Ärileht | mai 2012 by Eesti Päevalehe

Suurinvestor Joakim Helenius: Eestit ootab uus ehitusbuum Sotsiaalmaksu lagi 2700-eurosele palgale? # Hispaania – Euroopa töötuseliider # Jalgpalliturul kehtestatakse ausa äri põhimõtted # Facebooki uue pöörase tehingu tagamaad

HIND 1,6 EUROT

KOLMAPÄEV

9. mai 2012 NR 4 (24)

Põllumehed lähevad moodi

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Joakim Helenius: põllumajandus on eestlaste järgmine suur asi

rilehe maikuu numbrisse pikema intervjuu andnud suurärimees Joakim Helenius teeb näpud järjest rohkem mullaseks. Ta investeerib üha põllumajandusse, haub uusi plaane ja peab toidutööstust kauniks haruks. „Toidutööstus võib tulevikus olla Eestile palju suurema tähtsusega kui infotehnoloogia,” ütleb ta. IT-kutid on ajalugu. Põllumajandus on muutunud moekaubaks. Kas või Heleniuse enda näide: minevikus tegi raha pangainvesteeringutega ja ehitusäris. Nüüd on aeg põldude ja farmide poole piiluda. Mäletan, kuidas teine ettevõtja Jüri Mõis pidas veel kümme aastat tagasi põllumajandustootmist perspektiivituks ja juttu rikkast põllumehest muinasjutuks. Põllumajandus oli valdkond, kus kogu maailmas valitses kõige suurem ületootmine. Pealegi on meil siin ilm pidevalt tuksis. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on isegi Mõisa pessimism haihtunud. Kui haridust on rohkem, siis soovitab Mõis siiski infotehnoloogiasektorit ja tarkvaratööstust. Kui on tegemist lihtsalt hakkaja inimesega, siis mingu põllumajandusse. Mõis propageerib nüüd põllumajandussaaduste kasvatamist lihtsa näite najal. Kui üks väiksem uus sõiduauto maksab 10 000 eurot ja kaalub ehk tonni, siis selle kilogrammi hind oleks kümme eurot. Helsingi turul maksab värske kartul sama palju. Tonni kartulit on aga hoopis lihtsam kasvatada kui autot ehitada. Nii peavadki põllud ja laudad uuesti popiks muutuma. 1

Villu Zirnask Hispaaniast •• LK 10–11

Kas Hispaania suur tööpuudus on suhtumise probleem? Erik Aru Instagramist •• LK 12–13

Sotsiaalmeediahiiglase Facebooki järgmine pöörane ostutehing Ann-Marii Nergi nutitelefonidest •• LK 16–17

Nutitelefoni kasutajad muutuvad viiruste eest järjest kaitsetumaks

Pärt Talimaa jalgpallirahast •• LK 18–19

Jalgpallitööstus pöörab ennast täiesti tagurpidi

Raivo Murde autonäitustest •• LK 20–21

Andres Eilart

Miks sünnitavad autotootjad uusi mudeleid näituste graafiku järgi?

Ärilehe vastutav toimetaja

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

Ärilehe graafikud •• VT ÄRILEHT

Ärilehe joonistuste ja graafikute autor on Sten Kivissaar

© Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i Eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Põhitegevust toetavad teenused aitavad äril toimida ja kasvada Tänapäevases moodsas büroos vajame paindlikke ja toimivaid lahendusi. Millal varuda uus tooner, milline koopiapaber oleks sobilik just meie printeritesse, mida peale hakata tühjakssaanud toonerite ja kastidega? Kas maksame õiglast hinda, kas tooted on ikka kvaliteetsed?

Miks valida kontorikaubad.ee?

Need ja paljud teised analoogsed küsimused tekivad paratamatult, sukeldudes toimiva büroovarustuse otsingutesse. Tänapäeval ei tähenda büroode varustamine mitte ainult müüki, vaid ka hulka innovaatilisi teenuseid – alates printeritoonerite vahetamisest kuni logistikateenusteni välja. Sõlmides büroovarustuse lepingut, pööravad juhid tihtipeale tähelepanu ainult hinnale. Hiljem selgub, et kauba kvaliteet ei vasta ootustele ja need peab veel esindustesse ja ﬁliaalidesse toimetama ning kuskil tuleb neid kaste ja karpe ka hoida. Kõik see tähendab lisakulutusi, ebamugavusi ja ajakulu. Orient Kontorikaubad põhitegevusala on juba seitseteist aastat büroode varustamine. Väärtustame seika, et kontoritarvete tarnija peab müümise kõrval olema ka usaldusväärne partner ja sõber. Just sellepärast pakume oma klientidele laia valikut kontori varustamisega seotud teenuseid. Kvaliteetsete bürootarvete, vee, kohvi tarnimine, printeritoonerite õigeaegne vahetamine ja utiliseerimine, kontoritehnika rent, abi materjalide kopeerimisel ja printimisel, kliendi reklaamtoodete tootmine ja ladustamine, komplekssed büroovarustusega seotud logistikateenused – kõiki neid teenuseid, mis pakuvad klientidele mugavust ja kokkuhoidu, võib leida Oriendist. Hiljuti avasime uue ja moodsa e-lahenduse büroovarustuse mugavaks korraldamiseks, mis annab mitmeid lisavõimalusi oma töö ja ostude planeerimiseks.

•

2 9. MAI 2012

• • •

• • • • • • • •

lihtne ja ksutajasõbralik; integreeritud laotarkvaraga, laoseisud ja tarneajad on kuvatud reaalajas; aruandlus raamatupidajale ja hea tööriist ettevõtte juhile kulude juhtimisel otse tellimiskeskkonnast; juhil on võimalik administreerida kogu ettevõtte büroovarustamist ﬁliaalide lõikes sõltumata asukohast; lihtne hallata kasutajakontosid, administreerida kasutajate õigusi ja limiite; ostu sooritamiseks ei pea olema püsiklient – ostad, maksad ja saad kauba kätte Sulle sobilikul viisil – lihtne; maksmine krediitkaardiga, pangalingiga või lepingu alusel arvega; lai valik tooteid, kõrge resolutsiooniga tootepildid, üksikasjalikud tootekirjeldused, tootejuhendid, kasutusvideod, tootja otselingid; tööpäevadel virtuaalassistendi tugi; reklamatsioonide esitamine ja käsitlemine otse e-lahenduses; kliendi ladustatavate toodete laoseisud reaalajas; kauba kohaletoimetamise eri viisid, Kiirkuller, Smartpost, Post24, Orient kuller üle vabariigi. Tere tulemast! Orient Kontorikaubad AS

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee 8. VEEBRUAR 2012 3

Joakim Helenius: Eestit ootab buum nii põllumajanduses kui ka ehituses

Majandust ohustavad energiakriis ja keskkonnakrahh, kuid säästlik ettevõtlus aitab eestlastel pinnale jääda, arvab investeerimisfirma Trigon Capital juht Joakim Helenius.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

Eesti tuntuim riskikapitalist kutsub investeerima traditsioonilistesse majandusharudesse, nagu ehitus ja põllumajandus. Raha tasub nüüd paigutada kas või kitsekasvatusse, kui see on piisavalt suur, et efektiivselt toota. Ehitussektori konkurentsivõime aga sõltub valitsusest, kes peaks kehtestama senisest palju karmimad ehitusnormid. •• Olete Eestis üks väheseid ettevõtjaid, kes liigub alati, sõltumata ajast, ringi rõõmsa ilmega. Mis teeb teid optimistlikuks ja positiivseks? Pessimistid ei loo siin ilmas midagi uut. Optimistid loovad maailma, milles elame, ja positiivsus on minu loomuses. Paljud ärimehed ei ole oma olemuselt ettevõtjad ja nad ei loo mitte midagi. Kui soovid olla äris ettevõtjana edukas ja midagi üles ehitada, luua uusi asju, siis sa lihtsalt pead olema optimist. Pessimistid mängivad sellegipoolest meie elus tähtsat rolli. Nad sobivad näiteks pankuriteks, riskijuhtideks, kes peavad meid hoiatama valede otsuste eest. Ilma nendeta ei saa. Kui Eesti tahab olla edukas ja kui eestlased tahavad uut elu 4 9. MAI 2012

üles ehitada, siis peavad eestlased rahvana valima optimistliku elukäsitluse. •• Teie karjääri jooksul on samuti olnud madalpunkte. Kuidas te pärast kriisi oma isiksust ja meeleolu taas üles ehitate? Kui kogen, et asjad ei lähe plaani järgi või lähevad hoopis halvasti, siis püüan võtta sammu tagasi. Pean endale ausalt ja õigeaegselt tunnistama, et asjad ei lähe õigesti, ning võtma seda kui õppetundi. Jätkan kogu aeg õppimist ja olen seetõttu praegu loodetavasti targem kui kunagi varem. Püüan vigu analüüsides saada pettumustest positiivset kogemust. See annabki entusiasmi tulevikuks. •• Kas olete valmis avameelselt oma pettumustest ja läbipõrumistest rääkima? On olnud suuremaid ja väiksemaid põrumisi. Väikeste pettumustega puutume kokku pea iga päev, suuri juhtub harva. Kuid mul oleks nüüd väga raske hakata loetlema, kui palju pettumusi olen läbi elanud, ja nendest jutustama. Kui vaatan, kuidas Trigon Group on sellest kriisist läbi tulnud, siis olen küll rahul. Kui olime viis aastat tagasi kolme-nelja investeerimisgrupi seas, kellest siin Eestis räägiti, siis nüüdseks oleme järele jäänud vaid meie. Oleme saanud suure eelise hetkeks, kui hea aeg tuleb tagasi. Kuid halval ajal peab olema konservatiivne, ettevaatlik. Vältima vigu. •• Mis ärivaldkonnad paistavad teile lähitulevikus olevat Eestis parimate väljavaadetega?

Minevikus tegime raha näiteks pangainvesteeringutega, ehitusäris, kuid nüüd on tõepoolest aeg vaadata, mida toob tulevik. Usun väga Eesti kui proteiinitootja tulevikku. Pean silmas põllumajandust ja farmiäri. Saame üles ehitada farme, mis on terves Euroopas konkurentsivõimelised. Arvamus, et kinnisvaraäri ei tõuse Eestis mitte kunagi enam endisele tasemele, on lihtsalt vale. Eestis kasutatavatest hoonetest vaid kuus protsenti on ehitatud pärast 1990. aastat. Arenenud Euroopas on see näitaja mitu korda suurem, 19 protsenti. Kui tahame liikuda tulevikku, mis nõuab meilt nii energia- kui ka keskkonnaalast säästlikkust, siis peame uuendama Eestis suurel hulgal nii ehitisi kui ka neid teenindavaid taristuid. •• Mis vahe on kinnisvarabuumil ja püüdlusel ehitada piisavalt uusi hooneid? Kas Eestis on sisemist jõudu ja võimet neid uusi ja efektiivseid hooneid ehitada? Kui me üldse siin Eestis midagi ehitame, siis peame seda tegema kõige kõrgemate kvaliteedistandardite järgi. See tähendab, et valitsus peab paika panema ehitusnormid, mis oleksid sama tugevad nagu Šveitsis või Austrias. Kinnisvaraarendajad, insenerid, ehitajad ja ehitusmaterjalide tootjad peavad koos õppima, kuidas rajada hooneid, mis vastavad kõige-kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele. On absoluutselt selge, et maailm ei saa tulevikus hakkama ilma sellise radikaalse muudatuseta. Eesti peaks olema siin esimene riik, kes võtab kasutusele ülikõr-

ged keskkonnastandardid. Kui seda tehakse, siis saavad meie ehitusfirmad ja materjalide tootjad hakata tulevikus neid standardeid välismaale eksportima. Minu optimistlik ärikäsitlus ütleb, et ülikõrgete ehitusstandardite ekspordist võib kujuneda Eestile väga suur tuluallikas. Eestit koormavad Nõukogude ajast pärit viletsad ehitised, nendega kaasnev mõtteviis. Kuid ärme vaatame selja taha, vaid hakkame uusi hooneid ehitama ainult nii headena kui üldse võimalik. Hoone jaoks on üks olulisemaid näitajaid, kui palju energiat tema käigus hoidmiseks kulub. Need on väga suured energiakogused, mida läheb vaja talvel küt-

Optimismist Kui Eesti tahab olla edukas, siis peavad eestlased rahvana valima optimistliku elukäsitluse. miseks ja suvel jahutamiseks. Eesti suurim energeetiline probleem on asjaolu, et suurem osa energiat toodetakse keskkonnale väga kahjulikul viisil põlevkivist. Sellistes tingimustes on selge, et peaksime ehitama rohkem energiasäästlikke hooneid, mis suudavad näiteks päikese soojusenergiat oma struktuurides talletada ja kasutada soojustusmaterjale, mis viivad energiakaod miinimumini. Juba praegused inseneriteadmised lubavad ehitada peaaegu energianeutraalseid hooneid ehk nn passiivmaju. Tehnoloogiliselt

on sellised lahendused loomulikult üsna keerulised, kuid arenenud maades on just sellise tehnoloogia järele suur vajadus. Kui vaatame, kuidas on asjad arenenud Austrias, Šveitsis, Põhjamaades, siis tundes Eesti võimalusi võiksime muutuda nende tehnoloogiate arendamisel maailma juhtriigiks ega peaks mitte kellelgi sabas sörkima. •• Uute majade ehitamine tähendab, et eestlastel peab nende ehitamiseks raha olema. Kuid oleme palju vaesemad kui skandinaavlased ja austerlased. Kuidas saame selleks suurepäraseks ideeks raha? Soovitan inimestel vaadata oma igakuiseid energiaarveid, mis üha kasvavad ja kasvavad. Arvestada tuleb seda, mida peab tavapärasele ehitusele lisaks maksma, et saada soovitavat kõrgekvaliteedilist ja energiasäästlikku tulemust. Üldiselt on nii, et 10–30% võrra suuremad ehituskulud võimaldavad hoone ülalpidamisel mõnel juhul isegi sajaprotsendist energiasäästu. Siis tuleb arvutada, kui kiiresti teenid ehitusele juurde makstud summa tagasi säästuga, mida võidad väiksema energiakulu arvel. Eesti oskusteave seisnekski selles, et välja töötada tehnoloogia, kuidas saavutada väikseim lisainvesteeringu kulu, millega tekitada suurim energiasääst. •• Miks peaks valitsus tagant tõukama asja, mis teie jutus nii ilmselge tundub? Usun turgu rohkem kui midagi muud. Kuid näen ka seda, kuidas näiteks Euroopa Liidu fondide toetus aitab siin elu paremaks muuta. Valitsuse sekkumi-

Fotod: Rauno Volmar Minu asjad

E-teenused

Teemad

Kontaktid

Teenused ettevõtjale Töötajate registreerimine Haigekassas Registreeringu kinnitamine Ettevõtte notariaalsed dokumendid Töötajate kutsetunnistused Kõik teenused

sel võib olla väga suur positiivne mõju. Ma ei räägi siin ehitushindade mitmekordistumisest, kui kehtestatakse senisest paremat tulemust nõudvad ehitusnormid. Kuid Eesti ei muutu praegu kuidagi rikkamaks, kui kasutab iga päev nn vaese mehe lahendusi. •• Kas teil on juba olemas kindel kava, et sellistesse uutesse ehitustehnoloogiatesse investeerida? Nii see on. Meil on juba siin büroos tööl noor ja väga loominguline insener, kelle töö on leida ehitusmaterjalide lahendusi, eelistatult puitu, mis sobiks energiasäästliku ehituse tooraineks. Arvestage, et siin pole küsimus selles, kas see muutus tuleb või ei tule. See tuleb! Eestil on lihtsalt võimalus sellest revolutsioonist hiiglaslikku tulu lõigata, kui tehnoloogiat õigeaegselt rakendada. Trigon tahab väga selgelt kaasa rääkida selle uue rohelise elukorralduse rajamises, milles hakkame möödapääsmatult varem või hiljem kõik koos elama. Uurime, kuidas kasutada põllumajandussaadusi rohelise energia tootmiseks. Rajame Kaiule ja Väätsale Euroopa suurimat lehmafarmi, kus me ei suuna lehmade sõnnikut otse loodusesse tagasi, vaid hakkame sellest energiat tootma. Niimoodi vähendame tohutut metaanisaastet, mis lehmade pidamisega kaasas käib. Me lihtsalt püüame püsida mängu juhtide seas, teha seda, mida kõik teised teevad 10–15 aasta pärast.

