Ehita ja renoveeri oktoober 2010 by Eesti Päevalehe

Ehita&renoveeri Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, tel 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee

S체gis 2010

KVALITEETSED PUITMAJAD PAINDLIKE LAHENDUSTEGA

www.rpmloghomes.com

www.konectahome.com

RPM GRUPP AS Kasek체la 14, Elva Telefon: +372 735 6653 E-mail: info@rpm.ee

Ehita ja renoveeri

Uus kodune nahahooldus – nanomullidega vann ja vitamiinidušš Ilu- ja tervisekeskustest on saanud meie vaba aja veetmise lahutamatu osa. Me veedame seal tunde, tihti ka lausa päevi. Oma tervisesse ja ilusse investeeritakse meelsasti väärtuslikku aega ning seetõttu on oluline, et me tunneksime end sel ajal mugavalt ja lõõgastunult, et ammutada uut jõudu ja energiat. Kodu on koht, kus tunneme end vabalt ning mugavalt ja miks mitte siis ilu ja terviseprotseduure läbi viia oma kodus. Kümblus nanomullides Uus verstapost koduste tervisevannide seas on kümblusvann, mis ühendab mikronanomullide nahka hooldava mõju ning vesimassaaži mõnud. Läbimõeldud disainiga tervisevannide sari pakub lahendusi eri vannitubade jaoks. Mikronanomullide tehnoloogia arendati välja juba 80-ndate alguses, kuid spaadesse on see jõudnud alles viimase paari aasta jooksul. Mikronanomullid pakuvad täiesti puhast, kemikaalivaba nahahooldust. Nüüd on võimalik mikronanomullidega tervisevanne paigaldada ka koju ning luua endale isiklik kodune tervisekeskus. Esimesena Eestis pakub selliseid tervisevanne Arabelle Studio. Kuidas mikronanomullid toimivad? Mikronanomullide tehnoloogiaga tuuakse välja vee füüsikaliste omaduste tervendav efekt ja seejuures ei kasutata lisaaineid ja kemikaale. Vett rikastatakse mikronanomullide lõhkemisel tekkiva energiaga. Nahabooridest viis korda väiksemad vees olevad mikronanomullikesed tungivad sügavale nahapooridesse ja puhastavad neid seestpoolt. Vana keratiin eemaldub loomulikul moel. Et hapnikku sisaldavaid mullikesi on vees väga palju, (ühes vannitäies sisaldub keskmiselt 8 miljardit mikronanomullikest), siis aitab see kaasa naha hapnikuvarustuse parandamisele, paraneb ka vereringe ja ainevahetus. Mikronanomullidel on negatiivne laeng,

mis tõmbab ligi baktereid. Mullide lõhkedes vabanevad kuumus ja hüdroksüülradikaalid, mis hävitavad baktereid ning see aitab kaasa nahaprobleemide ravile. Pärast paari korda mikronanomullidega vannis käimist on märgata nahahaiguste leevendumist ja korrapärasel kasutamisel isegi täielikku paranemist. Kui mikronanomull kehapinnaga kokku puutudes lõhkeb, tekib sellest ultrahelilaine, mis jõuab ka kehasse ning tekitab sooja. Sellel on organismi rahustav mõju. Mikronanomullidega rikastatud vee pinnalt vabanevad negatiivsed hapnikuioonid vabanevad õhku ja seega on tervisevanni võttes ka vannitoa õhk meeldivalt värske. Lisaks on sellistel vannidel aroomihajutuse süsteem, mis aitab levitada vannitoas sinu lemmikaroomi. Tervisevannide veesüsteem on 100% tühjenev, see tähendab, et vanni veesüsteem on alati puhas ja hügieeniline. Tervisevannid on toodetud maailma juhtiva innovaatilise kõrgteh-

noloogia arendamisele panustava sanitaartehnika firma GrandHome tehastes, mis väärtustab keskkonnasõbralikkust ja loodusearmastust. Seda on silmas peetud ka vannide disainimisel. Vannide välimus on inspireeritud loodusest – veejoad ja kivist joasuudmed, puidust vanniümbrised ja roogbambusest vannipaneelid. Lõõgastu ja naudi luksuslikku vesimassaaži koos mikronanomullidega nahahooldusega. Kodused spaa-aurusaunad Tehnoloogia areng teeb võimalikuks selle, et eilne ainult kallite spaade pärusmaa on nüüd kättesaadav ka oma kodus. Aphrodite sarja aurusaunad on just sellised, mis toovad sinu koju parima tervisekeskuse võimalused. Aphrodite aurusaunaga dušikabiinides on mugavust lisav digitaalse termostaadiga dušš, sisseehitatud vitamiinipihusti, hapnikuioonide emissiooni funktsioon, valgus- ja vesiteraapia funktsioonid, mis olid seni kasutusel vaid parimates spaades. Näiteks on üks selliseid vesiteraapia võimalusi

Arabelle STUDIO v a n n i t o a s i s u s t u s s a l o n g Salong: Tähe 89, Tartu • www.arabelle.ee

Šoti dušš, kus vahelduvad külmad ja kuumad veejoad ning sellega aktiveeritakse loomulikul moel naha ainevahetust. Kolmemõõtmelise ringleva vesimassaaži funktsiooniga on kehale suunatud kuus veejuga, mis pidevalt asukohta muutes tagavad selle, et tõesti kogu keha saaks tunda massaaži mõnu ning lõõgastust. Pulseeriva vesimassaaži funktsioon imiteerib massööri sõrmede puudutust ning selline vahelduv surve eri nahapunktides elavdab naha vereringet. Massööri tehtava massaažiga võrreldes pakub pulseeriv vesimassaaž korraga massaaži tervele kehale, mis on äärmiselt virgutav ja lõdvestav. Lisaks on dušikabiinis värvilised valgusdioodid, mis on võimalik seada meelepärasele režiimile ja tugevusele. Nii saab oma kodus kombineerida värviteraapiat ja vesiravi. Aphrodite dušikabiinidesse on sisseehitatud vitamiinipihusti, mille abil viiakse nahale E- ja C-vitamiine. Vitamiinduši toime nahale on antioksüdeeriv, vananemist aeglustav, nahahaigusi raviv, naha E- ja C-vitamiini omastamist parandav ning selle abil väheneb ka vee kloorisisaldus. Tervistavat mõju suurendab hapnikuioonide emissiooni funktsioon ehk lihtsustatult öeldes värske õhu tootmine. Maakera kõige looduslikemate ja inimkäest puutumata piirkondade õhus on rohkelt negatiivseid hapnikuioone. Negatiivsed hapnikuioonid parandavad kopsude tööd, suurendavad hapnikuomastamist kuni 20% ja süsinikdioksiidi eemaldamist 15%. Negatiivsed hapnikuioonid parandavad ka ainevahetust ja tõstavad immuunsust ning on seega loomulikku taastumist soodustava toimega. Nanomullidega vannide ja koduste spaa-aurusaunade kohta võite täpsemalt lugeda Arabelle Studio kodulehelt. Tere tulemast tervisevannitubade uude ajastusse!

Ehita ja renoveeri

Klinkersillutis – pärl linnamaastikul ja koduõues! Hooajatrendid inspireerivad, uued tooted pakuvad huvitavaid ning mitmekülgseid lahendusi. Sooviga muuta elukeskkond vaheldusrikkamaks ning loodussõbralikuks alustas Aseri tehas Saksa kvaliteediga Terca klinkersillutustelliste tootmist! Lai värvuste valik ja erinevad mustrid loovad palju võimalusi. Savist põletatud Terca klinkersillutustellis sobib loodusliku ehitusmaterjalina nii linnamaastikku kui ka koduõue. Lai värvuste valik, erinevad mõõdud – sillutustellis annab elukeskkonnale kindlasti palju juurde! Selle keraamilised värvused on soojad ja elavad (on need siis traditsioonilised punased, tumedad, nagu must ja pruun, või dekoratiivsed kollased toonid). Punase ja Terra (tumepruun) kombineerimisel on aga võimalik luua palju erinevaid mustreid ja muuta elukeskkonda sel moel igavast hallist värviliselt lõbusaks. Sama oluline kui õige värvuse valik on klinkersillutise ladumismuster. Parim tulemus saavutatakse, kui sillutuskivid on laotud n-ö mitte sirgete joontena, vaid näiteks lainetena, kaares, ringikujuliselt või kas või eri kujunditena. On siis paigaldus põiki-, piki- või traditsioonilise mustriga – klinkersillutis toimib alati pilgupüüdjana! Ökoloogiline ja kestev Klinkersillutustelliste värvused on võrreldes analoogsete toodetega mitmeid kordi kestvamad. Kui tavaliselt kulub nende värvitud või pigmenteeritud värv maha kolme kuni viie aastaga (või pleegib tuhmiks), siis klinkersillutuskivi on kõrgel temperatuuril (u 10 30o C°) põletamise tulemusel UV- ja kulumiskindel. Väikese veeimavusega ning väga vastupidavana talub tellis nii karme ilmastikumõjusid kui ka suurt mehaanilist koormust.

