Ärilet

Jüri Käo: noor ja haritud venelane tõuseb nõutud tööjõuks Sõiduki kaskokindlustuse maksetes on jõhkrad käärid # Kas Eestist saab särtsutiiger või tuleb suur laadimisjama? # Pankurid lubavad: kriis on seljatatud # iPad juhib lennukeid

HIND 1,6 EUROT / 25 KROONI

KOLMAPÄEV

13. aprill 2011 NR 3 (13)

Euroala sead Portugal, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania on euroala sead. See kena tiitel tuleb ingliskeelsest lühendist PIGS (ehk siis Portugal, Ireland, Greece, Spain). Sigadest pole praeguseks veel abirahakest küsinud Hispaania. Aga ähvardavalt üleval on seegi.

Hispaanial on veel suurem roll. Kui Portugali, Kreeka ja Iiri majandused hõlmavad euroala SKT-st kokku kuskil viis protsenti, siis Hispaanial üksinda 11 protsenti. Hispaania päästeplaani puhul on räägitud summast 450 miljardit eurot. Kujutage siis ette, mis jama see oleks.

Hispaania eelarve on suures puudujäägis. Pangandussektor kinnisvarabuumi tõttu ka üsna käpuli. Hispaania võlakirjadele on sellel aastal leitud küll piisavalt ostjaid, kuid maha rahunema see veel ei pane.

Vabalt võib juhtuda, et pärast Portugali satub kahtluse alla ka Hispaania maksevõime.

Euroala varasem (noh, tegelikult senini) murelaps Kreeka pole seevastu suutnud viimase aasta jooksul miskit säravat saavutada. Ärid panevad uksi kinni ja kundedest on krooniline puudus. Ülikõrge pension jäeti küll tõstmata ja monopole on ka katsutud lõhkuda, kuid suurt tolku pole sest olnud. Maksudest kõrvalehiilimine on Kreeka kultuuri lahutamatu osa ja sellegagi võitlemine on jäänud poolikuks.

Sellel aastal pusib Kreeka veel läbi tänu Euroopa Liidu ja IMF-i abirahale. Järgmisel aastal peab pool raha tulema juba võlakirjaturult. See näib paraku võimatu missioon. See tähendab, et Kreeka päästmiseks tuleb euroliidul veelgi raha kühveldada.

Tulu läheb Kreekal hädasti vaja. Üks variant on see, et tuleks müüa maad. Praegu kuulub riigile muide rohkem maad kui eraisikutele. Kuid ka siin on väike konks – maaregistrit pole ja keegi ei saa päris täpselt olukorrast sotti. 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Jüri Käo: noorest ja haritud venelasest saab nõutud tööjõud Raivo Murde elektriautodest •• LK 10-11

Kiirlaadimisjaamades saavad elektrit üksnes Jaapani autod Kristi Vahemaa võistlustest

LK 22–23

Kuidas sportlasest või spordialast projekt tehakse Hans Lõugas iPadist

••

LK 14–15

iPad on ümber lükanud kõik müügiprognoosid Villu Zirnask pankadest

••

LK 16–17

Eesti turg jääb Skandinaavia pankade pärusmaaks Andres Eilart Ärilehe toimetaja

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, rg-kood 10138194 Peatoimetaja: Vallo Toomet, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval.

Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. Eesti Päevalehe äripaketi ja tööpäevapaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt.

Tellimine: 680 4444, klienditugi@epl.ee © Ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite, k.a päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklite suhtes autoriõiguse teostamine, s.h nende edastamine ja reprodutseerimine ilma Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

2 13. aprill 2011

••

Jaanus Piirsalu tehingutest

••

LK 18–19

Putin või Medvedev – kelle juurde enne minna?

Majandus graafikutes •• VT ÄRILEHTE

Ärilehe kujunduse ja illustratsioonid on teinud Raimo Reiman, Sten Kivissaar ja Alari Paluots

reklaamtekst

Itella Logistics – kõige terviklikuma laoteenuse pakkuja Eestis Fotod: Rene Suurkaev

Itella Logistics OÜ pakub oma klientidele terviklikku laoteenust, tagades kaupmehele kogu tarneahela haldamise: kauba sisse- ja väljaveo, ladustamise, komplekteerimise, müügiks ettevalmistamise, sh aktsiisikaupade maksumärgistamise jms.

Ainsana Eestis omab Itella aurutunnelit, millega saab hõlpsasti sirgeks transpordi käigus kortsunud rõivad.

Itella Logistics OÜ tegevjuht Meelike Paalberg märgib, et tervikliku laoteenuse kasutamine on Eestis suhteliselt vähelevinud, ent küllalt tavapärane Euroopas.

Kauba maaletooja jaoks tähendab Itella laoteenuse kasutamine üldjuhul nii finantsilist kokkuhoidu kui ka n-ö muretut meelt, sest teatud osa kauplemisega kaasnevatest tööülesannetest on usaldatud professionaalide hoolde. „Kaupmehel pole vaja rentida või soetada laopinda, on vaid vaja palgata turundus- ja müügipersonal. Kõik, mis puudutab n-ö füüsilist kokkupuudet kaubaga, on võimalik meilt teenustena sisse osta,” selgitab Paalberg. „Mitmete meie klientide puhul on arvutused näidanud, et ettevõttel pole majanduslikult põhjendatud ise ladu hallata ning meilt laoteenuse sisse ostmine võimaldab püsikulusid minimeerida. See sõltub muidugi ka kauba mahtudest, ent rehkendame selle alati eelnevalt kliendiga läbi.”

Itella laos saab käidelda väga erinevaid kaupu: rõivaid, jalatseid, esmatarbekaupu, mänguasju, eritemperatuuri mittenõudvaid toidukaupu, nagu näiteks konservid ja toiduained, samuti alkohoolseid jooke, tubakatooteid jms. Laopinda on nii väikesemõõdulistele kui ka mahukatele kaupadele.

Kaupade kogu tarneahela haldamine tähendab, et Itella korraldab kliendi eest ära kõik, mis ühe kauba punktist A puntki B jõudmist ja sinna vahele jäävat puudutab. „Võtame tarnija juurest kauba peale – asub ta siis Eestis, Euroopas või mujal maailmas; transpordime kauba, kui see on kliendi soov, meie lattu, kontrollime kauba korrashoiu, vaatame, kas kogus ja ühikud vastavad ostutellimusele, lisame sildid, turvaelemendid, kasutusjuhendid jms,” selgitab Paalberg. „Vajadusel paneme kauba oma lattu hoiule ja kui klient esitab müügitellimuse, komplekteerime kauba vastavalt tellimusele ning saadame lõppkliendile. Aktsiisikaupadele – alkoholipudelitele ja sigaretipakkidele – kleebime soovi korral peale maksumärgid.”

Paalberg lisab, et kliendil on võimalik pidevalt laoseisu ja kaupade liikumist reaalajas kontrollida – Itella tarkvara on

Itella Logistics OÜ-s on laopinda nii väikesemõõdulistele kui ka mahukatele kaupadele

rus on suur – ühes tunnis suudab ta töödelda kuni 1600 rõivaeset.

Pärast aurutamist riided kuivatatakse ja pakendatakse kaubandusliku välimuse hoidmiseks osaliselt või üleni kilesse – sõltuvalt kliendi soovist.

Itella rippriiete logistikateenust kasutavad näiteks Baltika Grupp ja PTA Grupp, samuti Tallinna Kaubamaja, kes hoiab Itella laos rõivastele lisaks ka mänguasju ja sisustuskaupu. „Oleme rippriiete laos valmis käitlema suurt kogust rõivaid,” kinnitab Meelike Paalberg. Käitlemine ei tähenda siinkohal ainuüksi eelpool kirjeldatud aurutamisteenust, vaid üldse kõike, mis kauba ladustamist puudutab: sorteerimist, komplekteerimist, sildistamist, pakendamist, sihtkohta vedamist jms.

Rippriiete hoidmiseks on Itellal kokku kolme kilomeetri jagu n-ö riideraudteed ehk siine, kuhu rõivaid riidepuuga üles riputada.

Nii terviklikku ripprõivaste logistikat ei paku Eestis ükski teine ettevõte.

Itella Logistics OÜ

Itella Logistics OÜ tegevjuht Meelike Paalberg rippriiete laos. Lisaks omab Itella aurutunnelit, kus saab kortsunud riideid sirgendada; ning spetsiaalseid veovahendeid, millega rippuvaid riideid sihtkohta, näiteks kauplusse transportida.

võimalik ühendada kliendi raamatupidamis- või laohaldustarkvaraga, ilma, et oleks vaja eraldi liidest välja ehitada. Õigeaegne ja täpne teenus „Iga kliendiga on meil kokku lepitud tegevuskava, kuhu on märgitud, millise aja jooksul peab tema kaup siin käideldud olema,” märgib Paalberg tõdedes, et ettevõtte analüüs kinnitab, et Itella on kaubakäitlemisel õigeaegne ja täpne.

Viimatimärgitu tähendab seda, et Itella täidab tellimused korrektselt – kui näiteks tellimus on esitatud viiele mustale M-suuruses triiksärgile, siis just need klient ka saab, mitte neli kollast S-suuruses särki. „Mullu oli meie õigeaegsus 99,72% ning korrektsus 99,98%,” märgib Meelike Paalberg. „Taotlesime möödunud aastal ka ISO-standardit ning sertifitseerimise käigus ei tuvastatud ühegi kauba laoaadressile mittevastavust.” See tähendab, et Itella on väga täpne ka ettevõttesiseses töökorralduses.

Paalberg märgib, et lisaks ISO sertifikaadile sai Itella Logistics OÜ ka TAPA sertifikaadi, mis tõestab kaupade turvalist liikumist. Nimetatud sertifikaadid kinnitavad, et Itella hoiab ja käitleb kaupu turvaliselt ning võõrastel puudub kaubale ligipääs.

Laoteenuse alla käib ka vahelao teenus ja tagastuste käitlemine. Paljud kauplused ei müü ju hooajakaupu ühe müügiperioodi

jooksul maha, seega võtab Itella need lattu tagasi järgmist müügiperioodi ootama.

Eriti puudutab see hooajalisi rõivaid, aga ka teatud majapidamistarbeid.

Spetsiaalset tagastusteenust pakub Itella Rootsi kataloogikaubamajale Ellos.

Kõik kaubad, mida klient soovib Ellosele tagastada, tulevad Itella lattu, kus need võetakse pakendist välja, kontrollitakse, pakendatakse kaubagrupiti ning saadetakse tagasi Rootsi.

Spetsiaalselt rippuvatele rõivastele Eriline põhjus Itella laoteenuste kasutamiseks peaks olema rõivastega kauplevatel ettevõtetel, sest Itella omab selle tarvis mitmesuguseid võimalusi: mahukat rippriiete ladu, aurutunnelit, kus saab kortsunud riideid sirgendada; ning spetsiaalseid veovahendeid, millega rippuvaid riideid sihtkohta, näiteks kauplusse transportida. „Suur osa Eestis müüdavatest riietest valmistatakse üldjuhul teistes riikides ning jõuavad Eestisse kas kastidesse pakituna või ka konteineris rippuvana. Tavaliselt on riietel n-ö lappekortsud,” tõdeb Paalberg. „Võtame tooted pakenditest välja, riputame rõivad riidepuule ning suuname rippriiete alale sirguma.”

Kortsunud ja triikimist vajavaid rõivaid saab ilusti sirgeks spetsiaalses rippriiete viimistlemiseks mõeldud aurutunnelis, kus rõivaese auru ja õhu mõjul atraktiivse müügieelse välimuse saab. Tunneli töökii-

•• Itella Logistics OÜ kuulub Soome ettevõttele Itella Corporation.

Itella Logistics on esindatud kaheksas riigis: Skandinaavia maades, Balti riikides ja Venemaal.

•• Itella Logistics pakub nii maa-, mere- kui ka õhutransporditeenust kaubaveoks üle maailma ning siseriiklikku transporti.

•• Itella teenuste hulka kuuluvad lisaks tavapärastele veoteenustele ka ekspressteenused, tolliagenditeenused ja laologistika, sh rippriiete ehk moelogistikateenused, •• Itella Logistics OÜ asub Jüri Tehnopargis Lehmja külas Loomäe tee 13, kus ettevõtte kasutuses on 16 000 ruutmeetrit laopinda, 12 000 kaubaaluse kohta, 11 kilomeetrit väikekauba riiuleid jms. Koostöös alltöövõtjatega on Itella kasutada 20–25 kaubaveoautot.

•• Peale Itella Logisticsi tegutsevad Eestis Itella Korporatsiooni kuuluvad Itella Information AS ja Itella Smartpost OÜ.

•• Itella Information on Eesti juhtiv informatsioonilogistika teenuseid pakkuv ettevõte, mis käsitleb aastas üle 25 miljoni arve. Teenuste hulka kuuluvad e-arved ja otsekorraldusteenused koostöös suurimate Eesti pankadega, arvete trükk, ümbrikutesse panek, dokumentide elektrooniline arhiveerimine ja muud massarveldusteks ning masspostituseks vajalikud teenused.

•• Itella Smartpost on tegev postipaki turul ning pakub pakiautomaatide võrgu teenust nii Eestis kui ka nüüd ka Soomes.

www.wuerth.ee

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

Eesti juhtiva valdusfirma NG Investeeringud juht Jüri Käo ei usu mõistliku riskiga äriajamisse Venemaal, kuid usub noortesse venelastesse, kellest hakkab saama Eesti ettevõtjatele nõutud tööjõud.

Fukushima katastroofiga hirmuäratavaks muutunud tuumajaama ei tule Eestisse ilmselt veel 15 aasta jooksul, arvab Eesti Energia nõukogu esimehe ametit pidav Käo.

Hea uudis on ka see, et masu hakkab Eestis läbi saama, sest ettevõtjad otsivad aktiivselt värskeid ärivõimalusi. Uus majandustõus tuleb buumieelsest vaoshoitum ja tavainimesed tunnevad selle vilju veidi hiljem, ettevõtjatega võrreldes pooleaastase viivitusega.

•• Millal teie ettevõtetel hakkab taas nii hästi minema, et tellite senisest rohkem reklaami?

Eks me ikka tellime ka. Reklaami tellimine on selline peenike teadus.

Mõõdetakse väga täpselt kontaktide arvu. Kui majandus on madalseisus, siis mõõdetakse veel eriti täpselt.

Vaieldamatult on televisioon kõige efektiivsem ja trükimeedia tuleb selle järel.

•• Kas Eesti inimeste tarbimisjulgus pole veel nii palju taastunud, et ettevõtjad julgeksid oma tooteid ja teenuseid laiemalt reklaamida?

4 13. aprill 2011

Asi on paljuski kinni rahas. Ettevõtetel kulub raha igapäevase majandustegevuse jaoks ära ja reklaamimiseks ei jätku. Kuid mina pean reklaami ülimalt oluliseks. Need, kes ei reklaami, need kaotavad. Kelle kaubamärki ei ole näha, seda ei tunta.

•• Milline valdkond teie laiast ettevõtete portfellist end praegu kõige paremini tunneb? Kas see on jaemüük, automüük või tootmine?

Masu on läbi ja kõigil meie ettevõtetel läheb äri tõusuteed. Ettevõtjad peavad vaatama, et kasvuvõimalust mitte maha magada. Liigse konservatiivsusega võib turuarengust maha jääda. Praegu peab olema loominguline ja uuenduslik.

Ettevõtjad on nende aastatega palju peksa saanud, et ollakse liiga konservatiivsed. Väga palju kaalutakse, aga otsustama peab ka. Kui sa ei tee täna arengu ja investeerimisega seotud otsuseid, siis teeb seda keegi teine.

•• Tavaline Eesti inimene suhtub meie majanduse väljavaadetesse palju skeptilisemalt, hääletades jalgadega. Kümned tuhanded eestlased töötavad välismaal. Mis märgid teile sellist optimismi sisendavad?

Märgid on tegelikult suhteliselt lihtsad. Kõik ettevõtted vaatavad iga päev, kuidas tooteid ja teenuseid ostetakse. Kaudseteks märkideks on võimalike ostjate poolt tehtavad päringud. Praegu tehakse juba väga aktiivselt päringuid, ehkki need pole veel tehinguteks ja rahaks muutunud. Vahepeal oli täielik seisak, kus ei ostetud midagi ega ka küsitud midagi.

