Eesti mõjukad 2021

NÄDALA NÄGU

Kuhu on kadunud kultuuriinimeste mõju?

Mida rangem ja piiranguterohkem on aeg, seda suurem on riigi ja ametnike roll ja mõju. 2021. aastat iseloomustas taas koroonapandeemia ning ametnike eestvedamisel peetud viirusvastased kaitse- ja ründelahingud.

Seetõttu on meie arvates Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti otsused, olek ja seisukohad kohased aasta kõige mõjukamale inimesele. Ta võitis valimised, vaidles valitsusega ja kaitses oma tõde. Seda tegi ta selgelt, argumenteeritult ja kiirelt. Ta tegevus oli süsteemne.

Valitsus pole tänavu samasuguse selgusega hiilanud. See on toonud esikümnesse mitu poliitikut, kelle potentsiaalne suur mõju on sulanud ja veninud otsused või otsustamatus mõjutanud eelkõige viirust laiemalt levima.

Emotsionaalselt keeruline aeg toob tihti esile uusi ja alternatiivseid liidreid. Need on inimesed, keda kuulatakse ning kelle sõna ja autoriteet täidavad tühimiku, mille on tekitanud riigivõim. Sellelegi positsioonile on aastate jooksul tekkinud tihe konkurents ja rebimine – veidrikest provokaatoriteni.

Kahjuks ei toonud keeruline 2021. aasta Eestis esile mitte ühtegi kultuuritegelast, kes oleks kirgede pidurdamiseks käe tõstnud ja öelnud, kuidas meil tasuks edasi minna – et võime küll vaielda ja tülitseda, aga tehkem seda vaktsineeritult või vähemalt üksteist austades. Ühemõttelis(t)e kultuuriliidri(te) ja meie elu mõtestaja tool on Eestis vakantne. Võib-olla ajastu ei vaja enam 1990-ndate alguse Jõerüüte, Valtoneid, Mikivere. Rääkimata Eesti ajaloo varasematest kangelastest.

Aga me ei näe praegu isegi neid, kes jõuaksid oma mõju ja autoriteediga kunagiste heeroste kõrval poolele teele. Sellest on kahju – minu arvates on see peegeldus ja hinnang. Oleme küll kultuurist kõnelev, kultuuri järele ihalev ja kultuuri viljelev rahvas, aga ühiskondlikke liidreid pole sel aastal ega eelmistelgi aastatel esile tulnud.

val poolele teele. Sellest on kahju – minu arvates on tuurist kõnelev, kultuuri järele ihalev ja sotsiaalmeedias

See ei ole heaoluühiskonna märk. Pigem on tegu väsimuse, tardumuse või lausa hirmuga. Eelistatakse vaikida või sotsiaalmeedias pahuralt podiseda. Inimesi ja ühiskonda liitma ei tormata. Selleks on elu juba liiga valmis või muutumatu.

Kultuuril on Eestis ruumi ja põhjust palju sügavamalt mõjuda.

Mõjukate miinuspool

„T

ähtede sõja” fännid teavad hästi, kes on jedid. Need on äärmiselt võimsad ja mõjukad tegelased, kes suudavad universumi hüvanguks kasutada salapärast Jõudu.

Aga nad pole ainsad vägevad. Peale nende on olemas ka suhteliselt jäleda väljanägemisega või parimal juhul musta maski kandvaid persoone, kes samuti vehivad valgusmõõkadega ja kasutavad sedasama Jõudu, ainult et kurja tegemiseks. Nemad on Pimeduse teenrid, skaala sootuks teises otsas, sügaval miinuspoolel. Kui jedirüütlid hakkaksid koostama mõjukate edetabelit, siis vaevalt hääletaksid nad sinna Darth Vaderi. Ometi ei saa väita, nagu poleks tegemist äärmiselt võimsa monstrumiga.

Praegu on päevakorras Poola-Valgevene piiri olukord, mille eest vastutab ennekõike Valgevene „isake” seltsimees Lukašenka, tüüpiline isik Pimedusest. Klassikalises ulmefilmis lõpeks tema võimutsemine üsna pea sellega, et mõni vapper jedirüütel lõikaks ta valgusmõõgaga pooleks. Aga kuna reaalses maailmas ei tule sedasorti „suhtlus” kõne allagi, tuleb kahjuks piirduda majandussanktsioonide ja isolatsiooniga. Head lihtsalt ei kontakteeru pahadega! Angela Merkel rikkus seda reeglit, helistas Minski diktaatorile ja kutsus sellega esile progressiivse inimkonna pahameele. Nii ei tehta!

Paraku on seda õilsat põhimõtet ajaloos korduvalt rikutud. Miinus- ja plusspool pole tihtilugu eriti tähtis, oluline on ainult mõjukus. Marko Mihkelson ütles, et Lukašenka koht on Haagi sõjatribunali ees. See on kahtlema-

ta tõsi. Aga näiteks seltsimees Stalini koht polnud 1940. aastatel isegi mitte Haagis, vaid otseselt võllas, nii palju oli ta selleks ajaks jõudnud kurja teha, ometi näeme teda piltidel hoopis Teheranis ja Jaltas, Churchilli ja Roosevelti kõrval, naljanägu ees ja piip peos.

Selle asemel et kanda karistust oma lugematute mõrvade eest, otsustas ta hoopis maailma saatust. Muu hulgas Poola oma – olgugi et Stalini väed olid 1939. aastal rünnanud Poolat ühiselt Hitleri omadega, okupeerinud riigi idaosa ja hukanud kuklalaskudega tuhandeid Poola ohvitsere. Enam rohkem miinuspoolel olevat lurjust annab otsida, aga paraku oli tegemist väga mõjuka lurjusega. See muutis kõike ja sundis lääne liidreid nii Stalinile helistama kui ka pidulauas klaase kokku lööma. Samuti võib internetist välja otsida fotod, kus president Nixon ja esimees Mao teineteisele rõõmsalt naeratavad – jällegi näide sellest, et vajaduse korral tantsitakse vanakuradi vanaemagagi.

Ent pole üldse tarviski tõusta nii kõrgele, riigijuhtide tasemele. Võtame näiteks allilmaliidrid. Mõjukate edetabelis on heliloojaid ja kirjanikke, sportlasi ja usumehi, aga kurjategijaid sinna üldjuhul ei valita. Ehkki kõigile on ju selge, milline mõju võib olla ühel ristiisal, kuulsal petturil või kõrgetasemelisel palgamõrvaril. Vaadake Hollywoodi filme, need ju sageli just nimelt seda seltskonda reklaamivadki! Muidugi, nad elavad ja tegutsevad Pimeduse poolel, totaalses miinuses ja nende olemasolu üritatakse ignoreerida. Aga neilgi on kahjuks valgusmõõgad nagu õilsatel jedidel.

NÄDALA TSITAADID

USA president otsustas nafta hinda allapoole tõugata, avades strateegiliste reservide kraanid. Hind tõusis selle peale ca 4%. Meil siin on paljudel meeles, et poodi ei tekkinud võid sellest juurde, kui poliitik kirvega võilao ukse kallal käis.

Peeter Koppel

SEB privaatpanganduse strateeg, poliitikute mõjukusest (Facebook)

Andrus Kivirähk

Kui maailma toiduprogramm suudab siin kirjeldada, kuidas täpselt kuus miljardit dollarit kaotab maailmast nälja, müün kohe Tesla aktsiad ja teen seda.

Elon Musk miljardär, vastuseks ÜRO agentuuri direktori väitele, et kõigest 2% Muski rikkusest aitaks võita maailmas nälja (Twitter)

[Viitamiste pingerida] 2021

Highly Cited Researchers: ainult kaks Eestist järel...

Olid ajad, kus pea 10 Eesti teadlast kuulus maailma 0,1% teadlaste hulka.

Ülo Niinemets maaülikooli professor, akadeemik (Facebook)

Kui jedirüütlid hakkaksid koostama mõjukate edetabelit, siis vaevalt hääletaksid nad sinna Darth Vaderi.

Urmo Soonvald Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja

lise teema või alavaldkonna vastu, mistõttu ei realiseeru tema mõju potentsiaal kunagi.

Edetabel näitab ajakirjanduse hetkelemmikuid

Praegusel kujul peegeldab edetabel toimetuse ajakirjanike isiklikku kogemust ja kokkupuuteid, mulluste ajakirjanduslike kajastuste prioriteete, personaalseid ettekujutusi ja fantaasiaid.

Andreas Kaju Meta Advisory Groupi partner

Võib arvata, et mõistlikud inimesed ei pane mõjukate edetabeli koostamist Eesti Päevalehele pahaks – nii nagu ettevõtjad on loobunud protestimast Äripäeva rikaste kroonika avaldamise vastu –, ehkki pole ilmselt lugejat, kelle enda ettekujutus mõjukatest kattuks ajalehe omaga. See on igati normaalne, sest mõju on subjektiivne kategooria ja Eesti Päevalehe metoodika pole kunagi pretendeerinud konkreetsete kriteeriumite alusel päriselt inimeste mõju mõõtmisele (või vähemalt hindamisele).

Praegusel kujul peegeldab edetabel toimetuse ajakirjanike isiklikku kogemust ja kokkupuuteid, mulluste ajakirjanduslike kajastuste prioriteete, personaalseid ettekujutusi ja fantaasiaid. Seega on mõjukate edetabel ärinõustajale huvitav lugemine, sest annab viivuks hetkepildi ajakirjanduse eelistustest ja tähelepanu fookustest. Kommunikatsioonis oli aas-

avaliku eluga seotud persoonibrändide oletusmõttes oletuslikku mõjupotentsiaali, aga mit-

taid tagasi tavapraktika lugeda kokku kliendi brändi mainimisi ja pidada seda tulemusest olenevalt negatiivseks või positiivseks kinnituseks aasta jooksul tehtud tööle. Kahtlustan, et mingis mõttes sarnaneks Eesti Päevalehe edetabel sama metoodika alusel tehtud edetabeliga: kes ja kui palju on ajakirjanduslikus mõttes olnud „pildis” kas korduste või teemakäsitluste „intensiivsuse” mõttes. Seega näitab lehe tabel avaliku eluga seotud persoonibrändide oletuslikku spontaanset tuntust ja võib-olla mingis mõttes oletuslikku mõjupotentsiaali, aga mitte tegelikku, igapäevast mõjukust ühes või teises eluvaldkonnas.

„Edetabelisse võivad jõuda isikud, kes on ajalehe külgedele tihti jõudnud, aga keda

kolleegid häbenevad.”

Vähemalt poliitikakujundamises on nii, et mida spetsiifilisem on teema, seda mõjukam on nii otsustusvoli kui ka huvi ja potentsiaali mõttes „lauaametnik”. Ja kui nüüd vaadata Eesti Päevalehe tabelit, on sellesama toidu- ja joogitööstuse vaates vahetu mõjuga tabeli 3., 8. ja 28. (teatud juhtudel) ning siis teisese mõjuga võib-olla veel mõned (kui unustada, et enamik valitsuse poliitikaid/eelnõusid riigikogu menetluses põhiosas ei muutu). Ent igas eluvaldkonnas on need mõjuvektorid erinevad ning avaliku sektori, mõttekodade ja ülikoolide, mittetulundusühingute ja ettevõtete tegelikult elu mõjutavad inimesed ei jõua ajalehe kroonikatesse. Sellepärast et ajakirjandusele ja seeläbi laiemale avalikkusele on nende tegevus mittenähtav (ja selles pole midagi halba, sest meedialääts on kitsas ja tähelepanuvälp lühike).

Eesti Päevalehe mõjukate järjestuses paistab osas valdkonnatabelites silma terav lõhe ajakirjanduse jaoks mõjukate ning valdkonnas tegutsevate inimeste ja ettevõtete enda taju vahel. Seetõttu võivad edetabelisse jõuda isikud, kes on aasta jooksul ajalehe külgedele tihti jõudnud, aga keda kolleegid häbenevad.

Head Delfi kolleegid on mõjukate inimeste esikümnesse valinud tervelt kaheksa poliitikut, vaidleksin sellele vastu.

di hüvanguks seirama näiteks toidu- ja masid, peab oma töö tegemiseks selEestis sellised küsimused nagu pavee-

Ärinõustamise distsipliinides (valitsussuhted, lobitegevus, suhtekorraldus) on igapäevane eri metoodikate abil mõjukust hinnata. Mitte kunagi ei tehta seda küll kogu ühiskonda hõlmavalt, sest inimeste mõjukus avaldub praktilises mõttes siiski väga konkreetsetes kategooriates. Ärinõustaja, kes peab oma kliendi hüvanguks seirama näiteks toidu- ja joogitööstuse seisukohast olulisi teemasid, peab oma töö tegemiseks selgitama, kellest ja millest sõltuvad Eestis sellised küsimused nagu pakendid, toiduhügieen, tervishoid, algtootmine, vee- ja õhukvaliteet, planeerimine, diskrimineeriv maksustamine jne. Igas küsimuses on otsustajaid ja mõjutajaid palju ning nende kaalukus erinev, nagu on erinev ka nende potentsiaal – teoreetiliselt väga mõjukas valdkondlik otsustaja võib olla väga passiivne sinule olu-

hoopis professionaalne aktiivsus: olemasolete tegemine või nendes osalemine/nõustamiesilekutsumine raha toel või selle puudusest to puhul on mul isiklikult väga suur heameel Taaveti jalajälge nii Eesti kui ka laiemalt maases, siis on nende mõjukus ääretult erinev. Sade edetabel, kust puuduvad peale ajakirjanike tame nii nagu ajalehtki, et need on Jõks, lustega seotud advokaadid, enim tehinpanu

Väljaspool avalikku haldust ja eriti poliitikakujundamist peaks mõjukust näitama hoopis professionaalne aktiivsus: olemasoleva äri kasvatamine või kahanemine, tehingute tegemine või nendes osalemine/nõustamine, ühiskondlike või valdkondlike muutuste esilekutsumine raha toel või selle puudusest olenemata. Näiteks ettevõtjate Taaveti ja Kristo puhul on mul isiklikult väga suur heameel klassivend Kristo tegevuse üle. Aga kui vaatate Taaveti jalajälge nii Eesti kui ka laiemalt maailma tehnoloogiaettevõtetesse investeerimises, siis on nende mõjukus ääretult erinev. Samavõrd kukalt kratsima panev on advokaatide edetabel, kust puuduvad peale ajakirjanike seas praegu tuntumate advokaatide (oletame nii nagu ajalehtki, et need on Jõks, Sarv ja Keres) ka olulisemate kohtuvaidlustega seotud advokaadid, enim tehinguid tegevad ja nõustavad advokaadid ning õigusvaldkonna arengut enim mõjutavad advokaadid ja kohtunikud. Samalaadseid tähelepanekuid võib küllap teha teistegi valdkondade kohta – tabel tähistab ajakirjanduse tähelepanu pälvinud inimesi (ja tihti on see ju teenitud), aga mitte alati mõjukamaid, olulisi tulemusi näidanud, kolleegide seas hinnatumaid.

Poliitikute suurele mõjule vaidlen vastu

Meelis Mandel

Äripäeva

Selline poliitikute kontsentratsioon mõjukate inimeste esikümnes oleks ehk olnud õige aasta tagasi, kui valitsuses oli EKRE ja rahandusminister Martin Helme. Mäletate, see hiljutisel arstid-on-saast-üritusel võimast häält teinud vaktsineeritu, kes teisi mitte vaktsineerima utsitas. See, kelle juhtimisel aasta tagasi Eestit ideedele ja inimestele lukku üritati keerata. Ja kelle juhtimisel oleks pidanud sel kevadel nõretamiseni vaidlema, kas naine on partner ainult mehele või ka naisele või kuidas see täpselt oligi.

nel Kiige ja Jüri Ratase sõnadel/tegudel on koroonalainete ärahoidmisele ja vaktsineerimistempo kiirendamisele üsna väike mõju. Tõsi, Ratase pepsitamine kevadel AZ vaktsiini mittetahtmisega aitas vaktsineerimisindu riigis maha võtta.

Pigem tekitab mõjuisikute kohati liiga suur mõju veidi muret. Kui esiotsa puhul kahtlesin poliitikute otseses mõjus reaalsele elule, siis siin vallas võib üks isik, kas reaalne või väljamõeldud, muuta börsikursse ning tuhandete inimeste investeeringute tootlust ja tulevase pensioni suurust märkimisväärselt. Seetõttu peab influencer’ite soovituste puhul üha rohkem vaatama nende endi seotust konkreetse ettevõttega.

utsitas. aasta tagasi Eestit ideedele ja inimestele luk- mine on elitaarne nišiala, on selle tipptegijate

Ehkki koroona ajal on poliitikute roll kahjuks suurenenud igal pool, sh majanduses, ei müstifitseeriks ma poliitikute mõju vähemalt Eestis enam nii üle. Kaja Kallase, Ta-

Sportlastest väärib minu arust kindlasti kõrgeimat poodiumikohta Anett Kontaveit, kelle vägiteod toovad niigi populaarse tennise juurde kindlasti uusi tüdrukuid/poisse. Aneti mõju hakkame veel nägema. Kuna vehklemine on elitaarne nišiala, on selle tipptegijate mõju piiratud. Autospordiga alustamine eeldab üsna kõrget lävendit ning pühendunud ja korraliku rahakotiga isa. Igati nõus olen ininfluencer’ite ehk nn rahatarkuse seltskonna äramärkimisega. Eesti väikeinvestorite arvu plahvatuslik kasv on paljude asjaolude kokkusattumus, kuid ka investeerimise esikõnelejad on siin omal kohal.

Kui tuua esile üks inimene, kes võiks mõjukate esikolmekümnes olla, siis on see keskpanga president Madis Müller. Sellepärast et ta kuulub intressipoliitikat tegevasse Euroopa Keskpanga nõukokku, kus Eestil on oma väiksust arvestades ebaproportsionaalselt suur roll. Madisest sõltub, millal saab sinu eluasemelaenu tagasimakseks 100 euro asemel 150 eurot kuus. Kui veidi utreerida. Aga ainult natuke.

Sõdalasest superstaar

•

V

iimaste kohalike valimiste konkurentsitult suurim häältemagnet, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (43) on harjunud eesmärke saavutama. Kui ta peaks otsustama ühel päeval Keskerakonna juhiks ja peaministriks saada, siis ta ilmselt saabki. Ainult et võib-olla ta ei soovigi seda. Erakonnajuhi tooli torgib tuhat nõela, üks ebamugavam kui teine. Peaminister aga ei pruugigi kõige mõjukam isik olla. Üks on kindel: isegi kui Kõlvart peaministritooli soovib, ei ole tal sihile jõudmisega kiiret.

Kõlvart on hingelt sportlane, aga mitte selline, kes jõusaalis rauda ühest kohast teise tõstab ja õhtul kodus peegli ees oma muskleid imetleb. Ka mitte säärane, kelle eesmärk

on olla kõvem mees kui sõber või naaber. Taekwondo, mis vormis Kõlvartist selle, kes ta on, pole mingi tavaline sport. See on võitluskunst, mille lõi üks Lõuna-Korea armee kindral. Muide alles 1955. aastal, kuigi süsteem ise on aastasadu juurdunud vanades Korea traditsioonides. Taekwondo vaimses keskmes seisavad tahtejõud, kannatlikkus, murdumatu vaim ja vankumatu enesedistsipliin. Nii et pigem on Kõlvart hoopis sõdalane kui sportlane. Mitte tingimata selline, kes relvi täristab või vaenlase toore jõuga jalust maha niidab. Ta on sõdalane, kes hoolitseb pidevalt oma jõu suurenemise eest. Selle eest, et ta oleks oma sihtide saavutamiseks vajalikus vormis.

Enesedistsipliini kehastus. Selleks ajaks, kui enamik meist hommikul uniselt köögis koperdades käsikaudu kohvivett keema paneb ja päeva ajahädaga alustades kella üheksase koosoleku ülelaskmist kaalub, on Kõlvartil esimene koosolek juba peetud, e-kirjad loetud ning kohtumised ette valmistatud. Erinevalt

tagumikutundidest vaevatud ametnikest, üle töötama kalduvatest tippjuhtidest ja asjaolude sunnil istuvasse eluviisi kinni jäänud poliitikutest ei valuta tal kusagilt. Välja arvatud siis, kui ta on end treeningul vigastanud. Karkude najal liikumas on Kõlvartit nähtud rohkem kui kord. Ta on tõusnud kell viis ja tema igapäevane trenn on juba tehtud. Tähtsad asjad kõigepealt. Kõlvart teab, et nii nagu täna pesemata jäetud hambaid ei saa pesta homme, pole ka täna vahele jäänud trenni võimalik mõni teine kord järele teha.

Sõdalane ei jäta midagi juhuse hooleks. Ta tunneb vastase nõrkusi ja kasutab neid osavasti ära. Eelkõige tunneb ta aga iseennast. Väljajuuritavatest nõrkustest vabaneb ta teadlikult. Need, millest vabaneda pole võimalik, pöörab ta tugevusteks või kompenseerib teiste oskustega. Ta kontrollib oma emotsioone ja näitab välja ainult neid, mida peab sobivaks. Ja kui ta otsustab end muuta, siis muudabki. Vastselt poliitikasse tulnud Kõlvart liikus ringi nagu must pilv. Nüüd oskab ta naeratada, nalja

Mihhail Kõlvart on musta vöö kätte saanud nii võitluskunstides kui ka poliitikas.

Vilja Kiisler vilja.kiisler@epl.ee Mihhail Kõlvart ja Vilja Kiisler käisid linnahalli juures ujumaswww. Vesi oli

Kuidas sündis 2021. aasta edetabel?

• Mõjukuse hindamiseks on hea ülevaade ajakirjanikel, kes puutuvad iga päev Eesti elu mõjutavate inimestega kokku ja teavad, kes juhib asju kulisside taga.

• Mõjukate valimise töögruppe juhtisid Ekspress Meedia väljaannete juhid: Ekspressist jõudsid oma panuse anda nii Erik Moora kui ka Merili Nikkolo, Maalehe töörühma juhtis Hindrek Riikoja ja ajakirjade mõtted kogus kokku Heidit Kaio. Žüriis osalesid Tanel Saarmann Ärilehest ja Holger Roonemaa uurivast toimetusest, Eesti Päevalehe uudistetoimetuse juht Mihkel Tamm ja LP peatoimetaja Kerttu Pass. Lõplik järjekord valmis majasisese hääletuse tulemusel ja arutelude käigus.

• Mõjukaid valitakse tänavu juba seitsmendat korda: 2015. aastal valiti Eesti mõjukaimaks inimeseks Marju Lauristin, 2016. aastal Kersti Kaljulaid, 2017.–2018. aastal Jüri Ratas ja 2019. aastal Margus Linnamäe. 2020. aastal nimetas Ekspress Meedia Eesti kõige mõjukamaks inimeseks EKRE esimehe, toonase rahandusministri Martin Helme.

Ema korealanna, isa eestlane

Mihhail Kõlvart on sündinud Kasahstanis. Tema ema on korealanna, isa eestlane. „Ema ja isa elasid koos minuga – see oli kuidagi iseenesestmõistetav,” on Kõlvart öelnud. 2014. aastal mattis Kõlvart ema, isaga jagab eluaset tänini.

Kuna Kasahstanis elamise ajal tegid mõlemad tema vanemad täiskohaga tööd, hoidis väikest Mišat sageli vanaema. Kõlvart on meenutanud, kuidas nad koos vanaemaga tänaval tomateid müümas käisid. Kui miilits käskis tomatid kokku pakkida, siis lasid Miša ja vanaema muidugi jalga, aga jätkasid müüki natukese aja pärast teises kohas.

Kõlvart kutsus ema lõpuni austuse märgiks ja natuke ka naljaga Liidia Grigorjevnaks, sest ema oli ühiskondlikult aktiivne ja „ülemus”. Liidia Kõlvart oli kultuuriuurija ja rahvuskultuuride ühenduste liidu Lüüra president. Nii ema kui ka isaga on Kõlvart käinud presidendi vastuvõtul.

Kõlvart käis eestikeelses lasteaias, kuid on saanud venekeelse koolihariduse. Tema lapsepõlv möödus Koplis ja noorus Lasnamäel. Ta oli kehva tervisega enesessetõmbunud laps, teda kiusati koolis teistest erineva välimuse pärast.

Mihhail Kõlvart ja tema isa Ülo Kõlvart. Ülo sülest piidleb fotokaamerat koer Mustik.

teha ja ajakirjanikega flirtida. Ta võtab vastu kutsed telesaadetesse, viib võttegruppe Korea söögikohtadesse sööma ja enne valimisi laseb ajakirjanikke isegi koju. See viib teda lähemale seatud eesmärkidele.

Ja ärge tulge ütlema, et välimus pole tähtis. On. Kõlvart on selle teadmiseks võtnud. Ülikonnad istuvad talle hästi, aga need pole midagi ekstravagantset ega teab kui kallist: keskmised, pigem korralik poekaup. Kvaliteetne materjal ja rätsepatöö oleks muidugi midagi muud. Aga tühja neist ülikondadest. Ei olegi teab kui palju Eesti meespoliitikuid, kes võivad endale lubada jääda pildi peale ka ilma ülikonnata, näiteks Kristuse ristimise päeval jäisest merest väljumas või erakonnakaaslastega ujulas. Pärast koalitsiooniläbirääkimiste lõppu sitikmustaks värvitud juuksed on juba maitseasi. Värske look igatahes, ent kindlasti eelistab osa naissoost valijaid kergelt halliseguste juustega linnapead, leides, et salguke hõbedat vaid kaunistab meest.

Hingab Ratasele kuklasse. Kui Kõlvart viimaste kohalike valimiste ajal erakonna esimehele Jüri Ratasele häältega mitmekordselt pähe tegi, algasid ajakirjanduses jutud, et mine tea, kas Ratasel enam erakonna esimehena pikka pidu ongi. Reiting kukub, erakonna rahakotis ulub tuul, kaugas kopitab, lipendab ja haiseb. Eales ei tea, kust järgmiseks käriseb. Ratase väljavahetamise jutud kipuvad kohati natuke meenutama Savisaare lahkumise ennustusi aegadel, kui vanameister veel lõi ja lehvitas. Märke, et Kõlvart prooviks Ratasel järgmistel esimehe valimistel tüüri käest kiskuda, ei ole näha. Küll aga võtaks ta partei juhtimise enda peale siis, kui miski sunniks Ratast lahkuma. Praegu Ratas end igatahes minema ei asuta.

Ei ole palju Eesti meespoliitikuid, kes võivad endale lubada jääda pildi peale ülikonnata, näiteks ujulas.

Praegu on Mihhail Kõlvarti elukaaslase koht vaba.

Alates ajast, mil Kõlvart linnapeaks sai, tunneb ta end väga kindlalt. Ta paistis silma juba abilinnapeana, sest tollal meeri kohta täitnud Taavi Aasa poliitilise karisma temperatuur on umbes selline, kus põrgu jäätub. Aga kas tunnete mõnda Kõlvarti abilinnapead? Ei tule

FOTO: MADIS VELTMAN

Mihhail Kõlvart tütrega teatris. „Alice Imedemaal”, esietendus

FOTO: MADIS VELTMAN

Vaba ja vallaline

Kuigi Mihhail Kõlvart on ajakirjanduses meelsasti kõnelenud oma emast ja isast, on ta suhetest naistega rääkinud ainult siis, kui enam midagi muud üle ei jää.

2012. aastal sündis Kõlvartile tütar ja seetõttu leidis avalikku kinnitust tema suhe reformierakondlase Jaana Kalinistovaga. Enne seda nähti teda koos Ilona Tsvetkovaga, kes on kõva sportlane ja Kõlvarti õpilane taekwondo’s. Suhe hilisema elukaaslase Angelika Tsoiga ei jäänud püsima. Praegu on Kõlvart vaba ja vallaline.

nagu ettegi, eks. Aa, no Eha Võrk, kellel on kaelas kriminaalasi valeütluste andmises. Ja vahest meenub ka Keskerakonna raskekahurväelane Kalle Klandorf, kes soovitas eelmisel talvel pensionäridel Tallinnas taksoga liigelda, kui lumevallidel ronimine üle jõu käib (teda uues linnavalitsuses enam ei ole). Aga üldiselt on Kõlvart selle eest hoolitsenud, et abilinnapeade kuulekad peanupukesed tujuka võilille kombel läbi asfaldi liiga nähtavale ei murraks. Tallinna linnavalitsus, see on Kõlvart. Nii jääb ka pärast sotside kaasamist.

Kõlvart pole enam ammugi tuntuim vene poliitik Toomi kõrval, nagu teda on sageli tituleeritud. Eestlased tunnevad teda vägagi hästi. Enne valimisi võis korduvalt kuulda, et Kõlvar-

Sellal kui Jüri Ratas pidi EKRE-I-KE valitsuses pidevalt Helmete kokku keedetud suppi helpima, võis Kõlvart tähelepanu juhtida tõsiasjale, et Tallinnas ei ole koalitsiooni EKRE-ga.

FOTO: KIUR KAASIK

tile võiks täiesti hääle anda, kui ta ainult selles kuradi Keskerakonnas ei oleks. Kes valib nime ja nägu, mitte parteid või on Keskerakonna toetaja, sellel säärast dilemmat muidugi ei tekkinud. Tallinna ööelu nautiv noorsugu Kõlvartit ei salli, sest neil on meeles, kuidas Kõlvart pidas kompromissitut võitlust kõrtside ja poodide alkoholimüügiga juba enne seda, kui koroonaaeg meie kõigi meelelahutusvõimalusi halastamatult piiras. Kuid isegi need, kellele ei meeldi, mida Kõlvart teeb, peavad tunnistama, et ta teeb. Paljudki neist, kes omal ajal Reidi tee vastu sõdisid, käivad seal praegu meelsasti promeneerimas ja nendivad, et on kena küll, täitsa nagu Euroopas.

