Ärileht august 2013

David O’Brock: omaniku jaoks on parim selline firma, kus ei ole ühtki inimest Eesti parempoolset eksperimenti ähvardab vasakpoolne lõpp # Maailma kõige kallimate mootorrataste esikümnesse mahub ka Eesti sõiduk # Aastaid kiivalt varjatud saladus: mobiiltelefon töötab ka lennukis

Kolmapäev

14. august 2013 NR 6 (36)

Euroopa majandust vaevab tajumata „paksumaks”

Kadri Paasi intervjuu •• LK 4–7 Molycorp Silmeti juht David O’Brock: omanikud eelistavad roboteid Vahur Kooritsa analüüs •• LK 8–9 Eesti parempoolset eksperimenti ähvardab vasakpoolne lõpp

K

äesolevas Ärilehes puudutame korduvalt maksuteemat. Usun, et avatud debatt on maksuküsimustes tervislik ja vajalik. Kahjuks kiputakse seisukohtade kaitsmiseks, kindlasti mitte alati, kasutama ka eksitavaid väiteid. Üks neist on jutt nn paksemast riigist. Esiteks on Eesti riiki lisamaksudega üsna keeruline paksemaks teha. Keskmine Eesti pere tasub juba praegu maksudena riigikaukasse ligi poole oma sissetulekust. Peale tulumaksu ka sotsiaalmaksu, käibemaksu ja aktsiise.

Ka Eesti üldine maksukoormus ei ole väike, vaid Euroopa keskmise lähedal. Kui liita juurde, et iga kuues euro tuleb riigieelarvesse Euroopa maksumaksjalt, saame kokku vaieldamatult matsaka, kui mitte kopsaka riigi.

Teiseks tuuakse paksude riikidena eeskujuks Lääne-Euroopat, kus oleks justkui muretu elu. Sarnaselt ülekaalulisuses vaevlevate inimestega on needsamad riigid tegelikult sügavalt haiged ja maksavad varasemate otsuste eest suurt lõivu ehk nn paksuriigi maksu. Tegemist ei ole üksnes kulunud näidetega nagu Iirimaa, Kreeka, Portugal, Hispaania ja Itaalia, vaid samad sümptomid vaevavad ka Põhjalat.

Näiteks Soomes tuntakse muret kulude kasvu ja konkurentsivõime kahanemise pärast. Kardetakse lõunaosariikide sarnast majanduse närbumist. Kriis Euroopas kestab sisuliselt kuuendat aastat ja võlad aina kasvavad. Ainukestena on tänavu avaliku sektori võlga suutnud kahandada Eesti ja Saksamaa. Lõpuks ei määra riigi paksus suurt midagi. Oluline on, kui tõhusalt kasutatakse olemasolevat ressurssi, nii raha kui ka inimvara. Paksuks minemisega ei kaasne paraku nutikad ideed ega, mis peamine, julged otsused. Pigem vastupidi, ülekaalulisus võib kalliks maksma minna. 1 Harry Tuul Ärilehe toimetuse juht

Marge Tubalkaini muljed •• LK 10–11 Brüssel on peata nii eurokriisi põhjuste kui ka lahenduste puhul Ann-Marii Nergi krimiärist •• LK 17 Krimikirjanduse äri maailmas küll õitseb, aga Eestis pigem kiratseb Martin Hanson tsiklitest •• LK 18–19 Maailma kallimate mootorrataste esikümnesse mahub ka Eesti ratas Hans Lõugas tehnoloogiast ••LK20–21 Aastaid kiivalt varjatud saladus: mobiiltelefon töötab ka lennukis

Andres Eilart Eesti Päevalehe tegevtoimetaja

Väljaandja: as Eesti ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: urmo soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Harry tuul. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.

Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

Tea Taruste kunstitööstusest •• LK 22–23 Eesti jätkuvalt kidur filmitööstus januneb ärilise mõtteviisi järele

© Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma as-i Eesti ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Murrame Eesti ekspordi meistriklassi Estonian Business schooli ettevõtluse õppetooli juhataja

G

lobaliseerumisest räägitakse palju, kuid meie sissetulek ja tööhõive sõltuvad seni põhiliselt lähinaabrite majanduse käekäigust. Võib-olla liigagi palju. Ärevaks teeb uudis, et eksport Saksamaale ei ole viimasel ajal kasvanud. Eesti majandus on avatud ja meie heaolu kasv sõltub otseselt majanduskasvust ekspordi peamistel sihtturgudel. Eesti ekspordis on Euroopa Liidu riikidel suurem osakaal kui näiteks Soomes. Võib-olla peaksid Eesti ettevõtted otsima aktiivsemalt uusi turge väljaspool Euroopat, nagu seda on teinud näiteks ehitusvahte ja vuugihermeetikuid eksportiv Krimelte, kelle turud hõlmavad kaugeid riike nagu Brasiilia, Jaapan ja Uus-Meremaa.

On muidugu loomulik ja klassikalise ekspordiarenduse loogikaga kooskõlas, et alustatakse geograafiliselt ja kultuuriliselt lähedastest turgudest ning liigutakse sammhaaval uutele kaugematele turgudele. Kuid viimastel aastakümnetel on tähelepanu pälvinud sünnilt rahvusvahelised ettevõtted, mille ärimudel võimaldab kiiresti siseneda paljudele turgudele. Sageli tegutsevad need ettevõtted kiiresti arenevates tehnoloogiavaldkondades, kus edulootus on firmal, mille tooteid 2 14. august 2013

Eksport

Import

1.

Soome Soome

921,3 879,7

2.

Rootsi Rootsi

894,5 606,7 554,8 585,3

Venemaa

3. Saksamaa

Eesti ekspordi- ja impordipartnerid suurelt jaolt kattuvad

496,2 542,5

Läti

4. Läti 5.

330,7

Leedu

486,1

Leedu Saksamaa

6. Venemaa 7.

8.

9.

10.

396,3 396,2

175,4

Suurbritannia Holland Hiina

223,1

134,9 211,2

122,7 Holland 191,6 Belgia

JUUNI ALGUSE SEISUGA, MILJONIT EUROT

198,4

Norra Poola USA

232,6

Kuigi Saksamaa on mahult Eesti kuues ekspordisihtkoht, on selle osatähtsus võrreldes impordiga väike.

Allikas: statistikaamet, graafika: Maret Müür

Tiit Elenurm

või teenuseid suudetakse kiirelt globaalselt kättesaadavaks teha.

Skype’il ei oleks olnud väljavaateid edu saavutada, kui kõigepealt oleks tegeldud Eesti ja Läti tarbijatega ning seejärel pakutud teenuseid Soome.

Sihtturu valik eeldab läbimõeldud vastuseid keerulistele küsimustele: kas sihiks on kaubamärgi viimine lõpptarbija teadvusesse või on reaalsem saada allhankijaks usaldusväärsele suurfirmale? Esimesel juhul tuleb arvestada turunduskulude ja müügiagentide tasudega, mis ei pruugi kohe esimesel aastal kasumit jätta. Teisel juhul tuleb leppida olukorraga, kus lõpptarbija ei pruugi kunagi meie ettevõtte nime kuulda ega näha. Milline on tulevikus ettevõtte koht mitmetest toodetest ja teenustest koosnevas väärtusahelas? Kas läheme uusi turge vallutama üksi või ühisettevõtte abiga?

Eesti on üle 20 aasta olnud õnnelikus olukorras, kus meie rikkad naabrid Põhjamaades ja Saksamaal on Eesti firmadele pakkunud tänuväärset allhanketööd. Aga konkurents allhanketurul kasvab. Kui toote transpordikulud ei ole väga kõrged, tuleb konkureerida madalamate palgakuludega Hiina, India ja teiste Aasia riikide tootjatega. Noorte kasvav huvi uute äriideede ja ärimudelite arendamise vastu annab lootuse, et senisest rohkem Eesti ettevõtteid jõuab ekspordi meistriklassi. See tähendab eksporti, kus konkurentsieelis toetub targale spetsialiseerumisele, unikaalsele tootele ja oskusteabele. 1

David O’B

Fotod: andres Putting

4  14. august 2013 4

Brock:

www.wuerth.ee

omaniku jaoks oleks kõige parem firma selline, kus tegutseksid ainult robotid Viisteist aastat Eestis elanud Molycorp silmeti juhatuse esimees, nii eesti kui ka vene keelt kõnelev ameeriklane David O’Brock lubab Eesti tulevasele tuumajaamale anda tasuta tuumakütust tooraineks.

Kadri Paas

kadri.paas@arileht.ee

D

avid O’Brocki arvates on parim viis Eesti niigi pisikese majanduse välja suretamiseks taastada ettevõtete tulumaks reinvesteeritavale kasumile.

•• Molycorp Silmeti mullune kahjum oli 12 miljonit, tunamullune kasum 17 miljonit eurot. Miks?

Tantaali hinnad liiguvad umbes 10-aastase tsükliga. 2011. aastal olid tantaali hinnad väga kõrged, eelmisel aastal aga langesid.

•• Palun selgitage, kus ja milleks tantaali kasutatakse.

Tantaali kõige levinum kasutusala on elektroonika. Ka see kaamera, millega fotograaf praegu pildistab. Tantaal hoiab pinge stabiilsena. Vool ei kõigu näiteks akudes. Teine kasutusala on lennuki- ja raketitööstuses. Turbiinid on tehtud sulamitest, milles on väga palju tantaali. Tantaali sulamistemperatuur on väga kõrge, üle 3000 kraadi. Samamoodi talub ta väga madalaid temperatuure. Lennuk on väga pikalt lennanud, turbiinid on väga kuumad. Mootor jahtub maha ja läheb külmaks. Tantaal on äärmiselt temperatuuri- ja happekindel. Ainus asi, mis tantaali ära sööb, on vesinikfloorhape. Samasugune, väga

palju ja vältimatult lennuki- ja elektroonikatööstuses kasutatav metall on nioobium.

•• Miks need hinnad siis nii palju kõikusid, kui tantaal ja nioobium on nii vajalikud materjalid elektroonika ja masinatööstuses?

Kui ma ainult teaksin, siis oskaksin ka nendeks kõikumisteks valmistuda.

•• Mis veel kahjumit mõjutas?

Muldmetallide hinnad. Näiteks tseeriumi müüsin 2009. aastal 3,5 dollariga kilogramm. 2011. aastal müüsin täpselt sama pulbrit 130 dollarit kilogramm. Praegu on maailmaturu hind kuus dollarit.

Lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm. Lantaani kasutatakse õli katalüsaatorites. Seda kasutatakse raskekütteõli protsessides.

Tseeriumit autode summutites.

Mida rohkem tseeriumit kasutatakse summutites, seda vähem peab kallimaid metalle, nagu näiteks kuld, kasutama.

•• Tähendab, tseerium on säästumetall, mida autotööstus kasutab toote omahinna langetamiseks?

Just. Samamoodi kasutatakse seda autoklaasides. Tseerium ongi klaasi UV-kaitse. Ja veel, kui klaas tuleb tööstusest, kasutatakse tseeriumit väga peene poleerimispulbrina. Olen näinud, kuidas optikat Jaapanis tehakse. Isegi kui optika pind on väga läbipaistev, siis ikkagi poleeritakse see tseeriumiga üle. Siis on neodüüm ja praseodüüm, mis leiavad kasutamist põhiliselt magnetites. Me ei saaks nii pisikeste telefonidega rääkida, kui poleks neid elemente.

•• Milline see kivi välja näeb, millest neid elemente saadakse?

See on mineraal bastnasiit. Ma

näitan teile (toob riiulist punakas-pruuni kivitüki – toim). See kivi sisaldab 17 elementi, kõiki neid, mida meie kasutame. See on konkreetselt pärit Californiast. Alguses seda kivi lahustatakse kloorhappega ja eraldatakse raud ning muud elemendid. See, mis Eestisse jõuab, on juba päris puhas pulber.

•• Ja mida Sillamäel tehakse?

Meie puhastame selle uuesti ära ja eraldame kõik vajalikud muldmetallid. See on väga pikaajaline ja kallis protsess.

•• Kus on Eestile kõige lähemad muldmetalli kaevandused?

Murmanskis, meie varasema Vene partneri juures. Ostsime sealt

ELEKTRIHINNAST Elekter maksab Eestis suhteliselt väga-väga palju. Kõik imestavad, kuidas hakkama saame.

RADIOAKTIIVSUSEST Kivi on radioaktiivne.

Kui see meieni jõuab, on uraan ja toorium juba välja võetud. lopariiti. Lopariit sisaldab ka väga palju tantaali ja nioobiumit. Tantaali ja nioobiumiga töötame edasi. Teeme neist metalli (annab tantaalist tehtud metallkangi ajakirjanikule ja fotograafile katsuda – toim). Sellest 20-kilogrammisest kangist annab teha pool kilomeetrit väga kvaliteetset traati. See ei murdu ega roosteta. Nioobiumist tehtud metalli kasutatakse

teleritööstuses pingejuhina teleri tagapaneelis. Tavaliselt kasutatakse seal niklit. Nioobium on märksa kallim, kuid teda kulub vähem ning ta võimaldab palju vähem elektri kulutada.

•• Millistes üleilmselt tuntud kaubamärkides Molycorp Silmeti toodangut kasutatakse?

Neodüümiklaasist on General Electricu pirn. Ja Austria mündi kollane osa on tehtud nioobiumist. Samuti on olemas sinise sisuga 25-eurose väärtusega münt.

Igal aastal on oma värv, oma teema. Selline värv saadakse anodeerimise tulemusena. Sellega saadakse profiili pinnaks matt hall, kuid toonimisega on võimalik saavutada ka eri värvitoone. Natuke voolu ja hapet ja saabki mündi kätte. Selle mündiga oleks küll poes natuke rumal maksta, sest münt ise maksab 50 eurot. Aga kui häda käes ja õlleisu väga suur, siis...

•• Milliste auto- ja lennukitootjate sõidukitest Silmeti toodangut leiab?

Me ei tea seda täpselt, sest me ei müü neid metalle otse neile, vaid näiteks summuti- või turbiinitootjatele. Teada on, et kõik suuremad tootjad kasutavad meie kaupa.

Nad ei osta kõike ainult Hiinast.

•• Kui näiteks sellest rohelisest praseodüümist toodetud metalli ekspordite, siis millistest kogustest võime rääkida?

Seda me müüme kaks tonni korraga. Maailmaturu hinna järgi maksab üks kilogramm praseodüümi 70 USA dollarit. Üks tonn maksab seega 70 000 dollarit. Seda me suudame toota kuni üheksa tonni kuus.

Tseeriumi müüme 100 tonni kuus.

Lantaali vähem. Tantaali müüme võib-olla ainult kuus tonni kuus.

•• Kui palju tooraine tonn maksab?

Tooraine on kahtlemata meie kõige suurem kulu, kõige suurem osa omahinnast. Järgmine suurem kulu on elekter. Elekter maksab Eestis suhteliselt väga-väga palju.

Kõik, kellele räägin elektrihinnast Eestis, imestavad, kuidas ettevõtted ja inimesed sellise hinnaga hakkama saavad. Võrreldes teiste maadega maksab Eestis elekter üle mõistuse palju. Tööjõukulu ei ole Eestis aga eriti kõrge.

•• Või kulutab Silmeti tootmine väga palju elektrit?

Tootmises kulub meil elektrit tõepoolest palju. Meie suurim ahi võtab näiteks 1,3 megavatti elektrit tunnis.

•• Tehas töötab 24 tundi ööpäevas?

Jah, ikka. Kui me lahustame toorainet lämmastikhappega, siis igal elemendil on oma raskus.

Elemendid tõusevad pinnale ja tuleb võtta lihtsalt õigest kihist õige element. Aga seda protsessi tuleb teha mitusada korda.

•• Kas mõni neist elementidest või kivi ise on ka mõnevõrra radioaktiivne?

