Ärileht | detsember 2012 by Eesti Päevalehe

Toomas Annus: riigiametite politiseerimine tõukab anded ja ettevõtjad eemale Firmad hakkavad agaramalt vanureid kliendiks püüdma # Apple’i ja Samsungi tuline tehnomadin # Tont spordis, mis on dopingust veel hullem # Eestlane mõtleb kulutuste peale lõunanaabrist pingsamalt

HIND 1,6 EUROT

KOLMAPÄEV

12. detsember 2012 NR 10 (30)

Äri- ja reklaamkingitused Aadress: Madara 14, Tallinn | Telefon: 668 0222 | Email: roi@roi.ee | www.roi.ee

Suurärimehe kõige suurem „sõber”

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7 Eksklusiivintervjuu Toomas Annusega: teeme praegu lollusi teistest rohkem

Hans Lõugas tehnoloogiast •• LK 8–9 Võitlus Apple’i ja Samsungi vahel järjest ägeneb

rileht oktoobris. Suurettevõtja Oleg Ossinovski kirjeldab oma kokkupuuteid riigiga. Need ei ole meeldivad. Ärileht novembris. Suurettevõtja Toomas Luman kritiseerib riigis toimuvaid protsesse. Detsember. Toomas Annuse kord. Neil kõigil on ju tegelikult elujaatav meelelaad, aga kui jutt liigub riigile, siis läheb ärieliit tuska täis. Annus räägib riigiametite ja õiguskaitseorganite poliitilisusest. Ta kõneleb sellest, et riik on ettevõtjatelt igasuguse motivatsiooni ära võtnud, kuidas riik peletab oma talente, kirjeldab ebavõrdsust, ärimeeste „sõprust” riigiga. „Kuna kohtusüsteem täna töötab, siis kõiki asju pole veel võimalik ainult ühte külge keerata. Samas kui Signe Kivi lammutas ära kunstiülikooli ja viis kogu õppetöö ilma mingisuguse konkursita eraettevõtjate pindadele, siis ei juhtunud midagi. Kui seda oleks teinud mõni keskerakondlane, siis oleks prokuratuur järgmisel päeval kohal olnud ja tegelane istuks juba soolaputkas. Ühtesid puuakse, teised aga võivad teha, mis aga pähe tuleb. Samal põhimõttel kustutati ära Rahvaliit ja tol hetkel sobis kõigile – nii opositsioonile kui ka koalitsioonile. Senini on see olnud kõige jõhkram poliitilise maastiku ümberjagamine õiguskaitseorganite kätega.” Annus mõisteti maadevahetuse protsessis esimeses astmes õigeks. Merko teeb täna maadevahetusi rohkem kui Villu Reiljani ajal… Annusel jätkub teravust ka elektri vabaturu suunal. Pakettide üle arutlemine on pseudoteema. „See tähendab, et meie jaoks on turul vaid üks tootja – Eesti Energia. Kõik on ära unustanud küsimuse, et kas see hind, millega meile müüma hakatakse, on üldse õiglane. Kui Eestis lubataks müüa vaid ühte marki autosid ja sellele tehtaks seitse erinevat autopoodi, siis pole mõtet rääkida vabast turust.” 1 Andres Eilart Eesti Päevalehe tegevtoimetaja

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Harry Tuul. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i Eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Marge Tubalkain •• LK 10–11 Firmad hakkavad agaramalt vanureid kliendiks püüdma Ann-Marii Nergi rahakotist •• LK 14–15 Lõunanaabrid lätlased ja leedulased kulutavad vabamalt Kristi Kirsberg kihlveost •• LK 22–23 Kihlveopettused on spordis dopingust hullemaks muutunud Raivo Murde autodest ••LK20–21 BMW teenib iga auto pealt rekordiliselt prisket kasumit Villu Zirnask inflatsioonist •• LK 18–19 Kas juurde trükitud eurod vallandavad hüperinflatsiooni?

USA patendiamet röövis Apple’ilt trumpässa

Tallinna kuulus postimaja muutub kaubakeskuseks Rootsi päritolu kinnisvaraärimehed avavad tuleva aasta sügisel Tallinnas endises postimaja hoones suure kaubanduskeskuse. Keskuses on rendipinda kokku ligi 7000 ruutmeetrit. Enne avamist 2 12. DETSEMBER 2012

renoveeritakse hoone põhjalikult. Keskusesse tulevad H&M-i ja Rimi kõrval New Yorker, Rademar Sport, NS King, Benu Apteek, PereOptika, R-Kiosk ja Reval Café. Hoone oli varem tuntud kui Eesti

Posti peahoone, postiettevõte hakkab ka edaspidi keskuses pinda rentima. Praegu otsitakse rentnikke ülemisele korrusele. Postimaja omanik on CA Fastigheter AB – Rootsi kinnisvaragrupp,

mis tegeleb kinnisvara haldamise ja administreerimisega. Suurem osa grupile kuuluvast kinnisvarast asub Rootsis, kuid kinnisvara on ka Peterburis, Tallinnas ja Berliinis. Ärileht

meerika Ühendriikide patendi- ja kaubamärgiamet (USPTO) on teist korda ja vähem kui kahe kuu jooksul kuulutanud Apple’i võtmepatendi tühiseks. Kõnealune patent on tuntud kui „Steve Jobsi patent”, mis kirjeldab puutetundliku seadme ekraani, meetodeid ja graafilist kasutajaliidest ning nendega seotud käskluste andmist ekspertmudeli loogika alusel, vahendab applespot.ee. Kuigi sõnastus ja ka toodud analüüs on keeruline, on patendi eesmärk lihtne: kaitsta üldisemal tasemel Apple’i innovatsiooni, õpitud, kopeeritud ja täiustatud kogemust puutetundlike seadmete turul. Apple’i jaoks tuleb see praegu veel ajutise iseloomuga tühistus äärmiselt ebasobival ajal. Nimelt on patent üks võtmekomponente ka kohtuvaidlustes ja võib mõjutada paljuski ka tulevasi konkurentide tegevusi. iPad mini vähene menu Hiinas ja nüüdne uudis õõnestab kahtlemata usaldust Apple’i vastu. Samas on ajutiselt tühiseks kuulutatud patendid mõnel juhul uuesti kehtivaks kuulutatud. 1 Forte

Annus:

Toomas 4 12. DETSEMBER 2012

Eestil on seni lootust, kuni tõerääkijaid ei panda tuleriidale Maadevahetuse protsessi esimeses astmes õiguse saanud Toomas Annus loodab veel üksnes kohtusüsteemi sõltumatusele.

www.wuerth.ee

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

ttevõtjad, kellel on kapitali ja kogemusi, on kaotanud motivatsiooni Eesti ärielus aktiivselt kaasa lüüa, väidab ettevõtlusest tagasi tõmbunud Merko suurosanik ja endine juht Toomas Annus. Ta peab Eesti suurimaks probleemiks riigiametite ja õiguskaitseorganite politiseerimist, mis tõukab eemale nii andeid kui ka ettevõtjaid. •• Kas Delta Plaza maja Pärnu maanteel, kus me räägime, on teie endi ehitatud? Kui töömees käib linnas lapselapsega ringi, siis saab ta näidata mõnda maja, mida ta on ehitanud, objektijuht näitab kümmet ja firmajuht sadat maja. Poliitik seevastu saab öelda, et terve linn on tema ehitatud. Selle maja ehitas ikka Merko. •• Kus me pilti teeme, kas kirjutuslaua taga? Kirjutuslaua taga pildi tegemine poleks hea lahendus, sest tegelikult ma siin kabinetis kuigi tihti ei käi. Pole mõtet luua muljet, justkui oleks tegemist ühe väga tööka mehega. Ma pole juba aastaid tööl käinud. Mul on siin maailma kõige väiksema kontoriga börsifirma. •• Põrkasime teiega ühel pühapäeval juhuslikult Nõmme suusarajal kokku, sama nädala alguses käisite Soomes suusatamas. Millega te peale sporditegemise veel oma aega täidate? Teen kõike seda, millega varasemas elus pole olnud aega tegeleda. •• Võitsite maadevahetuse protsessi esimeses kohtuastmes. Prokurörid on otsuse edasi kaevanud. Eks see asi läheb veel aastaid edasi. Süüdistajatel pole kiiret kuhugi. Kohtualustest selles protsessis palju ei sõltu. Eestlased on kiusu eest ikka metsa pagenud – kasvõi suusatama. Suvel sõidan jalgrattaga. Teatris saab käia ja raama-

tuid lugeda. Kui küüniliselt asjale läheneda, siis pole kümme aastat inimese elust võib-olla teab kui pikk aeg. •• Mis teil ettevõtluses silmapiiril paistab? Ettevõtlus ei ole minu jaoks hetkel aktuaalne. See on nagu tippspordis, kus tagasiteed ei ole, kui jätad pausi piisavalt pikaks. Minul oleks siis nii, et 45-aastasena aeti mind töölt ära ja peaksin justkui 60-aastasena tagasi tulema. Kui see kohtuasi ükskord lõpeb, siis oleks mõistlik pensionile minna. •• Alles hiljuti kõlas uudis, kuidas 90-aastane Eesti vanadaam saavutas odaviskes oma vanuseklassis maailma tipptulemuse. Kas ettevõtluses võib vanus hoopis kasuks tulla? Kogu lugupidamisega selle 90-aastase proua suhtes – me mõlemad teame, et see pole sport. Mul ei ole mingit tahtmist noorte politrukkide ja nende sõpradest prokuröridega sõdida. •• Suusatamise jaoks peab ometi mingi aktsiaportfell olema. Need mehed, kellel portfelli ei ole, käivad Maardu järvel kala püüdmas. Ma pole kindel, kumb hobi on odavam. Kui lähed suusatama või jooksma, siis pole vaja paati osta. Ma pole Merko aktsiaid kunagi müünud ega juurde ostnud. Selleks et aktiivses elus midagi ära teha, peab olema nii kapitali kui ka motivatsiooni. Tänases Eestis valitseb see probleem, et motivatsioon on ära võetud. See pole ainuüksi minu probleem: olulisel osal 40–50-aastatest on motivatsioon kadunud. •• Maadevahetuse protsess sundis teid tagasi tõmbuma… Ilma protsessita ma poleks võibolla teada saanudki, et on võimalik teistmoodi elada, ja olekski lolli peaga käinud tööl, kuni jalad ees välja viiakse. Sellise teadasaamise hind on võib-olla liiga kallis. •• Kuidas te olete sellest hoolimata säilitanud rõõmsa meele? Ilmselt on loomus selline. •• Kas Eesti ühiskond üldse mõistab ettevõtjat ja ettevõtlust? Eestis pole liiga palju ettevõtjaid ja ettevõtlust. Meie inimeste arv on nii väike: siin elab 1,3 miljonit inimest, 600 000 käib tööl, kolmandik nendest tegutseb avalikus sektoris, 400 000 peab ülejäänud ühiskonda üleval. Proportsioon 12. DETSEMBER 2012 5

läheb kogu aeg hullemaks ja juba lähiaastatel ei jookse riigi kulud ja tulud enam kokku. Ma ei ole kindel, et ka siis otsustajad asja tõsidusest aru saavad. •• Kas Eesti vajab rohkem tööstust või hoopis teenindussektorit või infotehnoloogiat, millest materiaalset jälge maha ei jäägi? Majandus on nii palju muutunud, finantsvahendus või muud teenused, mis käega katsutavat väärtust ei loo, toovad üha rohkem raha sisse. See valdkond kasvab üha suuremaks. Ma ei tea, mis eestlastele rohkem sobib. Ma eeldan, et tarku ja andekaid inimesi on iga rahva seas sama palju. Eesti-suguses väikses riigis ei tohi neid lasta kaduma minna. Nad tuleb juba koolis üles leida. Spordis ja riigi juhtimises on samamoodi. Rahva heaolu kujuneb nagu võistlus: me peame heaolu suurendamiseks oma riiki arendama osavamalt ja kiiremini kui teised. •• Miks jäävad Eestis elust kõrvale nii teiesugused miljonärid kui ka palju nõrgema sotsiaalse seisundiga inimesed? Ükski vähegi endast lugupidav inimene ei taha olla pikaajaliselt ühiskonna süljetops. Vahet pole, kellega on tegemist: muusik, ärimees, oskustööline. Nõrgematest ja teistest rahvustest sõidetakse aga lihtsalt üle. •• Kas ma saan õigesti aru, et teie arvates ei pruugi liberaalne poliitika olla Eesti jaoks õige valik? Mina arvan, et suures plaanis on liberalism õige tee. Meie tegelikkus on pigem vastupidine, et liberalism ja demokraatia esinevad rohkem sõnades. Meil lihtsalt ei räägitagi avalikult paljudel olulistel teemadel. Üks maha vaikitav teema on tulevased pensionid. Me ei tea, kui palju on pensionikogujatele tegelikult midagi alles jäänud, kes seda raha valitsevad, mis selle rahaga tehakse ja kas sealt on inimestel üldse loo6 12. DETSEMBER 2012

tust midagi tagasi saada. Mina ei soovita kellelgi riikliku pensioni peale lootma jääda, sest fondihooldustasud on suured ja tulemuse eest ei vastuta keegi. •• Selles, et pensionäride raha üleöö otsa saab, pole eestlastele midagi uut. Meil saab siin iga paarikümne aasta tagant midagi otsa. Mälu on küll olemas, aga ometi ei võta keegi seda väga südamesse. Ma ei tea, kes nendes küsimustes rahvavalgustust tegema peaks: kas ajakirjanikud või siis see nn eliit? Elektri vabaturuhinnaga on samamoodi. Ajakirjanikud lasevad neile ette valatud väljal liugu ja promovad mingeid tobedaid pakette, mis laias laastus üksteisest mitte millegi poolest ei erine. •• Eri müüjate hinnakirjad tunduvad küll vähemalt 0,01 sendi võrra erinevad olevat. Millest see möödapanemine siis tuleb? Mina vaatan seda asja inseneri pilguga. Meie üks kaabel Soome ei too meile vabaturgu. Soomlased minu teada ei müü ka meile elektrit. Venemaaga on küll ühendusvõimsust palju, aga sealt me millegipärast ei osta. Läti võib Venemaalt osta, kuid tema toodab elektrit vähem, kui ise tarvitab. Järelikult neilt me osta ei saa, välja arvatud juhul, kui venelased müüvad meile Läti vahendajate kaudu oma elektrit. Mida meil poliitiliselt pole sünnis osta, isegi kui see on odavam. See tähendab, et meie jaoks on turul vaid üks tootja – Eesti Energia. Vabaturu ja pakettide üle arutlemine on pseudoteema. Kõik on ära unustanud küsimuse, kas see hind, millega meile müüma hakatakse, on üldse õiglane. Kui Eestis lubataks müüa vaid ühte marki autosid ja sellele tehtaks seitse erinevat autopoodi, siis pole mõtet rääkida vabast turust. •• Kas teie olete elektri hinnapaketi endale juba valinud? Ei ole. Aga ma usun, et ühel päeval ikkagi hakatakse arutlema, kas

