raasukese juhitud töörühm pakkus lahendust luua nende juhtimiseks valdusfirma. Ärileht uuris, millisesse riigifirmasse oleksid Eesti ettevõtjad nõus investeerima. Selgus, et osa arvab, et riigifirmasse investeerida on politiseerituse tõttu liiga riskantne, ning teine osa peab riigi monopoolseid ettevõtteid riskivabadeks. line olnud. Kas erakapitali kaasamise puhul räägitakse aktsiatest, võlakirjadest? Kui asi konkreetsemaks läheb, siis kahtlemata tasuks vaadata riigifirmasid ka investori pilguga.

Riigiettevõtete erastamise või börsile viimise puhul tuleb vaadata, kas tegemist on ettevõtetega, mille puhul on selge avalik huvi (näiteks Estonian Air) või mitte.

Nende ettevõtete pidamine, kus riigil strateegilist huvi ei ole, ei tundu eriti ratsionaalne. Avalikest huvidest rääkides on tihti nimetatud Eesti Energiat. Minu meelest peaks see olema küll ettevõte, mis ei oleks riigi omanduses, või tuleks seal vähemalt sammhaaval riigi osalust kahandada. ta tahab kontrollida ja hoiab seal 51% aktsiatest, on see täiesti mõeldav. Paljud infrastruktuuriettevõtted on doteeritavad ja doteeritavat ettevõtet ikkagi börsile ei panda. Peab olema äriettevõte, mis töötab vabale turule. Näiteks Eesti Energia võiks küll börsil olla – kui riik kontrollib osalust, pole suurt vahet, kas tegemist on riigiettevõtte või börsiettevõttega.

Infrastruktuuri ettevõtete puhul võiks riik osalust kontrollida.

Riigiettevõtete ühtne juhtimine oleks tubli meeskonna olemasolul hea lahendus. Ma arvan, et riigil on see pädevus olemas ja palgata saab ka erasektori kogemusega inimesi. Tähtis on, et need inimesed tuleksid ärist ja süsteemsetest ettevõtetest, nagu näiteks pangad. Erkki Raasuke ja Raul Parusk võiksid vabalt olla riigi palgal, kui oleks huvitav töö ja vääriline palk. Ma usun, et viieliikmeline tiim võiks vabalt viiekuue ettevõttega hakkama saada.

Alar Tamming

M

ul ei ole plaanis riigifirmadesse investeerida.

Ainus koht, kus võiks mõtlema hakata, on haridus. Riigi äriettevõtete erastamisel või börsile viimisel tuleks iga firmat vaadata eraldi ja otsustada, milline struktuur on riigile eluliselt tähtis. Autoteed peavad kuuluma riigile, aga Estonian Airist oleks vaja ruttu lahti saada.

10 9. oktoober 2013

Tiit Vähi

M

a ei investeeriks riigiettevõtetesse, sest praegu on nende ettevõtete juhtimisotsuste tegemisel suur osa parteipoliitilisel faktoril. Kui juhtimises ei ole selgust ja ratsionaalsust, siis loomulikult ükski investor sellesse ettevõttesse oma raha ei paiguta.

On ettevõtteid, mida ei tohiks börsile saata. Suurte infrastruktuuriettevõtete, nagu näiteks EVR Infra, Eleringi põhieesmärk ei ole kasumi teenimine ega omanikule dividendi maksmine, vaid riikliku arengufunktsiooni täitmine.

Neid ettevõtteid võiks käsitleda mittetulunduslikena ja nende kasumiosa tuleks suunata ettevõtte ja vastava valdkonna arendamiseks, mitte riigile dividendide maksmiseks. Eesmärk peaks olema mitte riigiettevõtte, vaid Eesti riigi SKT kasv ja riik peaks omatulu saama SKT kasvust ja maksudest.

Minu peaministriks oleku ajal määrasime viis ettevõtet, mida ei erastataks või erastataks ainult parlamendi loal: nende hulgas olid Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Sadam. Viimane oli tookord monopoolne transiidisadam, mille kõrvale on nüüdseks tekkinud Sillamäe sadam – seega võiks Tallinna Sadama erastamisele mõelda. Enne erastamisplaane on otstarbekas riigiettevõtted, mis täidavad teatud riiklikku funktsiooni, restruktureerida.

Näiteks Eesti Raudtee puhul võiks infraettevõte EVR Infra jääda riigi omandisse, ent EVR Cargo olla eraettevõte – eeldusel, et määratakse tingimused, mis võimaldavad konkureerivate ettevõtete teket.

Oliver Kruuda

K

ui mul oleks raha, siis ma investeeriksin kõikidesse riigifirmadesse, sest neil kõigil on valdavalt monopoolne tegevus, mis tagab täiesti riskivaba tulu. Sellele, millised firmad erastada või börsile viia, polegi lihtne vastata. Soomes, Rootsis, Norras näiteks on riigiettevõtted valdavalt enamusosaluses riigi omand, paljud on ka börsil ja see pole halb idee.

Kui näiteks Eesti Energia, kelle põhiline missioon täna on tarbijale elektri hinna mõistlikuna hoidmine, läheb börsile, hakkab tegevjuhtkond palka saama hea majandustulemuse eest. Aga head majandustulemust saab Eesti Energia teha ainult Eesti rahva tasku arvel. Riik peaks ära otsustama, millega hoitakse rahva elamisja kodukulusid mõistlikul tasemel ja millega teenitakse raha. Paljude riigiettevõtete puhul laekub puhastulu riigikassasse ja neid

Allan Martinson

M

iks ma peaksin üldse mõnda riigiettevõttesse investeerima? Kui oleks mõni tehnoloogiapõhine startup, siis võiks ehk mõelda. Börsil on omad soovid ja

pole mõtet eraettevõtlusele avada. Eesti tööstus vajaks kindlasti odavamat vett, energiat, kanalisatsiooni, aga kui meil on täna kõikides maakondades vesi kallim kui Iisraelis, ei ole see mõistlik. Ühekordne aktsiate müük toob riigile alati vähem raha kui monopoolsete teenuste müügist kokku kogutud raha. Eesti Energia ja Tallinna Vesi teenindavad meie rahvast ja tuleb arvestada, et meil on väga vaene rahvas. Kui inimene läheb hommikul tööle selleks, et saaks ära maksta elektri- ja küttearve ja süüa kõhu täis, ning maksab eluspüsimise eest veel riigile 20% käibemaksu, siis see on nonsenss. Estonian Airi puhul on kõik kritiseerinud Taskila äriplaani, aga see oli Eesti jaoks ainuõige äriplaan, mis oleks toonud meile avatuse maailma. Täna saame Estonian Airiga lennata küll Brüsselisse ja Amsterdami, aga mina küll ei tea kedagi, kes lendaks Trondheimi, kuhu läheb lennuk iga päev.

Riigi äriettevõtete tegevus on liiga hektiline: kord tuuakse Soomest prügi, siis kaevatakse Jordaaniast liivakivi, vahepeal käiakse Ameerikas – nii ei peaks need asjad käima. Erkki Raasukese superfirma loomise idee on täiesti mõistlik mõte. Kui on valmisolek leida kolm-neli inimest, kes on ausad ja rahvatruud, siis miks mitte. Nõukogu võiks koosneda kantslerist, ülikooli spetsialistist ja erasektori esindajast. börsile viimise osas on Eesti Energia vist ainuke, mis mõõdu välja annab.

Riigiettevõtetest superfirma loomise ideesse suhtun skeptiliselt. Supefirma eesmärk oleks juhtimiskvaliteeti parandada, aga selle superfirma juht oleks ju nagu loomaaia direktor, kelle hallata on nii maod, ahvid kui ka ninasarvikud, kel on väga erinevad vajadused ja profiilid...

Erakapitali eesmärk on kasumit teenida, ent ettevõttel peaks olema võimalik kasumit teenida, ilma et ta oleks eriliselt soodustatud olukorras või seotud poolkorruptiivse kasuga. Näiteks Tallinna koolide rendile andmise puhul polnud ju tegemist turutingimustel tehinguga.

TARK VALIK! SmartPOST kaitseb Sinu pakisaadetisi ilmastikuolude kõikumise eest – kreemid ei sula, läätsevedelik ei külmu, elektroonika ei niisku...

Itella SmartPOST toimetab Sinu paki kiiresti ja mugavalt 100% ilmastikukindlasse kohta – Sulle lähimas kaubanduskeskuses asuvasse pakiautomaati.

Sinul mõnusam ja Sinu pakkidel samuti!

Vaata smartpost.ee

Müüt murtud: eestlane on seni arvatust märksa ettevõtlikum

Samal ajal on palgatöö eelistajate hulk Eestis viimastel aastatel järjest kasvanud.

Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@arileht.ee

T

TÜ õppejõud Juhan Teder väidab vastupidi paljukorratud arvamusele, nagu oleks eestlaste ettevõtlusaktiivsus liiga loid, et tegelikult pole Eestil häda midagi: oleme ettevõtlikkuselt Euroopa keskmisel tasemel.

Hiljuti kirjutas EAS-i juhatuse esimees Taavi Laur Äripäevas, et Eesti avatud, ent väikeses majanduses on ettevõtete tasakaal nende suurusarvestuses paigast ära ning „kreen” süveneb veelgi mikro- ja väikeettevõtluse poole, mis juba praegu moodustab 98% Eesti

majandusest. „Kui 2003. aastal oli keskmiseks töötajate arvuks Eesti ettevõttes 11, siis 2011. aastaks oli näitaja juba 6,4 peale kukkunud. Seega meie ettevõtted mitte ei kasva ajapikku, vaid hoopis teevad vähikäiku,” ütles Laur. Ettevõtlusõppejõud Juhan Teder oponeeris, et kaht näitajat – ettevõtete arvu ja ettevõtetes töötajate arvu – koos kasvatada ei saagi, sest tegu on lihtsa jagamistehtega. „Kui ettevõtete arv kasvab – mida ta ka teeb ja milleks ka pidevalt erinevaid meetmeid rakendatakse –, siis ettevõtete keskmine suurus langeb.”