Võib endale kõike lubada. Meerina on Kõlvart saanud sõltumatuks suverääniks, kes võib endale lubada mida tahes. Tema peale erakondlik hammas ei hakka, sest ta on toiduahela tipus. Töökohtade ja muude ressursside kujul on tal pakkuda rohkem kui Ratasel. Mart Luige, Rainer Vakra ja Deniss Boroditši linnaga seotud ettevõtete paksupolstrilistele juhikohtadele ladustamise eest on Ratas vaat et veel Kõlvarti tänuvõlglanegi. Vakra oli sotsidel kõva häältemagnet, Luik oli Isamaas arvestatav tegija. Boroditš, tuletagem meelde, kuulub tänapäeval Reformierakonna nimekirja, kuigi oravatel temast enam vähematki tolku ei ole. Kui Savisaar vorpis uusi Boroditše üheksa kuuga, siis Ratas nii osav ei ole. Ministrikski tuleb järjest luuavarsi panna, rääkimata siis laiapõhjalisest järelkasvust. Ent kui on tarvis mõne teise erakonna häältemagnet kahjutuks teha, siis leitakse talle koht Kõlvarti kuningriigis. Erakonnal on praegu Kõlvartit vaja palju rohkem kui Kõlvartil erakonda. Tema nime peale rajati Tallinnas viimaste kohalike valimiste kampaania, ja see andis tulemuse. Kesk-

Paljudki neist, kes omal ajal Reidi tee vastu võitlesid, käivad seal praegu meelsasti promeneerimas.

erakonna ainuvõim küll langes, aga sellest jäi puudu vaid kaks kohta. Sotsid tuli pardale võtta, aga tühja neist. Nad ei tee kuigivõrd tüli. Sõna „korruptsioon” on sotside sõnavarast juba välja surnud ning edaspidi on nende rolliks Keskerakonna plaanide elluviimist jätkata ja keskpartei loodavale ilmailule kaasa aidata. Vähestel on meeles, et oma poliitikutee alguses kuulus Kõlvart isegi SDE ridadesse. Õigemini, ta astus 1998. aastal Mõõdukatesse ja 2009 laskis end sotside hulgast välja arvata. Tema tähelend algas Keskerakonnas.

Kui Jüri Ratas otsustas oma teise valitsusse kaasata EKRE, väljendas Kõlvart reljeefselt, et tema on sellise koalitsiooni vastu. Siiski on see, mida öeldakse, ja see, mida otsustatakse, poliitikas kaks täiesti ise asja. Kui ühest kobarkäkist teise tuikuvale Tanel Kiigele omistatakse sageli strateegi rolli EKRE-I-KE valitsuse sünnis, tuleb tunnistada, et tõelist kasu sai sellest nimelt Kõlvart, kes ju siis, 2019. aastal linnapeaks saigi. Sellal kui EKRE tallas Ratase eneseväärikust mõnuga üha sügavamale mülkasse, võis Kõlvart täie rahuloluga oma Keskerakonnas pettunud valijatele teatada, et Tallinnas ei ole koalitsiooni EKRE-ga. Ratas oli veel eelmise valitsuse peaminister, kui Kõlvart hakkas temaga suhtlema avalike kirjade vormis, jagades valitsusjuhile nii heledaid kõrvakiile kui ka lööke allapoole vööd. Kohati kippus jääma mulje, et niigi pidevast vabandust palumisest kurnatud Ratas täidab erakonnakaaslasest meeri juhtnööre ja töötab valitsuses Kõlvarti käsualusena.

Üks pilt räägib Mihhail Kõlvarti ja Jüri Ratase suhetest rohkem kui tuhat sõna. Keskerakonna valimispidu 2021

Märgi end elundidoonoriks ELU PÄRAST

Oma õpetajast

Savisaarest on Kõlvart nüüdseks peajagu üle kasvanud.

Koroonakriisist otsustas Kõlvart ilma pikemata plusspunktid välja võtta juba Ratase ajal ja Kaja Kallase ajal on ta seda suunda jätkanud. Pidev sõnumeid edastades oskamatult visklemine on teinud Kallasest Kõlvartile kerge saagi. Ainult et viimati läks Kõlvart liiga ülbeks. Viimane koolide sulgemise otsus ilma sobiva seadusandliku aluseta läks üle piiri. Lapsevanemad kaebasid Kõlvarti ukaasi põhjal kinni pandud koolid kohtusse ja kohus keelas koole terviseameti nõusolekuta kaugõppele saata. Kõlvart oli sunnitud kiiresti retoorikat muutma. Pealegi tuleb tal arvestada Liina Kersnaga, kes on Repsi ajal haridusministeeriumi pimedatesse nurkadesse peitu pugenud ahjualuseid tänavale lennutanud sama entusiastlikult nagu Kõlvart linnasüsteemi viksinud. Ja erinevalt Kallasest pole Kersna suu peale kukkunud.

Savisaare õpilane. Kui Kõlvart oma poliitilises karjääris kellelegi midagi võlgneb, siis on see Savisaar. „Edgar Savisaareta oleks mu elus paljud asjad teistmoodi,” on Kõlvart tunnistanud. Savisaar julges poliitikasse tuua inimesi, kellega teised parteid poleks eales jamama hakanud. Tänased superstaarid Kõlvart ja Yana Toom on parimad näited. Savisaar kinkis neile pileti suurde poliitikasse, isikliku kaubamärgi ehitasid mõlemad ise üles. 2008. aastal astus Kõlvart Keskerakonda, juba 2009 valiti ta Tallinna volikogusse ja kõigest kolme aastaga jõudis sinnamaale, et ta valiti 2011. a riigikokku. Ent Savisaar tegi Kõlvartile ettepaneku hakata abilinnapeaks, ja Kõlvart hakkas. Tagantjärele tarkuse korras võib eeldada, et küllap kujutles ta end juba siis kord Savisaare asemel. Tollal oli Savisaar küll täies elujõus ja vastselt näidanud, et idarahaskandaal temasugust ei murra, ent Kõlvart on kannatlik. Tal on oskust oma aeg ära oodata.

Demagoogia suurmeistrilt Savisaarelt on Kõlvart palju õppinud ja aastatepikkuse kogemusega on ta nüüdseks oma õpetajast peajagu üle kasvanud. Erinevalt Savisaarest oskab ta avalikkes debattides jätta mulje, et diskuteerib sisuliselt ja vastab ajakirjanike küsimustele. Päriselt oskab ta lauseid seada nii, et sellest, millest ta rääkida ei taha, ta lihtsalt ei räägi. Punkt. Erinevalt terve poliitikuelu ühest skandaalist teise viselnud ja krooniliselt peaministriks mittesaamise all kannatanud Savisaarest on poliitik Kõlvartile külge jäänud õigupoolest ainult üks tõeline skandaal, ja seegi kipub paljudel juba meelest minema. Ainult muidugi mitte Jürgen Ligil, kes näeb Kõlvartis eelkõige „allilma seostega bojaari ja kapo aastaraamatu staari, kes surub peale vene kultuuri ja vene keelt, supleb maksurahas ja mittekodanike tagatud ainuvõimus”.

Kapo „silmarõõm”. Kõlvart on väitnud, et kapo aastaraamatusse sattumine oli talle šokk. Arvestades idarahaskandaali järgseid lainetusi ühiskonnas, ei ole see ülearu usutav. Kuigi Savisaare vaenlased olid valmis temast ennegi

Treenerist poliitikuks

Mihhail Kõlvart hakkas taekwondo’ga tegelema 12-aastaselt ja juba 15-aastaselt sai temast treener. 18-aastaselt hakkas ta juhtima Eesti taekwondo liitu.

Kõlvarti õpilaste seas on Euroopa meistreid ja MM-i medalivõitjaid. Kõlvart on öelnud, et pidas vajalikuks ja õigeks olla treenerina oma õpilastele ka moraalseks ja vaimseks eeskujuks. Õpilased hindavad teda kõrgelt. Samal ajal kui Eestis arvatakse sageli, et Kõlvart on venelane, peeti teda välismaal võistlustel käimise ajal alati eestlaseks. Pole ka ime, Kõlvart on igati eestipärane perekonnanimi.

Kui Mihhail Kõlvart jääb pildi peale karguga, tuleb järeldada, et ta on sporti tehes liiale läinud.

Kiirus ja otsustavus kuluvad ära nii spordis kui ka poliitikas. FOTO: TAAVI SEPP

FOTO: KIUR KAASIK

uskuma mida tahes, oli neile pärast selle kuriteo kapo poolt tõkestamist selge, et Keskerakond pole valmis Eestit maha müüma ainult venelastele, vaid kas või vanakuradile endale. Idaraha mäletatavasti kapo aastaraamatusse ei jõudnudki, polnuvat midagi juba avalikuks saanule lisada. Ent kevadel 2012 ilmunud aastaraamatus tõi kaitsepolitsei esile Kõlvarti avalikud ja ka varjatud kontaktid Venemaa suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga ning vaatles tema tegevust võitluses venekeelsete koolide eesti keelele ülemineku vastu. Kõlvart läks kohtuuksi kulutades riigikohtuni välja ja jäi kaotajaks. Sama tralli läbi teinud Yana Toomi seevastu saatis edu. Kapo oli sunnitud Toomi kohta käivad laused kustutama või kinni katma. Aastaid hiljem on Kõlvart lausunud, et nüüd võtaks ta kapo aastaraamatusse sattumist huumoriga. Pange tähele: huumoriga. Nii või teisiti – see müüt, et kui Putinil peaks Eestis abi vaja olema, siis helistab ta Toomile või Kõlvartile, on murenenud juba aastaid tagasi. Keskerakonna tühistamata koostööprotokoll Ühtse Venemaaga sobib küll hästi mõne kogenematu Keskerakonna ministri

Mihhail Kõlvart on sina peal mitme võitluskunsti ja spordialaga.

ILMAR SAABAS

Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea

Kaja Kallas Eesti vabariigi peaminister, Reformierakonna esimees

Tanel Kiik tervise- ja tööminister

Martin Helme EKRE esimees

Jüri Ratas riigikogu ja Keskerakonna esimees

Liina Kersna haridus- ja teadusminister

Irja Lutsar teadusnõukoja juht

Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus tehnoloogiaärimehed

Kersti Kaljulaid president

Helir-Valdor Seeder Isamaa esimees

1999. aasta. Kõlvarti õhku lastud auto, milles hukkus tema sõber.

FOTO: KÜLLIKE ROOVÄLI

Mineviku tumedad varjud

Mihhail Kõlvarti minevikust on teada lugu, millest rääkimine tarretab meeri hästi valitsetud miimika ja kehakeele siiamaani. Talle ei meeldi seda mee nutada. Kui küsitakse, langevad sõnad raskelt, vastumeelselt. Asi on selles, et praeguse Eesti mõjukaim inimene on trellide taga istunud.

1999. aastal plahvatas pomm Kõlvarti autos, mille ta oli laenanud sõber Šamil Lolajevile. Lolajev viidi küll haiglasse, kuid suri seal tund pärast plahvatust. Kaitsepolitsei võttis Kõlvarti kinni, pistis ta trellide taha ja jättis sinna kuuks ajaks.

Kõlvarti kodust leiti nimelt kott laskemoona ja kärbikuga. Vähe sellest, kotis oli ka politsei kiirusemõõtja, sau ja hulk vormiriideid. Peale selle leiti relvaloata noormehelt õhupüstol ja gaasirevolver. Lolajevi kodust leiti suu- ja silmaavadega maske ning elektrišokirelv. Ja hulk võlapabereid. Mida Kõlvart ja Lolajev kavandasid, võib vaid ette kujutada. Igatahes läks relvade, politseivormide ja kõige muu kahtlase omamine Lolajevi kraesse ning Kõlvart pääses jamast tänu tõendamatusele.

Mihhail Kõlvart ei harrasta taliujumist

ta käib tavaliselt vees õigeusklike Kristuse ristimise päeval, mis

segadusse ajamiseks, aga et sealtkaudu võiks alata Eesti okupeerimine, ei usu ammugi keegi. Venekeelset kooliharidust kaitseb Kõlvart muidugi siiamaani, ainult et palju julgemalt ja selgemini kui varem. Mis peaasi: avalikumalt. 2019 oli Kõlvarti juhitav Tallinn vene keele ülemaailmse etteütluse „Totalnõi diktant” korraldajalinn, kuid suurejoonelise etenduse andis Kõlvart seda üritust korraldades juba 2018 linnavolikogu esimehena, kui etteütluse teksti luges ette Venemaad Eurovisionil esindanud Dima Bilan. See etteütlus on üks Putini pehme jõu vahendeid, mis laseb end kergesti esitleda kultuuriüritusena. Kapole see ei meeldi, aga teha pole midagi. Kaitsepolitsei tähelepanu all olema on Kõlvart harjunud ja see teeb talle veel ainult nalja. Või vähemasti püüab ta sellist muljet jätta.

Seda, et Kõlvart on Eesti ambitsioonikamaid, edukamaid ja targemaid poliitikuid, tunnistavad needki, kes teda ei salli või umbusaldavad. Viimaseid on ta oma erakonnaski küllalt, teiste parteide konkurentidest rääkimata. Nii sõbrad kui ka vaenlased teavad, et tal on hea nina, kiire reaktsioon ja oskus olukordi enda kasuks pöörata. Ta on võimekas nii strateegias kui ka taktikas, mõtleb alati mitu sammu ette, ent suudab oma plaani käigu pealt muuta, kui asjaolud selle vajalikuks teevad. Ta on oma jõus kindel. Komistanud konkurendi – viimasel ajal on selleks enamasti riik ja valitsus – tõmbab ta osavalt lohku, näiteks appi mineku sildi all. Ent ta ei kõhkle jalga taha panemast ka oma erakonnas. Esimees Ratas teab kõige paremini, mida see tähendab, kui Kõlvart sind kotib. See on valus. Väga valus ja vastik.

COMTOURI

Tartu. W. A. Mozartiooper „Don Giovanni“

04.–05.12

Dirigent Risto Joost. Lavastaja Elmo Nüganen. Hinnas teatripilet, buss, majutus neljatärnihotellis kaheses toas, hommiku- ja lõunasöök. Väljasõit kell 12.00

10.–11.12

Riia. G. Rossini ooper „Tuhkatriinu“ Hinnasteatripilet, buss, majutus neljatärnihotellis kaheses toas, hommiku- ja lõunasöök, kohvipaus, vanalinna ekskursioon. Väljasõit kell 8.00

19.12 Advendikontsert Tartus Pauluse kirikus Väljasõit kell 12.00

Leedu suurim käsitöölaat Vilniuses

04.–06.03

Minkuse ballett „Bajadeer“ (teatripilet + 36 €) Hinnas majutus hotellis kaheses toas, lõunasöök, ekskursioon Vilniuses, buss. Väljasõit kell 8.00

08.03 Tartu. G. Donizetti ooper „Linda di Chamounix“ Hinnas teatripilet, buss. Väljasõit kell 8.00

03.04

MÕJUKAD PROJEKTID

Greete Palgi

POLIITIK

• Sündis

18. juunil Tallinnas.

• Lõpetas Tallinna 7. keskkooli.

19771995

Kallas

• Töötas Vanemuise teatrijuhi nõunikuna.

1996–1997

• Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonnas bakalaureuseõppe.

1999

• Töötas (vande)advokaadina büroos Tark & Co.

1999–2006

• Nõukogu või juhatuse liige tuuleparkidega tegelevates osaühingutes.

2003–2010

• Vandeadvokaat büroos Luiga Mody Hääl Borenius.

2006–2008

• Lõpetas Estonian Business Schooli magistriõppe.

Kaja Kallas

on pidanud end meestekeskses maailmas kehtestama

Murelik pilk kohalike valimiste tulemusi oodates. „On silmaga näha, et Kaja Kallas on sel aastal peaministrina suure pinge all olnud,” ütleb parteikaaslane Kristina Šmigun-Vähi. Lähedased kolleegid ja sõbrad kiidavad peaministri sihikindlust, diplomaatilisust ja oskust arvestada võimaluse piires kõigi huvidega. Ühtlasi kiidetakse tema huumorisoont.

• Astus Rain Rosimannuse soovitusel Reformierakonda.

2007 2010

Peaminister Kaja Kallase esimene aasta valitsusjuhina on kulgenud üle kivide ja kändude. Kas erakordselt kehv reiting maksab talle erakonnajuhi koha, näitab kevad.

J

aanuaris ei möödunud eelmise, nn EKRE-IKE valitsuse lagunemisest kahte nädalatki, kui Reformierakonna juht Kaja Kallas ühes oma ministritega ametivande andis ja keset koroonapandeemiat riigi ohjad enda kätte võttis.

Uus koalitsioon ei sündinud kiidusõnade saatel – eelkõige Keskerakonna korruptsioonikahtlustuse tõttu, mis eelmise valitsuse lõhkuski.

„Loomulikult oleks meie eelistus teha koalitsioon valitsuserakonnaga, kes ei ole sellest skandaalist puudutatud, aga kui võtta, et Porto Franco otsuse tegi ju valitsus, siis ühtegi sellist erakonda ei ole,” proovis Kallas välja vingerdada.

Kuigi Kallase poole lennutati kriitikanooli, tekkis siis ka palju positiivsem narratiiv: emmed on kodus! Ükski väljaanne ei jätnud mainimata, et Eestil oli esimest korda ajaloos ühel ajal naissoost president ja peaminister. Seega oli ühe klaaslae lõhkumine mitmes mõttes märgiline. Kodanikuaktivist Maris Hellrand ja Eesti 200 liige Pille Tsopp-Pagan kirjutasid naissoost opositsioonijuhi kohta, et too on alati halvemas positsioonis kui samas rollis mees: „Kui ta on viisakas ja vagur, süüdistatakse teda nõrkuses, kui aga sõnakas ja ründav, süüdistatakse teda hüsteerias.” Kallasel läks ka koalitsioonijuhina samamoodi: kord kiitis EKRE poliitik Mart Helme tema silmi, kord nimetas ülbeks nähvitsaks.

Inimene, kellega on võimatu tülli minna. Kallas pidi end nn meeste maailmas läbi suruma juba 2000-ndate alguses advokaadikarjääris. „Meie valdkonnas oli tol ajal naistel end võib-olla mõnevõrra keerulisem kehtestada, ent Kajal polnud probleem end häält tõstmata kuuldavaks ja nähtavaks teha,” meenutab advokaadibüroo Cobalt vanempartner Sten Luiga, kes töötas Kallasega koos kahes büroos: Tark & Co ja Luiga Mody Hääl Borenius. „Kaja juhtis konkurentsivaldkonda ja oli silmapaistev erialaekspert. Ta oli väga täpne, kindlasti energiline ja aus. Arvan, et Kaja oli väga eetiline ja teadis täpselt, mida teeb. Ta oli nõu jagamises väga konkreetne ja usun, et kliendid oskasid Kaja advokaadina väga hinnata.” Luiga lisab, et Eesti jäi pärast Kallase poliitikasse siirdumist ilma heast advokaadist.

Kuid ta ei kiida ainult Kallase tööd. „Kindlasti oli Kaja kolleeg, keda ei jätnud üldine bürooelu külmaks. Ta oli väga seltskondlik, tantsulembene ja tegeles rahvatantsuga. Kindlasti oskas ta väga tugevalt ära kasutada ka neid eeliseid, mida meesadvokaatidel ehk polnud,” ütleb Luiga. Näiteks riietus Kallas julgelt, efektselt ja värviliselt, et mitte sarnaneda hallis ülikonnas meesteväega, mille seas ta üldiselt töötas.„Kindlasti oli ta väga silmapaistev,” märgib Luiga.

Enesekindlus on kindlasti üks Kallase trumpe. Luiga kiidab ka tema head huumorisoont. „Temaga saab juttu ajada tööalaselt ja töö-

juhtimiskoolituskeskuses õppejõuna.

2010

kevadel

valimistel

Kandideeris

valituks

juhtima

komisjoni. Novembris

2011

väliselt. Temaga ei pea üldse tööst rääkima, alati on tore ja lõbus, sest tal on mõnusalt selge ja kriitiline pilk elule,” ütleb Luiga. Ühtlasi rõhutab ta Kallase suurt lugemust. „Ma ei mäleta Kaja kunagi raskemeelse või murelikuna, tal on elutervet optimismi üksjagu. Klientidelt tuli konkreetseid palveid, et nad tahavad just Kaja Kallast enda kaasusega tegelema.”

Kallas olevat talle hiljem meenutanud, et Luiga tutvustas teda büroo jõulupeol teistele sõnadega „Kaja on inimene, kellega on võimatu tülli minna”.

2013

2017

2017

Temaga

ei pea üldse tööst rääkima, alati on tore ja lõbus, sest tal on mõnusalt selge ja kriitiline pilk elule.

Riigijuht keset pandeemiat. Kiidusõnu ei hoia tagasi ka koalitsioonipartnerid keskerakondlased. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik: „Ta on väga pühendunud ja proovib alati teemad süvitsi selgeks teha. Teisiti peaministriametis paraku ilmselt hakkama ei saa.” Kuigi Kallast on palju kritiseeritud, kirjutab Kiik selle pandeemia ja üldise frustratsiooni arvele. Tema arvates on Kallas oma tööga igati hakkama saanud.

Riigihalduse minister Jaak Aabil pole samuti peaministrile midagi ette heita, ja kuigi neil tekib Kallasega vaidlusi, siis põhiliselt ikkagi erakondade vaadete erinevuse tõttu. Tulisemalt vaidlevad nad kliima- ja keskkonnateemadel. „See pole jäärapäisus, vaid põlemine,” täpsustab Aab.

Aab ei arva, et Kallas on otsustamatu, ehkki seda on peaministrile ette heidetud. Ta toob esile hoopis selle, et võiks rohkem väljaspool tööd suhelda. „Meist keegi pole saanud üksteist rohkem avada. Varem ikka olid õhtusöögid või teistlaadi kohtumised, praegu on kogu aur läinud koroonakriisi alla,” räägib Aab. Aab kiidab samuti Kallase huumorisoont ja lisab, et kui avalikkusele võib jääda mulje, et Kallas on „kuiva” natuuriga, siis päris nii see pole ning

Laulusõnad Ska Faktorile

Sihikindlaks peavad Kaja Kallast nii kolleegid kui ka sõbrad. Kallast üle 25 aasta tundud trummar Reigo Ahven nimetab peaministrit perfektsionistiks. „Ta on nõus tulemuse nimel pingutama ja tal tuleb välja ka,” ütleb Ahven. Ta kinnitab, et kui miski nõuab vaeva, siis Kallas seda ei karda. „Ja teine hea asi: ta on kogu aeg olnud diplomaatiliselt väga võimekas. Ma ei mäleta kõikide nende aastate jooksul konflikte, mida ta lahendada ei oska.” Ahvena arvates on Kallas õigel ajal peaministriks saanud. „Ta sobib suurepäraselt tasakaalustama ja jätkuvuse mõttes tuli täpselt õigel ajal.”

SA Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo teab Kallast pikalt, ligi 20 aastat. Kuigi nad praegu iga päev või isegi igal nädalal ei suhtle, pole sõprus tolmu koguma jäänud. „Kui ta Brüsselis töötas, siis oli kuude kaupa perioode, kus me ei suhelnud. Samas mängisime kunagi golfi viis päeva nädalas,” räägib Jüristo. Tänavu, kui Kallas peaministri kohuseid täitma hakkas, muutus tema ajakava taas tihedamaks. „Kui mul talle midagi öelda on, siis teen seda teiste inimeste kaudu, sest kujutan ette, et tal on ajakava kuude kaupa ette planeeritud. Nüüd nädalavahetusel tegime siiski jälle ühe 40-minutilise kõne ja rääkisime igasugu asjadest,” ütleb Jüristo.

Kallas on palju rääkinud enda suurest golfimänguhuvist, aga talle meeldib ka suusatada, rulluisutada ja mõistatusi lahendada. Vähem on avalikkuses räägitud sellest, et ta on kirjutanud mõned laulusõnad ansamblile Ska Faktor. Toome väikse näite: „On pime õhtutund ja pole üldse und. Käin mööda kõrvalteid täis ootamatuseid.”

ühises töös tuleb ikka naljakaid ja lõbusaid hetki ka ette.

Kallase parteikaaslase Kristina Šmigun-Vähi sõnul on silmaga näha, et Kallas on sel aastal peaministrina suure pinge all olnud. „Hindan seda väga kõrgelt,” rõhutab ta. Kuigi ŠmigunVähi on mõnikord pooldanud jõulisemat käitumist, peab ta Kallase tugevuseks oskust arvestada võimaluse piires kõigi inimeste huvidega.

Erakonnas on ilmselt ka üks Kallase peamisi kriitikuid, endine oravapartei juht ja peaminister Andrus Ansip. Kõigepealt nimetas Ansip Kallast isekaks mõisapreiliks ja kritiseeris tema juhtimisstiili. Kallase napi vastuse peale kogus tüli veelgi tuure ning Ansip ütles, et valitsus on saamatu ja Reformierakonna juht tuleks välja vahetada.

Kiiresti vähenev toetus. Viimastel kuudel on oravapartei populaarsus märgatavalt vähenenud. Kui augusti keskel toetas neid Norstati küsitluse järgi 31% valijaid, siis novembri keskpaigas juba kõigest 21,6%, mis jäi alla nii EKRE kui ka koalitsioonipartner Keskerakonna toetusele.

EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge märgib, et reitingulanguses on oma osa nii Kallasel kui ka muudel aspektidel.„Kaja Kallas on ju Reformierakonna juht, seega esindab erakonnas valitsevat mõtteviisi, aga ka vähemalt mõnel määral terve Euroopa uusvasakpoolset ideoloogiat. Igatahes tulid selle mõtteviisi omadused kriisi ajal eriti teravalt esile. Selgus, et end liberaalseks pidava erakonna hoiak on autoritaarne,” räägib Valge.

Kuigi valitsuspartnerid võivad Kallast kiita, tuleb tema juhioskuste lakmusproov tuleval kevadel, kui Reformierakonnale valitakse uut juhti. Muidugi on omaette küsimus, kas erakond julgeb märtsini oodata, kui nende reiting on järk-järgult allamäge suusatanud. Kindlasti pole lihtne valitsusjuhi töö kõrvalt partei siseasju siluda ja valijate toetust võita, aga Kallas on ju ise neisse rollidesse astunud.

2018

Kallase

26. jaanuaril sai pärast eelmise valitsuse kukkumist Eesti esimeseks naispeaministriks.

2017

Arkadi Popov Lääne-Tallinna keskhaigla juht

Julia

Irina Embrich,

Paavo

tegevjuht

Andres Merits

rakendusviroloogia professor, teadusnõukoja

Mart Helme

endine esimees

Varro Vooglaid

Martin

ja

Bolti kaasasutajad

Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister

Elmar Vaher

Krista

Maailmaliidrid Glasgow’s kliimakonverentsil. Mustast ülikonnamassist paistab hästi välja kollases kleidis Kaja Kallas.

Jagamismajanduse

maaletoojad vormivad tööja maksuharjumusi ümber

Kui Tartu ülikooli värske informaatikatudeng Markus Villig andis kaheksa aastat tagasi inimestele kasutada taksotellimisäpi mTakso, ei kujutanud ta ilmselt ette, millist revolutsiooni juhtima hakkab.

Tanel Raig tanel.raig@arileht.ee

Küllap oleks jagamismajandus Uberi, Airbnb või muu säärase kaudu ka vendade Markus ja Martin Villiguta Eestisse murdnud. Ent nemad suutsid puudutada nii paljude Eesti inimeste igapäevaelu, et Boltist (varem Taxify) sai eestlastele jagamismajanduse sünonüüm.

17. koht

Markus ja Martin Villig on mõjutanud sadade tuhandete eestlaste elu. MADIS VELTMAN

Eesti inimesed võtsid platvormitöö hästi omaks. Ühtäkki tahtsid kõik taksojuhiks saada ja tänu Villigutele oli see üks Eesti populaarsemaid ameteid. Nüüdseks pakutakse võimalusi ka kulleritele ning turule on tulnud teisigi platvormitöö pakkujaid. Riigikogu arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu tegi tänavu suvel platvormitöö uuringu, millest selgub, et ligikaudu 56 000 inimest teevad Eestis iga nädal platvormitööd. Viiendik tööealisi elanikke proovib platvormitööd aeg-ajalt ja selliste inimeste hulk on kasvutrendis. Kokku on platvormitööga tänapäeval juba kõik puutunud. „Kaudselt oleme kõik platvormimajanduse osalised ja platvormitöö kliendid,” ütleb Vallistu. Inimene ei pruugi teadagi, et ta on jagamismajanduse teenust tarbinud. Saabub pakk, mida sortis platvormitöötaja, või on vanavanematel hooldekodus abiks hooldusplatvormi vahendusel ajutiselt appi läinud hooldaja või vaadatakse tänaval reklaami, mille kujundamisse panustas platvormitöötaja Indiast, loetleb Vallistu kokkupuutevõimalusi.

Ülevaadet pole. Kuna jagamisteenused on veel suhteliselt uus majanduse osa, pole nende kohta palju statistikat. Ka majandusanalüütikul on raske öelda, kui suure osa majandusest jagamisteenused moodustavad. LHV majandusanalüütik Kristo Aab hindab, et rahaliselt suurem maht võib olla teenustes, mis on keskendunud transpordi-, majutus- ja finantsvaldkondadele. Kuid jagamismajanduse ideedega haakuvaid lahendusi on mujalgi näha. „Ilmselt ei suuda jagamisteenused ühtegi majandusvaldkonda täielikult üle võtta ja spet-

sialiseerunud ettevõtted jäävad ka tulevikus prevaleerima, kuid laienemispotentsiaali leiab igast eluvaldkonnast,” on Aab veendunud.

56 000 inimest teevad Eestis iga nädal platvormitööd. Tööealistest viiendik teeb seda aeg-ajalt.