•• Kas plaanite mõnda suurt •• Istume praegu teie büroos rohelist kinnisvaraarendust? Kas see võib tulla Tallinna või mujale? Praegu vaatame teiste kogemusi, mis pole seni olnud just edukad. Peame esmalt Eesti seniste keskkonnasõbralike projektide ebaedu põhjused endale selgeks tegema, et teha asju teistmoodi. Edukalt. Usun, et kahjuks vajame selleks valitsuse abi. Me ei saa seda teha, ilma et praegu kehtivaid keskkonnanorme muudetaks. Meil on noor ja väga edukas keskkonnaminister Keit Pentus ja sooviksin oma ideede arendamise järgmises faasis temaga kohtuda, et arutada, kuidas rakendada muudatusi, mis äri edasi viivad.

Hoonetest Eestis kasutatavatest hoonetest vaid kuus protsenti on ehitatud pärast 1990. aastat. •• Kas peate valitsuse toetuse all

silmas ka rahastamist või üksnes seadusenormide muutmist? Ainult seadusenormide muutmist. Valitsuse peamine ülesanne ongi vaid reguleerimine. Kuid see nõuab uurimist ja arutelusid. Need muudatused ei tohi majandust kahjustada, vaid peavad nii ehitusmaterjalide tootjatele kui ka ehitajatele andma uue impulsi. Peame äris vaatama kaugemale kui kaks-kolm kuud, peame vaatama tulevikku.

Metro Plazas, kus välissein on täielikult klaasist. Kas see lahendus on piisavalt energiasäästlik? See klaassein on siin energiasäästlikkusest väga kaugel. Tulevikus on väga raske ehitada hooneid, kus on kasutatud nii palju klaasi, kui tahame saavutada ülimat energiasäästlikkust. Kuid klaasitööstuses toimuvad praegu väga suured muutused, mistõttu ei pea energiasäästlikud lahendused tähendama täielikku suurtest klaaspindadest loobumist. Mina räägin siin mitte ulmeliste uute tehnoloogiate kasutamisest, vaid nendest oskustest ja materjalidest, mis on juba olemas ja mis muudaksid ehitised juba nüüd palju säästlikumaks. Me ei pea ootama ja loodan, et Eesti võtab siin liidripositsiooni. •• Miks otsustasite investeerida ülisuurde lehmafarmi ajal, kui Eestis valitseb märgatav piima ületootmine, mis hoiab ka piima hinna üpris madalal? Kuidas soovite siit tulu teenida? Samal ajal investeerime piimatootmisesse Venemaal, kus valitseb ülisuur alatootmine. Lehmadega on sama lugu nagu energiasäästlike hoonetega: ettevõtja peab vaatama tänasest päevast kaugemale. Usun, et tulevikus muutub Eesti väga suureks piimatoodete eksportijaks. Sellepärast mõtleme lisaks farmile ka oma piimatööstuse rajamisest. Eesti asub kahe suure majandusvööndi vahel, kus erinevalt Eestist

Teeme riigiga suhtlemise lihtsamaks! Ligi 100 avalikku e-teenust Sinu ettevõttele, usaldusväärne info ettevõtja õiguste ja kohustuste kohta – kõik asjaajamiseks vajalik on olemas mugavas ja turvalises riigiportaalis eesti.ee. Näiteks leiad riigiportaalist juhendid ettevõtte alustamiseks ja lõpetamiseks, pääsed ligi notariaalsetele dokumentidele ning EMTAK-i toimingutele. eesti.ee on pidevas arengus, et muuta Sinu asjaajamine riigiga veelgi mugavamaks.

Tule ja avasta e-riiki! 9. MAI 2012 5

on piima hind kõrge. Selleks et turu olukorda kasutada, loome esimest korda omavahel integreeritud piima tootmise ja töötlemise süsteemi. Eestis on need valdkonnad praegu eraldi, sest töötlejad ostavad oma tooraine ettevõttest väljastpoolt lehmapidajatelt. •• Miks on Eesti piim nii odav, kui Venemaal valitseb suur defitsiit? Põhjus peitub Venemaale eksportimise raskuses. Sama lugu on Soomega. Eestis toodetakse piima väga efektiivselt, palju

väiksemate kulutustega kui paljudes selle piirkonna riikides ja mujal Euroopas. Efektiivsuses peitub samuti üks madala hinna põhjuseid. Meie eesmärk on leida piimatooted, mida oleks võimalik Euroopa Liidu turul edukalt müüa. Pean silmas jogurteid, juustu, värsket joogipiima. Ajalooliselt on piima hind olnud Eestis väga kõikuv, millest tuleb tööstuse edukaks arendamiseks üle saada.

Vaata videot Joakim Heleniusega

•• Valio toodab oma Võru tehases

peamiselt ühte sorti juustu, millest enamiku ta ekspordib. Millise tootmis- ja müügitaktika teie valite? Me pole selliste otsusteni veel jõudnud. Võime osta mõne olemasoleva tööstuse, ehitada uue, kaasata välispartneri. Üks on kindel: eesmärgiks pole koduturg, vaid võimekas eksporditegevus. Näen, et kui tekib soov ja võime investeeringuteks, siis Eesti piimasektor võib kasvada praegusega võrreldes kaks-kolm korda suuremaks. Meid ei sega Euroopa kvoodid, tööstusharu efektiivsus on väga hea. Ainuke probleem seisneb selles, et toodangut on tarvis edukalt välismaal müüa. Toidutööstusel võib tulevikus olla Eestile palju suurem tähtsus kui infotehnoloogial. Kõik oleme õigetel põhjustel Eesti infotehnoloogia üle uhked, kuid ainult see ei tee Eestit rikkaks ja õnnelikuks. •• Mis põllumajandusvaldkondadesse te veel kavatsete raha paigutada? Meil tekib farmimajandusest biogaasi näol hulgaliselt lisasoojust, mida kavatseme kasutada kalakasvatuses. Otsime põllumajanduses tehnoloogiliselt edasijõudnud lahendusi, mis oleksid pikaajaliselt kasumlikud ja meelitaksid Eestisse välisinvesteeringuid. •• Kuidas on Trigoni Ukraina ja Venemaa põllumajandusäri seotud arendustega Eestis?

Need suunad pole otseselt seotud. Lõuna pool, Venemaal ja Ukrainas, kasvatame nii ekspordiks kui ka kohalikule turule vilja- ja taimeõlikultuure. Põhja pool, nii Venemaal kui ka Eestis arendame piimafarme. •• Miks ehitate Euroopa suurima piimafarmi Eestisse, mitte Venemaale, kus on loomulikult suur piima defitsiit? Eesti on Euroopa Liidu osa ja usun, et Eesti on Euroopas üks efektiivsemaid piimatootjaid. Suurt farmi ehitades võimendame siinset kuluefektiivsust ja samal ajal saavutame näiteks piisava mahu biogaasist energia tootmiseks. Energeetilist potentsiaali saame aga kasutada juba nii kalakasvatuses kui ka köögiviljade kasvatamiseks. Minus on väga palju usku säästvatesse tootmismeetoditesse. Meie farmist saab üks Euroopa Liidu kõige keskkonnasäästlikumaid põllumajandusettevõtteid. Edu tuleb siis, kui saame kokku panna efektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse. Ma ei taha siin propageerida kenade väikeste perefarmide vastu, sest ka nendel on siin ilmas oma koht. Kuid majanduslikus mõttes ei

5 mõtet Joakim Helenius MAI 2012

Paljud ärimehed ei ole oma olemuselt ettevõtjad ja nad ei loo mitte midagi. Kui soovid olla äris ettevõtjana edukas ja midagi üles ehitada, luua uusi asju, siis sa lihtsalt pead olema optimist.

Arvamus, et kinnisvaraäri ei tõuse Eestis mitte kunagi enam endisele tasemele, on lihtsalt vale.

R p e lo s

3. Eesti ei muutu praegu kuidagi rikkamaks, kui kasutab iga päev vaese mehe lahendusi.

6 9. MAI 2012

U E to S fa tu tö k s k lo

saavuta nad väga suurt majanduslikku edu. •• Kas see kirjeldus võib mõnes mõttes sarnaneda Leedu olukorraga, kus säilitati mõne lehmaga väikefarmid, mille tulemusena nad ei suuda toota piisavas koguses tööstuste kvaliteedinõuetele vastavat piima? Nii see on. •• Mis siiski muudab Eesti farmid nii efektiivseks? Kas see on kolhoosikorra pärand või midagi hoopis uut? Peamine erinevus ja eelis võrreldes Leeduga ongi see, et Eesti farmid on keskmiselt palju suuremad. Mida suurem farm, seda suurem eelis. Kuni 2000 lehmani see eelis üha suureneb, sellest arvust rohkemate loomadega aga hakkab efektiivsuse erinevus juba vähenema. Seda võib tõestada keerukate majandusteaduslike uuringutega, kuid lihtne talupojatarkus kinnitab, et 50 lehma pidamine on efektiivsem kui viie lehma pidamine ja viiesaja pidamine on veelgi efektiivsem. Leedus aga on enamikus farmides kolm-viis lehma ja see ei haaku tänapäevase toiduainetööstuse vajadusega mitte kuidagi. •• Millist tulevikku näete Eesti väiketalunikele? Kas nad peaksid oma tegevuse lõpetama? Eestis on ruumi väga erinevatele mängijatele, kuid kolme lehmaga ei saa küll hakkama. Sõltumata suurusest

4. Rajame Kaiule ja Väätsale Euroopa suurimat lehmafarmi, kus me ei suuna lehmade sõnnikut otse loodusesse tagasi, vaid hakkame sellest energiat tootma.

5. Usun, et tulevikus muutub Eesti väga suureks piimatoodete eksportijaks. Sellepärast mõtleme lisaks farmile ka oma piimatööstuse rajamisest. Toidutööstusel võib tulevikus olla Eestile palju suurem tähtsus kui infotehnoloogial.

peab iga Eesti põllumajandustootja leidma endale sobiva niši ja sellele spetsialiseeruma. Tarbijad maksavad tulevikus üha rohkem eriliste toiduainete eest, mitte niivõrd lihtsalt masstoidu eest. Vajame näiteks mett, mahetooteid. Üha rohkem inimesi tahab süüa nii eksootilist toodet nagu kitsejuust. Põllumajandus on nii kaunis tööstusharu, kus on niivõrd palju erinevaid võimalusi ja isegi väikemajapidamine saab endale leida sobiva niši. Kuid ka väikefarmer peab väga täpselt välja arvutama, kas ja kuidas on tema tegevus kasulik ja konkurentsivõimeline. Ta saab väga hästi ja õnnelikult elada. Kui aga keegi ütleb, et edukas väiketalu-

Lennufirmast Me ju teame, et väga vähesed inimesed tahavad Tartust Tallinna lennata. de pidamine tähendab viie lehma pidamist, siis on see eksitav. Nad lihtsalt pressitakse turult välja. •• Te väidate ikkagi, et tänapäeva põllumajanduses peab majand olema suur? Majand peab olema piisavalt suur, et olla efektiivne. Mesinik ei pea oma majandit ehitama nii suureks, kui on Trigoni piimafarm. Ka väiketootjad võivad olla vägagi edukad, kuid peab otsustama, kus turg neile võimalusi pakub. Näiteks Muhumaal tegutseb väike jaanalinnufarm, mis minu teada tegutseb edukalt. See on idee! Selliseid nišše tasub otsida. •• Millise pilguga vaatavad pankurid inimesele, kes küsib põllumajandusettevõttele laenu? Kõik sõltub sellest, kes sa oled, kust sa tuled ja kui palju riskikapitali sa kavatsed sisse panna. Kuid pangad hakkavad tasapisi vaatama põllumajandusprojekte avatuma pilguga. Pangad tegid majandusbuumi ajal palju valesid otsuseid, kuid

mulle tundub, et nad on nüüd palju professionaalsemad. •• Põllumajanduse edendamise kõrval hakkate tõusma Eesti lennunduse isaks, sest teie ideede järgi leiti Estonian Airile agressiivselt tegutsev president Tero Taskila. Kas usute, et Estonian Air suudab vältida neid äpardusi, mida tegi oma esiletõusul Taskila eelmine tööandja Air Baltic? Air Balticu vead on need, millest Estonian Air on õppinud. Püüame ehitada lennufirma, mis ühelt poolt on siin eestlaste teenimiseks. Ilma rahvusliku lennufirmata ei ole võimalik loota ka teistele rahvusvahelistele lennufirmadele. Ryanair teatas hiljuti, et vähendab üle kahekümne lennu Riiast ka sellel põhjusel, et Air Baltic kuivab kokku, mis vähendab ka tema motiivi Riiga lennata. Ühenduste arv lihtsalt väheneb. Eesti-sugune väike ja lennufirmadele väheatraktiivne ääreriik peab mõtlema sellele, mis saab, kui oma lennufirma kaoks. Näiteks Saksamaa on nii rikas turg, et iga lennufirma tahab seal niikuinii lennata, kui Lufthansa peaks kaduma. Aga kui Estonian Air kaob, siis väheneb ka paljude teiste lennufirmade huvi meie vastu. Loodame kasvatada eestlaste head teenindamist nii, et see oleks ka kasumlik. Järgmise aasta lõpus tahan näha, et kui me veel kasumis ei ole, siis peab see vähemalt käeulatuses olema. Muidugi pole me kaitstud välisilmas toimuva eest. Kui Iisrael hakkab Iraani pommitama ja nafta hind kerkib kolmekordseks, siis on olukord midagi muud kui tavapärane. •• Milles see ime siis seisneb? Oleme täiesti revolutsiooniliselt muutnud kontseptsiooni, millega oleme seni vaadanud Tallinna lennujaama. Varem kasutati siinset lennujaama üksnes saabumiseks või lahkumiseks ja transiitreisijaid praktiliselt ei olnudki. See piiras oluliselt Estonian Airi võimalusi reisijaid leida. Estonian Air ei saa mitte kunagi kasumlikuks laia liinivõrguga ettevõtteks üksnes kohalikke reisijaid teenindades, sest neid on nii vähe. Kui vaatad kaardile, siis on selge, et Pariisist Berliini ei hakata lendama läbi Tallinna. Kuid Skandinaavia inimesed lendaksid näiteks Venemaale küll hea meelega läbi Tallinna. Kui ärkad hommikul mõnes Soome, Rootsi või Norra väikelinnas, siis on sul valida, kas lendad Brüsselisse või Moskvasse Tallinna või Skandinaavia maade lennujaamade kaudu. Kui sul on selline valik, siis tuleb mängu hind, teenuse mugavus ja muud asjaolud, mis mängivad juba Tallinna kasuks. Mõnele võib see tunduda usku-

www.wuerth.ee w matuna, kuid juba praegu kasutavad paljud grusiinid Estonian Airi, et lennata Tallinna kaudu Euroopasse. •• Miks aga lennata Jyväskylässe? Olen alati solvunud, kui loen inimeste kommentaare: meie tahame lennata Milanosse, aga need lollid avavad liini Jyväskylässe. Meiegi tahame lennata Milanosse, kuid vajame selleks reisijaid. Eestis üksi ei ole piisavalt reisijaid, et liini avada, aga kui suudame lisaks meelitada transiitreisijaid Põhjamaade linnadest, näiteks Jyväskyläst, võib tulevikus olla võimalik avada liin Tallinnast Milanosse. Oleme optimistid ja usume, et tänu Põhjamaade väikelinnade elanikele suudame eestlastele avada uusi liine Euroopasse. •• Mina usun seda plaani. Pärast seda, kui kohtasin paar nädalat tagasi Tallinnas Kasahstani keskpanga juhti, kes oli tulnud Eesti Panga presidendiga kohtuma üksnes põhjusel, et tal oli mugav Tallinna kaudu Ameerikast Moskvasse lennata, olen selles idees veendunud. Mida aga öelda inimestele, kes kiruvad Taskilat sellepärast, et ta veab Jyväskylä pensionäre, aga võib tartlased lennuliinist ilma jätta? Me ju teame, et väga vähesed inimesed tahavad Tartust Tallinna lennata. Me ei saa lennata, kui me ei teeni sellega raha. Avies võitis nendel päevadel konkursi Kuressaare liinile, võib-olla tahavad nemad Tartusse lennata. Vaba turg. Meie võtame kõiki oma reisijaid väga tõsiselt. Jyväskylässe lendame selleks, et teenida raha. Tartusse lendame samal põhjusel. Estonian Air on riigile kuuluv ettevõtte. See tähendab, et kui valitsus soovib kahjumlikku lennuliini üleval pidada, siis teeme seda. •• Mis juhtub lähiajal Euroopa Liidu majandusega? Ma olen optimist. Taastumine võtab aega. Euroopa majandus vajab praeguste massiivsete võlgade tagasimaksmist, et saavutada mõistlik võlatase. Eesti on selles osas Euroopa liider. Eesti pankade rahaline seis näitab, et nad on sunnitud juba lähitulevikus suhtuma uute laenude väljastamisse palju sõbralikumalt kui praegu.