Vastuolulised ootused „Ebarealistlik on loota, et keskmine ettevõtte suurus hakkab kasvama koos ettevõtete arvuga, sest tööjõudu meil ju oluliselt kuskilt juurde ei tule,” ütles Teder Ärilehele. Ta lisas, et ka kreenis olemisest ei saa sel juhul rääkida üksnes Eesti puhul, sest kuna meil

Eestlaste ettevõtlikkus Euroopa keskmisel tasemel Üle poole eestlastest eelistaks teha palgatööd kui olla ettevõtja, kuid ettevõtjaks hakkamist eelistab rohkem inimesi kui Soomes ning ligi sama palju kui Euroopas keskmiselt.

80%

Teeksin pigem palgatööd

70% 60%

8. november 2013

Konverentsil esinejad:

Hadley Dean Colliers International Ida-Euroopa piirkonna juht

andres sevtsuk singapuri Tehnoloogia ja Disaini Ülikooli professor, City Form Lab’i direktor

valitakse Kinnisvara Guru 2013

12 9. oktoober 2013

Eesti ettevõtlusaktiivsus võrreldes lähiriikidega Ettevõtjaid kokku * (%) Eesti 20,7 Soome

50%

13,6

40%

Läti

30%

20,5

20%

Leedu

10% 0

15,2

2007

2009

2012

2007

2009

Allikas: ülemaailmne ettevõtlusseire (GEM), kus Eesti osales 2012.a esimest korda

on ettevõtete keskmine töötajate arv EL-i keskmisel tasemel, peaks ju terve Euroopa kreenis olema. „Aga mina seda kindlasti väita ei taha. Eestis on ettevõtlusaktiivsuse osas normaalne olukord ja sellega tegeletakse ju edasi, ka ülikoolis.”

XII Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KInnIsvaRa 2013 Kumu auditoorium

Oleksin pigem ettevõtja

Eesti Soome Läti Leedu Euroopa keskmine

Kinnisvaraturu tulevik – millised on OOTUSED, mis on REAALSUS? Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Missugused on maailmamajanduse väljavaated ja Eesti võimalused?“ Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Plahvatuslik areng kaubanduspindade turul.

Kas on tekkimas ülepakkumine?” Ärikinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Ärikinnisvara tulevik – teenindus, kvaliteet ja võimalused – missugused on väikese turu eripärad?“ Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2014 – kuidas raskustele vastu astuda ja ehitusturule uut hoogu anda?“ Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Pensionifondide strateegia – miks fondid investeerivad või ei investeeri Eesti kinnisvarasektorisse?“ Info ja registreerimine: 666 0605, www.corpore.ee

Taavi Laur toonitas Ärilehele, et eelmisel aastal suurenes ettevõtjate arv tõesti 8,5% ehk registreeriti 1494 ettevõtjat rohkem kui 2011. aastal. Nüüd tuleb ka meil arutada samu teemasid, mille kallal murravad pead paljud edukad arenenud riigid: kuidas suurendada alustavate ettevõtjate ambitsioonikust oma ettevõtet edasi arendada ja võimekamaks muuta? „Eesti ettevõtluskliima on eriti positiivne just asutatavate idufirmade lõikes, Eesti „startupmaffiast” räägitakse isegi ookeani taga Räniorus. Kuid valdavalt teevad Eesti ettevõtted lühiajalisi plaane ning puudu jääb tulevikuperspektiivist,” viitas Laur EAS-i tellitud uuringule. „Arutada tuleb seda, kuidas mikroettevõtted ehk 98% tükiarvuliselt kogu Eesti ettevõtlusmaastikust saaks kergemini ning julgemini edasi areneda.”

Arengufond kahtleb Arengufondi juhatuse esimees Tõnis Arro on eestlaste ettevõtlikkuse endale, võib lausa öelda, südameasjaks võtnud. Ta on tihti nentinud, et ettevõtjaid on Eestis liiga vähe. „Kahtlustan, et ettevõtjate arvu kasvu järeldatakse registreeritud ettevõtete hulga järgi, mis paraku ei pruugi täpselt näidata ettevõtjate arvukust. Ühel ettevõtjal võib olla palju ettevõtteid. Eestlaste ettevõtlusaktiivsus ongi täiesti keskmine ning see väheneb majanduse arenedes. Näeme seda meie kõrgelt arenenud naabrite puhul läänes ja põhjas.” Arro sõnul tegeleb Arengufond väljaselgitamisega, mis aitaks kõige paremini eestlaste aktiivsust säilitada ja kasvatada. Kas selleks on kapitali kättesaadavus, hariduse või ühiskondlike hoiakute muutmine või mingi kombinatsioon neist kõigist?

Eesti heas mõttes keskpärasust toetavad uuringute tulemused. Viimane Eurobaromeetri uuring näitab, et 35% eestlastest

2012

*sisaldab kõiki, kes on määratlenud end tärkavate, uus- või väljakujunenud ettevõtjatena

vastanuid sooviks pigem olla ettevõtja kui palgatöötaja. Euroopa keskmine näitaja 37% on kõigest veidi suurem. Negatiivseks võib seda protsenti pidada selles mõttes, et kui ettevõtjaks hakkamise toetajaid oli veel majanduskriisi haripunktis 2009. aastal 43%, siis paari aastaga on neid tunduvalt vähemaks jäänud – nagu jällegi ka Euroopas keskmiselt.

Uuring kinnitab edu TTÜ õppejõud Teder rõhutas, et kindlasti tuleb hinnangulises küsimuses arvestada, et eelistajate hulk on palju suurem kui reaalne ettevõtjaks hakkajate hulk. „Kui mõtlen oma tudengite peale, siis nii mõnigi ütleb, et kui valida, siis kindlasti tegeleks ettevõtlu-

Uute ettevõtete rajamise aktiivsus oli suhtarvuna Eestis kogu Euroopa suurim. sega, aga samas on praegu hea ja tasuv palgatöö, toredad kolleegid ja arengu- ning karjääritegemise võimalus. Ollakse n-ö mugavustsoonis, aga kõik ei peagi ettevõtjad olema.” Õppejõud juhib tähelepanu teiselegi maailmas levinud ettevõtlusseirele (GEM). Eesti osales selles 2012. aastal esimest korda, saime end teistega võrrelda.

Uuringu tulemusi vaadates oli uute ettevõtete rajamise aktiivsus suhtarvuna Eestis kogu Euroopa Liidu suurim. „Millegipärast ei taheta selle ümber kella lüüa, kuigi see oleks koht, kus ministrid võiksid hõisata, et just nende majanduspoliitika tagajärjel on meie ettevõtlusaktiivsus kõige kõrgem, kõrgem ka USA-st või näiteks Türgist. Siin on ka loomulik, et kui alustajaid on rohkem, siis on sellest väljakukkujaid samuti rohkem.” 1

Hüpe palgatöötajast ettevõtjaks nõuab kirge ja järjekindlust Palgatöölt ettevõtja leivale minek nõuab head äriplaani ja mõistlikul määral julgust.

Marge Tubalkain kaasautor

E

urostati mulluse küsitluse järgi on Eestis ettevõtluse vastu tuntav huvi Euroopa keskmisega samal tasemel. Ettevõtlusega hakatakse tegelema eelkõige soovist end teostada või midagi paremaks muuta. Samuti lähevad inimesed ettevõtjaks juhul, kui neil pole enam muud valikut, oskused on liialt spetsiifilised või on töö saamist segavaid erivajadusi.

Kolmandad aga põlevad soovist ise midagi korda saata, märkis karjäärinõustaja ja Proeksperdi personalijuht Tiina Saar. Küllaga kirge on märgata ettevõtjates, kes on muutnud oma huvi ettevõtteks. „Näiteks meeldib ehteid teha, teed kodulehe, lõpuks veebipoe, lõpuks lööd kellegagi kampa ja hakkad tegema ka õpitubasid ja nii edasi,” kirjeldas Saar.

Äri elustiiliks Üks ettevõtjaid, kes on oma elustiili äriks muutnud, on Rannaliisu talu perenaine Kaie Rull Pärnumaalt. Mahetootmisega tegelev talu sai esimese hoo sisse just töötukassa rahaga. „Olin pikalt lastega kodus ja töötu. Võtsin end töötuna arvele ja sealt pakuti võimalust minna koolitusele ja teha äriplaan. Nii see alguse sai. Kuna oleme juba viis aastat mahepõllumajandusega tegelenud, siis mõtlesin, et võiks sama teed edasi minna,” tõdes ta.

Paraku ei loo sellised ettevõtted Saare sõnul töökohti juurde, sest napib julgust, oskusi, teadmisi või tahet. Seda ei soodusta ka maksusüsteem, nagu kinnitab Rulli kogemus. Praegu on tema tootmine hooajaline, kuid ka suveks pole rohijaid kuskilt võtta. „Vanadel ei pea selg vastu, noored määrivad küüned ära,” märkis ta.

Toetus või laen Kui äriidee on olemas ja enda rahast ei piisa, võib toetust küsida nii töötukassalt, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) kui ka pankadelt, kes annavad koostöös KredExiga stardilaene. Kõik

eelistavad näha läbimõeldud tegevusplaani. „Küsimus ei olegi nii väga selles, mida teha, vaid kuidas teha. Oluline on valitud asja hästi ja läbimõeldult teha,” selgitas Swedbanki äripanganduse juht Lauri Vaiksaar. Pank eeldab, et inimene täidab oma kohustusi korrektselt ja viiendik projekti maksumusest võiks olla omafinantseering. Keskmine alustava ettevõtja laen on 25 000 eurot.