Ettevõtja tunneb alati esimesena, millises suunas majandus liikuma hakkab. Kui jõuline majanduslangus algas, siis ettevõtjad hoiatasid valitsust, et läheb jamaks ja tuleb eelarvet koomale tõmmata. Meil kadus nõudlus ära, avaliku sektorini jõudis see hiljem. Niisamuti jõuab ka tõusu algus avalikku sektorisse pooleaastase viivitusega.

•• Kas inimesed on hakanud pärast euro tulekut rohkem ostma, sest hinnad on läinud silmaga vaadates väiksemaks?

Eesti inimesel on kriisi algus hästi meeles, mistõttu raha kulutamist kaalutakse väga täpselt. Teisalt on Eesti eraisikute deposiidid hetkel ajaloo suurimad. Inimeste kindlustunde suurenemine tuleviku ees kasvatab ka tarbimist.

Jüri Käo: noortest ja haritud venelastest saab nõutud tööjõud •• Mis põhjustas sellise suure hoiuste kogunemise?

Ma ei arva, et see tuli inimeste alalhoidlikkusest. Pankade intressipoliitikal oli selles väiksem roll. Pankadel ongi vaid kaks äri: laenuäri või kui laenu anda ei saa, siis algab deposiidiäri.

•• Kas teie ettevõtted vajavad praegu investeeringuteks lisaraha?

Meie ettevõtete investeeringute finantseerimine läheb plaanipäraselt. Raha pankadest saab, kui sul on mõistlik äriplaan ja usaldusväärne taust.

•• Kas teie kontsern soovib välisinvesteeringuid?

Meil ei ole praegu ühtegi sellist teemat päevakorral, et sooviksime välispartnereid kaasata. Riigi kui terviku seisukohalt on välisinvesteeringud muidugi tähtsad. Eesti on välisraha kaasamisel olnud tubli. Välisinvestoritele meie avatud majandus meeldib. Ettevõtluse tulumaksuvabastus on meie suur trump. Praegu kehtib see seadusena, kuid sellel peaks olema mingisugune pikaajalisem garantii, et välisinvestorid usuksid, et seda ei saa nii lihtsalt muuta.

•• Kas ettevõtluse tulumaksuvabastus tuleks kirjutada põhiseadusesse?

Ettevõtluse tulumaks on liiga väike asi, et seda põhiseadusesse panna.

Samas on maksuseadused liiga kergesti muudetavad. Kui riigikogu liikmed mõtleksid välja seaduse, mida niisama lihtsalt muuta ei saa, siis see oleks välisinvestoritele väga kõva sõna. Eestis on selliseid seadusi.

Välisinvestoritele pole võimalik anda mingisugust garantiid, et pärast järjekordseid valimisi neid ei muudeta. Kui oleks tulnud praegusest teistsugune valimistulemus, siis mine tea, äkki oleks ettevõtete tulumaksuvabastus ära kaotatud.

•• Ettevõtlusorganisatsioonid saavad ju kutsuda neli allesjäänud arvestatavat erakonda laua taha ja teha oma ettepanekud. Sotsiaaldemokraadid vist ainukesena soovivad tulumaksusüsteemi muuta.

Tont seda teab, mida sotsid soovivad. Nad on ju mõistlikud mehed, aga peavad häälte saamiseks midagi praegu kehtivast erinevat lubama.

Kuid ma ei ole kindel, et nad hakkaksid võimule saades praegust maksusüsteemi muutma. Võib-olla astmelist tulumaksu hakataks sisse viima, kuid ettevõtluse maksustamise muutmisesse ma ei usu. Valit-

susvastutust võttes muudetakse paljud valimislubadused lihtsalt ära.

•• Kas senise majanduspoliitika jätkumine tähendab Eestile pigem stabiilsust või stagnatsiooni?

Stabiilsust, ikka stabiilsust. Ükskõik mida siin räägitakse või arvatakse, aga meil on olnud tubli valitsus.

Eesti riik on oma rahaasjad korras hoidnud ja rahvas võib valitsuse üle uhke olla. Me oleme Euroopa Liidus rahaliselt väga heal tasemel ja meid ei ohusta mitte miski. Jutud euro kriisist ei maksa midagi, sest euroga ei juhtu mitte midagi. Reaalselt eksisteerib vaid vale rahanduspoliitikat ajanud riikide võlakriis, mille on tekitanud konkreetsed poliitikud oma populismiga.

•• Eelolev majandustõus tuleb ilmselt palju vähem äkiline kui buumieelne, mille järgi majanduselu seadusi kohendati. Kas meie buumiaegsed seadused on sellise lauge tõusu jaoks sobivad?

Olen päri, et majanduse üldine tõus saab nüüd olema lauge. Meie majandus on nii väike, et võime teha mingil ajal kiirema tõusu ja siis lühiajaliselt tagasi kukkuda. Siksakke võib tulla ette rohkem kui suurematel Euroopa riikidel.

Seadusandlus on meil laias laastus hästi paigas. Hea, et kohendati töölepinguseadust. Kogu maailm teab, et mida paindlikum on tööturg, seda rohkem luuakse töökohti.

Kui on paindlik tööturg, siis ettevõtja käivitab projekte, et proovida, kas see õnnestub või mitte. Kui sa pead võtma viis inimest tööle, tegema nendega töölepingud, ja kui asi ei õnnestu, siis tuleb tohutud kompensatsioonid välja maksta – sellise kulu juures jätab ettevõtja need projektid tihtipeale tegemata.

Ent Eesti suurim häda on väike tootlikkus, mis takistab eksporti.

•• Mis pärsib tootlikkust?

Me teeme paljusid asju aeglasemalt ja suuremate kuludega kui meiega konkureerivad riigid. See tuleb tehnoloogia mahajäämusest – sinna pole piisavalt investeeritud. Kuid meie majanduse ajalugu on nii lühike – 20 aastat. Sellest esimest viit aastat ei saa isegi majanduse stardiajaks lugeda, sest see kulus arusaamisele, mis üldse toimub.

•• Kas see tähendab, et Eesti inimesed peavad hakkama oma käsi-jalgu kiiremini liigutama?

Eesti inimene on tubli, kiire ja töö-

kas. Kuid tootmisprotsesside korraldus on ka tähtis. Samuti peame kõvasti edasi minema nii hariduse kui ka töötajate koolitamisega.

Loodan, et haridus pöördub haldusjuhtide tootmiselt rohkem inseneride ettevalmistamisele. Kui vaatan mõne tööle kandideerija elulugu, kus esikohal on ärijuhi ettevalmistus, siis tekitab see õlakehitust. Ärijuhtimine on mõistlik asi, kui see lisandub näiteks inseneri- või juristiharidusele.

•• Minu tutvusringkonnas on diplomeeritud insenere, kes insenerikutsega virelesid, kuid äri-, haldus- või projektijuhtimisega jõudsid mäele.

Kas tegelik elu ei näita teie arvamusega vastupidiseid olusid?

Iga inimese elutee on erinev. Mina tean ka neid insenere, kes vahepeal töötasid ärijuhtidena, kuid nüüd on inseneriks tagasi ja hästi tasustatud.

Vahepeal ei peetud insenerikutset prestiižikaks, ent nüüdseks on olukord muutunud.

•• Millised teie ettevõtted tegutsevad välismaal?

Livikol on Lätis ja Leedus tütarettevõte, Kitmanil Soomes ja Lätis ning Balbiinol samuti Lätis. Samuti oleme Kia müüjad Lätis ja Leedus.

•• Milline Läti olukord paistab?

Meile oleks väga kasulik, kui Läti majandus tõuseks jalule. Eesti ettevõtjad on seal kaotanud miljardeid kroone. Läti kosub, aga mitte kiiresti.

•• Kas Selver tegi Lätis oma portfelli täiesti tühjaks?

Selveril on Lätis kinnisvara. Sulgesime poodide opereerimise. See oli keeruline, aga põhjendatud otsus.

Kuna poodide avamise tsükkel on pikk, siis sattusime poodide avamisega otse sellele ajale, kui majanduskriis tuli vastu. Sõitsime masusse sisse. Tegime julma otsuse opereerimine peatada ja pole seda kahetsenud. Need, kes panid ärid hiljem kinni, said rohkem kõrvetada.

•• Millal läheb Selver Lätisse tagasi?

Keeruline öelda. Jälgime olukorda.

Vaatame esmalt, mida teevad majandusnäitajad.

•• Kümmekond aastat tagasi oli Kial odava auto maine. Praegu maksab ta sama palju kui kõik teised…

Tänaseks on Kia tootearendusse palju panustanud, mille tulemuseks on tipptasemel tehnoloogia ja innovaatiline disain. Enamik Eestis vuravaid Kiasid on Euroopas valmistatud. Tavaline Eesti inimene sõidab

8 mõtet Jüri Käo, aprill 2011

1.

Eesti suurim häda on väike tootlikkus, mis takistab eksporti. Teeme paljusid asju aeglasemalt ja suuremate kuludega kui meiega konkureerivad riigid.

2.

Kui riigikogu liikmed mõtleksid välja seaduse, mida niisama lihtsalt muuta ei saa, siis see oleks välisinvestoritele väga kõva sõna.

3. Jutud euro kriisist ei maksa midagi, sest euroga ei juhtu mitte midagi. Reaalselt eksisteerib vaid vale rahanduspoliitikat ajanud riikide võlakriis, mille on tekitanud konkreetsed poliitikud oma populismiga.

4.

Kui vaatan mõne tööle kandideerija elulugu, kus esikohal on ärijuhi ettevalmistus, siis tekitab see õlakehitust. Ärijuhtimine on mõistlik asi, kui see lisandub näiteks insenerivõi juristiharidusele.

5.

Kui riigihankeid rohkem kokku panna, siis saaks edevust ära hoida.

Kui aga iga ministeerium ostab eraldi, siis leitakse ikka mingi nipp, kuidas mõni popp auto osta.

6.

Alkoholiäris on asi väga karm: kui oled kolm kuud mängust väljas, siis sa oma pudeliga kaupluseriiulile enam nii lihtsalt tagasi ei saa. Kui sul enne oli pool meetrit letti, siis nüüd saad ühe pudeli koha.

7. Praegu on sageli nii, et teadlastel on lahendused sahtlis, ettevõtjad aga ei tea nendest midagi. Elatakse paralleelmaailmades.

8.

Skype’i üle oleme uhked, aga põlevkivitehnoloogia on ikkagi täiesti meie oma ja sellega kogume maailmas veel palju kuulsust. Kui kunagi tuli Eestisse Ameerika onu, kaks tuhat dollarit taskus, siis oli ta meie jaoks investor. Nüüd on pisike Eesti Ameerikas investor.

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus kuulutab välja avaliku konkursi

Eesti Infotehnoloogia Kolledž`i

REKTORI ametikoha täitmiseks ametiperioodiks 01.07.2011.a. kuni 30.06.2016.a.

IT Kolledži missiooniks on pakkuda regiooni parimat rakenduslikku IT-haridust, sidudes kõrgtehnoloogilise oskusteabe infoühiskonna praktiliste vajadustega, olles selle arengu teljeks.

Põhinõuded: •

teadus-või kutsekraadi olemasolu, eelistatult doktorikraad

•

head teadmised hariduspoliitilisest töökorraldusest ning

•

eelnev juhtimiskogemus

•

head info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alased teadmised

•

valmisolek esitada oma tegevuskava viieks aastaks

orienteerumine kõrgharidust puudutavates õigusaktides

Elulookirjeldus (sh olulisemate publikatsioonide loetelu) koos haridust tõendava dokumendi koopiaga saata hiljemalt 29. aprilliks 2011.a. e-kirjaga aadressile nelli.legovits@eitsa.ee või postiaadressile Raja 4c, 12616 Tallinn märgusõnaga “ITK rektor”.

Info telefonil 628 5821 või 56 90 7171, Nelli Legovitš, jurist-personalijuht www.eitsa.ee www.itcollege.ee 6 13. aprill 2011

Kiaga väga meelsasti. Isegi raske on öelda, milline automark võistleks praegu Kiaga oma kvaliteedi ja vastupidavuse poolest. Uued mudelid on täiesti teine maailm.

•• Kui Kia on nii hea, siis kas peate õigeks, et Eesti kõrged riigiametnikud sõidavad BMW-de, Audide või Crysleritega?

Väga paljud püüdlevad ülemise otsa kaubamärkide poole, see pole vaid Eesti riigi häda. Kui riigihankeid rohkem kokku panna, siis saaks edevust ära hoida. Kui aga iga ministeerium ostab eraldi, siis leitakse ikka mingi nipp, kuidas mingi popp auto osta.

Tavaline Eesti inimene sõidab Kiaga väga meelsasti. Riigil on lisaks autodele veel muid kohti, kus saab rohkem kokku hoida.

•• Kas teil on kavas jääda praeguse ettevõtete portfelli juurde?

Meie pikaajaliseks eesmärgiks on olemasolevate ettevõtete arendamine.

Kavatseme automüüki laiendada, samuti jaekaubandust. Tootmisettevõtete puhul on fookus ekspordil.

Eesti turg on nii väike, et nii kui hakkad mingisugust tootmisliini arutama, siis kohe jooksed sellega kinni, et Eesti turg ei kanna välja. On tööstussektor Balbiino, Liviko ja Kitmaniga. On jaekaubandus Selveri, Kaubamaja ja kingaäriga, samuti ilutooted.

•• Samad margid ja samad märgid?

Arendame I.L.U. märgi all ilutoodete ketti, kuid võib-olla laieneme jaeäris veel mõnes uues suunas.

•• Liviko otsib praegu väga jõuliselt uusi turge kuni Kaukaasiani välja.

Liviko müüb Soomes, Venemaal, Ukrainas, Jaapanis ja Poolas. Livikol on head tooted, mis meeldivad inimestele.

•• Üks Eesti naaberturg on selline, millest tuleb viisakas seltskonnas kindlasti rääkida, nagu räägitakse ilmast. Kuidas te vaatate Vene turule?

Minul on Venemaaga pikaajalised kogemused: see on suur, Eesti majandus peaks Vene majanduskasvust osa saama. Venemaa turg on ahvatlev, kuid iga ettevõtja peab ise teadma, milliseid riske ta seal võtab. Venemaa turg on väga kõikuv. Oluline vahe seisneb selles, kas sa toodad kohapeal või vead üle piiri. Üle piiri Venemaale eksportimine on seotud paljude poliitiliste riskidega. Ma ei pea siin silmas välispoliitilisi riske.

Tean Liviko näitel, kuidas Venemaal võeti kasutusele uued aktsiisimärgid. Kogu alkoholi sissevedu pandi seisma, sest poole aasta jooksul ei saanud keegi aktsiisimärke.

Kuid Venemaa kombe kohaselt nende enda firmad neid aktsiisimärke siiski kuidagi said. Turgu jagati onupojapoliitika abil ümber.

Alkoholiäris on asi väga karm: kui sa oled kolm kuud mängust väljas, siis sa oma pudeliga kaupluseriiulile enam nii lihtsalt tagasi ei saa. Kui sul enne oli pool meetrit letti, siis nüüd saad ühe pudeli koha. Sellepärast mina Venemaa turust sellises vasikavaimustuses ei ole, sest olen kõiki neid asju näinud. Suur turg, mida tunneme ja mille keelt oskame. Kuid Venemaa turg on sobiv neile, kes on valmis suuremaid riske võtma.

•• Venemaa peasanitaararst Gennadi Onišenko leidis hiljuti, et enamik Venemaa poodides müüdavaid sprotikonserve pärineb Lätist ja Eestist.

Seepeale jõudis tema ametkond järeldusele, et sprotikonservide koostis on vene inimese tervisele

ohtlik, ja asus sellele tootele uusi nõudmisi välja töötama.

Täpselt nii see asi käib. See muudabki äritegemise Venemaal kasiinomängu sarnaseks: ühel päeval veab, aga siis ei pruugi enam vedada. Kuid niimoodi on see asjaajamine seal käinud juba aastasadu.