see hind on õiglane, kes selle raha saab ja mis selle rahaga tehakse. Samal ajal räägitakse kodukulude vähendamisest ja kaotatakse kodualune maamaks. Minul on suur krunt ja nüüd ei pea ma maa eest maksma samamoodi, nagu üks palju kesisema sissetulekuga Mustamäe korrusmaja elanik, kelle maamaks oli niigi väga väike. Õhtul vaatame täpselt samamoodi ühte televiisorit ja paneme põlema ühe elektripirni. Seega minu kodukulud muudetakse samasuguseks nagu perel, kes vaevalt ots otsaga kokku tuleb. Minu arvates on see ebaõiglane, kui majaomanik vabastatakse olulisest maksust ja seda näidatakse kui kodukulude alla löömist. Iga intelligentne inimene saab aru, et seaduse muutmise tegelik mõte oli omavalitsuste, Tallinna linna nöökimine ja nende tulubaasi vähendamine ning riigieelarvest suuremasse sõltuvusse viimine. •• Kui jõukad tunnevad, et maamaksuvabastus on ebaõiglane, siis te võiksite kollektiivselt teha kohalikule omavalitsusele või hoolekandeasutustele maamaksu ulatuses vabatahtlikke annetusi. Annetusi tehakse niikuinii. Maksusüsteem on iseasi ja see pole nii, et kui tunned, et tulumaks on liiga väike, siis maksad vabatahtlikult juurde. Vabatahtlikud maksed ei taga riigi püsimist. •• Kas te väidate, et riigile olulisi otsuseid tehakse populistlikest loosungitest lähtudes? Minu arvates tehakse paljude otsustega rahva kulul lihtsalt nalja. See elektri vabaturg oma hinnapakettidega on just selline naljakoht, nagu ka maamaksuvabastus. Ma väga loodan, et need teemad tõstetakse ühel päeval ikkagi üles. •• Seadused on vastu võetud, asjad hakkavad toimima. Kas peab siis laskma asjal sündida, et selguks, kui halb kõik on?

Halb on see, et nendel teemadel ei arutleta ja diskussioon on halvatud. Ja need, kes räägivad, tembeldatakse rumalateks. Samasugune lugu on kuulsusrikka Estonian Airiga. Kui ettevõtet pannakse juhtima inimesed, keda ükski normaalne Eesti ettevõtja oma vara kallale ei laseks, aga riigiettevõtte etteotsa on ta teretulnud. •• Keda te silmas peate? Nagu te ise ei teaks! Esmalt räägitakse fantastilisi lugusid Hiinasse ja Singapuri lendamisest ning ministrite tasemel sõidetakse vas-

TÖÖST Pole mõtet minust luua muljet, justkui oleks tegemist ühe väga tööka mehega. SÕDIMISEST Mul ei ole mingit tahtmist noorte politrukkide ja nende sõpradest prokuröridega sõdida. tavaid kokkuleppeid sõlmima. Seejärel tuleb plaan hakata Tallinnast lendama Kajaani, kuhu mitte keegi teine lennata ei taha. Teised ei lenda sellepärast, et on ammu aru saanud, et Kajaani ei tasu lennata. Nende jaoks, kes korra on Aasiasse lennanud, pole Joakim Heleniuse, Tero Taskila ja Carl Danhammeri 1990. aastate alguse juttudel suurt vahet. Kurb on see, et me ei ole 20 aasta jooksul midagi õppinud ja ikka võib mõni välismaalane valitsusele hookus-pookust teha. Mina tean, et Erkki Raasuke on tubli mees, aga tema ei suuda ka kõike ära klaarida. Ühel päeval ütleb Juhan Parts, et Erkki, mine tee üksi kõik Eesti riigiettevõtted korda. See pole reaalne.

•• Me ei saa ju öelda, et Eesti rii-

gil pole üldse edukat ettevõtete juhtimise kogemust. Kas Eesti Energiat pole siis hästi juhitud? Kust te seda võtate? •• Eesti Energia juhib korraga ka majandusministeeriumi. Kas see ei anna tunnistust võimekusest? Ma arvan, et see, kui hästi on Eesti Energiat juhitud, selgub mõne aasta pärast. •• Eesti Energia juhtkond saavutab ilma mingite poliitiliste takistusteta kõikide pähe tulnud ideede elluviimise. Mina ei tea, mida Eesti Energia juhid on mõelnud, teinud ja ellu viinud. Eesti inimestele ja ettevõtjatele on esmatähtis meie konkurentsivõime. Kui meil kõik kulud kasvavad samale tasemele või lähevad mööda maadest, kellega me konkureerime, siis on tegemist konkurentsivõime kaotusega. Kui Eesti majanduspoliitikat vaadata, siis tundub, justkui oleks kohe-kohe värskeid ettevõtteid ja inimesi peale tulemas. Tegeletakse moest läinud vana hooaja kauba kõrvaldamisega. Justkui Stockmanni hullud päevad käiksid kogu aeg. •• Ehitusvaldkonnas tundub olevat kaks ettevõtet, kes turul suunda näitavad: Merko ja Nordecon. Töökultuur ja kvaliteet on Merko puhul selline, millele tellijad saavad loota. Mõjukus on Merko puhul petlik mulje, sest meie turuosa on Eestis ligi viis protsenti, mis pole just märkimisväärne. Samas oleme Baltikumis ja Venemaal ehitanud tuhandeid hooneid ja tellijad tulevad meie juurde tagasi, mis ikkagi näitab midagi. Ehituse puhul on see eripära, et paljud tellijad lasevadki elu jooksul vaid ühe maja ehitada. Kui nad jäävad sellega rahule, siis pole vajadust juurde tellida. Kui Eesti rahvaarv väheneb, siis ehitussektor ei saa kasvada. •• Mis Merkole praegu välisturgudel teha on jäänud?

Fotod: Siim Lõvi

5 mõtet Toomas Annus DETSEMBER 2012

Eestis pole liiga palju ettevõtjaid ja ettevõtlust. Meie inimeste arv on nii väike: siin elab 1,3 miljonit inimest, 600 000 käib tööl, kolmandik neist tegutseb avalikus sektoris, 400 000 peab ülejäänud ühiskonda üleval. Proportsioon läheb kogu aeg hullemaks ja juba lähiaastatel ei jookse riigi kulud ja tulud enam kokku. Ma ei ole kindel, et ka siis otsustajad asja tõsidusest aru saavad.

Tegutseme Lätis ja Leedus ning käsitleme neid oma koduturuna. Mida kodust kaugemale, seda ettevaatlikumad oleme. Riik on nendes maades, samuti nagu Eestiski, praegu suurim tellija. Majanduse olukord on Balti riikides väga sarnane, mikroskoopiliste erinevustega. Me oleme läbi ajaloo paljusid asju koos ja ühtemoodi teinud. Nii läks see iseseisvumisega, vabaduse kaotamisega ja taasiseseisvumisega. Koos saime NATO-sse ja Euroopa Liitu. Ühel hetkel läks Ameerikavaimustus meil nii suureks, et kõik kolm saime enam-vähem samal ajal Ameerikast pärit presidendi. •• Lätlased lasid ühel hetkel küll nina väga norgu ja aina rääkisid, et eestlastel läheb palju paremini. Eurostati andmetel on Läti kodumajapidamistel tarbimiseks suurusjärgus kuus protsenti rohkem raha kui eestlastel. Tegelikkuses on lätlased viimased kolm-neli aastat väga kõvasti tööd teinud, samal ajal kui meie oleme jäänud oma naba imetlema. Meil kiidetakse kogu aeg sisemajanduse kogutoodangut kui rikkuse ja jõukuse mõõdupuud. Tegelikult näitab see ettevõtete kasumit, amortisatsiooni, mingeid maksusid ja inimeste palkasid. Kui suur osa sellest SKT-st tuleb välisettevõtete poolt Eestis teenitud kasumist, siis eestlaste jõukus ei suurene sellest karvavõrdki. Keegi tegi ennustuse, et 50 aasta pärast oleme SKT-ga isegi prantslastest möödas. Seda esitletakse ekslikult kui jõukust, mis aga tegelikult seda pole. Kuid ka SKT poolest oleme Saksamaast, Rootsist ja Soomest rohkem maha jäänud, mitte neile järele jõudnud. Meie SKT võib kasvada jõukatest riikidest kiiremini, aga me jääme ikkagi üha rohkem neist maha. Kui kaks protsenti sajast on kaks, siis üks protsent 400-st on neli. Vahe kasvab meie kahjuks ka siis, kui jõukad riigid kasvavad vähem.

•• Kas

see tähendab, et me peaksime loobuma Euroopa Liidu majanduspoliitikaga kaasa minemast? Mina arvan, et Euroopa Liidu majanduspoliitikal pole häda midagi. Meie ülesanne on selles majandusruumis ise mitte lollusi teha. Iga rumaluse korral viidatakse, et näe – Euroopast kästakse. Hea näide on selgelt jabur nõue kehtestada börsiettevõtete juhtorganitele sookvoodid. •• Kas Eesti elu on üldse võimalik paremini korraldada? Minu arvates on küll, aga selleks peab lõpetama enesepettusega tegelemise. Üldiselt on meil läinud hästi, sest praegu on parem, kui oli, aga objektiivse pildi saamiseks peab võrdlemiseks võtma rohkem andmeid kui üksnes SKT. Rahva eluiga ja õnnelikult elatud aastad on siin sama olulised. Rahva heaolu ja säilimine on kõige olulisem. Välisettevõtete kasum ei suurenda mingil määral eestlaste heaolu. •• Ericssoni tehases saab mõnisada prouat tööd. Kas see pole siis midagi väärt? Selle töö eest saavad nad palka. Põhimõtteliselt saab SKT kasvada ka nii, et töötajate palgad vähenevad, ettevõtete kasum aga kasvab. •• Kas euro on meile valuutana kasulik? Euroopa Liidus olemine on meile selgelt kasulik. Euroga need asjad nii selged pole ja mitte keegi ei tea praegu, kuidas edasi läheb. Seda, et otsuste tegemine pole sageli ratsionaalne, näitab ka Euroopa Parlamendi kahe riigi vahet pendeldamine, millest ei tõuse mingit tulu, küll aga arutut kulu. Kuid see pole põhjus, et enda lollusi Euroopa Liidu kaela ajada. Meie oleme imetillukene ääremaa ja meie ei saa endale samal määral lollusi lubada, kui teevad suured riigid. Kuid meie teeme praegu lollusi teistest rohkem. •• Mis meil neid lollusi ikkagi põhjustab?

Mina arvan, et suures plaanis on liberalism õige tee. Meie tegelikkus on pigem vastupidine, et liberalism ja demokraatia esinevad rohkem sõnades. Meil lihtsalt ei räägitagi avalikult paljudel olulistel teemadel. Üks maha vaikitav teema on tulevased pensionid. Me ei tea, kui palju on pensionikogujatele tegelikult midagi alles jäänud, kes seda raha valitsevad, mis selle rahaga tehakse ja kas sealt on inimestel üldse lootust midagi tagasi saada. Mina ei soovita kellelgi riikliku pensioni peale lootma jääda, sest fondihooldustasud on suured ja tulemuse eest ei vastuta keegi.

Meie jaoks on turul vaid üks elektritootja – Eesti Energia. Vabaturu ja pakettide üle arutlemine on pseudoteema. Kõik on ära unustanud küsimuse, kas see hind, millega meile müüma hakatakse, on üldse õiglane. Kui Eestis lubataks müüa vaid ühte marki autosid ja sellele tehtaks seitse erinevat autopoodi, siis pole mõtet rääkida vabast turust.

Nõukogude Liidus, kus oli üks partei, tehti sinust parteilane, kui sa sobisid ametisse, meil aga pannakse sind ametisse, kui sa oled parteilane. Meil on neli-viis parteid, kes kõiki ametikohti omavahel ümber jagavad. Need võimekad inimesed, kes ei taha parteisse astuda, langevad kohe valikust välja.

Politiseerimine on jõudnud ka õigussüsteemi. Täna pole ühtegi ettevõtjat, kes arvaks, et see on kuidagi teisiti. See hakkas peale aastaid tagasi ja need, kes sellest rääkima hakkasid, kuulutati avalikult paranoilisteks. Kunagi pandi need, kes rääkisid, et maakera pöörleb, tuleriidale. Meil Eestis pole nii halvasti veel läinud. Saavad lihtsalt kriminaalasja.