Töötukassa on tänavu rahuldanud varasemast vähem taotlusi, kuigi taotluste arv on kasvanud. Põhjusteks on puudused nii äriidees kui ka -plaanis. Teisalt on töötukassa ettevõtlustoetuste osakonna juhataja Indrek Kaivi sõnul äriideed senisest paremini läbi mõeldud. Ka Rulli äriplaan kukkus esimesel katsel läbi, mis-

Noored kipuvad alatähtsustama töö hulka ja valdkonna tundmise olulisust. tõttu ta pidi selle täiustatud kujul uuesti esitama. „Tuleb olla loll ja järjekindel,” soovitas Rull. Saadud raha eest lasi ta endale lähedal asuvas firmas kasvuhoone ehitada, kokku 50 m² pinda. Nüüd tahab ta juba tootmist laiendada.

Enne äriplaani esitamist võiks läbi teha alustava ettevõtja koolituse. EAS-i arvud näitavad, et sin-

na läheb igal aastal järjest vähem inimesi. Kui tunamullu oli osalejaid 833, siis tänavu peaks neid olema umbes 714. Põhjuseid on Sameli sõnutsi mitu. „Me tahame järjest rohkem osalejaid valida, et koolitust saaksid ikkagi need, kellel on seda vaja. Ja teisest küljest on kindlasti ka vajadus pisut vähenenud, kuna viimaste aastatega on info kättesaamise võimalused alustava ettevõtja jaoks oluliselt laienenud,” selgitas ta. Suurem osa alustava ettevõtja toetusi läheb teenuste valdkonda, sõnas Jürg Samel EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksusest.

noored alatähtsustavad tööd Ettevõtlusega seostatavad ootused on vanuseti erinevad. Saare kinnitusel alatähtsustavad noored töö hulka, mis on vaja enne loorberitele puhkama jäämist teha.

Pigem on neil kujutlus kohesest külluslikust elust ja toredast elustiilist. Noored alatähtsustavad ka valdkonna tundmist. Arvatakse, et ettevõtlus on midagi universaalset. „Osa kompetentsidest on ka universaalsed, aga kirg mingi teema vastu annab selge eelise,” selgitas karjäärinõustaja.

Seevastu üle viiekümnesed on alalhoidlikud ja kardavad, eriti ennast ettevõtjana nähtavaks teha. Nad ei usu, et võivad üksinda alustada lihtsalt millegi hästi tegemisega. Ettevõtlust proovinud on aga enesekindlamad. „Kindlasti, see on hea ja tugev tunne, kui suudad ise omaenda kätega midagi ära teha,” vastas Rull küsimusele, kas ta rajaks oma ettevõtte uuesti. 1

Kust ja kuidas saada ettevõtlusabi?

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus on neile…

••kes on töötu või koondatuna

töötukassas arvele võetud ••kes on vähemalt 18-aastased ••kellel on majandusalane kõrgharidus või varasem ettevõtluskogemus või kes on läbinud ettevõtluskoolituse ••Toetuse suurus on 4474 eurot.

EAS-i starditoetus on ettevõtjale…

••kes

on asutanud ettevõtte vähem kui 12 kuud tagasi ••kes on loonud vähemalt ühe aastaringse täistöökoha ••kellel on läbimõeldud ärimudel ja tegevusplaan ••kes on valmis äritegevust alustama Toetuse summa on 5000 eurot ja see on mõeldud põhivara soetamiseks või turundustegevuseks. EAS finantseerib kuni 80% projekti maksumusest.

KredExi stardilaen Alustavale või kuni kolm aastat tegutsenud ettevõttele. Summa on kuni 64 000 eurot, millest maksimaalselt pool võib kuluda käibevahenditeks.

Väljastavad Citadele, Nordea, SEB ja Swedbank. KredEx vähendab laenutagatist.

Käenduse saamise tingimused

••Ettevõtja äriregistris registree-

rimisest ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat. Ettevõtja omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele.

••Omanikeringis on ainult füüsilised isikud ja/või äriühingud äriseadustiku tähenduses. Ettevõtjal, teistel omanikel ja juhatuse liikmetel puuduvad tähtaja ületanud ajatamata võlgnevused.

••Ettevõtja on jätkusuutlik ja maksejõuline ning tema äriplaan teostatav. Intress on kuue kuu euribor pluss umbes 7% laenujäägilt.

9. oktoober 2013 13

Omavalitsuste tulude struktuur on väga erinev 1 3% muud tulud (dividendid, põhivara müük jne) 50 000 €

tulumaks 315 000 € toetused (näiteks toetusfond) 170 000 €

8,5%

0,8% muud tegevustulud (keskkonnatasud jne) 3 000 000 €

0,5% sihtfinantseeringud (Maanteeamet, EAS jne) 20 000 €

4,7% 2,5% 2,5%

8,8%

17 000 000 €

4% 1,6%

sihtfinantseeringud (Maanteeamet, EAS jne) 340 000 €

14% kaubad/teenused (transport, lasteaia kohatasu jne)

muud maksud (maamaks) 92 000 €

80%

kaubad/teenused (transport, lasteaia kohatasu jne) 1 100 000 €

muud maksud (maamaks) 37 400 000 €

kaubad/teenused (transport, lasteaia kohatasu jne) 92 000 €

60 100 000 € sihtfinantseeringud (Maanteeamet, EAS jne) 16 700 000 €

muud tegevustulud (keskkonnatasud jne)

muud tulud (dividendid, põhivara müük jne)

2 900 000 €

13,

toetu (näite

52%

2 70

tulumaks

4% 16,4%

toetused (näiteks toetusfond)

5

223 800 000 €

70 300 000 €

Tulud 2009-2012 keskmine 3 639 000 €

Tulud 2009-2012 keskmine 428 300 000 €

Illuka vald, Ida-Virumaa

Tallinn, Harjumaa

1. koht – elaniku kohta suurima eelarvega omavalitsus Illuka valla tulu elaniku kohta on 3453 eurot. Tegemist on põlevkivivallaga, suurim osakaal on kaevandamisega seotud maksudel.

Viimsi v ald

1. koht – absoluutselt suurima eelarvega omavalitsus Tallinna keskmine tulu elaniku kohta on 1052 eurot. Peamine osa on tulumaksul.

1. koht – e lan Viimsi tee nib areneva v alla tulumaks.

ÄRILEHE VALIMISKOOL: kuidas täitub omavalitsuste rahakott Eesti omavalitsused on nii rahvaarvult kui ka võimekuselt erinevad. Erinäoline on ka nende tulude laekumise viis ja suurus.

Tanel Saarmann tanel.saarmann@arileht.ee

M

ullu oli 226 omavalitsuse kogueelarve 1,43 miljardit eurot, mis teeb keskmiselt 1048 eurot elaniku kohta. Täpsema pildi annab pikema perioodi vaatlus, sest ühes eelarveaastas võib esineda anomaaliaid. Näiteks saab omavalitsus suure investeeringu või müüb põhivara.

•• Tulumaks Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21%. Sellest läks 2012. aastal omavalitsuste eelarvesse 11,4%, ülejäänu laekus riigieelarvesse. 2013. aastal on see 11,57% ning tuleval aastal 11,6%. Tegemist on oma14 9. oktoober 2013

valitsustele kõige olulisema sissetulekuallikaga, mis näitab kõige paremini, kui elujõuline on konkreetne linn või vald.

•• Toetused jooksvateks kuludeks Siia tulugruppi kuuluvad peamiselt tasandusfond ning toetusfond. Esimene neist on riigilt omavalitsustele antav tulude ja kulude tasandus. See, kuidas omavalitsused seda raha kulutavad, on nende enda asi. Toetusfond on aga mõeldud kindlateks kuludeks, mille riik on selgeks teinud ja sinna sedamööda raha suunanud.

Võtame näiteks 2013. aasta.

Tasandusfondi toetusi jagatakse laiali 74,3 miljoni euro väärtuses, toetusfondi suurus on aga 233,1 miljonit. Eraldi antakse omavalitsustele riiklikke toetusi ka näiteks ujumise algõppe korraldamiseks ning raamatukogudele raamatute soetamiseks.

•• Sihtfinantseeringud Sissetulek oleneb sellest, kui pal-

ju on omavalitsuses suudetud kirjutada edukaid projekte ning kui palju on nad tegelenud rahalist toetust vajava investeerimisega.

Peamised andjad on EAS, mis vahendab välisabi, ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kus liigub kohalike teede raha. Viimastel aastatel on üks oluline toetaja olnud ka

226 omavalitsuse tulusid kokku on umbes 1,34 miljardit eurot aastas. keskkonnainvesteeringute keskus, kust on saadud toetust veeprojektideks. Rahandusministeerium on aga jaganud CO2 kvoodi raha. Selle tululiigi maht kõigub aastast aastasse. Nelja aasta peale on elaniku kohta saanud seda toetust kõige rohkem Vändra alev (558 eurot) ja Kõpu vald (481 eurot). Kõigest 8 eurot ela-

niku kohta on finantseeringuid saanud Tootsi vald.

•• Kaupade ja teenuste müük See on tululiik, mida saab omavalitsus ise mõjutada. 2012. aastal teenisid 226 linna ja valda müügitulu kokku 150,7 miljonit eurot. Millised on aga omavalitsuste müüdavad teenused ja kaubad? Suurim osakaal kogutuludes on transporditeenusel, ehkki selle pealt teenivad tulu ainult üksikud omavalitsused. Olulised tuluallikad on ka koolitusteenuse osutamine, koolieelikutele mõeldud lasteasutuste tasu, toitlustustasu, hooldekodude tulud, spordibaaside tulud jms.

•• Muud maksutulud Peale tulumaksu laekub omavalitsuste eelarvesse ka maamaks, mida Tallinn on viimasel neljal aastal kogunud keskmiselt 23,1 miljonit eurot aastas. Elaniku kohta teenib aga kõige rohkem maamaksutulu Ida-Virumaa pisivald Tudulinna.

Teine olulisem maksutulu on parkimistasu. Eestis koguvad seda maksu kokku kaheksa omavalitsust, peale Tallinna veel Tartu, Pärnu, Narva-Jõesuu, Toila, Iisaku, Jõhvi ja Viljandi.