•• Kas see tähendab, et Eesti ekspordivõime on seotud peamiselt Baltikumi ja Skandinaaviaga?

Sugugi mitte. Tasub vaadata ka teisi piirkondi, sest transport on tehtud üle maailma nii lihtsaks, et võib müüa kuhu tahes.

•• Milline on Eesti võime oma tööstust nii arendada, et jõuda alltöövõtjast omatoodete valmistajaks?

Kui saaks paremini korraldada ülikoolide, teadusarendusasutuste ja ettevõtjate vahelist koostööd, siis saaks asja liikuma. Praegu on sageli nii, et teadlastel on lahendused sahtlis, ettevõtjad aga ei tea nendest midagi. Elatakse paralleelmaailmades. Ettevõtja on liiga pragmaatiline ja teadlane filosoofiline.

•• Olete Eesti kaitsetööstuse liidu liige. Paar aastat tagasi istusid riigile kuuluva kaitsetööstusettevõtte EArsenal juhid Koplis kütmata ja tapeetimata ruumides ning rääkisid tööstusharu suurtest väljavaadetest. Mis toimub Eesti kaitsetööstuses?

Eesti kaitsetööstusel on suured väljavaated, aga selle arendamiseks peab olema selge riiklik tahe.

•• Kas praegu see tahe puudub?

Tahe nagu on, aga probleem on selle realiseerimises. Ei tasugi arvata, et Eesti tööstus suudab kaitseväe vajadusi rahuldada, sest helikoptereid me siin tootma ei hakka. Kuid me oleme võimelised pakkuma näiteks teenindust.

Väga lihtne on osta kõik asjad kusagilt mujalt, põhjendades seda riigihangete seadusega.

•• Suurte kaitsetellimustega käib kaasas tagasiostu kohustus, mida katab riigisaladus. Kas teile teadaolevalt on Eesti ettevõtjatel õnnestunud tagasiostulepingutega üleüldse midagi meie välispartneritele müüa?

Minu teada osaliselt on. Huvi sellel alal on suur ja Eestis on tooteid, mida müüa. Kõik see vajab head koostööd kaitseministeeriumiga.

•• Mul on jäänud mulje, et tavalise ajateenija varustusest ostetakse Eestist kõik need tükid, mis on välja töötatud koostöös kaitseväe inimestega. Tavalisi sokke ja saapaid, mille disainimiseks pole ametnike või ohvitseride abi vaja olnud, aga imporditakse. Meie soki- ja saapavabrikud müüvad oma toodangut paljude teiste riikide armeedele, mitte aga Eesti kaitseväele.

Et arendada kohalikku kaitsetööstust, peaks riik ostma tooteid ja teenuseid maksimaalselt kohalike ettevõtjate käest. Kui sa lähed selle teemaga, siis räägitakse sulle riigihankest ja jumal teab millest. Kuid katsu sa samasuguses õigusruumis tegutsevas Soomes pakkuda kaitseväele mingisuguseid tooteid, kui nende kodumaine firma toodab samasuguseid. Soomlased ei hakka isegi hinnapakkumist lugema. Soome kaitse-eelarve raha kanaliseeritakse maksimaalselt omaenda kaitsetööstusesse ja sellepärast on neil ka arvestatav kaitsetööstus.

•• Kas kaitsetööstuse liit saab Eesti ettevõtjate huve lobida?

Meil on kaitseministeeriumiga koostööleping, kuid kuna tegemist on suhteliselt uue teemaga, siis võtab

asi aega. Peame propageerima mõttelaadi, et Eesti oma toodete ostmine on nii riigile kui ka inimestele kasulik. Mina ei tea maailmas ühtegi riiki, kus oleks nõrk majandus, aga inimesed elaksid hästi.

•• Kuidas hindate Eesti Energia nõukogu esimehena meie energiajulgeolekut olukorras, kus keskkonnamaksud muudavad põlevkivienergia üha kallimaks ja naaberriigid ehitavad üha usinamalt tuumajaamu?

Eesti on energiajulgeoleku poolest Euroopas üks paremini kindlustatud riik. Meil on ligi saja-aastane põlevkivienergeetika kogemus. Oleme maailma juhtiv põlevkivienergeetika riik. Tuumaenergeetika on nüüd seoses Jaapani katastroofiga saanud tõsise tagasilöögi. Ma ei tea, kui tõsine see tagasilöök on.

•• Milline on teie suhtumine Eestisse tuumajaama ehitamisse?

Sellest on praegu vara rääkida, sest meil ei ole isegi seadusandlikku baasi tuumajaama ehitamiseks. Kõik ulmelised plaanid on toredad, aga pragmaatilise inimesena arvan, et las parem arendame edasi seda asja, mis meil juba olemas on. Meil on praegu vaja kindlustada oma energeetiline julgeolek, kõik muud plaanid on võimalikud alles 20 aasta pärast.

•• Kas ma saan õigesti aru, et suhtute Eestisse tuumajaama ehitamisse skeptiliselt?

Ma ei ütleks, et olen skeptiline. Meil lihtsalt ei ole praegu seadusandlikku baasi ja ligilähedastki investeerimisvõimet. Võib-olla tulevikus need asjad muutuvad. Võib-olla ka tuumatehnoloogia muutub. Lähiajal tuumajaama ehitamise otsust ei tehta.

•• Kas see lähiaeg tähendab 20 aastat?

Kui langetatakse otsus, siis vähem kui 15 aastaga jaama valmis ei ehita.

Eesti energiavajadus kaetakse põlevkivi, tuule, biomassi ja gaasi abil.

•• Kas see tähendab, et Eesti inimestel ei maksa karta, et juhuslikult suvila akna tagant mööda sõitev metsaveotraktor tähendab tuumajaama ehitamise algust?

Seda hirmu ei ole. Katsume Eesti energiavajaduse katta põlevkivi, tuule ja biomassi abil.

•• Kas Eesti Energia on suuteline kontrollima seda mandritevahelist ettevõtet, mida praegu üles ehitatakse?

Eemalt vaadates võib see tunduda midagi erilist, kuid tegelikult on asjad täiesti okei. Vaatamata hoogsale laienemisele oleme endiselt maailma mastaabis ikkagi väike ettevõte.

Eesti Energia on maailma juhtiv põlevkivitehnoloogia arendaja. See on üks väheseid asju, mida meil Eestist on välisriikidele näidata. Praegu tegelevad suured energeetikakontsernid nafta ja gaasiga. Põlevkivi on nišiteema – siin ongi meie võimalus.

Skype’i üle oleme uhked, aga põlevkivitehnoloogia on ikkagi täiesti meie oma ja sellega me kogume maailmas veel palju kuulsust.

•• Ameerika ettevõtte ostmine Eesti Energia poolt põhjustas minus küll sisemise uhkusepuhangu.

Mina olen samuti uhke. Olen käinud seal kohal, olen kohtunud Utah’ osariigi asekuberneriga, majandusminister on korduvalt kohtunud asekuberneriga, sel projektil on Ameerika valitsuse toetus, loomulikult ka Eesti valitsuse heakskiit.

On tõesti hea meel, et ameerikla-

sed näevad Eesti Energias põlevkivitehnoloogia alal suure ja pikaajalise kogemusega strateegilist investorit.

Kui kunagi tuli Eestisse Ameerika onu, kaks tuhat dollarit taskus, siis oli ta meie jaoks investor. Nüüd on pisike Eesti Ameerikas investor.

•• Kas te olete käinud vaatamas ka Eesti Energia tegemisi Jordaanias?

Ei. Jordaanias ma käinud ei ole.

•• Kas peale Iisraeli kuurortide läheduse võib seal veel midagi huvitavat olla?

Jordaania äri on ennast juba õigustanud, sest raha on seal rohkem teenitud, kui sinna paigutati, seda ilma ühtegi tonni põlevkivi kaevandamata. Teenisime tänu kaasinvestori sisenemisele, kelleks on väga tõsine Indoneesia kaevanduste börsiettevõte, kes maksis osalemise eest palju rohkem kui meie. Tegeleme oma strateegilise alaga, milles on meil eriteadmised ja me teenime selle pealt.

Samal ajal võib araabia maades toimuv möll meie tegevust pikas perspektiivis mõjutada, kui piirkonna ebastabiilsus peaks kauemaks kestma jääma.

•• Kas oli hea mõte anda 40 protsenti meie põlevkivitehnoloogiast Soome tehnoloogiakontsernile Outotec?

See on tõsine tehnoloogiafirma, kellega koos tegutsemine annab meile väga hea sünergia.

•• Millal te viimati rongiga sõitsite?

Rongiga pole ma ammu sõitnud, kuid BRS-i koosseisus aetud raudteeäri oli väga huvitav.

•• Kasulik oli raudteeäri ka: saite Eesti Raudtee erastamisel hea hinnaga kätte ja enne kriisi saite hea hinnaga riigile tagasi ka müüa.

BRS poleks vabatahtlikult ettevõtet müünud. See oli sundmüük, sest meie strateegilise plaaniga ei läinud riigistamine sugugi kokku.

Tahtsime olla pikaajalised investorid. Tegime kõik õigesti. Kõik meie ajal kaela tulnud kohtuvaidlused on raudtee võitnud. Kõik arenguplaanid on läinud BRS-i kavandatu järgi.

Kui me poleks toonud siia Ameerika vedureid, siis Eesti Raudteel praegu neid ei oleks. Arvan, et Eesti Raudtee toonane nõukogu esimees Ed Burkhardt vääriks Eesti riigi autasu.

•• Huvi raudteetehingute vastu oli erastamise ajal ja järel nii suur, nagu oleks olnud tegemist meie kõige väärtuslikuma ettevõttega.

Eesti riigi kroonijuveelid pole mitte kunagi asunud raudteel, vaid hoopis mujal.

•• Kohe, kui BRS sai raudtee müüdud, kukkus transiidiäri kokku.

Transiidiäri kukkus kokku ikka ainult ühel kindlal põhjusel, mis seisnes Tõnismäe monumendi teisaldamise viisis.

•• Kas teie mõistate Andrus Ansipi pronksmehe teisaldamise pärast hukka?

Ei, ma ei tee seda. Ma pole kindel, et sellel hetkel oleks saanud midagi teistmoodi teha. Iseasi, kuidas see asi nii kaugele veeres. Muidugi oli pärast pronksiööd hea olla keegi teine kui raudtee aktsionär.

Vigu tehti varem aasta või paari jooksul, sest nähti ja teati, mis toimub ja kuhupoole see asi veereb.

Klaarima oleks pidanud neid asju teistmoodi. Samas oleks eraomanik võib-olla olnud kiirem mahtude

taastamisel, kuid see sõltub ainuüksi Venemaa poliitikast, mitte meie tahtest.

•• Kuidas peaksid suhted Venemaaga nüüd edasi minema?

Loodan, et uus valitsus sõlmib Venemaaga piirilepingu ja uus parlament muudab seda vaidlusalust preambulit. Piirileping võiks naaberriigiga ikkagi olemas olla.

•• Kui me piirilepingu ära lahendame, siis jääb venekeelse vähemuse küsimus ikkagi üles.

Vähemuse teema läheb tasapisi päevakorrast maha. Eesti on tsiviliseeritud riik ja siin on inimeste õiguste küsimused hästi paigas.

Minu arvates poleks me vähemuste probleeme lahendades saanud olulisi asju teha paremini, kui me oleme teinud.

•• Kas gümnaasiumi eestikeelseks muutmine annab meie venelastele tööjõuturul ja karjääris võimalusi juurde?

Eestikeelne haridus annab pigem võimalusi juurde. Praegu on Eesti tööjõuturul kõige hinnatum ja nõutum inimene noor haritud venelane, sest tema oskab hästi nii vene, eesti kui ka inglise keelt.

Minge panka ja te näete, kes teiega asju ajab – see on noor selge silmavaatega venelane, kellel on kõik keeled puhtalt suus. Kahe võrdse valiku puhul saab vene keele oskaja Eestis töövestlusel eelise.

•• Mida peab Eesti haridussüsteemis muutma, et majanduse konkurentsivõimet suurendada?

Kutsehariduse konkurentsivõimet tuleb suurendada. Hästi välja õppinud spetsialist on tööjõuturul nõutud ja hästi tasustatud. Peame vaatama, et õpetataks õigeid erialasid, mitte neid, millega inimesel midagi teha pole.

•• Teie kontsern vajab küll rohkem müügimehi kui insenere. Milliseid õppesuundi ja ameteid peaksid vanemad oma laste haridust planeerides silmas pidama? Äris peab inimene olema pragmaatiline. Sellepärast soovitan insenerikutset. Kooli lõpetades peaks inimesel olema mingisugune kutse, et ta oskaks tööd teha.

•• Mida teha, et tööjõud ja ennekõike noored ei põgeneks välismaale?

Välismaale minekut pole võimalik ei suunata ega piirata. Noored tahavad maailma näha ja ringi käia. See pole asi, mille üle nutta. Enamik tuleb tagasi ja senisest suuremate kogemustega. Inimeste liikumine on iseloomulik kõikidele riikidele. Meil pole seda võimalust varem olnud.

Jutt sellest, et Eesti jookseb tühjaks, on üks hale ja mõttetu müüt.

Ma pigem arvan, et Eesti inimesi töötab protsendi poolest välismaal vähem kui teiste riikide kodanikke.

Mõne rahva puhul, nagu näiteks armeenlased, elab välismaal rohkem inimesi kui kodumaal.

Eesti jaoks ei ole inimeste lahkumine üldse mingi teema. Pigem peaksime mõtlema, kuidas tuua siia välismaalt tippspetsialiste juurde.

•• Milline töötuse määr oleks Eestile hea?

Ma arvan, et seitse protsenti oleks optimaalne. Praegune töötus on liiga kõrge. Samas on palju inimesi, kes otsivad tööd erialal ja kohtades, kus töökohti enam pole. Kui ümberõpet ei tee ja teise kohta ei lähe, siis sa tööd ei saagi. 1 13. aprill 2011 7

Sõiduki kaskokindlustuse maksetes on suured käärid

1659,9

Kasutatud keskklassiautod 2008. a

•• Sama hinna ja võimsusega keskklassi autode kaskokindlustuse aastamakse erineb kindlustusseltside odavaimates pakkumistes 243 eurot. Sama hinnaga pruugitud premium-markide kaskokindlustusmakse on üldjuhul nn uutest tavamarki autodest kallim. Seltside hinnapakkumised erinevad kuni kaks korda.

1224

1078

Uued keskklassiautod Hinnaga kuni 22 369 eurot mootori võimsusega 118 kW*

932

893

Hinnaga kuni 22 369 eurot mootori võimsusega 118 kW*

975

1001

1061

1066,1

932

MADALAIM HIND eurodes

804

449

466

479

Mazda 6

VW Passat

Honda Accord

511,1

Ford Mondeo

529

538,7

556,5

558

Toyota Avensis

Opel Insignia

Peugeot 508

Seat Exeo

Citroën C5

Kaskokindlustuse hinnatabeli koostamisel kasutasime IIZI kindlustusmaakleri veebilehte: iizi.net, kus meie päringutele eri automudelite kohta tegid pakkumisi seitse kindlustusseltsi.

8 13. aprill 2011

962,8

KÕRGEIM HIND

522,3

* Valisime pakkumist küsides nn ühe ostetuima hinna ja levinuima võimsusega auto versiooni – 22 369 eurot (350 000 krooni) ja mootori võimsusega 118 kW.

598,9

Renault Laguna

1132

1100

1066,1

659

Subaru Legacy

Graafikus olevate autode tegelik võimsus jääb vahemikku 115–122 kW ja nende maksumus mahub koos või ilma lisavarustuseta meie poolt määratletud hinna piiridesse.

649,6 566

572,4

Volvo S60

Audi A4

BMW 3. seeria

Kindlustuspakkumist küsides valisime tavalise kindlustuskaitse, omavastutuse määraks 191 eurot ning auto varustusse ei märkinud valuvelgi.

692,8

MercedesBenz C-klass

Särtsutiiger või laadimisjama?

