Ärileht | oktoober 2012 by Eesti Päevalehe

Suurärimees Oleg Ossinovski: katsun riigiga võimalikult vähe tegemist teha Suur tondilosside päästmine Tallinnas # Tundlik äri: kuidas Eesti krematooriumid raha teenivad # Uusrikkad klubid – araabia ja Vene raha pressivad Euroopa jalgpalli # Usk elektriautodesse on kadunud?

hind 1,6 eurot

Kolmapäev

10. oktoober 2012 NR 8 (28)

TASUTA SAAPAD – POLE PAHA! Jope on valmistatud vastupidavast ja mustusthülgavast Carrington-kangast. Voodriks on soe vatiinvooder – uue põlvkonna õhuke ja kerge, kuid väga soe isolatsioonimaterjal, mistõttu on talvejope seljas kerge, mugavalt õhuke ja väga soe. Jope eest kõrgem ja tagant madalam lõige tagab liikumisvabaduse – kummardades või istudes ei ole jope ebamugavalt süles ning kükitades või seistes on selg ja istmik soojas. Tuule eest kaitseb luku ette õmmeldud trukkidega liist ja pehme fliisvoodriga kõrge krae. Trukkidega eemaldatav fliisvoodriga kapuuts on näo ümbert laia serva ja reguleeritava kummipaelaga ning kurgu alt takjakinnitusega. Kapuuts on piisavalt suur, et kanda seda mütsi või kiivri peal. Lukkudega taskud rinnal ja küljel mahutavad kõik vajalikud esemed (nimekaart, telefon, rahakott jms). art 770-1804

HIND 79.- €

0.- €*

TAMREX talvepüksid

AVASIME KAUPLUSE HAAPSALUS Ehitajate tee 2a, Uuemõisa alevik

talvesaapad

Kvaliteetsed ja vastupidavad tööpüksid on valmistatud mustusthülgavast Carringtonkangast. Elastsete, krõpsuga reguleeritavate traksidega talvepüksid on eest ja tagant kõrge värvliga, et kõht ja selg töötamise ajal kindlalt soojas oleksid. Taolise lõikega tööpükse, mille toimiv idee on tulnud lasteriiete tootjatelt, ei paku ükski teine tööriiete valmistaja. Püksiluku ees on tuulekaitseks krõpsuga liist. Vöökoht on kummipaelaga reguleeritav. Suured küljetaskud teevad esemete kaasaskandmise mugavaks. Mõlemal säärel olev helkurriba tagab töömehe turvalisuse pimedal ajal.

(väärtus 63.-€)

Talvesaapad Sooja voodriga talvesaapad, millel on turvanina ja naelatorkekindel tald.

art 81785

art 771-1804

HIND 59.- € TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate 2a, Uuemõisa

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2012 või kuni kaupa jätkub!

*Ostes Tamrexi täishinnaga talvejope ja talvepüksid saad kingituseks TASUTA talvesaapad (art 81785) !

TAMREX talvejope

Hirm riigi ees

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7 Suurärimees Oleg Ossinovski: koduomanike maamaks oleks väga vajalik

ktoober 2012. Eesti suurettevõtja räägib, et mida vähem ta riigiga kokku puutub, seda lihtsam on asju ajada. „Tegemist on ainukese kindla garantiiga, sest riigiga suhtlemine tähendab alati mingil määral enda sidumist korruptsiooniga: suhted, raha, hüved. Siit tuleneb väga suur risk sattuda kriminaaluurimiste objektiks. Sa ei pruugi ettevõtjana seda korruptsiooni põhjustada, kuid võid jääda süüdlaseks.” Karm osutamine riigi poole. Too suurärimees nõuab – just, nõuab – ka oma ettevõtete juhatajatelt, et nood teeksid igapäevases tegevuses võimalikult vähe riigiga tegemist. Püüab riigi või riigifirmade tellimustega mitte jännata, sest äkki tõuseb sellest jama. „Kuna teatud juhtudel meie riigis ei selgu õigusmõistmine mitte Liivalaia tänavas, vaid Toompuiesteel,” seletab too ettevõtlik mees. Täpsustame, et Liivalaias on kohtumaja, Toompuiesteel aga kapo peakorter. Ärimees jätkab: „Korruptsioon, raha, mõju, suhted, poliitika. Ametnikul on praktiliselt piiramatud võimalused takistuste seadmiseks…” Keerake lehekülge ja lugege täpsemalt tolle ärimehe mõtteid riigist, poliitikast, nii mõnestki asjast veel. Eks on teisedki firmaomanikud ja juristid varem tõsimeeli tunnistanud, et võtavad tähtsamate nõupidamiste ajaks telefonid taskust välja ja poetavad igaks juhuks teise tuppa. Mõni võtab akugi tagant ära. Äkki kuulavad veel pealt. Äkki väänavad veel ära. Mitte millegi eest. Igatahes kummalised lood. Hirmud. Oktoobris 2012. Eestis. 1 Andres Eilart

Ann-Marii Nergi kinnisvarast •• LK 16–17 Kas Tallinna vaadet risustavad tondilossid ärkavad uuele elule? Hans lõugas telefonidest •• LK 8 Kuidas mõni telefonitootja oskab teenida ja teine mitte Raivo Murde elektriautodest •• LK 20–21 Tagasilöök: elektriautod ei vasta tarbijate ootustele Aet Süvari jalgpallist •• LK 22–23 Araabia ja Vene rahamehed ehitavad üles superklubisid

Andres Eilart Ärilehe vastutav toimetaja Väljaandja: AS eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

2 10. oktoober 2012

Kadri paas tuhastamisest •• LK 12–13 Tundlik äri: kuidas krematooriumid end majandavad piret potisepp lennufirmadest •• LK 18–19 Euroopa odavlennuﬁrmad toimetavad tublis kasumis

elisa.ee

Ärikliendile

Elisa MiNT 50% soodsam! Võta Elisa MiNT koos netipulga või tahvelarvutiga ja surfad terve aasta poole odavamalt!

Liitudes MiNT pakettidega Business Standard, Business Premium.

Vaata lisaks elisa.ee või helista 6 600 620

Oleg

Ossinovski: hoidke oma raha Venemaa Sberbankis Riigi rikkamaid mehi ja tunnustatumaid ettevõtjaid oleg ossinovski pööraks eesti elus paljud asjad hoopis teisele küljele.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

audteeäris rahvusvaheliselt üliedukalt tegutseva Skinest Grupi omanik tõstaks kohe ja hoogsalt koduomanike maamaksu, mida ta peab õiglaseks koormiseks rikastele, ja vähendaks kolmandiku võrra sotsiaalmaksu, mida peab ettevõtluse hukutajaks. Ossinovski ideed lõhnavad dollarite ja parempoolsuse järele. Sellest hoolimata loodab sageli ennast kompromissitult väljendav ärimees, et tema lausa ameerikaliku maailmavaate viib ellu poeg – üllatuslikult vasakpoolne ja sotsiaaldemokraadina riigikogusse valitud Jevgeni Ossinovski. •• Kas teil on säilinud vähemalt lootus, et teie nooremast pojast saab raudteelane? See küsimus tekitab nüüd küll segadust. Lootust muidugi on. •• Kuidas suhtub teie enda isa, kes on tunnustatud raudteeteadlane, poja edusse talle nii olulises valdkonnas? Minu isa on teadlaste ringkondades väga tuntud, kuid see ei pruugi olla niimoodi nende inimeste seas, kes raudteed iga päev 4 10. oktoober 2012

juhivad. Raudteede ja seadmete konstrueerimine ja nende ekspluateerimine on natuke erinevad valdkonnad. •• Juhuslikult te igatahes raudteeärisse ei sattunud. Kas isa ütles, et poeg... Ei-ei. Niimoodi ta ei öelnud, et mine raudteele. Tahtsin esmalt astuda merekooli, aga kui seal asjad ei sobinud, siis sain aru, et ainuke võimalus on Leningradi raudteeinseneride instituut. •• Alustasite raudteetööd Tapa remondidepoos, kuid praegu on teie portfellis Eestis, lätis, leedus, poolas, Ukrainas, Rootsis, Gruusias, Venemaal tegutsevad ettevõtted. Äsja asutasin Soomes ettevõtte Skinest Finland, esimesed lepingud klientidega on juba sõlmitud. •• Kuidas teil selline rahvusvaheline haare õnnestub? Äri ja põhimõtted on riikides, kus tegutseme, sarnased. Tehniliselt on asjad väga lähedased või identsed. Meie oskusteave lihtsalt sobib kõikjale väga hästi. Äritegemises on teatud rahvuslikud nüansid, kuid muidu on kõik sarnane. •• Kui meenutada seda väga piinlikku lugu, kui Eesti Raudteelt tuli teile kartellikuriteo süüdistus, siis kas sellele vahejuhtumile saab nüüd ajaliselt distantsilt tagasi vaadata? Siin avaldus inetu konkurentsivõitlus, mida konkurent kasutas, et meid turult välja tõrjuda. Kuid tulemuseks sai ta hoopis vastupidise asjade käigu. Ühiskond ja

partnerid said asjast aru ning minu enda ja minu ettevõtte Spacecomi maine tõusis selle skandaali tagajärjel märkimisväärselt. Kui konkurendi vastu abi saamiseks pöördutakse juba kaitsepolitsei poole, siis järelikult on tegemist väga tõsise tegijaga. •• Ka s o l e te pärast seda, kui Eesti Raudtee seadis teile läbirääkimisteruumis salajase jälgimisseadmega lõksu, loonud mingi oma teenistuse, kes teie kohtumispaigad enne üle kontrollib? Sellisest paranoiast lähtumisel ja pideval kahtlustamisel pole mingit mõtet, sest selliste rünnakute vastu ei ole tegelikus elus mingit kaitset. Kaitsepolitsei poolt Eesti Raudtees salvestatud vestlus ei sisaldanud mitte midagi, tegemist oli tavalise ärikõnelusega. Kuna aga teatud juhtudel meie riigis ei selgu õigusmõistmine mitte Liivalaia tänavas (kohtumajas – toim), vaid Toompuiesteel (kaitsepolitsei peamaja – toim), siis polnud mul ka võimalik ennast tõhusalt kaitsta. •• Kuidas te siiski ennast selliste rünnakute vastu kindlustate?

Nõuan oma ettevõtete juhtidelt, et nad teeksid oma igapäevases tegevuses riigiga võimalikult vähe tegemist. Püüame pidevalt vähendada riigipoolseid tellimusi ja riigiga seotud äriühingute tellimusi. Mul on isegi äripartnereid, kes lausa keelavad oma firmadel riigiettevõtetega lepingulistesse suhetesse astuda. Tegemist on ainukese kindla garantiiga, sest riigiga suhtlemine tähendab alati mingil määral enda korruptsiooniga sidumist: suhted, raha, hüved. Siit tuleneb väga suur risk sattuda kriminaaluurimiste objektiks. Sa ei pruugi ettevõtjana seda korruptsiooni põhjustada, kuid võid jääda süüdlaseks. •• Kas mingi kokkupuude riigiga seotud äridega siiski jääb? Mul on Eestis riigiga kokkupuude eelkõige Skinest Energia tuulepargi näol. See kogemus on olnud äärmiselt negatiivne, sest teatud põhjusel ei maksta meile, erinevalt teistest tuuleparkidest,

: Vallo Fotod er Kruus

riigi toetusi. Seetõttu oleme pidevas kahjumis. Kõik tuulepargid said näiteks CO2 kvoote, isegi need, mida alles projekteeriti, kuid mitte meie. Meile on korduvalt pakutud, et meie probleemid on lihtsalt ja kiirelt lahendatavad. Kuid ma ütlesin, et ei lähe mingitele kahtlastele kokkulepetele. Kohus on küll juba kindlaks teinud, et meid jäeti kvootidest ilma ebaseaduslikult. •• Kas kavatsete osaleda Eesti Raudteest eraldatud kaubaveoettevõtte EVR Cargo erastamisel? Kindlasti kavatsen osaleda. Kuid selle võidu nimel ma oma südametunnistusega mingeid kompromisse teha ei kavatse. •• EVR Cargos leidub palju sellist rauda, millesse suhtute väga kriitiliselt: Ameerika vedurid, Hiina vedurid. Millisena näete selle ettevõtte tulevikku? Tõsi on, et Hiina vedurite saabumine võib viia EVR Cargo pankrotti. Ettevõte peab hakkama maksma kõrget liisingutasu, teeninduskulusid, samal ajal, kui nad manööverteenuse pealt raha teenima ei hakka. Sissetuleku reale kirjutame seega nulli, väljaminekud on aga suured. Seoses Hiina vedurite ostuga kaaluvad kaubavedajad EVR Cargo alt konkureerivasse firmasse üleminekut. Räägitakse, et mõned terminalid mõtlevad läbirääkimistest ERS-iga, sest EVR Cargo Hiina vedurid ajavad teenuse hinna üles, mis toob kahju ka terminalidele. Kui EVR Cargo läheb pankrotti, siis tuleb kõne alla vaid ettevõtte varade ostmine. •• Kas siit võib järeldada, et see EVR Cargo vagunipark, mis sõidab Venemaa avarustes, on kasulikum äri kui veoteenused Eestis? Ei, teenib nii vagunipark kui ka raudteeveod. •• K a s H i i n a manöövrivedurite asemel oleks tulnud osta Ukraina või Vene omasid? Mitte ühtegi vedurit polnuks vaja osta. See äri üritatakse alati ettevõttest välja, kliendile anda. Vopak E.O.S. tegelegu manöövritöödega ise, samuti Sillamäe sadam. Manöövritega ei teeni kasumit, samal ajal on see väga mahukas töö. Sellepärast püütakse manööverdamistöödel hoida vanu ja odavaid vedureid. Osta nüüd seitsme juba olemasoleva manöövriveduri asemele veel 16 uut vedurit, siis pole siin midagi rääkida. Kuid siin pole midagi imestada, sest riigifirmadelt võib oodata kõike, aga mitte efektiivset äriajamist. •• Kas neil Ameerika veduritel ikka on perspektiivi ja võimalust näiteks Venemaa raudteedele pääseda? Esiteks on need vedurid siin reaalselt olemas. Teiseks on Eesti infrastruktuur nende vedurite järgi

7 mõtet Oleg Ossinovski oKtooBeR 2012

Nõuan oma ettevõtete juhtidelt, et nad teeksid oma igapäevases tegevuses riigiga võimalikult vähe tegemist. Riigiga suhtlemi ne tähendab alati mingil määral enda korruptsiooniga sidumist: suhted, raha, hüved. Nii kui hak kab dotatsioonidega seotud äri, tulevad mängu hoopis teised reeglid kui turumajanduses.

Mina isiklikult ei pea portfelliin vesteeringuid äriks. See pole huvitav, ma ei jälgi neid, ma ei rõõmusta, kui need tõusevad, ega kurvasta, kui langevad. Normaal sel ärimehel, kui sa pole just män gur või selle ala inimene, ei mak saks aktsiatesse investeerida.