www.tulikapremium.ee

Rahvast on meil vähe, kuid ametikohti ja valdkondi on vaja täita samamoodi kui suuremaski riigis. Lisaks kõigele on suur osa ametikohti politiseeritud. Inimesi valitakse ametisse parteilise truualamlikkuse järgi. Nõukogude Liidus, kus oli üks partei, tehti sinust parteilane, kui sa sobisid ametisse, meil aga pannakse sind ametisse, kui sa oled parteilane. Meil on neli-viis parteid, kes kõiki ametikohti omavahel ümber jagavad. Need võimekad inimesed, kes ei taha parteisse astuda, langevad kohe valikust välja. Ülejäänu käib ministri järgi: suur osa ametnikke peab olema ministri parteile truu. Sealt see õnnetus tulebki, sest valik on aetud väga kitsaks. •• Kas politiseerimine on jõudnud ka õigussüsteemi? Täna pole ühtegi ettevõtjat, kes arvaks, et see on kuidagi teisiti. See hakkas peale aastaid tagasi ja need, kes sellest rääkima hakkasid, kuulutati avalikult paranoilisteks. Kunagi pandi need, kes rääkisid, et maakera pöörleb, tuleriidale. Meil Eestis pole nii halvasti veel läinud. Saavad lihtsalt kriminaalasja. Kohtusüsteemi pole veel suudetud politiseerida, ehkki selliste püüdlustega tegeletakse. Riigiasutuste töö halvatakse ju iga kord, kui tuleb näiteks mõne teise erakonna minister. Nüüd siis ei saa valesse erakonda kuuluv ametnik mitu aastat normaalselt tööd teha, sest ta kardab. •• Kas võitlus, mis poliitikas toimub, erineb ikkagi sellest, mis toimub äris? Äris toimub see ikkagi normaalselt. Loomulikult on ka üksikuid poliitettevõtjaid, kes seda pilti aeg-ajalt muudavad. Probleemid tekivad seal, kus riigi osa tellimustest on suur. Eratellijat ei saa vägisi sundida just sinu käest autot või maja ostma. •• Kuidas teie erakondi rahastanud olete? Pärast seda, kui maadevahetuse protsess algas, ei tule ükski erakond isegi mõttele, et võiks meie käest mingit toetust oodata. Eraisikuna samamoodi ei tunne ma vajadust kedagi poliitikutest toetada. Ükskõiksus on vastastikune. •• Kuidas on protsess mõjutanud Merko riigihangetel osalemist? Raskem on, sest ametnikel on

kohati selline tunne, et Merko ei ole poliitiliselt teretulnud. Kuna kohtusüsteem praegu toimib, siis kõiki asju pole veel võimalik ainult ühte külge keerata. Samas kui Signe Kivi lammutas ära kunstiülikooli ja viis kogu õppetöö ilma mingisuguse konkursita eraettevõtjate pindadele, siis ei juhtunud midagi. Kui seda oleks teinud mõni keskerakondlane, siis oleks prokuratuur järgmisel päeval kohal olnud ja tegelane istuks juba soolaputkas. Ühtesid puuakse, teised võivad teha, mis aga pähe tuleb. Samal põhimõttel kustutati ära Rahvaliit ja tol hetkel sobis see kõigile – nii opositsioonile kui ka koalitsioonile. Senini on see olnud kõige jõhkram poliitilise maastiku ümberjagamine õiguskaitseorganite kätega. •• Kas teil pole kunagi poliitikutega korruptsioonihõngulisi olukordi olnud? Minul pole selliseid juhtumeid olnud. Kusjuures maadevahetuses polnud Villu Reiljanit ennast vajagi. Me oleme täna teinud maadevahetusi rohkem kui Reiljani ajal. Minu arvates on hoopis üle piiri mindud maade looduskaitse alla võtmisega. •• Praegu on moodne investeerida taastuvenergiasse. Kas teil pole kavas hakata näiteks tuulegeneraatoreid üles panema? Kindlasti mitte. Tuulegeneraatorite läheduses elamine ei sobi lindudele, loomadele ega ka inimestele. Virtsu pole mõtet ehitada riigi raha eest kooli ja lasteaeda, sest seal on tuulepark ja inimesed kolivad sealt nagunii ära. Hispaania rannikul on ainsad asustamata alad need, kus asuvad tuulepargid. Meil pole mõtet arvata, et Eestis läheb teistmoodi. •• Kuhu see terve mõistus siis kaob? Ilmselt on probleem selles, et tarku parteilasi ei jätku kõikidele ametikohtadele. •• Kas Eesti riik on tänase päeva seisuga õnnestunud? Meie riik, keel ja kultuur on täna olemas, mis tõestab, et me oleme õnnestunud. Peame arvestama toimuvate protsesside tohutu kiirenemisega. Sellepärast ei saa uskuda, et meil on aega liiga palju. Küsimus on Eesti jätkusuutlikkuses. 1 12. DETSEMBER 2012 7

Nüüdil müüg

Järgmise aasta kõige tulisem sõjatanner

Lahing mobiilitandril

Nutitelefonide kasv ei peatu

Apple’i trumbiks on tootearendus, kuid Samsung püsib mängus tänu tohututele reklaami- ja turunduskuludele.

mln seadet * prognoos

mln dollarit * prognoos ** Samsungi liigituse järgi reklaam + müügipromo + PR + muud kulud

Nutitelefonid

11 375 PC

Apple reklaam (finantsaasta) Dell reklaam

{

1 161

lauaarvutid sülearvutid

1 046

1 000

Microsoft reklaam (finantsaasta)

923

Samsung Electronics reklaam

8 666

8 343

Samsung Electronics turunduskulud**

801

800

660 600

6 000

5 196

5 000

494 400

4 000

3 000

1 400 1 000

501

811

1 600 619 691

1 900

209

214

155

153

391

321

289

260

235

730 933

200

1 600 860 1 000

156

159

161

162

2009

2010

2011

2012* Allikas: Asymco

8 12. DETSEMBER 2012

367

483

3 023

2 750 2 000

364

418

450

2011

2012*

2013*

2014*

2015*

2016*

Allikas: IDC, graafika: Peeter Sepping

Hans Lõugas hans.lougas@epl.ee

utitelefone sigineb juurde juba kiiremas tempos kui endises mõistes süleja lauaarvuteid. Neid müüdi mullu IDC andmetel 494 miljonit võrreldes 364 miljoni traditsioonilise arvutiga. Vana-aastaõhtuks haigutab nende arvude vahel veelgi suurem lõhe, sest turu-uurija iSuppli andmete järgi vajub tavapäraste arvutite müük 2012. aastal esimest korda üle kümne aasta ilmselt langusesse. Loomulikult pole võimalik mööndusteta uskuda, et taskus olev internetiühendusega telefon on tehnoloogiamaailma evolutsioonis „päris arvutiga” samal pulgal, kuigi nii tehnilised osad kui ka tööülesanded on neil tihti samad. Kuid laua- ja sülearvutitele annavad kabelimatsu tahvelarvutid. Mitmed analüütikud eksisid tänavu tahvelarvutite nõudluse prognoosimisel, viga oli just liigses tagasihoidlikkuses. Investeerimispanga Morgan Stanley uuringumeeskond on senised andmed ja möödapanekud arvesse võtnud ja ütleb nüüd, et 2013. aastal müüakse üle maailma 216 miljonit tahvelarvutit. Prognoos on ajalooline selle poolest, et ülejäänud arvutuste kohaselt on selle meeskonna arvates sülearvutite nõudlus 215 miljonit masinat. Teised analüütikud lükkavad murdumishetke, mil tahvlite müük ületab sülearvutite oma, küll edasi, kuid küsimus on vaid ajas. Igatahes võib 2013. aastal julgelt öelda, et arvuti kui selline on eelkõige mobiilne seade ja vähemalt ühe jalaga oleme post-PC ehk personaalarvutijärgses ajastus. Muidugi tähendab see uusi võitjaid ja uusi kaotajaid. Nutitelefone, mida on varsti pea miljard, toodavad kümned ettevõtted, kellel on rohkem kliente kui Eestis elanikke: Apple, HTC,

Kümned tootjad müüvad telefoni või tahvli kujul nutikaid seadmeid, kuid raha toob see sisse ainult kahele ettevõttele. Tuleval aastal madin ainult ägeneb. Huawei, LG, Motorola, Nokia, RIM, Samsung, Sony, ZTE jne. Kuid kogu see mobiilsete seadmete ralli toob lähemal vaatlusel reaalset raha sisse vaid kahele ettevõttele: Apple’ile ja Samsungile. Tänavu kolmanda kvartali põhjal teenis esimene ligi kaheksa miljardit dollarit tulu ja teine ligi viis miljardit dollarit. Napilt suutsid vee peal püsida ja veidi raha teenida HTC 170 miljoni ja LG 20 miljoni dollariga. Kõik teised on miinuses. See võib tunduda loogiline, kui jälgida mitme endise tehnoloogiahiiglase kokkukukkumist, neist nimekaim on töötajaid koondav Nokia. Samasse kategooriasse võib liigitada ka RIM-i, kelle BlackBerry pihuseadmed olid kunagi Lääne-Euroopa ja USA suurettevõtete ja riigiasutuste pintsaklipslaste jaoks pühad esemed. Kuid kasumit ei tooda ka teised, elujõulised ja kasvujanus ettevõtted. LG on tootnud kõrge tehnilise taseme ja konkurentsivõimelise hinnaga telefone, millele saab ehk ette heita veidi silmatorkamatut brändi. Viimase saavutusena pani ettevõte õla alla Google’ile Nexus 4 telefoni loomisel, mille pakkumine ei jõua kuidagi nõudlusele järele. Motorola Razr, Maxx ja muud hääldamatute nimedega telefonid on Euroopa meie ääre peal küll vähelevinud, kuid USA-s pika ajaloo ja lojaalsete fännidega telefonid. Sony Xperia telefonide värskeim seeria näitab eristuvat ja silmatorkavat disaini, mis küll ei saavutanud suurt populaarsust, kuid uuel aastal lubavad jaapanlased näidata iPhone 5 ja Samsung Galaxy S3 kahvatuks muutvat tipptelefoni. Kokkuvõttes on kõik peamised nutitelefonide tootjad – nende seas ka Nokia oma uuendatud Lumia-seeriaga – hakkajad tootearendajad ja võitlevad vihaselt oma turuosa pärast.

Tänaseks oleme üheskoos kokku kogunud pea kaks miljardit pakendit. Tänu Sinu abile on kuuse all vähem taarat ja rohkem ruumi kingitustele.

Rahulikke pühi ja rohelisemat uut aastat!

Kuid nad ei küündi siiski kahe gigandi omavahelist võitlust segama, sest Apple’i ja Samsungi lahingutärin läheb 2013. aastal võimsamaks. Mõlema ettevõtte kasvu toidab korralik kasumimarginaal, mida Apple suudab püsivalt hoida uskumatult kõrgel, 50 protsendi piirimail. Ka Samsungi teenitav kasumimäär on soliidne, kõikudes viimastes kvartalites 15 ja 20 protsendi vahel. California ja Lõuna-Korea tehnikainnovaatorid on aastate jooksul arendanud mitme miljardi dollari suuruse soliidse partnerluse, sest Samsung toodab võtmekomponente mitmele Apple’i mobiilsele seadmele, rääkimata tavaarvutitest. Nii iPadi, iPhone’i kui ka iPod Touchi mudelid sisaldavad Lõuna-Korea tehastes toodetud LCD-ekraane, mälusid ja muidugi protsessoreid – masinate „süda-

Turunduskulud näitavad, kui suur on Samsungi soov Apple’ile koht kätte näidata. meid”. Nii ülitähtsate detailideni minev koostöö peab olema raudne, kuid tänavu ilmnesid kahe partneri suhtes mõrad. Selle üks pool oli erakordselt avalik ja paljusõnaline kohtulahing USA-s, kus vandekohus määras lõpuks Apple’i patentide loata kasutamise eest Samsungile kopsaka trahvi. Kuid teiselt poolt toimus sõda turuplatsil. Nagu ütles Jean-Louis Gassée, nüüdne analüütik ja kunagine Apple’i juht, kes muide napsas 1980-ndatel Steve Jobsi ametikoha, on Apple ja Samsung nutitelefonide turul võideldes läinud tõeliselt nugadele. Need, kes ei ole poelettidel ja meedias ringi vaadanud, näevad Samsungi ponnistust

Apple’ile koht kätte näidata ka pilgust ettevõtete turunduskuludele. Kui otsene reklaamieelarve on Samsungil üldjuhul kolm korda suurem kui Apple’il, siis koos muudesse kategooriatesse arvestatud kuludega paneb Samsung turundusele lausa 11 korda suurema summa, üle kümne miljardi dollari.

Uued lähenemiskatsed Pole siis ime, et juba on liikvele läinud kuulujutud Apple’i lähenemiskatsetest uutele partneritele, kes suudaks vankumatu kvaliteedi ja meeletu tempoga toota õunafirma mobiilsete seadmete tähtsaid komponente. Üheks väljavalituks on kuulujuttude järgi TSMC, maailma suurim lepinguline kiibitootja. Võtmeküsimus on siin muidugi protsessorite hind, sest oma kasumimarginaalis Apple järele andma ei hakka. Samsungi mobiilitoodete juht Shin Jongkyun tegi vastukäiguks hoiatuse, öeldes, et „ilma Samsungile kuuluvate raadioside patentideta pole Cupertinos oleval Apple’il võimalik oma telefone toota”. Ähvarduse väärtus on aga küsitav, kuna patendireeglistiku järgi ei tohi patendi omanik keelduda selle

litsentseerimisest, kui ilma selleta on toote valmistamine üldse võimatu. Kuid muidugi ei keerle maailm vaid Apple’i ja Samsungi ümber. 2013. aastal näeme, kas Microsoft suudab jõuda mobiilse ajastu kõrgliigasse oma uue Windowsi tarkvaraplatvormiga PC-dele, tahvlitele ja telefonidele. Oma rida on ajada Google’il, kes ühest küljest püüab pöörata oma unikaalset otsimootoriäri mobiilides rahaks ja teisest küljest teha Androidi maailma parimaks mobiiliplatvormiks. Lääne-Euroopa ja USA kõrval muutub aastal 2013 Aasia veel tähtsamaks tehnoloogiaturuks. Sealt pärinevad ZTE ja Huawei püüavad end tõestada salongikõlblike ja kõrgklassi kuuluvate tegijatena läänes, sealhulgas Eestis. Teiselt poolt püüavad Hiina turu rahamägedega kasvada lääne ettevõtted, kelle seast paistab silma Lenovo. Kunagise IBM-i sülearvutite tooteliini nimi müüb Hiinas praegu kaks korda rohkem nutitelefone kui Apple ja pürib hoogsalt Samsungist mööda turuliidriks. Kes teab, võib-olla järgmisel aastal samal ajal räägime ka meie Lenovo telefonidega. 1

Mobiilse interneti kasutamine levib ••Raugematu innuga jätkub ka

mobiilse interneti kasv, mis sarnaneb veidi interneti levikuga kümmekond aastat tagasi. Mullu tõusis mobiilse interneti kasutamine 133%, tänavu 110% ja järgmisel aastal 90%. Vältimatult läheneb see murdepunkt, kui rohkem on neid inimesi, kelle internet ei sõltu juhtmest. Kõige julgema prognoosi tegi juba aasta tagasi Prantsuse mõttekoda iDate, kelle arvates võidutseb mobiilne internetiühendus juba järgmisel aastal. Alalhoidliku-

malt ennustab tulevikku Cisco, üks maailma juhtivaid võrguseadmete tootjaid, kelle arvates võtab mobiilne internet võimust kolme aasta pärast. Kuid arengumaad, kus seni ei ole nii palju internetikaableid veetud, ei hakkagi seda tegema ja mobiilivõrk on juba praegu peamine viis internetti ühendumiseks. Kõige eredam näide on 1,2 miljardi elanikuga India, kus sel aastal jäid juhtmeühendused vähemusse ja suurem huk internetiühendusest käib läbi mobiilivõrgu.