Eraldi nimetamist väärib ka müügimaks, mida kahel aastal kogus innukalt näiteks Tallinna linn. Väiksema tähtsusega maksutulud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning loomapidamismaks. Viimast rakendas veel kaks aastat tagasi Narva linn.

•• Muud tegevustulud Siia alla kuuluvad peamiselt keskkonnatasud. Võib öelda, et tegemist on omavalitsuse jaoks nii suure õnne kui ka õnnetusega.

See tululiik toob Eesti rikkamate omavalitsuste etteotsa põlevkivivallad Illuka, Mäetaguse, Vaivara ja Maidla. Aga neil valdadel on tõsiseid probleeme elanike arvuga, sest kaevanduspiirkonnas elamine ei ole meelakkumine.

•• Muud tulud Mainimata tululiikidest mõeldakse finantstulude all peamiselt dividende, aga ka intressitulu omavalitsuste hoiustelt. Tallinnas on dividendide maksmise esirinnas Tallinna Vesi, Võru linnal on Võru Soojus AS, Pärnul kaks taastusravikeskust, Jõhvil Uikala prügila. Muud tulud on ka põhivara ja osaluste müük ning tagasilaekuvad laenud. 1

ia

Siin on nelja eripalgelise omavalitsuse näited. Esile on toodud peamised tululiigid, mis nende omavalitsuste eelarvet kujundavad. Arvestatud on nelja aasta (2009–2012) keskmised summad. muud maksud (maamaks) 1 900 000 €

0,8% muud tegevustulud (keskkonnatasud jne) 160 000 €

1% muud tulud (dividendid,

(maamaks)

kaubad/teenused (transport, lasteaia kohatasu jne)

põhivara müük jne) 210 000 €

3,1%

22 000 €

24 000 €

5,3% 13,6%

toetused (näiteks toetusfond)

2 700 000 €

0% muud tegevustulud (keskkonnatasud jne) 0% muud tulud (dividendid põhivara müük jne) 70 €

35 000 €

sihtfinantseeringud (Maanteeamet, EAS jne)

9,7%

••2012. aastal jagas riik omavalit-

2,8% muud maksud

4,5%

37,2% 68%

tulumaks

13 500 000 €

tulumaks

52,4%

290 000 €

toetused (näiteks toetusfond)

410 000 € Tulud 2009-2012 keskmine 19 910 000 €

Tasandusfond hoiab püsti Ida-Virumaad

Tulud 2009-2012 keskmine 781 070 €

i v ald, Harjumaa

Kasepää, Jõgevamaa

– e laniku kohta kõige rohkem tulumaksu tee nib elaniku kohta 1208 eurot. Elujõulise ja kiirelt a v allana on nende peamine sissetulekuallikaks ks.

1. koht – elaniku kohta väikseima eelarvega omavalitsus Kasepää vald teenib elaniku kohta 587 eurot. Suurim osakaal on toetustel eriti tasandusfondil.

sustele tasandus- ja toetusfondist kokku 295,6 miljonit eurot, millest 72,3 miljonit moodustas tasandusfond. Tasandusfondi jaotamisel võetakse aluseks omavalitsuste laekumised tulumaksust ja maamaksust, ka mõned kaevandusõigustasud.

••Neid ar ve kõr vutatakse demograafilise koosseisuga, näiteks iga 0–6-aastase kohta on 2013. aastal arvestatud kuluvajaduseks 1083 eurot, 7–18-aastase kohta aga 861 eurot. Kõige vähem arvestatakse kuluvajadust ühe tööealise elaniku kohta, 357 eurot. Iga vanuri kohta, vanuses 65 ja üle selle, on see summa 518 eurot.

••Kellel on tulud väiksemad kui arvestuslikud kulud, kaetakse vahest 90%. 2012. aastal võttis tasandusfondi potist suurima noosi mõneti üllatuslikult Narva linn, kokku 11 miljonit eurot (23% eelarvest). Järgnesid Kohtla-Järve 5 miljoni (15,8%), Tartu 3,5 ning Pärnu ligi 3 miljoniga.

••Kokku 20,8 miljonit kulus IdaVirumaa omavalitsustele, Harjumaale vaid 433 000 eurot. Tartu maakonna linnad ja vallad said 7,9 ning Pärnu maakond 7,5 miljonit. Harjumaast vähem said tasandusfondist raha ainult väikese Hiiumaa omavalitsused, kokku 50 567 eurot. Ida-Virumaal ei saa fondist sentigi jõukad põlevkivivallad.

9. oktoober 2013 15

Kõige rohkem kulub tööjõule ja majandamisele muud tegevuskulud (käibemaks)

0% laenude tagasimaksed 0,1% muud kulud (finantseeringud, intressid jne) 2500 €

225 000 €

8,4%

toetused (eraisikutele ja sidusettevõtetele)

225 000 €

3,2% laenude tagasimaksed

4,3%

14 500 000 €

27,9%

8,4%

muud kulud (finantseeringud, intressid jne) 22 000 000 €

muud tegevuskulud (käibemaks) 19 250 000 €

tööjõukulud

3% muud tegevuskulud (käibemaks)

4,9%

825 000 €

34,2% tööjõukulud

15,4%

750 000 €

152 750 000 €

toetused (eraisikutele ja sidusettevõtetele)

24

laenu tagas

69 000 000 €

30,1%

25,1%

põhivara soetus (hooned, va eluhooned)

812 500 €

põhivara soetus (hooned va,eluhooned)

majandamiskulud (korrashoid, küte soojus jne)

6 92

9,8% 28,2%

43 750 000 €

majandamiskulud (korrashoid küte, soojus jne)

675 000 €

toetused (eraisikutele ja sidusettevõtetele)

126 000 000 € Kulud 2009–2012 keskmine 2 690 000 €

Kulud 2009–2012 keskmine 447 250 000 €

2 300 000 €

Illuka vald, Ida-Virumaa

Tallinn, Harjumaa

Viimsi v ald

Vald kulutab ühe elaniku kohta keskmiselt 2512 eurot aastas, mis annab talle Mäetaguse valla järel selles arvestuses 2. koha.

Pealinn kulutab absoluutsummas enim, kuid elaniku kohta on nende väljaminek keskmiselt 1091 eurot aastas, mis annab neile Kõlleste ja Rõuge valla vahel 72. koha.

Viimsi vall al o nad on pid anu laenude t aga üle 21 milj oni omavalits us

ÄRILEHE VALIMISKOOL: kuhu omavalitsused raha kulutavad Sarnaselt eraisikuga ei saa omavalitsus eirata vältimatuid kulusid, kuid kulutada saab ainult olemasolevat raha.

Tanel Saarmann tanel.saarmann@arileht.ee

N

ii ei saa nad üle ega ümber ei töötajatele palga maksmisest, tegevus- ehk majandamiskuludest ega põhivara soetamisest.

Töötajateks on peale vallavalitsuse liikmete ka allasutuste ametnikud, õpetajad, lasteaiakasvatajad, hooldekodude töötajad jne.

•• Tööjõukulud Ülekaalukalt kõige olulisem kuluartikkel omavalitsustele on tööjõukulud, millele läheb keskmiselt 535,4 miljonit eurot aastas.

Siia alla kuuluvad palk, sotsiaalmaks töötasult või toetuselt, puhkusetasu, töötuskindlustusmakse, 16 9. oktoober 2013

lisatasud ja hüvitised. Tegemist on ka suhteliselt stabiilse kululiigiga, mis aasta-aastalt palju ei kõigu.

Keskmiselt maksab näiteks Tallinn aastas tööjõukuludena välja 152,6 miljonit eurot. Tartul on see kulu ligi 39,5 miljonit. Elaniku kohta makstakse aga töötasu rohkem Ruhnu ja Mäetaguse vallas. Kõige väiksem on tööjõukulu Kohtla vallas, kus elaniku kohta kulub tööjõule 104 eurot. Märgiline on ka Piirissaare vald, kelle eelarve on 100 000 eurot ning tööjõukuludeks kulub üle poole ehk 51 000 eurot.

•• Majandamiskulud Teine olulisem omavalitsuste kuluartikkel on majandamiskulud, selleks kulub aastas keskmiselt 364,1 miljonit eurot. Siin vaatab vastu päris kirju pilt, sest valdkondi on seinast seina. Kõige suurem osatähtsus kogukuludes on korrashoiuteenustel, järgnevad küte ja soojusenergia ning transporditeenused. Olulised on

ka koolitusteenused, toit, rentimine ja elekter. Ühe elaniku kohta on kõige suurem majapidamiskulude osa Mäetaguse vallal, 717 eurot. Elaniku kohta kõige vähem on kulusid Peipsiääre vallal, 142 eurot. Vähe kulub ka näiteks Narval, Sillamäel ja Kuressaarel.

•• Põhivara soetus 226 omavalitsust kulutasid neljal eelmisel aastal põhivarale keskmiselt kokku 180,2 miljonit eurot.

Esmalt kuuluvad siia alla näiteks valmis ehitatud ja üle antud koolid ja lasteaiad. Selle alla ei kuulu aga eluhooned.

•• Toetustega kaetakse jooksvaid kulusid Omavalitsused ise saavad riigilt toetust jooksvate kulude katteks, aga nad jagavad seda omakorda ise edasi. Aasta keskmine väljamakstav summa on ligi 153,6 miljonit eurot, Tallinna osa selles on 68,9 miljonit. Eraisikutele makstakse sellelt kulurealt toimetulekutoetust ja täiendavaid sotsiaaltoetusi, sünnitoetust, lapse koo-

litoetust, lapsehooldustasu, puudega inimese hooldaja tasu jne.

Oma osa saavad ka omavalitsuse all tegutsevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, aga ka ettevõtted, selleks et katta nende tegevuskulusid.

