SUVI 2011 Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514. Toimetaja: Signe Kalberg, tel 680 4408.
Peremees külvab vilja, perenaine nopib viinamarju Foto: Signe Kalberg
Eesti parimaks taluks pärjatud, teravilja ja õlikultuure kasvatava Väikemetsa talu kasvuhoonetest võib sügisel noppida ka eestimaiseid viinamarju. Signe Kalberg Põhjus, miks Võrumaa üks suuremaid teravilja- ja õlikultuuride kasvatajaid Taavi Serv (38) kaks suurt kasvuhoonet õuele püsti pani, et ta kaasa Gaile Tammemägi (35) saaks sinna viinapuud istutada, on lihtne. „Eks ma hoolitsesin selle eest, et naistel oleks tööd,” muheleb ta, pidades silmas ka vennanaist Merjet, kes õpib maaülikooli magistrantuuris ning kelle magistritöö on seotud just eestimaise lauaviinamarja turustamisega. Tegelikult pole naistel tööpuuduse üle küll põhjust kurta. Peale viinapuude on just perenaise Gaile tööks lisaks kahele tütretirtsule hoida silm peal astelpajuistandikul, maasikapeenardel ja kultuurmustikail. Ja kui marjad koristusküpsed, need siis ka peenralt või põõsalt ära korjata ning maha müüa. Võib-olla saab Väikemetsa talu kunagi tunnustatud ka kui parim lauaviinamarjakasvataja, kuid esialgu on pererahva tööd tunnustatud just teravilja- ja õlikultuuride kasvatamisel. Tunnustus tuli kolmele vennale Jänedal toimunud talupäevadel valiti Väikemetsa talu mullu konkursi „Eesti parim talu 2010” üldvõitjaks, ühtlasi tuli talu võitjaks ka noortalunike kategoorias. Konkursile esitas Väikemetsa talu Võrumaa talupidajate liit. Nimetatud konkurssi korraldas talupidajate keskliit mullu juba 18. korda. Talu peavad kolm venda: Armi, Taavi ja Kusti. Noortel meestel on kõigil naised-lapsed kodus ning naised tegelevad talus peamiselt aiandusega. Kui 1997. aastal oli talul maad vaid 50–60 hektarit, siis nüüd on talu kasutuses 1065 hektarit maad, sellest on teravilja all umbes 850 hektarit. Ega esialgu tahtnudki peremees talukonkursil osalemiseks nõusolekut anda. Sest kuigi elumaja taga tagahoovis jäävad silma lisaks uuele põllumajandustehnikale ka hakkepuidul töötav viljakuivati ja 3500 tonni mahutav viljahoidla, pole pererahva meelest veel kõik valmis. Ometi on taluõu ja tootmishooned eeskujulikus korras ja siit tasub eeskuju võtta neil talunikel, kel tehnika pillapalla õue peal laiali. Nii elamu kui ka tootmisala puhul on näha, et hea kord on siin kogu
aeg ja pererahvas pole rehale või luuale enne külaliste tulekut vatti andnud. Taavi ehitatud elumaja asub teraviljakuivati ning aianduse poole vahel. Elumaja ümbritseb avar muruplats, selle eest kannab hoolt perenaine, kel aiatraktoriga kulub päev otsa murupügamisele. Ilupõõsad, mõned kõrged põlispuud ning suured püsilillepeenrad näitavad Gaile head kätt ning silma maastikukujundamisel. Põline Võrumaa mees Taavi Serv räägib, et ametlikult sai Väikemetsa talu alguse 1997. aastal, kuid juba mõni aasta enne seda käis koos vendade Armi ja Kustiga vilgas talutöö. Alustati 1991. aastal aga sisuliselt nullist. Algus oli isakodus nii tagasihoidlik, et põllu oleks kevadel ka käsitsi võinud ära seemendada ja sügisel sirbiga vilja lõigata. Siis ostis Taavi Väikemetsa talu, selle juures oli üheksa hektarit maad, millest seitse põllumaad. Osa viljast läks alguses vanematekodus loomadele, osa müüdi maha. „Sai paar põldu tehtud, vilja jäi üle, müüdi maha, tuli uus põld juurde,” kirjeldab Taavi. Visalt kuid ühtlaselt hakkas elu edenema. Taavist kaks aasta vanem vend Armi tegi korda metsakordoniks olnud vanematekodu. Vendade isa oli metsnik, ema Kurenurme koolis õpetaja. Taavi õppis Võru tööstustehnikumis metallitehnoloogiks. „Ega mul talunikuks saamise mõtet olnud, emal oli küll kolm lehma ja paar siga, aga et põllumajandust õppima minna, seda mõttesse ei tulnud. Metallitööde oskust on aga igas majapidamises vaja,” pajatab Taavi. Olgu lisatud, et vendade suguvõsas on põllumehi teisigi – Võrumaa kuulus mees Tiit Niilo on nende onupoeg. Igaühel oma töö Taavi ehitas nullist üles Väikemetsa talu. Taavi kodu on Väikemetsa süda. 20 aasta jooksul on arenetud tõeliseks tootmistaluks. Algusest peale on talu kasvatanud teravilja – nisu ja otra – ning rapsi. Taavi Serv on viljatootjate ühistu Kevili liige, toodangu turustamine käib sealtkaudu. Talus on lisaks kolmele vennale abiks neli noort peremehetundega tublit töömeest, kes teevad kõike, mida vaja. Ka naabrimees Meelis Värnik, kes lõpetas maaülikooli cum laude ja samuti kasvuhoonetes viinamarju kasvatab, on siin palgal. Tegelikult mõtlevad vennad koos kõik toimetamised läbi,
Teraviljakasvatus on end õigustanud, nüüd vaatavad Taavi Serv ja Gaile Tammemägi, kuidas tasub end ära lauaviinamarja kasvatamine. kuid tööjaotus on siiski olemas. Kusti on transpordimees, Armi leiutab ja ehitab uusi masinaid, Taavi külvab ja juhatab ehitustöid. Kuid vajadusel oskavad ja teevad mehed kõiki töid. Talupidamise algusaega meenutades märgib Taavi, et kogemused on tulnud aastatega ja eks vigu ka ole tehtud. „Oluline, et vigade arv ei ületaks õigesti tehtud otsuste arvu,” märgib ta. Väikemetsa talu perenaine Gaile Tammemägi on hariduselt raamatupidaja, kuid veab talu aianduse poolt. Juu li kesk pa iga n i võtab perenaise aja poolehektariline maasikapõld. Marjade järgi juba tullakse kohapeale, kuid Gailele meeldib neid ka turul müüa. Ka kultuurmustikad nõuavad omajagu aega ning tööd. „Suurem töö on lindudega võitlemine, vahel ongi
Algus oli isakodus nii tagasihoidlik, et põllu oleks kevadel ka käsitsi võinud ära seemendada ja sügisel sirbiga vilja lõigata.
tunne, et kasvatan marju vaid neile. Meil pole siin ju mustika jaoks sobilikku raba, kuid mustikaid sai istutatud just vahelduse mõttes, et lisaks astelpajule oleksid maasikad ja mustikad ja vaarikad. Üks mõte oleks marjad külmutada, kuid selleks oleks vaja külmhoonet, mis omakorda nõuab investeeringuid,” selgitab Gaile.
Töö ei tohi üle pea kasvada, tööd ei tohi teha hambad ristis. Ma ei saa neist aru, kes teevad päevast päeva tööd, aga tööl ei ole tulemust, sellisel töötegemisel pole mõtet.
Kodumaine lauaviinamari maitseb sissetoodust paremini Kui maasikad on maha müüdud, on perenaise kogu tähelepanu kahes suures moodsa tehnoloogiaga (á 480 m 2) viinamarjakasvuhoones. Gaile meenutab Taavi abiga, et esimesed kaks viinapuuvääti said prooviks kasvuhoonesse istutatud 2007. aastal. Kõhklustest hoolimata kandsid viinapuud aga vilja ning nüüd on eraldi just viinamarjade jaoks ehitatud kasvuhoonetes ligi 300 viinapuud, sorte 30, kõik marjad on aga mõeldud söömiseks. Veinivalmistamisele pererahvas ei mõtle, see nõuab omajagu teadmisi ning suurt investeeringut. Suur innustaja ja hea nõuandja oli Gailele ja Merjele
naabruses Liiva külas elav viinamarja asjatundja Lija Kaska. Pruuli-Kaska talu perenaine on viinamarjakasvatajate seas tuntud sordiaretaja ja kodumaise viinamarja tutvustaja. „Mõtlesime, et mujalt sissetoodud viinamarjad on kasvatamise käigus töödeldud keemiliste vahenditega ja uskuge või mitte, aga siin kasvanud viinamarjal on hoopis teine mekk. Tahaksime kasvatada looduslikult puhast lauaviinamarja ja oleme veendunud, et neile leidub ka ostjaid,” ütleb Gaile. Taavi aga avaldab lootust, et marja, eriti aga viinamarjakasvatus, tasub end mõne aasta pärast nii ära, et töötegijad saavad oma palga. „Kõrvalharud on teretulnud, kuid nad nõuavad raha. Ideaalne oleks, kui nad tooksid
nii paljugi sisse, et kulud oleks kaetud ja veidi jääks ka investeeringuteks,” märgib ta. Talupidamise raskuste kiuste pole Väikemetsa pererahval olnud mõtet kõigele käega lüüa ja linna elama minna. Kuigi seitse kuud on Väikemetsa talus seda aega, kus naised näevad oma kaasasid kas vara hommikul või õhtul hilja. Gaile tunnistab, et külvi ja koristamise vahepeal mehed ehitavad ja ikka pole neil mahti hinge tõmmata. Kui ei ehitata, siis tehakse põldudel maaparandustöid. Taavi meelest pole aga olukord sugugi nii hull, sest senini pole tööhulk meelt muserdanud ega ihu räsinud. „Töö ei tohi üle pea kasvada, tööd ei tohi teha hambad ristis. Ma ei saa neist aru, kes teevad päevast päeva tööd, aga tööl ei ole tulemust, sellisel töötegemisel pole mõtet.” Väikemetsa talus ei tee keegi hambad ristis tööd.
