Ärileht | detsember 2011

Majandusminister Juhan Parts: lätlaste tagamõtetest ei saa ma alati aru Eesti Energia läheb turu avanemisele vastu lihtsamate pakettidega # Millised suured kinnisvaraprojektid on käsil Tallinnas? # Eesti metsades ragistavad hoogsalt saed # Tippjalgpallurite kuluartiklid

HIND 1,6 EUROT

KOLMAPÄEV

14. detsember 2011 NR 10 (20)

Piirideta tööandjapensioni saad Nordeast!

Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Baltimaades terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimalusega, mis teeb rahvusvahelise haardega firmadele oma töötajate motivatsioonipaketi haldamise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.

Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksusoodustus ettevõtete poolt tehtavatele tööandjapensioni sissemaksetele.

Uuri, kuidas see enda firma ja töötajate kasuks tööle panna – helista 1773 või vaata www.nordea.ee

Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1773.

Nordea pensionitoodete pakkujaks Eestis on Nordea Pensions Estonia AS.

Jälle need naabrid…

S

elles Ärilehes intervjueerime majandusminister Juhan Partsi. Huvitav on lugeda mõtteid, mis esitatud üsna vahetult enne IRL-i raputanud elamislubade skandaali. Aga see selleks.

Eks naabritega seotud teemade kallal pusimist on olnud selgi aastal. Palju ja mitmel rindel. 2011. aastal on olnud energiapoliitika jälle tugevamalt jutuks. Kakleme lätlastega LNG-terminali ja laiemalt energiapoliitika pärast. Ja kakelda meile ju meeldib. Eesti ja Läti. Kaks mikroskoopilist riiki, kellest kumbki tahab kivikuningas olla.

Poliitilises kempluses kasutatakse käigukastina nii sedasama LNGterminali kui ka näiteks Rail Balticu raudteeprojekti. Novembri lõpus panid lätlased meile kaudselt LNG-ga seotud pirni, mis ei ole seni väga laialt miskipärast „eetrisse” jõudnud. Nimelt tegid lätlased ettepaneku loobuda Euroopa Komisjonile mandaadi andmisest läbirääkimisteks Venemaa ja Valgevenega elektrisüsteemide sünkroonimise teemal.

See tähendab lihtsamalt öeldes, et lätlased soovitasid loobuda Balti riikide elektrisüsteemi liitmisest Euroopa Liidu elektrisüsteemidega. Paras segadus.

Samasugune segane olukord on ka raudteega. Mine nüüd võta kinni, kas ikka kõik Balti riigid ajavad sama asja ja soovivad ühtviisi omada head rongiühendust Euroopa suunas. Lõunanaabrite juurest tuleb vastakaid signaale. Ja ka siin piisab lihtsast faktist, et kui üks Balti riikidest raudteed ei taha, siis seda ka ei tule.

Ka lennunduses jätkub tõsielukähmlus – kummagi riigi lennufirmad on puhastustulest servapidi läbi käinud ja ajavad nüüd oma asja edasi. Oleks aga ju üsna loogiline mõelda, et ka siin saaksid Balti tiigrid vähem teineteisele hambaid näidata, õppida ressurssi ja oskusi jagama.

Järgmine Ärileht ilmub veebruaris. Seniks rohkelt meeldejäävat!

Ja ladusat ühise asja ajamist niisamuti! 1 Andres Eilart Ärilehe vastutav toimetaja Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Vallo Toomet, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.

Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i Eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

2 14.  2011

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7 Juhan Parts: elamislubade kuritarvitamisele tuleb karmilt reageerida Ann-Marii Nergi kinnisvarast •• LK 14–15 Tallinna suured kinnisvaraprojektid susisevad jälle Margit Aedla elektrist •• LK 12–13 Eesti Energia läheb vabaturule lihtsamate pakettidega Raivo Murde autodest •• LK 20 Linnades hakkavad tooni andma elektrilised pisiautod Henrik Ilves metsatöödest •• LK 10–11 Eesti metsades ragisesid saed rekordilise hooga Villu Zirnask nõustajatest •• LK 18–19 Kas finantsnõustajatest on rohkem kasu või kahju? Ärilehe graafik •• LK 8 Kus hakkab inimene raha prassima, kui sissetulek kasvab?

© 2011 William Grant & Sons Irish Brands Ltd Tullamore Dew ® is a registered Trademark of William Grant & Sons Irish Brands Ltd

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

14.  2011 3

Juhan Parts:

lätlaste tagamõtetest ei saa ma alati aru Tallinna-Tartu maantee ehitamine on palju suurema positiivse mõjuga projekt kui Saaremaa sild, kinnitab majandusminister Juhan Parts. Samuti kutsub ta üles Venemaad tühja-tähja pärast mitte ärritama, kuid soovitab ka loobuda illusioonist, et idanaabriga äritegemine toob õnne õuele.

4 14.  2011

Andres Reimer

andres.reimer@epl.ee

•• Kuidas juhtus, et te ei märga-

nud oma juhtivate erakonnakaaslaste üllatavat äritegevust elamislubadega? Miks te ei võtnud arvesse siseministri hoiatust, et elamislubade jagamist võidakse kurjalt ära kasutada?

Selgitan, milline on majandusministeeriumi roll elamislubadega seoses. Meid huvitab kõik, mis toetab Eesti majanduse arengut.

Näiteks on oluline, et ettevõtted, kes vajavad tööjõudu, mida Eestis ei ole, oleksid hästi teenindatud.

Selles küsimuses on majandusministeerium oponeerinud liiga kaua kestvale menetlusele. Ettevõtted vajavad oskustööjõudu sageli kiiresti, turg nõuab kiiret tegutsemist.

Kontroll töölubade üle peab olema korralik, aga oskustööjõud peab samas olema kättesaadav.

Teine teema on Eesti majanduse avatus välisinvesteeringutele ja sellega seotud elamisload.

Majandusministeeriumi huvi on olnud, et neil, kes reaalselt investeerida soovivad, oleks see võimalus.

Nendest kahest asjast ongi majandusministeeriumi ettepanekud kantud. Seda on meilt palunud ka mitmed ettevõtjaid koondavad liidud, kelle kirjadega on võimalik tutvuda. Kuni selle aastani pole sisserände piirmäär kunagi täis saanud, probleem tekkis tänavu suvel ja hoopis kolmandal põhjusel – nimelt oli seaduses võimalus saada elamisluba ka äriühingu juhatuses töötamisega seoses ja seda alust kuritarvitati. Valitsus suurendas sisserände piirarvu septembris seetõttu, et töötajate ja investorite loa taotlemine ei muutuks võimatuks. Mis puudutab majandusministeeriumi ettepanekuid siseministeeriumile, siis need olid pigem tehnilist laadi. Kinnitan, et see oli vajalik ja ei olnud kantud eraisikute huvidest.

Elamislubade kuritarvitamise juhtumitele tuleb reageerida karmilt. Ma ei kahtle, et sellega saadakse hakkama. Küll on majandusministeeriumile oluline, et kavandatavate muudatustega ei kahjustataks Eesti majanduse ja ettevõtjate põhjendatud vajadusi.

(Juhan Parts andis Ärilehele intervjuu enne elamislubade

FOTOD: ANDRES PUTTING

ümber puhkenud skandaali. See küsimus on esitatud eraldi hiljem juurde.)

•• Kas kavatsete kandideerida IRL-i esimeheks?

Meil käib erakonnasisene arutelu. Ma enam-vähem tean, kuhu see arutelu välja läheb. Praegu käivad piirkondade üldkogud, jaanuaris toimub erakonna üldkogu. Kindlasti saab IRL endale tugeva esimehe.

IRL-i jaoks ei ole esimees selline kuju nagu kõike kontrollida ihkav Edgar Savisaar Keskerakonnale. Ansip on samuti teistsugune erakonna esimees. IRL-i esimees on läbi aegade olnud võrdne võrdsete seas. See on erakonna kultuuri küsimus.

•• IRL koosneb väga erinevatest inimgruppidest ja isiksustest, kelle maailmakujutlus kipub samuti erinema. Reformierakonna tippliikmed sarnanevad sageli oma kuvandi poolest rohkete esimehe kloonidega. Kuidas teie liimiksite kokku nn sõltumatute ja kampsunite erinevaid huvisid?

Praegu ei tea terve põlvkond noori seda, et IRL sai alguse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist, mis liitus kristlikest erakondadest alguse saanud Isamaaliiduga.

IRL-i teine algus oli liitumine poliitilise mõtteühendusega Res Publica. Erakond on arenenud,

erinevalt näiteks Reformierakonnast, pidevate ühinemiste kaudu.

Kõik see peegeldub ka erakonnasisestes suhetes.

Eesti erineb muust Euroopast selle poolest, et liberaalne maailmavaade näib olevat valimistulemuste järgi populaarne. Üldjuhul liberaalidel ei ole kuigi suurt toetust. Reformierakond on Eestis edukas ilmselt tänu sellele, et neil on väga kompaktne ja efektiivselt tegutsev organisatsioon. Ent kui vaadata, mis on Eesti inimestele olulised väärtused ja veendumused, siis võiks Reformierakonna toetus olla ehk 7% kandis.

Meie jaoks on alati olnud peaküsimus, kuidas saada Eestis alalhoidlikule maailmavaatele laiemat toetajaskonda. Meie toetajaskond on stabiilne. Kuid meie väärtused, mis seostuvad inimese vastutuse ja perekonna tähtsusega, inimese ise endaga hakkamasaamisega, nõrgema aitamisega, on täiesti teistsugused kui vasakpoolsetel ja liberaalsetel erakondadel.

Mina küll ei saa aru, miks peaksime praegu asuma perekonda nõrgendama, kui meie suurim probleem on demograafia. IRL tunneb muret, et oleme altid hääbuvate trendide kopeerimisele.

•• Kuidas saab erakonda liita?

Eesti ja IRL-i arengut teades pole võimalik tahta, et erakond oleks ühtne sõdurite rivi. Mina ei tahaks sellises rivis seista. Kiiresti oleks vaja üle saada hirmust erimeelsuste pärast. Kardame, et meie valija ei taha näha erimeelsusi erakonna sees, sest tahetakse näha ühtsust. Kuid samal ajal tahab valija näha, et arutataks erinevaid lahendusi.

Ent IRL on olnud kahekümne aasta jooksul kõige kauem Eesti riigi juhtimise juures seisnud erakond.

Kui vaatame viimaste aastate poliitilist debatti, siis kõik arutlevad IRL-i ideede üle. Teistel õigupoolest polnudki ju midagi. Kui valimiste eel need välja käisime, siis ei tahetud nende üle arutleda.

•• Milliseid ideesid silmas peate?

Pean silmas väga pika vinnaga kõrgharidusreformi. Ma ei saa aru inimestest, kes aasivad emapensioni küsimust. Veelgi vähem mõistan kriitikat kodukulude vähendamise kohta ja selle probleemi labastamist.

Saame riigi ja omavalitsuse toel ette võtta samme, et kodukulusid vähendada. IRL-i eestvõttel on ette võetud enneolematu rahaline programm, et meie elamufondi renoveerida. Kui seda tegelikult teeme, siis kõik võidavad.

Siis me ei pea pelgama kütuste hinna tõusu maailmaturul ega Vene gaasi kallinemist, mida me ei suuda nii või teisiti kontrollida.

Kolmas suur asi on monopolide ohjeldamine. Turumajanduses vajavad monopolid ohjeldamist nii energia, kommunaalmajanduse kui ka prügimajanduse alal. Need teemad annavad kohe siirde kodukuludesse.

Valitsus ei saa käsukorras elektrituru avanemisel elektri hinda määrata ja me peame tarbijaid sellest teavitama. Kuid

keskmises perspektiivis on hinna alanemine võimalik, kui me teeme läbipaistvad turureeglid.

•• Kui koalitsioon käivitus, siis jäi mulje, et peaminister hakkas tagasi suruma mitmeid teie keskseid ideid.

Pean Reformierakonda tunnustama selle mõistmise eest, et kui nad tahavad omada partnerit, siis nad peavad arvestama partneri peamisi nõudmisi, millega partner saavutas oma valijate usalduse. Ütlesime, et tahame kõrghariduses selgeid muutusi. Meil on praegu sageli tegemist haltuurakõrgharidusega, mille puhul kohtleme Eesti üliõpilasi erinevalt. Pole normaalne, et pooled üliõpilased saavad kõrghariduse maksumaksja kulul, teine pool aga maksab selle kinni omast taskust. Peame saama ohjad, kuidas kõrghariduse kvaliteeti tõsta. Meie alusprintsiip on see, et üliõpilane, kes täidab kõik õppetööga seotud tingimused, saab hariduse ilma õppemaksu maksmata.

Alternatiiv oleks täielikult tasuline kõrgharidus, mis võib olla Eesti rahva suhtes väga kurioossete tagajärgedega. Oleme pooltasulise kõrghariduse kestmise ajal näinud igasuguseid instituute ja kõrgkoole, mis kuuluvad pigem teeseldud kõrghariduse ja tarbija petmise rubriiki. Ehk aitab.

Majanduse pikaajaliste väljakutsete seisukohalt on kõrghariduse võtmeküsimus, millise ettevalmistuse ja tasemega inimesed praegu ellu lähevad. Kui Marju Lauristin tahab endiselt õpetada sadu kommunikatsioonispetsialiste, siis ta peab näitama, kuidas need spetsialistid hakkavad Eesti riigi majandusele ja ühiskonnale lisaväärtust tootma. Kui selle tulemuseks on ministeeriumide kasvavad PR-osakonnad, et vastata ajakirjanike lihtsatele küsimustele, siis ma protesteerin selle vastu.

Meil õpetatakse tuhandeid riigiteadlasi ja avaliku halduse spetsialiste, kuid neile töö pakkumisel tuleb ühel hetkel piir vastu.

Jaak Aaviksoo ütleb, et tema usub eriala valikul ennekõike üliõpilase otsust. Ene Ergma on teist meelt. Peame endale aru andma, kust tuleb meie rahva majandusliku toimetulemise võime.

Praegu ja tulevikus. Globaalses konkurentsis hakkamasaamiseks ei saa me tegeleda vaid sellega, mis meile esimese emotsioonina näib meeldivat.

•• Olete samamoodi nagu peaminister Andrus Ansip karismaatiline ja ideederohke inimene. Kuidas ikkagi Ansipiga ühe laua taha ära mahute?

Läksime 2007. aastal pärast teatud ebameeldivaid varasemaid kogemusi Reformierakonnaga koalitsiooni. Pärast seda oleme just majanduskriisi ajal tekkinud raskuste tõttu õppinud maha suruma erimeelsusi väikestes küsimustes. Oleme vastastikku õppinud partneri muredesse ja ettepanekutesse suhtuma jaatava hoiakuga. Selline hoiak võiks olla hakkamasaamiseks iseloomulik kogu rahvale. Pluss kindlasti inimlik respekt.

Praegu võime öelda, et Ansipil on Eesti poliitikutest kõige rohkem peaministri kogemust.

Tema poliitilise kogemuse hulka ei kuulu mitte üksnes sellel toolil kaua istumine, vaid lahenduste otsimise oskus. Enamikus küsimustes on meil rohkem sarnasusi kui erinevusi. IRL-i ja Reformierakonna majanduspoliitiline platvorm on võrdlemisi sarnane.

See on Euroopas levinud kombinatsioon, ka Saksamaal on meile sarnaste vaadetega poliitiliste jõudude koalitsioon.

Nii väike rahvas saab toime tulla ainult tänu avatusele maailma suhtes ning konservatiivne maailmavaade tähendab selles kontekstis just liberaalset arusaama majandusest. Vabakaubandus ja läbikäimine teiste rahvastega ilma kapseldumiseta on püsiväärtus.

Me kõik saame aru, et lisaväärtus tekib ettevõtlusest, mitte osavast ümberjaotamisest ja riigikapitalismist. Kuid pange tähele: tuleme Estonian Airi ja Eesti Energia puhul toime ka riigikapitalismiga. Praegune olukord lihtsalt nõuab sellist tegutsemist.

Elamislubadest Elamislubade kuritarvitamise juhtumitele tuleb reageerida karmilt.

Erakonna esimehest Meil käib sisemine arutelu. Ma enamvähem tean, kuhu see välja läheb.

•• Mart Laar on olnud venekeelsel

kogukonnal risti hambus. Teda on süüdistatud igasugustes jubedates asjades, mida ta pole kunagi elus toime saatnud. Milline on teie plaan venekeelse kogukonna jaoks?

Püüame vene inimesele läheneda ausalt. Kui Peipsi ääre venelased on meie nn põlisvenelased, siis Nõukogude okupatsiooni ajal ja tõttu tulnud on nn hilisvenelased.

IRL-i vähene toetuspind venelaste hulgas on meie tegemata töö. Maailmavaatelise üksmeele leidmine venelastega on raske, sest lõime Venemaast lahku ikkagi päris järsult. Mart Laari isik paratamatult kehastab seda sündmust, sest ta oli nendel aastatel peaminister. Me ei luba venelastele seda, mida nad esmajoones tahtvat kuulda: piiritut sõprust Kremliga, Pervõi Baltiiski kanalis üles haibitud kuuenda järgu poliittegelaste paitamist, samuti rahvuslikke huve eiravaid järeleandmisi.

Samal ajal pole Kremli jaoks IRL-ist paremat partnerit pikaajaliste eesmärkide nimel peetavatel läbirääkimistel. Vene võim ei loobu oma rahvuslikest huvidest.

Meie ka ei loobu.

Ent me peame võtma suhetes Venemaaga positsiooni, et naabrit ei tasu tühja-tähja pärast lihtsalt niisama ärritada. Mitmed minu erakonna liikmed naudi-

vad Venemaaga suheldes teravaid ütlemisi, kuid minu arvates peame valima intelligentsema ja pragmaatilisema positsiooni.

•• Vene gümnaasiumi üleviimine 60% ulatuses eesti keelele peab lõpetama Eestis haridusliku segregatsiooni. Samal ajal teevad eestikeelsed ja venekeelsed ettevõtjad äri täiesti eraldi, omavahel tehakse koostööd väga vähe. Kuidas seda ületada?