Kivi on radioaktiivne. Kui see meieni jõuab, siis selleks ajaks on uraan ja toorium juba välja võetud.

•• Sisaldab see olulisel määral uraani? Kas põhimõtteliselt saaks siit kivist tuumarelva kätte?

Ei saaks, bastnasiidis on liiga palju tooriumi. Kuna toorium on kivist lihtsalt kättesaadav radioaktiivne aine, siis on arutatud, miks ei tehta tuumakütust tooriumist. Põhjus on selles, et kuigi alguses, kui radioaktiivseid aineid energiaallikatena uuriti, 14. august 2013 5

3 mõtet David O’Brock august 2013

1.

Kogu kasumi, mille 2011. aastal teenisime, investeerisime tehasesse. See on väga aus. Kui see olnuks maksustatud, ei oleks ameeriklased lubanud seda teha.

2.

Omaniku jaoks oleks kõige parem firma selline, kus ei oleks ühtki inimest tööl. Tegutseksid ainult robotid. Nendesse ei ole kunagi nii palju vaja investeerida kui inimestesse. See on valikute küsimus: kas panustada inimestesse või mehhaniseerimisse.

3.

Sotsiaalmaks on kõrge, aga mulle meeldib, et inimestel on võimalik käia arsti juures, kui neil on seda vaja. Et nad ei pea selle eest ekstra peale maksma. See on võrreldes USA-ga väga oluline ja minu meelest positiivne erinevus.

olid esimesed tuumareaktorid tehtud tooriumist, aga kuna tooriumist ei ole võimalik teha plutooniumit , siis see USA sõjatööstust ei huvitanud. Armeed huvitas aine, millest oleks võimalik teha pommimaterjali, mistõttu nad on siiani uraani juurde jäänud.

•• Aga kas tooriumist saaks samuti mingit pulbrit sünteesida?

Elektrit saaks toota. See on sama värk nagu uraan. Tooriumist ei tekiks selliseid ohtlikke jääkaineid nagu uraanist ja plutooniumist, mistõttu maailma valitsused loodavad, et see ei satu kunagi kurjategijate kätte. Tooriumist saaks reaktoritele palju puhtamat tuumakütust. Aga kuna sõjatööstust huvitab üksnes pommimaterjal plutoonium, siis jäetakse toorium pigem ümbertöötlemata.

•• Eestile iseenesest ju sobiks siis tooriumiga askeldamine.

Meist ei saa ju niikuinii kunagi tuumasõja pidajat, aga odavam tuumaelekter oleks kahtlemata meeldiv.

Tantaal ja nioobium, mis meile tuleb, sisaldab nii uraani kui ka tooriumit. Eraldame selle ning pakime kokku, et see maha müüa.

Tuumakütuse tootjad võtaksid uraani küll vastu, aga meil on seda liiga vähe. Olen Prantsuse tuumakütuse tootjatele meie NORM toodangut pakkunud, aga kui nad küsivad, kui palju meil seda pakkuda oleks, siis nad ainult naeratavad viisakalt ja ütlevad, et tulge siis tagasi, kui teil meile vähemalt 2000 tonni oleks müüa.

•• Aga mida sellega Eestis võiks teha?

Olen mitu korda valitsuse liikmetele rääkinud, et kui otsustataks ükskord Eestisse tuumajaama rajamine ära, oleksime valmis tuumakütuse toorainet riigile tasuta 6 14. august 2013

andma. (O’Brock muigab – toim) Eesti saaks oma kütust teha oma tuumajaama jaoks.

•• Miks Molycorp Silmetil Murmanski tooraine tarnijaga koostöö katkes?

Küsimus oli hinnas. Venelased otsustasid hakata arendama oma riiklikku tuumaenergeetika programmi ning ei olnud enam huvitatud konkurentsivõimelise hinnaga toodangu eksportimisest.

•• Ütlesite, et Silmeti kõige olulisem kohalik kulu on elekter. Kui palju teil kuus või päevas elektrit kulub?

Ma ei oska öelda, kui palju elektrit kuus kulub, aga meil on näiteks seitse suurt elektronkiirgusahju ja nendega koos töötavad pumbad. Tunnis kulub ainuüksi nende tööshoidmiseks 3,6 megavatti elektrit.

•• Kas Molycorpil on Sillamäel ka midagi tegemata jäänud just seetõttu, et Eestis on elekter kallis?

Omanikud otsustasid, et ühte planeeritud katsetehast me siia ei ehi-

Tuumajaamast Oleksime valmis tuumakütuse toorainet riigile tasuta andma. Eesti saaks oma kütuse. ta, sest seda oleks Vietnami märksa odavam rajada ja seal ka töös hoida. Loobumise peamine põhjus oli just kõrge elektri hind.

•• Kas olete ka valitsuse liikmetega, konkreetsemalt majandusminister Juhan Partsiga, ülikallist elektrihinnast kõnelenud?

Ei, otseselt mitte. Elektrihind on isegi palju suurem probleem mitte niivõrd firmadele, vaid just tavalistele inimestele. Nemad peavad

kalli elektri eelkõige kinni maksma. Kui elektri hind tõuseb, tekib suurenenud kulu tõttu automaatselt ka palgatõusu surve.

•• Selle aasta algusest avanes nn elektri vabaturg ka eraklientidele. Kas töötajad hakkasid seetõttu ka palka juurde küsima või ennetasite seda?

Ennetasime, tõstsime aasta alguses palku keskmiselt 7%. Pole paha. Meie 600 töötajast on suurem osa kõrgharidusega keemikud. Keevitajatel pidime rohkem palka tõstma, sest nad lähevad muidu Tallinnasse tööle, Balti laevaremonditehasesse. Ida-Virumaa piirkonnas maksame keskmisest kõrgemat palka. Meie keskmine palk oli mullu 900 eurot.

Meie inimesed on seda väärt.

•• Mainori grupi suuromanik Ülo Pärnits väitis hiljuti Maalehes, et ta võiks kolm korda enda firmades töötajate palku tõsta, aga omanik ehk ta ise ei taha.

Omaniku jaoks oleks kõige parem firma selline, kus ei oleks ühtki inimest tööl. Tegutseksid ainult robotid. Nendesse ei ole kunagi nii palju vaja investeerida kui inimestesse. See on valikute küsimus: kas panustada inimestesse või mehhaniseerimisse. Kui omanik otsustab panustada rohkematesse töötajatesse, on tõenäoliselt nende palk väiksem, võrreldes olukorraga, mil ettevõttes kasutatakse rohkem roboteid. Kõik omanikud arvutavad kokku, kui palju ühe töötaja kohta käivet ja kasumit tekib.

•• Värske OECD uuringu järgi teevad eestlased aastas 2021 ja näiteks lõunakorealased 2092 töötundi, aga eestlased teenivad selle eest keskmiselt 13 000 eurot, kuid korealased ligi 27 000 eurot aastas. Ameeriklased tee-

vad 1800 töötundi ning teenivad aastas hoopiski 41 000 eurot.

Ameerikas peab maksma inimene ise ravi-, tervise- ja töötuskindlustust. Kui tahtsin rohkem kui üks kord aastas arsti juures käia, pidin umbes 100 dollarit kuus kogu aeg peale maksma. Kui Eestis arvestada 1000-eurosele palgale 33% sotsiaalmaksu ja 2% töötuskindlustust juurde, saame kuus ka päris ilusa summa.

•• Kui eestlased teevad aastas sama palju töötunde kui korealased, aga palgaerinevus on kahekordne, siis korealastega võrreldes tehakse kilplaslikku tööd.

Koreas on kõigis tööstusvaldkondades väga palju roboteid ja seetõttu palju vähem töölisi. Tööstused on äärmiselt mehhaniseeritud. Mida väiksem on tööliste mass, seda suuremad on nende väheste palgad. Robotitega toodetav kaup on palju kallim. Eestlased ei anna aga oma toodangule eriti palju väärtust.

•• Eestis on tööjõud üsna kõrgelt maksustatud. Uut töökohta on kallis luua. Sotsiaalmaks on 33% ja ükski poliitik isegi ei iitsata teemal „langetaksime sotsiaalmaksu, tekiks uusi ja kallimaid töökohti juurde”.

Sotsiaalmaks on kõrge, aga tegelikult ei häiri see mind üldse. Mulle meeldib, et inimestel on võimalik käia arsti juures, kui neil on seda vaja. Et nad ei pea selle eest ekstra peale maksma. See on võrreldes USA-ga väga oluline ja minu meelest positiivne erinevus. Paljud Eesti inimesed on jõudnud ikka, kus neil on tervisehädad. Praeguse süsteemi puhul ei jää nad nendega üksi.

•• Eesti ettevõtjad ja omanikud kurdavad päris sageli, et tööjõudu maksustatakse liiga kõrgelt.

Seesama sotsmaks on 33%, peale selle veel töötuskindlustus...

Tead, ma võin sulle lubada, et nad viriseksid ka siis, kui sotsiaalmaks oleks 10%. Vinguda saab alati. Las olla see 33%. Saame vähemalt kindlad olla, et kõik saavad abi, hooldatud, ravi.

•• Ja teine aeg-ajalt üles kerkiv idee on taastada ettevõtete tulumaks reinvesteeritud kasumilt.

Tulumaksu taastamine oleks väga rumal tegu. Kogu kasumi, mille 2011. aastal teenisime, investeerisime tehasesse. See on aus. Kui see olnuks maksustatud, ei oleks ameeriklased lubanud seda teha.

Kui Eesti tahab, et siia ei tekiks enam uusi töökohti ega ettevõtteid, siis palun, taastage. Kui soovite, et majandus areneks ja inimesed saaksid tööd ja leiba, ei tohiks ettevõtete tulumaksu taastada.

See, et dividendid on tulumaksuga maksustatud, on loomulik.

See ei sega ilmselt kedagi. Aga kui kellelgi tuleks pähe dividende sotsiaalmaksuga maksustada, oleks see kurjast.

•• Mis Te astmelisest tulumaksust arvate?

See on äärmiselt ebaõiglane. Praegune proportsionaalne tulumaksu süsteem, et kõik maksavad 21%, on äärmiselt õige ja õiglane. Ma olen astmelise tulumaksu USA-s üle elanud. USA-s töötavad sajad tuhanded inimesed ainuüksi selle nimel, et korjata eri astmetelt maksud kokku. Selleks on vaat, et eraldi ministeerium rajatud. Sajad tuhanded raamatupidajad töötavad selle nimel, et kliendi jaoks otsida mingisugune seaduseauk madalamate maksude tasumiseks.

•• Küsimus on selles, mida selle rahaga tehakse.

Täpselt. Kui sellest rahast riigi toimimas hoidmiseks jätkub, on

Foto: Rauno Volmar

kõik korras. Olen väga rahul, et Eesti riik on ajanud järjepidevalt korrektset eelarvepoliitikat. Kui 2009. aastal see kriis tekkis, siis tõmmati kõik kulud koomale. See oli väga hea, et riik ei hakanud keset kriisi elamiseks raha laenama, vaid kärpis jooksvalt kulusid.

•• 2009. aasta suvel kergitas valitsus mõnepäevase etteteatamisega 18% käibemaksu 20%le. Tollal lubati, et ajutiselt. Hiljuti kerkis taas diskussioon käibemaksumäära üle. Kas valitsus võiks käibemaksu tervikuna 18% tagasi langetada?

Alguses ma mõtlesin, et 18% käibemaks on päris õiglane protsent.

Aga meil kõigil on vaja toitu ja energiat. Riideid vähem. Ma ei tea, kas oleks mõistlik alandada käibemaksu ainult toidule, sest kindlasti hakatakse sel juhul otsima viise, kuidas enda kaupa toiduks maskeerida ning seeläbi toodete marginaali suurendada. Me ju kõik nägime, kui palju toiduhinnad euro tulekuga tõusid. Lii-

KÕRGED KULUD Omanikud otsustasid, et ühte plaanitud katsetehast me Eestisse ei ehita, Vietnamis on odavam. ga palju, põhjendamatult palju.

•• Kuivõrd teid ettevõtte juhina käibemaksu äkiline tõstmine mõjutas? Üldse ei mõjutanud, sest saame ju käibemaksu tagasi. Pigem mõjutas see eelkõige tavalisi tarbijaid. Inimesi, kes peavad Eestis iga päev hakkama saama. Ma ise olen väga väike tarbija, käin harva poes, ostan vähe. Ühtlasi panin ajal, kui mu lapsed olid väikesed,

tähele, et Eestis on eriti lasteriided väga kallid. Kuna ma reisin töö tõttu väga palju, siis ostsin kõik riided välismaalt.

Eesti turg on küll väike, aga see ei ole nüüd küll ainus põhjus, miks ostjatel nahk üle kõrvade tõmmata. Ameerikas on palju odavam poes käia.

•• Olete 1998. aastast Eestis.

Meie 2005. aastast peaministri ametis olev Andrus Ansip on kahtlemata Euroopa staažikamate valitsusjuhtide seas. Kuidas hindate muutusi, mis on teie Eestis viibimise jooksul toimunud?

See on väga positiivne, et Eestis on toimiv tervise-, ravi- ja töötuskindlustus. Riigi laenukoormus on väike, aga suudame ikka pakkuda eri sotsiaalteenuseid. Ka töötus on kriisiga võrreldes langenud alla 10%. Väga lolle otsuseid ei ole tehtud.

•• Millised need lollid otsused võinuks olla?

Mul on siiani väga selgelt meeles, kuidas Ansip praalis veel 2007. aastal, kuidas tema aina selles kriisis elakski, bla-bla-bla... (jäljendab emotsionaalselt Ansipit – toim). Mõtlesin siis, et kulla mees, kõik maailma ja Eesti majandusjuhid ja ettevõtjad saavad aru, et juba on ja läheb veelgi raskemaks.

Aga meie siin hõiskame ikka, et väikeses Eesti oaasis on kõik kõige paremas korras. See oli küll jama! Aga siis, kui valitsus end liigutama ja tegutsema hakkas, said nad väga hästi hakkama.

Nad ei ole jumalad. Nad ei ole saatanad. Nad on tavalised inimesed, kes, arvan, soovivad Eestile ainult head.

•• Kas Te Molycorp Silmeti praeguse nõukogu liikme Tiit Vähi valitsust mäletate?

Jah.

•• Vähi valitsus oli võr-

reldes Ansipiga muidugi palju lühemat aega võimul, aga kuidas see toona tundus?

Tol ajal ma Tiit Vähit isiklikult ei tundnud.

Tagantjärele võin öelda, et Vähi oli ja on kahtlemata üks Eesti lähiajaloo paremaid peaministreid ja poliitikuid. Aga ta ise ei taha enam poliitikaga tegeleda.

•• Vähi on Ansipi kallal muidugi päris hoolega tänitanud, peaasjalikult transiidi äralangemise tõttu pärast pronksiöid.

Ma ei tea, kas see on isiklik vaen, aga tõsi on, et pärast pronksiöid lõppes mõne tunniga Murmanskist tooraine import. Siis tegime nii, et vedasime Venemaalt toorainet Läti partnerite kaudu, et venelased aru ei saaks. Põhimõtteliselt oli Murmanski partner nõus meile toorainet müüma, aga raudtee läks mõne tunniga remonti ega saanudki enam korda.

Kui Läti partner küsis venelaste käest, milles asi, öeldi neile, et käsk on käsk. Raudtee kuulub Venemaal riigile. 1 14. august 2013 7

Parempoolset eksperim

Eestile maailma tähelepanu tõmmanud parempoolne eksperiment on lõppemas vasakpoolsete võiduga, sest praegu ar juhtivad opositsioonierakonnad lubavad kehtestada astmelise tulumaksu ja kaduda võib tulumaksuvabastus reinvestee

Vahur Koorits majandusajakirjanik

E

esti pälvis juba 20 aasta eest tähelepanu ennekuulmatult parempoolse majanduspoliitikaga, kui kaotati astmeline ja viidi sisse proportsionaalne tulumaks eraisikutele. Natuke aega hiljem kehtestati ka reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus ettevõtetele.