Parim valik palgaarvestuseks ja personali haldamiseks

... ja aega jääb ülegi! Taavi Tarkvara OÜ / Turu Plats 5-17, Tallinn / www.taavi.ee, info@taavi.ee / tel 6 800 855, 56 800 855

TT_150x80mm_EPL.indd 1

10/1/12 3:40 PM

12. DETSEMBER 2012 9

Firmad korraldavad oma äri üm b Maa tuleb täita lastega

Marge Tubalkain arileht@epl.ee

ahvastiku vananemine on üks selle sajandi trende. Eestis ja paljudes teisteski riikides lisandub sellele rahvaarvu langus ja järjest väiksemad põlvkonnad pealekasvavaid noori inimesi. ÜRO rahvastikufond UNFPA hindab, et kui praegu moodustavad üksnes Jaapanis vanemad kui 60-aastased inimesed rohkem kui 30 protsenti rahvastikust, siis 38 aasta pärast on selliseid riike 65. Nende seas ka Eesti. See on aasta, mil UNFPA hinnangul on üle 60-aastaseid inimesi maailmas enam kui alla 15-aastaseid. Eestis said sellel aastal 18-aastaseks 1994. aastal sündinud lapsed. See oli aasta, mil Eestis oli elussünde pisut üle 14 000, järgnevatel aastatel langes see arv veelgi: 1998. aastal oli elussünde pisut üle 12 000. 1980. aastatel sündis Eestis igal aastal 22 000–25 000 last. See tähendab muudatusi nii meelelahutuses, pankades, kõrgkoolides kui ka näiteks autokoolides ja kinnisvaraturul. OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar sõnas, et rahvastiku vähenemine mõjutab firmat küll. Kuna esmaseid juhilubasid tegevate noorte arv on langenud, 10 12. DETSEMBER 2012

21 552

20 781

19 782 18 671

18 629

18 909

19 629

19 959

19 275

20 230

19 938

19 598

19 509

1962 1963 1964 1965 1966

19 660

20 187

20 786

20 909

20 146

21 111

1961

14 968

1943 1944 1945

1946 1947 1948 1949 1950

Noorte inimeste arvu vähenemine sunnib ettevõtteid oma profiili muutma ja otsima teisi võimalusi ellujäämiseks. Milliseid muudatusi on selleks teinud kool, pank või laevafirma? on nad pidanud uusi turge otsima. Nii on nad hakanud tegema lisakoolitusi, näiteks helkurikoolitust lastele, mis on Madari sõnul tulevikku suunatud töö: praegu saavad lapsed helkurikoolituse, kuid 10–11 aasta pärast tulevad samad lapsed juba sõitu õppima. Samuti pakuvad nad säästliku sõidu koolitusi. Lisaks õpetasid nad sõitmist ka Läti sõjaväepolitseile ja Leedu salapolitseile. Kuigi nende turuosa on suurenenud, alustas OÜ-s Autosõit 2008. aastal (1990. aastal sündis 22 304 last – toim) sõiduõpet 726 inimest, samal ajal kui tänavu alustas seda vaid 568 noort. Ka tudengite kantsis Tartus on sama lugu: 2008. aastal läks sõidukooli 484 inimest, tänavu 425. Klientide koguhulk on jäänud praktiliselt samaks just tänu lisakoolitustele ja firmaüritustele. Madari sõnul jääb taolises olukorras mõnigi autokool tõenäoliselt ellu „maksude optimeerimise” teel. Ta lausus, et mõni autokool pakub kursusi hinnaga 250– 290 eurot, mis jätab tema hinnangul vähe võimalusi ka riigimaksude tasumiseks. Madari sõnul on soodne põhikursus võimalik näiteks nii, et käibemaksupiir jäetakse ületamata või õppur ei saa

20 730

21 770

21 777

20 279 1942

15 180

16 001

1941

1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960

19 408

19 242

19 574

18 407

18 475

18 453

18 208

18 190

19 742

1932 1933 1934 1935 1936 1937 1938 1939 1940

18 222

19 509 1931

17 891

19 471

1928 1929 1930

17 305

20 064

1927

19 110

19 705

22 721

Elussündide arv Eestis 1927–2011

tulumaksu tagasi. Võib ka nii, et põhipakett on odav, kuid seejärel rakenduvad lisatasud: Madari sõnul on ühes autokoolis ainuüksi dokumentide väljavõtmine kukrut 50 euro võrra kergendav ettevõtmine. Neljas võimalus on seotud maksude „optimeerimisega”. „Imelihtne arvutus. Kui ühes sõidukoolis on tund 10 eurot ja teises 19 eurot, tekib küsimus, kuidas kümne euroga välja tuleb. Kui sõita 25 kilomeetrit selle tunniga, siis kütus on robustselt võttes kolm eurot, sinna juurde veel liising, amortiseerumine ja nii edasi. Sellega ei tule välja. Ja kui üle jääb, siis maksudeks tõenäoliselt mitte,” selgitas autokooli juht.

Meel jahtub Kristiine autokooli juht Heiki Raadik ütles, et eks see noorte vähene pealetulek kahtlemata mõjutab, kuid nüüd hakkab paremaks minema. Samuti langevad tema sõnul hinnad. „Konkurents on suur, iga sõiduõpetaja teeb oma autokooli,” selgitas Raadik praeguse hinnavõitluse tagamaid. Ta ütles, et võib näha, kuidas sõidukoolide arv edaspidi väheneb, kuna õpilasi lihtsalt pole. Järgmisest aastast ainus eraüli-

1951

kool Estonian Business School on Eesti tudengite vähesuse tõttu hakanud sisse võtma välistudengeid. „Eesti gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemisega oleme arvestanud juba aastaid ja seetõttu võtnud kindla suuna rahvusvahelistumise poole,” sõnas EBS-i kommunikatsioonijuht Kerstin Sonts. Nii avas EBS mullu sügisel filiaali Helsingis. Juba aastaid on neil olnud topeltdiplomi süsteem Suurbritannia ülikooliga Lancaster Unversity Management School ja tuleval sügisel avab kool ühise magistriõppe teise Suurbritannia ülikooliga Nottingham Trent University. Samuti plaanib ülikool järk-järgult üle minna ingliskeelsele õppele. Sel sügisel moodustasid välistuden-

Meie autokool otsib uusi kliente – näiteks õpetab sõitmist Leedu salapolitseile. gid ligi 45 protsenti EBS-i üliõpilastest. Tema sõnul ei tähenda noorte arvu langus huvilistele ei hõlpsamat sissesaamist ega soodsamat hinda. „Kindlasti ei tee me järeleandmisi sisseastumistingimustes ja hinnakujundust Eesti gümnaasiumilõpetajate vähenemine samuti praegu ei mõjuta,” sõnas Sonts. Peeter Rebane, meelelahutuskontserni BDG üks juhtidest, ütles, et noorte vähest juurdekasvu on tunda ka ööklubide turul. „Näiteks upgrade’isime suure

1967 1968 1969 1970

investeeringuga just klubi Hollywoodi, koos uue värske sisekujunduse, vinge audiovisuaalse tehnika ja Tallinna esimese tõelise VIP-rõduga, mis on suunatud just edukamale kliendile, kes tahab ka aeg-ajalt kodust või kontorist väljas peol käia, aga hindab väljas käies paremat teenindust ja privaatsust,” ütles Rebane. Tema sõnul ei mõjuta see nii palju hinda kui just pakutavat meelelahutust: väga noortele suunatud ürituste riskid on suuremad kui varem. Valik laieneb ka seetõttu, et eestlaste muusikamaitse üldiselt areneb ja see võimaldab maale tuua omanäolisemaid artiste, keda 5–10 aastat tagasi väga ei hinnatud. Oma lõivu nõuab rahvastiku vananemine ka kinnisvaraturult. Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi ütles, et seda, mis juhtuma hakkab, näeme väikeste asulate peal juba täna. „Majad jäävad tühjaks, kinnisvarahinnad on langenud pea olematusse ja enamasti pole uusi elanikke enam kuskil näha. Inimesed lähevad sinna, kus on töö ja kus on teenused,” ütles Vähi. Kuna töökohad koonduvad keskustesse, pole kellelgi huvi maale kolida. Sarnaselt teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega ehitati suur osa majadest suure ettevõtte või majandi juurde. Kui ettevõte tegevuse lõpetas, lahkusid ka inimesed. Tallinna aga see saatus tõenäoliselt ei ähvarda, sest Vähi ennustuse kohaselt tulevad väljakujunenud keskkonnaga linnadesse inimesed ka teistest riikidest.

24 318

25 060

25 086

24 106

23 630

24 234

1981

1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990

1978 1979 1980

„Tallinnas on ilmselt tulevikus lihtsalt rahvuslik jaotus teistsugune. Samas on mitmeid prognoose, mille kohaselt lähemate aastakümnete jooksul elanike arv pealinnas mõneti väheneb. Elame-näeme,” sõnas analüütik. Tallinna, Tartu ja veel mõne suurema linna puhul on nende rahvaarvu mõjutavaks teguriks maksejõuliste elanike jätkuv soov kolida elama linnalähedastesse valdadesse. Noori jääb vähemaks ja pensionäride osakaal suureneb. UNFPA andmetel oli maailmas 2010. aastal 23 riiki, kus üle 65-aastased tarbisid enam kui alla 20-aastased. Organisatsiooni hinnangul on 18 aasta pärast selliseid riike 89. Eestis on Swedbank turule toonud seenior-paketi ja mõni kuu tagasi ka seenioride autoliisingu, mille ülemine vanusepiir liisingu lõppemisel on 75 aastat. „On fakt, et meie elanikkond vananeb, eluiga pikeneb ja ka pensioniiga nihkub seetõttu edasi. Oleme näinud arvutusi, kus aastaks 2020 moodustavad Swedbanki klientide kogugrupist umbes 30 protsenti seeniorkliendid,” ütleb Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. See tähendab, et ka neile tuleb tulevikus sobilikumaid lahendusi leida. Vanemas eas klientide vajadused ja finantskäitumine erineb Siilivaski sõnul totaalselt noorte klientide omast. Seega pakub pank nii seeniorkaarti kui ka autoliisingut, kusjuures erinevate ootamatuste puhul saab auto igal ajal tagastada. „Kuna rahvastiku eluiga pikeneb pidevalt, siis ei saa tänaseid

70. eluaastates kliente kindlasti kõiki pensionärideks pidada. Kui 80. eluaastates ollakse juba pensionil, siis 60–70-aastased kõik veel pensionil ei ole ja suur osa neist elab ja töötab endistviisi intensiivselt,” nentis Siilivask. Tallink tuli turule oma seeniorkruiisidega, kuid ettevõtte turundusjuhi Ave Peetri sõnul pole sellel rahvastiku vananemisega mingit seost. „Uuendus pole otseselt seotud Eesti demograafilise olukorraga, pigem oleme üha enam hakanud tähelepanu pöörama konkreetsetele reisijagruppidele,” sõnas Peetri.

Swedbank: seeniorklientidele tuleb tulevikus sobilikumaid lahendusi leida. Peetri sõnul on eri turgude demograafiline situatsioon kahtlemata info, mida turundus- ja müügiosakond mis tahes jaekaubandusäris peaks tundma. Samas ei muutu see nii kiiresti, et selle alusel pidevalt äritegevusse muudatusi tehtaks. Peetri ütles, et kruiisid on olnud väga populaarsed ja välja müüdud. Tänavu on neid olnud neli. Rahvastiku vananemine mõjutab ka riigieelarvet. Käesoleval aastal makstakse peretoetusteks eelmise aastaga võrreldes 3,65 miljardit eurot vähem, kuna lapsi, kelle eest toetusi maksta, on vähem. Eakate sotsiaalsele kaitsele, sealhulgas pensionidele kulutab

1991

14 679

15 825

15 763

16 028

15 775

14 877

14 350

13 992

13 036

13 001

12 632

13 067

12 425

12 167

12 577

13 242

13 509

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

riik riigieelarve seletuskirja järgi tänavu 1,36 miljardit eurot. Seda on 72,2 miljonit eurot enam kui mullu, põhjuseks nii pensionitõus kui ka pensionäride arvu suurenemine. Järgmisel aastal kulub pensionidele juba 1,4 miljardit eurot, selgub järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast. Pensionikulu kasv on ka üks peamisi põhjuseid, miks hoolimata kiiresti kasvavast riigieelarvest on riigi rahanduse seis kogu aeg pingeline.

2011

Allikas: Statistikaamet,fotod: Shutterstock; graafika: Maret Müür

1968 1969 1970

14 176

15 253

18 038

19 413

22 304

23 128

24 155

22 937

1977

22 204

1976

21 879

1975

21 842

1974

21 977

1973

21 801

21 360

1972

21 461

21 757

1971

21 239

22 118

21 552

20 781

19 782

m ber. Noori kundesid lihtsalt pole

Jõulukingitused

Pensioniea tõstmine? Praxis avaldas 2010. aastal Eesti sotsiaalsüsteemi jätkusuutliku rahastamise uuringu, mille kohaselt sellel aastal oli vanaduspensionäre 29 protsenti rahvastikust, aastal 2030 on neid juba 31 protsenti. Seda hoolimata sellest, et keskmine pensioniiga on praeguste seaduste kohaselt nii naistel kui meestel 2026. aastal 65 eluaastat. Kuigi protsentuaalne tõus võib tunduda tühine, tähendab see 26 000 inimest eeldusel, et rahvaarv on 1,3 miljonit. Uuringust tuleb ka välja, et praegu on Eestis pensionisüsteemi puudujääk üks protsent SKT-st ja seda kuni aastani 2017, mil lõpeb teise samba maksete peatamise kompenseerimine. Aastatel 2017– 2026 kulude tase väheneb ja seejärel stabiliseerub, sest aina enam pensionäre on liitunud kogumispensioni skeemiga ja õigused riiklikule süsteemile hakkavad vähenema. Siiski on Praxise uuringu kohaselt riigil ees sisulised debatid pensioni asendusmäära vähendamise, maksukoormuse tõusu ja pensioniea tõstmise üle. 1

Oleme avatud detsembrikuus samuti nädalavahetustel L ja P kella 11.00-16.00 v.a 29.30.12

Coffee Bean OÜ, Tallinn 10150, Koidula 38, 6721623, 5023064, info@coffeebean.ee, www.coffeebean.ee 12. DETSEMBER 2012 11

Millistest peamistest kriteeriumidest juhindute oste tehes?

Reklaam/ eestkõneleja Tootjamaa Bränd

Toidu puhul on ostjate silmis kõige tähtsam, kuidas see maitseb ja kui palju maksab. Pakendil ja kaubamärgil ei ole siinjuures nii suurt rolli. Brändil pole kaalu ka rohtude puhul. Seevastu elektroonika, kodumasinate ja autode puhul on hinna kõrval määravaks just kaubamärk.