Selles suhtes pole Euroopa vanad riigid nii edasi jõudnud kui Eesti, iga riik pole olnud oma valitsemiskulude suhtes nii hoolikas, mis muudab olukorra keerukaks. Kuid kriis näitab inimestele, milles on probleemi sisu. See omakorda loob eelduse, et Euroopa on kriisi järel veelgi tugevam kui enne. Protsessi tagajärjel saame Euroopa Liidu, mis on praegusega võrreldes palju rohkem tsentraliseeritud. Mul pole selles kahtlustki. Euroopa Liit ei hakka riikidele ütlema, kuidas oma koolisüsteemi korraldada, kuid vajame õiget otsustamismehhanismi teemade jaoks, mis meid kõiki mõjutavad. Kui elame sellessamas Euroopas, siis miks peame taluma Kreeka vastutustundetust oma riigi majanduse juhtimisel, kui Eesti on samal ajal väga konservatiivne ja säästlik? Selline vahetegemine pole lihtsalt õiglane. Pean õigeks, et Brüsselil oleks õigus takistada riike vastutustundetuid tegusid korda saatmast. Välis-, kaitse- ja keskkonnapoliitika – neid huvisid maailmas kaitsma on küllalt suur ja mõjukas üksnes Euroopa. Mitte keegi ei hooli, mida Eesti, Soome või Portugal arvab näiteks üleilmsest soojenemisest. Euroopa häält aga võetakse kuulda. •• Mis siis rahvusriikidele jääb? Riikidele jääb otsustada kõik see, mis puudutab tavainimese elu: koolisüsteem, maksundus, sotsiaalsüsteemid. Võib-olla Kreeka või Suurbritannia ei ole varsti enam Euroopa Liidu aktiivsed liikmed. Kuid need riigid, kes moodustavad Euroopa südame – Eesti kuulub nende hulka –, moodustavad pärast kriisi senisest tugevama Euroopa Liidu. •• Mis olulisemad ohud ähvardavad Eestit tänavusel ja tuleval aastal? Energiahinnad on kõige suurem ja lähim risk nii globaalselt kui ka Eestile. Kui Iraan sulgeb Hormuzi väina ja nafta hind kolmekordistub, mis käivitab uue kriisilaine, siis on järgnevat keeruline ennustada. Pikemaajaline risk on seotud keskkonna seisundiga. Mina püüan oma äri kohandada just keskkonnasõbralikumaks, sest ainult see tagab tulevikus edu. 1 9. MAI 2012 7

Investeeringud ja suhtumine riski Küsimusele vastasid need, kes finantsteenustest omavad investeeringuid (s.h. aktsiad, fondid, väärtpaberid; kindlustus ja kohustuslikud pensionisambad on kõrvale jäetud) Ma soovin, et mu investeeringud kasvaksid maksimaalselt. Seega olen ma nõus ka oma esialgse investeeringu kuni 20% kõikumisega.

Ma olen keskmiselt suurema riskitaluvusega ning nõus ka seetõttu kuni 10% kõikumisega.

28 30

Mu peamine eesmärk on pikaajaline kasv ning kuigi ma oleksin mures suurte kõikumiste suhtes, siis siiski ma olen nõus kuni 15% kõikumisega.

33 32

24 27

13 24

Ma olen väga mures oma investeeringu väärtuse pärast, seetõttu ei ole ma nõus üldse investeeritud summa vähenemisega.

28 22

25 20 14

33 19

Iisrael

Iirimaa

Belgia

Prantsusmaa

Portugal

Itaalia

Tšehhi

Hispaania

Türgi

Horvaatia

23 18 13

Austria

Läti

Eesti

Ungari

Taani

Ukraina

Venemaa

Poola

Holland

Rootsi

Kreeka

Leedu

Norra

Inglismaa

Saksamaa

Soome

Šveits

22 15

Rumeenia

27 14

18 16

32 36

17 22

Mul on investeeringuid (s.h. aktsiad, fondid, väärtpaberid; kindlustus ja kohustuslikud pensionisambad on kõrvale jäetud).

25 34

Ma olen konservatiivne, kuid olen nõus mõningase kõikumisega oma aktsiaportfelli väärtuses (kuni -5%).

Allikas: Nielsen, graafika: Sten Kivissaar

Bürokraatiateenused lihtsamaks Bürokraatiateenuste all peame silmas teenuseid, mis ei loo lisaväärtust või millest saadav tulem on seotud peamiselt aja kokkuhoiuga. Toome mõned levinumad näited bürokraatiateenustest.

Osakapitali eurodeks konverteerimine

Riik pani ettevõtjad olukorda, kus nad peavad vormistama mitmeid dokumente, et viia kapital vastavusse seadusega ja konverteerida kapital eurodeks. Eurotsoonis oli riike, kes tegid osakapitali konverteerimise automaatselt. Ka Eestis oleks võinud samuti asja korraldada, et enamik oleks saanud automaatselt konverteeritud ja eri olukorrad (näiteks automaatselt konverteerides ei jagu osalused nii, et õiguslikult midagi ei muutu jms) oleksid lahendatud eraldi. Sellisel juhul oleks hoitud kokku palju ettevõtjate aega ja mõnel juhul ka raha, sest agaramad teenuseosutajad pakkusid lausa kaubanduskeskustes osakapitali eurodeks konverteerimise teenust – ehk hoidmaks kokku riigilõivu 17,89 eurot, soovitati tellida u 30 euro eest teenus, mille käigus konverteeriti kapital eurodeks. Riik nägi ette, et riigilõivu vabastus kehtib ainult juhul, kui ettevõtja ei muuda põhikirja rohkem kui kapitali valuuta osas. Selline nõue iseenesest ei olnud parim lahendus – oleks võinud lubada riigilõivuvabalt ka põhikirjad viia vastavusse kehtivate seadustega. Hetkel said küll kapitalid konverteeritud, kuid muu info jäi ajakohastamata ja registris olev info ei ole värske. Majanduslikult oli kapitali konverteerimine riigilõivu vabalt põhjendatud juhul, kui ettevõtja sai sellega ise hakkama ja teenust ostma ei pidanud. Teenuse ostmise puhul on mõistlik oodata, kui tekib vajadus muuta äriregistri kannet ja teha kõik muudatused korraga. Ise konverteerijatele ei olnud ka ülesanne ülemäära kerge, kuna tuli leida vana põhikiri ja muuta seda mitte rohkem kui kapitali osas, lisaks tuli koostada osanike otsus ja koguda sinna allkirjad ning seejärel allkirjastada avaldus ka Ettevõtjaportaalis või notari juures. Kui osanikel oli digiallkirjastamise võimalus, oli kapitali konverteerimine iseenesest lihtne, kuigi Ettevõtjapor-

8 9. MAI 2012

taalil on arenguruumi. Digiallkiri on kindlasti tänapäeva ettevõtja igapäevane töövahend, säästes oluliselt aega.

Käibemaksukohuslaseks registreerimine

Maksuametnike tase on väga ebaühtlane, võib sattuda tippspetsialisti peale, kes näeb tervikpilti ja lahendab kõik küsimused kiirelt ja professionaalselt. Samal ajal võib kokku puutuda ka bürokraadiga, kel puudub ettekujutus, miks ta midagi teeb ning ettevõtja vajab spetsialistide abi ja peab tellima tasulise teenuse. Ettevõtjaportaalis firmat registreerides võiks olla lahter, kuhu linnukest märkides kinnitab ettevõtja oma digiallkirjaga, et teab, millised on käibemaksukohuslusega seonduvad kohustused, ja võtab vastutuse käibe tekkimise eest mingil ajavahemikul – riik säästaks kõvasti menetlusele kuluvaid inimtöötunde ning ettevõtja aega ja mõnel juhul ka raha.

Toetused

Kui tegemist tuleb toetustega, siis on lausa ette nähtud, et ettevõtja kaasab spetsialisti bürokraatiast läbi närimiseks ja spetsialisti jaoks on kohe omaette toetus „toetuse taotlemise toetus”. Siin võiks olla lahenduseks ühtne register, kus on selgelt mõistetav toetuse saajate ring ning lihtsad taotluste vormid – kindlasti võiks olla saadaval ka info, milline oli toetuse saajate edasine käekäik ja meetme tõhususe avaliku hindamise võimalus.

Raamatupidamine

Kerge liialdusega võib pidada bürokraatiateenuseks ka väikefirma raamatupidamist. Printsiibis võiks riiklikult luua süsteemi väikeettevõtjatele, kus saab ise sisestada oma raamatupidamisinfot otse Maksuameti süsteemi. Vabanedes seeläbi täiendavast deklareerimisest ja aruandlusest. Loomulikult on erisusi, kus eeltoodud lahendust kasutada ei saaks, aga suurele osale väikeettevõtjatele oleks süsteemist palju kasu nii ajalise kui ka rahalise kokkuhoiu mõttes. Riigil oleks aga täpne info reaalajas käepärast.

Registriandmed korda

Kuni riik oma süsteeme täiustab, aitame teid registriandmete korrastamisel. Populaarsemad muudatused, mida koos saame lahendada: 1. Juhatuse volitused pikendamine tähtajatuks – ei teki üllatusi, et volitused ei kehti ja pikendamiseks ei pea regulaarselt täiendavaid dokumente koostama. 2. Põhikirjas näha ette täiendava reservi loomine – kui osakapital juhtub jääma alla seaduses ettenähtud määra, saavad osanikud luua täiendavaid reserve viimaks kapitali vastavusse seadusega ning võimalusega hiljem reserv likvideerida, kui selleks enam vajadust ei ole. 3. Kontaktandmete värskendamine – registris on lisaks kehtivale aadressile ka viide kodulehele ja värsked telefonid, meiliaadressid. 4. Uue põhikirja redaktsiooni kinnitamine – põhikiri arvestab kehtiva seaduse võimalustega. 5. Vajadusel osakapitali konverteerimist. 6. Muud ettevõtja vajadustest tulenevad muudatused registriandmetes. Registriandmete muutmise teenustasu 49 eurot. Hinnale lisandub käibemaks, riigilõiv (17,89 eurot) ja vajaduse korral notaritasu. Võtke julgelt ühendust, teeme registriandmed korda. HansaConsult www.hansaconsult.ee info@hansaconsult.ee 661 6417 50 87 311

Hispaania – Euroopa töötuseliider

Töötuse määr 2000-2011 Läti

Hispaania

Kreeka

Eesti

PROTSENTIDES

15 10 5 0 2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

Töötuse ja tööhõive määr Euroopas 2011. aasta IV kvartalis Töötuse määr

Noorte (alla 25) töötuse määr

Tööhõive määr

PROTSENTIDES

Austria 8,8

4,3 Belgia

Kas Hispaania suur tööpuudus võib olla suhtumise probleem?

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

990. aastate keskel, kui esimest korda elus Hispaanias olin, sattusin Madridi raudteejaama lähistel hilistes 20. eluaastates ning suhteliselt viisaka väljanägemisega noormehe ja neiu küüsi. Visalt nurusid nad rahalist tuge minult, kes ma olin nendega umbes sama vana, tagasihoidlikus seljakotiränduri varustuses ja saabunud vaesest Ida-Euroopast. Ei ole õige sääraste üksikjuhtumite pealt suuri üldistusi teha, aga vägisi tükkis see lugu meelde, kui vaatasin nüüdseid Hispaania töötuse näitajaid, mis on Euroopa Liidu halvimad. 1990-ndate keskel oli töötus seal väiksem, aga mitte oluliselt – tegemist on euroala kriisis järgmise doominokivina kõikuva riigi kroonilise probleemiga. Vihje, et osalt võib Hispaania suur tööpuudus olla suhtumise probleem, leidsin mõne kuu eest ka ajakirjast Business Week, mis kirjeldas Hispaania hiina kogukonna elu. „Ma ei tea siin ühtki hiinlast, kes oleks töötu,” rääkis seal üks Madridi-lähedase lao hiinlasest omanik. „Tööd leiab ka keset seda kriisi, kui tahad tööd teha. Hiinlastel on ilmselgelt tahtmist tööd teha.” Ajakiri avaldas statistika, mille kohaselt töötu abiraha saajaks oli 2010. aastal ennast registreerinud vaid 2,9 protsenti Hispaanias elavatest hiinlastest, keda ametlikel andmeil on 165 000, aga mõnedel hinnangutel üle kahe korra rohkem. Hispaanlaste puhul oli abiraha saajate protsent 16,5 ja kõigi välismaalaste seas 24,5. Lisaks näitas statistika, et välismaal sündinud Hispaania ettevõtjatest 23 protsenti on hiinlased. Kuigi pal10 9. MAI 2012

jud hispaanlased imetlevad hiinlaste ettevõtlikku hinge, panevad nad samal ajal neile pahaks, et „nad ei integreeru ja on huvitatud ainult töötegemisest”, kommenteeris Business Weekile Universitat Autònoma de Barcelona antropoloog Dan Rodríguez. Kuna tööpuuduse probleemiga tegelemata on Hispaanial raske kriisist välja ronida, tegi sealne valitsus veebruaris mitu otsustavat sammu tööturu reformimiseks. Ametiühingud organiseerisid selle vastu muidugi meeleavaldused, mille motoks oli, et tööturureform on ebaõiglane töötajate suhtes, vähetõhus majandusele ja kasutu töökohtade loomise seisukohast. Mida see reform siis ette näeb? Reformi selgitavas teates öeldakse, et Hispaania tööturul on majanduslangusega kohanemine traditsiooniliselt toimunud vallandamiste, mitte palkade või muude töölepingu tingimuste muutmisega. Vallandatakse põhiliselt ajutisi töötajaid, kes enamasti on alla 25-aastased. See on tekitanud n-ö kaheastmelise tööturu – tähtajatute ehk püsivate ja ajutiste lepingutega töötajad –, mille tõttu just noorte seas on tööpuudus tohutult suur, sest neil ei õnnestu läbi murda püsivate lepingutega astmele. Reformi eesmärk on suurendada tööturu paindlikkust püsivate lepingutega osas, et tööandjatel oleks alternatiiv ajutise lepinguga töötajate koondamisele, ja vähendada ajutiste lepingutega osa.