Pange oma raha Moskvas Vene maa Sberbanki deposiidi peale, mis tagab teile viieprotsendilise tootluse. Tegemist on Euroopa suurima pangaga ja saate igal öösel rahulikult magada.

Eestis tegeleb kaks erakonda muudkui populistliku valijatele meeldimisega. Esiteks kaotas IRL eramajade maamaksu, kuid Keskerakond jõudis neist popu lismis ette. Nüüd teeb Tallinn ta suta ühistranspordi. Tõenäoliselt võib nüüd IRLilt varsti oodata tasuta elektrirongipileteid.

Meie kohtud on majandusasjades väga nõrgad. Ei ole loogiline, et kohtunik, kes hommikul mõistab õigust grupiviisilise vägistamise juhtumis, arutleb õhtul maksu dest kõrvale hoidmise üle. Selle pärast vajab Eesti eraldiseisvat majanduskohut.

Maamaks on kõige õiglasem ja riigile väga vajalik maks. Maa maksu kogutakse alati, sõltuma ta sellest, kas on majandustõus või langus. Kui eelarve põhineb tööjõu ja tarbimismaksudel, siis kriisi ajal laekub raha vähem ning pole ka politseinikele ja õpetaja tele midagi maksta.

Minu arvates ei peaks maksu maksjad parteisid üldse rahas tama. Poliitikud otsigu ise raha, kui suudavad seda leida. Las tegutsevad, ja kui ei suuda, siis maksku oma palgast.

www.wuerth.ee ümber ehitatud. Praeguse seisuga on need vedurid majanduslikus mõttes õigemad, kui et hakata ostma uusi. Need probleemid, mis olid Ameerika vedurite ostmisel, on tänaseks lahendatud ja neid tuleb ekspluateerida, kuni oma ressursi ärateenimiseni järgmise 20 aasta jooksul. Tehnilistel põhjustel ei pääse need vedurid aga mingil juhul Venemaa teedele. •• ERS katsetas hiljuti uut General Electricu vedurit, mida praegu toodetakse Kasahstanis. Kas sellel veduril on mingit väljavaadet? Tegemist on ebamõistlikult kalli tootega. Üks sektsioon maksab viis miljonit dollarit. Selleks

KREEKAST Eesti ei peaks olema samas rahaliidus Kreekaga, kus kogutakse vähe makse. et rong liikuma panna, on vaja kahte sektsiooni. Võrreldes praeguste veduritega, mis maksavad kaks miljonit dollarit, ei ole neil mingit mõtet. •• Nii et välismaa vedurid ei saa Venemaa 1520-laiusega raudteepolügoonil mitte kunagi konkurentsivõimelisteks? Kunagi kindlasti saavad. Aga nii kaua, kuni veduriturul on kasutatud tehnika, on uuel tehnikal hinnas väga raske konkureerida. •• Kas olukord, kus vanad vedurid on uutest äriliselt mõistlikumad, hoiab teie äri järgmise paarikümne aasta jooksul kindlalt vee peal? Remondi ja teeninduse äri on igavene. See äri on väherentaabel, ei õitse eriti. Sõiduautodega võib minna teisiti, sest neid valmistatakse suurtes kogustes ja odava hinna eest. Rasketehnikat toodetakse suhteliselt vähe, see maksab palju ja seda remonditakse ja moderniseeritakse peaaegu lõputult. Siia alla kuuluvad nii laevad kui ka vedurid. Saksamaal Deutsche Bahnil sõidab siiani väga edukalt üle kahesaja Nõukogude Liidus 1970-ndate algul ehitatud veduri ja meie ostsime hiljuti mitu neist. Uute veduritega võrreldes on väikesed erinevused, kuid kahjuks pole kütusekulus ja veojõus midagi revolutsioonilist juhtunud.

•• Mis ettevõte või tegevussuund

toob teile raudteeäris suurimat tulu? Kogu minu raudteeäri on koondatud Skinest Raili alla. Kõik suunad töötavad hästi: vagunite ja vedurite remont, tootmine ja rentimine, raudteede remont ja ehitus. Kogu loogika seisneb selles, et eri tegevusalad täiendavad üksteist. Klient ei pea pead murdma, sest tal on võimalik saada meilt täisteenus. •• Kuivõrd mõjutas konﬂikt kaitsepolitsei ja Eesti Raudteega teid välisturule liikuma? Mitte kuidagi ei mõjutanud. Eesti turg on lihtsalt nii väike. Gruusia raudtee ostab igal aastal 400 vagunit, Läti Raudtee 600, Leedu Raudtee 700, Eesti Raudtee aga kõigest 40 uut vagunit. Eesti Raudtee ei investeeri juba ammu veeremisse, mis aga võib nüüd, pärast EVR Cargo eraldumist, muutuda. •• Miks te ei arenda oma ettevõtet perefirmana? Mis mõttes? •• Kui praegust asjade käiku jälgida, võib teie vanemast pojast saada Eesti Vabariigi esimene vene nimega president… Las enne saab temast peaminister. •• Kas sõbrad, tuttavad ja äripartnerid pole teinud ettepanekuid, et müüksite oma äri maha? Selliseid ettepanekuid tehakse. Aga seni ei näe ma põhjust. Skinest teenib igal aastal üle 20 miljoni euro kasumit, mis näitab, et sellel ettevõttel on veel ruumi kaugele areneda. Kasum suureneb igal aastal. •• See toob samuti kaasa geograafilise ekspansiooni? Nii see on. Soome laienemine on osa sellest. Alustasime Soomes vagunite rentimisega, edasi liigume teede ehitamise ja remondi ning veduritega. Võitsime pakkumise puitliipritele. Praegu alustasime väikese kontoriga. •• Kas see tähendab, et Eestis töömaht väheneb ja saab liikuda Soome? Töömaht Eestis oluliselt ei vähene. Siin on raudteede ehitamisega asi väga hästi, sest erafirmad tellivad aktiivselt. Riigifirmadega on teine lugu, sest nende tegutsemisloogika pole lihtsale inimesele alati just kuigi arusaadav. Partnerina meeldib mulle väga Sillamäe 10. oktoober 2012 5

sadam, kuhu rajatakse nii terminale kui ka raudteejaama. Müts maha Tiit Vähi ees, kes rajas tühjale kohale ühe Eesti parima ettevõtte – Sillamäe sadama. •• 1520-polügoonil töötavad inimesed on nagu vennaskond, kus üksteist toetatakse. Kas teeksite Eesti Raudtee endisele peadirektorile Kaido Simmermannile ettepaneku enda juurde tööle asuda? Ma usun, et Kaido leiab endale palju huvitavama töö, kui on pakkuda Skinest Grupil. •• Milliseks peate teiste oma kontserni kuuluvate ärisuundade väljavaateid? Kinnisvara, autode müük, energeetika ja finantsteenused on ette võetud pigem riskide maandamiseks. Minu tugevus ilmneb siiski just raudteega seotud äris. •• Skinest Energiat ja tuuleparke võib pidada omalaadseks moeäriks… Me poleks pidanud oma nina sinna toppima. Nii kui hakkab dotatsioonidega seotud äri, tulevad mängu hoopis teised reeglid kui turumajanduses. Siit algab mäng valitsuse ja ametnikega. Mina eeldasin tuuleenergiasse investeerides, et Eesti seadused toimivad kõigile ühtemoodi. Selgus, et nii pole: müüme juba neli aastat elektrienergiat, ilma et saaksime dotatsiooni. •• Milles peitub saladus? Kas kellelegi oleks vaja midagi anda? Korruptsioon ei tähenda üksnes raha. Siin on mängus veel mõju, suhted ja poliitika ning ametnikul on praktiliselt piiramatud võimalused takistusi seada... •• Minule tundute olevat meeldiv inimene ja mina selle kriteeriumi järgi küll teie äri takistama ei hakkaks. Mulle on pakutud Skinest Energia dotatsiooniprobleemide ja CO2 kvootide saamise probleemile lahendust. Kuid ma saan endale lubada, et ma ei lähe konflikti seaduse ja südametunnistusega. •• Kuidas tuulepargiäri ilma dotatsioonideta välja tuleb? Ega ei tulegi. Ainult kahjum, mida pean ise kinni maksma. Elering väidab, et meie tuulepark ei vasta võrgu tehnilistele nõuetele. Kuid seejuures müüme me juba neljandat aastat võrguettevõttele ilma mingite tehniliste probleemideta elektrienergiat. •• Narva elektrijaamad pole samuti minu teada oma tegevust võrgu tehniliste nõuetega vastavusse viinud, ometi said dotatsiooni. No näete, kuidas need asjad käivad. Kõik olemasolevad tuulepargid ja üks tuulepark, mida alles projekteeritakse, on juba saanud CO2 toetust. Meie oleme ainsad, kes ei ole seda saanud. •• Nii et Skinest Energia müük seisab päevakorras? Kaasaktsionärid küsivad sageli, et mis siis edasi saab. Kas ikka töötan õigesti, kui juba mitmendat aastat teenime kahjumit? Doteeritava äriga peavad tegelema ikkagi inimesed, kelle mentaliteet võimaldab saada ametnikelt nõutavaid lahendusi. •• Kuidas on võimalik, et astusite nii võimsalt Usbekistani ärisse? Kas see on kuidagi seotud asjaoluga, et olete sündinud Kesk-Aasias, sealsamas kõrval Kasahstanis? 6 10. oktoober 2012

Ehitame Usbekistanis vaguni alusvankrite valamise tehast. Minu sünnipäral pole siin rolli. Oleme juba aastaid olnud valutööstuses väga edukad. Minu Läti ettevõte on Balti riikide tugevaim malmivalufirma: suur maht ja väga kõrge kvaliteet. Samuti oleme tugevad vagunite ehitamises ja ekspluateerimises. Usbekistan on meile ajalooliselt suur partner, kuhu tarnime varuosi ja kus remondime veduriparki. Osalesime konkursil koos Saksamaa partneriga. Konkurss oli tihe, sest osalesid odavate pakkumiste poolest tuntud hiinlased, üks konkureeriv Saksa ettevõte ja itaallased. Ehitame uue tehase nn võtmed-kätte-põhimõttel, siis paneme oma asjad kokku ja lahkume. •• Viimastel aastatel on teie sünnimaast Kasahstanist saanud Eesti ettevõtjatele ja poliitikutele kuum sihtkoht. Olen töötanud Kasahstanis väga kaua ja väga suurte mahtudega. Meie vagunid on seal 2002. aastast alates. Eesti–Kasahstani kaubavahetusbilansis on minu ettevõtted kindlasti esimese kümne seas. Tegemist on omanäolise turuga, mis iseloomustab kõiki idaturgusid, kuid see on äritegemiseks väga hea koht. Absoluutselt iga Eesti tööstuse või põllumajanduse valdkonna ettevõte võiks Kasahstanis edukalt töötada. Raske oleks tegutseda turul, kus sinust ollakse tehnoloogiliselt peajagu üle või mis on suletud. Kasahstan pole kumbagi – meile tehnoloogiliselt jõukohane avatud riik. •• Kas teil on Almatõst lapsepõlvemälestusi? Tulin sealt ära lapsena, kuid mälestused on head. Nüüd käin Almatõs nii sageli, justkui polekski vahepeal ära olnud – kolm-neli korda aastas. Tegemist on väga eripalgelise ja südamliku atmosfääriga linnaga. •• Teie poeg Jevgeni Ossinovski on teinud endale huvitava investeerimisportfelli, mida on internetist riigikogu liikmete majandushuvide alt kerge leida. Tallinna Vesi, Bulgaaria kinnisvara, Elcoteq… Kas teie andsite talle soovitusi? Kuidas tema portfelli hindate? Muidugi soovitasin, kuid peamiselt otsustas ta ise. Ma küll püüan talle soovitusi jagada, kuid ta ei võta mind alati kuulda. Mina isiklikult ei pea portfelliinvesteeringuid äriks. See pole huvitav, ma ei jälgi neid, ma ei rõõmusta, kui need tõusevad, ega kurvasta, kui langevad. Mulle näib, et reaalse äriga tegelemine pakub palju rohkem intellektuaalset naudingut. Portfelliinvesteeringus sõltud fondijuhtidest, turust ja miljonist muust asjaolust, mida sa ei suuda mõjutada. Normaalsel ärimehel, kui sa pole just mängur või selle ala inimene, ei maksaks aktsiatesse investeerida. •• Kas tavainimene, kes äris ei osale, peaks siis fondidest eemale hoidma? Mida tema peaks tegema? Pange oma raha Moskvas Venemaa Sberbanki deposiidi peale, mis tagab teile viieprotsendilise tootluse. Tegemist on Euroopa suurima pangaga ja saate igal öösel rahulikult magada.

Siin ei ole vaja midagi leiutama hakatagi: võimalus, et Sberbankiga juhtub midagi sellist, mis kahjustaks hoiustajaid, on sisuliselt olematu. Isegi maailmapanganduse kokkuvarisemise korral pole seda karta. Sõitke rongiga Peterburi, avage seal Sberbankis arve ja elage rahus. Kui hakkate aktsiatega mängima, siis ei maksa kurvastada, kui nende väärtus langeb.

Dotatsioonidest Nii kui hakkab dotatsioonidega seotud äri, tulevad mängu hoopis teised reeglid. •• Kuidas ikkagi läheb nõnda, et

nii hea majanduskasvu ja kindla pangaga riigist –Venemaalt – tahab raha kogu aeg emigreeruda? Kuulge, siin on tegemist erinevate suurusjärkudega. Kui tahaksite Sberbanki panna miljardi, siis oleks samuti järelemõtlemise koht. Kui jutt käib normaalsest inimesest, kes tahab paigutada 100 000, siis pole mingit riski. •• Kas tunnete ennast nn venekeelsena või Eesti ärimehena? Miks peaks neid vastandama? Räägin vene keelt, aga olen Eesti ärimees ja väga suur oma maa patrioot. Samal ajal erineb minu

arusaam mitmes küsimuses võimu omast. Võib-olla sellepärast ei antagi mulle dotatsiooni ja CO2 kvooti. •• Mida muudaksite ennekõike? Välispoliitikas tuleks eeskätt lõpetada idanaabri peale haukumine, sest nende sisepoliitikat me kuidagi mõjutada ei saa ja lõppkokkuvõttes jääme niikuinii rumalas võitluses kaotajaks. Sisepoliitikas tuleks tõsisemalt tegeleda integratsiooniga, sest olukord, kus meil on tänaseks kujunenud kaks kogukonda, kes omavahel peaaegu ei lävi, ei ole normaalne. Majanduses ja maksupoliitikas tuleks lõpetada populistlik loosunglikkus. Eestis tegeleb kaks erakonda muudkui populistliku valijatele meeldimisega. Esiteks kaotas IRL eramajade maamaksu, kuid Keskerakond jõudis neist populismis ette. Nüüd teeb Tallinn tasuta ühistranspordi. Tõenäoliselt võib nüüd IRL-ilt varsti oodata tasuta elektrirongipileteid. Pealegi on meie kohtud majandusasjades väga nõrgad. Ei ole loogiline, et kohtunik, kes hommikul mõistab õigust grupiviisilise vägistamise juhtumis, arutleb õhtul maksudest kõrvale hoidmise üle. Sellepärast vajab Eesti eraldiseisvat majanduskohut, kes tegeleks hommikust õhtuni majandusvaidlustega.