•• Laenude tagasimaksed Keskmiselt maksavad omavalitsused igal aastal laenukohustu-

226 omavalitsust kulutavad kokku keskmiselt 1,41 miljardit eurot aastas. si kokku 32,1 miljoni euro eest. Üldiselt kuuluvad selle kululiigi alla kapitalirendi kohustused, pikaajalised ja lühiajalised laenud, pikaajalised faktooringukohustused ja emiteeritud pikaajaliste võlakirjade lühiajaline osa.

•• Muud tegevuskulud Selle kuluartikli valdava osa moodustab käibemaks. Seda maksavad omavalitsused aastas kokku keskmiselt 53,6 miljoni euro eest.

•• Muud kulud Omavalitsusele põhivara soetamiseks antud sihtfinantseering jagu-

neb peamiselt kaheks. Kohalike omavalitsuste vahendatav osa, näiteks riigilt veefirmale antav summa. Samuti võib omavalitsus toetada oma allasutust investeerigu tegemisel. Keskmiselt kulub omavalitsustel aastas siia 32 miljonit eurot.

Finantskulude alla lähevad kõikvõimalikud intressi- ja viivisekulud. Peale selle intressi-, viiviseja kohustistasud. Siia kulub omavalitsustel aastas kokku umbes 18,6 miljonit eurot.

Osaluste soetamise alla kuuluvad tütarettevõtjate ja sidusettevõtjate aktsiad ning muud omakapitaliinstrumendid, samuti osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. Viimasel neljal aastal on seda kulu pidanud tegema vähesed omavalitsused, kokku keskmiselt 275 000 euro eest aastas.

Omavalitsusele antud laenud on viimasel neljal aastal puudutanud kuraditosinat omavalitsust. Suurim laenuandja on olnud Kuressaare linn, kes andis eelmisel aastal välja 220 000 euro eest laenu. Kokku on viimase nelja aastaga omavalitsused laenu andnud 630 000 euro ulatuses. 1

tele e)

Kui kulukas on väike omavalitsus?

Tulude poolel kajastasime Illuka, Viimsi ning Kasepää valla ja Tallinna linna sissetulekuid, nüüd siis teine pool, kulutused. muud tegevuskulud (käibemaks)

muud kulud (finantseeringud, intressid jne)

2 050 000 €

7,4%

75 000 €

18,9% tööjõukulud

5 275 000 €

põhivara soetus (hooned, va eluhooned)

47 500 €

24,9%

4,8% 9,5% 6%

38,2% tööjõukulud

laenude tagasimaksed

21,1%

6 925 000 €

8,2%

37 500 €

toetused (eraisikutele ja sidusettevõtetele)

0,1% laenude tagasimaksed 750 € 0% muud kulud (finantseeringud, intressid jne)

300 000 €

majandamiskulud (korrashoid, küte,soojus jne)

16,5%

41,4%

5 875 000 €

majandamiskulud (korrashoid küte, soojus jne)

põhivara soetus (hooned, va eluhooned)

325 000€

4 600 000 €

Kulud 2009–2012 keskmine 27 850 000 €

Kulud 2009–2012 keskmine 787 750 €

i v ald, Harjumaa

Kasepää, Jõgevamaa

vall al on üks Eesti suurimaid netovõlakoormusi ning pid anud seda vähendama, nii kulub neil enim e t agasimakseteks. Aastal 2010 oli see kulu näiteks milj oni euro. Elaniku kohta 1683 eurot aastas kulutav lits us on selles arvestuses kõrgel 7. kohal.

Kasepää on viimane nii tulude kui ka kulude poolest, elaniku kohta kulutavad nad keskmiselt 588 eurot aastas.

Tavapärasest kõrgem on siin majapidamiskulude osakaal, mis on omane väikestele ja vaesematele omavalitsustele.

••Väikseid omavalitsusi on palju

ja nad kulutavad suure hulga meie raha, kõlab levinud arvamus. Tõsi, neid on palju, alla 3000 elanikuga omavalitsuste arv on 153. Suuri ehk üle 5000 elanikuga omavalitsusi on 42. Sinna vahele jäävad veel 3000–5000 elanikuga linnad ja vallad, neid on kokku 31.

••Kuid just 42 suurt teevad ligi 75% kogu omavalitsuste kuludest.

Alla 3000 elanikuga vallad, moodustades 67% omavalitsuste üldarvust, teevad 17% kogukuludest.

••Aga juhtimiskulud on väikestes omavalitsustes suured, ütleb teine arvaja. Kuidas võtta. Ühe omavalitsuse kohta on juhtimiskulud suurtes omavalitsustes 2,6 miljonit eurot, alla 3000 elanikuga linnades ja valdades aga 0,2 miljonit. 153 väikese omavalitsuse juhtimiskulud moodustavad 20% kogu juhtimiskuludest ja 2,2% kogukuludest.

••Kui vaadata, kui palju riik omavalitsustele tasandus- ja toetusfondist toetust maksab, siis on osatähtsus sama, suuremad saavad 70%, väiksemad aga 21%.

Seega maksab riik suurtele rohkem peale ja suured kulutavad ka rohkem. „Omavalitsuste puhul kehtib Pareto printsiip – suurem osa kulutab kogukuludest väikse mahu ja väike osa suurema mahu,” ütles rahandusministeeriumi osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi.

Jõuluelevus Toosikannu Puhkekeskuses Kuigi sügis alles algas ning jõuludega seonduv tundub kaugel, on praegu hea aeg mõelda asutuse jõulupeole. Üks hea võimalus selleks on Toosikannu Puhkekeskuses, kus tänavused jõulud saabuvad omalaadse keskaegse etenduse, rikkaliku pidulaua, põnevate õpitubade ning reesõiduga.

Toosikannule on jõulud tegelikult juba saabunud. „Võiks öelda, et paras jõuluelevus on meil siin juba tõepoolest, sest valmistame ette aastalõpupidusid,” räägib Toosikannu Puhkekeskuse müügidirektor Anneli Pärna, kelle sõnul tõotavad tänavused jõulud Toosikannul tulla sootuks erinevad. „Meie soov on pakkuda oma külalistele midagi, mis looks tunde vana aja jõuludest. Midagi, mis looks tõelise meeleolu ja mis kestaks kogu pühadeaja,” lisab ta.

Raplamaal asuv Toosikannu Puhkekeskus koos MTÜ Piiri Köögi ja Örrekese õpitubadega on kokku pannud omalaadse jõulukava kõigile neile, kel soov kogeda pühade ajal midagi ehedat ja maalähedast. Külastajaid ootavad kogupereetendus „Mardileib”, erinevad töötoad, rikkalik pidulaud ja lõbus reesõit. „Mida täpselt Teie ettevõtte jõulupidu sisaldab, selle panete kokku Teie ise, arvestades oma seltskonna soove ja eelarvelisi võimalusi,” selgitab Pärna. Kõikidest jõuluüritustest oodatakse osa võtma ka peresid ja sõpruskondi.

Kavandatav kogu pere jõuluetendus „Mardileib” räägib Pärna sõnul martsipani valmistamisest keskaegses Raeapteegis ja tugineb Jaan Krossi samateemalisele raamatule.

Etendusele järgnevates õpitubades voolitakse martsipanist kujukesi, valmistatakse jõululõhnalist seepi ja jõulueheteid. Et jõulutunne saaks täielik, tehakse Toosikannu lumisel talve- ja metsateel reesõitu.

Pühadeajale vääriliselt valmivad maitsvad jõuluroad. Pidusööke on võimalik tellida kolmes valikus, alustades kergest kehakinnitusest põdralihapirukaga või supiga. Kõige rikkalikum pidusöök on põdrapraad ahjukartuli, röstitud köögiviljade, pohlakastme ning piparkoogimaitselise jõulukapsaga. Magusroaks on hõrk õuna-kaneelikook.

Igal õigel jõulupeol on kingitused. „Toosikannul jagatakse jõulukinke toas või otsitakse õuest,” räägib Pärna. Toreda peo lõpetuseks on võimalus tellida suupistetega saunaõhtu ning ööbida kõigi mugavustega tubades, hommikul on võimalik süüa rikkalikku hommikusööki.

Anneli Pärna sõnul on Toosikannu Puhkekeskus loodud eeskätt loodust ja aktiivsust hindavale külalisele, ent lõviosa külastajatest on siiski ärikliendid. „Kindlasti on meil laialdased võimalused ka sünnipäeva, pulmapeo läbiviimiseks või lihtsalt perega puhkamiseks,” lisab ta.

Ootame Teie jõulusoove juba varakult telefonil 5693 5465 või e-postile anneli@toosikannu.ee

9. oktoober 2013 17

Ajakiri GQ pärjas Aleksandr Vinokurovi aasta inimese tiitliga FOtO: Ria NOVOSti

Ootamatu äriidee: sõltumatud uudised Venemaa üks huvitavamaid ajakirjanduslikke ettevõtmisi ja ühtlasi ootamatu äriidee on praegu telejaam dožd (Vihm), mis üritab ellu jääda ja raha teenida sõltumatu Kremli-kriitilise uudistekanalina.

Jaanus Piirsalu Moskva–tallinn

T

elejaam on vastu pidanud juba kolm ja pool aastat, aga tema tulevik on keeruline. Keeruliseks ei tee seda mitte Kremlile ebameeldiv poliitiliselt sõltumatu sisu, vaid teadmatus, kui kaua jaksab oma18 9. oktoober 2013

nik seni üksnes kahjumit tootnud teleprojekti üleval pidada. Doždi omanik, endine pankur Aleksandr Vinokurov (43) satub veidi kimbatusse, kui ma küsin, kas tema järjest populaarsemaks muutuvat telejaama võib tutvustada kui välismaal hästi tuntud võimukriitilise raadiojaama Ehho Moskvõ tinglikku televersiooni. Kõigepealt vastab ta kiiresti eitavalt, aga mõtleb hetke ja lisab: „Kuigi jah, miks mitte, uudiste mõttes võib vist isegi nii öelda.”