Reformi detailid Reform sätestas, et nn põhjuseta vallandamise puhul peab tööandja töötajale kompensatsiooniks maksma 33 päeva palga iga töötatud aasta eest, aga kokku mitte rohkem kui 24 kuu palga. Seni tuli kompensatsiooniks maksta 45 päeva palk iga töötatud aasta eest, aga mitte rohkem kui 42 kuu palk. Põhjusega vallandamiste puhul, mille kriteeriume reform täpsustas, tuleb Hispaania tööandjal kompensatsiooniks maksta 20 päeva palk iga töö-

tatud aasta eest kuni 12 kuu palga ulatuses. Teiseks näeb reform ette mitmesuguseid boonuseid vähem kui 50 töötajaga ettevõtetele uute töötajate püsilepinguga palkamise eest. Näiteks esimese alla 30-aastase lisatöötaja palkamise eest pakub riik 3000 eurot maksuvabastust, 16–30-aastase töötu püsilepinguga palkamise eest on võimalik saada kuni 3600 eurot maksusoodustust, üle 45-aastase pika-

Eestist vaadates paistab Hispaania tööturureform üsna tervemõistuslikuna. ajalise töötu püsilepinguga palkamise eest kuni 4500 eurot soodustust. Ajutise lepingu püsilepinguks muutmise eest on ettevõtjal võimalik saada kuni 1500 eurot soodustust, ent samal ajal keelati ajutiste lepingute uuendamine rohkem kui kahel järjestikusel aastal. Muutused, mis Hispaania ametiühingud vihale ajasid, seisnevad ettevõtte tasemel sõlmitavate palga- ja muude töötingimuste kokkulepete tõstmises tähtsamaks tööstusharu tasemel sõlmitud lepetest. Samuti anti majandusraskustes ettevõtetele õigus tööstusharu tasemel sõlmitud palgalepetest välja jääda. Ettevõtted said ka juurde õigusi töötajate tööaja ja palgatingimuste muutmiseks, kui nõudluse muutus või tehnoloogilised ümberkorraldused seda nõuavad. Siit, Eestist vaadates paistab Hispaania tööturureform üsna tervemõistuslikuna. Oli meilgi ju töötus kriisi sügavaimas faasis, 20 protsendi kandis, aga praeguseks on langenud 11 protsendi juurde. See on ka suur näitaja, aga igatahes parem kui 20 protsenti. Oluline põhjus, miks töötuse määr kriisi põhjas veelgi suurem polnud ja olude paranedes kiiresti vähenes, oli just tööturu paindlikkus. 1

17,7

7,2 Bulgaaria

28,2

11,6 Eesti 24,9

11,7 Hispaania

49,0

23,0 Holland 8,5

4,9 Iirimaa

30,4

14,7 Itaalia

31,6

9,1 Kreeka

49,6

20,5 Küpros 26,9

9,3 Läti

27,3

14,6 Leedu

34,3

14,3 Luksemburg 4,9

16,0

Malta 13,9

6,6 Norra 3,3

15,4

Poola 26,8

10,0 Portugal

34,1

14,1 Prantsusmaa 22,8

9,8 Rootsi

22,8

7,5 Rumeenia

24,8

7,5 Saksamaa 5,6

8,3

Slovakkia 33,8

14,0 Sloveenia 16,4

8,7 Soome

19,9

7,6 Suurbritannia

22,0

8,3 Taani 14,3

7,8 Tšehhi

18,3

6,6 Türgi

36,3

8,3 Ungari 10,9

26,7

48,4

25 20 15

Ooterežiimil põlvkond Traditsioone armastavas Hispaanias pole noorusuljus piisavaks garantiiks elus läbilöömisele – noorte tööpuudus püsis pikka aega 40 protsendi kandis, nüüd aga on juba 50 protsenti.

Helen Eelrand 5 0

2008

2009

2010

2011

lis

NTIDES

72,3 62,2 58,7 65,8

49,0

56,8 75,3 59,3 56,9

49,6

53,5 66,9 62,9 61,6 64,0 57,3 75,5 59,9 62,9 63,6 73,8 57,9 73,3 59,5 64,4 68,6 69,6 72,9 66,1

,4 56,5

Allikas: Eurostat Graafika: Sten Kivissaar

kirjanik ja ajakirjanik, Hispaania

ea iga kord, kui sõidan meie provintsipealinna Cádizisse, on nad seal, linnavalitsuse ees, lootusetus silmis ja loosungid käes: „Nõuame tööd ja inimväärset elu!” Ettekujutus hispaania noorsoost, kes loodab läbi elu siestat pidada ja kelle arved peab seetõttu kinni maksma Euroopa, sealhulgas Eesti, on ülekohtune liialdus. Kõigepealt tulid „mileuristad”, tuhande euro põlvkond – need on praegused pealt kolmekümnesed, keda hakati kutsuma nende keskmise palga järgi, mis küll võimaldab ära elada, kuid ei lase sind veel keskea lähedalgi vanemate tiiva alt oma kodu rajama. Mingi osa neist võttis seetõttu ette hispaanlase jaoks küllalt tavatu teo ja kolis kodumaalt minema. Neid on Eestiski – kõrgharitud, teinekord mitmel erialal, magistrikraadiga – ja nad realiseerivad end näiteks oma keelt ja kultuuri õpetades. See on kvalifikatsioon, mida Hispaanias on niivõrd külluses, et sellega pole midagi peale hakata. Neid hakkas mujale maailma tilkuma juba siis, kui väljaspool Hispaaniat veel majandusbuumi eufoorialainel elati. Ma ei tea, kuidas käib käsi Franil, ühel tuttaval noormehel, kes möödunud kevadel pälvis magistrikraadi kehalise kasvatuse õpetajana. Enne põlvevigastust oli ta korraliku tasemega jalgpallur ning – nagu paljud hispaania poisid – sellest karjäärist ka unistas. Kodukandis Andaluusias ei vajanud teda ükski kool, mistõttu teda ähvardas vahepeal tõsiselt võimalus siirduda tagasi kodukülla vanemate kolimisfirmasse transporditööliseks. Viimati kuulsin, et üks kool Baskimaal, riigi teises otsas, enam kui tuhande kilomeetri kaugusel, tema laitmatut CV-d siiski aktsepteeris. Ilmselt on temavanuste noorte suurim probleem see, et keskkonnas, kus on popp olla näitekirjanik, surnud keelte uurija või maalikunstnik, minnakse suure õhinaga õppima erialasid, mis on küll õilsad, kuid leiba lauale ei too. Unistused on suured, võimalused tunduvalt väiksemad. Värskelt koolist tulnud noorel on tõeliselt raske jalga mõne eduka firma ukse vahelt sisse saada, sest eelmised põlvkonnad istuvad oma ametites kindlalt ees. Keegi ei tule neljakümneaastasele mehele (ja mitte mingil juhul ka naisele) vihjama, et kuule, kas su „parim enne” juba mitte läbi saama ei hakka? Nalja teete?! Hispaania austab inimest võrdeliselt tema vanuse kasvuga ning Euroo-

pa ühe pikemaealise rahvuse senjoorid ja senjoorad püsivad piisavalt kaua terved ja käbedad, et noortele tuul alla teha. Isegi teenindaja on Hispaanias harva verinoor, pigem vastupidi: ta on oma baaris talitanud juba aastakümneid ja kavatseb seda sama palju veel teha. Arvan, et see tädi, keda turul iga päev väikeseid krevette müümas näen, on vaid paar aastat alla saja. Ja noor

inimene, kes on maandunud kalamüüja või tänavakoristaja ametis, rääkimata sellest, kes töötab peenemas kohas, näiteks klienditeenindaja telefonifirmas, on sellise võimaluse eest juba väga siiralt tänulik. Peale küpsusekultuse eristab Hispaania ja Eesti tööleidmisvõimalusi ka riigi suurus. Üsna kaduvväike on võimalus, et su papa helistab mõnele endisest

kursusekaaslasest firmaomanikule või -juhile ning vihjab, et tal on sobivas eas poeg või tütar ripakil. Konkurents on tihe ja halastamatu. On üks sfäär, mille ilmselt just noored hispaanlased võiksid ülesmäge viia: igasugust internetikaubandust ja -teenindust alates mõistlikult ehitatud kodulehtedest kuni interneti teel tellitavate kaupade/teenusteni. 1

9. MAI 2012 11

Facebook püüab Instagrami abiga mobiilses maailmas kohta kinnistada

A Erik Aru erik.aru@epl.ee

Sotsiaalmeediahiiglane Facebook ostis miljardi dollari eest San Francisco käibeta pisiettevõtte Instagrami. Kas internetiäris on jälle hullud päevad?

prillikuus levis veebis video, milles annab mobiilidele suunatud fotorakenduse Instagram tegevjuht ja kaasasutaja Kevin Systrom televisioonile telefoniintervjuu. Selles räägib Systrom, et on suhteliselt pettunud, kuna nad oleks tahtnud Facebookilt kaht miljardit, ent said ainult ühe. „Aga mõnikord sitta juhtub,” ütleb Systrom, enne kui ta puhkeb koos kõrvalolijatega laginal naerma. Ekraanil on näha võrdlemisi hämmingus uudistelugejat. Paljudes teisteski tekitas see ost hämmingut. Esiteks ei ole tavaliselt ettevõtetel, keda ootab ees aktsiate esmaemissioon (nagu Facebook), kombeks suuremaid ostusid teha. Teiseks, alles nädal varem oli Instagram saanud 50 miljoni dollarilise rahasüsti riskikapitalistidelt, kes said selle eest vastu kümneprotsendilise osaluse, hinnates ettevõtet järelikult umbes poole madalamalt kui Facebook. Riskikapitalistide rõõmu, kes oma panuse nädalaga kahekordistasid, võib ilmselt igaüks ette kujutada.

Instagram on kahtlemata populaarne ettevõte. Oktoobris 2010 ületas selle kasutajate hulk mõne nädalaga pärast teenuse väljatoomist (esialgu vaid Apple’i operatsioonisüsteemi iOS tarbijate jaoks) miljoni piiri. Ettevõte oli mullu USA üks kiirema kasvuga firmasid – vähemalt kasutajate arvu poolest. Aasta alguses võttis rakenduse suure meediakära saatel kasutusele ka USA president Barack Obama. Tänavu 3. aprillil tuli välja kauaoodatud versioon Instagramist ka teise olulisema nutitelefonide operatsioonisüsteemi, 200 miljoni kasutajaga Androidi tarbeks. Seda laaditi esimese 12 tunniga alla üle miljoni korra. Kokku on ettevõttel kasutajaid üle 30 miljoni. Kõik Facebooki või Twitteri kasutajad on ilmselt märganud, et suur osa seal levitatavatest fotodest on Instagrami töötluse läbinud.

Instagram ei kõla esimese hooga just erilise miljardiäri moodi.

Tekitab kuklakratsimist Instagrami populaarsus tekitab samuti mõnevõrra kuklakratsimist. Ettevõtte fotorakenduse paljude jaoks silmapaistvaim

omadus on võimalus mobiilseadmega tehtud pilte muuta sarnasemaks aastakümnete vanuste fotodega. Päris kõik ei saa aru, milleks see hea on – ja leiavadki, et Instagrami ümber on küll palju kära, aga ettevõttel puudub sisuliselt ärimudel. Samal ajal kõlab ka hääli, et Instagram võiks saavutada fotode maailmas sama, mida Twitter on teinud sõnadega. Ja Twitteri väärtuseks hinnatakse praegu kaheksa miljardit dollarit. Hoolimata suurest kasutajaskonnast on Instagram endiselt äärmiselt pisike ettevõte. Kuigi ka töötajate arvu tõusu kiirus on olnud muljet avaldav, ei ole see päris nii hoogne kui kasutajate arvu kasv – täpsemalt kuue ja poole kordne. Teisisõnu, San Francisco kaldapealsel kahe asutajaga alustanud firmas töötab praeguseks kuraditosin inimest. Ei kõla seegi just poole miljardi, veel vähem miljardiäri moodi. Facebooki hinnangu järgi peaks Instagram aga olema rohkem väärt kui näiteks New York Times. Märksa parema tehinguna kõlab internetifirma Yahoo! 2005. aasta

JÄTKAN ÕPINGUID 16.-17. mai JUHI FINANTSKURSUS  BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE 21.-22. mai TÕHUSATE LÄBIRÄÄKIMISTE TREENING

Magistriõpe: • Ärirahandus ja majandusarvestus • Rahandus ja majandusanalüüs (ingl) • Audiitortegevus • Ettevõtte ja ekspordi juhtimine • Inimressursi juhtimine • Turundus • Ärikorraldus, MBA • Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl) • Avaliku sektori rahandus • Linna- ja keskkonnaökonoomika • Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Magistriõppe info tel: 620 3947 t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee

12 9. MAI 2012

Tule magistriõpet tutvustavasse infotundi 23. mail kell 18.00 TTÜ majandusteaduskonda Akadeemia tee 3, Tallinn TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

22.-23. mai PROJEKTIJUHTIMINE  EESMÄRGIST TULEMUSENI! 24. mai INCOTERMS 2010. Vene keeles 29. mai MÜÜGIVÕRGU LOOMINE JA JUHTIMINE TULEMUSTELE 30. mai ARENGUVESTLUSED 05. juuni TURUUURINGUTE TEOSTAMINE 19. juuni MESSIKOOLITUS

ostuga potentsiaalse konkurendi ja tugevdab ka oma meeskonda fotode alal. Lisaks annab Instagram Facebookile täiendavat jõudu mobiilses maailmas. Igaüks, kes on proovinud mobiilidele suunatud Facebooki rakendusi, võib ju kinnitada, et neid ei ole just kõige mugavam kasutada.

Iseseisev üksus

ost – 35 miljoni dollariga fotojagamissait Flickr, mis on praeguseks tõusnud 50 populaarsema veebisaidi hulka. Kirsina tordil mõjub veel asjaolu, et Instagramil ei ole mingisugustki rahalist käivet. Sellest kõigest saab järeldada üht – Facebook leidis millegipärast, et neil on Instagrami väga vaja. „Saabub punkt, kus

inimesed, kes tahavad tehingut teha, lihtsalt viskavad arvutustabelid kõrvale,” ütles investeerimispanga Rutberg & Co töötaja Rajeev Chand nädalalehele The Economist. Kõige tõenäolisemana kõlab selgitus, mille järgi hakkas Facebook Instagrami kiire kasvu pärast muret tundma. Sotsiaalvõr-

gustiku enda populaarsus põhineb ju suures osas võimaluse korral jagada fotosid oma „sõpradega” – aga nende töötlemise võimalused on Facebookis üsnagi piiratud. Nii võinukski Facebooki juhtkond karta, et Instagram võib lisada oma fotorakendusele mobiilidele suunatud sotsiaalvõrgustiku jooni, muutudes nii konkurendiks.