Kõigile inimestele ühe maksumääraga tulumaksust sai Eesti üks kaubamärke, seda kopeeriti kiirelt paljudes Ida-Euroopa riikides, kusjuures enamasti madalama maksumääraga kui Eesti praegune 21%, rääkimata esialgu kehtestatud 26%-st.

Proportsionaalne tulumaks pole Eestis aga kunagi olnud üleüldiselt omaks võetud, sest Keskerakond on saavutanud läbi aastate valimistel häid tulemusi, pakkudes välja astmelise tulumaksu idee. Sotsiaaldemokraatide viimase aja tõusu üheks põhjuseks on nende senisest rõhutatum ideoloogilisus, selgelt vasakpoolse

mõtte, nagu on astmelise tulumaks, jõulisem toetamine. Kuna sel aastal näitavad arvamusküsitlused järjekindlalt, et sotside ja Keskerakonna toetus ületab IRL-i ja Reformierakonna toetust rohkem kui 10% võrra, siis on võimalik, et astmeline tulumaks saabub Eestisse juba pärast 2015. aasta riigikogu valimisi.

Nii mõneski riigis jäi eksperiment proportsionaalse tulumaksuga lühikeseks. Selle aasta alguses hakkas astmeline tulumaks kehtima nii Slovakkias kui ka Tšehhis. Islandil kehtis proportsionaalne tulumaks kõigest kolm aastat, enne kui see uuesti astmelise tulumaksuga asendati.

Majandusekspert Lauri Luikeri hinnangul lõppes parempoolne eksperiment Eestis juba ammu. „20 aasta retrospektiivis ja eriti Euroopa Liiduga ühinemise järel

asetus eelpool nimetatud suundade vahel. Üldises plaanis sai nn parempoolne eksperiment Eestis minu nägemuses otsa tosina aasta eest,” leidis Luiker.

Natuke laiem küsimus on, kuidas tõlgendada proportsionaalse tulumaksu vähenevat populaarsust. Nimelt on proportsionaalset tulumaksu kasutavate riikide seas peale Ida-Euroopa riikide veel sriigid nagu Jamaica ja Madagaskar, aga mitte ühtegi suuremat, jõukat ja demokraatlikku riiki. Kas astmeline tulumaks on demokraatiaga kaasas käiv koorem majandusele või on temas peidus majanduslik ratsionaalsus, mida Mart Laar, kes selle kunagi Eestisse tõi, ei taibanud?

Parempoolsete ja vasakpoolsete arvamused lähevad selles küsimuses selgelt lahku.

Lauri Luikeri hinnangul lõppes parempoolne eksperiment Eestis juba 20 aasta eest.

Ärimees ja IRL-i riigikogu liige Tõnis Palts leidis, et mitte kuskil ei ole tõestatud, et jõukate riikide rikkus tuleneb sellest, et nad võtavad efektiivsetelt ja jagavad selle ümber mitteefektiivsetele erilise agarusega. „Loogika ütleb otse vastupidist – see, et need riigid on jõukad, ei tulene nende maksusüsteemist, vaid pikaajalisest demokraatiast ja toimivast turumajandusest. Ettevõtte tulumaks ja astmeline tulumaks on demokraatia

Tõhusad vs. ebatõhusad

olen täheldanud vaid üht suunda – selleks on riigi rolli kasv kõrvuti merkantilismi elluviimisega, sageli põimuvad need ka modernsete skeemide abil. Kui vahetub koalitsioon, muutub vaid rõhu-

kahjulikud, mitte loogilised kaasnähtused, justkui pimesool inimesel, mis paljudel juhtudel lõpuks nõuab kirurgilist sekkumist. Just nende samade arenenud rikaste riikide vastutustundlikud poliitikud on sellest aru saanud ja sammsammult liiguvad meie maksusüsteemi poole,” kommenteeris Palts.

Eraisiku tulumaks on Paltsi sõnul töötaja efektiivsuse maksustamine, karistamine hea töö eest. „Mida rohkem ja efektiivsemalt töötad, seda kõrgemat palka saad. Palgamakse tõstes maksustame inimese soovi rohkem ja paremini töötada,” leidis Palts.

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev oli risti vastupidisel seisukohal, ent erinevalt Paltsist või rahandusminister Jürgen Ligist ei väitnud ta, et tema toetatud tulumaksu süsteem oleks majanduslik võluvits, mis kõik probleemid lahendab. „Kõik maailma jõukamad ning ka konkurentsivõimelisemad riigid kasutavad astmelist tulumaksu, mis demonstreerib, et riigi majandusliku edukuse taga on sootuks teised tegurid kui tulu maksustamine,” leidis Vassiljev.

Majandusekspert Lauri Luiker nõustus pigem Vassiljeviga.

Luikeri jaoks on tulumaksu teema maksude üldises kontekstis üsna kolmandajärguline. Rohkem kui protsendipunkt tulu siia-sinna mõjutab tema sõnul inimes-

te reaalseid tulusid paljude teiste maksude muutused või raha ostujõu kahanemine.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tajuvad Eesti inimesed üha rohkem, et samasuguse maksusüsteemiga jätkates teeb riik kingitusi ainult kõige jõukamatele ning seda tehes kuivab riigi maksubaas liialt kokku.

Makse tõstsid parempoolsed „Eesti on jõudnud oma arengus faasi, kus tuleb teha põhimõtteline muutus ning asuda uuesti „paksu” ehk toimiva riigi kursile, et suudaksime edaspidi edukalt ülal pidada haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi,” leidis Simson.

Tema sõnul on mõtteviisi muutuse põhjuseks ka pidev eestlaste väljavool kodumaalt ning laial-

Maksude üldise tõusu viis Eestis ellu koalitsioon, mis pidanuks tegema vastupidi. dane ääremaastumine. „Eestlaste „lemmikriigid” töötamiseks ja tihti ka elama suundumiseks on ju just need, kus kasutatakse astmelist tulumaksusüsteemi,”leidis Simson. „Peale selle võimaldab

Küsitluse järgi võidaksid vasakpoolsed pare

Alates eelmise aasta suvest on opositsioonis olevate Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide populaarsus ületanud koalitsiooni moodustavate Reformierakonna ja Isam Koalitsiooni toetus kokku 30%

Reformierakond

Opositsiooni toetus kokku

IRL

31%

Keskerakond

SDE

32%

31%

30%

25%

27%

20%

24%

22% 19%

15%

25%

23%

21%

19%

29%

27%

20%

19%

16%

15%

13%

10%

13%

5%

50%

41%

2011 aprill 8 14. august 2013

46%

45%

juuli

48%

43%

oktoober

43%

46%

2012 jaanuar

40%

54%

aprill

imenti ähvardab lõpp

gu arvamusküsitlustes esteeritud kasumilt.

Tehkem selgeks, kust raha tuleb

astmeline maksusüsteem vältida majanduse ülekuumenemist ning teiselt poolt leevendada ja pehmendada majanduslangust.”

Luiker imestas, et eestimaalaste enamikule pole korda läinud see, et maksukoormuse üldise tõusu viis Eestis ellu koalitsioon, mis pidanuks hoopis vastupidi tegema. „Maksude tuunimisega ei õnnestu pikemas perspektiivis nagunii mingit eelist esile tuua,” kommenteeris Luiker. Tema sõnul ei ole astmeline tulumaks ning kasumi maksustamine kahandanud jõukate riikide majandusi, nad on üsna stabiilselt arenenud ka oma maksusüsteemist hoolimata. Maksusüsteemi ja majanduskasvu vahel ei saagi tema sõnul üldkehtivaid lõplikke seoseid luua, olulised on fundamentaalsed tegurid nagu demograafia, tehnoloogia ja ressursid.

Vassiljev täpsustas, et sotsiaaldemokraatide jaoks on astmeline tulumaks peamiselt üks ühiskonna sotsiaalmajanduslikus mõttes õiglasemaks muutmise vahend. „Liialt kõrge suure sissetuleku maksustamine võib pärssida nii ettevõtlikkust kui ka suurendada motivatsiooni maksudest kõrvale hiilida. Seetõttu peituvad väga tugevalt progressiivses tulu maksustamises oma ohud ning sotsid seda teed minna ei plaani,” selgitas Vassiljev. 1

Tõnis Palts ettevõtja ja poliitik (IRL)

••Tänane maksudebatt kesken-

dub eranditult leiutamisele, kust ja kelle käest võtta. Puudub arutelu, kuidas üks või teine maksumäär mõjutab ühiskonda tervikuna ja kõige tähtsam – kuidas see mõju-

tab Eesti konkurentsivõimet maailmas ning sellest tulenevalt Eesti inimeste elu pikas perspektiivis.

••Ettevõtete tulumaksu ja astmelise tulumaksu ihaldamine on justkui tahaksime iga hinna eest endale vanu katkisi tenniseid, millega teised on jooksnud juba sada aastat.

Need olid kunagi uued, aga kindlasti mitte nii head kui tänapäevased jooksutossud. Kui me need üles nopime ja tahame võidu joosta nendega, kes soetavad endale moodsad tossud, siis me kindlasti ei suuda teistele järele joosta! Teised peavad meid parimal juhul kentsakateks ja Läti folkloor rikastuks paari anekdoodiga eestlaste kohta.

Astmeline tulumaks näitab küpsust

Rannar Vassiljev riigikogu liige (sDE)

••Eesti paistab silma selle poolest, et madalapalgaliste panus kogu maksutulusse on suur. Näiteks on meil poolt keskmist palka teeniva töötaja ja viiekordset keskmist teeniva tulumaksu vahe poolteist korda. Samas OECD riiki-

des tavaliselt üle kolme korra. Peale selle muudab ettevõtjale väiksema sissetulekuga inimese töölevõtmise kulukamaks suhteliselt kõrge sotsiaalmaks, mis ei oma üldse progresseeruvat elementi.

••Seetõttu peavad sotsiaaldemokraadid mõistlikuks viia sisse täiendav tulumaksu aste ja ühtlasi suurendada nn tulumaksuvaba miinimumi. See vähendaks nende tulumaksukoormust, kelle teenistus on väiksem kui 120% Eesti keskmisest palgast. Samas ei muuda 26%-line täiendav aste suurema sissetulekuga inimeste maksumäära ebamõistlikult kõrgeks. Astmelisele tulumaksule üleminek näitaks pigem Eesti arenguküpsust.

Euroopa pole maksueeskuju

Maksulihtsus jäägu nõrkadele

Jürgen Ligi

Kadri Simson

rahandusminister (Reformierakond)

riigikogu liige (Keskerakond)

••Tulumaksusüsteem on viimaseid asju, milles Euroopat jäljendada ja opositsiooni valida – kui me just ei ihalda suurenevat tööpuudust, langevat majandust ja madalat investeeringute taset. Meie maksusüsteemil on omad nõrkused, aga need on täpselt vastupidised vasakopositsiooni väidetavale.

Nad tahaksid kõrgemat ettevõtte tulumaksu, mis on majandust kõige rohkem pärssiv maks, ja tõsta tööjõumakse, koormavuselt teist, eriti kvalifitseeritud tööjõule. Opositsioon on siin majanduslikult destruktiivne, eriti arvestades meie tööjõumaksude suhteliselt kõrget, Euroopa keskmist taset, ja vajadust tekitada tarku töökohti, mitte neile astmelist lisakoormust panna. Teisalt on nad sotsiaalselt destruktiivsed kõiksugu maksusoodustustega isiklikule tarbimisele, mille omastaksid just suuretululised.

Meie maksunduse põhimõtted on õiged, pigem tarbimise ja saastamise kui teenimise maksustamine ning trend vähendada tööjõumakse.

••Ühetaolise tulumaksu sisse-

seadmine Eestis ja ilmselt ka teistes Ida-Euroopa riikides oli algusaegadel õigustatud oma lihtsuse tõttu. Nõrk maksuamet suutis lihtsa süsteemi alusel tõhusamalt makse koguda. Eesti maksuamet pole ammu enam lapsekingades.

••Astmelisele tulumaksule üleminek on võimalus maksusüsteemi üldiseks moderniseerimiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Võimaldab vähendada vahemaad Põhjamaadega. Riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldaks alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset, mis on täna kõige rohkem ettevõtlust koormav maksuliik.

••Eesti ei ole oma maksusüsteemilt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele soodne maa, vaid pigem kallis. Ettevõtte tulumaksu taastamine annaks võimaluse alandada näiteks sotsiaalmaksu koormat. Kohalikele ettevõtjatele kergendaks see töötajate palkamist.

rempoolseid

a ja Isamaa ja Res Publica Liidu poolehoidu 34%

32%

% 22%

22%

25%

24%

24%

45%

oktoober

14%

13%

47%

26%

20%

13%

47%

juuli

28%

27%

16%

15%

49%

28% 27%

25%

36%

55%

2013 jaanuar

38%

51%

aprill

38%

54%

juuli

Allikas: TNS Emor, graafika: Maret Müür

25%

14. august 2013 9

Tööjõupuuduse piduri Eesti IT-arengult võiks tõsta julgemad allhanked Poolast ja Valgevenest Eesti It-potentsiaali arengut takistab kaelusena kägistav tööjõupuudus. Pooletosina töötajaga idufirmasid saab Eestis luua, kuid juba 50 000 programmeerimistunniga firmasid meie inimressursiga ära ei mehita. ning veel kümnendiku, kes siirduvad valdkonnast välja, jääb kümnete tipp-IT-firmade vahel jagamiseks vaid kolm ja poolsada uut, Eesti kooliga IT-töötajat.

Arengupidurid

Martin Hanson vabakutseline ajakirjanik

L

ahendusena pakutav ITtöötajate outsource Poola, Valgevenesse või mujale hirmutab alalhoidlikku eestlast, kes taandub vaiksele vindumisele. Reaalsus tööjõuturul on karm, seda eriti IT-inseneride ja andekate programmikirjutajate poolest. Igapäevane on jutt, et struktuurne tööpuudus laiutab.

Et Eestis ei ole piisavalt katsetajaid, pole piisavalt süsteemiarhitekte, pole piisavalt koodikirjutajaid. Eesti kõrgkoolid – Tartu ülikool, tehnikaülikool ja IT kolledž – suudavad paisata igal kevadel turule ainult ligikaudu pooltuhat uut IT-inseneri.

Kui me aritmeetiliselt ja meelevaldselt eemaldame neist lõpetajatest 5%, kes jäävad ülikoolide juurde teadust tegema, 5%, kes liiguvad kohe välismaale paremaid tingimusi otsima või haridusteed jätkama, eemaldame veel kümnendiku, kes loovad kohe omavahel erinevad start-up’id,

Inimressursi piiratuse taha hakkab täna Eestis jääma uute ITettevõtete loomine, olemasolevate laienemine ja nende areng.

Mainitud tendentsid omakorda ei võimalda Eesti ettevõtetele pääsu globaalsele mänguväljakule, vaid sunnib meid keksima maailma IT-kaardi ääremail. Sedasi paigal tammudes jääme aga alatiseks seemendajaks, mitte sünnitajaks. Raha ja edu liigub aga sünnitusega käsikäes.

Kohalikud ettevõtjad kasutavad välisriikide insenere projektide elluviimiseks vähe.

Lahendus probleemile võiks lasuda tööde outsource-teenuses ehk tööde odavamatest riikidest allhankimises. Kahjuks oleme täna seisus, kus kohalikud ettevõtjad kasutavad välisriikide insenere ja koodikirjutajaid oma projektide elluviimiseks vähe. Peamisteks probleemideks on hirm ja kadedus, nagu enamiku Eesti asjade puhul kipub olema. Kardetakse, et Poola programmee-

EENUS TUGIT Progra mmee rijad

Illustratsioon : Piret Jürisoo 10 14. august 2013 10

rija või Ukraina võtab ära meie inseneride leiva või varastab tellitud koodi.

