Eesti parimad ettevõtted by Eesti Päevalehe

Eesti parimad ettev천tted

2016 ettev천tluse auhind konkurentsiv천ime edetabel

www.ettev천tluskonkurss.ee

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2016 Meil on rõõm esitleda 2016. aasta Eesti edukaimaid ja konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid. Parimad ettevõtted selgusid kahel suurel ettevõtluskonkursil, mida korraldasid era- ja avalik sektor koostöös. Eestis on palju edukaid ja tulevikku vaatavaid ettevõtteid, kes väärivad esiletõstmist. Nad kõik kindlasti ei mahtunud nende kaante vahele. Loodame, et meie konkurssidel osalenud ettevõtete edulood annavad innustust ka neile, kes sel aastal ei osalenud või ettevõtlusega veel ei tegele. Ettevõtja vajab julgust ja teotahet, töökust ja visadust, filigraanset planeerimist ning üha ambitsioonikamate eesmärkide seadmist. Ettevõtlus ei küsi vanust ega sugu, üks tegevusvaldkond ei ole teistest olulisem. Igaüks võib olla ettevõtja! Täname kõiki konkurssidel osalejaid, soovides neile järgmisteks perioodideks uusi ideid, häid tulemusi ja edasiminekuid ning jätkuvat ettevõtlikku meelt!

Hanno Tomberg Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees

Toomas Luman Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees

Traditsioon pärjata igal aastal Eesti parimaid ettevõtteid saab uute nominentide ja laureaatidega ilusa järje. Selle aasta märksõnad on elektroonikatööstus, loodusressursside väärindamine ja targad tehnoloogiad. Järjest rohkem näeme esile kerkimas ettevõtteid, kes on teinud mahukaid investeeringuid tootmise uuendamisse, et säilitada turul konkurentsieelis ja suurendada loodud lisandväärtust. Kõik need ettevõtted on eeskujuks tuhandetele Eesti eksportööridele ja piirkonna ettevõtetele. Eestil ei ole palju konkurentsieeliseid, ometi mängivad nii geograafiline asukoht, töötegemise oskused, paindlikkus kui ambitsioonikus edukamatele kätte võimalused läbilöömiseks maailmaturul. Ajalooliselt on Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks olnud lähinaabrid, samas ergutan ettevõtjaid vaatama ka kaugematele turgudele, kus meie toodete headusest pole veel kuuldud. Laiendades turgude valikut ja majandusvaldkondade arvukust, tagame Eesti majanduse konkurentsivõime. Palju õnne, 2016. aasta parimad!

Konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärk on kaasa aidata Eesti ettevõtete konkurentsivõime paranemisele ja koos sellega Eesti majanduse kiiremale ja stabiilsemale arengule. Meil on ääretult hea meel, et paljud ettevõtjad pingutavad tõsiselt, et olla edukad. Ambitsiooni ja pühendumust jätkub – seda näitab ka konkurentsivõime edetabelis kandideerinute arv ja ettevõtete tulemused. Ettevõtluse puhul on olulised visioon ja pühendumine selle nimel töötamiseks. Konkurentsivõime edetabelis ei ole kõige määravam teatava aasta müügitulu või kasuminumber, olulisemad on tulemuste jätkusuutlikkus, töötajate loodud lisandväärtus, omakapitali tootlikkus ja näiteks töötajatele makstav keskmine töötasu võrreldes oma valdkonna keskmisega. Saada tunnustatud oma panuse eest Eesti majandusse ja oma ettevõtte arengusse on igale ettevõtjale olulise tähendusega. Oleme uhked, et meil on väga palju nii juba pikka aega tegutsenud kui ka noori ettevõtteid, kes väärivad tunnustust ja eeskujuks tõstmist. Jõudu ja jaksu kõigile ettevõtjatele!

www.ettevõtluskonkurss.ee

Sisukord Lk 8 Ettevõtluse Auhind 2016 ja Konkurentsivõime Edetabel 2016 konkursside tutvustused Lk 9 Kuidas valiti Aasta Ettevõte 2016? Lk 10 hekotek – üldvõitja, Aasta Ettevõte 2016, Aasta Eksportöör 2016 AASTA ETTEVÕtTE 2016 NOMINENDID Lk 12 Proekspert – Aasta disainirakendaja 2016 Lk 14 eastman specialties – Aasta piirkonna ettevõte 2016 Lk 16 kohila vineer – Aasta välisinvestor 2016 Lk 18 estonian cell – aasta uuendaja 2016 Lk 20 tallink grupp – konkurentsivõimelisim suurettevõte 2016, Konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2016 Lk 22 adcash – Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2016 LK 24 SPS GRuPP – konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2016 Lk 34 Lk 38 Lk 42 Lk 44 Lk 46 Lk 48 Lk 50 Lk 54 Lk 56 Lk 58 Lk 60

VALDKONDADE KONKURENTSIVÕIMELISIMAD ETTEVÕTTED JA EDETABELID jaekaubandus: tallinna kaubamaja grupp tööstus: STORA enso eesti toiduainetööstus: a. le coq kinnisvara: e.l.l. kinnisvara finantsvahendus: swedbank transport ja logistika: sillamäe sadam hulgikaubandus: baltic agro ehitus: merko ehitus side, kommunikatsioon ja it: telia eesti teenindus: olympic entertainment group noore ettevõtte preemia: markus villig

ÜLEVAATED Lk 62 Leev Kuum: kuidas läks eesti inimestel ja ettevõtetel 2015. aastal? Lk 64 Konkursside võitjad läbi aegade

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2016 Konkurss: Konkurentsivõime Edetabel 2016 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Moonika Kukk E-post moonika.kukk@koda.ee Tel 604 0088

Konkurss: Ettevõtluse Auhind 2016 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Liina Lemming E-post liina.lemming@eas.ee Tel 627 9741

Väljaandja AS Ekspress Meedia Toimetaja Toivo Tänavsuu Kujundaja Tuuli Prees Korrektuur Katrin Hallas Trükk Printall

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

KAKS KONKURSSI Ettevõtluse Auhind 2016 Eesti vanima ettevõtluskonkursi Ettevõtluse Auhinna juured ulatuvad juba 1996. aastasse. Praegusel kujul toimub konkurss 16. korda ja seda korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tänavuse konkursiga selgitati välja parimad ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta piirkonna ettevõte, aasta eksportöör ning aasta disainirakendaja. Koostöös valdkonna asjatundjatega valiti igas kategoorias välja kolm kõige edukamat ettevõtet ehk auhinna nominenti. Seejärel valis žürii nominentide seast välja iga kategooria võitja. Võitjate valimisel võeti aluseks ettevõtte majandustulemused, silmapaistvad saavutused ja tulevikuper spektiivid. Tänavu osalesid žürii töös ettevõtlusminister Liisa Oviir, Innovation Norway Baltikumi esinduse juht Tiina Link, EASi nõukogu liige David O’Brock, EASi nõukogu liige Erki Mölder ja EASi juhatuse liige Indrek Kaju. EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on Ettevõtluse Auhinna konkurss riigi tunnustus silmapaistvatele ja edumeelsetele ettevõtetele. „Meil on hea meel, et osalevate ettevõtete ring on laienenud ja igal aastal kerkib esile ettevõtteid, kellel on oma valdkonnas märkimisväärne turupotentsiaal,“ nentis Tomberg. Ettevõtluse auhinna konkurssi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist.

Konkurentsivõime edetabel 2016 Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime paranemisele ja koos sellega kogu Eesti majanduse kiiremale arengule. Edetabel toob esile kõige edukamad ettevõtted ja seab need teistele eeskujuks. Edetabel on edukate ettevõtete jaoks hea võimalus end avalikkusele tutvustada ja selle kaudu oma konkurentsivõimet kindlustada. Konkurentsivõime on kompleksvõime, mille tunnusteks on ettevõtte edukus, tulemuslikkus ja arengu jätkusuutlikkus. See avaldub võrdluses teiste ettevõtetega ning näitab tema positsiooni teiste hulgas. Konkurentsivõime avaldub suuremas läbimüügis, paremates finantstulemustes, efektiivsemas ressursside kasutamises jne. Konkurentsivõime näitab produktiivsust, millega ettevõte kasutab oma ressursse. Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabeli ajalugu ulatub aastasse 2003, kui seda pingerida Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil koostama hakati. Edetabelite koostamisel abistab Eesti konjunktuuriinstituut, tehes koostööd Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Konkurentsivõime edetabelites tuuakse ära ettevõtted, kes selleks soovi avaldavad, vastavad metoodikas ettenähtud tingimustele ja esitavad nõutavad statistilised andmed oma kahe aasta tegevuse kohta: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulud, investeeringud põhivarasse, omakapital ja aasta keskmine töötajate arv. Tänavu esitas oma andmed ja soovi konkursil osaleda 436 ettevõtet. Edetabelid koostati vastavalt ettevõtte suurusele: konkurentsivõimelisim ettevõte selgus nii suurettevõtete, keskja väikeettevõtete kui ka mikro ettevõtete arvestuses. Lisaks selgitati parimad tegevusvaldkondade lõikes – jaekaubanduses, hulgikaubanduses, tööstuses ja energeetikas, toiduainetööstuses, ehituses, side-, kommunikatsiooni- ja IT-alal, transpordis ja logistikas, turismis, finantsvahenduses, teeninduses ning kinnisvaras. Loe konkursi ajaloo ja tulemuste kohta veebist www.ettevotluskonkurss.ee.

KUIDAS VALIT A

asta ettevõte 2016 selgus Eesti suurimal ettevõtluskonkursil era- ja avaliku sektori koostöös. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus selgitas parimad ettevõtted Ettevõtluse Auhinna konkursil ja Eesti suurim ettevõtlusorganisatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda edukaimad konkurentsivõime edetabelis. Mõlema konkursi parimate hulgast valis väärikas seitsmeliikmeline žürii välja aasta ettevõtte 2016. Arvestati majandusnäitajaid, hakkamasaamist keerulises majanduskeskkonnas, rolli töökohtade loomisel, panust töötajatesse, tegevusi ekspordi alal, vastutustundlikkust ning panustamist ühiskonda. Konkursi eesmärk on edendada ettevõtlikkust ning tunnustada Eesti parimaid ettevõtteid.

Aasta Ettevõtte 2016 žürii liikmed:

Liisa Oviir ettevõtlusminister

Kristen Michal majandus- ja taristuminister

Ardo Hansson Eesti Panga president

Lembit Lump Aasta Ettevõte 2015 võitja; Kodumaja ASi juht

Ruth Oltjer Eesti KaubandusTööstuskoja juhatuse liige; Chemi-Pharm ASi juhataja; aasta ettevõtja 2012

Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektor

Oliver Väärtnõu Eesti KaubandusTööstuskoja juhatuse liige; Cybernetica ASi juhatuse esimees

www.ettevõtluskonkurss.ee

I AASTA ETTEVÕTE 2016? fotod tiit blaat

Aasta ettevõte 2016 žürii koosolek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

Konkurentsivõime Edetabel 2016

Ettevõtluse Auhind 2016

Korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Korraldab EAS

Selgitati 11 võitjat eri tegevusvaldkondadest

Selgitati 3 võitjat suuruse järgi: suurettevõte, väike- ja keskettevõte, mikroettevõte

3 võitjat vastavalt ettevõtte suurusele (suur, väike-/keskja mikroettevõte)

Nominendid esitati žüriile, valiti

AASTA ETTEVÕTE 2016

Valiti parimad 5 kategoorias: uuendaja, välisinvestor, disainirakendaja, piirkonna ettevõte, eksportöör

5 kategooria võitjat

www.ettevõtluskonkurss.ee

aasta ettevõte 2016 VÕITJA AASTA EKSPORTÖÖR 2016: HEKOTEK

Hekotek – ühtmoodi edukas nii idas kui läänes Mis sanktsioonid? Mis kriis? Milline poliitiline ummikseis? Puidutööstusele seadmeid projekteerival ja valmistaval masinaehitajal Hekotek on terve Venemaa kliente täis, Leningradi oblastist Vladivostokini. Suuresti idaturu arvelt kerkis firma ekspordikäive mullu ligi 64 protsenti!

uidutöösturid teavad seda firmat une pealt, teistele võib tulla üllatusena. Tallinna külje all Jüris paiknev Hekotek projekteerib ja valmistab saeveskite seadmeid, palgi ja saematerjali sorteerimisliine, koorimisliine, konveiereid, aga ka puidugraanulitehaseid ning graanulkatlamaju. See pole lihtsalt masinate tootmine, see on „klientide investeeringute teenindamine“ – nagu ütleb Hekoteki juhatuse esimees H eiki Einpaul. See tähendab, et Hekotek kasvab pikaajalistes sümbioossetes suhetes koos oma klientidega. Arendab ja toodab neile seadmeid, mida nad äris edasi jõudmiseks vajavad, jagades nende muresid ja rõõme. Turukonjunktuur ja maailmamajandus oma tervisega, mille järgi puidutöösturid investeerimisplaane teevad, on kord Hekoteki sõber, siis vaenlane. „Tooted ja teenused, mida me pakume, ei ole tarbimisse minev kaup, vaid on kellelgi kusagil investeeringuks,“ räägib ettevõtte juht Einpaul. „Uusi puidutehaseid ehitada on hea turu madalseisus, siis oled tipuajaks hästi valmis. Aga mis on madalseis ja mis tipp, seda ei oska keegi prognoosida.“ Firmale pani 1992. aastal aluse tänaseks pensionil soomlane Heiki Koivunen. Kui Nõukogude Liit lagunes, pankrotistus Soomes Koivuneni masi-

naehitusäri, sest kliendid lihtsalt enam ei investeerinud. Soomlane tõi oma kogemused ja kontaktid Eestisse ning keeras siin restardiga uue lehekülje – nii sündis Hekotek. Alguses tegi firma Eestis mõned kuivatid ja katlamajad. Tulid esimesed kliendid. 1998. aasta vene kriisi järel avanes Hekotekile idaturg. Einpaul – omal ajal Hekoteki esimene töötaja – räägib, et venelastele jõudis kohale: lihtlabase äritsemisega kaugele ei jõua. Neil tekkis reaalne huvi investeerida tootmisse. Sajandivahetusel panid eestlased Arhangelski oblastis Onegas käima esimese uue palgisorteerimisliini, mis töötab tänaseni. Võimsa hoo andis ettevõtte arengule ka samal ajal susisenud koostöö Sylvesteri metsatöösturitega, kes usaldasid Koivunenile ja Hekotekile Imavere Saeveski ehituse. „Me mõlemad õppisime väga palju. Sylvesteri poisid ei teadnud, mida nad täpselt ehitavad, ja meie ka ei teadnud, mida me täpselt tarnime. Aga see, et asi tööle hakkaks, oli Koivuneni südameasi,“ räägib Einpaul. IDATURU VALLUTUSED: Heiki Einpaul näitab Venemaa kaardil täpikesi firma klientidega

foto ilmar saabas

2016 aasta ettevõte

võitja 2004. aastal hakkas ettevõte valmistama ka puidugraanulitehaseid, pannes esimese neist püsti Venemaal Krasnojarskis. Einpaul kinnitab, et iga tehtud töö annab firmale uue kliendi. Iga klient annab omakorda aga keskmiselt neli uut kontakti, kellest kaks tõenäoliselt tellivad midagi Hekotekilt tulevikus. Päris iga mees Jürist endale puidukonveierit või graanulkatlamaja osta ei saa. Einpaul ütleb, et firmal on kindel klientuur – suuremad (või kasvupotentsiaaliga) puidutöötlemisettevõtted. Eesmärk on kliendi rahulolu ja see pole abstraktne. Klient on rahul siis, kui ta aastast aastasse järjepidevalt uute ideedega sisse astub, Hekoteki nendega edasi aitab ning firma neid ideid ka realiseerib. Sageli klient ei tea, mida tal täpsemalt on tarvis. Näiteks teab vaid, et tal on vaja toota sada tuhat tihumeetrit saematerjali – aga kuidas ja millega? Siis istuvad Hekoteki insenerid arvuti taha ja konstrueerivad vajaliku asja. Kui lahendus on välja mõeldud, tellib Hekotek seadme metallkonstruktsioonid allhankena ning komplekteerib sellele juurde mootorid, ketid, elektroonika ja muu vajaliku, viib kliendi juurde, paneb üles ning hoolitseb, et asi ka tööle läheks.

www.ettevõtluskonkurss.ee

MASINAD JA AGREGAADID: Vasakul pildil Hekoteki lõikamisliin ning paremal üks tsehhis ilmavalgust nägev toode

„Meil on vastutus, et kliendil asjad õnnestuksid. Meie asi on hoolitseda, et meie toodetud seadmed kliendile ära tasuks. Et lahendus oleks mõistlik ja klient teeniks sellega ka raha. Meil ei ole mõtet toota asju, mis tööle ei hakka või pole majanduslikult otstarbekad,“ räägib Einpaul. Vene turg on ettevõtte olulisim turg (mullu üle 40 protsendi käibest) ja kasvuvedur olnud juba aastaid. Kümned Venemaa kunded on aastate jooksul saanud oma äriks vajalikud masinad just Eestist. Näiteks hiljuti löödi värskelt käed mitme miljoni eurose puidugraanulitehase rajamiseks Krasnojarski kraisse Bogutšanõsse. Uus tehas hakkab saeveski jääkidest tootma kümneid tuhandeid tonne graanuleid aastas. Puidugraanulid pressitakse uues tehases kahe graanulipressiga. Kogu muu seadmekompleks, sealhulgas ka kaks trummelkuivatit ja kollet, projekteeritakse ja valmistatakse Hekotekis. Ajakava kohaselt on vabrik 2017. aasta varakevadel valmis Jürist Siberisse sõitma. Seadmete transport ja montaaž võtab eestlaste aktiivsel osavõtul aega ligi pool aastat ja esimesed graanulid valmivad järgmise aasta kütteperioodi alguseks. Aga kuidas on lood vene äri „eripäradega“? Einpaul kinnitab, et venelastega äri ajamine pole sugugi nii hull, kui võiks eeldada. Markantseid seiku on olnud, kuid kui keegi tõmbab naha üle kõrvade, siis on see pigem sakslane, austerlane või taanlane, mitte venelane. „Venelane ei ole mingi imeelukas,“ räägib Einpaul. „See osa vene elanikkonnast, kes teeb tööd ja soovib tulemust saavutada, on samasugune nagu meie. Meil on kõige mugavam äri teha seal, kus me oleme – allpool suurt poliitikat ja ülevalpool väikseid pätte. Ka allilmastruktuuridele ei paku me huvi, sest meie äri on nii keeruline, et keegi kurat ei saa aru, kus kohas meie äri üldse tekib!“ Einpalu ikkagi möönab, et kuna projektid Venemaal on läinud järjest suuremaks, kipub vahel „suur poliitika“ äri segama. Siiski on Hekotekil idas ka mitu eelist. Esiteks pole firma keskendunud üksnes lääne kapitalil vene puidutöötlejatele (näiteks Stora Enso ja UPM-Kymmene), vaid ajab asju otse kohalike tegijatega. Eestlased räägivad venelastega vene keeles, tõlke pole vaja ning kõik lepingud võib samuti teha vene keeles (Jüris korraldab Hekotek oma töötajatele ka vaba-

Aasta eksportööri 2016 nominendid Hekotek AS

2015

2014

Müügitulu (mln €)

56,7

34,8

Ekspordi müügitulu (mln €)

40,8

24,9

Ärikasum (mln €)

7,9

4,9

Tööjõukulud (mln €)

5,4

Töötajate arv

108

Lisandväärtus töötaja kohta

127 596

103 017

Technomar & Adrem AS

2015

2014

Müügitulu (mln €)

39,6

Ekspordi müügitulu (mln €)

34,6

33,7

Ärikasum (mln €)

4,6

3,5

Tööjõukulud (mln €)

6,1

5,4

Töötajate arv

649

589

Lisandväärtus töötaja kohta

21 145

18 193

OSHINO Electronics Estonia OÜ

2015

2014

Müügitulu (mln €)

4,7

2,1

Ekspordi müügitulu (mln €)

4,4

1,8

Ärikasum (mln €)

0,7

0,06

Tööjõukulud (mln €)

1,1

0,5

Töötajate arv

Lisandväärtus töötaja kohta

23 928

23 493

tahtlikke vene keele kursusi, kolmandik kaadrist räägib vene keelt emakeelena). Teiseks on firmal kliente nii idas kui ka läänes – näiteks Soomes, Rootsis ja Saksamaal –, mis toetavad üksteist. „Meile on Venemaal öeldud, et me vaatame, mida läänes tehakse, mälume selle läbi ja toome sellisel kujul Venemaale, mis Venemaale ja venelastele sobib.“ Ning kolmandaks: kuna Vene turul Hekotekile võrdväärset konkurenti masinaehituses pole ning lääne konkurentidest on eestlased seal paremad, võib firma küsida Venemaal ka veidi kõrgemat hinda. Einpaul on ka ise Venemaa risti ja põiki nii rongi kui ka lennukiga läbi sõitnud, kuid viimastel aastatel reisib vähem. Hekotekil on Venemaal tagavaraosade ja abifunktsioonidega (nt tollimine) tegelev tütarfirma ning vahepeal kaaluti isegi seadmete tootmist Venemaal – olulistele klientidele lähemal. Siiski jõuti järeldusele, et Venemaal toota oleks kallim, sest võimekate inimeste

žürii kommentaar: Hekotek on pikaaegse kogemusega ettevõte, mis on suutnud end tõestada usaldusväärse tootja ja partnerina nii Eestis kui ka paljudes välisriikides. Orienteeritus ekspordile on võimaldanud ettevõttel jõudsalt areneda. Hekotek paistab silma suure lisandväärtusega töötaja kohta ning sellest tulenevalt ka riigi keskmisega võrreldes oluliselt suurema keskmise töötasuga.

palkamine oleks kulukam. Lisaks Venemaale paiknevad Hekoteki kliendid veel Baltikumis, Skandinaavias, Valgevenes, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal jm. Firma on varustanud eri masinatega peaaegu kõik tõsiseltvõetavamad Eesti puidufirmad alates Stora Ensost, UPM-Kymmenest ja Metsä kontsernist, kuid üht-teist on müüdud ka näiteks nimekatele majatehastele, ukse- ja aknatootjatele, jäätmefirmadele, paberi- ja vineerivabrikutele ning isegi vabaõhumuuseumile. Tansaania, Uruguay ja Venezuela on kõige kaugemad paigad, kuhu mõni firma konstrueeritud kaadervärk on rännanud – sinna siis agentide vahendusel. Agregaadid reisivad mitmetonniste moodulitena Jürist laia maailma. Kui Irkutskisse, siis rongiga. Kui Arhangelskisse, siis autoga ja laevaga (Kopli, Muuga või Paldiski kaudu). 400–500 vagunitäit kaupa on saadetud Venemaale ka rongiga. Logistika on üks suuremaid peavalusid, kõik peab toimima nagu kellavärk (aga tollis võib alati tulla ootamatusi). Kuidas kõiki neid Hekoteki tootmisest tulevaid seadmeid nimetada? Einpaul oskab neid nimetada klientide järgi, kuid mehed firma tsehhis orienteeruvad numbrite järgi. Mõnel seadmel on ka hellitusnimi – näiteks palkide koorija on „skuradjorka“. 2015 oli Hekotekile väga hea aasta: enam kui 60 protsenti suurenesid nii käive kui ka eksport. Kasvu vedas puidugraanulitehaste müük. Einpaul ütleb, et mullu lihtsalt realiseerusid klientide investeeringud. Samamoodi võib aga ettevõtte käibes mõne aasta pärast miinusmärgiga peegelduda klientide tänane ebakindlus laienemise ja investeerimise suhtes. Firmajuht kinnitab, et suurteks ärimahtude muutusteks ollakse valmis. Ka näiteks 2009. aastal kukkus käive ühe aastaga 27 miljonilt alla 7 miljoni piiri ning ettevõte elas selle tänu „rasvakihile“ üle. Hekoteki suuromanik on Rootsi kontsern Lifco, eestlastel on väikeosalus. Kui üheks Hekoteki eduteguriks loeb Einpaul nõudlikke kliente, siis teisena nimetab ta võimekat meeskonda. Inimestele makstakse rusikareegli järgi Eesti oma ala keskmisest kõrgemat töötasu ning kaader ei voola. Viieaastase staažiga projektijuhti peetakse firmas veel poisikeseks. Töötad 10–15 aastat – siis juba tunned asja. Toivo Tänavsuu

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA DISAINIRAKENDAJA 2016: PROEKSPERT IT-ettevõte Proekspert teeb oma kliendid enne „terveks“, alles siis hakkab neile arendustööd tegema.

LADUSA KLIENDIKOOSTÖÖ EKSPERDID: Marko Sverdlik ja Kaja Kruus Eesti Disainiauhindade galal

FOTO Jelena Rudi

aastat tegutsenud Proekspert nimetab end tarkvara- ja disainifirmaks, kes kavandab, arendab ja elustab tarku masinaid, seadmeid ja roboteid. Need teenivad inimeste huve – lihtsustavad meie elu. Ettevõte on teinud igasuguseid vähem või rohkem udupeeneid tehnoloogilisi lahendusi. Näiteks iga neljas õlu maailmas valmib Proeksperdi osalusel, sest õlletehased kasutavad firma kaasabil valmistatud tarkvara oma liinidel. Monaco autotunnelites hoolitseb eestlastega seotud tarkvara selle eest, et tulekahju korral väljuks saastunud õhk ja värsket õhku antaks peale täpselt nii palju, et inimesed saaksid hingata ja jääksid ellu. Ettevõte arendab tarku voodeid, mis tagavad magajatele parema une, aitab bioreaktorites inimestele kasulikke baktereid kasvatada, paneb päikesepaneelide inverterid omavahel suhtlema, võimaldab tarkadel termostaatidel siseruumides ise kliimat juhtida ning hoolitseb isegi selle eest, et tuumajaamades toimiks jahutus! Proekspert on arendanud Soomes Sonera ja Tele Finlandi iseteenindusportaale ning loonud rahasiirdetehingute sisestamise, jälgimise ja aruandluse keskkonna firmale Tavex. Hiljuti selgus, et järgmisena hakatakse Rootsis asuvale rahvusvahelisele teaduskeskusele European Spallation Source neutronkiirguse allika juhtimissüsteemi ehitama. Proeksperdi eestvedaja ja üks omanikest Marko Sverdlik ütleb, et firma kunded paiknevad küll peamiselt Eestis ja Skandinaavias, kuid firmaga seotud tooteid ja teenuseid kasutatakse üle maailma. Tähelepanuväärne pole ettevõte siiski mitte niivõrd selle poolest, mida ta teeb, vaid kuidas ta teeb. Paar viimast aastat on Proekspert tegelnud süsteemselt disaini rakendamisega. Mida sellise poosetava termini all silmas peetakse? Eeskujulik disainirakendaja on definitsiooni kohaselt ettevõte, kelle m ajanduslik edu kasvab oluliselt tänu disaini strateegilisele rakendamisele oma toodete või teenuste arendamises või ettevõtte juhtimises. Proekspert teab sellest nii mõndagi. Esmalt kujundaski soliidse ajalooga firma iseennast ühtäkki täielikult ümber. Tavapärasest tarkvaratootjast sai holakraatliku juhtimisfilosoofiaga elustiiliettevõte, kus puuduvad ülemused, käsu- ja võimuliinid ning hierarhia. Proeksperdi 140 töötajat jagunevad vajadusele vastavalt autonoomsetesse tiimidesse, kellest igaüks tegeleb oma kliendiga. Iga tiim toimetab Proeksperdi kontorites segama-

2016 aasta ettevõte

nominent tult oma kärjes (kontor ongi olemuslikult üks „mesilastaru“), sest just niimoodi ollakse vabamad ja loovamad. Mõni klient ei tea, mida tal on vaja. Teine teab seda enda arvates väga täpselt. Proekspert üllatab mõlemat klienditüüpi. Marko Sverdlik ja disainer Kaja Kruus selgitavad, et Proeksperdi filosoofia järgi ei pea firma tehtud lahendused meeldima mitte klientidele, vaid nende lahenduste lõppkasutajatele – inimestele. Ettevõte ei tee tellimustööd ega müü töötunde, ei rahulda ilmtingimata isegi kliendi kui kuninga soove. Selle asemel seatakse püha eesmärgina kõige keskmesse kliendile reaalse väärtuse loomine. Mis on väärtus? Aeg – seda kallist vara püüabki firma IT ja tulevikutehnoloogiate abil kinkida oma klientidele ning toodete ja teenuste lõppkasutajatele.