•• Maamaksu ju enam tagasi pöö-

rata ei saa, sest sellega on nüüd seotud inimeste väga suured ootused. Mis koalitsioon seda teeks? Seda ma räägingi. Tehti rumalus ja tagasiteed ei ole. Seejuures on maamaks kõige õiglasem ja riigile väga vajalik maks. Maamaksu kogutakse alati, sõltumata sellest, kas on majandustõus või -langus. Kui eelarve põhineb tööjõuja tarbimismaksudel, siis kriisi ajal laekub raha vähem ning pole ka politseinikele ja õpetajatele midagi maksta. Politseinike palga kriisi ajal kärpimine on täielik idiootsus, sest need ametnikud ei tohi mingil moel kriisidest sõltuda. Õiglusest rääkides: niimoodi vabastatakse maamaksust samamoodi see inimene, kes elab väikeses korteris, kui ka see, kellel on lossi ümber kaks hektarit maad. Kas see on õiglane? Rikaste maamaksust vabastamine lükkab nüüd maamaksukoormuse ettevõtetele, sest kohalikul omavalitsusel on ikkagi vaja koole ülal pidada. •• Kas usute, et teie poliitikust poeg Jevgeni suudab need asjad loogilistele radadele tõsta? Ma loodan seda väga. Jevgeni on väga tark poiss, pragmaatiline ja saab aru, kuidas see kõik toimib. Kuid ta on meeskonnamängija ja palju sõltub erakonnasisesest

www.tulikapremium.ee

arengust. Parteid esinevad meil samuti alati mingites koalitsioonides, mis muudab otsustamise keerulisemaks. •• Teie vaated on parempoolsed. Miks liitus teie poeg sotsidega ja mitte mõne teise erakonnaga, mis on palju parempoolsemad? Naljatades võib tsiteerida Winston Churchilli, kes on öelnud, et kui oled noor ega ole vasakpoolne, siis pole sul südant, aga kui sa oled vana ega ole parempoolne, siis pole sul mõistust. Märksa tõsisemalt – vaadates tasuta ühistranspordi ideed ja maamaksuvabastust –, siis nii Keskerakond kui ka IRL lähevad sotsidest suure kaarega vasakult mööda. •• Millal suudavad sotsiaaldemokraadid teie arvates valitsuse moodustada? Ma loodan, et nad moodustavad järgmise valitsuse. •• Kas teie pojast võib saada järgmise valitsuse peaminister? Loomulikult mitte. See pole tõsiseltvõetav. •• Keskerakond on tubli, sest edutab andekaid noori venelasi poliitikasse. Teie poeg paistab millegipärast nende inimeste taustal rohkem silma. Miks? Jevgenil on ühena vähestest Eestis poliitikavaldkonna eriharidus. Ta on selleks eraldi välja õpetatud.

•• Kas olite rahul, et teie poeg

valis äri asemel filosoofia? See oli tema valik. Raudteelasena tundus see valik mulle küllalt omapärane, aga olen seda meelt, et lapsed peavad lõpuks ikkagi ise otsustama, mida õppida ja mis ametis töötada. Jevgeni on väga rahul, tal on väga palju ideesid, töötab 24 tundi ööpäevas. •• Kas praegune parteide rahastamise süsteem tundub arukas? Mulle ei meeldi, kuidas parteid riigieelarvest raha saavad. Täielik jama on kord, et riigi toetus sõltub kohtade arvust parlamendis. Kui oled väike partei, siis polegi võimalust parlamenti pääseda, sest sul lihtsalt pole raha kampaania läbiviimiseks. Suurtele parlamendiparteidele on aga kõik iseenesest tagatud. Minu arvates ei peaks maksumaksjad parteisid üldse rahastama. Poliitikud otsigu ise raha, kui suudavad seda leida. Las tegutsevad ja kui ei suuda, siis maksku omast palgast. Käigu kruusiga mööda linna ringi ja küsigu annetusi. Nüüd aga maksavad parteide tegevuse omast taskust kinni ka need maksumaksjad, kes nende vaateid ja tegevust üleüldse ei toeta. •• Kas sellise süsteemi oht pole võimalus, et tekivad näiteks nn ühe õlletehase seadused?

Igal õlletehasel on konkurent, kes lobib oma seadust. See asi ei saa ülekäte minna, sest näiteks alaealistele õllejoomist lubavat seadust niikuinii ei tule. Kui nüüd mõni äriühing mõne kasuliku seaduse vastuvõtmist tagant lükkab, siis sellest tuleb ühiskonnale ainult kasu. Neid seadusi, mis oleks vaja kiiresti vastu võtta, aga mis poliitikute huvipuuduse tõttu seisa-

poliitikast Kahjulik ja ohtlik on, kui parteid väidavad, et nad ei saa midagi ette võtta. vad, on niigi väga palju. Ettevõtlust puudutavates nüanssides on ettevõtjad niikuinii palju kompetentsemad kui poliitikud. Ametlik ja läbipaistev lobi on ühiskonnale kasulik. Kahjulik ja ohtlik on see, kui parteid väidavad, et nad ei saa midagi ette ja vastu võtta. Samas aga ikkagi võetakse seadusi vastu kellegi huvides. •• Kuidas suhtute parteide toetamisse välismaalt pärit rahaga? Ma ei usu, et on olemas välismaiseid metseene, kes annaksid Eesti parteidele raha niisama. Sellepärast tuleks seda vaadelda kui välismaalaste sekkumist Eesti sise-

poliitikasse, mida pean äärmiselt taunitavaks. Samal ajal kui mina toetan mõnda Eesti erakonda näiteks Gruusiast teenitud rahaga, siis on olukord hoopis teine, sest toetajaks olen ikkagi mina, mitte mõni Gruusia huvirühm. •• Kuidas kavatsete oma äri laiendada? Investeerisime tänavu Spacecomi, Spacecom Transi, Skinest Railiga juba ligi sada miljonit eurot. Peamiselt vagunitesse. Seda on palju. Usun, et oleme tänavu Eestis ühed suuremad investeerijad. •• Milliseks kujuneb euro tulevik? Suhtun euro tulevikku skeptiliselt. Seni kui euroala liikmesriikide fiskaalpoliitikat ei ühtlustata, pole sellel valuutal tulevikku. Eesti ei peaks olema samas rahaliidus Kreekaga, kus makse kogutakse väga vähe. •• Kas Eestil oleks mõistlik euroalast väljuda? Ei. Rahaliidust tuleks välja arvata need riigid, kelle riigivõlg on suurem kui näiteks 70 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Sellist võlakoormat ei suuda nad mitte kunagi tasuda ja nende eelarve jääb alati defitsiitseks. Sellist varianti, et Kreeka oma probleemidest kunagi vabaneb, pole juba praegu. •• Miks sakslased Kreekast tugevasti kinni hoiavad? Nii sakslased kui ka meie ise aitame hädas olevaid maid, kusjuures need hädalised ainult kiruvad meid, süüdistades siseasjadesse sekkumises. Väga huvitav on vaadata, kuidas reageerib saksa ja ka meie rahvas nendele probleemidele valimistel hääletades. •• Nii et euroala ümber keeb poliitiline ja majanduslik kaos? Praegu on väga viimane aeg hakata midagi tegema. Raha juurdetrükkimine, et tulekahju kustutada, pole lahendus. •• Tavalisele inimesele, kes ei tee suurt äri, sain ma teilt kaks soovitust: madratsid tuleb täita dollaritega ja ülejäänud raha oleks mõistlik konverteerida Sberbanki deposiithoiusele rubladeks. Te saite valesti aru. Rubladest pole ma mitte sõnagi rääkinud. Sberbankis on targem hoida dollareid. Vene populism on veelgi võimsam kui Eesti oma, mistõttu ei saa rubla devalveerimist kind-

lasti välistada. Venemaal tõstetakse pidavalt palkasid, efektiivsust seejuures ei kasvatata, sõjalisi kulutusi kogu aeg suurendatakse. Hoidke raha eurodes või dollarites Sberbankis. Tavalisel inimesel ei tasu oma raha nüüd küll vahetama tõtata. Need riskid puudutavad siiski ennekõike vaid ettevõtteid, kes sõlmivad pikaajalisi lepinguid. Neil soovitaksin lepingud sõlmida dollarites. •• Milles need Venemaa hädad siis peituvad, kui nafta kogu aeg kallineb ja Venemaa majanduse kasvunäitajad on väga head? Venemaa makromajanduse näitajad on tõepoolest suurepärased. Kuid samal ajal on riigieelarve kuluprotsendid uskumatult suured. Sellepärast on paljudele kasulik, et rubla oleks odav. Venelased ise elavad nõrga rubla kuidagi üle, sest importkaubad muutuvad kallimaks, nende asemele tulevad kodumaised tooted. Mais maksis dollar 29 rubla, praegu 31. Eksportijatele sobib see väga hästi. •• Milline on Eesti ja Venemaa suhete tulevik olukorras, kus Eesti pole idanaabri jaoks just mitte kõige tähtsam partner ja piiril kipub kaubavahetus järjekordadesse hanguma? Iseenesest ei hakka midagi juhtuma ja olukorra muutmiseks tuleb teha suuri pingutusi. Meie peame hakkama tegema esimesi samme, sest oleme Venemaale vähem tähtsad kui Venemaa meie jaoks. •• Eesti valitsuse arenguprogrammides on koostöö Venemaaga silmatorkavalt olulisel kohal, kuid poliitikud kipuvad samal ajal idanaabrit hurjutama. Kuidas sellest vastuolust üle saada? Poliitikute avaldused on mõeldud valijaskonnale, et näidata, kui kartmatud ja sõltumatud nad on. Mõnele poliitikule näib, et tema sõnumit kuuleb vaid rahvuslikult häälestatud vanataat kusagil metsakülas, aga internetiajastul see sõnum levib ja võimendub väga kiiresti üle kogu maailma. Minu arvates ei tohi poliitik teha mitte ühtegi tegu, mis toob riigile kahju. Kui poliitiku sõnavõtu tagajärjel väheneb kaubavoog kas või ühe rongi võrra või venelased ostavad ühe paki Eesti võid vähem, siis ta peaks tagasi astuma. 1 10. oktoober 2012 7

120 90 60

Suur müük ei too suurt kasumit

Nokia on küll endiselt mobiilitööstuse suurim tootja ja müüb palju rohkem seadmeid kui Apple. Kuid kasumi teenimises möödus Apple Soome tootjast juba 2008, vaid aasta pärast oma legendaarse iPhone’i turule toomist.

müüdud ühikud MILJONIT ÜHIKUT kasum MILJARDIT DOLLARIT

3 0

0 2007

2012 2007

2012

2007

2012

2007

2012 2007

2012

2007

2012 2007

2012

-3

-30 Allikas: Asymco, graafika: Sten Kivissaar

Mobiiliajastul võidab väike Taavet suure Koljati Need taskus kaasas kantavad seadmed, mida nimetatakse üsnagi iganenult veel mobiiltelefonideks, on tänapäeval tehnoloogiaäris kõige tähtsamad.

Hans Lõugas hans.lougas@epl.ee

eda kinnitavad kasvõi selle aasta sümboolsed tähtpäevad aktsiaturult. 20. augustil jõudis Apple’i turuväärtus 623 miljardi dollarini ja lõi sellega Microsofti kõigi aegade rekordi aastast 1999. Äsja oktoobris põrutas aga Microsofti praegusest turuväärtusest mööda Google. Need on märgid PC-järgsest ajastust, sest nii Google kui ka Apple panustavad tugevalt mobiilidele. Mobiiltelefon on püüdnud personaalarvuteid ajalukku saata kõigest viimase viie aasta jooksul. Kuigi ka enne seda on toodetud ja edukalt müüdud telefoni ja arvuti hübriide, sai alles 2007. aastal iPhone’i tulekuga nutitele8 10. oktoober 2012

fon massitarbe seadmeks. Nimekas mobiilitööstuse analüütik Horace Dediu iseloomustas oktoobri algul Aalto ülikoolis peetud avalikus loengus mobiilitööstuse perioodi 2007–2012 metafooriga „Taaveti ja Koljati võitlus”. Selle kohaselt ei ohusta suurt tegijat või hiiglast mitte tavalised kuklasse hingavad konkurendid – vaid hoopis väike nutikas võitleja, kes kasutab võiduks mingit trikki või nippi. Võib vaielda, kas Apple oli 2007 ettevõttena väike tegija, kuid kahtlemata peeti õunafirma sisenemist mobiiliturule toona vähetähtsaks nähtuseks, mis võib korda minna väiksele grupile pühendunud fännidele. Ent hinnates mobiiliturult teenitud raha (vt graafik), näeme, et Apple pani toonase Koljati üllatavalt kiiresti selili ja Nokia võitleb ellujäämise nimel tänagi. Kahjumis Nokia juht Stephen Elop tegi mullu vastuolulise otsuse: hüljata kõik senised mobiilitarkvara platvormid, kirjutada tehtud töö korstnasse ja asuda sõbrustama Microsoftiga. Ka septembris välja kuulutatud teine laine Nokia Lumia telefone töötab Microsof-

ti Windows Phone’i tarkvaraga. Kuid uute Lumiate väljakuulutamine on pahandanud nii eksperte kui ka inimesi tänavalt. Tavalise tarbija seisukohast näib Lumia uus seeria küll üsna võimas, vähemalt samal tasemel konkurentidega. Kuid nörritaval moel ei kuulutatud septembris toimunud esitlusel välja ei telefonide müügile tuleku aega ega hinda, erinevalt näiteks äsjasest iPhone 5 esitlusest.