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

Kuna laadimissüsteemidele ei ole siiani kehtestatud ühtset standardit, saavad tulevastes kiirlaadimisjaamades kiirmeetodil elektrit tankida tõenäoliselt üksnes Jaapani päritolu elektriautod.

Eesti on järgmisel aastal kõige rohkearvulisema ja tihedama elektriautode kiirlaadimise võrgustikuga riike Euroopas. IT-tiigrist on saamas särtsutiiger. Valitsuse otsus vahetada kümme miljonit kasutamata saastekvoodi ühikut Jaapani konglomeraadi Mitsubishi pakutud 507 elektriauto ja elektriautode üleriigilise laadimisvõrgustiku ehitamiseks mõeldud raha vastu on üks viimaste aastate innovaatilisemaid samme ja kõige rohkem tulevikku suunatud investeering.

Eesti tõuseb selle teoga Norra, Portugali ja Taani kõrval elektriautondust enim soosivaks ja suurima kiirlaadimisjaamade arvuga riigiks Euroopas. Esialgne plaan näeb ette rajada kuni 280 kiirlaadimisjaama ja ligi 600 tavalaadimispunkti vähemalt 5000 elanikuga asulatesse ja peamaanteede äärde, kuhu need paigutatakse üksteisest mitte kauge-

10 13. aprill 2011

male kui viiskümmend kilomeetrit.

Mitsubishi maaletooja Silberauto lubas lisaks ehitada kõigisse kümnesse esindusse üle Eesti kiirlaadimisjaama.

Peale sotsiaaltöötajatele mõeldud 507 Mitsubishi elektriauto i-MiEV soetamise näeb riigi plaan ette premeerida esimesi eraisikutest elektriautode ostjaid riikliku toetusega (orienteerivalt 10 000–18 000 eurot), millele lisandub kuni tuhat eurot koduse laadimispunkti rajamiseks. Võrdluseks: maailma ühe enim elektriautosid kasutava riigi Norra pealinnas Oslos on praegu sada kiirlaadimisjaama ja Portugal kavatseb lähiajal rajada üle riigi 50 kiirlaadimisjaama, millele lisandub 1300 tavalaadimispunkti. Väidetavalt peaks Eestisse rajatavast laadimisjaamade taristust piisama 2500–3000 elektriauto jaoks. Praegu on Eestis arvel viis elektriautot ja olemas üks tavaline laadimisjaam Tallinnas Vabaduse väljaku maa-aluses parklas.

Valitsuse soov ja innukus elektriautonduse arenguga kaasa minna on suurem kui Euroopa Liidu ametnike püüdlus ja autotootjate soov kehtestada laadimissüsteemidele ühtsed standardid. Eesti Ekspress vahendas Toyota Europe’i asepresidendi Michel Gardeli sõnu hiljutisel Genfi autonäitusel: elektriautoga Taanist Itaaliasse sõitmiseks tuleb kaasas kanda nelja eri pistikuga kaableid.

Igas riigis on kasutusel oma lahendus ja autotootjad ajavad igaüks oma rida. Siiski jõutakse juba esimestele kokkulepetele. Euroopa autotööstuse assotsiatsioon ACEA leppis eelmise aasta suvel kokku, millised peavad olema laadimissüsteemi pistik ja pistikupesa. Selle aasta keskpaigaks on lubatud Euro-

opa Liidu piirides kehtestada elektriautode laadimissüsteemide ühtne standard, kuid väidetavalt ei sätesta need tingimused ühtseid reegleid kiirlaadimisjaamadele.

Kiirlaadijad kõigile ei sobi Praegu on võimalik kiirlaadijaid kasutada üksnes Jaapanis valmistatud elektriautodel ehk siis Nissani, Toyota, Subaru ja Mitsubishi (ning selle väikeauto Peugeot’/Citroëni analoogmudel) toodangul. Loetletud autotootjad on moodustanud Jaapani energiafirmaga TEPCO konsortsiumi ja arendanud ühiselt alalisvooluga töötavate kiirlaadimisjaamade süsteemi CHAdeMO. Euroopa ja USA tootjate valmistatud elektriautosid seal laadida aga ei saa. Seega tuleb näiteks Renault’ ja Fordi elektrisõidukite akud tavalise pistiku otsa ühendada.

Majandusministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Jarmo Tuisu sõnul valib riik kiirlaadimisjaamade taristuks sellise standardi, millel oleks lähiajal kõige rohkem kasutajaid. Peale Mitsubishi ja tema sõsarmudelite jõuavad lähiajal Eestis müügile just Nissani ja Toyota elektriautod. Seega saab olla ainus valik TEPCO CHAdeMO kiirlaadija, mis võimaldab 20 minutiga laadida 80 protsenti elektriauto akust. Elektriautosid arendavad praegu aga kõik autotootjad Euroopas, USA-s, Lõuna-Koreas ja kõige enam Hiinas. Hiinas valmistatud elektrisõidukeid kohandab Eesti tingimustega sobivaks ka meie kohalik väikeettevõte ZEV Motors. Andmaks ka Euroopas ja USA-s valmistatud elektriautodele akude laadimise võimaluse, kavatsetakse Eestis rajada osa kiirlaadimisjaamade juurde vahelduvvooluga töötavad tavalaadimispunktid, kus kulub akude täit-

miseks olenevalt seadme voolutugevusest (kaheksa, kümme või 16 amprit) aega kuus kuni kaheksa tundi. Kõikide elektriautode põhivarustuses on 220-voldine vahelduvvoolu pistik, et nende akusid saaks tavalisest vooluvõrgust täita. Nn aeglaseid laadimispunkte on projekti raames kavandatud rajada 600.

Tuisu sõnul paigaldatakse enamik tavalaadimispunktidest kohtadesse, kus sotsiaaltöötajad hakkavad oma elektrilisi Mitsubishisid statsionaarselt parkima. Nende asukoht jääb valla- ja linnavalitsuste otsustada.

Mitmest allikast kinnitati, et korraga ühte autot laadida võimaldav CHAdeMO kiirlaadimisjaam maksab olenevalt makseterminali lahendusest 10 000–30 000 eurot. Teist sama palju läheb maksma vajaliku infrastruktuuri rajamine. Seega võib kiirlaadimisjaamade kogumaksumuseks kujuneda keskmiselt 8,4 miljonit eurot. Tuisu teatel selgub projekti lõppmaksumus riigihanke käigus. „Mida odavamalt saame rajada kiirlaadijate taristu, seda rohkem raha jääb elektriautode ostjatele toetuste maksmiseks,” lisas Tuisk.

Silberauto Mitsubishi müügidirektori Üllar Borni sõnul on nende juures käinud maad kuulamas mitmed kohalikud firmad, kes juba toodavad või plaanivad hakata tootma elektriautode laadimisjaamu. Lisaks on huvi üles näidanud välismaiste tootjate kohalikud esindajad.

Borni sõnutsi on kõige huvitavam lahendus nn poolkiire laadimisjaam, mis võimaldab elektriauto aku täis laadida kolme tunniga. See maksvat vaid 1500 eurot ja on Norras laialt kasutusel. „Mina näen sellisel lahendusel kõige rohkem tulevikku ning taristu planeerijad võiksid just sellistele poolkiiretele laadi-

Laadimisjaamade asemel akuvahetus •• Elektriautode aeganõudva laadimise alternatiiviks on pakutud ka akuvahetusjaamade rajamist. Sellele protseduurile kuluks vähem aega kui bensiinipaagi täitmisele.

•• Iisraeli päritolu Ameerika ettevõtja Shai Agassi innovaatiline ettevõte Better Place (ee Parem Koht) on kogunud riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et ehitada laadimis- ja vahetusjaamade võrgustikke. Rohkem kui aasta tagasi olid neil sõlmitud koostöölepingud Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia, Kanada, USA Hawaii osariigi ja San Francisco ranniku üheksa linna alliansiga. Ühe akuvahetusjaama ehitus maksab umbes 400 000 eurot. Akud kuuluksid teenuse pakkujale, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Ideaalse idee teokstegemisel on aga üks takistus – puudub elektriautosid puudutav ühtne standard. Praegu paigaldavad autotootjad igale uuele elektriauto mudelile uut tüüpi aku. See aga nõuab vahetuspunktidelt täiendavaid investeeringuid.

jatele panustada,” ütles Born ja lisas, et samast laadimisjaamast arendatakse suurema voolutugevusega jaama, mis laeb auto aku täis 1,5 tunniga.

Märtsi lõpus teatas suurima tanklaketiga (56 jaama) Alexela, et on valmis oma tanklad juba tänavuse aasta lõpuks varustama elektriautodele sobilike laadimisjaamadega.

Ettevõte soovib osaleda kiirlaadimisjaamade ehitamise hankes. Ka Statoili (51 tanklat) ja Olerexi (44 tanklat) esindajad on kinnitanud, et tahavad selle projektiga seotud teemades kaasa rääkida ja olenevalt hanketingimustest ka laadimisjaamade rajamisel osaleda. Alexela juhi Ain Kuusiku sõnul näevad nad oma tanklates nii tavalisi laadimispunkte kui ka kiirlaadimisjaamu – vastavalt jaamade asukohale ja võimalustele.

Ettevõte on elektrimüügi tingimustest ja kokkulepetest olenevalt nõus projekti ka ise investeerima.

Magalad vajaksid laadimisparklaid Riiklik taristuprojekt ei taga aga peamist elektriautode leviku eeltingimust – võimalust torgata laadimisjuhe kodu juures pistikupessa. Kiirlaadimisjaamad ja praegustesse tanklatesse kavandatavad laadimispunktid on mõeldud eelkõige selleks, et kui auto aku saab poolel teel tühjaks, siis oleks võimalik sihtkohta jõudmiseks kiiresti voolu hankida.

Laadimiskohti on eelkõige vaja tarbijate kodude lähedusse, et juhe ööseks pistikupessa pista, ning kontorite ja büroode lähiümbrusesse, et tööajal autot laadida. Majandusministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Jarmo Tuisk oli selle tõdemusega nõus. Elektriauto kasutusjuhend eeldab, et vähemalt kord nädalas tuleks sõidukit aeglaselt ehk kodus pistiku kaudu

laadida. Sellist taristut aga see riiklik projekt ei taga, üksnes niipalju, et esimesed eraisikutest elektriautode ostjad saavad tuhat eurot toetust koduse laadimispunkti rajamiseks.

Eestiga võrreldes on siin eelis Soomel ja Rootsil, kus korterelamute ja kontorite ümbrusesse on paigaldatud hulgi autode eelsoojenduse Defa pistikuid. Üllar Borni sõnul on eramaja puhul asi lihtne: auto parkimiskoha juurde tuleb paigaldada välipistik.

Tavalised laadijad on kolme voolutugevusega – kaheksa, kümme või 16 amprit, mis laevad elektriauto aku täis vastavalt kaheksa, seitsme või kuue tunniga. „Seda ohtu ei ole, et enim levinud, 20- või 25-amprise peakaitsmega eramutes tekiks elektriauto laadimisel ülepingest elektrikatkestus. Tuleb valida sobiva voolutugevusega laadija,” selgitas ta. Enamik eestimaalasi elab aga kortermajades, kus napib niigi parkimiskohti, rääkimata siis võimalusest rajada sinna elektriautode laadimispunkte.

Kes see ikka hakkab üheksanda korruse aknast autoni vedama pikendusjuhet, pealegi on elektriauto laadimisel pikendusjuhtme kasuta-

mine ohutuse huvides rangelt keelatud. Siin on võtmeroll kohalikel omavalitsustel, kelle initsiatiivil tuleks magalarajoonidesse rajada elektriautode parklaid koos laadimisvõimalustega. Seni peavad elektriautodest huvitatud saavutama korteriühistutega kokkuleppe, et nad saaksid ise rajada maja ette laadimispunkti. Initsiatiivi peaksid üles näitama ka suured kaubanduskeskused, parkimismajad, parklate ja büroode omanikud.

Alexela juht lubas, et kui tankla territoorium ja parkimisvõimalused lubavad, võimaldavad nemad lähipiirkonnas elavatele inimestele parkida elektriautosid ööseks oma tanklatesse ja laadida neid seal.

Elektriautode massilisem levik paneb tõenäoliselt aluse veel ühele infrastruktuurirajatisele – tanklakohvikule. Kui auto tuua pooleks tunniks laadima, siis mida muud tarka selle ajaga teha kui oodata ja kohvi juua. 1

Elektriautod vajavad peale kiirlaadimisjaamade pistikute taristut magalatesse.

Tanklaketid on valmis aasta lõpuks rajama tanklatesse laadimisjaamad.

13. aprill 2011 11

Fukushima tragöödia majanduslik mõju Praegu on maailmas ehitamisel 62 tuumaelektrijaama. Neist ligi pool tuleb Hiinasse, kus uute jaamade tellimises on otsustatud teha paus. Venemaal on kavas rajada kümme tuumajaama.

Erik Aru erik.aru@epl.ee

VI Riskijuhtimise Aastakonverents 2011 Riskijuhtimine on tulevik 29. aprill 2011 kell 10.00–17.00 Nordic Hotel Forum konverentsikeskus ESINEJAD Siseminister Ken-Marti Vaher Swedbank AS ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitt Marsh Kindlustusmaakler AS juhatuse esimees Mart Mere Haridus- ja teadusminister ning endine kaitseminister Jaak Aaviksoo Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Jonatan Vseviov SA Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kadri Liik Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson Välisministeeriumi kantsler Alar Streimann Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross

Marsh Risk Consulting tegevdirektor Rob de Jonge Swedbank Investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla Swedbank Robur müügi- ja teenindusjuht Ross Laidlaw KPMG Finland juhtivkonsultant Henna Junttila Alexela Oil tegevdirektor Ain Kuusik Endine Swedbanki operatsioonide divisjoni direktor Hanno Hussar Investeerimispank Evli Securities nõunik Andres Trink Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag Elion Ettevõtted peadirektor Valdur Laid

INFO JA REGISTREERIMINE Palume registreerida koduleheküljel www.corpore.ee või e-maili aadressil corpore@corpore.ee või telefonil 666 0605 Peasponsor

Koostööpartnerid ja korraldajad

12 13. aprill 2011

Sponsorid

Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas toimunu muudab maailma suhtumist aatomienergeetikasse.

Selle sajandi alguses hakati esialgu vaikselt, kuid nafta ja muude toorainete hinna kerkides aina valjemalt rääkima tuumaenergeetika renessansist. Tšernobõli õnnetusest oli möödas juba piisav hulk aastaid, tehnoloogia edusammud olid tuumaenergeetika varasemast turvalisemaks muutnud. Soov süsinikdioksiidi loodusesse paiskamist vähendada muutis aatomijaamad populaarseks isegi mõnes keskkonnakaitsjate ringkonnas.

Pärast Jaapanit 11. märtsil tabanud ülivõimsat maavärinat ja tsunamit keskendus maailma meedia tähelepanu sellele, mis toimus looduskatastroofi tõttu rivist välja läinud Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas. Kusagilt ilmusid välja arvud, kui mitu jaama töötajat olla õnnetuses kadunud-hukkunud. Hiljem küll selgus, et hukkunud-kadunud olid kõik tegelikult jäänud tsunami ohvriks, tuumajaama rivist välja langemine aga ei tapnud kedagi ega tõenäoliselt tapagi. Või siis äärmisel juhul teadmatusest tingitud närvipingest. Ilmselgelt muutis aga õnnetus inimeste suhtumist tuumajaamadesse kõikjal maailmas.