Eraldi olemine pole iseloomulik mitte üksnes ärile, vaid ka kultuurile. Mina ei tee inimestel rahvuse järgi vahet. Tean mitmeid projekte, kus venelased ja eestlased tegutsevad koos, vähemalt tippjuhid. Mina tahaks näha nende kunstlike seinte kukkumist, kuid see võtab aega. Ootaks meie sotsiaalteadlastelt siin tõe kuulutamist, kui palju see aega võtab.

Ma ei usu, et see venelane, kes Brežnevi ajal tuli siia inseneriks või kaevuriks, suudab nüüd äkki aru saada, et Aleksei Kossõgini asemel on peaminister hoopis Andrus Ansip. Kusjuures ta istub televiisori taga sellises inforuumis, mis paljuski meie elu reaalsust ei peegelda. Me ei saa teda väevõimuga sundida „Aktuaalset kaamerat” või „Kolmeraudset” vaatama. Saksamaale ümber asunud türklased käituvad põhimõtteliselt samamoodi. Kui integratsioon Eestis üldse on võimalik, siis ainult hariduse kaudu.

Eesti venelaste enamusel on hoiak, et neile meeldib Eestis elada, ehkki nad ei pea seda oma isamaaks. Minu silmis on Eesti venelased tegelikult eestlased, kelle jaoks on esmatähtis vene keel.

Poliitiliselt on IRL-i soovid venelaste omadega väga sarnased, sest ka nemad tahavad saada tasuta kõrgharidust ja emapensioni. Kuid sallivuse piir läheb sealt, et IRL-i seisukohalt on Eesti rahvusriik.

•• Olete pidanud oluliseks Nõukogude ajal ehitatud elamute renoveerimist ja soojustamist.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar käis hiljuti Moskvas ja uuris kuuldavasti sealse linnavõimu kogemust nendesamade majade lammutamiseks. Kas nüüd tekib uus konflikt, kus riik ajab majade renoveerimise ja linn hoopis nende lammutamise poliitikat?

Siin ei ole vastuolu, sest ega Savisaar ei lammuta neid maju.

Meie elamufondist 97% kuulub eraomanikele, kellest suurem osa elab Nõukogude elamuehituskombinaatide vorbitud majades. Ideaalne oleks uute majade ehitamise toetamine. Kuid olen veendunud, et ei omanike ega ka riigi rahakott ei käi sellest üle.

Kui omavalitsus suudab mõne piirkonna spetsiifikat arvestades pakkuda ideesid, kuidas vanad lammutada ja ehitada uued, siis näen koostööpunkti. Kui insenerid ütlevad, et need paneelmajad säilivad ühe inimpõlve ehk kuni 30 aastat, siis riik soovib, et me ei raiskaks selle aja jooksul tarbetult energiat. Me ei paku siin lihtlabast akende soojustamist, vaid terviklikku renoveerimist, mis on kordi odavam kui lammutamine ja uue ehitamine. Kui praegu ei suuda 14.  2011 5

paljud korteriühistud renoveerimisprojekte teha, siis me ei saa rääkida veelgi kallimast lammutamisest ja uue ehitamisest.

Seal, kus on väga vilets maja, aga väga kallis maa, on lammutamine ja uue maja ehitamine muidugi väga tõenäoline.

•• Tegin nimekirja viiest suurest ideeprojektist, mis Eestis tõenäoliselt kunagi ei realiseeru: Saaremaa sild, Tallinna-Helsingi tunnel, tuumajaam, Rail Baltic ja LNG-terminal.

Mina võtaksin LNG-terminali sellest nimekirjast välja, sest küsimus pole mitte selles tühipaljas terminalis, vaid energiapoliitikas.

Kas näeme gaasi tarbimise kasvu ja soodustame seda?

Meil on Tallinna sadamas kivisöeterminal, aga seal ei ole sütt. Kes seda gaasi meil peaks tarbima hakkama?

•• Miks me siis sõdime lätlastega selle terminali pärast? Miks me ei lase neil seda enda juurde ehitada?

Me ei sõdi. Terminale võidakse Narva-Jõesuust kuni Klaipedani ehitada mitmeid, kuid turu suurus peab olema selline, et siia tulev gaas suudaks konkureerida juba olemasolevaga. Kuid turg kolme Balti riigi peale on väike.

Kui keegi tuleb rääkima, et turu suurendamiseks peaks ehitama valitsuse garantiiga gaasielektrijaama, siis siin pikka juttu ei saa olla. Gaasist toodetud elektri hind on 70 eurot megavatt-tund ja pole konkurentsivõimeline.

Meie elektribörsi hind on 40 euro ümber megavati kohta, reguleeritud hind 31–32 eurot.

Leedu gaasielektrijaamad seisavad kogumahuga 2000 megavatti, neid tasuks käivitada, kui elektri hind oleks vaata et üle 80 euro megavati kohta, ja leedulased ostavad elektrit Venemaalt ja Eestist, sest nii saab odavamalt. Isegi Saksamaa elektritootjad nõuavad gaasielektrijaamadele toetust.

Kui tuleme monopolide piiramise ja kodukulude juurde, siis meil pole mõtet gaasile panustada.

Soojusenergia puhul on gaasist toodetud kaugküttesoojus kallim kui biomassist toodetud soojus. Ma muidugi ei tea, kas see nii jääb, sest ka biomass kallineb silmaga nähtavalt, kuna muutub rahvusvaheliseks kütuseks. Kaks nädalat tagasi avas Holland rahvusvahelise biomassibörsi.

•• Kas te pigem välistaksite gaasi kasutamise Eestis?

Tänu põlevkivile saab Eesti gaasita hakkama. Me ei saa gaasi ka täiesti kõrvale jätta, sest meil on palju gaasitarbijaid. Tahan, et nemad saaksid võimalikult odavat hinda ja et Gazprom käsitleks Eesti tarbijaid nagu teiste riikide tarbijaid ja siinsed gaasiettevõtte juhid avaldaksid, kuidas tekib see gaasi hind, mis meil siin praegu on, ja mismoodi sõlmitakse sellise kõrge hinnaga lepinguid.

Samal ajal toimuvad gaasiturul mõningad muutused, mis võivad praegust olukorda mõjutada.

Tänu Poola kildagaasile võib siin tulla uusi arenguid. LNG-terminal on siinjuures üks väike seibike nende suurte poltide vahel, kuid tal on kaalu.

6 14.  2011

Mulle meeldiks väga, kui Läti suudaks pakkuda sellise projekti, mis oleks ka Eestile kasulik ja muudaks neile kavandatava terminali regionaalseks.

•• Lätlased ehitagu gaasiterminal ilma Euroopa toetuseta?

Regionaalsel terminalil on teatud kriteeriumid ja kui ta ei vasta nendele, siis pole see terminal regionaalne. Terminal ju ise gaasi ei too ega müü.

•• Mis muudab Läti terminali meile huvitavaks?

Ma ei tea, mis asi on Läti terminal. Mul pole selle kohta ülemäära palju informatsiooni.

Meid huvitab, et oleks alternatiivne gaasipakkumine. Põhiküsimus on selles, kas Läti ja Eesti tarbimise struktuuriga tulevad operaatorid üldse siia omavahel konkureerima. Kui Läti valitsus tahab hakata ise gaasi müüma, siis soovitan sellest plaanist loobuda ja heita mõte peast välja.

•• Lätlased tahavad LNG-terminali väga, sest näevad selles kas Ventspilsi või Riia sadamale suurt arengutõuget. Samal ajal tahab Eesti väga Rail Balticut.

Kas lätlaste jaoks pole Rail Baltic tähtis?

•• Kas LNG-terminal võib olla meile heaks valuutaks läbirääkimistes Rail Balticu üle?

Poliitilistest kokkulepetest on siin liiga vähe, sest need projektid peavad olema pangakõlblikud. Tasuvus võib sõltuda selle terminali asukohast, sest sellest sõltuvad investeeringud terminali teenindavatesse torudesse.

•• Nii et on kahtlusi, et see terminal pole üldse majanduslikult mõttekas?

Meie käes olevad analüüsid ütlevad, et regionaalse mõõtmega terminalil on perspektiivi siis, kui selle taga on kolm Balti riiki pluss Soome – 7–8 miljardit kuupmeetrit. Vastasel juhul ei sõida gaasilaev Rotterdami sadamast siiapoole.

Lätlaste tagamõtetest ei saa ma alati aru. Meil oli eile (24. novembril – toim) üks väga ebameeldiv vahejuhtum Brüsselis Euroopa Nõukogu tasemel, mis oli kaudselt LNG-ga seotud.

•• Mida lätlased siis ometi tegid?

Lätlased tegid ettepaneku loobuda Euroopa Komisjonile mandaadi andmisest läbirääkimisteks Venemaa ja Valgevenega elektrisüsteemide sünkroniseerimise teemal. Rahvakeeles öeldes soovitasid nad loobuda Balti riikide elektrisüsteemi liitmisest Euroopa Liidu elektrisüsteemiga.

•• Äkki nad loodavad, et saavad Venemaalt elektrit odavamalt kui Põhjamaade elektribörsilt? Ühtne elektriturg Baltikumis ja Põhjalas garanteerib pikaajaliselt õiglasema hinna ja optimaalse investeerimiskeskkonna. Kogu muu administratiivne kaootika, mis on iseloomulik asjaajamisel Venemaaga, ei taga seda.

Kuid teie väide LNG-terminali ja Rail Balticu mingisugustest seostest on väga meelevaldne.

•• Kas Euroopa Liit võib oma osalust Rail Balticus suurendada, kui kolm Balti riiki üksmeelselt seda raudteed tahavad?

Kas toetus on 60 või 85%, on

arutelu teema. Kuid see projekt vastab kõikidele Euroopa Liidu rahastamispõhimõtetele.

Mina arvan, et Läti tegelikult tahab seda raudteed ja teistsugused jutud ei vasta lihtsalt tegelikkusele. Lätil on samasugune huvi omada head ühendust Euroopa suunal, et saada turiste ja investeerimiskeskkonda. Aga kui üks Balti riikidest seda ei taha, siis raudteed ei tule ja meil pole võimalik selles küsimuses asuda siin Lätit kuidagi juhtima.

Rail Balticu vastu sõna võtnud Aivars Lembergs ja ka mõned Eesti mõtlejad võiksid vahelduseks tööd anda oma teisele ajupoolkerale. Ettekujutus, et meil siis läheb jube hästi, kui majandussuhted Venemaaga laabuvad eriti edukalt, ei arvesta reaalsust.

•• Praktika pole sellist ootust tõepoolest seni täitnud.

Teistsugune väide, et me Venemaaga majandussuhteid arendada ei taha, ei vasta samuti tõele. Rail Baltic on kasulik ka Venemaale. Kas vene inimesed ei taha kiiremini Euroopasse saada alternatiivse transpordikanali abil?

Mõtteviis, et Venemaa raudteelaiusest erinev raudteelaius on mingisugune poliitiline tahteavaldus, kõlab kummaliselt. Kui vene inimesele meeldivad sinised aknaraamid ja mulle valged, siis see ei tähenda, et ma vene inimese kohta midagi halvasti ütlen.

•• Aknaraamide värvi valik on küll väga selge statement. Kuid palju tõsisem väide on see, et raha meil niikuinii selle raudtee jaoks ei jätku.

Raha tasub investeerida sinna, kus see rohkem tagasi toob. Meil on Venemaa suunal nii palju raudteevõimsusi üle, et sinna pole mõtet suurt midagi investeerida. Võime Peterburi või Pihkva suunale veel ühe raudteeniidi juurde ehitada, kuid venelased ei taha meile siia kaupa saata.

Nad tahavad kaupa vedada läbi Ust-Luga. Sama seis on ka Lätis.

Venelased teevad oma otsuseid vastavalt oma ärihuvidele ja mingisuguste poliitiliste erimeelsuste esiletoomisel ja nendega mängimisel ei ole tähendust.

•• Kui kaugel on kolme Balti riigi ühise raudtee-ettevõtte asutamine Rail Balticu rajamiseks?

Valmistame selle ettevõtte üle otsustamist ette kolme transpordiministri kohtumiseks detsembris. Loodame ühise ettevõtte konkreetsemad küsimused lahti kirjutada. Meie ettekujutus on, et Eesti-poolne aktsionär saab olema Eesti Raudtee infrastruktuuriettevõte, mitte valitsus.

•• Eesti Raudtee on väitnud, et temal pole laenuvõimet, et tagada 40% Rail Balticu maksumuse rahastamine.

Eesti Raudtee süvenegu ja ärgu väitku kogu aeg midagi. Nende ülesanne on pakkuda positiivseid lahendusi. Kuna Eesti Raudtee omanik on riik, siis meil on erinevaid võimalusi seda Eesti-poolset omarahastust lahendada.

•• Millal ühisettevõte luuakse ja millal asutakse Rapla- ja Pärnumaal trassialuseid krunte kokku ostma?

Lätlastest Lätlased soovitasid loobuda Balti riikide elektrisüsteemi liitmisest Euroopa Liidu omaga.

Gaasist Kui Läti tahab hakata ise gaasi müüma, siis soovitan see mõte peast välja heita.

Ettevõte peaks sündima 2012. aasta alguses. Valitsus on algatanud teemaplaneeringu, kuid trassi lõplikuks valikuks on vaja konkreetset arendusettevõtet.

•• Kus hakkab olema ühise raudteekontserni peakorter?

Kui peaministrid kohtusid, siis nad rääkisid Riiast. Asukohast tähtsam on toimiv juhtimisskeem. Juhtimine peab olema aktsionäridest eemaldatud, mis nõuab kõigi osapoolte usaldust.

•• Kas usute Leedu uue tuumajaama ehitamisse?

Tuumajaam pole usu küsimus.

Praeguse seisuga lähevad asjad päris hästi.

•• Kas Eestil on võimalik selles projektis osaleda?

Tegemist on kommertsinvesteeringuga, mis peab olema meile majanduslikult huvitav. See on küsimus ennekõike Eesti Energiale, kes praegu panustab eri töörühmadesse kõige rohkem.

Nemad peavad andma kõige esimese jah-sõna.

Valitsust huvitab ennekõike ühtse elektrituru tekkimist takistavate pudelikaelte kõrvaldamine. Nord Pooli börsi kauplemise struktuur peab olema kõigis riikides. Praegu on Leedus mingi oma skeem ja Lätis polegi midagi.

Kolmandate riikide elektri impordi temaatika peab leidma ühesuguse seadusandliku lahenduse.

2012. aasta esimesel kahel kuul peame olema valmis juba midagi otsustama. Teeme väga suure investeeringu Eestist välja ja peame olema kindlad, et midagi selle eest vastu saame.

•• Eesti osalemise võimalused Leedu tuumajaamas on kogu aeg kõikunud. Alguses räägiti kolmandikust, siis palju väiksemast osast.

Milliseks meie osalus kujuneb?

Osalus peab pakkuma meile piisavat majanduslikku võitu. Ma ei taha seda välja öelda, sest tegemist on läbirääkimiste teemaga, kus on sees mitu muutujat. Ma ei näe praeguses läbirääkimiste faasis probleemi, et me ei peaks meile huvitavat ja kasulikku osa kätte saama.

•• Kas 2012. aasta veebruaris on tuumajaama asi selge?

Ma ei ütleks niimoodi. Siis tekivad esimesed tõsiste otsuste langetamise kohad, võib-olla ka varem.

Arenduse pakkuja ja võimalike investorite vahel käib praegu reaalne töö. See on keeruline.

•• Kuidas mõjutab Kaliningradi ehitatav Balti tuumaelektrijaam Leedu projekti?

See Balti tuumaelektrijaam on üks suurte küsimärkidega asi. Ei saa kätt ette panna, kui inimesed tahavad endale Kaliningradi tuumajaama ehitada. Meie ei kavatse seal osaleda.

•• Kas Vjatšeslav Leedo on piisavalt võimas mees, et Saaremaa silda mitte kunagi ei tule ja ülevedu jääbki laevnikele?

Meil on Eestis ridamisi võimsaid mehi, kes on oma toimetamistega saanud külge mõned ohakad, mida nad ei suuda küljest ära noppida. Leedo on üks nendest. Teda kujutatakse sageli justkui kolli.

Minule jätab ta toimeka inimese

mulje, kellesuguseid võiks Saaremaal ja Hiiumaal rohkem olla.

Olen mingil ajal olnud Leedo praami-asjaajamisega väga rahulolematu. Pean silmas kulude läbipaistvust. Kuid siin on olukord järjest paranenud. Nad on suutnud tuua liinile uued laevad.

Praamiteenus on pidevalt paranenud. Pole enam järjekordi, sadamad on välja arendatud. Kuid riik peab mõtlema, mis saab pärast seda, kui Savisaare poolt sõlmitud leping 2016. aastal lõpeb.

Saaremaa silla osas olen suutnud asja nii palju edasi arendada, et nüüd jõuame järgmisesse teivasjaama. Ehk kuidas seda väga kallist ehitust rahastada? Rahastamise kohta ootan Reformierakonna ettepanekut.

•• Teie ei näe, kust sillale raha leida?

Tegin ettepaneku, kuidas edasi liikuda Tallinna-Tartu neljarajalise teega. Minu ettepanek teha seda koostöös erakapitaliga on kaalumist väärt ja me jõuame kabinetis veel selle arutamiseni.

•• Kas Leedo oleks valmis silda ehitama?

Püüate seda asja mingisuguse huvitava kastmega kasta. See ei ole Leedo küsimus. Kui saarlased tahavad ja kui Eesti rahvas ütleb, et saarlaste soov on meile tähtis, siis see sild tuleb. Kusjuures pean tunnistama, et Saaremaa silla puhul on rahva arvamus väga kõikuv. Eesti riik ja meie demokraatia on piisavalt tugevad, et kellegi kitsad ärihuvid ei määra selliseid otsuseid. Meil on kümne aasta perspektiivis väga palju suuri projekte ja peame suutma neid vajaduse järgi reastada.

Kõigi jaoks korraga raha ei jätku, sest ka Euroopa abiraha väheneb.