Teiseks ei ole enamik Eesti IT projektijuhtidel piisavalt rahvusvahelise töö kogemust ja ei suudeta oma tiime väljaspool Eestit juhtida. Kolmas suur pidur allhanketeenuse kasutamisel on asjaolu, et Eesti suurim kohalik IT-tööde tellija on Eesti riik, kus kõik riigihankepaberid on eestikeelsed. IT-firmad ei soovi muutuda tõlkebüroodeks, seetõttu pusitaksegi oma jõududega edasi.

Allhange või sissevedu?

Ehteestlasliku arusaamana takistab outsource-teenuse kasutamist mõtteviis, et allhanget võiks küll kasutada, kui teenust saaks ebamaiselt odava hinnaga, kiiresti ja hea kvaliteediga. Allhanget vaadatakse peamiselt kui kiiret kulukärbet, mitte kui võimalust kasvada, areneda, paremaks muutuda.

Apetiitseks võib muutuda allhange hetkel, kui sihtriikidena ei vaadelda maakera kuklapoolel asuvat Hiinat ja Indiat, vaid meist mõne lennutunni kaugusel olevat Valgevenet ja Ukrainat, eriti aga Poolat. Riike, mis on viimasel paaril aastal selles valdkonnas kaardile tõusnud.

Oluline mõõduvõtt on käimas ka ettevõtete endi vahel, kes seisavad tööjõupuuduse lahendamise valemi eri otstes – ühed arvavad, et just outsource ehk alltöö tellimine mõnest välisriigist on lahendus probleemile, teised sooviksid aga riiklikult lihtsamaid võimalusi tööjõu Eestisse toomiseks.

Majandusministeeriumi asekantsleri Taavi Kotkase sõnul jääb infoja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas maas vedelev raha sisuliselt üles korjamata, sest suur hulk tööd jääb töökäte puudumise tõttu tegemata.

Peamiselt Eesti turule tootva Netgroupi tegevjuht Priit Kongo mainis, et neil oleks vaja kasutada outsource-teenuseid, kuid peamine põhjus, miks veel sammudeni pole jõutud ning eelistataks tööjõudu kohale tuua, lasuvad ikka keele- ja kultuuribarjääris. „Eesti projektide puhul, mis on siiski enamik Netgroupi projekte, peame kasutama ainult eesti-

India ja Hiina kaotavad turgu ••India ja Hiina kui IT-outsource’i

põhilised riigid on kiiresti kaotamas oma ainuliidri kohta maailmas. Üha rohkem Põhjamaade tehnoloogiafirmasid liigub Aasiast tagasi Euroopasse, tuues peamiseks põhjuseks meeletust nõudlusest tõusnud hinnad ja alanenud kvaliteeti – maailma tippfirmad riisuvad koore ja väiksemad tegijad peavad, samade hindade juures, olema rahul teise või isegi kolmanda ešeloni inseneridega.

Vähemolulised ei ole ka ajavahest, geograafilisest kaugusest või kultuurilistest erinevustest tulenevad probleemid. Suureks tõusjaks on aga Poola IT-turg, mis tugeva sisenõudluse tagajärjel on säilitanud oma hinnad ja kvaliteedi.

Maas vedelev raha jääb üles korjamata, sest töö jääb töökäte puudusel tegemata.

Mis on IT outsourcing?

••Outsource tähendab otseselt

vabade ja lisaväärtust pakkuvate ressursside kaasamist, teatavate teenuste ja tööde alltöövõttu ehk töötundide ostu väljastpoolt emaettevõtet või ka tegevusriiki.

IT-sektoris tähendab outsourcing peaasjalikult programmeerimiste ning erinevate kohaldamis- ja katsetamisteenuste sisseostmist kolmandast riigist, millel on suurem inimkapitali võimsus, odavamad hinnad. Täna peetakse maailma suurimateks IT-outssource’i riikideks Hiinat ja Indiat, aga ka Colombiat, Euroopas on suured allhanke riigid Ukraina, Venemaa, Poola ja Valgevene.

keelseid arendajaid. Eesti klient, eriti avalik klient, ei taha inglise või muud keelt kasutada,” kommenteeris Kongo.

Kui aga rääkida üldse Eesti IT arengust ja tulevikus, siis tarkvara ettevõtte Helmes juht Jaan Pillesaar on täielikult seda meelt, et suurima arenguhüppe annaks Eesti firmadele ja Eestile võimalus välistalente sisse tuua ja riigi tööjõumaksude asendamine mõne muu maksuliigiga.

Tööjõu Eestisse toomise poolt räägib veel üks fakt – vaadates töövahendusportaalide tööpakkumisi, on pidevalt üleval umbes 300 kuulutust IT-alase ja sellega seonduva töö tegemiseks. Maksutuluna teeb see miljoneid eurosid aastas, lisaks viiksid kõrgepalgalised IT-töötajad oma raha kohalikku kaubandusvõrku ning teenindussektorisse.

Hirm, et võõrad võtavad leiva 2012. aasta statistika ütleb, et globaalse outsource on 99 triljoni dollari suurune turg, mis on alates 2000. aastast rohkem kui kahekordistunud. Kuigi IT-sektor moodustab sellest ainult osa, jätkub tõus ka IT allhangetes. Globaalselt. Tarkvara arendust allhankida on mõistlik kliendil, kellel on väga suured mahud mitte eriti keerukat tööd ja kes on valmis projektijuhtimise ise ära tegema. 90% lõppklientidel selleks sobivaid inimesi ja kogemusi ei ole. Asjaolud teeb keerukamaks fakt, et juhtida tuleb distantsilt tihti mitte kõige parema keeleoskusega arendajaid.

Netcorpi juhi Paavo Pauklini hinnangul annab kohaliku, kuid servast ka kogu Põhjamaade ITsektori, hirmu ja ninakirtsutuse allhanke vastu võtta kokku viie konkreetse tähelepanekuga, mille ühisnimetaja on hirm. Peljatakse arenduskeskuste loomist väljasriigist poole – hirmutab kontrolli kadumine. Töötaja loodetakse ikkagi leida kohapealt – ühine keele ja kultuuriruum. Koormatuse tõttu puudub aeg ja võimalus allhankele mõelda. Kogemuse puudumine või „naabrimehe” halb kogemus allhangete puhul ja hirm kaotada turupositsiooni Eestis. „Eesti ettevõtja ei karda allhanget tellida. Takistab aga outsource kogemuse puudumine,” leidis Pauklin. 1

Netcorpi juht Paavo Pauklin: allhange pakub kasvuhüpet

•• Kui suure arenguhüppe võik-

sid ettevõtjad outsource’i kasutades saada?

Arengutase on Eesti IT-ettevõtetel väga hea. Küll aga oleks võimalik saavutada väga suur hüpe töö mahus. Kohalikul turul on aga väga raske töökäsi suures mahus juurde saada.

Outsourcing’u kaudu on võimalik saavutada ka väikestel ja keskmistel IT-ettevõtetel väga märkimisväärne (arengu)hüpe.

•• Millised hinnad valitsevad täna turul neile, kellel on tarvis regulaarselt suuremahulisi programmeerimis-, testimis- ja ühildamisteenust?

Hinnad sõltuvad riikidest ja ettevõtetest. Üldjuhul väga head asja väga odavalt ei saa. Odavama tunnihinnaga on India, Hiina, millele järgnevad Ukraina, Valgevene, Balkani maad. Edasi juba EL-i riigid nagu Poola ja Tsehhi.

Eesti on Põhjamaade jaoks üks kallimaid outsource-riike.

•• Kui suure arenguhüppe võiks anda tugevam IT outsource Eestile – nii majanduslikult, tootlikkuselt, efektiivsuselt?

Usun, et see mõju oleks väga suur, eriti kui mõelda pikema perspektiivi peale. Meil on maailma tipptasemel IT-spetsialistid, neid on lihtsalt liiga vähe. Häid koostööpartnereid kasutades suudaksid Eesti ettevõtted kasvatada oma arendusmahtusid mitmekordselt.

•• Maailmameedias räägitakse outsource’ist kui surevast sektorit, kuna peamiste allhankeriikide Hiina ja India hinnatasemed kerkivad kiiresti, samas töömahust tulenevalt kvaliteet langeb. Miks Eesti IT-firmad ei soovi kasutada Poola või Rumeenia või teiste Euroopa allhankeriikide IT-teenust? Miks seda kardetakse?

Outsourcing kindlasti ei ole väljasurev sektor, pigem väga tugevalt kasvav. Küll aga on viimasel ajal selge trend, et outsourcing’u keskused tuuakse oma ettevõttele lähemale – näiteks Euroopa firmade puhul Indiast Poola.

Nii on võimalik tihedam kontakt meeskondade vahel nii füüsiliste kohtumiste kui ka ärikultuuri puhul. Seda trendi toetab ka asjaolu, et India, Hiina ja ka Valgevene, Ukraina hinnad ei erine enam eriti Poola ja Tšehhi hindadest.

Helmese juht Jaan Pillesaar: kui võrrelda ja hinnata tulemust, ei anna alltöövõtt kokkuhoidu •• Millised on olnud tulemused, •• Kui suure kulukokkuhoiu sel-

•• Kas

Helmes on rentinud mõnelt olemasolevalt firmalt töötajaid, tellinud mingi kindla alltöö või loonud oma üksuse?

Pärast mitut aastat väga kulukat katsetamist kümnete outsourcing’u firmadega Venemaal ja Valgevenes loobusime outsourcing’ust ja otsustasime luua oma tütarfirma.

Asukohaks valisime põhjaliku analüüsi tulemusel Valgevene.

Valgevene oli endises NSV Liidus arvutitööstuse keskuseks.

See on loonud tugeva akadeemilise baasi.

Igal aastal tuleb ülikoolidest 4000 uut tarkvarainseneri, kelle keskmine tase on üks kõrgemaid maailmas. Valgevenes on ka Eestist mitu korda soodsamad tööjõumaksud, mis meie äris on suur kulukomponent.

Ettevõtte pidamine selles riigis on bürokraatlik, kuid pikaajalise investeeringu puhul on tasunud ette võtta.

kui kõrge on kvaliteet? Millised on olnud ka nii heas kui halvas mõttes suurimad üllatused seoses outsourcing’uga?

Keskmise Vene, India või Valgevene outsourcing’u firma müügiargument on soodne töötunni hind.

Meie kogemuses soodne töötunni hind ei kaalu üles töö kvaliteeti ja tulemuslikkust.

Kui võtta ühe ja sama projekti jaoks võtmed-kätte-hinnaga pakkumised näiteks Eesti ja Vene firmalt, siis tavaliselt selgub, et Vene firmalt tellides tuleb projekt kliendile tervikuna kallim, kuigi töötunni hind on odavam.

Kvaliteet on sealjuures täiesti ettearvamatu. Tavaline outsourcing’u firma paneb kliendi jaoks arendustiimi kokku turult uusi inimesi palgates. Nii tegutsedes puudub garantii, et tiim kokku töötab ja efektiivset tulemust annab.

Enamasti ei anna ning kaotatud aja ja kvaliteedi peab töötunde ostnud klient kinni maksma.

Oleme hinnanud, et kui klient saab keskmisest India firmast võibolla 40% madalama töötunnihinna, siis meilt saab ta sama hulga töötundide eest vahel mitu korda rohkem töötavat tarkvara kiiremini.

line alltöövõtt firmale annab ja millisest mahust/rahast/tööst võiks alltöö tellimine üldse päevakorda tulla?

Enamasti ei anna alltöövõtt erilist kokkuhoidu, kui võrrelda tulemusi, mitte töötunni hinda. Viimastel aastatel on ka suur osa tellijaid hakanud sellest aru saama ja tänapäeval tellitakse kõik suuremat paindlikkust, paremat kvaliteeti ja suuremat keerukust nõudvad tööd kohalikelt firmadelt.

•• Vähe teise nurga alt – mis annaks Eesti IT-le arenguhüppe?

Kas Eesti IT-tiiger hüppab veel?

Praegu ei saa enam kargavast Eesti IT-tiigrist rääkida. On selge, et Eesti turul on IT-spetsialistidest suur puudus olnud 20 aastat järjest. Eesti haridussüsteem ei suuda kunagi koolitada kõiki distsipliine maailmaturu tasemel ja see ei peagi olema eesmärk. Kui vaadata põhjusi, miks enamik maailma juhtivaid IT-firmasid on sündinud ja kasvanud USA-s, on need ikkagi madalad tööjõumaksud, liberaalne tööseadus ja ettevõtlikud immigrandid. Immigrandid toovad riiki oma ajud, et välja mõelda maailmaklassi tooteid, ja hiljem aitavad tänu säilinud sidemetele koduriikidega laieneda USA firmadel kiiresti kogu maailmas.

Millal tasub Massiga kaasa Minna? siis, kui otsid parimaid ärikõne- ja andmesidelahendusi meil on baltikumis üle 10 000 ärikliendi ja maailmas 3,5 miljonit klienti.

Vaata www.topconnect.ee või küsi pakkumist sales@topconnect.ee

14. august 2013 11

NB! Koolituse suvesoodustus -15% kehtib registreerimisel ja tasumisel 15. augustini 2013

Make Trade Simple!

ICC Eesti arendusprogramm

Rahvusvahelise äri juhtorganisatsioon ICC (International Chamber of Commerce) on

“Make Trade Simple!” on ICC Eesti lipukiri.

See läbib ka kogu ICC Eesti koolitustegevust

pööranud suurt tähelepanu heal kaubandustaval rajaneva kaubandusreeglistiku

23.08

Incoterms® 2010 – asendamatu tööriist (välis)kaubanduses ja logistikas

10.09

Incoterms® 2010 juhikursus – Mida peaks teadma Incotermsist väliskaubanduse osaleva firma tippjuht, mida finantsjuht

23.10–28.03

Pädevuskursus eksportöörile-importöörile, logistikule-ekspedeerijale

23.10–24.10

Kuidas koostada rahvusvahelist müügilepingut?

Praktiline õppus

24.10

Kuidas kasutada ICC rahvusvahelise kaubamüügi tüüplepingut? Praktiline õppus

suurendada ekspordi tehingukindlust ja

28.11

Akreditiivi reeglid ja arveldused väliskaubanduses

vältida arusaamatusi ning kadusid tarnel.

17.12–18.12

Kindlustus, veo(ekspedeerimis)leping ja kaubadokumendid eksporttehingutes

18.12

Kaubadokumendid väliskaubanduses – probleemid, lahendused

väljaarendamisele.

Loodu lipulaev on Incoterms, siia lisanduvad arvelduste (inkasso, akreditiiv), nõudegarantiide, vahekohtu- jt reeglid ning ICC näidislepingute sari.

“Make Trade Simple!” on õpetus sellest, kuidas ICC instrumentaariumit kasutades on võimalik: keeruline lihtsaks teha, parendada eksporditehingute kvaliteeti: teha need selgemaks, siduvamaks, lühemaks ja lihtsamaks

See on valdkond, kus Eestis on palju arenguruumi.

Tarneklausleid Incoterms® 2010, kõiki ICC tüüplepinguid, ICC kehtvaid reegleid jt ICC publikatsioone saab

soetada ICC Eesti kontoris Tammsaare Ärihoones, Tammsaare tee 47.

12 14. august 2013

Koolitused viiakse läbi koostöös ICC Eesti kuldliikme, parimad spetsialistid

Info ja registreerimine: tel 684 1252 icc@icc-estonia.ee vt ka www.icc-estonia.ee

Brüssel on peata: hõõguval eurokriisil puuduvad jätkuvalt selged lahendused

Foto: Reuters / Scanpix

14 14. august 2013

„

Kuigi majanduseksperdid on ühel meelel, et Euroopa kriis pole veel läbi, on selle põhjused ja olemus ikka veel vaieldavad. seepärast ollake eri meelt ka lahenduste osas ning vaidlused ei näi vaibuvat.