Esimene märk sellest, mis on tulekul, saabus Saksamaalt, kus valitsus kuulutas välja kolmekuulise moratooriumi töötavate tuumajaamade eluea pikendamiseks. Liidukantsler Angela Merkeli otsus oli ilmselgelt kantud poliitilistest kaalutlustest, mitte sellest, et Jaapanis

toimunu oleks olulisel moel muutnud Saksamaa ladviku suhtumist tuumajaamadesse. Ühest küljest oli tõenäoliselt tegemist viimase hetke katsega saavutada edu 27. märtsil toimunud Baden-Württembergi ja Rheinland-Pfalzi liidumaa valimistel. Teisalt aga võib olla tegemist ka pikemaajalise ümberpositsioonimisega. Nimelt maadleb Merkeli juhitavate kristlike demokraatide väiksem koalitsioonipartner keskvalitsuses, liberaalne FDP juba tükk aega üleriigilistes küsitlustes viieprotsendise valimiskünnisega. Kristlike demokraatide ja Saksamaa teise väiksema partei, roheliste peamiseks tüliõunaks ongi aga olnud tuumajaamad, millele rohelised on suisa hüsteeriliselt vastu. Nii võibki Merkeli sammu pidada järgmiste valimiste järgseks poliitiliseks olukorraks valmistuvaks manöövriks: äkki tuleb mõnel liidumaal või isegi keskvalitsuses võimule jäämiseks hoopis rohelistega kampa lüüa? Seni aga ostab Saksamaa puudujääva elektri Prantsusmaalt (kus 80% elektrienergiat tuleb tuumajaamadest) ja Tšehhist (üle kolmandiku elektrist toodetakse tuumajaamades). Ja loomulikult – ega sellest sammust ka loodetud poliitilist edu olnud, pigem vastupidi.

Praegu on maailmas ehitamisel 62 tuumaelektrijaama. Neist ligi pool – 27 – Hiinas, kus uute jaamade tellimises kuulutati välja paus. Venemaal on kavas rajada kümme tuumajaama. Hiinlastel ilmselt ei ole ka pääsu, praegu-

sed õhku reostavad kivisöeelektrijaamad lihtsalt tuleb millegi vastu välja vahetada. Lääne-Euroopas on praegu rajamisel kaks tuumajaama, USA-s mitte ühtegi – hoolimata riiklikest laenugarantiidest, mida tuumaelektrijaamade rajajatele pakutakse. Näib ka võrdlemisi ebatõenäoline, et lähiajal neid läänemaailmas juurde tehtaks.

Piirangud impordile Jaapan ise ei saa tõenäoliselt ilma tuumaenergeetikata läbi ka tulevikus. Alternatiiviks oleks gaasi importimine või kivisüsi. Kindlasti aga saab kannatada Jaapani valitsuse kava, milles üks majanduskasvu komponente oli tuumareaktorite eksport. Neid toodab Jaapanis koguni kolm firmat.

Tuumaõnnetuse mõju ei piirdu aga ainult aatomienergeetika valdkonnaga. 6. aprillil katkestas India radiatsioonihirmu tõttu igasuguse toiduainete impordi Jaapanist. Põllumajandus ja kalandus moodustavad küll väga väikese osa Jaapani majandusest, kuid need on olulised eeskätt just katastroofis kannatada saanud piirkonnas. Jaapanis valmistatud tooted käivad paljudes riikides läbi radiatsioonikontrollist.

Euroopa Liit on nimetanud kaksteist prefektuuri, kust pärinevad kaubad vajavad radiatsioonikontrolli. USA vaatlusnimekirjas on peale Fukushima veel kolm prefektuuri. Kokku on Jaapanist tulevale impordile piiranguid kehtestanud poolsada riiki. 1

Loodusõnnetuste mõju on väike •• Jaapani loodusstiihia ja sellele järgnenud tuumahirmu mõju maailma (ja ka Jaapani) aktsiaturule osutus suhteliselt lühiajaliseks, nagu sääraste sündmuste puhul ikka.

Varasema kogemuse põhjal võis seda oodatagi. Kui esialgne ehmatus hajub, siis selgub sageli, et tagajärjed ei olnudki (vähemalt rahas mõõdetuna) nii hullud. Näiteks Kobes, mis elas 1995. aastal üle suure maavärina, taastus tööstustootmine 15 kuuga peaaegu samale tasemele, mis oli olnud enne katastroofi.

•• Majandusteadlaste hinnangul võib loodusõnnetus maailma majandusele lõppkokkuvõttes isegi kasuks tulla: Jaapani import kahjustuste likvideerimise tõttu ilmselt suureneb.

Samuti oli maavärina ja tsunami ohvriks langenud piirkond majanduslikus mõttes suhteliselt vähetähtis – kuigi kolmes kõige raskemini kannatada saanud prefektuuris (Miyagi, Fukushima ja Iwate) asub palju elektroonikatehaseid, annavad need Nomura analüütikute hinnangul vaid 3,6 protsenti Jaapani SKT-st.

Nomura ökonomisti Tomo Kinoshita arvutuste järgi võtab katastroof maha 0,25 kuni 0,5 protsendipunkti esimese kvartali ja 0,5 kuni üks protsendipunkti teise kvartali majanduskasvu. Kogukulu ulatub investeerimispanga Goldman Sachsi hinnangul 202 miljardi dollarini.

•• Jaapanis küll kuigi palju rikka maailma tarbijatele mõeldud elektroonikaseadmeid ei valmistata, aga suur osa Hiinas või Taiwanil kokku pandavaid seadmeid sisaldab saareriigis toodetud komponente. Nii tekitab maavärin ilmselt mõnegi ettevõtte tarneahelas paraja segaduse.

•• Pealegi kallines ka jeen dollari suhtes rekordtasemele, kui jaapanlased tõid oma kõikjale maailma investeeritud vara kodumaale tagasi. Kallis valuuta aga teadagi pidurdab eksporti.

13. aprill 2011 13

ineerib re ngul dom ad vähemalt sub koo a ii r n in d h a iP tikute ult iP ruanalüü kurentsit inud juba nii •• Tu vutite seas kon kk te n o uude tahvelar ni. Selleks ajaks owsi ja m et d in ta W s a i, a , id o id r d te n 2013. u v A r hvela urents ta k n a o g k e r id u su em onisüste operatsio ’i õuel saab läbi. le pidu App arv mln iPadide ognoos, Müüdud tulemused ja pr nised •• se ,8 2010 14 2011 2012 2013 2014 2015

20 aprillil 2011. a Tallinnas

PRAKTILIST VÄÄRTEOMENETLUSES Meelis Eerik Osavõtutasu 95 € + km

20. aprillil ja 4. mail 2011. a Tallinnas

ASJAÕIGUS JA ÄRIÕIGUS MITTEJURISTILE Priidu Pärna, Andres Vutt Osavõtutasu: üks päev 95 € + km

30

63 80 85 90

iPad juhib kõike, ka lennukeid

28. aprillil ja 9. juunil 2011. a Tallinnas

MAJANDUSKARISTUSÕIGUS. FINANTSTURU JÄRELEVALVE. UUENDUSED KRIMINAALMENETLUSES Marko Kairjak, Kilvar Kessler, Eerik Kergandberg Osavõtutasu üks päev 96 € + km

29. aprillil ja 11. mail 2011. a Tallinnas

VÕLAÕIGUS. VÕLAKAITSE Tambet Tampuu , Paul Varul Osavõtutasu 96 € + km

12. mail 2011. a Tallinnas

RAVIKINDLUSTUS. TERVISHOIUTEENUSE KVALITEET Katrin Maiste, Lii Pärg, Vaike Näripea, Ragnar Kass, Peeter Mardna Osavõtutasu 96 € + km

19. mail 2011. a Tallinnas

TÖÖLEPING VÕLAÕIGUSE SÜSTEEMIS Urmas Volens, Indrek Ergma Osavõtutasu 98 € + km

14 13. aprill 2011

Info ja registreerimine 6 460 002, koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

Hans Lõugas hans.lougas@epl.ee

Märtsi alguses, vähem kui aasta pärast iPadi sündi, avalikustas Apple oma uue tahvelarvuti – iPad 2. Ime jäi sündimata, sest maimuke osutus mulluse imelapse koopiaks, kellel on lihtsalt säravamad silmad. Aga see ei takista Apple’il maailma vallutamast.

Aasta tagasi välja tulnud esimene iPad nautis rahva armastust igal rindel, ja mis kõige tähtsam, see armastus väljendus võimsates müüginäitajates. Neid on mõistlik võrrelda sama tootekategooria samalaadse mõjuga tootega, näiteks algupärase iPhone’iga, mida peetakse nutitelefonide ajastu alguse verstapostiks. iPhone leidis endale miljonenda õnneliku omaniku 74 päevaga.

Umbes sama perioodiga, 80 päevaga, osteti esimesi iPade kolm korda rohkem ehk kolm miljonit tükki. Kuid iPadi ei saatnud vaid põgus ja kiiresti mööduv menu. Enamik esialgseid müügiprognoose 2010. aastaks jäi tegelikele tulemustele alla, sest Apple üllatas aasta kokkuvõttes 14,8 miljoni müüdud tahvelarvutiga.

Kuigi iPad 2 põhilisteks uuendusteks on vaid kaamerad (ümbritseva ja enese filmimiseks, näiteks videokõne tarbeks), kiirem protsessor ja peenemaks kohendatud disain, põhjustas see ostjate seas jälle ostubuumi. Ametlikke arve ei ole veel laekunud, kuid analüütikute sõnul võis juba esimesel nädalavahetusel miljon tarbijat osta endale uue iPad 2. Veelgi võimsamat läbimüüki hoidis tagasi peamiselt piiratud pakkumine, sest tehased ei jõua tahvelarvuteid korraga nii palju toota.

Selline hullumeelne menu jätab oma jälje personaalarvutite turule, eelkõige mobiilsete seadmete osas.

Viimase viie aasta jooksul on kodukasutajad ostnud üha rohkem sülearvutid, teatas IT-uuringufirma Gartner (aastane kasv on olnud keskmiselt isegi ligi 40%). Just need

tavalised notebook’id on seni olnud kogu personaalarvutite valdkonna selgrooks. Varasemate analüüside põhjal soetab inimene ühele põhilisele (näiteks töölt saadud) sülearvutile ajapikku juurde teise ja kolmanda, vähemalt on see nii arenenud ehk rikastes riikides. Märtsikuises raportis hindas Gartner aga väljavaated ümber ja vähendas sülearvutite kasvuprognoosi nii selleks kui ka järgmiseks aastaks. Milleks välja vahetada töötav rüperaal, kui järgmisena saab osta palju mobiilsema netiseadme? Nii seletab tarbija käitumist Gartner. Just iPad ja teised tahvelarvutid, millega on kergem ja lihtsam igapäevaseid netitoiminguid teha, panevad sülearvutite müügile põntsu. iPadi piiratud pakkumine ja brändieelistused (Apple’i vihkajaid on kindlasti sama palju, kui mitte rohkemgi kui armastajaid) panevad paljud aga veel ooterežiimi: millal jõuavad lettidele uus Samsung Galaxy Tab, Motorola Xoom, HTC Flyer, Hp TouchPad ja teised tänavused tahvelarvutid.

Mille Apple iPadi tehes „leiutas” ning mida Samsung, HTC ja teised jäljendavad, on arvuti kasutamise intuitiivsus. Just see võib seletada, miks tahvelarvutid kodukasutuses nii hästi omaks võetakse. Arvutit kasutades suhtleb inimene tarkvaraga, sisestades sellesse teksti (Word), pärides infot (Google), liigutades seda ühest kohast teise (epost) vms. Tavapärase arvuti puhul toimub interaktsioon suures osas klaviatuuri ja hiire või puutetundliku plaadi kaudu, mille manipuleeri-

mise järel ekraanil toimub muutus.

Puutetundlik ekraan võimaldab justkui omaenda käega „tarkvara katsuda”. Käeline tegevus on meile aga üdini loomulik – vaadake kas või Youtube’st märksõnu ipad 2 year old, kuidas vaevalt kaheaastased iPadi käsitsevad.

Tahvelarvuti on küll lapselegi lihtne, kuid võib olla ka võimas tööriist igas suuruses ettevõttele. Kõige lihtsam on seda kasutada lihtsalt elektroonilise vitriinina kauba esitlemiseks nagu ühes Solarise keskuse kosmeetikapoes. Ei tasu imestada, kui varsti toob ka mõni Tallinna restoran teile menüü asemel iPadi. Kuidas tahvelarvutit kõige paremini just jaekaubanduses ära kasutada, näitab vahest Erply näide.

Erply müügipunkti rakendus teeb iPadist automaatselt kassaaparaadi, mis on traditsioonilisest masinast lõppkokkuvõttes odavam, mobiilsem ja mugavam. Kaks aastat tagasi Euroopa riskikapitalistide Seedcampi auhinna ja toetuse võitnud Erply võidukäiku kajastas hiljuti isegi BBC pealkirja all „Tahvelarvutid vallutavad töökoha”. Praegu USA turgu vallutav Erply on loonud iPadile kassatarkvara, mis on sama lihtne ja kasutajasõbralik nagu iPad ise – müüja saab tööd alustada vähem kui minutiga.

Teisel pool ookeani aga andis USA föderaalne lennuamet (FAA) ühele lennukompaniile loa kasutada iPade piloodi esmase töövahendina.

Kuigi tänapäeva lennukid on täis GPS-e ja elektroonikat, tuli pilootidel seni ikkagi kasutada esimese

Ajalehtede areng •• Kui iPad eelmisel aastal ilmavalgust nägi, siis avastasid ajalehekirjastused üle maailma, et suur puutetundlik ekraan pakub head võimalust digitaalsete väljaannete loomiseks võrreldes näiteks nutitelefonidega.

Peale hea tehnilise kvaliteedi võttis Apple oma tahvelarvutiga konkurentide ees liidrirolli ka ärimudeliga.

Apple’i pood on laienenud 90 riiki üle maailma, alates Armeeniast Eestini ja Costa Ricast Vietnamini. Võrdluseks: konkureeriva platvormi Androidi poes pole Eestis senini võimalik rakendusi legaalselt osta ega müüa.

•• Seepärast on paber- ja veebilehe kõrvale ka iPadi väljaande loonud juhtivad ajalehed kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas, aga ka mujal maailmas. Eesti Päevaleht hakkas iPadis ilmuma jaanuari lõpus, siis kui ka iPad ametlikult Eestisse müügile jõudis.

Esialgsel tutvumisperioodil tasuta ilmunud leht sisaldab samu artikleid mis paberlehtki, kuid on tahvelarvuti kasutajale kindlasti käepärasem ja mugavam lugeda. Peagi lisandub ka võimalus püsitellimuse abil leht iga päev soetada, mis teeb hommikuse lehelugemise veel käepärasemaks.

•• Nii nagu Euroopa ja ülejäänud maailma digitaalsete väljaannete areng näitab, ei saa ükski leht kunagi lõplikult valmis, vaid muutub vastavalt uute tehnoloogiate ja uute lugemisharjumuste tekkimisele. Ka Eesti Päevalehe digitaalne väljaanne otsib alles oma õiget kuju.

infoallikana kas paberkaarte või FAA kinnitatud kallist eritehnikat ja iPadi-taoline abimees võis olla vaid võrdlusandmete jaoks. FAA katsetas koos tšarterlende tegeva kompaniiga kolm kuud nii iPadi riist- ja tarkvara kui ka vastavat app’i kõikvõimalikul moel – näiteks isegi olukorras, kui 15 000 kilomeetri kõrgusel peaks kabiinist kaduma rõhk. Ja andis veebruaris iPadidele rohelise tule. Usalduse pälvis pingelises olukorras iPadi operatsioonisüsteem, mis võimaldab näiteks kokku jooksnud rakenduse taastada maksimaalselt kuue sekundiga. iPadi mõju ärisektori tehnikapargile ei ole muidugi nii suur kui tarbijaelektroonika seas, mistõttu ei vähenda nende läbimüük selles vallas oluliselt tavapäraste arvutite müüki. Kontoritarkvaraga laua- või sülearvuti on elementaarsete tööülesannete jaoks siiski veel soodsam ja mitmekülgsem kui näiteks iPad. „Kuid isegi äriturul kaalutakse personaalarvuteid välja vahetades tahvlite kasuks otsustamist, mis võib osa seadmete asendamist vähemalt edasi lükata,” hindab Gartneri vanemanalüütik Raphael Vasquez.

Niisiis oleks liiga mõttelaisk arvata, et iPad on vaid nahkdiivanil lesiva trendika linnainimese uus mänguasi. iPadis peitub tugev majanduslik potentsiaal ja tõenäoliselt on see juba lõplikult muutnud personaalarvutite arengut. IT-valdkonna uuringufirmade hinnangul tekib iPadile teiste riist- ja tarkvaratootjate tõsiseltvõetav konkurents alles paari aastaga. 1

Eesti Päevaleht loosib välja unistuste puhkuse kahele Kariibi mere saarel Jamaical! Võitja viib kohale lennufirma Condor ja esmaklassilist majutust pakub Sandalsi kuurort.