Kõik meie projektid on suured ja asju oluliselt muutvad. Väikseid nikerdamisi on meile lauale jäänud mõned üksikud.

Kui küsime silla ületamise eest tasu, siis see ei saa olla väga suur.

Sillatasu võib katta parimal juhul vaid 5–10% selle maksumusest.

Kust leiame selle puudujääva 90%?

Samas president ütles, et Eestit on vaja suuremaks teha ja Eesti kvaliteeti parandada. Kõik need suured infrastruktuuriprojektid kannavad just seda eesmärki. Ühiskond peab seda vaatama kui meie põlvkonna ülesannet.

Praegu on muidugi õige raske keskenduda sellistele pika vinnaga asjadele, kui Euroopa võlakriis võib teha iga kuu uusi võnkeid.

Arvan, et Tallinna-Tartu maantee ehitamine on palju suurema positiivse mõjuga projekt kui Saaremaa sild.

•• Soomes töötab kümneid tuhandeid eestlasi ja meie vaesuse tõttu tung sinna jätkub. Kas peaks hakkama rajama tunnelit?

Tallinna-Helsingi tunnel on kunstiline kujund meie riikide üha kasvavast koostööst. Majanduslikult on tegemist täiesti ebareaalse asjaga. Tallinna ja Helsingi piirkonnas kokku elab ligi 1,5 miljonit elanikku: ma ei taha kellegi mõttelendu kärpida, kuid nii väikese elanike arvu juures seda raha ei ole. Eesti ja Soome vahel transpordiprobleeme ei eksis-

teeri. Üle lahe toimib ööpäevas 55–60 ühendust. Nii et tunnel tegelikult juba töötab.

•• Millal Eesti majandusel hakkab minema nii hästi, et väljaränne kaob?

Küsimus on vaid majanduslikus kasus. Talente nagu Neeme Järvi või tippinsenere me ei saa kinni pidada, sest nendele jääb Eesti kitsaks. Las nad lähevad, sest nad on meile maailmas tohutult tähtsad.

Muude elualade esindajate puhul sõltub see asjaolust, kui kiiresti suudame siin järele võtta.

1992. aastal sai Eesti õpetaja oma Soome kolleegiga võrreldes 22 korda väiksemat palka. Praegu on palgavahe ligi 2,5 korda. Kui toome siia juurde tegeliku elukalliduse, maksud ja ostujõu, siis see vahe väheneb veelgi.

Aga vahe on olemas. Sama kehtib arstidele, medõdedele, ehitusmeestele. Inimestele ei saa välismaale minekut ette heita.

Veelgi vähem süüdistaksin selles meie riiki. Mõned Eesti poliitikud on võrrelnud eestlaste töötamist Soomes stalinistliku küüditamisega. Meie riik on loonud Eesti inimesele võimaluse, et minna tööle Soome ja tõsta perekonna hakkamasaamise taset. Me ei või iial teada, millal meie inimeste välismaal töötamine hakkab meile kõigile head tegema.

•• Jälgin teie tegutsemist suure imetlusega. Naaberriikides tegeleb samade aladega, mis teie valitsemisalas on, mitu ministrit. Kas see pole mitte ebaõiglane tööjaotus, kui samal ajal lahendab Eesti siseküsimusi kaks ministrit: sise- ja regionaalminister?

Kohtusin Brüsselis Itaalia uue ministriga, endise pankuriga, kelle valitsemise alla oli pandud kokku kolme senise ministri töö. Minu haldusalasse kuuluvad innovatsioon, hariduse ja ettevõtluse koostöö, Euroopa Liidu siseturu temaatika. Väga palju ressurssi nõuab väljapoole ministeeriumi vähe silma paistev, kuid väga laialdase mõjuga Euroopa siseturu temaatika. Samuti tarbijakaitse ja konkurents, väliskaubandus, energeetika, transport, e-ühiskond, elamumajandus, telekommunikatsioon. Need teemaplokid on tõepoolest teistes riikides eri ministeeriumide all.

Need on sellised poliitilise tava järgi kujunenud portfellide jaotused. Uued koalitsioonid võiksid Eestis küll portfelle ümber tõsta ja tööjaotusi ümber teha. Kui vaatame Soomet, kus aasta-aastalt ministrite arv kasvab, siis selles peitub ka teatud oht. Just nägin siin Soome majandusministrit, kellele allub samal ajal rahandusministeeriumist kapitaliturgudega tegelev osakond.

Poliitiliselt on üks ministrikoht väärtus omaette, mis pole tingimata seotud vaid mingi personaalse ambitsiooni rahuldamisega. Usun, et jõuame Eesti poliitikas ajajärku, kui julgeme samamoodi teha ajast ja olukordadest sõltuvalt palju vabamaid otsuseid.

•• Riigiameteid on Eestis liidetud. Kas valitsust saaks nii reformida, et oleks vaid üks riigiminis-

teerium ja ministrite arv poleks seejuures piiratud?

Mis oleks riigiministeerium?

•• See oleks üks administratiivüksus, mis tagaks kõigi ministrite tegutsemise.

Meil on riigikantselei ja rahandusministeerium täidab osaliselt seda rolli. Arvan, et Eesti suurus ei võimalda kabinetti väga suureks ajada. Samuti oleks ministrite arvu vähendamine pseudoeesmärk. Peame püüdma vahet teha poliitilise ja tavapärase juhtimise vahel. Poliitiku roll on mitmetahuline, ta peab määrama arengusuunad, kuid selgitama neid suundi rahvale ja oma valijatele. Seda ei saa mitte ükski ametnik teha.

Mina oma üsna pika kogemusega julgen väita, et institutsionaalsetesse ümberkorraldustesse ei maksaks riigi elu korraldamisel küll hakata takerduma. Praegu üks kolleeg pakub siin avaliku teenistuse seadust justkui imerohtu.

Kuid mulle tundub see kirbu liigutamisena. Ainuke asi, mis vajab ülevaatamist, on hüved, kõik muu on vaid üks sõnade tegemine.

•• Kui vaadata majandusministeeriumi asekantslereid või osakonnajuhatajaid, siis igaüks neist suudaks oma ülesannete ja kompetentsusega ministri tasemel vastutada.

Lepime siiski sellega, et meil on ametnikud ja poliitikud. Kui

tahame elada avatud ühiskonnas, siis peame rääkima demokraatia toimimise mehhanismidest. See algab erakondadest, keda kogu aeg rünnatakse ja püütakse alandada. See puudutab riigikogu, kellelt ühelt poolt oodatakse imesid ja keda teiselt poolt ilma südametunnistuspiinadeta solvatakse. Siis tulevad parlamendi usaldusega valitsuse liikmed.

Ametnikest saame rääkida alles pärast seda. Niimoodi näeb välja toimiv demokraatlik mehhanism.

Kuigi siin vahepeal kõlavad üleskutsed stiilis, et mis see väike Eesti riik ikka ära on, teeme riigist aktsiaseltsi, mida üks mees juhib. 1

TULEVIK KINDLATES KÄTES DnB NORD on Eestis panga- ja liisinguteenuseid pakkunud juba 5 aastat.

Täna on meie uus nimi DNB. Muutunud ei ole ainult nimi.

Norra suurima pangana anname endast kõik, et olla parim partner meie Eesti klientidele. Usume, et koos on kõik saavutatav.

Sinu tulevik on meiega kindlates kätes.

DnB NORD on nüüd DNB 14.  2011 7

Kuidas muutuksid tarbijate kulutused sissetuleku kasvades ja kahanedes?

Tarbijatelt küsiti, milline on nende praegune kulutuste jaotus ning milline sissetuleku kasvades või kahanedes 10% võrra.

Puhkusereisid 71% Säästmine/investeerimine 36% Meelelahutus 29% Muud 29% Väljas söömine 26% Elektroonika ja seadmed 25% Rõivad 22% Tervishoid 12% Haridus 12% Igapäevane transport 3%

Suureneb

Söök ja jook kodus 1% Sideteenused 0% Eluase 0%

sissetulekute kasvamisel 10% võrra

-1% Eluase -2% Haridus -2% Tervishoid -5% Söök ja jook kodus -10% Muud -11% Igapäevane transport -12% Sideteenused -20% Säästmine/investeerimine

Väheneb

-24% Meelelahutus

sissetulekute kahanemisel 10% võrra

-32% Väljas söömine

-25% Puhkusereisid -25% Elektroonika ja seadmed -28% Rõivad

Grader Service AS soovib häid jõule kõigile oma praegustele ja tulevastele klientidele ning koostööpartneritele!

Algavaks talvehooajaks on võimalik tellida:

lumepuhureid, lumesahku, džiibisahku Samas ka paigaldus Remondime ehitusmasinate tööorganeid ja hüdraulikat Laos pidevalt saadaval: tasa- ja hammasterad, võrkterad, kõvasulamtasa- ja kõvasulamhammasterad, jääterad

8 14.  2011

Allikas: Nielsen 2011

Soovime praegustele ja tulevastele klientidele ning koostööpartneritele ilusat jõuluaega!

AVA-Ekspress OÜ Peterburi tee 46, Tallinn tel 6 139 737, 50 36 450

EXPRESS

www.ava.ee

KOLIMISTEENUSED ASUTUSTE JA ETTEVÕTETE KOLIMINE RAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUS MÖÖBLI MONTAAŽ, PAKKETEENUS ARHIIVIDE JA LADUDE KOLIMINE TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS KLAVERITE JA SEIFIDE VEDU ERAISIKUTE KOLIMINE

14.  2011 9

12 697

12 748

Raiemahud TUHAT TIHUMEETRIT

11 976

* hinnang **prognoos

11 526

64,17

9953 8400* 7012

1999

2000

2001

2002

2003

2004

6380

2005

5310

5268

2006

2007

5904

2008

61,08

8700**

6600* 2,10%

2009

2010

2011

männipalk

Vaikus tikub metsadesse E jälle tagasi

13,30%

henrik.ilves@epl.ee

Metsaomanike, -langetajate, -vedajate ja -töötlejate hea aeg ähvardab jääda üürikeseks, sest uue languse külm hingus lõõtsutab juba kuklasse.

Parim valik palgaarvestuseks ja personali haldamiseks. ... ja aega jääb ülegi! www.taavi.ee, info@taavi.ee Turu plats 5/7–17, 11611 Tallinn, tel 6 800 855, mobiil 56 800 855

4,40%

männipeenpalk

Henrik Ilves

10 14.  2011

63,15

61,58

i ole just palju valdkondi, kus viimastel aastatel oleks saanud kiidelda, et peale tagasi kriisieelsele tasemele jõudmise mindi sellest ka selgelt, uhkelt ja kõrge kaarega üle. Metsamajanduses nii läks. Mullu ja tänavusel kevadtalvel vihtusid metsades saed ja ragistasid harvesterid sellise hooga, mida polnud nähtud viimased kümme aastat. Ning et sajandi algus oli teadupärast metsavarguste ja röövraiete kuldaeg, siis pole sugugi välistatud, et kahe viimase aastaga on püstitatud legaalse metsamajandamise rekordeid.

Materjali eest saadav hind on olnud metsaomaniku jaoks üle aastate mõnusamaid, parim metsateo aeg ehk talved sobivalt külmad. Nii puidu kui ka sellest valmistatud toodete eksport on vuhisenud ülesmäge, andes oma olulise panuse Eesti majanduskasvu taastumisse. Kui samamoodi edasi läheb, tundub riiklikult metsanduse arengukavas paika pandud optimaalne raiemaht – kümme miljonit tihumeetrit aastas – pea käeulatuses.

Ent see talv tuleb just eeskätt erametsaomanikele siiski juba teisiti. Ei, mitte ainult porise detsembri tõttu, mis osas metsades töid pinnast lõhkumata teha ei luba. Pelgalt mõne kuuga on toimunud selge murrang – materjali kokkuostjad ei koputa enam metsaomanike ustele, ka hinnad ei keri enam püstloodis ülespoole. Veelgi enam – pabe-

kuusepalk

11,50%

kuusepeenpalk

ripuu hinnad ongi juba selgelt ja tuntavalt kukkunud. Ka kõige parema palgimetsa omanikule tähendab see rahakaotust, sest teatud hulk vähem väärtuslikku materjali on raie puhul paratamatu. Turul on ülepakkumine, samal ajal kui ostjad väldivad suurte laovarude teket.

Metsamajandus on üks välisturgudest otsesemalt sõltuvaid Eesti majandusvaldkondi üldse, ning kui meenutada, et enne eelmist kriisi hakkas metsandus ja puidutööstus kukkuma veidi varem, kui leidis aset palju kirutud kinnisvarakrahh, ei paista metsanduse stopptuli ka majanduse tulevikku laiemalt silmas pidades põrmugi julgustavana.

Närvilisus ja määramatus Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) tegevjuht Ott Otsmann tunnistab, et olukord on muutunud. „Jah, võrreldes aasta algusega on praegu seis teistsugune. Turud on ettevaatlikumad, lepinguid tehakse rohkem lühikese perioodi peale,” ütleb ta ja lisab, et ka ekspordi kasv on võrreldes aasta alguse ülikiire tempoga selgelt aeglustunud.

Puiduvarujate ettevaatlikkuse põhjus on loomulikult ebakindlus välisturgudel ja nagu Otsmann tõdeb, siseturg puidutööstuses suurt midagi ei määragi, sest ka enamik lõpptoodangut – olgu siis puitmajad või mööbel – läheb lõpuks ekspordiks. „Erametsaomanikud reageerivad hinnamuutustele järsemalt,” tunnistab Ott Otsmann. Kui eraomanik ei pea saadavat hinda oma metsa raiumiseks piisavaks, jääb tööta sae või harvesteriga töötaja, metsaveoauto juht, lõpuks ka sadama kraanajuht või saekaatri operaator. Elu seisma ei jää, sest RMK ja suured, pikaajaliste lepingutega erametsaomanikud katavad küll kriitilise määra ära, ent suures plaanis on põhimõte selge – kui välisturgudel ei ehitata, siis meil erametsades eriti ei raiuta ja

muutus aasta jooksul

Puidu ja puittoodete eksport HIND EURODES

seisuga 30.09.2011

59,2 38,33

kasepalk

männipaberipuit kuusepaberipuit

riigimetsast saadav tulu jääb pisemaks. Tõsi, Eesti raiemahud langesid madalaimale tasemele siis, kui puidu hinnad olid erakordselt head ehk 2007. aastal. Ent siis oli vastu võetud just eelmine, üsnagi metsaomanikuvaenulik metsaseadus ja ka ilmolud olid metsatöödeks äärmiselt ebasoodsad.

Kui suur langus seekord tuleb, ei julge praegu keegi isegi ennustada. Suure ja tähtsa metsandusriigi Soome metsainstituut Metla hindas oktoobri lõpus, et metsamaterjali hinnad langevad tuleval aastal paar protsenti ja raiemahud umbes kuus protsenti. Samal ajal toonitasid Soome eksperdid, et tegelik kukkumine võib palju suurem tulla, sest tundmatuid tegureid on mõõtmatult palju.

Ning möödunud pooleteise kuuga on halbu uudiseid kuhjaga lisandunud.

Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane leiab, et praegust hinnalangust võib osalt ka aasta lõpuga põhjendada, sest tavapäraselt tuleb rohkem puitu turule just sügisel. „Üleüldist kriisi ma praegu ei tunneta. Kui hinnatipust tullakse natuke allapoole,

kasepaberipuit

siis ei ole see veel põhi,” lausub Varblane ja lisab, et kevadel võivad hinnad vabalt jälle kõrgemad olla.

Ent temagi tõdeb, et ülemaailmse kataklüsmi toimumise korral pole meil teha muud kui üritada olukorraga harjuda ja välispartneritega võimalikult nutikaid lepinguid proovida sõlmida. „Meie turul määravad hinna Skandinaavia suurkontsernid. Valitsus peaks midagi kiirelt tegema, et eksport ei kannataks,” ütleb Varblane ja lisab, et hinnastabiilsus on asi, mida kõik metsanduse osapooled hädasti vajavad.

Aktsiisitõus halval ajal Langegu hinnad kui palju ja kiiresti tahes, jõulurahu metsadesse ei tule. Vastupidi – puud kukuvad lähinädalatel ilmselt kiireminigi kui muidu, sest jaanuarist kaob metsatöödel võimalus kasutada erimärgistatud kütust, see soodustus jääb vaid põllumeestele.

Metsavaldkonna erialaliidud on kokku arvestanud, et muudatus suurendab metsa ülestöötamise kulusid seitse-kaheksa protsenti ning metsaomaniku jaoks tähendab see omakorda kahe-

küttepuit

kolmeprotsendilist kaotust saadavalt tulult. Praegu üritavadki need, kes raiuda plaanisid, oma töödega nui neljaks selle aasta jooksul maha saada.

Peale aktsiisitõusu pahandab metsamehi see, et hoolimata mullutalvistest protestiaktsioonidest ei ole riik taganenud ja endiselt ei lubata teedele raskemaid kui 44-tonnise täismassiga metsaveoautosid. 2010. aasta sügisel

Pole välistatud, et kahe viimase aastaga on püstitatud metsamajandamise rekord. valmis Tallinna tehnikakõrgkooli, Tartu ülikooli ja maaülikooli teadlaste koostöös uuring, mis kinnitab, et seitsmeteljeline 60-tonnise täismassiga spetsiaalveok lõhub teed tegelikult vähem kui viieteljeline ja üksikratastega ning selle võrra tihedamini liiklev palgiauto. „Efektiivsust tuleb tõsta, ja see, kui palju transpordiahelas raha kulutatakse, on üks olulisemaid faktoreid,” on Otsmanni abinõu kehvemate aegade saabumisele.