Marge Tubalkain marge.tubalkain@arileht.ee

„S

ee on alati kellegi teise süü,” leidis eurogrupi juht Thomas Wieser kõikide kriisi põhjuste teooriate ühisnimetajaks. See on alati kas riigivõlakirjade kriis või euroala kriis. „Kõige täpsem kirjeldus on, et me oleme (arenenud tööstusriikide majanduste – toim) võlakriisis.” Ta ütles, et on ressursirikkaid riike, nagu näiteks Šveits, mille võlatase on suhteliselt madal. Ülejäänud riikide võlataseme tõusu põhjuseks aga arenevate riikide majanduste pealetulek. „Kui vaadata ajast tagasi, siis selgub üsna veenvalt, et võlatase kasvab teiste riikide turgude pealetulekuga ehk globaliseerumisega.

Arenenud lääneriikide majandused ja nende poliitilised süsteemid üritavad varjata globaliseerumise mõjusid rahva eest. Mõnes riigis pandi võlakoormus majandusele, et globaliseerumist varjata,” leidis Wieser.

Uute riikide esiletõus Euromonitor International kirjutas blogis, et aastal 2010 olid viis suuremat majandust kahanemise järjekorras USA-l, Hiinal, Jaapanil, Indial ja Saksamaal. Aastal 2020 on aga viieks suurema majandusega riigiks vastavalt Hiina, USA, India, Jaapan ja Venemaa. See ei tähenda, et Saksamaa SKT ei suurene, vaid teistel riikidel kasvab lihtsalt palju rohkem.

Fabian Zuleeg, mõttekoja European Policy Centre peaökonomist sõnas, et kriis ei ole läbi. „Euroopa tasemel on ikka veel hulk teemasid, mida me ei ole lahendanud,” sõnas Zuleeg.

Ta lisas, et finantsturgude kokkukukkumise oht on möödas.

Siin mängis rolli see, kui kaugele olid Euroopa Keskpank ja suured Euroopa riigid, eriti Saksamaa, valmis minema.

See aga ei tähenda Zuleegi hinnangul, et kriis on lahendatud, sest langusel oli veel teisigi aspekte. Mitme riigi, sealhulgas Prantsusmaa rahandus on korrast ära. Ja ei tasu unustada Kreekatki. „Iga kalkulaatoriga ökonomist oskab öelda, et Kreeka ei suuda oma võlga tagasi maksta,” sõnas Zuleeg. Kreeka riigivõlg oli esimeses kvartalis 160,5% SKT-st ehk 305,3 miljardit eurot, olles kasvanud umbes 21% alates 2010. aastast, mil riik esimest korda abi palus. Euroopa Komisjon ütles oma hiljutises hinnangus, et Kreeka on teinud nii fiskaalseid kui ka

struktuurseid reforme, ent tehtust ei ole veel küllalt. Peter Bofinger, Würzburgi ülikooli professor ja üks Angela Merkeli majandusnõunikest leidis, et struktuursed reformid on ülehinnatud. Tema sõnul on kriisi manuaalis märksõnad konsolideerumine ja kokkuhoid, mis pärsivad kasvu. „Struktuursete reformide viga on see, et neid on raske hinnata ning otsustada, kas reform on tõesti käiku läinud või on ainult parlament seda otsustanud. Kohalikul tasemel on alati tegu keerulise teemaga,” leidis professor.

Kriisiriigid on teinud palju, et oma majandust kohandada. „Struktuursete reformide loogika on see, et üritatakse turujõude tugevdada. See on ilus. Kuid kasv saab tulla ainult siis, kui on üldine majanduslik keskkond, mis seda soosib. Kuid kui ollakse kriisis ja tehakse näiteks töötajate vallandamine lihtsamaks, mis on ka omamoodi struktuurne reform, ei pruugi see tähendada, et palgatakse kergekäelisemalt. See võib tähendada seda, et rohkem inimesi kaotab töö.”

Kasvab tööpuudus ja võlg Eurostati andmetel jõudis euroala tööpuudus juulis 12,1%-ni – nii suur pole see näitaja olnud ligi 20 aastat. Töötus noorte ehk kuni 25-aastaste seas on 24%. Hinnatakse, et tööpuudus võib veelgi suureneda. Jätkuvalt suurenevad ka riikide võlakoormused.

Tänavu esimeses kvartalis olid Saksamaa ja Eesti ainsad riigid, mis suutsid vähendada avaliku sektori võlga. Viiel riigil ulatub võlakoormus üle 100% – suurim on see Kreekal, järgneb Itaalia 130,3%-ga. Hoolimata sellest, et üldiselt räägitakse võla vähendamise vajadusest. „Aastatel 2013 ja 2014 jätkavad riikide võlakoormused kasvamist.

Seega jäävad nad turgude usalduskriisi korral haavatavaks. Kas-

Tänavu I kvartalis olid Saksamaa ja Eesti ainukesed riigid, kes vähendasid võlga.. vavaid võlakoormusi on üsna lihtne selgitada – võlakoormust väljendatakse tavaliselt võla ja nominaalse SKT suhtena.

Kui on majanduslangus, siis nominaalne SKT väheneb ja seega võlakoormuse protsent suureneb,” selgitas Bofinger. Ta leidis ka, et euroala on kärpinud liiga järsult ja ühendus oleks pidanud rohkem USA-stiilis meetmeid rakendama. „On hämmastav, et kahel valuutaliidul (euroala ja USA – toim) olid aastal 2008 samad probleemid. Oli kinnisvaramull, mis lõhkes, oli finantskriis... Aastal 2009 oli ka sarna-

ne töötuse määr – 10%. Sealt edasi on erinevus hämmastav – USA tööpuudus on umbes 7,5%, euroalal aga 12% ja kasvab,” märkis professor.

Saksamaal ei ole suurt toetust arvamusele, et võla vastu tuleks võidelda võlaga. Ent igale võlale leidub keegi, kes on võla andnud ja kelle me nüüd oleme kahe silma vahele jõtnud. Bofingeri sõnul pole suurim probleem mitte avaliku sektori puudujääk, vaid erasektori suured säästud. „Säästmise olemus on see, et sa kulutad vähem, kui teenid. See avaldab survet maailma majandusele. Sellega hakkama saamiseks suurenevad riikide võlad,” selgitas Bofinger.

Seega ei vasta tema sõnul tõele väide, et võla vastu tuleks võidelda võlaga. Riigi võlakoormusega tuleks võidelda erasektori säästude vähendamise abil. Eurogrupi töögrupi juhi sõnul oleme olukorras, kus mingit liiki võlga, olgu see siis riigi, firmade või eraisikute oma, on liiga palju.

Säästmine vs kulutamine Samuti on Bofingeri jaoks murettekitav see, kuidas majanduste kohanemine ette on nähtud.

Kuna riikide majandused on erinevad, siis kes peaks kohanema – kas see, kes on säästnud, või see, kes on kulutanud? „Euroala kriisis on valitsenud ühtne arusaam, et kohanema peavad puudujäägiga riigid.

Arvan, et see otsus on problemaatiline, kuna tegu on kohanemisega, millega tuleb hakkama saada majanduslanguse tingimustes. Kõlab loogiliselt? Jaanuaris tegin ettepaneku teha majanduste kohanemine pisut sümmeetrilisemaks – miks mitte tõsta Saksamaal palku 2%? Huvitav on see, et mind kritiseeris tugevalt härra Huber (metallitööliste ametiühingu IG Metal juht Berthold Huber – toim), kes on metallitööliste ametiühingu juht. Ta ütles, et ei taha toetada Hiina töötajaid sellise palgapoliitikaga. Ja tegu on ametiühinguga, mis peaks sellise idee üle õnnelik olema!” rääkis professor.

Bofinger lisas, et kuigi on raske müüa ideed, et Saksamaal võiksid palgad tõusta, noogutavat kõik kõhklematult kaasa mõttele, et Portugalis või Hispaanias võiksid palgad 10–20% langeda.

Seega on ideed, et majanduste kohanemine on vastastikuses suhtes ja sümmeetriline, raske müüa. Kusjuures, mais nõudis Huber ametiühingu liikmetele 5,5% palgatõusu, ähvardades suurema streigiga. Nad said 3,4% palgatõusu tänavuseks ja 2,2% järgmiseks aastaks. „Maksumaksjatena peame tasuma vigade eest, mis tehti 5, 10 või 20 aastat tagasi. Ja vahel rakendame me meetmeid, mille eest hakkavad tasuma lapsed, kes on praegu viis aastat

vanad,” ütles eurogruoi juht Thomas Wieser.

Maastricht käriseb Eelarvepoliitika kujundamiseks on koostatud kahest eri paketist koosnevad meetmed, mis peaksid peale Maastrichti kriteeriumide tagama, et riigid pinnal püsivad.

Nii näiteks peaksid rakenduma sanktsioonid ja Euroopa Komis-

Pikemas plaanis võiks luua Euroopa rahandusministri ameti, kel oleks selge ülevaade jon hakkama riikide eelarveid üle vaatama. Siiani tarvitusel olnud Maastrichti kriteeriumid ei ole leidnud hoolikat järgimist.

Wieser märkis, et Maastrichti kriteeriumid on väga tugevad küll fiskaalpoliitilise regulatsioonina, kuid seal pole midagi näiteks pangandus- või fiskaalliidu kohta. Kord esitas ta sellel teemal küsimuse ka Jean-Claude Trichet’le. „Ta vastas: „Noormees, me ei ole nii rumalad, kui sa arvad.” See oli kõik olemas.

Kuid poliitikud võtsid selle väl-

ja,” meenutas eurogrupi töögrupi juht. Rääkides lahendustest võiks Bofingeri arvates lühikeses plaanis investeerida transporti ja energiasse – toetada taastuvenergiat, energiasäästlikke autosid ja eramute energiasäästlikkust.

Pikemas plaanis aga võiks luua Euroopa rahandusministri positsiooni, kellel oleks liikmesriikide eelarvetest selge ülevaade. Samuti oleks hea mõte eurovõlakirjad, panganduse integreeritud jälgimine ja samuti võimalus välja visata riigid, mis reegleid ei järgi.

Wieseri sõnul saame me sellest kriisist pangandusliidu. Tegu pole veel sellise ühendusega, mis toimiks, nagu me oleksime üks riik, kuid me liigume sinna poole.

Praegune WTO juht Pascal Lamy sõnul ei saa eurooplased mõelda integratsioonist, mõtlemata identiteedist. „Eurooplased ei tunne enam, et nad kuuluvad kogukonda,” leidis Lamy. „On vaja uusi, häid, tegevusele orienteeritud asju, mis paneksid eurooplase uskuma, et nende tulevik on minevikust parem,” lisas ta. 1 Reporteri sõidu eest Brüsseli majandusfoorumile tasus Euroopa Komisjon.

Avatud kohvi ja teepood Koidula 38, Tallinn • E-R 09.00-17.00

49,90 eur

UUS TOODE:

Myespresso kapslimasin Lisaks palju erinevaid kohvisorte, teed, kakaod, puhastustarvikuid, kohvimasinaid jpm.

14. august 2013 15

Maskello AS Ülo, Guido ja Anne Pärnits kontrollivad otse ja firmade kaudu (Mairello AS, Stinräp OÜ) 53,8% Maskellost.

Maskello kontrollib 37,52% Mainori aktsionäride häältest

Ülo Pärnitsa tuluallikat kontrollivad soomlased Ülo Pärnits

Ärileht uuris koostöös Eesti Ekspressiga Ülo Pärnitsa äriimpeeriumi ülesehitust.

Välja joonistus keeruline, kümnete firmadega võrgustik otse ja kaude omandisuhteid. Pärnitsa ärivõrgustiku tuumaks on Mainor, kus ta kontrollib naise Anne ja poja Guidoga otse ja firmade kaudu 83,84% ettevõttest.

Väide, et Ülo Pärnits peaks palkade kahekordistamiseks küsima luba vaid lähisugulastelt, on põhimõtteliselt õige, kuid sisaldab üht aga. Nimelt lähemal uurimisel selgub, et tegelikult on Pärnitsa käed palgatõstpalgatõstmiseks üsna seotud.

Majandusaasta aruannetest nähtub, et lõviosa AS Mainori kasumist tuleb Technopolisest. Kontserni ülejäänud ärid tõid kas väikest tulu või olid suisa miinuses, nagu mööblitootmine ja Mainori kõrgkool. Technopolis Ülemiste aktsiaseltsis on Mainori tütarfirmal 49%-line osalus. See tähendab aga, et Pärnits oma peamist tuluallikat piiramatult kamandada ei saa. Kontrollosalus on hoopis Soomes Oulus peakontorit omaval Technopolis Oyj. Technopolis on ärikeskuste võrgustik, mis tegutseb lisaks kaheksale Soome piirkonnale ka Eestis ja Venemaal.

Krisosten OÜ Ülo, Guido ja Anne Pärnits kontrollivad otse ja firmade kaudu (Nets OÜ) 72,83% Krisostenist.

Tegu on börsifirmaga ja nagu igal avalikul ettevõttel, on ka selle eesmärk teenida omanikele ehk aktsionäridele dividende. Pärnitsa sõnaõigus on oluliselt piiratud.

Seetõttu võib mõista Pärnitsa väidet Maalehele, et omanikud ei luba tal palku tõsta, sest leiavad, et see ei ole majanduslik. „Asi on selles, et majandustegevuse üks põhipostulaate on see, et kulusid tuleb kokku hoida,” selgitas Pärnits firmaomanike loogikat Maalehele. „Ja palk on üks kulu. Kui saab kokku hoida, siis ka hoitakse. Kui elu ei sunni rohkem maksma, siis ka ei maksta.”

AS Mainor Ülo, Guido ja Anne Pärnits kontollivad otse ja firmade kaudu 83,84% AS Mainori häältest Ülo Pärnits isiklikult kontrollib 18,94% Mainori häältest

Krisosten kontrollib 25,47% Mainori häältest

Koostanud: Margus Järv; allikas: äriregister; graafika: Maret Müür

Ole oma peol külaline!

Küsi personaalset pakkumist Tel 6 10 40 50

16 14. august 2013

Krimikirjanduse äri Eestis kiratseb, maailmas õitseb sügisest alustab Eesti Päevaleht uut raamatusarja krimiklassika paremikust. Õõvastava sisu asemel kõrget hinda pelgavad eestlased saavad nüüd krimiraamatu kätte odavamalt kui võõras keeles ja pehmes köites.

Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@ arileht.ee

K

rimkad on nii raamatute, filmide kui ka telesarjadena muutunud edukaks äriks, milles osatakse haaravate tegelaskujudega raha teha. Caroline Grahami „Mõrvad Badger’s Driftis” on teleekraanil „Midsomeri mõrvade” nime all saanud Briti edukaimaks telesarjaks. Maailma tuntuima krimikirjaniku Agatha Christie raamatuid on müüdud üle nelja miljardi eksemplari. Rääkimata maailma tuntuimast detektiivist Sherlock Holmesist, kellest endast ja tema elukohast Baker Streetil Londonis on saanud omaette bränd. Hoolimata sellest, et tegelaskuju on välja mõeldud juba 19. sajandil, tehti alles hiljuti Sherlockist televisioonile kolmeosaline uusversioon, mis saavutas tohutu populaarsuse. Järgmisi osi oodatakse Eestis juba pikisilmi.