Sillutustellistest ehitamine on ökoloogiliselt mõistlik: tänu tellise väga väikesele veeimavusele (alla 6%) laseb sillutatud pind, milles vuukide osakaal on ainult 10%, vihmaveel läbi vuukide pinnasesse imbuda. Nii annavad sillutustellised olulise panuse ümbritseva pinnase tasakaalustatud niiskusbilansi saavutamiseks ja kanalisatsiooni koormuse vähendamiseks. Telliste tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab happe-, soolaja õlikindluse. Sillutustellist on eriti lihtne hooldada ja tänu omapärasele karedale pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida. Saksa kvaliteet, soodne hind, lihtne paigaldus Saksamaal toodetakse mitmes eri mõõdus sillutustelliseid. Aseri tehas alustas klinkersillutustelliste tootmist esialgu vaid ühes mõõdus (200 x 100 x 52 mm), ent võrreldes kontserniga on siinse toodangu hinnad tunduvalt taskukohasemad. Näiteks kui Saksamaa tehastest tarnides saab Wienerberger Eesti esindus klinkersillutustelliseid pakkuda umbes 500 krooni/m², siis Eestis toodetud sillutuskivide hinnad algavad juba 220 kr/m².

Sama oluline kui õige värvuse valik on klinkersillutise ladumismuster.

Samuti on kodumaine toode ka lõpptarbijale kiiremini kättesaadav, vaid paari päevaga. Eestis toodetud 52 mm paksusega tellised sobivad hästi platsidele, jalakäijate teedele ja kannavad kindlalt ka sõiduautosid. Eramaja omanik ei pea muretsema

klinkersillutuskivi paigaldamine on võrreldes asfaldi või betooniga väga lihtne.

Ehita ja renoveeri

ka prügi-, tuletõrje- või tehnilise hoolduse autode pärast. Õhem kivi kannatab ka seda koormust, sest tema paindetugevus on väga kõrge (80 N/mm). Paksemat kivi (71 mm) vajatakse teedel, kus on pidev bussiliiklus või sõidavad raskeveokid. Paigaldamine on lihtne Paigaldusest rääkides peab kindlasti rõhutama, et klinkersillutuskivi paigaldamine on võrreldes asfaldi või betooniga väga lihtne – selleks ei vajata erilist tehnikat ja spetsiifilisi oskusi.

Kogu protsess on väga lihtne: tuleb rajada vastupidav aluskonstruktsioon, mis laseb vett läbi looduslikku pinnasesse, seejärel panna peale ballastkiht kruusast või killustikust, edasi kandev kiht ja siis juba liivaga sillutuskiht, mille peale tuleb laduda kivid ning täita vuugid liiva või peenkruusaga. Lõppfaasis vibreeritakse telliseid, et need hästi paigal püsiks ja täidetakse veel kord vuugiliivaga ning uhutakse siis veega puhtaks. Täpsema paigaldusjuhise leiab Wienerbergeri kodulehelt www.wienerberger.ee

Klinkersillutustelliste eelised: • atraktiivsed, looduslikud värvused; • mitmekülgsed kujundamisvõimalused; • absoluutne värvuse- ja külmakindlus; • kulumis- ja UV-kindlus; • libisemiskindlus ja turvalisus; • erakordne vastupidavus, pikk kasutusiga ja aegumatus; • loodussõbralikkus, taaskasutatavus; • lihtne paigaldus. NB! Kõik Wienerbergeri klinkersillutustelliste tehnilised näitajad vastavad standardi EVS-EN 1344:2002 nõuetele.

Kodusooja hind taas kallim!

Kevadel tundsime heameelt selle üle, et küttearved vähenesid, sügis näitab aga hoopis teist palet: toasooja hind on vahepeal tõelistesse kõrgustesse kerkinud. Ning kuri talv ootab juba ukse ees. Mida siis teha? Praeguses olukorras leiab ka midagi positiivset – energia säästmisele on hakatud mõtlema riiklikul tasandil. Hiljuti kinnitati energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatus, mille olulisemaks eesmärgiks on lihtsustada hoonete energiatõhususe vastavuse tõendamist. Teiseks oluliseks punktiks on nõue, et alates 2010. aasta juulist tuleb uutesse ja suurel määral rekonstrueeritavatesse hoonetesse paigaldada küttekulude individuaalset arvestust võimaldavad seadmed. See on elanikele väga hea uudis, sest teeb võimalikuks iga korteri küttekulude maksmise tegeliku tarbimise alusel, mitte ruutmeetri või elanike hulga järgi. Määruse vastuvõtmine näitab, et küttekulude jaotamine on viimaks ometi uuele tasemele jõudnud.

Lõpetuseks.

Soovitaksin maja renoveerimisele kindlasti läheneda kompleksselt, kuid alustada renoveerimist õigest kohast. Praegusel ajal peaks küttesüsteemi renoveerimist vaatlema koos individuaalset küttekulu arvestust võimaldavate seadmetega. See lubab inimestel endil otsustada, kui soojas toas nad soovivad elada, ning õiglasi küttearveid saada, samuti veenduda, et väljastatud arve vastab tegelikult kasutatud energia hulgale. Aivar Veenpere MESA Eesti OÜ

Selle kõrval pole vähem tähtis ka see, et KredExist on kortermajadel võimalik taotleda suuremat renoveerimistoetust. Vähemalt 25- protsendise toetuse saamiseks tuleb muude energia säästmise meetmete hulgas paigaldada individuaalset küttearvestust võimaldavad seadmed. Paraku on juhtumeid, kus inimesed ise ei taipa uusi võimalusi kasutada – siin võiks paralleele tõmmata kodust lahkudes lambi põlemajätmise või kraani jooksmajätmisega. Loomulikult ei saa kütet välja lülitada samamoodi kui lampi, kuid toatemperatuuri on hea madalamaks keerata, kui kedagi kodus pole, sest iga kraad muutust tähendab 5-protsendist küttekulu. Samuti meeldib paljudele ka näiteks see, kui magamistuba pole liiga palav, sest liigses kuumuses ei puhka inimene ennast välja. Oleme saanud tagasisidet, et kui inimesed süsteemi mõistlikult kasutavad, siis on võimalik rahaline sääst 45 protsenti, kusjuures toatemperatuur ei lange sellisel juhul kordagi alla 20 kraadi. Praeguste soojahindade juures on see väga suur kokkuhoid.

Kütte eest kortermajas saab maksta iga korter individuaalselt.

Veerenni 49/1, Tallinn tel 661 4091

www.mesa.ee

Ehita ja renoveeri

Kui dušikabiin on vana ja väsinud Fotod: Terje Lepp

Enne ...

Vilve Torn Ave Schmidt Eestis on lugematu arv majapidamisi, kus vannitoas on ainus pesemiskoht dušikabiin. Põhjusi on mitmeid: pererahva pesemiseelistused, ruumikitsikus, väiksem veekulu jne. Kuigi dušikabiinide ehitamisel kasutatavad materjalid ja ka disain muutuvad pidevalt, pole ükski asi loodud kestma igavesti. Tallinnas elav kolmeliikmeline pere otsustas kuus aastat tagasi korterit renoveerides just dušikabiini kasuks, sest vannitoa väiksuse tõttu oli see ainumõeldav variant. Seinu maha võtta ja nende arvel vannituba suurendada pere ei soovinud. Samuti oli kuus aastat tagasi väikesemõõdulise vanni leidmine paras probleem. Suured tootjad paiskasid turule mahukaid n-ö pesupalisid, samuti tulede ja

raadioga mullivanne. Seega võis väikesemõõdulisi vanne leida vaid disainisalongidest – pane aga lõvikäpakujulised jalad alla ja hind ongi viiekordne. Nii valiski pere dušikabiini, mis on neid siiani ustavalt teeninud. Siiski on kuue aastaga iga päev kasutatava abilise sisemusele ja välimusele lisandunud esimesed tõsised vanaduse tundemärgid. Dušikabiini uuendamise või vahetamise eel on perel mitu

Nõuanded ja remonditöö tunnustatud ettevõttelt annab kindlustunde ja garantii.

küsimust, millele on isekeskis ja oma tarkusest vastust leida peaaegu võimatu. Peamised probleemid Dušikabiini sissepoole avanevate liuguste detailid on kulunud ja osaliselt katki. Dušikabiini paigaldamisel kasutatav silikoon on kulunud ega pea enam vett kinni. Silikoon on auru ja vee mõjul muutunud roostepruuniks. Peamised küsimused Kas dušikabiini uuendamisel piisab sellest, kui uued seinad pannakse vana põhja külge, või tuleb osta täiesti uus dušikabiin? Kui vana põhja külge uusi seinu panna ei saa, siis mida tuleks silmas pidada uue dušikabiini ja ka materjalide valikul? Pere ei soovi eritellimusel ja

erilistest materjalidest valmistatud pesemiskohta, neid huvitab orienteeriv hind (nõustamine, paigaldus ja lihtsaim dušikabiini variant). Dušikabiini mõõtmed ja lähteandmed Vee äravool toimub seina kaudu, sestap on dušikabiini alus maast kõrgemal ja jalgadel. Dušikabiini mõõdud: 76 x 76 x 225. Aktsiooni „väsinud dušikabiin uueks” algetapis on esmalt mõistlik mõnelt usaldusväärselt sanitaartehnika tootjalt telefoni teel nõu küsida. Nõuanded ja remonditöö tunnustatud ettevõttelt annab kindlustunde ja garantii, et uuenduskuuri läbi teinud kuueaaastane dušikabiin teenib ausalt oma omanikke veel tükk aega.