85 210 060

kasepakk

73 361 179

14,80%

52 228 146

27,25

61 418 972

-10,50%

-13,70%

68 446 884

-6,90%

60 874 101

12,80%

59 521 705

15,20%

38,5

35,5

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Olgu telgede, tühimasside ja teekatte kulumisega kuidas on, metsaveole minev kütus ja aeg on otseselt metsamajandajate kulude ja tulude küsimus. Aga riigi seatud strateegiliste eesmärkide täitmine peaks olema valitsejate ülesanne. Kui eksperdid on leidnud, et nii Eesti majanduse kui ka metsade kvaliteedi seisukohalt oleks tarvis raiuda senisest märksa rohkem, ja parlament on eesmärgid paika pannud, siis kuidas selleni jõuda olukorras, kus hinna paneb paika välisturg?

Muidugi on riigil hea tahtmise korral võimalik 10 miljoni tihumeetri raiepiir ületada, sest tema käsutuses on Eesti üks suuremaid rikkusi – riigimets. Ent sama arengukava näeb ka ette, et erametsade osa raietes peaks kasvama varasemalt 20 protsendilt 40-le.

Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane leiab, et eesmärkide täitmiseks tuleb fookus pöörata vähem väärtuslikuks peetud puidule ja võlusõna on sama, mis tuulikuehitajatel ja prügipõletajatel – taastuvenergeetika. „Riiklikul tasemel on vaja anda hinnagarantii,” sõnab Varblane ja

Allikad: statistikaamet, keskkonnateabe keskus, www.eramets.ee

71,6

tihumeetri hind eurodes

51 507 055

alk

Puidu keskmised lõpplao hinnad

see lause tähendab seda, et hakkpuidu eest tuleks maksta rohkem, kui seda praegu, turutingimustes tehakse. „Paberipuu ja kütte hind peaks olema võrdsel tasemel. Meie probleem on see, et palju metsa asub seal, kust selle välja toomine on liiga kallis, sisuliselt on tegemist võsastunud maadega. Aga praegu saab mees kuu aja Soomes töötamise eest rohkem kui oma metsa raiumise eest,” sõnab ta ja kinnitab, et vaatab ise küll metsanduse tulevikku pigem optimistlikult.

Vana ja palju korrutatud mure ongi Eesti puhul olnud see, et raiutakse küll palgimetsi, ent mitte odavama hinnaga lehtpuud. Kütteks sobib lepp aga oivaliselt. Siiski on raske ette kujutada, et Eesti avalikkus suudaks alla neelata oma põlise rikkuse ehk metsa massiline ahjuajamise, eriti kui alternatiiviks on näiteks prügi. Kui praegused esimesed languse märgid kinnitust saavad ja turg kukub, jäävad paljud raieküpsed puud loodussõprade rõõmuks küll kauemaks püsti, ent Eesti SKT-st hinnanguliselt kuus kuni kaheksa protsenti andev metsandus ja puidutööstus asub uuele vaikelule. 1

KOLMEKS OY Tallinna kontor • Ehitajate tee 110 • 12618 Tallinn Tel. 600 20 15 • Fax 672 74 00 • Mob. 56 564 457 • E-post: tln@kolmeks.ee • www.kolmeks.com 14.  2011 11

Eesti Energia sihib kol m Elektrituru avanedes 2013. aastal on Eesti Energia seadnud oma ambitsiooniks kaks kolmandikku kohalikust pirukast ja kolmandiku Balti turust, kinnitab elektrimonopoli juhatuse liige Margus Rink.

Margit Aedla

TM Kodu ja Ehitus

E

esti Energia on aasta pärast täiesti uues olukorras, kus firma nõrgad ja tugevad küljed hakkavad varasemast märksa suuremat rolli etendama. Klienditeenindus, elektrikatkestused, maine… Sel aastal oma kehva klienditeenindusega suure meelepaha teeninud Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink annab aru, kui valmis on Eesti Energia konkurentidega võistlemiseks. „Praegu oleme otsustanud, et turu avanedes teeme väga lihtsad paketid ja eks siis aeg näitab,” ütleb ta.

•• Margus Rink, millel põhineb Eesti Energia välja öeldud julge prognoos omada kolmveerandit elektri vabaturust?

Praegu on lisaks meile turul Fortum ja VKG Elektrivõrgud. Oleme oma prognooside tegemisel lähtunud praegusest statistikast. Ligi 200 suurklienti on juba poolteist aastat elektri vabaturul ning selles segmendis on meie turuosa ligi 75%. Latvenergo on saanud suurklientidest 20% ja kahel väiksemal vahendusfirmal on umbes 5%. Seega on vabaturg nihutanud need jõujooned enam-vähem paika. Muidugi pole prognoosimine täppisteadus ja mürki pole me valmis selle peale võtma.

Oleme toetunud ka teiste omaaegsete monopoolsete ettevõtete kogemusele. Kui avanes telekommunikatsiooniturg, siis Elioni turuosaks kujunes samuti kaks kolmandikku. Hoiupank ja Hansapank omasid pärast ühinemist 66% hoiuste turust. See on meie ennustamise taustaruum.

Praegu näeme, et vabaturule tulevad peamiselt Latvenergo ja Fortum, aga osaliselt ka mõned väiksemad müüjad, kes juba praegu tegutsevad vabaturul.

Kui elektriturg avanes 200 suurfirmale, siis Latvenergo oli kohal esimesest päevast.

Meie mureks on pigem see, et konkurendid ikka oleksid kohal järgmise aasta sügisel lepingute sõlmimise ajal. Eesti Energiale 12 14.  2011

on seda väga vaja, sest me ei taha olla enam monopol. See võib tunduda küll kummaline, et ihkame enda kõrvale konkurente ja oleme nõus turuosast loobuma, aga tarvis on saada normaalseks ettevõtteks ja lahti kuvandist, et keegi on kinnistatud igaveseks meie külge. Kliente teebki suuresti rahulolematuks just see, et puudub valikuvabadus.

Vabaturult elektrit 50% kõrgema hinnaga ostvate klientide käest rahulolu kohta küsides selgub praegu, et see on saja palli skaalal 15 palli kõrgem kui teistel klientidel. Miks?! Vastus on see, et mul on võimalus valida ja mulle tehakse pidevalt erinevaid pakkumisi.

Juhatuse strateegias oleme ette näinud, et vabaturu tingimustes peame loobuma teatud klientidest. Vaid siis tekib turg ja konkurents.

•• Kas on võimalik ka mustem stsenaarium, et teile jääb turust alla poole?

Eks sellega mõõdetaksegi meie mõistust, kas mängime oma positsiooni käest või mitte. Kas suudame ettevõtet juhtida nii, et meile jääb hea positsioon vabaturul. Ma ei usu musta stsenaariumi.

Eesti Energia eesmärk on omada Baltikumis ühte kolmandikku turgu. Praegu on see nii. Võidame juurde turgu Lätis ja Leedus ning kaotame suurklientide segmendis Eestis. Samas oleme kahekordistanud Lätis oma osa ja 18% avatud turust on Lätis meie käes. Aasta tagasi oli see 11%. Ka seal tahavad kliendid valikut. Talvel saame seal klientidele head turuhinda pakkuda.

Oleme kokkuvõttes heas positsioonis ja muidugi ambitsioonikad. Siseneme suurtesse muudatustesse ning me pole positiivsed kangelased, sest hind tõuseb.

Toetudes varasematele kogemustele ei meenu mulle mitte ühegi varasema monopoli hävingut vabakonkurentsis. Kõik on korralikult toimivad ettevõtted ja hea klienditeenindusega.

•• Mis on praegu Eesti Energia kõige nõrgemad kohad, millega peab tööd tegema?

Esimene kõige suurem mure on järjekorrad klienditeeninduses, mille põhjustas kliendiinfosüsteemi vahetus. Kevadsuvel olid meil väga pikad järjekorrad, alles septembris nägime olukorra laabumise märke. Selles osas tõesti eksisime, kui arvasime, et vaid

Ettevõtjad peavad vabaturgu elujõulisemaks •• Elektrituru avanemise esimene

etapp leidis aset 2010. aasta aprillis, kui ligi 30% elektritarbijatest hakkas energiat ostma elektri vabaturult.

•• Paljudel suurettevõtetel oli sellest ajast võimalik valida endale elektripakkuja. Selle aasta suve lõpus oli ligi 60 Eesti ettevõtet valinud oma partneriks Latvenergo.

Nende hulgas tuntumad on Maag Lihatööstus, Maag Piimatööstus, Balbiino ja Kalev Chocolate Factory.

•• Kui Läti avas 1. juulil 2007 oma

elektrituru, siis oli Latvenergo esimene Baltimaade suurettevõte, kes alustas elektriga kauplemist vabaturul.

•• Maag Lihatööstus on Latvenergo klient. Juhatuse liige Olle Horm hindadest rääkida ei taha, sest läbirääkimised järgmise aasta lepingu üle on veel pooleli. „Siiani on Latvenergo pakkumised olnud arusaadavamad,” lisab Olle Horm.

•• Kalev Chocolate Factory ostu-

juht Kristiina Mõrd märgib vabaturu positiivse küljena, et see on tekitanud konkurentsi ja nad saavad koostööpartnerit valida.

•• Miks on otsustatud just Latvenergo kasuks? „Nad pakkusid meile kõige soodsama lahenduse. Perspektiivis on vabaturu elektrikaubandus elujõulisem ning seetõttu ka tarbijale mõistlikum lahendus,” kommenteerib valikut Kristiina Mõrd.

Latvenergo: tahame Eestis oluliselt suuremaks saada •• Latvenergo Kaubandus OÜ ju-

hatuse liikme Davis Skulte sõnul on nende ettevõttel Eestis vabaturult elektrit ostvast 200 suurfirmast 60 klienti.

•• Ambitsioonide kohta ütleb Skulte, et lähiaastatel soovitakse Balti elektriturust kolmandikku.

Latvenergo eesmärk on suurendada

Eestis oluliselt oma turuosa ja teha pakkumisi ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti majapidamistele.

•• Millega Läti energiatootja püüab teistest konkurentidest parem olla? „Praeguseks on meil Baltikumis juba umbes miljon klienti, mis näitab, et oleme õigel teel. Meie põhi-

line väärtus peitub klienditeeninduses. Meil on edukalt õnnestunud siseneda Eesti turule, mis näitab, et meie pakkumised avatud turu klientidele on olnud väga konkurentsivõimelised. Me lihtsalt ei müü klientidele elektrit, vaid oleme seejuures avatud läbirääkimistele ja ettepanekutele,” ütleb Skulte.

l mandikku Balti turust mais ja juunis tulevad rasked ajad. Paraku venis see kriitiline aeg kaks kuud arvatust pikemaks.

Tavaliselt tuleb meie keskusesse 35 000 kõnet kuus. Aprillis vahetati kliendiinfosüsteem ja kõnede arv kolmekordistus.

Praegu teeme juurde teise kõnekeskuse ja suurendame klienditeenindajate arvu. Muidugi oleks pidanud seda tegema juba eelmise aasta kevadel ja see valearvestus oli puhtalt minu möödalaskmine ning vastutusvaldkond. Praegu on esmatähtis saada järjekordadest lahti.

Meil oli see aasta väga raske aasta. Süsteem oli vaja ära vahetada ja teadsime, et kliendi rahulolu läheb mõneks ajaks paigast.

Oleme Emori uuringu järgi igal aastal tavaliselt kolme parima klienditeenindaja seas olnud, kuid sel aastal me seal kindlasti pole.

Midagi pole teha, ikka juhtub vigu. Meil on 500 000 klienti ja töötab 300 klienditeenindajat. Me kõik oleme inimesed ja ekslikud.

Paraku on nii, et ma ei saa mürki võtta, et praegu mõne kliendiga mingit apsu ei juhtu. Kui mul oleks kolm klienti teenindada, siis ma julgeks seda mürki küll võtta. Oleme klienditeenindusettevõte ja peamegi probleeme lahendama.

Teine suur probleem ja nõrk koht on elektrikatkestused võrgus. Meie tellitud küsitlused näitavad, et see on esimene asi, millega kliendid pole rahul.

Eestis on vananev elektrivõrk. Võrku ehitati massiliselt 1960–1970-ndatel ja sel ajal ehitatud võrk jõuab praegu oma mõistliku eluea piirile. Nõukogude aja lõpus ja taasiseseisvumise ajal langesid investeeringud suisa nulli ja see annab praegu tagasilöökidena tunda. Viimasel viiel aastal on taas hakatud rohkem võrku investeerima.

Kui 2010. aastal oli meil – tõsi küll, suurte tormide mõju tõttu – keskmiselt koguni 2,78 elektrikatkestust kliendi kohta aastas, siis tänavu on vastavaks näitajaks prognoositud 2,05 katkestust. See aasta on meid seni hellitanud suhteliselt heade ilmadega erinevalt eelmisest.

Investeeringuid võrku püütakse teha väga targalt, sest kõige jaoks korraga ei jätku raha. Selgelt väheneb klintide arv, kes on katkestusi aasta jooksul kogenud.

Otsitakse neid sõlmpunkte, mille kordategemisel võidab sadu inimesi korraga. Nüüd on jäänud korda teha madalpingekohad, kus mõnes kohas võib aastas olla kliendil kümme katkestust.

•• Kui valmis olete vabaturuks?

Kolmas suur teema ongi vabaturu projekt. Me pole ju varem konkurentsis olnud ja meile on see sootuks uus situatsioon.

Praegu disainime vabaturu tooteid, käime mööda maailma ja

uurime teiste kogemusi. Seisame dilemma ees, kas pakkuda hästi lihtsaid pakette või hoopis suurt ja laia valikut. Ühelt poolt tahetakse valikut, aga mingist hetkest muutub valik segaseks ja pilt kirjuks. See on nagu mobiilsidepakettidega.

Praegu oleme otsustanud, et turu avanedes teeme väga lihtsad paketid ja eks siis aeg näitab, kas hakkame neile juurde tegema arendusi vastavalt vajadusele.

Meil peab olema nii palju mõistust, et asju õigesti teha, valede valikute korral hääletab turg jalgadega. Peame praegu suutma prognoosida, milline tuleb koormus klienditeenindusele lepingute sõlmimise ajal. Meil on praegu 500 000 klienti. Kui paljud tulevad lepinguid sõlmima – kas kõik või ainult 100 000? Vabaturu eripäraks on see, et isegi kui klient ei tee mitte midagi ega sõlmi lepingut kellegagi, siis saab ta elektrit edasi kasutada. Riik garanteerib turuhinna järgi üldteenuse ja lambid kodus põlevad.

Turu käitumist on väga raske prognoosida. Kas mehitame oma teeninduse üle ja jäämegi tühjas saalis kliente ootama või ei suuda neid hoopis ära teenindada? Meil pole ka kusagilt õppida. Käisime Rootsis ja Prantsusmaal vaatamas, aga eestlased võivad hoopis teisiti käituda. Lähiajast on võtta üks kogemus – üleminek digitelevisioonile, millest inimesi teavitati väga pikalt ja põhjalikult iga infokanali kaudu. Üks kuu enne üleminekut tehtud uuringus polnud aga kaks kolmandikku eestimaalastest kuulnudki digitelevisioonile üleminekust.

Turg avaneb küll 2013. aasta 1. jaanuaril, aga lepinguid saab sõlmida ja pakette valida juba järgmise aasta sügisel. Klient võib esialgu osta riigi garanteeritud üldteenust ning vaadata ja valida endale sobiliku paketi alles 2013. aasta kevadel või hiljem.

•• Millega peaks konkurent Latvenergo meie turul lööma, kui praegu on reguleeritud turul nende keskmine hind 5,2 eurosenti kWh eest ja meie hind kohalikul turul 3,1 eurosenti?

Hind on keeruline teema. Kui praegu turg avaneks, siis maksaks elekter 4,5–4,6 eurosenti kWh kohta. Seega avatud turul on elektrienergia ligi poole kallim.

Muidugi tuleb siin tähele panna, et elektriarve koosneb kolmest komponendist: elektrist, võrgust ja maksudest. See hinnatõus tuleb ainult elektrile.

Kui esimesel komponendil tõuseb hind 50%, siis koguarvel on tõusuks umbes 20%.

Latvenergo edu on see, et valdavalt toodetakse elektrit hüdroenergiast. Kevaditi, kui on palju vett, ostavad suurkliendid just sealt energiat. Meie põlevkivienergia hind on muutumatu.

Vabaturu võlu ja valu •• Majandus- ja kommunikatsiooni-

ministeeriumi asekantsler Einari Kisel on olnud Eesti Energia prognooside suhtes pessimistlikum. „Minu loogika lähtub sellest, et pärast heitmekaubanduse reeglite muutumist 2013. aastal on põlevkivist elektri tootmine, mis on Eesti Energia tootmisportfellis suurima osaga, siin regioonis konkurentsivõimelt piiri peal. Peamine konkurents Eesti elektri hulgitarnete turule tuleb Soomest ja Venemaalt. Kui sealsed suurkontsernid, kellel on olemas ka oma jaemüügifirmad, hakkavad pärast Estlink2 ja Soome uue tuumareaktori valmimist jõuliselt laienema Baltimaade turule, siis on Eesti Energial raske pakkuda nii häid hindu. Eriti kui heitmekvoodi hind turul läheb väga kõrgeks. Kahe kolmandiku turuosa hoidmine jaeturul on päris ambitsioonikas eesmärk.

Ma kindlasti ei taha öelda, et Eesti Energia ei ole selleks suuteline, aga konkurents sellel turul saab olema päris tihe. Arvestades konkurentide üle kümneaastast kogemust avatud elektriturul tegutsemisel ning Eesti Energia senist mitte kõige paremat mainet klientide hulgas, tuleb neil selle eesmärgi saavutamiseks päris kõvasti pingutada,” ütleb energeetikaspetsialist Kisel.

•• Praeguse seaduse järgi on Eesti elektri vabaturul osalejad kõik elektritarbijad, kes tarbivad ühe kalendriaasta jooksul üle 2 GWh elektrienergiat ühes liitumispunktis.

Hinnatõus väiketarbijale •• Selge on see, et väiketarbija

jaoks tähendab turu avanemine 2013. aastal eelkõige ebameeldivat, umbes 20% hinnatõusu. Enne elektrituru avanemist peaksid väiketarbijad jälgima, et oleks tehtud mõned vajalikud sammud. Esiteks tuleb mõõtepunktid, mille peakaitsme nimiväärtus on üle 63 ampri, varustada kauglugemissüsteemiga.