Hall ala. Platvormitöö lõi Eestis sadadele tuhandetele inimestele uue võimaluse lisaraha teenida. Samavõrd tunneb mõju maksusüsteem. Maksu- ja tolliameti maksudeosakonna juhataja Evelyn Liivamägi ütleb, et nii nagu aja jooksul on muutunud inimeste käitumine platvormide kaudu teenust pakkudes, on muutunud ka maksuhalduri seisukohad. Kuna platvormidel töötamisest on juhusliku teenimisvõimaluse asemel saanud enamikule kasutajatele ettevõtlus, tuleb Liivamäe sõnul ettevõtjal oma tulud deklareerida ja tasuda sellega kaasnevad maksud. Näiteks kasutades ettevõtluskontot. Vallistu ütleb uuringus, et seda kasutab aga kõigest 2% platvormitöötajaid. Kui maksuhaldur suudaks panna nad ettevõtluskontot kasutama, küündiks aastane maksimaalne tulu Vallistu väitel 340 miljoni euroni, millest laekuks riigieelarvesse maksudena 68 miljonit eurot. Täpse summa üle võib vaielda, kuid on selge, et platvormitöö muutub üha populaarsemaks. Poliitikud on juba aru saanud, et debatt muutuva maksubaasi üle on vältimatu, sest inimeste töö kolib üha rohkem platvormidele, kus tavapärased tööjõumaksud ei toimi. Bolt loobub jagamismajanduse arengut kommenteerimast, öeldes, et on kommertsettevõte. Nad on küll nõus, et pakuvad platvormitöö võimalusi. Ent see ei vähenda vendade Villigute tegevuse mõju. Praegu kasutab nende loodud ettevõtte platvormidel teenuseid üle 75 miljoni Euroopa ja Aafrika kliendi ning neil on juba lähiaastatel riikide maksusüsteemide muutmises palju kaasa rääkida.

Margit Kilumets

Punastest saabastest punase vaibani

22. koht

1980-ndate keskel oli Riina Sildos Tartu ülikooli naistudengitest ainus, kes käis punaste pika säärega sukksaabastega. Kust temal või tema austajatel õnnestus need vaesel nõukaajal hankida, jäi saladuseks.

J

ust need saapad lubasid aimata, et blondis vene filoloogis, kes ühtegi Juri Lotmani loengut vahele ei jätnud, on varjul nii läbilöögivõime kui ka igatsus suurlinna tulede järele.

Riinat juhib filmiprodutsendi tööriist number üks – kõhutunne. Ta tabas näiteks ära, et Ilmar Raagis on režissööriainest, ja toetas teda igati Eesti esimese koolivägivallateemalise filmi loomisel. 2007. aastal valminud „Klass” oli edulugu.

Mõned aastad hiljem „leidis” Riina Moonika Siimetsa ja 2018. aastal sündis „Seltsimees laps”, mis võitis kõikvõimalikud auhinnad ja lisaks veel publiku südame Eestist väljaspoolgi.

Ammu enne seda oli Riina soome kolleegide soovitusel ostnud Helsingi raamatupoest Rosa Liksomi Finlandia auhinnaga pärjatud romaani „Kupee nr 6” ja tundnud seda lugedes kõhuõõnes produtsendile nii vajalikku värelust

2007. aastal valminud koolivägivallafilm „Klass” oli edulugu.

„Seltsimees laps” võitis kõikvõimalikud auhinnad ja publiku südame Eestist väljaspoolgi.

– sellel lool on jumet. Ainult et film, mille tegevus toimub Venemaa avarusi mööda logistavas rongis, kus peategelased on soome üliõpilane ja vene kaevur… Pri tšjom tut eestlased?

Ometi hakkas Riina tegelema Liksomi romaani õigustega, sai teada, et kirjanik näeb oma raamatu ekraniseerijana ainult Juho Kuosmaneni, ja kui toimus Riina juhuslik, kuid saatuslik kohtumine Juho produtsendi Jussi Rantamäkiga, oli asi otsustatud. „Juho ja Jussi olid vahepeal ametis mängufilmiga „Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus”, aga ma hakkasin neile mahedalt pinda käima. 2013. aastaks oli tähtede seis koostööprojekti alustamiseks õige,” meenutab Riina.

Kõige vapustavam on see, et produtsent Sildose sees töötaks nagu andur: ta valib oma meeskonda eksimatult inimesed, kes kiirgavad soojust. Seda, et Kokkolast pärit filmitiim moodustab ühe suure sõpruskonna, teadis Riina algusest peale ja just „Kupee nr 6”, sellise lähedust ja inimsuhteid puudutava filmi puhul tundus see olevat suur trump. Aga kuidas liita selle ühtehoidva seltskonnaga venelased?

„Kui täpne olla, siis esimese asjana rääkisingi ära vene produtsendi Natalia Drozdi. Kuna kogu filmi tegevus toimub Venemaal ja Venemaa Raudteed on veel omakorda riik riigis, siis saavutada olukord, kus päris rongi taha haagitakse filmivõtete tarbeks lisavagunid, tundus esialgu ulme,” naerab Riina. „Aga meil oli supertegevprodutsent Sergei Kasatov, kes oli muuseas sellise firma teenistuses, kelle abiga valmis üks varasem James Bondi film. Tema juhatusel sõideti pool Peterburi linna tankiga rusudeks, nii et Sergei – imeinimene! –, sai ka Venemaa Raudteedega hakkama.”

Kuni võtete alguseni polnud tegelikult selge, mis see kõik maksma läheb, sest mingit summat raudteelased ei öelnud. Asja tegi

ERR-i kultuuriajakirjanik

„Kupee nr 6” filmiti liikuvas rongis, kus rattad ragisesid ja atmosfäär oli autentne. Fotol vagunisaatja (Julia Aug) ja peategelane

PRIIT GREPP / AMRION OÜ

Riina valib oma meeskonda eksimatult inimesed, kes kiirgavad soojust.

Viie riigi koostöös valmiv fantaasiarohke lastefilm„Erik Kivisüda” esilinastub ilmselt 2022. aasta kevadel.

Rohkem kui üks kord on tema suust kuuldud ohet: „Ikka on miljon puudu!”

veelgi keerulisemaks režissööri nõudmine, et filmitaks tõepoolest liikuvas rongis, kus rattad ragisevad ja atmosfäär on autentne. Pluss soov filmida filmilindile ja sageli ülikitsastes oludes – ühesõnaga ilma igasuguse hinnaalanduseta. Kõik need, kes on filmi näinud, võivad kinnitada, et mustade sokkide lõhna või villase teki karedust on „Kupee nr 6” puhul igal sekundil tunda.

Koostootmisprojektide peale on Sildos kibe käsi: kuidagi leiab ta lõpuks need õiged inimesed, kes raha annavad ja kvaliteetse filmi valmis väntavad. Kuigi, rohkem kui üks kord on tema suust kuuldud ohet: „Ikka on miljon puudu!” Kuidas sellises miljon-puudu-seisundis on võimalik rahulikult magada, seda teavad üksnes tihased tema Nurme tänava maja magamistoa akna taga Nõmmel.

Riina ei ole alati produtsent olnud: ta on juhtinud raadiojaama, töötanud filmiinstituudis välja täiesti uudsed rahastamispõhimõtted, loonud juba 2002. aastal PÖFF-i juurde Baltic Event Industry platvormi, mis on kaastootmisturg, kuhu tulevad kokku filmitegijad Euroopast ja kaugemaltki.

Viimased kümme aastat on ta mööda maailma ringi lennanud, et koolitada EAVE programmi alusel nii Euroopa Liidu kui ka muu maailma produtsente.

„Ma olen ikka päris uhke, sest EAVE on maailmas number üks produtsentide koolitusprogramm,” selgitab Sildos, olles just käinud koolitamas katalaani ja tšiili tulevasi filmiprodutsente. „Nad peavad asetama ennast kaasprodutsendi rolli, arendama projekti terve aasta, juhtima tiimi, panema inimesi tööle... Tõtt-öelda on minu käe alt tulnud edukaid produtsente, kes teevad maailmas suuri tegusid. Nende filmid on jõudnud võistlusprogrammidesse nii Cannes’i kui ka Berliini festivalil, ja mis kõige tähtsam – nii sünnivad sidemed kogu eluks. Tekib võrgustik, mille kaudu hakata arendama uusi ägedaid projekte.”

Riina Sildos punasel vaibal. Cannes’i filmifestivalil esilinastunud „Kupee nr 6” võitis grand prix’.

Kui mingi valdkond paneb Riina veel tõeliselt põlema, siis on see arhitektuur. Tema sõpruskonnas on nimekaid sisearhitekte, kellega koos on ekskurreeritud nii Jaapanis, Tšiilis kui ka Eesti kaunites väikelinnades. Riina ise on Pärnu usku ja sealsetel puiesteedel võib teda sageli kohata väikese Sumega jalutamas. Lapselapsele kulubki praegu Riina kogu vaba aeg. Eluplaanidest rääkides tulevad jutuks Ilmar Raagi peatselt valmiv kogu pere fantaasiafilm „Erik Kivisüda” ja Moonika Siimetsa dokumentaalfilm Eesti kalevipoegadest Soomes. Ikka need omad inimesed, samuti stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kelle avastamise au kuulub ka suures osas Riinale. Aga oskab ta nimetada uusi säravaid režissööre, kellega filmimaailma punaseid vaipu vallutama minna? Riina jääb mõtlikuks ja talle mitteomaselt väga selget vastust ei tulegi. „Kuule, sa lubasid mulle laena ta seda vaibaraamatut, kust ajaloolisi mustreid saab vaadata. Ma tahaksin ikka väga üht käsitsi kootud Pärsia vaipa, mille taga on mõjus lugu, aga ma veel ei tea, millist täpselt…”

Küllap ikka punast.

Anna Teele Orav annateele.orav@epl.ee

POLIITIK

Liina Kersna –kirglik peaministrimaterjal, kes paugutab ministeeriumis uksi

koht

E

elmise aasta suvel avaldas Liina Kersna feministliku arvamusloo, milles nentis, et me elame justkui meeste maailmas, kus naised ohverdavad oma karjääri ja meestest saavad ministrid. „Visuaalselt ilmestab meie soolise võrdõiguslikkuse olukorda pilt valitsuse pressikonverentsilt, mille laua taga istuvad reeglina vaid keskealised mehed,” kirjutas Kersna eelmise aasta suvel.

Siis ei teadnud Kersna veel, et poole aasta pärast annab ta riigikogus ametivande haridus- ja teadusministrina, kuuludes valitsusse, kus pooled ministrid on naised. Liina Kersna unistus täitus!

Enne riigi juhtimist aastaid kommunikatsioonispetsialistina töötanud Liina Kersna on valitsuse pressikonverentsidel ja intervjuudes esinedes paistnud kriisi ohjeldades silma selgete ja konkreetsete sõnumitega. Haridusminister on teinud pingutusi ja üksikasjalikke plaane, et koolid lahti hoida ja õpilasi mitte koju saata. Selle eest on lapsevanemad talle väga tänulikud.

Varem on Kersna silma paistnud vaimse tervise, õpetajate heaolu ja naiste õiguste teemal kõnelejana. Ta oli ka üks neist, kes algatas riigikogus karusloomafarmide keelustamise. Ilus, hooliv, ideaalilähedane kuvand.

Aasta alguses ei rääkinud Liina Kersnast keegi. Nüüd arvab Andrus Ansip, et ta võiks Eesti riiki juhtida.

Kriitikud ütlevad, et Liina Kersnale on väline kuvand olulisem kui sisu. Teisalt kiidavad haridusvaldkonna inimesed tema otsuseselgust ja konkreetsust viimase koroonalaine ajal.

Siiski lärtsatas üks must plekk Kersna muidu laitmatule mainele.

Suve lõpus vallandas ja koondas pool aastat ametis olnud Kersna haridusministeeriumist kümmekond inimest. Ministeeriumi ametnikud rääkisid suve lõpus nii Eesti Ekspressile kui ka Õhtulehele, et vallandamiste ja koondamiste käigus paugutab minister ustega, on tujukas, turtsuv ega arvesta majas aastaid töötanud inimeste arvamusega.

Nüüd, mitu kuud hiljem kirjeldavad ministeeriumi endised töötajad sedasama.

1. septembri „Esimeses stuudios” palus saatejuht Andres Kuusk haridusministrilt uste paugutamise kohta selgitust. Liina Kersna tegi otse-eetris justkui ülestunnistuse, et paugutas ust ühel korral, kui oli koolilõpetamiste aeg ning tal oli ministeeriumi ametnikega eriarvamusi.

Ministeeriumi endised töötajad aga räägivad, et uste paugutamist ja ka hääle tõstmist on Kersnal märksa sagedamini ette tulnud.

Ühe endise töötaja sõnul on asi selles, et Kersna ei suuda oma emotsioone kontrollida. Võib olla, et ta tegelikult tahabki majja häid muutusi, aga suhtlusstiililt on ta sealjuures lühikese süütenööriga. „Ta on kaamera ees empaatiline, kaamera taga kuri,” räägib endine töötaja omast kogemusest.

„Esimeses stuudios” ütles Kersna tema pihta käivat kriitikat kuuldes, et ta on kindlasti olnud nõudlikum minister, kui tema alluvad olid oodanud.

Paljudelt ministeeriumist lahkunud töötajatelt tuleb palvele kommenteerida Kersna iseloomu väga kindel ja tugev „ei”. Nad ütlevad, et tahavad eluga edasi minna, aga läbi kumab ka kibedusenoot, mis annab mõista, et sõpradena kohe kindlasti ei lahkutud. Tõdetakse, et öelda oleks küll palju, aga ei taheta isegi anonüümsena tüli tekitada.

Must küüslauk taruvaiguga – tugevda tervist looduse väega!

Musta küüslaugu tervist toetavad omadused:

• aitab tulla toime stressiga;

• aitab kaitsta keha kahjulike mikroorganismide, parasiitide ja seente eest;

• aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu;

• aitab hoida kolesterooli kontrolli ja aitab kaitsta maksa;

• aitab ennetada vähki ja toetab vähiravist taastumist;

• aitab alandada kaalu ja vähendada rasva akumulatsiooni;

• must küüslauk on üks tugevaimaid antioksüdante.

Küüslauku on aegade algusest peale kasu tatud keha ja vaimu tugevdamiseks. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehisuse säilitajana. Vaaraode päevil pidasid vanad egipt lased küüslauku nõnda väärtuslikuks, et kasutasid seda hauapanustes.

Egiptlased ülendasid küüslaugu jumaluseks, sest uskusid, et see suurendab jõudu ja vastupidavust. Antiik-Kreekas anti küüslauku olümpiavõistlejatele, lisamaks jõudu ja vastupidavust võistlustel. Indias kirjeldatakse küüslaugu tervistavaid omadusi 5000 aasta vanustes sanskriti ürikutes. Eesti pärimusravis on küüslauku kasutatud äratamaks kirelõõma, stimuleerimaks seemnerakkude tootmist ja toetamaks rasedust.

Musta küüslauku valmistatakse eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk. Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb ja tugevdab taruvaik ka inimkeha.

Taruvaigu tervist toetvad omadused:

• toimib loodusliku antibiootikumina, toetades hingamisteede tervist;

• kasutakse eesnäärmehaiguste ennetamiseks ja vaevuste leevendamiseks;

• aitab võidelda põletikega;

• üks parimaid biostimulaatoreid;

• aitab stimuleerida kudede kasvu, regenereerimisprotsesse, vereloomet;

• aitab ennetada vähi ja trombide tekkimist ning aitab leevendada keemiaravis kasutatavate ravimite toksilisi kõrvalnähte.

Musta küüslaugu ja taruvaigu kapslitesse ühendasime need imelised stimulaatorid Sinu tervise, vitaalsuse ja hea enesetunde nimel!

Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides ning e-poes

Suurepärane antioksüdantide allikas, 80 korda kõrgema antioksüdantsusega kui tavaline küüslauk

•

Ühe endise töötaja sõnul on asi selles, et Kersna ei suuda oma emotsioone kontrollida.

Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu (10%) kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, tõstab füüsilist võimekust ja vitaalsust ming aitab toime tulla stressiga.

„See, mis avaliku mulje ta jätab, on tema küsimus number üks.”

Üks endine töötaja ütleb siiski, et kõik, mida meedias Kersnast kui kergesti ägestuvast inimesest räägiti, vastab tõele. Ent pool aastat Kersnaga ühes majas töötanud endine ministeeriumi juhtametnik räägib pikemalt. Ta ütleb, et Kersna keskendub kõige rohkem väliskommunikatsioonile. „See, mis avaliku mulje ta jätab, on tema küsimus number üks,” ütleb endine töötaja. „Ja nii number üks, et sisuteemad on selle arvelt varju jäänud.”

Ekstöötaja sõnul on minister väga hästi hakkama saanud kriisimeetmete ja -kommunikatsiooniga ning näeb valitsuse liikmete keskel kõneledes hea välja. Sisuteemadest on varju jäänud aga näiteks eestikeelsele haridusele

lubadusi.

Ministeeriumi endised töötajad räägivad, et kaadri taga on Kersna väljendanud oma negatiivset suhtumist nendesse ministeeriumi töötajatesse, kes olid seal enne Kersna tulekut. Eesti Päevalehele on teada, et ka nüüd, mitu kuud pärast reforme on ministeeriumi majas segane seis ja tööõhkkond ei ole kuigi meeldiv.

Suviste koondamiste ja vallandamiste ajal lahkus ministeeriumist pool kommunikatsiooniosakonda. Iroonilisel kombel on just kommunikatsioon Kersna enda valdkond ja avalik mulje talle väga oluline. Ju siis ei klappinud teiste kommunikatsioonispetsialistide arusaam ideaalse ministri kuvandist Kersna omaga.

Veel üks ministeeriumi endine töötaja räägib mi-

nistri kohta esimese asjana, et Kersna peab oma mainet ülioluliseks. „Niisugusele esimest korda ministriks saanud inimesele on õnnestumine eluküsimus. Seetõttu polegi ime, et eesmärk pühitseb abinõu, ja need inimesed, kes ei kuulu ministri soosikute hulka, on selle õnnestumisambitsiooni tõttu kannatada saanud,” tõdeb endine töötaja. Tema sõnul paneb Kersna endise suhtekorraldajana palju aega ja energiat sellesse, et viia kõik oma ametialased argitoimetused töövõitudena meediasse või sotsiaalmeediasse.

Aastatel 2013–2015 oli Liina Kersna peaministri büroo juht. Toonane valitsusjuht Andrus Ansip räägib Kersnast siiani ülivõrdes.

FOTO: TEET MALSROOS

/ ÕHTULEHT

Ansip: Liina Kersnas on peaministrit

„Inimesed, kes on teda rääkimas jälginud, on tunnetanud: jah, tõepoolest, temas on peaministriaines olemas,” ütles Eesti endine peaminister, pikaaegne Reformierakonna esimees ja nüüdne europarlamendi liige Andrus Ansip.

Ansip töötas Kersnaga peaaegu kaheksa aastat koos, kui Kersna vastutas kommunikatsiooni eest nii valitsuse kui ka peaministri büroos. „Ainult pühendumusega tööd tegemas teda nägingi ja ainult sellisena teda tunnengi. Ei suuda teda ette kujutada pinnapealsena. Kui ta midagi ette võtab, teeb asja peensusteni selgeks.”

Erinevalt Kersna koondatud ja vallandatud haridus- ja teadusministeeriumi töötajatest arvab Ansip, et Kersnal on väga tugev empaatiavõime. „Kui juht ei suuda samastuda nendega, keda tema otsused puudutavad, on probleem suur. Liina tunnetab lihtsa inimese probleeme,” märgib Ansip

Endine peaminister iseloomustab Kersnat kui alati kirglikku, täpset ja laia silmaringiga inimest. „Selles valitsuses paistab Liina Kersna eredalt oma täpse sõnakasutuse ja empaatiavõimega silma,” sõnab Ansip. „Oleme pikalt koos töötanud, aga ikka suudab ta mind positiivselt üllatada.”

Ansipi sõnul on Kersna avalikud esinemised teravas kontrastis mitme teise valitsuse liikme esinemistega. „Tema sõnakasutus on väga täpne. Ta teab, mida ta räägib. See pole kuskilt meelde jäetud lause või luuletus, mida korrata pressikonverentsilt -konverentsile,” iseloomustab Andrus Ansip.

Liina Kersna ei karda oma arvamust avaldada, isegi kui see kuulajale ei meeldi.

Teaduse ja ebateaduse vastasseisust

Pandeemia andis pseudoteaduse uskujatele seniolematu mõjukuse. Ühiskonna avatus ja suletus sõltub neist.

V

Tuuli Jõesaar tuuli.joesaar@epl.ee

arem tundusid nn kloorijoojad ja muud posijad marginaalne veidrike seltskond.

Inimesed, kes elavad justkui omas maailmas ja tegutsevad seal oma kummaliste tõekspidamiste järgi teisi suuremalt segamata. Äärmisel juhul kannatasid nende endi lapsed või lähedased, aga seegi oli võõras maailm ja võõras mure. Pärast seda kajastava artikli kiikamist sai oma argieluga edasi minna: trenni, poodi, teatrisse, kinno. Ja seal ei pidanud maski kandma ega vaktsiinipassi näitama.

Aga siis tuli koroonaviirus. Esialgu olid kõik justkui ühe mütsi all ja hirmul, aga maskid langesid (teadlik sõnademäng!), kui tuli koroonavaktsiin. Selgus, et kõik ei tahagi vaktsiini ja seni marginaalseteks veidrikeks peetutest sõltub korraga meie kõigi argipäev: kas poed on avatud, mask kohustuslik jne. Ühtäkki olid need inimesed kogu ühiskonna tähelepanu keskmes. Neid vaadati hirmunud üllatusega: miks te sellised olete? Muutus eluliselt oluliseks mõista, miks osa inimesi eelistab ravimiks – tsiteerides Karl Ernst von Baeri doktoritööd „Eestlaste endeemilistest haigustest” – juudasitta, väävlit, püssirohtu, elavhõbedat ja äädikat. Mõista püüdsid nii tavainimesed kui ka poliitikud.

Teaduse ja ebateaduse vastasseisu poliitilisust näitas kujukalt EKRE esimees Martin Helme, kes nimetas oktoobri lõpus Vabaduse väljakul meeleavaldusel loomade parasiidiravimit ivermektiini tõhusaks koroonaravimiks. „Meie soovitame selsamal meditsiinisüsteemil lõpuks ometi pea liiva alt välja võtta ja tunnistada, et on olemas ka varajane ravi, mis aitab paremini: ivermektiin,” rääkis Helme. „Mitmes riigis väga hästi toiminud, tõhusus 80%, mis on kõrgem kui vaktsiinidel haiglasse sattumise ärahoidmiseks.”

Nii teadusnõukoja liikmed ja viroloogid Irja Lutsar ja Andres Merits kui ka perearst ja immunoprofülaktika komisjoni liige Marje Oona lükkasid Helme jutu järgmisel päeval meedias ümber. Oona selgitas, et huvi parasiidivastase ravimi vastu sai alguse esialgsest katseklaasiuuringust, kus ravimi lahus avaldas koroonaviiruse kultuurile pärssivat mõju. Oona rõhutas, et esialgse uuringu katseklaasis kasutatud ivermektiini lahus oli inimese jaoks liiga

lõigatakse poliitilist profiiti

suure kontsentratsiooniga. „Ligikaudu 100–250 korda suurem sellest, mida on võimalik saavutada inimese organismis raviks lubatud annustega, ja kümneid kordi suurem, kui farmakokineetiliselt üldse on võimalik inimorganismis saavutada,” rõhutas Oona.

Kumb kõlas selgemini, lihtsamalt? Eks ikka Helme. Tõhus ravim, 80% – selge pilt. Kui sellele järgneb jutt farmakokineetikast (väga pikk sõna) ja kontsentratsioonist (ka lohisev sõna), siis tikub tähelepanu hajuma. Ja pealegi, Oona ju ei öelnud, et ravim pole tõhus!

Miks osa inimesi eelistab ravimiks – tsiteerides Karl Ernst von Baeri doktoritööd „Eestlaste endeemilistest haigustest” – juudasitta, väävlit, püssirohtu, elavhõbedat ja äädikat?

Võimatu vastane. Arstid ja teadlased on vastamisi võimatu vastasega. Valeinfot võib väänata nii kuidas parasjagu vaja, et paremini kõlaks. Tõega nii teha ei saa. Lutsar ja Merits olid selle elav tõend, kui püüdsid Helme sõnavõtuga võidelda. „80% kindlasti ei ole õige. Mingi efekt võib olla, aga seda ei saa kinnitada ega ümber lükata,” ütles Merits. Lutsari sõnul jäi segaseks, mida Helme „välismaa” all mõtles. „Ma ei väida, et keegi seda kuskil ei kasuta, aga ivermektiini kasutamine ei tähenda kohe, et arstid seda teha soovitaksid,” sõnas ta.

„Mingi efekt võib ju olla” ja „Ei väida, et keegi seda kusagil ei kasuta”. See ei kõla sugugi sama lennukalt kui EKRE juhi sõnavõtt. Võib mõista küll, miks tundub Helme jutt mõjusam, kui vajatakse selgeid ja julgustavaid sõnumeid.

Seejuures tasub märkida, et Martin Helme vaktsineerimisseisukohad on muutunud olenevalt sellest, kuidas on tema erakonnale kasulikum. Delfi pani kokku video, milles on umbes kahte minutisse võetud kokku peaaegu kaks aastat pandeemiaaega. Eelmises valitsuses rahandusministrina oli Martin Helme piirangute lõdvendamise puhul ettevaatlikul seisukohal, innustas inimesi vaktsiini saabumiseni vastu pidama ja kinnitas, et peab vaktsineerimist mõistlikuks. Tänavu oktoobri lõpus tänas ta meeleavaldusel vaktsineerimisele vastu seisjaid. Ise on ta muidugi vaktsineeritud.

Endist kultuuriministrit Anneli Otti (Keskerakond) mõjukate tabelist ei leia, kuid temagi kasutas oma poliitkarjääris teaduse ja ebateaduse lõhet väga osavalt ära. Vaktsineerimata minister keerutas ajakirjanike küsimustele vastates jutulõnga nii ebamääraseks, kui oskas, kuid jõudis ikka selleni, et igaüks peaks ise mõtlema, analüüsima ja vaatama, kas end vaktsineerida. Niimoodi saatis ta vargsi oma valijaskonnale sõnumi: näete, mina olen üks teie seast, ma ei saa kõva häälega öelda, aga küll te aru saate! Kahjuks ei jõudnud sõnum vist saajateni, sest oodatud edu ei järgnenud. Kohalikel valimistel kodulinnas Võrus kandideerinud Ott sai kõigest 85(!) häält. Ilmselt sai see pehmelt öeldes kahvatu tulemus ka üheks ajendiks, miks novembri alguses otsustati Ott ministrikohalt välja vahetada.

Teaduspõhisuse jaebateaduslembuse vastandumine on saanud poliitika lahutamatuks osaks. Uhhuu-lembidest on saanud poliitikutele atraktiivne valijagrupp, keda kõnetada ja kelle hääli endale saada.

Laiem umbusaldus riigi vastu. Käitumisteadlane Andero Uusberg on eestlaste vaktsiiniskeptilisuse sidunud laiema umbusaldusega riigi ja selle esindajate vastu. „Oleme koos teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega endiselt siirdeühiskonnad, kus kiirelt toimunud suured muutused on inimesi haavanud ja paljud pole eluga rahul,” on ta põhjendanud.

Samale osutas Tartu ülikooli sot sioloogia kaasprofessor Kati Orru. „Praegune vastasseis vaktsineerimise või muude meetmete pinnalt on ilm selt jäämäe veepealne osa – indikaa tor ühiskonna lõhedest, mis on pikka aega tulena tuha all vindunud ja nõua vad nüüd kriisi käigus möödapääsma tuna tähelepanu,” märkis ta Eesti Päe valehele antud intervjuus. Orru sõnul on Eestis suur hulk inimesi, kes ei tun ne end ühiskonna täisväärtuslike liik metena, näiteks madalapalgalised ja/ või ääremaadel elevad inimesed, aga ka rakenduseta noored, kelle võimalu sed elus edasi jõuda, end väärtustatu ja kaasatuna tunda on piiratud. See teki tab kibestumust ja oma kildkonda kap seldumist ning süvendab otsustus- ja

Mõjukas teadusnõukoda

Eesti Päevalehe mõjukate tabeli esikolmkümmend illustreerib hästi ühiskonna teaduse ja ebateaduse vastasseisu. Ühelt poolt on EKRE juht Martin Helme kõrgel neljandal (mullu rahandusministrina 1.) ja äärmuskonservatiivide eestvedaja, Vabaduse väljaku meeleavalduse korraldaja Varro Vooglaid 16. kohal (mullu 67.). Teisalt on edetabelis esindatud ka peaaegu kogu teadusnõukoda: selle juht Irja Lutsar on 7. (mullu 10.), Andres Merits 14. (mullu 53.) ja Krista Fischer 20. kohal (mullu 55.). Mullu pandeemia alguses esile kerkinud karismaatiline dr Arkadi Popov on 11. kohal (mullu 2.). Mõjukatena on esile toodud ka PERH-i üldarst, teadusnõukoja liige Peep Talving ning perearstid Le Vallikivi ja Karmen Joller, kelle kanda on vaktsineerimisvastaste või -pelgurite informeerimine, veenmine, mõistmine. Joller on iseäranis aktiivne just sotsiaalmeedias, kus teeb isehakanud meedikutele vastukaaluks teaduspõhist selgitustööd.

võimuprotsessidest võõrandumist. Pandeemia, sellega süvenenud toimetulekuraskused ja iso latsioonivajadus on nende inimeste probleemi dele üksnes õli tulle valanud.

„Kõrvalejäetud või vähe kaasatud ei ole harjunud, et on ühiskonnaelus tähtsad. Nad ei tunne ka sotsiaalset survet, et ühiskonnareeglitele allumine on vajalik,” on Orru öelnud. Seega pole ime, kui mõne veebikogukonna või karismaatilise poliitiku sõnad kõlavad õigemalt kui riigi sõnumid. Kui selles inforuumis haarab megafoni keegi, kes kas ise siiralt usub näiteks ussirohu imeravivõimeid või kasutab seda sobiva argumendina, on ta võitnud endale kuulajaskonna.