Analüütikute tusk Ekspertide jaoks on loogiline, et hind kujuneb koostöös operaatoritega ja Nokia telefonide müügile tuleku aeg sõltub Microsoftist, kel valmib uus tarkvara. Analüütikute tuska esindab aga hästi Tomi Ahonen, endine Nokia tippjuht ja nüüdne hinnatud ekspert oma valdkonnas. Ahonen ei jõua piisavalt rõhutada, kui suur möödalask on kogu Lumia seeria. Esmapilgul on need telefonid muljetavaldavad: suur puutetundlik ekraan, kaks kaamerat, 4G-ühendus jne. Ent veidi järele mõeldes võistlevad Nokia uued telefonid täpselt samas tootekategoorias nagu Apple’i iPho-

ne! „Nokia PEAB oma tooteportfelli mõned qwerty (täisklaviatuuriga – H. L.) telefonid tooma,” rõhutab Ahonen. Tema analüüs näitab, et Nokia hakkab kaotama väga suurt osa potentsiaalseid tarbijaid üle kogu maailma, kes ei soovi osta telefoni, mis on (a) nii kal-

Apple’i aktsiahind ei tunnista gravitatsiooni ja üha tõuseb. lis nagu iPhone; (b) vaid puutetundliku ekraaniga nagu iPhone. Hüljates täisklaviatuuriga telefonid, millel on väga mugav kiiresti trükkida, teeb Nokia suure vea ka värskete uuringutulemuste valguses. Chetan Sharma Consultingu andmetel on maailma kõige populaarsem elektrooniline suhtlusviis just SMS, mida kasutab aktiivselt 5,9 miljardit inimest. Nokia püüdlus tungida iPhone’i tootekategooriasse tundub mõistetav, kui vaadata Apple’i ja Nokia majandusnäita-

jaid. Apple’i turundusjuhi Phil Schilleri sõnul tahab Apple iga uut iPhone’i põlvkonda müüa sama palju, kui palju müüdi eelmiseid põlvkondi kokku, ja see on neil ka seni õnnestunud. Kuid Apple ei müü veel kaugeltki nii palju telefone kui Nokia kokku (sh ka mittenutikad mobiilid). Vahe on aga kasumis: Apple läks teenitud kasumi poolest juba ammu Soome korporatsioonist mööda. iPhone toob sisse meeletult raha ja raha on vaja ka Nokial. Lähitulevikuks võib aga edasi fantaseerida Horace Dediu metafooriga Taavetist ja Koljatist. Pole palju öelda, et Apple’ist on saanud tehnoloogiatööstuses Koljat. Firma aktsiahind ei tunnista gravitatsiooni ja üha tõuseb. Väikseid Taaveteid, kes unistavad suure hiiglase jalust niitmisest, on alati. Viimasel ajal on enim räägitud endiste Nokia töötajate ettevõttest Jolla, kes mitmete investorite toel võttis kasutusse Nokia poolt hüljatud Meego platvormi. Kas järgmisel kuul esitletav telefon Sailfish ka selle maailma tugevatega võistleb, näitab aeg. 1

Tarbijate hinnang seoses väljavaadeteg Väga hea

Hea

Mitte hea

Halb

Ei oska hinnata

46%

43%

33%

35%

11% 13% 26%

25% 29% 36%

38%

54% 13% I KV. 2007

51% 10% III KV. 2007

37% 9% I KV. 2008

Julge hunt leiab tööd! EksprEssJob.EE TööporTaal JuhTidElE Ja spETsialisTidElE

Aeg on suur väärtus! Seepärast on EkspressJobi tööpakkumiste keskkond lihtne, kiire ja mugav. Kandideerimiseks ei pea kontot looma ega eraldi vorme täitma, vaid piisab nupule vajutamisest ja CV lisamisest. Endale sobivaid töökuulutusi saad tellida e-postile ning säilitada oma üleslaetud CV tööpakkujatele tutvumiseks.

10 10. oktoober 2012

29%

4% III KV. 2008

14%

13%

I KV. 2009

III KV. 2009

Sarja „Areeni bestseller” 3. raamat

GYÖRGY DRAGOMÁN VALGE KUNINGAS

„Valge kuningas“ koosneb novellidest, mis illustreerivad tõetruult suureks kasvamise rõõme ja alandusi, moodustades tervikuna paljutahulise ja unustamatu portree elust ängistavas riigis, mis tegelikult võiks olla mis tahes endise Nõukogude Liidu maa. Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

ega tööturul järgneva 12 kuu jooksul 3%

27%

20%

18%

36% 46% 43% 35% 14% I KV. 2010

54%

49% 3%

12% III KV. 2010

47%

48%

16%

31%

I KV. 2011

III KV. 2011

26%

I KV. 2012

30%

Allikas: Nielsen, Graafika: Sten Kivissaar

III KV. 2012

Schiedel on juhtivaid korstnasüsteemide tootjaid Euroopas ja oma ala turuliider. Schiedeli grupp tegutseb 26 riigis, andes tööd ühtekokku 1500 inimesele. Schiedel omakorda kuulub Monieri gruppi.

Seoses muudatustega ettevõtte juhtimisstruktuuris ootab Schiedel oma rahvusvahelise meeskonnaga liituma

ÄRI- ja FINANTSKONTROLLERIT, kelle tööpiirkond on Baltikum ja Ukraina. Kontroller osaleb oma piirkonna riikides eelarve koostamisel, täpsustab koostöös müügiosakonnaga jooksvalt eelarveennustused ning vastutab kontsernile esitatavate finants- ja tegevusaruannete koostamise eest. Lisaks toetab kontroller müügimeeskondade tegevust turu- ja müügitegevuse efektiivsuse analüüsimisega. Igapäevane töökoht asub Tallinnas.

Meeskonda on oodatud kandidaat, kellel on • • • • • • • • • •

kõrgharidus – eelistatavalt rahandus- või majandusalane finantsaruandluse ja/või raamatupidamise kogemus väga head teadmised Excelist, kasuks tuleb SAPi tundmine hea organiseerimisvõime hea suhtlemisoskus partneritega hea pingetaluvus hea analüüsivõime väga hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas vene keele oskus suhtlustasandil algatusvõimet, iseseisvust ja aktiivsust.

Ettevõte pakub tööd rahvusvahelises meeskonnas koos koolitus- ja arenguvõimalustega kontsernis, perspektiivis ka teisel rahvusvahelistel turgudel. Head kandidaati ootab põnev töö ja vääriline tasu.

Baltikumis ja Ukrainas tegutseb Schiedel aastast 2007, Eestis esindab Shiedelit ettevõte Schiedel Moodulkorstnad OÜ.

Kui tunnete, et suudate ettevõtte eesmärke täita ja soovite selle arengule kaasa aidata, ootame Teid kandideerima. Selleks palun saatke oma elulookirjeldus hiljemalt 15. oktoobriks 2012 hindamiskeskusesse Tripod või meiliaadressile maria.veltmann@tripod.ee.

HINDAMISKESKUS TRIPOD www.tripod.ee Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn Tel 618 1570 tripod@tripod.ee

10. oktoober 2012 11

12 10. oktoober 2012

1 074 382

1 179 861

243 541

277 990

191 734

284 040

2008

Matusebüroo Kristin OÜ Käive

Kasum

Omakapital

Dividendid

EURODES

Töötajate arv

2007

17 35 151

80 133

317 026

1 278 752

35 151

272 044

1 298 954

2008

Jõhvi Matusebüroo OÜ Käive

Kasum

Omakapital

Dividendid

EURODES

Töötajate arv

270 258

Vähenevate sissetule kute tingimustes muu tub inimeste ostukäitu mine igas valdkonnas. num võrreldes mõne muu paikkonnaga. „Põletusmatused on populaarsed pigem linnades,” lisab Kristini matusebüroo juhatuse liige Katrin Nielsen. „Põletusmatus on muutunud aina populaarsemaks ka venekeelsete inimeste seas. Matused täna on aga igas mõttes tagasihoidlikumad, väiksemad, lihtsamad, odavamad. Aina vähem matuselisi, vähe lilleseadeid, tagasihoidlikud peied. Kui üldse. Massiline on laenutuskirstu kasutamine.

EURODES

227 204

2007 Graafika: Maret Müür

2008

27 162

Tallinnas Pärnamäe kalmistul asub Tallinna Krematooriumi AS-i matusemaja. Seal asub kaks põletusahju. Samal ettevõttel on matusemaja ka Tartu Rahumäe kalmistul. Ka selles, sel suvel suurema juurdeehituse saanud hoones on kaks põletusahju. Harjumaal Maardu lähistel asub ka teise Põhja-Eestis tegutseva krematooriumi, Kristini matusekeskus. Seal on üks põletusahi. Eesti kuues põletusahi asub Jõhvis. Seal paikneb krematoorium, mis kuulub suures osas luteri kirikule. Tallinna krematoorium alustas tuhastamismatuste korraldamist 1993. aastal, olles esimene sellise teenuse pakkuja Eestis. Viimaste aastate jooksul on tuhastamiste arv olnud stabiilne. „Kui jällegi vaadata Eestit tervikuna, siis on suurem osakaal hauamatustel,” ütleb Heigo Rohtla.

2007

64 706

Kuus ahju

32 056

õik me lahkume siit ilmast varem või hiljem. See on paratamatu. Lahkunu jaoks ei ole enam oluline, kas pärast teda tuleb veeuputus või maavärin, aga tema sugulaste ja lähedaste jaoks pärast kalli inimese surma alles sekeldused algavad. Selleks et need kulgeksid suuremate piinadeta – niikuinii on omakse surmast löödud inimene haavatav ja teinekord otsekui halvatud –, on suuremad kremeerimisteenust pakkuvad ettevõtted loonud nn urn-kätte-süsteemi: kõik lahkunu viisakaks ärasaatmiseks vajaliku saab ühest kohast, sisuliselt kuni hauakivi ja kalmu korrastamiseni välja. Küsimus, nagu ikka, on ainult rahas või üht praeguseks samuti teispoolsusesse lahkunud teleklassikut tsiteerides: „Küsimus ei ole mitte summas, vaid summa suuruses.” Tallinna Krematooriumi AS-i juht ja üks omanikest Heigo Rohtla ning samale firmale kuuluva Tartu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo on nõus küll enda tege-

Dividendid

1 898 602

1 727 152

31 956

arileht@epl.ee

Tuhastamismatuse korraldamiseks on mitmeid võimalusi, kusjuures üks võimalus on korraldada matusetalitus lahkunu kodukandis ning saata sealt kirst lähimasse krematooriumisse. Samuti korraldavad matusetalitusi kohalikud matusebürood ja toimetavad pärast tseremooniat lahkunu Tartu või Tallinna krematooriumisse tuhastamisele. Meditsiiniteenuste pakkumine on koondunud regionaalhaiglatesse ning krematooriumini ei pruugi jõuda inimese päritolu kohta statistikat. Seega ei saa ka öelda, kas ja millistes piirkondades on surnukeha põletamine levi-

Omakapital

Töötajate arv

28 263

Kadri Paas

mistest kõnelema, kuid on mõnevõrra murelikud. „Nii meie teenuste olemus, osutamine kui ka esitlemine on väga tundlik teema. Kui viitate matuse- ja krematooriumiteenustele kui ärile ja soovite meilt konkreetseid ning pragmaatilisi vastuseid, siis kardan väga, et inimesel, kes hiljuti on saatnud viimsele teekonnale oma kalli lähedase, võib olla frustreeriv lugeda vastuseid sellises võtmes esitatud küsimustele,” muretsevad nad.

Kasum

67 162

eestis on neli krematooriumi, kus asub kokku kuus põletusahju. Lahkunud lähedaste kremeerimine on paarikümne aastaga pidevalt suurenenud. Samas taktis, paranevate majandustulemustega, on kulgenud ka põletusahjude omanike käekäik.

Käive

86 821

Tundlik äri surnutega: kuidas majandada põletusahju?

Tallinna Krematooriumi AS

Omanikud Heigo Rohtla 36,02%, Rein Piilpärk 27,02%, Vaido Erik Konsen 27,02%

2 124 596

2 106 904

2009

2010

383 470

325 075

383 470

333 727

203 839

417 665

1 320 002

1 378 397

1 428 135

2 019 224

2011

Omanikud Avo Vähejaus 20%, Orm Ratas 20%, Sven-Erik Nielsen 20%, Hanno Leichter 20%, Lembit Murd 20%

2009

12 0

60 439

10 0

296 144

741 212 -11 000

35 151

307 143

25 267

819 196

356 584

960 986

2010

2011

Omanikud Elmu Rentik 32,26%, Aivar Tamme 19,35%, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli Kogudus 19,35%

301 809

288 425

266 975

Ilma kaasneva matuse korralduseta surnukeha põletamine on kasvav trend,” räägib Nielsen. Heigo Rohtla märgib, et majanduslikus mõttes on Eestis üha keerulisem ettevõtlusega tegeleda. Esiteks väheneb rahvaarv ja teiseks on kõik sisendid järjekindlalt kallinenud. „Marginaal väheneb aasta-aastalt. Kümne aasta jooksul on suurenenud gaasi, elektri ja kütuse hind. Suurenenud on palgakulu. Vähenevate sissetulekute tingimustes muutub inimeste ostukäitumine igas valdkonnas. Sellest ei jää puutumata ka matuseteenuseid osutavate ettevõtete toimetulek. Samuti on matusetoetuse kadumine vähendanud oluliselt lahkunu omaste maksejõudu,” on Rohtla märganud. Mäletatavasti kaotas Reformierakonna ja IRL-i valitsusliit 2009. aasta juulist 3000-kroonise riikliku matusetoetuse. Riiklikku matusetoetust on edaspidi saanud ainult valla- või linnavalitsused, kui neil on tulnud korraldada tundmatu või omasteta lahkunu matuseid. Katrin Nielsen nendib, et matusetraditsioonid muutuvad, rituaalide tähtsus väheneb või kaob. „See mõjutab paratamatult ka äri kasumi vähenemise suunas. Meie äriline kasum põletamistest sõltub peamiselt gaasi hinnast,” räägib ta. Mis on peamine, mis kõige rohkem sedasorti ettevõtte majandustulemusi kõigutab? „Keskendume oma tegevuses peamiselt sellele, et lähedase ärasaatmine oleks lohutav ja sujuvalt korral-

Võimalik, et „turule” mahub ära veel üks uus krematoorium. datud. Inimesed oma ootustega seavad meie tegevusele piirid. Mida suuremaid ootusi meile lähedaste poolt pannakse, seda rohkem peame pingutama, kusjuures majanduslik tulemuslikkus ei pruugi olla sealjuures prioriteet,” väidab Heigo Rohtla. „Kuna surnukeha põletamine on matmisest odavam, siis majanduskriis on mõjutanud tuhastamiste arvu kasvu suunas. Matuse korraldamata jätmine sealjuures kinnitab seda omakorda. Ühelt poolt siis kremeerimiste kasv, teisalt matuste arvu kahanemine ja matuste odavnemine,” kõneleb Katrin Nielsen Kristini matusebüroost.

2009

2010

83 324

45 000

50 356

28 153

89 925

53 995

30 294

71 567

43 237

Uus krematoorium silmapiiril

6 2011

Tallinna Krematooriumi AS on investeerinud Tallinna ja Tartu krematooriumi seadmete soetamisse ja ajakohastamisse ning hoonete rekonstrueerimisse ja juurdeehitustesse kokku üle 40 miljoni krooni. „Sel sügisel lõpetatakse Tartu krematooriumi laiendusega seotud tööd, millega saab Tartu Rahumäe kalmistul asuv hoone juurde uue teenindussaali ja lisaks teise ärasaatmisruumi. Kõik investeerimisotsused on tehtud kvaliteetse teenuse pakkumise huvides,” kinnitab Tartu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo.