Pakend/ kujundus/disain Komponendid/koostis/ materjali kvaliteet

Allikas: Nielsen

Maitse/funktsionaalsus/ kasutamise eesmärk

Toit oit ja jook

Riided ja kingad

15%

2% 7%

Isikliku hügieeni tooted

12% 7%

44% 6%

Majapidamistooted

10%

Tervisetooted ja rohud

Kosmeetika

14%

10%

Juveelid, disainerkaubad

Elektroonika Mobiilid

5% 16%

9% 15%

10%

17% 9% 32%

Autod Kodumasinad

3% 20%

11%

8% 27%

11%

12%

Hind

33%

45%

36%

29%

68%

4% 2% 43%

26%

10%

46%

30% 43%

12%

10%

18%

19%

62%

36%

11%

37% 16% 37% 30% 32%

33%

44% 30%

18% 13% 11%

57%

55%

10% 51%

46%

44%

42%

40% 41%

12 12. DETSEMBER 2012

49%

52%

49%

Eestlane mõtleb iga kulutuse peale lõunanaabrist pingsamalt Eestlased kaaluvad raha väljakäimist palju põhjalikumalt kui lätlased ja leedulased ning tunnevad naabritest kindlamalt, et saavad oma kuludega hakkama.

Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

ui Eesti, Läti ja Leedu tarbimiskäitumist ja rahakulutamist omavahel võrrelda, koorub statistikast ja küsitlusnumbritest välja üks fakt, mis on kõikidest protsentidest ja arvudest kõnekam: meil on lõunanaabritega täpselt nii palju sarnast, kui palju on erinevat, kuid kindlasti ei saa eestlane end teistest halvemaks pidada. SEB kaks korda aastas koostatava Balti perede kodumajapidamiste ülevaate, statistikaameti ja analüütikute abiga toob Ärileht välja mõne peamise käitumissuuna, mille poolest kolme Balti riigi rahvad üksteisest erinevad ning milliste tarbimis- ja kulutamismustrite vahele võib hoolimata meie mõningasest kultuurilisest erisusest tõmmata võrdusmärgi. Statistikaameti iga-aastane perede eelarve uuring toob välja, et kui kiire majanduskasvu aastatel paranes Läti elanike elukvaliteet Eesti elanike omast kiiremini, siis samas languse ajal ei pidanud meie taluma nii suurt kukkumist kui naabrid ja saame taas kuluta-

da rohkem kui lätlased. „Sundkulude osatähtsus leibkonna eelarves on Eestis siiani veidi suurem kui Lätis, kuid samas on tänaseks võrreldes 2007. aastaga sundkulude osatähtsus suurenenud Eestis kuus protsendipunkti, Lätis aga juba üheksa protsendipunkti,” tõdeb statistikaameti juhtivstatistik Silja Karu ülevaates. See, mitu eurot saab pere ühe liikme kohta kuus kulutada, oleneb paljudest pisematest ja suurematest teguritest. Näiteks on siin tuntav seos perepea haridustasemel. Sellest sõltub ju paljuski, kui suur on pere sissetulek. Kui perepea on alg- või põhiharidusega, on võimalik pereliikme kohta keskmiselt kulutada 206 eurot, kuid kõrgharidusega perepea puhul on keskmine summa 345 eurot kuus. Kui Lätis on tarbimiskulutused Eestiga võrreldes vähenenud, siis Leedus on olnud need pidevalt mõlemast naabrist väiksemad, umbes 80–85 protsenti Eesti leibkondade omadest. Samas on sundkulude tähtsus Leedus olnud alati veidi suurem kui Eestis või Lätis. Ka ettevõtete tasandil on näha, et positiivse hoiakuga on ikka pigem Eesti ettevõtete juhid, kes loodavad järgmiselt aastalt suuremat käivet või ekspordi kasvu või lisatöötajate palkamist. Ettevõtteid, kes järgmiseks aastaks ei plaani mingeid investeeringuid, on SEB küsitluse kohaselt Eestis vaid 13 protsenti, Lätis 22 protsen-

23. jaanuaril 2013 Tallinnas

VÕLGADE SISSENÕUDMINE MAKSEJÕUETUSE (EELSES) OLUKORRAS Villu Otsmann, Alar Jäger, Martin Krupp Osavõtutasu 115 € + km. 6. veebruaril 2013 Tallinnas

AKTUAALSET ÄRIÕIGUSES Urmas Volens Osavõtutasu 115 € + km üks päev. 7. veebruaril 2013 Tallinnas

MAKSETEENUSTE ÕIGUSLIK REGULATSIOON EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Kadri Siibak Osavõtutasu 115 € + km. 7. veebruaril 2013 Tallinnas

HALDUSMENETLUS PRAKTIKAS Janar Jäätma Osavõtutasu 115 € + km. Hinnasoodustused 14 12. DETSEMBER 2012

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

ti, Leedus aga koguni 40 protsenti. „Erinevuse taga on fakt, et Eestit tabas majanduskriis naabritest umbes aasta varem ja ka kriisist väljatulekus oleme teistest ees,” tõdeb panga Balti divisjoni juht Allan Parik. Elukvaliteedi ja rahulolu ilmestaja on alati ka toit ja see, mis kaalutlustel inimene oma toidukorvi asju valib: kas toote hinna või kvaliteedi järgi. Pealegi moodustab see kõigis Baltimaades suurema osa inimese väljaminekutest. Äsjasest toiduainetööstuse liidu esitletud uuringust selgus, et Eesti inimene saab küll aru, milline toit on tervislik, kuid seda peetakse kalliks. Kuna taoline uuring tehti viimati 2008. aastal, siis kõrvutati seda 2012. aastal tehtuga

Eestlased kulutasid toidule eelmisel aastal üheksa protsenti rohkem kui aasta varem. Meil on Balti riikidest suhteliselt kõige rohkem laene. ja inimeste vastustest oli näha, et neid, kes enda arvates tervislikult toituvad, on jäänud vähemaks. Samuti on langenud mahe- ja ökotoodete populaarsus, mida asendab pigem tasakaalustatus eri toiduainete valimise vahel. See kõik on aga märk sellest, et inimestel on veel meeles masu, mis on muutnud tarbija ka toidu valikul ettevaatlikumaks ja sunnib eelarvest kinni pidama. Samas ei pea inimesed tervisliku all silmas kapsa või porgandi söömist, vaid kvaliteetset liha ja kõvasti kallimaks läinud puuvilju. Statistikaameti andmetel olid just puuviljad möödunud aastal hüppeliselt kallinenud, hinnatõus oli tervelt 14 protsenti. Üldse kulutasid eestlased toidule eelmisel aastal oma eelarvest üheksa protsenti rohkem kui 2010. aastal. SEB panga hiljutine Balti perede rahakäitumise ülevaade analüüsis muu hulgas kolmes riigis seda, kas pere tuleb oma kulutustega toime. SEB eraisikute suuna juht Triin Messimas selgitas, et inimesed on pidanud hindama, kas pere sissetulekud katavad kulud, kas sealt jääb midagi üle või kas tuludest jääb kulude katmiseks hoopis puudu. „Küsimusele, kas teie pere saab oma kuludega hakkama, on Eesti

Eestlaste hoiak on mäekõrguselt naabritest üle

Küsimusele, kas teie pere saab oma kuludega hakkama, on Eesti pered olenemata majandustsükli hetkest vastanud enam-vähem samamoodi: enamik saab hakkama, samal ajal kui Läti ja Leedu perede hinnangut on oluliselt mõjutanud majanduskriis või -buum. Joonis: kui indeks on kõrgem kui 0, siis see tähendab, et keskmiselt jääb pere sissetulekust pigem üle, kui tuleb puudu. Kui väärtus on 0, siis keskmiselt katavad tulud kulud, ja kui väärtus on alla 0, siis on suurem nende perede arv, kelle tulud ei kata kulusid. Euroopa keskmine märtsis 2012 oli 11,9, s.t väga sarnane Eestiga. ar

25 20 15 10 5 0 -5 -10 -15 -20 -25

a Ja

8 9 6 7 05 5 r 11 11 r 12 r 0 07 r 0 08 r 10 10 r 0 09 r 0 06 0 ua ua ua ua ua ua ua uli aan uli aan uli aan uli aan uli uli uli aan an an u u a u u Ju J J J J J J Ju Ja Ju J J J J

Läti

pered olenemata majandustsükli hetkest vastanud enam-vähem samamoodi: enamik saab hakkama. Samas on Läti ja Leedu perede hinnangut oluliselt mõjutanud majanduskriis või -buum,” rääkis Messimas. Inimeste hoiakute suured vahed tulevad hästi välja just loo juures olevalt graafikult, sest hoolimata aastanumbrist on eestlased hoidnud pead „veepiirist” ja naabritest kõvasti kõrgemal, lätlased tulid aga veel 2007. aasta algulgi tulude-kuludega napilt välja. Leedu perede hakkamasaamine on aastatega kõikunud aga täpselt samamoodi nagu üldine majanduslik olukord. Kui Euroopa keskmine näitaja oli 2012. aasta märtsikuus veel 11,9, siis see sarnanes Eesti näitajaga. Samas peab arvestama sellise küsimuse puhul ka Balti riikide kultuurilisi eripärasid ja seda, et tegu on hinnangulise küsimusega. Arvatavasti proovime ka siinkohal näidata asju veidi paremast küljest nagu eestlastele kombeks, kuid Läti–Leedu inimesed oma temperamendiga on otsekohesemad ja vahetumad, et tunnistada, et olukord on raske – ja ehk näitavad nad asju isegi pisut mustemates toonides.

Optimistlikud lõunanaabrid Messimas tõdeb, et kõige mõistlikumat rahakulutajat üheselt kolme riigi tarbijate hulgast ei saa valida. „Tundub, et meie lõunanaabrid on oma ostuplaanides optimistlikumad ja julgemad kui Eesti pered. Näiteks arvavad leedulased ja lätlased enamasti, et neil pigem puudub säästuvõime: kõik, mis teenitakse, kulub ka ära, samas on nad altimad oma tarbimist ja kulutusi suurendama.” Kui aga vaadata laenude-hoiuste suhet, mis peaks jällegi riski-

Leedu

Eesti

Allikas: Eurostat

võtmise valmidust näitama, siis majanduskriisi eel oli Eesti peredel laene kaks korda rohkem kui hoiuseid, samal ajal oli leedulastel täpselt vastupidi: hoiuste maht ületas kaks korda laenude mahu. „Üldiselt tundub, et Eesti inimesed on tarbimises üldiselt ja püsikaupade ostmise plaanides mõnevõrra konservatiivsemad ja ettevaatlikumad, samas võtavad rohkem pikaajalisi eluasemelaene ja teevad üldse investeeringuid kinnisvarasse/kodusse rohkem kui leedulased ja lätlased,” rääkis Messimas. Uus trend, mida Balti pankade analüütikud on täheldanud, on sisseostude tegemine välismaal, st maksekaarditehingute arvu ja väärtuse kasv välismaal või internetis on olnud kiirem kui koduriigis. Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmund Rudzitis, kes teemat spetsiaalselt uuris, on välja toonud, et välisriikides ostlemise järjest suurenev tendents on tingitud nii reisimisest kui ka internetipoodide populaarsuse kasvust: välismaalt kaupade ostmine on võimalik ka nende jaoks, kes ei reisi. Läti kaardivaldajad teevad välismaal märgatavalt suuremaid sisseoste kui Eesti ja Leedu elanikud: Lätis on keskmine ost 69 protsenti kallim kui Leedus ja ligi kaks korda suurem kui Eestis. Kes meist kolmest elab kõige paremini? Messimas keeldub üht ja ainsat nimetamast. „Reaalpalgad on hakanud Eestis ja Lätis järk-järgult suurenema, samas kui Leedus reaalpalk alaneb endiselt. Balti riikidest suhteliselt kõige rohkem laene (44% SKT-st) on eestlastel. Leedu ja Läti pangalaenudest moodustavad tarbimis- ja muud laenud märkimisväärsema osa kui Eestis: meil on eelkõige pangast võetud kodulaene.” 1

Balti perede eelarvevõistlus Nii meist kui ka naabritest veerandil pole vaba raha, mis jääks eluks vajalike toimingute katmisest üle.

Q3 2011 Ei oska öelda 1%

Ei oska öelda 2%

Meelelahutus väljaspool kodu

Mul ei ole vaba raha Pensionifond 5%

21% 19% 17%

Investeerimine 4%

Pensionifond

9% Säästmine/ hoiustamine

26% 23%

24%

Laenu/võla tagasimaksmine

10%

21% 21% 19%

29%

11%

Investeerimine 4%

22% Kodu remont/ sisustus

Laenu/võla tagasimaksmine

Pensionifond

24%

15%

Säästmine/ hoiustamine

Uus tehnika

30% 31%

Meelelahutus väljaspool kodu

Mul ei ole vaba raha

Uued riided

26% 24%

Investeerimine 2%

Uus tehnika

12%

29%

Säästmine/ hoiustamine

Mul ei ole vaba raha

Uued riided

Ei oska öelda 1%

Meelelahutus väljaspool kodu

22%

Laenu/võla tagasimaksmine

Kodu remont/ sisustus

Eesti

Uus tehnika

36% 26%

Puhkus

Uued riided

Kodu remont/ sisustus

Puhkus

Läti

Leedu

Q3 2012 Ei oska öelda 2%

Ei oska öelda 1% Meelelahutus väljaspool kodu

Mul ei ole vaba raha

Ei oska öelda 1% Meelelahutus väljaspool kodu

Mul ei ole vaba raha

Pensionifond 8%

Pensionifond 6%

21% 27%

Investeerimine 3%

Pensionifond 6%

Uued riided

Säästmine/ hoiustamine

Uus tehnika

11%

24% Laenu/võla tagasimaksmine

24%

Uued riided

23% 20% 22%

Investeerimine 4%

24%

20%

33%

29%

Investeerimine 1%

26%

27%

Säästmine/ hoiustamine

Meelelahutus väljaspool kodu

Mul ei ole vaba raha

Laenu/võla tagasimaksmine

Kodu remont/ sisustus Puhkus

32%

26%

12%

33%

Säästmine/ hoiustamine

Uus tehnika

30%

Kodu remont/ sisustus

Laenu/võla tagasimaksmine Puhkus

Puhkus

Läti

Eesti

Uus tehnika

37%

21%

Kodu remont/ sisustus

Uued riided

Leedu

Kõigil kulub raha eelkõige toidule ja eluasemele, puhkuse jaoks jagub eelarves kõige vähem ruumi. Kommunikatsioonivahendid Haridus (telefon, internet, TV) Väljas einestamine Riided

Eesti

7,7%

Söök-jook

25,9%

3,4% 4,3% 2,4%

Läti

Q3 2011

Kommunikatsioonivahendid Haridus (telefon, internet, TV) Väljas einestamine Riided