Kui koodiread otsustavad inimelude üle Iga kliendi heaks töötab üks või rohkem Proeksperdi meeskonda korraga. Kui tavapäraselt suhtlevad klientidega sedalaadi teenusettevõtete puhul projektijuhid ning üht projekti põrgatatakse maja eri divisjonide vahel, siis Proeksperdis käivad asjad hoopis teisiti: kliendi käsutuses on korraga terve meeskond: disainerid, äriinimesed, tehnoloogiagurud. Kõik tulevad koos kliendiga regulaarselt ühise laua taha kokku ning müttavad hingega projekti kallal, alates ideest kuni teostuseni, nagu tegeleksid kõik oma isikliku asjaga. Tuba täitub iga kord loovenergiaga ning, nagu Sverdlik kinnitab: „Ägedad asjad juhtuvad!“ Vältimaks pimeduses kobamist testib Proekspert iga astutud sammu teenuse või toote lõppkasutajate peal. See on täiesti uus lähenemine, kuidas luua teenuseid või tooteid.

www.ettevõtluskonkurss.ee

Kruus räägib, et kui firma poole pöördub mõni klient, siis ei alustata esimese asjana tööd kliendi soovide kallal, vaid kõigepealt kaasajastatakse ja ühtlustatakse arusaamad tootearenduse põhimõtetest ning tööprotsessidest. Mitte kunagi ei öelda kliendile lõpuks: „Valmis. Tahtsid täpselt sellist, me tegime. Edasi vaata ise, kuidas hakkama saad.“ Sverdlik võrdleb Proeksperdi toimimisloogikat autosõiduga. Kui teised organisatsioonid sõidavad mitmekesi autos nii, et rool on ühe inimese käes, siis Proeksperdis on igaühel oma rool, mis juhib ühte ratast. Pedaalid on küll ühel: tema vastavalt kas lisab kiirust või võtab seda maha, olenevalt tiimi koostöövõimest. Rollid jaotatakse „autosõidul“ omavahel ära: keegi mõtleb, kus teha söögipeatusi, teine hoolitseb tankimispeatuste eest. Puhkusegraafiku koostamise ja muude tavapäraste tüütute administratiivülesannetega võib tiimis tegeleda ükskõik kes. „Võib ka öelda, et meil on juhtide ettevõte – kõik on juhid, kõigil on võimalus kaasa rääkida, otsustada ja vastutada,“ ütleb Sverdlik. Me oleme kuulnud, et targad masinad, seadmed ja robotid võtavad järk-järgult maailma üle. See on vesi Proeksperdi veskile. Seadmed, masinad ja robotid hakkavad omavahel suhtlema, koostööd tegema ja otsuseid langetama (kasvab nn asjade internet).

Aasta disainirakendaja 2016 nominendid AS Proekspert

2015

2014

Müügitulu (mln €)

7,9

Ekspordi müügitulu (mln €)

5,1

3,5

Ärikasum (mln €)

1,1

Tööjõukulud (mln €)

4,4

4,3

Töötajate arv

111

116

Lisandväärtus töötaja kohta

52 176

46 039

Tallinna Nahatöökoda OÜ ehk Craftory

2015

2014

0,2

0,07

Müügitulu (mln €)

0,006

Ärikasum (mln €)

0,03

0,01

Tööjõukulud (mln €)

0,02

Ekspordi müügitulu (mln €)

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta

22 904

Hektor Design Hostels OÜ alustasid tegevust 2016. aastal

Inimesed hakkavad seadmete ja masinatega suhtlema uuel moel, automatiseerituse tase järjest tõuseb. Proeksperdi töötajad soovivad olla tulevikutehnoloogiate eksperdid. Sverdlik toob tuleviku osas vaid mõned märksõnad: virtuaal- ja liitreaalsus, 3D-printimine, masinõpe ja ennustav analüütika. 1993. aastal asutatud Proeksperdi ajalugu on põnevalt kirju. Alguses valmistati tarkvara kitsas toidufermentatsiooni valdkonnas. Jaapanisse müüdi näiteks bioreaktorite juhtimise tarkvara, mis aitas kasvatada kasulikke baktereid mitmesuguste piimatoodete jaoks.

Hiljem künti koos paljude teiste Eesti ITfirmadega e-riigi tööpõldu. Seejärel läks areng vohama telekomi valdkonnas ning Proeksperdi pikaajaliseks kundeks sai praegune Telia. Sajandivahetuse paiku seati fookusesse tööstusautomaatika. 2003. aastal sai Proeksperdist Taani suure tööstuskontserni Danfoss osa. Tallinnas toodeti tarkvara Danfossi sagedusmuunduritele. 2015. aastal ostsid Proeksperdi võtmetöötajad firma taanlastelt tagasi. Täna kuulub firma aktsionäride ringi 25 töötajat ning see arv suureneb. Proeksperdis tegutseb täiskohaga tööõnnespetsialist (kolm ühes: psühholoog, personalijuht ja cheerleader). Lisaks kehtib firmas reegel, et kui leiad viis inimest, võid harukontori teha ükskõik kuhu, kas või Piirissaarele või Võrumaa metsade vahele. Ilmselt ongi tegu ainsa globaalse haardega Eesti IT-firmaga, kellel on kontor Kuressaares (üks töötaja lihtsalt kolis perega pealinnast tagasi kodulinna Saaremaale). Marko Sverdliku jutu põhjal võib tõdeda, et kui tarkade masinate, robotite ja muude edevate tehnoloogiate vallas on firmal veel palju neid, kellele maailmas alt üles vaadata, siis juhtimisfilosoofia ja sisemiste tööprotsesside uuenduslikkuse osas võib see Eesti firma olla täna vabalt maailmameister. Toivo Tänavsuu

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA PIIRKONNA ETTEVÕTE 2016: EASTMAN SPECIALTIES KÕIK TEEME KORDA: Hannes Reinula räägib, kuidas vana tehasekompleks järk-järgult uue illme saab

Aasta piirkonna ettevõtte 2016 nominendid Eastman Specialties OÜ

2015

2014

Müügitulu (mln €)

57,7

Ekspordi müügitulu (mln €)

57,7

Ärikasum (mln €)

7,6

1,5

3,7

Tööjõukulud (mln €) Töötajate arv

Keemiavabrik poputab oma inimesi nii, kuis jaksab Kohtla-järve tossavatel tööstusväljadel kemikaale tootev Eastman Specialties kannab erilist hoolt oma inimeste, nende perede ja terve linnakogukonna eest.

üüniku pilguga vaadates ei oskaks seda kuidagi eeldada või isegi võimalikuks pidada, et üks Kohtla-Järve keemiakombinaat panustab niivõrd jõuliselt oma töötajate ja oma kandi inimeste heaollu. Eastman toodab keset Kohtla-Järvele omast hõreda asustusega tööstuspiirkonda tarbijate jaoks üldiselt arusaamatuid produkte bensoehapet, bensoaate ja plastifikaatoreid. Tema naabritena tegutsevad suured vana kooli tööstushiiglased Nitrofert ja VKG, kellega tehakse tihedat koostööd. Keemiatehas kuulub – taas küüniku vaatevinklist – justkui anonüümse rakukesena hiiglaslikku USA kontserni Eastman Chemical: kokku 50 vabrikut, 15 000 töötajat, käive 10 miljardit dollarit ning umbes 300. koht USA suurkorporatsioonide „Fortune 500“ tabelis. Pealegi rändab kõik, mida Eastman KohtlaJärvel toodab, peamiselt autotranspordiga Eestist välja. Nii et neil pole siin ka ühtki klienti.

2016 aasta ettevõte

nominent Seega on küünikul raske mõista, miks firma oma töötajate ja linna eest erilist hoolt kannab. Kuid Eastmani tehase juht Hannes Reinula vaatab asjadele hoopis teise pilguga. Pärast seda, kui Eastman kümnendi alguses Kohtla-Järve tehase ostis, muutus seal elu uue töökultuuri juurutamisega märgatavalt helgemaks, sõbralikumaks ja kollegiaalsemaks. Keemiatootmine on stabiilne kasumlik äri. Eastmani kontsern on oma valdkonnas maailma kahe tippfirma hulgas. Tegelikult kasutame ilmselt me kõik Kohtla-Järvel toodetut, ilma et seda ise teaks. Plastifikaatoreid kasutatakse kõikvõimalike plastasjade puhul, alates aknatihenditest ja põrandakatetest, lõpetades v annipartidega. Plastifikaatorid annavad plastile vajaliku elastsuse. Bensoaat on aga toiduainetööstuse konservant, mida leidub looduslikul kujul jõhvikates ja pohlades, kuid mis valmib Kohtla-Järvel sünteetiliselt. Neid leidub samuti näiteks kosmeetikas ja magusainetes. Toodangut tuleb vedelikuna, helvestena

163

157

Lisandväärtus töötaja kohta

85 564

48 025

Mistra-Autex AS

2015

2014

Müügitulu (mln €)

21,1

Ekspordi müügitulu (mln €)

20,8

14,8

Ärikasum (mln €)

2,1

0,7

Tööjõukulud (mln €)

4,9

3,4

Töötajate arv

276

197

Lisandväärtus töötaja kohta

28 068

22 721

Haapsalu Uksetehase AS

2015

2014

Müügitulu (mln €)

8,9

8,4

Ekspordi müügitulu (mln €)

3,2

2,5

Ärikasum (mln €)

0,4

0,5

Tööjõukulud (mln €)

3,1

2,9

Töötajate arv

159

157

24 274

23 736

Lisandväärtus töötaja kohta

või pulbrina kokku üle saja tonni ööpäevas, töö käib ööpäev läbi. Lühidalt ajaloost. Kohtla-Järvel hakati bensoehapet tootma alles 1986. aastal. Tehas on olnud eri peremeeste valduses (Velsicol, Genovique), alates 2010. aastast kuulutakse Eastmani kontserni, mille asutas George Eastman – sama mees, tänu kellele teame ka kunagist hiilgavat fotograafiafirmat Eastman Kodak. Kuid Reinulale on majandusedu kõrval vähemalt sama olulised veel kaks fakti. Esiteks seisab Eastmani kontsern USAs korraldatud töötajaküsitluste põhjal Ameerika ihaldatuimate tööandjate tabelis koguni 11. kohal, edestades näiteks selliseid tegijaid nagu Apple, Twitter, Chevron ning Nike. Teiseks valis Ethisphere Institute tänavu Eastmani kontserni maailma kõige eetilisemate ettevõtete hulka. „Seda head tunneme me siin Kohtla-Järvel oma nahal,“ räägib Reinula. Ettevõte on täielikult pühendunud töötajate ohutusele ega tee selle arvelt ühtegi kompromissi. Reinula sõnul saab tööõnnetused viia nulli ja see ongi ettevõtte siht. Kõigepealt pööratakse tähelepanu inimeste ohutusele ja seejärel tuleb kõik muu. fotod rauno volmar, erakogu

SÕBRALIK KOLLEKTIIV: Eastmani inimesed järjekordseid talguid pidamas

www.ettevõtluskonkurss.ee

Selleks, et intsidentide arv nullis hoida, käivad töötajad teadlikult tsehhides, silmad lahti, otsides süsteemselt ja pingsalt võimalikke ohukohti. Et mitte ainult kõigil oleksid keemiatööstuses hädavajalikud kaitsevahendid, vaid toimiksid ka näiteks hädadušid ning kõik voolikud, pumbad ja düüsid oleksid pidevalt üle vaadatud – võimalikud õnnetused ennetatud. „Mõni võib seda kõike nimetada kohustuslikuks ohutusabinõuks – ma nimetaksin seda pigem kultuuriks või usuks, mida me siin, ühises peres, iga päev kasvatame,“ räägib Reinula. „Olen keemiatööstuses tegutsenud 22 aastat: mul on ühest silmast nägemist alles poole ulatuses, sest ma ei hoidnud 1997. aastal toonases töökohas kõikidest reeglitest kinni. Paar aastat hiljem sattusin Ameerikas haiglasse, sest läksin teises vabrikus vales kohas ilma maskita tsehhist läbi. Meie tehases on ohtlike kohtade otsimine osa kultuurist. Kõik 160 töötajat vaatavad üksteise seljatagust.“ Vajadusel saavad Eastmani töötajad üksteist korrale kutsuda. Isegi ülemust võib ja isegi tuleb noomida, kui ta pole piisavalt hoolas. „Ükskord unustasin tsehhis telefoni tasku. See helises. Üks kolleeg astus kohe ligi ja tuletas meelde, et telefoni ei tohi siin kasutada – see on normaalne!“ ütleb Reinula. Kahe ja poole aasta jooksul pole Eastmanis keemia käsitlemisega seoses ühtegi õnnetust juhtunud. Üks inimene kukkus libedal jääl ja

nikastas jala, teine võttis kogemata teravast plekkservast kinni ja vigastas kätt. Igale keemia käitlemisel juhtunud intsidendile pööratakse tähelepanu kuni kõige kõrgema tasemeni välja – raport jõuab Eastmani kontserni peakontorisse USAs Kingsportis, asepresidendi lauale. Kohtla-Järve tehases on töötajatel lahe elu. Tehase territooriumil on peakontori uksed päevasel ajal lahti – igaüks võib sisse astuda ja ettepanekuid teha. Mitu korda kuus avab uksed nn green office, kuhu kõik saavad tulla ideedega, kuidas tööd paremini korraldada, töökeskkond endale mõnusamaks kujundada ning kogukonda aidata. Ideid ja pealehakkamist Eastmani inimestel igatahes jätkub! Korraldatakse heategevuslikku jooksu Eastman Charity Run, kus tänavu osales üle tuhande inimese. Iga jooksja eest panustas firma viis eurot piirkonna perede heaks, kus kasvab pidevalt ravi vajavaid lapsi. Koos külastatakse kohalikke lastekodusid, viiakse lapsed väljasõitudele, mängitakse nendega ning jõulude ajal küpsetatakse piparkooke. Eastman korraldab ja rahastab lastekodude pisiremonte ning õppevahendite ostu. Firma töötajad panevad aasta lõpus rahad kokku, et jõuluvana kingikotti saaks lastekodu lastele õiged ja oodatud kingitused. Kollektiivselt istutatakse puid, koristatakse Kohtla-Järve parki, käiakse koolides ja laste

aedades lastele kodukeemiast ning liiklusohutusest rääkimas. Iga natukese aja tagant külastab tehast veredoonorluse buss, Jõhvi gümnaasiumis ja Kiviõli keskkoolis õpetavad Eastmani inimesed keemiat, insenerlust ja ettevõtlust. Tehaseväravad on avatud TTÜ Virumaa Kolledži praktikantidele ning igal aastal toetatakse mitut kohalikku üliõpilast stipendiumiga. Ettevõte korraldab spordiüritusi (jalgpallipäev, jõusaalipäevad), toetab laste spordiklubisid. Iga töötaja võib tööandjale kompenseerimiseks tuua prillipoe, sporditarvete või spordiklubi tšekke! Suitsetamisest loobujatele jagatakse tasuta plaastreid. Ei puudu ka ranitsatoetus töötajate lastele, kes lähevad esimesse klassi. Tööandja kulul saab lasta end vaktsineerida ja soovi korral viis korda aastas psühholoogilist nõustamist. Kaks korda aastas toob Eastman ühe laua taha kokku Kohtla-Järve ja ümbruskonna ettevõtjad, koolide, lasteaedade ja lastekodude esindajad ning linnaisad, et kaardistada kohalikke valupunkte ja genereerida ühiselt lahendusi. „Kui kellelgi meie töötajatest on mingi idee tehase ohutuse parandamiseks, võib ta selle võtta nii-öelda oma projektiks. Eastman annab finantsid, tema organiseerib töö,“ ütleb Reinula. Kui küsida Reinulalt, miks ettevõte kõike seda teeb ning mis kasu sellest saab, ütleb ta: „Ettevõte on edukas oma töötajate kaudu.“ Toivo Tänavsuu

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA VÄLISINVESTOR 2016: Kohila Vineer MURE INIMESTEGA: Väiko Dorbek ütleb, et vineeritehasel on raske leida koolitatud tööjõudu, mistõttu tuleb inimesed tehases ise välja õpetada

Läti „rahvaettevõte“ panustas jõuliselt Kohilale Viie aastaga peaaegu nullist üles ehitatud Kohila Vineer on viimase kaheksa kuuga palganud juurde 160 töötajat. Eestist on nende kaasabil peagi saamas maailma juhtiv vineeririik.

astal 2011. otsustas Läti suurtootja Latvijas Finieris pankrotipesast ära osta Kohilas asuva vineeritehase. Tänaseks on sellesse tehtud 80 miljoni euro eest investeeringuid ning viimane neist tähendas, et Kohilas väärindatakse toode nüüd lõpuni. Siin hakati tootma kasevineeri, mida kasutatakse nii ehituses, laevades, lennukites, mööblitööstuses kui ka mujal. „2012. aastal tehti siia esimene 20miljoniline investeering ning me hakkasime tootma märgspooni. Seda viisime siis Läti tehasesse, kus valmistati lõpptooteid. Sel aastal tõusime kontsernis vineeritehaste sekka. Järgmisest aastast alates töötame juba täisjõul,“ ütleb tehase juht Väiko Dorbek. Kiire arengu võimaldab tehase verivärske laiendus, millega lisandus ligi 18 000 ruut-

meetrit suletud netopinda. Kokku on Kohila tehases ruumi nüüd umbes 30 000 ruutmeetrit. Veel aasta tagasi oli tänase uue hoone asemel tühi plats. Nüüd on siin tõenäoliselt Euroopa moodsaima sisustusega vineeritehas. Teine arendusetapp läks maksma veel ligi 60 miljonit eurot, millest ligi poole moodustavad uued tipptasemel seadmed. „Inimesed käivad ja ütlevad, et see on uskumatu lugu. Eks see olegi väike ime, kuidas me siin tegutsesime. Pidime projekteerima, ehitama, masinaid paigaldama ja töötajaid koolitama samal ajal. Me oleme sellega väga edukalt hakkama saanud. Viimase kaheksa kuuga oleme tööle võtnud 160 inimest,“ toob Dorbek välja. Need inimesed on leitud Raplamaalt – veel üks väiksemat sorti ime. Põhimõtteliselt võib

2016 aasta ettevõte

nominent töötajad jagada kaheks. Osa inimestest koolitatakse välja kohapeal. Tehnilisematele töökohtadele oodatakse juba eelneva kogemusega spetsialiste. Nende leidmine on keerulisem, kuid siiani on kenasti hakkama saadud. Iga nädal võtab ettevõte tööle kuni kümme inimest ning oktoobrikuuga loodetakse töötajaskonna komplekteerimisega ühele poole saada. „Töötajate osas tiheneb konkurents kindlasti, aga samas on selles osas konkurent ka lähedale tekkiv burgeriputka,“ märgib Dorbek. Kohila vineeritehas on viie aastaga sisuliselt nullist üles ehitatud. „Meil ei ole võtta koolitatud tööjõudu, peame seda ise siin välja õpetama. See on suur pingutus, kui soovime jõuda plaanitud 45 000kuupmeetrise aastase toodangumahuni. Me õpe-

www.ettevõtluskonkurss.ee

FOTOd karin kaljuläte

Aasta välisinvestori 2016 nominendid OÜ Kohila Vineer

2015

Müügitulu (mln €)

10,3

11,1

Ekspordi müügitulu (mln €)

8,3

9,4 0,4

Ärikasum (mln €)

0,3

Tööjõukulud (mln €)

1,2

Töötajate arv

Lisandväärtus töötaja kohta

53 219

56 311

FLIR Systems Estonia OÜ

2015

2014

Müügitulu (mln €)

35,6

30,6

Ekspordi müügitulu (mln €)

35,6

30,6

Ärikasum (mln €)

3,5

Tööjõukulud (mln €)

1,5

1,3

Töötajate arv

107 694

103 093

Fortaco Estonia OÜ

2015

2014

Müügitulu (mln €)

29,8

25,8

Ekspordi müügitulu (mln €)

29,3

25,4 -1

Lisandväärtus töötaja kohta

Ärikasum (mln €)

0,5

Tööjõukulud (mln €)

7,3

Töötajate arv

370

336

24 811

19 614

Lisandväärtus töötaja kohta

tame neile kontserni ning ettevõtte väärtusi ja keerulisi tehnoloogilisi protsesse ning seda lühikese aja jooksul ja paljudele korraga. Selles mõttes oleme roheline tehas.“ Latvijas Finierisel oli mitu põhjust Eestisse tulla. 80 miljoni eurost investeeringut ei tehta kergekäeliselt. Eestil ja Kohilal oli, mida pakkuda. Esiteks taristu. Tehast ei tulnud ehitada põllule. Esmavajalik vesi ja elekter olid olemas. Vana tehase asetus võimaldas seda edasi arendada Euroopa mõistes suureks ja innovaatiliseks. Dorbek märgib sedagi, et Eestis on väga hästi korraldatud metsandus. „RMK on teinud väga head tööd. Meil on erametsaomanike liidud ehk me ei pea läbi rääkima sadade metsaomanikega eraldi. Selline struktuurne korrastatus on kahtlemata eelis. Leedus on näiteks lood hoopis keerulisemad. Materjali voogu on raske tagada,“ kirjeldab ta. Tähtis on ka see, et Eestis jätkub piisa-

2014

valt kasemetsa, et siin julgelt tegutseda. Kohila Vineer saab kogu oma toormaterjali Eestist. „Meil on väga hea koostöö ja pikaajalised lepingud, mis tagavad kõigile osapooltele meelerahu,“ ütleb Dorbek. Latvijas Finieris on Euroopas turuosalt teine tegija UPM-Kymmene järel. Kontsernil on tootmisettevõtted kõigis kolmes Balti riigis. Lätis on vineeritehaseid kolm, neist suurimas töötab üle 800 inimese. Eelmisel aastal osteti tehas ka Soomes, Sastamalas. Lisaks on firmal müügiettevõtteid üle terve maailma, isegi Aafrikas ja Okeaanias. Latvijas Finierise üks eeliseid on see, et nad panevad suurt rõhku vineeri kui toote arendamisele ning teevad seda koostöös klientidega. Kohila Vineeri emafirmal on väga huvitav taust. 1992. aastal said erastamise käigus firma aktsionärideks 400 töötajat, kes on omanikud tänaseni. Dorbek nimetab seda rahvaettevõtteks. „See kõik saab hästi toimida, kui ettevõtte

juhtkond hindab pehmeid väärtusi. Kui Kohila tehas osteti, siis toodi siia neli bussitäit aktsionäre. Oli ka juba päris vanu inimesi. Nad tulid vaatama, mida nad siis õigupoolest ka ostsid. See, et on suudetud säilitada selline aktsionäride arv, on suur väärtus. Ei ole püütud jõuga asju ajada,“ selgitab Dorbek. Ta lisab, et see tähendab ka pikaajalisi investeeringuid. Ettevõttes ei toimu pidevat kapitali lisamist ja välja võtmist. Väärtustatakse pikaajalist arengut ning tõmblemist ei ole. Latvijas Finierise kontsern mõtleb ja käitub keskkonnasäästlikult. Juba aastaid on lähtutud põhimõttest, et tootmishooned peavad olema loodussõbralikult tehtud. Ka Kohila tehase uus osa rajati selles vaimus – ehitati täielikult liimpuidust. Kontsern paneb rõhku ka töötajasõbralikkusele. Teistmoodi mõtlemist näitab veel seegi, et uues tootmishoones on ventilatsioonisüsteem, mis vahetab tehasesisese õhu välja kaks korda tunnis. Et metsa ka peale kasvaks, on Latvijas Finie risel oma nn kaseprogramm. Ettevõte kasvatab oma istandustes seemnetest kaseistikuid. See tegevus laieneb iga aastaga. Kõik kontserni tehased mitte ainult ei kasuta puitu, vaid ka kasvatavad seda. „Kontsernil on metsaistutusüksus. Meilgi toimuvad siin metsaistutuspäevad, kuhu kaasame nii kooliõpilasi kui ka erametsaomanikke. Osaleb näiteks Kohila kool. Selle kaudu saame lastele ka meie kontserni väärtusi tutvustada,“ räägib Dorbek. Eestis tegutsevad täna kaks selle ala Euroopa suurtegijat – UPM-Kymmene ja Latvijas Finieris. Suvel teatas siia kolimise plaanist ja ligi 200 töötaja palkamisest ka Euroopa kolmas ehk Metsä kontsern oma Metsä Woodi haruga. Väiko Dorbek näeb, et Eesti vineerikompetents kasvab veelgi ning Eesti väiksust arvestades võime me end selles valdkonnas varsti julgelt pidada maailma liidriks. Kohila Vineer võib juba täna olla Euroopa moodsaim vineeritehas. Tehases on kasutusel hulk tehnoloogilisi uuendusi, näiteks iseliikuvad tõstukid, mis materjali tööpingile toovad, kui operaator tellimuse esitab. Täna on Kohila tehasel uus Läti omanik. Kuid ka tehase eelkäijad on olnud silmapaistvad. 1870. aastal käivitas Tallinnas vineeri- ja spoonitootmise kuulus Lutheri perekond. Sõja ajal pommitati tehas maatasa, kuid see ehitati uuesti üles. Taasiseseisvumise järel töötas Tallinna tehas eri nimede all ning pärast erastamist sai temast Baltic Panel Group. Selle omanikud otsustasidki tootmise Tallinnast Kohilasse kolida, kuid lõpetasid paraku 2008. aastal pankrotiga. Kolm aastat hiljem haaras ohjad Latvijas Finieris. Tanel Saarmann

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA UUENDAJA 2016: Estonian cell

2016 aasta ettevõte

nominent

Puitmassitehas murdis kahjumiahelad Üks Eesti suuremaid energiatarbijaid, Kunda haavapuitmassitehas Estonian Cell ei jaksanud enam turult kallist maagaasi ja elektrit osta ning hakkas ise endale reoveest energiat tegema.

MEESKOND: Estonian Celli juhatuse liikmed Lauri Raid (vasakul) ja Siiri Lahe ning Heinzel Groupi strateegiajuht Sebastian Heinzel septembris Kundas ettevõtte 10. sünnipäeval

eel mõni aasta tagasi oli Estonian Cell justkui Eesti tööstuse suurimaid hädalisi. 2006. aastal käivitunud moodne haavapuitmassitehas Kundas polnud kordagi kasumisse jõudnud. Kahjumit oli vabrik omanikele teeninud juba ligi 20 miljonit eurot. Iga kord, kui uudisvoogu läbis midagi seoses elektri või maagaasi hinnatõusuga, kostis Kundast kohe suur hädakisa. Estonian Celli jaoks on energia suurim kuluartikkel. Ettevõte tarbib niisuguse koguse elektrit, mis on võrreldav Tartu linna tarbimisega, kui tööstus välja jätta. Tehase äriplaan näis Eesti majanduskeskkonnas täiesti lootusetu. Elekter muutus siin ka järjest kallimaks. Kusagilt ei paistnud, et ettevõte võiks ots otsaga kokku tulla. Omanikud kaalusid isegi tootmise kokku pakkimist ja mujale kolimist. Valu ja vaev olid saatnud ettevõtet tegelikult juba varem. Kui norralane Roar Paulsrud 1999. aastal suure haavapuitmassi tehase Eestisse rajamise idee välja käis, tõusid keskkonnaaktivistid tagajalgadele. Mahukad keskkonnamõju-uuringud venisid aastaid. Lõpuks võttis Paulsrud investoritena kampa Austria tööstuskontserni Heinzel Group ning Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD). Koos süstiti Kundasse üle 150 miljoni euro.