Mida selle vastu teha? Teadlaste taas tõene, kuid ebamugav vastus on, et kii ret ja head lahendust ei ole. Seda lahen dust pole pakkuda isegi ühiskonnatea duse raudvaral Marju Lauristinil, kes üt les Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ühiskonnas toimub muutus – näiteks vaktsineerimisvastasus väheneb – siis, kui selleks on tunnetatud vajadus. Ent Orru sõnutsi tuleb võõrandunud inime sed tasapisi ära kuulata ja lasta neil end väärtuslikuna tunda. „Ühiste väärtuste ja sarnasuste rõhutamine aitaks tõus ta igapäevastest vastuoludest kõrgema le. Ühtsustunne innustab panustama ja teisi aitama,” rõhutas Orru.

EKRE on vaktsiinivastasuse edukalt oma poliitvankri ette rakendanud. Pildil erakonna juhtkujud Mart ja Martin Helme (paremal) oktoobris Vabaduse väljakul vaktsiinivastasel meeleavaldusel

FOTO: ANDRES PUTTING

Krista Fischer

Irja Lutsar

Andres Merits Varro Vooglaid

Martin Helme

Löö klaas puruks!

Kaen oma käes olevat mõjukamate isikute nimekirja ja mulle tundub, et tegelikult saab ka kuulikindla klaasi puruks lüüa.

Igal aastal määrame Ekspress Meedias aasta mõjukamaid persoone. Igal aastal on nende seas inimesi, kelle emakeel on vene keel.

Igal aastal on neid inimesi rõhuv vähemus.

Igal aastal püüan seda mõtestada. Ja iga kord põrkan vastu klaaslage.

Paar nädalat tagasi kirjutas mu kolleeg Vitali Bestšastnõi ilmselt oma parima artikli. Mitut tõsist teadustööd analüüsides jõudis ta järeldusele, et Tallinn on üks Euroopa segregeeritumaid linnu. Loomulikult lennati talle kohe peale tuttavate seostega: „Aga vaadake Belgia Maroko kvartaleid!”, „Pariisis on kohti, kuhu valgena parem mitte sattuda” ja „LAV-s oled käinud?”

Tuttav lugu. Kõik need katsed fookust hägustada võtab kokku nõukogude anekdoot: kuidas vastas Armeenia raadio Ameerika kolleegide küsimusele Nõukogude inseneri palga kohta? „Aga teil lintšitakse mustanahalisi!”

Muidugi ei lintšita Tallinnas ega Eestis kedagi. Siin pole ka eri keeletaustaga inimestele eraldi poode, busse ega tualette ja kinofilmidel on nii eesti- kui ka venekeelsed tiitrid. Veelgi enam: kannatlikkus, millega eri rahvustest inimesed Eestis üksteisega suhtlevad, peaks teistes rahvastes ainult kadedust üles kutsuma. Eriti rahutul koroonaajal.

Ühiskond lõhenenud keeletunnuse alusel. Ent fakt jääb faktiks. Eesti ühiskond on lõhenenud keeletunnuse alusel.

Jah, just keele, mitte rahvuse alusel. Rahvustega on Nõukogude impeeriumi varemetel üldse täielik segadus. Muusik Sergei Tšigrakov märkis selle kohta irooniliselt: „Kuidas küll Venemaa ühendas usbekid ja lätlased...”

Paljude eestlaste arvates on näiteks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart venelane, sest räägib lapsest peale vene keelt. Ometi on ta sündinud hoopis eesti-korea segaperekonnas. Ajalooõpetajal Igor Kalakauskasel on Leedu juured, Vadim Rõvlin juhatab Eesti juudi kogukonda… Kuid teie silmis oleme kõik venelased, sest räägime sünnist saati vene keelt.

Keel laiendab suhtlusringi. Igaüks saab aru, et keele vaatenurgast segaseltskondi on Eestis vähe. Ja kui inimesed juba kokku saavad, räägitakse omavahel eesti, vene või ka mõnes muus keeles, kuid enamasti ikkagi ühes keeles korraga.

Kannatlikkus, millega eri rahvustest inimesed Eestis üksteisega suhtlevad, peaks teistes rahvastes kadedust tekitama.

se) perekonnanimesid. Ent kuna lõplik nimekiri määratakse kindlaks häälteenamusega, jäi osa kandidaate sellest välja, sest eestikeelsetes ringkondades polnud neist kuuldud või kui, siis väga vähe.

Rahvusvähemus hääletab ikka „omade” poolt. Kuidas see välja näeb? Näiteks näitleja Julia Aug ütles möödunud nädalal intervjuus Deutsche Welle venekeelsele portaalile: „Eesti lõhnab mere ja jaheda meretuule järele. Armastan teda järelejätmatult. Soome lahe rand on minu jaoks koht, kus leida jõudu.”

Ilus, eks ole? Tundub, et Eesti venelased (või hoopis Vene eestlased?) tegutsevad Venemaal Eesti positiivse kuvandi nimel mõnevõrra rohkem kui meie diplomaadid.

Aga mis jääb Eesti venelastest üle sisemiseks tarvitamiseks? Sellele turule, kus tuleb tunda keelt peensusteni ning mitte ajada segamini omastavat ja osastavat. Vaatame meie nimekirja mõjukate järgi.

Muidugi – poliitika! Selles on oma paradoks. Ühest küljest pole võimalik olla edukas poliitik, kui riigikeelt hästi ei valda, ent paljud venelased ideaalselt ei valdagi. Aga samal ajal on ikkagi ilmselge, et rahvusvähemus, eriti veel nii suur, hääletab ikka n-ö omade poolt.

üks saab aru, et keele vaatenurgast nen selle sõna nimme jutumärkides-

Näitlejad Kirill Käro ja Julia Aug ning režissöör Anna Parmas töötavad juba ammu ja edukalt Vene filmiturul. Nende kolleeg Julia Peresild (eesti perekonnanimi ju!) lendas võteteks koguni kosmosesse. Kokk Andrei Šmakov sai Michelini tähe, kuid oma Moskva, mitte Eesti restoranile. Narva päritolu Valeri Karpin viis oma meeskonna peaaegu jalgpalli MM-ile, kuid see oli Venemaa koondis. Kõik see jäi mu kolleegide tähelepanu äärealale, sest nad andsid oma hääle tuntumatele kandidaatidele.

Veider küll, aga keel mõjutab ka meie hääletuse tulemusi. Mõjukate pikas nimekirjas oli „vene” (panen selle sõna nimme jutumärkides-

Sellest hoolimata teevad Käro, Šmakov, Karpin ja paljud teised meie riigile Vene meedias reklaami. Vähe on intervjuusid, kus neilt ei küsitaks Eesti juurte kohta. „Nõukogude välismaa” romantika saadab siiani Vene meedias iga mittepoliitilist Eesti äramärkimist. Võib-olla on see töö märksa olulisem, kui oleme harjunud arvama.

Ja „omade” nimekirja eesotsas on Mihhail Kõlvart, kes püstitas kohalikel valimistel häälterekordi. Inimene, kes ei ehitanud oma karjääri üles mitte tänu millelegi, vaid millegi kiuste. Oli ju klaaslagi tema jaoks algul märksa paksem kui paljudel tema kaasmaalastel. Ja kindlasti märksa tugevam neist laudadest, mis tuli treeningutel rusikatega puruks lüüa.

Kaen oma käes olevat mõjukate nimekirja ja mulle tundub, et tegelikult saab ka kuulikindla klaasi puruks lüüa. Peab lihtsalt suruma.

Andrei Šumakov

RusDelfi peatoimetaja

Mihhail Kõlvart ei ehitanud oma karjääri üles mitte tänu millelegi, vaid millegi kiuste. Pildil on ta Keskerakonna valimispeol.

Taavi Minnik

„Juurikas”, raadio Elmar politseiautodesse ja komöödia idapiiril. Mille üle mõjukad naeravad?

Mis ajas viimati südamest naerma? Uurisime seda 2021. aasta mõjukate edetabelisse valitutelt.

Juba antiikajast on püütud aru saada, miks inimesed naeravad. Platon ja Aristoteles arvasid, et naer võimaldab meil tunda üleolekut, seevastu Sigmund Freud õpetas, et naer aitab inimestel pingetest vabaneda. Tänapäeval uurib seda lausa eraldi teadusdistsipliin gelotoloogia. Naer võib olla reaktsioon eri faktoritele ja olukordadele.

Irja Lutsar: vorstipesu teeb nalja. Viroloog Irja Lutsar teab täpselt, mis teda viimati naerma ajas. „Võtsin kaks päeva puhkust ja käisin

koht

Milanos. Lugesime lennukis Mart Juure huumorijuttu ning naersime kõva häälega.”

Lutsari sõnul ei pea paika see, et teadlased on rangelt tõsimeelsed inimesed. „Huumorimeel on mul täiesti paigas ja head naljad mulle meeldivad. Teadlased teevad omavahel palju nalja ja naeravad palju. Vahel naerdakse teiste üle, jah, see pole ilus, kuid on ju selliseid naljakaid inimesi. Isegi sellise tõsise teema puhul nagu COVID-19 on asju, mille üle praegu naerdakse, näiteks kuidas 2020. aastal soovitati vorstide ja leibade pesemist. Muidugi teeme nalja ka iseenda üle.”

„Olen terve elu palju tööd teinud. COVID-19 on mulle tõesti palju lisatööd tekitanud, ent kellel poleks magamata öid? See käib elu juurde, ma pole elanud kerget elu. Ma ei saa öelda, et

viimased kaks aastat oleksid pandeemia tõttu toonud palju lisastressi. Ja mis puudutab nalja, siis ma vaatan, et ka kolleegidel on tulnud naljategemise komme tagasi. Näiteks meil pani üks kolleeg hiljaaegu koosolekule, kus kõik pidid maskides olema, naljamaski ette. Muidugi on viimase kahe aasta jooksul olnud palju naljakaid juhtumisi, kuid on olnud ka nii palju negatiivset, et selle tõttu ei tule need naljakad olukorrad kohe meeldegi.”

„Vahel naerdakse teiste üle, jah, see pole ilus, kuid on ju selliseid naljakaid inimesi.”

Irja Lutsaril on huumorimeel paigas.

25. koht

Martin Herem: kes on sõjaväes teeninud, see tsirkuses ei naera. Nagu teadlastel nii on ka sõjaväelastel tõeliste „kivinägude” maine. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem sõnab, et tegelikult see paika ei pea. „Hirmu aitab sõjaväelasel kõige paremini maandada korralik väljaõpe, aga kui vaja on vaimset pinget maha võtta, siis nali tuleb sõjaväes ikka kasuks. Öeldakse, et kes sõjaväes on teeninud, see enam tsirkuses ei naera. Üks teine sõjaväetarkus ütleb, et kuhu iganes sa sõdurit ka ei suudle, ikka on... tagumik. Jah, need naljad pole poliitkorrektsed, need ei ole ropud, kuid viskavad nalja selliste asjade üle, mis mõne jaoks on hirmsad,” ütleb Herem. Millal kindralleitnant ise viimati südamest naeris?

„See oli mõne aja eest piiritõkete ehitusel, kui räägiti lollisti üksteisest mööda!”

Martin Heremi sõnul on huumor

sõjamehe elukutse eluliselt oluline osa.

19. koht

Elmar Vaher: kolleegid viskavad alatasa vempe. PPA peadirektor Elmar Vaher arvab, et elus ilma huumorita ei saa. „Terve mõistuse säilitamiseks on huumorimeele hoidmine äärmiselt oluline. Ilma huumorita ei olegi võimalik seda rasket tööd teha.”

Vaher jagab politseitööga seotud huumori kaheks. „Osa on seotud ajaga, mil olen töötanud juhina, ehk nn bürokraadinaljad. Teised on kogunenud nn põllult ja eesliinilt.”

Ka alluvad ei pelga Vaheri sõnul ülemuste üle nalja heita. „Igal kolmapäeval toimub siseministeeriumi juhtkonna ja peadirektorite kohtumine. Üks seal osalenud peadirektor avastas koju jõudes oma käekotist lusikaid ja alustasse, mis sai kohtumisel sinna nalja pärast sokutatud. Kord testisid kolleegid minu tähelepanelikkust dokumentide allkirjastamisel.

Nad sättisid allkirjastatavate paberdokumentide vahele korralduse, millel kirjas, et ametisõidukites tohib edaspidi kuulata vaid Elmari raadiokanalit.” Kui keegi võib saada kummalise määruse PPA peadirektorilt, siis ärgu muretsegu, sest tõenäoliselt on see kellegi teravmeelne vemp, muigab Vaher.

„Nalja pakuvad ka sellised olukorrad, kus mina ise või mõni kolleeg on unustanud enda arvuti laua tagant lahkudes lukustada. Näiteks on arvuti omaniku nimelt tema enda teadmata saadetud kolleegidele laiali e-kiri, milles kutsutakse neid mõnel suvalisel päeval enda juurde torti sööma,” rääkis Vaher.

Millal ja mis ajas Vaherit viimati südamest naerma? „Mulle väga meeldib teatris käia. Viimati sain südamest naerda Tõnis Niinemetsa ja Kait Kalli etendustel.”

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

Elmar Vaher tunnistab, et ka talle on alluvad vempe visanud.

BLAAT

Positiivse keskkonnamõjuga toidutootminerohepesu või paratamatu tulevikutrend?

Pea iga päev ilmub meedias mõni uudis sellest, kuidas kohalikud või mujal maailmas tegutsevad toidutööstused on oma tootmist või pakendeid keskkonnasäästlikumaks muutnud. Soome alkoholitootja Anora astus aga sammu kaugemale.

Ä

sja teatas Anora turule toodud uuest innovaatilisest Koskenkorva Climate Actioni viinast, mille tootmisprotsessi tekitatav negatiivne mõju keskkonnale pole mitte lihtsalt miinimumini viidud, vaid selle esimene etapp ehk odrakasvatus toob kaasa hoopis positiivseid muutusi keskkonnas. Nimelt kasutab ettevõte uudse toote valmistamiseks piiritust, mis on valmistatud vaid taastava põllumajanduse meetodil kasvatatud odrast.

Muld puhastab õhku

Koskenkorva Vodka Climate Action on esimene toode, mis on valminud koostöös süsinikujalajälge vähendavat põllumajandust edendavaid ettevõtteid ja eksperte koondava Baltic Sea Action Groupiga (BSAG).

Koskenkorva brändijuhi Kerli Tamme sõnul on tegu nii-öelda single-estate-viinaga, mille tootmiseks kasutatud oder on kasvatatud Setälä-Eerola farmis 2020. aasta suvel, järgides regeneratiivse ehk taastava

põllumajanduse põhimõtteid – mulla viljakuse taastamiseks on viidud miinimumini elusorganismide tegevust häiriv mullaharimine, põldudel kasvatatakse vahekultuure, hoitakse talvist taimkatet ja kasutusel on minimaalselt väetisi.

„Sellise põllumajanduspraktika puhul suudab muld eriti tõhusalt õhust süsihappegaasi siduda. On arvatud, et kui kõik maailma põllumehed läheksid üle taastuvkasvatusele, saaksime atmosfäärist eemaldada kuni 322 miljardit tonni CO2, mis on

pea 10 aasta globaalne heitkogus,” selgitas Kerli Tamm keskkonnasõbraliku joogi väljatöötamise tagamaid.

Abikäsi keskkonnale või turundusnipp?

Kuidas aga eristub see initsiatiiv arvukatest teistest rohealgatustest? Kuidas saab tarbija olla kindel, et tegemist pole lihtsalt ühe järjekordse müügisõnumiga? Eesti juhtiva mullateadlase, Eesti Maaülikooli professori Alar Astoveri sõnul on tarbijad muutunud igasuguste keskkonnasõnumite suhtes õigustatult skeptiliseks.

„Taastava põllumajanduse termin pole veel ühiskonnas juurdunud ja kipub samuti olema nagu veniv püksikumm. Iga tootja soovib massist eristuda, kõik otsivad viise, kuidas oma tootele mõne uue märgise või unikaalse omaduse silt külge saada,“ viitab Astover.

Tema sõnul on aga näha, et Soomes maailma esimest taastava põllumajanduse meetodil kasvatatud odrast valmistatud viina arendav meeskond liigub õiges suunas.

„See initsiatiiv on kahtlemata alles alguses, aga esimesed sammud on läbi viidud igati korrektselt – viljakasvataja on võtnud mulla seisundi seiramiseks põhjalikud proovid ja rakendab taastava põllumajanduse praktikaid, et siduda atmosfääris leiduv CO2 mulda ning muundada see seal püsivaks orgaaniliseks aineks ehk huumuseks. Nüüd näitavad järgmised kaardistused, kui hästi regeneratiivsed meetodid toimivad, ja ilmselt saab hinnangu ettevõtmise tegelikust mõjust keskkonnale nii 5–10 aasta pärast,“ selgitas mullaekspert.

Suur samm kliimaneutraalsuse poole Anora esindaja sõnul on uudne toode saadaval ka Eesti poelettidel ja siinsetel joogigurmaanidel on ainulaadne võimalus maitsta nii kõrge jätkusuutlikkuse näitajaga viina. Koskenkorva piirituse tootmisel järgitakse nimelt ka ringmajanduse põhimõtteid – 99.9% tootmise tagajärjel tekkinud saadustest taaskasutatakse. Näiteks kasutatakse tootmisel saadud tuhka väetisena, odrakesti bioenergiajaama kütusena ja tärklist loomasöödana.

2021. aasta aprillis pälvis Koskenkorva oma keskkonnaalaste pingutuste eest mainekalt ajakirjalt TRBusiness jätkusuutlikkuse teerajaja (Sustainability Trailblazer) tiitli. 2018. aastal omistas joogimaailma juhtiv väljaanne The Drinks Business Koskenkorvat tootvale Anorale Green Company of the Year märgise. Viina tootev Anora liigub jõudsalt

eesmärgi poole saavutada aastaks 2025 oma tootmises täielik süsinikneutraalsus.

Taastavad praktikad kasutusel ka siinmail

Anora esindaja kinnitusel võtsid keskkonnateadlikud Soome tarbijad uudistoote väga hästi vastu, sest üha rohkem kaalutakse maitse ja hinna kõrval ka seda, milline on ühe või teise toote ja tootja mõju kliimale. Kuid kas taastav põllumajandus võiks saada väärtuseks ka Eesti tarbijate silmis?

Eesti mullateadlase Alar Astoveri sõnul on selle eesmärgi saavutamiseni veel pikk maa, sest Eestis taastava põllumajanduse kontseptsiooni praegu kuigi laialdaselt ei tunta.

„Mahepõllumajanduse puhul saame rääkida näiteks väga kindlatest seadustest ja standarditest, mille põhjal määratletakse, kas üks või teine toode on või ei ole mahetoodang. Taastaval põllumajandusel täna veel selline raamistik puudub,“ selgitas ta.

Samas ei tähenda see tema sõnul kindlasti seda, et taastava põllumajanduse praktikaid Eestis ei kasutataks. „Paljud regeneratiivsed viljelusvõtted on Eestis hea põllumajandustava osaks ja näiteks mitmekesise külvikorra nõuded on eelduseks keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks. Samuti viiakse meil läbi uuringuid selle kohta, kui palju suudab meie põllumuld süsinikku siduda, ning väljatöötamisel on ka tarkvaralahendused, mis aitavad põllumajandustoodangu süsinikujalajälge kaardistada. Seega meil pole kasutatud küll taastava põllumajanduse terminit, aga praktikas on need põhimõtted juba rakendatud,“ lisas mullateadlane.

Mis on taastav põllumajandus?

Taastav ehk regeneratiivne põllumajandus väärtustab mulla kvaliteeti ja selle elustikku ning parandab selle võimet siduda atmosfäärist süsinikku, aidates seeläbi leevendada kliimamuutusi. Taastav põllumajandus parandab ka mulla seisundit, mis aitab saada stabiilsemaid saake, ning parandab põllukultuuride ja mulla võimet tulla toime kliimamuutustega. Hästi hooldatud muld säilitab toitaineid ja niiskust ning hoiab ära erosiooni. Selle tulemusel kasvab mulla bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi vastupidavus.

Taastava põllumajanduse lähenemise puhul järgitakse põllukultuure kasvatades muu hulgas järgmisi põhimõtteid:

• mullaharimise minimeerimine;

• mitmekesised külvikorrad;

• vahekultuuride kasvatamine;

• talvine taimkate;

• orgaaniliste väetiste kasutamine.

võib kahjustada teie tervist.

Igale mõjule

on ka vastasmõju

Keda või mida peavad mõjukaks mõjukad ise?

Krister Paris erikorrespondent

Toomas Annus Merko Ehituse omanik

Viljar Arakas EfTEN Capitali tegevjuht

Oleg Gross OG Elektra omanik

Ain Hanschmidt Infortari omanik

Heiti Hääl Alexela omanik

Aavo Kärmas Enefit Greeni juht

Margus Linnamäe MM Groupi omanik

Hans H. Luik Ekspress Grupi suuromanik

Rain Lõhmus LHV Panga looja ja üks omanikke

Madis Müller Eesti Panga president

„N

ewtoni kolmas seadus!” naeris mu onu, kui olin noorukina millegi peale vihastades esimese kättejuhtuva eseme vastu seina virutanud ning see sealt koletu jõuga tagasi vastu vahtimist lendas. „Igale mõjule on olemas vastasmõju.”

Heitsin välja õnged ning palusin näkanutel endal kirjeldada: aga kes on sinu meelest mõjukas? Mitte ehk tingimata endale, kuid

Eesti ühiskonnale?

Ma arvan, et praeguses killustunud maailmas on mõjukus (võrreldes kas või nõukogude ajaga) suhteline mõiste. Eriti vaimu (kultuuritegelased) variandis ja pidades silmas suhet „Võim ja Vaim”. Ehk Vaimu mõjukust Võimu silmis. See mõju on (jällegi võrreldes varasema ajaga) marginaalne. Kui omal ajal maksis Hando Runneli sõna – kas või tulenevalt vajadusest see vaigistada – midagi, siis tänapäeval pole Vaimul Võimu silmis mingit mõju. Seega on nn mõjukad kultuuritegelased mõjukad ainult piiratud tähenduses. David Vseviov, ajaloolane

Indrek Neivelt ettevõtja, Tuleva ja Respiray looja

Oleg Ossinovski transiidiärimees

Enn Pant Infortari omanik

Tiit Pruuli

GO Groupi omanik, Eesti turismifirmade liidu president

Parvel Pruunsild üks Bigbanki omanikke

Guido Pärnits Ülemiste keskuse juht

Kristjan Rahu Utilitase juht, investor

Mõjukust ei saa kilekotti toppida

Mu subjektiivse arvamuse järgi on viimastel aastatel arvamusliidriteks kujunenud nii mõnedki uue põlvkonna IT-firmade ja start-up’ide käivitajad ja käigus hoidjad. See on hoopis teine mõjukuse dimensioon kui vanadel tööstus-, transiidi- ja ehitusfirmade juhtidel, kelle mõjukus käis põhiliselt poliitiliste tutvuste ja poliitraha kaudu.

Ideede mõjukust ei saa kilekotti toppida, see on palju suurem. Tiit Pruuli, ettevõtja

Suurim mõju Kontaveitil

Minu jaoks on praegu tõeliselt mõjukas Anett Kontaveit. Tema saavutuste hetkemõju mõistavad ilmselt kõik: ta kinkis raskel ajal meie inimestele positiivseid emotsioone, andis põhjuse olla uhke meie riigi üle ja tekitas ühtsustunnet. Kindlasti tõid tema saavutused ka Eestile rohkem tähelepanu. Teine pikaajaline mõju, mis Kontaveiti saavutusega kaasneb, on spordi, kitsamalt vaadates tennise, populariseerimine. Mida rohkem inimesi sporti harrastab, seda tervem on meie rahvas. Mihhail Kõlvart,Tallinna linnapea

Kategooriates inimesed tähestikulises järjekorras

Kai Realo Ragn-Sellsi juht

Hando Sutter Eesti Energia juht

Urmas Sõõrumaa multiärimees

Hillar Teder kinnisvaraettevõtja

Taavi Veskimägi Eleringi juht

David Vseviov ütleb, et tänapäeval pole Vaimul Võimu silmis enam mingit mõju.

Vaim paraku võimu ei mõjuta

Minu jaoks isiklikus plaanis on mõjukad inimesed, kes on akadeemilises maailmas mu eeskujud ja kelle arvamused lähevad mulle alati korda. Esimesena nimetaksin meie väsimatut emeriitprofessorit Ene-Margit Tiitu, kelle mõju Eesti statistikutele ja selle ala arengule on raske üle hinnata. Hindan just ta soovi mitte niivõrd maailma tippteaduses silma paista, kuivõrd Eesti jaoks midagi olulist ära teha – tunda muret selle eest, et meie eriala areng siin kestaks, ja aidata kaasa ühiskonna statistilise kirjaoskuse arendamisele.

Krista Fischer, akadeemik

Arkadi Popov – Arkadi võitis Eesti inimeste südamed eelmisel aastal just tänu oma karismale ja selgetele teadetele.

Ülle Madise – õiguskantsler pole kunagi olnud tuulelipp. Temaga ei pruugita nõustuda, aga tema sõnaga arvestatakse.

Kaja Kallas – peaministrina on ta olnud sirgeseljaline ja julgenud teha otsuseid, mis alati ei vasta rahva soovidele.

Krista Fischer – on nii mõnedki inimesed matemaatikat uskuma ja armastama pannud. Viimaseks nimetaksin üldnimetusega „trepikoja liider Kolja”, kelle käitumismustrit jälgitakse ja järgitakse. Irja Lutsar, mikrobioloog

Terve

LOE PIKEMALT: EPL.EE

2021. aasta kõige mõjukam isik oli minu arvates Martin Helme. EKRE juhina langetas ta otsuse, et toetab vaktsiinivastaseid ning valede, laimu ja väärinfo levitajaid nende „vabadusvõitluses”.

Palju õnne, Martin Helme! Eesti oli jälle maailmakaardil! EKRE panuseta oleksime võib-olla jälle Lätil sabas sörkinud – milline häbi see oleks olnud! Karmen Joller, perearst

Kas saab olla midagi mõjukamat heast õpetajast?

Öeldakse, et kui inimene suudab oma elu jooksul mõjutada positiivselt vähemalt kolme inimese saatust, siis on see hästi elatud elu. Haridusmaailma elav legend koolijuht Helmer Jõgi on õpetaja ja koolijuhina mõjutanud tuhandete noorte inimeste elu. Samuti kolleegi de elu, kellega ta on astunud ikka kümme sam mu riigist ees. Liina Kersna, haridusminister

Kes katkestaks müra?

Inimese mõjukus väljendub võimes katkestada lakkamatu taustmüra, köita mõtteid ja tundeid vaikseks lugemise, kuulamise, vaatamise, mõistmise hetkeks. Kui Viivi Luik midagi kirju tab. Kui Fred Jüssi midagi ütleb. Kui kõlab Arvo Pärdi muusika. Kui Tuul Sepp selgitab, et kõik oleme looduse osa. Ülle Madise, õiguskantsler

töötaja on

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID teostame erinevaid tervisekontrolle:

tervisekontroll ettevõtete

Töökeskkonna Haldus OÜ teenused:

Esmaabikoolitus

Esmaabiandjate

Töökeskkonnaspetsialistide,

17.12.2021 eesti keeles + veebikoolitus 19.01.2022 eesti keeles + veebikoolitus

Tõstukijuhi koolitus (teooria), 8 ak t, hind 97 € 13.12.2021 eesti keeles + veebikoolitus 14.12.2021 vene keeles + veebikoolitus

Igatsen pikka pilku

Kõrgete ametite kandjatest (peaminister, vabariigi president, ministrid jne) pean mõjukaks ainult neid, kes näevad kaugemale kui avaliku arvamuse reitingud või järgmised valimised. Kes julgustavad meidki unistama. Kes suudavad taastada usu, et Eesti ei muutu keskpäraseks perifeeria väikeriigiks. Allar Jõks, jurist

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf.

Korraldame ettevõtte- ja asutusesiseseid eesti-, vene- ja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

Täiendkoolitused

– tööstusergonoomia, 4 ak t

– kontori, kaugtöö ergonoomia, 3 ak t

ASUB UUES KOHAS:

LAKI 14a (6. korrus)

ak t,

155 € 15.–17.12.2021 eesti keeles + veebikoolitus 19.–21.01.2022 eesti keeles + veebikoolitus

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 90 €

Tõstukijuhi koolitus, 16 ak t, hind 155 € 13.12. teooria eesti keeles või veebikoolitus ja 15.12.2021 praktika 14.12. teooria vene keeles või veebikoolitus ja 15.12.2021 praktika

Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus, 8 ak t, hind 87 € 09.12.2021 vene keeles + veebikoolitus 11.01.2022 eesti keeles + veebikoolitus

– ohutus ja terviseriskid kemikaalide käitlemisel, 3 ak t

riskianalüüsi koostamine ja täiendamine, 4 ak t

Koolitusi saab tellida ka ettevõttesse kohapeale.

Rendime välja koolitus- ja koosolekuruumi (mahutab u 20 inimest) Laki tn, Tallinn. Hind 10 €/tund. E-post: info@tkhaldus.ee.

NB! MEIE KOOLITUSRUUM

Missioonitundega teadlased

Popovist trepikoja liidrini

Palju õnne, Martin Helme!

Raha on vaba!

Septembri jooksul laekus ligi 150 000 inimese pangakontole kokku üle miljardi euro. Need suured

tarbimispeole, millest

taksojuhid

LAUAMÄNG

Koostas Ester Vaitmaa Konsulteeris Tanel Saarmann Illustreeris Kristel Karp Kujundas Ivar Kuldver Toimetas Maarja Pakats

Arutad taksojuhiga uusi investeeringuid.

• Kuulad tema nõuandeid ja paned kõik raha fondi, millest pole varem midagi kuulnud, aga mis lubab röögatut kasvuprotsenti. Jääd kähku kõigest ilma ja siinkohal see mäng sinu jaoks lõppebki.

• Väga tubli, kiire töö!

Palju pensioniraha saabub kontole. Vaatad ja imetled!

• Otsustad edasi koguda nii nagu varem või lisad kolmanda pensionisamba. See on nii igav valik, mine lihtsalt lõppu!

• Head aega, nägemist!