11. mail toimuval loosimisel osalemiseks: • telli Eesti Päevaleht vähemalt 3 kuuks ja anna teada loosimisel osalemise soovist • kui sul on juba vastav tellimus, siis teata loosimisel osalemise soovist Aastase tellimuse ja otsekorraldusega tellijad osalevad loosimisel topelthäältega!

Mõnusa puhkuse korraldavad: Tellimine, teatamine ja reeglid: www.epl.ee/jamaica, 680 4444 või jamaica@epl.ee

www.sandals.com

13. aprill 2011 15

Suurpanga juht Håkan Berg: kriis on seljatatud

Eesti pangandusturg ei köida Ringi suurus: pangandussüsteemi puhaskasum (prognoos 2015. aastaks) mld eurot

100 Türgi

Venemaa

80 Rumeenia

60

Bosnia-Hertsegoviina Tšehhi

Serbia

Ungari

Horvaatia Bulgaaria Itaalia

40

köitvuse indeks

Poola

Sloveenia

Slovakkia

20 EESTI

Saksamaa Austria

0 0,0

0,5

1,0

Baltimaade suurima panga Swedbanki juht Håkan Berg ütleb, et nad ei keskendu siin turuosale, vaid tahavad ajada jätkusuutlikku äri.

Villu Zirnask arileht@epl.ee

•• Alustaksin mitte pangandusest, vaid poliitikast. Kuidas teile kui Baltimaade suurima panga juhile meeldivad Eesti parlamendivalimiste tulemused ja uus valitsus?

Me ei sega ennast poliitikasse, aga seda võib öelda, et pankuritele üldiselt meeldib stabiilsus, mille ka eestlased valisid. Teisalt peavad pankurid hakkama saama igasuguse valitsuse ajal, seepärast pole valimised meile asi, mida pikalt kommenteerida.

•• The Economist kirjutas Eesti valimiste järel, et Andrus Ansip on mänedžer, mitte visionäär. Kumb pangandusärile üldiselt parem on, visionäärlik või jalad-maas-riigijuhtimine?

Pankuritele meeldivad peaministrid, kes hoolivad stabiilsest majandusest ja majanduskasvust. Kas see saavu16 13. aprill 2011

tatakse visionääri või mänedžerina, polegi nii oluline – küllap läheb teatud määral vaja mõlemat poolt. Kui mõelda, mis viimastel aastatel on juhtunud, siis asi, mida igaüks valitsuselt ootab, on stabiilsus ja vastutustundlikkus, sest need on jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise eeldused. See ei käi ainult Eesti, vaid kogu Euroopa ja maailma peaministrite ning valitsuste kohta.

•• Mis laadi arengud Eesti majanduses eelseisvatel aastatel aset peaksid leidma, et teie juhitud pangal hästi läheks?

Kui vaadata kahele viimasele aastale, siis võib öelda, et kriisiga on Eesti väga edukalt hakkama saanud. Kahe aasta eest oli tegu piirkonnaga, mille riske tajuti rahvusvahelisel tasemel väga suurena, nüüd aga on neist saanud lausa kriisist väljumise rollimudel. Nad on läbi viinud sisemise devalveerimise, mille õnnestumisse väljaspool neid endid peaaegu keegi ei uskunud. Euroopas on riike, kellel see väljakutse seisab veel ees. Seetõttu olen ma küllaltki optimistlik – Eesti konkurentsipositsioon praeguses globaalses majanduskeskkonnas on päris hea. Aga oluline on sama soliidset rahanduslikku joont jätkata.

•• Kas teie hinnangul võib Eestit pidada kindlalt majanduslangusest väljunuks?

Ma ütleks, et jah. Eesti ja kogu see regioon on majanduslangusest selgelt väljunud. Languse mõningaid järelmõjusid on tunda küll veel tükk aega – pean silmas tööpuudust, töötud ilmselt ei taju veel languse lõppemist, – kuid makronäitajate põhjal võib selle siiski lugeda lõppenuks.

Ees võib seista veelgi auklikku teed, aga esmajoones mitte Eestist endast, vaid välistest tingimustest sõltuvalt.

Eesti on ju väike maa, nagu maailmamajanduse mõõtkavas on tegelikult kõik siinse regiooni majandused. Eeldusel, et välistes tingimustes

midagi väga dramaatiliselt ei muutu, jääb taastumise trend püsima.

•• Kas Eesti ettevõtted on palju muutunud nende aastatega, mil te olete juhtinud Swedbanki Baltimaade operatsioone?

Kindlasti. Ma alustasin keset kriisi ehk ajal, mil pea iga ettevõte, Swedbank nende hulgas, oli kriisijuhtimise lainel. Nüüd avaldab mulle sügavat muljet, kuidas paljud kompaniid on langusest välja tulnud – tugevamana, kui nad olid enne kriisi, nad on suutnud uutest võimalustest kinni haarata. Taastumine Skandinaavias ja Baltimaades on põhinenud ekspordil. On märke, et osa ettevõtteid on jõudnud oma tootmisvõimsuste piirini ja neil võib tekkida vajadus investeerida võimsuste suurendamisse, kui viimase aja suundumused jäävad püsima.

•• Kas neil ettevõtetel on võti ka selleks, et edukas ja laenuvõimeline olla ka pikemas perspektiivis kui vaid nüüdsel sügavast kriisist väljumise ajajärgul?

Kuivõrd ettevõtete praegune tugev rahavoog jääb püsima pikas perspektiivis, sõltub suurel määral sellest, kuivõrd neil õnnestub hoida rõhuasetust tootlikkusel ja konkurentsivõimel. Ei saa loorberitele puhkama jääda.

•• Eestis räägitakse palju vajadusest muuta majanduse struktuuri suurema lisandväärtusega toodangu poole. Oletame, et see õnnestubki – mida see tähendab Swedbankile?

Tootlikkuse ja lisandväärtuse suurendamine tähendab majanduskasvu, mis on hea nii Eestile kui ka pankadele. Aga tähtis on kasvada jätkusuutlikus tempos; viimased aastad õpetasid kõigile asjaosalistele, sealhulgas pankadele, et buum, mis läheb üle suureks kriisiks, ei tee kellelegi head. Ühendades nüüd kõigi asjaosaliste jõud ja kogemused, on olemas hea šanss, et edas-

puhta intressitulu ning puhta teenus- ja komisjonitasu suhe ärimahtu, %

Pangandusteenuste levik ja kasumlikkus Kesk- ja Ida-Euroopas 2009. aasta andmed

7

U Ukraina

Tadžikistan n Serbia

6

V Venemaa

5

Rumeenia R

4

Bulgaaria B Kasahstan n

3

Ungari ngar

Soome oome o e

Poola Tšehhi T hhi Slovakkia kia

Horvaatia H Lätii

Leedu Lee

2

Sloveenia veeni EESTII

1 0

50

100

150

laenude ja hoiuste summa suhe SKT-sse, %

Eesti turg jääb Skandinaavia pankadele

Eesti juhtivate pankade nimekiri erineb kardinaalselt ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni omast.

Regioonis kõige laiemalt ja suuremalt esindatud UniCredit on küll tegev Eestiski, aga võrreldes Skandinaavia pankadega väikselt. Raiffeisen, SocGen jt regiooni kui terviku liidrid on siin veelgi vähem tuntud.

Vaadates, mida ütleb Eesti pangandusturu kohta UniCrediti hiljutine Kesk- ja Ida-Euroopa pangandusturu analüüs, võib arvata, et nad ei hakkagi siiapoole tunglema. Võrreldes enamiku teiste regiooni riikidega on Eesti (samuti Läti ja Leedu) pangandusturg üsna väheköitev: köitvusindeksi järgi, millest 50%

Ukraina Kasahstan Läti Leedu

1,5

2,0

IItaalia Suur S Suurbritannia Pra Prantsusmaa

kasumi kõikuvus

pidi õnnestub kasvu hoida jätkusuutlikuna.

•• Teil on kogemus 1990. aastate alguse Rootsi pangandus- ja majanduskriisist. Kas Baltimaad on teid suutnud sellegipoolest kuidagi üllatada?

Rootsiga on nii sarnasusi kui ka erinevusi. Rootsi väljumist kriisist toetas vägagi suurel määral maailmamajanduse olukord – Rootsil oli juba varemgi olnud tugev eksporditööstus, mis sai soodsad olud hõlpsasti ära kasutada. Baltimaades on palju rohkem olnud ettevõttesiseste muutuste tegemist, kuigi ka globaalsed olud on taastumisele kaasa aidanud.

Rääkides üllatustest: selleks oli oodatust varasem ja kiirem taastumine.

•• Kuidas Eesti üleminek eurole on Swedbanki tegevust muutnud? Pean silmas eeskätt grupi tasemel.

Eesti liitumine euroalaga tähendas, et Eesti riske tajutakse maailmas nüüd väiksemana. Swedbankile tähendas üleminek, et varasemast veidi suurem osa grupi tegevusest toimub nüüd euroalal. Täiesti uus asi euro Swedbankile ei ole, oma Soome filiaali kaudu olime euroalal ennegi sees. Parajasti on meile põhiline eurost tulenev asi fakt, et Eesti köitvus välisinvestorite silmis on suurenenud.

•• Euroks valmistumise aegu räägiti Eestis, et pärast euro kasutuselevõttu laenude riskimarginaal langeb.

Tegelikult seda ei ole toimunud.

Miks?

Ma ei ole nõus, et riskimarginaal pole langenud. Suurem osa sellest toimus juba enne tegelikku euro

kasutuselevõttu – siis, kui maailm jõudis arusaamisele, et väga tõenäoliselt Eesti ühineb euroalaga.

•• Milline on praegu Swedbanki grupi rahvusvaheline strateegia? Venemaal tõmbate parajasti tegevust koomale…

Koduturgudeks peame Rootsit ja Balti riike, nendel on meie fookus.

Keskpikas perspektiivis nii ka jääb.

•• Vahepeal tuli lausa regulaarselt kuulujuttudel põhinevaid uudiseid Swedbanki arvatavast ühinemisest või ülevõtmisest. Kuidas sellega praegu on?

Seda teemat me ei kommenteeri.

Kuulujutte tõesti liigub, aga see on omanike, mitte juhtkonna teema.

•• Mis on Swedbanki eesmärk Rootsis? Swedbank ei ole seal suurim pank, nagu on Eestis.

See pole päris õige väide, et pole suurim. Kui vaadata meie keskset sihtrühma – eraisikud ja väikeettevõtted –, siis siin oleme Rootsis number üks. Meie eesmärk nii Rootsis kui ka Baltimaades on muutuda tootekesksest kliendikesksemaks.

Näiteks mitte lihtsalt pakkuda kliendile laenu, vaid aidata ka otsustada, kas laenu võtmine on üldse hea mõte.

•• Kas Swedbank on Eestis ka kümne aasta pärast turuliider?

Ma oleks väga pettunud, kui ei oleks.

•• Sama suure turuosaga kui praegu?

Me ei keskendu turuosale, tahame ajada jätkusuutlikku äri. See tähendab, et perioodidel, kui arengud majanduses kisuvad meie hinnangul jätkusuutmatuks, võime turu-

osas veidi ka järele anda. Näiteks Rootsis jõudsime pisut enam kui aasta tagasi järeldusele, et kasv sealsel hüpoteeklaenude turul pole enam jätkusuutlik, ja võtsime hoogu maha. Esialgu kaotasime selle tõttu päris kõvasti turuosa, kuid siis jõudsid ka teised pangad ja ka järelevalve samale järeldusele ning nüüdseks on meie turuosa jõudnud tagasi tasemele, kus ta oli varem.

•• Mõne aja eest sisenes Eestis pangandusturule LHV, arvates, et kriisijärgses maailmas on väikepankadel läbilöömiseks head võimalused. Mida teie arvate, kas Eesti turule tuleb veel väikseid finantsasutusi?

Raske öelda. Me oleksime igatahes õnnelikud, kui tuleks. Konkurents aitab vormi hoida ja on hea ka klientidele. Teisalt, tänapäevase pangandusteenuse pakkumine nõuab korralikku infrastruktuuri ja see on kallis. Väikse kliendibaasiga ei pruugi õnnestuda seda tasuvaks muuta.

•• Millised tühjad kohad ja puudujäägid teie hinnangul Eesti finantssüsteemis on? Kas on valdkondi, mida Swedbank ise ei täita ei kavatse, aga näeks meelsasti kedagi teist seda tegemas? Üks selliseid on pikaajalist säästmist puudutavad teenused. Inimeste jõukuse kasvades kasvab nõudmine ka nende teenuste järele. Teine sfäär on riskikapital ja kapitaliturud, mille arendamisele oleme kaasa aidanud ja aitame edaspidigi, sest meie ärile on hea, kui ettevõtetel on võimalik oma tegevust rahastada tasakaalustatult – mitut eri liiki kapitaliga, mitte ainult pangalaenuga. 1

H Hispaania A Austria P Portugal Saksamaa S

Belgia gia Holland H Iirimaa Iirim

200

250

300

350

400

Allikas: UniCredit CEE banking study 2011

annab kasvupotentsiaal ja 50% kasumlikkus, peaaegu sama igav kui Saksamaa või Austria turg. Igav pole ehk siiski päris õige sõna, sest panganduse kasumlikkus on siin UniCrediti hinnangu järgi mitu korda heitlikum kui nimetatud kahes riigis ja suurem ka enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa riikide omast.

Uus ärimudel Tervikuna peab UniCredit Kesk- ja Ida-Euroopat endiselt piirkonnaks, kus pangandusäril on selge potentsiaal kasvada kiiremini kui LääneEuroopas. Näiteks kodulaenude suhe SKT-sse on Kesk- ja Ida-Euroopas keskmiselt 8%, euroalal aga 40%; äri-

laenude puhul on sama näitaja vastavalt 26% ja 52%.

Samal ajal aga nähakse ette regioonis rakendatava ärimudeli muutumist. Enne kriisi põhines pangandusäri siin kiirel laenukasvul, mida rahastati valdavalt välisallikatest. Nüüd aga on raha hind ja maariski eest küsitav tasu kapitaliturgudel suurem, mistõttu suurem rõhk tuleb UniCrediti hinnangul seada sisemaistele rahastamisallikatele (s.t hoiustele). Veel iseloomustab uut ärimudelit tarbimislaenude andmisele ärilaenude väljastamise eelistamine – eriti ekspordile orienteeritud sektoritele laenu andmine, märgitakse UniCrediti raportis. 1 Villu Zirnask 13. aprill 2011 17

Putin või Medvedev – kumma juurde enne minna?

Jaanus Piirsalu Moskva

Kuidas lüüakse Venemaal lukku suured äritehingud? Pole saladus, et selleks tuleb küsida Kremli nõusolekut, aga kuidas tuleb käituda Venemaal kehtiva kaksikvõimu tingimustes?

Kumb otsustab suure äri üle rohkem – kas rahvuslik liider ja praegu peaminister Vladimir Putin või Putini eestkostel presidendiks saanud Dmitri Medvedev?

MILJARDIT DOLLARIT

MÄRTS 2011 Prantsuse energeetikafirma Total kirjutab alla lepingu 12% (võimalusega suurendada osalust kuni 20 protsendini) gaasitootja Novatek aktsiate omandamiseks ning 20-protsendilise osaluse saamiseks loodavas Jamali veeldatud maagaasi (LNG) tehases.

Tehingu maksumus on hinnanguliselt kümme miljardit ollarit.

Vene ajakirjanduses ilmunud artiklite ja intervjuude põhjal jääb mulje, et mingeid erilisi vastuolusid äritehingute küsimuses pole Putini ja Medvedevi vahel seni olnud. Pole ühtegi silmapaistvat näidet, mis tõestaks vastupidist väitele, et vähemalt suuremate äritehingute puhul tehakse otsused koos. Kui üks tandemipool on vastu, siis tehing heakskiitu ei saa.