Kas Eestisse mahuks praegusele neljale krematooriumile lisaks veel mõni sedasorti asutus? „Arvestades investeeringute võimalikku suurust väheneva elanikkonna valguses, oleks riskantne vastata sellele küsimusele jaatavalt. Keskendume kindlalt Tallinna ja Tartu krematooriumi tegevuse kõrge taseme hoidmisele ega näe laienemisel perspektiivi,” ütleb Rohtla. Kristini matusebüroo esindaja on siiski optimistlikum ja võimaliku uue konkurendi tuleku suhtes sallivam, arvates, et uus tulija mahuks kindlasti turule ära. Vähemalt üks uus tulija on ka silmapiiril. Juba 2010. aastal teatas Haapsalu matusebüroo omanik Aleksander Jõkk, et soovib sama aasta lõpuks Lihulas uue krematooriumi avada. Jõkk kavatses kahe hektari suurusele alale ehitada ühe ahju ja täismatuseteenusega krematooriumi, kus on teenistussaal, peielauaruum, köök, samuti 25–30 kohaga parkla. Krematoorium loonuks kümmekond töökohta. Ehituse hind pidi küündima hinnanguliselt 5–8 miljoni kroonini. Põletusahi maksis kahe aasta taguste arvutuste järgi 3–5 miljonit krooni.

Uus ahi maksab 100 000 eurot Heigo Rohtla ei oska täpselt pakkuda, kui palju võiks uhiuue krematooriumi ehitus ja selle sündsusekohane sisustamine maksta. See sõltub väga paljudest asjaoludest. Üks mis kindel: sellise investeeringu suurusjärk küüniks sadadesse tuhandetesse eurodesse. Võtkem või krematooriumi keskne töövahend: krematooriumiahi. „Krematooriumiahju maksumus sõltub selle võimsusest, suurusest, töökindlusest, ökonoomsusest, valmistajatehasest. Tallinna Krematooriumi AS on jäänud kindlaks Ameerika Ühendriikides valmistatud seadmetele, mis on keskkonnasäästlikud ja töökindlad. Väga paljudes riikides enim kasutusel olevad, vastates kõikidele kehtestatud nõuetele. Ahjude tööd kontrollib elektroonika, mis välistab ootamatute olukordade tekke seadmete töös,” selgitab Rohtla. Ka Kristini matusebüroo juhatuse liige Katrin Nielsen annab mõista, et uue krematooriumihoone rajamine ei oleks kuigi odav investeering. „Leinasaalide, peieruumide ja muu sellise olemasolu ning nende tase määrab ka ehituse maksumuse. Meie uus ahi maksis veidi üle 100 000 euro,” toob Nielsen näite. Milline on aastate jooksul olnud majanduslikult kõige parem, milline kõige kehvem periood? Heigo Rohtla vastab luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ei ole kehvemaid, paremaid aegu; on vaid hetk, milles oleme praegu.” Katrin Nielsen ei salga, et kõige raskem oli 2008. aastal, mil Kristini matusebüroo ei olnud edukas PERH-i hankel. „Kaotasime büroo, kus olime olnud PERH-i avamisest alates, pidime paljud töötajad koondama, käive langes,” meenutab juhatuse liige. 1 10. oktoober 2012 13

Majanduse reaalkasv inimese kohta

2,5% 2%

Allikas: Robert J. Gordon „Is US economic growth over? Faltering innovation confronts six headwinds”, CEPR Policy Insight No. 63, September 2012

Majandus hakkas kasvama alles 19. sajandi lõpus. PROTSENTI AASTAS

1,5% 1% 0,5% 0% 14. sajand

15. sajand

16. sajand

17. sajand

18. sajand

19. sajand

20. sajand

21. sajand

Majanduskasvu pidurid Populaarse vaate järgi algab uSA Föderaalreservi ja euroopa Keskpanga kriisiaegse tegevuse (majandusse mitmel moel suure hulga lisaraha süstimine) tagajärjel varem või hiljem kiire dollari- ja eurohindade inﬂatsioon. tõesti? tegelikult töötavad mitu võimsat jõudu sellele stsenaariumile vastu.

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

õige võimsam neist jõududest on demograafia, millega rahvastikumuutuste aegluse tõttu tihti piisavalt arvestada ei osata. Mõju sisu USA-s on ilmekalt selgitanud börsioraakel ja investeerimisjuht Harry S. Dent. „Viimatise kinnisvarabuumi tipus elas tüüpiline keskklassi perekond 4000-ruutjalases McMansionis. Mida teeb see pere umbes kümne aasta pärast? Nad kolivad 2000-ruutjalasesse linnamajasse. Milleks neile kõik nood magamistoad? Lapsed on läinud. Nad ei käi enam külas. Kus nad on veel kümme aastat hiljem? 200-ruutjalases hooldekodutoas. Ja veel 14 10. oktoober 2012

kümme aastat hiljem? 20-ruutjalasel hauaplatsil,” ütles ta mõne aja eest ühes esinemises. Dent, kes 1998. aastal avaldas raamatu „The Roaring 2000s: Building the Wealth and Lifestyle You Desire in the Greatest Boom in History” ja möödunud aastal „The Great Crash Ahead: Strategies for a World Turned Upside Down”, rajab oma investeerimissoovitused, mis nii mõnigi kord on ka viltu läinud, ideele, et aktsiaturu pikaajalise käekäigu määrab eratarbimine, mis arenenud riikides moodustab üldjuhul 70% SKT-st. Denti kriitikud ütlevad, et üldiselt on just ülejäänud 30% ehk reaalinvesteeringud ja avaliku sektori tarbimine olnud see, mis määrab, kas majandus on parasjagu buumis või kriisis (eratarbimine on üldjuhul suhteliselt stabiilne), kuid pikaajaliste trendide tabamiseks võib Denti teooriast abi olla küll. Dent juhib tähelepanu, et keskmise ameeriklase tarbimine jõuab tippu 46-aastaselt, pärast seda tuleb langus –

heal järjel pensionäride tarbimispidu on ristluslaevadel priiskamine, aga järjest suuremaid ja suuremaid maju (ja sisustust nende täitmiseks) nad ei osta. Niisiis, USA puhul võib 46 pidada otsekui juhtindikaatoriks. Sündimuse kasv algas USA-s 1937. aastal ja kestis 1961. aastani. Kui liita 1937-le 46 aastat, saa-

2020. aastate alguses jõuavad parimasse tarbimisikka sõjajärg se beebibuumi lapsed. me 1983, mis oli tõesti aeg, kui USA majanduses ja börsil algas pikaajaline tõusutrend. Kuid liites 46 aastale 1961, saame 2007 ehk aasta, mille järel asi hakkas allamäge veerema. 2020. aastate alguses jõuavad parimasse tarbimisikka sõjajärgse beebibuumi põlvkonna lapsed, kuid nende hulk on väiksem kui beebibuumi põlvkond ise, isegi kui immigratsiooni arvestada.

Samasugune demograafiline olukord valitseb mujalgi arenenud maailmas, Euroopas on vananemine isegi kiirem kui USA-s. Kõige kaugemale on rahvastiku vananemine jõudnud Jaapanis ja seal on tõepoolest juba aastaid inflatsiooni asemel mureks deflatsioon, kuigi pärast 1990. aastate alguse majanduskriisi on Jaapani keskpank ja valitsus majanduse deflatsioonist väljatoomiseks aeg-ajalt kõvasti pingutanud – tulutult.

Vanus ja raha Ka üks hiljutine Föderaalreservi San Francisco osakonna majandusteadlaste Zheng Liu ja Mark Spiegeli uuring osutab demograafia ja aktsiaturu seostele. „Ajaloolised andmed näitavad tugevat seost USA rahvastiku vanuselise jaotuse ja aktsiaturu käekäigu vahel. Peamine demograafiline trend on beebibuumi põlvkonna vananemine. Sedamööda kuidas nad jõuavad pensioniikka, hakkavad nad aktsiate ostmise asemel neid müüma, et rahastada oma pensioniiga. Statistilised mude-

lid ütlevad, et see nihe võib suruda aktsiate hindu alla järgmised kaks aastakümmet,” kõlab selle uuringu kokkuvõtte. Vähe sellest, Northwestern University majandusprofessor Robert J. Gordon avaldas möödunud kuul poliitikaanalüüsi pealkirjaga „Is US economic growth over?” ehk „Kas USA majanduskasv on läbi?”. Selles loetleb ta lausa kuus tegurit, mis võivad kaasa tuua selle, et kaks ja poolsada aastat – alates umbes 1750. aastast – majanduskasvu kiirenemist võib jääda unikaalseks episoodiks inimkonna ajaloos. Enne 1800. aastat kulus inimese kohta tuleva sissetuleku kahekordistamiseks sajandeid, 20. sajandil aga kahekordistusid sissetulekud USA-s umbes iga 30 aastaga. Gordoni pessimistliku vaate kohaselt võib majanduskasv 21. sajandil pidurduda, nii et järgmiseks kahekordistumiseks kulub ligikaudu sajand. Esimene Gordoni nimetatud kuuest põhjusest on nn demograafiline dividend, õigemi-

ni selle kadumine. Ta peab silmas eespool juba jutuks olnud rahvastiku vananemist, aga ka seda, et naiste tööturule tulek, mis tõstis majanduskasvunäitajaid 20. sajandil, nüüd enam kasvu ei kiirenda, see oli ühekordne nihe. Teiseks, kõrghariduse omandavate Ameerika noorte osakaal on viimased 20 aastat olnud n-ö platool, ei ole enam eriti tõusnud. Ulatuslik haridustaseme tõus oli asjaolu, mis 19.–20. sajandil majanduskasvu toetas. Nüüd on USA-s kõrghariduse omandamine muutunud järjest kallimaks ja

Inimese iga ja tema tarbimiskulutuste suurus Allikas: Harry S. Dent „A Decade of Volatility: Demographics, Debt, and Deflation”

üksik

noor pereinimene

lastega pereinimene

kõrgkoolieas lastega pereinimene

18–22

22–30

31–42

46–50

oktoober 2012 – märts 2013 PÄDEVUSKURSUS EKSPORTÖÖRILE IMPORTÖÖRILE, LOGISTIKULE EKSPEDEERIJALE

iseseisvaks saanud lastega inimene

pensionär

51–...

60–...

Graafika: Sten Kivissaar

Keskmise ameeriklase tarbimine jõuab tippu 46aastaselt, pärast seda on langus. käib paljudel üle jõu, samuti ei ole noorte karjäärivalikud pikaajalise majanduskasvu seisukohast optimaalsed. Kolmas pidur on ebavõrdsuse suurenemine. Aastail 1993–2008 suurenes Ameerika leibkonna reaalsissetulek keskmiselt 1,3% aastas, kuid tervelt 52% keskmise kasvust andis rikkama 1% sissetulekute kasv, 99% leibkondade sissetulekud kasvasid alla keskmise. Selge, et 1% tarbimisvõimel on piirid, hoogsaks majanduskasvuks oleks tarvis, et ka vaesemate perede tarbimisvõime suureneks. Neljas Ameerika (ja ka teiste jõukamate piirkondade) majan-

Keskkond hakkab pidurdama Viies pidur on energia- ja keskkonnakulud, mis suurenevad ja jätavad inimestele tarbimiseks vähem raha. Nende kulude suurenemist on raske vältida: näiteks 1901. aastal olid jõuka linna märk suitsevad tehasekorstnad, aga kes tahab suitsevaid korstnaid tagasi? Kuues pidur on era- ja avaliku sektori võlg, mille kasvu arvel tarbimine pikka aega suurenes – kuni kriisini. Nüüd on käes võlgade tasumise aeg. Enamik nimetatud kuuest pidurist on vältimatud, aga näiteks haridusega seotud probleeme on põhimõtteliselt võimalik leevendada, kui leida õige lähenemine. Gordon kahtlustab, et näiteks Kanada või Rootsi majandusteadlasel pole põhjust sama suurt muret tunda kui temal Ameerika Ühendriikide majandusliku tuleviku pärast. Võib-olla tõesti, aga teatud määral toimivad need pidurid kõikjal jõukas maailmas. Ka Eestis, mis küll on alles ühe jalaga jõukusse jõudnud. 1

flaierid

plakatid

visiitkaardid

17.-18. oktoober KUIDAS KOOSTADA RAHVUSVAHELIST MÜÜGILEPINGUT? PRAKTILINE ÕPPUS 19. oktoober TURUUURINGUTE TEOSTAMINE

duskasvu pidur on Gordoni arvates surve, mida globaliseerumine põhjustab rikaste riikide palgatasemele. Arenevate riikide tehnoloogilise taseme tõus tähendab, et surve laieneb lihttöödelt üha rohkem ka keerukamatele töödele ning konkurentsivõime säilitamine nõuab järjest rohkemate tööde puhul arengumaade palgataseme arvestamist.

kalendrid

koopia3.ee

kleebised

voldikud

roll-up stendid

23. oktoober RIIGIHANKED  EDUKA PAKKUJA 10 KÄSKU 26. oktoober MESSIKOOLITUS

kutsed

01.-02. november TOIMIVA MEESKONNA KUJUNDAMINE JA JUHTIMINE 06.-07. november FINANTSKURSUS  KULUARVESTUS, EELARVESTAMINE JA CONTROLLING

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

10. oktoober 2012 15

Tallinna ajalooliste majade saatus: kas jäävad tondilossideks või vuntsitakse üles? Paljude ajalooliste majade kordategemist piiravad muinsuskaitseameti karmid nõuded ja sellepärast laguneb nii mõnigi kunagi säranud hoone kiiremini, kui sulab kevadine lumi.

AnnMarii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

ii Tallinna vanalinnas kui ka selle ümbruses näeb palju kokkuvarisemise äärel või muidu väga halvas seisukorras miljööväärtuslikke kinnistuid, mille arengut ja restaureerimist jälgivad hoolega Tallinna linnavalitsuse muinsuskaitsespetsialistid. Kui veel paari aasta eest näis paljude kinnistute olukord lootusetu, sest omanikel kas ei jätkunud kordategemiseks raha või murti piike kaasomanikega ja karmide muinsuskaitsepiirangutega, siis nüüd võib üldpilti vaadates öelda, et mõnegi ajaloolise maja ülesvuntsimist on jälle alustatud. Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialisti Kaarel Truu arvates ei sõltu aga restaureerimisaktiivsus muinsuskaitsenõuetest ja -piirangutest, vaid ikkagi inimeste teadlikkusest ja majanduslikust olukorrast, sest nõuded on aastate vältel üldjoontes samaks jäänud. Näiteks on Art-Life Projekt OÜ näol uue omaniku saanud vanalinnas asuvad Lai 38 ja 40 ning Pikk 55 kinnistud, millest esimesi haldasid veel hiljuti äri16 10. oktoober 2012

mees Toomas Tooli lähikondlased. Pika tänava maja kuulus veel paar kuud tagasi rallimees Markko Märtinile, kuid on aastakümneid tühjana seisnud. Art-Life Projekti juhatuse esimees Taavet Bristol rääkis, et pikalt murelapse staatuses püsinud Laia tänava kinnistutest tehakse paari-kolme aastaga hotell, mille allkorrusel asub restoran ja ühes nurgas ka kunstigalerii. Osaühingu üks osanik on ka Šveitsis registreeritud firma. „On kurb, et vanalinnas sellises seisukorras maju veel üldse on. Meie kontseptsioonist suure osa moodustabki nende majade ajalooline väärtuslikkus ning maja olemuse ja tulevase projekti puhul peaks tekkima sünergia. Praegu vahetame näiteks majadel katust ja kevadel läheb tõsisem ehitustöö lahti,” rääkis Bristol. Tema sõnul tehakse muinsuskaitseametiga tihedat koostööd ja projektiga ratsa rikkaks saada ei ole kavatsetudki. „Mõtleme pikema aja peale ja eks muinsuskaitselistel nõudmistel ole ka oma alus, et kultuuri ja majade väljanägemist säilitada.”