Ameeriklaste MSNBC, Fox Newsi ja CNN-i eeskujuks pidav Dožd on üldiselt Kremli hoolsa kontrolli all oleval Venemaa tele-

maastikul väga omapärane nähtus, millesarnaseid pole palju ka mujal maailmas. Nimelt sünnib enamik nende saateid otse-eetris.

Enamik omapärase kanali saateid sünnib vastupidiselt kehtivale tavale otse–eetris Otse-eetris tehakse näiteks kõik uudistesaated, neid uudiseid analüüsivad saated ja päevasündmustest rääkivad talk-show’d. See on teravas kontrastis Venemaa suurte föderaalsete telekanalitega, kus

Asutas Tallinnas oma tütarfirma ••I nves te e r i m is p a n g a K IT Finance peadirektorina töötades avas Aleksandr Vinokurov esimese Vene pankurina tütarettevõtte Tallinnas.

••See juhtus 2005. aastal, pärast Eesti Euroopa Liitu astumist. Üldjuhul avasid Vene investeerimispangad siis Euroopas tehingute tegemiseks esindusi Riias.

••„Mulle lihtsalt meeldis Tallinnas rohkem kui Riias,” selgitab Vinokurov praegu oma toonast otsust. Tallinnas tegutseda ole-

vat talle toona tundunud ägedam ja lihtsam.

••Roosikrantsi tänaval töötab tänaseni täielikult Vene pankuritele kuuluva investeerimisühingu KIT Finance Europa (varasema nimega AS Aurora Access Securities) peakorter, mille filiaalid asuvad Londonis ja Limassolis.

••Väike Eesti-side on ka telekanalil Dožd. Nimelt on kanali üks tuntumaid saatejuhte Tatjana Arno, kelle vanaema oli eestlanna. Arno ongi vanaema mälestuseks võetud n-ö kunstnikunimi.

otse-eetrit sisuliselt polegi. Sellist lähenemist ja võimukriitilist hoiakut hindavad Venemaal eelkõige muidugi opositsiooni toetavad inimesed. Sisuliselt kattub Doždi vaatajaskond vähemalt Moskvas nende inimestega, kes osalesid ülemöödunud talvel ja kevadel poliitilisi vabadusi nõudnud massimeeleavaldustel. Vinokurov ei taha siiski tunnistada, et Dožd loodi teadlikult võimukriitiliseks kanaliks. „Me üritame olla eelkõige sõltumatud ja objektiivsed,” väidab Vinokurov. „Sõltumatu meedia lihtsalt peabki ju olema võimukriitiline.”

Erandlik suurärimees Ükski telekanali omanik pole Venemaal juba ammu julgenud niimoodi arvata. Vinokurovi puhul lisab põnevust, mis temast ja tema telekanalist saab, veel asjaolu, et aasta tagasi valiti ta ülevenemaalisse opositsiooni koordinatsiooninõukogusse. Kõrvuti selliste avalike Kremli vastastega nagu Aleksei Navalnõi, Boriss Nemtsov ja Ilja Jašin. Ta on Venemaal ainus suurärimees, kes on julgenud avalikult parlamendivälise opositsiooniga ühineda.

Oma poliitilisest tegevusest ei taha Vinokurov eriti rääkida, aga Doždi puhul ütleb ta siiralt uskuvat, et Venemaa meediaturul on selline nišš olemas – sõltumatu uudistekanal. „Olen kindel, et reklaamiauditooriumile on see kasvav nišš huvitav, sest peamiselt on meie vaatajad nooremad,

tänapäevased ja Euroopale orienteeritud inimesed,” kinnitab ta.

Vinokurov on endine Venemaa ühe tuntuma investeerimispanga KIT-Finance suuromanik ja tegevjuht. Panka seostati endise pikaaegse rahandusministri ja Vladimir Putini sõbra Aleksei Kudrini lähikonnaga. 2008. aasta kriisi ajal oli Vinokurov likviidsusprobleemide tõttu sunni-

Rahaprobleem on Doždi jaoks aktuaalsem kui poliitilised probleemid Kremliga. tud müüma panga Gazpromiga seotud firmale.

Enne tollast kriisi peeti Vinokurovi varandust 1,3 miljardi dollari suuruseks, kuid tänavu suvel hindas ajakirja Forbes Vene toimetus tema varanduseks 230 miljonit dollarit Forbesi hinnangul on telekanal Dožd sellest juba neelanud vähemalt 40 miljonit dollarit, kusjuures uuendusliku telejaama käive on kolme aasta jooksul hinnanguliselt olnud kõigest 12,5 miljonit dollarit.

Vinokurovi jutust jääb mulje, et rahaprobleem on Doždi jaoks palju aktuaalsem kui võimalikud poliitilised probleemid Kremliga. Dožd on esialgu lihtsalt niivõrd nišikanal, et ei pane Kremlit eriti muretsema. Ühtlasi on Dožd näide sellest, et Venemaal on siiski võimalik asjast huvita-

M U U D A M E

T E I E

tud publikule „pärisuudiste televisiooni” teha.

Viljatu riiklik surve Pärast ülemöödunud talve Moskva meeleavaldusi tehti mõni katse Doždile poliitilist survet avaldada, aga nähtavaid tulemusi need ei andnud. Prokuratuur uuris ühe duumasaadiku nõudel Doždi rahastamisallikaid ning „olid teatud helistamised ja jutuajamised”, nagu Vinokurov väljendub.

Tema sõnul on sellised „helistamised ja jutuajamised”, mida algatavad peamiselt Kremliga seotud poliitikud, praegu Venemaa argipäev, millega tuleb paratamatult arvestada, kuid mille ees tuleb endale kindlaks jääda. „Meie jaoks on see äri, aga äri on aastasadu maailmas püsinud ja tegutsenud teatud poliitilistes tingimustes,” rõhutab Vinokurov. „Me saame aru ja võtame arvesse, kuidas poliitika mõjutab majandust ja äri, eriti äri, aga me ei saa vastata eri poliitiliste poolte nõudmistele, sest siis kaotame oma auditooriumi. Kui me hakkame rääkima sündmustest teises võtmes, siis ei vaata meid lihtsalt enam keegi.”

Pettumuse veerel Raske hetk oma võimukriitiliste vaatajate ees oli Doždil 2011. aasta kevadel, kui kanali looja ja peatoimetaja Natalja Sindejeva, kes on ka Vinokurovi abikaasa, ei lasknud eetrisse tollast presidenti Dmitri Medvedevit tögavat

T O O T E D

luuletust. Siis tundus, et paljud vaatajad pettuvad Doždis, kuid kanalil õnnestus oma auditooriumi usaldus tagasi võita. „Auditoorium võttis seda kui vale otsust,” nendib Vinokurov. „Raske vastata, kas see anti meile andeks.

Võib-olla mõni andis, mõni mitte. Vähemalt me seletasime ausalt, miks see nii läks.”Medvedev igatahes pre-meeris kanalit sellega, et

Isegi ainult internetiTV-na saavutad Dožd Venemaal suure populaarsuse külastas mõni kuu hiljem Doždi toimetust ja sellest pidid tegema uudisreportaaži kõik üleriigilised riiklikud telekanalid. Dožd sai üleöö Venemaal tuntuks, kanalit hakati vaatama ja lühikese ajaga muutus ta üheks Venemaa enim tsiteeritavaks uudistekanaliks.

Dožd alustas tegevust 2010. aasta kevadel, kui Moskvas valitses veel mõningane lootus president Dmitri Medvedevi liberaalsemale poliitikale, üksnes internetis transleeritava telejaamana. Aga isegi ainult interneti-TV-na saavutasid nad suure populaarsuse ja 2011. aastal õnnestus neil mõningase üllatusena saada õigus levida üle Venemaa kaabel-TV võrgus.

See on tänasel Venemaal maksimum, mida võib loota sõltumatu telejaam, eriti kui ta positsioneerib end uudistekanalina.Asi

on selles, et terve Venemaa peale on ainult 20 üleriigilist tasuta ligipääsetavat kanalit, mis jagavad omavahel ka enam-vähem kogu reklaamitulu, ülejäänud on tasulised kaabel- või satelliit-TV jaamad, mida on umbes 300. Selleks et saada n-ö avatud ligipääsuga üleriigiliseks kanaliks, tuleb mõni senine kanal tema sagedusega ära osta, aga see on Vinokurovi sõnul Doždi jaoks liiga kallis.

Nagu öeldud, on Doždi põhimure hakata omanikele kasvõi jooksvat kasumit tooma. Vastasel juhul ei pea Venemaa praegu kõige objektiivsemate uudistega telekanal enam pikalt vastu.

Märgilised uuendused Ühe uuendusena muutis kanal septembri lõpus tasuliseks sisu reaalajas internetist vaatamise (tvrain.ru). Esialgu on summad üsna sümboolsed: kas 1000 rubla (23 eurot) aastas või 30 rubla (70 eurosenti) päevas. Isegi kollektiivse TV-antenni eest maksavad Moskva kortermajade elanikud aastas rohkem.

Küsimus on muus kui tuhandes rublas. Ajalehtede ja ajakirjade internetis lugemise eest maksmisega hakatakse Venemaal juba harjuma, aga telejaama veebisisu eest pole Venemaal keegi kunagi tasu küsinud. Harjumus selle eest maksta peab alles tekkima, nendib Doždi peatoimetaja Natalja Sindejeva. See on huvitav meediaäri eksperiment laiemalt kui ainult Venemaa kontekstis. 1

N Ä H T A V A K S Drum’i display

reklaamstendid tootealused müügiriiulid degustatsiooni inventar

idjad

urgiho

Burn’i p

a de

te Nes

ni

sioo

tat gus

Caparol’i v ärvikaardis tendid d lau

plastiktooted Salto AB makett

reklaammaterjalide alused Davidoff’i riiu

l

Laserstuudio OÜ Artelli 8b, Tallinn, tel. 6 599 184, info@laserstuudio.ee

play

L’Oreal’i dis

s

tealu

too Ref’i

www.laserstuudio.ee 9. oktoober 2013 19

Hans Lõugas tehnoloogiaajakirjanik

S

Apple valmistab tasapisi ette uut arvutirevolutsiooni „iga kord, kui tuleb välja uus iPhone, näib apple’il kommentaaride põhjal olevat kaks väga suurt probleemi: liiga väike nõudlus ja liiga nõrk pakkumine,” kirjutas analüütik Horace dediu pärast seda, kui apple septembris oma viimase telefoni müüginäitajad avaldas.