Hiljuti Vene ärilehes Vedomosti ilmunud uuringus kinnitasid kõik küsitletud ärimehed, et nemad pole oma tehingute ajal presidendi ja peaministri vastuoludega kokku puutunud. Üks anonüümsust palunud tuntud pankur rääkis, et Putini ja Medvedevi informeerimist plaanitavast tehingust peetakse heaks tooniks. „Paneme ennast sellistel puhkudel paralleelselt kirja vastuvõtule mõlema juurde,” lausus pankur. Ärimeeste väitel on skeem selline: tavaliselt piisab tehingute kooskõlastamisest Putiniga, aga suuremate ja konfliktsemate tehingute puhul tuleb seda teha mõlemaga, nii Putini kui ka Medvedeviga.

Esimest sorti tehingu hea näide on kokkulepe, millega ameeriklaste Pepsico ostis möödunud aasta lõpus Venemaa toiduainekontserni, suurima piimatoodete tootja WimmBill-Danni. Tegemist oli Venemaa kõigi aegade suurima äritehinguga, mis ei puudutanud nafta-, gaasi- või mingi muu maavara kaevandamist.

Pepsico tegevjuht Indra Nooyi rääkis pärast, et ta oli hämmastunud, kui kiiresti kogu suurtehing kooskõlastati. „Meil õnnestus enne jõule organiseerida kohtumine Putiniga sisuliselt mõne tunni jooksul,” 18 13. aprill 2011

rääkis Nooyi pärast tehingut. „Tehingu kõigi kooskõlastuste jaoks kulus meil kõigest kuus nädalat.”

Kõige viimane suurtehing, mida kindlasti kureeris Putin, oli seotud Venemaa suurima erafirmast gaasitootja Novatekiga. Kõigepealt omandas Novatekis 23,5-protsendilise osaluse Vene nafta tuntud vahendaja Gennadi Timtšenko, seejärel müüs Novatek 12 protsenti aktsiatest Prantsuse energeetikahiiule Total.

Novateki aktsionäride ja Totali juhtide leping kirjutati 2. märtsi hilisõhtul alla ei kuskil mujal kui Putini residentsis Novo-Ogarjovos.

Viisakusest tegi Totali juht Christophe De Margerie samal päeval visiidi muidugi ka president Medvedevile.

Näide teist tüüpi tehingust, kus konfliktsuse tõttu oli kindlasti vaja ka Medvedevi toetust, on naftafirma Russneft aktsiate tagastamine Mihhail Gutserijevile.

Kahe naftatöötlemistehasega opereeriva Russnefti omanik Gutserijev sattus 2007. aastal konflikti Venemaal väga mõjuka asepeaministri, Putinile lähedase Igor Setšiniga, mille tõttu oli sunnitud põgenema Londonisse, müües enne oma naftafirma oligarh Oleg Deripaskale.

Eelmisel aastal õnnestus Gutserijevil tüli lahendada, ta võis naasta Venemaale ning tal lubati ka naftafirma tagasi osta. „Ilma Putini ja Medvedevita poleks minu tagasipöördumise küsimus kunagi lahendust saanud,” rääkis Gutserijev möödunud aastal Vedomostile. „Ma annan sellest endale selgelt aru. See oli kõik kooskõlastatatud nendega ja aitäh neile selle eest!”

3

Tähtsad tehingud

MILJARDIT DOLLARIT

•• Näited suurtest äritehingutest, millele on andnud heakskiidu Putini-Medvedevi tandem.

7,8 3,8 3

SÜGIS 2010

MILJARDIT DOLLARIT

Suleiman Kerimov omandab 25 protsenti väetisetootja Uralkali aktsiatest,mille väärtuseks oli kolm miljardit dollarit.

MILJARDIT DOLLARIT

JAANUAR 2011

Briti naftakompanii BP ja Venemaa suurim naftakompanii Rosneft teatavad 7,8 miljardit dollarit väärt tehingust, millega BP omandab 9,5 protsenti Rosneftist ning Rosneft omakorda viis protsenti BP-st.

MILJARDIT DOLLARIT

OKTOOBER 2010

2007–2010

Tehti teatavaks, et Pepsico ostab senistelt omanikelt välja toiduainekontserni Wimm-Bill-Dann.

66 protsendi aktsiate eest maksis Pepsico 3,8 miljardit dollarit.

Mihhail Gutserijev müüs 2007. aastal oma Russnefti Oleg Deripaskale. Hinnaks oli väidetavalt kolm miljardit dollarit.

Tegelikult tehingut ei toimunud, 2010. aastal sai Gutserijev Russnefti aktsiad tagasi oma valdusse.

Suurte võlgade tõttu oli ta sunnitud müüma 100 miljoni dollari eest Russneftist 49-protsendise osaluse Vladimir Jevtušenkole.

Allikas: Vene ajakirjandus

Vedomosti andmetel olid Gutserijevi vahemeesteks Putini ja Medvedeviga endine majandusminister German Gref ning Venemaa üks rikkamaid mehi Vladimir Jevtušenko, kellele Gutserijev pärast naasmist müüs osa oma Russneftist.

Vastastikku kasulikus teineteisemõistmises tegutses MedvedeviPutini tandem eelmisel sügisel, kui vahetati välja riikliku naftafirma Rosneft tegevjuht Sergei Bogdantšikov. Formaalselt on sellised riigifirmade kaadriotsused puhas peaministri rida, aga seekord tegi ootamatu otsuse Rosneftile uue juhi, Eduard Hudainatovi määramisest teatavaks president Medvedev.

Informeeritud allikatele viidates kirjutas Vene press siis, et Putinil olid teatud kohustused ja ilmselt ka lubadused Bogdantšikovi ees ning seetõttu ei saanud ta ise teda vallandada. Medvedev tuli justkui Putinile selles delikaatses küsimuses appi.

Möödunud aastal toimus oluline muutus Venemaa suurima kaaliumväetiste tootja Uralkali aktsionäride hulgas. Senine suuromanik Dmitri Rõbolovlev tahtis enamuse oma osalusest maha müüa. Tal oli mitu osta soovijat, kõik Venemaal tuntud miljardärid. Lõpuks omandas keerulise aktsiavahetuse käigus suurima paketi Suleiman Kerimov, kes sai selleks kõigepealt „dobroo” Medvedevilt ning seejärel kooskõlastas tehingu ka Putiniga.

Vene meedia andmetel ei meeldinud see aga sugugi Igor Setšinile, kes oli tülis müüja Rõbolovleviga ning üritas tehingut igati takistada.

Väidetavalt mõjutas Setšin Vedomosti andmetel pankasid mitte

andma Kerimovi struktuuridele aktsiate ostmiseks laenu. Setšini pingutused siiski vilja ei kandnud.

Venemaa suurima naftafirma, riikliku Rosnefti nõukogu esimehena Vene naftatööstust kureerival Setšinil on Putini ammuse usaldusisikuna eriline roll Vene poliitikas, kus teda peetakse „jõuametnike” ehk Vene kõikvõimalike eriteenistuste taustaga ametnike grupeeringu mitteametlikuks juhiks. Setšinile on lubatud ehk rohkem kui teistele Putini-Medvedevi lähikondsetele, mis seletab, miks Setšin aegajalt tandemist veidi erinevaid huve esindab.

Selles mõttes on huvitav jälgida, mis saab Setšinile avalikult kinda visanud naftafirma TNK-BP Vene omanikest, kes otsustasid rahvusvahelistes kohtutes vaidlustada tänavu jaanuaris avalikustatud BP ja Rosnefti aktsiatevahetuse. Sellest kavatsusest teavitas Putinit ja Medvedevit isiklikult Venemaa suurima panga, Alfa-panga üks omanikke Pjotr Aven.

Hagide esitamisest teatati samal päeval, kui BP-Rosnefti tehingu peamine ideloog, Rosnefti nõukogu esimees Igor Setšin lendas Davosi pidulikult lepingut alla kirjutama.

Peo asemel oli Setšini tuju põhjalikult rikutud.

Setšini lähikondlased omakorda kinnitasid, et see oli näkku sülitamine mitte ainult Setšinile, vaid ka Putinile, sest just peaminister teatas avalikult plaanitavast suurtehingust.

Medvedev on kogu seda põrandaalust võitlust seni kõrvalt vaadanud.

Aga sellised juhtumid on pigem erandid kui reeglid tänapäeva Venemaal. 1

VILLA ANTINORI Itaalia kvaliteetveinid Ja lisaks palju teisi kvaliteettooteid saadaval Vinifoodi e-poes: www.vinifood.ee

Värske, mahe ja aromaatne valge vein Itaalia kvaliteetveinide tootjalt Antinori.

Villa Antinori veinid Villa Antinori Bianco ja Villa Antinori Rosso on nüüd saadaval nii 0,75 l kui ka 0,375l suurustes pudelites.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

13. aprill 2011 19

Aasia: Hiina kogukonna teke Balti riikides bilanss

IMPORT EKSPORT

26,9

-230,4

28,6

127,9

-99,2

33,7

172,3

-138,5

211,4

-7,8 64,7

237,4

-172,7

53,7

232,3

-178,5

-90,4

106

-133

54,9

145,3

239

20 13. aprill 2011

mln eurot

219,2

Märtsis sõlmisid hiinlased Tallinna lennujaamaga lepingu, et perspektiivis avada otselennuliin Hiina ja Eesti vahel.

Eesti kaubavahetus Hiinaga 257,3

Raatuse International Trade’i asutaja, Tartu ülikooli majandusteaduste doktorant

linnas. Hiina Ookeaninavigatsiooni Grupp allkirjastas leppe BLRT Grupiga 150 Hiina töötaja läkitamiseks.

Dalian Sadama Grupp on sõlminud kokkuleppe Tallinna sadamaga, et teha koostööd naftaterminalide ehitusel ja konteinerite haldamises.

Kõrgtehnoloogia valdkonnas eksportis Hiina juhtiv turvainspektsiooni lahenduste pakkuja Nuctech konteinerite läbivalgustustehnikat Eesti Raudteele ja Hiina IT-ettevõte ZTE tõi Eestisse kõrgtehnoloogilisi kommunikatsioonivahendeid.

Nüüd siis ka Hebei Airport Groupi huvi. Nii et ärikontakte Eesti ja Hiina vahel on loodud küll.

Näiteks Lätis on mõned Hiina hargmaised ettevõtted avanud oma haruettevõtteid ja -kontoreid, nende seas Huawei Group, ZTE Group ja TIENS Group. Lisaks Hiina restoranid, poed ja üks Hiina meditsiini raviasutus. Samalaadne olukord on ka Eestis ja Leedus. Praegu ei ole Balti riikides kuigi palju Hiina ettevõtteid. Olemasolevatest suur osa keskendub toitlustusele ja kaubandusteenustele. Nende vahel on vähe suhtlust ja koostööd ning üksteist koheldakse pigem konkurentide kui partneritena. 1

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Xiaotian Zhang

Leping sõlmiti Hiina Hebei Airport Groupiga. Kui see realiseerub, siis luuakse mõlema riigi äriinimestele lihtsam reisimisvõimalus ja see hõlbustaks ka kontaktide loomist. Nii tekiks peagi Balti riikides Hiina ärikogukondki, mis ei koosne ainuüksi riiklikest ettevõtetest, vaid ka aktiivsetest väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest.

Hiina alustas majandussuhteid Balti riikidega 1980-ndate alguses, kuid Hiina väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei ole Balti riikides suutnud seni ärikogukondi asutada.

Erinevalt näiteks Põhja-Ameerikast või Lääne-Euroopa riikidest.

Peamine ärikoostöö tugineb praegu valitsusasutustele või riiklikele ettevõtetele. 2008. aastal allkirjastasid Hiina Ningbo sadam ja Tallinna sadam lepingu, mille järgi on esimene investeering Eestisse 220 miljonit dollarit. Hiina teedeehituse teadus- ja arendustegevuse instituut avas Eestis esinduskontori osalemaks Eesti teedeehitusprojektide pakkumistes. Projekti eelarve on 46 miljonit eurot. 2007. aastal alustas Air China koostööd Eesti ettevõttega Arvato Services ja asutas Air China Euroopa teleteenuste keskuse Tal-

Iisraeli jõupingutus Reisisihtkohti vangerdatakse ümber, aga Vene turist on leidnud Iisraeli.

2001. aasta oli Iisraelile kohutav. Võrreldes eelnenud aasta 2,7 miljoni külastajaga saabus riiki üle poole vähem külastajaid. Ristlusturism ja tellimuslennud Iisraeli peaaegu lakkasid. 2002. aasta jooksul käis Iisraelis turiste veel kolmandiku võrra vähem.

Paljude reisifirmade, restoranide, majutuskohtade ja kaupluste uksed läksid järjest kinni. Varem nii menukad Jeruusalemma vanalinna kirikud ja turud lausa kajasid tühjusest.

Võttis aega, enne kui Iisraeli turism hakkas august välja ronima.

Eks muu maailma jaoks muutus pidev poolsõja-olukord Iisraelis mõnes mõttes rutiiniks, ja mis paik siin maamunal üldse on sada protsenti turvaline… Lisaks oskasid nutikad kohalikud ka ise uusi turismitooteid välja pakkuda. Iisrael kahtlemata pingutab turistide turvalisuse pärast, nagu seda tehakse tegelikult kõikides puhkepiirkondades.

Kümmekond aastat on möödunud ja Lähis-Ida vappub. Iisrael teeb nüüd endale kõvasti reklaami ja on hoolimata asukohast keset tulist piirkonda eestlastegi seas üsna populaarne. Sellele viitab reisikorraldaja Horizon Traveli büroojuhataja Ivi Kallas, kes kinnitab, et nende Iisraeli reisid on hooaja lõpuni välja müüdud.

Naaberriik Egiptus aga alles taastub. Venemaa turismifirmad pöördusid hiljuti välisminister Sergei Lavrovi poole, et saada taas luba Egiptuse reiside korraldamiseks.

Nimelt oli Venemaa keelanud turismireisid ja tšarterlennud rahutusse Egiptusesse. Arvati, et see keeld püsib pikemat aega, kuid aprilli alguses muutus välisministeerium leebemaks ja andis uuesti soovituse Egiptuse reisid taastada – küll näpuga hoiatavalt viibutades.

Vene turist on aga maailma parim: võtab reisi alati põhjalikult ette ja pillub raha tublisti igasse ilmakaarde. Kõle tühjus seni konkurentsitult populaarseima sihtkoha Egiptuse pirakates hotellikompleksides oleks olnud katastroof nii reisifirmadele kui ka hotellidele ja on juba praegu igal juhul teiste kuurortide tõusu hoovaks.

Vene turistid annavad tegelikult Iisraelis juba praegu tooni. Järjest rohkem venemaalasi maadleb delfiinidega Eilati rannikul või peesitab

IISRAEL

JORDAANIA Eilat

SIINAI POOLSAAR

Akaba laht

andres.eilart@epl.ee

Vahemeri

aht ssi l Sue

Andres Eilart

maailma madalaimas punktis Surnumere ääres. Iisraeli tuntuim kuurort Eilat asub ju samuti Punase mere ääres. Lisaks soolasele ja surnud merele (järvele tegelikult) veel püha linn Jeruusalemm ja vabameelne Tel Aviv. Iisrael näeb praegu suurt vaeva, et kõiki neid kohti ja säherdust komplekti turistidele teadvustada.

Vene kogukond on Iisraelis märkimisväärne, venelasi on seal 750 000 (elanike arv riigis samal ajal 7,3 miljonit). Kui rääkida turistidest, siis Eilatis moodustavad Vene turistid praegu umbes neljandiku koguarvust, kuid see kasvab määratu tempoga ja on osaks suuremast trendist.

Vene turiste tõmbab eriti Surnumeri. Täiesti ainulaadne koht, mille saatuse kohal ripub endiselt suur küsimärk – veepind aurab igal aastal nii palju, et otse veepiirile rajatud spaahotellid on aastate pärast üsna kuival sisemaal. Enamik turiste on vene rahvusest, neil on oma telekanalid ja ajalehed, teenindajadki on paljuski venelased. Nii saab vene keeles igal pool asjad aetud, aga ka inglise keelega pole mingit probleemi. Ja muidugi Surnumere äärde püsti pandud tööstus, kus mereveest filtreeritakse mineraale. Need ja ka lähedal kõrbes kasvavad ravimtaimed leiavad kasutust ravimi- ja kosmeetikatööstuses, kus tehtud tooteid müüakse kõikjal maailmas. Ka sellesse ärisse on pumbatud ohtrasti vene investorite raha.