Mõnda putitatakse veel Niisamuti tegeldakse restaureerimisega Kooli 9 asuval kinnistul, kus tööd on praeguseks poole peale jõudnud. Ka kaht kõige suuremat vanalinna maja – Pikk 36 ja Pagari 1 – kohandatakse ümber korteriteks. Vanalinnast väljapoole vaadates leidub samuti hooneid, mida esile tõsta. Näiteks pikalt räämas olnud Pos-

Lai tn 40

ka 53 on saanud uue näo, samuti sel aastal Tallinna kultuuriväärtuste ameti restaureerimispreemia saanud mälestis Tatari 21a. Suured tööd käivad Kadriorus Raua ja Kreutzwaldi nurgal asuvas Karl Burmani projekteeritud juugendelamus, millel korrastatakse fassaadi ja katust. Metro Capitali renoveeritavas elamus on ettevõtte juhatuse liikme Ain Kivisaare sõnul ära müüdud juba 70 protsenti kortereid, sest neil on olemas sihtgrupp, kes oskab väärikaid maju hinnata. Paljuski on tegemist välismaalt pärit ostjatega, kes peavadki tava-

Turul on palju ajalooli si maju, mille kordate gemine on majandus likult perspektiivitu. päraseks, et ajaloolise maja väärtus on suurem kui uusehitisel. „Eks kaitsealuste majade renoveerimine ole riskantsem ja kulukam ettevõtmine kui täiesti uue ehitamine. Aga selleks tuleb ettenähtud nõudmistega juba projekti planeerides arvestada, siis pole ka hiljem suuremaid üllatusi.” Ühtlasi tõdes Kivisaar, et turul on palju ajaloolisi maju, mille kordategemine on majanduslikult perspektiivitu ega saa ka eeldada, et eraomanikul oleks kordategemiseks soovi ja vahendeid. „Enamasti on tegemist väiksemate hoonetega, mille seisukord on sedavõrd kehv, et nende renoveerimise kulu üle-

3 Poska tn 5

Aia tn 8

tab võimalikku tulevast müügitulu. Selliste objektide osas peaks riik seisukoha võtma, kas soovitakse nende säilimist ka tuleviku tarbeks, ning toetama nende taastamist või siis lasta neil hävineda,” ütles Kivisaar. Vanalinna üks hirmsama väljanägemisega häbiplekke asub Aia 8, kus mahajäetud ilmega maja on viimaste aastate jooksul koguni seitse korda põlenud. Tuisk Tradingu Austraalias elavale omanikule kuuluva maja on täielikult hõivanud kodutud, kes on majas tuld tehes selle korduvalt süüdanud. Nüüd on aga muinsuskaitse seadnud sellele ja ka kõrval asuvale Aia 6 majale eritingimused, mis peaksid korduvalt müügis olnud kinnistule uue omaniku leidmist kiirendama. Tuisk Tradingu Eesti-esindaja Leho Pihkva

Pettunud majaomanik: soovitan soojalt mitte kellelgi selliste asja dega tegemist teha. sõnul on kinnistu endiselt müügis ja eritingimused, mis määravad, milliseks maja võib ehitada, on ainult positiivne samm. „Senini polegi olnud selge, mida kinnistutega peale saab hakata. Aga nüüd saavad ostjad sellega arvestada, sest maja tuleb suures osas ja samasugusena uuesti üles ehitada,” kinnitas Pihkva.

Karm hinnang

Tatari tn 26

Mitte kõik muinsuskaitse all olevate hoonete omanikud pole ametile hinnangut andes ja selle nõudmistest rääkides nii leebed. Drastilise võrdlusena seisab auhinna pälvinud Tatari 21a kinnistu vastas teine (Tatari 26), pealtnäha lausa lagunemisohtlik maja, mis kultuuriväärtuste ameti spetsialisti Kaarel Truu sõnutsi „on aastatepikkuse hooldamatuse tõttu väga halvas seisukorras”. Maja kuulub kinnisvaraarendusega tegelevale ettevõttele Süda Maja, mille omanduses on hoo-

ne juba kümmekond aastat lagunenud. Firma juht Veiko Murruste ütleb otse, et kuna muinsuskaitse nõudmised majale on „pehmelt öeldes absurdsed”, siis pole neil majaga ka midagi mõistlikku peale hakata. „Maja konstruktsioonid on täiesti läbi ning sinna tasuks uus maja asemele ehitada. Loomulikult ei taha me teha mingit pilvelõhkujat, vaid miljöösse sobivat maja, kuid tänaste kitsendustega pole see võimalik. Kaitse alla võeti maja alles pärast ostmist, nii et tegu oli „toreda üllatusega”,” rääkis Murruste. Nüüd on Süda Majal kavas tellida uus ekspertiis, mis näitaks, et kinnistul pole võimalik midagi parandada, ja esitada see uuesti muinsuskaitsele ülevaatamiseks. Esimene telliti kümme aastat tagasi ja juba siis oli maja lähedal sellele, et taastada pole võimalik. „Me oleks sinna ammu uue maja ehitanud, kui see oleks võimalik olnud.” Narva maanteed mööda Pirita poole sõites kriibivad ammu silma lobudikud, mis on ajaloolastele tuntud kui Witte supelsalongi vannimaja ja selle kõrval asuv majandushoone. Kadrioru Kinnisvarale kuuluvale Narva maantee 80 majale on küll ammu tehtud detailplaneering, mis näeb ette maja põhiosa ja fassaadi taastamist ning neljakorruselise juurdeehitise rajamist. Tegevus aga seisab ja pidevalt puhkevad uued vaidlused. „Kümme aastat tagasi, kui projektiga alustasime, tahtsime uut maja sinna asemele ehitada, kuid seda muinsuskaitse ei lubanud. Tänane projekt, millega muinsuskaitse on nõus, on aga veninud sellepärast, et naabritelt kerkib pidevalt eriskummalisi küsimusi – kellele ei meeldi parkimiskohad või prügikasti asukoht. Iga väiksem küsimus tekitab aga meile umbes kolmekuulise seisaku,” ütleb ettevõtte juht Janek Kukk, kes loodab ehitustöid siiski järgmisel aastal alustada. „Soovitan soojalt mitte kellelgi selliste asjadega tegemist teha. Mina ei kavatse küll mitte kunagi enam investeerida ühessegi sellisesse projekti.” 1

17. oktoobril 2012 Tallinnas

MAJANDUSKARISTUSÕIGUSE VALIKPROBLEEME Marko Kairjak

Osavõtutasu 115 € + km.

25. oktoobril ja 8. novembril 2012 Tallinnas

TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIKU UUED MUUDATUSED JA AKTUAALSED PROBLEEMID PRAKTIKAST Andra Pärsimägi, Tambet Tampuu Osavõtutasu 115 € + km üks päev.

1. novembril 2012 Tallinnas

ÕIGEKEEL, TEKSTILOOME JA KIRJAD VÕLGNIKULE Loone Ots

Osavõtutasu 110 € + km.

8. novembril 2012 Tallinnas Narva mnt 80

PIIRID JA VABADUSED ISIKUANDMETE NING AVALIKU TEABE KASUTAMISEL Urmas Kukk

Osavõtutasu 115 € + km. Hinnasoodustused!

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

10. oktoober 2012 17

Euroopa lennundus polegi nii väeti, kui võiks arvata Suuremad ja jõukamad lennuﬁrmad on huvitatud oma mõjusfääri ja baaside laiendamisest ning hetk majandusraskustes olevate konkurentide äraostmiseks on küps.

Piret Potisepp arileht@epl.ee

jal, mil kohalikus meedias on pea iga päev juttu Estonian Airi käekäigust, vaetakse ettevõtte strateegiat ja oletatakse, millal lennufirma kasumisse jõuab või pankrotti langeb, on paslik uurida, kuidas läheb lennufirmadel mujal Euroopas. Euroopa lennundussektor pakub tööd enam kui viiele miljonile inimesele ja moodustab Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust 2,4% ehk 365 miljardit eurot. Euroopas jätkuv võlakriis avaldab aga üha suuremat mõju ka lennundustööstusele. Selle aasta märtsis ennustas tööstusharu lobiorganisatsioon Rahvusvahelise Lennuliikluse Assotsiatsioon (IATA) Euroopa lennuettevõtetele 600 miljoni USA dollari suurust kogukahjumit. Paar kuud hiljem muutis IATA oma esialgset hinnangut ja tõdes, et majanduse hetkeseisu arvestades võib tööstuse kahjum sel aastal ulatuda 1,1 miljardi dollarini. IATA nimetab märkimisväärse kahjumi põhjusteks kõrgemat maksukoormust, lennuliikluse ebaefektiivset juhtimist ja suuri kulusid, mis on seotud lennufirmade vajadusega viia ettevõtete tegevus vastavusse eri õigusaktidega. Kui eelmisel aastal oli Euroopa lennundussektori kasum 18 10. oktoober 2012

500 miljonit dollarit, siis kahtlemata tekitavad teated majanduslikest raskustest ärevust nii mõneski aktsionäris. Praegu opereeritakse Euroopa Liidus pea 270 lennuliiniga, mida on ilmselgelt liiga palju. Ennustatav hiigelkahjum sunnib küsima, kes jääb ja kes lahkub turult. Vanas Maailmas tegutseb mitu odavlennufirmat, kellest meile on kõige tuttavamad kaks suuremat: easyJet ja Ryanair. Suuruselt kolmas on Air Berlin. Kui kaks esimesena nimetatut lendavad ka Tallinna, siis kolmas neist reisijaid veel Eestisse ei too. Odavlennufirmad on tänu märkimisväärselt soodsamate piletite müügile segi paisanud kogu Euroopa lennundusturu. See sai võimalikuks pärast Euroopa avatud õhuruumi lepingu allkirjastamist 1992. aastal. Tegemist on dokumendiga, mis lõpetas senini Euroopas kehtinud süsteemi, et riikide valitsustel oli võim kehtestada piiranguid riigi lennuruumi ligipääsetavusele. Selle lepingu jõustudes kaotasid kõrgemasse hinnaklassi positsioneeritud riiklikud lennufirmad, nagu näiteks British Airways või Lufthansa, oma varasemad eelised. See võimaldas lennufirmal edaspidi lennata Euroopa Liidu piires mis tahes sihtkohta vajamata riikliku tasemega nõusolekut. Ryanair oli Euroopas esimene lennufirma, kes odavlennumudelit katsetas. Nüüdseks on ettevõttel hulk jäljendajaid, kes kõik pakuvad tarbijatele soodsaid lende. Praegune majandusolukord on odavlennufirmadele kahtlemata soodne. Paljud ettevõtted, kes enne kasutasid kõrgema klassi lennufirmade teenu-

seid, on nüüd samuti odavlendude usku pöördunud. Ikka kulude kokkuhoiu eesmärgil. Siiski ei saa odavlennufirmade ja teiste vahele enam tõmmata nii selgeid piire. Sõltuvalt kellaajast, nädalapäevast, hooajast ja sihtkohast on täiesti võimalik, et n-ö kõrgemasse klassi kuuluv lennufirma pakub soodsamatki hinda kui odavlennufirma. Võib juhtuda, et Estonian Airiga on Tallinnast Londonisse odavam lennata kui easyJeti või Ryanairiga. Euroopa lennunduse üldpildi muudavad hägusemaks just nimelt üha muutuvad strateegiad, millega firmad püüavad oma olemasolu tõestada ja kliente püüda. Seepärast on ka odavlennuoperaatorite easyJeti ja Ryanairi suurim küsimus, kuidas nad suudavad tagada reisijate hulga edasise suurenemise. Kui majandusolukord paraneb, kas ei pöördu ärireisijad kiiresti tagasi varem eelistatud lennufirmade poole?

Oodata on ühinemisi Nimekamad lennufirmad, kes on hiljuti pankrotti läinud, on uudiste kaudu kõigile teada (Ungari riiklik lennufirma Malev, Barcelonas baseerunud Spanair). Jutud Tšehhi riikliku lennufirma Czech Airlinesi majandusraskustest on levinud samuti juba 2009. aastast. Kindel on, et lähiaeg peab tooma suuremaid ja väiksemaid ühinemisi. On vältimatu, et üha rohkem Euroopa lennukompaniisid ühineb, tõdes septembris ka Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Eksperdid kinnitavad, et oodata on Euroopa lennundusturu koondumist. Suuremad ja jõukamad ettevõtted on huvitatud

Euroopa lennu tööstuse kahjum võib sel aastal ulatuda 1,1 miljardi dollarini. Odavlendajad suudavad samal ajal kasumit teenida ja klientide arvu tõsta.

oma mõjusfääri ja baaside laiendamisest ning hetk majandusraskustes olevate konkurentide äraostmiseks on käes. Viis suurimat lennundushiidu, kes Euroopa turul tegutsevad, on peale eelmainitud easyJeti ja Ryanairi veel Air France-KLM, Lufthansa ja International Airlines Group (IAG). Viimati nimetatu on British Airwaysi ja suurima Hispaania lennufirma Iberia omanik. IAG on juba ostnud ettevõtte BMI British Midlandi eesmärgiga kindlustada oma positsiooni Londoni Heathrow’ lennujaamas. Sel aastal erastatakse Portugali riiklik lennufirma TAP Portugal ja selle omandamine võib huvitada nii Lufthansat kui ka IAG-d. „Vaja on suuri, ülemaailmselt võistlevaid lennukompaniisid. Ja me oleksime väga huvitatud, et need esimesed tõeliselt ülemaailmsed lennukompaniid oleksid väga tugevasti seotud või oleksid Euroopa kompaniid koostöös USA ja Euroopa vahel,” vahendas Euroopa Komisjoni soove Brüsselist Siim Kallas. Selles valguses võib praegune majandusolukord olla Euroopa lennufirmadele isegi soodne. Nimelt peavad nad vaeva nägema, et ettevõtete juhtimist ja tegevust efektiivsemaks muuta. Samal ajal ei saa nad teha järeleandmisi teenuse kvaliteedis, sest vastasel juhul vahetaksid kliendid nad pikemalt mõtlemata odavamate lendajate vastu välja. Ennustatavad ühinemised aga suurendavad kliendibaasi ja tegevusvõimsust. Kõik see peaks tagama, et pikemas perspektiivis on Euroopa lennufirmad konkurentsivõimelised. See omakorda tähendaks eurooplastele, sealhulgas ka meile mugavamat lennuliiklust. 1

Kasum-kahjum

629

MILJONIT EUROT

2011

485

2010

Reisijate arv

401

349

318,3

MILJONIT INIMEST

2011

2010

309,7

225

192,3

-353 75,78

106,33 70,75

90,20 51,68

57,30

31. detsembril

Estonia ball

76,40

31. detsembril

72,72

55,47

49,72

Graafika: Sten Kivissaar

www.opera.ee

OBRIS OKTO assas ak Estoni leti ostjale allipi kt igale b inkekomple t, k al kaasa oper Estoni “ o s val Rahvu selt „Karne lt u kaupl ikorraldaja s ko“ ja rei „Aurin

Suurejooneline aastalõpupidu teatri maagilises õhkkonnas! Piletid alates 20 EUR müügil Estonia kassas ning Piletimaailmas ja Piletilevis. Buffet õhtusöök 45 EUR (alates 1. novembrist 55 EUR), info 683 1210. 10. oktoober 2012 19

Elektriautode ümber käib suur PR-kisa, aga vähesed usuvad nende edusse elektriautode sektoris valitseb skisofreeniline olukord – autotootjad ei tea, kuidas ja kuhu elektriautondus areneb, senine toodang ei vasta ligilähedaseltki tarbijate ootustele. osa stepsliautode müük kiratseb, aga surve nende tootmiseks on suur.