2
Isegi rebastele maitsevad eestimaised viinamarjad Eestis kasvavate viinamarjade heas kvaliteedis on veendunud nii Rõhu aiandis maiustamas käinud rebased kui ka veini degusteerinud asjatundjad. Foto: EMÜ
Signe Kalberg Kui viinamarjad said Rõhu aiandis eelmisel aastal korjamisküpseks, lasid rebased ja kährikud veiniks mõeldud marjadel hea maitsta, nii et veini jaoks ei jäänud midagi alles. Kuid teadlastel oli olemas aasta varem korjatud marjadest valmistatud ja pudelitesse villitud vein, mis kandis nime Rõhu Mõrv. Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna teadlased on juba mitu aastat katsetanud Rõhu katsejaamas kasvanud viinamarjasortidest veini valmistamist. Tegelikult pole viinamarjakasvatus Eestis uudne ala. Ja nii üllatav, kui see ka pole, on võimalik siinses kliimas viinamarju kasvatada ja neist isegi väga head veini valmistada. Vein kannatab välja võrdluse parimatega Teadustöö viinapuudega algas Tartu ülikoolis Heigo Miidla eestvedamisel juba 1950. aastatel. Maaülikooli aianduse osakonnas alustati uuesti viinapuudega katsetamist 2003. aastal. Rõhu aiandis uuritakse viinapuude sorte, lõikusviise ja kasvutehnoloogilisi võtteid, millega saaks Eesti tingimustes paraja küpsusega veiniviinamarju. „Eestis tehtud vein on võrreldav veinimaade veinidega ja kogemustega veinispetsia-
listid nii siin kui ka välismaal on tunnistanud Eesti veinimaaks,” ütles professor Kadri Karp, Eesti maaülikooli aianduse osakonna juhataja, kelle juhtimisel viinamarjakatsed Rõhul käivad. Ta lisas, et koostöös EMÜ toiduhügieeni osakonna teadlastega tehtud vedelikkromatograafiliste analüüside tulemused näitasid, et meie punaste viinamarjaveinide koostis on organismile kasulike ainete sisa lduse poolest sa r na ne Pra ntsusmaa l, Ru meen ias, Hispaanias, Tšiilis, Argentinas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis eri viinamarjasortidest valmistatud veinide koostisega. Maaülikooli katsete põhjal võib ka väita, et Eestis saab teha sama kvaliteetset veini. Õige sordivalik ja teatud kasvatusvõtted võimaldavad kasvatada marju, mis vastavad veinivalmistamise nõuetele. Nii sai Rõhu aiandis kasvanud viinamarjadest valmistatud vein Rondo väga hea hinnangu Prantsusmaal gastronoomiaja veiniühingute Euroopa nõukogu aastakongressil. Pimedegustatsioonis peeti Rondo veini algul mõne tuntud veinipiirkonna tooteks ja täiesti uskumatuks selle valmistamist Eestis kasvanud viinamarjadest. Professor Karp selgitas, et kvaliteetse veini valmistamisel ei lisata suhkrut, vett ega piiritust. Kvaliteedi mõjutamiseks on teadlased kasutanud mitme
Huvi kodumaise veini vastu on väga suur. Meie kokad ja restoranid ootavad väga, et Eesti sealiha kõrvale oleks pakkuda meie oma punast veini
Söömiseks need Rondo viinamarjad ei kõlba, küll aga saab neist maitselt ja koostiselt tasemel veini. sordi kombineerimist. Selle töö tulemuseks on vein Rõhu Mõrv, mis jõudis ka Eesti veinikonkursi finaali. „Huvi kodumaise veini vastu on väga suur. Meie kokad ja restoranid ootavad väga, et Eesti sealiha kõrvale oleks pakkuda meie oma punast veini,” kinnitas Karp. „Kindlasti sobib veiniviinamarjade kasvatus meie aiandusettevõtetesse. Veinitootmise eeliseks on pikk realiseerimisaeg, mis vähendab tootmise riske. Ka viinamarjakasvatuse
maades on saagikus ja veinid aastati erinevad, kuid veini pikk realiseerimisaeg võimaldab vähendada loodusest tingitud riske ja saada sissetulekut ka saagivaesel aastal,” lisas ta. Oluline on edendada koos tootmisega ka veinikultuuri EL ei ole seadnud veinitootmisele piiranguid. Probleeme on professor Karbi sõnul meie oma seadustega: need tuleb kohandada siinsete vä i keettevõ-
tete võimalustega ning pigem tulebki meil eeskuju võtta teistest EL-i maadest. On ju teada, et mujal on talutootmine ja taluvein väga populaarne. Eesti sommeljeede assotsiatsiooni (ESA) IV veinimessi lõpus toimus ümarlaud Eesti alkoholi väiketootmise probleemide arutamiseks. Ümarlaual osalesid riigiametnikud, riigikogulased ja väiketootjad. Kahe ja poole tunnise ühise arutelu käigus koorusid välja
ka mitmed vastandlikud seisukohad seoses eelmisel aastal valminud aktsiisiseaduse muudatusega, mis jäi vastu võtmata. „Ühelt poolt oleks oluline edendada ettevõtlust maal, pak kuda inimestele võimalust olla ise enda tööandja ja toita oma peret. Oluline on ka edendada veinikultuuri Eestis ja rõhuda kodumaise tooraine kasutamisele veinide ja kääritatud jookide valmistamisel,” sõnas Karp. Ta lisas, et teisalt ei tahaks sotsiaalministeerium ja tervise arengu instituut anda avalikkusele signaali, et riiklike vahenditega laiendatakse ja soodustatakse alkoholi tootmist, ning sellega suurendada a lkoholi tarbimist ja ra hva ter v ise rik kumist. „Tõdet i, et tegelikult ei ole keegi välja arvutanud, kui kaduvväikese protsendi moodustaks väikeste õllekodade toodang kogu Eesti õlleturust ja kui väikese protsendi veini ja kääritatud joogi (loe: puuvilja- ja marjaveini) tootjad võrreldes kogu Eesti veinituruga,” ütles Karp.
Eedeni aed pakub õnnelikku elu Põlula piisonifarmi loomapidamisviis pakub huvi maaülikooli teadlastele, külastajaile ja tõmbab magnetina ligi praktikante. Foto: Signe Kalberg
Signe Kalberg Rakverest Rägavere kaudu Rannapungerja poole sõites tasub sisse põigata Põlula piisonifarmi neil, kes tahavad teada, mida kujutab endast multifunktsionaalne farm. Ja ka neil, kes tahavad näha, kuidas loomad kasvavad sõbralikus keskkonnas stressivabalt ja neil on piisavalt ruumi oma igapäevaste toimetamiste tarvis. Piisonifarmi on asja ka neil, kes tahavad maha pidada tõsise konverentsi, magada öö indiaanitelgis või koos perega veeta mõnusa päeva maaloomade keskel ehk Eedeni aias. Piisonisalooni lähedal kasvatab Hillar Pulk koos oma abilistega ka igasuguseid köögivilju ja ravim- ning maitsetaimi. Lähedal asuvas Roosiorus on aga väike turismitalu. Noored tagasi põllu- ja loomapidamise juurde Sellise avatud, mitmekülgsete tegevuste farmiga soovib loomaarstiks õppinud Hillar Pulk
tuua eeskätt noori tagasi põlluja loomapida m ise juu rde. „Meie eesmärk ei ole ainult hea kõhutäiega kostitada, vaid panna inimesi mõtlema, kuidas toit meie söögilauale jõuab,” ütles Pulk, kel on päeva jooksul mahti öelda tere tulemast salooni sisseastunuile, jagada õpetussõnu noortele praktikantidele ja sügada Eedeni aias jänestel kõrvatagust. Et põllundus ei tooks üksnes kasu, vaid oleks ka atraktiivne ja hariv, laskis Hillar Pulk väiksemad koduloomad õue, andis külastajaile võimaluse neid katsuda ja loomadel olla kontaktis inimestega. Baarilett, kus ühel pool metsik piison ja teisel pool külastaja, oli farmi arengus loogiline jätk, eriti arvestades farmi omaniku huvi loomapsühholoogia vastu. Aasta oli siis 1993, kui Hillar Pulk otsustas rajada oma farmi. Põlula oli Lääne-Virumaa viletsamaid kolhoose ja nii tekkis kolhoosi endisel pealoomaarstil hasart edukatele naabritele järgi jõuda. „Pöördusin abi
Hillar Pulk on oma ideed k ä i nud t ut v u st a ma s Hollandis Euroopa multifunktsionaalsete farmide ühingu asutamiskoosolekul. Ka Eesti maaülikooli teadurid on Pulga farmis toimuvast huvitatud. Ja muidugi siinsed töötajad ning maamajanduse õppeasutustest kevadest sügiseni siin praktikal olevad noored õppurid.
Piisonifarmi peremees Hillar Pulk Eedeni aias saamiseks asjatundjate poole. Rohumaade osas andis nõu Are Selge, teraviljakasvatuse alal Aivar Niinemägi ja loomade aretuse alal Aarne Meier. Kuna kogemusi oli vähe, ei osanud ma
neile vastu vaielda ja see oli hea. Kui kolhoosi ajal andsid lehmad aastas 3600 liitrit piima, siis kaheksa aasta pärast oli 10 400 liitrit lehma kohta Eesti parim tulemus,” meenutas Pulk.