Või siis võinuks ettevõtte omandada hoopis Facebookiga konkureerida püüdev Google. Tollele kuuluv aktiivsete kasutajate nappuses vaevlev sotsiaalvõrgustik Google+ oleks siis hoobilt muutunud mobiilikasutajatele ahvatlevamaks. Instagrami vastu võinuks huvi ilmutada aga ka näiteks Twitter. Nii eemaldab Facebook

Facebooki juht Mark Zuckerberg on lubanud, et Instagram ei lähe seda teed nagu sotsiaalvõrgustiku poolt varem ülevõetud firmad, mille teenused on kinni pandud ja meeskond liidetud Facebookiga. Instagram peaks tegevust jätkama Facebookist täiesti iseseisva üksusena. Igaühe arvutuste järgi aga ei olegi Instagrami eest välja käidud summa nii tohutu. Internetiveteran Don Dodge viitab, et eri rakenduste ostmisel on hinnaks olnud 20 kuni 50 dollarit kasutaja kohta. Facebook maksis ühe Instagrami kasutaja eest umbes 30 dollarit. Ent Facebookil võib nii mõnigi suurem ost alles ees seista. Ettevõte on nimelt info jagamisele keskendunud veebiäridest üks suuremaid, mis ei paku dokumentide sünkroniseerimise võimalust, mis lubaks mitmel inimesel korraga ühe faili kallal tööd teha. Kui Facebook peaks kunagi seda teed minema, võib tal mugavam olla omaenda lahenduse väljaarendamise asemel hoopis mõni olemasolev üles osta. 1

COFRA TÖÖJALANÕUD - HEA VALIK! Cofra Persian S1P SRC töösandaalid

Komposiitmaterjalist turvanina - parem soojusisolatsioon, kergem kui metallist turvanina

Cofra Guttorm S1P ESD SRC töösandaalid

art NA012

art 13050

HIND 48.- €

HIND 79.- €

COMPOSITE TOE CAP

200 J

APT torkekindel tald - parem soojusisolatsioon, kerge ja painduv

ZERO

PERFORATION

EN 12568:2010

100%

Sany-Dry võrkvooder juhib niiskuse eemale, kuivab kiiresti ja on vastupidav hõõrdumisele

Cofra Hymir S3 ESD SRC töökingad

art NA002

art 13060

HIND 46.- €

HIND 88.- €

Anatoomiline sisetald vähendab põrutust kannaosas, antibakteriaalne, imab niiskust.

TURVASANDAALID Tamrex Summer S1P

75.TURVAKINGAD Diadora Flow S3

73.-

126.-

TURVASANDAALID Diadora Parky S1P

Lai liist ja turvanina biomehhaaniline raam, mis järgib jala kuju

TURVAKINGAD Cofra Tallinn S3 SRC

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012 või kuni kaupa jätkub

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

RE B B ATH

32.-

TURVASANDAALID Diadora Free Beat S1P

135.TURVAKINGAD Diadora Beat S3

3,5 mm

LITY BI

32.-

6 mm

Hingavad ja antibakteriaalsed sisumaterjalid ja vooder

10 mm

SU P

Cofra Celtic S3 SRC töökingad

89 mm EX TR AL AR GE

ESD jalanõud antistaatilised ja vastavad standardile EN 61340-5-1

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

9. MAI 2012 13

Mängud maksudega Eesti maksukoormus on küll aastate vältel pendeldanud 31–35% juures SKT-st, kuid Singapurist oleme ikka valgusaastate kaugusel. Eestis on vaid sotsiaalmaks kehtestamisest alates muutumatuna püsinud.

Kadri Paas arileht@epl.ee

õukaid Põhjamaid iseloomustab Euroopa suurim maksukoormus, madalaima maksutasemega riikide hulka kuuluvad aga näiteks Rumeenia, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Slovakkia. Keskmisest suurem maksukoormus ei tähenda iseenesest majanduskasvu. Küsimus on selles, mida ja kui efektiivselt oskab riik kogutud maksudega teha. Reformierakond ja IRL lubasid juba aastaid tagasi kehtestada sotsiaalmaksu ülempiiri töötasule, mis ületab Eesti kolmekordse keskmise töötasu, ja jõustada selle 1. jaanuaril 2012. Neli aastat tagasi toimunud konverentsil „Äriplaan 2009” esitles peaminister Andrus Ansip seda ideed kui üht võimalust majanduslangusega võidelda. Peaministri tollasel hinnangul pidanuks sotsiaalmaksuga maksustatama aastatulu veerand miljoni kroonini. Lubadus on siiani täitmata. Mis veelgi hullem, vastav eelnõu pidanuks valmima tänavu suvel ja jõustuma seadusena 2014. aasta algul, kuid nüüd on idee nurka visatud. Riik loobunuks eelnõu järgi maksustamast töötasu seda osa, mis ületab igas kuus 4000 eurot. See on väga suur määr ja suure tõenäosusega kuigi palju uusi kõrgepalgalisi töökohti ei aitaks juurde tekitada. 4000-eurost kuupalka teenib Eestis käputäis inimesi, eelmisel aastal kõigest 1986. Reformierakond ja IRL kirjutasid valitsemislepingule alla umbes aasta tagasi. Kui tollal ei peetud sotsiaalmaksule lae seadmise lubadust liigseks luksuseks, siis nüüd on ümber mõeldud. Iseenesest ei ole summa suur, mis riigil jäänuks lae seadmise tõttu saamata – kui maksulagi oleks kehtinud juba eelmisel aastal, siis oleks see olnud vaid umbes 13 miljonit eurot. Nüüd on aga rahandusminister Jürgen Ligi mitmel pool sedastanud, et eelnõu aktiivselt enam ei arutata. Majandusminister Juhan Parts 14 9. MAI 2012

on siiski seda meelt, et sotsiaalmaksule peaks ülempiiri seadma. „Tegime 2010. aastal uuringu teadus- ja arendustegevuse maksusoodustusest ehk kuidas maksupoliitikaga stimuleerida suuremat lisandväärtusloomet. Kuna meil ettevõtte tulumaksu pole, millest saaks mahaarvamisi teha, siis stimulaatoriks saaks olla peamiselt sotsiaalmaks. Maksu-uuring lõppes järeldusega, et teadus- ja arendustegevuse spetsialistidele peaks hakkama kehtima madalam sotsiaalmaksu määr. See suurendaks ka Eesti atraktiivsust välismaa teadlaste ja inseneride Eestisse tulekuks. Kuna teadus- ja arendustegevuse spetsialisti kvalifikatsiooni tõendamine on üsna keeruline, siis peame paremaks lahenduseks sotsiaalmaksu soodustuse tegemist kõigile kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele,” rääkis Parts.

Sotsiaalmaksu lagi 2700-le EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas annab mõista, et sotsiaalmaksule lae seadmise võiks valitsus ikkagi uuesti eesmärgiks võtta. „4000-eurone palgamäär on liiga kõrge. Kui ei saa riigi kahe keskmise palga peale lage seada, siis ka kolme keskmise palga suurusele sissetulekule lae panemine peaks arvutuste järgi andma tõuke uute töökohtade tekkimiseks. Üks võimalus on kehtestada lagi pakutust madalamal tasemel ainult kindlal perioodil riigis töötavale välistööjõule,” räägib Arakas. Keskmine palk küünib Eestis praegu ligi 900 euroni kuus. Eesti edenemisele ei aita siiski kaasa ainult sotsiaalmaksule lae seadmine. Arakas ütleb, et isegi kui teha üks mõttemäng ja nullida üheks päevaks kõik tööjõumaksud, ei võetaks ikka suuremat osa praegusi tööotsijaid ainuüksi sellepärast kohe tööle. „Selleks et riik edeneks ja tema kodanikel läheks hästi, on vaja ka korralikku taristut, piisavalt lennuühendusi, arenenud tervishoiusüsteemi, atraktiivset linnakeskkonda. Klimaatilisi eeliseid Eestis kahjuks ei ole. Samuti kulub eduka majandusega riigile ära Eesti praegusest töölepinguseadusest isegi veelgi paindlikum variant. Töötajaga peaks olema projekti lõppedes võimalus veel lihtsamalt leping lõpetada. Või selline pealtnäha pisiasi nagu seadusandluse ja e-maksuameti portaali tõlkimine inglise keelde,” loetleb Arakas.

Viimasel kümnendil on eri valitsused panustanud peamiselt tarbimismaksude tõstmisele – see on ka mõnes mõttes loomulik, sest sissetulekute kasvades ei peaks alkohol või tubakas siiski vältimatuks laiatarbekaubaks kujunema. Samuti on sisse seatud uusi aktsiise ja makse ning langetatud eraisiku tulumaksu. Kiirkorras ja igasuguse laiema aruteluta kergitas riigikogu 2009. aasta suvel ka käibemaksu 2% võrra, 20%-le. Vaid sotsiaalmaks on kehtestamisest alates püsinud muutumatult 33% juures. Pensione on Eesti valitsustele aga läbi aegade meeldinud tõsta. Ka kriisiaastatel. Ligikaudu 300 000 vanaduspensionäri hääl on valimistel kõva argument. Viimase kümnendi jooksul on Eestis valitsusse kuulunud nii Keskerakond, IRL, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Res Publica kui ka Reformierakond. Viinasena nimetatu on järjest Eestit valitsenud alates 1999. aastast. Aastate jooksul on Eesti maksukoormus pendeldanud vahemikus 31–35% SKT-st.

Eesti edenemisele ei aita siiski kaasa ainult sotsiaalmaksule lae seadmine. Ettevõtja: töötajaga peaks olema projekti lõpus võimalus lihtsamalt leping lõpetada.

Mida maksurahaga tehakse?

Sotsiaalmaks liiga suur Tallinna tehnikaülikooli professori Rainer Katteli hinnangul peaks küsima, kuidas maksusüsteem aitaks kaasa töökohtade loomisele. „Ühest küljest on Eesti maksusüsteem lihtne ja läbipaistev, seda tuleks kindlasti säilitada. Teisest küljest Eesti maksusüsteem ei soodusta töökohtade loomist ja töötajasse investeerimist. Need on aga Eesti arengu võtmeküsimused. Selle soodustamiseks peaks sotsiaalmaksu langetama. Seda ei ole aga võimalik teha ilma muude maksude tõstmiseta, eriti ilma ettevõtluse tulumaksuta. Samas võiks viimasest vabastada eksportivad ja teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted,” nimetab Kattel ühe võimaluse uute, hinnalisemate töökohtade loomise soodustamiseks. Ka Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise väitel on kriitilise tähtsusega tööjõu maksukoormuse vähendamine. „Seda nii skaala ülemises kui ka alumises otsas ehk toetame sotsiaalmaksu lage nii kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele kui ka soodustusi alustavatele FIEdele ja osalise tööajaga töötajatele,” rõhutab ta.

Professor Katteli sõnul oleks aeg mõelda ka sellele, kas praegune maksude tase võimaldab järgnevatel aastatel, kui majandus ei kasva palju, riigi ees seisvaid probleeme lahendada. „Eriti arvestades olukorda, kus EL-i vahendite osakaal eelarves väheneb järgneva viie aasta jooksul massiivselt 20%-lt kuni 10%-ni 2016. aastaks,” hoiatab teadlane. Ka Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur viitab tulevikule, mil Eesti peab hakkama läbi ajama Euroopa tõukefondide rahata. Sel juhul peab riik samuti rajama ja remontima maanteid, ehitama ja korrastama hooneid, investeerima teadusse ja keskkonnahoidu. Praeguse maksusüsteemiga ei ole võimalik seda kõike jätkata praegusega võrreldavas mahus.

Kommentaar Rannar Vassiljev riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees

••Eesti maksupoliitika debati keskmes on olnud tulumaksu määr ning selle arvestamise põhimõtted. Lähtutakse dogmast, et tulumaksu tuleb võimaluse korral langetada ja kaudseid makse vajaduse korral tõsta. Kuigi retoorikas on levinud mõte tööjõumaksude alandamisest, ei takistanud see tõsta töötuskindlustusmakset ja seda sel aastal 4,2% tasemel hoida. Kaudsete maksude osakaalu järgi kõigist maksudest oleme Euroopas 3. kohal, üksikisiku tulumaksu järgi aga 19., ettevõtte tulumaksu järgi 21. ja kapitalimaksude järgi viimasel ehk 27. kohal.

Vitsuri arvates pole maksude puhul niivõrd tähtis see, kui kõrge või madal on maksutase, vaid mida saadud rahaga tehakse. „Kui vaadata edu saavutanud riikide hulka, siis on selge, et maksude suurus ega ka nende väiksus ei ole iseendast määravaks teguriks. Nii on edukate riikide hulgas Taani oma 60% suuruse avaliku sektoriga kui ka LõunaKorea 30% suurusega. Samas on enamikus arengumaades maksukoormus üpris madal, kuid sellele vaatamata nad ei suuda kuidagi edu saavutada,” lisab Vitsur. Lasse Lehis märgib, et viimaste aastate maksukoormuse muutumine on ainult osaliselt seotud maksude tõstmisega. „Päris palju on maksukoormust mõjutanud ka SKT muutumine. Kriisi ajal vähenes SKT kiiremini kui maksulaekumised, s.t maksukoormus suurenes. Nüüd on vastupidi. SKT kasvab kiiremini kui maksulaekumised ehk maksukoormus väheneb,” selgitab Lehis. Ka ekspordi kasv ei too kaasa maksulaekumiste tõusu. See tekib alles hiljem, kui palgad ja tarbimine on kasvanud. „Samuti kogumispensioni muudatus... Kui 2009. aastal peatati kogumispensioni maksed, siis suunati see raha pensioni I sambasse ja läks kirja sotsiaalmaksuna. Nüüd, kui 4% sotsiaalmaksust läheb jälle II sambasse, võetakse see maksukoormusest välja, aga inimese jaoks ei ole ses osas mingit vahet,” lisab Lehis. 1

Kommentaar

Maksud kõiguvad, tulud ka

Sven Sester riigikogu rahanduskomisjoni esimees

SKT jooksevhindades ühe elaniku kohta

Tööstuskindlustusmaks

EURODES

TÖÖTAJA (PROTSENTIDES)

11 977,1

12 161,2

11 918,4

2,8

10 325,9 10 674,3

9 966,7

8 306,8

5 110,2

4 497,8

3 895,2

7 178,1

6 441,5

5 723,6

1 0,6

2000

1999

2001

2002

2003

2005

2004

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2002

Tulumaks

2004

2005

2006

juuli 2009

Töötuskindlustusmakse

PROTSENTIDES

2003

1,4

TÖÖANDJA (PROTSENTIDES)

sept. 2009

0,5 0,5 0,5 0,5 0,3

2000

2001

2002

2003

2005

2004

2006

2007

2002

2008

2003

2004

2005

Käibemaks PROTSENTIDES

865

825

Keskmine brutokuupalk

784

725

EURODES

2006

juuli 2009

sept. 2009

20 18

792

601 393

352

314

430

516

466

7 5

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

1991

2011

1992

juuni 1992 juuli 2009

1999

2009

Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kogulaekumised pärast arvestatud, kuid ebatõenäoliselt kätte saadavate summade maha arvamist. PROTSENT SKT-ST