•• Korteritele koostatakse koormusgraafikud. Nende põhjal on võimalik elektriturg efektiivsemalt toimima saada ja tarbimist paremini ennustada.

•• Elektrimüüja valimine on tarbijale uus ja keeruline olukord. Spetsialistid soovitavad, et aegsasti tuleb võtta pakkumisi kõikidelt turul tegutsevatelt elektrimüüjatelt.

•• Positiivne on, et vabaturul on võimalik elektrimüüjat vahetada, nagu näiteks mobiilsideoperaatorit või kaabelside pakkujat.

Talvel oleme aga meie suured tegijad, kui Daugava on külmunud ja samuti on jääs Norra fjordid. Igal turutegijal on omad eelised, mida tuleb ära kasutada.

Viimase poole aasta jooksul on juhtunud, et Soomes on elektri hind madalam kui Eestis. Põhjuseks on see, et Eesti ja Soome vahel on praegu vaid üks väike kaabel. Kui saab valmis ka teine suurem, siis kaob see pudelikael ja hinnad hakkavad ühtlustuma.

•• Miks hind siis ikka tõuseb, kui turg avaneb?

Tegelikult vabaturg iseenesest ei tõsta hinda. Põhjus on selles, et praegu doteerib riik CO2 õhkupaiskamist ehk riik on jaganud tasuta meile CO2 kvooti. 2013. aastast ei tohi Euroopa seaduste järgi enam seda teha. See tähendab, et peame turult ise kvoote ostma, sest meie korstnad tossavad. Läti hüdroenergia tootja ei pea kvoote ostma, samuti ei puuduta see teema tuumajaamu. Ükski lahendus pole lõpuni ideaalne, mida on näidanud ka viimase aja sündmused maailmas.

Näiteks Saksamaa on andnud oma tuumaenergeetikale tagurpidikäigu. Kõige parem on ikka see, et toodad elektrit eri allikatest.

Vanad nõukogudeaegsed elektritootmisplokid hakkavad meil järjest kinni minema ja uued tulevad asemele. Need ka tossavad vähem, mille võrra tuleb meil vähem CO2 kvooti osta.

•• Kas teie investeerimisotsused ja -panused on olnud tagantjärele vaadates õiged, et turuvõitluses ellu jääda?

Ettevõte investeerib kolme kohta.

Esiteks elektritoomisse ehk jaamadesse. Teiseks klienditeenindusse ehk siis võrku ja muudesse nutikatesse klienditeenindussüsteemidesse. Kolmas valdkond on põlevkiviõli tootmise projekt.

Klient kogeb reaalselt teist sammast. Sinna oleks viimase kümne aasta jooksul tulnud rohkem investeerida. Kui mina saaks aega tagasi keerata, siis investeerinuks juba alates 2000. aastast rohkem võrku. Siis poleks praegu nii palju katkestusi.

Nüüd on võrguettevõttel uued tariifid kinnitatud ja igal aastal saab võrku investeerida keskmiselt sada miljonit eurot. See peaks kolme aastaga vähendama katkestusi 20%.

Investeeringute käigus viiakse rohkem kaableid maa alla, paigaldatakse kaugloetavaid arvesteid.

2017. aastal on igas kodus arvesti, mis saadab ise näidud.

Kolmas investeerimisvaldkond on meie uus äri – põlevkiviõli tootmine. Sellest võib vabalt saada meie kaua otsitud Nokia, millest kümne aasta pärast räägitakse rohkem. Meie käes on ju unikaalne tehnoloogia ja kui saame seda hakata müüma välismaale, siis tuleb raha ju riigile.

Praegu see investeering muidugi tagasi ei too ja saame selle Jordaania projekti eest pigem sugeda.

•• Kui keerulised tulevad uued hinnapaketid ja kust jookseb mõistlikkuse piir, millest veel tavainimene aru saab?

Arvel peab olema kolm osa: elekter, võrk ja maksud. Vabaturu tingimustes hakkavad arveid saatma elektritootja (kas siis Eesti Energia, Latvenergo, Fortum vms – toim) ja võrguettevõte. Viimane korjab kokku ka kolmanda osa ehk maksud.

Arvan, et meil jääb valikusse öine ja päevane tariif, sest see on seni inimeste seas populaarne.

Kuidas ja mis valikud veel tulevad, sõltub sellest, kui tihedaks läheb konkurents. Mida tihedamaks, seda keerulisemaks võivad minna pakutavad paketid.

Muidugi on see raske ka tarbijatel. Turgu avab riik ja eri ametiasutustel on plaanitud väga korralik kommunikatsioon sel teemal. Ka meie ettevõte hakkab selgitustööd tegema. Võtame kliendikeskusesse tööle veel sada inimest, kes hakkavad vastama klientide küsimustele. Sõidame oma spetsialistidega mööda maakondi ringi ja muudkui selgitame.

•• Kallim hind peaks inimesi panema veel rohkem säästma. Tegelikult ju energia tarbimine pidevalt kasvab ja ka maailmas on tootmise defitsiit. Mis on energiasäästu mõte, kui see reaalsuses ei toimi?

Tarbimine tõesti pigem suureneb kui väheneb. Kodumajapidamistel kasvab elektri tarbimine igal aastal 2–3%. Mis on selle taga? Ühelt poolt püüavad inimesed säästa sellega, et ostavad paremaid kodumasinaid – energiasäästlikumad külmikud ja pesumasinad.

Teisalt aga tuleb igasse koju juurde üha rohkem uusi seadmeid, mis elektrivõrku lülitatakse, alates arvutitest ja digiboksidest ning lõpetades muusikakeskuste või röstritega. 20 aastat tagasi polnud enamikul elektripliitigi.

Lugege huvi pärast üle, mitu pistikupesa on teil ühes toas ja kui palju on nendest vabad.

Minul on elutoas 17 pistikut. Inimeste janu mugavuse järele üha kasvab ja keegi ei tõmba ööseks telerit või keedukannu vooluvõrgust välja. Samas, kui me ei säästaks, siis oleks see tarbimine veel suurem.

Saksamaal kulub umbes 8% pere teenitud rahast ehk eelarvest elektrile, meil aga 3–4%.

Keskmine elektriarve Eesti kodumajapidamises on ligi 25 eurot kuus. Aga huvitav fenomen on, kui küsida inimestelt, kuhu läheb neil kõige rohkem raha. Vastatakse, et elektrile. Saksamaal tehtud küsitluse järgi pakkusid inimesed elektrikulu osakaaluks 39%, aga tegelikult oli 8%. Elekter on lihtsalt nii nähtav asi, mis torkab iga päev silma. 1 14.  2011 13

Eestlasliku visadusega ei lastud majanduskriisi ajal suuri kinnisvaraarendusi päris veega alla ja nüüd on mõnigi vahepeal külmutatud projekt uuesti käsile võetud.

Ann-Marii Nergi

ann-marii.nergi@epl.ee

J

ulgemad arendajad söandavad juba ettevaatlikult edasiminekuplaane teha, kuigi hoonete valmimisest rääkides kasutatakse tihti väljendeid nagu „viie kuni kümne aasta pärast” ja „majandusolukorrast sõltuvalt”. Ärileht heitis pilgu peale suurematele ja märkimisväärsematele arendustele Tallinna kesklinnas ja selle läheduses.

Tulevikus Kadriorus: siia saagu kaubakeskus, kino, ööklubi ja spaa.

Soiku jäänud suurarendustele puhutakse uuesti hoog sisse Blücher - Roostevabast terasest äravoolutorude juhtiv tootja

BLÜCHER® Drain

BLÜCHER® Channel

BLÜCHER® EuroPipe

KOJU – TÖÖSTUSESSE – LAEVAEHITUSES MAALETOOJA:  , info@comvac.ee www.comvac.ee 14 14.  2011

Lasnamäe Investeerimisfirma Infortar eesotsas Ain Hanschmidtiga sulatas juba 2010. aasta lõpus üles kriisiajal külmutatud Tallink City projekti, mis kujutab endast mastaapset kaubandus- ja meelelahutuskeskust Lasnamäel Punasel tänaval ja millest peaks vormuma suurima magalarajooni tõmbenumber. Kui 2006. aastal projekti alustati, kaldusid plaanid ulmelistesse sfääridesse: räägiti mäesuusahallist, vee- ja lõbustusparkidest ning kolmetärnihotellidest, mis kõik peale poodide ja äriteenuste pidid inimesi ligi meelitama. 2007. aastal oli Hanschmidti sõnul sellisesse keskusse raha paigutamisest huvitatud veel kolm strateegilist investorit, kuid masu lõi platsi puhtaks.

Praegustes kavatsustes on hotellidest-parkidest-hallidest loobutud, kuid sellegipoolest laiub paberil kogu arendus 200 000 m2 pinnal. Varem 320 miljonit eurot maksnud projekti on kärbitud poole väiksemaks. „Suusamägi ei tasuks ennast praeguste kõrgete energiahindade juures ära ja selle ehitamisega olid ka muud probleemid, näiteks asub kinnistu lennuohutustsoonis ja mägi oli selle ala jaoks liiga kõrge,” ütleb Hanschmidt. Ka hotellidega on Tallinn tema meelest juba praegu piisavalt hästi kaetud ja nende järele ei oleks Lasnamäel piisavat nõudlust.

Praegu on Infortar sõlminud lepingud nõustajatega, kes aitaksid investoreid otsida. „Tahaksime leida ühe ja suure strateegilise investori, kes on ka enne kaubandusäris tegutsenud.

Samas ei välista me ka üldse ilma investorita ehitamise alustamist, sest tegelikult on majanduskliima olnud alates 2008. aastast heitlik.

Aga kui oled ettevõtja, siis pead

lõpuks sellega harjuma ja hakkama ka heitlikes oludes tegutsema.” Hanschmidt selgitab, et ehitada kavatsetakse kolmes järgus ning esimesena valmib keskuse kaubandusosa ja paralleelselt ka üheksa väljakuga tennisehall. Endiselt on alles idee ühendada eri keskuseosad kuni 30 meetri laiuse jalakäijate sisetänavaga, mis on kaetud poolläbipaistva katusega, et kaitsta külastajaid sademete eest.

Uus ja paljuski muutunud planeering saadeti Tallinna linnaplaneerimise ametisse paar nädalat tagasi ja peagi selgub, kas endise plaaniga saab edasi tegelda või peab algatama uue. „Detailplaneeringuga loodame järgmise aasta sügiseks valmis saada, see aga sõltub ka linnavalitsusest ja muudest ametitest,” ütleb Hanschmidt ja lisab enesekindlalt, et Infortar ei karda Euroopa pidevalt muutuvat majandusolukorda. Pigem näeb investeerimisfirma juht, et tarbimine kasvab ja 2012. aasta tuleb kindlasti parem kui oli 2008. aasta.

Kadriorg Juba kolm aastat on likvideeritud reostust tulevase Kadrioru kaubanduskeskuse kinnistul, kuhu kavandatud ja kauaoodatud linnaosakeskust saab ehitama hakata alles järgmise aasta lõpus. Endise Tallinna naftabaasi territooriumile, aadressile Petrooleumi 6 / Nafta 1 rajatav 60 000-ruutmeetrine hoone esitati Tallinna linnavalitsusele menetlemiseks selle aasta augustis, kuid kinnistu arendaja SRV Kinnisvara projektijuht Ülar Hallikivi ei soovi siiani spekuleerida selle kinnitamise ajaga. Tema sõnul on lahtine ka projekti maksumus ja tegelik kontseptsioonilahendus. „Lisaks detailplaneeringu kehtestamisele sõltub keskuse arendustegevusega alustamine ka muu hulgas majandusolukorrast ning tulevase Põhjaväila ajakavast,” selgitab Hallikivi.

Praeguse idee järgi on tegemist multifunktsionaalse keskusega, millest ei puudu ka kino, ööklubi, spaa ja loomulikult hüpermarket.

Kava kohaselt tahetakse keskus ehitada kahe maa-aluse ja nelja maapealse korrusega ning kõrvale kahe-viie korrusega elamu. Kesklinna valitsuses septembris oma ettekujutust tutvustamas käinud Helin & Co Architectsi arhitekt Pekka Helin leidis, et ära tuleks kasutada kinnistu lähedust vanalinnale, mistõttu lahenduse puhul on kasutatud keskaegse vanalinnaga sarnaseid vorme ja hoone ümber planeeritud pargiala.

Praegu on aga kivimüüri taha peidetud maalahmakas võtnud väikese järve mõõtmed, mida ümbritsevad mulla- ja liivahunnikud. Territooriumi puhastamiseks kulub veel ligikaudu aasta.

Kommentaar Endrik Mänd TALLINNA PEAARHITEKT

•• Buumijärgne kinnisvaraaren-

Suurima arenduse tiitlit kannab endiselt Sitsi kvartal Koplis.

Ain Hanschmidt: tarbimine kasvab ja tulev aasta on kindlasti parem kui oli 2008.

Tallinn korraldab ideekonkursi Tammsaare pargile ja Pirita rannaalale uue näo andmiseks.

Kinnistu omanik on Tristania OÜ, mis kuulub Küprosel registreeritud firmale Potagonia Limited.

Kopli Suurima arenduse tiitlit kannab endiselt Põhja-Tallinna Sitsi kvartalist kujunev ärikvartal, mille keskpunktiks saab 60-korruseline ja 210 meetri kõrgune pilvelõhkuja. 2007. aastal algatatud ja Singapuri ärimehe Sonny Aswani firma Phoenix Landi kavandatav hoone peaks valmima kümne aasta jooksul. Endise Balti Manufaktuuri territooriumil asuvas Kopli ja Sõle tänava vahelises Sitsi kvartalis on praegu laokile jäänud lao- ja tootmishooned, kus kõrghoone ümbrusse kerkib veel kümmekond kuni üheksakorruselist maja. Piirkonnas seni tegutsevad tööstusettevõtted kavatseb linn mujale kolida, sest tegemist on suhteliselt väikeste tööstussaartega. Lisaks mitmetele linna kehtestatud nõuetele unistab linnavalitsus sellest, et pilvelõhkuja moodustaks koos Maakri kvartali tornidega suurejoonelise kompositsiooni. 2010. aasta märtsis eelnõu heaks kiites avaldas abilinnapea Taavi Aas lootust, et Kopli Sitsi mäe piirkonnast kujuneb tulevikus samasugune linnaosakeskus, nagu

daja mõistab, et müügiedu sõltub järjest rohkem ka hoone lähiümbruse linnaruumilisest kvaliteedist – seetõttu ei ole harvad juhud, kui viis-kuus aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringuid kavatsetakse realiseerida kavandatust väiksemas mahus, pöörates sealjuures elukeskkonnale suuremat tähelepanu.

Linn korraldab järgmisel aastal ideevõistlused Tammsaare pargile ja Pirita rannaalale uue näo andmiseks.

•• Sitsi mäe pilvelõhkuja saab detailplaneeringu kohaselt olema Tallinna kõrgeim hoone (210 meetrit), mille linnaruumiline mõju kujuneb ülelinnaliseks, ilmestades Tallinna siluetti.

Seetõttu on seatud tingimus, et hoone ehitamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus või tellitakse projekt mõnelt rahvusvaheliselt kõrge tunnustusega arhitektilt. Tänavaruumi kavandades lähtuti põhimõttest, et krundi täisehitatus oleks võimalikult väike, mis jätab parema võimaluse kvaliteetse hoonetevahelise ruumi kujundamiseks.

Samuti pidi kõrghoone vertikaal flirtima endise Balti Manufaktuuri vabrikuhoone kahesajameetrise horisontaalse mahuga, luues intrigeeriva linnaehitusliku terviku.

•• Teiste loos esile toodud arenduste detailplaneeringute menetlus on alles pooleli, mistõttu konkreetsetest lahendustest on veel vara rääkida. Linnaehituslikult on need objektid küllaltki eripalgelised: Tallink City on Lasnamäel asuv kaubandus- ja vabaajakeskus, Pärnu mnt äriruumidega eluhoone puhul on tegemist linnaehitusliku hambaaugu plommimisega, Reval Park Hotel on linnaruumilise terviku seisukohast seotud Politseiaiaga ning Kadrioru keskuse ärija eluhoone on üleminek magistraaltänava ärivööndilt Kadrioru elamualale, kusjuures oluline osa sellest projektist on villa Mon Repos’ renoveerimine.

•• Valminud hoonetest tasub oma omanäolise ja tervikliku lahenduse tõttu ikka ja jälle esile tõsta Rotermanni kvartali hoonekompleksi, kus võrdselt tähelepanu on pööratud nii hoonete kui ka avaliku linnaruumi arhitektuursele ja linnaehituslikule kvaliteedile. Avaliku ruumi projektidest väärivad esiletõstmist Vabaduse väljaku ja Harju tänava puhkeala. Tuleb siiski tunnistada, et isiklikult pean viimase aja suuremateks õnnestumisteks alles sündimata hooneid, mille ehitamine tekitaks lisaks hoone enda olemusele ka linnakeskkondlikku lisaväärtust – need oleksid Tallinna uus raehoone ja Eesti kunstiakadeemia uus õppehoone.

www.wuerth.ee

Eelvaade „Tallinki linnale” Lasnamäel. on näiteks Rocca al Mare piirkond Haabersti linnaosas.

Kesklinn Pärnu maantee alguses ühtlase kõrgusega majade rivis praegu veel „hambaauguna” näiva Kawe keldri hoone vuntsivad peagi üles kolm ümberkaudsete ja kõnealuse maja omanikku: Finest Groupi juhataja hotelliärimees Toomas Sildmäe, kütuseärimees Anatoli Kanajev ja MT Varahalduse juht Mati Tavast. 2005. aastal Roosikrantsi ja Pärnu maanteega piirnevatele kruntidele ärihoone ehitamist taotlema hakanud meestele otsustas linnavalitsus neli aastat hiljem lõpuks vastu tulla ja projekti algatada. Ehk õnnestub projektil juba järgmisel kevadel jõuda kinnitamiseks ka linnavalitsuse istungile. Aadressil Pärnu maantee 22 asuva muinsuskaitsealuse fassaadiga hoone kohale kerkiva moodsa ärikeskuse tagumine ots jääb praegu veel riigile kuuluvatele kruntidele, kus seisavad garaažitaolised mahajäetud hütid, mis juba lähikuudel lammutatakse.