Müügirekordeid purustavad bestselleritega ka Skandinaavia krimkad, millest filmi tegemiseks nõusoleku saamiseks seisavad Hollywoodi režissöörid kirjanike uste taga järjekorras. Harry Potteri raamatute autor J. K. Rowling kirjutas hiljuti varjunime all kriminulli, mida tundmatust nimest hoolimata kiideti. Kui aga tõeline „Robert Galbraith” paljastati ja teada saadi, et raamatu taga on kuulus Rowling, tõusis teose müük lakke.

maha müüa, peab ta olema Eestis bestseller või ostja tõeline asjaarmastaja, kes hinnasildist ei hooli. Kirjastuse Varrak juht ja tõlkija Krista Kaer nentis, et Eestis on krimikirjandust raske müüa. „Eesti tiraažid, keskmiselt 600– 700 eksemplari, on lihtsalt nii väikesed, et odavamalt raamatuid müüa ei saa. Olen korduvalt näinud, kuidas kirjastused alustavad põnevate sarjade tõlkimist, aga see jäetakse leige ostuhuvi tõttu pooleli. Seda eelistatakse pigem raamatukogust laenutada.”

Kaera sõnul on krimkade populaarsuse tõukejõuks ikka seesama põnevus ja ühtlasi ka lohutav funktsioon: kui kogukonnas toimub midagi jubedat, tuleb alati detektiiv, lahendab loo ja kuri n-ö likvideeritakse. „Vahepeal muutus sedasorti kirjandus väga detailseks, kirjeldades sarimõrtsukaid ja jõledaid kuritegu-

Ainuke tõsiselt võetav krimižanri kirjanik on Indrek Hargla oma apteeker Melchioriga.

Eesti eristub Küll erinevad Eesti ja muu maailma krimikirjanduse tarbimisharjumused kardinaalselt, sest kui näiteks inglane saab pehmeköitelise kriminulli soetada odavalt ja ühekordseks lugemiseks, siis eesti keelde tõlgitud raamatu eest tuleb välja käia kahe- või kolmekordne summa. Selleks et raamat nii kallilt

Illustratsioon : Piret Jürisoo

sid uskumatult täpselt. Nüüd tundub, et hakkab tekkima pigem vastusuund, ju on inimestel räigustest villand saanud,” ütles Kaer. Kirjastaja sõnul on Eesti kummaline maa ka krimikirjanike mõttes: ainuke tõsiseltvõetav žanri kirjanik on Indrek Hargla oma apteeker Melchiori keskaegse krimisarjaga. „Ma kujutan ette, et kui keegi hakkaks kirjutama krimkat tänapäeva Eestist, oleks see väga populaarne,” vihjas Kaer raamatuturul valitsevale täitmata kohale.

Eesti ainuke krimitäht Rahva Raamatu põnevus- ja krimižanri esikümne esikohtadel troonivad kindlalt Indrek Hargla kolm Melchiori-romaani. Kirjastuse Varrak andmeil kõigub sarja osade müük 6000–9000 eksemplari vahel. Seda on Eesti kohta väga palju. Neljandale kohale mahub maailmas palju populaarsust kogunud Rootsi kirjanik Henning Mankell viimase Kurt Wallanderi looga. Rahva Raamatu turundusjuhi Anu Vagensteini sõnul moodustab krimikirjandus raamatupoe eestikeelsete teoste kogumüügist kõigest 3,5%. „Krimikirjanduse populaarsus käib lainetena ning sõltub nn hittraamatute ilmumisest, Larssoni triloogia on sellest ehk parim näide. Aga eks see ole nii kõigi kategooriate puhul.” Tundub, et apteeker Melchiori sarja näol on tegemist Eesti esimese tõsiselt võetava brändiga. Raamatu sisu on nii populaarne, et Tallinna vanalinnas korraldatakse tuure Melchiori jälgedes, valmimas on film ja kuueosaline telesari. Melchiorile on tehtud eraldi koduleht, kust saab lugeda raamatute, autori ja Tallinna enda kohta.

Melchiori ainetel loodava mängufilmi produtsendi Peeter Urbla sõnul aitas raamatu populaarsus filmitegemise otsusele kaasa, aga filmini on veel pikk tee. „Keskaegse filmi tegemine laiale turule, arvestades kasvõi ajalooliste TVsarjade kõrget taset, ei ole mingil juhul kerge,” nentis Urbla. 1

Toomas Luhats: kostüümidraamat reedel ei vaadata, Poirot’ kordust küll ••Kui näidata krimisarjaga samal

ajal kostüümidraamat, väheneb vaatajate hulk drastiliselt. Sealjuures pole vahet, kas sama detektiivisarja osa on eetris juba teist või kolmandat korda, selgitas ETV-s pikalt muuhulgas välismaiste sarjade hankijana töötanud ja praegune Elioni nutiTV hankejuht Toomas Luhats, mis fenomen paneb inimesi isegi reede õhtul Hercule Poirot’d või „Midsomeri mõrvu” vaatama.

••„Sellised who’s done it-sarjad on kogu maailmas väga populaarsed. Aga olen päris veendunud, et sarjade äriline edu on pigem meeldiv tagajärg sellele, kui inimesed

teevad seda, mis neile päriselt meeldib. Olen näinud sarju, milles kumab läbi eelkõige äriline mõtlemine, ja need tavaliselt ei tööta.”

••„Populaarsus sõltub ikka stsenaariumist, karakteritest. Näiteks David Suchet on mänginud end Poirot’na inimeste mällu. Aga ka legendaarsest detektiivist tehtud uusversioon „Sherlock”, kus mängib Benedict Cumberbatch.”

••Isegi hittsarjade sisseostmine on palju odavam kui Eestis ise tegemine. Näiteks 2006. aasta sari „Ohtlik lend” Marko Matverega peaosas oli väga populaarne, kuid jäi pooleli just rahapuudusel.

COLONNA KINNISVARA

ÜÜRILE ANDA ERINEVA SUURUSEGA ÄRI- JA KAUBANDUSPINNAD Viljandis, Võrus, Tartus, Kohtla-Järvel, Tallinnas, Pärnus.

Tel: + 372 5107969

14. august 2013 17

Tsiklituru kolm trendi: enduuro, naised ja elekter aastaid kiireid supermoto bike’e ja chopper’eid kokku ostnud motohuvilised pööravad peapeale lähiaastate mototurutrendid – põhjuseks on nii-öelda tüdimus Pirita–kesklinna tüüpi marsruudil sõitmisest, soov võtta ette ka motomatk ning keerata asfaltkattelt ohtlikumale pinnasele.

Martin Hanson vabakutseline ajakirjanik

M

ainitud trend kehtib enamasti arenenud mootorrattakultuuriga riikides, kuhu üllatuslikult on viimase mõne aastaga arenenud ka Eesti. Kohalikud mootoratastemüüjad annavad üheselt mõista, et nii-öelda teise ringi rataste müükitulek on kasvanud. See on omakorda kinnitus sellele, et kogenud sõitjad vahetavad nüüd välja eelmise dekaadi keskpaigas unistuste mootorratasteks muutunud tigedad hommikumaa bike-tüüpi tsiklid ja Ameerika unistusest tuule tiiba saanud chopper’id. Asenduseks võetakse kas pikemate maanteelõikude läbimiseks sobilikud cruiser’id või matkamiseks loodud enduurod.

Kaduma hakkab ka vahepeal tagasi tulnud café racer’i tüüpi tsiklite ostmine, kus oluliseks oli võimalikult maskuliinne ja läikiv tsikkel, millega ülikiirelt ühest kohvikust või parklast teise kihutada.

Kogu maailmas ja väga selgelt ka Eestis on mootorrataste turg kasvutrendis, põhjuseks nimetavad pädevad uuringud pidevalt kasvava vaba aja ja hobide väärtustamist, kuid ka asjaolu, et tsikliost levib ka naisterahvaste, noorte ning 50-aastaste meeste seas. Piltlikult veavad tsikliturgu kogu maailmas vähenenud töömotivatsioon, meeste keskeakriis, naiste vabaduseiha ning noorte ja teismeliste suurenenud rahakott.

18 14. august 2013

Teine suur trend on nišistumine. Kui veel kümmekond aastat tagasi valitsesid turgu ühetaolised ameerikalikud, pika esihargi ning võimaste mootoritega chopper’id, siis tänaseks on tootjad mõistnud, et eluspüsimiseks on oluline müüa ühte tüüpi ratta asemel erinevaid mudeleid naistele, noortele, „puukallistajatele”, matkajatele, café racer’itele jne

Demograafiline surve Üha rohkem soovivad mootorrattaid osta naised, kes aga eelistavad pigem neile disainitud, konstrueeritud ning turustatud tsikleid kui valida omale ratsu juba olemasolevate seast. Teine suur grupp uusi kliente on noored mehed (teismelised – toim), kellele senine tavasõiduk ehk roller on jäänud väikeseks või tahavad nad selle etapi üldse vahele jätta. Kolmas uus grupp tsikli-

Üha rohkem soovivad mootorrattaid osta naised, kes eelistavad uusi lahendusi. turul on 50-aastased mehed, kellel teab mis põhjustel on nooruspõlves tsikliperiood vahele jäänud või kes otsivad uut ja adrenaliinirikast viisi, kuidas sõpradega koos aega veeta. Keskkonnakaitsest huvitatud ehk nii-öelda „puukallistajad” soovivad samuti omada mootorrattaid, mis toob pideva kasvu säästlikemate tsiklite arendamisel ning alternatiivsete kütuste integreerimisel: vesinik- ja elektritsiklitest.

Elektrifitseeritud Easy Rider Varem mainitud keskkonnasäästlikkuse trend lükkab tugevalt tagant vesinik- ja elektriliste mootorataste arengut ja müü-

ki. Rohelise märgiga tsikkel muutub üha tugevamaks müügiartikliks, kuid piirdub siiski nišituruga. Üldjoontes põrkab elektritsiklite tootmine samadele probleemidele – rasked ja liiga vähe sõidukilomeetreid sisaldavad akud, röögatult kallid hinnad, järelturu puudumine.

Olgugi et elektritsiklid ei jää võimsuselt ja kiiruselt enam palju maha oma karburaatoriga vendadest, poob nende levikut armutult akudesse mahtuv sõiduulatus ning akude aeglane laadimine. Elektritsikleid tootva firma ZERO tsiklid sõidavad kuni 160 kilomeetrit tunnis ning annavad välja kuni 60 hobujõudu, kuid nendega kannatab linnas sõita vaid 200 kilomeetrit, mis langeb maanteel sajale sõidukilomeetrile. Pikki vahemaid selliste andmetega ei läbi.

Tulevik tundub aga positiivne nii tsiklite tehnoandmete kui ka sõidukauguse võtmes. Peaaegu kõik maailma tuntud mootorrattatootjad on arendamas või juba turule toonud mõne elektrilise kaherattalise. BMW arendab oma võimast e-linnarollerit, Hondal on oma elektriroller EV-Neo, Kawasaki arendab 300-hobujõulist rohetsiklit ZX-1EV. Lisaks mainitule on turul palju vaid elektrilisi motikaid pakkuvaid brände nagu ZERO, Motoczysz ja Brammo.

Akud muutuvad odavamaks, kergemaks ja mahutavamaks, elektritsiklitest aetakse välja aina rohkem. Legendaarsel Isle of Mani TT tsiklivõistlusel on Motoczyzse tsiklid suutnud rajaläbimise keskmise kiiruse viia nelja aastaga 87,4-lt 109,7 kilomeetrini tunnis. Bensiinimootoriga sõideti 87 kilomeetrit samal rajal keskmiselt aastal 1936 ja 109 kilomeetrit aastal 1980 ehk siis neli dekaadi arengut vaid 48 kuuga. 1

Rebane kanakarjas ehk Eesti oma kvaliteettsikkel RENARD

Foto: andres Putting

••1938. aastal asutas Eesti ette-

võtja J. Lään Tallinnas Kivimurru tänaval mootorjalgrattaid tootva ettevõtte Renard Cycles. 2008. aastal lükkas mootorrattaentusiast Andrus Uibomäe kaubamärgile uue jõu sisse – tulemuseks kõrgdisainiga monokokkraamiga gurmeetsikkel Renard GT. ••Renard tähendab prantsuse keeles rebast ja Renardi raamiembleemil oligi kujutatud rebase pead. Esimesed Renardi tsiklid olid oma olemuselt lihtsad toruraamiga mootorjalgrattad, millele paigutati 98 cm3 võimsusega Sachsi mootor. 1944. aasta laastavas märtsipommitamises sai Lasnamäe nõlval asunud tehas otsetabamuse ja hävis täielikult. Ühtegi komplektset sõjaeelset Renardi mootorjalgratast ei ole säilinud. Küll aga on säilinud raam nr 2 aastast 1938.

••2008. aastal ühendas seltskond Eesti ettevõtjaid, disainereid ja võidusõiduinsenere oma jõud, et Renardi kaubamärk uuesti ellu äratada. Ettevõtte visiooniks on Teise maailmasõja käigus katkenud Eesti mootorrattatööstuse järjepidevuse taastamine. 2010.

aasta aprillis esitleti Hannoveris edukalt oma esimest uue aja prototüüpi Renard Grand Tourer, mille tootmine algas 2011. aastal.

••Esimesed joonised Renardi brändi kandma hakkava tsikli kohta tegi Uibomäe 2007. aastal ämma köögilaua taga niisama joonistades. Kindel teadmine oli, et ratas tuleb luua monokokkraamiga, uuenduslikult valatuna süsinikfiibrist ja süsinikust. Praeguseks on komposiitmaterjalidest monokokkraam toodetud süsinikkangast, mis on sarrustatud vastupidava materjali kevlariga.

••Monokokk on struktuurne lähenemine, kus mootorratast hoiab raamina koos n-ö mootorratta välisnahk, nagu muna hoiab koos tema koor. Tegemist on juba 1967. aastal Hispaania tsiklitootja Ossa esimesena kasutatud lahendusega. Renardil valatakse tugev ümar kookon, mille tühja, kuid tugevasse sisemusse peidetakse bensiinipaak, ning mille külge kinnituvad esihark ja tagatelg koos ratastega.

Tulemuseks on munajas välimus, kuid nõelterav juhitavus ja jäikus.

••Renard GT mootorratta saab kätte umbes 65-70 000 euro eest.

j

Toomas Pärna:

Maailma kalleimad seeriatootmises olevad mootorrattad

Enduuro-tüüpi rattad võtavad üle 40% maailmaturust

Fotod: tootjad

Dodge Tomahawk V10 Superbike (425 000 eurot)

Ecosse Titanium Series FE Ti XX (230 000 eurot)

••Motonduse skulptuuriks pee-

tav Dodge Tomahawk on kontsepttsikkel, mis ei ole kummalgi pool ookeani tänavakõlbulik. Tsikli võimsust ja jõudu arvestades ei lubata teda liiklusesse. Tsiklil on küljes 10-silindriga rohkem kui kaheksaliitrine mootor, millega on võimalik saavutada lõppkiirus 400 km/h.

Tomahawkil on ees ja taga kaks kõrvuti asetsevat ratast, kummalgi on oma vedrustus ning paralleelne kinnitus, et paremini teel püsida.

•• Maailma üheks kallimaks tsikliks tituleeritud ratast toodetakse vaid 13 eksemplari. Ratast viib edasi 2,5-liitrine alumiiniumist mootor, mis annab tagarattasse korraga kuni 230 hobujõudu.

B

NCR M16 (180 000 eurot)

••K u i d a s

muuta maailma üks parem tsikkel üheks kalleimaks?

Tuleb võtta Ducati Desmosedici RR, korjata talt küljest rasv ja panna külge mootor, mis kaalub vaid 144 kilo ning annab võimsust enam kui 200 hobujõudu.

MTT Y2K Turbine Superbike (135 000 eurot)

••Y2K Superbike pole mitte ainult väga

kallis, vaid ka väga kiire – tsikkel hoiab Guinessi maailma kiireima seeriatootmistsikli rekordit. Enam kui 365-kilomeetrise tunnikiiruse ja 325 hobujõuga „elajat” viib edasi RollsRoyce Model 250 helikopterimootor. Tsiklist on loodud ka veelgi võimsam street fighter’i versioon.