48,3

35,0 29,4

Norra

Island

Suurbritannia

Rootsi

Soome

Slovakkia

Sloveenia

Romaania

Portugal

Poola

Austria

Holland

Malta

Leedu

Küpros

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

37,1

28,0

27,9

27,3 27,1

Kreeka

Iirimaa

Eesti

Saksamaa

Taani

Tšehhi

Bulgaaria

37,9 34,5

34,3 31,5

29,6

27,1

Belgia

32,9 32,7

42,9

42,1

39,1

37,9 37,6

35,5

Läti

34,0

33,5

Euroopa

42,3

39,2

Ungari

40,1

46,1

43,5

Šveits

44,3

Luxembourg

45,6

••Koalitsiooni maksupoliitili-

ne eesmärk on maksude ümberorienteerumise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. ••Maksusüsteemi on vaja muuta nii, et see tagaks maksude laekumise üle majandustsüklite ning toetaks majanduskasvu ja tööhõivet. Maksude maksmise ja kogumise kulud tuleb hoida võimalikult madalad. Maksumäärade tõstmise asemel on mõistlikum vähendada maksusoodustusi. ••2010. aastal vähenes Eesti maksukoormus 1,4%, jõudes 34,3%-ni SKT-st. See on palju madalam Euroopa Liidu 27 riigi ja euroala kaalutud keskmisest. 2011. aastal jätkus maksukoormuse alanemine 1,5% ulatuses, langedes 32,7%-ni SKT-st. ••Mõlemat aastat iseloomustab maksulaekumistest oluliselt kiiremini kasvav nominaalne SKT, mis viitab majanduskasvu ekspordikesksusele. Samal ajal selgitab 2010. aasta maksukoormuse langust ka mitme maksu laekumise vähenemine: juriidilise isiku tulumaks (vähenesid nii riigi- kui ka eraettevõtete kasumieraldised), tubakaaktsiis (varude kogumise mõju) ja sotsiaalmaks (tööturu negatiivne areng). ••2011. aastal oli maksukoormust vähendava mõjuga kohustuslik kogumispensioni maksete osaline taastamine. ••2012. aasta maksukoormus kasvab võrreldes eelneva aastaga 0,2% võrra, 32,9%-ni SKT-st. Sel aastal kasvab käibemaksu ja aktsiiside laekumine (leiavad aset tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusud ning erimärgistatud kütuse reform), juriidilise isiku tulumaksu laekumine suureneb tänu riigiettevõtete kasumieraldiste osalisele edasilükkamisele sellesse aastasse, samuti suurenevad tööjõumaksud tänu tööturu positiivsele arengule. ••Samal ajal on maksukoormust tehniliselt vähendava mõjuga kohustusliku kogumispensioni maksete taastamine täies ulatuses. Maksutulud kasvavad veidi kiiremini kui majandus, mis toobki kaasa maksukoormuse tõusu. ••2016. aastaks alaneb maksukoormus 31,5% SKT-st. Perioodil 2013–2016 on maksukoormust vähendava mõjuga kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolseid makseid jätkanuile. ••Maksupoliitilistest muudatustest kahandavad maksukoormust töötuskindlustusmakse määrade vähendamine alates 2013. aastast ja tulumaksumäära alandamine 20%-ni 2015. aastal.

9. MAI 2012 15

s 90% lt telefoenepraidlua,

l elle stal si, k agi in uppu. e inim a mid jah-n 90%kki lub ajutas ä v

68%

79%

id sutaja foni ka lefoni le e it t u te 79% n kuidas oma sta. ei tea, ste eest kait viiru

68 pii % ka sa s ko valt utaja h nu ta, põh id a tit ku jal rva ele ida ikk b, fon s k u in et i vi ait fot ei o iru sta se le ste om lle ee a st.

F-Secure’i turvaekspert: kurjategijad on kolinud arvutitest nutitelefonidesse põhimõtteliselt igale inglise keelt seda ei küsita või antaksegi valiViirustõrjefirma F-Secure turvaekspert Jarno Niemelä räägib valdavale levitajale. Kõik armasta- da ainult üks variant, et vaja on ameeriklasi, eriti kui neilt on ligipääsu kogu telefoni sisule, siis Ärilehele, kuidas iga nutitelefoni omanik saab lihtsate mooduste- vad võib olla päris kindel, et tegemist võimalik raha välja petta. Kas iPhone’i kasutajad on on pahavaraga. •• ga hoiduda pahavaraga nakatumisest ning oma isiklikku infot paremini kaitstud kui Androidi- •• Kas oleks mõeldav, et juba nutitelefoni ostes võiks olla turga telefoni omanikud? varaste ja andmetega kauplevate „ärimeeste” eest kaitsta. iPhone’i kasutajad on siiani veel vatarkvara sinna sisse instal-

Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

•• Kui palju eri viiruseid on nuti-

telefonidest tuvastatud? Telefonides võime rääkida umbes 600 pahavara perekonnast (perekondade järgi jaotatakse viirused tööpõhimõtte ja nakatumise järgi – toim). Ja igas perekonnas võib olla ka miljon unikaalset näidist, keegi ei tea seda täpselt. Aga unikaalseid võimalusi, kui palju neid näiteks Google Android Marketist (digirakenduste müügikeskkond – toim) alla laadida, on 8000–10 000. Need arvud on suured ja kasvavad kiiresti. Kui ütleksin täpse arvu, siis viie minuti pärast juba valetaksin. Mobiilis ei eksisteeri teavitussüsteemi, et kui oled viirusega rakenduse alla laadinud, siis hakkaks tööle häire, et telefon on nakatunud. Ja ega keegi ei laadi alla faile nimetusega „Ma olen viirus, download me!”. Nakatajad teatavad, et tegemist on mingi rakenduse tasuta või kõige uuema versiooniga. Nad muudavad selle kasutajale atraktiivseks. •• Mis ohud siis on, kui telefon on nakatunud? Sõltub sellest, kuidas pahavara üritab raha teenida. Enamik üri16 9. MAI 2012

tab seda teha, varastades kasutaja privaatinfot ja müües seda edasi. Ja info tahtjaid on alati palju: reklaamifirmad, informatsiooni koguvad firmad… Tavaliselt ei saagi kasutaja sellistest puhkudest teada, sest tal pole nutitelefonis turvatarkvara ja viirus ongi kogu aeg vaikimisi sees. Sagedasti kasutatakse rahateenimiseks SMS-sisuteenuseid, kus sisestad oma telefoninumbri, tellid näiteks mobiilihelina ja hakkad siis neid helinaid kolm korda nädalas kümne euro eest saamagi. Selline teenus kajastub õnneks telefoniarvel. Nüüd ongi probleem selles, et numbrit pole vaja kuhugi sisestada, sest app võtab selle ise, kui rakenduse endale alla laadid. •• Andmete ostjad on ju siis ka kuriteo kaasosalised? Jah, aga juhul, kui nad on teadlikult ostnud varastatud infot. Tavaliselt ütleb müüja, et ta müüb näiteks mingite uuringute andmeid vms. Peab rõhutama, et sellist asja nagu mobiilikuritegu ei ole olemas. See on tavaline kuritegu. Isikud, kes enne tegutsesid arvutis, on nüüd lihtsalt kolinud mobiilidesse, sest raha liigub nüüd selles äris. Kurjategijad mõtlevadki nagu ärimehed. Nad kõik tahavad minimaalsest liigutusest maksimaalset kasu. Nad ei mõtle, et see on kriminaalne. Nad mõtlevad, kuidas raha teenida. •• Kuidas kasutaja allalaaditud pahavarast lahti saab?

Tavaliselt piisab tarkvara eemaldamisest, et telefon puhastada. Aga siis tekib muidugi küsimus, milline kõigist neist app’idest, mis ma olen alla laadinud, on nakatunud! Sellepärast ütlengi, et turvatarkvara ei ole küll kunagi täiuslik, kuid on umbes 98–99 protsendi ulatuses tavakasutaja jaoks efektiivne. Kui millegipärast rakenduse eemaldamisest ei piisa, siis tehase algseadete taastamine (factory reset) puhastab pahavarast kindlasti. •• Kui paljud kasutajad on üldse sellise pahavaraga nakatatud? Kes on praegu peamine sihtmärk? Maailma mastaabis võib rääkida sadadest tuhandetest nakatunutest, aga muidugi ei küündi arvud veel arvutiviiruste tasemeni. Kui näiteks Android Marketisse satub mingi viirus, siis saab seda väga kergelt levitada kuni poole miljoni kasutajani, sest seal lihtsalt on nii palju aktiivseid kasutajaid. Google’i turvameeskond on muidugi väga kiire, et selliseid asju ruttu ära koristada, aga kui isegi üks app on nakatanud, võib seda alla laadida märkimisväärne hulk inimesi. Praegu kaitsebki näiteks Eesti ja Soome kasutajaid see, et pahavara levitajate peamine sihtmärk on ikkagi Hiina, siis järgneb USA ja ingliskeelsed riigid ning ka Venemaa ehk suure rahvaarvuga riigid. Venemaal on muidugi kõige tõenäolisemad levitajad venelased ise, aga USA on sihtmärgiks

üllatavalt turvatud, aga tõenäoliselt ohustab ka neid suurem viiruste levik. Androidile on lihtsalt endiselt väga kerge midagi toota ja seda saab teha igal PC-l. iPhone’i jaoks on vaja Apple’i arvutit, telefoni ja arendaja kontot. Arendajaks saamiseks peab aga vaeva nägema, see on palju keerulisemaks tehtud. •• Mis on peamised soovitused nutitelefoni kasutajale? Jää alati ametlike müügikeskkondade piiresse ja ära võta „kõige uuemat versiooni”. Aga kui ikkagi tahad seda kõige uuemat versiooni, siis peadki endale teadvustama, et võtad riski ja katsetad seda kõigi teiste kasutajate jaoks. Lisaturvalisuse jaoks peaks laadima endale ka turvatarkvara. Aga praegu on kasutaja kõige suurem risk ikkagi mobiili kaotamine. Tasuta allalaaditav antitheft-rakendus on näiteks väga hea, millega saab varguse puhul telefoni lukustada ja hoida telefonis sisalduvat personaalset informatsiooni varaste eest kättesaamatuna. Nutitelefoni kasutaja saab end kaitsta ka näiteks ekraanilukuga, mis on telefoni rakendustes olemas. Neid mooduseid on veel, aga tihti inimestele lihtsalt ei räägita seda või ei kästa kasutada. Pilku peab peal hoidma ka krediitkaardil ja telefoniarvetel. Tihti küsivad Androidi rakendused allalaadimise puhul ka luba, millistele privaatsuse tasemetele võib ligi pääseda. Kui

leeritud? Praegu pakuvad paljud internetiteenuse pakkujad turvatarkvara arvutitele. Soomes pakutakse koos lepinguga kaasa näiteks soodsaid turvapakette ja viirustõrjeprogrammi saad ka tasuta kaasa. Tulevikus hakkavad ka mobiilsideoperaatorid tõenäoliselt viirustõrjeprogramme kaasa pakkuma. Praegu ütlevad operaatorid, et kui maksad paar eurot kuus juurde, siis saad viirustõrjeprogrammi lepinguga kaasa. Tundub aga, et liigume suunas, kus see on juba lepingu hinnas, nii et telefoni lihtsalt ei saagi osta ilma turvavarustuseta. •• Kui teadlikud on inimesed? Praegu on juba pea igal seitsmeaastasel lapselgi nutitelefon, kuid ilmselt ei ole paljud kuulnudki mingitest turvanõuetest. See on küll tõsi ja arvangi, et mobiilioperaatorid, kes teenust pakuvad, peaksid oma kliente turvalisuse tagamiseks rohkem teavitama. Eestlased ei ole õnneks veel ka oluline sihtmärk, aga peagi võib see juba nii olla. Peame meeles pidama, et mobiiliviirused tulevad nelja-viieaastase hilinemisega. Nii et kõik, mida näeme seni arvutites, tuleb varsti ka telefonidesse. •• Mis on suurimad ohud, millega alles hakkame kokku puutuma? Kardan, et lähitulevikus hakatakse järjest rohkem kasutama veebilehitseja põhiseid rünnakuid, kus kasutatakse ära turvavigu ja pahavara poeb su telefoni ainult veebilehte vaadates. 1

11%

, rvab uid a a isiklike n a t vas om 22% nud kõik smiseks. i t i e t a k et on ndmete a

11% alati valib eri erine teenu s vad s alasõ tele nad.

Ohtlik nutitelefon Viirusetegijad teavad, et lihtsal nutitelefoni kasutajal pole õrna aimugi, kuidas end viiruste eest kaitsta. Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

ina suurenev nutitelefonide hulk muudab need viirusetegijatele ja häkkeritele üha atraktiivsemaks märklauaks. Ent inimesed ei oska end pahavara eest kaitsta, sest nad ei tea, et nutitelefon

on võimsam ja selle võrra ohtlikum, kui oli näiteks nende esimene lauaarvuti. Pealegi kasutavad inimesed nutitelefoni eri funktsioone ja internetti kaugelt rohkem, kui kunagi on kasutatud lauaarvutit. EMT andmesideteenuste juht Ando Meentalo soovitab inimestel mõelda nutitelefonist kui arvutist ning pöörata tähelepanu täpselt samadele riskidele ja nende vältimise võimalustele. „Kui vii-

rus on õnnestunult rünnanud, siis aitab tihti vaid tarkvaravahetus hoolduses. Teatud juhtudel on abi ka viiruse eemaldamiseks mõeldud lisatarkvara installeerimisest ja viirustõrjeprogrammidest.” Meentalo toob näiteid, milliseid kahjustusi viirused mobiilidele on teinud: solkinud ekraanipilti, kustutanud telefoniraamatu, saatnud eritasulisi sõnumeid. Hiljuti tuli ka eestlastel tegemist teha ülipopulaarse mängu Angry

Birdsi nime kandva libarakendusega, mis allalaadituna suurendas kõvasti igakuist telefoniarvet. Suurbritannia turvaspetsialist Jan Ettles ütleb aga, et palju lihtsam viis inimeste privaatsfääri häkkida ja nende paroole han-

Eestlastel tuli tegemist teha Angry Birds’i nime kandva libarakendusega. kida on neilt lihtsalt luba küsida. „Moodsates telefonides sisaldub tihti ka isikutuvastuse ja maksekaartide andmeid, mida enamik omanikke ei kaitse isegi elementaarsete turvaseadetega. Sama hästi võiksid nad ringi kõndida, numbrid otsaette tätoveeritud,” toob Ettles näite sellest, kui liht-

Alik as: T eliaS oner a tel ekom i tren dide uuri ng, v eebr uar 2 012.

22%

ne on varastatud või häkitud telefoni kurjasti kasutada. Peale suure telefoniarve tekitamise saab varas telefoniga näiteks ka oste teha. Ettles soovitab nakatunud mobiili äratundmiseks lasta aeg-ajalt telefonis lahti mõni viiruseskaneerija, mida Androidi kasutaja leiab lihtsasti digipoest. „Palju raskem on viirusele jälile saada siis, kui seda otsima ei hakkagi.” Ühtlasi nendib turvaspets, et Apple’i kasutajal sellist skaneerimisvõimalust veel ei olegi, mis jällegi ei tähenda, et üks operatsioonisüsteem oleks teisest turvalisem. Peamine oht pesitseb ikkagi kõikvõimalikes mitteametlikes keskkondades, kust peale allalaaditud rakenduse võib „boonusena” kaasa tulla programmijupp, mis lekitab telefonikasutaja andmeid, kustutab telefoni sisu ja saadab korda muid pahandusi. 1

TÖÖPÜKSTE OSTUGA KAASA VÄÄRTUSLIK KINGITUS! *Ostes

Snickers Workwear tööpüksid, saad TASUTA kingituseks 6 vajalikku toodet (väärtusega 51.- €)

Snickers Workwear põrandapaigaldaja püksid art 3223/5804

HIND 92.- €

TASUTA* seljakott

TASUTA*

Snickers Workwear DuraTwill püksid ripptaskutega

tarvikute komplekt

art 3212/7404

HIND 79.- €

*Ostes

Snickers Workwear põrandapaigaldaja püksid, saad TASUTA kingituseks veekindla seljakoti (väärtusega 45.- €) Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja pakkumine kehtib kuni 30.06.2012 või kuni kaupa jätkub. Pakkumine kehtib kõigi tavahinnaga DuraTwill, Rip-Stop ja XTR pükste ostmisel ning ühe toote kohta kehtib üks kampaaniasoodustus.