Ehita ja renoveeri

... pärast. Kui dušikabiini ostu- ja tootedokumendid on kadunud, on äärmiselt vajalik, et meistrimees tuleks koju kohale ja annaks vahetu hinnangu, millised kuluvad osad on vaja välja vahetada ja kui suur on hooldustööde maht. Muidu on ettevõttel pea võimatu kvaliteetset lahendust pakkuda. Spetsialisti väljasõit ja vahetu hinnang läheb perele Tallinna piires maksma ligikaudu 300–500 krooni. Kui klient on nõus samalt ettevõttelt tellima ka remonditöö ja selleks vajalikud tarvikud, konsultatsiooni eest eraldi üldjuhul maksma ei pea. Vananenud dušikabiini uuenduskuuri edukus sõltub muu hulgas sellest, millise kabiiniga on tegu – juhul kui kuus aastat tagasi on soetatud näiteks tundmatu Hiina toode, ei

On äärmiselt vajalik, et meistrimees tuleks koju kohale ja annaks vahetu hinnangu.

Selge on see, et pidevas kasutuses dušikabiini teatud osad kuluvad ja mustumine kumuleerub samuti aja jooksul.

pruugi leiduda teenusepakkujat, kes selle hoolduse ja remondiga tegeleks, sest võimatu on hankida vajalikke varuosi. Mõistliku hinnaga väikeremont Sanitaartehnika tootja AS-i Balteo hinnangul muudab ülalkirjeldatud vanaduse tundemärkidega dušikabiini uuesti kasutuskõlblikuks ja esinduslikuks mõistliku hinnaga väikeremont, uue kabiini soetamine pole vajalik ega otstarbekas. „Selge on see, et pidevas kasutuses dušikabiini teatud osad kuluvad ja mustumine kumuleerub samuti aja jooksul. Olulist rolli mängib ka vee kvaliteet – mida rauarohkem vesi, seda enam annab endast märku kollakas-pruu-

nikas värv. Et antud perekond on endale kuus aastat tagasi soetanud kvaliteetse dušikabiini, peaks hakkama saama pisiremondi ja puhastusega,” usub ettevõtte turundusjuht Merje Sein. Pärast kulunud dušikabiini olukorra vahetut hindamist selgub, et kuueaastase dušikabiini kasutuskõlblikuks muutmiseks tuleb välja vahetada kabiini liikuvad osad, puhastada funktsioneerivad osad põhjalikult, poleerida alust ja vahetada välja silikoonid. Uusi seinu ja alust konkreetne dušikabiin ei vaja, välja tuleb vahetada üksnes liikuvate seinte ratastik. Dušikabiini uuendamine läks perekonnale maksma alla tuhande krooni ning pere on Balteco meistrimehele südamest tänulik.

Ehita ja renoveeri

Ridaelamu uuendustöö ajab naabrid tülli Maja mahtu, fassaadi või kandvaid konstruktsioone muutes tuleb tellida renoveerimistööde projekt. Ühtlasi peab uuendustöödega olema nõus ka naaber. Signe Kalberg Elamu taastamine algsel kujul, muutmata piirde-, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, ei nõua ehitusluba. Välisseinte krohvimine ja värvimine ei muuda ega täienda mingil viisil hoone konstruktsiooni. Muutub vaid maja välisilme. Samuti ei muuda konstruktsioone viimistlus- ja remonditööd, nt katusekatte remont, seinte, rõdude, uste ja akende värvimine. Nende tööde jaoks on vajalik vaid fassaadi vä-

lisviimistluse pass ja selle kooskõlastamine päästekeskuse ja omavalitsusega. Fassaadi ja katuse soojustamine, seinte või rõdupiirete katmine mõne materjaliga on aga juba konstruktsioonide muutmine. Samuti on seda uste asukoha ja suuruse muutmine. Seega on nõutav projekti koostamine (mille koosseisu võib kuuluda ka fassaadipass) ja kooskõlastamine ning ehitusloa taotlemine. Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Maire Nigul rõhutab, et hoonel, sh ridaelamul peab olema terviklik väljanägemine. See tähendab, et Pärnu linna ehitusmääruse kohaselt tuleb uus fassaadilahendus eelnevalt linnaarhitektiga kooskõlastada. „Fassaadi muudatused, mis on

Elamu otsaseinad

soojaks!

OMA Fassaad OÜ soojustab otsaseinu nii krohvsüsteemis kui plaatvooderdusega.

Töö tellijatele teeme oktoobris kampaania korras pakkumise suviste hindadega. Viiekordse paneelelamu puhul sääst iga otsaseina kohta ca 10 000 krooni.

Kohe läheb külmaks. Ära oota euroni! Kontakt:

www.omafassaad.ee

OMA Fassaad OÜ Paavli 5a,10412 Tallinn Tel: 6070063 e-mail: info@omafassaad.ee

seotud soojustamise ja fassaadikattematerjali vahetamisega, on ehitusseaduse § 2 lõige 8 mõistes hoone rekonstrueerimine. Rekonstrueerimine tähendab nii piirdekonstruktsioonide kui ka kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, ja see saab toimuda ehitusloa alusel,” ütleb Nigul. Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusloa taotlus, ehitusprojekt ja tasutakse riigilõiv. Probleemsed naabrid Kui tegemist on ridaelamuga ehk mitme isiku omandis oleva hoone või kortermajaga, esitatakse Niguli sõnul ehitusloa taotlus ehitise kaasomanike enamuse otsuse kohaselt või korteriomanike häälteenamuse alusel (üldkoosoleku protokoll, eraldi kooskõlastusleht jne).

Ehita ja renoveeri duse või korteriühistuseaduse sätteid,” sõnab Kork. Muinsuskaitse seab eritingimused Ehitusseaduse järgi on alla 60-ruutmeetrise pindalaga elamu väikeehitis, mille kande- ja piirdekonstruktsioonide muutmine nõuab omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Sama käib hoone laiendamise ja lammutamise kohta. Suurematel elamutel läheb vaja ehitusluba. Kui tavalises majas võib uuendustöid teha üsna vabalt, siis muinsuskaitsealuse hoone pu-

„Missuguses järjekorras omanikud hoonet renoveerima hakkavad, ei ole meie reguleerida. Hoonele väljastatud ehitusluba on tähtajatu, luba kaotab kehtivuse, kui ehitamist pole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates,” lausub Nigul. Ta lisab, et mitme isiku omandis olevate hoonete rekonstrueerimine saab toimuda ikkagi omanikevahelise kokkulepe alusel. „Kõige enam tekitavad ka meie linnas probleeme eriarvamusel olevad naabrid, sealhulgas nende erinevad võimalused renoveerimisse panustamisel. Tammsaare kirjutatud Andresed ja Pearud ei ole kuhugi kadunud,” ütleb Nigul. Tallinna linnavalitsuse ehituslubade osakonna juhataja Helvi Kork ütleb, et fassaadide uuendustöödel on oluline linnaehituslikult ühesugune hoone väljanägemine. Ta kinnitab, et alati vaadatakse konkreetselt igat objekti eraldi. „Ridamaja on enamasti üks ehitis, mille fassaadi puhul on tegemist kaasomandiga. Kaasomandi valitsemisele kohaldatakse vastavalt kas asjaõigusseaduse, korteriomandisea-

hul on olukord teine – ümber- ja remonditööde eritingimusi tasub uurida juba seda ostes. Riiklikku mälestist või muinsuskaitsealal paiknevat hoonet renoveerides on esimene dokument muinsuskaitse eritingimused. Maja mahtu, fassaadi või kandvaid konstruktsioone muutes tuleb tellida renoveerimistööde projekt. Sellele eelnevad omakorda projekteerimise lähteülesanded. Kompetentne arhitekt oskab vajadusel soovitada ekspertiise ja taotleda planeerimise lähteülesandeid. Miljööalal paikneva hoone puhul, mis ei ole mälestis, eritingimu-

13 si vaja ei ole ja piisab kooskõlastusest. Näiteks välissoojustuse lisamine eeldab piirdekonstruktsiooni muutmise tõttu ehitusluba. Samas pole aknaid vahetades ehitusluba vaja, kui uued aknad on puidust ja identse jaotusega. Teisalt pole katusekatet vahetades ehitusluba ega eriprojekt vajalikud, välja arvatud miljööaladel ja muinsuskaitsealustel hoonetel. Kui muutub katte liik – näiteks kivi pleki vastu, siis on katusekatte vahetamiseks vaja ehitusluba. Igaks juhuks tasuks kattevahetusel pöörduda siiski piirkonna arhitekti poole.