Icon Sheene (125 000 eurot)

••2003. aastal 52-aastasena huk-

kunud Briti kuulsa ringrajasõitja Barry Sheene’i auks loodud mootorratast toodetakse vaid 52 tükki. Tsiklil on 1,4-liitrine mootor ning ta pakub 250 hobujõudu. Iga mootorratas valmistatakse vastavalt tellija soovidele ja maneeridele.

MV-Augusta F4CC (95 000 eurot)

••Loodud täitma kindlat turunišši, peetakse seda mudelit eriliseks ja unikaalseks.

Näitajaid on tsiklil igal juhul – 1,2-liitrine mootor toodab 200 hobujõudu ja 315 km/h lõppkiiruse. Lisaks on igale rattale, bensiinipaagile asetatud plaatinast plaat, millel on kirjas tsikli mark ning järjekorranumber 1–100.

Confederate B120 Wraith (105 000 eurot)

••Funktsionaalsest minimalismist läh-

tuv tsiklitootja Confederate’i uus looming Wraith on süsinikfiibrist ja alumiiniumist „selgroole” ehitatud tsikkel, mille bensiinipaak asub mootori all.

Vyrus 987 C3 4V V (80 000 eurot)

Renard GT (70 000 eurot)

••Renard on hetkel ainus reaalselt

•• Kui Batmani tegelikkus ehk Bruce Wayne vajaks sõiduriista, valiks ta selleks Itaalia päritolu Vyruse. Ratta muudab eriliseks juhtimisloogika – tsiklil puudub esihark ning juhtraud on ühendatud hüdraulikaga keskkonsooli. Mootoriks kasutab Vyrus Ducati 1,2-liitrilist V2 mootorit, mis paiskab välja 214 hobujõudu, seda vaid 154-kilogrammise kaalu juures.

tsikleid tootev Eesti mootorrattamark. Renard GT on monokokkraamiga ülikõrge disainiastmega süsinikkangast tsikkel, mida lükkab Moto Guzzi V2 mootor, millel on hobujõudu rohkem kui 130. Monokokk on struktuurne lähenemine, kus mootorratast hoiab raamina koos nii öelda mootorratta „välisnahk”, nagu muna hoiab koos tema koor.

MW kaubamärgi tooteid müüva United Motorsi AS-i tsiklidivisjoni Motorrad juhti Toomas Pärna sõnul on peale majanduskriisist väljumist mootorrataste turg Eestis arenenud kiiremini kui autodel. „See on seletatav asjaoluga, et võetakse rohkem aega iseendale, oma hobidele, perekonnale ja mõeldakse tervisele ning ei pingutata enam iga hinna eest tööd vihtuda,” selgitas ta.

•• Milliseid mootorrattaid praegu maailmas ja Eestis tavaliselt ostetakse?

Vähem arenenud mootorrattaturgudel moodustavad suurema osa müügist chopper’id ja bike-tüüpi rattad. See on seletatav asjaoluga, et enamasti ostavad inimesed silmadega ning macho’likud chopper’id ja sportlikud bike’id tunduvad kõige ihaldusväärsemana. Peale mõnesuvist kesklinnast Piritale ja Piritalt kesklinna podistamist tekib soov ka pikemaid reise ette võtta või ka asfaldilt maha keerata.

•• Mida tähendab, et kuuri alla veeretatud monofunktsionaalsed tsiklid veeretatakse tagasi esindusse ja koju tuuakse enduurotsiklid?

Ringrajal võidusõiduks projekteeritud bike’iga ning tagasihoidliku amortisatsiooni ja olematu tuulekaitsega chopper’iga on loodusjõududega võideldes ja teeauke taludes Tallinna–Tartu otsa sõitmine ilma pausita kangelastegu. Sestap hakatakse vaatama mugavamate matkarataste poole. Keda kisub loodusesse ja kellel on tahtmist mootorrattasõitu ka sportliku tegevusena nautida, see vaatab enduurorataste poole. Kogu maailma mootorrattaturust moodustavad enduurorattad juba üle 40% ja see trend kasvab.

•• Enduurotsiklite turg on plahvatamas?

Loomulikult ei taha teised mootorrataste tootjad kasvavast turuosast ilma jääda ja pea kõik on täna turule tulnud samuti suurte universaalsete enduuro- ja matkaratastega nagu Triumph Tiger, Ducati Multistrada, Yamaha Tenere, Honda Crosstourer, KTM 1190 Adventure jne.

•• Kuidas moodustub mootorrataste stiililt maailma ja ka Eesti tsikliturg?

Cruiser’id moodustavad praegu vaid 5% koguturust, sport- ja supersportrattad 7%. Kasvanud on enduuromootorrataste osakaal, rohkem kui 40% koguturust ja sportlike matkarataste ehk sporttourer’ite turuosa – 13%. Kasvanud on ka baasmootorrataste segment kuni 18%.

•• Mida toob tulevik?

Motonäitustel on alati suur publikumenu retromudelitel, mida ka enamik tootjaid turu testimiseks näitavad.

Siiani on see aga jäänud väiketootjate pärusmaaks ja ükski suurtootja pole retrostiilis, kuid kaasaegse tehnoloogial põhinevat concept-ratast tootmisesse veel pannud. 1 14. august 2013 19

Kiivalt varjatud saladus: mobiiltelefon töötab ka lennukis Igaüks oskab suure veendumusega selgitada, et telefoni raadioantennist kiirgavad lennuki jaoks kahjulikud signaalid.

Ometi võib tegu olla ühe suurima eksiarvamusega.

Hans Lõugas hans.lougas@epl.ee

L

ennukiga reisimisel on mõned tüütud iseärasused nagu lennujaamas passimine, käsipidi kompavad turvaametnikud, kõrvulukustav õhurõhu muutus ja reeglid, mis keelavad elektrooniliste seadmete kasutamise. Miks ei tohi lennukis mobiiltelefoni kasutada?

Skeptikutele on alati tundunud veidrana, et kuigi telefoni peetakse lennukile tõsiseks ohuks, on kontroll nende kasutamise üle jäetud stjuardessidele.

Kahtlustele annavad tuge viimaste aastate uudised lennundusest.

Näiteks British Airways on alates juuli algusest esimene Euroopa lennufirma, mis lubab oma kõikidel lendudel reisijatel mobiiltelefonid ja muud elektroonikaseadmed sisse lülitada kohe, kui lennuk on maandumisrajalt ära keeranud. Seni on inimesed pidanud ka ruleerimise ajal istuma käsi tegevusetult süles hoides ja hirmus, et mobiil võib ka maapinnal veerevat lennukit kahjustada.

pilootidele mõeldud iPadi-rakenduse „FlySmart with Airbus”.

Nagu Eesti valitsuse e-istungitel pole pabereid, teeb ka Airbusi rakendus piloodikabiini paberivabaks. Piloodid võtavad tavaliselt igale lennule kaasa nn lennukoti, mis sisaldab vastava lennuki kasutusjuhendit, juhendeid meeskonnale, lennukaarti ja teisi aeronavigatsioonilisi materjale, piloodiluba ja muid litsentse.

United Airlinesi hinnangul on igal piloodil kaasas keskmiselt 12 000 paberilehte, mille võib USA lennuameti Federal Aviation Administration (FAA) loal asendada ühe iPadiga. Aga kuidas pilootide iPad lennukile kahjulikult ei mõju, kui kabiini tundlikust elektroonikast mitukümmend meetrit tagapool olev tahvelarvuti on lausa ohtlik?

Keelud lennufirmadelt Kõige julgemad skeptikud on neile sisendatud hirmust üle saanud ja telefoni lennu ajal sisse lülitanud. Kui Tallinna jõudev lennuk Eesti kohal kõrgust vähendab, jõuab reisija telefon mobiilivõrgu levialasse. Lennureeglite rikkumise ja võimaliku elude ohtuseadmise hirmus ei julge keegi eksperi-

Tootjad soovivad pardale

Tõsiasi on ilmselt, et mobiiliga ei tohi lennukis rääkida lihtsalt igaks juhuks.

Heakskiidu lõdvematele reeglitele andis Briti lennuamet Civil Aviation Authority. Luba kehtib aga ainult pärast maandumist ja Alec Baldwinile see ilmselt lohutust ei paku. Tema tõsteti 2011. aastal lennukist maha enne õhkutõusu, kuna ta keeldus lõpetamast lennurežiimis mobiiltelefoniga sõnamängu mängimist.

Kui tahvelarvutid mõned aastad tagasi tarbijaelektroonikasse jõudsid, teatas edukaim tahvlitootja Apple turundustrummi lüües, et iPad on isegi kriitilisteks tööülesanneteks sobiv. Tõestusmaterjaliks arendas Airbus välja

menti avalikult teha, kuid nii Eesti kohal lennates saab juba sõnumeid saata ja mobiilset internetti kasutada. „Tehniliselt peaks kõik töötama,” tunnistas EMT võrgujuht Margus Malv. „Ma olen isegi kuulnud lennukis sõnumite piiksumist,” lisas ta.

Võimuesindajatele ei tohiks selline asi meeldida. Eestis teeb tsiviillennunduse üle riiklikku järelevalvet lennuamet. Mobiiltelefoni lennuamet ohuallikaks aga ei pea. Ameti vaneminspektor Martin Vali ütles ühemõtteliselt: „Eestis kehtiva regulatsiooni kohaselt

20 14. august 2013

pole mobiiltelefoni kasutamine lennuki õhkutõusu või maandumise ajal kuidagi piiratud.”

Mitmes riigis keelab mobiiltelefonide kasutamist lennukis hoopis lennukompaniide enda piirang. Neid ühendav International Air Transport Association (IATA) on nimetanud rea ohte, mida mobiiltelefon lennukis võib luua: pardasüsteemide tõrked, ohtlike vigade valehäired, häiretest tulev lisakoormus pilootidele ja nende tähelepanu hajutamine, varjatud vead ohutussüsteemides jne. Pealegi tekitab mobiiltelefon raadiosides müra. Samal ajal nendib IATA memos, et „teateid raadiohäiretest on üha rohkem, kuid raske on neid kindlalt seostada kaasaskantavate elektroonikaseadmetega”. Ameerikas on aga isegi NASA uurinud mobiili mõju õhusõidukitele, kuid ei ole leidnud teaduslikult põhjendatavaid tõendeid. Tõsiasi on ilmselt, et mobiiliga ei tohi lennukis rääkida lihtsalt igaks juhuks.

Katsed käivad üle jõu Tugevalt reguleeritud lennunduses peaks iga erineva elektroonikaseadme kokkusobivust kontrollima. See tähendab, et kontrollima peaks igat marki telefoni, tahvelarvuti, meediamängija, mängukonsooli, e-lugeri jne võimalikke häireid igat tüüpi lennukiga. Arvestades elektroonika mitmekesisust, on kombinatsioone tohutult. Üle jõu käiv kontroll seletab ka paradoksi, miks piloodid tohivad iPade kasutada. USA lennuamet FAA ütles mullu, et kaks tahvelarvutit kabiinis on palju väiksema mõjuga kui 200 salongis olevat. Sõltumatu katselabor teatas seepeale New York Timesis, et elektromagnetiline kiirgus ei kogune selliselt, et 200 seadet väljastaks mitu korda ohtlikumat kiirgust kui kaks seadet.

FAA ebaõnnestunud kommunikatsiooni taga on lihtsalt asjaolu, et kõiki seadmeid kontrollida käiks üle jõu.

Teiseks näevad regulaatorid nii USA-s kui ka Euroopas ohtu sel-

Kõnelemist üha piiratakse ••Hoolimata sellest, millise teh-

noloogiaga tulevikus lennukis internetti kasutame, ei saa salongis vabalt telefoniga lobiseda.

••„Kindlasti on ka reisijaid, keda kõvahäälne jutt pardal häiriks.

Näiteks on mõnes Euroopa riigis osa rongivaguneid muudetud mobiilivabaks, naabrite juures Rootsis on isegi autobussis mobiiliga kõnelemine ametlikult taunitav,” rääkis Andreas Kari Estonian Airist.

••„Suhtumine lennukis mobiiliga rääkimisse sõltub ühiskonna väärtustest,” nentis psühholoog Voldemar Kolga. Kui esikohal on individualism, tuleb Kolga sõnul lubada igaühel telefoniga rääkida, aga olukord on teine, kui me ei luba piiratud ruumis individuaalse vabaduse teostamisega teisi segada. „Suletud ruumis peaksid kehtima rangemad reeglid kui ruumis, kus

on vabadus liikuda,” ütles Kolga.

Lennukis rääkimine võib viia ka vägivallani, hoiatab IATA lennukompaniide juhte: „Mõnele reisijale võib teise telefonikõne ebamugavust valmistada. See võib suurendada vägivalla riski.”

••Nii seisnebki mobiiltelefonide oht lennukile reisijates, mitte häiretes elektroonikas. Ameerikas arreteeriti mullu septembris El Pasos reisija, kes keeldus telefoni maandumise ajaks välja lülitamast. Novembris piiras pool tosinat politseiautot LaGuardia lennuväljal sisse lennuki, milles olnud mees ei tahtnud telefoni välja lülitada. Tänavu juunis tõsteti 100 keskkooliõpilast maha lennukist, mis pidi lendama New Yorgist Atlantasse. Piloot ja meeskond kaotasid kannatuse, sest teismelised keeldusid telefone välja lülitamast.

les, et õhus mitusada kilomeetrit tunnis liikuv telefon võib põhjustada häireid maapealses mobiilivõrgus. „Mobiilivõrgus peaks telefon üldjuhul olema nähtav ühele mastile,” selgitas EMT võrgujuht Margus Malv. Tavaliselt on tema sõnul lennuk nii kõrgel, et levi sinna ei jõuagi. Oht mobiilivõrgule võib tekkida, kui telefon liigub näiteks üle linna. Tavaliselt registreerib telefon omale sidepidamiseks lähima masti juures ühe kanali, teised mastid saavad sama kanalit teiste telefonidega suhtlemiseks kasutada. Kui aga telefon lendab kiiresti läbi paljude mastide leviala, registreerib üks telefon endale kõikjal kanali. Parimal juhul võib see võrgule lisakoormust tekitada, halvimal juhul mobiilivõrgu kokku jooksutada.

Vähemalt selline on teooria, mille alusel on näiteks USA-s sidekomisjon Federal Communications Commission (FCC) kõikides lennukites telefonid ära keelanud.

Margus Malv EMT-st ütles, et praktikas sellist probleemi mobiilivõrguga väga ette ei tule, probleem oleks hoopis kliendi ootustega. „Maapealne võrk pole mõeldud selleks, et keegi sellest üle

Illustratsioon : Maret Müür

lennates sama tasemega teenust saaks,” selgitas ta. „Võrk ei suuda pakkuda sarnast teenust maa peal, startivas lennukis ja 10 km kõrgusel.” Taevalaotusele uue mobiilivõrgu loomine võib olla hea ärivõimalus, mida lennufirmad on juba taibanud. Mitu neist, näiteks Richard Bransonile kuuluv Virgin, pakuvad pikematel lendudel võimalust teha tavalise rändlushinnaga telefonikõnesid.

Tehnoloogia on juba olemas Euroopas on kasutusel peamiselt kahe ettevõtte OnAiri või AeroMobile tehnoloogiad, mis kujutavad endast lennukisse paigaldatud pico-cell’i ehk väga piiratud levialaga mobiilimasti. See suunab kõned ja andmesideühenduse läbi satelliitide maa peale.