20 9. oktoober 2013 20

ee oli tarbijaelektroonika valdkonna ühe nutikama analüütiku irooniline vihje skisofreenilistele börsikommentaaridele. Enne uue telefoni avaldamist hakkas maad võtma arvamus, et Apple’i kalli telefoni nõudlus kärbub ja firma peab turu alumisele osale odavat seadet pakkuma. Ent Apple’i tänavuste telefonide esimese müüginädala lõpp püstitas taas rekordi: firma müüs kolme päevaga 9 miljonit telefoni.

Mullu oli see arv 5 miljonit ja aasta varem 4 miljonit telefoni avanädalavahetuse kohta. Üle maailma Apple’i poodide juures keerelnud järjekorrad ja müügipiirangud (kaks telefoni ostja kohta) panid börsikommentaatorid loomulikult kiruma, et Apple ei suuda pakkuda nii palju kaupa, kui nõutakse.

Aktsiaturgude vastuolulised ja kohati hüsteerilised seisukohad võivad olla paratamatus, mis saadab justkui üleöö üliedukaks saanud ettevõtet.Bloomberg Busi-

Apple ei saa lahti Steve Jobsi varjust, kuigi ta suri juba kahe aasta eest nessweek näitas võrdluse mõttes ainuüksi iPhone’i viimase 12 kuu käivet: 88,8 miljardit dollarit, mis on suurem kui Apple’i kogu ülejäänud tooteportfell (tahvelarvuti iPad, Maci süle- ja lauaarvutid jms). Oma sektoris ületab see ka kogu Microsofti ja Inteli sama perioodi käibe. iPhone’ile jäävad alla ka sellised maailma tugevamad brändid nagu CocaCola ja McDonald’s, rääkimata muude valdkondade tippudest nagu Pfizer, Procter & Gamble, Johnson & Johnson või Boeing.

Steve Jobsi vari Muidugi võib praegune edu olla üksnes aastaid tagasi paika pandud strateegia tulemus, mis ei garanteeri midagi tulevikuks. Kuigi Apple toob uue telefoni turule iga 12 kuu tagant, kestab tootearendus ilmselt kauem kui aasta. Apple ei saa lahti Steve Jobsi hiiglaslikust varjust: kuigi firma vaimne isa suri juba kaks aastat tagasi, omistatakse ka Apple’i praegust edu ikka veel talle. Eelmisel kuul astus aga firma enda jaoks ebahariliku PR-sammu: kolm tippjuhti andsid mitmele väljaandele üsna põhjaliku intervjuu. Pole raske aimata, et sellega püüab Apple kasvatada usaldust nn uue põlvkonna vastu. Rambivalgusse astusid tegevjuht Tim Cook, peadisainer Sir Jonathan Ive ja tark-

varaarendusjuht Craig Federighi.

Nende sõnum oli lühidalt järgmine: Apple’i eesmärk on teha tehnoloogia inimesele kasutatavaks, seades alati kvaliteedi hinnast ettepoole. „Me lähtume kõiges tooteist ja seepärast me ei mõtle stiilis „ärme müüme telefoni vähem kui mingi hinnaga”,” seletas Cook Bloomberg Businessweekile. „Me ei mõtle niiviisi [hinnast]. Meie viis on luua suurepärane toode. Kui suurepärast toodet saab müüa odavamalt, siis me müüme seda odavamalt.”

See kõlab esmapilgul kauni turundusjutuna, kuid lähemalt analüüsides võib selle strateegia kohta tõendeid leida. Näiteks uue iPhone 5s-i üks võtmedetaile on sõrmejäljelugeja Touch ID, mis laseb näppu telefonil hoides selle lukust lahti teha. Tõsi, sõrmejäljelugeja „häkiti” küll mõne päevaga lahti, sest sõrmejäljest keeruka protsessiga tehtud koopia petab telefoni ära. Kuid tegu polegi tuumapommikohvri tasemel turvalisust pakkuva lahendusega. Sõrmejäljelugeja olulisim omadus on see, et ta toimib ilma viivituse või keerukate nupuvajutusteta: lihtsalt aseta näpp telefonile ja voilà!

See tähendab, et need ligi 50% iPhone’i kasutajaid (ilmselt sajad miljonid inimesed), kes seni polnud raatsinud telefonis PIN-koodi kasutada ja olid täiesti turvamata, saaksid Touch ID-ga oma telefoni argistes olukordades turvalisemaks muuta. Tõsi, kui telefoniomanikku jälitab luureromaanist pärit vaenlane, kes teab, millisest ohvri sõrmejäljest teha ülisuure tihedusega foto, trükkida see läbipaistvale plastile, ilmutada valgustundlike kemikaalidega jne, jätab Touch ID inimese hätta.

Apple seadis uue turvalati Sõrmejäljelugeja ei toimi üksnes telefoni avades, vaid sellega saab ka rakendustepoest sisseoste teha. „Teate, kui esimest korda midagi näpuga osta, on see päris tähendusrikas [kogemus],” ütles Cook.

Sõrmejäljelugejal on ka psühholoogiline funktsioon – suurendada usaldust mobiilse ostuprotsessi vastu – ja selle kohta saame ilmselt tulevikus täpsemaid tõendeid.

Tulevikku vaatamine teebki Apple’ist ühe põnevama tehnoloogiafirma. Apple on alati hoidnud oma plaane saladuses, seetõttu on arenenud omamoodi sovetoloogia – iga avalikustatud üksikasja ja sõna tõlgendamine ning ridade vahelt lugemine. Mõned vihjed on Apple siiski ka ise andnud.

Tänavuse lipulaeva iPhone 5s-i esitlusel pühendati hulk aega uue kiibi M7 tutvustamiseks. M7 ülesanne on koguda ja töödelda infot liikumisanduritest, väidetavalt senisest energiasäästlikumalt. Juba selline esitlus ise on veider, sest Apple räägib üldjuhul sellest, kuidas tehnika inimesele kasulik on. M7 puhul tehti ühest keerukast tehnilisest detailist aga omaette tootemark. Samal ajal ei tahtnud tegevjuht Tim Cook öelda, milline selge kasu kiibist üldse tuleb, ja väljendas tähelepanu hajutamiseks usku, et küllap äppide arendajad selle kasutusele

võtavad. Analüütik Horace Dediu pani M7-t ümbritsevad müstilised asjaolud ritta ja juhtis „sovetoloogide” tähelepanu reklaamfotodele, mis paljastavad M7 mõõdu.

Tavalise pisikese telefoniprotsessori kõrval on M7 äärmiselt väikeste mõõtmetega. Dediu ennustab, et tänavu iPhone’i sisse pistetud kiip paneb lähiaastatel tööle hoopis uue seeria seninägemata tehnikaseadmeid, mis on ülimalt mobiilsed ja ilmselt inimkeha küljes kantavad – inglise keeles wearables. M7 praegune töö on koguda liikumisandmeid ja seda on vaja ka siis, kui M7 on mingi seadmena kinnitatud käele (nutikell), vööle, pähe (Google Glassi taolised prillid) või mujale. Kuuldused Apple’i nutikellast

Apple’i strateegia eristub eriti selgelt Nokia-taoliste gigantide hääbumisel on seni olnud kuulujutu tasemel, kuid nüüd võisime esmakordselt näha tulevase kella südameks olevat protsessorit.

Telefon sai kahekordse jõu Uuel iPhone 5s-il on veel üks tehniline omadus, mis ei ole poeletil eriti seksikas müügiargument, kuid võib olla maailmamuutja tulevases arvutikasutuses. 64-bitise arhitektuuriga protsessor annab lühidalt öeldes tas-

kuseadmele sama palju ja rohkemgi jõudu, nagu oli viie aasta tagusel sülearvutil. Pole juhus, et Tim Cook nimetas seda „lauaarvuti klassi jõudluseks”.

Tehnoloogiaajakirjanik ja arvutitööstuse insaider Robert Cringely märkas selle kõrval veel paari tähenduslikku uuendust, mis on nagu pusletükid.

Näiteks on uue telefoni tarkvarasse iOS7 esmakordselt loodud tugi hiire kasutamiseks. Peale selle annab Apple kõigile oma telefoni ostjatele tasuta kaasa kontoritarkvara. See, mis selle või paari järgmise telefonipõlvkonna jooksul toimub, on Cringely arvates järgmine. Inimene, kelle taskus on iPhone 5s või mõni järgmine mudel, läheb töölaua taha. iPhone ühendub juhtmeta automaatselt klaviatuuri, hiire ja monitoriga ja edasi saab seda kasutada justkui lauaarvutit. Tegeliku töö suudab muretult ära teha taskus olev kompuuter, mida on siis juba kohatu telefoniks nimetada.

Muidugi annaks see ärilise löögi firma enda süle- ja lauaarvutite müügile ja alalhoidlikum ettevõte seda teha ei suudaks. Apple on aga võtet juba kasutanud, seda tõendab iPadi juhitud tahvelarvutite laastav ristiretk sülearvutite leeri. Tipus püsimiseks tuleb pidevalt senist mõtteviisi ümber hinnata, isegi kui see tähendab iseenda kallale minemist. See on strateegia, millega Apple suurte Nokia-taoliste gigantide hääbumise ajal eriti selgelt eristub. 1

Apple’i uus juhtkond peab alles võitma usalduse Uue kuvandi loomise võttena astusid tänavu rambivalgusse esmakordselt tegevjuht Tim Cook, peadisainer Sir Jonathan Ive ja tarkvaraarendusjuht Craig Federighi. Kuigi nad töötasid Apple’is juba Steve Jobsi ajal olid nad seni olnud laiema publiku ees varjul. Nüüd esitletakse neid kui kolme vaala, kellele firma edu toetub: juhtimine ja tarneahel, tootedisain ja tarkvara.