Praktikandid teevad kõiki töid 22-aastane Kadri Saar on kogu loomakarja perenaine, kuigi koolitarkust sai ta Säreverest hobumajanduse a la l. Tema hoole all ehk toita ning kasida on kõik see Eedeni loomaaia ela ni kud i lma lüpsi lehmadeta. „Esimest korda tulin siia 12-aastaselt, suveks aeda rohima. Kuna mulle meeldivad eriti hobused, läksin peale keskkooli hobumajandust õppima. Nüüd olen koolis tagasi, täiendan end loomakasvatuse alal,” pajatas Kadri. Nõost pärit 17-aastane Kristjan Juhkam õpib Olustvere
maamajandus- ja teeninduskoolis teenindust ja eelmisel aastal oli ta praktikal Viikingite külas. Ta on väga rahul piisonifarmi kui praktikakohaga. Enne kui saloon oma uksed külastajail avas, hoolitses ta ka loomade eest ja lõi käed külge farmitöödel. „Mulle meeldib siinne vaba suhtlemine külastajate ja töötajate vahel, ühtteist võtaksin siit kindlasti ka üle, kui näiteks oma söögikoha avaksin,” ütles Kristjan. Mitte ainult Olustverest, Säreverest, Räpinast, Põltsamaalt ei kipu noored piisonifarmi praktikale. Üks Hollandi farmeri 23-aastane poeg on kohe-kohe jõudmas Põlulasse. „Viie nädalal jooksul tutvub ta nädalate kaupa kõikide meie valdkondadega, mis hõlmab ka toitlustamist, söögitegemist, aiapidamist ja loomakasvatust,” selgitas Pulk. Tal on piisonifarmiga varuks veel huvitavaid ideid, sest üks toimiv farm annab lauale toidu ja oskab ka selle teekonda näidata. www.piisonifarm.ee
3 Maaülikool annab õppuritele kaasa läbilöögivõime
Fotod: Signe Kalberg
Segaduses rebase päästab kõrgkooli labürindist tuutor
Hannes Puidet
Tänavu on Eesti maaülikool valmis vastu võtma 700 tudengit bakalaureuse-, 300 magistri- ja ligi 30 doktoriõppesse. Signe Kalberg 20. juunist algab maaülikooli v a st u võt uos a kon n a s jä l le avalduste vastuvõtt. Kui veel kuus aastat tagasi pidi tudengiks pürgija võtma nõutavad dokumendid näppu ja isiklikult vastuvõtuosakonda viima, siis nüüd ei peagi enam Tartusse sõitma ega maaülikooli minema. Oma avalduse võib täita koduarvutis või lähimas internetipunktis, vaja on vaid teada dokumentide vastuvõtuaega ja internetiaadressi www. sais.ee ning käepärast peab olema ID-kaart. Kuid maaülikooli kohale minek pole siiski asjatu ajakulu. Nii on võimalik tutvuda õppehoonete, ühiselamute, spordihoone ja selle võrratu loodusliku taustaga, mis maaülikooli ümbritseb. Erinevalt mitmestki teisest kõrgkoolist koondub Eesti maaülikool ühte paika ülikoolilinnakuks. Tähtvere väljal on silmside kaugusel õppehooned, raamatukogu, renoveeritud ühiselamud, uhiuus spordihoone ning spordija matkarajad. Maaülikooli õppeprorektori
Jüri Lehtsaare sõnul on noored mõistnud, millised erialad omandavad juba lähiaastatel suure mõju. „Kõik need valdkonnad, mis on seotud toidu tootmisega ehk farmist ja põllult alguse saanud toidu tootmine, tööt lemine, tur ustamine. Kaks peamist valdkonda, mis on noorte hulgas populaarsed, on keskkonna kaitsmine ja majandus,” ütles Lehtsaar. Iga aastaga kasvab maaülikooli populaarsus ja üheks põhjuseks nimetas õppeprorektor maaülikooli väiksust. „Si i n tek ib ü heperet u n ne. Me läheneme igale tudengile individuaalselt, meil on aega nendega tegelda, kaasata juba varakult teadustöösse. Tudengist saab õppejõule kolleeg. Meil on tugevad ja toimekad üliõpilaste erialaseltsid, esmakursuslastele on toeks tuutorid,
Kaks peamist valdkonda, mis on noorte hulgas populaarsed, on keskkonna kaitsmine ja majandus.
Maaülikoolis eelistatakse ettevõtlust ja looduskaitset Esitatud avaldusi ühele riikliku koolitellimusega õppekohale päevasesse bakalaureuse-, ehitusinseneri- ja loomaarstiõppesse ning rakenduskõrgharidusõppesse 2010 2009 2008 ökonoomika ja ettevõtlus loodusvarade kasutamine ja kaitse maastikuarhitektuur aiandus metsatööstus metsamajandus kinnisvara planeerimine maaehitus geodeesia põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Allikas: EMÜ
33,69 13,24 8,67 7,40 6,35 5,87 5,83 5,22 4,71
33,38 14,53 11,39 7,27 4,52 7,35 6,78 7,06 6,64
28,25 10,29 11,65 4,47 4,43 6,26 4,61 5,25 4,29
4,55
4,40
3,08
koolis, kutsehariduskeskuses või siis, kui riigieksamite süsteem veel ei kehtinud. Neil on võimalik pääseda õppima riigieksameid sooritamata. Uue süsteemi eesmärk on laiendada inimeste ringi, kel on võimalik omandada kõrgharidus maaülikooli statsionaarse ja kaugõppe erialadel, välja arvatud veterinaaria. Kuna SAIS-iga on üle Eesti liitunud 18 kõrgkooli, kelle vastuvõtutingimused on erinevad, siis tuleks kindlasti jälgida ka maaülikooli kodulehe vastuvõtuteavet. Küsimuste korral tuleks helistada 731 3048 või kirjutada vastuv@emu.ee. Tiiu Lille pakume tudengitele häid ühiselamutingimusi ja sportimisvõimalusi,” selgitas Lehtsaar. Medalistidel vaba sissepääs Maaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille ütles, et kui sisseastuja on saanud teate vastuvõtu kohta, siis peab ta kindlasti viie päeva jooksul kinnitama oma sellel erialal õppimise soovi. Kui ta seda ei tee, siis kustutab SAIS ta vastuvõetute nimekirjast. „On ka erandeid. Kui ikka on tegemist väga mõjuva põhjusega, tasub vastuvõtuosakonnaga kiiresti ühendust võtta ja ehk on võimalik veel olukorda muuta,” soovitas Lille. Üle hulga aja on maaülikoolis soodustused kuld- ja hõbemeda liga lõpeta nu i le. „Väljaspool konkurssi ehk siis riigieksami tulemusi arvestamata kuld- ja hõbemedaliga ning kutsekesk hariduskooli kiitusega lõpetanud võtame vastu kokku 17 erialale,” sõnas Lille. Maaülikool on mõelnud ka neile, kes on omandanud keskhariduse kutsekoolis, ameti-
Vastuvõtt kestab kaks kuud •• Statsionaarse õppe riigieelarvelistele õppekohtadele võetakse avaldusi vastu elektrooniliselt aadressil www.sais.ee 20. juunist 7. juulini ja EMÜ peahoones 27. juunist 7. juulini tööpäevadel kell 9–15. •• Statsionaarse õppe riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse avaldusi vastu elektrooniliselt aadressil www.sais.ee 20. juunist 21.juulini ja EMÜ peahoones 27. juunist 21. juulini tööpäevadel kell 9–15. •• Kaugõppesse võetakse avaldusi vastu 13. juunist kuni 18. augustini nii elektrooniliselt kui ka EMÜ peahoones tööpäevadel kell 9– 15. •• Magistriõppesse (statsionaarne ja kaugõpe) võetakse avaldusi vastu 6. juunist 7. juulini elektrooniliselt aadressil www. sais.ee ja tööpäevadel kell 9–15 EMÜ peahoones. •• Doktoriõppesse võetakse avaldusi vastu 27. juunist 8. juulini ja 15. augustist 18. augustini tööpäevadel kell 9–15 EMÜ peahoones. Täpsem teave: www.emu.ee/sisseastujale/ajakava/
Esmakursuslasele võivad esimesed nädalad kõrgkoolis tunduda kui lõputu labürint, sest kohanemine ja õpingute alustamine tähendab suurt elumuutust. Selleks et harjumuspärasest õpikeskkonnast tulnud noor inimene suudaks kohaneda ja sisseelamine kõrgkooli laabuks võimalikult kiiresti ja valutult, võtab rebase enda hoole alla tuutor ehk üliõpilasest nõustaja. EMÜ üliõpilasesinduse haridus- ja sotsiaaltoimkonna esi-
mees Hannes Puidet selgitas, et tuutorid on vastava koolituse läbi teinud aktiivsed vanema kursuse tudengid, kes toetavad esmakursuslasi õpingute ja ülikoolieluga kohanemisel, vahendades teavet kõrgkooli õppekorralduse ja tugisüsteemide kohta. Tuutori-tugitudengi kontakti leiab iga abivajaja kooli veebilehelt üliõpilaselu rubriigist. Tuutorite koolitust ja tegevust koordineerib maaülikooli karjääriteenistus.
Millist abi saab tuutorilt? •• Abistab esmakursuslasi õpingute planeerimisel ja õppetöö korraldamisel (optimaalne koormus, ainete registreerimine jne). •• Tutvustab õppetööalase info hankimise võimalusi (ülikooli struktuur, kelle käest millist nõu küsida, õppeinfosüsteem, kasulikud listid ja veebilehed jne). •• Tutvustab ülikoolilinnakut (õppehooned, ühiselamud, arvuti kasutamise võimalus, auditooriumid, teadetetahvlid, raamatu-
kogu, koopiate tegemine jne) ja Tartut (raamatukogud, toitlustusasutused, transport jne). •• Tutvustab üliõpilaste õigusi ja kohustusi (ainepunktide arv, eksamite sooritamine, akadeemiline struktuur, tervisekindlustus, üliõpilaspilet, ISIC, õppelaen jne). •• Tutvustab vaba aja sisustamise võimalusi ja üliõpilasorganisatsioone. •• Vahendab isiklikku kogemust maaülikoolis õppimisest.