„Tehas käivitati 2006. aastal ja algus oli keeruline,“ ütleb Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe. Käivitamise meeskonnas oli tema sõnul toona vaid üks vastava erialaharidusega töötaja, ülejäänud alustasid baastead-

mistega matemaatika, füüsika ja keemia vallas ning läbisid ulatuslikud puitmassi tootmise koolitused nii Eestis kui ka näiteks Hiinas. Väga kallis ja moodne tehnoloogia pani algajate silmad põlema. Tehase elu või surma otsustasid kolm kriitilist tegurit – puitmassi saadavus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning hingata laskva hinnaga energia. Esimese kahega ei olnud muret – Eestis haavapuitu jätkub ning inimesedki õppisid tehases kohapeal. Energiaga jäädi aga hätta. Ettevõte on Eesti suurim elektri- ja gaasitarbija, hõlmates umbes 2,5 protsenti mõlema energiaallika kogutarbimisest Eestis. Gazprom keeras maagaasile hinda järjest juurde ning Eesti riik otsustas tehase omanike meelehärmiks kehtestada kaks uut energia maksu – elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasu. Need kergitasid Estonian Celli jaoks elektri hinna tasemele, kus see on kuni 40 protsenti kallim kui Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias. Euroopas on Estonian Cellil konkurente palju. Siiri Lahe näitab kaarti, mis kubiseb puitmassitehastest. Toodetakse seal, kus kasvab mets. „Kuid meie maksime ainuüksi elektri eest neli kuni kuus miljonit eurot rohkem, kui maksaks sama tehas Rootsis, Soomes, Saksamaal või Austrias,“ ütleb Lahe. Ettevõtte juhtkond üritas elektri hinna osas riigiisade südametunnistusele koputada, aga neid ei võetud jutule. Kogu pungestamine päädis 2011. aastal sellega, et Paulsrud ja EBRD andsid alla. Ainsana säilis usk ettevõtte tulevikku Heinzel Groupil, kellest sai Estonian Celli ainuomanik. Tegemist on Austria perekontserniga, mis opereerib lisaks Estonian Cellile paberitehaseid Austrias ja Saksamaal ning globaalset müügivõrku kõikidel kontinentidel (ainuüksi müü-

fotod estonian cell

toris sedavõrd jõudsalt, et projekti biogaasi tootmise eesmärgid on kuhjaga ületatud. Tänavu toodetakse üle 7,5 miljoni kuupmeetri biogaasi. Tootmismahult tõusis Kunda tehas Euroopa biogaasitootjate tippliigasse. Süües kasvab isu. Firma on allkirjastanud juba ka koostöölepingu Baltimaade esimese biometaanitootmisüksuse rajamiseks. GreenGas Energy nimeline äriüksus plaanib aastas hakata tootma 6–7 miljonit kuupmeetrit biometaani, mis on võrreldav Narva, Tartu ja Pärnu liinibusside aastase kütusekogusega. Biometaan valmib Estonian Celli biogaasist. Siiri Lahe toob veel välja, et ka tööviljakus rühib Estonian Cellis jõudsalt ülesmäge – aastas genereeritakse nüüd ligi miljon eurot käivet töötaja kohta, andes sellega silmad ette paljudele. „Mis on meie kirg? Töö kõrgtehnoloogiaga on see, mis meie inseneridel silmad särama paneb. Meil on tehases tipptasemel automaatika, millesarnast annab otsida,“ räägib Lahe. Estonian Cell on üks tööstusautomaatika lipulaevu Eestis. Ühest otsast tõstab üks tõstuk 3–5meetrised palgid liinile ning teisest otsast tõstab teine tõstuk enam kui 200kilogrammised puitmassipakid mitmekaupa kokkuköidetuna liinilt maha. Nii 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Kogu vahepealne kõrgtehnoloogiline ahel on täisautomaatne – seda juhivad viis inimest arvutimonitoride tagant. Inimkäed ei puuduta palke kordagi. Mure kõrge elektrihinna pärast ei ole Kundast siiski kusagile kadunud. Puitmass on paberi tooraine. Austerlased kujutasid Kunda tehase puhul juba aastaid tagasi loogilise arenguna ette, et puitmassi tootmise kõrvale võiks rajada suure paberitehase, et anda Eesti puidule ekspordiuksest sisenemise hetkel veelgi suurem väärtus. Kuid paberitehas jäigi Kunda puhul unistuseks ning kolm aastat tagasi ehitas Heinzel 115 miljoni eurose „paberimasina“ mitte siia, vaid hoopis Austriasse – keset „vana ja kallist“ Euroopat. Viimastel aastatel on Heinzel Austria tehasesse veel kolm korda nii palju juurde investeerinud. Hiljuti tähistas Estonian Cell oma kümnendat sünnipäeva ning Kundat väisasid sel puhul kontserni kõrged külalised – Heinzel Groupi tegevjuht Kurt Meier ja strateegiajuht Sebastian Heinzel. Meeste sõnum oli lihtne: uued investeeringud Kundasse seisavad elektrihinna taga. Siiri Lahe sõnul on praegu paberil näiteks Estonian Celli 20 miljoni eurone laiendus, mis tooks täiendavad 15 miljonit ekspordikäivet ning võimaldaks väärindada veel 90 000 tihumeetrit Eesti metsa. Kaalutakse ka puitmassitehase juurde elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist või koguni teise puitmassitehase rajamist (jutt käib taas investeeringust umbes 150 miljonit eurot) – sedapuhku kasepuidule. Õnneks on jää energiamaksude osas Stenbockis vaikselt liikuma hakanud ning valitsus kaalub soodustusi suurtarbijatele.

41 203

27 694

Toivo Tänavsuu

ILMAIME: Esiplaanil Estonian Celli veepuhastusjaama juhataja Arvo Davel ning taamal tehase moodne biogaasireaktor, mida paljud välisspetsialistid kohapeal vaatamas käivad

giinimesi on üle 2000). Kontserni käive küündib tänavu 1,8 miljardi euroni. Austerlaste vankumatu usk Eesti tehasesse ei vedanud neid alt. Viimase paari aasta jooksul on Kundas küpsenud tõeline ime – tehas murdis end esimest korda ajaloos jooksvasse kasumisse! Läbimurre algas Siiri Lahe sõnul sellega, et ettevõtte kahjumite kuhjumisest pääsemiseks oli vaja midagi ette võtta ja 2013. aastal viskas omanik uppuvale firmale päästerõnga: andis 17 miljonit eurot tehase majandustulemuste parandamiseks. Kahjumiauke sellega ei lapitud, küll aga soetati uus pakkepress, käivitati julge hundi kombel unikaalne reoveepuhasti koos bio gaasitootmise reaktoriga ning tuuniti üht-teist tehase efektiivsuses veel. Uus pakkepress aitas tootmismahte suurendada. Bioreaktoris aga sai ettevõte nüüd ise toota enda tarbeks gaasi. Enam ei pidanud seda turult nii palju valuliku hinnaga sisse ostma. Kolmandiku vajaminevast energiast sai firma ise oma õuel toota. Nimelt liigub Estonian Celli tehases puit kogu tootmistsükli vältel vees. Osa sellest veest taaskasutatakse, osa suunatakse reoveeks. Tegemist on rikka orgaaniliste ainete sisaldusega puidupesuveega, mis varem saadeti lihtsalt puhastusjaama. Kuid uues biogaasikompleksis sai sellest veest hakata hoopis tehasele energiat tootma. Siiri Lahe ütleb, et Estonian Cell oli esimene puitmassitehas Euroopas, kes söandas nii tundliku tootmisega alustada. Tundlik on asi seetõttu, et reovesi sisaldab elusaid biograanuleid – musta kalamarja laadseid organisme, mis lagundavad orgaanilise aine metaaniks ja süsihappegaasiks. Estonian Cell on suutnud selle kaadervärgi nii hästi peenhäälestada, et biogaasikompleks töötab vaatamata reovee koostise varieerumisele. Seda imet käivad nüüd Kundas oma silmaga vaatamas paljud spetsialistid üle maailma. Kulme paneb kergitama veel tõik, et ette-

võte toodab taastuvenergiat, saamata selleks riigilt ühtegi senti toetust. Euroopa suurim ühemahutiline biogaasireaktor käivitati Estonian Cellis 2014. aastal. Veel aasta hiljem tuli kompleks ümber ehitada. Õppimist ja leiutamist jätkus. Uue biogaasikompleksi töö vilju nauditakse 2015. aasta teisest poolest alates. Viljad on magusad, sest oma energiatootmine hoiab Estonian Celli nina vee peal. Ettevõte pöördus kasumisse! Selle eest muidugi aitäh ka maailmaturu soodsale konjunktuurile ning meeldivatele aregutele valuutaturul. Tänu äsjastele investeeringutele suudetakse toota suurema kasumimarginaaliga tooteid oluliselt rohkem. Ka puitmassi müügi- ja tootmismahud purustavad firma jaoks uusi rekordeid. Kogu kaup läheb ekspordiks, Aasiasse ning Euroopasse, muu hulgas kõige kallimate ja kvaliteetsemate trükipaberite tooraineks. Elusad mikroorganismid töötavad täna reak-

Aasta uuendaja 2016 nominendid Estonian Cell AS

2015

Müügitulu (mln €)

77,9

69,1

Ekspordi müügitulu (mln €)

77,2

68,4

2014

Ärikasum (mln €)

5,5

2,1

Tööjõukulud (mln €)

2,5

2,2

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta

Electroair OÜ

203 494

153 200

2015

2014

Müügitulu (mln €)

4,1

3,4

Ekspordi müügitulu (mln €)

3,3

2,9

Ärikasum (mln €)

0,8

0,3

Tööjõukulud (mln €)

0,7

Töötajate arv

Lisandväärtus töötaja kohta

37 993

31 067

Vecta Design OÜ

2015

2014

Müügitulu (mln €)

2,7

1,9

Ekspordi müügitulu (mln €)

2,3

1,5

Ärikasum (mln €)

0,7

0,3

Tööjõukulud (mln €)

0,5

0,4

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM SUURETTEVÕTE KONKURENTSIVÕIMELISIM TURISMIETTEVÕTE: Tallink GRUPP

Tallink rihib teetähist 10 miljonit reisijat aastas Mugavus, kiirus ja odavus kõlavad Tallinki laevadel reisinud inimeste suust märksõnadena. Reis Tallinki laevaga Soome ja Eesti vahel on tõepoolest fenomenaalselt odav, kui arvestame ka laeval pakutavaid teenuseid või võrdleme piletihinda sarnase pikkusega Vahemere laevaliinidel. 2016

astas miljoneid turiste Eestisse toova Tallink Grupi tegevjuht Janek Stalmeister ütleb, et odav pilet on juba mitukümmend aastat Eesti laevanduse, turismi, hotellija isegi taksosektorit kujundanud börsifirma teadlik valik. „Me panustame eelkõige sellele, et laevareisijad tarbiksid merel olles teenuseid ja jätaks oma eurod laevale. Laev on reisikeskkond, meie ärimudel ei teeni kasumit nii palju piletitulust kui Lõuna-Euroopa firmad. See võimaldab meil hoida piletihindu madalal.“ Mida peab Tallinki juht firma suuremateks proovikivideks täna ja tulevikus? Esiteks muutub klient olenemata hindadest aina nõudlikumaks, mistõttu peab ka reisikeskkond ja teenindus olema üha kvaliteetsem. Muidu jääb klient maale, kus kerkivad ridamisi uued meelelahutuskeskused ja atraktsioonid. Tallinki suur eesmärk on anda kliendile põhjus tõusta diivanilt üles, et tulla just laevale.   Laevu on Tallinkil eri sõiduliinidel palju, aga üheks kõige olulisemaks aluseks saab 2017. aastal liinile toodav uus laev Megastar, mis vahetab välja Superstari. Tegemist on 230 miljonit eurot maksva kiirlaevaga, mis tarbib kütusena veeldatud maagaasi ja sõidab Tallinnast Helsingisse kahe tunniga. Megastari projekti ja kliendi diivanilt üles tõstmise kõrval rööprähkleb Tallink kasvavate palkadega. Börsifirma on suurendanud töötajate palku aastast aastasse. Ainult 2010. aastal jäid palgad samale tasemele ja juhtkonna palku vähendati. Palkade kerkimine rõõmustab küll töötajaid, kuid sunnib Tallinki lisatulude otsingule.   Heade töötajate leidmine nii merele kui kontorisse on firmale keeruline ülesanne. Laevadele on vaja oskustöölisi ja insenere, kellel on värskemad teadmised ja tugev taust. KonTULEB JAANUARIS: Uus Megastar.

aasta ettevõte

nominent torisse on vaja haritud inimesi, kes tunnevad infotehnoloogia uuemaid trende, ning eksperte (sotsiaal)turunduses.   Soome ja rootsi keel peab laeval ja sadamas töötades samuti suus olema. Tallinki küsitlused, samuti kogemus on näidanud, et kliendid peavad teenindajate keelteoskust tähtsaks. Kui raske on teha suuri otsuseid Läänemere põhjaosa juhtiva reisija kaubaveoteenuse firma juhina? „Koormav,“ vastab Stalmeister pärast lühikest pausi. „Peab alatasa mõtlema, et igal otsusel on tagajärg töötajatele, omanikele, klientidele. Tuleb leida otsused, mis sobiks kõigile. Neid pole lihtne leida, osapooli on palju.“ Ilmekalt näitab seda aeg, kui on vaja laev panna kas teisele liinile või prahtida ajutiselt sootuks Austraaliasse, nagu tehti 2014. aastal Silja Europaga. Ühtäkki on vaja veoteenus ümber mängida, tuhandeid inimesi suunata mujale, teha kõik endast olenev, et protsessid laabuks. Nendel päevadel tehakse tihti ka ületunde, ehkki „rahulikul ajal“ käivad nii juhid kui alluvad tööl üldiselt viis päeva nädalas. Teenuse ümbermängimine on lühiajaline väsitav periood, aga Tallinki kogenud inimesed on juhtide hinnangul alati hakkama saanud. Eelmisel aastal teenindas Tallink üheksat miljonit reisijat, kümne miljoni sümboolne tähis on lähedal. Aga millal Tallink selle ületab? „Minu poolest tulgu või kohe, laeval on ruumi küll. Välja arvatud ehk juulis,“ naljatab 42aasTALLINK GRUPP AS

2015

2014

Müügitulu (mln €)

945

921

Ärikasum (mln €)

103

Tööjõukulud (mln €)

194

190

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

6966

6654

53 900

51 200

HOIAB OHJE: Janek Stalmeister tõdeb, et kasvada pole tihedas konkurentsis kerge. Juba kaks protsenti oleks suur edasiminek

tane tegevjuht. Tema arvates pole 10 miljonit reisijat kättesaamatu arv. Selle murdmine pole lihtne, kuid on teostatav. Soovitu täitumine sõltub laevade ja liinide arvust konkreetsel aastal. Tallink Grupp on ligi kümme aastat heldelt toetanud tennist. Sponsorluse jagamise kõrvalt otsustas Tallink, et aeg on investeerida taristusse: tänavu jaanuaris valmis Tallinnas tervet kontserni teenindav logistikakeskus ning juunikuus sai nurgakivi Tallinki Tennisekeskus Lasnamäel. Keskuses on lisaks 14 tenniseväljakule ja 10 sulgpalliväljakule ka jõusaal ja rühmatreeningusaal. Väljakud saavad esialgsete hinnangute põhjal valmis detsembriks. Tennisekeskus on tulevikus üks osa Tallinki suuromanike kavandatud 70 000ruutmeetrisest Tallink City linnakust, mis kerkiks keskuse kõrvale. Tõsi, Tallink City projekt on täna endiselt kontoriseinte vahel ja millist laadi meelelahutuskeskus täpselt kerkib, pole teada. Küll tekib siis reaalne võimalus, et turist tuleb Tallinki laevaga Eestisse, sõidab Tallinki kollase taksoga Tallinki hotelli check-in’i jaoks, sealt liigub edasi keskusesse tennist mängima, mille järel ootab ees ostlemine (ja ehk potentsiaalne kinoskäik?) Tallink City meelelahutuspindadel – kuni lõpuks viib takso tagasi Tallinki hotelli. Stalmeister nii kaugele täna ei mõtle. Esialgu on veel fookus merereisidel. Samas… „Tallink on linna visiitkaart,“ mõtiskleb ta. „Vahel rikuvad küsitava kvaliteediga teenused kergesti reisi üldmulje. Meie saame pakkuda mõningaid kvaliteetseid esmateenuseid ka kaldal. Meile on ülioluline, et reisija uuesti tuleks. Tallink on standard, mille järgi joonduda.“ Otto Oliver Olgo

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM VÄIKE- JA KESKETTEVÕTE 2016: Adcash Vladimir, Sushant, Gregorio, Priit jt – Eestist pole palju maailma kasvanud ettevõtteid, kus töötab 21 rahvusest ja 18 keelt rääkivaid inimesi. Adcashi jaoks on mitmekesisus üks eduteguritest ning Eesti soodne kasvukeskkond.

eadpööritava kiirusega kasvanud firma viib kokku reklaamiandjad, veebilehtede omanikud ja äpiarendajad enam kui 200 riigis üle maailma. Algusest peale on küntud globaalsel turul. Juba esimese tootega mindi Prantsusmaale, siis prantsuskeelsetele turgudele, sealt edasi võeti ette järgmised rahvusvahelised keeled. Nii on loogiline, et ka töötajate seas on esindatud hulk eri rahvusi ja keeli. Lisaks Tallinnale on Adcashil kontorid ka Sofias, Barcelonas ja Pariisis. Venelane Vladimir Mikhnovich, kes töötab alates jaanuarist Adcashi Tallinna kontoris pettuste avastamise juhina, räägib, et Moskva ja Tallinn on väga erinevad. Moskvas inimesed muudkui kiirustavad. Tänavapildis on näha, et pigem jooksevad, kui kõnnivad. Sellega harjub ära, aga see väsitab. Moskvas elades käis ta sageli tööreisidel Peterburis, kus liiguti rahulikumalt. Ja tema tundis end palju mugavamalt. „Tallinnas kõnnitakse veel aeglasemalt!“ rõõmustab Vladimir. Vladimiri tiimi ülesanne on teha kindlaks, et reklaame ka päriselt nähakse. Et firmad, kes oma reklaamide näidata saamise võimaluse eest Adcashile maksavad, võiksid olla kindlad, et nende reklaame on klikkinud inimsõrmed, mitte skriptid või robotid. Samuti kontrollib Vladimir maksete turvalisust – näiteks, et kasutusel poleks varastatud krediitkaarte. Tallinna kolis Vladimir koos abikaasa ja kahe kassiga. „Moskvas elades ei oleks mu kassid ju elu sees merd näinud,“ ütleb ta naljatlemisi. Tallinna juures meeldib talle väga, et linnast saab kähku loodusesse, kaugele pole vaja minna. Ja linn ise on pisike, tänaval võib iga päev näha samu inimesi – ka võõrad on lõpuks tuttavad. Ka IT-kogukond on siin pisem ja tihedam kui Moskvas. Suurem osa inimesi tunnevad üksteist, üritustest osa võtta on palju lihtsam, sest seltskond on kompaktne. Moskvas ei ole võimalik igal üritusel käia. Tallinnas toimub rohkem offline-üritusi, Moskvas on need pigem online ja inimestega päriselt tutvumine sellepärast haruldasem. Adcashi mobiilirakenduste tootejuht, varem panganduses töötanud indialane Sushant Patil kolis Indiast Eestisse alles augusti alguses. Tema juhib tootetiimi, kes nuputab, missuguseid mobiilirakendustele mõeldud tooteid võiks teha järgmiseks, ja siis teebki neid. Kui

Killuke tervet maailma keset Tallinna toode valmis, testib seda ning mõtleb, kuidas seda saaks kõige paremini müüa. Adcashi asutaja Thomas Padovani võttis temaga ühendust ja pakkus võimalust just mobiilirakendustele keskenduda. Pakkumine tundus põnev, mõte kolimisest samuti. Kaua ta ei mõelnud, tuligi abikaasaga Tallinna, kuhu nad praegu plaanivad jääda vähemalt mõneks aastaks, võib-olla kauemakski. Sushanti sõnul on Tallinnas parem elukvaliteet kui India kõrgtehnoloogiapealinnas Bengalurus, kus ta varem elas. Indias töötas ta kõigest pooleteise kilomeetri kaugusel kodust, aga vahel kulus sinna jõudmiseks aega kaks tundi. Tallinnas võib jala poodi minna, õhku saab rahulikult hingata, see pole nii saastatud. Vladimir ütleb siinkohal, et temal on Eestis üle läinud igakevadene heinanohu. Adcashi peadirektor prantslane Gregorio Machadinho lisab kohe, et millal iganes ta oma sünnilinna Pariisi uuesti külastab, hakkab ta uuesti köhima ja allergiad tulevad tagasi (ja mitte ainult kevadel!), aga Eestis pole neist kippu ega kõppu. Talle meeldivad veel ka mugavad e-teenused. Gregorio räägib, et tema prantsuse sõbrad hakkavad kohe kiruma, kui kuulevad, et tema vahetas autol paberid internetis kahe klikiga ära. Nemad peavad endiselt minema kohalikku politseijaoskonda, seal kaks tundi sabas seisma ja siis tagasi ko-

2016 aasta ettevõte

nominent

ju minema, sest alati selgub, et neil olid üldse valed paberid kaasas. Gregorio ütleb, et eesti töökultuur tundub talle prantsuse omast mõistlikum. Tema kolis Pariisist Tallinna 2009. aastal ja leiab, et on hea, et ta lõi pere just siin. Kui ta oleks jäänud Pariisi, oleks elu nagu tema pariislastest sõpradel, kes jõuavad koju, kui lapsed juba magavad. Ka tema töötas seal elades hilisõhtuni ja võttis selle harjumuse alguses Tallinna kaasa, aga kohapeal selgus, et siin ei peeta niisugust asja normaalseks. Samm-sammult kohanes ta kohaliku töökultuuriga. Vladimir ütleb, et eelmises töökohas oli tema jaoks tavaline minna töölt koju pärast kümmet õhtul, sest lihtsalt nii palju oli teha ja põnev oli. Naisele see väga ei meeldinud. Kui Adcashist lepingu sai, ütles naisele: „Ei tea, kuidas see kolimise värk küll läheb, aga üks sulle kindlasti meeldib – mul on üheksast kuueni töötunnid.“ Ja nüüd, isegi kui on põnev töö käsil, läheb ta koju mõistlikul ajal. Sushant töötas Indias vahel öö läbi. Tal on hea meel, et siin sellist kommet ei ole. Veel meeldib talle, et töötajaid usaldatakse. Iga tiimiliige võib tooteideega välja tulla ja kui idee on hea, siis sellega tööle asuda. Igaühel on loomevabadus ja sellega kaasnev vastutus. Andekate inimeste puhul ei pea kõigil pisiasjadel silma peal hoidma.

www.ettevõtluskonkurss.ee

foto priit simson

Kaitse oma autot, enne kui on hilja!

Fluid Filmi korrosioonikaitse igale autole! Kas eri riikidest pärit inimesed üheskoos kuidagi teisiti töötavad kui punt eestlasi, seda on keeruline öelda. Vladimir ütleb, et tema oma tiimis näeb seda küll: temal on kaks eestlast, iirlane ja prantslane. Igaüks lahendab probleeme erinevalt. Eestlased olevat perfektsionistid, teised kohati lennukamad. Adcashi Tartust pärit finantsjuht Priit Viru leiab hoopis, et erinevused suhtlus- ja tööstiilis tulenevad pigem inimeste iseloomust ja erialast. Mingid tõekspidamised tulevad küll rahvusega kaasa, kuid mitte alati ja mitte kõigil ühtmoodi. Temale endale on mitu korda öeldud, et ta pole BOSS: „tüüpiline eestlane“. Adcashi Priidu sõnul teeb Adcashi valdkonna ettevõprantslasest tete seas eriliseks see, et firmal on globaalsed otasutaja Thomas sekontaktid nii reklaamijate kui ka reklaami näiPadovani leidis tavate veebilehtede ja mobiilirakendusfirmade Eestist parima omanikega. Müügiinimesed, kes räägivad 18 eri ärikliima keelt, saavad teenindada neid kliente nende emakeeles. See on suur eelis. Tallinna kontoris on näiteks kolm hiinlast, kes töötavad Hiina turul ja suhtlevad hiina keeles. Samuti teenindab siinne üksus Brasiilia ja Türgi turgu, Itaaliat ning araabia maid. Inglise keel küll on globaalne keel, aga mitte alati. India on kasvav turg ja sealsete kundedega saab hindi keeles paremini jutule kui inglise keeles. Samuti saab töötajatelt infot kohalike olude kohta. Priit AdCash OÜ 2015 2014 kui finantstiimi juht toob näite, 42 43 Müügitulu (mln €) Ärikasum (mln €) 6 9 et kui näiteks Türgis võtavad 3,8 2,9 Tööjõukulud (mln €) pangaülekanded tavalisest rohTöötajate arv 80 50 kem aega või kui Egiptuses ei 128 900 235 600 Lisandväärtus töötaja kohta (€) luba pangad korraga üle 2000 euro riigist välja kanda, siis hakatakse kohe mõtlema, kuidas olukorda sealsete klientide jaoks leevendada. Vahel saab probleemiga tegelema hakata juba enne, kui klient murega Adcashi poole pöördub. Adcash soovib tööle saada parimaid inimesi ja neid otsitakse üle maailma. Sellel rindel konkureerib Adcash selliste ettevõtetew ga nagu Google ja Facebook ning rebimine on karm. Priit usub, et rahvuslikult mitmekesises töökeskkonnas avardub maailmapilt. „Lahe on näha, kuidas Adcashi inimesed käivad koos väljas ja on tegelikult ka suur sõpruskond,“ ütleb ta.

KÄIB TÖÖ JA VILE KOOS: Sushant, Gregorio ja Vladimir Adcashi Tallinna kontori katuseterrassil

Madli Kullaste

Küsi pakkumist!