Ehita ja renoveeri

Hooldus tagab katuse eluea Hooldust ei vaja ainult toad ja aed – ka katusel tuleb pilk peal hoida ja korrapäraselt hooldustöid teha. Kevad ja sügis on hea aeg katuse ülevaatamiseks ja korrastamiseks. Erki Loigom, AS Toode Katuse korrastamine algab sodi (sammal, lehed, okkad) mahapühkimisest. Tehke seda vähemalt kord aastas, vajaduse korral sagedamini. Eriti oluline on jälgida, et prahist oleksid puhastatud raskemad sõlmed – neelukohad, vintskappide ääred ja korstnatagused. Kui seda ei tehta, on oht, et saaste moodustab tsingiga kiiresti lahustuvad ühendid ja katust korro-

siooni eest kaitsev tsingikiht saab kahjustatud. Lisaks seob saaste vett, mis hoiab kahjustatud kohad pidevalt niiskena, nii võib aga katus rooste minna. Määrdunud kohti peske sooja vee ja pehme harjaga või kasutage survepesurit. Eriti määrdunud kohtade pesuks võtke appi pesuained (nt Panssari- või Peltipesu) ja järgige tootja kasutusjuhendit või puhastage neid lakibensiiniga. Pesuaine kasutamisel loputage katus ja muud puhastatavad pinnad hiljem puhta veega üle, sest kemikaalid võivad pinnakatet ja tsingikihti kahjustada. Ekstreemsemast valdkonnast jälgige näiteks rahekahjustusi. Põhjus liigitub küll loodusõnnetuste valdkonda, kuid on siiski arvestatava tähtsusega. Väga tugev rahe võib teraskatusele tekitada mehaanilisi kahjustusi – sellisel ju-

Näide sellest, miks peab katust ja eriti vihmaveesüsteeme aeg-ajalt üle vaatama.

Ehita ja renoveeri

15 Fotod: AS Toode

Vihmaveesüsteemide lahendus eritasandiliste katuste puhul. hul pöörduge kas kindlustusandja poole, leppige täpilise katusega või kasutage parandusvärve. Hooldussüsteemide inventuur Ka need katuseosad, mis katuse hooldamist lihtsustavad, vajavad korrapärast ülevaatamist ja hooldust. Lisaks tavalisele puhastamisele kontrollige vihmaveerennide liitekohtade hermeetilisust, neetide jms kinnitusvahendite olemasolu ja seisukorda. Kui liitekohad ei pea vett, puurige needid lahti, täitke jätkukoht korrektselt silikooniga ja kinnitage suuremate neetidega. Võimalikud roostekahjustused puhastage, kruntige ja värvige. See on üsna keeruline, sest vihmaveesüsteem on üks tervik, mille osadeks võtmine võib rikkuda kogu süsteemi töö. Seetõttu on mõnikord asjakohane remonti vajavad tooted uutega asendada. Renniotstel kontrollige läbijooksu ja täitke silikooniga, kui vaja. Jälgige, et vihmaveetorud ei ummistuks, kui see on juba tekkinud, likvideerige ummistus, kontrollige torude omavahelisi jätkukohti ja neetige vajaduse korral uuesti. Rennide ummistumist lehtede jms sodiga ei tasu takistada võrkudega, sest

nii koguneb sodi võrgule, sademevesi ei jõua üldse rennidesse ning vihmaveesüsteem muutub kiiresti kasutuks. Valtskatuste katusepealset renni puhastage prahist korrapäraselt ja vajaduse korral ka paakunud mustusest. Vaadake üle ka kinnitustarvikud (kruvid, poldid, mutrid) ning asendage roostes või muul moel kahjustatud kinnitusvahendid uutega, vajaduse korral pingutage kinnitusvahendeid (kruvid kipuvad joonpaisumisega ajapikku lahti tulema) ja tehke värviparandusi. Lumetõkked on tavaliselt paigaldatud katuseräästasse, mõnikord ka keset katust, nt katuseakendele. Tugeva lumesaju korral peavad nad kandma sadadesse kilodesse küündivat raskust ja seetõttu on ülioluline igakevadine lumetõkete kontroll. Lumetõketeni pääseb redeliga räästast või katuseaknast. Jälgige lumetõkete kinnitusi ja seda, kas esineb pinnakattekahjustusi. Enamasti on lumetõkked värvitud terasest, seega

Sügisel on igati õige aeg paigaldada ja hooldada ka maja vihmaveesüsteeme.

on oluline, et poleks värvi läbivaid kahjustusi, mida võivad tekitada puuoksad jms katusele sattunud praht. Kahjustused tuleb likvideerida, korrosioon maha nühkida ja vastavad kohad uuesti värvida. Sügisel on igati õige aeg paigaldada või hooldada ka maja vihmaveesüsteeme. Tihti ei pöörata vihmaveesüsteemide muretsemisele suurt tähelepanu ja arvatakse, et see pole kõige vajalikum ja kiirem töö. Vihmaveesüsteemide abil juhitakse katuselt tulev vesi maha, selle puudumisel võib vesi aga tungida fassaadikihtide vahele või kahjustada seda muul viisil – tagajärjeks on rikutud kogu maja fassaad. Erihoolt nõudvad piirkonnad Auto puhul teab iga hoolas omanik, millised osad ja jupid vajavad enim tähelepanu ja hooldust. Tegelikult on ka katusel sellised piirkonnad, kuid nendest räägitakse hulga vähem. Eriti tähelepanelikult jälgige katuse puhul korstnat, ventilatsioonikorstnat, antenni läbiviiku ja katuseakent. Nende nõudlike sõlmede hermeetilisusest oleneb otseselt sademevee läbivoolamine. Kui teie kodumaja katus on

juba kümme aastat vett pidanud ja peab ka järgmised 50, siis läbiviikude veekindluse tagavad tavaliselt oluliselt lühema elueaga silikoonid ja tihendid. Kui katuseakende ja muude standardsete läbiviikudega on kaasas erilahendused, tasub eraldi peatuda korstnatel. Nii nagu pole kahte ühesugust katust, pole tihti ka standardset korstnaplekkide sõlmlahendust. Kasutatava ja toimiva lahenduse valikul määrab paljuski korstna asukoht, töömehe kogemus ja vilumus. Mida lamedam katus, seda suurem on risk, et korstnasõlm saab ebakvaliteetne või annab aja jooksul kiiremini järele. Korstnaümbruse plekid peavad olema risust puhtad, lisaks jälgige, et need poleks korrosioonist kahjustatud. Küttematerjalist ja selle happelisusest olenevalt on korsten ülejäänud katusest n-ö ohtlikumas keskkonnas – vahel on näiteks näha, et uuel katusel jooksevad roostenired. Need on saanud alguse tsingitud terasest korstnamütsi korrodeerumisest ning sealt alanud roostevee voolamine ohustab katust nii visuaalselt kui ka vähendab selle eluiga. Kui korstnasõlm hakkab lekkima kutsuge

Ehita ja renoveeri

16 asjatundja ja laske uued korstnaplekid paigaldada. See pole mahukas ega kallis töö, kuid on seotud riskidega. Tavapärase korstnaplekitöö hind keskmise keerukusega katusel jääb vahemikku 700–1500 kr. Kui korsten asub näiteks keset neelu või on väga raskesti ligipääsetav, on ka hind vastav. Tähelepanu korstnamütsile Lisaks korstnale tasub üle vaadata ka korstnamüts, kui seda pole, tuleb see paigaldada. Miks on korstnamüts vajalik? Korstnamütsil on kaks peamist ülesannet: kaitseb korstnat ilmastikumõjude eest ja parandab laguneva või halvasti laotud korstna väljanägemist. Korstnamütsidel on omad asjaolud, mis võivad vales kohas ja valesti kasutades korstna tervist hoopis halvendada. Peale korstnamütsi kaetakse mõnikord ka korstna küljed plekiga. See on vajalik, kui korsten on visuaalselt inetu (halvasti laotud) või on kasutatud materjale, mille jaoks ongi hiljem tarvis katet (kergkruusaplokid à la Fibo jm). Iga erineva katuse puhul kaaluge, kas laote korstna ülemised

ja rohkem lagunenud kiviread uuesti või parandate vuugid. Külgede katmisel mõelge korstna niiskusseisundile: korstnakülgede ja pleki vahele peaks jääma tuulutusvõimalus. Aastaaegade vahetumisel võib öine nulltemperatuur jäätada korstnakivide ja pleki vahele tekkiva niiskuse ning kauakestva lahenduse asemel lagundab keskkond korstnat senisest suurema hooga. Kõige mõistlikum on korstnakattepleki ehk mütsiga katta korstnaots ja küljed esimese kahe kivi ulatuses. Just see piirkond kipub olema esimene, kust saate aastakümne möödudes kätte esimesed lahtised kivid – seega on mõistlik vaid seda osa plekkkattega kaitsta. Plekksepatöökojad valmistavad korstnamütsid alati vastava korstna mõõtude järgi. Korstnamütsi materjalid Enamasti soovitakse, et korstnamüts oleks katusekattega samas toonis – igati mõistetav soov, millel on siiski üks oluline miinus. Värvkattega terasplekk on tsingitud terasest plekk, mis ei talu happelist keskkonda. Ega asjata kasutata terasega töötades neutraalseid

Põrandad on külmad? Veetorud külmusid lõhki? Trepid ja kõnniteed olid libedad? Autoga ei pääsenud garaaži? Jääpurikad ähvardasid nii inimesi kui autosid? Majade fassaadid jäätusid? DEVI kaabelküttesüsteemid lahendavad need probleemid lihtsalt ja soodsalt! Danfoss Eesti AS Tel: 65 65 325, devi@devi.ee www.devi.ee

Foto: AS Toode

Korrektne plekk-katus ja vihmaveesüsteem. silikoone (nt vihmaveesüsteemide paigaldamisel). Korstnasuits on aga küttematerjalist olenevalt alati happeline. Mida madalam temperatuur, seda happelisem kipub olema suits. Igapäevasel kütmisel kestab tsingitud terasest korstnamüts kolm kuni viis aastat, sademete kate aga veelgi vähem. Lahenduseks on roostevaba teras, mis kannatab edukalt happelist keskkonda, kuid selle miinus on läikivus ja kõrgem hind. Igapäevasel kütjal

tasub see investeering aga ära juba viie-kümne aastaga, sest korstnamütsi pole vaja vahetada. Katusekatte eluiga mõjutavad: • UV-kiirgus; • väävli-, lämmastiku- ja klooriühendid; • orgaanilised mõjurid (puulehed, sammal, okkad); • mehaanilised kahjustused (kriimustused, mõlgid); • eeltoodud tegurite koosmõju.