Avastad, et sa ei saa-

kogu raha

riigile

väljavõetud

Ärileht hoiatab: investeerimisnõu ära siit mängust siiski ammuta!

Mine hoopis Ärilehe portaali „Investeeri“ ja loe sealt, kuhu tasub või ei tasu oma raha panna! arileht.delfi.ee

Tegelikult ei lõppe sinu jaoks midagi: oled andnud endast kõik, et siiski midagi ka pensionipõlveks säästa, olgu see siis kasvõi suurusjärgus pakk tatart nädalas. Nälga sa ei jää.

Sa ei ole üksi, enamik teisest pensionisambast raha välja võtnuid jätkas esialgu siiski mingil moel rahakogumist.

Põrutad soojale maale ja naudid head elu palmi all.

• Tubli! See on klassikaline lahendus, kuidas raha kiirelt kulutada. Hüppad kohe edasi 21. ringile!

20

Tere, argipäev!

• Investeerimistarkus nr 1: kõiki mune ei tohi ühte korvi panna.

• Laodki selle õpetussõna järgi öösel elukaaslase teadmata kanamunad külmkapis eri korvidesse.

• Kuna said sellest tarkuseterast natuke valesti aru, jääd ühe korra vahele. Aga pole hullu, raha ju sellest vähemaks ei jäänud.

piratsiooni sisenemaks krüptomaa-

ilma.

• Kuna bitcoin on eilne edulugu, otsustad oma raha panna kuhugi suurema tootlusega kohta. Aga oot, mis selle uue digiraha nimi oligi? Alaska malamuut? Shiba Inu? Kääbusspits?

• Raiskad guugeldamisele nii palju aega, et Shiba Inuni jõudes on see juba languses! Ostad seda ikkagi ja vaatad, kuidas su raha iga päevaga üha vähemaks ja vähemaks jääb…

• Lendad kohe hooga 25. ringile!

Ostad uue televiisori, ent põrkad kokku ootamatu murega: see ei mahu su mahtuniversaali pagasiruumi. Ega ka takso omasse! Pead selle ise seljas koju tassima.

• Raha kulus kähku, hüppad kohe edasi 11. ringile!

• Bolti taksojuht meenutab pensioniraha vabanemise nädalavahetust Ärilehes: „Kaubanduskeskustest tulid telekad, suuremad kui mu universaalkerega Avensise pagasiruum. 3,5 päeva töö ja 36 tunniga oli kassa

6

1012 eurot. Kõik sõitsid taksoga ja mitte ainult basic ’uga.”

• Kas teadsid? Statistikaameti äsjaste andmete järgi püstitas Eesti jaekaubandusettevõtete müük septembris kõigi aegade rekordi: 790 miljonit eurot. Mullu samal ajal oli käive kõigest veidi üle 640 miljoni euro, mis annab aastaseks kasvuks 23%. Muidugi on ka inflatsioonil oma roll, ent sedagi arvesse võttes võib öelda, et jaekaubandusettevõtete müük püsihindades tegi jõulise

tõusu

Maksad võlad ära!

• See on nüüd küll ju mõistlik. Nii ei lähe raha raisku! Mine tagasi 11. ringile ja äkki leiad veel mõne uue kulutamisviisi!

• Paljud inimesed otsustavad näiteks kinnisvaralaenu varem tasuda või end muul moel taas nulli saada, aga suisa 70 miljonit eurot liigub otse kohtutäituritele. Kõikvõimalikke võlgnikke on teisest pensionisambast lahkujate hulgas suisa 13 600, kelle saadud rahast suur osa läheb kohe vanade võlgade katteks.

Ostad uue kasutatud auto.

• MK-Estonia vahendab sügisel ühte autoostu: „„Mu abikaasa unistas alati Mercedesest ja pärast teise samba raha laekumist, mis oli umbes 10 000 eurot, hakkas autot otsima,” kirjeldas Marina. „Siis nägi ta sõna otseses mõttes oma unistuste autot! E220, 2,2 mootoriga ja 2012. aasta auto. Tulime koju tagasi, mõtlesime kõik läbi ja õhtul helistasime müüjale, et öelda: võtame!””

• Tegelikult on ju iga auto väärt investeering – mine tea, mis seis kiibitootjatega on, eks? Igatahes on su raha nüüd täitsa otsas ja aeg mäng lõpetada. Hall argipäev ja teadmatus pensionipõlvest juba ootavad sind!

Laod toidupoes käru head-paremat täis, võtad ka rohkelt peenemat lihakraami.

• Said jälle edukalt rahast vabaks! Hops, mine kohe edasi 16. ringile!

• Nõo lihatööstus teatab, et pensioniraha on jõudnud ka toidupoodi: tarbimine kasvas just kallima otsa toodete arvelt. „Septembri esimestel nädalatel, mil miljard eurot Eesti inimesteni jõudis, tegi meie müük märgatava jõnksu üles,” tõdeb Nõo lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Paned uued hambad.

Tegelikult on oma tervisesse investeerida igal juhul kasulik. Sellest, kui palju võib enda unarusse jätmine muid haigusi tuua, on palju kirjutatud.

Loed Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpikut” ning tunned, et tahad selles rahamängus veel

veel osaleda!

• Ronid tagasi

Sinu käes sulab raha sama kiirelt kui esimene lumehelves musta mersu kuumal kapotil! Juhindud elus vanasõnade järgi „Mis kõhus, see kõrval, mis vatsas, see varjul!” ja „Parem varblane käes kui tuvi katusel”. Aga võiksid mõtiskleda ka ütluse „Tasa sõuad, kaugele jõuad” üle.

Ostad viimase raha eest aktsiaid.

Korraga on su portfellis nii LHV, Coopi kui ka Enefit Greeni aktsiad – nagu paljudel, kes alustasid investeerimist oma pensionirahaga.

Tuhandetest värskelt avatud investeerimiskontodest liigub börsile peaaegu 50 miljonit eurot!

Ah, isegi kui aktsiahinnad langevad, siis midagi

jääb ikka alles. Aga nüüd

kõik su viimanegi raha akt-

Klaasi taga.

Meie elu hoiavad märkamatud mõjutajad

Tähtsad otsused võivad sündida kuskil kabinetivaikuses, kuid tegelikult hoiavad meie elu COVID-19 pandeemias märkamatult toimimas inimesed, kes on pidanud oma elus väga palju ümber korraldama. Et inimesed saaksid ringi liikuda, sõidavad bussid-trammid-trollid endises rütmis, juhid klaasi taha peitunud. Või aitab raamatukogutöötaja vaktsineerimispassi alla laadida. Ja kui kliendid maski taga naeratavad, näevad teenindajad seda nende silmadest.

Virve Hallik, Eesti Kontserdi peaadministraator, töötanud kultuurivaldkonnas üle 20 aasta

„Maski kandmine õpetas meid inimestele suheldes rohkem silma vaatama. Visiiriga on see probleem, et hääl kipub sumbuma ning tuleb kõvemini rääkida,” tõdeb Hallik. „Muide, maskiajastu suurim mõju on selles, et kontsertidel ei kuule enam köhimist ega köhatamist. Inimesed ei julge köhida, sest siis vaatab kohe mitu pilku köhija poole.”

Kultuurisektori eesliin on ehk vähem tähelepanu saanud kui artistide ja esinejate oma, aga nemad annavad pidevate piirangute tingimustes igal õhtul oma panuse, et rahvas saaks saali tulla. Olukorras, kus inimestel on terve mõistuse säilitamisega niikuinii probleeme, on kultuuritegevus paljudele justkui päästev õlekõrs.

Maria Tšegotova, Tallinna bussijuht, staaži neli aastat Tšegotova sõidab liigend- ehk nn pika bussiga, mille juhtimine nõuab erioskust. „Vähem suhtlemist on kindlasti, keegi ei tule enam rääkima, kui klaas on ees. Mul on ka seetõttu turvalisem ja õhk vahetub paremini. Igasuguseid inimesi on siin kohatud...” mõtiskleb Tšegotova. Ta ütleb, et tundis end ka pandeemia haripunktis turvaliselt. Siis oli märksa vähem sõitjaid: suletud olid ju ka kohvikud ja poed ning kes vähegi sai, oli kodus.

AS-is Tallinna Linnatransport töötab üle 2000 inimese, kellest suurem osa on ühissõidukijuhid. Nemad tagavadki selle, et me kõik jõuaksime iga päev turvaliselt tööle ja koju. Pandeemia ajal täidavad ühissõidukijuhid oma töökohustusi tavapäraselt, sest bussi, trammi ega trolli ei ole ju võimalik juhtida kodukontorist. Tallinna Linnatransport võttis juba koroonaaja alguses kasutusele viiruse levikut takistavad lisameetmed. Näiteks on busside esiuksed suletud või paigaldati bussi vahesein, mis eraldas bussijuhi kabiini sõitjateruumist. Juhiga kontakti vältimiseks loobuti bussides, trammides ja trollides piletimüügist.

Vaitmaa

Piret Martinov, Tallinna Paepealse raamatukogu juhataja, tähistas tänavu 25 aasta tööjuubelit.

„Inimesed on viimasel ajal ka igapäevastes küsimustes abi vajanud. Näiteks on koroonapassi allalaadimine ju võimatu, kui arvuteid ei tunne. Siin saamegi aidata. Inimesed, kel võib-olla polegi kelleltki teiselt abi küsida, oskavad ja julgevad raamatukogutöötajalt seda küsida,” räägib Martinov.

Raamatukoguhoidja tööpäev on mitmekesine ja loov: nagu ikka, saab inimestel aidata head

lugemisvara leida ning koroonapasside allalaadimise kõrval ka usaldusväärse infoni jõuda. Martinov korraldab näiteks lastele Skype’is jutuhommikuid, loeb pensionäridele telefonis uudiseid ette ja korraldab muukeelsetele eesti kõnekeele harjutamiseks keeleringe. Muuseas, Paepealse raamatukogus asub Eesti suurim mitmekeelne koomiksikogu.

Martinov on tugevasti panustanud nii kogu komplekteerimisse kui ka koomiksitega seotud tegevuste ja ürituste korraldamisse.

MEDITSIIN JA TEADUS

Maria, Katrin ja Aili, Kadriorus asuva Vesivärava kohviku töökas kollektiiv Kuna klaasi taga on töötatud juba kaks aastat, siis igapäevatöös seda enam ei märgatagi.

„Aga nüüd peab palju kõvemini rääkima, meid ei ole ju kuulda,” ütleb vahetusevanem Katrin. „Vahel on tunne, nagu oleksime kõik kurdid ja tummad

– ka kliendi suu pealt ei saa ju lugeda nagu varem. Ja segavaid helisid on kohvikus ka palju. Aga ükski naeratus ei jää küll maski taha varju – naeratava inimese silmad on hoopis teistsugused.

Vahel harva on meil muidugi mõni mornim klient ka, aga üldiselt on meil nii toredad ja armsad kliendid ning nende silmadest loeb kõik välja!”

Anu Klasen, Kotka Selver ABC teenindaja, on töötanud kaubanduses juba 40 aastat „Maskiga füüsiline töö on väga raske, nägu hakkab higistama, õhku pole. Meie oleme positiivsed, aga seda ei saa sageli inimeste kohta öelda, negatiivsust on kahjuks ka palju,” ütleb Klasen.

Kauplused võtsid juba esimese koroonalaine ajal kasutusele kaitseklaasid, hiljem lisandusid visiirid, desojaamad jms. Koroonaaeg on olnud suureks õppetunniks, kuidas toimida meeskonnana siis, kui mõni kätepaar peab töölt eemale jääma.

Rita Knjazeva, Kaubamaja Ilumaailma teenindaja, kel on staaži juba üle 20 aasta „Inimesed kartsid eriti alguses kontakti, kuigi nad tahavad suhelda. Mõned kardavad rohkem, hoiavad distantsi isegi rohkem kui vaja, aga enamik on mõistlikud. Meil on ka rohkem e-tellimusi ja kaupluses käib vahel vähem inimesi, aga see sõltub kampaaniast,” räägib Knjazeva. „Maskidega harjumine võttis kauem aega, naeratamist ei näe. Visiiriga on parem, ma näen inimese emotsioone –on ju palju kergem suhelda, kui näen inimese nägu!”

Mari-Anne Härma terviseameti asejuht

Karmen Joller perearst

Anna-Kaisa Oidermaa kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee eestvedaja

Peep Talving PERH-i ülemarst

Tanel Tenson TÜ biokeemik, reoveeuuringu juht

Le Vallikivi perearstide seltsi juht

Mario Kadastik haridus- ja teadusministri teadusnõunik

Üllar Lanno terviseameti endine juht

Kategooriates inimesed tähestiku järjekorras

Kas kultuuritegelaste roll ühiskonnas on

hääbumas?

Mõjukate pingereas torkab silma ärimeeste (mitte -naiste!) ja poliitikute rohkus ning kultuurivaldkonna esindajate vähesus.

Peeter Kormašov reporter

Võib-olla on nad nüüd kitsamalt spetsialiseerunud, mis sest, et maailm pole veel päästetud.

KULTUUR

Või siis on ajad muutunud. Kultuuritegelased ei võta ehk ühiskonnas enam sama agaralt sõna kui ajal, mil riigitüüri juurde astusid Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski.

K

es või mis on üldse mõjukas? Kas mõju tuleks mõõta rahas või ideedes? Iga koostatav pingerida on subjektiivne. Roosabanaanikese sihtgrupi jaoks võib Parvel Pruunsild olla tundmatu ja vastupidi. Tuleb ka silmas pidada, et mõjukate edetabeli on koostanud Ekspress Meedia töötajad ehk eelkureeritud valim inimesi, olgugi eri toimetustest.

Huvitav, millise nimekirja saaks, kui korraldaks sellise hääletuse rahva hulgas? Kas mõjukaks saaks Tommy Cash, mõni laulupeo üldjuht või hoopis keegi, kelle oleme unustanud – mõni aasta isa või ema? Kus on NOËP, Kris Lemsalu või Andrei Ivanov? Või tädi Maali, kes Eesti elu tegelikult üleval hoiab?

Kes on kultuuritegelane? Teine probleem tekib kultuuri mõistega. Kes või mis on kultuuritegelane? Oletame, et see on keegi, kes tegutseb filmide, kunsti, kirjanduse, tantsu, muusika, teatri või mõnes muus kaunite kunstide valdkonnas. Mänguloojad, arhitektid ega leiutajad pole seekord nimekirja pääsenud. Nimekirja pääsev inimene peaks olema oma valdkonna tipptegija, kes tutvustab Eesti kultuuri ka laias maailmas ja kellel on seejuures arvamusliidrina laiemat kõlapinda. Seda arvestades peaks ju leiduma rohkesti kandidaate. Võib-olla on nad nüüd kitsamalt spetsialiseerunud, mis sest, et maailm pole veel päästetud.

Vähene tasu. Üks tund torutööd võib maksta umbes sada eurot, muusik tohib sama pika esinemise eest kasseerida poole või isegi kolm korda rohkem. Ühe lühema (max 6000 tähemärki) analüüsiva kirjatüki eest saab ajalehest honorari aga ainult 60 euro ringis ja loo kirjutamiseks võib profilgi kuluda terve päev. Lisandub ka aeg, mis kulub arvustatava teose läbilugemiseks, filmi või näituse vaatamiseks.

Kultuuritegelaste mõju vähenemise teine põhjus võibki olla selles, et Eesti ühiskonna elatustase on tõusnud ja inimestel pole enam niivõrd vaja kuulda sütitavaid kõnesid vabadusest, kuivõrd sellest, kuidas kõige väiksema vaevaga võimalikult palju pappi kokku lükata.

Money talks, bullshit walks. Kunstnikke on heaoluühiskondades küll rohkem, aga kunsti tegemine pole enam eluks möödapääsmatu nagu autoritaarsema riigikorra ajal. Ometi on kunsti ikkagi vaja, sest see on viis vaadata elule teise kandi pealt ja mõista asju, mis muidu iialgi ei ilmneks.

Kindlasti on veel neid, kes kultuurivaldkonnast esiletõstmist vääriksid, olgu siis sotsiaalmeedia jälgijaskonna, YouTube’i vaatamiste või müüdud maalide-skulptuuride poolest.

Kes nad võiksid olla ja miks? Ja miks ei pääse nad pildile – kas sellepärast, et kultuuri intelligentne ja mõtestav roll on hääbumas? Või kipuvad nad lihtsalt poliitikute ja äritegijatega ühte patta pannes varju jääma?

Võimul olijad ja rikkad on alati mõjukad. Veidi kehvem, aga siiski hea positsioon on kuulsustel, keda kõik nägu- ja nimepidi tunnevad. Samas eksperdi roll on sel sajandil muutunud üha küsitavamaks. Loll olla ei ole enam ammu loll. Kultuuritegelaste taandumise põhjused jagaksin ma kolmeks.

Esimene. Kultuuritegelase suur mõju eelmise sajandi lõpukümnendeil oli suuresti kinni kolmes allikas. Esimene oli eetika jõud (kultuur kui ühiskonna südametunnistus). See võimalus on taandunud koos ühiskonna jagunemisega teravateks vastasseisudeks. Teine oli uuenduste mõju. Kultuuriinimesed vedasid uuendusi, millega tuli kaasa suurem osa rahvast. Kolmandaks oli kultuuritegelaste suur mõju 1990. aastatel järelkaja nende nõukogudeaegsele mõjule, kui kultuur oli poliitika aseaine. See aeg on läbi.

Teine. 1990. aastatel oli kultuur veel suhteliselt hoomatav ja ühtne nähtus. Netiajastu lagundas selle tuhandeks kõlakambriks, igaühes omad mõjukad.

Kolmas. Mõjukaks saamine vajab korralikku võimendust. Võimendiks on ajakirjandus ja sotsiaalmeedia. Ja siin on kerge näha, et kultuuri võimendatakse üha vähem. Tiit Hennoste, keele- ja kirjandusteadlane

Marju Lauristini seekord tabelis pole, Jüri Ratas on 5. kohal.

Tiit Hennoste sõnul on nüüd kultuuri rolliks valitsevate varjatud normide paljastamine, millega tuleb kaasa vähemus.

Vahur Afanasjev ja Ivar Põllu kirjanik ja lavastaja

Ain Anger ooperilaulja

Ergo Kuld ja Martin Algus edukas teletandem

Tõnis Mägi laulja Arvo Pärt helilooja

Gameboy Tetris räppar

Kaupo Karelson teleprodutsent David Vseviov ajaloolane* Kategooriates inimesed tähestikulises järjekorras

Loll olla ei ole enam ammu loll

FOTO: KIUR KAASIK

FOTO: ARGO INGVER

Taavi Minnik

Mõjukad musta kassi ei karda

Kas kuuseoksad tuleb pärast kadunukese ärasaatmist väravast välja pühkida või mitte? Mida võib teha noor- või vanakuu ajal? Mis on teatriinimestele kõige parem enne? Mõjukate suhtumine ebausku.

Kirik üritab veenda inimesi ebausukommetest lahti ütlema. Seetõttu on 2021. aasta mõjukate edetabelist kõige ebatõenäolisem „ebausklik” EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Üldiselt pole ebausukommetel kristlaste jaoks tähtsust.

URMAS VIILMA: KÕIK VAIMULIKUD ON KOKKU PUUTUNUD EBAUSUKOMMETEGA

Viilma sõnab, et kiriku õpetus ja maagilisel mõtteviisil põhinevad uskumused loomulikult kokku ei sobi, samal ajal kedagi selle pärast hukka mõistma ta ei kiirusta. „Loomulikult ei saa ma rääkida kõigi kristlaste nimel, ent üldiselt ei ole ebausukommetel kristlaste jaoks tähtsust. Me ei pea neid kristlastena oluliseks, sest meie loodame Jumala peale. Samas ei tohi unustada, et sellised kombed väljendavad inimese loomulikku religioossust: inimene, kes on valmis kõrgemate jõudude või enda poolt kontrollimatute ja mõõtmata jõudude olemasolu tunnistama, on valmis end teatud olukordades allutama ka Jumalale, selleks et pöörduda Jumala poole. Mina näen, et see on avatud tee. Iga usklik inimene, olgu või ebausklik, on tõenäoliselt usu suhtes salliv.”

Viilma märgib, et näiteks tema isa uskus samasugustesse ennetesse, aga hindas kõrgelt ka looduse vaatlemisel põhinevaid rahvatarkusi. „Kui mu isa autoroolis oli, siis pööras ta pärast teed ületava musta kassi silmamist parema meelega kõrvaltänavale. Peale selle jälgis ta hoolega, et ta esimesena vasaku jalaga voodist välja ei astuks. Need olid tema lapsepõlvekodus vanaema õpetatud asjad. Samas segunesid need ka rahvalike uskumustega, mis on seotud loodusega – ta teadis, mida võib või ei või teha, kui on noorkuu või vanakuu –, mis lähtusid tema põllumehest vanaisa ehk taadi kogemustest. Need loodusega seotud uskumused erinevad ebausust, sest need on seotud looduse rütmidega ja need on Jumala paika pandud ning neid seaduspärasid kinnitab ka tänapäevane teadus.”

Kirik üritab veenda inimesi ebausukommetest lahti ütlema, kuid mõnes olukorras tuleb neid mingil määral sallida, lisab Viilma. „Kõik vaimulikud on kokku puutunud teatud ebausukommetega, mis puudutavad matuseid. Need on olukorrad, kus tuleb vaikides lubada neil asjadel toimuda, sest matuse läbiviimise käigus pole võimalik inimesi ümber veenma hakata. See puudutab näiteks seda, kes tohib kanda lähedase kirstu ja kes mitte, kas kirst tuleb hauda lastes katta linaga või ei, kas kuuseoksad tuleb pärast ärasaatmist pühkida väravast välja või mitte jne. Oleme kõik sellega kokku puutunud ja see vajaks hingehoidlikku seletamist, sest sellistest uskumustest võivad saada inimeste jaoks tõsised koormad.”

Ae! Kas sina tead kuhu viia sääne prügi?

Pole hullu, meie teame!

Urmas Viilma teab, et loodusega seotud uskumused erinevad ebausust, sest need on seotud Jumala loodu rütmidega.

Kui vaadata mõjukate 2021. aasta pingerida, siis võiks kõige tõenäolisem „ebausklik” olla Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene, sest meri ja meresõit on olnud väga tihedalt seotud ebausuga nagu ka tema varasem tegevusvaldkond teater. Näiteks arvavad mõned meremehed tänapäevani, et reede on merele minekuks halb päev või et kindlad amuletid ja tätoveeringud toovad õnne.

Ka kogenud teatriinimestel on oma rituaalid, näiteks kõige parem enne on leida lavalt nael. See tähendab, et peagi pakutakse näitlejale korralikku rolli. Mõned näitlejad on seetõttu endaga naela kaasas kandnud, uskudes, et siis on nad alati lavastajate hulgas nõutud. Samal ajal sõnab Vanemuise teatrit juhtinud Nõgene, et temast on sellised asjad alati mööda läinud. „Usk, uskumus, ebausk on minust suures plaanis seni vist mööda läinud või ma pole sellele tähelepanu pööranud. Võib-olla olen selleks liiga pragmaatiline inimene?” Ta lisab, et on sääraste uskumuste jaoks liiga praktilise mõtlemisega. „Kui mingi asi juhtub, ju see peab siis juhtuma. Meie võimalus siin elus on teha nii, et juhtuks võimalikult palju neid asju, mida me ise soovime. See on ennekõike meie tegudes kinni, mitte usus.”

KATRINA LEHIS: ÕNN ON MEIE ENDI KÄTES

S

ageli on sportlased väga ebausklikud ja kui mõni sportlane vahel ütleb, et ta pole ebausklik, siis võib ta teha seda lihtsalt selleks, et arvab, et ebausust rääkimine on ise halb enne. Paljud neist on veendunud, et jõudsid spordis kõrgele muu hulgas tänu oma rituaalide rangele järgimisele.

Tokyo olümpiamängudel individuaalarvestuses pronksmedali võitnud ja Eesti naiskonna kullani viinud epeevehkleja Katrina Lehis sõnab, et õnnel ja vedamisel on spordis oluline osa ning kõik sportlased loodavad, et õnn neile naeratab. „Mina usun sellesse, et eksisteerib õnn. Samas pole ma see, kes võtaks mingist asjast kinni ja arvaks, et see tooks mulle ilmtingimata õnne. Mina arvan, et õnn on meie endi kätes ja selleks et võit tuleks, tuleb rajal kõvasti tööd teha.”

Samal ajal nendib Lehis, et võistluspäevad on seotud range rutiini ja rituaalidega. „Kõige tavalisem on eelmisel õhtul järgmiseks päevaks riided valmis panna. Kõik, mis vaja, tuleb päev varem kokku panna. Võistluse-eelne hommik on nagu ikka: kõigepealt hommikusöök, siis saalis ka tavapärased toimetused, siis soojendus ja nii edasi.”

Kas tõesti ei karda Lehis õnne pöördumist ka siis, kui tuleb ette õnnetuks peetav arv 13 ehk näiteks olukord, kus ta on teinud 13 torget ja napilt-napilt vastasest ees? „Pole isegi kordagi mõelnud selle peale,” naerab Lehis.

Kogenud teatriinimeste arvates on parim enne leida lavalt nael.

Võistluspäevad on seotud range rutiini ja rituaalidega.

Paavo Nõgene arvab, et õnn oleneb meie tegudest, mitte usust.

Katrina Lehise sõnul loodavad kõik sportlased, et õnn neile naeratab.

Mõjukad finantsnutikuse suurendajad aitavad eestlastel tarku otsuseid teha

Investeerivate eestimaalaste arv on tänavu hüppeliselt kasvanud. Palju rohkem on neidki, kes vaatavad kogenud ja häälekate ekspertide poole. Seetõttu on nad ka meie tabelis.

koht

Rahatarkusest – teadmistest ja oskustest, mille abil teha rahaasjades tarku valikuid – on hakatud järjest rohkem rääkima. Teema eestkõnelejad korraldavad koolitusi, käivad rääkimas taskuhäälingusaadetes, jagavad infot foorumites, blogides ja sotsiaalmeedia kontodel. Teema aktuaalsust on kindlasti mõjutanud ka pensionireform ja palkade suurenemine, tänu millele on inimestel käes rohkem vaba raha.

Palju on räägitud sellest, et rahatarkust peaks juba koolis õpetama, et täiskasvanuna osataks teha finantsiliselt tarku valikuid. Sügisel jõudis tele-eetrisse Eesti esimene rahatarkuseteemaline saade „Rahamaraton”, mis jagas vaatajatele praktilisi teadmisi. Üha rohkem räägitakse ka finantsvabadusest, mille poole püüelda.

Kristi Saare: sageli on puudus soovitustest, mida vaba rahaga teha

Kristi Saare hinnangul on aidanud investeerimishuvi suurendada turule tulnud mitmesugused võimalused, mille puhul piisab alustamiseks kasvõi kümnest eurost. Investorite arvu kasvu on näha olnud viimased kümme aastat. Huvi on suurendanud ka pensionireform ja rahatarkuseteemalised saated.

Saare on täheldanud, et inimestel on rahaasjus vähe otsustamisjulgust. Neil on küll vaba raha, mis on saadud näiteks korterimüügist või ettevõttest, kuid puuduvad teadmised, kuhu seda paigutada. „Sageli pole inimestel vaja konkreetset ideed, mida ette võtta, vaid soovitust, et pole vaja kohe kiiresti tegutseda,” ütleb Saare.

Enne kui investeerima hakata, tasuks tema sõnul endale raamatute ja blogide abil selgeks teha, mis on investeering ja millised riskid sellega kaasnevad.

Seejärel tasuks üle vaadata oma rahaline seis – sissetulekud, väljaminekud ja kohustused. Kui see on selgeks tehtud, võiks edasi vaadata, mida annab parandada, kas saab milleltki kokku hoida ja millised võimalused on tekitada lisasissetulek. Saare sõnul on tavainimesel kõige mõistlikum alustada investeerimist pensionisambast, paigutades osa sissetulekut kolmandasse pensionisambasse. Palju räägiti, et inimesed, kes võtavad pensionisambast raha välja, hakkavad paremini teenima. Ent Saare sõnul need rühmad, kes sambast raha välja võtsid, ei lange kokku nendega, kes investeerivad.

Investor Toomas: suurim unistus on olnud Investor Toomaste arvu kasv

Investor Toomas tunnetab investorite arvu kasvu, kuid see pole võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt suurenenud. Olles üks suurimaid Balti börsi mõjutajaid, peab ta arvestama kirja pandud sõnade mõjuga väärtpaberite hindadele. Investor Toomase otsused on mõjutatud jaeinvestorite käitumist, nende roll pole kunagi olnud nii suur kui praegu. Jaeinvestorite käitumisega tuleb investeerides arvestada.

Tema suurim unistus, et Investor Toomaseid oleks Eestis palju, on hakanud täide minema. 20 tegutsemisaastat on kinnitanud uskumust, et tavainimesel on kõik eeldused hallata oma raha professionaalidest paremini.

Nõu küsitakse mitmesuguseid investeerimisotsuseid langetades, maksude ja ka tehnilise poole kohta. Samuti uuritakse Investor Toomase portfelli ja investeeringute kohta, veel pakub huvi krüptoraha.

Alustaval investeerijal soovitab ta esmalt lugeda kolme raamatut: Jeremy J. Siegeli „Aktsiad pikaajalise investeeringuna”, John C. Bogle’i „Aruka investori taskuraamat” ja Alexander Elderi „Börsikauplemine kui elatusallikas”.

Oluline on püsida turul, hoida mugavat riskitaset, investeeringuid hajutada ja ennast usaldada.

FOTO: KARIN KALJULÄTE

ILLUSTRATSIOON: ÄRIPÄEV

Kingi endale või oma lähedastele meelerahu!

Kotka Tervisemaja Terviseaudit sisaldab ainukesena Eestis dermatoskoopiat (kogu keha nahauuring) Niine Nahakliinikus. Võimalus soetada kinkekaardina.