Mazda ABI Eurotrans OÜ Teaduspargi 9a tel 680 0280 www.mazdaabi.com/korrosioonikaitse korrosioonikaitse@eurotrans.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM MIKROETTEVÕTE 2016: SPS Grupp

Tipp ja Täpp koristusäris

2016 aasta ettevõte

nominent

Harjumaal puhastusteenuseid pakkuv SPS Grupp ei pea võimatuks heale koristajale 1000 eurot palka maksta.

heksa aastat tegutsenud, mullu 50 protsendi võrra käivet ning 100 protsendi võrra kasumit kasvatanud väikeettevõtte asutasid kaks sõpra, Janar Pops ja Silver Bakhoff. Mehed ütlevad, et nad on kui Tipp ja Täpp: mõlemal on ühepalju lapsi ning blondid naised. Mõlemad elavad Kristiines, sõidavad sama marki autoga ning kasutavad sama marki telefoni. Silver oli teinud Rootsis müügitööd. Janar teadis, kuidas koristatakse, sest oli olnud ametis ühes kinnisvarahoolduse firmas. Ühel õhtul läksid mehed pubisse, libistasid mõned kannud õlut ning mõtlesid, et võtaks üheskoos midagi ette. Juba järgmisel päeval oli algne äriplaan koos ning esmane turuluure tehtud. Siis oli aasta 2007 ja Eestis majandus jõudmas keemistemperatuurini. Inimesed teenisid varandusi kinnisvara alal. Kuid kahele sõbrale tundus just koristusäri kõikidest võimalikest äridest kõige lihtsam, mistõttu jäädi selle juurde. „Panime oma senised kogemused kokku. Tundus, et selles valdkonnas on nii palju tööd ära teha,“ ütleb Silver. Koristusteenuste turul laiutasid suured rahvusvahelised konglomeraadid, kelle personaalne kliendisuhtlus jättis Janari ja Silveri arvates kõvasti soovida. Klientidele visati, nätaki, mingi standardleping kätte ja kukuti odavaid töötunde vorpima. SPSi meestele tundus, et koristusäri ei pea selline olema. Esimesed kliendid tulid väga algelise kodulehe kaudu, mille keegi „kogemata leidis“. Toona umbes 25aastased mehed käärisid alguses ise käised üles. Nüüdseks maha lammutatud rahandusministeeriumi allkorrusel pakkus üks klient toitlustusteenust. Janar ja Silver võtsid ühe sõbra veel kampa ja käisid seal õhtuti ise kraamimas: sõitsid tolmuimeja ning lapiga mööda saali ringi, puhastasid aknaid, tekstiile jne. Aastast aastasse on kasvanud nii käive – tänavu kasseeritakse klientidelt sisse üle kahe miljoni euro – kui ka kasum, mis mullu küündis üle 200 000 euro. „Ju siis oleme teinud õiget asja,“ ütleb Silver. Ettevõte tuleb täna toime juba igasuguste spetsiifiliste tegevustega. Teeb büroodes, kontorites, ladudes ja isegi kodudes hoolduskoristust – see on see, kus koristaja käib territoo-

TIPP: Silver Bakhoff leiab, et tänapäevane koristaja on pigem sanitaarspetsialist FOTOd tiit blaat

TÄPP: Janar Pops ütleb, et suvel on koristajaid kõige raskem leida, kõik tahavad puhata

riumi kindla graafiku alusel üle ning hoolitseb, et kõik oleks ilus puhas, tolm eemaldatud, lilled kastetud, prügikastid välja viidud, tualettpaberit ja vedelseepi lisatud jne. Samas puhastab firma ka aknaid, vaipu, diivaneid ja põrandaid, korraldab suurpuhastusi, putukatõrjet, likvideerib ehitusprahti ja lumehunnikuid. Eemaldab isegi grafitit seintelt ning hooldab mõningal määral ka tehnosüsteeme. „Ainult kanalisatsiooniuputustega ei tahaks tegelewda, sellest tööst loobuksime,“ ütleb Janar. SPSil on praegu umbes sada klienti, nende hulgas terve rida nimekaid asutusi ja ettevõtteid: Fazer Food, Leibur, Balbiino, Ericsson Eesti, Tallinna Lennujaam (kõrvalhooned, mitte terminal), EAS, Eesti Kunstiakadeemia, kaitseministeerium jpt. Tööd objektidel on ilmselgelt palju, sest firma kodulehe värskeimad blogisissekanded (nä-

punäiteid teemal, kuidas hooldada terrassi või sauna) pärinevad kolme aasta tagusest suvest. Üllataval kombel pole SPS Grupp oma tegutsemise haardega veel isegi Harjumaalt kaugemale jõudnud. Silver ja Janar leiavad, et maakonnas tööd jagub ning väga suureks polegi hea kasvada – muutud kohmakaks ja töökvaliteedi kindlustamine võib unarusse jääda. Koristamine on saanud aastakümnetega uue tähenduse. Koristaja pole enam lapiga tädi, kes väänab vanu dressipükse ämbrisse kuivaks, et need siis puidust harjavarre otsa vinnata. Ta ei sõida veest nõretava lapiga üle ruumi, ränk kloorihais järel. „Tänapäeval võiks koristaja kohta pigem öelda sanitaarspetsialist või koguni hügieeni insener,“ räägib Silver. Pole ka enam nii, et koristamisega tuleb igaüks toime kas või une pealt. SPSi inimesed hoiavad puhtust ka näiteks elektroonika- ja toiduainetööstuses, kus käib kõik väga peene reglemendi järgi (ainult vahupesu) ning üks vale bakter vales kohas võib põhjustada katastroofi. Sanitaarbisnises on konkurents armutu. Lihtne internetiotsing annab lehekülgede viisi koristusfirmasid, kes üritavad üksteiselt pidevalt kliente ära meelitada. Ka SPS pistab rinda mitme tugeva kodumaise konkurendiga, kuid palju on Eestis ka väikeseid nn kahemehefirmasid. Janar ja Silver leiavad, et SPS on edukas seetõttu, et on pühendunud ühele asjale ja üritanud seda teha nii hästi, et klient oleks kogu aeg rahul. Juba uuele kliendile hinnapakkumise tegemiseks võetakse rahulikult aega. Kõigepealt tehakse kindlaks kliendi vajadused – kui tihti oleks hügieeniinseneril (see tähendab siis koristajat) üldse mõistlik lapiga kontoris ringi tuuseldada. Kui kokkulepe on sõlmitud, võib klient selle vettpidavuses kindel olla. Ja nii need kunded firmale tasapisi tiksuvad. Firma pole palganud eraldi tegevjuhti, mõlemad omanikud on päevast päeva kontoris tööl, tegeldes ka müügiga. Inimesed on SPSi põhivara: koristusteenuse hinnast moodustab töötajate tasu ligi 70 protsenti. Aastaid on firma hoidnud eemale riigihangetest, pidades neid toksilisteks: hankijad eelistasid odavaimat hinda, kuigi selle tagant paistsid miinimumpalgaga koristajate lontis kõrvad. Silver ja Janar on veendunud, et 350eurose kuupalgaga ei leia tänapäeval ühtegi motiveeritud töötajat. SPS maksab teadlikult oma kaadrile rohkem, kui turul keskmiselt maks-

www.ettevõtluskonkurss.ee

takse. Firmas ollakse lihtsalt seda usku, et väikese raha eest head asja ei saa. Ja kes muu kui koristaja täidab tegelikult klientide soovid – teeb ära reaalse töö. „Suvel on raskem inimesi leida, siis tahetakse puhata. Talvel tulevad suuremad üüriarved ja siis kiputakse tööle,“ kirjeldab Janar olukorda vakantsidega. Headele inimestele on firmal alati tööd pakkuda. Koristajaameti prestiiž on ühest küljest mõnevõrra tõusnud. Varem ei kujutanud me ka poekassas meesterahvast ette, kuid nüüd on see vaatepilt üsna tavaline. Samas on noorte palgaootused sageli ebareaalsed. 95 protsenti SPS Grupi koristajatest (firma kontoris on kuus inimest, koristajad on palgal töölepingutega Silveri ja Janari teises renditööjõuettevõttes) räägivad emakeelena vene keelt ning paljud neist käivad Harjumaal kraamimas Ida-Virumaalt. Kui peaks võtma võõrtööjõudu, tulgu see Silveri sõnul pigem Ukrainast, sest seal olevat töökad inimesed. Põhilise kaadrivaliku teevad firma piirkonnajuhid, kes komplekteerivad usaldusväärse meeskonna ning jaotavad objektid ära. Nii mõnigi käib koristamas õhtuti oma põhitöö või kooli kõrvalt, et lisaraha teenida. SPSi inimesed koristavad nii päeval kui öösel. „Kui koristaja teeb oma tööd korralikult ja tegutseb iga päev kahel-kolmel objektil, siis võib ta isegi 1000 eurot teenida. Seejuures ei pea ta end hulluks töötama,“ kinnitab Silver. Ülitähtis on firma jaoks usalduse küsimus.

SPS GRUPP OÜ

2015

2013 1,2

Müügitulu (mln €)

1,8

Ärikasum (mln €)

0,23

0,18

Tööjõukulud (mln €)

0,19

0,14

Töötajate arv

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

77 000

55 000

Suurte rahvusvaheliste ettevõtete kontorites võivad koristajad kokku puutuda väga tundliku infoga. „Kõige hullem on meie jaoks see, kui koristaja marsib päeva pealt objektilt minema, ilma et kellelegi ütleks. Lihtsalt kaob ära ja ei tule enam kunagi tagasi. Mõnikord vabandatakse, et kõht oli lahti või sai telefoni aku tühjaks. Samas kui ise juba pidutsetakse kusagil Eesti teises otsas,“ räägib Silver. Väidetavalt esimese puhastusfirmana Eestis on SPS Grupp pannud kehtima nn rahulolugarantii, millega üritatakse tagada teenuste maksimaalne kvaliteet. Mitte päris nii, et kui kontori sekretär tuleb hommikul tööle ja leiab riiulilt mõne tolmurulli, siis maksab firma kliendile raha tagasi. Garantiiga kinnitatakse kliendile lubadustest kinni pidamist. „Me ei taha, et kliendid saadaks meile liiga palju pretensioone. Pakkudes kehva teenust, pole meil võimalik edasi liikuda ja uusi kliente leida. Garantii tähendab, et me parandame kiiresti oma praagi,“ seletab Silver. SPS Grupis tajutakse nii mõnegi Eesti ettevõtte kontori siseelu ja atmosfääri päris hästi. Aeg-ajalt saadavad kunded firmale meeleolukaid kirju. Mõni sekretär juhib tähelepanu, kuidas äsja koristatud kontoris „löövad tolmurullid tantsu“. Emotsionaalseid kirju tuleb rohkem esmaspäeva hommikuti ja halva ilmaga – siis kui sekretäridel on paha tuju. Toivo Tänavsuu

E T T E V Õ TJ AT E E E S T VA LV E L , K O T K A P I LG U L . J U B A 9 0 A A S TAT. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON EESTI SUURIM ETTEVÕTETE ESINDUSKODA. ME MONITOORIME JA MÕJUTAME RIIGI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAT 24/7 NING HOOLITSEME SELLE EEST, ET MEIE LIIKMED SAAKSID KÕIGEST TEADA ESIMESTENA. LIITU WWW.KODA.EE JA KÜSI LISAINFOT 60 400 89.

www.ettevõtluskonkurss.ee

Valdkondade konkurentsi võimelisimad ettevõtted

2016

konkurentsivõime edetabel

www.ettevõtluskonkurss.ee

SUURETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

TALLINK GRUPP AS*

945 203

TELIA EESTI AS

E.L.L. KINNISVARA AS*

SWEDBANK AS*

KAAMOS KINNISVARA AS*

SEB PANK AS*

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht 1

102,6

309 743

101,5

42 354

99,6

343 900

100,1

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

59 230

215,0

52 136

22 669

86 700

Omakapitali tootlikkus % koht 9

7,4

128,4

149,7

46,1

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

2363

138

43 658

32,2

2469

20,1

4,8

253 067

161

4874

901

2629

151

48 610

109 167

81,7%

15 143

25 418

79,2%

7000

158 600

75,3%

100,0%

21 811

191,8

14 108

596,0

31,7

2918

779

4984

15 089

72,9%

166 192

100,9

75 001

94,4

8,4

2844

155

5078

111 624

65,2%

SANTA MONICA NETWORKS GROUP OÜ*

70 109

113,5

4254

103,3

50,9

5046

447

706

13 761

64,0%

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS*

555 447

103,8

22 071

108,8

12,5

1075

141

20 526

72 961

60,9%

BALTIC AGRO AS

252 788

134,3

4421

160,2

14,3

3502

3283

1616

7657

57,7%

TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS

10 986

113,6

6543

62,4

13,5

2910

549

10 827

7241

57,3%

SILBERAUTO AS*

259 303

142,1

3974

132,8

6,1

2093

516

7762

16 609

55,7%

MAINOR ÜLEMISTE AS

5084

114,0

5478

75,7

7,2

3183

339

8289

6051

53,2%

OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS*

165 243

109,7

25 719

119,1

22,2

1319

34 900

69 495

52,7%

MERKO EHITUS AS*

251 012

99,5

10 000

80,5

7,9

3274

322

1350

40 604

52,5%

AREALIS AS*

13 503

151,8

2588

72,6

5,4

4649

1039

1391

3313

52,4%

FORTUM TARTU AS*

29 143

91,0

11 197

94,5

16,2

2291

355

7939

13 451

51,3%

ELISA EESTI AS

95 365

100,2

22 789

134,1

13,0

2185

175

9836

37 103

49,5%

ESTONIAN CELL AS

77 895

112,7

2848

28 480,0

5,4

2470

916

1489

5367

49,5%

SANDMANI GRUPI AS

98 473

113,8

4857

100,8

22,9

2952

1059

618

8151

49,2%

STORA ENSO EESTI AS

175 877

94,6

21 443

218,3

28,8

1893

287

416

35 368

49,2%

NORDEA FINANCE ESTONIA AS

22 516

98,6

8965

58,4

9,9

3975

346

12 066

48,7%

COCA-COLA HBC EESTI AS

26 443

99,6

7356

872,9

27,6

2647

240

905

10 850

48,6%

ALEXELA OIL AS

121 430

90,9

1632

1 158,2

11,9

1986

1292

2020

3873

47,6%

ESTRAVEL AS

64 343

104,7

1036

150,9

45,9

2101

435

4766

47,6%

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS

34 332

103,3

8837

124,6

19,5

1958

172

12 876

13 537

46,8%

RAMIRENT BALTIC AS*

30 900

96,2

4826

98,9

18,4

2151

132

18 819

10 866

46,4%

NORTAL GROUP AS*

45 048

106,4

2488

324,0

43,6

3590

25 838

45,5%

KAARSILLA KINNISVARA OÜ

7908

198,8

5574

114,6

14,8

1488

1130

365

5699

42,7%

TAVID AS*

127 245

110,4

3684

87,1

10,8

2314

606

929

9515

42,2%

NOVOTRADE INVEST AS

86 602

75,8

1190

213,2

18,8

1625

687

4079

3648

41,9%

SCANOLA BALTIC AS

59 473

100,0

1330

81,1

16,4

2230

1416

2675

2454

41,8%

FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ

35 571

116,1

3536

120,5

17,4

1980

574

1725

5009

41,7%

SELVER AS

382 371

104,1

8460

109,5

31,7

919

165

4146

34 022

41,0%

TELE2 EESTI AS

62 101

101,3

1815

35,7

2,1

2387

261

7809

8633

40,2%

A. LE COQ AS

77 100

94,1

14 055

96,7

16,8

2013

232

3397

22 100

39,4%

MECRO AS

69 731

111,7

1655

93,6

10,5

2453

309

782

8308

38,8%

4280

115,1

10,9

1795

332

1719

8438

37,9%

1571

121,6

6,7

2052

354

2141

2630

37,3%

ESPAK AS

64 009

105,4

IMATRA ELEKTER AS

15 222

100,5

JETOIL AS

118 188

81,8

1039

92,1

23,3

1700

10 744

124

1263

36,8%

BIGBANK AS*

71 674

117,6

11 194

88,4

13,0

2608

163

1033

24 996

36,0%

TULUNDUSÜHISTU TARTU TARBIJATE KOOPERATIIV*

65 092

109,3

2027

97,3

8,2

895

109

23 519

8452

35,2%

PKC EESTI AS

145 738

105,0

17 755

149,8

17,9

1452

190

169

31 105

34,6%

VALIO EESTI AS

85 774

92,7

4501

137,4

12,8

1649

220

4588

12 217

34,6%

ABB AS*

155 385

102,7

1014

16,0

2,7

2449

147

4872

32 044

33,6%

RONDAM GRUPP AS*

32 622

95,6

4514

91,3

14,9

1789

203

5221

7971

33,5%

VIRU RMT OÜ

16 666

97,4

821

1629,8

38,2

2118

8116

33,5%

MISTRA-AUTEX AS

21 107

140,4

1924

341,5

31,6

1415

3227

6611

33,1%

2257

222

3751

18 445

32,6%

32,6

5,4

2217

129

4933

15 741

30,5%

60,1

11,0

3210

101

482

27 147

30,5%

NORDIC CONTRACTORS AS*

159 184

93,5

HARJU ELEKTER AS*

60 656

119,9

3186

DANSKE BANK AS EESTI FILIAAL

40 135

78,2

11 814

www.ettevõtluskonkurss.ee

VÄIKE- JA KESKETTEVÕTTED 2016 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht 2

97,5

216

90,0

107,2

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

6169

68,7

234

796

1091,2

149

2049

453,9

183

624

146,8

249

2106

345,8

2356

95,9

2553

179,5

Omakapitali tootlikkus % koht

ADCASH OÜ

41 715

206

OILSEEDS TRADE AS*

36 172

ETS NORD AS

21 191

VEHO EESTI AS

40 612

102,6

ADVEN EESTI AS

22 712

80,1

BARRUS AS

33 817

106,0

157

LASITA MAJA AS*

29 449

124,6

PHARMA GROUP OÜ

45 004

621,0

INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR EESTI AS

18 485

117,5

2433

319,8

25,4

TOODE AS*

34 006

106,4

152

1389

111,5

130

HELMES AS

19 761

103,3

175

2600

97,6

BYTELIFE SOLUTIONS OÜ*

10 525

144,4

641

100,0

WIRTGEN EESTI OÜ

6117

124,8

219

142

191,6

JALAJÄLG AS

30 312

122,5

531

143,4

METAL EXPRESS OÜ*

8339

126,4

237

133

61,7

MICROSOFT ESTONIA OÜ

4281

120

110,2

126

408

97,1

CM TALLINN AS

10 740

365,0

375

100

EHITUSTRUST AS

20 105

143,4

1388

EUROSTAUTO OÜ

20 567

100,8

197

639

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

32,4

3971

521

1773

13,2

165

45,4

2209

2526

7,6

201

11,8

175

2381

2380

172

14,1

157

1740

133

48,1

1501

181

1837

121

114

1523

15,4

152

169

54,6

148

120,7

59 80 215 171

97,3

170

106,0

427,4

9981

100,0%

723

1197

120

970

2121

68,3%

7385

67,6%

330

3000

315

935

4138

66,8%

4162

64,8%

174

6019

6406

63,1%

127

856

6732

60,9%

187

1271

4211

60,1%

176

210

3455

4042

59,8%

2598

260

464

5473

58,0%

3339

134

166

8530

57,8%

4213

421

1905

57,8%

13,8

159

3405

680

1217

587

197

55,8%

117,0

2067

798

142

1474

103

55,2%

12,5

171

3524

695

1110

744

172

55,1%

53,7

9315

252

881

2308

55,1%

67,8

7986

1534

1046

134

54,9%

136

61,1

2728

773

147

2239

53,1%

87,7

2161

438

208

1858

53,0%

KONEKESKO EESTI AS*

40 161

112,1

109

598

109,9

133

9,9

187

2742

618

137

2737

52,2%

SANTA MONICA NETWORKS AS

11 672

105,5

162

592

133,6

66,2

3662

354

131

2042

52,1%

TIETO ESTONIA AS

8749

180,0

1507

3231,8

90,3

2585

193

135

6006

52,0%

VILJANDI METALL AS*

23 742

107,2

148

1712

124,4

106

11,4

177

1738

134

101

116

926

6591

51,6%

STANDARD AS*

22 524

113,7

101

1980

126,5

101

39,0

1596

163

108

111

653

5982

50,0%

AVARON ASSET MANAGEMENT AS

2937

164

172,1

1439

224,1

70,2

3890

210

229

2093

49,2%

KEKKILÄ EESTI OÜ

7659

103,2

177

311

113

103,0

140

3,4

232

2649

306

1235

1105

131

48,4%

PAEKIVITOODETE TEHASE OÜ

8324

111,0

120

979

262,1

13,2

164

2496

126

1292

3615

48,0%

KAAMOS EHITUS OÜ

14 286

153,1

711

219,4

10,2

185

3333

752

150

1471

104

47,4%

GF ANAPOL OÜ

HUSQVARNA EESTI OÜ

TASKU KESKUS AS

FAVOR AS

26 798

T-TAMMER OÜ

14 056

ADELANTE TELLINGUD OÜ

4587

109

ESVIKA ELEKTER AS

22 912

RHUMVELD BALTIC OÜ

10 650

126,8

452

BONVA EESTI OÜ

6421

263,5

226

139

RECRUITMENT ESTONIA OÜ

3042

160

151,8

314

112

5405

103,2

178

837

109,6

134

14,4

155

2659

386

737

1284

120

47,4%

12 076

109,8

130

401

112,9

126

82,9

3152

1342

247

741

173

47,2%

5070

100

105,3

165

1600

124,4

107

18,7

135

2377

724

517

1799

46,8%

114,8

813

121,4

112

17,3

145

1933

107

157

609

4779

46,8%

114,2

706

98,8

167

23,8

119

2082

123

2515

3554

46,8%

137,2

888

214,1

50,5

2193

180

1970

2730

46,0%

114,2

616

147,7

8,8

194

2640

376

139

2548

45,9%

126,1

103

45,9

2332

394

356

1208

125

45,1%

100,0

154

9,2

191

3488

459

110

120

812

162

44,9%

121,9

110

88,6

3001

380

230

602

193

44,9%

206

2998

467

174

2385

44,5%

106

1979

103

108

110

536

5462

44,4%

ANTALIS AS

20 537

98,2

213

802

54,5

224

6,8

BESTNET AS*

18 066

95,9

222

1473

126,6

100

27,3

BALTIC ARMAMENTS OÜ

4316

118

301,5

545

273,0

31,2

1387

196

785

391

637

187

44,2%

RAVILTOS OÜ

3261

152

111,8

113

672

150,6

30,2

100

2789

123

2000

1810

43,9%

PRICEWATERHOUSECOOPERS AS*

ECOMETAL AS

45 46

8205

103,0

179

1402

118,0

122

38,2

2643

184

571

5461

43,9%

20 244

105,5

161

204

152

102,1

146

1,9

239

2059

362

520

1588

43,4%

INTOPEX FORWARD OÜ

8503

141,6

195

154

660,8

38,0

2218

773

145

487

208

43,4%

METECI VALDUSE OÜ*

15 184

105,6

160

818

149,8

9,9

186

1500

182

183

1627

5012

43,2%

ADDINOL LUBE OIL OÜ

12 379

84,0

244

433

51,3

231

6,1

213

3418

427

187

1622

42,9%

MOONCASCADE OÜ

2215

186

204,8

560

371,6

137,8

2547

199

173

1721

42,6%

BALTEM AS*

18 417

83,6

246

208

13,9

247

0,6

246

2 304

230

887

2 287

42,2%

ON24 AS*

9 972

111,5

116

625

124,9

105

62,7

2 015

100

356

106

122

1 302

118

41,7%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

MIKROETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

SPS GRUPP OÜ

1808

146,2

220

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht 5

208,3

Omakapitali tootlikkus % koht 27

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

89,5

1925

226

392

405

100,0%

KALVITER OÜ

391

125,9

446

61,2

17,9

1401

391

315

463

89,5%

INTERSTUDIO OÜ

1749

131,0

74,8

54,2

3412

292

305

84,9%

PAINTLINES OÜ

1158

198,5

157

316,2

93,5

1418

232

242

76,4%

FOB SOLUTIONS OÜ

921

205,5

154

354,0

70,2

2619

132

374

74,5%

AIDE AS

1071

97,7

324

96,6

10,1

1358

134

116

455

71,9%

254

68,2%

401

66,3%

LORE EESTI OÜ

1232

152,3

198

244,3

39,8

1548

411

SEATRADER AGENCY OÜ

501

98,8

219

104,5

81,2

3026

100

SCARPIO OÜ

1923

115,5

127

115,5

23,9

1583

385

222

65,9%

VARSON OÜ

1630

101,1

122

84,1

21,2

2231

233

309

65,1%

KLIKO OÜ*

739

95,9

1133,5

33,0

1547

148

64,6%

273

163 349

64,5%

284

63,0%

META ADVISORY GROUP OÜ*

656

106,3

161

98,7

84,8

3128

131

MESSENTE COMMUNICATIONS OÜ

1368

131,1

114

52,8

21,4

2371

228

SIGNITI OÜ

1136

103,2

203

83,2

59,5

1670

162

343

59,9%

PINTAVÄRI EESTI OÜ

1255

127,3

142

127,3

16,0

2087

157

343

59,8%

ESTONIAN LOG CABINS OÜ

583

380,1

106

7282,0

131,7

608

146

135

58,6%

ANDRESE SOOLALADU OÜ

1683

109,3

101

126,1

43,1

1301

561

147

58,6%

EXCELLENT GRUPP AS

645

52,6

261

69,0

6,2

1572

161

337

58,1%

NORDIUM OÜ

1613

121,8

100,0

50,0

1526

538

105

56,9%

ADEPTE OÜ

651

103,0

322

86,2

9,8

1144

163

377

56,3%

172

243

55,9%

1266

55,6%

THERMOARENA OÜ

1205

110,5

154

78,5

56,7

1062

GLASSIMPEX OÜ

1266

257,2

291,6

75,3

659

SE TEHNIKAKESKUS OÜ

1567

130,7

264,0

30,1

1363

174

245

55,5%

E-KATEDRAAL KOOLITUSKESKUS OÜ*

403

87,5

166

189,0

43,0

2541

318

55,3%

RÖDL & PARTNER AUDIT OÜ

401

108,7

832,3

45,4

2512

295

52,8%

MAVAM OÜ

186

95,9

101

43 957,4

122,1

2035

150

52,0%

ASKENDO OÜ

245

259,4

104,1

82,3

2528

177

51,5%

H8 CONSULT OÜ

125

124,2

1001,8

128,0

2643

50,4%

ROADPLAN OÜ*

401

187,6

146

209,2

106,4

1107

100

200

48,1%

THORGATE MANAGEMENT OÜ*

543

186,0

1249,6

21,8

1658

191

45,1%

DBB GRUPP OÜ

993

101,2

150

125,2

15,8

1328

124

277

44,7%

MADEMANS SERVICE OÜ

447

114,9

145

124,8

111,0

827

224

44,2%

3 SELLI OÜ

230

191,1

418,0

91,0

1245

173

43,6%

DANIVAL MW OÜ

487

221,3

100,0

124,9

1540

148

43,4%

BESTFILM.EU OÜ*

157

109,0

500,0

220,0

269

41,3%

CONVERTAL OÜ

526

208,7

100,0

111,4

1292

150

41,0%

BT AGENCY OÜ

1501

107,5

83,7

1629,1

40,8%

KAARDIEKSPERT OÜ

589

122,7

127

107,8

28,8

188

40,3%

434,4

52,4

BETAFLEX OÜ

393

97,7

TERG OÜ

1403

149,1

1262

147

1199 1724

190

40,3%

200

40,1%

WWW MARKETING OÜ

548

142,7

100,0

51,9

1744

137

138

39,8%

Ü&A AS

1210

95,3

55,3

5,0

1582

173

162

39,8%

SOLEEST OÜ

1189

258,6

41,1

3,1

903

198

39,5%

ARHITEKTUURIBÜROO KORRUS OÜ

532

194,6

115

146,2

48,8

1061

230

39,1%

1114

72,2

105

40,5

15,7

948

186

173

36,9%

202,8

73 856,1

136,3

36,5%

1364

126

164

36,2%

2078

130

34,6%

33,5%

180

33,1%

ELECTROAIR TRADE OÜ

GLOBUS ICITS OÜ

AURE OÜ

630

92,3

73,0

12,1

3K&T RAAMATUPIDAMINE OÜ

179

111,2

134,2

69,7

ERAKUTSEHARIDUSKESKUS OÜ

579,8

100,0

168,9

599

PÕLMER OÜ*

428

120,2

108,5

32,0

1 135

www.ettevõtluskonkurss.ee

Save My Bag Showroom Tartu mnt 33, Tallinn salong Antique & Repro

Kohtume messil „Ilu sõnum” boksis B015. www.facebook.com/savemybagestonia www.savemybag.it/en

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM JAEKAUBANDUSETTEVÕTE 2016: Tallinna KAubamaja grupp

FOTO priit simson

Tallinna Kaubamaja lammutatakse! Vana kaubamaja asemele kerkib pealinna südames kaks ja pool korda suurem kaubanduskeskus.

14 AASTAT TÜÜRI JUURES: Pikalt Tallinna Kaubamaja Gruppi juhtinud Raul Puusepp ei väsi. Ees ootavad põnevad ajad – peagi näeme uut kaubanduskeskust.

astal 1960 ehitatud Tallinna Kaubamaja oli esimene ostukeskus pealinnas. Sellest sai sajandi algul ka esimene äri, kus klienditeenindajad pidid hakkama klientidele tere ütlema. Komme ehmatas ostlejad esialgu ära. „Kas ma tunnen teid?“ imestasid nad. Aga vana maja jäi ajale jalgu: rasked tre-

pid, kobakad liftid, liiga kitsad postivahed, madalad laed. Peagi kuulutatakse uue hoone projekteerimiseks välja arhitektuurikonkurss. Lammutamist on planeeritud pikalt. Tallinna Kaubamaja Grupi juhi Raul Puusepa sõnul on maja asupaik niivõrd unikaalne, et ei saa liialt kiirustada. Uus maja jääb

linna südamesse vähemalt järgmiseks pooleks sajandiks, mistõttu soovitakse parimat lahendust. Ühest keskusest alguse saanud ettevõte on 56 aastaga jõudsalt kasvanud. Tallinna Kaubamaja Gruppi ei kuulu enam vaid kaubamajad – 1995. aastal lisandus Selveri kauplusekett,

Ettevõtte edu on Sinu kätes! Liitu arenguprogrammiga – planeeri ja vii ellu terviklik arenguplaan!

Saad kasutada asjatundjate abi ettevõtte senise käekäigu hindamisel ja edasise arengu planeerimisel.