Ehita ja renoveeri

Fotod: iStockphoto

Õigesti köetud ahi annab mõnusa sooja toa Kristiina Viiron Et ahi külmal talveõhtul mõnusasti tuba soojendaks, ei piisa vaid tule läitmisest. Väga tähtis on õigesti kütta, sest valesti toimides on oht lennutada soojus otse korstnasse või vastupidi – kolle köetakse liiga tuliseks. Korstnapühkija Raulis Romanovski sõnul algab õige kütmise ABC kuivast küttematerjalist ning puhtast ja korras kütteseadmest. Kasutades kütmiseks halupuid, turba-, puit- või uudisena ka päevalillekoorebriketti, tuleb silmas pidada, et küte olgu tõesti kuiv. „Märga materjali põletades eraldub sellest veeaur, mis seob lõõrides tahma pigiks,” ütleb Romanovski. Pigita-

mise tulemusena laguneb korsten lõpuks lihtsalt ära. Samal põhjusel ei tohi näiteks pliidi all hoida pidevalt vaikselt vinduvat tuld. „Kõige tähtsam on, et korstnas poleks tahma, mis võiks põlema süttida,” rõhutab Romanovski ja lisab, et igal aastal saab korstnapõlengust alguse arvukalt tulekahjusid. Aasta läbi köetavaid kütteseadmeid tuleb puhastada vähemalt kaks korda aastas.

Märga materjali põletades eraldub sellest veeaur, mis seob lõõrides tahma pigiks.

Ahjud annavad siis rohkem soojust, kui nad köevad kauem, kuid kogu aeg täie leegiga. Eeltoodud nõuandeid silmas pidamise kõrval pole vähetähtis seegi, kuidas pliiti või ahju õigesti ja otstarbekalt kütta. Õige kütmisviis sõltub suuresti küttekolde ehitusest. Umbkoldega ahi Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle läbi tuharesti õhku saab. Õhk tuleb

koldesse läbi sisemise koldeukse. Raulis Romanovski sõnul tuleb kolle enne kütma hakkamist vanast tuhast puhastada, muidu sattub küttematerjal tuha sisse ega põle hästi. „Kolle täidetakse üldjuhul pooles ulatuses üksteise peale asetatud puudega ja süüdatakse põlema. Kui puud on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, kuid välisuks jääb lahti.

Ehita ja renoveeri

Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki enam näha pole ja koldesse on jäänud ainult ühtlaselt hõõguvad söed. Ahi hakkab soojenema pärast ukse ja siibri sulgemist,” õpetab Romanovski. Tähtis on meeles pidada, et siiber peab kogu põlemise aja täiesti lahti olema. Selle võib sulgeda alles umbes kümmekond minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Restkoldega ahi Restkoldega ahjul on kolde all tuhakamber, mille kaudu pääseb põlemiseks vajalik õhk koldesse. Puud süüdatakse ja kui need on üleni süttinud, suletakse koldeuks täielikult. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti. Tuharuumi uks ja siiber suletakse nagu umbkoldega ahjugi puhul – kui leeki enam näha pole ja ahju on jäänud ainult ühtlaselt hõõguvad söed. Tuhakambri täitumisel tuleb tuhk välja võtta, sest umbes resti kaudu ei pääse õhk koldesse ligi, samuti on tuhka täis kamber tuleohtlik, kui kütmise ajal tuline tuhk välja pudeneb. Soemüüriga pliit Raulis Romanovski sõnul on pliidi kolle tavaliselt ahju omast väiksem ja seal ei teki nii suurt temperatuuri kui ahjukoldes. „Seetõttu on tõmme nõrgem ja soemüüri lõõristikku ladestub rohkem tahma.” Enne kütmahakkamist puhastage vajadusel kolle ja tuhakamber

Klaasvaheseinad hinnad alates 1198 kr/m2

et kuuma soemüüri juhtida. Vastasel juhul kütate lihtsalt õhku. Tuharuumi ukse võib sulgeda siis, kui pliidi all enam leeki ei ole, on vaid hõõguvad söed. Umbes 15 minutit pärast tuhakambri ukse sulgemist suletakse ka talvesiiber.

Õige kütmise ABC algab kuivast küttematerjalist ning puhtast ja korras kütteseadmest.

Tuharuumi ukse võib sulgeda siis, kui pliidi all enam leeki ei ole, on vaid hõõguvad söed.

nagu ahjude puhul. Pliidikolle täidetakse tavaliselt kogu ulatuses puudega, avatakse täielikult mõlemad siibrid ja süüdatakse küttematerjal. Seejärel suletakse pliidiuks, kuid tuharuumi uks jääb avatuks, et tuli hapnikku saaks. Kui tuli on täielikult süttinud, suletakse suvesiiber,

Looduskivid

hinnad alates 298 kr/ L/m2

Aurusaunad

hinnad alates 7998 kr

www.looduskivid.ee

www.vaheseinad.ee www.ökokamin.eu

Ökokaminad

hinnad alates 1900 kr

Kaua kütta? Kui kaua ahju või pliiti kütta, sõltub välistemperatuurist ja kütteseadme suurusest. „Perenaise käsiraamat” annab näiteks järgmisi näpunäiteid. Külmade ilmadega tuleb kütta kauem ja rohkem kui soojaga. Mõne ahju juures on aga parem kütmise kestust mitte pikendada, vaid vajaduse korral kütta ahju kaks korda päevas. Üldiselt annavad ahjud siis rohkem soojust, kui nad köevad kauem, kuid kogu aeg täie leegiga: väikesed raudahjud pool kuni kolmveerand tundi, suured ahjud (pliidid) poolteist kuni kaks tundi. Küttematerjali kohenda ainult siis, kui see laiali vajub ja enam hästi ei põle. Tarbetu kohendamine vähendab kütmise efektiivsust. Samast raamatust tasub kõrva taha panna veel niisugunegi nõuanne. Kui puud on põlenud, tao tukid roobiga läbi ning koonda söed ja tukid ahjusuu juurde hunnikusse. Ahju- või pliidiukse sulgemise eel lükka söed sellesse koldeseina, mida soovitakse kõige enam soojendada. Aga ükskõik, kui hästi me ka oma ahju ei kütaks, pole sellest kasu, kui meie kodu on soojustamata ning uksed-aknad hõredad.

Kotzebue 18 d, Tallinn Tel. 5034533

www.mendali.ee

Ehita ja renoveeri

Akende vahetus nõuab asjatundja kätt Kui aknafirma lubab teha paigalduse ja viimistluse ühe päevaga, tuleb sellesse suhtuda ettevaatusega – aknapõski ei tohi samal päeval viimistleda, sest montaaživaht peab vähemalt 24 tundi kuivama. Signe Kalberg Aknavahetaja ei pea teadma ainult montaaživahu kuivamise aega, vaid ka silmas pidama muid asjaolusid, mis on seotud kas aknalengi, majaseinte või kondensatsiooniveega. „Et tagada akende vahetusel loodetud tulemus, soovitame alati tellida tootjapoolse paigalduse koos garantiiga tehtud töödele. Samas võib aknaid paigaldada ka ise, kui rangelt tootjapoolseid juhendeid järgitakse,” ütleb aknatootja Fenestra müügijuht Alar Sutt. Vanad majad pakuvad üllatusi On vale arvata, et aknavahetus on lihtne – tõsta vaid aken tühja auku, pane loodi ja ongi valmis. Paraku võib aken hakata hiljem tuult ja vett läbi laskma. Põhjus peitub näiteks omaaegses telliskivimüüridega maja seinas, kus võib omal ajal olla kokku hoitud soojusisolatsiooniks kasutatud klaasivillaga. Ka vanade puitmajade puhul on mõttekas eelnevalt uurida, millises seisus on seinad, eriti akende all. „Kui vana aken lengi sügavusega 20 cm asendada ajakohase pakettaknaga, mille lengi sügavus on 5–8 cm ja paigaldada see võimalikult seina välispinna lähedale, siis on üsna kindel, et külmal ajal tekib klaasidele kondensatsioonivesi. Selle tulemusel hakkavad aknapaled pikema aja jooksul seestpoolt hallitama,” selgitab Sutt. Probleemi peamisi põhjustajaid on kehvasti ventileeritud ruumid. Uue akna paigaldamisel tuleb seega kindlasti läbi mõelda ruumi ventilatsioon. Asjatundjad soovitavad kondensatsioonivee tekkimise vältimiseks paigaldada aknad toaseinaga võimalikult samale ta-