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

eil päevil püüab Pariisi autonäitusel huviliste pilke elektrisiniselt sätendav Mercedese superauto SLS AMG, mille teeb eriliseks neljast elektrimootorist koosnev 740-hobujõuline jõumasin. Kusjuures see SLS eriversioon läheb ka sellisena tootmisse. Ühtpidi näitab see, et elektriauto sünonüümiks ei ole enam veidra välimusega linnapunn, vaid selleks võib olla ka laheda disainiga väga võimekas superauto, mis on bensiiniga töötavast lähtemudelist koguni poolteist korda võimsam ja kolmandiku võrra suurema pöördemomendiga, pakkudes samaväärset kiirendusvõimet 0–100 km/h vaid 3,9 sekundiga. Võiks juba küsida, et kellele seda bensiinijoodikust SLS-i enam vaja on. Aga paraku on sellel elektrilisel superautol ka teine pool, mis tarbijaid üldse ei 20 10. oktoober 2012

rahulda. Elektriauto maksab üle kahe korra rohkem 416 500 eurot ning nn kütusepaagiks on 864 väikesest akust koosnev hiidaku, mis kaalub üle poole tonni! Tehas pole avalikustanud, palju selliste akudega ilma laadimata sõita saab, kuid suure tõenäosusega jääb see keskmiselt alla 200 kilomeetri. Vaevalt soovib miljonär ühest linnast teise kihutades veeta tunde Saksamaa kiirteede kohvikutes akusid laadides. Akude laadimine võtab kiirlaadijaga aega kolm tundi, ilma selleta aga 20 tundi… Ühtpidi näitab see mudel tohutut innovatsiooni elektriautonduse vallas, teisalt on aga lahendamata kõige olulisemad puudused, mis pärsivad elektrisõidukite levikut juba aastakümneid. Sisuliselt on sellel autol vaid kaks eesmärki – Daimler saab reklaamida ennast innovaatilise ja keskkonnasõbraliku ettevõttena ning sellist nullsaastega autot tootes aitab see neil täita Brüsseli poolt ettekirjutatud uute autode süsinikdioksiidi (CO2) keskmise heitkoguse norme. Just need CO2 karmistunud nõuded on pannud suure osa autotootjaid esitlema Pariisi autonäitusel tavalisi hübriidautosid, pistikust laetavaid hübriidautosid (umbes 60 km elektrijõul ja sealt

edasi bensiiniga sõitvad autod), uusi elektriautosid, aga ka kütuseelementidel töötavaid sõidukeid. Näitusel esitlesid kõik suuremad autotootjad oma ideid tuua lähema kolme aasta jooksul turule mõni elektriauto alates väikestest linnasõidukitest kuni maasturite või sportautodeni välja. Isegi Lada on lubanud Venemaal elektriauto valmistada. Näiteks Audi on teatanud, et teeb aastaks 2020 kõikidest oma mudelitest pistikust laetava hübriidversiooni. Selles vallas teerajaja Toyota on aga lubanud kolme aasta pärast lisada mudelivalikusse koguni 21 uut hübriidautot,

Mitsubishi peatas mitme elektriauto tootmise, viidates liiga väikestele tootmismahtudele. panustades eelkõige just pistikust laetavatele hübriididele. Päris palju on sellele panustanud ka PSA (Peugeot/Citroën), kes on loonud BMW-ga ühisettevõtte hübriidide ja elektriautode arendamiseks, sooviga saada antud valdkonnas juhtivale kohale maailmas. Järgmisi suuremaid samme elektriautode vallas plaanivad nii Nis-

80%

7 43

7 3

60% 46

40%

52 50

42 30

20% 13

Argentina Austraalia

7 Belgia

12 Brasiilia

Kanada

5 Hiina

Prantsusmaa Saksamaa

Ind

Eri riikide tarbijate suhtumine elektriautode ostmisse Kõige rohkem on elektriautode suhtes positiivselt meelestatud India, Hiina, Argentina, Brasiilia ja Türgi tarbijad. Samal ajal Jaapanis ja Prantsusmaal oli kindlaid ostusoovijad kõigest neli-viis protsenti. Pea pooled ameeriklased, prantslased, ühendkuningriiklased ja sakslased ei pidanud sellist ostu kuigi tõenäoliseks. Konsultatsioonifirma Deloitte küsitles eelmisel aastal 13 000 tarbija arvamust 17 riigis Euroopas, Ameerikas ja Aasias.

Tõenäoliselt ostavad Võivad ostmist kaaluda Tõenäoliselt ei ostaks

Nelja elektrimootoriga MercedesBenz SLS AMG Coupé Electric Drive maksab 416 500 kiirenduseks 0–100 km/h 3,9 sekundit. Üle poole tonni kaaluvate akude kiirlaadimine k

san, Renault kui ka Mitsubishi, kes on üks väheseid, kellel olemas reaalsed elektrisõidukid seeriatootmises. Tagatipuks plaanib rahvusvaheline autospordi föderatsioon (FIA) luua 2014. aastal elektriautode võistlussari Formula E. Võistluspaikadeks plaanitakse suurlinnade tänavaid. See kõik on ilus visioon, kuid paraku vaid kaardi üks pool.

Tootmine katkes Vähem on pälvinud tähelepanu hiljutised uudised, et Mitsubishi peatas augustis PSA kontsernile tehtavate elektriautode Peugeot iOn ja Citroën C-Zero tootmise, viidates liiga väikestele tootmismahtudele. Tegemist on meie sotsiaaltöötajatele soetatud Mitsubishi elektriauto i-MiEV kloonidega, mida ka Eestis on suurema eduta üritatud müüa. PSA kontserni teatel on tootmise peatamine küll ajutine, kuid ei avaldatud ka selle taastumise aeg. Sellise sammu tingis eeldatust väiksem nõudlus nende elektriautode vastu. Tänavu esimesel poolaastal on müüdud Euroopas Peugeot’ ja Citroëni nime alt kokku vaid 1787 väikest elektrisõidukit. Kokku on neid kolme aastaga toodetud 28 000, mida on Mitsubishi esindaja sõnul plaanitust vähem.

Samal kuul teatas ka General Motors, et peatab vähese nõudluse tõttu umbes kuuks ajaks pistikhübriidi Chevrolet Volt tootmise. See on sel aastal juba teine kord, kui selle hübriidauto tootmine seisatati liigsete laovarude tõttu. Suure PR-kisa saatel turule toodud ja erinevate auhindade, sh aasta auto tiitliga pärjatud Chevrolet Volti on aastaga müüdud 10 666 autot, kuid samal ajal ootavad laos alles ostjat 6450 autot. Kokku on maailmas müüdud umbes 26 000 Volti koos identse sõsarmudeliga Opel/Vauxhall Amperaga. Majandusajakiri Forbes suisa süüdistas General Motorsit hübriidauto müüginumbritega manipuleerimises. Kui augustis raporteeriti 2831 Volti müümisest, siis tegelikult neist suurem osa hoopis renditi ülisoodsalt (hinnaga 199 dollarit kuus) kaheaastase lepinguga soovijatele kasutamiseks. Lepingu lõppedes tagastatakse autod GM-le. Reaalselt õnnestus ostja leida vaid umbes 850 autole. Volti vähest müüki aitab üleval hoida ka riik, soetades 1500 autot USA kaitseministeeriumile. Kuigi Opel raporteerib, et Volti euroversioon Ampera on Euroopas müüduim elektriauto üle 20% turuosaga, on müügiarv ise väga kahvatu ehk umbes 5000. Seega

maa

Allikas: Deloitte, graafika: Sten Kivissaar

7 34

60 59

40 22

India

Itaalia

Jaapan Lõuna-Korea Hispaania

19 Taiwan

Türgi Suurbritannia

USA

416 500 eurot. Võimsust on autol 740 hobujõudu ja pöördemoment 1000 Nm, mis lubab dimine kestab kolm tundi ja tavalaadimine 20 tundi.

osutusid valeks GM väited Volti lansseerimisel, et üle 50 000 inimese on auto ostmiseks end järjekorda pannud. Arvestades, kui suur on USA ja Euroopa turg, võib 60 kilomeetrit vooluvõrgust laetava elektri jõul ja ülejäänud teekonna bensiinimootoriga liikuvat Volti läbikukkunuks lugeda. USA meedia teatel toodab iga Chevrolet

General Motorsit on süüdistatud hübriid auto müüginumbritega manipuleerimises. Volt General Motorsile üle 31 000 euro kahjumit ehk pea samapalju kui auto müügihind. Nimelt kulutati auto loomisele ligi miljard eurot, millele lisanduvad ka suured turundus ja tootmiskulud. Hübriidide ja elektriautonduse vallas on ka edulugusid. Toyota hübriidauto Prius tõusis sel aasta esimestel kuudel müüdavuselt kolmandaks autoks maailmas. See on esimene kord, kus hübriidajamiga mudel jõuab müügitulemuselt nii kõrgele kohale. Euroopas on Priuseid müüdud üle 400 000, kuid neist enamik ei ole elektrivõrgust laetavad. Selle eest sada protsenti elektri jõul liikuv Nissan

Leaf on maailma kõige edukam elektrisõiduk, mida mullu müüdi üle 22 000 auto. Samuti lähevad hästi kaubaks Renault’ elektrikaubikud. Volvogi teatas Pariisi näitusel, et tuhandeeksemplariline tiraaž V60 pistikhübriide osteti ära juba enne masinate jõudmist diileriteni. Kui jätta kõrvale tavahübriidi Priuse suur populaarsus, on elektriautode ja pistikhübriidide müük siiski marginaalne ehk tilk suures automeres. Elektriautosid ostetakse eelkõige neis riikides, kus valitsus maksab osa auto hinnast kinni. Paljud riigid üritavad erinevate soodustustega meelitada tarbijaid elektriautode juurde. Näiteks USA president Barack Obama teatas, et tema administratsioon soovib 2015. aastaks näha teedel miljonit elektriautot. Jaapan aga analüüsib erinevaid võimalusi, et täita 2020. aastaks seatud eesmärk: pooled müüdavad sõidukid võiksid selleks ajaks olla elektrijõul töötavad. Portugal näiteks rajab massiliselt avalikke elektritanklaid. Sellise eesmärgi suunas liiguvad ka Taani ja Iisrael. Paraku autotootjad ei jaga poliitikute optimismi ning tarbijad on elektriautode suhtes endiselt skeptilised.

Tesla või tuua elektriautondusse murrangu ••Üksnes elektriautode ehita misele spetsialiseerunud Tesla äsja müügile jõudnud uudismu del Model S vastab kõige rohkem tarbija ootustele. Tesla akud on konkurentidest odavamad ja olu liselt võimekamad. See on kom binatsioon, mille suunas teised elektriautode valmistajad alles pürgivad. Tesla Model S kerges ti eemaldatavat akudeplokki pakutakse kolme mahutavusega. Baasmudeli väikseim komplekt tagab normaaltingimustes ühe laadimisega läbisõidu 257 kilo meetrit, mahukamaga võib läbi da 370 ja kõige suuremaga juba üle 480 kilomeetri. Auto ise on võrreldav 5. seeria BMWga. ••Nüüd tahetakse anda müügile hoogu juurde ka uudse laadimis võrgu rajamisega, kus Tesla oma nikud saavad autot tasuta elekt riga tankida. Päikeseenergial töö tavad laadimisjaamad ehitatakse tänavu USAs Californiasse. Järg nevalt plaanitakse rajada paraja vahemaa takka need Vancouveri – San Diego, Montreali–Miami ja Los Angelese – New Yorgi ühendustee dele. Aasta pärast on Tesla tanklad valmimas ka Euroopas ja Aasias. Laadimisjaam täidab aku 30 minu tiga sellises mahus, et auto on või meline läbima järgmised 250–300 kilomeetrit.

Aasta alguses läbi viidud KPMG autosektori juhtide uuringust selgub, et selle valdkonna otsustajatel pole selget ettekujutust, kuidas ja kuhu elektriautondus areneb. Kõige rohkem nähti võimalust hübriidtehnoloogial. Nad prognoosivad, et aastal 2025 ei ületa elektrisõidukite osakaal automüügis 15 protsenti. Kõige optimistlikumad on Jaapani juhttöötajad, kellest pooled prognoosisid 25% turuosa. 11–25% kanti pakkusid hiinlased. Ameeriklased olid aga oluliselt skeptilisemad, ennustasid elektriautode turumahuks vaid 6–10%. Samal arvamusel olid ka kolmandik Euroopa autotöösturitest. Kokku küsitleti 200 autotööstuse juhttöötajat üle maailma, kellest kaks kolmandiku olid arvamusel, et lähima viie aasta jooksul on sisepõlemismootori edasiarendamine CO2 emissiooni vähendamisel tulemuslikum ja suurema potentsiaaliga kui elektriautode tehnoloogia, vahendas autoportaal Whatcar. Kuigi autotootjad ja allhankijad näevad hübriidinduses enim potentsiaali, on tavaliste hübriidautode turuosa hakanud USA-s kahanema, langedes 2,4 protsendile. Uuringufirma POLK andmetel ei vali suurem osa USA-s hübriidauto hankinud inimestest järgmiseks autoks hübriidi, viitab autoportaal Whatcar. Kuigi hübriidautode arv on USA-s alates 2007. aastast kahekordistunud, ostis vaid 35% omanikest endale taas hübriidi. Kui nende

seast jätta välja Priuse omanikud (60% neist jäävad Toyota hübriidile lojaalseks), kukub lojaalsus alla 25 protsendi.

Elektriautod ei vasta ootustele Kui tavaline hübriid nagu Prius on tarbijate poolt omaks võetud, siis puhastverd elektriautode osas valitseb inimeste ootuste ja tegelikkuse vahel suur lõhe. Tarbijad eeldavad kõikjal maailmas, et elektrisõidukid maksaksid sama palju kui sisepõlemismootoriga autod ning nende akud võimaldaksid sõita pikki vahemaid ja laadimisaeg oleks lühem, selgus rahvusvahelise konsultatsioonifirma Deloitte eelmise aasta lõpus tehtud uuringust. Küsitluses osales üle 13 000 tarbija Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Praegu ei suuda autofirmad ühtegi neist nõudmistest rahuldada, samal ajal kui 85% vastanu arvates on see elektriauto kasuks otsustamisel määrava tähtsusega. Kõige rohkem olid elektriautode suhtes positiivselt meelestatud India, Hiina, Argentina, Brasiilia ja Türgi tarbijad. Hiinlastest pea pooled pidasid väga tõenäoliseks elektriauto ostmist. Selle eest Jaapanis ja Prantsusmaal oli kindlaid ostusoovijad kõigest neli-viis protsenti. Üle poolte väitsid küsitletud jaapanlastest, et suure tõenäosusega nad ei osta sellist sõidukit. Pea pooled ameeriklased, prantslased, ühendkuningriiklased ja sakslased ei pidanud sellist ostu kuigi tõenäoliseks. 1

XI Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KInnIsvaRa 2012 9. november 2012

Kumu auditoorium Konverentsil esinejad:

Kinnisvaraturu kasvavad väljakutsed Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Maailmamajanduse väljavaated ning Euroopa tulevik – missugused on Eesti võimalused?“ Buum kaubanduskinnisvaras – kas turg on jätkusuutlik ning kuidas konkurents mõjutab kaubanduskinnisvaraturu arenguid?

Magali Marton DTZ, Head of CEMEa Research

arhitekt–arendaja–Maakler–Hindaja–Haldaja: „Milliseks kujuneb lähiaastate kinnisvaraturu areng? Kuidas peaks toimuma koostöö kõigi huvigruppide vahel? Missugused on suurimad probleemid ning kuidas neid ületada? Kuidas pakkuda kliendile parimat teenust? Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturu visioonid aastateks 2013–2014“

Karel stransky

Colliers International Director, EMEa Corporate solutions

valitakse Kinnisvara Guru 2012

Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Mida ütleb investori intuitsioon – kuhu investeeringud liiguvad, kuhu on kasulik investeerida?“ Info ja registreerimine: 666 0605, www.corpore.ee

10. oktoober 2012 21

Euroopa jalgpalli imbub a Viimase paari aastaga on euroopa jalgpalli juurde tulnud mitu uut tegijat, kellest küll keegi pole tõusnud veel täielikuks valitsejaks, kuid kellel on kahtlemata potentsiaali lüüa vanad euroopa tipptegijad troonilt. Kes nad on, kust nad tulid ja mille toel on nad majanduskriisi aastatel sellise tõusu teinud? Selgub, et uusi tippe toidavad araabia ja Venemaa avarused.

Aet Süvari aet.suvari@epl.ee

anchester City laevuke on muutuste tuules kõikunud juba üpris kaua ning oodanud, et miski või keegi neile tuule purjedesse lükkaks. Sel ajal, kui nende kibe linnarivaal Manchester United on sammunud ühelt võidult teisele ja nautinud edu ka eurosarjades, on City sipelnud hädade ja võlgade küüsis. Veel 1990-ndate teises pooles ei pääsenud nad mitu aastat isegi kõrgliigasse ning kukkusid korra koguni tugevuselt kolmandasse divisjoni. 2002. aastal rabeleti tagasi Premiershipi. Kerime aega kümme aastat edasi ja meie ees on hoopis teine Manchester City. Neid juhen22 10. oktoober 2012

dab maailmakuulus – kuigi vahel vastuoluline ja sõnakas – treener, nende ridades mängib mitu maailmaklassi vutistaari, nad on valitsevad Inglismaa meistrid ning täis lootust teha tänavu Meistrite liigas hea hooaeg. Kuidas kõik kümne aastaga sedavõrd muutus? Asja taga on muidugi üks väga lihtne seletus – raha. Kuid mitte ainult. 2007. aastal, kui klubi võttis üle endine Tai peaminister Thaksin Shinawatra, rikas ja läbinisti korrumpeerunud ekspoliitik, ei järgnenud sellele oodatud tõusu. Shinawatra omandas ligi 82 miljoni naelsterlingiga (102 miljonit eurot – toim) klubis 75-protsendilise osaluse, pani treeneripukki Inglismaa endise peatreeneri SvenGöran Erikssoni ning andis rootslasele vabad käed mängijate valimisel. Eriksson kulutas 45 miljonit naela, kuid tulemuseks oli tabelis vaid keskpärane üheksas koht. Eriksson pidi lahkuma. Ta asendati 2008. aasta suvel Walesi koondise endise peatreeneri Mark Hughesiga, kellesse Shinawatral oli usku eelkõige seetõttu, et

Hughes oli suurepäraseid tulemusi saavutanud oma eelmise koduklubi Blackburn Roversi juures, kuigi ressursid olid seal City omadest märgatavalt nigelamad. Shinawatra uskus, et kui ta annab Hughesile kulutamiseks ka kopsaka rahapauna, pole enam midagi, mis takistaks Cityt absoluutsesse tippu jõudmast. Ometi nii ei läinud ka siis. Tai võimudega lõplikult pahuksisse keeranud Shinawatra sattus rahalistesse raskustesse, kui tema varandus kodumaal aresti alla pandi, klubis valitses segadus ja peataolek. Lõpuks ei jäänud Shinawatral muud üle kui oma osalus kiirkorras maha müüa. Ja just selles seisnes City õnn – juhtumisi leidus üks araabia konsortsium, kes soovis vutiklubi osta. Juhtumisi oli see ebamäärase nimega Abu Dhabi United Group. Ja juhtumisi kuulus see ülirikkale Araabia Ühendemiraatide ärimehele ja poliitikule šeik Mansourile, kelle varandust hinnatakse müstilisele triljonile USA dollarile.

Mark Hughes ei pidanud uue tööandja käe all kaua vastu ja asendati 2009. aasta detsembris Roberto Manciniga. Poole hooajaga tüüris uus peatreener City liigas viiendale kohale ning sooritas 2010. aasta suve üleminekuakna jooksul mitu geniaalset ostu, sealhulgas David Silva ja Mario Balotelli, kes paljuski on praegugi City edu taga. 2011. aasta lõpetasid nad kolmanda kohaga ning jõudsid 2012. aastal esimest korda 44 aasta järel taas meistritiitlini. Nende hoog ei näita mingeid raugemise märke ning võib arvata, et kuni šeigil jätkub tahtmist ja energiat oma mängukannile raha kulutada, võib Manchester Cityt ees oodata päris mitu ilusat hooaega. Peaaegu samasugune olukord on saatnud ka Prantsusmaa kunagist tipptiimi Paris Saint-Germaini (PSG). Kuigi meistritiitleid on nad Prantsusmaal vähe noppinud, olid nad 1990-ndate keskpaigas üks valitsevaid jõude, pakkudes Marseille Olympique’ile tugevat konkurentsi, kuid käisid 2000-ndatel alla ja püsisid vaid õnne varal meistriliigas. Nüüd on neid aga hakanud saatma uus edu. Muide, just seetõttu, et luua Marseille’ jaoks väärikat konkurenti, PSG tegelikult rahalehma otsa sattuski. 1991. aastal otsustas Prantsusmaa kõrgliiga jalgpalli ülekandeõigusega Canal+ spordikanal nimelt, et ühe klubi domineerimine liigas võiks taset üldiselt tõsta ja nii otsustati osta PSG klubi. Mõne aastaga tehti klubis

olulisi vangerdusi, soetati tippmängijaid ja mängiti ka tõepoolest edukalt nii koduliigas, karikasarjas kui ka Euroopas. Kuid kui 1994. aasta välja arvata, siis ei õnnestunudki neil kordagi Prantsusmaa meistriks tulla, kuigi hõbedasi medaleid kukkus kamaluga, madalamates eurosarjades saavutati kaks võitu ja Meistrite liigas ja UEFA karikasarjas jõuti poolfinaalidesse.

Rahakoti rauad lahti 2000-ndateks oli seegi edu aga otsa lõppenud. Enam ei olnud PSG-l esikolmikusse asja, vahel jäi pidama lausa tabeli keskele või teise poolde. Tõsi, karikavõidud kindlustasid endiselt koha eurosarjas, seega püsiti siiski Euroopa tippjalgpallis sees, kuid tulemused olid siiski enam kui keskpärased. Raha kulutati tohutult – 2001. aastal soetati näiteks tolleaegne superstaar Ronaldinho –, kuid tulemused oluliselt ei paranenud. Kõik olid rahulolematud: fännid, mängijad ja ka klubi omanikud. 2006. aastal müüs pettunud Canal+ klubi maha investeerimispangale Colony Capital. Edu ei järgnenud. Esimesel aastal ähvardas PSG-d lausa väljalangemine kõrgliigast, kuid kuidagi suudeti seda siiski vältida. 2008. aasta ei olnud palju parem, kuid 2009. aastal rabeleti juba kuuendaks. Ometi järgnes sellele taas üks ebaõnnestunud hooaeg. Maailmas lõõmama löönud majanduskriis ei aidanud olukorrale sugugi kaasa. 2011. aasta suveks oli Colony

b araabia ja Vene suur raha Capital vutiklubi üles-alla kõikumistest niivõrd tüdinud, et otsustas oma käed sellest puhtaks pesta. Muidugi leidus kohe kiiresti ka ostja – taas araabia maadest. Ülirikas Qatar Investment Authority sai klubile küüned taha ning ei läinudki kaua mööda, kui avanesid ka rahakotirauad. 2001. aastal viie miljoni euroga soetatud Ronaldinho oli köömes selle kõrval, mis raha PSG nüüd pallurite eest välja võis käia. 42 miljonit kulutati näiteks noore argentiinlase Javier Pastore’i eest – sellist summat polnud Prant-

Euroopas on praegu kolm jalgpalliklubi, kus raha pole mingi küsimus. susmaa jalgpallis veel enne nähtud. Kiiresti osteti kokku mitmeid tippmängijaid, pööramata olulist tähelepanu hinnale. Tolle 2011. aasta suve üleminekuperioodil jäi PSG poolt kulutatud raha alla vaid Manchester Cityle. Aasta lõpetati Prantsusmaa liigas taas teise kohaga, esimest korda pärast 2004. aastat. Kuid see pole veel selle loo lõpp. Tänavu suvel osteti AC Milanist Zlatan Ibrahimović ja Thiago Silva. Vähemalt paberil on neil välja käia tõeline tipptiim ja Meistrite liiga avavoorus saavutatud kindlakäeline 4 : 1 võit Kiievi Dinamo üle ei anna alust arvata, et nad ka Euroopas

päris peksupoisi rolli jäävad, kuigi teine mäng neil nii edukaks ei kujunenud. Venemaa jalgpall pole vaatamata teatud edule Euroopas (Moskva CSKA ja Peterburi Zenit, kes vastavalt 2005. ja 2008. aastal Euroopa liiga võidu võtsid) suutnud end Euroopas arvestatava jõuna kehtestada. Ka Venemaa jalgpallis liiguvad suured rahasummad – neil pole otseselt vaja Lääne-Euroopa majandusraskustes siplevate klubide kombel anuvalt araabia maade poole vaadata –, kuid seni olid rikkad Vene ärimehed eelistanud oma suure raha viia hoopis välismaiste klubide juurde (Roman Abramovitš Chelseasse, Alisher Usmanov Arsenali). Kuid nüüd võivad asjad muutuda. Möödunud aastal otsustas Dagestani päritolu Vene ärimees, miljardär Suleiman Kerimov, kes Forbesi rikaste nimekirjas figureerib 118. positsioonil, osta oma kodukandi jalgpalliklubi, Mahhatškala Anži. Tõsi, hiljem tuli välja, et päris ostu-müügitehinguga siiski tegemist ei olnud – Dagestani president Magomedsalam Magomedov vaid „kinkis” aktsiad Kerimovile vastutasuks kopsaka rahalise toetuse eest presidendivõimule. Aga see selleks. Kerimov ei ole sellest hoolimata näidanud ennast kitsi ja piiratud omanikuna. Tal on suurejoonelised plaanid 155 miljoni eurot maksva uue treeningkompleksi rajamiseks, mis näeb ette ka uhiuue ja kõigile UEFA reeglitele vastava staadio-

ni rajamist Mahhatškala linnakesse, kus see oleks kahtlemata suureks kontrastiks kõikide teiste rajatistega. Kuid Kerimovil on õnnestunud see, millega seni hiilgasid küll kõikvõimalikud ebamäärased araabia klubikesed, kuid mida venelased polnud veel korda suutnud saata – suurte staaride palkamine. Esiteks tõid nad 2011. aasta talvel oma ridadesse ei kellegi muu kui kuulsa Brasiilia ja Madridi Reali endise kaitsja Roberto Carlose. Vaevalt et Carlose süda ihkas kõledasse ja konfliktidest puretud Dagestani – kuigi, tõsi küll, klubi pallurid elavad ja treenivad siiski Moskvas ja len-

davad Mahhatškalasse vaid kodumängudeks. Vaevalt et tema elu on lihtne olnud Venemaa kõrgliigas, kus tumedanahalised pallurid tihtipeale rassistlike solvangute osaks langevad. Kuid usutavasti on see kõik kinni makstud – on ju teada, et möödunud aastal ostis Kerimov Carlosele 38. sünnipäevaks kingituseks uhke sportauto Bugatti Veyroni. Igatahes ei kavatse tänavusel hooajal aktiivse jalgpalliga tipparve teinud Roberto Carlos Anži juurest lahkuda, vaid on määratud klubi spordidirektoriks. Tipp-pallureid hakkas Anžisse voolama uksest ja aknast. Kõige krooniks siirdus möödunud aasta

augustis sinna mängima Kameruni ründestaar, Barcelonas ja Milano Interis särama löönud Samuel Eto’o, kellest sai selle üleminekuga maailma kõige suuremate palkadega jalgpallitäht, kes paneb igal aastal taskusse üle 20 miljoni euro. Ja seegi pole veel kõik. Tänavu veebruaris teatas , et nende peatreeneriks saab hollandlane Guus Hiddink, kes on juhendanud edukalt nii Venemaa koondist kui ka Chelseat. Edu ei lasknud ennast kaua oodata. Viimase hooaja lõpetas Anži koduliigas viiendana ning jõudis nii esimest korda oma ajaloo jooksul Euroopa liiga alagrupimängudele. 1

Parim valik palgaarvestuseks ja personali haldamiseks

... ja aega jääb ülegi! Taavi Tarkvara OÜ / Turu Plats 5-17, Tallinn / www.taavi.ee, info@taavi.ee / tel 6 800 855, 56 800 855

TT_150x80mm_EPL.indd 1

10/1/12 2012 3:40 PM 10. oktoober 23

Ă&#x201E;ri- ja reklaamkingitused Aadress: Madara 14, Tallinn | Telefon: 668 0222 | Email: roi@roi.ee | www.roi.ee