Niine Kliinik OÜ

Jaak Roosaare: olen koolitustega tagasi tõmmanud, et oleks aega investeerida

Jaak Roosaare on märganud investeerimishuvi kasvu, seda on kindlasti soodustanudkoolitajate ja koolituste lisandumine.

„Olen ise pigem natuke tagasi tõmmanud ja enam nii kergekäeliselt kõikidele esinemiskutsetele „jah” ei ütle, et oleks aega ka investeerimisega tegeleda,” sõnab Roosaare.

Inimesed küsivad talt sageli, kuidas tulla toime laenudega, kuidas investeerima hakata ja kuhu peaks investeerima vaba raha. Tema

LHV finantsportaal: foorumitesse kirjutajad on investeerimisest üpris teadlikud

LHV finantsportaali lugejate arv on kasvanud iga aastaga. Investeerimishuvi tugevnemist tänavu on näidanud Facebooki lehe populaarsuse suurenemine, samuti osaletakse aktiivselt investeerimiskooli seminaridel. Sotsiaalmeedia kaudu on jõudnud info paljude inimesteni ja äratanud neist huvi investeerimise vastu.

Foorumitesse kirjutajad on investeerimisest üpris teadlikud ja algteadmisi puudutavaid küsimusi esitatakse üsna harva. Algteadmised, mille kohta küsitakse, on seotud suuremate finantssündmuste, näiteks IPO-dega.

RIIK JA AMETNIK

soovitab alustuseks kanda kolme kuu sissetulek eraldi pangakaardita kontole, 15% sissetulekut kanda kolmandasse pensionisambasse ja hajutada ülejääk aktsiatesse, kinnisvarasse või intressitoodetesse.

Kristjan Liivamägi: keeruline on kindlustada vanaduspõlve ainult säästes

Kristjan Liivamäe poole on tänavu investeerimisteemadel pöördutud ligi kaks korda rohkem kui varasematel aastatel. Küll aga on tudengite huvi investeerimise ja eraisiku rahandusega seotud teemade vastu olnud varasematel aastatel suurem. Nõudlus investeerimise ja rahatarkuse teemade vastu on suurenenud, mida näitab investeerimisfestivalil ja koolitusel osalejate arvu kasv.

Peamiselt küsitakse, kuidas hakata investeerima ja kuhu investeerida, millal tuleb majanduslangus, mida tasuks osta, mida Liivamägi arvab krüptovaradest. Samuti tuntakse huvi, kui suur on Liivamäe enda investeerimisportfell ja kuhu ta investeerib.

Esimeseks sammuks investeerima hakates soovitab Liivamägi omandada investeerimise baasteadmised ja tekitada meelerahufond. Seejärel tasuks palgatöötajal suunata raha kolmandasse pensionisambasse, kasutades tulumaksusoodustust.

„Minu hinnangul on Eesti keskmise palga puhul ainult säästmisega keeruline endale muretut vanaduspõlve kindlustada, sest raha kaotab ajas väärtust.”

„Selleks et tekitada endale pensionipõlveks täiendav passiivne sissetulek ja raha ostujõudu ajas säilitada, tuleb raha investeerida.”

Keskmist palka teenivatele inimestele soovitab Liivamägi leida võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Igaüks peaks mõtlema, mis on tema tugevus ja kuidas ta saaks teistele kasulik olla.

Taavi Pertman on samuti täheldanud investeerimishuvi suurenemist. Peamiselt küsitakse, kuidas alustada investeerimist, samuti on populaarsed investeerimismaksudega seotud teemad ning Interactive Brokersi konto loomise ja kasutamise aspektid.

Alustaval investeerijal soovitab ta maksta ära üle 7% intressiga tarbimislaenud, järelmaksud ja liisingud. Ühtlasi soovitab ta valida mõni investeerimisvõimalus ja esmase investeerimiskogemuse saamiseks kanda sinna mõnikümmend eurot. Niiviisi õpitakse tundma oma riskitaluvust. Pärast seda tasub teha selgeks investeerimise põhitõed ja varaklasside eripärad, mille kohta leiab infot näiteks Pertmani detsembris ilmuvast raamatust.

Eestlaste finantskäitumise kohta sõnab ta, et 2005.–2006. aastal oli pea iga teine eestlane geeniusest kinnisvarainvestor. Küll aga saavad heal ajal sageli ka rumalad otsused premeeritud.

Vladimir Svet Tallinna abilinnapea, endine Lasnamäe linnaosavanem

Yana Toom Euroopa Parlamendi liige

Jaak Aab riigihalduse minister

Andrus Ansip Euroopa Parlamendi liige, endine peaminister

Kristian Jaani siseminister

Jesse endine sotsiaalministeeriumi asekantsler

Raimond Kaljulaid riigikogu liige

Kaljurand Euroopa Parlamendi liige Kristina Kallas Eesti 200 esimees

Jaanus Karilaid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Henrik Hololei Euroopa Komisjoni kõrge ametnik

Janar Holm riigikontrolör

Alar Karis Eesti vabariigi president

Lauri Laats Mustamäe linnaosavanem

Jevgeni Ossinovski Tallinna linnavolikogu esimees

Andres Parmas riigi peaprokurör

Taimar Peterkop riigisekretär

Urmas Reinsalu riigikogu liige

Tarmo Soomere teaduste akadeemia president

Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Maris Lauri justiitsminister

Kristen Michal riigikogu liige

PR-kuningad: Andreas Kaju, Janek Mäggi

kaadritagused niiditõmbajad

inimesed tähestikulises järjekorras

Taavi Pertman: heal ajal saavad sageli ka rumalad otsused premeeritud

Pikaküüneline ja

tulihingeline aktivist

Vaktsiinide eest

kuulsaks?

Laura-Marleene

20-

aastase Arija Helmvee nimi võib olla paljudele võõras, kuid TikTokis pea 150 000 jälgijaga Roosabanaanikese oma mitte. TikTokis tähelennu teinud, miljoneid vaatajaid haaravat sisuloojat teatakse peale ekstravagantse maniküüri ja sotsiaalmeedia tegemiste ka vaktsineerimiskampaanias kaasa löönud noore aktivistina. Laiema avalikkuse tähelepanu ja tunnustus on andnud Roosabanaanikesele auväärse koha ka tänavuses mõjukate edetabelis.

Kust selline tung vaktsineerimise teemal sõna võtta? Nii mõnelegi jälgijale tuli üpris ootamatult, et vaktsiiniteemalise sisuga orbiidile lendasid.

Kui mina oleksin 13-aastane ja loeksin Varro Vooglaidi postitust, kus ta räägib, et vaktsiini sees on kiip ja vaktsineerimine inimkonna orjastamine – ma kardaks. Loomulikult ma kardaks. Me ei peaks vaktsiini kartma. Noortel inimestel (viitab alaealistele jälgijatele – toim) puudub sageli väljaarenenud vaade, nad ei oska kriitiliselt mõelda.

Ja mul on noor fännibaas. Olen võtnud vahendajarolli, üritades selgitada, et vaktsineerimises pole mitte midagi hirmsat. Eeskujuks mina: elus, täiesti terve ja kaks sutsakat saanud. Üritan vaktsiinivastastelt võtta võimu ära sellega, et teen vastukaaluks n-ö positiivset propagandat ja seda kordades

suuremale auditooriumile kui nemad. Noored ei loe lehti, nad vaatavad TikTokki.

Olid nii julge, et astusid ekraani tagant lausa protestijate keskele.

Protestidel käimine on tegelikult õudne. Saan tapmisähvardusi, mis on tõsiselt haige. Mind tegelikult ei huvita, kui 40-aastased, kellel silmanähtavalt puudub elu, kriiskavad kusagil Facebookis – see on lihtsalt kurb ja tunnen neile kaasa. Samas pole ükski inimene kuulikindel, sellised kommentaarid teevad haiget.

Hoolimata netiräuskajatest ja ähvardustest otsustasid kampaaniat jätkata.

Teadsin, et kui kasvõi üks inimene muudab oma meelt või saab lahti hirmust vaktsineerimise vastu, on minu eesmärk täidetud ja süda rahul. Ma ei taha, et meedia hirmutaks noori, ja kui mul oli võimalus regionaalhaiglaga koostööd teha ning enda jälgijatele selgitada, mida uskuda ja mida mitte, siis loomulikult tegin ma seda. Tulin oma videotega tuhandete inimeste esilehele ja rääkisin sellest teemast. Inimesed läksidki vaktsineerima. Sain päris palju kirju noortelt, kes olid mu tiktokke enda vanematele näidanud ja seeläbi targemaks saanud. Need videod olid suureks abiks neile, kes võivad infot saada vaid [vaktsiinivastastelt] vanematelt. Kõik, kes „Pane õlg alla” kampaanias osalesid, on tänuväärset tööd teinud. Olen täiesti kindel, et suutsime päriselt inimesi julgustada.

Kui palju aega pead TikTokis veetma, et endale jälgijaskond tekitada? Nädala lõikes on mu TikToki screen time [ekraaniaeg] 35 tundi. Täiskohaga töö! Teisiti ei saakski. Mul ei oleks töökohta, kus saaksin suurettevõtet selles osas aidata. Nad usaldavad mind põhjusega, sest ma konkreetselt elan TikTokis. Tun-

Intervjuule saabudes sõnas Arija, et tegi seekord endale natuke tagasihoidlikuma maniküüri. Muidu kaunistavad Roosabanaanikese küüsi kivikesed, sädelus ja uhked maalingud, kuid seekord eelistas ta lihtsat ja ühevärvilist maniküüri.

nen seda platvormi läbi ja lõhki, kõik uued sound’id [ingl heliriba] ja trendid on pidevalt nina ees.

Seega pole „päris töö” sulle võõras. Millega sa veel tegeled?

Peamiselt ikka sotsiaalmeediaga, tunnen, et see on minu kirg. Nagu mainisin, läksin tööle ühte firmasse. Hetkel teen neile tiktokke, aga ei välista, et kunagi võtan ehk kõik sotsiaalmeediakanalid enda hoole alla. Mul on veel maniküürijaamet, panin püsti enda küüntefirma. Müün press-on-küüsi[liimitavad geelküüned]. See on praegu täiega hoos. Muidugi mul on ka isiklik TikTok, mille eest hoolt kanda. Hetkel sellest piisab, kõike ka ei jõua!

Oled sa ülikooli astumisele mõelnud?

Kool ei ole mind kunagi eriti huvitanud. Praegu läheb mul hästi, ei näe otsest mõtet lihtsalt tiitli pärast midagi õppima minna. Suur austus kõikidele, kes viitsivad, lähevad ja ajavad oma asja, aga mind ennast lihtsalt ei kõneta ükski eriala piisavalt. Samas pole kunagi liiga hilja, ma võin 30-aastaselt ka ülikooli minna.

Kas sa ei karda ühel hetkel TikTokist tüdineda?

Pigem mitte. Kui ma millestki mõtlen ja mõni idee köidab mind, hakkab mul pilt silme ees jooksma. Nagu film. See on kristallselge – tean täpselt, mida ja kuidas teha tahan. Ja need tuleb kohe ära teha. Selliseid hetki on päris palju. Ideed ei saa otsa ja ma kasutan seda ära. Ju on mul väga hea kujutlusvõime.

Su enim vaadatud videol on 4,4 miljonit vaatamist. Kuidas see tiktok sündis?

Mu sõber on mudellennus maailmameister ja ta plaanis

kell seitse hommikul lennuväljale minna. Esiteks, ma ei tahtnud minna, mul oli nii paha tuju ja mega raske ärgata. Mäletan, et magasin autos, ja kui üles ärkasin, nägin, et väljas on udu. See konkreetne TikToki video valmis ühe minutiga. Filmisin ära, keerasin kerra tagasi ja panin järgmisel päeval üles. Praegu on sellel 4,4 miljonit vaatamist ja 1,6 miljonit meeldimist. See on täiesti haige. Ma võtan aja, et videoid filmida, mõtlen, planeerin ja need saavad umbes 16 000 vaatamist. Ja siis vaatan õue, et oh, udu on, lähen jooksen, ja tulevad miljonid meeldimised.

Miks see video nii menukaks sai?

Inimesed saavad aru, kui sa oled naturaalne. Vaatajatele meeldivad äkkideed ja kohe realiseeritud visioonid. Sisuloojana tajun eriti hästi, kui videod on sunnitud.

Mida arvad tänavusest mõjukate edetabelist?

Ott Tänak esindab meid, teeb Eestile head, annab meile aunime – ta väärib seal olemist. Kaja Kallas on lihtsalt tugev, meie boss babe –ta väärib seal olemist. Ja siis tuleb Varro Vooglaid. Ma saan aru, et ta on tuntud inimene, aga on see piisav põhjus olla Eesti mõjukate seas?

Millega pead arvestama, kui oled tuntud inimene?

Sellega, et inimesed eesotsas Robert Sarvega üritavad sind kohtusse kaevata. (Naerab.) Tõsiselt rääkides kaasneb tuntusega oi kui palju halba ja oi kui palju head. Saan tapmisähvardusi ja sõnumeid sisuga, et keegi võiks mind ära vägistada ja et ma võiks maha surra.

Mitte ükski inimene ei peaks enda kohta selliseid kommentaare lugema. Me ei ole loodud mentaalselt selliseid asju läbi elama. Samas olen praegu valitud Eesti mõjukate sekka. See on uskumatult lahe!

„Vaatan õue, et oh, udu on, lähen jooksen, ja tulevad miljonid meeldimised.”

Nii on – seda Roosabanaanikese TikToki videot on vaadatud 4,4 miljonit korda.

• Vaata videost, kuidas Roosabanaanike kommenteerib tänavust mõjukate tabelit epl.ee

FOTO: TIKTOKI KUVATÕMMIS

Muinasjutupulmad, esimene ja kaheksas laps ning mõjuka paari lahkuminek

Nii mõnegi mõjuka inimese isiklikus elus oli sel aastal suuremaid ja väiksemaid tõuse ja mõõnu. Puudu ei jäänud ka skandaalidest ega vastuolulistest sõnavõttudest.

ner Getúlio Fredo võttis talt süütuse, kui ta oli kõigest 14-aastane. See valus lugu raputas avalikkust niivõrd, et pärast seda julges veel mitu inimest oma väärkohtlemisest avalikult rääkida.

R

ahandusminister Keit PentusRosimannus (45) teatas 8. mail, et tema ja kaasa Rain Rosimannuse ammune unistus ühisest lapsest hakkab viimaks täituma. Paaril läks kümme aastat aega, enne kui lapsesaamine õnnestus. „See on nii isiklik ja õrn teema ja me keegi ei tea, millist isiklikku võitlust ja kui kaua need inimesed pidanud on,” ütles minister. Pentus-Rosimannus sünnitas augustis pisitütre, kes sai nimeks Iti Loretta. Moodsale ajale kohaselt jäi beebiga vanemapuhkusele isa Rain.

18. koht

Kaunis ja mõjukas paar, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ja kommunikatsiooniekspert Helin Vaher läksid lahku. Kui Elmar saabus 20. augustil presidendi roosiaia vastuvõtule üksinda, küsiti, kus on abikaasa Helin, kelle seltsis ta on seni alati esindusüritustel käinud. „Hea kuulda, et ajakirjanikud oma tööd tähelepanelikult teevad,” vastas Elmar päringule lugupidavalt. Tema ja Helin saatsid Kroonikale ühisavalduse, milles seisis: „Jah, vastab tõele, et me ei ela enam juba mõnda aega koos. Kasvatame ühiselt oma poega ega soovi lähedaste huvides eraelu lähemalt kommenteerida.”

B

eebiuudiseid oli teisigi. Tuntud multiärimees, apteegi-, kinnisvara- ja meediategija Margus Linnamäe (57) sai tänavu suvel esimest korda isaks. Linnamäe, kellel seni teadaolevalt pärijat polnud, sai oma kauase elukaaslase Merilin Pulleritsuga (38) poja.

Tänavu sõudsid abieluranda kuulsad juristid. Viis aastat tagasi, kui Allar Jõks osales ühe kandidaadina presidendivalimistel, lubas ta Delfi otsedebatis avalikult, et võtab oma kauaaegse elukaaslase Heidi Vilu naiseks. Tänavu augustis see juhtuski. Tallinnast 42 kilomeetri kaugusel asuv muidu vaikne Padise küla oli autodest ja pidurõivais inimestest pungil. Vast renoveeritud kloostrisse, valgete linade ja suursuguste lillebukettidega kaunistatud laudade taha kogunes sadakond külalist, et tunnistada endise õiguskantsleri vandeadvokaat Jõksi ja tema elukaaslase, loodusmuuseumi juhi Vilu abiellu astumist. Õhtujuht Marko Reikopi eestvedamisel sujus pulmapidu intelligentselt, ent vägagi meeleolukalt. Südamliku kõnega tervitas pruutpaari näiteks Allari kolleeg, advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.

Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval abiellusid Taagepera lossis netikommentaatorite hirm, skandaalse kuulsusega vandeadvokaat Robert Sarv ja talle kuuluva advokaadibüroo Emerald büroojuht Kadi Otsa. Kadi sõnul oli laulatus üks suur tunnetepuhang: „Kõik kirikus viibijad tundsid meievahelist lähedust, õnnepisaraid oli nii palju. Energia, mis meie pulmas valitses, on kirjeldamatu, nii

kirikus kui ka hiljem lossi peosaalis.” Tähtsast sündmusest sai osa poolsada inimest: perekond, lähemad sõbrad ja kolleegid. Pulmapaari sõnul olid kutsutud inimesed, keda nad jäägitult usaldavad.

Ent oli ka sootuks teistsuguseid sündmusi. Tõnis Mägi avaldas 20. oktoobril SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) portaalis Objektiiv ning sotsiaalmeediakanalites videopostituse, milles kutsus inimesi kogunema Vabaduse väljakule piirangutevastasele meeleavaldusele. Muusik mainis oma sõnumis ka armastatud luuletaja Leelo Tungla ridu, mis tekitas autoris pahameelt. Sellise ootamatu üleskutse eest pälvis Tõnis Mägi palju kriitikat. Võib lausa öelda, et ühiskond jagunes kaheks: need, kes soovisid teda n-ö tühistada, ja teised, kes teda hoopis taevani kiitsid.

MÕJUISIKUD

S

16. koht

APTK juht Varro Vooglaid korraldaski selle eelmainitud meeleavalduse. Sinna kogunes värvikas seltskond: EKRE poliitikud, teised rahvuskonservatiivid, usklikud, vaktsineerimisvastased. Inimesi toodi lausa bussidega üle Eesti kohale. Üritus tekitas ühiskonnas palju lõhestunud arvamusi – kas pandeemia haripunktis on seda eetiline korraldada? – ja sellega jõudis Eesti üle pika aja taas väljapaistvamalt välismaa meediasse. Vooglaiule võib aga igal juhul õnne soovida: tema perre sündis märtsis juba kaheksas laps.

Endine Eesti jalgpallur Mia Belle Trisna rääkis Kanal 2 saates „Õhtu!” oma šokeerivast kogemusest: endine tree-

Margaret Petrova

Karmen Joller abikaasaga

Tõnis Mägi esines Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel.

Heidi Vilu ja Allar Jõks abiellusid augustis Padise kloostris.

Roosabanaanike

Robert ja Kadi Sarve muinasjutuline pulm toimus augustis Valgamaal Taagepera lossis. FOTO: ERAKOGU

Keit PentusRosimannus tõi augustis ilmale oodatud pisitütre.

Perearst Karmen Joller rääkis Kroonikale antud intervjuus oma kalli õe surmast, raskest seljavigastusest, raseduste katkemisest ja poja haigusest. Viis rasket aastat mõjusid tuntud perearstile füüsiliselt ja hingeliselt nii rängalt, et ta kannatas pikalt kroonilise väsimuse sündroomi all.

Elmar Vaher tuli 20. augustil presidendi roosiaia vastuvõtule abikaasa Helinita.

Ärme mõistame Kojameest hukka ehk Mõjukal juhtub mõndagi

14. koht

Taavi Minnik taavi.minnik@ekspressmeedia.ee

Mida teha, kui enda arvates võtad vastu telefonikõne tuttavalt erakonnakaaslaselt, kuid satud hoopis agara ajakirjaniku otsa? Aga kui süsteem vahetab ees- ja perekonnanime ära? Mõjukaid hiljaaegu kimbutanud apsud.

I nimest, kes vähemalt korra elus ei satuks täiesti lolli olukorda, pole olemas. Nagu elus on alati koht õilsateks ja üllasteks tegudeks, mahub sinna alati kõikvõimalikke naeruväärseid olukordi, vahejuhtumeid, eksisamme ja muid väiksemaid hädasid, mis võivad tublisti närve kulutada. Kuid ka nendes on head, kui mõne aja pärast suudetakse selliseid olukordi meenutada naeratades ja sõpradele nendest jutustades lõbu tunda.

Seeder: tuttava asemel sattusin ajakirjaniku otsa. Riigikogu liige ja Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder sõnab, et tema eelistab pigem musta huumorit. Aga vahel kiputakse seda valesti tõlgendama. „Minu huumor on tihtipeale nii must ja läbipaistmatu, et sageli võetakse seda tõe pähe. Ja kui ma seda veel tõsise näoga räägin, siis tihtipeale ei nähta selle taga nalja. Kuid ma hindan musta huumorit väga kõrgelt.”

Seedri juhitavast riigikogu fraktsioonist pärineb parlamendis juhtunud apsude absoluutne maailmameister. Pandeemia ajal kodus kaugtööd teinud Tarmo Kruusimäe tahtis küsimust esitada, kuid näis, et unustas selle ära ega valmistunud piisavalt. Sõna saanuna ilmus ta kõigi silme all ekraanile voodis, riided seljas, e-sigaret näpus, taustal 1980-ndate postpunk. Kruusimäe ei saanudki oma küsimust esitatud, kuid sellest hoolimata võitis ta terve maailma meemimeistrite südamed. Kui riigikogu valimistel hääletaksid ainult meemisõbrad, siis paneks Kojamees konkurentidele pika puuga ära. Seeder sõnab, et apse tuleb riigikogus ikka ette. „Sellised asjad ajavad naerma. Ja vahel selliseid asju juhtub. Omaette teema on see, kuidas seda kajastatakse, sest igal medalil on alati kaks külge. Nii oli ka Tarmo Kruusimäe juhtumiga. Ta pole ju pahatahtlik ega tegutsenud teadlikult.” Mis on aga kõige värskem juhtum, mis Helir-Valdor Seedril endal põsed kergelt punetama võttis? „Kui järele mõelda, siis

Isamaa erakonna esimees HelirValdor Seeder ütleb, et eelistab pigem musta huumorit, kuigi seda kiputakse valesti tõlgendama.

10. koht

minu kõige värskem aps on, kui ma enda arvates võtsin vastu telefonikõne tuttavalt erakonnakaaslaselt, kuid sattusin hoopis agara ajakirjaniku otsa. Püüan tulevikus kindlasti hoolsam olla ja selliseid asju vältida. Tõsi, ma veel ei tea, kuidas seda teha,” muheleb Seeder.

Merits: nimed läksid vahetusse. Eesti esiviroloog, Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits sõnab, et teadusinimestele meeldib ikka omavahel nalja heita, kuid igal erialal on oma spetsiifiline huumor. „Teadlased teevad tegelikult väga palju nalja, seda tehakse sellises võtmes, mida „normaalne” inimene naljaks ei pea. Igal erialal on oma spetsiifilised naljad ja veelgi enam: bioloogid teevad nalja matemaatikute ja füüsikute üle. Ning vastupidi.”

Kui palju tuleb Meritsal ette apsakaid või tagantjärele naljakana paistvaid olukordi? „Kogu aeg! Nendel pole tõsiseid tagajärgi, lihtsalt tagantjärele on need veidrad juhtumised.” Merits meenutab viimast reisi maailmakera

kuklapoolele Austraaliasse. „Ma pole tegelikult enam ammu reisimas käinud, kuid ma ei tunne sellest ka puudust. Enamasti on reisil juhtuvad apsud seotud veidrate reeglite ja nende täitmisega. Kui läksin viimane kord Austraaliasse, siis süsteem vahetas mingil põhjusel minu ees- ja perekonnanime ära. Huvitav, kas selle pärast, et Merits tähendab midagi inglise keeles (merits –ingl teened, autasud)? Ma tagantjärele ei usu, et täitsin selle ankeedi valesti.” Merits Andrese nime all oli tunduvalt raskem reisida kui harilikult, möönab ta. „Jama hakkas sellest pihta, et mind ei tahetud Tallinnas isegi lennukile lubada. Mul soovitati piiril teha eraldi avaldus Austraaliasse sisenemiseks, ja kui ma Austraaliasse jõudsin, siis tuli välja, et see pole veel Tallinnast edasi jõudnud.

Austraallased lahendasid olukorra siiski võrdlemisi kiiresti. Aga kui olin juba Eestis tagasi, siis saabus Austraaliast teade, et minu taotlus on tagasi lükatud, kuna nende andmete järgi asuvat ma parasjagu juba Austraalias.”

Andres Meritsa sõnul meeldib teadlastele omavahel nalja heita, aga seda tehakse sellises võtmes, mida „normaalne” inimene naljaks ei pea.

Merits Andrese nime all oli tunduvalt raskem reisida kui harilikult.

Karoliina

Vasli karoliina.vasli@epl.ee

Kindral, kes toob vaktsiinipelgurid Vabaduse väljakule

Varro Vooglaiul on palju nii toetajaid kui ka vastaseid, ent üks on selge: temast räägib kogu ühiskond. Vaktsiiniteemadel tegutseb ta EKRE juhtkujudega sümbioosis.

23.oktoober oli Eestimaa sügisele tüüpiline: tibutas vihma ja taevas oli ühtlaselt hall. Vabaduse väljakul trotsis kõledat ilma tuhandeid inimesi. Sajad tuhanded jälgisid toimuvat uudistekanalite ja sotsiaalmeedia vahendusel.

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) korraldatud meeleavaldusel protestiti sunniviisilise vaktsineerimise ja vaktsiinipassi nõudmise vastu. Inimesi veeti lausa bussidega kohale. Sealhulgas vanureid, kes polnud vaktsiinisutsakaid saanud. Mask oli kogunemisel pigem tabu.

SAPTK juht Varro Vooglaid seisis laval kõrvuti laulja Tõnis Mägiga. Oma kõnes rõhutas Vooglaid, et nakkusohutust sobib tõendama ainult negatiivne proov. „Usun, et inimesed suu-

davad oma peaga mõelda, aga seda segab pidev propaganda, millega püütakse inimeste pead segi ajada ja panna neid mõtlema sellisel viisil, nagu võimupositsioonil inimesed tahavad,” rääkis ta.

Aplaus. Peagi kõlas Mägi suust: „On jälle aeg selg sirgu lüüa. Ja heita endalt orjarüü...”

See üritus oli Vooglaiu ja tema organisatsiooni tänavune triumf. Selle järellainetusena on ta siiani rohkem pildil. Portaali Objektiiv kõrval on Vooglaiu ruupor ka tema Facebooki leht. Näiteks möödunud nädalal provotseeris ta seal, et kui vähemalt 300 toitlustusettevõtet teeks ühisavalduse, et ei kontrolli enam vaktsiinipasse, oleks kogu apartheidiprogramm toitlustussektoris lõppenud. Sõna „apartheid” kasutab Vooglaid tihti. Ajalooliselt tähendab

16. koht

JURISTID Paul Keres vandeadvokaat

Allar Jõks vandeadvokaat, endine õiguskantsler

Ühe eesmärgi nimel.

Varro Vooglaid (vasakul) ja Tõnis Mägi 23. oktoobril Vabaduse väljakul. Hiljem puhkes avalik diskussioon Mägi „tühistamise” üle.

Robert Sarv vandeadvokaat

see rahvastiku jaotamist rassitunnuse järgi ja värvilise elanikkonna õiguste piiramist.

Fännid hõikavad kommentaariumis kaasa. Näiteks kirutakse, et politsei terroriseerib vaktsineerimata inimesi. „See on ikka uskumatu sigadus, mida politsei teeb,” pahandab üks.

Nn politseiriik on sel aastal olnud üks Vooglaiu märklaudu. Kevadel kogunesid vanalinnas Stenbocki maja juures ja riigikogu ees tihti need, kes olid pahased just koroonapiirangute ja korrakaitsjate tegevuse pärast.

11. aprillil demonstreeris jõuorgan Toompeal musklit: kohal olid nii märulipolitsei kui ka kiirreageerijad. Kitsenenud oludesse sattunud meeleavaldajad kolisid ümber Vabaduse väljakule. Lõpuks saabus ka Vooglaid, kes astus Vabaduse risti ees trepile, käte vahel plakat „Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas”.

Eesti Päevaleht kirjutas samal kuul, et Vooglaiu käekiri on Facebooki postitustes saanud uue stiili. Ta hakkas vahendama kirjeldusi,

Aru Grupp on üle 25-aastase kogemusega rahvusvaheliselttuntud akna-, ukse-,majaja trepitootja Igalaastaltäi u stame oma te hn oloogiaidja IT-la hend us i, et s aa k sime pakkudaoma klientidele parimat tulemust.

Nüüd avatud treppide veebiplatvorm STAIR24. Leiate meilt kindlasti endale sobiva lahenduse.

* Kategooriates inimesed tähestikulises järjekorras

mis tekitavad umbusaldust politsei tegevuse ja koroonakriisi vastu. Ent tõendeid Vooglaid ühegi väite kohta ei esitanud. Näiteks kirjutas ta, et politsei saab kõigi inimeste mobiiltelefone positsioneerida ja pealt kuulata ning pääseb ligi sideandmetele, mille abil inimese asukohta tagantjärele kontrollida.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere rõhutas, et politsei tohib telefoni positsioneerida ainult seadusega ettenähtud juhtudel. „Politseil ei ole juurdepääsu sideandmetele, vaid saame vajaduse korral teha loa alusel sideettevõtjale päringu konkreetsete andmete saamiseks.” Tulihingelistele Vooglaiu toetajatele

Vooglaiul on õigusateaduse

Kas oodata on uusi meeleavaldusi?

Varro Vooglaid madistab riigiga koroonapiirangute pärast eri lahinguväljadel.