Neli aastat tagasi hoone võimaliku eskiislahenduse teinud arhitekti Indrek Allmanni sõnul on ärimaja projekteeritud täpselt teiste Pärnu maanteed äärista-

vate majade järgi, sest jälgima peab tänava ajaloolist struktuuri. „Kui võtta lahti tänava laotis, on karniisi kõrgused juba Konstantin Pätsi enda poolt tõmmatud ja selliste asjadega ei eksperimenteerita,” kinnitas Allmann.

Toomas Sildmäe jäi venima jäänud projektist rääkides siiski napisõnaliseks ega tahtnud ehitustegevuse alustamise aega välja käia. Põhjenduseks tõi Sildmäe ennekõike linna bürokraatiaga võitlemise. Tõepoolest, linnasüdames asuvale krundile on seatud väga ranged piirangud ja kohustused, mille kooskõlastamine ja heakskiit võtab kaua aega.

Kesklinna teine suurprojekt on Kreutzwaldi ja Gonsiori tänava nurgal asuva Reval Parki hotelli ja kasiino lammutamine ning sinna uue ja kõrgema hotelli ehitamine.

Olympic Entertainment Groupi omaniku Armin Karu kabinetikapil on uue hoone makett juba ammu olemas, kuid kuna kasiinoketil puudub veel projekti realiseerimise täpne plaan ja ajakava, ei taha projektijuht ja OEG tegevdirektor Meelis Pielberg midagi konkreetsemat rääkida. „Hetkel tundub, et järgmise aasta teises pooles,” lubab Pielberg 2012. aasta sügiseks selgusele jõuda. 1 14.  2011 15

32,62

Kriis?

Kriis! E Kriis

Erik Aru

erik.aru@epl.ee

Mõni süüdistab sakslasi majanduslikus ebakompetentsis, teised kahtlustavad salaplaani Euroopa Liidu ümberkorraldamiseks.

uroopa Liidu viimase tippkohtumise tulemused jäid taas kord paljude meelest nõrgaks. Mõttekoja Center for European Reform peaökonomisti Simon Tilfordi meelest on lepe pealiskaudne ega tegele tegelike probleemidega „See on nagu värvitud huultega stabiilsuspakt,”leiab Tilford.

USA president Barack Obama küll kiitis keskendumist pikaajalisele poliitilisele ja majanduslikule muutusele, kuid rõhutas, et suutmatus piisavalt kiiresti ja tugevalt reageerida turu survele ohustab euro säilimist lähikuudel.

Eraldati küll täiendavad 200 miljardit eurot rahvusvahelisele valuutafondile IMF, et see saaks abistada hädasolevaid euroriike, kuid riigijuhid ei suutnud leida paremat lahendust euroala päästefondi rahastamiseks ega kas-

vatada selle mõõtmeid. Lisaks teatas Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi pressikonverentsil, et arvamus, nagu ta oleks hiljuti Euroopa Parlamendi ees esinedes vihjanud võimalusele piisavalt tõsiseltvõetava Euroopa Liidu valitsustevahelise kokkuleppe sündimisel suuremas mahus riigivõlakirju kokku ostma hakata, on ekslik.

Niisiis ei ole lahendust leitud ei riikide lühiajalise ega pikaajalise maksevõime tagamiseks. Kokku lepiti riigieelarvete ülemääraste puudujääkide vältimises ja liigse defitsiidiga riikide nuhtlemise protseduuris. Kõige tagatipuks tekkis veel riikidevaheline lõhe, kui Suurbritannia jäi Euroopa Liidu lepingute muudatustes lahkarvamusele.

A j a l e h e Financial Times kolumnisti Jo h n Au t -

15

13,24

10 9,1

7,04 KREEKA

Euroala kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärad PORTUGAL

Kuu keskmised näitajad, välja arvatud viimane punkt, mis on antud 9. detsembri seisuga Allikad: Euroopa Keskpank, ft.com

HISPAANIA

5,92

5

IIRIMAA

4,68 BELGIA

ITAALIA

SAKSAMAA

HOLLAND

3,31

PRANTSUSMAA

2,5 2,02

2007

2008

2009

2010

2011

09 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 dets 16 14.  2011

hersi sõnul ei pruugi värskest kokkuleppest piisata sellekski, et olukorda isegi jõuludeni kontrolli all hoida. USA kõrgeim sõjaväelane, staabiülemate komitee esimees kindral Martin Dempsey avaldas möödunud nädalal muret euroala lagunemisega kaasneda võivate rahutuste pärast.

Ometi on vähemalt ajakirjanduses sõna saavatest majandusanalüütikutest suur osa võrdlemisi üksmeelsed selles, mida teha tuleks. Pikemas vaates tuleks nende meelest kasutusele võtta kõigi euroala riikide poolt ühiselt tagatud võlakirjad, lühemaajaliselt peaks aga raskustes riikide võlakirjade intressimäärasid aitama all hoida EKP, vajaduse korral selleks kas või raha juurde trükkides. Esimese on kantsler Angela Merkel ja teised Saksa poliitikud vähemalt siiamaani välistanud. Teiselegi on 1920-ndate hüperinflatsiooni ajast hinnatõusupelglikud sakslased vastu. EKP-poolsel jõulisemal sekkumisel on aga ka juriidilisi tõkkeid, nimelt keelab selle üsna selgesõnaliselt Maastrichti leping, mistõttu Draghi on vähemalt senimaani värskelt trükitud rahaga ääremaade aitamise välistanud.

Praegust riigivõlakirjade kokkuostmise piiratud ulatusega programmi (mille suhtes on vastumeelsust avaldanud hulka Saksa juhtivaid keskpankureid, kellest kaks on oma põhimõtete kinnituseks ka ametist lahkunud) põhjendab EKP vajadusega õlitada rahapoliitiliste meetmete

toimemehhanisme. Lisaks on võlakirjaostud steriliseeritud – keskpank korjab turult ära sama palju raha, kui võlakirjade ostmisega välja paiskab.

Sakslaste tõrksus on mujal maailmas palju paksu verd põhjustanud. Kõikjalt Euroopast kostab Saksa-kriitilisi arvamusi.

Majandusuudisteagentuuri Bloomberg kolumnist Clive Crook toob võrdluse külaga, mille ühe elaniku maja on süttinud, kuna ta ei ole korduvatele hoiatustele vaatamata oma boilerit korda teinud. Tuul kannab leegi kõrvalmajadele. Külaelanikud tahavad kutsuda tuletõrjet, sellele aga on kategooriliselt vastu sakslased. Kui hooletutele piisavat õppetundi ei anta, jäävat oht, et nad tulevikuski ei pea tuleohutusnõuetest kinni...

Saksa ametlikke ja ka eraviisiliselt üpris levinud seisukohti kuulates võib jääda mulje, nagu oleks probleem eeskätt kriisimaade riigieelarvetes ja nende korrastamisega saaks kõik joonde. Tegelikult see aga nii ei ole. Otseselt vastutundetu riigirahandusega on Euroopa Liidu maadest silma paistnud vaid Kreeka, ülejäänud kriisiriikide puhul on tegu pigem end lõhkilaenanud erasektori ja nigela majanduskasvu kombinatsiooniga. Eelarvekärped jahutavad majandust veelgi ja riikide maksevõime väheneb, kuna majanduse pidurdumine vähendab maksulaekumist. Riigivõlakirjade

ebakindlus ohustab aga Euroopa pangandussüsteemi, mille olukord on praegu üsna pingeline.

Järjekordse stressitesti põhjal vajavad euroala pangad ligi 115 miljardi euro suurust kapitalisüsti. Samas on see muljetavaldav summa oluliselt väiksem kui näiteks IMF-i hinnangud.

Kriisiriigid on end lõhki laenanud erasektori ja nigela majanduskasvu kombinatsioon.

Praktiline koolitus ‘Aktuaalsed maksuteemad 2012’

Majanduslik ebapädevus Mõne meelest on sakslased lihtlabaselt majanduslikult ebapädevad. Ühe Guardiani ajakirjanikuga rääkinud Frankfurdi pankuri sõnul leidub vähe sakslasi, iseäranis Saksa valitsuses, kindlasti ei olevat neid aga Merkeli majandusnõunike seas, kes oleks „kunagi lugenud Keynesi või isegi saaks midagi aru turu toimimisest. Mingil määral on neil selleks loomulikult õigus: neil on Euroopa edukaim majandus. Häda on selles, et see asi on paganama palju suurem kui Saksamaa”. Merkeli ja tolle nõunike aadressil on sapiseid märkuseid pildunud ka endine riigikantsler Helmut Schmidt.

Teised analüütikud kahtlustavad aga suurejoonelist plaani Euroopa Liidu ümberkujundamiseks Saksamaa näo järgi. Nende meelest pressib Merkel kriisi malakana kasutades nurkasurutud ääremaadelt välja, andes omalt poolt järele ainult siis, kui enam tõesti muud võimaluste ei ole. Säärane strateegia oleks loomulikult äärmiselt riskantne, mõne eksisammu tagajärjed või-

Ostame firmasid, mis tegelevad jäätmete (vanaraua, makulatuuri, klaasi jne.) käitlemisega ning millel on olemas vastuvõtupunktid, varustus ja tehnika.

Tel: +371 2047 8982 e-post: balticproject@inbox.lv

vad osutuda pöördumatuteks. Nii heidavad vaatlejad Merkelile ette mõne lahenduse – nagu euroala ühiste võlakirjade – sedavõrd kindlasõnalist välistamist, et suunamuutus võib mingil hetkel muutuda poliitiliselt võimatuks.

Siiski ei mõtle vähemalt kõik Saksa juhtkonna liikmed ametlikku liini pidi. Mõttekoja Center for European Reform asedirektori Katinka Baryschi sõnul olevat üks Merkelile lähedane isik talle öelnud, et tema sooviks, et EKP oleks oma riigivõlakirjade ostuprogrammis vähem kõhklev, ühe teise sõnul aga olevat Bundesbanki dogmaatilisus „kurb”.

Baryschi meelest on värske kokkulepe mõeldud suuresti Merkelile sisepoliitilise manööverdamisruumi tekitamiseks. Nii saaks hankida rohkem raha ja võimendust euroala päästefondile EFSF-ile, kaasata IMF raskustes ühisrahariikide abistamisse suuremal määral ning pikemaajaliselt mõelda välja mingisugune lahendus euroala võlgade ühiseks tagamiseks. 1

www.pwc.ee

24. jaanuar 2012

PwC’s Academy

Praktiline koolitus ‘Raamatupidamise aastaaruanne ja muudatused RTJ’des’

PwC praktiliste koolituste seeriasse kuuluvad käesoleval hooajal järgmised koolitused:

Koolitusel räägitakse aktuaalsetel maksuteemadel, s.h antakse ülevaade jõustuvatest maksumuudatustest. Uudisena pakume võimalust kujundada oma koolituse teemasid ise, esitades eelnevalt oma maksuprobleem, mille koolituse käigus lahendame.

25. jaanuar 2012

Praktiliste näidete varal käsitletakse kõiki muutunud RTJ’e, samuti antakse konkreetseid juhiseid kvaliteetse raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning tuuakse näidete abil välja “vana” ning “uue” RTJ’i erisuste mõjud aastaaruandele.

Praktiline koolitus ‘Raamatupidamise aastaaruanne ja muudatused RTJ’des’ (vene keeles) 26. jaanuar 2012

Esmakordselt on võimalus saada kõigile aastaaruande koostamist ning RTJ’e puudutavatele küsimustele vastused ka vene keeles.

Praktiline koolitus ‘Finantssektori raamatupidamine’ 15. veebruar 2012

Koolitusel käsitletakse finantssektoris tegutsevate ettevõtete raamatupidamislikke probleemkohti – räägime muuhulgas nii finantsinstrumentide kajastamisest, õiglase väärtuse määramisest, laenude (s.h. tarbimislaenud) provisjoneerimisest, efektiivse intressimäära arvestusest kui ka lisainformatsiooni avalikustamise nõuete täitmisest raamatupidamise aruandes – ja seda kõike nii Eesti hea tava kui ka IFRSi nõuete valguses.

Täismahus programmi leiad www.pwc.ee

Registreeru aasta lõpuni soodushinnaga!

Praktilised koolitused ‘Raamatupidamise aastaaruanne ja muudatused RTJ’des’’ (eesti ja vene keeles) ning ‘Aktuaalsed maksuteemad 2012’: Osalemistasu 2011. aasta lõpuni 159 EUR, PwC klientidele 139 EUR. Soodushind kuni 18. jaanuarini 169 EUR, PwC klientidele 149 EUR. Hind alates 19. jaanuarist 179 EUR, PwC klientidele 159 EUR. Praktiline koolitus ‘Finantssektori raamatupidamiskoolitus’: Osalemistasu 2011. aasta lõpuni 229 EUR, PwC klientidele 199 EUR. Soodushind kuni 3. veebruarini 249 EUR, PwC klientidele 219 EUR. Hind alates 4. veebruarist 269 EUR, PwC klientidele 239 EUR. Toodud hinnad sisaldavad koolitusmaterjale, lõunasööki ja kohvipause.

Hindadele lisandub käibemaks.

Osaledes mitmel PwC koolitusel, kehtivad erinevad hinnasoodustused. Iga järgmine koolitus või iga järgmine osaleja samast ettevõttest või samast kontsernist annab 10% täiendavat soodustust.

Mida rohkem tarkust omandad, seda soodsam see on.

Registreerumine telefonil 6141 800 või e-kirjaga koolitus@ee.pwc.com

14.  2011 17

Ettevaatust, investeerimisnõustaja!

Kas nõustajate abi kasutavad pigem vaesemad ja infopuuduses investorid või hoopis rikkamad ja kogenumad? Ja kui kasulik on ikkagi nõustaja antud kallihinnaline abi?

Villu Zirnask

villu.zirnask@epl.ee

N

ovembris kirjutas Eesti Päevaleht 76-aastasest töötavast pensionärist, kes viie aasta eest hakkas panema raha Swedbanki kõige riskantsemasse kolmanda pensionisamba fondi, pettus kriisiaegse languse tõttu tulemuses, viis ligi 40 protsendi võrra kahanenud summa üle LHV fondi ja kuna sellegi fondi osakute hind langes, otsustas raha sambast välja võtta. Paraku tegi ta seda enne viie aasta täitumist, mistõttu tuli tal riigile tagasi maksta kogumisaastail saadud tulumaksusoodustus. Täielikult ebaõnnestunud investeering, võib selle loo kohta öelda.

Hiljuti avaldasid majandusteadlased Andreas Hackethal, Michael Haliassos ja Tullio Jappelli huvitava uuringu finantsnõustajate tulemuslikkuse kohta kliendi jaoks („Financial Advisors: A Case of Babysitters?” ehk „Finantsnõustajad: nagu lapsehoidjad?”). Tuginedes ühe suure maaklerifirma ja kommertspanga kliendiandmetele ajavahemikus 2003–2005, uurisid nad, kas nõustajate abi kasutavad pigem vaesemad ja vähem informeeritud investorid või hoopis rikkamad ja kogenumad, kelle jaoks aeg on kallim. Milline on nõustajate abil juhitud investeerimiskontode tootlus võrreldes iseseisvalt juhitud kontode tootlusega? Kas sõltumatute nõustajate kasutamine annab panganõustajatele toetumisest erineva tulemuse?

Vastused ei ole finantsasutustele meeldivad. Esiteks, nõustatud investeerimiskontode tootlus oli madalam nõustamata kontode omast. Sõltumatute nõustajate abiga juhitud investeerimisportfellide risk oli küll väiksem, aga riski ja tootluse suhet iseloomustav Sharpe’i suhtarv oli ikkagi kehvem iseseisvalt juhitud portfellide omast. Panganõustajate abiga juhitud portfellidel oli ka risk suurem ja Sharpe’i suhtarv veelgi kehvem.

Hackethal, Haliassos ja Jappelli ütlevad, et süüdi on tehingukulud 18 14.  2011

ja komisjonitasud, sest nõustajate abiga juhitud portfellides vahetusid investeeringud sagedamini kui iseseisvalt juhitud portfellides.

Põhjuseks asjaolu, et nõustajate motivatsioonisüsteem põhineb enamasti tehingute hulgal, mida nende klient teeb. Nõustaja on seega motiveeritud kliendile alatasa mingeid uusi väärtpabereid soovitama ja ka kliendil endal võib olla hoiak, et nõustaja on seda tublim, mida sagedamini talle uusi vihjeid annab. „Meie leiud viitavad, et paljud finantsnõustajad saavad tasuna rohkem, kui on rahaline väärtus, mida nad kliendi investeerimiskontole lisavad,” ütlevad uuringu autorid.

Kuna sissejuhatuses oli juttu Eesti pensionifondidest, siis peab toonitama, et nende puhul ei ole eriti eelkirjeldatud ohtu, sest ühe fondivalitseja piires on pensionifondide vahetamine üldjuhul tasuta; ainus oht on endale ühe fondivalitseja juurest teise juurde hüppamisega kaasnevate tehingutasudega liiga teha.

Nõustaja on nagu lapsehoidja Erinevalt laialt levinud arvamusest, et finantsnõustajaid kasutavad vähem kogenud investorid, näitas Hackethali, Haliassose ja Jappelli uuring, et pigem kasutavad neid hoopis rikkamad, vanemad ja kogenumad investorid. Üks põhjus on see, et ühest küljest on nõustajad ise rohkem huvitatud rahakamatest klientidest, sest nende nõustamine tõotab suuremat tulu. Teisalt on nõustajad nagu lapsehoidjad – neid palkavad heal järjel perekonnad, kes saaksid laste hoidmisega ka ise suurepäraselt hakkama, kui neil oleks selleks aega. Laste areng aga sõltub esimeses järjekorras ikkagi perekonda iseloomustavatest joontest, mitte lapsehoidja omadest, ning sama loogika kehtib investori ja finantsnõustaja puhul, märgivad uuringu autorid.