Akende vahetusel tuleks alati tellida tootjapoolne paigaldus koos garantiiga tehtud töödele. sapinnale ning seina ja aknapiida vaheruumi korralikult isoleerida. Kui tegemist on väga rõske õhuga elamuga, tuleks muretseda isegi niiskusekoguja. „Isetegemine aga ei pruugi olla lihtne, sest aknavahetuse käigus võib ette tulla ka ootamatusi,” ütleb Aknad-Uksed.ee OÜ juhataja Priit Last. Juba uue akna jaoks mõõtude võtmine nõuab kogemust, sest vahel võib sentimeeterpaar valesti mõõtmist kaasa tuua aknaava mõningase ümberehitamise enne uue akna paigaldamist. Samuti võib juhtuda, et ise tehes võib soojapidavuse seisukohalt miski tegemata jääda. „Kui vanade akende puhul kurdetakse jaheda õhu liikumist toas, siis uute puhul kiputakse kurtma just õhupuudust. Aknaid vahetama hakates ei arvestata seda, et vanad hõredad aknad toimivad ventilatsioonisüsteemi osana. Korras ventilatsioon peaks selle mure lahendama, samuti on võimalik avatavatel akendel kasutada mikrotuulutust,” ütleb Last. Enne tellimist tuleks kaaluda, kas langetada otsus avatava või kinnise akna kasuks. Lisaks hooldamisele on avatavate ja

mitteavatavate akendel erinev väljanägemine ning ka hind. „Ühe PVC-akna puhul on hinnavahe 500–700 kr, puitakendel aga isegi märksa suurem,” ütleb Last. Ühte nüanssi peaks aga veel teadma: ise akent paigaldades tuleb arvestada vaid kaheaastase garantiiga, volitatud paigaldaja annab nii aknale kui ka paigaldusele viieaastase garantii. Uus aken – vajalik investeering tulevikku Õigesti valitud aknad suurendavad kodu õdusust ja mõjutavad näiteks küttekulutusi järgnevatel aastakümnetel. Hea aken on kodu valgusallikas, hoiab sooja sees ja müra väljas. Vanade akende vahetamine uute vastu algab õige profiili valikust ja hinnapakkumise võtmisest ning lõpeb parimal juhul rahuloluga uute akende sooja- ja helipidavuse üle. Alar Sutt soovitab akende väljavahetamist kavandades mõelda alustuseks elamu asukohale, maja välisseinte konstruktsioonile, akende asukohale ilmakaarte suhtes ja olemasolevate akende konstruktsioonile, kus tähtis osa on lengi sügavusel.

„Eramu puhul tuleb näiteks koostada esialgne hinnapäring koos akende mõõtude, kuju, raamide avanemissuuna, akende arvu, raamide ja lengi värvitooni, klaaside või mõne muu uue akna tellija jaoks olulise parameetri äranäitamisega ja saata see tuntud aknatootjatele pakkumise tegemiseks,” soovitab Sutt. Hinnata tasub ka ilu: vanale puumajale erkvalgete eri suurusega klaaspindadega PVC-akende paigaldamine võib rikkuda kogu fassaadi renoveerimise ilu.

Valides akent, tasub silmas pidada: •• avatavust; •• vastupidavust ja hooldatavust; •• kuluefektiivsust; •• soojusisolatsiooni; •• loomuliku valguse läbilaskvust; •• funktsionaalsust; •• välimust; •• liigse soojuskiirguse tagasipeegeldamist; •• ventilatsiooni; •• heliisolatsiooni. Allikas: AS Fenestra

Ehita ja renoveeri

Tere, kallid lugejad! Selles artiklis proovin rääkida teile plast-, puitja alumiiniumakende hooldusest, remondist ja reguleerimisest.

Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn Mobiil: 5364 8099 E-mail: info@aknaekspert.ee www.aknaekspert.ee

Foto: Istockphoto

Meelis Visnapu Plastaknaid on toodetud ja paigaldatud juba üle kuueteistkümne aasta, paraku ei ole sel teemal väga palju räägitud. Akende hooldamisega saab hakkama iga endast lugupidav kinnisvaraomanik või rentnik. Selleks võtke niiske lapp ja puhastage tihendid sinna tekkinud tolmust, kuivatage kuiva paberiga ja seejärel määrige tihendid silikoonõliga. Silikoonõli on võimalik osta igast suuremast kaubanduskeskusest või ehituspoest. Sobib nii silikoonipulk (tahke, sarnaneb paberiliimiga) kui ka pihusti. Ühesõnaga – samade vahenditega töödeldakse ka auto uksetihendeid. Määrige kõiki liikuvaid osi Hooldus ei koosne ainult tihendite õlitamisest, vaid määrida tuleb kõiki liikuvosi, ja seda on võimalik teha universaalõliga, näiteks WD40. Veel parem on muidugi õmblusmasinaõli. Juhul kui teil pole aega mööda poode joosta, on võimalik vastavat hoolduskomplekti ka meilt osta. Komplekti kuulub suluseõli, silikoonipulk, profiili puhastuspiim ning spetsiaalne puhastuslapp. Hooldusjuhendi saab alla laadida ja printida meie kodulehelt. Hoolduseks on parim aeg kevadel ja sügisel.

Akende hooldamisega saab hakkama iga endast lugupidav kinnisvaraomanik või rentnik.

Akende hoolduseks on sügis parim aeg.

Kui hooldusega saavad hakkama kõik, siis remondi ja reguleerimisega las tegeleb ikka spetsialist. Enne naabrimehe Tõnu või Miša kutsumist tasuks mõelda, kas see on kokkuhoid, kui naabrimees valesid töövõtteid kasutades teie akna totaalselt tuksi keerab. Iga ehitaja, kes suudab kruvikeerajat hoida, pole veel spetsialist. Elust enesest võime välja tuua juhtumeid, kus kõike

oskavad ehitajad ei oska tegelikkuses mitte midagi. Humoorikas lugu Meid kutsuti reguleerima ühte plastakent. Kümme minutit askeldamist, ja aken töötas nagu uus. Suured olid naisterahva silmad, kui töö tehtud ja aken ka korras. Seepeale ta küsis: „Huvitav, mida need eelmised aknaparandajad siin poolteist tundi tegid?” Siit

ka loo moraal – las teevad seda tööd eksperdid! Kümme minutit kestev töö pole kiire ja lihtne viis rikastuda, vaid näitab eksperdi professionaalsust. Meilt on palju küsitud, mis firma aknad ei lagune? Et remondime kõigi aknatootjate aknaid, oleme erapooletud ega eelista kedagi. Oskame suunata ja juhtida tähelepanu asjadele, mida müügiosakond üldjuhul tegema ei kipu.

Ehita ja renoveeri

Kuidas korterit pärast remonti tolmust puhtaks saada? Mare Mere Koristamist peetakse harilikult lihtsaks tegevuseks: lükkan prahi kokku, tõmban tolmuimejaga põranda üle, pühin tolmu lapiga ära ja ongi kõik – mis siin keerulist. Lasen rahuloleva pilgu üle toa, aga järgmisel hommikul näen, et tolmukiht on sama paks kui enne. Eriti lootusetuna tundub tolmuga võitlemine pärast remonti. Kuidas sellest lahti saada? Varuge kannatust „Peale nende tolmuosakeste, mis maha langevad, on veel terve hulk imeväikesi tolmuosakesi, mis hõljuvad õhus,” selgitab Tallinna teeninduskooli puhastusteeninduse kutseõpetaja Heikki Eskusson. „Uurisime õpilastega vastava seadme abil tolmuosakeste liiku-

mist loenguruumis ja graafikust on näha, et maha langevad ainult osakesed, mis on viiest mikronist suuremad. Kui me liigume, siis tõusevad ka need üles, kui istume paigal, langevad need tasapisi taas alla. Niimoodi mängivad tolmuosakesed ka korteris.” Väga peened tolmuosakesed ringlevad kogu aeg õhus, kus need põrkavad omavahel kokku ja kukuvad siis maha. Eriti palju ülipeent tol-

Kindlasti peab tolmu nii palju kui võimalik kokku korjama kuivalt. Selleks on mikrokiudharjad, -mopid, -rätikud ja -lapid.

mu tekib ehitus- ja remonditööde käigus. Et sellest vabaneda, on vaja õigeid töövahendeid ja veidi kannatust. Mikrokiud tuleb appi „Peentolmu eemaldamiseks on tänapäeval välja töötatud suurepärane materjal mikrokiud,” lausub Eskusson. „Selle materjali ühes grammis on üheksa kilomeetrit kiudu, imepeened tolmuosakesed jäävad nende väga tihedate kiudude vahele ja tänu sellele saame hõlpsamalt remondijärgset tolmu kokku koguda. Puuvillase lapiga ajame tegelikult mustust ainult laiali.” Kindlasti peab tolmu nii palju kui võimalik kokku korjama kuivalt, rõhutab kutseõpetaja. Selleks on mikrokiudharjad, -mopid, -rätikud ja -lapid. Tolm tuleb eemaldada

Keskkonnaohtlikud päevavalgus- ja säästulambid tuleb koguda olmeprügist eraldi!