Alles mõni aeg tagasi kaebas ta eraisikuna valitsuse kohtusse, vaidlustades koroonatõendi küsimise.

Oktoobri lõpus kinnitas halduskohus, et võttis kaebuse menetlusse.

Kas menetluse kohta on uudiseid? „Kohtuveskid jahvatavad väga aeglaselt. Päike jõuab teab mitu korda looja minna, enne kui sealt mingi otsus tuleb,” nentis Vooglaid LP-ga vesteldes.

ja lihtsad. Vaba ühiskonna ideaal ei tohi kaotsi minna. Meile pole vastuvõetav visioon, et iga mõne kuu tagant peab ainete süstimisega lunastama endale kodanikuõigused. Me ei kavatse sellega nõustuda.”

Paljud seda ukse kinni löömist kiitnud fännid ehk ei teagi, et see jäi vaid provokatsiooniliseks sõnavõtuks. Juba järgmisel nädalal läks saade taas eetrisse ja nii ka edaspidi. Nüüd osaleb Vooglaid lihtsalt videokõne vahendusel.

on selgitused muidugi kui hane selga vesi. Peale juhiomaduste räägib Vooglaiu kasuks ka taust. Tal on õigusteaduse magistrikraad ja ta on suure pere pea. Tänavu kevadel sündis tema perre kaheksas laps. „Väike armas poiss. Võtame ta suure tänuga vastu. Jumal olgu kiidetud,” rõõmustas Vooglaid sotsiaalmeedias.

Promos Gruusia restorani. Vooglaiu mõjukust ilmestab seegi, kuidas tema käitumine lööb laineid sõprade ja vaenlaste seas. Gruusia restoran Georgian Tavern Tbilisi sai oktoobris üleöö kuulsaks, kui Vooglaid kirjutas Facebooki, et ta visati sealt koroonapassi puudumise tõttu välja. Piirangutevastased kiitsid takka,

Ta kinnitas, et SAPTK jätkab samadel printsiipidel: ollakse piirangutele ja vaktsineerimisnõudele vastu.

„Meie positsioonid on selged

Millised on järgmised sammud? Kas on oodata veel suuri meeleavaldusi? „Ma ei oska sellele küsimusele praegu vastata. Peab vaatama, kuidas olukord kujuneb. Kui meie valitsus hakkab nii nagu Austria valitsuski rääkima kohustuslikust vaktsineerimisest, siis on paratamatu, et tuleb võimalikult paljud inimesed tänavatele tuua,” lausus ta. „Kõik sõltub sellest, kui suurt konflikti valitsus otsib.”

vaktsineerimise toetajad aga tormasid mainitud söögikohta. Restorani juhataja Mamukel Gorelašvili pajatas Kroonikale, et peagi oli telefon punane ja järgnenud nädalavahetuseks lauda keerulisevõitu leida.

Samal kuul saadeti Vooglaid Postimees Grupi ukselt tagasi, sest ta keeldus testist ja maski kandmast. „Inimesi koheldakse elementaarse lugupidamiseta nagu prahti. Mina sellega ei nõustu. Ongi kõik,” ütles Vooglaid hiljem, kui kinnitas, et saatega „Lobjakas vs. Vooglaid” ongi lõplikult kõik.

Annetati ligi 470 000 eurot. Vanasõna ütleb, et raha paneb rattad käima. Ka SAPTK ei tegutse kõigest asjaosaliste entusiasmist. „Kui leiate, et meie töö on Eesti ühiskonnas vajalik, siis palun toetage seda omapoolse annetusega,” seisab SAPTK kodulehel. Rõhutatakse, et kodanikeühendusena pole nad saanud sentigi riiklikku toetust,vaid tegutsenud eraisikute toel.

Viimases majandusaasta aruandes seisab, et sihtasutus sai annetustest mullu 467 875 eurot tulu, eelmise perioodiga võrreldes 18% rohkem. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli SAPTK-l bilansilist vara 504 676 euro väärtuses ja vara suurenes tolle aasta algusega võrreldes 29%. Üheks 2021. aasta sihiks on kirja pandud ettevalmistus oma pinna soetamiseks.

SAPTK-l aitab eesmärkide saavutamiseks tähelepanu saada EKRE. Aasta tagasi oli ühine teema abielureferendumi korraldamine, ent pärast valitsuse lagunemist kadus see pildilt. Nüüdseks on ühisosa leitud koroonapiirangute ja vaktsineerimispasside vastu seismises. 23. oktoobri üritusel olid kohal nii mõnedki EKRE juhtkujud eesotsas Martin ja Mart Helme ning Jaak Madisoniga.

„Meie olemegi Eesti!” hõiskas samuti laval eetriaega saanud Martin Helme. Tema sõnul ei ole vaktsineerimata inimesed lamemaalased, vaid need, kes mõtlevad oma peaga. „Mida sa teed riigis, kus meedia, valitsus ja haiglate juhid sulle iga päev valetavad – sa ei usu neid!” kuulutas EKRE juht.

Möödunud nädalal märkis Jaak Madison sotsiaalmeedias, et inimesi „headeks” ja „halbadeks” kodanikeks jaotav Euroopa vaktsiinipass on ebademokraatlik.

PVC-hall – kiireim ja efektiivseim lahendus väärt kraami ladustamiseks

Turvalist katust ei vaja üksnes inimesed, vaid ka elutud esemed. Nii põllutehnika, erinevad masinad, aiandustarbed kui ka väiksemad ja õrnemad poekaubad tahavad lageda taeva eest varjualust. Kiireim, efektiivseim, aga ka odavaim lahendus selleks on kahtlemata viilhalli kujuga PVC-hall, mida järjest rohkemates Eesti nurkades kohata võib.

PVC-hallid on Skandinaavia turul ilma teinud juba üle 15 aasta ning Oras Metalli juhataja Sven Orase sõnul jõudsidki kümmekond aastat tagasi esimesed hallid Eestisse just neist riikidest. Lihtsalt võeti seal maha ning pandi Eestis uuesti püsti nagu uued. Kvaliteetsete viil- ja kaarhallide tootmisele spetsialiseerunud Oras Metalli toodang on loodud ka karmimaid ilmastikutingimusi silmas pidades ning viimastel aastatel on see teadmine järjest rohkemate inimesteni jõudnud. Kadunud on suhtumine, et kogu kaadervärk tuulega minema lendab või et halli seinast taskunoaga läbi pääseb. On saanud selgeks, et tegemist on tugeva hoonega, mis soovijale siseruumi tingimused kõige kiiremini ja soodsamalt kätte toob – 1000-ruutmeetrine hall on sõltumata aastaajast kaks kuud pärast tellimuse esitamist terviklikult püsti!

PVC-hallide vastupidavuse ja kvaliteedi tõestuseks räägib muu hulgas ka PRIA toetustega soetatud põllumajandustehnikaga seonduv. Selle kindlustusnõuded näevad ette masinate ja kombainide siseruumides hoiustamist ning kuna PVC-hallid vastasid kohe alguses kõikidele nõuetele, hakkas neid Eestis ühes PRIA toetuste abil soetatud tehnikaga ka aina rohkem kerkima.

Kõiki ladustamise ja tootmise vajadusi katvad PVC-hallid taluvad suuri miinuskraade ning on vajadusel erinevate küttelahenduste abil kiiresti seest soojendatavad. PVC-materjal ise sooja ei salvesta ega lase seda ka välja, seega on sõltuvalt konkreetsest küttelahendusest hall umbes poole tunniga soe. Taaskord on tegu nii tehnika kui muu kauba hoidmist silmas pidades olulise väärtusega, sest puudub vajadus aastaringse küttesüsteemi käimashoidmiseks – tood sooja majja ainult siis, kui reaalselt vaja. Näiteks sees hoitavatele masinatele hoolduskontrolli ja remondi tegemisel. Sellistel puhkudel nõutakse alati sobivat siseruumi koos sobiva temperatuuriga. Nii otse kui piltlikult öeldes kombainiõli paraku lageda taeva

alla vahetama ei tulda. Igatahes pakuvad PVC-hallid kaitset vee, lume ja niiskuse eest, millega ladustatavad kaubad ega ka nende pakendid kindlasti kokku puutuda ei tohi.

Kokkuhoid mitmel tasandil PVC-hallide soetushind on võrreldes teiste „siseruumi” mõiste alla sobivate võimalustega erakordselt odav, ca 85–90 eurot ruutmeetri pealt koos paigaldusega. Põhiline hinnamõõdik ongi põrandapind ning edasi määrab juba muu spetsii ka –kui lai, kui suur on uks jne. Kõik see selgub koos Oras Metalli spetsialistidega otse platsi peal, kus kõik detailid läbi arutatakse ning täpselt ära kseeritakse. Erinevalt teistest lahendustest ei eelda PVC-hall sentimeetri täpsusega valatud betoonpinnast. Sobib ka muu täidisega pinnas, mis tikksirgelt loodis ei ole. Maavaia kinnitusskeem andestab kergeid konarusi.

PVC-halli oluline kasutegur ja kokkuhoiukoht on lisaks muule valgusega seonduv. Päevasel ajal puudub vajadus lampide ja muu kunstliku valguse järele, sest katus laseb üle 60% naturaalsest valgusest läbi, seda ka sombusemal ajal.

Võimalused täiendamiseks

Juhataja Sven Oras toob PVC-halli ostmisel võrdluseks, et tegu on justkui Tootsi valikuga – klient ei osta ühekordset ega kindlaks määratud hoonet, vaid seda on hiljem võimalik nii täiustada kui ka ümber kolida. Kuigi kinnistest hoonetest on just PVC-hall tema sõnul kõige soodsam ja efektiivsem, eelistavad paljud ka plekklahendusi või sandwich-halle. Sama karkassi peale saab hiljem ehitada erinevaid lahendusi. Siiski tuleb rõhutada, et valdavale osale tellijatest on PVC-hall täiesti piisav ning katab ära kõik praktilised vajadused. Oma olemuselt on PVC-hall väga kompaktselt transporditav. Oras Metall turustab ning vajadusel ka paigaldab oma toodangut kõikidesse riikidesse ning 1000-ruutmeetrine PVC-hall leiab ühe veoauto abil tee iga soovijani.

Me leiame lahendused klientide esitatud soovidele ning anname konsultatsioone, et jõuda kliendi jaoks parima võimaliku lahenduseni. Ettevõtte edukas algus on meile näidanud, et turule oli vaja ettevõtet, kes vastab kõikidele päringutele, mis metallitööde/keevitamise valdkonnas ette tulevad.

orasmetall.ee orasmetall

Sven Oras, Oras Metalli juhataja

Mõjukate erilised moeesemed

Yana Toomi kolm erilist sõrmust, Urmas Reinsalu nahkportfell ja Marina Kaljuranna spetsiaalselt temale loodud liblikakujulised prossid. LP uuris välja, millised on mõjukate erilisemad moeesemed.

Kiiksuga sõrmused

„Ma ei kanna ehteid. Ainus, mis ei jäta külmaks, on sõrmused, ja need peavad olema väga erilised,” ütleb Yana Toom, tuues oma eriliste esemete seast esile kolm lemmiksõrmust. „Mul on suht pingeline ja väga tõsine töö, nii et selline väike nali, mis ei hakka silma, aitab vahest säilitada rahu või koguni head tuju.”

Europarlamendi liige Marina Kaljurand nimetab end prossiinimeseks ja fotol olev spetsiaalselt talle loodud liblikas on tema kõige armsam aksessuaar.

„Minu jaoks on diplomaatia kunst ja tihti räägivad prossid sama palju kui sõnad. Mõtlen alati väga põhjalikult, millist prossi kanda ja millist sõnumit prossiga saata,” ütleb ta. „Mingi aeg teadsin, et soovin päris oma prossi – kandmiseks ja kinkimiseks. Helistasin kuus aastat tagasi Mari Ojasaarele ja palusin, et ta disainiks mulle minu liblika. Olen liblikainimene. Minu jaoks tähendab liblikas nii ilu kui ka tugevust. Teame ju kõik ütlust, et liblikalöök võib muuta maailma. Ja iga kevad ootame esimest liblikat ja ennustame, kas ta on kollane või valge või...”

Marina liblikas on Eesti lipu värvides ja valgena on kujutatud Eesti kaart. „Olen KUMA-le väga tänulik. Neid liblikaid ei saa poest osta, neid saan tellida ainult mina ja kinkida inimestele, kes on mulle kallid või olulised. Praegu lendab kogu maailmas paarsada „minu liblikat” – USA-st Jaapanini ja Rootsist Keeniani. Päris palju on neid ka Eestis.”

Need head kingad olid dr Arkadi Popovile pandeemiaperioodil abiks. „Nägid PERH-i, terviseametit, sotsiaalministeeriumi ja Stenbocki maja ning kolisid seejärel koos minuga Lääne-Tallinna keskhaiglasse. Nad käisid kõik Eesti haiglad läbi ja viibisid kõige olulisematel koosolekutel,” jagab ta. Ent Lääne-Tallinna keskhaigla Põhja-Tallinna tervisekeskuse sarikapeol said need viga, kui dr Popov pidi hoone katusele ronima. „Sellest sündmusest jäi peale üks kriimustus, mis siiski kandmisrõõmu mitte kuidagi ei vähenda. Nad on ka täna mul jalas, sest kriis ei ole veel läbi.”

Tütre juubelikingitus. Need, kel on vene keel veel meeles ja huumorisoon alles, loevad välja ega pane pahaks.

Varvastega sõrmus. Ostetud Peterburist Uus-Hollandi saarelt. Seda kohta peaks iga hipster vähemalt korra nägema.

Triikraud. Armeenia kunstniku Karine Avetisjani looming. Hõbedasõber peaks Jerevanis kindlasti Avetisjani poodi astuma.

ja

„Sellel pildil kannan oma läbi aegade lemmikuid nägemisprille,” ütleb räppar Gameboy Tetris, kodanikunimega Pavel Botšarov. „Need legendaarsed Cazali mudel 607 prillid on mul iga päev ees. Klaasid lähevad päikesega tumedamaks, ja kui päikest ei ole, tavaliseks tagasi. Sain need iludused kingituseks House of Vintage Framesi poest. Kõik prilliusku inimesed peaksid selle koha enda jaoks avastama, sest sealt leiab palju head ja eksklusiivset kraami.”

FOTO: PRIIT SIMSON

FOTO:

FOTO:

Keilit Aedma

Paarkümmend triiksärki ja sajad lipsud

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene ei oska ühtegi erilist moeeset esile tuua, aga mainib oma garderoobi klassikuid. „Usun, et mind tuntakse kõige rohkem igapäevaste valgete triiksärkide järgi, mida mu kapis on paarkümmend. Lisaks paarsada lipsu. Midagi muud erilist pole, olen lihtne inimene,” ütleb ta. Muuseas, kõik oma lipsud on ta endale ise ostnud. „Meeste värk,” märgib Nõgene.

Ajaloo hõnguga sõbrasõrmus

„See sõrmus on alles üsna uus. Ostsin selle sel suvel Tallinna keskaja päevadelt, kuid ma pole seda enam sõrmest võtnud,” räägib oma erilisest ehtest perearst Karmen Joller.

„Ajalugu on mulle alati meeldinud. Teadmine, kus inimkond on olnud ja kuhu jõudnud, on aidanud mul mõista, kui head elu me siin ja praegu elame. Ajalugu aitab ka mõista, milline on inimese loomus ja millised on elu seadused, kuidas elu ja surm omavahel põimuvad. Vana aja ehted ja mustrid olid ikka tähendusega. Selle sõrmuse aluseks on võetud keltide muster, katkematu sõlm, mis peegeldab elu keerukust ja kõige omavahelist seotust. Mis aga kõige olulisem: selle sõrmuse ostsin koos väga armsa pereliikmega, mu abikaasa tütre Annikaga, kellega meil on ehete kohapealt väga sarnane maitse. Me ei suutnud kumbki seda sõrmust ostmata jätta ja nii saimegi endale „sõbrasõrmused”.”

Nahkne nokk

„Selle Veneetsia katkumaski ostsin ammu Haapsalu linnuse käsitööliselt,” ütleb meediaärimees Hans H. Luik.

„Suurepärane aksessuaar ajakirjanike maskiballil ja muudel pidulikel üritustel, et lusti saaks. Kroonviiruse ajal asendus kahjuks see nahkne nokk teise konteksti: kasutasin seda veebis Ekspress Meedia töötajatele aastalõpu tänukõne pidamiseks.”

Vapper portfell

„Ülikooli alul soetasin endale uhke nahast portfelli. See portfell on mind vapralt saatnud läbi kõigi tööalaste katsumuste ja õnnestumiste. Nii Lennart Meri juures töötades, valitsuse istungeil, Euroopa Liidu ministrite nõukogudel kui ka ÜRO julgeolekunõukogus on portfell truu koerana mu jalgade juures lesinud. Kui kriitilisel hetkel sinna palju kraami toppida, siis läheb ta põrsataoliselt ümaraks. Mulle on öeldud, et soeta endale moodsam kott, aga kuidas ma ta maha jätan, kui nii palju aega on koos oldud? Ei tule mõttessegi! Lukud-õmblused on seni vastu pidanud, iseloomustades surematut teesi, et vanasti tehti vastupidavamaid asju.”

Raimond Kaljulaid on T-särgi usku.

Valge ja must T-särk

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juht Raimond Kaljulaid pöörab üha rohkem tähelepanu sellele, kui vastutustundlikult on tema ostetavad moeesemed valmistatud. „Seetõttu eelistan juba aastaid osta selliste kaubamärkide nagu Dedicated ja Patagonia rõivaid. Eriti meeldivad mulle Dedicatedi kõige lihtsamad valged ja mustad T-särgid, mis on ühelt poolt valmistatud väga vastutustundlikult, vähendades keskkonnamõju, aga teiselt poolt väga mugavad ja hea istuvusega,” jagab poliitik. „Hästi valmistatud lihtne valge T-särk on ajatu klassika. Heledate chino-pükstega on need suvisel ajal minu suured lemmikud. Talvel kannan täpselt sama T-särki, aga pigem musta.” Fotol on Raimond Kaljulaid puhkusereisil Berliinis.

FOTO: KIUR KAASIK

Poliitik Urmas Reinsalu ja tema igipõline portfell

FOTO: ERAKOGU

Paavo Nõgene kaubamärk on triiksärgid ja lipsud.

FOTO: ERAKOGU FOTO: ILMAR SAABAS

FOTO: ERLEND STAUB

Taavet Hinrikus ütleb, et iga toiduelamus sõltub ootustest, inimestest ja keskkonnast.

Taavet Hinrikus sööb kõike, mis meeldib

8. koht

„Skype’i esimene töötaja” teab peast eri maade tippkokkade restorane, valmistab parimat steiki, valib reisisihte sageli toidu järgi ja on ilmselt enim maailmakuulsaid söögikohti külastanud eestlane.

ettevõtja Taavet Hinrikuse (40) toiduhuvi sai alguse täisealisena ja abikaasa Silvia on seda huvi süvendada aidanud. Eelkõige tuleb Taavetile meelde 2002. aastal sõpradega mööda Euroopat tehtud kolmenädalane autoreis, kus prooviti põnevaid toite. Söögielamusi sai ta ka Aasias, kus Taavet hakkas

sageli käima juba 2004. aastal Skype’is töötamise ajal. Enne Wise’i asutamist jõudis ta Singapuri INSEAD-is magistrikraadi omandada, õpingute ajal elas ta kaks kuud Prantsusmaal.

„Pärast nelja kuud Aasias läksime Prantsusmaale jõudes koos koolikaaslasega, kellele samuti hea toit meeldib, suvalisse supermarketisse ja ostsime meeletu hurraaga kokku kotitäied veini ja juustu. Singapuris palavaga väga veini ei taha ja see on seal ka kallis, nii et pärast seda oli suur isu veini, korraliku saia ja hea juustu järele.”

Taaveti arvates on Prantsusmaal häid restorane tohutu palju ja neist ühtegi ei ole mõtet esile tuua. „Kõik muutub heaks, kui sa sinna hunniku võid paned,” võtab ta Prantsuse köögi naerdes kokku. Veinidest meeldivad talle eriti punased ja täidlasemad ning pigem Vana Maailma, eelkõige Ribera del Duero piirkonna joogid.

Toidu puhul on Taaveti arvates kõige olulisem värske tooraine, kuid iga toiduelamus sõl-

tub ootustest, inimestest ja keskkonnast. „Seltskond ja setting, samuti põhjus, miks sa seal oled, määrab kohutavalt palju. Näiteks eilse õhtusöögi Aegviidu pubis enne rongiga linna tagasi sõitmist tegi heaks eelkõige see, et olime sinna mööda Oandu-Ikla matkarada seitse tundi matkanud.”

Enda tehtud steik on parim. Itaalia juurtega abikaasa Silvia valmistab enamiku pere toite, Taaveti vastutada on traditsiooniliselt liharoad ja grillimine. „Klassikaline steik on üks minu lemmikuid ja mingi aeg avastasin, et kõige paremat steiki teen kodus ise. See oli tõeline võidutunne,” märgib Taavet.

Taaveti kaheksa-aastane tütar Antonia on hämmastavalt suur lihafänn, kuid ka kuuene Theodor ei ütle kunagi lihast ära. Pere uus lemmik on lihtne elektriline suitsuahi, mille saab ehituspoest umbes saja euroga. „Sellega teeme hästi tihti lõhet. Hästi lihtne ja hullult hea, eelistame viimasel ajal seda tavalisele ahjule ja

Silja Luide

Taaveti abikaasa

küpsetame sellega vähemalt korra nädalas kala. Sisse saab panna puidulaastud, mis annavad suitsuse maitse.”

Tänu hiljuti koju soetatud pitsaahjule, mille temperatuur küünib 400 kraadini, valmistatakse lastega sageli pitsat. Ent Itaalia restoranides käib Taavet enamasti sõpradega, sest abikaasa Silvia hakkab toite võrdlema roogadega, mida ta ema kodus teeb. „Itaalia restorani temaga minna ei saa,” muigab Taavet.

Silvia vanemad kuuluvad generatsiooni, kes teeb süüa kolm korda päevas. Taaveti äi valmistab ise nii oliiviõli kui ka veini, mida mõlemat saadavad nad aeg-ajalt kastidega tütre perele. Suurem osa suguvõsa elab endiselt Itaalias ja seal käiakse regulaarselt külas. „Silvia sugulased elavad Roomast umbes pooleteisetunnise sõidu kaugusel väikeses külas, kus on hoopis teistmoodi elu. Kõik peavad ise loomi ja kasvatavad pool oma toidust ise, tõeline maaelu. Külas on igal pereliikmel oma vein ja tõenäoliselt ka oma oliiviõli.” Itaalia kööki nauditaksegi nende peres kas kodus või Itaalias. Restoranide teatmiku „Slow Food Guide to Italy” järgi käis Taavet Silviaga nädalasel reisil järvede piirkonna väikestes restoranides. „Jube lahe oli!” Ootused tasub väiksed hoida. Taavet sõidaks hea meelega ka Jaapanisse, mille toitu ja mägesid ta armastab. „Pandeemia ajal on Jaapanisse reisimine üks peamisi asju, millest puudust tunda. Olen seal viibinud peamiselt töö asjus, kuid mõned korrad käinud niisama puhkamas.

Parimad restoranid on Taavetil ja Silvial enne kohalejõudmist enamasti välja vaadatud ja kohadki broneeritud.

Viimasel korral tegime ringreisi, mis viis ka Kyotosse ja oli väga toidule fookustatud. Käisime üliheades söögikohtades, teiste hulgas mitmes Michelini tärniga kohas. Olen Jaapanis palju suusatamas käinud, kogu olustik on suusatamise jaoks seal nii lahe. Lähed mäelt otse onsen’isse ja sööd Jaapani toitu.” Suurepäraseid Jaapani söögikohti leiab tema arvates Londonist ja New Yorgist, kuhu ta lendas nii viimastel aastatel Skype’is töötades kui ka Wise’i algusaastatel peaaegu iga kuu.

Reisides on toiduelamustel suur osa. Parimad restoranid on Taavetil enne kohalejõudmist enamasti juba välja vaadatud ja kohadki broneeritud. Ent viimase aja elamused tulevad tavapäratutest paikadest. „Fääri saartel oli hämmastavalt palju häid restorane, aga meie läksime ainult söögikoha Koks pärast, mida soovitan kindlasti külastada. Fantastiline! Väga lahe oli üks viimaseid reise Mallorcale, kus olime hotellis, mille territooriumil oli palju söögikohti. Seal sai osa võtta ka pooleteisetunnisest mesitarunduse introst, mis meeldis eriti just lastele.”

Enne kui investeerid raha, investeeri oma aega

Delfi Ärilehe lugemine aitab sul teha paremaid otsuseid.

Taaveti grillinipid

Mulle meeldib kõige rohkem rib eye (antrekoot), mis on lihtsalt grillil valmistatud. Kui on rohkem aega, siis võib sous vide’i aparaadis valmis küpsetada ja pärast pannil kergelt pruunistada.

Korduvalt maailma parimaks valitud restoranis Noma, mille lauad müüdi aastast aastasse minutitega välja, on Taavet mitu korda käinud. „Kõige lahedam oli 2008. aastal, kui see polnud veel kuulus. Tegime tuttavatega reisil olles ühepäevase peatuse Kopenhaagenis ja meile helistati maandumisel, et vabanes üks laud, sest mingid Ameerika turistid olid nõudnud à la carte menüüd ja seejärel uksest välja läinud. Läksime Nomasse igasuguste ootusteta. See on kõige fantastilisem, kui sa midagi ei oota ja saad sellise elamuse. Samal aastal käisin sama inimesega Thomas Kelleri kuulsas Michelini tärnidega pärjatud French Laundrys. Olime sellest söögikohast omavahel juba aastaid rääkinud. Nii

Kui sööd kogu aeg maitsvat toitu, siis on raske sind millegagi üllatada.

kõrgete ootustega minnes… Mitte et oleks halb olnud, aga ootused määravad ikka väga palju.” Peale Noma restoranis söömise õnnestus Taavetil käia ka Noma Mehhiko-teemalises pop-up-restos, mille kohad müüdi välja kahe minutiga. „Olin õnneks endale kalendrisse märke kirja pannud, et õigel ajal broneerida, ja sain ikkagi laua. See oli eriti lahe elamus!”

Hinnatud ja auhindadega pärjatud restoranide puhul tuleb enamasti arvestada fikseeritud menüüga, nii et ise valida ei saa. „Tunnen, et tasting-menüüdest hakkab mingi aeg siiber saama. See žanr on oma aja ära elanud. Lõpetuseks tasub ära käia Chicagos Alineas ja siis saad öelda, et selle žanriga on nüüd kõik. Seal pakuti 16 käiku, aga kõik need olid nii üle vindi keeratud. Juures on ka lõhnad ja muusika, see oli juba täielik sõu. Hämmastavalt hea! Kui sööd kogu aeg maitsvat toitu, siis on raske sind millegagi üllatada. Mitte et ma tahaks halba toitu süüa, aga vahepeal on vist ikka kontraste vaja,” räägib ta.

Lapsed köögis abis. Üks Taaveti lemmikuid on Fergus Hendersoni Londonis asuv restoran St. John, mille klient ta on olnud juba 15 aastat. „See on lihtne ja mingis mõttes pretensioonitu koht, kus üritatakse kogu tooraine ära kasutada põhimõttel from nose to tail [ninast sabani]. Kõik toidud on maitsvad, kuid eriti hea on sealne suckling pig [piimapõrsas], mida tuleb suurema kambaga ette tellida. Seda olen mitu korda söönud. See on üks esimesi restosid, kus Silviaga Londonisse minnes süüa soovime.” Eestis ei olegi tal üht kindlat lemmiksöögikohta tekkinud. „Tegelikult on lahe, et Tallinnas on hästi palju heal tasemel restorane. Eesti võiks toidukohana täitsa gurmaanide kaardil olla.”

Järgmisel suvel on Taavetil plaanis perega Londonisse naasta. Esialgu tuldi Eestisse tegelikult ainult aastaks, et lapsed õpiksid kartulit

Taavet ja Silvia sätivad oma reisid nii, et vaatamisväärsuste ja matkamise vahele satuks ka häid söögikohti.

Taaveti parim roog

Kõige parem toit on tegelikult 4000 m kõrgusel mäe otsas, kuhu olen matkanud, enda tehtud singi ja juustuga võileib, mille kõrvale joon Coca-Colat.

sööma ja eesti keelt, kuid eelkõige koroona tõttu jäädi kauemaks. Mõlemad lapsed armastavad eriti oma vanavanemate valmistatud itaaliapäraseid toite, kuid ka kalasuppi ja liha ning löövad igal võimalusel vanemate kõrval toidutegemises kaasa. Poeg Theo on juba teatanud, et tahab saada creative chef’iks.

„Üritame nendega koos teha süüa nii palju, kui õnnestub. Lihtsamaid asju saavad nad edukalt ise teha. Oma lemmikut Parmesani juustu nimetavad nad nonna (vanaema) juustuks. Kui käime Silvia vanemate juures või nad on ise siin, siis lapsed esitavad oma soovid ette ära ja nad söövad väga teistmoodi kui muul ajal,” ütleb Taavet. Ämm ja äi inglise keelt ei räägi, kuid Eestis väljas käies tõlgib tütretütar Antonia neile olulisemad asjad eesti keelest itaalia keelde.

Nagu enamikul meist oli Taavetilgi enda arvates lapsepõlves toidulaual liiga palju kartuleid. „Vahepeal ei tahtnud neid kohe üldse nagu putrugi, mida olin umbes 18 aastat järjest igal hommikul söönud. Nüüd vahel söön seda hea meelega, eriti tatraputru.”

Enda vormis hoidmiseks käib Taavet peale tennise ja jooksmise jõusaalis. „Alustasin juba enne koroonaaega treeneriga koos ja jõusaal hakkas täitsa meeldima, kuigi varem vihkasin seda.” Õnneks toitumises treener ettekirjutusi ei tee. „Söön kõike, mis meeldib, elu peab ikkagi mõnus olema!”

Esialgu tuldi Eestisse tegelikult ainult aastaks, et lapsed õpiksid kartulit sööma ja eesti keelt.