Tim Cook (52) on Apple’i juht, kes asus ametisse pärast Steve Jobsi taandumist augustis 2011. Cook liitus ettevõttega juba märtsis 1998.

Jonathan Ive (46) on rüütliks löödud Apple’i asepresident ja peadisainer, kelle käe all on sündinud enamik ettevõtte tooteid, sh Apple’i valge värv.

Craig Federighi (44) on Apple’i asepresident ja tarkvaraarenduse juht, kelle ülesanne on tagada keeruka tehnoloogia töökindlus.

Millal tasub Massiga kaasa Minna? siis, kui otsid parimaid ärikõne- ja andmesidelahendusi meil on baltikumis üle 10 000 ärikliendi ja maailmas 3,5 miljonit klienti.

Vaata www.topconnect.ee või küsi pakkumist sales@topconnect.ee

9. oktoober 2013 21

Kuidas raha ringi käib Maksesüsteemid on nagu veevarustus: elu toimimiseks hädavajalik, aga toimub suuresti maa-aluseid, nähtamatuid torusid pidi.

Villu Zirnask majandusajakirjanik

K

ui torud korras, siis veetarbijad neile ei mõtle. Ärileht selgitab, milliseid teid pidi raha õieti liigub, kui anname panka näiteks SEPA-maksekorralduse, teeme ülekande TransferWise’iga või sularahata ülekande muul viisil.

STEP2 on EBA Clearingu –

see on 63-le Euroopa ja rahvusvahelisele pangale kuuluv ettevõte – opereeritav üleeuroopaline pankadevaheliste jaemaksete süsteem. Selle kaudu teevad pangad kuni 50 000-euroseid kliendimakseid eurodes teistesse ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) pankadesse. STEP2 on süsteem, mida Eesti pangad hakkavad 1. veebruarist 2014 kasutama kohaliku pankadevaheliste maksete süsteemi ESTA asemel. STEP2 süsteemis toimub neli maksejuhiste edastamist tööpäevas, sel sügisel on lubatud lisada ka viies.

Viienda edastamise lisamine tähendab, et tähtaeg sama päeva pankadevahelise makse sooritamiseks nihkub kella 15-lt kel-

Üürile anda erineva suurusega äri- ja k aubanduspinnad üle Eesti.

2500m² lao - ja tööstuspinda Tallinnas.

K ahekorruselised kor termajad Tohu tänaval.

Iga kor teri juurde kuulub rõdu või terrass.

Üürile anda äripinnad Tallinnas N iine tn.-l, Osmussaare teel, K adak a teel.

la 17-le (Eesti aja järgi). STEP2 kasutavatel pankadel on võimalik juurde võtta veel hilisõhtune ja öine maksejuhiste edastamise tsükkel, aga see võimaldab raha saata ainult neisse pankadesse, mis samuti on endale need kaks lisatsüklit tellinud.

Praegu on STEP2 ainus pankadevaheliste jaemaksete süsteem (arvelduskoda), mis katab kõiki EL-i riike ja vastab ka SEPA tehnilistele nõuetele. Ühe riigi pankasid siduvaid SEPA-kõlblikke jaemaksete süsteeme on rohkem. Näiteks Läti arendas oma maksesüsteemi EKS SEPA-kõlblikuks, Soome seevastu läks üksnes STEP2 kasutamise teed.

Maksesüsteemide rohkus ESTA on Eesti Panga opereeritav Eesti-siseste pankadevaheliste jaemaksete süsteem. ESTA lõpetab tegevuse 1. veebruarist 2014, kuna ta ei vasta siis jõustuvatele SEPA tehnilistele nõuetele

ning süsteemi arendamisest polnud seda kasutavad Eesti suurpangad huvitatud, eelistades selle asemel üle minna EBA Clearingu pakutava STEP2 kasutamisele.

ESTA on avatud igal tööpäeval 8.30–18.00. Päeva jooksul toimub ESTA-s kümme maksejuhiste edastamist, mis tähendab, et sõltuvalt makse algatamise kellaajast jõuab makse teise panka raha saaja kontole tööpäevadel 30–90 minuti jooksul.

TARGET2 on euroala keskpankade opereeritav maksesüsteem. Eesti Panga kaudu on praegu TARGET2-ga ühendatud 12 siinset panka või pangafiliaali, ka Eesti väärtpaberikeskus ja Eesti

Ükski maksevahendaja ei saa päriselt pangandussüsteemita üksipäini hakkama.

Panga pankadevaheliste maksete arveldussüsteem ESTA. Kokku on TARGET2 platvormiga otse ühendatud umbes tuhat finantsasutust. Ennekõike on TARGET2 mõeldud maksete tegemiseks finantsasutuste vahel ning keskpankade rahapoliilitilisteks operatsioonideks, kuid põhimõtteliselt saavad finantsasutused selle kaudu täita ka oma klientide eriti ajakriitilisi maksekorraldusi.

99,98% TARGET2 kaudu tehtud maksetest töödeldi vähem kui viie minuti jooksul. Makseid saa-

vad pangad TARGET2 kaudu teha tööpäevadel Eesti aja järgi kella 8 ja 17 vahel, välja arvatud jõulu- ja lihavõttepühadel, uusaastal ja 1. mail. TARGET2 töötleb päevas umbes 350 000 makset summas ligi 2400 miljardit eurot.

EURO1 on EBA Clearingule kuuluv pankadevaheliste maksete süsteem. Eesti pankadest on EURO1-ga otse ühendatud SEB, Swedbank ja Pohjola Banki Eesti filiaal. Erinevalt TARGET2-st on EURO1 netoarveldussüsteem.

See tähendab, et päeva jooksul peab süsteem arvet osaliste vastastikuste nõuete-kohustuste jäägi üle ning päeva lõpus, kell 16 arveldatakse pankade päeva lõppjäägid TARGET2 kaudu nulli.

EURO1 töötleb päevas keskmiselt 230 000 makset koguväärtusega umbes 245 miljardit eurot.

CLS Bank on 69 rahvusvahelisele suurpangale kuuluv eriotstarbeline pank. CLS-i kaudu arveldavad omanikpangad – sealhulgas Danske, SEB, Svenska Handelsbanken ja Swedbank – omavahelisi valuutamakseid 17 põhilises valuutas (euro ja USA dollar, ka Rootsi, Taani ja Norra kroon).

TransferWise on, nagu me kõik kuulnud oleme, edukas Eesti idufirma, mis vahendab rahvusvahelisi jaemakseid. Ta reklaamib end kui odavamat alternatiivi pangamaksetele, aga tema äri pole võimalik pankade maksesüsteeme kasutamata. Esiteks, klient-maksja kannab raha TransferWise’i süsteemi ülekandega oma pangakon-

flaierid

plakatid

visiitkaardid

kalendrid

koopia3.ee

kleebised

voldikud

roll-up stendid

kutsed

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

22 9. oktoober 2013

Pankadevaheliste maksete töötlemine enne ja pärast SEPA jõustumist 1. veebruaril 2014 Riigisisene makse

Piiriülene Euroopa makse

Maksekorralduse info

Makse + maksekorralduse info

SEPA ajal (ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA) kehtib ühtne andmeedastusformaat)

Enne SEPA-t Saaja maksjaga samal maal

Maksja

€

€

Saaja välismaal

Saaja maksjaga samal maal või välismaal

Maksja

€

€

Maksekorraldus Maksjapank

Saajapank

Maksjapank Võimalus 1: kahepoolne arveldus

Võimalus 1: kahepoolne arveldus €

€

Korrespondentpank

Allikas: PwC SEPA Readiness Thermometer Graafika: Maret Müür

Võimalus 2: arveldamine (riigisisese) automatiseeritud arvelduskoja kaudu

Korrespondentpank

Võimalus 2: arveldamine (riigisisese) automatiseeritud arvelduskoja kaudu

Võimalus 3: arveldamine üleeuroopalise automatiseeritud arvelduskoja kaudu

Saajapank

tolt või tasudes deebetkaardiga ning klient-saaja saab raha oma pangakontole. Teiseks, enamasti ei ole TransferWise’i laekumised ja väljaminekud igas valuutapaaris võrdsed, mis tähendab, et vajalik kogus puuduvat vääringut tuleb maksevahendajal osta mõne panga vahendusel valuutaturult.

Sarnaselt TransferWise’iga ei saa pangandussüsteemi pakutavate makseteenusteta päriselt hakkama ka ükski teine maksevahendaja. Pankadega konkureerivad sellised maksevahendajad peamiselt rahvusvaheliste jaemaksete sektoris, kus pankade süsteemid on tihti aeglased ja kohmakad.

Pankadest ei pääse Nets Estonia (endine pankade kaardikeskus) on ettevõte, mis osutab Eestis pankadele ja jaekauplejatele kaardimaksete töötlemise teenust. Maailma mastaabis on ta üks paljudest selle teenuse osutajatest, aga Eestis valitsev ja Põhjamaade piirkonnas liider.

Nii deebetkaardid kui ka krediitkaardid on seotud kaardiomaniku pangakontoga. Kaardimakse vastuvõtmine eeldab raha või krediidilimiidi olemasolu kontrollimist ning makseinfo edastamist maksja ja saaja pankadesse. See protsess hõlmab tüüpjuhul seitset asjaosalist. Kui see on nüüdseks standarditud, milliseid pangakaarte pangad ühtses euromaksete piirkonnas välja annavad, on maksete töötlemiseks kasutatavatel liidestel veel palju variatsioone. 1

9. oktoober 2013 23