Isegi odavlennufirma RyanAir tõi 2009. aastal Dublini liinile mobiilikõnede võimaluse, kuid lõpetas selle 13 kuud hiljem. Par-

Tulevikus võib internetiühendus kallite satelliitide asemel tulla maisest võrgust. dal mobiililevi pakkumise peale on mõelnud ka Estonian Air. „Väikese lennufirmana oleme võimelised uusi rakendusi kiiremini ja lihtsamini rakendama,” ütles Andreas Kari Estonian airist. Sellel on kaks takistust.Esiteks saab sellist mobiilimasti lennukisse paigalda-

da kindla loa alusel, selleks peab lennuki tootja andma nn muudatuste tegemise eeskirja. „Meile teadaolevalt Estonian Airi kasutuses olevatel lennukitel CRJ-900 ega Embraer-170 tootjad antud eeskirja koostanud ei ole,” selgitas Kari. „Samal ajal tuleb arvestada, et see eeldab lennufirmalt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat investeeringut. Meie kasutuses olevad lennukid aga ei kuulu Estonian Airile, vaid on liisitud ning sealjuures suhteliselt lühikeseks perioodiks,” selgitas ta kaheldes investeeringu tasuvuses.

Investeeringu tasuvuseks on lennufirmadel suur huvi, et reisijad ostleks pardainterneti kaudu. Las Vegase ettevõte Allegiant Systems on loonud tahvelarvuti rakenduse FlyDesk, mille vahendusel saavad stjuardessid õhus reisijatelt söögi- ja joogitellimusi vastu võtta. Internetiühendusega tahvlitel ärimudel võib tulevikus hõlmata ka ainult stjuardesse, kes näeksid oma seadmest iga reisija „metaandmeid” – millised on reisija ühenduvad lennud, tema erivajadused, menüüsoovid jne.

Tulevikus võib internetiühendus tulla kallite satelliitide asemel uuest maapealsest võrgust, mille levi ulatub lennukiteni. Euroopa lennukitootjate ja lennukompaniide uurimisasutus töötab välja uut andmesidevõrku. Organisatsioon usub, et järgmise 10 aasta jooksul saab sellisest andmesidest peamine viis, kuidas õhusõidukid maaga ühendust peavad. 1

Suurema valiku ümber loodud

iX võ

olvo eV

sa

Uu

Info-Auto www.infoauto.ee

C60 ostug a ka a

S60, V6 0

Uued Volvo kuuekümned

Kui ostad Info-Autost uue - 2014. mudeliaasta - Volvo S60, V60 või XC60 saad soodustusena kaasa nüüd 4000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad. Vali milline mudel meeldib, kõrge turvalisuse saad kaasa juba Volvo põhivarustuses.

VOLVO GARANTII

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Pildid on illustratiivsed.

Kampaania kehtib kuni 31.08.2013 CO2 heide: 114-237 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,3-10,7 l/100 km

3

aastat

LÄBISÕIDUPIIRANGUTA

volvo.infoauto.ee 14. august 2013 21

Eesti filmitööstus januneb ärilise mõtteviisi järele Eesti filmitööstuse kiiret galopeerimist rahvusvahelisele turule hoiab tagasi rahanappus ja piiratud vaade filmile kui kunstiliigile, mitte tootele, mis teeniks kasumit.

Tea Taruste kaasautor

K

asumit tootvat ehk professionaalset filmitööstust ei ole Eestis olemas.

Kui enamik tööstusharusid on pärast iseseisvuse saavutamist võtnud üle vaba turumajanduse reeglid, siis Eesti filmitööstus on jäänud majandusteooria järgi sovetiaega ehk riiklikult subsideeritud ettevõtluseks, andis OÜ Meteoriit produtsent Aet Laigu hetkeseisule karmi hinnangu.

Majandustegevus on üks Eesti filmi nõrkustest, tõdetakse ka plaanidokumendis „Eesti filmi arengusuunad 2012–2020”. Põhjuseks kohaliku turu väiksus ja liigne sõltuvus peamisest rahastusallikast, alati nappivast riiklikust toetusest. Erakapitali liigub filmimaailmas väga vähe, kuna majanduskeskkond pole kultuuriinvesteeringuteks soodne.

Eestis räägitakse eelkõige filmist kui kunstist ja rahvuskultuuri osast, mis aitab tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimajäämist ning tutvustab maailmale Eestit ja Eesti filmiloojate loomingut. „Sellisel definitsioonil põhineb ka Eesti audiovisuaaltööstuse riiklik rahastussüsteem, kus pole otseselt oluline, kas film või toode on konkurentsivõimeline või kasumlik ning seda nii Eestis kui ka välismaal,” märkis Laigu.

Riigitoetus filmisektorile on sel aastal 6,1 miljonit eurot, seega pigem väiksemate killast. Laigu arvates ei ole küsimus niivõrd alarahastatuses, kuivõrd tööstusalase kompetentsi puudumises. „Ma ei pea siinkohal silmas professionaalsete monteerijate, heli22 14. august 2013

režissööride, operaatorite, stsenaristide, režissööride ega tehniliste võimaluste nappust, vaid üleüldist majandusliku mõtlemise puudumist filmivaldkonnas ning kultuuriinimeste hirmu, et Eestist toetuseks saadud raha läheb siit välja,” rääkis ta.

Eesti filmist kui majandusharust rääkides tuleks Laigu sõnul keskenduda filmile kui tootele, milleks vajalikud toormaterjalid ja tootmiskompetents on võimalik allhanke korras importida ning mille turundamiseks on vaja vahendeid välisturgudel.

Ebapiisav tootmine Mis on Eesti filmitööstuse arenguks kõige olulisem? „Eelkõige toota, sest hea film on kõige alus.

Lisaks tuleb teha turundust, rahvusvahelist lobitööd, soodustada kaastootmist,” loetles Eesti filmi instituudi juhatuse liige Edith Sepp. „Eesti film jääb püsima ja saab tugevamaks läbi kaastootmise, läbi rahvusvaheliste tegijate ja tootjatega suhtlemise ja koos töötamise,” lisas ta.

Sepp usub, et väikese riigi filmitööstus võib olla omamoodi suur, tuues sisse projekte, mis annavad peale filmiga seotud inimeste kasu ka majandusele laiemalt. Filmi tootmise alla kuulub võteteks vajaminev transport, majutus, toitlustamine, spetsialistid, töömehed, võttekohtade ja rekvisiitide ehitajad, näitlejad, lavastajad, muusikud, heliloojad, disainerid... „Film ületab riigipiirid, kui läheb tootmisesse. Pole oluline filmida seal, kust on pärit tootmisraha, vaid seal, kus on soodne keskkond. Eesti peab veel oma erilisusega tegelema, et filmitegemise sihtmaana kanda kinnitada. Meie eelised on just väiksus, kiirus, paindlikkus, arenev filmitehnoloogiline baas ja ka neli aastaaega,” rääkis Sepp.

2012. aasta kevadel tehtud rahvusvaheline uuring tõi esile hulga Eesti tugevusi ja nõrkusi fil-

Kasumit tootvat ehk professionaalset filmitööstust ei ole Eestis olemas.

Eestis filmivad kõige rohkem soomlased ja venelased, ka Korea ja Saksamaa firmad.

mimaana. „Eestit hinnatakse kui kõrge töömoraaliga, olematu bürokraatia ja usaldusväärse ärikultuuriga Põhja-Euroopa riiki, kus filmitegemine oleks kolmandiku võrra odavam kui Skandinaavias. Nõrkustest on peamised filmitootmise infrastruktuur ehk paviljonide ja tehnika olemasolu, aga ka heade spetsialistide ja finantsstiimulite vähesus,” märkis Eesti filmitööstuse ekspordiagentuuri juht Martin Aadamsoo.

Euroopas on oma maad sihtmaana promovad tootmisskeemid laialt levinud. „Need skeemid stimuleerivad filmitootmise sidumist rahvusvaheliste projektidega ja pakuvad finantsstiimuleid, kas siis enne filmi sissemaksena (vähemuskaastootmise toetamine) või peale filmi tootmise lõppemist maksusoodustusena (tagastatakse sihtriigis makstud käibemaks),” selgitas Sepp ja lisas, et rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks tuleb tööd teha. „Praegu oleme tootnud ainult kultuurilisest aspektist lähtuvalt, aga seda ei jõua riik üksi üleval pidada, sest see nõuab pidevaid investeeringuid. Lisanduma peaks suurem tootmine ja seda saab teha ainult läbi allhangete, kaastootmiste, vähemuskaastootmiste,” rääkis Sepp. Eestis filmivad kõige rohkem soomlased ja venelased, aga ka näiteks Korea ja Saksamaa produktsioonifirmad on Eesti filmimaana üles leidnud.

Kõrvalteenuste meka?

Eesti filmitööstuse ekspordiagentuur tegeleb ainult Eesti tootmisteenuse ekspordile kaasaaitamisega, mitte Eesti filmide rahvusvahelise leviga. „Eesmärk on aastaks 2020 muuta Eesti üheks suuremaks Läänemere-äärseks filmitootmisteenuse pakkujaks. Lühemas perspektiivis on eesmärk tuua Eestisse aastas vähemalt 3–4 välismaa mängufilmi võtted, mis jätaks siia rohkem raha, kui Eesti riiklikud toetused kokku ja aitaks

Illustratsioon : fotolia.com

nii filmifirmadel jalad tugevamini maha saada,” sõnas Aadamsoo.

Tegelikult tuleks filmitööstuse asemel rääkida audiovisuaaltööstusest, mis hõlmab peale filmide ja teleproduktsiooni ka reklaame, muusikavideoid, animatsiooni, mänge jpm. Audiovisuaaltööstus on omakorda osa meelelahutus- ja meediatööstusest. „Tegemist on ülikiiresti muutuva ja areneva tööstusharuga, ent klassikaline filmitegemise oskus on vajalik neis kõigis. Siin peitub Eesti audiovisuaaltööstuse suur võimalus: avardada oma piire nii meediumiti, žanriti, teenusepakkujana kui ka uute ärimudelite kaudu.

Uued tehnoloogiad ja meediumid lubavad meil tulevikus Eesti tillukese turu piirangutest üle astuda,” usub Aadamsoo. „Väga oluline, et filmikoolist tulevad professionaalid, kes ei takerdu kitsastesse niššidesse ja julgevad laialt mõelda,” lisas ta.

Tööstus toob kultuuri Aet Laigu sõnul on hüpoteetiliselt Eesti filmitööstusel kui majandusharul olemas kõik samad võimalused kui maailma filmitööstusel. Nende võimaluste realiseerimiseks on aga vaja käsitleda Eesti filmitööstust rahvusvahelisi trende järgiva maailmamajanduse osana ning kanda selline mõtlemine edasi ka Eesti filmipoliitkasse. „Näiteks kui kõikide filmide rahvusvaheline kassatulu kinolevist oli 2012. aastal 34,7 miljardit USA dollarit ehk ainult ligi 20% kogu filmitud meelelahutuse turuväärtusest langevas trendis, siis kas on majanduslikult otstarbekas investeerida järgneva viie aasta jooksul Eesti väikekinode digitaliseerimisse?” esitas ta retoorilise küsimuse.

Rahvusvaheline kogemus näitab, et riikides, kus filmi tootmist käsitletakse eelkõige majandusharuna, suurenevad valdkonda nii riiklikud, erakapitali kui ka väliskapitali investeeringud. 1

Kultuuriministeeriumi toetused filmidele püsivad aastaid samal tasemel Ka viis aastat hiljem pole riiklikud toetused saavutanud buumiaegset taset.

MILJONIT EUROT

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

2,1 3 3,2 3,7 4,5 4,6 6 6,6 5,6 5,7* 5,5 6,1 6,1

*Sisaldab toetust Euroopa filmiauhindade tseremoonia korraldamiseks

Filmitoodang Eestis: lühifilme vähem, pikki filme rohkem Lühifilmid 2001

30

Pikad filmid

5 2007

17

14

3 2002

38

16

9

2009

10

12

3

11

2003

2008

6 2004

74

2010

2005

8

10

2011

2006

11

9

2012

13 5

12

18

Allikas: statistikaamet, graafika: Maret Müür

13

21

Uus võttepaik Viimsis: Black Box Studio

P

oole aasta eest tegevust alustanud OÜ Püünemeistrid rentis mõne kuu eest Viimsis pinna endises tehasehoones, et ehitada välja stuudioruumid, mis sobiksid filmivõteteks.

Tegevjuhi Tõnis Kase sõnul oli algne mõte teha angaar valmis ja anda see filmimeestele kasutada.

Nüüdseks on idee laienenud ning Black Box Studiost peaks saama koht, kus korraldada ka teatrietendusi, kontserte ja muid üritusi. „Ehkki stuudio väljaehitamine veel käib, alustab Nafta Films siin augusti algul võtetega. Tootva ettevõttena ehitame teatrilavasid ja dekoratsioone ning saame edaspidi teenust pakkuda ka filmitootjaile,” rääkis Kask. „Ega stuudioid ja paviljone, kus filmivõtteid teha, Eestis ülearu palju pole. On Widescreen Studios, XL Studios, telekanalite stuudiod... Black Box Studiosse, mille üldpind on 1150 m2, tuleb 650 ruutmeetri suurune stuudioruum ning võib-olla lisandub ka väiksem, 280 m2 suurune stuudio,” lisas juhataja Koit Annus.

Projektijuht, valguskunstnik Maldar-Mikk Kuusk märkis, et

Foto : Ilmar saabas

ruumide ideaalsesse korda saamiseks tuleks teha ligi poole miljoni eurone investeering. „Vaja on kütte- ja ventilatsioonisüsteem välja ehitada, soojustada, vajalik tehnikapark soetada. Praegu teeme lava- ja valgustehnika osas koostööd Trumm OÜ-ga,”

rääkis ta. Uue stuudio vastu on huvi tundnud mitu Soome filmitootjat. „Eesti turg on pisike ja me püüame oma tegevust suunata ikka Eestist väljapoole. Eks kordaläinud koostöö on meelelahutuse ja filmimaailmas ka parim reklaam,” ütles ta. 1

Filmivaldkonna rahastamine Filmivaldkonda rahastavad peamiselt kolm organisatsiooni.

••Eesti filmi sihtasutus eraldab

toetusi stsenaariumide kirjutamiseks, filmide arendamiseks, tootmiseks ja levitamiseks.

••Peale mainitute toetab EFS filmiharidust, koolitust, teaduslikku uurimistegevust, filmiürituste korraldamist ning nendel osalemist.

••Eesti kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital toetab filmide loomist ja tootmist, valdkonna ürituste korraldamist ja neil osalemist, täiendusõpet ja loomeliitude tegevust. Lisaks Balti filmija meediakooli diplomifilmide tootmist. Koostöös EFS-i ja rahvusringhäälinguga ka ajalooliste dokumentaalfilmide ja dokumentaalfilmide sarja „Eesti lood” tootmist.

••Kultuuriministeeriumi toetusprogrammidest antakse toetust rahvusvaheliste koostööprojektide teostamiseks, väärtfilmide levitamiseks, filmiürituste korraldamiseks ja väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate kinode renoveerimiseks.

••Filmiürituste korraldamiseks annab toetusi ka hasartmängumaksu nõukogu. Eesti rahvuskultuuri fondist toetatakse filmiõpet ja enesetäiendust, välisüritustel osalemist ja tehnika soetamist ••Euroopa Liidu tasandil on filmitootjatel võimalik küsida toetust MEDIA ja Eurimagesi programmidest.

SUVESOODUSTUS -15% KUNI 18. AUGUSTINI! 23. august INCOTERMS 2010 – ASENDAMATU TÖÖRIIST (VÄLIS)KAUBANDUSES JA LOGISTIKAS 10. september INCOTERMS 2010 – JUHIKURSUS 11.-12. september FINANTSKURSUS – BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE 24.-25. september TÕHUSATE LÄBIRÄÄKIMISTE TREENING 08. oktoober ENESEKEHTESTAMINE JA TOIMETULEK MANIPULATSIOONIGA 23. oktoober 2013 – 28. märts 2014 PÄDEVUSKURSUS EKSPORTÖÖRILEIMPORTÖÖRILE, LOGISTIKULEEKSPEDEERIJALE

14. august 2013 23