Raha on Iisraelis üldse palju. Teed on peegelsiledad, söögikohad tipptasemel, tornkraanad vehivad Tel Avivi pilvelõhkujate vahel vilkalt, nagu mängitaks noolemängu. Või näiteks Jeruusalemm, kus muidu on aeg justkui seisma jäänud, aga just praegu katsetatakse trammi, mis näeb välja nagu ulmefilmis. Ja raha peab seal riigis ka turistil endal palju kaasas olema…

Iisrael on turistile mugav ja käepärane, rõhutab Iisrael ise turistile igal sammul. Samal ajal on ju sealgi intsidente ja praegugi on Iisraelis välja antud hoiatus, et juutidel on ohtlik naabruses olevates araabia maades ringi liikuda. Märtsis toimus Jeruusalemmas ränk terroriakt, mis jäi rahvusvahelises meedias tagaplaanile, sest selle varjutas omakorda Jaapani tragöödia.

Juudi soost meestel on pärast kohustuslikku kolmeaastast sõjaväeteenistust igal aastal ka kordusõppused ja ühtedena vähestest maailma naistest on juuditaridelgi üldine sõjaväekohustus. Vormis sõdureid kohtab kõikjal. See on ka üsna tavaline, et suurtes kaubanduskeskustes proovib mõni neidis kleiti selga, aga kõrval ootab teda sõbranna – õla peal kaks automaati. Iisrael on terrorismihirmus, samal põhjusel tuleb välja kannatada tüütu turvaintervjuu eriti riigist väljudes. 1

Iisrael: turistide uus lemmik?

SAUDI ARAABIA

EGIPTUS Sharm el Sheikh Hurghada

Punane meri

NUTUMÜÜRI ÄÄRES

Kommentaar

Andree Uustal Novatoursi tegevjuht

Egiptus pole täielikult taastunud Novatours alustas Sharm el Sheikhi lende taas 20. märtsil ehk pärast poolteist kuud kestnud pausi. Analüüsisime olukorda ja nägime, et nõudlus taastub, kuid mitte samas mahus, kui see oli enne Egiptuse rahutusi.

Selle tõttu otsustasimegi taastada Sharm el Sheikhi reisid, aga asendada Hurghada reisid Tenerife lisalendudega ning alustada Türgi reiside hooaega kaks nädalat varem, samuti lisada veel neli täiendavat lendu aprillis ja mais sellel suunal.

Tagantjärele vaadates oli viie Egiptuse kuurordi lennu tagasipanek õigustatud ja lennukid on väljunud väga hea täitumusega.

Punase mere kuurordipiirkonna hotellid on veidi majutuse hindu langetanud, kuid kindlasti tuleb reisijatel arvesse võtta, et suure osa reisipaketi maksumusest moodustab lennupileti hind, mis omakorda on seoses kütusehindade kallinemisega.

Novatours jälgib Egiptuse poliitika ja

majanduselu kulgu pidevalt. Selle sihtkoha reise on kavas jätkata juba eeloleval hooajal. Kõik oleneb muidugi Egiptuse olukorra stabiilsusest.

Alternatiiv on olemas Kanaari saarte ja miks mitte ka mõne kaugreisi näol, näiteks Taisse.

Egiptus on olnud aastast aastasse eestimaalaste talvehooaja lemmiksihtkoht. Selle kadumine mõjuks negatiivselt kogu tšarterturismi turule, kuna otselennuga soodsamaid alternatiive ei ole. Tallinna lennujaama statistika kohaselt vähenes veebruaris ja märtsis tšarterlendude reisijate hulk võrreldes eelmise aasta sama ajaga vastavalt 63% ja 45%.

Seda suuresti Egiptuse ärajäänud reiside arvelt.

13. aprill 2011 21

Annet ja töökust pole tarvis — Kristi Vahemaa kristi.vahemaa@epl.ee

Sport on oma põhiolemuselt suuresti projektipõhine, küsimus on vaid selles, kui laiaulatuslikult see avalikkusele välja mängitakse.

Kõige inimlikumal tasandil on projekti subjektiks noor sportlane, kes on keskmiselt andekas, kuid kelle ümber koondatakse tiim, mis ülima professionaalsusega vormib tipptegija. Samuti võib suunata kõik vahendid vaid ühele alale või siis ühele võistlusele, näiteks kodus peetavatele olümpiamängudele. Riigiti oli ja on sport projektipõhine kogu oma ulatuses: alustades kadunukeste Ida-Saksamaa ja NSV Liidu spordist, lõpetades Hiina ja Katariga.

Kahe viimasena nimetatud riigi lähenemine on küll erinev – esimene jätkab totalitaarsete riikide teed, teine lihtsalt ostab kõik ripakil olevad head atleedid kokku –, aga põhimõte on sama.

Ajal, kui meie Eestis arutleme teemal, kas eelisarendatud spordialasid on vaja või mitte, jätkab maailma suurima rahvaarvuga Hiina projektide koostamist. Kergejõustik on populaarne? Selge, paneme kokku naiskonna, kellele ei saa keegi ligilähedalegi. Olümpiamängud korraldatakse pealinnas? Hästi, väheke arvutamist ja küll me tõuseme edukamaks medaliriigiks. Pallimängudes on tähti vaja? Pole probleemi, otsime ja leiame.

Hiinlaste üks kurikuulsam projekt viimase paari kümnendi jooksul on kahtlemata treener Ma Junreni jooksutüdrukud, kes panid 1993. aasta Stuttgardi kergejõustiku MM-il kogu maailma enda järele ammuli sui vaatama. Tänini tõdeme: naiste 1500, 3000 ja 10 000 meetri maailmarekord püsib 18 aastat vankumatuna, keegi pole hiinlannade tulemustele ligilähedalegi jõudnud.

Arvudes: eelmisel aastal jõudis 1500 meetri jooksus Yunxia Qu tulemusele kõige lähemale Anna Alminova, kes kaotas enam kui seitsme sekundiga (3.50,46 ja 3.57,63). 3000 meetri distantsil on Junxia Wangi maailmarekord 8.06,11, 2010. aasta tipptulemus 8.28,41, 10 000 meetris on vastavad näitajad 29.31,78 (Wang) ja 31.04,52. Sõnad on siinko22 13. aprill 2011

hal üleliigsed. Rekordite pikaealisus paneb juba küsima, kas keegi kunagi suudab üldse nii kiiresti keskmaad joosta.

Võime ju mõelda, et puhtalt või isegi kilpkonna verd juues ei ole võimalik niimoodi teistel eest ära joosta. Kõige kahtlasem oli Qu ülikiire tõus tippu ja veel kiirem vaateväljast kadumine. Ta jooksis tippkonkurentsis kaks aastat ja kadus teadmata suunas. Wang püsis tipus veidi kauem, neli aastat. 1996 tuli ta Atlantas veel olümpiavõitjaks, kuid taandus pärast seda samuti kiiresti. Üldsus ei tea neist rekordinaistest tänapäeval enam suurt midagi.

Hiinlaste projekti ametlik pool räägib meeletust koormusest ja tohutust pühendumusest. Kui tavaliselt jookseb naiskeskmaajooksja 80–160 kilomeetrit nädalas, siis hiinlannade minimaalne päevane distants oli 40 kilomeetrit. Ja seda kõrgmäestikutingimustes. Nii kogusid nad nädalas vähemalt 280 kilomeetrit, mida on kordi rohkem kui maailmatasemel konkurentidel. Loomulikult kerkis küsimus, kas nii mahukas trenn midagi juurde annab.

Teadlased kinnitasid, et annab küll, olenevalt inimesest võib sellise mahu pealt tulemus paraneda koguni 20%. Mahud mahtudeks, treener Ma Junren ei suhtunud oma õpilastesse kui inimestesse, vaid kui masinatesse: kui neile oli vaja füüsiliselt asjad selgeks teha, ei hoidnud ta käsi tagasi, ja kui neid oli vaja muudest ahvatlustest eemal hoida,

tuli karme meetodeid kasutada.

Jooksjad ei saanud oma imeaegade eest mingit hüvitust, näiteks Stuttgardi võitude eest välja teenitud Mercedesed läksid kõik treeneri omandusse. Võime ju küsida, mis on sellise projekti mõte. Kas või see, et kui kergejõustikuvõistlusel jõuab kätte naiste 1500 või 5000 või 10 000 meetri distants, tuletatakse ikka meelde Hiina imejooksjaid, kelle esitlused, kummaline kehahoiak ja kiired jalad senini eredalt meeles püsivad.

Hiina ambitsioon jäähokis Hiina viimase aja üks suur eesmärk on luua korralik jäähokimeeskond.

Maailma edetabelis alles 37. kohal asuv riik (Eesti on näiteks kümme kohta kõrgemal) ei taha nii madala positsiooniga sugugi leppida. Viis aastat tagasi saadeti esimene lootustandev poistesats treenima ja harjutama USA-sse. „Meie eesmärk on leida jäähoki Yao Ming,” rääkis projektijuht Angela Ruggiero. Hiinlaste USApoolne koostööpartner on aga Shanghai mees Charles B. Wang, NHL-i tippklubi New York Islanders omanik.

Idee elluviimisel peeti tähtsaks järgmisi asju: poisid peavad saama

— projektist piisab? tipptasemel varustuse ning hokireeglid tuleb tõlkida hiina keelde ja muuta need kättesaadavaks kõigile treeneritele. Juba kuue aasta eest tegi Wang esimese annetuse, saates Hiina alaliidule 300 komplekti täisvarustust, mis maksis enam kui 142 000 eurot.

Inimvalikuga mõistagi probleeme ei olnud. „Lapsed, keda välja valisime, on väga andekad, nad töötavad palju, on endiselt rõõmsameelsed ja teevad detailselt ära iga ülesande, mida neile anname,” tõdes Ruggiero.

Esimest korda prooviti Hiina hokit järele aidata 1980-ndatel.

Mõneti see ka õnnestus, sest meistrivõistlustel mängis pidevalt paarkümmend satsi, maailma mastaabis jõuti aga B-grupi MM-i turniirile. Ent saatuslikuks sai areenide puudumine, kodumaal treenida oli suhteliselt võimatu.

Laste väljatreenimine on astmeline ja kolmnurkne. Algkoolis ja veel põhikoolis on lapsi palju, kuid keskkooli ja ülikooli tasemel jääb neid järjest vähemaks. Lõpuks jäävad alles koondislased, kes peavad peale mänguoskuse olema ka haritud ja rääkima inglise keelt.

Ruggiero kinnitusel peabki jäähokile Hiinas just sellist teed mööda lähenema, sest võrreldes ameeriklaste, kanadalaste ja eurooplastega pole neil lihtsalt tingimusi. Viis aastat tagasi, kui projekti alustati, oli Hiinas vaid 20 jäähalli, nüüd on neid väidetavalt juurde ehitatud, kuid täpset arvu ei oska keegi öelda. Nii ehk naa, järgmise viie aasta jooksul peaks olema selge, kas 2006. aastal kokku kogutud lastest sai asja ja kas uiskudel Yao Ming leiti.

Loomulikult kasutasid hiinlased täielikult ära ka neile antud Pekingi olümpia, mille lõpuks tõusis Hiina medalitabeli tippu, võites sada medalit, millest 51 olid kuldsed. Kuid

siinkohal pole neile midagi ette heita.

Kui, siis vaid seda, et riistvõimlemises üritasid nad lubatust kaks aastat nooremate neidudega kulda ja karda võita. Kuid üldiselt on olümpiamängude korraldajad aegade algusest peale välja mõelnud imeprogramme, kuidas kodus võimsalt särada. Nii võitis Austraalia 2000. aasta Sydney mängudel 58 medalit, millest 16 olid kuldsed. Neli aastat varem olid nad Atlantast koju viinud 41 medalit, millest üheksa olid kuldsed.

Sama teed sammub ka Inglismaa, Londoniks valmistatakse ette ka neid alasid, kus muidu edu loota pole. Näiteks on kolm-neli aastat vaeva nähtud käsipallikoondisega, kes peab koduriiki suurte seas hästi esindama. Eeskujuks on neile kindlasti Kreeka, kes veel kümmekonna aasta eest oli täiesti Euroopa kesk-

Hiinlased ehitavad jäähokit: eesmärgiks on seatud leida jäähoki Yao Ming.

Inglismaa valmistab Londoni olümpiaks ette ka alasid, kus muidu poleks edu loota. mik, kuid keda suudeti 2004. aastaks niivõrd „tuunida”, et Ateena mängud lõpetati ülikõrge, kuuenda kohaga.

Nüüd, mõned aastad hiljem pole neil taas enam tiitlivõistlusele asja. Äsja rääkis kergejõustikutreener Harry Lemberg, kuidas britid, kes on kesk- ja pikamaajooksudes ajalooliselt tugevad olnud, tahavad oma kohta maailma eliidis taastada. Nii on nad Kenyas, Iteni treeningukeskuses broneerinud kuni tuleval aastal toimuvate mängudeni 20 kohta.

Briti olümpialootused võivad iga kell

laagrisse minna ja keskmäetingimustes lõputult treenida. Võib kihla vedada, et samasugust luksust nad pärast olümpiat endale enam lubada ei saa.

Kuidagi ei erine suvemängudest ka taliolümpia. Viimastel mängudel Vancouveris võitsid kanadalased 16 kulda, neli aastat varem Torinos ei tõusnud vahtralehelipp kordagi kõrgemasse vardasse. Võimas esiletõus!

Nii nagu 2003. aastal anti olümpia korraldamise õigus Vancouverile, nii käivitasid spordijuhid 110 miljonit dollarit maksma läinud programmi „Toome poodiumikohad koju!”, millel oli omakorda ülisalajane medalivõitude kindlustamiseks käivitatud projekt Top Secret.

Parima võimaliku tehnoloogia, kõige tõhusamate sõiduasendite ja treenimisvõimaluste loomiseks kutsuti 2005. aasta sügisel sportlaste, teadlaste ja ka spordiga otseselt mitte seotud ärimeeste osalusel ellu uuendusi ette valmistavad mõttekojad. „Valisime välja hulga uusi ideid ning pöördusime Kanada ülikoolide ja uurimisasutuste poole,” rääkis aasta eest Eesti Päevalehele projekti juht Todd Allinger. Kui projektid olid paigas, hakati 150 teadlase abiga tegelema 55 alamprojektiga, mis jaotati jämedalt võttes neljaks: võistlusdresside ja -varustuse õhutakistuse vähendamine, jääalade hõõrdetegur, lumealade libisemine ja hooldus ning sportlaste võistlustehnika ja vaimse tasakaalu lihvimine. Tehnoloogiaga aidati ka sportlaste psüühikat sättida.

Näiteks mõõdeti 18 elektroodiga, kuidas käituvad sporditippude aju ja süda võistlusolukorras, ning tulemustele vastavalt püüti individuaalselt probleeme lahendada.

Kokkuvõttes: projektide toel annab spordimaailmas palju ära teha. Ent loodetavasti jääb siiski ruumi ka puhtale andele ja töökusele. 1

Pakutavad kaubamärgid: AEG, Milwaukee, REMS, Pramac, Lavorwash, PhCleantec, BVL jt.

Pakume elektri- ja akutööriistu harrastajatele ja proffidele, elektrigeneraatoreid, survepesureid koju ning tööstusesse.

Meie poolt maaletoodavatele seadmetele teostame ka hooldust ning vajadusel garantii- ja remonttöid.

Lisainformatsiooni saamiseks vaadake meie kodulehte comvac.ee.

Kindlasti külastage ka meie e-poodi!

Uudis Eesti turul: Lavorwashi surve- ja aurupesurid!

www.comvac.ee või lisainformatsioon mobiiltelefonilt 514 3643.

13. aprill 2011 23