Maaülikoolis algas TULE vastuvõtt 16. mail algas Eesti maaülikoolis TULE avalduste vastuvõtt sügissemestriks, vastuvõtt kestab kuni 29. maini. TULE programmi abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kelle õpingud on katkenud ajavahemikul 01.09.2003–22.09.2009 ja kellel pole läbi teha rohkem kui pool õppekavast, mida nad õppima asuvad. Programmist toetatakse kõrghariduse esimese ja teise astme õppe katkestanuid. Valdavalt toimub üliõpilaste TULE programmi vastuvõtt 2010. ja 2011. aastal sellise arvestusega, et üliõpilasel oleks võimalik oma õpingud lõpetada hiljemalt 2013. aasta lõpuks. Vastuvõtt toimub erialadel,
kus on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Kõige rohkem TULE õppekohti on tehnika, tootmise ja ehituse ning põllumajanduse valdkonnas. Vastuvõtul eelistatakse kandidaate, kelle õppekava täitmise määr on suurem ja varasemate õpingute keskmine hinne kõrgem ning kes motivatsiooniküsimustiku põhjal on motiveeritumad. TULE õppekohtadele vastuvõetud selguvad 1. juuliks. Praegu õpib maaülikoolis täiskoormusega õppes 36 TULE-üliõpilast, lõpetanud on neid juba kolm. Täpsem teave: www.emu.ee/sisseastujale/tuleprogramm
4 Foto: KÜSK
Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fondi lepingu allkirjastamine. Agu Laius (KÜSK, juhataja), Ivar Sikk (Rahandusministeerium, asekantsler), Maurice Darier (Šveitsi suursaadik Helsingis)
KÜSK laiendab oma toetusprogramme Vabaühenduste Fondi eesmärk on arendada ning tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises. Agu Laius
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhataja Kuna asutamise aluseks olev üldkujutus ja strateegia kohustavad sihtkapitali otsima võimalusi kaasata kodanikuühendustele toetusteks lisaks täiendavalt riigieelarvest eraldatud rahale ka välis- ja erakapitali, siis on sihtkapital nendes suundades töötanud. Mitmel korral on KÜSK saanud kasutada koostöös siseministeeriumiga lisaks riigieelarvest eraldatud summale täiendavaid varusid kodanikuühenduste tegevuse toetamiseks. Nii käivitasime sel kevadel kaasava planeerimise taotlusvooru, selline on ka praegu taotlusi vastuvõttev (kuni 27. juunini 2011) kohaliku demokraatia taotlusvoor. Koostöös Minu Eesti meeskonna ja mitmete partneritega on sihtkapital rakendanud
mitmeid heategevuslikke toetuskavandeid. KÜSK korraldas EMT 2009. aasta heategevuskampaania käigus kogutud raha eraldamise väljavalitud 10 idee toetamiseks. 2010. aastal osales KÜSK mahukas eraannetustel põhineva mündikampaania läbiviimises Toidupanga piirkondliku tegevuse väljaarendamise toetamiseks. Tänavu jõudsime ligi kolm aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena rahandus- ja siseministeeriumitega ning Šveitsi partneriga seni mahukaima täiendavate vahendite kaasamiseni Eesti–Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fondi käivitamise kaudu. Šveitsi toetusprogramm on kokku lepitud Euroopa Komisjoni ja Euroopa majandusruumis olevate, kuid EL-i mittekuuluvate riikide vahel. Üks osa on ette nähtud ka hiljuti liitunud EL-i liikmesriikides kodaniku-
ühiskonna toetamiseks. Käivitatud Vabaühenduste Fondi alaeesmärk on arendada ja tugevdada kolmanda ning avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises. Avalike teenuste partnerluse praktika Eestis on väga mitmepalgeline. Kodanikeühendused on avalike teenuste partneriteks nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil, kuid seejuures toimub peamine koostöö just linna- ja vallavalitsusega. Peamised avaliku sektori ja kodanikeühenduste partnerlusena osutatavad avaliku sektori teenused on sotsiaal- ja kultuuriteenused, spordiga seotud tegevused, vaba- ja huviharidus, noorsootöö ja kohaliku elu arendamine. Partnerlust avalike teenuste pakkumisel kasutatakse väga mitmetel eesmärkidel. Enim lähtutakse soovist parandada teenuste pakkumise tõhusust,
mõjusust, kvaliteeti ning tihti ka vajadusest lihtsalt kulusid kokku hoida. Oluline on seegi, et kodanikeühendused arvestavad paremini sihtrühma vajadustega.
Olulised mõisted •• Avalik teenus – avalikkusele osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. Sisaldab nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke avaliku sektori ülesandeid. •• Lepinguline delegeerimine – avaliku teenuse või tugifunktsiooni täideviimise üleandmine eraettevõttele, kodanikuühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile. Teenuse üleandja reeglina määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/ või muud olulised tingimused, finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning teostab järelevalvet teenuse pakkumise üle.
Mis on avalikud teenused? Peamised avalikud teenused, mida osutatakse avaliku sekto r i ja kod a n ike ü h e n d u s te partnerlusena •• sotsiaalteenused (lastele, kodututele, töötutele, erivajadusega inimestele, eakatele, vägivallaohvritele, sõltlastele jt abivajajatele) •• kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jms) •• spordiga seotud tegevused (treeningud, baasid, professionaalsed ja rahvaspordiüritused jms) •• vaba- ja huviharidus (käsitöö, muusika, tants jm vabaharidus) •• noor sootöö (noor tekeskused, laagrid, noorteraadio jne) •• kohaliku elu arendamine (külaseltside ja rahvamajade tegevus)
Kas teate, et ...enam kui pooled Eesti KOVi d es t (u 6 0% kü s i t l et u tes t) teevad avalike teenuste osutamisel MTÜ-dega koostööd: nimetatud KOV-id hõlmavad ligi 87% Eesti elanikkonnast. . . .o t s e s e l t ava l i k ke t e e n u seid delegeerivad MTÜ-dele ligi 42% küsitletud KOV-idest (nn teenuse osutamise lepingud). ... avalikke teenuseid deleg e e r i t a k s e o t s e s e l t kõ i g e rohkem sotsiaal-, spordi- ja kultuuri valdkonnas. . . . ü l e j ä ä n u d 18% s õ l m i va d lepinguid, mis tõstavad ühenduste teenuste osutamise suutlikkust (nn teenuse toetamise lepingud, millega kaetakse vaid kaudseid kulusid) A llikas: Pra xise 2 0 0 9 aast a u u r i ng „ Ko h a l iku om ava l its u s e ü k s u s t e a va l i ke t e e nuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele”
Tartu linn toetub pikaajalistele kogemustele Tartu linnavalitsus on aastatega juurutanud praktika katsetada võimalikku koostööd vabaühendustega teenuse pakkumisel esmalt katseprojekti käigus. Signe Kalberg Kui katsekava nd on olnud edukas, saab korraldada juba hanke pikema aja peale. Selline kogemus võimaldab määrata ka täpsemad sisukirjeldused. Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna peaspetsialist Indrek Rohtla kinnitas, et neil on pikaajaline kogemus teenuste volitamisel mittetulundus- ja ärisektorile. „Sellele peab eelnema KOV eeltöö, et välja selgitada, kas teenust on otstarbekas volitada ning kas
seda on üldse kellelegi volitada. Kui omavalitsusel on olemas toimiv struktuur asutuse näol koos pädevate inimestega, ei pea volitamine olema igal juhul eesmärk omaette. Ka ei pruugi delegeerimine alati olla odavam,” selgitas ta. Põhimõtteliselt võib volitada kõiki teenuseid, kui seda seadus lubab, ja kui see annab teenuse tarbijale parema tulemuse. „Delegeerida ei saa otsese järelevalve või sunni kohaldamisega seotud KOV tegevusi. Samuti peab jälgima, et KOV omaks teenuste massilisel dele-
geerimisel ikka ülevaadet iga konkreetse teenuse ning teenuste kogumi üldise omavahelise haakuvuse ja sobivuse ning otstarbekuse osas,” ütles Rohtla. Volitada tasuks tema meelest teenuseid, mille teostamisel puudub kohaliku omavalitsuse asutusel spetsiifiline pädevus, kuid lähemal või kaugemal on vajalikud inimesed valitsusvälistes organisatsioonides olemas. Uute teenuste puhul on ka tõenäoline, et esimestel aastatel on vajalik teenuse sisu ümber kujundada, kohandada vms. Seda on lihtsam teha koostöös teenust osutava MTÜ-ga, kelle ülesehitus ja reageerimisvõime on paindlikumad muudatuste läbiviimiseks kui mõne riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse juba väljakujunenud ülesehituse ja ülesannete muutmine. „Avalikest teenuste puhul peab kindlasti ka mõiste osas riigis selguse looma – avalik teenus on teenus, mis peaks vaja-
dusepõhiselt ning universaalselt alati kättesaadav olema. Reeglid kehtestab ikkagi KOV koos teenust pakkuva MTÜ-ga. Ehk kui rakendatakse mingit teenust ning see on volitatud, ei saa see toimida põhimõttel – tehtagu midagi ja vaadake, kui palju ning kui kaua selle raha eest teenust saab,” märkis Rohtla. Ei tohi unustada, et ka volitatud teenuse puhul vastutab teenuse pakkumise eest ikkagi valla- või linnavalitsus. See tähendab, et kohalik omavalitsus vastutab selle eest, kui head teenust pakutakse, kes pakub ja isegi seda, miks ei delegeerita, kui on olemas pädevad inimesed jne. Ehk teisisõnu peab alati
Ei tohi unustada, et ka volitatud teenuse puhul vastutab teenuse pakkumise eest ikkagi valla- või linnavalitsus.
kaaluma, kas KOV saab teenust pakkuda parematel tingimustel kui volitamisel ning vastupidi. Rohtla sõnul pole kindlasti Tartu mudel ning teenuste vajadus universaalne ja kõikjal kasutatav. See mudel, mis sobib Tartule, ei pruugi sobida näiteks Haanja vallale, ja mis Haanjas tehakse, pole võib-olla võimalik Tartus. Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja asetäitja Marianne Menning ütles, et Tartu linnal on koostöö rohkem kui 150 kultuuri-, noorsoo- ning spordivaldkonnaga tegeleva MTÜ-ga. Tegevusala „Vaba aeg ja kultuur” valdkonnas ongi linnakodanikele teenuste osutajaks MTÜ-d. „Omavalitsus peaks korraldama elanikele teenuste osutamist, mitte neid ise pakkuma. Seega oleks koormus võimalikult väike ja toimuks pooli rahuldav koostöö teenuste korraldajatega,” sõnas Menning.
Klassikaline delegeerimine Tartus MTÜ Iseseisev Elu ja Tartu linna vahel sõlmiti 2007. aastal kolmeaastane leping kodutute päevakeskuse teenuse osutamiseks. Tegemist on klassikalise teenuste delegeerimisega, kus teenuse osutaja leidmiseks viis linn läbi riigihanke, kus määratleti teenuse maksumuse piirhind. Samuti on lepingus kirjas kindel lepingu objekt ehk vaadeldav teenus, sihtrühm, teenuse maksumus ja selle aluseks olev aruandlus, teenuse osutajalt nõutav tase, sanktsioonide võimalused ning ka teenuse sisukirjeldused koos tulemuste mõõtmise indikaatoritega. Allikas: Käsiraamat: Vabaühendused ja avalikud teenused: partnerlus avaliku sektoriga. Koostanud: Veiko Lember, Nele Parrest ja Evelyn Tohvri.