OODATUD ON OSALEMA: 3 AASTAT TEGUTSENUD VÄHEMALT 8 TÖÖTAJAGA ETTEVÕTTED, KES TEGUTSEVAD TÖÖSTUSE VÕI NUTIKA SPETSIALISEERUMISE VALDKONDADES. • kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest VÕI • kes on kasvatanud viimase kolme majandusaasta jooksul müügikäivet keskmiselt 10% aastas • kellel on selge ambitsioon ja potentsiaal kasvada ning tuua turule uusi või oluliselt täiendatud tooteid või teenuseid

INFO JA OSALEMINE www.eas.ee/arenguprogramm

www.ettevõtluskonkurss.ee

grupp tegeleb ka KIA autode impordi ja hulgi- ning jaemüügiga, neil on oma turvafirma ning ilu- ja kingakaupluste ketid. Puusepp on Tallinna Kaubamaja Grupis väsimatult vägesid juhatanud 14 aastat. Tema ind ei rauge peamiselt tänu personalile. Kaubamaja töötajad vahetuvad harva, paljud müüjad on aastakümneteks ettevõttele truuks jäänud. Üks ilmselt tuntumaid on 74aastane parfüümimüüja Maie Reier, kellest kaks aastat tagasi sai Kaubamaja reklaamnägu. Kaubamaja Grupi ettevõtetes valitseb avatud ja koostööl rajanev õhkkond. Näiteks on juba üheksa aastat korraldatud ideekonkurssi „Mitu pead on mitu pead“, kus kaubamaja töötajad võivad pakkuda mõtteid ettevõtte töö parandamiseks, olgu need nii hullud kui tahes. Iga töötaja kannab taskus uksekaarti, millel kirjas kaubamaja kuus kõige tähtsamat põhiväärtust: tahe, ausus, usaldusväärsus, loovus, koostöö ja hoolivus. Nende sõnade graveerimise kaardile pakkus välja üks töötajatest. Suuremaid ja väiksemaid väärt ideid on läbi aastate pakutud palju. Näiteks kaubamaja 50. tegevusaasta juubelipostmargid või laste jalamõõdu vahendid ning riiete mõõdupuud kaubamaja laste maailmas. Samamoodi üritatakse töötajad kaasata firma arendamisse ka Selveris ja kõigis teistes grupi ettevõtetes.

Poode ehitatakse Eestisse aina juurde. Aga Raul Puusepp konkurente ei karda. Paar-kolm korda kuus käib ta siiski ka konkurentide juurest (näiteks Maximast) läbi – et nende tegemistel silma peal hoida ning õppida. Ta arvab siiski, et Tallinna Kaubamaja või Selveri külastajatel on hoopis teised soovid. „Meil on näiteks selged põhimõtted, kui kvaliteetne peab müüdav kaup olema. Me ei saa endale lubada jalanõude müümist, mis esimese vihmaga ära lagunevad,“ ütleb Tartus elav, aga tihti Tallinna väisav Puusepp. Kaupa valitakse kaubamaja lettide tarvis juba aasta varem. Pannakse paika, mida kliendid ootavad, mis mahus ja milliseid kaubamärke võiks tuua. „Toetume muidugi ka sellele, mis varem on populaarseks osutunud.“ Aga moemaailmas vaadatakse kaugemale – millised värvid, materjalid, mustrid ja tegumoed tulevad. See informatsioon on moeloojatel olemas. Riiete poolest on Puusepa sõnul Eesti turg ehk kõige rohkem sarnane Saksa turuga. Toidulettide lahknevused Euroopas on tingitud kliimast ning kultuurierinevustest. Itaalias on näiteks suurim pastavalik, Hispaanias puuviljalett ning Prantsusmaal rohkem veiniriiuleid. Eestlased armastavad kartulit ja liha. Üle Euroopa toimub igal aastal kümneid messe, kus tootjad ja nende esindajad kaupa

ja kollektsioone näitamas käivad. Kaubamaja ostujuhid külastavad laatu mitmeid kordi aastas. Eestis kaubamesse (paari väikese erandiga) ei korraldata, aga ostujuhid käivad selle asemel kohalike tootjate juures. Selveri meeskond külastab olulisemaid väiketootjaid (näiteks Intsu talu) vähemalt kord aastas. Ikka selleks, et plaane teha ja häid suhteid hoida. Puu- ja köögiviljad on tavaliselt kohe poe sissepääsu juures. Ringkäik lõpeb tihti alkoholiga. See on peaaegu igas poes nii. Miks? Puusepa sõnul antakse esimene hinnang poele tihti köögi- ja puuviljade põhjal. See kutsub inimesed sisse astuma ja annab signaali, et kaup on värske, puhas ning kvaliteetne. „Kaubamaja toidumaailmas näiteks on klientidele väike ja suur ring. Väike ring on selleks, et lõunatajad saaksid kiiresti piruka või valmistoidukarbi kaasa haarata. Suur ring lõppeb aga toore liha, kala ja piima juures.“ Milline on Kaubamaja Grupi parim müüginipp? „Kõige tähtsam on tuvastada kliendi vajadused ja soovid. See ei toimi, kui lihtsalt lähed midagi müüma või pakkuma. Näiteks, et täna on ruuduline särk poole hinnaga. Laadal võid hõigata välja, et tulge pirukale, aga tegelikult töötab see, kui inimene saab seda, mida ta otsib,“ ütleb Puusepp. Marian Männi

JAEKAUBANDUSETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS*

555 447

103,8

22 071

108,8

12,5

1075

141

20 526

72 961

100,0%

EUROSTAUTO OÜ

20 567

100,8

639

427,4

87,7

2161

438

1858

71,6%

SELVER AS

382 371

104,1

8460

109,5

31,7

919

165

4146

34 022

62,8%

ALEXELA OIL AS

121 430

90,9

1632

1158,2

11,9

1986

1292

2020

3873

61,2%

ON24 AS*

9972

111,5

625

124,9

62,7

2015

356

106

1302

56,8%

VEHO EESTI AS

40 612

102,6

624

146,8

7,6

2381

330

3000

4138

56,2%

ESPAK AS

64 009

105,4

4280

115,1

10,9

1795

332

1719

8438

50,7%

AS OG ELEKTRA

94 068

100,7

6780

119,5

15,6

920

113

6146

15 928

42,9%

PHARMA GROUP OÜ

45 004

621,0

1837

187

1271

4211

41,2%

TARTU TARBIJATE KOOPERATIIV TÜ*

65 092

109,3

2027

97,3

8,2

895

109

23 519

8452

38,2%

VÄRVIKESKUSTE GRUPP OÜ

13 586

116,5

561

121,7

13,3

1810

247

273

1756

36,0%

SE TEHNIKAKESKUS OÜ

1567

130,7

264,0

30,1

1363

174

245

31,3%

520

117

31,2%

116

560

30,2%

PRUULMEISTRID OÜ

235

158,5

179,0

71,6

RAHVA RAAMAT AS

17 645

116,3

807

180,8

53,8

1044

2712

MATKASPORT OÜ

4715

130,7

138

147,1

19,7

1794

131

913

30,0%

HARJU TARBIJATE ÜHISTU

50 077

112,9

1818

107,3

13,5

1335

174

416

6 414

28,7%

PÕLDMA KAUBANDUSE AS*

37 672

111,0

2257

111,1

14,4

1379

114

940

7 734

27,6%

ESPAK VILJANDI AS

8561

112,1

381

141,7

14,5

1371

214

1 039

27,3%

Ü&A AS

1210

95,3

55,3

5,0

1582

173

162

21,6%

HUMANA SORTEERIMISKESKUS OÜ*

14 158

104,6

346

100,0

31,9

1057

3 910

16,9%

SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTU

38 386

101,3

770

83,0

8,1

953

624

5 196

15,0%

HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU

17 624

102,2

531

56,6

5,9

1009

130

374

2 179

14,1%

ROVICO OÜ

462

102,2

10,7

9,7

1218

116

13,5%

www.ettevõtluskonkurss.ee

5 peamist soovitust, mille järgi ürituskorralduse agentuuri valida 1. Hinda mainet Milline on agentuuri koduleht, üldine välisilme ja sotsiaalmeediakontod ning kuidas suheldakse telefoni ja e-kirja teel? Üldpilt moodustub detailidest ning iga nüanss on tähtis. Kui tahad teada agentuuri tõelist kvaliteeti, siis hinda kõiki eelmainitud aspekte. 2. Küsi tagasisidet ja tehtud töid Paljud ettevõtted valivad endale koostööpartneriks kellegi, kelle kohta nad midagi ei tea. „Uuri kindlasti agentuuri varasemaid töid ning küsi tagasisidet portfooliosse kirja pandud klientidelt,” soovitab Acer Events OÜ vabaaja insener Taavi Puuorg. 3. Kohtu ja palu teha presentatsioon Kutsu agentuur endale külla ning lase etteantud lähteülesande kohta oma esialgsed mõtted esitada. Lisaks hinda nende enda tutvustust ning vaata, kui professionaalne, läbimõeldud ja põhjalik see on. Pisidetailid reedavad taseme. 4. Kuula oma sisetunnet „Täpselt nagu pulmaisaga, nii peab tekkima hea läbisaamine ka ürituse korraldajaga,” rõhutab Taavi Puuorg. Ettevõtmise õnnestumiseks on tarvis tihedat koostööd ja meeldiv suhtlemine tagab protsessi, mida naudivad kõik. 5. Kuulumine ETKALi Väljavalitud agentuur võiks kuuluda Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuri Liitu, sest see annab lisakindluse agentuuri kvaliteedile, tasemele ja usaldusväärsusele.

5 peamist viga, mida ürituse korraldamisel tehakse 1. Üritust korraldab juhiabi, sekretär või büroojuht „Jah, ta võib olla korraldamisel igati võimekas, aga kuna ta ei tegele sellega iga päev, puudub tal oskus jälgida pisidetaile,” lausub Taavi Puuorg. Fantaasiarohked ideed ja põnevad üritused vajavad valdkonna spetsialiste. 2. Detailidesse ei süveneta Paljud ettevõtted hakkavad üritust korraldama oma igapäevaste tööülesannete kõrvalt. Paratamatult ei jõuta süveneda pisidetailidesse ja asjadel silma peal hoida. Seetõttu kulub ürituse korraldamisele tunduvalt rohkem aega, kui algselt plaanitud. 3. Puudub täielik ülevaade Ürituse korraldamisel on sadu nüansse. „Kogemustega agentuurid suudavad näha kõiki detaile ning neid ohjata ja kontrollida,” rõhutab Taavi Puuorg. Üheks keerulisemaks on näiteks helitehnika valdkond, kus kliendid ei suuda sageli ise tehnilises raideris järge pidada ja eksimused tekivad kergesti. See võib viia selleni, et üritusel on puudu näiteks mikrofon avakõne jaoks. 4. Liiga paljude agentuuridega suhtlemine Liiga paljude agentuuridega suhtlemine tekitab kiirelt segadust ja on meeletu ajaröövel. Suuremate hangete korral tasub valida maksimaalselt viis agentuuri, kellele päring saata. Minimaalseks hinnapakkumise ja ideekavandi esitamise tähtajaks võiks olla kolm nädalat. 5. Viimase hetke korraldamine Klassika, aga siiski mainimist väärt. Varajane planeerimine hoiab kokku aega, närvipinget ja ka eelarvet, sest paljud viimase hetke tegemised on tunduvalt kulukamad. „Olenevalt sündmusest peaks korraldamist alustama vähemalt kuus kuud enne,” ütleb Acer Events OÜ vabaaja insener Taavi Puuorg.

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM TÖÖSTUSETTEVÕTE 2016: Stora Enso eesti

Stora Enso jahib perfektsust Kui Imavere saeveski juurde kuuluva komponenditehase juht ära sureb ja kirstu pannakse, siis ei viitsi ta niisama vaikselt lebada, vaid hakkab uurima kirstukaant: kas ühendused on ikka korralikud, kas kusagile pole vahesid sisse jäänud, kas on hästi toodetud. TEEME KÕIKE: Imavere saeveskist läbi käinud puitu võib leida kust tahes – kandetalast, aknalauast ja kirstukaanest, räägib Stora Enso Eesti juhatuse liige ja kontserni kuuluva Imavere saeveski juht Argo Aavik

ee lugu – iseenesest anekdoot, mida aga Imaveres tõepoolest räägitakse – ütleb midagi iseloomulikku Eesti suurima saetööstuse kohta. Selle pideva perfektsustaotluse kohta. Ettevõttes elava soovi kohta kogu aeg midagi paremaks teha või parandada. Stora Enso kontserni kuuluva Imavere saeveski territooriumil ringkäiku tehes näeb seda kogu aeg. Arendusjuht Jaanek Aas tutvustab erinevaid tootmisliine, aga samal ajal kohendab mööda minnes ka mõnda veidi viltu vajunud lauavirna. Imavere saeveski juht ja Stora Enso Eesti juhatuse liige Argo Aavik näitab omakorda puidugraanulitehase juures, kui korras kõik on. „Võin kihla vedada, et see on kõige puhtam graanulitehas Eestis,“ ütleb Aavik. Tegelikult märkab igaüks isegi, kui organiseeritud ja puhas on Imaveres. Näiteks seesama puidugraanulitehas. Kõik peaks ju olema veidi räpane, siin-seal peaks vedelema mitmesugust sodi. Sest ringi sõidavad ju suured masinad, vedades saepuru ühest kohast teise. Oleks loomulik, et midagi rapub-kukub maha ja midagi jääb ripakile. Aga ei, siin koristatakse kõik kohe ära. Sama pilt avaneb ka mujal: saeveskis, ladudes, tala- ja komponenditehastes. Aavik ütleb, et Imaveres kasutatakse agaralt 5 S-i põhimõtet. See on Jaapanist alguse saanud ja üle maailma levinud tööstusettevõtete töö organiseerimise meetod. Viis jaapanikeelset sõna „seiri“, „seiton“, „seiso“, „seiketsu“ ja „shitsuke“ annavadki kokku nimetuse 5 S-i. Selle taga olevat mahukat teooriat, põhjendusi ja võtteid võib lihtsustatult kok-

ku võtta terminitega „visuaalne kontroll“, „visuaalne juhtimine“ või „visuaalne tehas“. See tähendab, et mõeldakse kõigele alates pisidetailidest, lõpetades suurte masinatega. Tööriistad on õiges järjekorras. Kui võtad, siis paned samasse kohta tagasi. Need, mida sagedamini kasutad, on eespool. Need, mida üldse ei kasutata – seda jälgitakse pidevalt –, viivad varem või hiljem küsimuseni, kas neid FOTOd priit simson

KÕIK LÄIGIB: Imavere on Eesti kõige puhtam puidufirma

üldse vaja on. Prahti peaks tekkima minimaalselt ja kui tekib, koristatakse see ära. Miski ei paikne juhuslikult. Kohvipausile minnes ei jäeta tõstukit niisama vahekäiku seisma, kus see takistab teiste töötajate liikumist, vaid pargitakse õigele kohale. Kümned ja kümned suuremad ja väiksemad asjad annavadki „visuaalselt korras tehase“. Süsteemi sügavam eesmärk on hoida kokku aega, suurendada efektiivsust, vähendada stressi, teha töö inimestele võimalikult lihtsaks, mugavaks ja ohutuks ning vältida olukordi, kus tuleb midagi taga otsida. Stora Enso Eesti on hiiglaslik masinavärk. Siin on olemas kõik, alates puidu varumisest, saagimisest, töötlemisest, tehastest kuni pakendamise ja müügini välja. Tallinna peakontoris pakutakse Eesti operatsioonide juhtimise kõrval veel mitmeid tugiteenuseid kogu rahvusvahelisele Stora Enso kontsernile. Ja Imavere toodangut võib tõesti leida igalt poolt. Turud on Eestist Jaapanini ja Soomest Austraaliani. Imaveres tehtut võib leida majadest ja ehituspoodidest, aknalaudadest, puitustest, kandetaladest kuni kirstukaanteni välja. Ühesõnaga, peaaegu kõikjalt, kus puitu kasutatakse. Imavere saeveski on Stora Enso Eesti operatsioonide suurim üksus ja annab lõviosa Stora Enso Eesti tulemusest. Tegu on suurima saeveskiga Eestis, kuid ka ühe suuremaga terves Euroopas. „Saeveski“ on nimena juba veidi petlik, sest täna tehakse siin palju enamat kui lihtsalt saa-

www.ettevõtluskonkurss.ee

Haruldased

maitsevärvingud

Nii maitseb elegantse Vana Tallinna ja haruldase Martinique’i saare rummi harmoonia. Aastaid tammevaadis küpsenud rumm ja selle mitmekülgne, veidi suitsune aroom, täiendavad Vana Tallinna siidisust ning hõrku vürtsikust. Vana Tallinn Elégance on rohkete nüanssidega rikkalik maitseelamus.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

www.ettevõtluskonkurss.ee

TÖÖSTUS- JA ENERGEETIKAETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

STORA ENSO EESTI AS

175 877

94,6

21 443

218,3

28,8

1893

287

416

35 368

100,0%

FORTUM TARTU AS*

29 143

91,0

104

11 197

94,5

16,2

2291

355

7939

13 451

89,0%

ABB AS*

155 385

102,7

1014

16,0

110

2,7

105

2449

147

4872

32 044

86,5%

PKC EESTI AS

145 738

105,0

17 755

149,8

17,9

1452

190

169

31 105

81,0%

ESTONIAN CELL AS

77 895

112,7

2848

28 480,0

5,4

2470

916

1489

5367

79,1%

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS

34 332

103,3

8837

124,6

19,5

1958

172

12 876

13 537

73,7% 69,9%

NOVOTRADE INVEST AS

86 602

75,8

116

1190

213,2

18,8

1625

687

4079

3648

SAINT-GOBAIN GLASS ESTONIA AS

65 760

105,1

6349

128,2

10,3

1834

122

2182

18 212

68,3%

HARJU ELEKTER AS*

60 656

119,9

3186

32,6

108

5,4

2217

129

4933

15 741

66,5%

FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ

35 571

116,1

3536

120,5

17,4

1980

574

1725

5009

65,3%

HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AS*

54 627

91,2

103

4319

87,6

6,4

1736

122

2619

13 612

60,6%

IMATRA ELEKTER AS

15 222

100,5

1571

121,6

6,7

2052

354

2141

2630

60,1%

ETS NORD AS

21 191

107,2

2049

453,9

45,4

2526

120

970

7385

59,8%

ADVEN EESTI AS

22 712

80,1

114

2106

345,8

11,8

2380

315

935

4162

59,3%

INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR EESTI AS

18 485

117,5

2433

319,8

25,4

1523

210

3455

4042

59,2%

ENICS EESTI AS*

92 151

105,3

4925

80,8

31,1

1311

137

1348

15 514

58,5%

BARRUS AS

33 817

106,0

2356

95,9

14,1

1740

174

6019

6406

55,9%

MISTRA-AUTEX AS

TOODE AS*

KEKKILÄ EESTI OÜ

T-TAMMER OÜ

ESTONIAN LOG CABINS OÜ

21 107

140,4

1924

341,5

31,6

1415

3227

6611

53,5%

34 006

106,4

1389

111,5

15,4

2598

260

464

5473

52,8% 52,5%

7659

103,2

311

103,0

3,4

103

2649

306

1235

1105

14 056

114,2

706

98,8

23,8

2082

123

2515

3554

51,9%

583

109

380,1

106

7282,0

131,7

608

146

135

114

48,4%

PAEKIVITOODETE TEHASE OÜ

8324

111,0

979

262,1

13,2

2496

1292

3615

46,5%

LASITA MAJA AS*

29 449

124,6

2553

179,5

48,1

1 501

127

856

6 732

45,0%

ECOMETAL AS

20 244

105,5

204

102,1

1,9

108

2 059

362

520

1 588

44,3%

gimine. Ühest otsast tulevad sisse palgid. Kõigepealt need sorteeritakse, siis ladustatakse vastavalt mõõtudele. Sealt liiguvad need edasi saeveskisse. Tekkivad jäägid ja saepuru lähevad kõrval asuvasse puidugraanulitehasesse. Saeveskist tulevad lauad lähevad lattu. Osa neist on nüüd valmis sõitma kliendi juurde. Teine osa astub järgmise sammu – liigub Imavere saeveski tala- või komponenditehastesse. Stora Enso Eesti eduteguriteks on meeskond, targad investeeringud, mastaabiefekt ja integreeritus. Teatud mõttes on Stora Enso „valmis“ firma. Neil on selged sihid ja selge strateegia. Neil ei ole vaja otsida uusi suuri eesmärke või teha strateegilisi kannapöördeid. Neil on kogemus, rahvusvaheline haare. Äripäev on Sylvesteri – kunagise Eesti suurima metsafirma ja saetööstuse ning Imavere Saeveski endise omaniku ajaloo kohta kirjutanud, et Eesti metsaärimehed kartsid väga, kui Stora Enso Sylvesteri ära ostis. Peljati, et nüüd tuleb Skandinaavia suurkontsern, kes Eestis kõik välja suretab. Tegelikult läks vastupidi. Imavere saeveski tähistas läinud aastal oma 20. sünnipäeva. Stora Enso Eesti kontserni kuuluv Näpi saeveski saab detsembris juba 25. Küll aga ei saa Stora Enso kohta öelda „valmis“ selles mõttes, et nad ei saaks muutuda. Kõrvalseisjale paistab, et ettevõtte taga on püüd teha kõike üha paremini ja paremini. Vahel ka eksitakse ning väiksemaid möödalaske võib märgata ka sealsamas Imaveres ekskursioonil käies. Näiteks üks tööline sorteeris puitklotse töökindaid kasutamata: väike tööohutuse rikkumine. Samas väärib tähelepanu fakt, et Imavere saetööstuses ei juhtunud kaks aastat ühtegi tööõnnetust (kuni alles eelmisel nädalal vigastas üks tööline kätt). Sellise tootmise puhul, kus töötavad kümned

SIIT SEE ALGAB: Palgid sisse, saed käima, saepuru paremale graanuliteks, lauad vasakule komponentideks, siis ladu, siis kliendid Jaapanist kuni Austraaliani välja

liinid, suured ja ohtlikud masinad ning sajad inimesed (Imaveres töötab üle 300 inimese, Stora Enso Eestis kokku üle 600), on see päris muljetavaldav. Argo Aavik ütleb, et viimasel ajal on pööratud väga suurt tähelepanu kogu tootmise ökonoomsuse ja efektiivsuse suurendamisele. Kogu puit, mis Imavere saeveski territooriumile jõuab, tuleb ära kasutada. Isegi palkidelt maha tõmmatav puukoor läheb küttematerjalina kasutusse. Pidevalt üritatakse kõiki protsesse mõõta ja parendada, näiteks uuritakse, kuidas kasutatakse tõstukeid – ega pole mõttetult töötavaid mootoreid ja kasutut ringisõitmist. Ühe komponenditehase liini puhul viitab Aavik, et seal on veel liiga palju käsitööd – vaja on moodsamaid masinaid. Puidugraanulitehases tuleb graanuleid kokkupressimise ajal kergelt auruga niisuta-

da. Hiljuti osteti uus aurukatel. Tegu on topeltvõiduga: kui eelmine katel töötas naftaga, siis uus kasutab Imavere enda puidugraanuleid. Ja mitte „premium“-klassi omi – need lähevad klientidele –, vaid just neid veidi ebakvaliteetsemaid graanuleid, mis paratamatult tehases ilmavalgust näevad. Kaks aastat tagasi istutati Imavere saeveski kõrvale terve rida kirsipuid. Mitte et siit hakkaks tööstuse jaoks puitu tulema, vaid seetõttu, et kirsiõite idüllis saaksid jaapanlastest kliendid, vahendajad ja kvaliteedikontrollijad jalutamas käia. Koguni 99 protsenti Imavere talatehase toodangust rändab Jaapanisse ning Jaapani külalisi käib siin tihti. Puust tehtud robotimakett – samuti jaapanlaste peale mõeldes – seisab juba saeveski kontori ees. Mikk Salu

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM TOIDUAINETÖÖSTUSE ETTEVÕTE 2016: A. Le Coq foto tanel meos

A. Le Coq sihib islamimaid Tartu õlletehas soetas uued seadmed täielikult alkoholivaba õlle tootmiseks.

estis tehtavate alkoholivabade õllede puhul on asi nii, et umbes 0,1–0,2 protsenti või isegi rohkem alkoholi jääb sisse. Näiteks Saku õlletehase alkoholivaba õlu sisaldab väikeses kirjas märget, et selles on 0,3 protsenti alkoholi. Kuid A. Le Coq muretses endale spetsiaalse vaakumtehnoloogia, mille abil suudetakse alkohol õllest täielikult välja võtta. Jääb esimest korda siinmail tõepoolest 0,0 protsenti. „Nüüd saame hakata islamimaadesse eksportima,“ lubab A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Kuid mis ikkagi teeb A. Le Coqi edukaks? Noop mõtleb sellele pikalt ning räägib siis hoopiski ühe loo naftapuurijatest. Kõige keerulisem ja kallim töö, mida naftakompaniid teevad, on puurimine. Isegi siis, kui istud naftavälja otsas, tuleb kogu aeg u usi auke puurida, et eri soppidest nafta kätte saada. Osa puurijaid on edukamad. Kui nemad puurivad, siis leitakse rohkem naftat. Teised puurijad on vähemedukad, neil tuleb sagedamini sisse tühje torkeid. Naftakompanii Shell otsustas selgitada, mis teeb ühed puurijad edukamaks kui teised. Mõeldud-tehtud. Valmis suur ja põhjalik uuring. Lõpuks selgus, et edukamad puurijad puurivad lihtsalt rohkem. Kes rohkem puurib, leiab ka rohkem naftat. Noopi jutu moraal on lihtne: imevõtit edukuseks polegi. Pole nippi, erilist strateegiat, eriti kavalat turundust, teistele püüdmatuid juhtimisvõtteid, unikaalset tehast või midagi muud ainuomaselt salapärast, mis teeb A. Le Coqi võitjaks ja teised mitte. On lihtsalt igapäevane töö, mida püütakse kogu aeg teha üha paremini. Pidev tootearendus – praegu tegeletakse juba 2018. aasta jookidega –, mis on garanteerinud kõige pikema tooteriiuli. „Kui mingi toode ei müü või ei vasta ootustele, on meil kohe 2–3 uut järjekorras, millega edasi minna,“ ütleb Noop. Pi-

POLE SALANIPPI: Tarmo Noop on juhtinud A. Le Coqi Eesti suurimaks ja Soome suuruselt kolmandaks õlletegijaks, kasvatab eksporti ka mujale mühinal, kuid tunnistab, et edu taga pole miski muu kui tavaline töö. Seda tuleb lihtsalt palju teha

devad investeeringud tehasesse, uutesse seadmetesse, vanade seadmete parendamisse. Pidev müük ja turundus. Juhtimisotsused. Pidev ringi vaatamine ja uue otsimine. Tehakse ka vigu. Noop meenutab siiamaani, kuidas A. Le Coq omal ajal kaljaga ebaõnnestunult turule tuli. Tartu mehed vaatasid, et lätlased on hakanud mingit kalja moodi asja tegema (suhkrujook tegelikult, millele lisati kaljamaitset), ja otsustasid samuti kätt proovida. Samal ajal tuli teine Eesti firma Ösel Foods kiiresti sama asjaga turule. Nimeks sai Linnuse kali ja letile jõudis see detsembris. A. Le Coqi mehed naersid selle üle kõva häälega. Kes see totu siis detsembris jahutavat jooki müüb? Neil olid hoopis paremad plaanid ja täpsem ajastus: tahtsid ikka suve alguseks uue joogiga poodidesse jõuda – ja jõudsidki. Paraku oli selleks ajaks kõigest mõne kuuga jõudnud Eesti tarbijate teadvusse uus võrrand – Linnuse = kali – ja A. Le Coq kukkus oma märjukesega haledalt läbi. Selliseid lugusid on teisigi. Näiteks ei õnnestunud A. Le Coqil panna eestlasi mõdu jooma. Kuid A. Le Coq pani esimesena õllepurgile fooliummütsi peale, mis aitas tartlastel Sakust mööda rebida. A. Le Coq tegi Alexandri