Madalrõhu-luminofoorlambid

Madalrõhu-naatriumlambid

Ehita ja renoveeri

23 Põrandalt võiks suurema prahi enne muude pindade kallale asumist ära koristada, et sealt hiljem puhastamise ajal väga palju tolmu uuesti üles ei tõuseks. kõikidelt pindadelt: esmalt laelt, siis seintelt, mööblilt, lõpuks põrandalt. Alustada tuleb ukse poolt vaadates kaugemast nurgast ja liikuda ukse poole. Kas koristada vasakult paremale või vastupidi, pole vahet, kuid inimesel on üldiselt mugavam liikuda päripäeva. Põrandalt võiks suurema prahi enne muude pindade kallale asumist ära koristada, et sealt hiljem puhastamise ajal väga palju tolmu uuesti üles ei tõuseks. Lisaks lappidele-moppidele on tänapäeval tolmu kogumiseks ka sellised tolmuimejad, mis ei suuna õhku toas ringlema. Parim variant on Eskussoni sõnul

R A U D S E LT R A H U L !

24 keskustolmuimeja, kus tolmuimeja mootor on eraldi ruumis ja ainult imemistorud käivad tubades. Kindlasti on vaja koristamise ajal aken lahti teha, et värske õhk tuleks sisse ja tolmune õhk liiguks välja. Puhastamata ei tohi jätta ka ventilatsiooniseadmeid ja nende filtreid, lisab ta. Mitmekordne tegevus „Ühe hoobiga pärast remonti korterit puhtaks ei saagi, see on mitmekordne tegevus. Viimase puhastuskorra ajal võib mikrokiudlappi kergelt niisutada kas vee või mõne neutraalse puhastusaine lahusega, et ka pindadele tugevamini kinnitunud mustus lahti tuleks. Tapeedi puhastamisel

Koristamisel tuleb meeles pidada reeglit, et pühkimine käib alati suunaga ülevalt alla, pesemine alt üles.

Ehita ja renoveeri mikrokiudlapiga tuleb olla ettevaatlik. Mikrokiud sisuliselt „lõikab” pinnalt mustuse enda sisse, mistõttu võib see õrnema tapeedi pinda kahjustada,” annab Eskusson nõu. Mikrokiust mopimaterjale on jämedama ja peenema struktuuriga. Mida peenem struktuur, seda rohkem mustust sinna mahub. Koristamisel tuleb meeles pidada reeglit, et pühkimine käib alati suunaga ülevalt alla, pesemine alt üles ja märjad pinnad peab pärast kuivatama. Kõige levinum viga, mida koristamisel tehakse, on see, et mustust ei koguta kokku, vaid see hõõrutakse määrdunud töövahendiga lihtsalt laiali. Oluline on puhastada pinda puhta töövahendiga. Pese lappe ja moppe õigesti Mikrokiudmaterjalist lappe ja moppe saab pesta kuni 95 kraadises vees ning oluline on, et pesupulber ei sisaldaks kloori (valgendajat), sest see rikub mikrokiudu. Tänapäevased mikrokiudmaterjalid peavad vastu umbes 500 pesukorda. Kindlasti

Ehita ja renoveeri

25 ei tohi mikrokiust materjali pesta lahtiselt koos puuvillast materjaliga, vaid võrkkotis. Muidu läheb puuvill peente mikrokiudude vahele ja mikrokiudlapp kaotab oma puhastamisomadused ja on nagu tavaline puuvillane lapp. Õige mikrokiudlapp tundub katsudes veidi kare. Kui ta on täiesti siledaks muutunud, ei ole mikrokiul enam head toimet. Et mikrokiud kraabib tegelikult nahka, soovitatakse töötada kinnastega. Kuna remondijärgne peentolm võib olla tervisele ohtlik, tuleb tolmuses ruumis töötades kasutada kaitseprille ja hingamisteede kaitseks maske. „Ninas olevad karvakesed ja limaskestad kaitsevad meid tolmu organismi sattumise eest, kuid kopsurakkude seinad lasevad läbi osakesi suuruses 0,001–0,2 mikronit. Kõikidesse hingamisteedesse jõuavad osakesed suurusega 0,02–0,5 mikronit, kopsurakkudele kinnituvad 0,5–10 ja ninasse ainult 10–50 mikroni suurused kübemed. Sisuliselt palja silmaga seda peenikest tolmu ei näe, mida me võime sisse hingata.”

Ehita ja renoveeri

Aiatööd, mis tuleb enne talve ära teha Agne Narusk Aeg on istutusala puhtaks rohida, tasapisi lehti riisuda, igihaljaid puid paitada ning roosidelt kasvud näpistada. Püsikute väetamise aeg on aga selleks korraks läbi. Viljapuud Kui viljapuude saagi hulgas on/ oli märgata tõbiseid vilju – pruune ja valge kirbega kaetuid, vajavad puud lõikamist, lisab aednik-ajakujundaja Piret Pihtjõe eeltoodud loetelusse veel ühe kohustusliku töö. „Haiged viljad tuleb kõigepealt ära noppida, siis puu lõigata ning alles siis pritsida. Preparaat peab katma puu iga millimeetri, lehe pealmise ja alumise poole. Isegi kui lehti enam pole, pole kõrge puu ja tiheda võra korral see võimalik,” õpetab Pihtjõe. Siis levib mädanik lõigatud kohtadesse edasi ning sama tõbi vaevab õunu ja eriti ploome

ka järgmisel sügisel. Haiged viljad tuleb kaevata maa sisse või põletada. Kompostihunnikus on need liialt nakkusohtlikud – tõbi jääb aeda alles. Igihaljad puud ja põõsad „Igihaljad puud kipuvad seest pruuniks minema, inimesed tavaliselt ei julge neid oksi ära võtta. Tegelikult aga peab seda tegema,” õpetab Piret Pihtjõe. „Muidu tõmbab puu õueniiskuse endasse, õhk ei pääse pruunidest okstest läbi – seenhaigustele see meeldib.” Mahapaitatud okkad ja äralõigatud oksad lähevad, nagu ikka, sügavale maasse või otse tulle. Igasugune n-ö pudistamine ja õrn raputamine on okaspuule hea, jätkab aednik. Kindas käega on hea seda teha, nii saab risu ja naaberpuudelt langevad lehed kätte. Kõike seda tehes tuleb jälgida, et ka puude ja põõsaste alused

üleliigsest puhtaks saaks, see käib viljapuude kohta samuti. Maadligi hoidvate igihaljaste okste alla oleks mõistlik panna mõned kivid, et need oleks pinnasest kõrgemal – nii ei tule niiskusega hallitust. „Niiskel sügisel, nagu oli eelmisel aastal, võiks okste alla mullale panna õhukese multšikihi, eriti meeldib see kadakale.” Istutusala Istutusala (ehk lillepeenrad) vajab puhtaks rohimist ja kobestamist, katmist vähemalt viiesentimeetrise multšikihiga. Aga võib panna ka alles siis, kui maa on juba kül-

Roosid kipuvad veel oktoobri lõpus uute kasvude ja pungadega üllatama – need tuleb ära näpistada.

Ehita ja renoveeri munud. Eriti kui väljas on niiske, ei peaks multšiga kiirustama, muidu on hallitus kohal. Hiljem võib lisada veel ühe kihi. Foto: Istockphoto

Püsililled Õitsenud püsililled tuleb maha lõigata. Mis õitsevad, jäägu nii kauaks, kuni ilmad lubavad – kukehari ja kõrrelised võivad sooja talve korral kevadeni õisi kanda. Väetamise aeg on aga selleks korraks läbi – enam väetis enne talvepuhkust taime kosutada ei jõua. „On küll sügisväetis, kus on palju kaaliumi ja fosforit. See jääb pinnale püsima ning taim saab järgmisel aastal vajalikud ained kätte. Ja ehkki ka muu vedelväetis või pritsides väetamine mõjub kohe, pole sel enam mõtet,” ütleb Pihtjõe.

kraadi roosile meeldib. „Palju hullem on jätta lill sooja niiskuse kätte ummuksisse. Eesti kliimas on peaaegu igale taimele, sealhulgas roosile, niiskus külmast ohtlikum.” Roosi tuleb mullata nii: kuhja juurekaelale ümber paras kuhi. Suure külma kaitseks (niisiis üle 10 miinuskraadi) sobib peale panna kuuseoksad – need pole nii umbsed. Puulehed sobivad vaid siis, kui on kogutud kuivaga ja maapind on korralikult külmunud. Täiesti välistatud on kilega katmine. „Kuuseokstega kaetud roosile võiks peale teha poolviltuse katuse moodi asja, siis ei tule vihmavett peale. Taime juures peab maapind tasane olema, lohke, kuhu võib vihma- ja sulavesi koguneda, ei tohi olla,” õpetab aednik.