5
Esimesed taotlusvoorud juba avatud, teised ootamas oma järge Ligi kaks miljonit eurot toetusraha eraldatakse vabaühenduste projektidele, mis võtavad enda kanda avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamise. Foto: Pille-Riin Pregel
Signe Kalberg Šveitsi Vabaühenduste Fondi programmi juht Merlin Sepp ütles, et taotlema oodatakse Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. Taotlusvoorudes toetatakse projekte, mille eesmärk on arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. „Taotleja ülesandeks on näidata, kuidas arendatav või uus avalik teenus seda rolli täidab. Oodatud on uudsed ning uuenduslikud lahendused-lähenemised avalike teenuste osutamisel. Siinkohal nii olemasolevate kodanikeühenduste pakutavate avalike teenuste arendamine kui ka tegevuspiirkonna laiendamine ja uute teenuste väljatöötamine,” selgitas Šveitsi Vabaühenduste Fondi programmi juht Merlin Sepp. Rõhk on asetatud sotsiaalteenustele Fookuses on kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste koostöös pakutavad sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused) kui ka sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused (näiteks sport, noorsootöö, huvi- ja vabaharidus). Toetusskeem on üles ehitatud kaheetapilisena: esiteks, teenuse arendamise eeltöö – teenuse äriplaani koostamine; teiseks juba teenuse arendamine ja käivitamine – äriplaani elluviimine teenuse osutamiseks. Mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on otsustanud hiljemalt 1. augustiks esitada KÜSK-i toetustaotlus, peavad olema tegutsenud avatult ja läbipaistvalt ning nende põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted ja juhatuse koosseis avaldatud ühingu kodulehel. Teenuse äriplaani koostamise taotlusvooru avas KÜSK aprillis, tragimad ühingud on jõudnud juba ühendust võtta valla- või linnavalitsusega, kellega kõigi eelduste kohaselt neil on juba mõnes valdkonnas koostöö käib. Ja kui ei ole, siis tuleb ühendusel kiirelt koostöö ettevalmistustega alustada. Mõlema etapi puhul on oluline, et koostöökokkulepe oleks olemas vähemalt kahe KOV-iga.
Avalikuks teenuseks on ka näiteks noortele puhkelaagri korraldamine, mida võivad edukalt teha valla- või linnavalitsuse asemel mittetulundusühingud.
Merlin Sepp „Kui projektiga ühineb rohkem kui kaks KOV-i, mis tähendab, et rohkemate KOV-ide osalus katab suurema piirkonna vajaduse teenuse järele, suureneb teenuse jätkusuutlikkus ning annab hindamisel kuni viis lisapunkti,” selgitas Sepp. Samuti annab lisapunkte teenuse osutamisel tehtav koostöö kohalike organisatsioonide, elanike ja valdkondliku katuseorganisatsiooniga või on kaasatud partner Šveitsist. Juhul kui teenust hakatakse rahastama riigieelarvest, on vaja
Taotleja ülesandeks on näidata, kuidas arendatav või uus avalik teenus seda rolli täidab. Oodatud on uudsed ning uuenduslikud lahendused-lähenemised avalike teenuste osutamisel.
ministeeriumi kinnituskirja, et ta soovib teenuse arendamisse sisuliselt panustada. Projekt on edukas, kui on tagatud teenuse osutamine ja rahastamine peale projekti lõppu.
Mõlema etapi puhul on oluline, et koostöökokkulepe oleks olemas vähemalt kahe KOV-iga.
Kell kukub 1. augustil I etapp sisaldab teenuse arendamise eeltööd, äriplaani koostamist. Kõik vajalikud vormid on olemas KÜSK-i kodulehel, nende täitmine jõukohane igaühele, kel kogemus või siis selle puudumisel läbimõeldud tegevuskava koostööst valla- või linnavalitsusega. Ka hindamise alused on arusaadavalt kirjas. „Aprillis avatud taotlusvoor on mõeldud toetuste taotlemiseks teenuse äriplaani koostamise kavanditele. Selle tulemusena peab valmima teenuse äriplaan teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. Teenuse äriplaani koostamine peab olema kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga. Kavandis peab selgelt välja toodud olema seos kohaliku või riikliku arengukavaga,” sõnas Sepp. 1. augustil kell 15 lõpeb taotluste vastuvõtt. Siis algab hindamine, mis viiakse läbi kahes osas: tehniline hindamine ja sisuline hindamine. Tehnilist hindamist teostab KÜSK-i tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlbulikkuse kontrolli. Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile. Lõpliku rahas-
tamisotsuse langetab KÜSK-i nõukogu. Äriplaani koostamiseks on aega 6 kuud (1. september 2011 kuni 29. veebruar 2012), võimalik toetus KÜSK-ilt kuni 6500 eurot. Kui kõik äriplaani koostamise projektid on lõppenud, äriplaanid valmis, lõpparuanne esitatud ja heaks kiidetud, siis on aeg asuda II etapi juurde ehk viia äriplaan ellu. II taotlusvoor on mõeldud toetuste taotlemiseks teenuse äriplaani elluviimise ehk teenuse osutamise projektidele. Taotluste esitamise tähtaeg 22. märts 2012, lisaks KÜSK-i toetuse abiga valminud teenuste äriplaanidele, võivad taotluse esitada ka ühendused, kes on oma ressurssidega äriplaani koostanud. „Kui selles taotlusvoorus ühing äriplaani elluviimiseks toetust ei saa, on taotlejal võimalik, ekspertide tähelepanekuid arvesse võttes ning äriplaani täiendades, esitada taotlus järgmisesse taotlusvooru,” kinnitas Sepp. Ta pani kõikidele programmist toetust taotlejaile südamele, et taotluste koostamist ja esitamist ei jäetaks viimasele minutile ning et taotlejad kasutaksid ära kõiki tugistruktuure, nii Maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de nõustajaid, EMSL-i koostatud käsiraamatut, veebikeskkonda jne.
Taotlusvoorudel on kaks etappi •• Vabaühenduste Fondi eluviimise aeg: 52 kuud (aprill 2011 kuni juuli 2015), •• projektitoetusteks eraldatakse ligi 2 miljonit eurot, seda 3+3 taotlusvooru kaudu, •• I etapi taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 110 000 eurot, toetussumma kogumaht ühele taotlejale on maksimaalselt 6500 eurot, •• vormikohane taotlus, eelarve ja lisad esitatakse hiljemalt 1. augustiks 2011 kell 15 ja II etapi taotlus, eelarve ja lisad hiljemalt 22. märtsiks 2012 kell 15 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna, •• II taotlusvooru rahaline kogu-
maht on kuni 690 000 eurot, toetussumma kogumaht ühele taotlejale on maksimaalselt 45 000 eurot, •• sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks, •• projekti kaasrahastamine peab moodustama vähemalt 10% eluviidava projekti mõlema vahearuande perioodi eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline kaasrahastamine, •• lisateavet taotlusvoorude kohta saab: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist Toompuiestee 35, Tallinn, www.kysk.ee; Merlin Sepp, Šveitsi VÜF programmi juht, tel 655 6245, 5301 6866 e-kiri:merlin.sepp@kysk.ee.
Kasulikud veebiviited •• EMSL-i avalike teenuste delegeerimise infovärav www.ngo.ee/teenused •• EMSL. 2011. Käsiraamat: Vabaühendused ja avalikud teenused: partnerlus avaliku sektoriga. www.ngo.ee/teenused •• EMSL. Avalike teenuste üleandmise hea tava. www.ngo.ee/teenused-tava •• Praxis. 2009. Kohaliku omavalitsuste üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele. www.siseministeerium.ee/public/SIMDEL_raport.pdf •• Siseministeerium. 2010. Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendustele. Kontseptsioon. www.siseministeerium.ee/public/Teenuste_deleeerimise_kontseptsioon_FIN.pdf
6
Saidafarm toimetab usus, et mahetoodang on kõige parem Foto: Kristiina Viiron
Kristiina Viiron „Kas loomad tunnevad oma peremehe ära,” uurin AS-i Saidafarm juhilt Juhan Särgavalt, kui võililleõites pikutavate vasikate kopli kõrval peatume. „Vahel tunnevad ikka,” vastab Särgava ja haarab maasturi panipaigast tööriistade järele – üks elektrikarjuse traat on vastu maapinda aetud ja särtsub seal. Üks-kaks seab mees t raad i oma koha le tagasi. „Harva läheb päeva mööda, mil ma loomade juurest või meiereist läbi ei lähe,” tõdeb ta. Poegimisootel lehmade ja mullikate juurde suundudes tõestab Juhan, et tema tunneb oma loomi ka. „Maasik, Maasik,” kutsub ta musta lehma, kes nina peremehe käe poole küünitab. Kokku on loomi farmis 500, lüpsilehmi 200, nii et nende nimesid teada, on tähelepanuväärne. Harjumaal, Lehetu külas asuv farm kasvatab mahekarja ning ühtlasi valmistab mahepiimast kohupiima, juustu ja jogurtit. Maheusku minek Tuleval aastal tähistab AS Saidafarm kahekümnendat sünnipäeva. Suund mahetootmisele võeti firmat luues kohe. „Kui Eesti iseseisvaks sai, oli kogu ühiskond suuri lootusi täis ja põllumehed sealhulgas,” meenutab Juhan Särgava, kes enne riigikorra muutust töötas majandijuhina Saida sovhoosis. „Tek k i s soov teg ut seda oma äranägemist mööda, teha midagi teisiti, kui seni tehtud. Selle initsiatiiviga õnnestus kaasata lähemaid kaastöölisi ja sõpru, kes mahepõllumajanduse ideega kaasa tulid. Meeldis, et saame vabaneda kemikaalidest, agromürkidest, mis tõtt-öelda olid n-ö eelmisel ajastul kõigis oma ilmingutes oluliselt koledamad kui täna.” Särgava märgib, et põhilise osa ma heusust moodustab teadmine, et kui taimi kasvatades agromürke ei kasutata, siis ei satu nende jäägid toidu sisse. Samad on lood kunstväetisega. „Mahetoidu peamine erisus seisnebki selles, kuidas taim või loom on kasvanud.