7,5%

Kommunikatsioonivahendid (telefon, internet, TV) Väljas Riided

Leedu

7,1%

Eesti

4,1% 4%

6,3%

3,3% 5,3% 2,8%

3,4%

Läti

Q3 2012

7,3%

Leedu

6,8%

29,9%

2,5% 2%

Seadmed/tehnika

Haridus

Söök-jook

4,3%

Kommunikatsioonivahendid (telefon, internet, TV) Väljas einestamine Riided

6,3%

Söök-jook

einestamine

6,8%

22,8%

Seadmed/tehnika

Haridus

Kommunikatsioonivahendid (telefon, internet, TV) Väljas einestamine Riided

5,5%

Söök-jook

3,3%

Haridus

3,1% 3,1%

2,3%

Seadmed/tehnika Söök-jook

2,9%

25,6%

3,8%

4,9%

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud)

Säästud/investeerimine

3,9%

Sport/meelelahutus

3,3% 2,2%

26%

3,8%

10,7% Sport/meelelahutus

5,6% 3%

Säästud/investeerimine Muud

4,3%

3,9%

2,6%

9,1%

Sport/meelelahutus

Muud

3,8% 2,6%

9,2%

2,6%

Säästud/investeerimine

Transport/kütus

4,1%

2,2%

Säästud/investeerimine

Transport/kütus

4,2% Puhkus/reisimine Tervishoid

24%

3,6% 3,4% 3,4%

Muud

9,1%

Puhkus/reisimine Tervishoid

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud)

8,3%

Transport/kütus

Tervishoid

23,7%

Muud

Sport/meelelahutus

Puhkus/reisimine

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud)

Säästud/investeerimine

Transport/kütus

Tervishoid

22%

26,4%

Sport/meelelahutus

4,5% 3,5%

Puhkus/reisimine

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud)

4,1% 4,5% 3,1%

Transport/kütus

Tervishoid

24,1%

Muud

10,2%

4,1% 2,8% Puhkus/reisimine

24%

2,2%

Seadmed/tehnika

Haridus

21,5%

Säästud/investeerimine

Transport/kütus

Tervishoid

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud)

Söök-jook

einestamine

Kommunikatsioonivahendid (telefon, internet, TV) Väljas Riided

Seadmed/tehnika

Sport/meelelahutus

Puhkus/reisimine

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud)

Seadmed/tehnika

Muud

2,7% 5,8%

2,6%

Allikas: Nielsen 12. DETSEMBER 2012 15

Väikefirma, mis murdis üle piiri Eesti firma toodab erilise maitsega jooki, mis võib põhjamaisema inimese esimese hooga koguni ära ehmatada.

Piret Potisepp arileht@epl.ee

EMI EWT soovib kõigile oma klientidele ja koostööpartneritele kauneid jõule ning meeleolukat aastavahetust! 18. detsember INCOTERMS 2010 15.-16. jaanuar FINANTSKURSUS – BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE 29.-30. jaanuar LOGISTIKA JA EKSPEDEERIMINE PRAKTIKAS 30.-31. jaanuar PROJEKTIJUHTIMINE – EESMÄRGIST TULEMUSENI!

16 12. DETSEMBER 2012

osel kaks aastat tegutsenud pisike osaühing Lightfood toodab kaht sorti hapupiimajooke: 1% rasvasisaldusega Airani ja 0,5% rasvasisaldusega Dietani. Airan (rahvusvaheliselt Ayran) on Aasia rahvaste jook, mis eri riikides kannab erinevat nime ja on muidugi ka natuke erinev. „Nimelt Türgis tehakse Ayrani jogurtist, millele lisatakse soola ja vett. See jook ei ole gaseerunud ja tema rasvasisaldus on enamasti 2,7%,” selgitab Raul Altmäe, kes on Lightfoodi juhatuse liige. Ta jätkab: „Armeenias jällegi tuntakse sarnast jooki nimetusena Than (Tan), mis on oma sisult sama, mida meie teeme. Seda jooki tehakse piima baasil, millele lisatakse piimhappebakter, meie puhul Lactobacillus bulgaricus, sool ja vesi ning kääritamise käigus tekib jooki ka naturaalne gaas.” Selgub, et muid aineid jookides ei kasutatagi ja nende rasvasisaldus on väike. „Näiteks 0,5% rasvasisaldusega Dietanis on ainult 19 kcal ning sellest ka nimetus – Dietan,” selgitab Altmäe toote nime tagamaad. „Väikese kalorsuse ja rasvasisaldusega ning kasulike omadustega bakter aitab kaasa ka dieedipidamisele, mis on üks

toote edu põhjustest,” on Altmäe veendunud. Praegu müüakse Lightwoodi jooki peale Eesti veel Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Saksamaal ja Rootsis. Rootsis alles alustati toodete müüki. „Eestis, Lätis ja Leedus oleme esindatud kõigis suuremates kaubanduskettides,” tutvustab Altmäe lähiturgu. Poolas, Tšehhis ja Slovakkias ollakse arenguga algusjärgus ning Saksamaal loodetakse lähiajal astuda juba järgmist sammu. „Usume, et järgmise poole aasta jooksul jõuab meie jook veel vähemalt kahes Euroopa riigis müügile,” ütleb Altmäe kindlameelselt. Kuna tegemist on väikeettevõttega, mille ressursid on piiratud, siis eksporditurule minekuks on püütud saada jalg ukse vahele suurtel messidel osaledes. „Kuna üle maailma toimub palju välismesse, siis tuleb teha konkreetseid valikuid, kus on mõttekas osaleda ja kus mitte,” ütleb Altmäe. Ta nendib, et eraldi igas riigis osalemine muutub väga kulukaks ja seda strateegiat seetõttu ei kasutata.

Kasu messidest Lightfood osaleb oma boksiga igal aastal ülemaailmsetel messidel: üle aasta Kölnis toimuval Anuga messil ja SIAL-i messil Pariisis. Vajaduse-võimaluse korral käiakse huvilistena ka muudel messidel ja suheldakse kohapeal võimalike klientidega. Nii et messidest võib kasu olla küll. Eelmisel aastal osales Lightfood Saksamaal Kölnis toimunud Anuga 2011 messi raames

Taste11 konkursil, mis korraldati 2011. aasta innovaatilisemate toodete leidmiseks. Rahvusvahelise žürii väljavalitud 54 parema toote seas oli ka hapupiimajook Dietan. Altmäe tunnistab, et Kölnis toimunud ülemaailmne toidumess oli ettevõttele edukas, ja usub, et kindlasti mängis selles oma rolli Taste11 tiitel. See võimaldas ettevõttele peale oma boksi ka väljapanekut peagaleriis eraldi vitriinina. Seda vaatasid sajad tuhanded inimesed, kes seejärel külastasid eraldi ka ettevõtte boksi. Altmäe nendib, et joogi eriline maitse võib põhjamaisemale inimesele esimese hooga ehmatav tunduda, aga nii mõnelegi konservatiivsele ja juurdunud tarbimisharjumusega inimesele on jook meeldima hakanud. Ayran (Dietan) on Aasia riikides väga tuntud nimetus ja populaarne ka Aasiast Euroopasse elama asunute hulgas. „Aasia rahvaste seas on see nimetus ja maitse sama tuntud kui meile tavaline piim,” võrdleb Altmäe. Tänavu Pariisis toimunud toidumessil SIAL2012 külastati ettevõtte boksi aktiivselt, kinnitab Altmäe ja nimetab mitu põhjust. „Esiteks oli eelmise aasta edu toonud tagasi kõik need huvilised, kes eelmisel aastal käisid ja kellega jäid teemad pooleli. Teiseks olime väljas ka uue tootega, mida soovime samuti Euroopa turgudel müüma hakata. See on jäätis „Pure Line”, mis oma sisult ja ka vormilt erineb teistest Euroopas toodetavatest jäätistest. Arvan, et 2013. aasta lõpul müüme ka Airani/Dietani vähemalt kümnes erinevas riigis,” loodab Altmäe. 1

Väikse firma kopsakad tegemised OÜ Lightfood

••Müügitulu (2011): 251 810 eurot ••Kasum (2011): 58 340 eurot ••Sihtturge: 8 (Eesti, Läti, Lee-

du, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Saksamaa, Rootsi) ••Veel sihikul: 2 (s.h Ungari) ••Osanikud: Pavel Galant, Tigran Matinyan, Gagik Evoyan, Raul Altmäe, Sergei Melnik

12. DETSEMBER 2012 17

Kärpepoliitika – lihtsalt valus. Rahaliidu kollaps – liiga valus Kui suur on risk, et ohtralt juurde trükitud eurod vallandavad hüperinflatsiooni?

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

nflatsiooni ja hüperinflatsiooni vahel on suur vahe. Selle vahe teeb selgeks üks vana nali. Kui varga saagiks langeb kotitäis raha, siis inflatsiooni korral võtab ta raha ja jätab koti maha, hüperinflatsiooni korral aga võtab ta koti ja jätab raha maha. Seega on meil Eestis praegu, ülejäänud euroalast rääkimata, asi hüperinflatsioonist kaugel: näidake inimest, kes põlgaks ära kasvõi väikse kotitäie eurosid, kuigi Euroopa Keskpank on neid viimase aasta jooksul sadade miljardite väärtuses ringlusse lasknud.

Kui suur on risk, et need eurod lõpuks ikkagi hüperinflatsiooni vallandavad? Mitte suur, kui Euroopa Keskpanga poliitika suudab euroala lagunemast hoida, arvab Peterson Institute for International Economics’i majandusteadlane Anders Åslund. Lihtsalt rahatrükk kiiret inflatsiooni ei vallanda, eriti depressiooni ajal. Hüperinflatsiooni tekkimiseks on appi vaja täiendavaid jõudusid. Sellele järeldusele jõudis Åslund, kui vaatas põhjalikku hüperinflatsioonide ajaloo tabelit, mille on tänavu kokku pannud John Hopkinsi ülikooli ökonomistid Steve Hanke ja Nicholas Krus.

Liialdatud väljendid Hanke ja Krusi eesmärk oli muuta konkreetsemaks praegu küllalt laialt levinud, aga ebamäärane jutt hüperinflatsioonist. Millal saab inflatsioonist hüperinflatsioon ja kui sageli on seda maailma ajaloos esinenud? Tänapäeval kasu-

tatakse tähelepanu tõmbamiseks tihti liialdatult tugevaid väljendeid, mistõttu eesliited mega-, super-, hüper- jmt kipuvad kleepuma ka sinna, kus selleks ei ole õiget põhjust. Hanke ja Krus defineerivad hüperinflatsioonina olukorda, kus ühe kuu inflatsioonimäär on üle 50%. Hüperinflatsioon on lõppenud, kui aasta aega pole kuine inflatsioon olnud üle 50%. Definitsioon pärineb Milton Friedmani põlvkonnakaaslaselt Philip Caganilt, kelle sõnul tõmbas ta selle piiri täiesti meelevaldselt, aga lisas sisulisema poole kohta siiski, et tavalise inflatsiooni puhul ringluses oleva rahamassi reaalväärtus üldiselt tõuseb, aga hüperinflatsioonis kahaneb. Seega päris juhuslikule kohale see 50% piir siiski tõmmatud ei ole. Teise laiemalt levinud definitsiooni leiab rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest (IAS 29 „Finantsaruandlus hüperinf-

latiivsetes majanduskeskkondades”). IAS 29 loeb üles viis kriteeriumi, mis viitavad, et majandus võib olla hüperinflatsioonis. Esiteks, rahvas eelistab hoida rikkust mitterahalistes varades või välisvaluutas; kohalikus valuutas saadud sissetulekud paigutatakse kohe kindlamatesse varadesse. Teiseks, rahvas mõõdab hindu mitte kohalikus vääringus, vaid välisvaluutas. Kolmandaks, krediiti müümisel isegi lühikese maksetähtajaga võetakse hinnas arvesse raha ostujõu vahepealset oodatavat kahanemist. Neljandaks, intressimäärad, palgad ja hinnad on seotud hinnaindeksiga. Ja viiendaks, kolme aasta kumulatiivne inflatsioon on lähedal või ületab 100%. Hüperinfl atsiooni kolmandat moodi seletades võib öelda, et lihtsalt kõrge inflatsiooni ajal jätkavad inimesed ja ettevõtted normaalset tööd, püüdes indekseerida kõiki sissetulekuid ja hindasid. Hüperinflatsiooni

Hüperinflatsioonid Hüperinflatsioon ei puhke lihtsalt: selleks läheb vaja sõda, revolutsiooni, riigi lagunemist või riigijuhtide ennenägematut vastutustundetust. Lihtsalt majanduse elavdamiseks raha trükkimine seda esile ei kutsu, küll võiks selle meile tuua euroala lagunemine. Hüperinflatsioonijuhtumeid uurinud majandusteadlased Steve H. Hanke ja Nicholas Krus käsitavad hüperinflatsioonina seda, kui kuine inflatsioonitempo ületab 50%. Hüperinflatsiooni perioodi loevad nad lõppenuks, kui kuine inflatsioonitempo pole aasta aega enam ületanud 50%.

Miks?

Maksude kehtestamise asemel eelistas revolutsiooniline valitsus trükkida raha Aasta

Prantsusmaa

1795

Miks?

Austria Vabalinn Danzig Saksamaa Ungari Poola Venemaa/NSVL

Aasta

Hindade kahekordistumiseks kulunud aeg

1921 1922 1920 1922 1923 1923 1922

25,5 päeva 6,5 päeva 3,7 päeva 46,8 päeva 30,9 päeva 16 päeva 18,5 päeva

Allikas: Steve H. Hanke ja Nicholas Krus „World Hyperinflations” (August 2012); Anders Aslund „Hyperinflations Are Rare, but Breakup of the Euro Area Could Prompt One” (November 2012)

Jukka Rislakki Helsingin Sanomat

ELU “TOP GE K A ADRI ARI” TAGA

Nüüd ka vene keeles

Kaarel Tarand Sirp

Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või saada e-kiri klienditugi@lehed.ee 18 12. DETSEMBER 2012

15,1 päeva

Esimese maailmasõja järel kolme suure impeeriumi (Austria-Ungari, Vene ja Saksa) lagunemisel puhkenud kaose tulemus.

Eesti oli üksi. Vaba riigi tulek paljastab, kui kogenematud ja ebakindlad olid selle juhid.

Haarav reportaaž!

Hindade kahekordistumiseks kulunud aeg

1920—1923, I maailmasõja järelmid

1991. Kuus otsustavat kuud

Postimees

As Va

Bo He Bu

Ee Gr

VABA RIIGI TULEK

Argo Ideon

Esimene hüperinflatsioon

Tarmo Vahter

Kirjeldab meisterliku sulega poliitikaelu Eestis enne ja pärast 1991. aasta augustiputši.