õllepurgi ühe pindi suuruseks ja muidu müügitabelites suhteliselt taga olnud õllemark on viimased paar-kolm aastat olnud Eesti enimmüüdud õlu. Käsitööõllede buumi tuules tulid tartlased välja oma „käsitööõllede“ sarjaga (IPA, Blond, Kriek). Mõned õlleentusiastid võivad nende peale nina krimpsutada, kuid need kolm toodet müüvad rohkem kui kõik ülejäänud käsitööõllede tootjad kokku. Või järgmine ootamatu hitt – „Aura õuna-kasemahla near water“. Nii polegi A. Le Coqi edu taga ühtki imerelva, vaid pidev puurimine. Kui palju puurid, siis vahel eksid, aga veelgi enam tuleb tabamusi. Noop tunnistab, et nad ei tea ette, mis läheb rahvale peale ja mis mitte. Ei ole garantiid. Aga kui teed ja proovid, kogu aeg mõtled ja kogu aeg täiustad, siis tulevad tulemused. Soome õlleturul on A. Le Coqi turuosa suuruselt kolmas, eespool selliseid ikoone nagu Koff või Lapin Kulta. Eestis on A. Le Coq kõige suurem ja kõige konkurentsivõimelisem, aga juba mõnda aega on fookus pigem ekspordil: kuhu ja mida müüa järgmisena – islamimaadesse alkoholivaba õlut? Kokteilijooke Euroopasse? Mikk Salu

TOIDUAINETÖÖSTUSE ETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

A. LE COQ AS

77 100

94,1

14 055

96,7

16,8

2013

232

3397

22 100

VALIO EESTI AS

85 774

92,7

4501

137,4

12,8

1649

220

4588

12 217

75,6%

HKSCAN ESTONIA AS

143 321

94,5

1343

113

7466

20 151

69,9%

SCANOLA BALTIC AS

59 473

100,0

1330

81,1

16,4

2230

1416

2675

2454

68,6%

RHUMVELD BALTIC OÜ

10 650

126,8

452

126,1

45,9

2332

394

356

1208

68,1%

SAKU ÕLLETEHASE AS

59 301

82,7

573

13,4

0,9

2078

169

4304

9300

56,4%

100,0%

TARPLANI KAUBANDUSE OÜ

3659

106,1

513

128,0

44,5

2472

174

220

1136

55,5%

KALEV AS

43 711

103,6

4179

115,3

17,6

1539

109

2532

11 583

54,8%

LINDA NEKTAR AS

427

108,5

440

135,9

14,3

2247

841

737

31,4%

ARKE LIHATÖÖSTUS AS

9869

100,7

772

118,5

22,4

1412

537

2585

29,0%

Valiku toodetest leiate peamiselt:

al 01.12.16

www.ettevõtluskonkurss.ee

FOTO andres putting

KONKURENTSIVÕIMELISIM KINNISVARAETTEVÕTE 2016: E.L.L KINNISVARA

PEAGI KERKIB JÄRJEKORDNE PÄRL: Vasakul pildil E.L.L. Kinnisvara tegevjuht Toomas Aak ning paremal tema juhitava firma nägemus Olümpia hotelli vastas asuvale kinnistule kerkivast uuest hoonest

E.L.L. Kinnisvara kujundab linnasüdameid Tillukesest Merko tütrest on 20 aastaga kasvanud enese kindel, suur ja iseseisev tegija, kes Baltimaade kinnisvaraturul magusaimate kruntide hankimisega hätta ei jää.

ma peatse 20 aasta juubeli eel vaatab 1997. aastal asutatud E.L.L. Kinnisvara julgelt uusi projekte nii koduturul kui ka välismaal. Ettevõtte seniste tegevusaastate jooksul on korda saadetud paljugi. Tallinlased võiks firmat tunda eelkõige Viru Keskuse kaudu, kus omatakse osalust. Eestit külastavatele turistidele ja tallinlastele on lisaks tuttavad nii Nordic Hotel Forum, Tallink City Hotel kui Tallink Express Hotel. Eelmainitud ehitiste kõrval leiab ettevõtte portfellist Pärnu maanteel asetseva Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja büroohooned, lisaks mitu edukat projekti Lätis ja Leedus: alates Spice

kaubanduskeskustest Riias ja lõpetades Panorama kaubanduskeskusega Vilniuses. Arendatavaid kinnistuid ja projekte leiab ka Kaunasest, Riiast-Vilniusest, Piritalt, Lasnamäelt ja Kalamaja linnaosa Kalasadamast, isegi Otepää lähedalt. E.L.L Kinnisvara tegevjuht Toomas Aak kinnitab, et ettevõttes on alanud aktiivne arendusperiood. Tallinnas Olümpia hotelli vastas olevale krundile kerkib peagi kõrghoone ning Riiga Skanstese piirkonda, mis on Riia linna strateegia kohaselt uus ärikeskus, ehitatakse bürookompleks. Aak arvab, et ettevõtte eduloo taga on liht-

sustatud visioon: „Me uurime piirkonda, tegutseme aktiivselt ja mis kõige tähtsam – teame, miks me midagi teeme.“ Teiste eduteguritena võib tuua kogemused, koostöö Merkoga, Baltimaade kui koduturu hea tundmine jne. Ettevõte on peamiselt keskendunud pealinnadele (mis aitab vältida suuri riske) ja erinevalt konkurentidest on aktiivne eri tüüpi ärikinnisvara valdkonnas, mis toob pikaajalist tulu. „Konkurentidest mõni keskendub valmisobjektidele ja ise ei arenda, fondid on keskendunud mingile nišile, kaubanduspindu arendab mitu firmat. Meie oleme aga aktiivsed nii kaubanduskeskuste, büroohoonete kui hotelliprojektide valdkonnas,“ märgib Aak. E.L.L. Kinnisvara on suutnud osavalt oma portfelli lisada Tallinna vaat et kõige magusamad maatükid – näiteks, kes ei tahaks ehitada linnahalli piirkonda või Olümpia hotelli vastaskinnistule? Ettevõtte 190 000ruutmeetrine kinnisvaraportfell kubiseb soodsatest asukohtadest kesklinnades, kuhu pääseb sadamast või lennujaamast tulles tipptunnivälisel ajal kuni 15 minutiga. Selliste kinnistutega on raske alt minna.

KINNISVARAETTEVÕTTED 2016 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat € 1

E.L.L. KINNISVARA AS*

42 354

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht 1

99,6

22 669

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht 1

149,7

Omakapitali tootlikkus % koht 3

20,1

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht 2

4874

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%) 1

901

15 143

25 418

100,0%

KAAMOS KINNISVARA AS*

21 811

191,8

14 108

596,0

31,7

2918

779

4984

15 089

80,0%

TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS

10 986

113,6

6543

62,4

13,5

2910

549

10 827

7241

55,3%

MAINOR ÜLEMISTE AS

5084

114,0

5478

75,7

7,2

3183

339

8289

6051

46,2%

AREALIS AS*

13 503

151,8

2588

72,6

5,4

4649

1039

1391

3313

43,7%

BONVA EESTI OÜ

6421

263,5

226

100,0

9,2

3488

459

110

812

38,7%

KAARSILLA KINNISVARA OÜ

7908

198,8

5574

114,6

14,8

1488

1130

365

5699

37,7%

TASKU KESKUS AS

5070

105,3

1600

124,4

18,7

2377

724

517

1799

33,7%

KALVITER OÜ

391

125,9

446

61,2

17,9

1401

391

315

463

25,6%

PINDI KINNISVARA OÜ

2799

110,9

176

234,5

16,8

1518

187

449

20,2%

www.ettevõtluskonkurss.ee

Ettevõtte peab konkurentsieeliseks veel “doit-yourself“-suhtumist: ise juhitakse kogu ahelat alates kinnistu soetamisest kuni maja üürnikega suhtlemiseni. „Meie eesmärk on arendada funktsionaalseid keskkondi, mis annavad oma panuse ka linnaruumi,“ lisab Aak. Ettevõttes töötab oma poolsada inimest, kusjuures Läti meeskond nimega SIA ELL Nekustamie Ipašumi on ehitatud üles suuresti viimase pooleteise aasta jooksul. Kollektiiv on valdavalt noor ja energiline. „Pühendunud,“ rõhutab Aak mitu korda. Eesti tiim teeb pidevalt Läti ja Leedu kolleegidega koostööd. Kahtlemata aitavad pühendumisele

kaasa ettevõtte konkurentsivõimelised töötasud – head tööd tuleb põhimõtteliselt ka hästi tasustada. E.L.L. Kinnisvaral on plaan lähiaastatel laieneda Kesk- ja Lääne-Euroopa poole, mille nimel on tööd tehtud ligi aasta, aga ettevõtte juhi sõnul on vara konkreetsetest sammudest rääkida. Käib kaardistamine ja uurimine. Vihjamisi kõlab Praha linna nimi. Plaani järgi peaks 2019. aastaks viiendik ettevõtte varadest asuma väljaspool Baltikumi. Ümber ega üle ei saa faktist, et E.L.L. Kinnisvara teeb pikaajalist koostööd sõsarettevõtte Merko Ehitusega. Kasvati ju Merkost lausa väl-

ja, kui Merkol oli vaja kinnisvaraüksust. Nüüdseks on E.L.L. Kinnisvara ise suureks haiks kasvanud, kummutades arvamust, nagu oleks ikka tegemist Merko tütarfirmaga. „Meie varade väärtus on tänaseks üle poole miljardi euro ja meil on sõltuvalt turu olukorrast võimalik investeerida igal aastal 30– 50 miljonit eurot. Loomulikult oleme Merkole tellijaks ning nende nimi lisab usaldust. Olenevalt valdkonnast teeme tihedat koostööd ja nemad annavad meile vajalikku oskusteavet ehitusest – aga oleme siiski kaks iseseisvat ettevõtet!“ Otto Oliver Olgo

TURISMIETTEVÕTTED 2016 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat € 1

TALLINK GRUPP AS*

ESTRAVEL AS

VIA HANSA EESTI AS

OKO RESTORANID OÜ

BT AGENCY OÜ

EVENT CATERING OÜ

Loe Tallink Grupist lk 20

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht 1

102,6

64 343

9906

4460

1501

1091

945 203

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht 8

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

59 230

215,0

7,4

138

43 658

104,7

1036

150,9

45,9

2101

95,1

1553

100,1

7,1

1435

435

550

152,6

300

95,5

72,4

1250

107,5

83,7

1629,1

119,4

192,2

51,4

2363

819

253 067

4766

43,9%

1863

29,0%

2802

1635

28,2%

22,0%

191

18,9%

100,0%

BALTIC RESTAURANTS ESTONIA AS

11 732

110,3

473

212,3

75,5

867

334

4915

18,3%

NORDIC HOTELS OÜ

7666

99,5

850

86,5

43,7

1351

639

2828

17,1%

STARMAKER OÜ

5960

92,9

100,0

1573

LUHTRE TURISMITALU OÜ

172

101,5

235,4

16,7

580

2211

13,5%

11,3%

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

KRUIISIREISID REISIBÜROO

MIAMI - KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04-15.12.2016 / H: 3499€ LAPPEENRANTA - VIIBURI KRUIIS 16-18.06; 20-23.07; 18-20.08.2017 / H: 265€

KAUGREISID USA LÄÄNERANNIK 23.09-07.10.2017 H: 3799€ KUUBA – KARIIBIMERE PÄRL CANCUN - MEXICO CITY 20.11-03.12.2016; 20.03-03.04.2017 H: 3220€

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki-ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele Lisainfo: tel 6 444 744 / 6 418 285 Rüütli 14, Tallinn 10130 info@mainedd.ee

www.mainedd.ee

AUSTRAALIA – UUS–MEREMAA 13-28.11.2016 / H: 4589€ ARGENTIINA – BRASIILIA 29.10-09.11.2017 H: 3999€

IDAMAA REISID VIETNAMI KAUNID PAIGAD 27.10-07.11.2016; 23.03-03.04.2017 / H: 1999€ LOODUSKAUNIS VIETNAM JA SALAPÄRANE KAMBODZA 15-28.04.2017 H: 2899€

HONG KONG - MACAU TAIWAN - FILIPIINID 21.05-03.06.2017 / H: 2999€

VIHTERPALU MÕIS PADISE KLOOSTER JA MÕIS 23.10.2016 / H: 20E

INDONEESIA - JAAVA BALI - SUAWESI 14-26.10.2017 / H: 2899€

EESTI RAHVUSMUUSEUMI KÜLASTUSED 19.10.; 02.11.; 23.11.2016 H:35€

EUROOPA REISID HISPAANIA - PORTUGAL ANDORRA - GIBRALTAR 30.09-10.10.2017 / H: 1150€ PÕHJA SAKSAMAA MEKA RÜGEN - VALGETE KALJUDE SAAR 21-27.08.2017 / H: 555€ KÜTKESTAV PÕHJA POOLA 17-22.07.2017 / H: 470€ LÕUNA POOLA - VARSSAV KRAKOV - ZAKOPANE 09-14.09.2017 / H: 470€ ISLAND-KARM IMEDEMAA 09-14.07.2017 / H: 1299€

EESTI REISID ROMANTILINE KÕLTSU MÕIS JA KEILA JOA LOSS 09.10.; 18.12.2016 / H: 20€ ADVENDI AEG KILTSI JA ROOSNA ALLIKU MÕISAS 11.12.2016 / H: 30€ ESKO TALU TEGEMISED SAKU MÕIS JA PRUULIKODA 16.10.; 04.12.2016 / H: 30€

LINNAPUHKUS JÕULULAAT RIIAS 17.12.2016 LONDON - WINDSORI LOSS 02-05.12.2016; 05-08.05.2017; 09-12.07.2017 H: 565€ ANTIIKNE ROOMA 21-24.10.2016; 17-20.03.2017; 09-12.06.2017 H: 650€ RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 20-23.05.2017 / H: 389€ VIIN-SUURSUGUNE UNELMATELINN JA SUVEÖÖ KONTSERT 25-27.05.2017 H: 630€ MAAILMALINN PARIIS 02-05.06.2017 / H: 650€ DUBAI - ABU THABI ARAABIA ÜHENDEMIRAADID 08-15.04.2017 H: 1399€

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM FINANTSETTEVÕTE 2016: Swedbank

Mida teeb Eesti suurim pank õigesti? foto karli saul

Eesti suurim pank ei vali kliente ega aja ühtki klienti ära.

wedbanki 12. korruselt, kus kohtun panga peadirektori Robert Kittiga, avaneb vaade merele, üle punaste katuste. Majade vahel kiirustavatest inimestest enamikul kiigub kotipõhjas või tagataskus Swedbanki pangakaart – neid kaarte on Eestis lausa üle miljoni! Suur turuosa on paljuski ajalooliselt kujunenud. Juba Hoiupanga liitmisel Hansapangaga 1998. aastal napsati väga suur osa Eesti turust endale. Rootslased suurendasid Hansapangas järkjärgult oma osalust, kuni 2008. aastal jäi Hansapank üldse ajalukku ning panga logoks sai Swedbanki oranž tammepuu. Enamik Eesti elanikest jäi uue panga hingekirja. Swedbank hoiab stabiilset joont. Suuri kampaaniaid uute klientide püüdmiseks Kitti sõnul ei korraldata. Konkurent Nordea on näiteks teinud investeerimis- ja remondilaenukampaaniaid, LHV pakkunud nullprotsendise intressiga laene iluoperatsioonideks. Swedbanki kampaaniad on seevastu rohkem mainekujundus – nad on korraldanud Eesti esimese youtuber’ite konkursi, pildimänge ja jaganud jäätist. Maiustused ja lõbusad mängud pole juhuslik valik: just lastele ja noortele pöörab Swedbank viimasel ajal tähelepanu. „Lapsed võiksid sularahaga ringi käimise asemel pangakaardid soetada,“ arvab Kitt. Nii on tema sõnul turvalisem ja puhvetites saab kõikjal niikuinii plastiga maksta. Teine eesmärk sel aastal on uuendada poodides makseterminale kontaktivabade ehk viipekaartide kasutamiseks. Pank juba jagab välja neid kaarte, millega piisab masina puudutamisest ja pin-koodi sisestama ei pea. Õige pea saab kontaktivabadest kaartidest Eestiski igapäevane asi, nagu näiteks Suurbritannias. Kui rahval läheb hästi, läheb hästi ka pangal. Eriti Swedbankil, mille strateegia nurgaki-

UHKE VAADE: Swedbank Eesti peadirektoril Robert Kittil on Eesti elanikud kui peo peal. Ligi miljonil inimesel on Swedbanki pangakaart

viks on hüüdlause „pank kõigile!“. Swedbank ei aja ühtki klienti ära ja kliente ei vali. „See on meie asi, kuidas iga klient kasumlikuks teha ning kuidas suuta kliente nii hästi teenindada, et neil ei tekiks vajadust lahkuda,“ ütleb Kitt. See eristabki Kitti sõnul Swedbanki teistest: kui teistel on täpsustatud sihtgrupp, siis nemad panustavad kõigile. Eesti elanikel lähebki Kitti arvates hästi. Kolmapäeviti koguneb panga krediidikomitee ja see on Kitti hinnangul kõige huvitavam päev. Komitee otsustab, kas ja kellele laenu anda. Selle laua taga näeb majanduse ristlõiget – mida Eestis tehakse, kuidas elatakse. Kõik projektid, milleks Swedbankist laenu taotletakse, jooksevad sinna kokku. Teine huvitav osa tema tööst on kohtumine klientidega. Hea on näha, kuidas ettevõtja keerab panga kontolt üle kantud raha betooniks ja rahaks. Ja kui see tööle hakkab, tuleb raha pangale intressidega tagasi.

Swedbanki nõustamiskeskus saab iga nädal 20 000 kõnet, pank võtab iga nädal vastu 40 000 klienti ning väljastab 6000 eluasemelaenu. Swedbanki mobiiliäppi kasutab Eestis aktiivselt sada tuhat inimest. Kõik panga töötajad võivad võtta aastas kaks vaba päeva, et vabatahtlikuna kedagi aidata. Üks tegevus peab olema tööga seotud, teine mitte. Näiteks võid kellelegi finantsteemadel nõu anda või kooliõpilasi külastada. Mullu käis koolides üle 400 Swed-pankuri ja koos kolleegidega kogukonnale head tegemas enam kui 1200 panga töötajat. Norra suurim pank DNB ja Rootsi suurim pank Nordea teatasid hiljuti ühinemise plaanist. Kui see järgmisel aastal tõeks saab, saab uuest ühinenud pangast Baltimaade suurim. Isegi Swedbank jääks neile alla. Seega on Swedbank sunnitud ka tulevikus paljusid asju õigesti tegema. Marian Männi

FINANTSETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

SWEDBANK AS*

343 900

100,1

86 700

46,1

4,8

2629

151

7000

158 600

SEB PANK AS*

166 192

100,9

75 001

94,4

8,4

2844

155

5078

111 624

85,6%

AVARON ASSET MANAGEMENT AS

2937

172,1

1439

224,1

70,2

3890

210

2093

62,6%

NORDEA FINANCE ESTONIA AS

22 516

98,6

8965

58,4

9,9

3975

346

12 066

50,1%

TAVID AS*

127 245

110,4

3684

87,1

10,8

2314

606

929

9515

49,1%

BIGBANK AS*

71 674

117,6

11 194

88,4

13,0

2608

163

1033

24 996

42,1%

DANSKE BANK AS EESTI FILIAAL

40 135

78,2

11 814

60,1

11,0

3210

101

482

27 147

35,2%

EESTI KREDIIDIPANK AS*

17 092

122,3

1780

126,4

6,4

2530

104

494

6758

28,1%

KINDLUSTUSEST KINDLUSTUSMAAKLER OÜ

1353

109,5

125

89,3

42,5

1927

958

25,2%

LUUTAR OÜ

991

111,9

40 392,1

27,8

975

445

22,9%

100,0%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

FOTO sergei stepanov

KONKURENTSIVÕIMELISIM TRANSPORDI- JA LOGISTIKAETTEVÕTE 2016: SILLAMÄE SADAM

Nagu haamri ja alasi vahel Sillamäe Sadamat mõjutavad Venemaa sanktsioonid idas ning kildagaasibuum Ameerikas.

illamäe Sadam on ainus ettevõte Eestis, millel on esindaja kohaliku võimu juures. Sillamäe linnavalitsusse liige Andrei Birov – endine diplomaat, Arnold Rüütli ajal Kadri orus protokolliülemana töötanud mees – on sadamas ametis turundusjuhina. Ka Sillamäe, mis reklaamib end hüüdlausega „värskete meretuulte linn“, on Eestis ainulaadne linn. Nõukogude ajal oli ta sõjatööstuse tõttu kinnine. Kinniste linnade elanikkond elas hästi, aga turumajanduse saabudes käis linlaste elujärg alla, sest polnud enam üleliidulist tellijat. See kõik väljendub ka rahva meelsuses. Mullune „riigitunnetuse uuring“ näitas, et koguni 32 protsenti Sillamäe elanikest ei ole uhked, et nad on eestimaalased. Kohaliku volikogu 21 liikmest 5 on esitanud oma kontaktmeilina aadressi lõpuga mail.ru. Riiklikud jõuorganid usuvad, et olukord võiks olla veelgi hullem, kui ei tegutseks sadamat – sealkandi edumeelseimat firmat. Mullu andis sadam tööd 142 inimesele. Keskmine palk oli 1557 eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui Ida-Virumaal keskmiselt. Koos nelja terminaliga – Alexela, BCT, Eurochem ja Silsteve – ning Silmeti, soojuselektrijaama, Ökosili ja Silport Kinnisvaraga töötab sadama territooriumil kokku umbes 1300 inimest. Pole ime, et sadam ja tema juhtfiguur Tiit Vähi on selles linnas au sees. Kui endine valitsusjuht Vähi aastaid tagasi Silmeti (tolle vana sõjatehase) ostis, pidas ta

kohe silmas võimalust rajada tööstuse juurde kaubasadam. Kui ta aga sadama loomise ideega välja tuli, naerdi selle üle. Transiidi-isa Aadu Luukas käis Sillamäel ja kuulas huviga Vähi plaane. Muigas oma kavalat naeratust ja soovis edu, Tallinnas aga rääkis, et poliitikast lahkumine on Vähi päris hulluks ajanud: tahab erasadamat ehitada, endal pole sentigi raha. Aga Vähi sai hakkama. Tallinna Sadama juhtkonda kuulunud Jaan Tootsi soovitusel kontakteerus ta transiidiäris tegutsenud Vene ettevõtjate Jevgeni Malovi ja Andrei Katkoviga, tegi korraliku äriplaani ja sai pangast laenu. Pankurid kahtlesid muidugi, ka Silmetit võrdlesid nad traktoritehasega põhjanabal, aga Vähi tõestas Silmetit juhtides, et saab hakkama. Hansapanka juhtinud Indrek Neivelt tunnistas, et projekt tundub talle kahtlane, aga ta usub Vähisse. 14. oktoobril 2005 avati uus sadam pidulikult. Sillamäe on lähim sadam Venemaa piirile. Ta asub Kirde-Eesti õliväljade kõrval ja sobib seal toodetava põlevkiviõli väljaveoks. Viimastel aastatel läkski kõik kenasti. Sadama kaubamaht kasvas 2011. aastal koguni 40 protsenti ja 2012. aastal 35 protsenti. Suurkonkurendi, riikliku Tallinna Sadama kaubamaht samal ajal kahanes. Veel tunamullu avati sadamas neli uut kaid konteiner- ja üldkaupade käitlemiseks kogupikkusega 850 meetrit. Sadama veebikülg viitab, et tulevikus võidakse veelgi laieneda: uued kaid, laohooned, laadimismehhanismid jm. Aga see kõik on ootelehel, sest tolsamal 2014. aastal jäi Sillamäe sadam justkui haamri ja alasi vahele. Esmalt mõjutasid teda sündmused idas. Kuna Venemaa vallutas Krimmi,

kehtestas Euroopa Liit talle majandussanktsioonid (ja vastupidi). Kaubavahetus mõlema majandusruumi vahel kahanes märgatavalt. Teine pauk kärgatas läänes: eeskätt USAs puhkes kildaõlibuum, mis tõi kaasa naftahinna languse maailmaturul. Kirde-Eesti õlitööstused, mille omanikud tegelesid äri laiendamisega, sattusid järsult raskustesse. Hinnalangus võimendas paljuski energiahindadest sõltuva Venemaa raskusi, rubla kurss kukkus. Lisaks hakkas Kreml üha rohkem kaubavahetust suunama oma uutesse sadamatesse Peterburi ümber. 2014. aastal külmutas Sillamäe sadam kõik suuremad investeeringud. Kaubamaht vähenes mullu 29 protsendi võrra. Pole ime, et Tiit Vähi valitsust kritiseerib: nii Eesti majanduselule (kui ka Sillamäe sadamale) oleks kasulikum Vene-vastaste sanktsioonide lõpetamine. Andrei Birov ütleb, et kukkunud naftatransiidi osa asendamiseks ja muude kaupade osa suurendamiseks otsustati sadamas teha kaks suurt investeeringut. Esiteks ehitati neli Silsteve puistekaupade ladu ja varustati need tehnoloogiaga. See maksis ligikaudu viis miljonit eurot ning tänaseks on laod valmis ja kasutuses. Teiseks rajatakse puiste- ja üldkaupade efektiivsemaks käitlemiseks kaide juurde raudteeühendus. See 11 miljonit eurot maksev ehitus jõuab lõpule tuleval aastal. Tänavu kaubamaht võrreldes mullusega ei vähene, kuid on endiselt väiksem kui rekordaastal 2014. Birov ütleb: „Sillamäel pole kaotatud optimismi, loodetakse rumalate sanktsioonide lõpetamist ja naaberriigiga suhete normaliseerimist.“ Sulev Vedler

TRANSPORDI- JA LOGISTIKAETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat € 1 SILLAMÄE SADAM AS 17 548

Koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum Puhaskasumi Omakapitali muutus muutus tootlikkus koht % (2014 = 100) koht tuhat € koht % (2014 = 100) koht % koht 2 16 1 14 15 81,3 51,7 3,2 1574

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%) 7 1 2 124 100,0% 5565 5092

2065

E.R.S. AS

26 189

82,8

887

49,7

3,7

1970

147

2200

5095

DPD EESTI AS

16 081

116,3

1050

68,8

32,3

2008

169

265

3339

73,3%

SILSTEVE AS

8506

105,4

692

83,8

13,1

2084

110

4816

2618

72,0% 67,2%

93,0%

INTOPEX FORWARD OÜ

8503

141,6

195

660,8

38,0

2218

773

487

MILSTRAND AS

3142

303,5

622

100,0

17,6

2550

175

100

1173

59,1%

LOGISTIKA PLUSS OÜ

9531

110,0

342

113,9

30,8

1232

1416

4495

54,7%

SEATRADER AGENCY OÜ

501

98,8

219

104,5

81,2

3026

100

401

47,3%

GLOBUS ICITS OÜ

202,8

73 856,1

136,3

41,7%

AHREN TRANSPORT EESTI AS

4 067

122,3

450

166,6

30,9

1 770

282

1 405

40,8%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM HULGIKAUBANDUSETTEVÕTE 2016: BALTIC AGRO

Viljakaupleja superaasta Peamiselt teraviljakaubandusega tegelevale Baltic Agrole osutus 2015. aasta pööraselt edukaks – firma 20. sünnipäeva aastal kasvasid nii käive kui ka kasum hüppeliselt. Ilmataat oli armuline ning Eesti teraviljakasvatajad tegid tublit tööd.