Toitu töödeldes ei saa ühtegi mõju kõrvaldada,” osutab ta. Sa ida fa rmi loomad söövad farmi oma maadel kasvanud vilja, heina ja silo ning seeläbi saabki nende antavat piima lugeda mahepiimaks. „Mahefarm toimib nii, et kogu loomade toit kasvatatakse mahepõldudel ja vastupidi – sõnnikuga väetatakse ma hepõlde,” tä heldab Sä rgava, lisades, et päris tõrgeteta mahepõllumajandusele üleminek ei toimunud. „Esialgne kujutlus oli küll selline, et lihtsalt jäetakse väetised ja mürgid ära, hiljem saime aru, et need tuleb asendada mahepõllupidamise meetoditega – umbrohtunud põllud näitasid selle meile kiirelt kätte,” muigab ta. Kasutusele võeti spetsiaalsed mullaharimismeetodid, kindel külvikord, kus liblikõielised taimed vahelduvad viljaga. Ja lisa ks va na isade ta rkused, mida igal aastal tuleb taasavastada. Võrreldes tavafarmiga, ütleb Saidafarmi juht, on lüpsilehma väljalüps madalam, aga seeeest on loomad tervemad ja kulutused veterinaarile väiksemad. Ka on lüpsilehma eluiga tavafarmi lehmast kaks korda pikem (ligi kuus ja pool aastat). Kindlasti käivad loomad karjamaal, vastupidi paljudele farmidele, kus loomad peavad aasta läbi laudas elama. Olukord nõudis oma tööstust Oma piimatööstuse rajamiseni jõudis AS Saidafarm n-ö häda sunnil. „Algul müüsime piima töötlejatele, kuid saadav tasu oli väike või jäigi kätte saamata,” selgitab Särgava. „Meil polnud teist väljundit.” Särgava tõdeb, et oma toodangu tutvustamine nõudis esialgu hulga vaeva ja energiat. Alustust sai tehtud väikestest poodidest, ka laatadest,
Tekkis soov tegutseda oma äranägemist mööda, teha midagi teisiti, kui seni tehtud.
nüüdseks müüvad Saidafarmi toodangut muu hulgas suured kaubaketidki. Kokku on Saidafarmil 120 klienti, kaupluste seas ka koolid, lasteaiad ja pagarikojad ning see on praegu ka lagi, mida ettevõte teenindada suudab. Saidafarmi toodangunimistus on 16 toodet: kohupiimad, juustud, jogurtid; tarbija lemmik läbi aastate on olnud rosinakohupiim. „Tulime sellega turule tühjale kohale, täna on sellel 20 sarnast toodet kõrval, aga sellele vaatamata müüb Saidafarmi rosinatega kohupiim kõige paremini,” märgib Juhan Särgava. Ostjaskonna seas on tema hinnangul ligi 20–25% neid, kes peavad oluliseks, et toit oleks kindla peale mahe. Näiteks väikeste laste emad ja allergikud. Ülejäänud on Saidafarmi maitsebuketi sõbrad. Ettevõttele on tagasisidena ka teada antud, et nende toodangu tarbimine on aidanud inimestel allergiast priiks saada.
Juhan Särgava Saidafarmi toodanguga: mahepiimast valmistatud juustudega.
Lehmad tunnevad oma peremeest ja peremees oma loomi ka. Maasik uurib, mis peremees ka soovib.
Pead nähtav olema Sa ida fa r m i asutaja ja ju ht tõdeb, oma ettevõttega saab ta rahul olla selles suhtes, et süsteem on tööle rakendunud ligilähedaselt sellele, kuidas kümmekond aastat tagasi sai ette kujutatud. „Aga iga ettevõtte tõsine mure on konkurents – meie toode peab saama üha paremaks, ilusamaks. Samuti on püsiv mure omahinnaga, sest kõik teised, kes on ümberringi ju ka ei maga,” sõnab Särgava. „Alati on lihtsam, kui hind on konkurentsivõimeline, sest kui hinda tõsta, kukub toode turult lihtsalt välja. Solvatud tarbija su juurde tagasi enam ei tule.” Nissi vallas on AS Saidafarm oluline tööandja. Ametis on 30 inimest, kellest kaheksa tegeleb piimatööstusega, kolme inimese tööks on kliendibaas ja raamatupidamine, ülejäänud on ametis farmis, põllul jm. Ju ha n Sä rgava veeretab unistust ka oma mahedatest teravilja- ja lihatoodetest, aga tänapäevaste nõuete juures napib ettevõttel selleks esialgu veel jõudu. Küll aga jääb natuke jõudu üle agriturismiga tegelemiseks – aasta jooksul käib mahefarmi tegemisi kae-
Harju Taluliit ühendab suur- ja väiketootjaid Agu Kötsi Harju Taluliidu juhatuse esimees Harju Taluliit on teiste Eesti Põllumeeste Kesk liidu liikmetega võrreldes mõnevõrra erandlik maakondlik põllumehi ühendav organisatsioon. Ta on ainus põllumehi ühendav maakondlik organisatsioon, kes kuulub mõlemasse põllu-
meeste keskorganisatsiooni – nii Eesti Põllumeeste Keskliitu kui ka Eestimaa Talupidajate Kesk liitu. Harjumaa l ei ole kunagi olnud eraldi talupidajaid ja suurtootjaid ühendavaid organisatsioone, vaid on olnud ainult üks Harju Taluliit, kuhu kuuluvad nii suur- kui ka vä i ketootjad. Nõua ndeteenistus loodi taluliidu juurde kohe tema tegevuse alguses ehk 1990. aastal ja ta omab ka haridusministeeriumi kooli-
tuslitsentsi täiskasvanute koolitusteks. Harju Ta luliit on ka üks vanimaid põllumehi ühendavaid organisatsioone vabariigis. Ta asutati veel ENSV ajal 19. detsembril 1988 Sakus Maaviljeluse Instituudi saalis 50 talupidamisega alles alustava mehe-naise poolt. Taluliitu oli algul vaja eelkõige algajail talupidajatel oma tahte esindamiseks ja väljendamiseks, vajalike töövahendite ja varude
hankimiseks, juriidilise, põllumajandusliku ja ettevõtlusnõu saamiseks. Pärast ENSV taluseaduse vastuvõtmist kasvas talupidajate arv ja taluliidu liikmete arv massiliselt ning nõukogude aja lõpuks oli Harju Taluliidul liikmeid juba 788. Rasked majandamistingimused põllumajanduses, napid oskused turumajanduses vähendasid järgneva kümne aastaga liikmeskonda viis korda. Nüüdseks on taluliidul 101 liiget
kõikidest Harjumaa valdadest. Taluliidu palgal on neli inimest, liidu tegevust juhib seitsmeliikmeline juhatus. Ig a l a a s t a l kor r a ld a me aasta lõpu peo, kor ra lda me õppe- ja huv ireise Eestis ja väljaspool, põllumeeste kokkusaamisi eria lati, eelmisel aastal alustasime uue traditsiooniga, andes esimest korda välja Harjumaa aasta põllumehe tiitli. www.hot.ee/h/htl/
mas 20–30 bussitäit inimesi. Eesti Päevalehe Saidafarmis külasoleku päevalgi (reedel, 20. mail) uudistab bussitäis pealinna lasteaia mudilasi farmis loomi ning mekib kohupiimasid, jogurteid ja juuste. „Meile meeldib end näidata,” kinnitab Särgava. „Tahame ju enda tehtavat propageerida ka, see on oluliselt lihtsam, kui minna linna endast rääkima. Olgu see talu või farm – ennast tuleb nähtavaks teha, et homses päevas elada. Nii saad ka tarbija usaldust tõsta.” Aeg unustada erimeelsused Sellega, kuidas riik mahetootjatesse suhtub, võib Särgava sõnul rahul olla. Samuti ka Euroopa Liidu suhtumisega mahepõllumajandusse. „Juba liitumiseelsel ajal oli selge, et Euroopa Liit omale täiendavat konkurenti nagu ENSV põllumajandus oli, ei taha – ületootmine oli ju nagunii,” selgitab Särgava. „Anti sõnum, et Euroopa Liit ootab keskkonnasõbralikku tootmist, seetõttu on ka põllumeestele makstavad toetused avaramad kui tavapõllumajanduses.” Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendina ootab Juhan Särgava, et kaoksid põllumeeste va hel va litsevad vastuolud, mis avalduvad seisukohas, et suured tootjad ei peaks saama riigi makstavaid toetusi ning et need tuleks maksta väiketootjatele. „Aga hektari maad k ünnab suur tootja sa mamoodi kui väike või lüpsab oma lehmad – inimene on traktoris ja inimene lüpsab,” ei ole Särgava nõus, et väiketootjaid tuleks suurtele eelistada. „Keegi ei keela ka väiksel suur olla, paljud neist ka töötavad ühistutes koos. Kunstliku erisuse hoidmise aeg on möödas, nüüd on aeg ehitada oma riiki ühtlasena ja seda olukorras, kus meil on külluses harimata maad ja 30% turgu impordiks. Aga tunda rõõmu, kui keegi turult kaob ja meil läheb seetõttu paremini, on väga vale, sest kohe on keegi asemel, näiteks Karums. Üksainus telefonikõne ja tühjaksjäänud koht riiulil on kohe täidetud. Eestile on olulised kõik tootjad, olgu nad suured või väikesed!”