198

Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

Kõ Lä Le M Po Ve Ta

Tü

Uk Us

oonid maailma ajaloos

ks netutusseks võiks

1989—1997, postkommunistlik periood Miks?

Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia ja nende valuutasüsteemide lagunemise ning selle järel tekkinud makromajandusliku segaduse tulemus.

nina 50%.

Aasta

Hindade kahekordistumiseks kulunud aeg

1989 1992 1992 1993 1992 1992 1994

45,1 päeva 1,4 päeva 38,4 päeva 12,5 päeva 27 päeva 22,2 päeva 49,3 päeva

1992 1991 1997 1992 1992 1993 1992 1993 1992 1992 1992 1992 1989 199 1992 1995 1992 1995 1992 1992

14,6 päeva 26,3 päeva 17,1 päeva 33,6 päeva 19,3 päeva 18,6 päeva 24 päeva 47,8 päeva 23,3 päeva 42,4 päeva 48,8 päeva 17,2 päeva 16 päeva 17 päeva 19,1 päeva 42 päeva 12,7 päeva 43,4 päeva 15,6 päeva 27 päeva

ole

stas aha

kahemiseks d aeg

eva

suure ja se

kahemiseks d aeg

äeva eva eva äeva äeva va äeva

Ladina-Ameerika

Jugoslaavia Armeenia Aserbaidžaan Valgevene Bosnia ja Hertsegoviina Bulgaaria Eesti Gruusia Kasahstan Kõrgõzstan Läti Leedu Moldova Poola Venemaa Tadžikistan Türkmenistan Ukraina Usbekistan

Mõne riigijuhi (nagu Salvador Allende Tšiilis, Daniel Ortega Nicaraguas) populistlik hullus, et kulutusi saab katta raha trükkimisega; Argentinas ja Brasiilias populism ja kontrolli alt väljunud ulatuslik indekseerimise poliitika.

Miks?

Peruu Argentina Boliivia Brasiilia Tšiili Nicaragua

Aasta

Hindade kahekordistumiseks kulunud aeg

1988 1990 1989 1984 1989 1973 1986

27,7 päeva 13,1 päeva 19,4 päeva 20,3 päeva 35,1 päeva 33,5 päeva 16,4 päeva

Aafrika Miks? Kodusõjad (Kongod ja Angola) või erakordselt halb riigijuhtimine (Zimbabwe).

Angola Kongo (Zaire) Kongo DV Zimbabwe Põhja-Korea Miks?

Iraan Miks?

Aasta

Hindade kahekordistumiseks kulunud aeg

1994 1991 1993 1998 2007

34,5 päeva 27,7 päeva 16,8 päeva 36,4 päeva 25 tundi

2009

Ebaõnnestunud rahareform 2012 Plahvatusohtlik poliitiline olukord ja valitsuse aetav režiimitõrksa keskklassi pigistamise poliitika.

ajal seevastu keegi enam tootmisest ei hooli, selle asemel tegeletakse varade päästmise ja spekuleerimisega. Cagani definitsiooni kasutades leidsid Hanke ja Krus maailma ajaloost 56 hüperinflatsiooni episoodi. Åslund näeb neil olevat viit põhilist põhjust. Kõige sagedasem on olnud mitmerahvuselise rahaliidu (Nõukogude Liit, Jugoslaavia, AustriaUngari) lagunemine. Tervelt pooled hüperinflatsioonid langevad sellesse kategooriasse. Lagunemise äärele sattunud rahaliidus läheb lahti konkureeriv raha emiteerimine (et teistest liitu kuuluvatest riikidest mitte millegi eest veel midagi saada) ja tekivad suured riikidevaheliste maksete saldod. Euroopa rahaliidule on need väga hoiatavad näited.

Veel juhtumeid Sageduselt teine põhjus on sõda või kodusõda, mis muudab riigi düsfunktsionaalseks: makse koguda riigil eriti ei õnnestu, aga raha kulub tal palju. Järgmine põhjus on revolutsioonid: aeg, kus liidrid kuulutavad varem kehtinud seadused ja reeglid tähtsusetuks. Näiteks selle, et kulutuste rahastamiseks tuleb riigil makse koguda või muid tuluallikaid omada. See suhtumine vallandas hüperinflatsiooni nii Prantsuse kui ka Vene revolutsiooni ajal, samuti Salvador Allende aegses Tšiilis ja Daniel Ortega Nicaraguas.

Neljas põhjus on olnud omane Ladina-Ameerikale 1980-ndatel aastatel: sügav populism, mis viis sissetulekute laialdase indekseerimiseni. Näiteks Brasiilias püüti seda omal ajal teha isegi üle 500-protsendise aastainflatsiooni juures, aga siis enam asi ei toiminud ja riigijuhtidel tuli rahatrükkimise asemel kasinust jutlustama hakata. Tõend sealse indekseerimise ideoloogia surmast on fakt, et seda omal ajal Peruus rakendanud Alan Garcia naasis 15 aastat hiljem võimule hoopis teistsuguse majanduspoliitikaga. Üksikud hüperinflatsiooni juhtumid on alguse saanud riigi autoritaarse juhi hullusest, nagu Zimbabwes 2007.–2008. aastal ja ilmselt ka ülemöödunud aastal Põhja-Koreas. Üllatav, aga need viis põhjust seletavad kõiki maailma ajaloos esinenud hüperinflatsioone, märgib Åslund. Euroala perspektiive vaagides võib neli neist maha tõmmata, aga päevakorda jääb just enim hüperinflatsioone põhjustanu: rahaliidu lagunemine. Seepärast arvab Åslund, et euroala elanikud muretsevad praegu vale asja pärast, kui arvavad, et kärbetest tingitud majanduslangus on kõige hullem asi maailmas, mis juhtuda võib. Kui rahaliit alles jääb, võib see langus hiljem tagasi vaadates olla vaid tühine jõnks majanduskasvu joonisel. Rahaliidu ettevalmistamatu lagunemine seevastu võib kõigi jaoks kaasa tuua palju laastavama kollapsi. 1

Kättetoim et üle Eesti amine tasuta.

Stadler Form Oskar Big - naturaalne õhuniisuti • Niisutab ja puhastab õhku läbi niisutusfiltrite • Shveitsi 2011 aasta parim õhuniisuti • Niisutusvõimsus 480 ml/ tunnis • Voolutarve vaid 8-32 W • Reguleeritav hügromeeter • 4 reguleeritavat kiirust • Eriti vaikne

Soodushind 189.-

Tooted müügil Stockmannis, Tallinna Kaubamajas, Euronics, Tervislik.ee veebipoes ja ON/OFF kauplustes üle Eesti ja www.airvitamin.ee Kättetoimetamine üle Eesti tasuta.

Airvitamin Grupp OÜ Salong Kaupmehe 6 Tallinn Avatud : tööpäeviti 09:00 kuni 18:00 Telefon 6420 093, info@airvitamin.ee

Määrdunud tolmukorjeplaat

Jaehind 169.-

Airvitamin - Plasma ja Electron Spray ionisaator • Vähendab oluliselt lendleva tolmu hulka siseruumides • Suurel hulgal kasulike negatiivseid õhuioone • Põletab tolmukorje plaadile heitgaasid ja nähtamatu tolmu • Eemaldab toaõhust pisikuid ja baktereid • Ei vaja vahetusfi ltreid ja on kergesti hooldatav • Plasma tolmukorje plaat vajab regulaarset puhastamist.

12. DETSEMBER 2012 19

BMW-st on saanud automaailma Apple BMW püstitab järjest uusi müügi- ja kasumirekordeid ning on ootamatult tõusnud maailma väärtuslikumaks automargiks, teenides igalt müüdud mudelilt priskeid kasumeid. vähendati. Kuid ega nad miinusesse polegi langenud. Mis aga viis ettevõtte sellisele tõusule, mille kõrval Mercedese ja Audi tulemused kahvatuvad?

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

ui enamik autotootjaid maadleb praegu kehvade tulemustega, siis seitsme aasta eest maailma suurimaks luksusautode tootjaks tõusnud Bayerische Motoren Werke AG (BMW) liigub vastuvoolu. Lisaks Saksa premium-autode tootmisüksusele kuulub BMW kontserni veel Rolls-Royce’i, Mini ja mootorrattatööstus, kusjuures kõik need kaubamärgid on edukad. Tänavu kümne kuuga on BMW Group müünud 1,49 miljonit autot ja aasta tulemuseks prognoositakse kuni 1,7 miljonit sõidukit, mis on firma uus rekord. Müügikasv mullusega võrreldes on 9,3 protsenti. Samuti loodetakse tänavu ületada eelmise aasta rekordilist 7,38 miljardi euro suurust maksueelset kasumit. Bloombergi andmetel teenis BMW eelmisel aastal keskmiselt ühe auto pealt 4462 eurot kasumit, samas kui otseste konkurentide Daimleri (Mercedes-Benz) ja Volkswageni (Audi) vastavad näitajad olid 4145 ja 2981 eurot. BMW pole eales varem nii palju raha ühe auto pealt teeninud. Majanduslangus pole suutnud kahjustada ka ülikalli luksusmargi RollsRoyce’i müüki. Mullu läks kaubaks 3538 Rollsi, mis on suurim arv autotootja 107-aastase ajaloo jooksul. Veel üsna hiljuti, 2009. aasta alguses majanduskriisi tipul kukkus Baieri autotööstuse kasum 74 protsenti ja 24 000 töötaja tööaega 20 12. DETSEMBER 2012

Kõige väärtuslikum automark Peamiselt kaks tegurit: suur edu Hiina ja USA turul ning uued mudelid, mis on osutunud konkurentidest edukamaks ja meelitanud uusi kliente. Mõneti võib BMW-d võrrelda Apple’iga, mille toodang on muutunud inimeste jaoks ihaldusobjektiks. Tänavu tunnistati BMW suisa maailma mainekamaks ettevõtteks, kes jättis selja taha senised maineliidrid Google’i ja Apple’i. Vähemalt nii arvasid 100 000 tarbijat 15 jõukamas riigis, keda konsultatsioonifirma Reputation Institute küsitles. BMW tõusis tänavu ka kõige hinnalisemaks automargiks väärtusega 19,2 miljardit eurot. Turuuuringufirma Millward Browni koostatud kaubamärkide TOP 100 pingereas kerkis BMW aastaga kümme pügalat ehk 23. kohale. Võrdluseks – Toyota kaubamärgi väärtuseks hinnatakse 17, Mercedes-Benzi 12,6 ja Audi väärtuseks 3,7 miljardit eurot. Selline maine võimaldab BMW-l oma toodete eest ka rohkem raha küsida. Kõige ehedam näide on BMW 6. seeria Gran Coupé, mis maksab paarkümmend tuhat eurot rohkem kui Mercedese ja Audi sedaankupeed. Teised mudelid jäävad rohkem samasse hinnavahemikku. Eks üheks edu võtmeks on ka uuemate mudelite disain. Peadisaineri Adrian Van Hooydonki viimaste aastate looming on baierlase fänne oluliselt rohkem rõõmustanud kui ühtviisi kirutud ja kiidetud Christopher Bangle’i

MÜÜDUD AUTODE ARV, MILJONITES

1 493 153

BMW Groupi ettevõtete müügitulemused 2012. aasta 10 kuud

1 242 817

1,2

22,9%

KASV MULLUSEGA VÕRRELDES, PROTSENTIDES

20%

0,9

15%

0,6

10% 8,8%

9,3% 6,7%

0,3

247 698 0

93 540

8329

-0,4%

BMW Groupi autod kokku

BMW

Allikas: Reputation Institute, graafika: Maret Müür

MINI

BMW mootorrattad

Husqvarna mootorrattad

Mainekate ettevõtete Top 10 2012. aastal 1.

BMW

Sony

Walt Disney Company

Daimler

Apple

Google

Microsoft

Volkswagen

Canon

10. LEGO

varasem disainikeel. BMW on sel kümnendil säranud ka tehnoloogiliste lahenduste poolest, seljatades mitmetes testides oma konkurente. Seega pole imestada, et 2010. aastal suurenes BMW kasum 15 korda tänu uue 5. seeria mudeli suurele nõudlusele. Mullu õhutas müüki üliedukaks osutunud ja põhjalikult uuenenud väike linnamaastur X3 ja pere pesamuna 1. seeria. Veel käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes nende autode müük vastavalt 55 ja 20%. Kui arvestada, et tänavu jõudis müügile BMW peamine müügiartikkel uus 3. seeria, siis on uus müügi- ja kasumirekord igati ootuspärane. BMW-ga on mudelite uuenduses suutnud rohkem sammu pidada Audi, kelle müügimahud on samuti ülesmäge läinud, sh arenevatel turgudel ja eelkõige Hiinas. Ainult et kasumit teenib Audi oluliselt vähem. Mercedes-Benzil on suuremad probleemid. Sellest ajast, kui kaotati luksusautode juhtpositsioon BMWle, on tulemused vaid halvenenud. Paljud põhitooted on juba vanad. Nüüd on ettevõte asunud kokkuhoiurežiimile, mis on muidugi raske ülesanne, kuna samal ajal tahetakse tuua turule palju uusi mudeleid. Mercedes ei suuda meeldida nooremale ostjaskonnale nagu konkurendid. Samuti oldi kehvade müügitulemuste tõttu sunnitud lõpetama Rolls-Royce’i otsese konkurendi Maybachi tootmine. Mercedest

ei maksa siiski maha kanda. Uus A-klass peaks meeldima lõpuks ka nooremale publikule ja peatselt on oodata esimesi väiksemaid linnamaastureid. Tulemas on ka uus E-klass ja S-klass, mis toovad Mercedese taas pildile.

Hiina tasandab languse Euroopas Kaksteist kuud järjest langenud Euroopa autoturul on viimase kümne kuu kokkuvõttes näidanud Audi BMW-st isegi paremat tulemust, kuid maailma mastaabis valitseb konkurentsitult baierlane. Võtmetegur on kaks suurimat autoturgu USA ja Hiina. Kui kallite autode ühel olulisel sihtturul Venemaal müüvad kolm Saksa premium-marki autosid pea võrdselt, siis USA-s võttis BMW eelmisel aastal Mercedeselt luksusautode liidrirolli. Kuid eelkõige tänu Hiina kasvavale nõudlusele ei ole BMWle eriti suur probleem Euroopa autoturu mitmekümne aasta suurim langus, mis sunnib siinmail isegi luksusmarke oma positsioonide säilitamiseks hindu langetama. Hiinas müük muudkui õitseb, mullu osteti rahvavabariigis 232 000 BMW-d. Tänavu esimeses kvartalis kasvas müük juba 36,8%. Nii saabki ettevõte tänavu raporteerida 14% käibe kasvust. Nüüd plaanitakse Hiinas kasutusele võtta uus kaubamärk, mille all hakatakse müüma BMW Brilliance Automotive Ltd poolt valmistatud sõidukeid, kusjuures esi-

meseks uue nime all müüdavaks mudeliks on elektriauto. Praegu toodab ühisettevõte 3. ja 5. seeria mudeleid ja tehase tootmismaht on 200 000 autot. Kolm aastat tagasi investeeris BMW ühistootmisse ligi 500 miljonit eurot. Hiljuti teatas BMW veel ühest kasvavate turgude mastaapsest investeeringust. Plaan on investeerida 200 miljonit eurot Brasiiliasse uue tehase rajamisse, kus hakatakse tootma aastas 30 000 sõidukit. BMW Group on seadnud eesmärgiks kasvatada 2016. aastaks automüük kahe miljoni sõidukini. Varem loodeti see saavutada alles 2020. aastal. Selle nimel murdis BMW oma senist põhimõtet ja plaanib lähiaastatel turule tuua mitu esiveolist autot. Sügisel Pariisi autonäitusel esitletud esiveolise mahtuniversaali kontseptsiooni platvormile on kavandatud suisa 10–12 uut mudelit. Esimesena võetakse see kasutusele 2014. aastal ilmavalgust nägeval uuel Mini Cooperil ja BMW ajaloo esimesel mahtuniversaalil, mis on esiveo-

BMW murdis oma põhimõtet ja plaanib turule tuua mitu esiveolist autot.

line. Tõenäoliselt juba järgmisel aastal tullakse välja ka esimese seeriatootmisse mineva elektriautoga. Lähiaastatel on BMW-lt oodata koguni kolme elektrijõul sõitvat mudelit.

Ühte asja eeldab ettevõte töötajatelt veel: nad võiksid sõita BMW-ga.

Huvitavad kokkulepped töölistega Tänu korralikele marginaalidele ei lange BMW kahjumisse isegi siis, kui müük langeks 20%. Selline usk lubas juhtkonnal sõlmida töötajate ametiühinguga pretsedenditu kokkuleppe, mis säilitab ka rasketel aegadel töökohad. Lepe näeb ette, et töötajad teevad headel aegadel, kui mõne mudeli järele on suurem nõudlus, tasuta ületunde ja mitmes vahetuses. Kui ettevõttel läheb aga kehvasti, saavad nad kogunenud lisatunnid palgana välja võtta. Tõsisema kriisi korral on juhtkonnal õigus tehased kuni viieks nädalaks sulgeda. Töötajad peavad sel ajal oma puhkusepäevad ära kasutama. Juhtkond on andnud muidki huvitavaid lubadusi. Näiteks kolm aastat tagasi sidus ettevõte juhtide palgad liinitöötajate sissetulekuga, et vältida palgalõhe kasvu. Liinitöötaja aastapalk on keskmiselt 40 000 eurot ja juhtidel ligi miljon eurot. Selline palgasuhe jääb paika ka tulevikus. Ühte asja eeldab ettevõte töötajatelt veel: nad võiksid sõita BMW-ga. 1

flaierid

plakatid

visiitkaardid

kalendrid

koopia3.ee

kleebised

voldikud

roll-up stendid

kutsed

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

12. DETSEMBER 2012 21

Nüüdil müüg

Kristi Kirsberg kristi.kirsberg@epl.ee

uvel peetud Euroopa Liidu spordijuhtide kokkusaamisel jäi kõlama seisukoht, et doping on tohutu tont, kuid keelatud ainete kasutamine kahvatub uue ohu kõrval: järgnevatel aastatel tuleb kõige rohkem võidelda kihlveopettuste ja kokkuleppemängudega. Narva Transi jalgpallurid kinnitasid alles mõne nädala eest, et mädapaise levib pikemat aega ka Eesti spordis, selle väljajuurimiseks läheb vaja aega ja kannatust. Sest niikaua, kui mängus on suured summad, näitavad inimesed üles uskumatut nutikust. Kõige enam kokkuleppejuhtumeid on avalikkuse ette tulnud üllatuslikult just meeskonnaalade puhul: jalgpallis ja kriketis. Kuid ilmselt võib seda seletada kahe aspektiga. Ühelt poolt on võistkonnaspordis, kus pettuse osapooled võivad olla nii mängijad, treenerid, kohtunikud kui ka klubi juhtkond, väga keeruline väheste vahel leppeid sõlmida. Kui aga on haaratud suurem seltskond, on ka lekkeallikaid sellevõrra rohkem. Kuid järjest enam sõlmitakse kokkuleppeid ka aladel, kus on vaid kaks osalejat, näiteks tennises. Kokkuleppemängudes ei ole iseenesest midagi uut. Juba 1906. aastal mõtlesid Ameerika jalgpalliklubid Canton Bulldogs ja Massillon Tigers enne kohtumist väl22 12. DETSEMBER 2012

ja, kuidas peaks mäng lõppema. Üks tuntud juhtum pärineb aga 1919. aastast, kui Chicago White Socksi pesapallimeeskonnast heideti välja mitu patust, kelle juhtumist kirjutati hiljem ka raamat ja vändati film. Seega on puhta spordi uus oht juba sada aastat vaikselt hingitsenud, kuid just viimastel aastatel on see eriti jõuliselt esile kerkinud. Tänavuse aasta kokkuvõtteks võib öelda, et karistused on karmid: mitmed vahelejääjad on saanud eluaegse võistluskeelu, Londoni olümpia sulgpalliturniiril näitasid alajuhid tugevat närvi ja eemaldasid pooled kaheksa sekka jõudnud paaridest. Samuti on selgelt märku antud, et isegi kui sa täna pääsed, võib homme ring ikkagi kokku tõmbuda. Jõulise võitluse parim näide on rahvusvaheline tenniseliit. Lõppeval aastal said kaks tennisisti, austerlane Daniel Köllerer ja serblane David Savić eluaegse võistluskeelu. Sellega andis alaliit selge sõnumi: leppige kokku, palju soovite, aga siis pole teil enam profitennisesse asja. Mõistagi andsid mõlemad mehed juhtumi spordiarbitraaži, kus nad kaotasid.

Petis tenniseplatsilt Aprillikuus karistuse kätte saanud Köllererile, kes oma hiigelaegadel tõusis maailma 55. reketiks, heideti ette viit juhtumit aastatel 2009–2010, kui ta tõmbas kaasmängijaid kokkulepete sõlmimisse. Kes olid need „kaasmängijad”, ei avaldatud. Novembris süüdi mõistetud Savić oli veelgi tagasihoidlikuma klassiga mängumees, tema parimaks kohaks ATP edetabelis jäi 363. Savić väitis kohtuistungi lõpuni, et üks praegune maail-

Tont, mis on spordis dopingust veel hullem Kui mängus on suured summad, siis näitavad inimesed üles uskumatut nutikust. Ja spordis raha on. ma tippmängija meelitas ta lõksu, andes tunnistusi, et Savić soovis raha eest temaga mängutulemuse kokku leppida. Oma avalduses kinnitas serblane, et teda süüdistati absoluutselt ilmaasjata ja tema on ohver, kelle peal tehti näidistappu. Kokkuleppemängud on tennises teemaks olnud juba kümmekond aastat. Teravaks läks olukord 2007. aastal, kui šotlasest olümpiavõitja Andy Murray väitis BBC-le, et kokkuleppemängud on tennises tavalised. „Need on osa mängust, neist ainult ei räägita,” väitis Murray. Tollal näidati agaralt näpuga Venemaa tippmängijale Nikolai Davõdenko-

Järjest enam sõlmitakse kokkuleppeid aladel, kus on vaid kaks osalejat. le, kes olevat segatud kokkuleppemängudesse või juhtumitesse, kui mängu äraandmise eest saadakse hinnalisi kingitusi. Samas on liivaväljakute kuningas Rafael Nadal alati väitnud, et tippseltskonnas kõlavad sellised kõlakad naeruväärsena, keegi suurtest ei määri oma käsi millegi nii labasega. Ometi liigub ringi nimekiri tennisistidest, kellel hoitakse silma peal. Kindlasti on ühelt poolt 41 nimest koosnev list kahtlase iseloomuga, kuid ometi ei jäta ükski suur tenniseväljaanne märkimata, et kus suitsu, seal tuld. Teiste seas on esile toodud näiteks Philipp Kohlschreiber (Saksamaa), Janko Tipsarević (Serbia), Michael Llodra (Prantsusmaa), Christophe Rochusel (Belgia), Viktoria Azarenka (Val-

gevene), Agnieszka Radwańska (Poola), Francesca Schiavone (Itaalia) ja Maria Kirilenko (Venemaa). Seevastu jalgpalli kõrval kõige suuremas kokkuleppemängude patupesas kriketis on nimekiri täiesti avalik ja suurem osa petturitest on oma karistuse kätte saanud. Viimane suurem kala, kes kinni püüti, oli Pakistani meeskonna tähtmängija Danish Kaneira, kes tegelikult vahistati juba 2010. aastal, süüdistatuna aasta varem Essexi meeskonna eest kokkuleppemängu korraldamises. Ent siis ei suudetud Kaneira vastu piisavalt tõendid koguda ja mees jätkas karjääri. Ent sarnaselt dopingutarvitamisega, kus järjest rohkem hakatakse pettureid vahele võtma kaudsete tõenditega, sai ka Kaneira juhtum uue hoo, kui sarnase süüdistuse sai möödunud aastal inglane, Kaneira klubikaaslane Mervyn Westfield, kes tunnistas patu üles, kinnitas, et pettusega tegeles ka Kaneira, ja pääses ise seetõttu lihtsamalt. Westfieldile määrati talvel viieaastane keeld ja rahatrahv, Kaneira sai aga suvel eluaegse võistluskeelu. Westfield jääb ajalukku ka sellega, et temast sai esimene Euroopa kriketimängija, kes on vahele võetud. Muidu on patustajad olnud eeskätt India, Pakistani ja Lõuna-Aafrika mängijad. Kokkuleppemängudest ei jäänud puutumata ka tänavused olümpiamängud Londonis. Nimelt otsustasid maailma tippseltskonda kuulunud sulgpallurid, kes olid koha veerandfinaalis taganud, valida endale järgmisse ringi meelepärane vastane. Kahtluse alla sattusid kaheksa naist: neli Lõuna-Koreast, kaks Hiinast ja kaks Indoneesiast. Kõige

enam riivas silma Hiina paari Yu Yang – Wang Xiaoli ja korealaste Jung Kyung-Eun – Kim Ha vahel peetud kohtumine, kus osapooled ühel hetkel servisid vaid võrku ja siis jälle eksisid lihtsatel löökidel. Juba mängu ajal tegi kohtunik neile hoiatuse. Korealased süüdistasid kohe hiinlasi, öeldes, et kuna nad ei tahtnud enne finaali kokku minna kaasmaalaste Tian Quingi ja Zhao Yunleiga, tuli midagi ette võtta. Täpselt samamoodi kulges ka teise Lõuna-Korea paari Ha Jung-euni ja Kim Min-Jungi ning Indoneesia paari Meiliana Juahari ja Greysia Polii kohtumine.

Eesti on kahjuks mängus Pärast uurimist otsustas alaliit kõik kaheksa naist diskvalifitseerida. Kõige bravuurikamalt reageeris Yu Yang, kes teatas, et lõpetab karjääri, sest rahvusvaheline alaliit purustas südametult ta unistused. Jalgpallis on kokkuleppemängude skandaale kõige enam, kuid neist on ka kõige rohkem räägitud. Euroopa jalgpallis sai viimati, kõigest paar nädalat tagasi, eluaegse võistluskeelu Malta koondislane Kevin Sammut, kes aitas manipuleerida Norra ja Malta vahelise EM-i valikmängu tulemusega, mille Norra 4 : 0 võitis. Esialgu määrati Sammutile kümnekuuline keeld, kuid hiljem pikendas Euroopa jalgpalliliit selle eluaegseks. Kümnete kaupa on kauaaegseid keelde saanud Türgi ja Lõuna-Korea mängijad. Probleemi mastaapsust näitab ainuüksi fakt, et praegu on uurimise all näiteks Soome, Sambia, Hiina, Saksamaa, Kreeka, Iisraeli, Ungari, Itaalia, Vietnami, Zimbabwe ja mis siin salata, ka Eesti mängijad. 1

300 miljardit

140 miljardi

dollarit on see summa, mis liikleb legaalses kihlveomaailmas.

M üü r

dollari eest veetakse aastas ebaseaduslikult kihla. Selle eelduseks on suuresti kokkuleppemängud.

et ar :M a fik aa Gr

Telli Kairo Müstiline Egiptus: Püramiidid, Niiluse kruiis, Luxor, Kuningate org… Reisi loosime 18.12.2012. Telli leht enne 16.12.2012.

ja avasta maailma! Teine reisiloos viib Kairosse!

New York Maailma metropol: Vabadussammas, Empire State Building, Broadway muusikal… Loosi tahtel sõidab New Yorki Aire Hansen. Palju õnne!

1. Telli. Tellides Eesti Ekspressi täispaketi või digipaketi vähemalt 6 kuuks või otsekorraldusega, osaled kolme uhke reisi loosis. 2. Registreeru reisile. Loosis osalevad kõik uued ja olemasolevad tellijad, kes annavad oma reisisoovist teada aadressil www.ekspress.ee/avastamaailma.

Peking Ohtralt Aasiat: Hiina müür, Keelatud linn, Taevatempel… Reisi loosime 8.01.2013. Telli leht enne 6.01.2013.

3. Võida! Mida varem tellid, seda rohkemate reiside loosis osaled! Ära koba pimeduses – avasta maailma koos Eesti Ekspressiga!

Telli ja registreeri aadressil www.ekspress.ee/avastamaailma Klienditugi: tel 680 4444, e-post klienditugi@lehed.ee

Kohale viivad Wris Reisibüroo ja Lot Polish Airlines.

12. DETSEMBER 2012 23

KAITSE ENNAST JA TEISI! Firma on asutatud 1993. aastal ja meie partnerid on maailmas tunnustatud isikukaitsevahendite tootjad paljudest riikidest. OÜ Karske Eesti missioon on rikastada isikukaitsevahendite turgu. Firma eesmärk on tagada kvaliteetseid EU normidele vastavaid tooteid ning ajaga kaasaskäivaid lahendusi. OÜ Karske Eesti müügiesindajad on alati valmis andma kõigile huvitatuile professionaalset nõu ja asjalikke soovitusi.

KARSKE EESTI OÜ Part of Procurator group

www.karske.ee Kadaka tee 185d, Tallinn • tel 672 0057 • faks 672 0055 • e-mail: karske_eesti@hotmail.com