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

9. MAI 2012 17

-12,9

miljardit

2009. aastal olid Euroopa tippliigade tulud rekordilised 11,7 miljardit eurot, ent väljaminekud ületasid seda siiski 1,2 miljardiga.

5 miljonit eurot on piir, mille peavad klubide tulud ja kulud ületama, et neile rakenduks majandusliku ausa mängu põhimõte.

11,7

miljardit

240 miljonit eurot oli Manchester City eelmise hooaja kahjum.

Jalgpalliturul kehtestata k Üks maailma juhtivaid audiitorifirmasid Grant Thornton avaldas tänavu märtsis uuringu jalgpallimaailma majanduslikest suundumustest ja selles valdkonnas ausa mängu põhimõtete juurutamisest.

Pärt Talimaa part.talimaa@epl.ee

agaõues sõpradega palli veeretades on võimalik rääkida jalgpallist kui spordist, ent kohe, kui tulevad mängu erinevad reklaami-, sponsori- ja telelepingud, mängijate hiigelpalgad, klubisärkide ja muu atribuutika müük, saab maailma harrastatavaimast pallimängust paratamatult ka täielik äri, kus liiguvad hiigelsummad. Loomulikult tahavad sellel 18 9. MAI 2012

karussellil keerlejad kõik kasumit teenida, ent mängijate ulmeliste palgasummadega kostitamine ja staarpallurite kokkuostmine on tinginud suundumuse, kus maailma suurimad klubid siplevad juba aastaid võlgades. Suurimaid miinuseid kohtab seejuures Hispaania, Inglismaa ja Itaalia meistrisarjades. Euroopa jalgpalli koordineeriv UEFA on olukorra parandamiseks tulnud välja nii-öelda majandusliku ausa mängu reeglite paketiga, mille üheks tugitalaks on põhimõte võrdsustada klubide kulutused sissetulekutega. UEFA täitevkomitee kiitis 2009. aasta septembris ausa mängu kontseptsiooni ühehäälselt heaks ning aasta hiljem võeti see ka vastu. Enne oli olukord jõudnud selleni, et aasta 2009 majandusaruanded näitasid, et Euroopa

tippliigade klubid teenisid tuludena küll rekordilised 11,7 miljardit eurot, ent väljaminekud ületasid seda siiski taas kord rekordilise 1,2 miljardiga. „Majanduslik aus mäng on vältimatu tagamaks Euroopa jalgpalli jätkusuutlikkust ja see on täielikult kooskõlas Euroopas valitsevate sportlike väärtustega,” teatas UEFA president Michel Platini. Peale tulude ja kulude võrdsena hoidmise näeb ausa mängu põhimõte ette veel klubide majandusliku tegevuse läbipaistvamaks muutmist ja suuremat distsiplineeritust ning pikaajalisemaid investeeringuid nii infrastruktuuri kui ka noorteprojektidesse.

Mõeldud ka karistustele Et mõtted ei jääks vaid jututeema tasemele, on UEFA-l kavas nõudeid mittetäitvate klubide

vastu kasutada ka sanktsioone ning alates hooajast 2014–2015 neid Euroopa sarjades osalemisest kõrvale jätta. Organisatsioon ei tee otsuseid siiski ühe, vaid kolme viimase hooaja pealt ning nõuded kehtivad klubidele, mille tulud ja kulud ületavad viis miljonit eurot. Kolme hooaja peale on klubide maksimaalne lubatud defitsiit samuti viis miljonit eurot. Küll tuleb märkida, et infrastruktuurile ja noorteprojektidele minevat raha kalkulatsioonid ei hõlma. Omaette küsimus on muidugi järgmine: juhul kui uute põhimõtetega peaks vastuollu minema mõni tõeline Euroopa vutihiid ning tugeva ajaloolise taustaga klubi, siis kas UEFA oleks tõesti valmis nad mõnest enda egiidi all toimuvast sarjast välja heitma? „Oleme töötanud majandusliku ausa mängu põhimõtted välja koostöös klubidega ja meie eesmärk ei ole neid karistada, vaid neid kaitsta,” on Platini seda väidet pareerinud. Siiski usuvad uuringu koostanud audiitorifirma Grant Thorn-

ton eksperdid, et mõne tõelise suurklubi kõrvaldamine Euroopa sarjadest võiks tõsiselt kõigutada praegu vanas maailmas kehtivaid jalgpalli alustalasid. Näiteks kui mõnel väljaheidetul õnnestub teisi veenda, et targem on liikuda edasi väljaspool UEFA-d ning luua mingisugune enda sari ootaksid Euroopa ja miks ka mitte maailma klubijalgpalli ees ülisuured muudatused. Ajaloos pole selliste pretsedentide otsimiseks vaja väga kaugele minna, kuna samasuguse muutuse on üle elanud ka maailma vaadatuim Inglise meistriliiga (Premier League), mida jälgis möödunud hooajal ligi 650 miljonit inimest. Aastast 1993 tegutsev liiga tekkis sellest, et riigi juhtivad klubid lõid lahku praegu esiliigana toimivast Football League’i nime kandvast sarjast, et saada rohkem enda kontrolli alla ülitulusad ülekandelepingud. Neis liigub aga meeletult suur raha, sest väidetavalt said Inglismaa meistriliiga klubid hooajal 2009–2010 selles valdkonnas kokku 952 miljonit naelsterlingit (1,2 miljardit

3,1 miljardit naelsterlingit oli 2010. aasta juunis Inglismaa kõrgliiga 20 klubi koguvõlg.

3,1

miljardit

31,2 miljonit

686 000

5 miljonit eurot on klubide kolme hooaja peale lubatud maksimaalne defitsiit.

4,5 miljardit eurot oli 2010. aastal LõunaAafrika Vabariigis toimunud MM-i tulud, klubid said sellest 31,2 miljonit eurot. Enim teenis 13 palluriga esindatud Barcelona, kes sai 686 000 eurot.

1,2

4,5

miljardit

650

miljardit

Eelmise suve üleminekuaknal tegid Inglismaa klubid mängijatega tehinguid koguväärtuses 585 miljonit eurot, millest 27 protsenti ehk 160 miljonit eurot hõlmas alla 21-aastaseid pallureid.

miljonit

650 miljonit inimest jälgis möödunud hooajal Inglismaa kõrgliiga mänge, 1,2 miljardit eurot said klubid tulusid teleülekannetelt.

a kse ausa äri põhimõtted eurot). Aja möödudes on summad näidanud seejuures pidevat tõusutrendi, kuna aastatel 1992– 1997 oli keskmine ühe mängu teletulu 633 000 naela (779 500 eurot), aastatel 1997–2001 oli see juba 2,8 miljonit (3,4 miljonit eurot) ning nüüd ületab 4,3 miljoni naela (5,3 miljoni euro) piiri.

Probleemiks koondisemängud Inglise Premier-liiga äriline edu võib tulevikus seega eeskujuks saada teistelegi Euroopa suurjõududele ning kui tõesti peaks tekkima mõni uus sari, siis miks mitte ei võiks see laieneda väljapoole Vana Maailma piire ning kaasata ka rikkamaid klubisid näiteks Lõuna- ja Põhja-Ameerikast ning Aasiast. Kiiresti arenev Aasia turg võib kujuneda muidugi tõeliseks kullaauguks ja juba praegu peavad paljud meeskonnad seal hooajaeelseid kontrollkohtumisi. Aastaid on sealsel turul olnud esirinnas Manchester United, kelle 333 miljonist fännist ligi 200 miljonit tulebki just Aasiast. Eks ole seegi paljuski selle taga, et majandusajakirja

Kas UEFA oleks tõesti valmis Euroopa mõne tõelise vutihiiu oma sarjast välja heitma? Kiiresti arenev Aasia turg võib kujuneda tõeliseks kullaauguks.

Forbes 2010. aasta edetabeli järgi oli Inglismaa suurklubi maailmas väärtuselt teine spordibränd, jäädes alla vaid pesapallimeeskonnale New York Yankees. Ehk siis, nagu seisab juba korduvalt viidatud uuringus, miks ei võiks Manchester United ja Barcelona kümmekonna aasta pärast pidada mõne liiga finaalmängu Pekingis 100 000 tulihingelise fänni ees, kes on nõus piletite eest maksma enam, kui seda tehtaks emma-kumma meeskonna kodustaadionil Euroopas? Üks jalgpallituru probleeme on muidugi ka rahvusvahelise alaliidu FIFA ja klubide vahel toimuv valdkonnas, mis puudutab mängijate lubamist koondisemängudeks oma riiki esindama. Ärilistel eesmärkidel toimivad klubid ei saa toimuvale muidugi rahuliku pilguga vaadata, kuna kompensatsiooni ei saa nad pallurite minema laskmise eest pea üldse ning samal ajal on alati õhus oht, et meeskonna jaoks nii majanduslikus kui ka mängulises plaanis ülivajalik mängija võib end vigastada.

Möödunud aastal pani FIFA paika kuraditosin koondise mängupäeva, mille jaoks klubid peavad pallurid koondisse lubama, tuleval aastal on kavas arvu kahe võrra suurendada. Juulis 2014 saab senine leping aga läbi ja selleski vallas on selgusetu, mis tulevik toob. Lisaks hooajasisestele mängupäevadele on muidugi suvised suurturniirid, olgu nendeks siis EM-id või MM-id, mille põhjal ongi kõige parem tuua näiteid, kuidas klubid suurest pirukajagamisest vaid raasukestega peavad leppima. Ülemöödunud aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MM-i tulud olid 3,7 miljardit naelsterlingit (4,5 miljardit eurot), millest 400 klubi, kelle mängijad suurturniiril osalesid, said vaid 25,3 miljonit naela (31,2 miljonit eurot). Kuigi muutustega kaasnev võib tuua praeguse Euroopa jalgpallisüsteemi kardinaalse ümberstruktureerimise, ei saa vähemalt praeguste tingimuste jätkudes ka vanaviisi edasi minna. Tuues taas näiteks Inglismaa kõrgliiga, oli 2010. aasta juunis

nullis või plussis sealsest kahekümnest meeskonnast vaid 20 protsenti ehk neli klubi. Rääkimata muidugi sellest, et Manchester City eelmisel hooajal näidatud 194,9 miljoni naelsterlingi (240 miljoni euro) suurune kahjum on üldse Inglismaa jalgpalliliiga ajaloo suurim. Aga nagu juba mainitud, ei ole inglased ainsad, kes selliste probleemidega on silmitsi. Mida enam peavad klubid hakkama sente lugema, et tulud ja kulud tasakaalus hoida, seda suurem hakkab tulevikus olema noorte pallurite osakaal, kes on kas meeskonna enda kasvandikud või omal ajal väga soodsalt kokku ostetud pallurid. Audiitorifirma Grant Thornton uuringust selgub ilmekalt, et noortega tehtavad tehingud liiguvad viimastel aastatel tõusvas joones. Vaadates Inglismaa meistrisarja suviseid üleminekuid, ilmneb, et kui 2009. aastal moodustas alla 21-aastaste mängijate osakaal kogu liikumiste rahalisest osast vaid viis protsenti, siis mullu oli see juba 27 protsenti. 1 9. MAI 2012 19

Modellide kadumisega lõppe k

Miks toimuvad autoajaloo legendide, aga ka häbiplekkide esmaesitlused mürtsu ja ilusate modellide saatel endiselt m

o de te el ik i-

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

aailma esimest rahvaautot Volkswagen Põrnikat käis vahetult enne Teist maailmasõda Berliinis toimunud IAA autonäitusel imetlemas üle 800 000 sakslase. Toona kandis see kultusauto Hitleri antud nime – „Kraft durch Freude” (jõud rõõmu läbi), mis pidi andma sakslastele uut jõudu Reichi teenida. Esimene IAA ehk suurema autonäituse eelkäija korraldati 1897. aastal Berliini hotellis Bristol, kus näidati rahvale kaheksat mootorvankrit. Selleks ajaks oli auto sünnist möödunud vaid üksteist aastat. Nüüdseks on aastaid tagasi Frankfurti kolinud IAA-st saanud maailma suurim autonäitus, mis laiutab enam kui 20 hektaril. Ligi tuhande firma eksponaatidega tutvumiseks tuleb huvilistel ja ajakirjanikel läbida ligi 30 kilomeetrit mitmekorruselisi margipaviljone. Sama palju maad on Tallinnast Keilasse. Ometi käib sel üle aasta korraldataval füüsiliselt koormaval näitusel rohkem kui 900 000 inimest, et näha kogu mudelipaleti keskel sadakond maailma või Euroopa esmaesitlust ning kümneid ideesõidukeid. Kõrvaltvaatajale tundubki, et autotootjad sünnitavad uusi 20 9. MAI 2012

mudeleid näituste graafiku järgi. Euroopas algab uus hooaeg igal aastal märtsis toimuva kompaktse ja suursuguse Genfi näitusega Salon International de l’Auto ning lõpeb sügisese suursündmusega: paarisaastatel Frankfurdis IAA-ga (Internationale Automobil-Ausstellung) ja paaritutel aastatel Pariisis maailma vanimal ning huviliste arvult suurimal automessil Mondial De’l Automobile. Muudel mandritel on tähtsamad esmaesitluskohad veel suurte traditsioonidega Detroiti ja Tokyo näitused. Maailma suurimal autoturul USA-s mängivad olulist rolli ka New Yorgi ja Los Angelese näitused. Eriti viimase osatähtsus on teisel pool lompi aastatega kasvanud. Viimastel aastatel on kujunenud tippsündmuseks ka suurima autoturu tiitlile pretendeeriva Hiina näitused Pekingis ja Shanghais. Enamik maailmaesitlusi ja tulevikutrendide tutvustusi toimub just nendel näitustel. Vahel ka Londoni, Bologna, Sŏuli ja Moskva messidel, kuid seda eelkõige kohalike tootjate poolt. Nendele suurnäitustele koguneb kogu autotööstuse tippjuhtkond ja autoajakirjandus üle maailma. Tehakse tähtsaid avaldusi ning poseeritakse koos riigijuhtidega uute mudelite esitlustel. Tegelikult on maailmas vaid käputäis riike, kus üldse mingit autonäitust ei toimu. Eestiski oli esimene sellelaadne sündmus juba 1928. aastal. Eelmisel kümnendil oli meil neid koguni kaks – Tallinnas ja Tartus. Neist esimene, Baltikumi suurim autosõu Moto-

rex on nüüdseks hingusel, kuid Tartus jätkub karussell igal aastal. Sellistele kohaliku tähtsusega messidele autotehased üldjuhul ei tiku ning maailma esmaesitlusi ei korraldata. Need on rohkem

Kui sind pole rahvusvahelisel autonäitusel, siis pole sind olemas. kohalike automüüjate demonstratsioonplats. Uhked tehasestendid liiguvad vaid nendele näitustele, mis on lülitatud rahvusvahelise autotootjate organisatsiooni OICA kalendrisse. Sinna õnnestus pääseda ka Motorexil.