Roosid Roosid kipuvad veel oktoobri lõpus uute kasvude ja pungadega üllatama – need tuleb ära näpistada, et taim enam õitsema ei läheks. Kasvud ja õied kardavad külma, nendeta pole roosi vaja katta enne kui kümme külmakraadi väljas ehk nagu aednik ütleb: –8 kuni –10

Muru ja puulehed Muru kasvab niikaua, kui on soe, ja seda tuleb ka niita. Viimase niitmisega tuleb seda alles jätta 5–7 sentimeetrit, muidu tekib murupinnale hallitus. See on maksimumkõrgus, mida niidukiga saab jätta. Kõrgem muru kaitseb külmal ajal pinnast, eriti kui lumi ei taha maha tulla.

Kruvivundamendid See kruvi kannab 550kg ja maksab 260.Kasutusvaldkonnad:

• • • • •

aiapostid terrassid puukuurid paadisillad moodulmajad jne. Kandevõime 500- 15 000kg

• kiire ja mugav paigaldada • koheselt kasutatav • pikk kasutusiga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b

27 Kuivi puulehti soovitab aednik kotti koguda, et neid lumeta talve korral taimedele katteks (külmakraadidega!) või kihina komposti köögijäätmete peale panna. Viimaseid lehti tavaliselt kuivalt kätte saada ei õnnestu. Sibullilled Kas teate, et tulbisibulaid võib maha panna niikaua, kuni labidas maasse läheb? Nartsiss ja hüatsint vajavad seevastu mulda pistmiseks soojemat aega, oktoobri lõpuni saab vahest seda veel teha. Sibulad on mõistlik mulda panna korviga. Jutt käib erilistest, aiapoes müüdavatest sibullille korvidest, neid on eri kuju ja suurusega. Nii ei lõhu järgmine kord sibulaid välja kaevates neid ära. „Korvi tuleb panna liiva, siis sibulad. Mõte on selles, et mullapinnaga puutuks kokku liiv, mitte lillesibul,” selgitab Piret Pihtjõe. Kuigi sibul on korvi sees, ei tohi auk olla ebatasane – õhku ei tohi pinnase ja korvi vahele jääda. „Tegelikult aednikud talvel puhata ei saagi, tuleb jälgida ilma ja vajaduse korral taimi katta või lahti võtta,” ütleb Pihtjõe.

Ehita ja renoveeri

Pooltes vanades majades vajab veetorustik uuendamist Katkine veetorustik tuleb välja vahetada korraga kogu majas. Möödunud talvel külmusid paljudes kütmata koridorides ning keldrites kinni vee- ja kanalisatsioonitorud. Et eeloleval talvel ei korduks sama, on viimane aeg torustik üle vaadata, remontida, soojustada või kus vaja, tervenisti välja vahetada. „Eelmine talv näitas kätte palju nõrku kohti elamute vee- ja kana-

lisatsioonitorustikes ning nende töö- ja külmumiskindluses, aga selline talv oli ka erakordne,” tõdeb aastaid korteriühistute probleemidega tegelenud AS-i Nisurem juhatuse esimees Valdo Jõesalu. „Et hooldame väga paljusid puitelamuid Kalamajas ja Pelgulinnas, võin öelda, et vanades puumajades on umbes 50 protsendil torustikud halvas seisukorras.” Kui kraani avades ei tule sealt vajaliku surve või kvaliteediga vett, on enamasti põhjus selles, et vee-

Ehita ja renoveeri

29 Fotod: Pille-Riin Pregel

torud on aastatega sinna kogunenud settest ummistunud. Kui vanasti kasutati veetorustikena kas tsingitud terastoru või tinatoru ja kanalisatsioonitorustikuna malmtoru, siis tänapäeval ehitatakse nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik põhiliselt plasttorudest. Neid on suures valikus, eri otstarbe ja hinnaga. Plasttorude siseseintele ei kogune roostet ja lubjasetet ning neid on kerge paigaldada. „Meie kasutame veetorustike ehitamisel peamiselt PPR-toru, mille ühendused tehakse spetsiaalse keevitusaparaadi abil kokkusulatamise teel. Maa-aluste trasside ehitamisel kasutame PEM-plasttoru, mis võimaldab pikka trassi paigaldada ühegi ühenduseta, samuti on see suhteliselt odav,” selgitab Jõesalu.

Vanades puumajades on umbes 50 protsendil torustikud halvas seisukorras.

Vasktorud on üsna kallid Vasktorud sobivad samuti veetorustikuks, kuid torud kui ka nende ühendused on üsna kallid. Kõikidele veetorustiku rajamiseks kasutatavatele torudele on väljastatud sertifikaadid ja nende terviseohutus on kontrollitud, kinnitab Jõesalu.

FUJITSU PLASMA ASYB09LDC (2,6kW / 3,6kW COP = 4,44)

10 999

FUJITSU NOCRIA AWYZ 14LB

krooni

(4,2kW / 6,0kW COP = 4,44)

Salong Tallinnas: Suur-Sõjamäe 8a Tel/fax 6 101 131 Mob 5 224 224, 53 476 476 Avatud: E-R 9-17.30

13 999 krooni

www.kvaliteetkliima.ee

Salong Rakveres: Pikk tn. 2/4 Tel/fax 3 240 113 Mob 53 053 053 Avatud: E-R 9-17.30

AGA SOOJUSPU USHINN MPADE D O O S HOOLD E M US T PAKU Seadmete hinnale lisandub paigaldus tasu vastavalt objekti keerukusele.

Kampaania kestab oktoobri lõpuni või kuni kaupa jätkub

Kvaliteetne veetorustik peaks inimesi teenima aastakümneid. „Oleme välja vahetanud tina-, teras- ja malmtorustikku, mis on kestnud pool sajandit ja kauem. Selle kohta, kaua peavad vastu nüüdisaegsed plasttorud, saame täistõtt teada 50 ja enama aasta möödudes,” ütleb ta. Torude külma- ja lõhkemiskindluse vastu aitab Jõesalu sõnul ainult korralik soojustamine. Et plast on halvema soojusjuhtivusega kui metall, külmub plasttoru veidi aeglasemalt. Samal ajal võiks veetorustiku vahetamisel kaaluda veetorudele soojenduskaabli paigaldamist ja korralikku soojustamist kvaliteetse isolatsioonikoorikuga, mille paksus on vähemalt 40 mm. Vahelagedest ja vundamendist läbiviigud tuleks aga hülssida selle arvestusega, et ka nendesse kohtadesse saaks panna isolatsiooni.

Ehita ja renoveeri

Jõesalu on seda meelt, et torustik tuleb välja vahetada kogu maja ulatuses, k.a keldri trassid ja püstikud. Vana torustik on tihti paigutatud keldripõranda alla ja seal esinevad lekked ilmnevad alles siis, kui veekadu on suur, väikesed lekked jäävad seal märkamata. Samuti on vahel ehitamise käigus vee- ja kanalisatsioonitorustik pandud välisseina sisse või selle vahetusse lähedusse – et seina soojustus on amortiseerunud, on sellise torustiku külmumine üsna tõenäoline.

tööde tegemise hinnapakkumises oleksid üksikasjalikult kirjas kasutatavad materjalid. Kalamaja on ajalooliselt Tallinna vanim eeslinn ja seal on kõrvuti maju eri aegadest ja eri väljanägemisega. On nii värskelt remonditud kui ka üsna viletsas seisus hooneid. Palju probleeme oli eelmisel talvel Soo tänava vanade majade veetorustikega. Jahu tänaval seevastu hakkab silma mitu väga korras hoonet. „Vahetasime veetorustiku koos püstikutega kogu majas ära juba 2005. aastal. Torud

Uurige alati firma tausta Kui ühistu plaanib torustiku vahetaja tellida, uurige enne firma tausta ja tehtud töid. Haruldased pole juhud, kus äsja remonditud torud lekivad ja töömees või firma, kellelt parandamist nõuda, on kadunud nagu tina tuhka. Samuti jälgige, et

Vana torustik on tihti paigutatud keldripõranda alla ja seal esinevad lekked ilmnevad alles siis, kui veekadu on suur.

olid väga kehvas seisus ja kauem viivitada ei saanud,” selgitab Jahu 10 korteriühistu esimees Indrek Sinisaar. „Võtsime pakkumised, mille seast valisime parima. Töid tegi Kronverk ja oleme siiani rahul. Teistele ühistutele soovitan nii veetorustiku vahetuse kui ka muude ehitustööde puhul mitte ainult hinnast lähtuda, vaid pigem sellest, kas tegija on hea ja kvaliteetne. Odava tegija puhul võib asi kokkuvõttes kallim tulla.” Suuremaid probleeme veetorustiku vahetusega nende majas ei kaasnenud. „Kõige raskem oli inimesed õigel ajal kohale saada, sest töid tehti korraga läbi mitme korteri. Hiljuti lõpetasime ka maja fassaadi, trepikodade, küttesüsteemi ja pööningu soojustamise tööd,” ütleb Sinisaar. Nüüd võib nende ühistu järgmisele talvele rahuliku südamega vastu minna.