Mia Belle Trisna

tõi esile seni Eesti spordis maha vaikitud pahupoole

Mia Belle Trisna tunnistus avas laeka ja viis Eestis mitme oma positsiooni kuritarvitanud treeneri paljastamiseni.

Peep

Lühikese ajaga tuli avalikkuse ette veel mitu samalaadset juhtumit.

a ei tee seda enda pärast, vaid pigem selle pärast, et tõsta ühiskonnas teadlikkust. Et sellised asjad toimuvad ja neile tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Ma ei taha, et keegi teine seda kogeks. Sellest on võimalik välja tulla ja minu lugu inspiratsioonina võtta,” rääkis endine Eesti jalgpallur, kes nüüdseks kannab Mia Belle Trisna nime, tänavu märtsis Kanal 2 saates „Õhtu!”.

See saade vallandas justkui laviini, mis mühinal mäest alla tormates paisub üha suuremaks. Lühikese ajaga tuli avalikkuse ette veel mitu samalaadset juhtumit ja võib oletada, et osa sama kategooria lugusid on veel varjatuks jäänud.

Mia Belle rääkis mainitud saates, et aastaid Nõmme Kaljus töötanud brasiillasest treener Getúlio Aurelio Fredo kasutas teda ära. 14-aastase tüdrukuna unistas ta saada

Eesti esimene nutiladu asukohaga Peterburi mnt 90f, Tallinn, milles kogu laoteenus alates broneerimisest, ruumide kasutamisest kuni arvete tasumiseni toimub 24/7 kontaktivabalt, kasutades kodulehte www.vaikeladu.ee ja nutilukusüsteemi. Valida saab nüüdisaegsel tasemel soojustatud ja turvatud laoruume suurusega 2–5 m2.

Väikeladu – Sinu asjade teine kodu!

„M

Pärast Mia Belle Trisna avameelset juttu tuli päevavalgele teisigi ärakasutamise juhtumeid.

KUVATÕMMIS

SPORT

naiste jalgpalli täheks ja Getúlio oli oma jutu järgi valmis teda sellel teel aitama. Ent sellega kaasnes Mia Belle sõnul ka seksuaalne kontakt. Tõsi, seadus lubas täiskasvanu seksuaalvahekorda 14-aastasega, kuid karistusseadustik keelab täisealise ja alaealise suguühte või muu sugulise iseloomuga teo, kui süüdistatav kasutab seda tehes ära kannatanu sõltuvust temast või kuritarvitab oma mõjuvõimu ja usaldust. Süüdistuse järgi eksis Getúlio just selle punkti vastu. Mõistagi algatati nii ränga süüdistuse peale kriminaalmenetlus.

Sporti raputav sündmus. Mia Belle juhtum oli tänavu üks Eesti spordimaastikku tugevasti raputanud sündmusi. Samasse kategooriasse mahtusid ka Sildarude suusaperekonna draama ja Heiki Nabi positiivne dopinguproov. Loo, mille Mia Belle avalikkuse ette tõi, teeb aga eriliseks samalaadsete lugude avalikustamise laine.

Getúlio treenerikarjäärile andis puhkenud skandaal surmahoobi. Eesti jalgpalliliit määras talle tähtajatu jalgpallis tegutsemise keelu, mis olemuselt tähendab eluaegset karistust. Maailma jalgpalliliit FIFA kinnitas selle otsuse. See tähendab, et Getúliol on keelatud igasugune

Paljud teadsid, kuid midagi ette ei võetud ja suurt ohtu temas ilmselt

jalgpalliga seotud tegevus. Ta pole küll otsusega nõustunud ja kaebas omakorda Mia Belle valeütluste andmise süüdistusega kohtusse.

Valusad vitsad sai ka Nõmme Kalju, kes oli Getúlio tööandja. Klubi suurtoetaja Paf otsustas lõpetada koostöö nendega. Hoobi sai kogu klubi maine ja seda võimendas ka omanike reageering. Nad väitsid, et polnud juhtumist teadlikud, ja mõistsid treeneri seksuaalsuhted alaealisega hukka, kuid kõrvaltvaatajale ei jätnud see piisavalt resoluutset muljet.

Getúlio kohta algatatud kriminaalmenetlus pole siiani jõudnud prokuratuuri esitatud kahtlustusest kaugemale ja teadupärast ei saa kedagi enne kohtu otsust süüdlaseks nimetada. Teistegi selliste juhtumite ilmsiks tulek annab aga märku, et probleem siiski on.

Suure tõenäosusega ongi selliseid juhtumeid rohkem, kui avalikkus teab. Kuid isegi juhul kui need ei tule avalikuks, on tänavuse aastaga tõusnud ärakasutamise teema nii tõsiselt päevakorda, et mõnigi patuste mõtetega inimene võib karistust kartes sellest loobuda.

Mis siis Mia Belle loole järgnes? Kõigest mõni päev pärast seda tuli välja viis aastat tagasi Elvas olnud juhtum, kus jalgpallitreener

Marek Naaris saatis alaealistele naismängijatele endast alasti tehtud pilte. Naarise lugu näitas sedagi, et alaliidud ja klubid – kõnealusel juhul jalgpalliliit ja FC Elva – kipuvad pöörama vääritutele tegudele liiga vähe tähelepanu.

Naarise juhtum oli klubile teada juba 2015. aastal. Väidetavalt teadis sellest ka jalgpalliliit, kuigi nende kõneisiku Mihkel Uibolehe sõnul mitte sellises ulatuses. Olgu kuidas on, kuid suhtumist näitab ilmekalt see, et fotosid kasutades n-ö liputanud Naaris kuulus tänavuse aastani alaliidu noortekomisjoni. Võib-olla polegi see üdini vale, kui eksinud inimesele antakse uus võimalus, ent kaasata selline inimene alaliidu olulise komisjoni töösse on vastuvõetamatu.

Ahelreaktsioon viis korvpallini. Pärast loo ajakirjanduses avaldamist jätkasid alaliit ja klubi hämamist, ent samal ajal vabastati Naaris senistest töödest ja kohustustest. Selliseid käike põhjendati uue informatsiooni ja tõendite ilmsiks tulekuga. Midagi muud ei jäänud neil ka üle, sest lugu oli leidnud juba liiga suurt kõlapinda.

Ahelreaktsioonina jõudis järg korvpalli kätte. Selgus, et pikki aastaid eri vanuseklasside

Urmo Aava ja tema meeskond Rally Estonia korraldaja

Aivar Pohlak Eesti jalgpalliliidu president * Kategooriates inimesed tähestikulises järjekorras

Mia Belle Trisna süüdistuse tõttu sai Getúlio Aurelio Fredo jalgpallis tegutsemise keelu.

tüdrukute Eesti korvpallikoondise treenerina tegutsenud, mitmes klubis tüdrukuid juhendanud ja Jakob Westholmi gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Marek Koitla peab kohtus andma vastust karmidele süüdistustele. Paragrahv on sama mis Getúliol: sugulise iseloomuga teo toimepanek kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu ja usaldust.

Kõik teadsid veidrustest. Koitla kohta infot kogudes jäi mulje, et tema hämaratest tegudest teadsid kõik, kuid mitte need inimesed, kes oleksid pidanud teadma. Ahistav käitumismuster ulatus juba pea paarikümne aasta tagusesse aega.

Sellest teadsid justkui paljud naiste korvpalliga seotud inimesed. Koitla kalduvused olid hakanud silma ka tema õpilastele, kuid kooli juhtkond kinnitas, et pole sellest midagi kuulnud. Paljud teadsid, kuid midagi ette ei võetud. Valitses suhtumine, et tegemist on veidrikuga, kes käitub küll tavanormidest erinevalt, kuid suurt ohtu temas ei nähtud. Paraku viis see lõpuks ikkagi karmima juhtumini.

Paljusid selliseid lugusid iseloomustab asjadele läbi sõrmede vaatamine. Näiteks sügisel sai avalikuks, et jalgpallitreener Ivo Mustimets vägistas 11 aastat tagasi spordiklubi riietusruumis 16-aastase tüdruku. Ametlik käik anti loole alles kümme aastat hiljem, kui tollane ohver oli valmis sellest avalikult rääkima.

Pärast kohtus süüdi mõistmist jäi Mustimets ilma treeneritööst, kuid sai veel pikka aega töötada spordiklubi areenimeistrina. Tõsi, otseselt ta noorte sportlastega kokku ei puutunud, kuid kohatu on hoida klubi palgal sellises kuriteos süüdi mõistetud isikut.

Kuidas käituda surnuga? Mais tuli Eesti treenerite liit välja avaldusega, milles mõistetakse hukka igasugune laste väärkohtlemine mistahes huvihariduse valdkonnas. Avaldus jätkus

Marek Koitla kalduvustest teadsid juttude järgi paljud, kuid tema peatamiseks ei astutud otsustavaid samme.

nii: „Mõistame hukka endise võrkpallitreeneri Raimund Pundi aastakümneid kestnud laste väärkohtlemise Eesti spordigümnaasiumis.

Kas on õige kaevata välja mitmekümne aasta taguseid juhtumeid, kui süüdistatav on meie hulgast lahkunud?

Vastutust selle pedagoogi alatu tegevuse võimaldamise eest kannavad kõik spordi juhtimisega seotud olnud isikud ja organisatsioonid 2004. aastani, kui sellele inimesele omistati Eesti vabariigi Valgetähe orden.

See treener on surnud, aga tema 40-aastase tegevuse otsesed ohvrid praegu elus. Elus on ka mitu tuhat selles koolis õppinud õpilast, kes nägid kõike seda oma õpingute ajal pealt, ja eriti tema treeningrühmade lapsed, kes sattusid tahtmatult sündmuste keskmesse. Mitte

ükski laps ei oleks pidanud õppima sellise õhkkonnaga koolis.

Kümnete aastate jooksul on kõik kõrgemad spordijuhid oma vaikimisega tänaseni edastanud sõnumit, et see kõik pidigi nii olema.”

Pundi sobib värskemate lugude mustrisse. Temastki räägiti juba aastakümneid. „Ma arvan, et pole mitte ühtegi spordiinimest vanuses 40–50, kes temast ei teadnud. See on üleüldine avalik saladus, meil pole vaja kellelegi seda tõestada,” ütles Madis Iganõmm.

Teisalt tekitas Pundi ümber toimunu muidki küsimusi. Kas on õige kaevata välja mitmekümne aasta taguseid juhtumeid, kui süüdistatav on meie hulgast lahkunud ega saa ennast kaitsta ning süüdistused tuginevad ainult sõnadele? See annab võimaluse määrida igaühe nime.

Olgu lahkunud inimestega kuidas on, igal juhul on Mia Belle avameelsusest alguse saanud avalikustamine spordi enesepuhastuses väga oluline. Seni maha vaikitud varjukülg on avalikkuse ette toodud.

Kõikidesse diiselmootoritesse! Kütuse põlemist ühtlustav aine, mille abil põletatakse kütus täielikult ära ja toodetakse seega rohkem hobujõude, määrib ja puhastab toitesüsteemi.

viivitus.

mootori käivitamist.

paake, torustikke, filtreid ja düüse.

nõekihid.

„polstrina“, mis summutab klappide lööke

õlitab samas kogu toitesüsteemi.

kütuse hangumistemperatuuri.

Vähendab kütusekulu

pikaajalise töökindluse.

OST

TEENUS

TERVIS

1Parapsühholoog

alkoholi-

BASKET TV |

Delfi TV otseülekanded Reede 18.30 KORVPALL

Korvpallisaade „Basket TV” analüüsib Saku esiliigas toimuvat võidurelvastumist. Viimastel hooaegadel on esiliiga meeskondadesse toodud üha rohkem välismaalasi, ikka selleks, et tulemusi parandada. Miks need välismaalased siia tulevad –rahvusvahelises mõistes tundmatusse liigasse, vähese raha eest? Saates saavad sõna kolme klubi treenerid ja mängijad, luubi all on Keila KK, TERE Kadrina Karud ning Reinar Halliku KK/Iisaku gümnaasium. Vaata saadet aadressil tv.delfi.ee

SK Nord Aid/Cramo – Eesti Maaülikool/Skarcon 19.00 KORVPALL Rae Koss/Rae Spordikool –KK HITO/BC Karjamaa 19.30 KORVPALL Tartu Kalev/Estiko – Keila Korv pallikool 20.15 KORVPALL

Paide Viking Window – Rae Koss/ Hansaviimistlus Laupäev 18.00 VÕRKPALL TÜ/Bigbank – DU/miLATss Pühapäev 13.00 VÕRKPALL Eesti Maaülikool – Võru

HOROSKOOP

JÄÄR Reedel soovid end vabalt tunda ja seetõttu kipud pidutsema. Laupäev ja pühapäev sobivad pigem kodusteks töödeks, näiteks koristamiseks.

SÕNN See nädalavahetus soosib romantikat ja üldse meeldivamat laadi suhteid. Kuid tõsiste asjade jaoks sul eriti viitsimist ei jätku. Oled naudingute lainel.

KAKSIKUD Nüüd oleks kasulik vanu ettevõtmisi lõpetada, mitte uusi alustada. Kui midagi uut alustada, siis võib see venima hakata.

VÄHK Reedel võid olla mõnevõrra dramaatiline ja kergesti solvuda. Laupäeval ja pühapäeval tasuks rohkem ringi liikuda, et uusi muljeid koguda.

LÕVI Reedel liigub Kuu veel Lõvi märgis. Seega oled üsna enesekeskne ja tüütad teisi oma probleemidest rääkimise ga. Laupäev ja pühapäev sobivad praktiliseks tegevuseks.

NEITSI Reedel tasuks aeg maha võtta ja lihtsalt puhata. Laupäeval kell 4.12 siseneb Kuu Neitsi märki. Pärast seda on soositud seltskonnas olemine ja romantika.

KAALUD Päevad võivad mööduda kummaliste tunnete tähe all. Igatahes on praegu kergem langeda nii ekstaasi kui ka masenduse mõjusfääri. Domineerib alateadvus.

SKORPION Sellel nädalavahetusel võiksid tutvuda mingi teemaga, millega sa ei ole varem kokku puutunud. Sinu vaim vajab vaimutoitu, toida siis teda!

AMBUR Reedel võid Kuu ja Jupiteri opositsiooni tõttu olla üsna joviaalses meeleolus. Laupäeval ja pühapäeval võivad esile kerkida mingid kohustused.

KALJUKITS Veenuse asend Kaljukitses on üsna harmooniline, mistõttu sobib see nädalavahetus kenasti nii seltskonnas olemiseks kui ka armuasjadeks.

VEEVALAJA Reede soosib kõiki üks ühele suhteid. Laupäeval ja pühapäeval on õhus müstilisi vibratsioone, mis võivad mõjuda üsnagi inspireerivalt.

KALAD See nädalavahetus sobib selleks, et võtta ette mi dagi, millel peab olema avalik ja lai ühiskondlik kõlapind. Hakkad oma tegemistega rohkem silma.

06.55 Terevisioon 09.05 Kutsuge ämmaemand! 9, 8/8* 10.05 Terevisioon* 12.15 OP* 13.15 Bonus track (Eesti 2016). Dokfilm 14.35 Eesti lood: Terapeut 15.05 Esimene stuudio* 15.30 Punane mets, 12. Plahvatus (Läti 2019) 16.30 4 x 4. Magadan (Eesti 2013) 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Õnne 13 8 (Eesti 2000) 17.35 Kutsuge ämmaemand! 10, 1/2. Jõulud 1/2 18.30 Aktuaalne kaamera 19.00 Ringvaade 20.00 Orkestri mängud 7/7 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.30 Sport 21.40 Gunnar Graps. Trubaduur magistraalil. Vahur Kersna mastaapne teledokumentaal Eesti roki leiutajast ning nõukogude ühe popjumala elust, loomingust ja saatusest. 23.10 Head saated iga päev* 23.15 Pealtnägija* 00.05 Vaiksel ookeanil kapten Cooki jälgedes 2/6 (Austraalia 2018) 00.55 Ringvaade* 01.50 Punane mets, 12. Plahvatus* 02.50 4 x 4. Magadan (Eesti 2013)* 03.20 Euroopa kuulsamad raudteejaamad 2/5. Milano Centrale*. Doksari 04.10 Kaltsuneiu 2/3*

06.00 Reporter* 07.00 Vana silla saladus 1263* 08.00 Mägidoktor 9, 14. Sunnitud armastus, 2*

Õhtu!*

Viimane võmm 1, 4. Öine vahetus*

Doktor Murphy 2, 5 12.00 Roaldi nädal 6, 8. Mormoonid

Siin Tallinn* 14.00 Pilvede all 148 14.55 Postimehe uudised

Vana silla saladus, 1264

Postimehe uudised

Keelatud vili 3, 201 16.55 Postimehe uudised 17.00 Mägidoktor 9, 15. Aeg, mis jääb, 1 17.55 Postimehe uudised 18.00 Viimane võmm 1, 5. Fengshuivarjus

19.00 Reporter. Saatejuhid Olaf Suuder, Jürgen Fogel ja Jaanus Koort 20.00 Kui vana ma olen? 2, 12 21.00 Reede ÕHTU! 22.00 Mis su number on? (USA 2011). R: Mark Mylod. O: Anna Faris, Chris Evans, Ari Graynor. Romantiline draama 00.10 Armastuse malev 1, 8* 01.10 Richardi hüvastijätt (USA 2018). R: Wayne Roberts. O: Johnny Depp, Rosemarie DeWitt, Odessa Young. Draama 02.45 Dr House 7, 11. Perekonna praksis 03.35 Postimees.ee 05.05 Reporter*

Laupäev

06.10 Lasteka hommik

08.00 Top Shopi eripakkumised

08.20 Seitsmesed uudised

08.45 Seitsmesed

09.30 Kiirabi 31, 4. Uhkus ajab upakile*

10.35 Sotid selgeks 5, 11

11.10 Appi tuleb selgeltnägija 1, 7 12.20 Võimalik vaid Venemaal 1, 7

12.50 Märgatud Eestis 3, 11*

13.50 Kättemaksukontor 26, 12. Tellimusmõrv, 2* 14.55 Minu köök on parim: suur vastasseis 11, 26. Restoranivoor: Kerry ja Kaylene

16.20 Vaprad ja ilusad, 8619

16.50 Kirgede torm 3585

17.55 Kiirabi 31, 5. Koolipoisi armumine

19.00 Seitsmesed uudised

19.20 Seitsmesed

20.00 KINO3: Klassikokkutulek (Eesti 2016). R: René Vilbre. O: Mait Malmsten, Genka, Ago Anderson, Martin Algus, Nikolai Bentsler, Karmel Eikner, Maarja Jakobson, Ene Järvis. Komöödia 22.05 KINO3: Jackass esitleb: vastik vanaisa (USA 2013). R: Jeff Tremaine. O: Johnny Knoxville, Jack son Nicoll, Greg Harris, Georgina Cates. Komöödia 00.05 Kahandamine (Norra/USA 2017). R: Alexander Payne. Komöödia

02.50 Laud number 19 (USA 2017)*. Komöödia 04.25 Võimalik vaid Venemaal 1, 8* 04.45 Seitsmesed uudised 05.00 Seitsmesed 05.40 Kirgede torm, 3585

07.30 Meie Eestid, 5/6. Sergei 08.00 Ringvaade* 09.00 Töörööbikud (ETV 2018) 09.30 Õnne 13 29 (s)* 10.00 Maahommik 10.50 Joanna Lumley Havannas ja Haitil 1, 2/2* 11.35 Pealtnägija (s)* 12.30 Laskesuusatamise MK-etapp Östersundis. Naiste 15 km 14.30 Viiest viis. Laskesuusatamise MK-sarja uus hooaeg 15.15 ehh, uhhuduur 3, 6/7 15.45 Laskesuusatamise MK-etapp Östersundis. Meeste 20 km. Otseülekannet kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Margus Ader. 17.45 Vana aja asjad: Rahvasport 18.00 Elu on töö on elu* 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Tervist!, 11 19.30 Noor meister 3, 3/8 20.00 UUS! Suus sulav Eesti 4, 1/8 20.30 Õnne 13 29 (s) 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport.Sport 21.35 Eesti Laul 2022 veerandfinaalid, 2/4. Eesti Laul 2022 tuleb esimest korda otse-eetrisse veerandfinaalidega, et tutvustada kokku 40 uut võistluslaulu. 22.35 Õnnelik lõpp (Taani 2018). Tragikomöödia 00.10 Ülestunnistus, 5/6 (Inglise 2019)* 00.55 Grantchester 4, 5/6 (Inglise 2019)* 01.45 ERR.ee uudised

06.00 Rosamunde Pilcher: südame-asjad (Saksa)* 08.00 Top Shop 08.15 Lastehommik: Toomas ja sõbrad 08.30 Barbie seiklused unistuste majas 09.00 Pöialpoisid ja mina

09.30 Zig ja Sharko 3, 19 10.00 Tere tulemast!, 34 10.30 Hooaeg 11.00 Kodustiil 6, 9. Saatejuht Jaanus Koort 11.30 Tuhat tervist 4, 11 12.00 Rooli võim 12.30 Reede ÕHTU!* 13.30 Minu elu selgeltnägijana* 14.30 ESSE 2, 12. Armastus ja raha* 15.30 Kuuuurija 12, 11* 16.30 Südamesoov 1, 10*. Saatejuht Keili Sükijainen 17.30 Roaldi retked Eestis 3, 9. Mängurid* 18.30 Jälg 5, 11 19.00 Reporter+ 19.30 Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema 1, 11 20.30 Kaks kanget Venemaal 21.30 Gangster on ikka veel inimene (USA 2002). Komöödia maffiaboss Paul Vittist, kelle karistusaeg Sing Singi vanglas hakkab lõpule jõudma ning teda jälgivad FBI agendid on segaduses. Päevast päeva uimerdab New Yorgi allilma endine valitseja oma kongis nagu kevadine kärbes. Film ei sobi alaealistele. 23.30 Surmarelv (USA 1987). Märulikomöödia 01.35 Rumal pöörane armastus (USA 2011)* 03.35 Postimees.ee 05.40 Reporter+*

Pühapäev

Simpsonid 20, 14. Vanaisa nimel

Lasteka hommik

Simpsonid 20, 14. Vanaisa nimel*

Naudime elu 9, 17

Buduaar 7, 13

Nurgakivi 25, 13

Kättemaksukontor 26, 12. Tellimusmõrv, 2*

Selgeltnägijate tuleproov 21, 13. Finaali algus!*

Märgatud Eestis 3, 11* 15.15 Kes teaks? 2, 9*

Midsomeri mõrvad 8, 3. Surmav orhidee 19.00 Seitsmesed uudised 19.30 KINO3: Jääaeg (Ice Age, USA 2002). Anima komöödia

KINO3: Grace (USA 2018). O: Matthew Lillard, Tate Donovan, Katie Cassidy. Romantikafilmi teleesilinastus. Charlie Ellison on kunagine kuulus kirjanik, kes vaevleb inspiratsioonipuuduse käes. Uue raamatu ettemaks on kulutatud, aga raamatut ei kuskil. Charlie parim sõber saadab teda aitama sõdiva noore naise Dawni, kes teda inspireerida võiks, kui kellel on ka oma ideed. 23.30 Avastamata arvud (USA 2016). R: Theodore Melfi. O: Taraji P. Henson, Octavia Spencer, Janelle Monáe, Kevin Costner, Kirsten Dunst. Draama 02.05 Midsomeri mõrvad 8, 3. Surmav orhidee*

04.05 Võimalik vaid Venemaal 16*

04.25 Nurgakivi 25, 13*

05.10 Seitsmesed uudised

05.40 Eesti krimilood 1, 4. Šašlõkk*

KANAL 2 TV3

aladele.

(USA/Austraalia/India

veel inimene

võõrsil

Välismaalased esiliigas. Miks nad siia tulevad ja mida neile pakutakse?

EHITUSKAUPADE ESINDUS TARTUS ON SAANUD EDULOOKS

Ehituspoodides käies tundub, justkui oleks kõik olemas, kuid puudu on teenindusest

Uut hoonet hakati planeerima juba aastaid tagasi, olles juba tol ajal fokusseeritud tänastele trendidele – keskkonna- ja energiasäästlikkus, täielik kliendikogemus, tervislik töö- ja ostukeskkond. Ehituspoodides käies tundub, justkui oleks kõik olemas, kuid puudu on teenindusest ja kokkuvõttes tekib kliendil suur ajakulu. „Meie soov on olla alati kliendile olemas ja pakkuda talle tema vajadustest lähtuvalt mitte vaid hinda, aga ka kvaliteeti ja lahendusi,“ sõnab Karl Bilderi Tartu esinduse juhataja Janno Tabas. Ta selgitab, et poodi minnes on ehitajatel alati kiire ning on oluline, et kõik vajalik oleks kiirelt kättesaadav ning materjali kvaliteet tagatud. Nii said ka hoonet projekteerides peamisteks märksõnadeks kiirus, mugavus ja kvaliteet.

Et muuta kauba väljastust ja logistikat veelgi kiiremaks, sujuvamaks ja tõhusamaks, ehitas Karl Bilder Tartu linnale välja oma kuludega uue tänava. Seda selleks, et oleks võimalus tekitada laohoonesse rohkemate ligipääsudega ringliiklus. Nii ei teki kaubaautodel seisakuid ja vajadust manööverdada ega tagurdada ning kogu liikumine ladudes on loogiline ja kiire.

Detailid toovad võidu nii ajas kui kvaliteedis

Karl Bilderi Tartu esindus on detailideni läbimõeldud – palju naturaalset valgust, ehtsad kased, kliendi puhke- ja töönurk, tolmuvabad epopõrandad, reguleeritud sisekliima, suur eraldatud sektsioonidega ladu.

Kuigi Karl Bilderi esindus on suur, ei tahetud selle arvelt teeninduse kiiruses järele anda. Aeg ei tohi kuluda poe ühest otsast teise kõndimisele. Nii sündis kaupluse südames asuv ringikujuline teeninduslett, mis on kõigi tootegruppide keskmes. See annab teenindusele kiiruse ja kompaktsuse. Kui muidu peavad kliendid poest enda tooted üles otsima ning seejärel taas läbi hoone kassade juurde tulema, siis Karl Bilderi Tartu esinduses on teeninduslett kogu maja süda. Samal ajal, kui klient käib ümber leti tooteid valimas, saavad klienditeenindajad juba kiirelt kliendi jaoks kõik vajaliku kokku komplekteerida.

Laos aga avaneb veelgi erilisem vaatepilt –suur laoruum on jagatud ustega eraldatud sektsioonideks. Igas sektsioonis saab valida sealsetele materjalidele sobiva temperatuuri, kaitstes tooteid ilmastikuolude eest. Nii tagatakse igale materjalile maksimaalne kvaliteet ja kasutusvalmidus.

Suur osa kliendikogemusest pole vaid mõnusad avarad ruumid, aga ka teeninduskvaliteet

„Meie esinduses pole klienditeenindaja pelgalt kaupade piiksutaja,“ sõnab Tabas, et Karl Bilderis on müügispetsialisti ülesanne klienti nõustada, et leida koos parimad lahendused ja tooted. Tartu esinduse juht lisab, et nende eesmärk pole olla ehituspood, vaid kliendikeskne esindus, kus klient naudib maitsvat kohvi, ajab oma tööasju, samal ajal kui müügispetsialist tema tellimusi täidab. Kõik peitub detailides. Kõige selle juures hoiab Karl Bilder olulisel kohal enda ökoloogilise jalajälje vähendamist.

Lao uste kohal olev varikatus on valmistatud päikesepaneelidest ja nii toodab hoone iseendale elektrit, hoides sellega kokku 24 tonni CO2 saastet aastas. Kogu teenindusprotsessi käigus üle jääv puit, plastik, kile ja papp suunatakse taaskasutusse. Sellest valmistatud ehituspaber ja -papp müüakse aga uuele ringile kasutamiseks. Nii on kõik ringluses.

Kiire ja usaldusväärne partner igal ajal

Kuna Karl Bilder on keskendunud eelkõige äriklientidele ning loonud juba enne saabunud kriisi erinevaid mugavaid ekspresslahendusi, möödus ettevõttel koroonakriisi aeg hoopis kasvuteel.„Kliendid said kiirelt teenindatud ka kriisiajal, sest olime juba lähtestanud end sellele, et kõik vajalik on olemas ja klientidele jagub piisavalt aega,“ selgitab Tabas. „Ühtlasi olid meil selleks ajaks juba kasutusel kontaktivabad 24 h ekspresskapid, mille kasutus kasvas tol ajal ligi 30 korda. Kliendi tellitud kaubad on meie juures kättesaadavad ööpäevaringselt. Ekspresskapid levivad täna juba laiemalt, kuid Karl Bilder oli esimene, kes kapid oma valdkonnas kasutusele võttis,“ lisab Tabas.

Kolm aastat uues hoones on juhataja sõnul läinud kiirelt: „Müügimahu oleme

suutnud kasvatada kahekordseks, kliendid on hakanud küsima ka järjest laiemat tootevalikut. Kuulame väga oma kliente ning tänaseks on selle aja jooksul tootevalikusse lisandunud näiteks puitmaterjal ja -plaadid. Järgmise sammuna on valmimas lisaks uus 5500-ruutmeetrine laoplats, et kogu kasvav kaubavalik oleks piisavas koguses meie äripartneritele saadaval.“ Ajal, mil nõudlus on suur ja kaupa pole piisavalt, on oluline hoida suuri laovarusid, et objektidel sujuks töö tõrgeteta. Just see ongi Karl Bilderi eelis – alati üks samm ees.

www.karlbilder.ee

Tartus 1997. a asutatud eestimaine ettevõte ehitas endale kolme aasta eest esinduse, mis on tänaseni teerajajaks teistele omasugustele. Karl Bilderi Tartu esindus muudab ehitusmaterjalide ostmise klientidele oluliselt kiiremaks ja mugavamaks kui seni nähtud. Kõrge kvaliteedi võti peitub äriprotsessis ja sellega seotud funktsionaalses hoones, mis koondab endas terve hulga edusaladusi.