Kulukas klantsparaad Kui eelmisel sajandil oli autonäitus ainus viis tähelepanu äratamiseks, siis paljudele jääb arusaamatuks, miks tänapäeva infoajastul jätkavad autotootjad seda kulukat klantsparaadi. Klientidel on kümneid võimalusi uudismudelitega tutvumiseks. Uhked margisalongid on koondunud suurlinnades nn autotänavatele ning internet võimaldab iga uut mudelit kõikvõimalikul moel visualiseerida. Ost on klaviatuuri nupuvajutuse kaugusel ning vajaduse korral tuuakse uus automobiil kliendile koju kätte. Hoolimata sellest kulutavad tootjad igal suurmessil osalemisele orienteerivalt umbes paarkümmend miljonit eurot. Isegi Motorexil kujunes kohalike maaletoojate näituse kulueelarveks umbes miljon kroo-

ni. Seda raha ei teenitud näituselt saadud müügikontaktidega iialgi tagasi. Hea, kui tehas veidi rahaliselt toetas. See on ka üks põhjus, miks Motorexil sai aeg otsa koos majanduslanguse saabumisega. Majanduskriis sundis isegi Londoni messil aastakese pausi pidama. 2009. aastal, mil paljud autotootjad võitlesid ellujäämise nimel, räägiti kuluaarides 79. Genfi väljapanekust kui viimasest suuremast autonäitusest. Siis jätsidki mitmedki suurtootjad, rääkimata väikestest tegijatest, nii Detroiti kui ka Frankfurdi messi vahele. Kui aga tahad müüa, siis pead olema nähtaval. Kui sind pole rahvusvahelisel autonäitusel, siis pole sind olemas. Tarbijatel võivad tekkida küsimused – pole raha messil osalemiseks, äkki läheb pankrotti? Pealegi on suurnäitustel kohal maailma autoajakirjanduse koorekiht, lisaks päevalehtede ja televisiooni uudistemeeskonnad, elustiili-, naiste- ja meesteajakirjad jne, jne. Sel ajal tunduvad kõik huvituvat autodest. Uudismudelitest ja uutest trendidest kirjutatakse maailmas mitu nädalat jutti. Võrreldavat meediatähelepanu uudismudelitele ja oma tehnoloogiavõimekusele kuskilt mujalt ei saa. Tavaliselt teevad tootjad siis ka ühisavaldusi, et survestada riigijuhte autotööstusele kasulikke otsuseid tegema. Loomulikult ootavad kõik oma klientideks neid sadu tuhandeid näituselkäijaid, kelle arv võib suurmessidel küündida miljonini. Selleks et saada näitusel pildi-

le, peab sul olema midagi uut ja huvitavat pakkuda. Sellepärast on uudised ka edaspidi näituste graafikuga sünkroonis.

Annab tööd kümnetele Autonäitustest on saanud ka suur äri kohalikule ettevõtlusele ning lisateenimisvõimalus elanikele. Seega annavad korraldajalinnad endast parima, et see autokarussell jätkuks võimalikult kaua. Hotellide hinnad tõusevad messi perioodil sama järsult kui olümpialinnades suurvõistluste ajal. Genfi linnas on võimalik saada hotellituba varakult broneerides ning suur osa külastajaid ööbibki lähedalasuvates Prantsusmaa väikelinnades. Restoranidel ja toitlustusfirmadel on tipphooaeg. Modelliagentuurid palkavad lähiriikidest täiendavalt kaunitare. Näiteks Frankfurdi autonäitus annab messi ajaks ajutist tööd ligi kümnele tuhandele inimesele. Lisaks püstitavad umbes paarkümmend tuhat inimest näituse kõikvõimalikke stende ja ajutisi konstruktsioone. Seega lisab infoajastu messile vaid melu juurde. Seni kuni autod on endiselt paljude jaoks rohkem kui tarbeese ning suur osa ostjaskonnast soovib sõiduvahendit enne soetamist internetis surfamise asemel oma käega katsuda, ei kao autonäitused kuhugi. Pealegi meelitab Sigmund Freudi tõlgenduse järgi modell auto kapotil meest autot ostma. Oma mõtetes loodab ta ka selle tüdruku saada. Üksnes autonäitustel jätkub ilusaid tüdrukuid iga uue auto kapotile. 1

e ks ka autonäituste ajastu

elt mõnel suurel rahvusvahelisel autonäitusel? Ja nii juba 114 aastat ehk alates esimesest näitusest Pariisis 1898.

PINDALA

KÜLASTAJAID

AJAKIRJANIKKE

OSALENUD FIRMASID

MAAILMAESITLUSI

Frankfurdi autonäitus 2011

Internationale Automobil-Ausstellung AA 2011

~200 000 m2

~900 000

~13 000

1000+

300+

50+

260+

~30

Pariisi autonäitus 2010

Mondial De’l Automobile Paris Motor Show 2010

96 000 m2

1 300 000

~12 000

Genfi autonäitus 2012

Salon international de l’automobilede Genève 2012

78 000 m2

702 000

11 000+

Detroiti autonäitus 2012

The North American International Auto Show (NAIAS) 2012

70 000 m2

771 000

~5000

166

~5000

176

Tokyo autonäitus 2011 Tokyo Motor Show 2011

35 000 m2

842 600

flaierid

plakatid

visiitkaardid

kalendrid

koopia3.ee

kleebised

voldikud

roll-up stendid

kutsed

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

9. MAI 2012 21

Sporditööstuse pidupäev: hiinlased on hakanud keha vormima Sport tõusis Hiinas fookusesse siis, kui riik valmistus 2008. aasta Pekingi olümpiamängudeks ja 2010. aastal toimunud Guangzhou Aasia mängudeks. Sporditarvete sektor, mille alla kuuluvad nii spordirõivad ja -jalatsid kui ka -varustus, sai just siis täiskäigu sisse.

Merike Mätas, Piret Potisepp arileht@epl.ee

010. aastal ulatus sporditarvete sektori turumaht juba 106,1 miljardi Hiina jüäänini, kuid selle kasv ei näita senini raugemise märke. Valitsus kasutas oskuslikult ära kogu mängudega seotud elevuse, et õhutada kodanikke roh-

kem spordiga tegelema. Kui läänemaailmas võib endiselt püsida arusaam, et idas harrastavad kõik pidevalt tai chi’d ja võitluskunste, siis reaalsus on sootuks teine. Isegi jalgrattad on suurlinnade tänavapildis asendunud autodega. Hiinlased töötavad meeletult palju. Pealegi ei jätku paljudel raha kalliste eraklubidega liitumiseks. Alates 1998. aastast on Hiina valitsus loonud Pekingisse enam kui 4000 värskes õhus asuvat jõusaali. Need sportimiskohad, mis paiknevad parkides, tänavatel ja teistes avalikes kohtades, on mõeldud nii linlastele kui ka turistidele tasuta kasutamiseks. Kohalik omavalitsus on korraldanud üritusi, et innustada pekinglasi neid jõusaale kasutama. Näiteks

korraldatakse iga-aastast riikliku fitnessi päeva ja Pekingi olümpiaküla kultuurifestivali. Värskes õhus asuvad jõumasinad sarnanevad siseruumides asuvate erajõusaalide varustusega. Ainus erand on nende erksad värvid ja erinevate raskuste lisamise võimaluse puudumine. Kui tavapäraselt aitab jõumasinatel vastupanu tekitada elekter, siis välistingimustesse paigaldatud masinatel tekitab vastujõu inimese enda kehakaal. See teeb võimalikuks masinate laialdase kasutamise. Jõumasinad on kergesti paigaldatavad ja peavad vastu ka heitlikes ilmaoludes ega vaja õigupoolest hooldust. Uuringutest selgus, et need, kes oleksid jõusaali kasutami-

Parim valik palgaarvestuseks ja personali haldamiseks

... ja aega jääb ülegi! Taavi Tarkvara OÜ / Turu Plats 5-17, Tallinn / www.taavi.ee, info@taavi.ee / tel 6 800 855, 56 800 855

22 9. MAI 2012

57,3 42,0 2006 sest huvitatud, peavad suurimateks takistusteks asukoha ligipääsetavust ja taskukohasust. Spordiklubide liikmemaksud on Eesti klubidega võrreldes mitmekordsed. Seega on värskes õhus asuvatel jõusaalidel tähtis roll, mis võimaldab paljudel tihedamini treenida. Pekingi jõusaalide edukust hinnates saab väita, et vabas õhus asuvate jõumasinate kasutamine on kui vaheetapp spordiga mittetegelemise ning spordiklubiga liitumise ja regulaarse füüsilise tegevuse vahel. Ettevõtmise peamiseks eesmärk oligi linlaste tervise parandamine, tuues nende igapäevarutiini võimaluse sportida. Peale selle on värskes õhus asuvad jõusaalid toonud kaasa ka teisi sotsiaalseid hüvesid: need aitavad suurlinna avalikke ruume mängulisemaks muuta ja on kujunenud linlastele kohaks, kus naabruskonna elanikega tutvuda. Pekingi projekt kinnitab, et aktiivne kehaline treening saab ühtlasi olla ka meeldiv ajaviide, ja selle edust tiivustatuna kerkib samalaadseid treenimispaiku üle kogu Hiina.

2007

Peale omavalitsuse ponnistuste on hiinlaste sportima meelitamises suur roll ka riigi tippsportlastel. NBA jälgijaid on Hiinas hinnanguliselt juba rohkem kui Ameerika Ühendriikides. Selle põhjus on legendaar-

Golfiväljakuid ja jahtklubisid kerkib Hiina keskustesse sama kiiresti kui kaubanduskeskusi. ne Yao Ming, Shanghais sündinud ja kasvanud NBA korvpallur. Nüüdseks on Yao karjäär maailma suurimas korvpalliliigas küll vigastuste tõttu lõppenud, kuid lugematu hulk pisikesi spordihuvilisi on ühinenud korvpallikoolidega lootuses, et neist saavad spordikuulsuse järglased. Prantsuse lahtistel tennisemeistrivõistlustel eelmisel suvel võidutsenud hiinlanna Li Na on suurriigis põhjustanud tennise plahvatusliku leviku. Oma rolli sporditööstuses

Kasutatud kirjandus: http://sustainablecities.dk, http://www.researchinchina.com/

174,4 147,9

77,7

2008

89,5

2009

mängib ka hiinlaste kasvanud jõukus ja soov seda läänemaailmale näidata. Nii kerkibki golfiväljakuid ja jahtklubisid riigi lääneosas asuvatesse majanduskeskustesse pea sama kiiresti kui uusi kaubanduskeskusi. Seejuures ulatuvad nende klubide liikmetasud mitu korda kõrgemale võrreldes lääneriikide vastetega. Riigi põhjaosas aga avatakse üha uusi suusakeskusi ja lumelauduritele ehitatakse järjekordseid trampliine. Sport on riigi arenenumates piirkondades trendikas ja sellele on tarbijad nõus oma rahakotirauad avama.

Sporditööstuse osa veel väike Hiinlaste spordilembuse kasvu puhul ei saa märkimata jätta ka majanduslikku kasu: sporditööstuse osakaal SKT-s on endiselt vaid 0,5%. Võrreldes ühe kuni kolme protsendiga enamikus arenenud riikides ja nelja protsendiga Ameerika Ühendriikides on see näitaja endiselt väike. Tuntuimad kaubamärgid turul on Nike, Adidas, Li Ning, Anta,

2010 Peak. Aga ka paljud teised, kes kõik toodavad spordirõivaid ja -jalatseid. Neist kaks rahvusvahelist juhtivat kaubamärki –Nike ja Adidas – jahivad kõige rikkamaid tarbijaid ning nende toodete kvaliteet ja brändide ülemvõim on põhjused, miks nad on ka järgmistel aastatel juhtival positsioonil. Hiina spordirõivaste turul on peamised tegijad Nike, Adidas, Kappa, Puma ja Fila, kes on kõik samuti suunatud kõrgema sissetulekuga tarbijale. Nende ühe toote hind on 400 jüääni või enamgi. Keskklassi tarbijale suunatud turul domineerivad Li Ning ja Anta. Hinnanguliselt jääb nende tooteühiku hind 200 kuni 400 jüääni vahemikku. Odava hinnaklassi turul võistlevad omavahel turuliidri positsiooni pärast XTEP, Peak, 361° ja ERKE. Tooteühiku hind jääb nende toodete puhul alla 200 Hiina jüääni. Hiina spordijalatsite turul on esindatud nii tuntud rahvusvahelised kaubamärgid (Nike, Adidas, Puma, Reebok, Fila, Mizuno, Umbro, Kappa) kui ka koha-

2011

2012

likud brändid (Li Ning, Anta, XTEP, 361°, ERKE, Peak, Jordan, Deerway, Guirenniao). Nike, Adidas ja Reebok on põhitegijad kõrgema hinnaklassi turul, kus tooteühiku hind on 500 jüääni või rohkem. Keskmise hinnaklassi turu liidriteks on Kappa ja Li Ning ning tooteühiku hind jääb 300 kuni 500 jüääni vahele. Madala hinnaklassi turul on esindatud paljud kohalikud kaubamärgid ja tooteühiku hind on alla 300 jüääni. ChinaResearchi hinnangul müüvad enam kui kümme tootjat aasta jooksul Hiinas rohkem kui kümme miljonit paari spordijalatseid. Võrdluseks: ligikaudu sada tootjat müüb Hiinas aastas kokku sadu tuhandeid kingapaare. Piirkondlikult on arenenud välja klastrid, kuhu on kogunenud jalatsitööstuse ettevõtted. Tuntuimad kohalikud spordijalatsite valmistajad asuvad Quanzhous. Dongguani klastri aastaseks toodanguks hinnatakse aga 800 miljonit paari, millest suurim osa toodetakse maailmakuulsate kaubamärkide allhankena. 1

Allikas: ResearchInChina

106,1

••Li

MILJARDIT HIINA JÜAANI

Sporditarvete turuosa Hiinas

125,3

Sportlasest suurfirma omanikuks

2013 prognoos

Ning on Hiina omaaegne tippatleet, kes võitis 1984. aastal Los Angelese olümpiamängudelt kuus medalit. Kuna tegemist oli esimeste olümpiamängudega, kus Hiina Rahvavabariigi koondis osales, siis on igati mõistetav, et Li Ningist sai pärast mänge üleriigiline kangelane. ••Tema karjäär tippsportlasena lõppes vigastuste tõttu 1988. aastal ja juba 1990. aastal asutas ta oma nime kandva sporditarbeid tootva ettevõtte. Li Ning oli ka sportlane, kellele kuulus au süüdata Pekingi olümpiamängude tuli. See tegi suurt meelehärmi mängude peasponsorile ja ettevõtte konkurendile Adidasele. ••Li Ning astus sporditarvete turule, pakkudes keskmisse hinnaklassi jäävaid tooteid, kuid viimastel aastatel on ta pannud rohkem rõhku toodete kvaliteedile ja turundusele ning tõusnud kõrgema hinnaklassi tootjaks, kes pakub tarbijatele eriti kvaliteetseid tooteid. Ponnistusi on saatnud edu. Li Ning on võistluses seljatanud sellisegi konkurendi nagu Adidase ja tegemist on praegu ühe Hiinas kõige paremini tuntud sporditoodete kaubamärgiga.

16. mail ja 7. juunil 2012 Tallinnas (Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses)

VÕLAÕIGUSSEADUSE RAKENDUSPRAKTIKAT Urmas Volens, Tambet Tampuu

16. mail – tarbijalepingud (krediit, laen, liising, käendus, müük, töövõtt) 7. juunil – kahju õigusvastane tekitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine Osavõtutasu: üks koolituspäev 105€+km. Hinnasoodustusi vaata kodulehelt!

31. mail ja 12. juunil 2012 Tallinnas (Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses)

LAPSE ISIKLIKE JA VARALISTE ÕIGUSTE TAGAMINE Liis Arrak, Marika Ratnik, Margit Pajo, Piret Mõistlik Osavõtutasu: üks koolituspäev 85€+km. Hinnasoodustusi vaata kodulehelt!

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee 9. MAI 2012 23