7
Külas on elu, kui elu on külas Tunnustamaks Eestimaa tublisid ja tegusaid külainimesi annab Eesti Külaliikumine Kodukant välja aasta küla tiitlit. Foto: Kaire Soomets
Kristiina Viiron Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul on tunnustamise eesmärk ärgitada külades – aga neid on Eestimaal kokku 4435 – inimesi koos tegutsema. „Hindame seda, mida külarahvas ühiselt teeb,” rõhutab Külli Vollmer ühistegev use tähtsust külades. Valiku teeb aasta küla hindamiskomisjon 15 küla seast ehk iga maakonna aasta küla kandidaatide hulgast. Oma maakonna parima küla valib välja iga maakond ning esitab konkursile küla tut v ustava ankeedi koos lisamaterjalidega. Hindamiskomisjon külastab kõiki aasta küla kandidaate ning kahetunnise kohtumise ajal on võimalik külarahval oma tegemiste ja toimetamiste parimat osa näidata. Igasse külla viib komisjon puuistiku, millele külarahvas sobiliku kasvukoha leiab. Nurga Puukooli kingitus torkav kuusk ehk hõbekuusk jääb külarahvale meenutama Aasta Küla 2011 konkursil osalemist. Külli Vollmeri sõnul külasid tiitli väljaandmiseks pingeritta ei seata, välja valitakse lihtsalt kõige-kõige rohkem tiitlit vääriv küla. „Ega see lihtne ole,” tunnistab Vollmer, „iga küla on juba oma maakonna aasta küla, seega tegemist on tegusate ja vahvate küladega.” Aga üks tunne, mis aasta parima küla tiitlit väärivas külas tekkima peaks, on tunne, et selles külas tahaks ka ise elada. Aasta küla 2011 kuulutatakse välja IX Eesti külade maapäeval 5. augustil, kus Liikumine Kodukant annab külale üle vastava tunnistuse, mälestuseseme ja stipendiumi 640 eurot. Aasta Küla 2011 konkurssi toetavad Kodanikuühiskonna Si ht kapita l, Hasa r t mä ng umaksu Nõukogu ja Põllumajandusministeerium. Parim parimate seast Järgnevalt heidamegi Külaliikumise abiga pilgu iga maakonna aasta külale, igaüks neist tegus ja oma tiitlit väärt. •• Harjumaa – Saku vallas asuvas Metsanurme külas
tegutseb MTÜ Metsanurme, kes organiseerib ühistegevust, millest võtavad osa nii põlised metsanurmekad kui ka uusasukad. Teg utseb koduloomuuseum ja külakeskus, korda on tehtud 8,5 km matkarada, välja antud kaks raamatut küla ajaloost. Metsanurmel on oma külaplats, palliplatsid, mänguväljak ja külakiik. Valmib unikaalne rehvimaja. •• Hiiumaa – Kõrgessaare valla Kõpu poolsaare 23 küla, kelle ühise tegevusena on kogu poolsaar populaarseks muutunud. Kõik külad on aktiivselt osalenud Kõpu poolsaare külade päeva korraldamisel. Külade päeva töötubades on kohalikud inimesed õpetanud ehitama kiviaeda, valmistama kaevurakkeid, tegema kohalikku tüüpi laastukorvi, puulusikaid, käba laev u, v ikatit pinnima, luiskama ja vikatiga niitma, puuskulptuure saagima, käiaga nuga teritama, ka hemehesaega saag i ma jpms. Koostöös kohaliku kirikuloolase Riho Saardiga on valminud kuus Kõpu külade ajalooraamatut. •• Ida-Virumaa – Tudu vallas asuv Oonurme küla on taasta nud Oonurme sega koori, kutsunud ellu Oonurme laulupäevad. Oonurme jahtkonnas tegutseb kolm põlvkonda jahimehi. •• Järvamaa – Koigi vallas asuv Prandi küla ehitas julge sihina omale võimsa külamaja. Ühiskondlikus korras on inimesed teinud tuhandeid töötunde. •• Jõgevamaa – Pala vallas a suv A ssi k vere pi i rkond, k u hu k uu luvad A ssi k vere, Kokanurga ja Perametsa küla, on juba ajalooliselt harjunud kokku käima. Külas tegutsevad aktiivselt näite- ja tantsuring. Assikvere piirkonna ettevõtmisel toimuvad Anna Haava luulepäevad, milles osalevad koolinoored. •• Läänemaa – Rälby külas Vormsi saarel tegutseb MTÜ Rälby Külaselts, mis on loodud selleks, et panna küla taas elama ja anda talle tagasi kadunud rannaküla kuulsus ja tegusus. Üheskoos on korraldatud külaelust pajatav fotonäitus, ühisel jõul pandi üles veski ja ehitati külamaja.
Aga üks tunne, mis aasta parima küla tiitlit väärivas külas tekkima peaks, on tunne, et selles külas tahaks ka ise elada.
Raplamaa Ohekatku piirkonna külade elanikud on ühiselt küla heakorra nimel teinud palju tööd. Siinoleval pildil on käsil kiviaialadumine. •• Lääne-Virumaa – Vihula valla Karepa külade piirkonda kuulub 9 küla: Toolse, Karepa, Tidriku, Rutja, Eisma, Andi, Kiva, Vainupea ja Pajuveski. Külas tegutseb MTÜ Karepa Selts, mis hõlmab kõiki piirkonna külasid. Seltsi tegemised on kõigile vanusegruppidele avatud. Ürituste korraldamisel mõeldakse nii laste kui ka vanemate inimeste peale. •• Põlvamaa – Valgjärve valla Maaritsa külas tegutseb MTÜ Maaritsa. Kultuurimajas tegutsevad spordiringid: lauatennis,
Sündmuste kalender •• 28. mail Hiiumaal Orjaku sadamas Tuulekala festival. •• 27.–29. mail Lääne-Virumaal Jänedal aia- ja lillepäevad. Simmanid: 27. mail Koit Toome ja 28. mail Alen Veziko. •• 30. mail Jõgevamaa koostöökoja õppereis Peipsi äärde. •• 3. juunil Lääne-Virumaal Jänedal Eesti maaparandajate liidu seminar „Ühistud – maaparanduse eesliin”. •• 4. juunil Järvamaal Imaveres Eesti piimandusmuuseumi pargis Piimapäev 2011. •• 7.–8. juunil Raplas ja Kehtnas koolitus „Noorkarja tervishoiu korraldamine veisekarjas”, http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 8. juunil Tartus Kreutzwaldi 64 aulas EMÜ tehnikainstituudi lõpuaktus. •• 10. juunil Tartus Kreutzwaldi 64 aulas EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lõpuaktus. •• 14. juunil Ida-Virumaal Vaivara vallas Kirderanniku koostöökogu üldkoosolek. •• 16. juunil Harjumaal Põhja-Harju koostöökogu üldkoosolek. •• 16. juunil Tartus Kreutzwaldi 64 aulas EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi lõpuaktus. •• 17. juunil Tartus Kreutzwaldi 64 aulas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi lõpuaktus.
võrkpall, jõusaal, kangastelgedel kaltsuvaiba kudumine. Läbi on viidud mitmesuguseid käsitöökoolitusi: lapitehnika, pärlitehnikas tikkimine, viltimiskoolitus. Plaanis on uuendada ujumiskohta. • • Pä r nu ma a – A re v a l la Mu r r u-Su ig u k ü lade pi i rkonnas toimivad koos Suigu, Murru, Võlla ja Tabria küla. Murru küla seltsi eest vedamisel ja Päikeselille 2009 projekti „Vanaisa ja vanaemaga maa i l ma ava sta ma” kaudu käisid lasteaia ja kooli lapsed
nä iteks ü hiselt ekskursioonil. •• Raplamaa – Kehtna valla Ohekatku piirkonna külad tegutsevad muuhulgas mõispargi kui külakeskuse arendamise nimel. Mullu rajati üheskoos varikatus, tööst võttis osa hulga külainimesi. Üldse on küla heakorra nimel tehtud palju tööd: laotud müüre, juuritud kände, kooritud palke, võetud maha võsa, ehitatud pinke jms. •• Saaremaa – Leisi valla Metsküla küla rahvas on rõõmus,
aktiivne ja teotahteline ning väljendab seda oma tegevuste kaudu. Tegutseb oma küla laulukoor, valminud on matkarada, viiakse läbi spordivõistlusi (triatlon, pentank rannas, suusatamine), renoveeritakse külamaja. Uue näo on saanud kogu külaplats. •• Tartumaa – Tähtvere valla Rahinge külas on sõbra lik ja üksmeelne koostöö kahe a ktiivselt tegutseva MTÜ – Rahinge külaseltsi ja Spordiklubi AK Rahinge – vahel. Koos on tegutsetud vastla- ja suvepäevade korraldamisega, peetud ühiseid mõttetalguid. •• Valgamaa – Palupera valla Palupera külade piirkonnas on piirkonna traditsiooniliste ühisürituste korraldamise ja arendustegevuse enda kanda võt nud sõpradest meesteühendus MTÜ P-Rühm. Koos on renoveeritud Palupera pritsikuuri, mis töötab piirkonna selt si maja na n i ng ava l i k u internetipunktina. Lisaks on valminud MTÜ osalusel Palupera staadion. •• Viljandimaa – Kõo valla Pilistvere kirikuküla põlvkondade sidet hakkab teenima ja edendama eelmisel aastal kirikla juures valminud suveköök, mis annab võimaluse teha koos hoidiseid ning purki panna kogudusele kuuluva 900 mustasõstrapõõsa marjasaagi. 2010. aastal sai just niiviisi koos sisse tehtud seeni (koos ühise seenelkäiguga) ja kurke (oma küla toodang). •• Võrumaa – Lasva valla Tsolgo külas tegutseb MTÜ Tsolgo Arendusühing, kes on aktiivselt taotlenud toetusi mitmetest fondidest. Ühing korraldab talguid, õppereise, seminare jm. Vallaga teenuslepingu alusel korraldatakse piirkonna kultuuritööd. Kõik piirkonna üritused toimuvad kõigile vanusegruppidele ühiselt. www.kodukant.ee
•• 21. juunil Tartus Kreutzwaldi 64 aulas EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi lõpuaktus. •• 12. juunil Jõgeva linnas Naiste tantsupidu „NaiseLugu”. •• 11.–12. juunil Harku vallas Vääna mõisa pargis AGRI 2011. •• 14. juunil Eesti maaülikooli peahoone aulas seminar „Eesti maamajanduse arengust”. •• 15. juunil Tartus Dorpati konverentsikeskuse konverents „Eesti roll maailma toidusahvris”. •• 17. juunil Jõgevamaa koostöökoja õppereis Peipsi äärde. •• 8. juulil Pollis kell 10 teabepäev „Toiduohutus ja hügieen puuviljade ja marjade väiketöötlemisel”, http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis •• 15. juulil Tallinna Lennusadamas Tallinna merepäevad 2011. •• 29.–31. juulini Viimsis Rannarahva muuseumis Rannarahva festival. •• 30.–31. juulil XX Eesti talupäevad Jänedal. Simman 30. juulil ansambliga Vanaviisi. •• 3. augustil Saare vallas Kalevipoja Kojas Jõgevamaa koostöökoja suveseminar. •• 5.–7. augustil Läänemaal Roostal Eesti külade maapäev. •• 9.–11. septembril aia- ja lillemess Tartu Näituste messikeskuses. •• 14. septembril Viimsis rahvusvaheline konverents „Väljakutsed ja võimalused linnalähedastes maapiirkondades”. •• 17. septembril Lääne-Virumaal Jäneda sügislaat. Simman 17. septembril ansambliga Hellad Velled.