uroopa ühe suurima ühistu Danish Agro kontserni kuuluv Baltic Agro ajab peamiselt viljaäri, kuid müüb põllumeestele ka taimekaitsevahendeid, väetisi ning seemnevilja, loomasööta ja tarvikuid, põllumajandusteenuseid (sõnnikuvedu, silokoristus, vaalutamine, viljakülv, lupjamine jne), määrdeaineid ning kütust ning isegi John Deere’i traktoreid. Pakutakse peaaegu kõike, mida põllumees võiks põldudel või aitades vajada. Suurima osa käibest – ligi poole – andis ettevõttele 2015. aastal siiski teraviljakaubandus. Baltic Agro ostab talunikelt saagi ning müüb selle edasi. Ettevõtte tegevjuht Ants Puusta ütleb, et selles äris sõltub vilja kvaliteet ja kogus ilmataadi soosingust, kuid Baltic Agro töötajate tublidusest sõltub kokkuostetava vilja maht ning müügitulemus. Viimane on omakorda sõltuvuses arengutest maailmaturul. Vili on börsikaup, nagu ka näiteks nafta ja elekter. „Alles kevadel oli viljatonni hind 160 eu-

ro kandis, nüüd on 120 eurot. Kui meil on 100 000 tonni vilja ja selle ühe tonni hind kõigub börsil mõne kuuga 40 euro ulatuses, siis võite ette kujutada, kuidas see meie käibe suurust mõjutab. Samuti käib üles-alla saagikus: kui mullu toodeti Eestis teravilja kokku rekordilised 1,8 miljonit tonni, siis tänavu toodetakse võib-olla vaid 1,1–1,2 miljonit tonni. Meie inimesed tulevad samamoodi hommikul tööle, pingutavad kogu jõust, aga möödunud aasta käivet me tänavu lihtsalt ei saavuta – nii palju määrab meie äris vilja hind ja kogus,“ selgitab Puusta. Vilja kokkuostjatest on Baltic Agro Eesti suurimaid ja tuntumaid tegijaid, kelle salvedest käib läbi kuni pool Eestis kasvatatavast teraviljast ning üle poole rapsist. Rapsiga on ettevõttel erisuhe, sest Baltic Agro tütarfirmale Scanola Baltic kuulub rapsiõli ja rapsikooki valmistav tehas Jõgevamaal (varem tuntud Weroli nime all). Baltic Agro turuosa viljaäris on viimastel aastatel püsinud stabiilne – ettevõte kas-

KÕIK ÜHEST KOHAST: Baltic Agro on põllumeeste jaoks usaldusväärne tegija, kellelt saab kõik äriks tarviliku

vab (ja kahaneb) koos turuga. Et Eestis tarbitakse aastas teravilja umbes 600 000 tonni, müüakse ülejäänud saak Baltic Agro abil Eestist Muuga ja Sillamäe sadamate kaudu välja. Kuna maailmaturu hind kõigub üles-alla ja muutub praktiliselt iga tund, võidab viljavahenduses see, kes fikseerib kauba ostu- või müügihinna õigel ajal õigel tasemel. Vilja tarneahelas elab mitu lüli: tootjad, kokkuostjad, maaklerid jne. Baltic Agro ostab vilja otse tootjalt, kuid müüb selle suurte partiidena – laevatäitena – maaklerite kaudu edasi lõppostjatele või teistele vahendajatele. Eesti vili jõuab nõnda kuhu iganes. Siinne saak – piisk meres – lahustub suurde maailma viljaärikatlasse. Ning siinsetelt põldudelt pärit saagi edasist teekonda kellegi toidulauale teab Baltic Agro sama vähe kui just Olerexis tankinud autojuht oma masina kütuses kasutatava nafta puurtorni asukohta. „Meie müüdud vili laaditakse sadamas laevale ja sageli me ei teagi, kuhu laev sõidab. Võime vaid aimata, et oder jõuab Saudi Araabiasse ning nisu Aafrikasse. Sihtkohad on iga kord erinevad,“ räägib Puusta. Ükskõik kas vilja tuleb Eestist miljon tonni või kaks miljonit tonni – Baltic Agro peab hoidma kogu oma logistilise ahela paindlikuna. Vilja veavad ja aitavad ladustada koostöö-

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee FOTO kert saarma

partnerid. Heal aastal on töömaht suurem kui kehvematel. Viljaterminal Muugal mahutab 300 000 tonni vilja nii heal kui halval aastal – heal aastal peab seal oleva kauba lihtsalt kiiremini ära müüma. Hind ega saagikus pole kuidagi Baltic Agro kontrolli all. Headel vilja-aastatel elavad kõik turuosalised kui või sees. Kehvematel aastatel pääseb maksvusele see, kes on kogenum ja oskab paremini majandada. Baltic Agro konkurentsieelisena näeb Puusta ettevõtte meeskonda ning kliendisuhtlust. „Meie inimesed on hingega asja kallal ning nende töövõime on väga suur,“ kiidab ta. Just praegu, sügisel, koristatakse viljasaaki ning ettevõtte kontoris käib eriti vilgas töö. Ettevõte on 20 tegevusaastaga võitnud põllumeeste usalduse, mis pole olnud kerge. Vilja ostab ettevõte ikkagi võimalikult soodsalt ja müüb edasi võimalikult kallilt – nagu äris ikka. Kuid Baltic Agro peab oma lubadustest kinni (isegi kui on vilja hinna enda jaoks valesti fikseerinud) ning tuleb põllumeestele mitmes mõttes sammu vastu. Näiteks kehvema kvaliteediga saaki ei lükata tuima näoga tagasi, vaid üritatakse ka sellele leida ostja. Sest põllumehel endal pole viljakoormaga midagi teha. Kui vili on kehv ja jääks talle kätte, tähendaks see justkui palgapäeval ilma palgata jäämist. Puusta sõnul seisneb kogu tööhasart vilja-

KÄED TÖÖD TÄIS: Ants Puusta sõnul käib sügisese saagikoristuse ajal Baltic Agro kontoris eriti pingeline töö

äri tõusude ja mõõnadega kohandumises. Õiges prognoosimises ja ajastuses, millal põllumeeste või maakleritega diile teha. Parima lahenduse leidmises nii Baltic Agrole kui ka teraviljakasvatajatele. Kes nende muutujatega õigesti arvestab, saab bingovõidu. „Kui igal aastal toodetaks Eestis 1,8 miljonit tonni vilja, oleks see igav: kõik teaksid täpselt, millal ja kui palju keegi saaki koristab. Suured mahu- ja hinnakõikumised loovad aga meie inimestele uusi väljakutseid. Kuna kogu-

sed on suured ning hind prognoosimatu, siis kümne euroga möödapanek võib meie jaoks tähendada, et miljon on taskust läinud!“ Spekuleerimisega Baltic Agro Puusta kinnitusel siiski ei tegele, tarbetult suuri riske ei võta. Pigem mängib kindla peale. Põllumehe elu on tehtud nii mugavaks, et ta saab firmalt iga päev SMSi vilja hinnaga ning saab oma saagi jaoks ka SMSi teel hinna fikseerida, isegi kui saak on alles põllul. Toivo Tänavsuu

HULGIKAUBANDUSETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

BALTIC AGRO AS

252 788

134,3

4421

160,2

14,3

3502

3283

1616

7657

100,0%

SILBERAUTO AS*

259 303

142,1

3974

132,8

6,1

2093

516

7762

16 609

98,8%

COCA-COLA HBC EESTI AS

26 443

99,6

7356

872,9

27,6

2647

240

905

10 850

82,5%

SANDMANI GRUPI AS

98 473

113,8

4857

100,8

22,9

2952

1059

618

8151

78,9%

OILSEEDS TRADE AS*

36 172

90,0

796

1091,2

13,2

2209

723

1197

2121

62,6%

MECRO AS

69 731

111,7

1655

93,6

10,5

2453

309

782

8308

61,9%

CM TALLINN AS

10 740

365,0

375

97,3

67,8

7986

1534

1046

61,7%

WIRTGEN EESTI OÜ

JALAJÄLG AS

10 11

6117

124,8

219

191,6

13,8

3405

680

1217

587

58,7%

30 312

122,5

531

143,4

117,0

2067

798

1474

56,2%

METAL EXPRESS OÜ*

8339

126,4

237

61,7

12,5

3524

695

1110

744

55,9%

HUSQVARNA EESTI OÜ

12 076

109,8

401

112,9

82,9

3152

1342

741

51,7%

GF ANAPOL OÜ

5405

103,2

837

109,6

14,4

2659

386

737

1284

48,7%

BALTIC ARMAMENTS OÜ

4316

301,5

545

273,0

31,2

1387

785

391

637

48,5%

JETOIL AS

118 188

81,8

1039

92,1

23,3

1700

10 744

124

1263

47,1%

INTERSTUDIO OÜ

1749

131,0

74,8

54,2

3412

GLASSIMPEX OÜ

1266

257,2

291,6

75,3

659

292

305

43,8%

1266

43,5%

ESVIKA ELEKTER AS

22 912

114,2

616

147,7

8,8

2640

376

2548

42,8%

SKS VÕRU OÜ

4 028

110,7

133

446,4

21,9

2437

366

454

42,5%

PAINTLINES OÜ

1 158

198,5

157

316,2

93,5

1418

232

242

42,5%

ADDINOL LUBE OIL OÜ

12 379

84,0

433

51,3

6,1

3418

427

187

1622

42,5%

ANTALIS AS

20 537

98,2

802

54,5

6,8

2998

467

2385

41,7%

ISIS MEDICAL OÜ*

3 680

102,9

183

131,6

32,8

2970

307

611

39,0%

BALTIC PULP AND PAPER OÜ

10 906

113,8

1604

114,1

8,7

1915

1558

1765

38,7%

LORE EESTI OÜ

1 232

152,3

198

244,3

39,8

1 548

411

254

37,9%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM EHITUSETTEVÕTE 2016: MERKO EHITUS

FOTO rauno volmar

Kaheksa põhjust, miks Merko on nii hea Börsifirma Merko Ehitus võib töötada erinevate tellijatega, eri suurusega objektidel ning eri valdkondades. Rajada ärija büroohooneid, kaubandus- ja meelelahutuspindu, hotelle, spaasid, aga ka elektrivõrke, sildu, tunnelid, viadukte, vee- ja kanalisatsioonitorustikke, teid – kõike, mida vaja.

ga miks ta on olnud nii pikalt nii edukas? Järgmiseks kaheksa põhjust. Esiteks keskendutakse ehituse peatöövõtule, Merko Ehitus pakub tellijale täisteenust ja täislahendusi. Seda saab kõige paremini teha siis, kui ehitaja kaasab Merko insenerid oma projekti kohe algfaasis alates detailplaneeringust ja projekteerimisest, ning töö lõpeb sisustamise ja garantiiperioodiga. Sellise täisteenusena valmis hiljuti näiteks Hilton Park Hotell Tallinn, kus Merko tööd hõlmasid detailplaneeringut, projekteerimist, ehitamist, sisustamist ja tehnoloogiat. Merko hankis Hiltoni standarditele vastava mööbli ja vajalikud seadmed alates vooditest kuni tiibklaverini. Praegu ehitab Merko sama põhimõtte alusel Tallinki tennisekeskust. Teiseks firma tugevuseks on läbimõeldud pakkumised, mille eest vastutab ettevõtte pakkumiste osakond, kes saab tugineda varasemale laiale kogemusele. Selles faasis võetakse tellija projekt pulkadeks lahti ning vajaduse korral kaasatakse teised osakonnad, näiteks projekteerimis- ja konstrueerimisosakond, betooni- ja elektriosakond, teetööde ettevõte jne. Merko eesmärk on teha läbimõeldud ja realistlik pakkumine, mille kaudu minimeerida hilisemad riskid. Kolmandaks töötab Merko Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetes ligi 800 inimest, seejuures võtmetöötajad on ettevõttes töötanud pikka aega (projektijuhid keskmiselt kahek-

sa aastat), tagades järjepidevuse ja stabiilse kvaliteedi. Merko projektijuhid vastutavad kümnetesse miljonitesse ulatuvate projektide juhtimise eest, mis on mahult suuremad kui paljud Eesti ettevõtted! Neil on väga tugev koostöö kogemus erinevate tellijate ja koostööpartneritega, ka rahvusvaheliselt. Näiteks ABB oli Leedus valminud NordBalti projekti tellija, Auvere elektrijaama üld ehitustööd tellis Alstom ning Iru jäätmejaama ehitustööd prantsuse suurfirma CNIM. Läti Liepāja kontserdimaja ehitus tähendas igapäevast koostööd Austria arhitektidega. Lisaks kontoritöötajatele, projekti- ja objektijuhtidele on firmal palju oma töölisi, nende hulgas sada betoonimeest, mitukümmend elektrimeest ning ligi seitsekümmend teedeehitajat. Ükski Eesti ehitusettevõte ei maksnud mullu nii palju tööjõumakse kui Merko. Neljandaks on igal Merko objektil mobiilne objektikontor ja meeskond, kuhu kuuluvad vähemalt projektijuht, objektijuht ja insener. Neid toetavad eritööde spetsialistid. Objektimeeskonda toetab tugev back-office, mis hõlmab tööohutuse, kvaliteedijärelevalve, eelarvestajate ja projekteerijate tiimi. Erinevalt paljudest teistest ettevõtetest on Merkol oma ettevõttes tööl erialaspetsialistid – elektrimehed, kütte- ja ventilatsioonimehed, kanalisatsioonimehed – kõik kaasatud nii projekteerimisse kui ka ehitusse. Objektimeeskond vastutab hiljem ka võimalike garantiiprobleemide eest – ise teed, ise vastutad.

Viiendaks peab Merko kinni tähtaegadest, mida aitavad tagada väga kogenud projektijuhid ning efektiivne projektijuhtimine. Ettevõte ei piirdu sellega, et peab tellijaga korra nädalas koosolekuid. Jooksvalt räägitakse kõik nüansid läbi terve ehituse jooksul. Kuuendaks teeb Merko üldehituse objektide puhul arvutis hoonete simulatsioone, millega on võimalik pakkuda terviklikumat ja kvaliteetsemat teenust ning mis loob parema koostöö eri osapoolte vahel. Selline lahendus võimaldab paremat kujutluspilti hoonest ja selle mahust, saab kontrollida võimalikke vastuolusid projekti puhul, arvutada projekti ehituslikke mahtusid ning valmistada projekti 3D-visuaale. Hoonesimulatsioonid lubavad ka paremini hinnata projekteeritava hoone tuleviku energiavajadust, halduskulusid ning kasutusmugavust. Hoone ehitatakse mudelina valmis, testitakse ära ja kontrollitakse üle ohukohad, et vältida konflikte ja vigu reaalses ehitusprotsessis. Nii valmivad praegu näiteks Telia peahoone, Tallinki tennisekeskus, T1 kaubanduskeskus jm objektid. Seitsmendaks kinnitab Merko, et panustab töötajate arengusse nii ettevõttena kui täiendusõpet soodustades. Lisaks tehakse koostööd koolidega ning igal aastal võetakse tööle mitukümmend praktikanti. Ja viimaks, Merko on tõusnud Baltimaade juhtivaks kinnisvaraarendajaks, müües regioonis aastas ligi 500 korterit. Firma haldab arenduse kõiki etappe, vastutades kliendi ees kõige saba ja sarvedega. Korterite puhul pannakse suurt rõhku nii ehituse kui siseviimistluse kvaliteedile, läbimõeldud plaanilahendustele, energiatõhususele, loomulikule valgusele. Toivo Tänavsuu

www.ettevõtluskonkurss.ee

EHITUSETTEVÕTTED 2016 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

MERKO EHITUS AS*

251 012

99,5

NORDIC CONTRACTORS AS*

159 184

93,5

10 000

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht 1

80,5

Omakapitali tootlikkus % koht

7,9

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

3274

322

1350

40 604

100,0%

2257

222

3751

18 445

55,2%

NORDECON AS*

145 515

90,2

174

7,6

0,5

2204

211

2279

18 422

53,5%

KODUMAJA AS*

56 445

108,1

5462

67,2

20,0

2393

112

983

19 994

53,4%

EHITUSTRUST AS

20 105

143,4

1388

106,0

61,1

2728

773

2239

47,1%

KAAMOS EHITUS OÜ

14 286

153,1

711

219,4

10,2

3333

752

1471

45,2%

2193

1970

2730

43,7%

41,6%

126

434

41,6%

ADELANTE TELLINGUD OÜ

H8 CONSULT OÜ

SINEAR OÜ

RAMM EHITUSE OÜ

ELECTRUM AS

4587

137,2

888

214,1

50,5

125

124,2

1001,8

128,0

2643

4245

141,5

212

219,8

62,4

2057

472

10 023

70,1

510

89,5

40,4

2888

668

1030

39,7%

5876

217,8

665

1260,6

59,7

1324

196

1141

36,4% 33,9%

VILJANDI METALL AS*

23 742

107,2

1712

124,4

11,4

1738

101

926

6591

1KELVIN OÜ

4817

236,7

164

100,0

22,3

2160

268

630

33,7%

PEETRI PUIT OÜ

8451

126,2

1405

299,7

26,5

1549

188

2242

28,5%

8398

78,8

868

112,3

24,6

1971

135

276

2335

25,5%

108,2

276,0

92,7

1 493

532

25,0%

JÄRVA TEED AS

NÕRKVOOLU PAIGALDUSE OÜ

1434

BETAFLEX OÜ

393

97,7

434,4

52,4

1199

190

20,4%

KNOOBUS OÜ

1110

116,2

55,0

25,4

2387

518

20,2%

E-SERVICE AS

6412

87,3

634

94,7

33,4

1854

3192

19,5%

EST FACADE OÜ

331

37,0

11,8

12,6

382

331

17,3%

SAVI AS

3155

110,2

234

100,0

5,9

1639

138

1276

14,8%

DECKOL EHITUS

538

48,4

141

57,0

51,8

539

135

167

14,0%

MUHK INVEST OÜ

115

123,9

381,9

29,3

561

13,5%

HIIU TEED OÜ

4009

64,6

168

48,0

5,0

1724

1036

13,5%

SOVEK AS

2545

96,1

100,0

18,7

1487

635

13,3%

ELECTRIC ELEMENT OÜ

179

162,2

1333

11,4%

TIMBERSTON EHITUS OÜ

998

67,9

1699

-40

9,8%

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM SIDE-, KOMMUNIKATSIOONI- JA IT-ETTEVÕTE 2016: Telia Eesti

FOTO priit simson

Telia püüab alati olla oma ajast ees Telia Eesti juhatuse esimees Dan Strömberg ütleb, et Eestis on lõppematu nõudlus innovatsiooni järele.

jal, kui tehnoloogia ja internetiühendus on muutumas peaaegu et inimõigusteks, areneb seesama valdkond ka meeletu kiirusega mitmes eri suunas. Telekomifirmad peavad selle virvarri keskel leidma uusima, innovatiivseima, kliendisõbralikema ja kiireima tee. Eesti on tehnoloogiliselt väga arenenud riik ning Telia Eesti juht Dan Strömberg leiab, et Eesti on üks esimesi riike, kus on aru saadud tehnoloogiliste lahenduste tegelikust väärtusest ning nende panusest elukvaliteedi parandamisse. „Siin on loodud ökosüsteem, mis sisaldab telekomiettevõtteid, finantsasutusi, valitsust ja muid institutsioone. Olles toonud kõik teenused kokku, kasutame me uue tehnoloogia kõiki võimalusi.“ Riikidest, kus tegutseb Telia, on Eesti tema kinnitusel kõige arenenum. Meile pakub konkurentsi veel vaid Jaapan. Strömberg nendib siiski, et teised riigid hakkavad vaikselt järele jõudma. „Mõne aasta pärast on suurem osa riike jõudnud e-teenustega tasemele, kus oleme täna Eestis. Siin oleks aeg nüüd mõelda, mis on Eesti jaoks järgmine samm.“ Strömberg näeb võimalusena nutikate linnade levikut asjade interneti kaudu. Oluliseks märksõnaks on 5G võrgutehnoloogia. Ülikiire internetiühenduse abil saab koguda ja jagada informatsiooni väga paljude asjade kohta: kuidas toimib liiklus, kuidas inimesed käituvad, kuidas paremini parkida jne. Telia üritab säilitada võime innovatsiooniga kaasas käia. Olla valmis asjadeks, mida me tä-

LEPATRIINU ELAB: Dan Strömberg kinnitab, et Telia jätkab oma valdkonna innovatsioonivedurina

na veel ei oska ettegi kujutada. Näiteks selleks, kui meie rahakotist saab meie mobiiltelefon. Veel ühe näitena toob Strömberg uue kultusliku mobiilimängu Pokemon Go. „Kui inimesed hakkasid seda kasutama, saime me aru, et peaksime laiendama oma 4G levipiirkonda kohtadesse, kus seda praegu ei ole, kuid kus on inimesed. See mäng muutis inimeste käitumismustreid palju.“ Innovatsiooni loomine on lihtne idufirmade kiirendi abil, kus ideid reaalsuseks vormitakse. Telial on oma Telia Vunk Labsi kiirendi, kus toetatakse ideid, mis toetavad Eesti eühiskonna arengut ja ühtlasi võivad viia ka Telia jaoks uute ärimudeliteni. Telia ei toeta oma kiirendi idufirmasid mitte ainult rahaliselt, vaid aitab neid ka mitmesuguse tehnoloogiaga, lihvib ärimudeleid ning võimalusel viib ideid teistesse Telia riikidesse. Strömberg ütleb, et edu võti on uute ideede puhul see, kas lahendatakse reaalselt kliendi probleeme – kas luuakse kliendile tegelikku väärtust. Samuti ei tohi karta selles äris nurjuda. Aasta esimeses pooles vahetas Strömberg välja osa Telia Eesti juhtkonnast. „Tahtsin algusest peale luua omaenda meeskonda. Tundsin, et vajame tiimis rohkem mitmekülgsust, sest meie kliendibaas on väga mitmekesine ja seda peaks peegeldama ka ettevõtte juhtkond. Meie klientide hulgas on nii mehi kui naisi, on nooremaid ja eakamaid inimesi, väga

erineva taustaga inimesi.“ Täna töötab tema meeskonnas rohkem naisi kui mehi. Seal on inimesi kolmest rahvusest ja eri vanuses, on mitmesuguse taustaga professionaale. Üks uusi tulijaid on näiteks Telia Eesti tehnoloogiadirektor Kirke Saar, kes on praegu ainus naine Telia kontserni tehnoloogiaüksuste juhtide seas. Ta on välja kasvanud firma enda seest ning tema asumisega sellele vastutusrikkale ametipostile edastas firma sõnumi, et headel töötajatel on võimalik alati edasi liikuda. Kuid Telia fookus pole muutunud. Firma on endiselt pühendunud Eesti e-ühiskonna arendamisele, hoides tähelepanu keskmes klienti ja tema vajadusi. Kliendile tahetakse pakkuda parima kvaliteediga internetti, sujuvat ning märkamatut üleminekut ühelt teenuselt teisele. Näiteks nii, et klient saab koduses wifivõrgus vaadata oma tahvelarvutist mingit sisu, jätkata selle tarbimist teel tööle 4G-ühenduse kaudu ning kontorisse jõudes kasutada seal ärikliendile mõeldud lahendusi ja nutikaid IT-teenuseid. „On tõeliselt huvitav olla äris, mis läheb inimestele nii väga korda,“ ütleb Strömberg. „20 aastat tagasi oli internet alles tekkimas. Täna oleme kliendile tema igapäevaelus väga lähedal ja olulisel kohal. See toob suure vastutuse, aga annab ka palju võimalusi ning teeb meie töö nauditavaks.“ Jakob Rosin

SIDE-, KOMMUNIKATSIOONI- JA IT-ETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

TELIA EESTI AS

309 743

101,5

52 136

128,4

32,2

2469

161

48 610

109 167

ELISA EESTI AS

95 365

100,2

22 789

134,1

13,0

2185

175

9836

37 103

70,0%

SANTA MONICA NETWORKS GROUP OÜ*

70 109

113,5

4254

103,3

50,9

5046

447

706

13 761

60,5%

BYTELIFE SOLUTIONS OÜ*

10 525

144,4

641

100,0

120,7

4213

421

1 905

55,2%

ADCASH OÜ

41 715

97,5

6169

68,7

32,4

3971

521

1773

9981

52,7%

TELE2 EESTI AS

62 101

101,3

1815

35,7

2,1

2387

261

7809

8633

49,5% 46,6%

MICROSOFT ESTONIA OÜ

SANTA MONICA NETWORKS AS

9 10

100,0%

4281

110,2

408

97,1

53,7

9315

252

881

2308

11 672

105,5

592

133,6

66,2

3662

354

2042

44,9%

BRIGHTSPARK OÜ

1137

223,6

399

383,5

149,6

2379

999

40,9%

MOONCASCADE OÜ

2215

204,8

560

371,6

137,8

2547

1721

39,7%

www.ettevõtluskonkurss.ee

�A��NE T��A ��B! K��pa��i��na� 01.-24.10. 2016

al. 1259 € / al.1279 €

KE��DR��D

17.-24.03

DUBAI

05.-10.07

ALPIDE RINGREIS – Austria, Šveits, Itaalia

al. 839 € / al. 859 €

28.07-02.08

BORNHOLM – Läänemere roheline pärl

al. 569 € / al. 589 €

05.-10.08

GOTLAND koos keskajafestivaliga

al. 519 € / al. 549 €

25.03-01.04 LANZAROTE-FUERTEVENTURA

al. 999 €

23.-30.07

IIRIMAA RINGREIS koos Põhja-Iirimaaga

al. 979 € / al. 999 €

19.-26.04, 20.-23.04

HOLLAND – lillefestival

al. 569 € al. 729 €

06.-08.08

INGLISMAA- MITMENÄOLINE LONDON

al. 569 € / al. 589 €

05.-14.05

MAROKO suur ringreis

al. 1200 €

VIIN, muusika ja vein

al. 599 €

29.07-05.08

INGLISMAA LÕUNAOSA, CORNWALL JA LONDON

10.-12.05

al. 999 € / al. 1029 €

20.-21.05

LÄTIMAA mõisad ja lossid

al. 129 €

19.-26.07

INGLISMAA-ŠOTIMAA 8p

al. 969 € / al. 999 €

21.-27.05

PORTUGALI RINGREIS

al. 849 €

05.-12.07

MALLORCA kultuuri- ja puhkusereis

al. 899 € / al. 949 €

20.-27.07

MALTA-GOZO, väljasõidud Sitsiiliasse ja Cominole

al. 849 € / al. 879 €

03.-09.08

NORRA – keskosa koos Bergeniga

al. 429 € / al. 449 €

17.-25.07

NORRA – keskosa koos Trolliteega

al. 599 € / al. 629 €

12.-17.07

PARIIS-LONDON (Versailles’ ja Canterbury’ga)

al. 799 € / al. 829 €

UUDIS! 26.07-01.08

POOLA RINGREIS

al. 449 € / al. 469 €

05.-09.07

POOLA PÕHJAOSA (endine Ida-Preisimaa)

al. 369 € / al. 389 €

21.-27.08

PORTUGALI RINGREIS

02.-06.08

UUDIS! 21.-28.01

ERITREA

u. 1980 €

13.-25.03

COSTA RICA RINGREIS

al. 3550 €

BAIERIMAA, AUSTRIA ja 25.05-01.06 nartsissifestival

al. 529 €

************************************ 18.-24.07

HISPAANIA – ANDALUUSIA võlude kütkes

al. 879 €

05.-12.08

HORVAATIA-SLOVEENIA, DALMAATSIA RANNIK

al. 759 €

05.-09.07; 02.-06.08

ISLAND tule ja jää saar maailma serval

al. 969 €

al. 819 € / al. 849 €

TAAS! 21.-06.07

ITAALIA põhjaosa ja Dolomiidid

al. 799 €

ROOTSIMAA kaunimad paigad

al. 359 € / al. 379 €

16.-22.07

al. 869 €

12.-17.08

SAKSAMAA Berliin–Spreewald–Saksi Šveits

PRANTSUSMAA EDELAOSA JA BASKIMAA

al. 549 € / al. 569 €

25.07-01.08

al. 799 €

TAAS! 12.-19.07

PRANTSUSE RIVIERA, PROVENCE JA ALPID

SARDIINIA-KORSIKA

al. 899 € / al. 949 €

SAKSAMAA - Elbe pärlid

al. 539 €

29.07-04.08

SLOVAKKIA lossid ja Tatrad

al. 449 € / al. 469 €

UUDIS! 09.-15.06

TAAS! 14.-16.06

SOOME Turu saarestiku pärlid

al. 279 € / al. 299 €

TAAS! SAKSAMAA 29.07-02.08 ringreis ümber Bodensee

al. 759 €

08.-14.07

UNGARI RINGREIS

al. 429 € / al. 449 €

07.-09.07, 20.-23.07

SANKT-PETERBURG

al. 199 €

TAAS! 20.-25.07

ÖLAND - päikseline saar

al. 499 € / al. 529 €

05.-09.07

TAANIMAA lossid ja väikelinnad

al. 589 €

*S�o�u��nag� k�hta�� i�ra�u�!