Ent finantsnõustajate puhul ei ole nende roll ja võimalik panus investeerimisportfelli kasvu investorite jaoks sama selge, kui on lapsehoidja roll ja võimalik panus lapse kasvatamisse. Paari aasta eest Euroopa Liidus finantsinstrumentide turu direktiiviga kohustuslikuks tehtud kliendi investeerimiskogemuse ja riskitaluvuse uurimine seda viga ei parandanud. Vaja on selgemalt esile tuua ka see, milline on nõustaja motivatsioonisüsteem ja huvide konfliktid.

Kirjeldatud uuring uuris nõus-

Paljud nõustajad saavad tasuna rohkem, kui nad kliendile rahalist väärtust annavad.

Nõustajaid kasutavad hoopiski rikkamad, vanemad ja kogenumad investorid.

tajate mõju investeerimisotsustele, kuid finantsnõustamise sisu on tegelikult laiem. Peale konkreetsete investeerimissoovituste peaks see hõlmama ka nõu andmist, kuidas eri maksusoodustusi kõige paremini ära kasutada, kuidas laene-liisinguid korraldada jmt. Kuna neis küsimustes on raskem mööda panna kui investeeringute noppimises, võib laiemat rahaasjade korraldamise nõu andvast nõustajast inimesele kokkuvõttes ikkagi kasu tõusta. Kitsalt investeerimisnõu puhul aga peab arvestama, et enamik selle andjatest ei ole suured investeerimisgeeniused, vaid täiesti tavalised inimesed.

Suurtes finantsasutustes leidub kõrgematel korrustel kindlasti eksperte, kes on suutelised väga väärtuslikku nõu andma.

Aga reanõustajateni viimisel läheb nende kogemustest ja teadmistest osa „tõlkes kaduma”. Samuti võib palju kaduma minna nõustaja ja kliendi suhtluses, kui nad ei ole ühel lainel ja räägivad teineteisest mööda. Paistab, et loo alguses kirjeldatud juhtumis oli paljuski süüdi just see – mine võta nüüd viis aastat hiljem kinni, kas kliendile ei antud pangas õiget nõu või ei võtnud klient seda kuulda. 1

Kauneid pühi ja meeldejäävat uut aastat!

Järgmine ärileht ilmub 7. veebruaril 2012

Kuidas finantsjärelevalve väikeinvestorit kaitseb?

Villu Zirnask

villu.zirnask@epl.ee

•• Steven Maijoor, mida Euroopa

18. jaanuaril 2012 Tallinnas

UUS ARHIIVISEADUS. ARHIIVIEESKIRI Hanno Vares Osavõtutasu 75 € + km

19. jaanuaril 2012 Tallinnas

VAIDEMENETLUSE AKTUAALPROBLEEME Virgo Saarmets Osavõtutasu 75 € + km

26. jaanuaril ja 8. veebruaril 2012 Tallinnas

UUS HALDUSKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK Virgo Saarmets Osavõtutasu 95 € + km / 1 koolituspäev Hinnasoodustused!

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

Väärtpaberijärelevalve (ESMA) teeb? Keda valvab? Üks meie ülesannetest on reitinguagentuuride järelevalve – S&P, Moody’s, Fitch...

Nemad on otse meie järelevalve all olevad asutused. ESMA teine ülesanne on saavutada, et kõigil Euroopa väärtpaberiturgudel kehtiksid ühtsed reeglid ja et kõikjal rakendataks reegleid ühtemoodi.

ESMA loodi vastuseks finantskriisile, sest oli näha, et Euroopa vajab tugevamat üleeuroopalist järelevalvet, kui meie eelkäija Euroopa Väärtpaberijärelevalve Komitee raames saab rakendada. Me alustasime tegevust selle aasta 1. jaanuaril ja aasta lõpuks oleme töötajate arvult kasvanud umbes sama suureks kui Eesti finantsinspektsioon, meil on ligi 70 töötajat.

•• Kui ühtne Euroopa väärtpaberiturgude regulatsioon praegu on? Kas siis, kui ma tean Eesti väärtpaberiturul tegutsemise reegleid, olen ma pädev tegusema ka näiteks Portugalis?

Ma saan öelda, et praegu on reeglid palju ühtsemad kui nad olid kümne aasta eest ja kümne aasta eest olid nad ühtsemad kui 20 aasta eest. See, et ESMA-l on õigus kehtestada turuosalistele tehnilisi standardeid, on tähtis samm selles suunas, et tulevikus oleks erinevusi veel vähem.

Investeerimisfondid, millesse te siin Eestis raha panete, on enamvähem samasuguste joontega nagu fondid, mida pakutakse näiteks Portugalis või Hollandis.

•• Millised on põhilised praeguseks veel säilinud erinevused, kui vaadata asja väikeinvestori pilguga?

Investeerimistoodete puhul on reeglid, sh investorkaitse, üle kogu Euroopa üsna sarnased.

Mure on pangandus- ja kindlustustoodetega, paljudes riikides ei ole jaekliendid neid ostes samavõrra kaitstud kui investeerimistoodete puhul. Eesti, nagu ma aru olen saanud, rakendab kõigi finantstoodete puhul ühtseid jaekliendi kaitsmise põhimõtteid, mis on positiivne.

•• Mõne aasta eest jõustati kõigis Euroopa riikides finantsinstrumentide turu direktiiv (MiFID), mis suures osas käsitleb just väikeinvestorite kaitset. Kui edukalt

rakendamine Euroopas Euroopa Väärtpaberi- MiFID-i on läinud? Kas väikeinvestorid on nüüd paremini kaitstud? järelevalve (ESMA) MiFID ütleb, et enne kui finantsasutus müüb investorile toote, juht Steven Maijoor peab ta kindlaks tegema, et see toode sobib seda investorit ja ütleb, et tulevikus tema vajadusi iseloomustasaab finantsjäreleval- vate joontega. Kõigepealt peab finants asutus hindama neid ve õiguse mitte ainult jooni ja alles pärast seda valima toote, mida kliendile pakkuda. anda hoiatusi, vaid ka Väga tähtis põhimõte, kuid ma pole kindel, et kõikjal Euroopas jälgitakse selle täitmist päris ühekeelata kliente kahsuguse hoolega. justavate investeeri- •• Kas tulevik toob investorikaitse alal veel mingeid olulisi mistoodete müük. uuendusi?

Jah, kindlasti. Meil on näiteks õigus hoiatada investoreid teatud toodete eest, kui on näha, et nende ostmine on negatiivsete tagajärgedega. Peatselt avaldabki ESMA oma esimese hoiatuse. Aga lisaks sellele on ette valmistamisel MiFID-i täiendus, mis lubab ESMA-l ja rahvuslikel finantsjärelevalvetel keelata teatud investeerimistoodete pakkumise. Sellist õigust pole finantsjärelevalvel varem olnud. 1

14.  2011 19

Pisikesed elektrilised rendisõidukid vallutavad suurlinnu Suurlinnades võidakse aastate pärast keelata bensiini tarbivad eraautod ja ka sõidukite mõõtmetele pannakse piirangud peale.

Raivo Murde

raivo.murde@epl.ee

S

ee on muidugi üks võimalikest stsenaariumidest, kuid mitmed arengukavad ja tehnoloogilised ideed sellele viitavad. Esiteks näeb Euroopa Liidu visioon ette, et aastal 2050 ei sõideta linnades enam sisepõlemismootoriga autodega.

Kogu ühistransport on vähemalt Euroopas selleks ajaks täielikult muudetud elektril, gaasil, vesinikul või kütuseelemendil töötavaks. Kuid pooled või vähemalt kolmandik eraautosid sõidavad lähikümnenditel endiselt bensiini või diislikütust põletades. Selline on vähemalt autotootjate prognoos. Seega saab need linnast eemale vaid tõkendeid seades.

Küsimus ei ole üksnes õhusaastes, vaid eraautod tahetakse üldse linnadest eemale tõrjuda. Suurlinnad ei ole kummist – elanikke ja autosid tuleb muudkui juurde, kuid teid ei saa enam laiemaks ehitada ning parkimisvõimalusedki on piiratud. Kui midagi ette ei võeta, siis kasvab autode arv linnades paarikümne aasta perspektiivis hinnanguliselt umbes 40 protsenti. Praegu tõrjutakse autosid suurlinnade südamest eemale ummiku-, saaste- või linna sissesõidu maksuga, kuid need on üksnes esmased meetmed, mis probleemi ei lahenda. Seega tuleb varem või hiljem selekteerida, keda lasta linna sõitma ja keda mitte. Tõkendeid seades saab ka inimesi suunata keskkonnasõbralikumaid sõidukeid ostma. Kuid eelkõige on vaja muuta inimeste autode kasutamise harjumust.

Nüüdseks on tagajärg asunud 20 14.  2011

juba ise põhjustaja vastu võitlema ehk hirm istuda tunde ummikus on paljud autoinimesed pannud kasutama ühissõidukeid. Näiteks Londoni eeslinnade raudteejaamade parklad on juba praegu täis luksus- ja sportautosid.

Rolls-Royce’i, Bentley, Porsche ja Ferrari omanikud istuvad sinikraedega samale Londoni kesklinna suunduvale rongile. See on praegu kiireim viis pääseda tööle.

Ka Euroopa suurlinnade vahel liiklemiseks eelistavad inimesed juba praegu ronge. Sellise mudeli toimimise eelduseks on ühelt poolt mugavad ja kiired rongid, kuid mis peamine, ühistransport peab käima nagu kellavärk ja väga sageda sõidugraafiku järgi. Rongid on parim viis linna pääsemiseks, kuid linnasisene liiklemine vajab samuti ümberkorraldamist.

Linnatransport, eelkõige metroo, kuid ka tramm, troll ja elektril/vesinikul/gaasil töötavad bussid muutuvad kindlasti kasutajasõbralikumaks. Selle peamiseks eelduseks on tihe sõidugraafik, ooteaeg ei tohiks olla üle nelja minuti. Samal ajal ei lahenda ummistunud linnaliikluse probleemi üksnes ühistransport – sõiduauto on ja jääb mugavaimaks ja kasutajasõbralikemaks liikumisvahendiks, mille eelistest ei taha keegi loobuda. Siin tulevadki mängu alternatiivsed ideed.

Linnaautod renditavaiks Nii mitmedki teadlased ja visionäärid on püstitanud küsimuse, kas tulevikus on üldse vaja linnasiseseks liiklemiseks autot omada. Eelmisel kümnendil tekkisid suurlinnadesse nn rattalaenutuspunktid, mille üks teerajajatest oli Pariisi laenutussüsteem Vélib. Linn on täis automaatseid rattalaenutuspunkte, kus huvilised saavad kohapeal krediitkaardiga makstes või siis näiteks kuupiletiga võtta sõiduks jalgratta ning tagastada see sõidu lõppedes suvalisse Vélibi laenutuspunkti. Miks mitte kasutada sama süsteemi autode puhul?

Raudteejaamades, äri-, kauban-

alguses. Näiteks 2003. aastal esitles Toyota elektrilist ühemeheautot PM, mis suhtleb iseseisvalt teiste omasugustega, et koordineerida üksteise positsiooni maanteel ja vahetada andmeid auto liikumise kohta. Sellest mudelist tehti edasiarendus i-Real, millega sõitmiseks istub inimene kookonitaolisse „tugitooli” ja juhib sõidukit end vasakule või paremale kallutades, olenevalt soovitud sõidusuunast. i-Reali energia tuleb akust, mis käitab kahte esiratast; ühe laadimisega saab sõita kuni 30 kilomeetrit.

Analoogse ideesõidukiga on tegelenud ka Nissan, kelle elektromobiilid Pivo ja Pivo 2 suudavad kabiini pöörata ümber oma telje.

Sõiduk on varustatud süsteemiga Around View Monitor, mis näitab juhile kõike ümber auto toimuvat.

Värskeim uudis selles vallas pärineb aasta tagasi Jaapanist Hondalt, kes esitles kolmerattalist poolenisti mootorratast imiteerivat nullemissiooniga sõidukit 3R-C.

dus- ja bürookeskuste juures oleksid autolaenutuspunktid, kust võid suvalisel hetkel võtta vaba sõiduki näiteks nutitelefoniga teenuse eest makstes. Rendiautodeks oleksid pisikesed ühekahekohalised elektrimobiilid.

Rattalaenutuse ideest innustatuna sai eelmise kümnendi keskel alguse arhitekt Franco Variani ning mehaanikainsener Will Larki ühine doktoritöö City Car, millest kasvas välja General Motorsi rahalisel toel Massachusettsi tehnoloogiainstituudi suurprojekt.

Pooletonnise City Cari igas rattas on elektrimootor, pidurisüsteem ja vedrustus ning selle peal kahe istmega kere. Sõiduk suudab kohapeal teha täispöörde – rattad pöörlevad mõlemas suunas ja neid saab pöörata 360 kraadi.

Lisaks üliheale manööverdusvõimele võtab selline auto parklas vähe ruumi, kuna parkimisasen-

dis tõuseb lamasklev kere püsti ning esi- ja tagarattad tõmbuvad omavahel kokku. Sisuliselt vedelevad nad parklas üksteise otsas rivis nagu suured ostukärud.

City Cari rahastanud General Motors on sama ideega veelgi kaugemale läinud ning esitles mullu kevadel Shanghai autonäitusel uut ideesõidukit EN-V, mis on võimeline opereerima ilma juhita. Elektrijõul liikuv linnaauto suhtleb omasugustega GPS-süsteemi vahendusel ja ümbritsevat kontrollivad videokaamerad. Tootja väitel suudab sõiduk sisestatud sihtpunktide järgi sõidutada inimesed ise tööle ja koju ning käia vahepeal laadimisjaamas akusid täitmas.

Suurlinnades nähakse seda tüüpi autosid liiklemas juba 30 aasta pärast.

Sarnaseid arendusi on tehtud ka Jaapanis eelmise kümnendi

Euroopa tõukeautod Selliste veidrate linnasõidukite idee jõudis tänavu ka Euroopa autotootjate töölauale. Nii Audi, Volkswagen kui ka Opel esitlesid sügisesel Frankfurdi autonäitusel ebatraditsioonilise kujuga pisikesi elektrisõidukeid. Delfi autoajakirjanik Urmas Oja andis sõidukite välimusest inspireerituna neile päris tabava üldnimetuse – tõukautod. Nende kere meenutab kookonit, rattad aga asetsevad kerest väljaspool, nagu oleks tegu nelja jalaga putukaga.

Idee aluseks oli konstrueerida sõiduk, mis ei saasta õhku ning võtaks linnas vähe ruumi. Kompaktsus on võtmesõna, et neid mahuks teedele ja parklatesse võimalikult palju. Näiteks Opel Tandem Concept EV-s on kaassõitja paigutatud juhi taha istuma nagu tandemrattal. Audi Urbanis istuvad kaks sõitjat diagonaalselt nii, et kaassõitja asetseb juhist veidi tagapool. Volkswagen Nils on aga mõeldudki ühele inimesele ja natuke on ruumi ka toidukotile.

See elektri jõul liikuv kolmik võiks väga hästi sobida tulevikus nn rendilinnaautoks. Vähemalt sellised ideed arenevad inseneride peas kõikjal maailmas. Omaette küsimus on, kas ka linlased sellise transpordimudeli omaks võtavad. 1

Inimsõbralik linn: autod kesklinnast päris välja?

Rahvusvaheliselt tunnustatud linnauurija Jan Gehli sõnum Eestile ja teistele Ida-Euroopa riikidele on ühene: lõpetage flirt autodega ning tooge inimesed jalgsi ja jalgratastega tagasi tänavatele.

Piret Potisepp arileht@epl.ee

K

openhaagenis muudeti kesklinn autovabaks, mis tõi kaasa piirkonnas tegutsevate äride õitsengu ning rahulolevad linnakodanikud. Kui Jan Gehl selle idee 50 aastat tagasi välja käis, siis peeti teda hullumeelseks. Praegu nimetatakse teda geeniuseks, keda on konsultandina kasutanud nii New York, Sydney kui ka Melbourne.

Jan ütleb, et tema jaoks iseloomustab jätkusuutlikku linna selle kompaktsus. „See oleks linn, mis kutsuks inimesi jalutama ja jalgratastel liiklema. Ühistranspordisüsteemi tugevdamine saab tulevikus põhiliseks, et linnad oleksid inimsõbralikumad,” tõdeb ta. „Rõhutan ka jalgrataste tähtsust.

Teatud riikides on jalgrattad levinud transpordivahendiks, näiteks Hollandis või Taanis. Taanis on jalgratturite arv märgatavalt kasvanud tänu sobivale infrastruktuurile. Kopenhaagenis kasutab 36% inimestest kodu ja töökoha vahel liiklemiseks just jalgratast.

Paljud linnad võiksid teha palju rohkem selleks, et luua paremad tingimused jalgratturitele.”

Linnades tarbitakse energiat arutult, linnad kasvavad arutult.

Gehli meelest tuleks seda piirata.

Linnauurijate tähelepanu fookuses on olnud juba kaua aega suurlinnad nagu New York või London, kuid tegelikult asuvad suurima kasvuga linnad eeskätt Aasias ja Aafrikas. Just neis maailmajagudes leidub linnu, mille kasv viielt kümnele miljonile ja 15 miljonilt 25 miljonile elanikule toimub väga lühikese aja jooksul.

Gehl tõdeb, et järelikult tuleb leida uusi viise, kuidas inimesed saaksid neis linnades liikuda; kuidas linnu teistmoodi planeerida.

Häid algatusi leidub üle maailma. Üks neist on Colombia pealinn Bogotá. See on linn, kus elab kuus, seitse või kaheksa miljonit elanikku – keegi tegelikult ei tea – ning seda riigis, kus valitseb põhjalik korratus. Sellele vaatamata on Bogotá linnapeal Enrique

Peñalosal õnnestunud läbi viia mitmeid muudatusi. Linnapea avastas, et ainult 20% linnaelanikest kasutas eraautot, kuid samal ajal olid peaaegu kõik avalikud investeeringud suunatud autoteede arendamisse. Tema eesmärgiks sai selle ebakõla ümberpööramine – Peñalosa suunas enamiku investeeringutest nende 80% kodanike hüvanguks, kel autot ei olnud. Ta mõistis, et vaese linna arendamiseks on vaja kõige vaesema elanikkonna mobiilsust kasvatada ning nende linnas liiklemist lihtsustada. Peñalosa juhtimisel parandati kõnniteid ja muudeti linn lihtsamini jalgsi läbitavaks. Linnapea tegi suuri pingutusi, et luua jalgrattateid ning arendada rattakultuuri.

Suur plaan New Yorgis Igal pühapäeval suletakse Bogotás 120 kilomeetri ulatuses tänavaid ning elanikke kutsutakse tänavatele „rattateed” läbima. Pea pool miljonit 6–8 miljonist linnaelanikust võtavad sellest iganädalasest rattafestivalist osa. Linnapea tutvustas linnas samuti TransMileniot – kiirbusside süsteemi, kus bussid sõidavad ettenähtud eraldi sõiduradadel ning spetsiaalsed valgusfoorid muutuvad roheliseks nende busside lähenemisel.

See lubab bussidel linnas liikuda väga kiiresti. Odav ja efektiivne bussisüsteem võimaldab vaesemal elanikkonnal liikuda sinna, kus asuvad töökohad.

Gehl rõhutab korduvalt jalgratturite kultuuri arendamise tähtsust. Nii Hollandis kui ka Taanis on jalgrattateede võrk otsest kasu toonud. Lihtsad faktid: jalgrattateede ääres asuvad väikeärid on edukamad, väikeettevõtlus õitseb, kodanikud on tervemad ja füüsiline vorm parem.

Nüüd imporditakse jalgrattakultuuri juba mitmetesse teistesse riikidesse üle maailma.

Melbourne’is otsustati järgneva kümne aasta jooksul tutvustada sedasama Kopenhaagenist tuttavat jalgrattasüsteemi.

New Yorgis on linnapea Michael Bloombergi juhtimisel loodud transpordiplaan, mis näeb ette 6000 kilomeetri pikkuse jalgrattateede võrgustiku loomist. Neid teid kavatsetakse kombineerida

autode sõiduradade vähendamisega piirkondades, kus ummikuid esineb kõige rohkem. Plaan hõlmab endas ka autotranspordi vähendamist ning jalgrattal New Yorgis liiklemise lihtsustamist. Ükski teine paik maailmas ei tundu sellise plaani elluviimiseks olevat loogilisem kui New York.

Tegu on ju äärmiselt tiheda asustusega linnaga, mis on väga lame ja sealne kliima on enamjaolt üsna kena. Mis peamine, sealsed tänavad on üldjuhul väga laiad, seega on seal küllaldaselt ruumi nii jalgrattateedele kui ka puudele. „21. sajandi jätkusuutlikud linnad peaksid olema elavad, turvalised ja tervislikud. Kui olla inimestega sõbralikud ning muuta linnad sellisteks, mida inimesed soovivad kasutada, seal jalgsi ning jalgrattaga liigelda, siis saame elavad linnad. Linnad muutuvad samal ajal ka turvalisemaks, sest rohkem kodanikke kasutab avalikku ruumi. Linnad, kus elanikud eelistavad pigem jala käia või jalgratastega liigelda, muutuvad aga omakorda jätkusuutlikumaks, sest väheneb nii fossiilsete kütuste kui ka energia tarbimine. Ja kui kasutada linnas liiklemiseks omaenese energiat, siis saab ühiskond tervemaks,” kirjeldab Jan Gehl seoseid.

Teoorias on kõik see ju enam kui mõistlik. Praktikas aga juhtub tihti nii, et linnade planeerimisprotsessi on kaasatud niivõrd palju eri osapooli – arhitektid, sotsioloogid, linnaplaneerijad, maastikuarhitektid, haljastajad –, et keeruline on leida kõiki rahuldavaid lahendusi. Võõras pole seegi, et mõni osapooltest jääb projektidesse üldse kaasamata. Samuti seab oma piirid eelarve, mõne hea idee elluviimiseks jääb rahast lihtsalt puudu. Ja veel. Praegused linnad on kasvanud juba niivõrd suurteks, et vahemaad seavad omakorda piire. Näiteks ei ole ju mõeldav koju ja tööle liiklemiseks kasutada jalgratast, kui distants ulatub 20–30 kilomeetrini. Küll aga oleks variant kasutada kaherattalist rongijaama või bussipeatusesse jõudmiseks ja sealt edasi juba liigelda ühissõidukiga. 1 Kasutatud materjal: Jan Gehli ettekanne Tallinnas toimunud kongressil www.efla2011.com; http://sustainablecities.dk/ 14.  2011 21

Jõukate jalgpallurite lemmikud: k David Beckham

Cristiano Ronaldo

Ärileht võttis viis säravat tegevjalgpallurit ja kirjutas nende järgi ühe lihtsa tarbijaloo.

Aet Süvari, Pärt Talimaa, Kristi Vahemaa arileht@epl.ee

David Beckham kulutab rohkesti raha kunstile ja aluspesule

David Beckhami varandus küünib hoomamatu 135 miljoni naelsterlingini, mis on võrdne pooleteisekümne Tartu linna eelarvega. Hoolimata tippsportlase jaoks üsnagi kõrgest 36-aastasest elueast, troonib Beckham endiselt ka majandusajakirja Forbes koostatava enim teenivate jalgpallurite edetabeli tipus.

Möödunud aasta tõi talle sisse näiteks 40 miljonit USA dollarit, Cristiano Ronaldo saak oli 38 miljonit ja kolmandat järjestikust aasta jalgpalluri tiitlit jahtival Lionel Messil 32 miljo22 14.  2011

nit. Tuleb siiski täpsustada, et enamiku Beckhami sissetulekust moodustavad lugematud sponsorilepingud, mitte niivõrd koduklubist Los Angeles Galaxyst saadud töötasu. Sponsorite osakaal küünib jalgpallimaailma ühe ikooni tuludes nelja viiendikuni.

Kes luksuslikult teenib, see tavaliselt ka hullupööra kulutab ja erand ei ole ka David koos abikaasa Victoriaga. Tõeline rikkuste jagamine läks lahti juba nende pulmas. Tosin aastat tagasi peetud tseremoonia andis tööd ligi 450 inimesele ja läks maksma umbes pool miljonit naela.

Kinnistuid on Beckhamitel samuti jalaga segada. Pulmadega samal aastal ostsid nad Hertfordshire’is villa, mida britid

nimetavad hellitavalt ka Beckingham Palace’iks. Omal ajal 2,5 miljoni naelsterlingi eest ostetud häärberi väärtus on nüüdseks pea seitsmekordistunud. Varem lastekoduks olnud, 1930. aastatel ehitatud elamus on seitse magamistuba, millest üks on näiteks kunagi Spice Girlsi liikmena masse hullutanud Victoria lemmiku Audrey Hepburni teemaline. Peale selle on olemas erastuudio, kolm lehtlat, millest igaüks maksis 10 000 naelsterlingit, sise- ja välisbassein ning palju muudki.

Pärast seda, kui jalgpalliikoon siirdus 2007. aastal suure lombi taha Los Angeles Galaxysse, kinnitasid Beckhamid sarnaselt paljude teiste kuulsustega kanda Beverly Hillsis. Seal soetasid nad endale 28 miljonit USA dollarit maksnud villa, kus on kuus magamis- ja üheksa vannituba ning garaaž kolmele autole. Veel on neil kinnistu Lõuna-Prantsusmaal Bargemonis (2 miljonit naelsterlingit), Madridis (3 miljonit naelsterlingit), viiemiljoniline korter Dubais asuvas maailma kõrgeimas pilvelõhkujas Burj Khalifas ja kaheksamiljoniline villa inimkätega rajatud Palm Jumeirah’ saarel, mis asub samuti Dubais.

Beckhami autopark äratab samuti aukartust. Aastate jooksul on pallur ostnud ligi 40

Mario Balotelli

luksusautot, mille seas figureerivad nii Aston Martini, Bentley, Ferrari, Lamborghini Gallardo, Rolls-Royce Drophead Coupe, Porsche 911 ja paljud muudki.

Paari kunstikollektsiooni väärtuseks hinnatakse ligi 45 miljonit USA dollarit, seal on nii Damien Hirsti, Sam Taylor-Woodi kui ka Tracy Emini töid.

Luksuslikust elust saavad otse loomulikult osa ka paari neli võsu. Vanima lapse, 12-aastase Brooklyn Josephi Hertfordshire’is asuval toal on näiteks kuplikujuline lagi, mida ehivad fiiberoptilised tähed. Selle aasta alguses Inglismaal elades panid Beckhamid kõik kolm poega üheks semestriks Hertfordshire’i lähedal asuvasse erakooli, mis tähendas 9000-naelast väljaminekut. Üle 200 000 dollari kulus aga tänavu sündinud esimese tütre Harper Seveni toa kujundamisele.

Kogu selle virvarri kõrval tundub täieliku peenrahana kuus aluspesule minev tuhat naelsterlingit, sest väidetavalt ei kanna David ühte pesupaari kunagi mitu korda.

Cristiano Ronaldo fännib ilusaid autosid

Portugali koondise ja Madridi

Reali täht Cristiano Ronaldo kulutab palju raha villadele ja autodele, kuid ka heategevusele.

Ronaldo teenib ainuüksi pallimänguga aastas 12 miljonit eurot ehk nädalas 230 000 eurot. Võrdluseks: selle palga, mille Cristiano Ronaldo pistab taskusse ühe nädalaga, teenib keskmine eestlane 24 aastaga.

Seejuures on ametlik palk vaid väike osa rahast, mille Portugali kaunismees reklaamilepingutega sisse kasseerib.

Kinnisvarast pakub talle huvi erilistesse majadesse investeerimine. Näiteks kuulub talle kaheksa miljonit naela maksnud villa Porto Santo saarel, villa ja korter Lissabonis, imekaunis kinnistu Madeiral, kus elab tema ema, neli miljonit naela maksnud villa Cheshire’is, kus ta elas siis, kui mängis vutti Manchester Unitedis, ja kuue miljoni naelane suursugune kodu Portugalis.

Juba siis, kui ta Manchester Unitedis mängis, muiati, et kui Ronaldo jätkab samamoodi majade kokkuostmist, on tal varsti rohkem vara kui „Monopoli” mängijatel.

Suvel 2009 kolis Cristiano Ronaldo Madridi. Kodu rajas ta Hispaania suurlinna keskmest 15 kilomeetri kaugusele, Pozuelo de Alarconi. Maailma

: kiired autod ja luksuslikud villad Lionel Messi

ühe ihaldatuma jalgpalluri majas on kasulikku pinda tuhat ruutmeetrit, õueala on aga viis korda suurem. Maja ostuhind jäi viie kuni kümne miljoni euro vahele.

Alguses otsustas Ronaldo maja rentida, kuuüür jäi 8000 ja 18 000 euro vahele.

Kõiki Cristiano Ronaldo autosid ei ole ilmselt võimalik üles lugeda, kuid tema kollektsiooni kuuluvad kindlasti Aston Martin DB9, 2 Ferrari 599 GTB, Audi R8, Porsche 911 Carrera S, Bentley Continental GTS, Rolls Royce Phantom ja BMW M6. Neist kõige kallim on Rolls Royce Phantom, mille hind on umbes 340 000 eurot. Kodulinnas on Ronaldol ka suur rõivapood, mida juhatab tema õde.

Ent endale suuri kulutusi tehes näeb portugallane ka neid, kes vajavad abi. Üks liigutavamaid juhtumeid meenub 2004. aastast, kui televisioonis näidati kaheksa-aastast poissi, kes oli tsunami tagajärjel kaotanud oma lähedased. 19 päeva merehädas olnud poiss kandis Portugali koondise särki number seitse ja vallutas sellega tipp-palluri südame. Ronaldo sõitis Indoneesiasse ning annetas palju raha piirkonna ülesehitamiseks ja hädaliste aitamiseks. Kaks aastat hiljem sõidutas ta väikese

David Villa

poisi Saksamaale jalgpalli MM-i vaatama.

2010. aastal osales Ronaldo aga jalgpallikohtumises, mis korraldati kodukoha Madeira uputuses kannatanute hüvanguks.

Mario Balotelli investeerib trahvidesse

Noorel ja skandaalsel Itaalia koondise ning Manchester City mängumehel Mario Balotellil pole mingi probleem anda Manchesteri tänavatel kerjavale mehele tuhat naela. Ent kas põhjus on tema nooruses – on ta ju vaid 21-aastane – või lihtsalt kokkuhoidlikus elustiilis, igatahes ei ole ta endale veel metsikut impeeriumi soetanud.

Tema kodu maksab „ainult” kolm miljonit naela ja ta sõidab 80 000 eurot maksva Maseratiga.

Osa Balotelli rahast läheb ka kõikvõimalike sekelduste kinnimaksmiseks. Ta on saanud näiteks 10 000 naela eest parkimistrahve, tema Maserati on ära veetud koguni 27 korral. Balotelli pargib, kuhu juhtub: kõnniteele, uste ette ja kollaste joonte kohale.

Osalenud kord liiklusõnnetuses, soovis ta politseiniku 5000 naelaga ära osta. Kui õiguseseilm selle peale imestunult küsis, miks

ta nii teeb, vastas itaallane: „Sest ma olen rikas.”

Samuti jõudis ta hiljaaegu ajalehtede esikülgedele põlenguga oma vannitoas, kus nad olid sõbraga otsustanud ilutulestikku katsetada. Oma tempude kinnimaksmine ei ole kindlasti odav lõbu.

Alles hiljuti lõi laineid Balotelli poeskäik. Nimelt palus ema oma tähtpallurist pojal osta triikraud ja koristustarbeid, kuid Balotelli tuli tagasi kahe motorolleri, batuudi ja elektriautode sõidurajaga.

Lionel Messi rahaga ei priiska

Maailma parima jalgpalluri aunimetust kandev Lionel Messi võib küll olla ka kõige kõrgepalgalisem vutitäht, kuid oma kulutustes on ta siiski hoopis teist masti mees kui seltskonnaajakirjanduse lemmiklapsed David Beckham ja Cristiano Ronaldo. Tagasihoidlik Messi elab üsna vaikset ja endassetõmbunud elu: raha ei larista, kallite riietega ei priiska ja mingite ekstravagantsustega silma ei torka. Isegi kui ta käis läinud suvel koos oma tüdrukuga puhkamas, sai luksusjaht selleks puhuks renditud, mitte ostetud. On teada,

et ta elab Barcelona-lähedases kuurordis Castelldefelsis, kuid seejuures pole isegi kindel, kas maja kuulub talle või hoopis tema isale, kellega ta koos elab. Messi ema elab suuremalt jaolt perekonna majas Argentinas Rosarios.

Messi Hispaania-maja olevat täiesti tavaline Castelldefelsi elamu: sellel on kaks korrust, neli magamistuba ja ainsa ekstravagantsusena oma bassein. Väidetavalt ei veeda vutitäht majas eriti palju aegagi: selle vähesegi vaba aja, mis tal treenimisest üle jääb, veetvat Messi oma venna Matiase juures, kelle kodu asub samuti Castelldefelsis. Seal mängib ta venna lastega, vaatab telerit ja lunib vennanaiselt Florencialt Argentina-päraseid lihalõike singi, juustu ja tomatikastmega. Üsna lähedal elab ka Messi teine vend Rodrigo oma perega, nendegi juures on Messi sagedasem külaline kui omaenese kodus.

Kuid üks nõrkus Messil siiski on – autod. Väikesekasvulise vutistaari autoparki kuulub viis sõidukit, millest kalleim on hõbedane Ferrari Spider. Selle auto hinnad algavad umbes 150 000 eurost. Peale selle seisab Messi garaažis veel must 2009. aasta Maserati, tumesinine Lexuse džiip, Valge Audi Q7 ja apelsinikarva Dodge Charger.

David Villa tuntud heategija

Barcelona klubi ja Hispaania koondise edurivitäht David Villa on tuntud heategevuspatroon. Ta suunab päris suure osa teenitud rahast heategevusprojektidesse ja korraldab näiteks korra aastas treeningulaagrit, kus lapsed saavad koos profijalgpalluritega trenni teha. Ka on Villa aktiivne Unicefi toetaja ja käib tihti heategevusüritustel.

David Villa kodu asub Barcelona südalinnas prestiižikas Pedralbese linnajaos, kus peale tema elab kõikvõimalikke kuulsusi.

Mullu suvel Valenciast Barcelonasse siirdunud vutitäht ostis oma perele Pedralbeses kaks katusekorterit ja laskis need ehitada kokku üheks suureks korteriks. Nüüd on Villa, tema abikaasa ja kahe väikse tütre käsutuses kümme magamistuba, kaheksa vannituba ja kaks basseini – kokku rohkem kui 500 ruutmeetrit, peale selle veel 200-ruutmeetrine terrass ja aed. Kõik see läks Villale maksma umbes 6,5 miljonit eurot pluss ehitustööd.

Ka Villa armastab ilusaid autosid. Tõsi, tema autopark pole nii rikkalik kui näiteks klubikaaslasel Messil. 1 14.  2011 23

www.grolls.ee TÖÖRIIDED Björnkläderi tööriietes on tagatud kvaliteet, disain ja funktsionaalsus!

Pidev tootearendus käib koostöös klientidega. Iga hea töömees on väärt kvaliteetseid, mugavaid ja trendikaid rõivaid!

Meie kliendid on edukad ning hea meel on tõdeda, et investeering kvaliteetsetesse tööriietesse ja töötajate heaollu on end ära tasunud!

Tööriided, turvajalatsid, isikukaitsevahendid ja palju muud leiate meie esinduskauplusest Grolls!

Täname oma kliente ja partnereid meeldiva koostöö eest!

Tööriided, turvajalatsid, töökindad, kiivrid jpm PETERBURI TEE 75, TALLINN Tel 607 0160 www.grolls.ee