8 Ettevõtlikule jagub maal alati tööd ja leiba
Setomaa pakub oma ettevõtjaile äriideid
Kui põllumajandussaaduste tootmine on peamiselt põliste põllumeeste käes, siis uutel tulijatel on võimalik aidata talus toodetu viia tarbijani.
Projekti eesmärk on pakkuda Setomaa ettevõtjatele võimalusi kohalike loodusressursside aktiivsemaks kasutamiseks oma äritegevuses.
Foto: Signe Kalberg
Foto: erakogu
Signe Kalberg Nii nagu ühistegevust, peab Taropedaja talu peremees ja osaühingu Piira Talu omanik Kalmer Visnapuu oluliseks ka otseturundust. TÜ Rakvere Piimaühistu ja Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse liikmena tunnetab ta koostegutsemise tähtsust ning vajalikkust, sest tootmise kõrval on üha olulisemaks muutunud ka farmis ja põllul toodetu turustamine. Kalmer Visnapuu alustas lihaveiste kasvatamist 14 aasta eest herefordi tõugu loomadega, et hoida korras oma esivanemate maad Lõuna-Eesti kuppelmaastikul Karula rahvuspargis. Praegu on tal kaks puhtatõulist simmentali karja ja üks herefordi oma. Lisaks tootmiskarjad ja nuumafarm Virumaal Piiral. Ühtekokku Pariisis asuva piimakarjaga on Visnapuu hoole all 700 looma. Kalmer Visnapuu sõnul on lihaveisekasvatusest saanud oluline tootmisharu, mis rikastab tarbija toidulauda ja suurendab riigi põllumajandusmaastike mitmekesisust. Üks karjakasvataja suudab korras hoida sadu hektareid põllumajandusmaastikke ja poollooduslikke kooslusi. „Eestis on 400 000 hektarit rohumaid, veisekasvatus on parim viis nende majandamiseks. Karjakasvataja loob oma tegevusega keskkonna turismiettevõtjale, teadlasele, kunstnikule jne,” selgitas Visnapuu. Maitsev veiseliha ootab sööjaid Teravilja- ja piimatootmine on muutunud üliefektiivseks, viimase kolme aastaga on tootmise lõpetanud kolmandik piimakarjakasvatajatest. Lihaveisekasvatus on võimaldanud paljudel peredel maal edasi elada ja oma koduümbruse maastik korras hoida. Eestis on levinud selline lihaveisekasvatuse mudel, et nuumloomi peetakse suuremates farmides, ammlehmi aga
Tänavu märtsi viis Eesti Maaülikool Piusal läbi lambakasvatuse koolituse Setomaa ja Ape regiooni ettevõtjatele.
Signe Kalberg
Kalmer Visnapuu jagab end Valgamaa lihaveiste ja Piira piimakarja ning teraviljakasvatuse vahel. Hobuste pidamine on jäänud veel hobiks. mahetootmise nõuetele vastavalt koos vasikatega rohumaal. Välja on kujunemas turustuskanalid ja turule orienteeritud farmerid, kes üritavad kasvatada sellist tüüpi nuumloomi, mida turg neilt ootab. „Lihaveiste liha läheb Eestimaal müügiks Eesti farmeritele kuuluvate kaubamärkide Eesti Lihaveis ja Liivimaa Lihaveis all,” sõnas Visnapuu. Ta tunnistas, et suur töö on lihaveisekasvatajatel veel teha – tõsta veiseliha tarbimise kultuur vanade Euroopa riikidega võrreldavale tasemele. Kuigi võib jääda mulje, et mis siis muud, kui maale elama ja lihaveiseid kasvatama, pole see nii lihtne sugugi. „Maal on
ellu jäänud ainult äärmiselt pühendunud põllumajandustootjad. Põllumajandusettevõttes töötavad professionaalsed, usaldusväärsed ja motiveeritud töötajad. Alustaval põllumehel pole lihtne sellele maa st i k u le ä ra ma ht uda,” ütles Visnapuu. Kui Prantsusmaal müüakse kolmandik toodangust otse talust, siis Eestis vaid 0,3 protsenti. Paljud maapoed on uksed sulgenud, Eesti inimene eelistab võimalusel ikka eestimaist, kuid talupidajal pole ise aega oma toodangut turustada ning linnainimesel pole aega seda maale otsima minna. Siin ongi võimalus neile, kes otsivad head äriideed.
Projekti autor Silja Lehtpuu Gravitas Consult OÜ-st ütles, et 2009. aastal alanud ja tänavu suvel lõppeva projekti „Buy Local” eesmärk on majandussektori muutmine jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks Setomaal ja Ape regioonis. Huvitavat ja väikeettevõtjaile nii vajalikku ettevõtmist rahastab Eesti-Läti piiriülese koostöö programm, selle kogueelarve on 480 832,80 eurot. „Projekti käigus on läbi viidud uuringud Setomaa ja Ape regiooni loodus- ja taastuvenergia varude kohta, mida oleks võimalik kasutada kohalike toodete ja teenuste pakkumiseks projekti piirkonnas ning kaugemal,” selgitas ta. Uuring käib mikroettevõttele üle jõu MTÜ Setomaa Valdade Liit juhatuse esimees Margus Timmo ütles, et kui suurettevõtted suudavad sellised uuringud ise kinni maksta, siis mikroettevõttele käib see üle jõu. „Seetõttu on meil huvi maandada väikeettevõtjate riske ja toetada neid seeläbi selliste arendustegevustega. Liidul on üks põhikirjaline eesmärk arendada piirkonnas ettevõtluskeskkonda ja luua tin-
gimused konkurentsivõimelise ettevõtluse tekkeks,” selgitas ta. Projekti Buy Local raames va lmisid tasuv usa na lüüsid Setomaal ja Ape regioonis väikeettevõtluse arendamiseks puidutööstuse, metsamajanduse, lambakasvatustoodete, savitöötlemise ja aiandusvaldkonnas. Aianduse, lambakasvatuse ning sav itöötlemise valdkonnas teostas analüüsi Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, puidutöötlemise valdkonnas OÜ Raideberg. Tasuvusuuringute põhjal korraldatakse koolituskursused ettevõtjatele. Lisaks luuakse Obinitsasse kohalike ressursside kasutamise kompetentsikeskus ning Apesse puidutöötlemise inkubatsioonikeskus. Need jäävad tööle ka pärast projekti lõppemist. Kohalikele elanikele ja ettevõtjatele koostatakse teabematerjale piirkonnas pakutavate toodete ja teenuste kohta. Ettevõtja saab täieliku ülevaate Projekti alguses viidi piirkonnas läbi kolm uuringut. Kahe uuringuga koondati teave kohalike loodus-, taastuvenergia- ning inimvarude kohta ning analüüsiti varude kasutuselevõtu võimalusi ja otstarbekust. Kolmandaga uuriti piirkonna tarbimisharjumusi ning nõudlust
kohalikel varudel põhinevate toodete ja teenuste järele. Analüüsitavad valdkonnad valiti välja lähtudes Setomaa ning Ape regiooni loodusressursside ning kohalike elanike tarbimisharjumuste uuringute tulemustest. „Tasuvusanalüüside käigus hinnati kõigepealt Setomaa ning Ape regiooni maa-, savi- ning puiduvarude senist kasutust, tootjate paiknemist piirkonnas ning nende praeguseid tootmissuundi ja toodangumahtusid, samuti suurimaid takistusi tootmise arendamisel ning toodete müümisel kohalikele klientidele. Lisaks selgitatakse välja, kui suur võiks olla savi- ja puidutoodete, aiandussaaduste, lambaliha jm nendega kaasnevate toodete müügimaht meie piirkonnas,” selgitas Timmo. Seejärel valiti igas valdkonnas välja põhitoodete grupid, mille kohta koostati tasuvusanalüüsid, pakuti välja väiketootmiseks sobivaimad tootm isteh noloog iad, a r v utat i välja vajalike investeeringute tasuvused jne. Samuti koostati ettevõtjatele kokku soovitused turunduseks ja müügiks. Tasuvusanalüüside alusel koostatakse ettevõtjatele ka käsiraamatud ning toimuvad kahepäevased koolitused. Pikemalt saab projektist ja uuringutest lugeda www.setomaa.ee.
22 aastat Virumaa Põllumeeste Liitu Ülo Niisuke
MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit esimees 1989. aasta 16. aprillil loodi Sääsel, Põdrangu sovhoosi klubis MTÜ Rakvere Maarahva Liit, mis eesmärkide täpsustamisel kannab 2008. aastast MTÜ Virumaa Põllumeeste Liidu nime. Põl lu maja ndustoot jate ühendusse kuulub 48 ettevõtet
ja talunikku, kokku annavad nad tööd 1100 inimesele, hooajaliselt kuni 1400 inimesele. Meie osakaal maakonna põllumajandustootmisest moodustab 70%, ettevõtete kogukäive on 40 miljonit eurot. Lääne-Virumaa on kõige suure põllumajanduse osakaaluga maakond, meie osaks vabariigis jääb teravilja tootmisel 17%, piima ja liha tootmisel 12%.
Meie püüd oli põllumajandusreformi käigus säilitada ja välja arendada tugevad kaubatootmise talud ja farmid, mitte säilitada üleliia suuri juhitamatuid ja omaniku tunnet pärssivaid suurettevõtteid, seejuures roheline tee anti eritootmistaludele suurusest olenemata. Tähtis oli ja on konkurentsivõime. Nüüd võime öelda – see oli üks tee Eestis maaelu ja põllumajandusliku tootmise säilitamiseks.
L ä ä ne -V i r u m a a e r i l i ne asukoht seab omad probleemid, kuna kaks kolmandikku m a a kon n a st a sub n it r a aditundlikul a la l (NTA). See seab talunikele, põllumajandusettevõtetele kõrgendatud nõudmised ja tähtajad, rõhu keskkonnasõbralikule majandamisele. Tänapäeval on väga olulisel kohal õigeaegse info omam i ne. A lates 2004. aastast
pakume teavet Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskuse kaudu. Liidu üks eesmärke on ühistegevuse arendamine ja toetamine. Kõige tulemuslikum on olnud see piimanduse, teravilja ja rapsi tootmisel ja turustamisel. Meie maakonnas tegutseb kolm piimaühistut. Koostööd tehakse ka maaparanduse ja metsaühistute kaudu. www.virumaapml.ee
Elu Maal väljaandmist toetavad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Maaülikool, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Külaliikumine Kodukant