��LVE��D 01.-04.12; 26.-29.12; 27.-30.12.2016

TALVESEIKLUS LAPIMAAL

10.12.2016

JÕULUEELNE PÄEV SOOMES – mõisaromantika ja Helsingi

al. 339 € al. 59 €

www.ettevõtluskonkurss.ee FOTO tiit blaat

KONKURENTSIVÕIMELISIM TEENINDUSETTEVÕTE 2016: OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP

Karu: viime tipptaseme kõikjale Olympic Entertainment Groupi (OEG) looja ja suuromanik Armin Karu räägib äri välisriikidesse laiendamise telgitagustest.

JÕUAB PALJU: Armin Karu jaoks on tänavune märksõna Hiltoni Eestisse toomine

OEG tegutseb rohketel välisturgudel. Kas mõnes kohas on midagi, mis teisele turule üldse ei sobi?

Bulgaariasse me lõpuks investeeringut ei teinud, aga sellise lihtsa õppetunni kohalike kommete alal sain tol korral küll.

Päris nii ei ole, aga oleme ka tegevad ainult Euroopa kultuuriruumis (OEG tegutseb Baltikumis, Slovakkias, Itaalias ja Maltal, poolaasta seisuga oli firmal kokku 125 kasiinot 3260 töötajaga). Võimalik, et kaugematele turgudel avastaksime midagi vastukäivat. Kas laienedes nalja saab?

Umbes kümme aastat tagasi, kui Olympicu arengus oli esimene nii-öelda agressiivse laienemise periood, kaalusime tõsiselt ka Bulgaaria turule sisenemist. Olime seal endale juba pealtnäha asjaliku kohaliku partneri leidnud ja istusime temaga maha, et täpsem tegevusplaan paika panna. Rääkisin meie eesmärkidest ja soovidest. Vaatasin, et vend kuulab, naeratab ja muudkui raputab pead. Ma juba jõudsin vaikselt päris närvi minna, et oleme mingi totakalt naeratava pessimisti otsa sattunud, kellega küll midagi koos teha ei õnnestu. Napilt läks, et meil sealsamas tüliks ei kiskunud. Ja siis äkitselt mul plahvatas, et bulgaarlastel käib see ju täpselt vastupidi ning pearaputus tähendab hoopis nõustumist ja peanoogutus eitust. Nii oligi potentsiaalne partner muudkui naeratanud ja usinasti pead vangutanud meie plaanidega täieliku nõustumise märgiks.

med kui kogenud töötajad, kes oskavad eeskuju ja praktilise kogemuse kaudu inimesi välja õpetada.

Kas häid töötajaid on raske leida?

Kui palju teie äris petta üritatakse?

Meil on olnud see eelis, et kõigil oma turgudel oleme loonud senisega võrreldes kõrgema standardi: ametlikud palgad, töötingimused, professionaalne väljaõpe, moodne töökeskkond jne. Need on nii tugevad argumendid, et tööjõuturul oleme konkurentidest alati sammu ees. Aga lihtne ei ole. Kas või praegu Eestis, kus majandus väikest viisi buumib ja tööpuudus on väike – see tähendab, et heade töötajate värbamine on keeruline ülesanne. Viimaste kuude jooksul on Olympic Park Casinos tööle asunud näiteks 5–6 kasiinodiilerit Poolast. Kõige rahvusvahelisem on meie meeskond Maltal. Kasiino avapäeval oli meil seal tööl enam kui kahekümnest eri rahvusest inimesi. See on päris korralik väljakutse.

Pisemaid katseid meie reegleid veidi enda kasuks painutada ja seeläbi nii-öelda maja vastu väikest eelist saavutada tuleb ikka ette. Aga sellega oleme harjunud ja professionaalne jälgimisteenistus suudab selle kenasti kontrolli all hoida. Tõsisemad pettused on harvemad. Kümmekonna aasta eest püüdsid Austraaliast pärit elukutselised petturid Vilniuse suuremaid kasiinosid petta, aga meie turvameeskond sai sellele mõne tunni jooksul jaole. Kõik kohad, kus liigub suuremas koguses sularaha, on igat masti petistele ahvatlevad. Samas, korralikus kasiinos on ka väga kõva turvatiim. Olympic Casino on tavakülastaja jaoks usutavasti üks turvalisemaid paiku linnas.

Kuidas meeskondi moodustate?

Esimese asjana moodustatakse meie oma pika staažiga mänedžeridest koosnev tiim, kes katab kõik uue turu alustamiseks vajalikud valdkonnad. Siis järk-järgult hakkab tekkima kohalik meeskond. Meie teenindusstandardid on kõrged ja ka nende edasi andmiseks on uues riigis mitme kuu kaupa kohal nii meie koolitustiimi liik-

Mis on teie äris nii-öelda uus suur asi?

Netikasiinod on läbi teinud plahvatusliku arengu, mis on kaasa toonud tuhandeid uusi mänge. Pokkeribuum on tänaseks läbi, spordipanustamine samas üha kasvab ja järgmine suur asi võib kergesti olla fantasy sports (ehk rotomängud). Trendid vahelduvad aina kiiremini ning mängudemaailm muutub üha mitmekülgsemaks ja niširohkemaks. Sulev Vedler

TEENINDUSETTEVÕTTED 2016 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuhat €

Koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2014 = 100) koht tuhat € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2014 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuhat € koht tuhat € koht tuhat € koht (0 ... 100%)

OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS*

165 243

109,7

25 719

119,1

22,2

1319

34 900

69 495

RAMIRENT BALTIC AS*

30 900

96,2

4826

98,9

18,4

2151

132

18 819

10 866

83,2%

G4S EESTI AS

52 690

101,3

5648

131,0

6,5

1062

2049

38 292

80,9%

RONDAM GRUPP AS*

32 622

95,6

4514

91,3

14,9

1789

203

5221

7971

80,9%

MAINOR AS*

17 806

117,5

4638

86,8

6,9

1783

9265

9496

69,0%

KONEKESKO EESTI AS*

40 161

112,1

598

109,9

9,9

2742

618

2737

64,5%

RECRUITMENT ESTONIA OÜ

3042

151,8

314

121,9

88,6

3001

380

602

59,8%

SHISHI AS

7462

109,8

1084

79,1

25,5

2480

415

1620

51,0%

RAVILTOS OÜ

3261

111,8

672

150,6

30,2

2789

2000

1810

50,5%

100,0%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

NOORE ETTEVÕTJA PREEMIA 2016: MARKUS VILLIG

Linnade avaja

FOTO tiit blaat

KASUMIS: Markus Villig ütleb, et Taxify teenib viiel oma vanimal turul, sh Eestis ja Soomes, kasumit

Taxify asutajast Markus Villigist (22) õhkub enesekindlust. Kõigest kolme aastaga on Reaalkooli värske lõpetaja loodud äpp, mis laseb taksosoovijal kutsuda endale järele kõige lähemal paikneva vaba takso või rendiauto, kasvanud tegutsema 15 riigis.

axify väärtuseks hinnati 2015. aastal umbes kümme miljonit eurot suuresti tänu vaimustunud investorite poolt sissemakstud rahale. See raha on võimaldanud kiire laienemise Ida-Euroopast Aafrika lõunatippu viival trajektooril. „Oulu, Tallinn, Tartu, Pärnu, Riia, Vilnius, Grodna (see on see väike linn Valgevenes, millest te siiani midagi kuulnud polnud), Kiiev, Praha, Budapest, Bukarest, Belgrad, Thbilisi, Kiiev, Johannesburg ja veel mõned turud Aafrikas,“ loetleb Villig seniseid vallutusi emotsioonitul häälel. 15 riigis on ettevõttel kokku 750 000 klienti ning 15 000 juhti. „Päevakavas on mul peamiselt linnade avamine või olemasolevate linnade juhtimine – vaadata, et seal kõik toimib, et inimesed saavad normaalse hinnaga autosid tellida, et kliendid ja juhid on rahul.“ Kunagi pole kõik rahul. Näiteks Amsterdamist suitsetati Taxify minema („testisime turgu, kuid otsustasime, et see pole piisavalt huvitav,“ eelistab Villig öelda), sest kohalik taksokartell lihtsalt keelas kõigil juhtidel Taxifyga liitumise ära ning sõidujagamine pole reguleeritud. Hollandis tegutsemist jätkaval Uberil on raha, et saadud trahve kinni maksta. Taxify – enda sõnutsi „maailma efektiivseim transpordirakendus“ – nii aga mängida ei taha ning USA, Kanada, Hiina või India turgudest hetkel isegi ei unista. Aafrika ja Ida-Euroopa „metsikus läänes“ on seevastu avaram ja lihtsam (investorid armastavad fakti, et Taxify, kuigi laienemisest higisena jätkuvalt kahjumlik, on leidnud uusi turgusid kümneid kordi pisemate kuludega kui suurkonkurendid). Johannesburgis liituvat Taxifyga sadakond mustanahalist taksojuhti nädalas, ettevõtte palgal – autosid üle vaatamas, juhtidele 30minutilisi kiirkoolitusi tegemas – on Lõuna-Aafrika Vabariigis kümmekond Taxify palgalist. „Turu avamine“ käib tegelikult „väga lihtsalt“, paljastab Villig, kes firma algaegadel juhte skautinud ka ise – tänavailt ja taksopea-

Preemiaks 5000 eurot Noore ettevõtte preemia konkursiga otsivad KaubandusTööstuskoda ja Swedbank noort ja tegusat kuni 30aastast firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning Swedbankilt preemiaks 5000 eurot. Konkurss toimub juba teist aastat ning algatust on toetanud ka Eesti Vabariigi president.

tustest. „Nairobis läks otsusest avamiseni üks kuu. Paneme lihtsalt üles oma online-reklaamid ja hakkame juhte otsima ja kui piisav kogus juhte koos, siis palkame kohaliku. Kohalikke me oleme viimasel ajal palganud ainult Skype’i intervjuude põhjal, näost näkku kohtumata.“ Kuid hoolimata teatava klienditeeninduse pakkumisest – Villig vastab sotsiaalmeedias näiteks ise Taxifyd puudutavatele küsimustele või nurinatele – ei võta firma mingit vastutust Taxify kaudu tellitud autojuhi süül õnnetusse sattumise tagajärgede eest. „Taxify on ainult tehnoloogiafirma, kes loob IT-platvormi. Võrdluseks näiteks Facebook või Twitter annavad inimestele võimaluse infot jagada, aga kuidas platvormi kasutatakse, on juba iga inimese vastutus,“ ütleb Villig, rõhutades siiski, et kõigis riikides innustatakse juhte ostma endale kindlustusfirmadelt „täiendavat kaitset“. Aina enam on Taxify kehtestanud end vahendajast (Johannesburgis võetakse sõiduteenust pakkuvalt juhilt komisjoniks 15 protsenti reisi maksumuse hinnast; Eestis „sõltuvalt autost“ 15–20 protsenti) brändiomanikuks, hinnastamise kehtestajaks. Need sohvrid, kelle-

le tundus talumatu, et Taxify tahab küsitavat hinda ette kirjutada, on alistunud või platvormist lahkunud. „Nägime, et paljud sõidavad 15 aastat vanade autodega ja küsivad sama raha mis Tallink või Tulika,“ põhjendab Villig hinnalage, mis osal juhtidel pead teoreetilistes kapitalismiavarustes soovitud moel püsti ajada ei lase. Samas peab Taxify ka Tallinki ja Tulika tariife liiga kõrgeks, mistõttu mõlemast suurfirmast on jäänud Taxifysse osalema vaid osa taksojuhte ja sedagi omal algatusel (Tallink ja Tulika üritavad puhuda elu sisse omaenda äpile Taxofon). Igal hommikul sõidab Villig Taxify kaudu tellitud autoga Viimsist Veerenni tänavale kontorisse ning õhtul tagasi koju. Paarile-kolmele juhile on sõit üsnagi märkamatu noorukese kliendiga saanud ka viimaseks: veidi hiljem on helistanud Taxify klienditeenindus ning teatanud, et leping lõpetatakse. „Liiga vanad autod või kehv keeleoskus,“ märgib Villig napilt. On ta geenius? Võib-olla mitte just „meite oma Zuckerberg“ – sõiduäppe oli juba enne Taxify loomist kümneid –, küll aga nutikas ärimees, kelle mõtted liiguvad juba sinnapoole, kuidas panna kokku kogutud taksolaevastik vedama ka pakke või pitsasid; kuidas kliente lojaalsuse eest tänama hakata (Uber premeerib iga sõidule kulutatud euro eest ühe Starwoodi hotelliketi Starpointsiga). Seda, kui paljud „kiisud“ Taxify tõttu töö on kaotanud, Villig ei tea, kuid turult olevat viimastel aastatel lahkunud üks-kaks taksofirmat. Samas kassid, kuigi ta neid ise ei pea, talle meeldivad. Krister Kivi

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

makropilk

Kuidas läks Eesti inimestel ja ettevõtetel 2015. aastal?

õppenud aastat varjutas väike majanduskasv, mis suuresti oli põhjustatud välisnõudluse nõrkusest. Eesti majanduskasv aeglustus 2015. aastal nii eelneva aastaga kui ka viimase viie aasta keskmisega võrreldes. Enamik analüütikuid seob välisnõudluse vähenemise maailma majanduskliima halvenemisega, milles on oma osa riikidevaheliste sõjalis-poliitiliste pingete kasvul. Nõrk välisnõudlus avaldas suuremat negatiivset mõju just välisturule suunatud tegevusaladel, nagu töötlev tööstus ning veondus ja laondus, kuid kaudsemalt mõjutas ka paljude teiste ettevõtete investeerimisvalmidust. Samal ajal mõjusid 2015. aastal mitmed arengud meie majandusele ka positiivselt. Näiteks euro odavnemine dollari suhtes soodustas Eesti eksporti kolmandatesse riikidesse, laenuintresside alanemine muutis laenamise ja laenu tagasimaksmise odavamaks, energiahindade järsk langus vähendas transpordi- ja küttekulutusi jne. Elanikel tõusis märgatavalt palk, tööpuudus vähenes ja tarbimine kasvas. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet aitas üleval hoida riigi tugev rahandus, väike võlakoormus ja tasakaalus eelarve. Nii võib 2015. majandusaastat kokkuvõtlikult hinnata rahuldavaks. Kuid nüüd kõigest lähemalt. SKT kasvas veidi Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalkasv oli mullu 1,4% (aasta varem 2,8%) ja SKT moodustas jooksevhindades 20,3 miljardit eurot (aasta varem 19,8 miljardit eurot). Seejuures kvartalite lõikes oli SKT kasv suhteliselt stabiilne. Mitterahuldava majanduskasvu suurimateks põhjustajateks (rahalises väljenduses) olid veonduse ja laonduse sektor (lisandväärtuse kahanemine 6,1%), töötlev tööstus ja ehitus. Kahe esimese sektori osas põhjustas tagasilöögi peamiselt välisnõudluse vähenemine ja ehituse osas ehitamise vähenemine Eestis. Keskmisest kiiremini kasvatasid lisandväärtust põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse sektor (kasv 9,5%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (2,4%) ja kaubandus (2,7%). Sisemajanduse nõudlus vähenes mullu 0,9% ja seda põhjustas ülekaalukalt kapitali kogumahutuse vähenemine. Samas kodumajapidamiste tarbimiskulutused (mis moodustavad SKTst üle poole) kasvasid 4,6% ja valitsemissektori lõpptarbimiskulud 3,4%. Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi

vahe oli 2015. aastal positiivne ja moodustas 2,2% SKTst, mis on nelja viimase aasta parim näitaja. Kasvas ka tööhõive Tööturu näitajad mullu paranesid, seda osalt töötamise registri kehtestamise, kuid ka plaanitava tööhõivereformi mõjul. Tööhõive määr tõusis 65,2 protsendini (aasta varem oli see näitaja 63%) ning töötuse määr langes aastaga 6,2 protsendile (aasta varem oli näitaja 7,4%). Vaatamata sellele, et tööealiste inimeste koguarv vähenes aastaga 8000 võrra, kasvas tööturul aktiivsete inimeste arv 9000 võrra ja jõudis hinnanguliselt 683 100ni. Mitteaktiivsete inimeste arv kahanes hinnanguliselt 300 500ni. Tööturu näitajad paranesid esimesel kolmel kvartalil ja mõnevõrra halvenesid neljandal. Töötute üldarv neljandas kvartalis (43 900 inimest) ületas natuke aasta varasemat arvu. Hinnad kukkusid, palgad tõusid Tarbijahinnad langesid eelmisel aastal teist aastat järjest ja üldse kolmandat korda pärast taasiseseisvumist. Varasema aastaga võrreldes oli langus keskmiselt 0,5%. Hindadele avaldasid enim mõju mootorikütuse odavnemine (13,9%) ning kodudeni jõudnud elektri- ja soojusenergia odavnemine (vastavalt 4,3% ja 3,9%). Tõusid alkohoolsete jookide hinnad (6,1%). Nafta hinna kukkumine maailmaturul avaldas Eesti majandusele rohkem positiivset kui negatiivset mõju. Keskmine brutopalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja kasvas aastavõrdluses 6%. Reaalpalk kasvas tänu hindade langusele veel rohkemgi – 6,5%, mis on kriisijärgse perioodi parim näitaja. Tegevusalade lõikes oli brutopalga tõus laiapõhjaline: neljanda kvartali andmete põhjal ei tõusnud keskmine palk vaid kahel tegevusalal – ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiiremini kasvasid palgad kinnisvara valdkonnas (16,2%), majutuses ja toitlustuses (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel (14,6%). Seejuures oli palgakasv kiirem keskmisest madalama brutopalgaga tegevusaladel. Kõrgeimat keskmist palka teenitakse jätkuvalt finants- ja kindlustustegevuses (1778 eurot) ning info ja side alal (1724 eurot). Ühes suurimas tegevusharus – töötlevas tööstuses – oli keskmine palk 1033 eurot. Keskmine brutotunnipalk kerkis 6%, jõudes 6,51 euroni.

Eksport kahanes Kaupade eksport kahanes kolmandat aastat järjest. Ekspordikäive jooksevhindades oli mullu 11,6 miljardit eurot (aasta varem 12,1 miljardit eurot). Kuna langesid ka ekspordi hinnad, jäi ekspordi füüsiline maht 2014. aastaga võrreldes üsna samale tasemele. Enim vähenes eksport Venemaale (412 miljonit eurot), Belgiasse ja Lätti. Meie peamised ekspordipartnerid olid Rootsi (19% kogu ekspordist), Soome (16%) ja Läti (10%). Euroopa Liidu riikide osakaal ekspordist oli koguni 75%. Enim veeti Eestist välja elektriseadmeid (21% koguekspordist), puitu ja puidutooteid (10%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Ekspordi vähenemise põhjustasid eelkõige mineraalsed tooted (käive kukkus 18%) ja elektroonikaseadmed (miinus 6%). Eelnevast aastast rohkem eksporditi transpordivahendeid (kasv 6%) ning puitu ja puidutooteid (pluss 4%). Eesti töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid enam kui 70% oma toodangust – sarnases ulatuses kui 2014. aastal. Vähenes ka import Kaupade import jooksevhindades moodustas 13,1 miljardit eurot, mis on 5% vähem kui 2014. aastal (13,8 mld eurot). Arvestades, et ka impordihinnad aastavõrdluses langesid, oli ka kaupade import püsihindades ligikaudu sama kui eelmisel aastal. Kõige rohkem tõime kaupu sisse endiselt Soomest (14% koguimpordist), Saksamaalt (11%), Lätist (9%) ja Leedust (9%). Enim suurenes sissevedu Leedust ja Hispaaniast. Sa-

www.ettevõtluskonkurss.ee

ELU EDENEB: Olgu ostujõuga kuidas on, kuid uusi kaubanduskeskusi kerkib endiselt. Pildil uus Kvartali keskus Tartu südames

FOTO anni õnneleid

mas vähenes import Soomest (200 miljoni euro võrra), Saksamaalt ja Venemaalt. Sisse tõime enim elektriseadmeid (18% koguimpordist), mineraalseid tooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Kaubagruppide võrdluses kasvas sissevedu kõige enam transpordivahendite ja mitmesuguste tööstuskaupade osas. Kaupade väliskaubavahetuses (nii impordis kui ka ekspordis) moodustasid umbes poole pooltooted, ühe veerandi valmistooted ning teise veerandi toorained ja kapitalikaubad. Väliskaubanduse bilanss oli mullu mõõdukas puudujäägis – 1,5 miljardi euroga. Võrreldes 2014. aastaga vähenes defitsiit 235 mln euro võrra. Riigiti kuulub enam kui pool puudujäägist Saksamaa arvele, järgnevad Poola ja Leedu. Suurim positiivne saldo oli kaubavahetuses Rootsi, Norra ja USAga. Kaubagrupiti oli ülejääk kõige suurem puidu ja puidutoodete ning mitmesuguste tööstustoodete osas. Euroopa Liidu 28 riigi arvestuses olime selges miinuses – negatiivne saldo oli mullu üle 2 miljardi euro! Ehituses nappis nõudlust Ehitusturgu iseloomustas 2015. aastal ebapiisav nõudlus ja sellest tulenevalt terav konkurents. Meie firmad ehitasid Eestis ja välisriikides kokku kahe miljardi euro eest (5% vähem kui 2014. aastal). Ehitusmahud vähenesid teist aastat järjest. Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 732 miljoni eest. Seega kohalikku ehitusturgu mõjutas rohkem just rajatiste ehitusmahu vähenemine. Välisturul tegutsevate Eesti ehitusette-

Meie majandus suures konkurentsis

Valik rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnanguid Eesti majandusele (seisuga juuni 2016), mis iseloomustavad meid teiste riikidega võrreldes: Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO) 30. koht 188 riigi edetabelis (detsember 2015). Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne (Eesti positsioon paranes kolme koha võrra). Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation) 9. koht 178 riigi võrdluses (jaanuar 2016). Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne (Eesti tõusis kolme koha võrra). Doing Business (World Bank Group) 16. koht 189 riigi arvestuses (juuni 2015). Riigid on reastatud selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ning sellega tegeleda (Eesti tõusis ühe koha võrra). Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (IMD) 31. koht 61 riigi võrdluses (reiting püsis). Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poor’s) Reitinguagentuur Standard & Poor’s (S&P) jättis juunis 2015 Eesti riigireitingu AA– (väljavaade negatiivne) tasemele. Aluseks on riigis korraldatud struktuurireformid, otseinvesteeringute maht, fiskaal- ja rahapoliitika. Rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks (Transparency International) 23.–26. koht (koos Tšiili, Prantsusmaa ja Araabia Ühendemiraatidega) 168 riigi edetabelis (detsember 2015). Esikohal olevas riigis on korruptsioon väikseim. (Eesti positsioon jäi samaks.) Globaalne konkurentsivõime reiting (World Economic Forum, Geneva) 30. koht 138 riigi võrdluses (september 2016). Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb infole, mis iseloomustab riigi arengutaset sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. (Reiting jäi aasta varasemaga võrreldes samaks). Rahvusvaheline infotehnoloogia indeks (World Economic Forum) 22. koht 143 riigi võrdluses (aprill 2015). Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel (Eesti langes ühe koha võrra). Turismi konkurentsivõime indeks (World Economic Forum) Eestile kuulub 141 riigi hulgas 38. koht (mai 2015). Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordi- ja IT-infrastruktuuri, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne (Eesti langes kaheksa koha võrra).

võtete töömaht kasvas mullu ligi kolmandiku võrra, seda põhiliselt hoonete ehituse arvel. Välisriikidesse tehtud ehitustööde osatähtsus oli 11%. Positiivselt poolelt: neljandat aastat järjest kasvas mullu uute eluruumide ehitus. Ehitusregistri andmetel lubati 2015. aastal kasutusse ligi 4000 uut eluruumi, mis on enam kui 1200 võrra rohkem kui aasta varem. Nõudlus uute elamispindade järele püsib suur. Mullu väljastati ehituslube veel ligi 5600 eluruumi rajamiseks (ligi poole rohkem kui aasta varem). Ettevõtjate käekäik halvenes Ehitussektori tegevuse koondtulemused 2015. aastal mõnevõrra halvenesid. Ettevõtted müüsid kaupu ja teenuseid 49,1 miljardi euro eest (vähenemine oli 3%). Kogu ettevõtluse tervises enim kaalu omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes 3% ja seda hulgikaubanduse arvel. Jaekauplejate müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi 2014. aasta tasemele. Ettevõtete kulud tervikuna vähenesid võrreldes eelmise aastaga 2% ja seda vaatamata sellele, et tööjõukulud kasvasid 7%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka tööta-

tud tundide arv suurenes 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli mullu keskmiselt 22 200 eurot hõivatu kohta – seegi seisis sama hästi kui paigal. Ettevõtete investeeringud vähenesid 4% ja moodustasid 2,3 mld eurot. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energeetikaja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Ettevõtlussektor küündis kolme miljardi euroni, mis on 8% vähem kui aasta varem. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid kõige enam töötleva tööstuse ja energeetikaettevõtted. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes esimest korda pärast viis aastat kestnud kasvu. Tööstustoodang vähenes 2,1%, jaemüük kasvas 5,8%, ehitustööde maht püsihinnas vähenes 5%. Valitsemissektori koondeelarve oli ülejäägis ja samuti jooksevkonto.

Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituut

www.ettevõtluskonkurss.ee foto egert kamenik

2015. aasta võitjad

Konkursside võitjad läbi aegade ETTEVÕTLUSE AUHINNA VÕITJAD

KONKURENTSIVÕIME EDETABELI VÕITJAD

VÄLISINVESTORI KONKURSS

Eesti konkurentsivõimelisim ettevõte

1995 – EESTI TELEFON AS 1996 – ELCOTEQ TALLINN AS 1997 – TOLARAM GRUPP 1998 – HANSAPANK AS 1999 – KUNDA NORDIC TSEMENT AS

2003 – EESTI ENERGIA AS 2004 – HANSAPANK AS 2005 – HANSAPANK AS 2006 – HANSAPANK AS 2007 – TALLINK GRUPP AS 2008 – TALLINK GRUPP AS 2009 – MAZEIKIU NAFTA TRADING HOUSE OÜ 2010 – TALLINK GRUPP AS 2011 – EMT AS 2012 – EMT AS

EKSPORDIFOORUM 1997 – NORMA AS 1998 – KREENHOLMI VALDUSE AS 1999 – VIISNURK AS

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2000 – VIISNURK AS 2001 – SILMET AS 2003 – BLRT GRUPP AS 2004 – VILJANDI METALL AS 2005 – REGIO AS 2006 – VERTEX ESTONIA AS 2007 – TALLINK GRUPP AS 2008 – ABB AS 2009 – VKG OIL AS 2010 – ERICSSON EESTI AS 2011 – FORTUMO OÜ 2012 – PKC EESTI AS 2013 – KÜHNE + NAGEL AS

AASTA ETTEVÕTE

2014. aastal valiti esimest korda kahe konkursi parimate hulgast aasta ettevõte. 2014 – TOP MARINE OÜ 2015 – KODUMAJA AS

2013 Konkurentsivõimelisim suurettevõte – EESTI ENERGIA AS Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte – WIRTGEN EESTI OÜ Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – KLF-ERI OÜ 2014 Konkurentsivõimelisim suurettevõte – EMT AS Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte – TALLINNA TEED AS Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – ENTRONIK OÜ 2015 Konkurentsivõimelisim suurettevõte – MERKO EHITUS AS Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte – ADCASH OÜ Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – INTERSTUDIO OÜ

www.ettevõtluskonkurss.ee

Keskmine kütusekulu 3,9-8,4 l/100 km, CO2-emissioon 102-192 g/km.

Uus E-klass. Intelligentsuse meistriteos. Intelligentsele otsustajale. Aeg targa otsuse langetamiseks on küps. Mercedes-Benz E-klassi sedaan- ja universaalmudelile anname nüüd tasuta kaasa „Intelligent Drive Premium“ paketi. Preemiumklassi varustuspaketis sisaldub: • integreeritud navigatsiooniseade • aktiivne parkimisabi + 360 kraadi kaamera • pimestamist vältivad ning kokkuklapitavad välispeeglid • sõitjateruumi esi- ning tagaosa kliimaautomaatika • LED High Performance esilaternad • allaklapitavad tagaistme seljatoed • vargusevastane signalisatsioon.

Nüüd tasuta kaasa “Intelligent Drive Premium” pakett väärtusega

6348 €

Ootame Teid E-klassiga tutvuma Silberauto Eesti esindustesse.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee