Eesti Tööstus (Märts 2017)

Eesti Tööstus MÄRTS 2017

Lehe koostas AS Ekspress Meedia.

Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee

Hakkepuidul töötav katel on gaasi- ja diiselkatlast

5-6 korda soodsam!

SISUTURUNDUS

Hakkepuidul töötava katla juhtimise juures on üks tähtsamaid detaile hakke etteanne katlasse: nimelt on tihti katlamajades kasutatava hakke suurus ja kvaliteet ebaühtlane, mistõttu võivad tiguetteandega süsteemid hätta jääda ja ummistuda, tekitades kasutajale rohkelt probleeme. Samas, hüdraulilise tõukuriga etteande puhul saab kütusena kasutada ka väga kehva kvaliteediga haket, saepuru ja viljajääke, rikkumata sealjuures katla töörežiimi ja sujuvat tööd. „Soovitame hakkepuidul töötavale katlale mõelda sellisel juhul, kui on tarvis energiakuludelt kokku hoida,” sõnab Värnomasing. „Iga kasutaja teab, milline on tema iga-aastane kütusele kuluv summa. Mõelge nüüd, et võiksite selle jagada viiega. Kui tekkiv vahe on suur, ongi juba piisavalt põhjust uus energiasüsteem paigaldada.

Lisaks viljakuivatusele saab soodsat soojust kasutada hoonete, kasvuhoonete, töökodade ja isegi asulate kütmiseks.”

Hakkekatla investeeringu suurus sõltub vajaminevast energiavõimsusest ja konkreetse kliendi vajadustest, kusjuures põllumajanduslikuks otstarbeks olevatele kateldele on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) võimalik taotleda kuni 40% investeeringu maksumusest investeeringutoetust.

Aastaid on harjumuspäraselt teraviljakuivatite kütteks ja garaažidetootmishoonete soojavajaduse tagamiseks kasutatud gaasi- ja diisliküttel töötavaid katlaid. Paraku vajavad need efektiivseks toimimiseks palju kütust ning seetõttu on tunduvalt soodsam variant võtta kasutusele tänapäevane täisautomaatne hakkepuidul töötav katel.

Hakkepuidul töötavate kateldega tegeleva Werneco OÜ juhatuse liikme Priit Värnomasingu sõnul kasutatakse diislija gaasiküttel töötavate katelde puhul nn otseküttesüsteemi ehk suitsugaasid liiguvad läbi vilja. Hakkepuidul töötavate katelde puhul seda probleemi ei ole, sest seal liigub ainult soe õhk viljast läbi.

Austrias toodetud kateldel ja soojusvahetitel on kõrge efektiivsusklass ning soojusvahetite kasutegur on ligikaudu 90%.

Kuigi hakkepuidul töötav katel on hinnalt kallim kui diisli- ja gaasikütte oma, on selles kütuseks kasutatav materjal

kordades odavam. „See on oluliseks eeliseks, kui põllumajandusettevõte vajab suurt soojushulka,” ütleb Värnomasing ja toob näite. „Teraviljakuivatites kasutatavate katelde juures on põhiliseks küttekulu näitajaks vilja niiskus. Kui arvestada konstantse viljakoguse juures vajaminevat soojushulka, tuleb hakkepuidul töötava katlaga toodetud soojusenergia hind gaasija diislikatla omast 5–6 korda soodsam.”

Efektiivse hakkepuidul töötava süsteemi aluseks on muidugi tõhus ja läbimõeldud lahendus. Kasutades odavaid ja esmapilgul lihtsalt toimivaid alternatiive

kvaliteetsetele süsteemidele, ei saavutata energiahinna kokkuhoius tihti soovitud tulemust.

Tänapäeva katlasüsteemides on kogu juhtimine automatiseeritud, seade töötab etteantud režiimis ning eraldi inimest katla tööshoidmiseks tarvis pole. Peamine ülesanne on tagada hakkepuidu olemasolu, et katlal oleks piisavalt põlemismaterjali.

Werneco pakub täislahendust nii katla projekteerimisel, paigaldamisel kui ka remontimisel. Kõik ettevõtte pakutavad katlaseadmed on toodetud Austria tehases ning vastavad kõrgetele Austria ja Saksa standarditele. Lisaks tavakateldele pakutakse laia valikut soojusseadmeid alates 1 MW õhk- ja veeküttekateldest ning aurukateldest kuni suurte 25 MW koostootmisjaamadeni. Eestis töötavad nimetatud katlad Pärnumaal Vändras ja Tartumaal Mellistes.

www.werneco.ee

EESTI TÖÖSTUS | 3 Foto: Sven Arbet

MilkEst AS-i nõukogu esimees, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg ütleb, et ühisettevõtte aktsionärideks on üle 150 piimatootja.

MilkEsti tugevus on laiapõhjaline koostöö Ühisettevõte MilkEst plaanib rajada tipptehnoloogiaga piimatööstuse ja korrastada siinset piimaturgu.

Selle aasta algul asutasid põllumajandustootjate ühistud EPIKO, Jõgevamaa põllumajandustootjate liit, Saaremaa ja Tartumaa piimaühistu ning CPTT Consult OÜ ühisettevõtte MilkEst AS. Ühisettevõtte loomise peamine eesmärk on rajada Eestisse uus kodumaine tipptehnoloogiaga piimatööstus. Projekti elluviimisesse kaasati ka Saaremaa Piimatööstus AS, rahvusvahelised konsultandid ja finantsinvestorid.

MilkEst AS-i nõukogu esimees, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg selgitab, et põllumeestele kuuluva suurtööstuse teemat on jutuks võetud üle kuue aasta. Möödunud aasta suvest on aga neli Eestis tegutsevat piimaühistut koos konsulentide ja finantsinvestoritega aktiivselt piimatootjate ühistute enamusosalusel rajatava piimatööstuse eesmärgil tegutsenud. “Ühistutesse koondunud piimatootjad jõudsid turukriiside kaudu arusaamisele, et raske tööga toodetud piima eest laekuva raha

üle täiuslikumat kontrolli on võimalik saavutada osalusega piima töötlemisettevõttes. Seoses EL-i ja riigipoolse toetuse väljakuulutamisega sellisele investeeringule kogunesidki ühtmoodi mõtlevad ja sarnaste väärtustega ühistud. Töötasime koos konsultandiga välja sobiliku piimatööstuse äriplaani, mida on võimalik koos ka ellu viia. Selleks tuli aga asutada ühine ettevõte, milleks MilkEst AS siis nüüd ongi,” avab Riisenberg ühisettevõtte loomise tagamaid.

Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine on Maalehele antud intervjuus öelnud, et meie piimandus vajab suurt arenguhüpet, et lõpeks väärindamata toorpiima väljavedu. “Me vajame nüüdisaegset, praegustest tööstustest palju efektiivsemat tehast, mis hoiaks Eesti piimasektori kõrgel konkurentsitasemel võrreldes naabrite ja muu Euroopaga. See tööstus peab olema konkurentsivõimeline nii hinna ka kui tootmismahu poolest,” kinnitab Kivine.

Riisenberg lisab, et üsna mitmed piimatootjad on avaldanud soovi veel projektiga ühineda, kuid neid ta praegu nimetada ei saa.

“Sellest tahaksime avalikult rääkida siis, kui PRIA komisjon on meie äriplaanile oma heaks-

kiidu andnud. Ühinemise huvi on üles näidatud juba projekti esimese etapi juures. Ja tühja koha pealt me seda juttu ei räägi.

Kui piimatootjad soovivad oma kavatsustest varem teada anda, siis seda nad ka teevad,” lubab Riisenberg.

lisest toorpiimatoodangust ehk üle 500 tonni toorpiima päevas.

“Ehk siis teisisõnu on MilkEsti projektiga ühinenud üle poole Eesti ühistulisest piimakogusest.

Projekti koondunud toorpiimakogus katab rajatava piimatööstuse esimese etapi toorpiima vajaduse täielikult. Loodud ühisettevõtte valmistoodang läheb ekspordiks ehk ei tekita täiendavaid pingeid ka Eesti siseturul,” ütleb Riisenberg.

pealt ei ole projekt veel lõplikku valikut teinud, kuid Riisenberg ütleb, et kindlasti leitakse hanke käigus parim lahendus.

Tipptehnoloogial põhinevate seadmete töötlemisvõimsuseks on arvestatud 500–600 tonni toorpiima päevas. Teises etapis on planeeritud tehase võimValmistoodang ekspordiks suse kasvatamine kuni tuhande Mullu aasta põllumehe tiitli pältonnini, aga see peab nõukogu vinud Lembit Paal on Maalehele esimehe sõnul olema hästi läbi antud intervjuus öelnud, et piimõeldud ja õige ajastusega. Uue matootjate soov rajada piimatööstuse toodeteks ühistuline piimatööstus on või, juust, pulbrid, sh – täiesti uus ja tehnoloovadakupulber, ja Riisengia viimase sõna järgi – bergi sõnul on kaupa valMeie piimandus vajab on väga selge. mis ostma mitmed suusuurt arenguhüpet, et “Oleme piimatootred partnerid Euroopas. jatena Euroopa tipus Eksperthinnangute lõpeks väärindamata nii toodangult kui ka alusel on projekti maktoorpiima väljavedu. tehnoloogiatelt, samas sumus umbes 50 miljotöötlemises jääme tunnit eurot. Sellest 15 milduvalt maha. Meie töösjonit eurot loodab asutatused on ebaefektiivsed, tud ühisettevõtte MilkEst Tema kinnitusel ei saa rääki- saada maaelu arengukava (MAK) nii et viimane aeg on rajada Eestimaale nüüdisaegne tööstus teh- da ka mingist ületamatust lõhest ühest mahukamast meetmest “Põlnoloogia viimase sõna järgi. Mui- ühistuliste piimatootjate vahel. lumajandustoodete töötlemise ja du me konkurentsis ei püsi,” sõturustamise investeeringutoetus nab MilkEst AS-i nõukogu liige, Uus tööstus tuleb suurprojektidele”. Kui PRIA rahulPajusi ABF-i juhataja Lembit Paal. Kesk-Eestisse dab MilkEsti omanike taotluse, on Riisenberg selgitab, et MilkEst Märt Riisenbergi sõnul on uus valmis ettevõtmisesse sisenema AS-i aktsionärideks on üle 150 pii- tööstus kavandatud Kesk-Eestis- ka pangad ja finantsinvestorid. matootja, kes omavad koos ena- se, sest seal on lehmade koonduRiisenberg lisab, et suurtöösmikku ettevõtte aktsiatest ja koon- mus kõige suurem. Tootmisega tuse täpne asukoht sõltubki praedavad üle poole Eesti tunnusta- plaanitakse alustada 2020. aasta gu PRIA otsusest. “Samas teeb tud piimatootjarühmade ühistu- esimeses pooles. Seadmete koha ühisettevõtte juba praegu ette-

MILKEST AS • Nõukokku kuuluvad Tõnu Post, Lembit Paal, Märt Riisenberg, Sulev Kuus ja Rein Nigul, juhatuses on Ülo Kivine ja Tiit Nigul.

• Toodanguks on 100% ekspordiks mõeldud juust, võid ja pulbrid.

• Projekti maksumus on u 50 miljonit eurot.

valmistusi selleks, et plaan võimalikult kiiresti ellu viia. Mina loodan väga, et aastal 2020 toimub tootmine juba uues tööstuses,” sõnab Riisenberg. Selgus saabub majja 29. juunil, sest siis on PRIA lubanud teatavaks teha, milline piimatootjate ühistu raha saab.

Praegu toodetakse Eestis iga päev 2000 tonni toorpiima. Sellest 500–600 tonni ehk ¼ müüvad piimatootjad toorpiimana ekspordiks. Ülejäänud osa toorpiimast müüakse Riisenbergi sõnul Eestis asuvatele piimatööstustele.

“Soodsate piimahindade korral võib uue piimatööstuse valmimise ajaks Eestis toodetavale toorpiima kogusele lisanduda veel 700 tonni päevas ja see on kirjas ka Eesti piimanduse strateegiadokumendis,” ütleb Riisenberg.

Vilve Torn

4 | EESTI TÖÖSTUS

Tehnika ülikiire areng raputab tööstuse tööturgu Kogu tööstus on lähitulevikus silmitsi praeguste töötajate ja nende teadmisteoskuste vananemise ning noorte õppinud tegijate puudusega. Ühelt poolt tähendab see, et olemasolevaid inimesi tuleb võimalikult kaua ettevõttes hoida. See omakorda tähendab väga suurt panustamist töötajate õppimisvalmidusele. Kas nad tahavad aga nutika tehnoloogiaga kaasa minna ja juurde õppida? Kui mitte, siis kust võtta piisaval arvul tänapäevaste seadmetega toime tulevaid töötajaid? Ainuüksi metallitööstus vajab 500 uute teadmistega spetsialisti aastas, nagu ka metsa- ja puidutööstus.

Niisamuti näitas viimatine Kutsekoja OSKA tööturu ülevaade, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Käärid on suured.

Senised valdkondade OSKA uuringud on näidanud, et ettevõtjad ootavad töötajatelt enam erialaseid IKT-teadmisi, koostöö- ja analüüsioskust, otsuste langetamise ja info tõlgendamise võimet. Vajadus lihtsate tööde tegijate järele kahaneb, kaasaegne töötaja peab olema sinasõber moodsa tehnikaga. Praeguseks on OSKA tööjõuvajaduse prognoosid valminud kahes suures tööstuse valdkonnas: metalli- ja masinatööstuses ning metsa- ja puidutööstuses. Vastu suve selguvad tulemused energeetika ja kaevandamise ning ehitusmaterjalide, keemia-, kummi- ja plastitööstuse kohta.

Ehkki üks on juba ette kindel –

järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid; järjest kauem on võimalik püsida tööturul, kui on tahtmist ja võimeid oma teadmisi kaasajastada.

Kas ollakse valmis õppima?

“Minu teada pole meil olnud sellist töötajat, kes tunnistaks, et hoolimata tahtmisest ja pingutusest õppida, ta ei oska ja seetõttu tahab ise lahkuda,” ütles mõne aja eest Eesti Päevalehele AS Hekoteki juhatuse esimees Heiki Einpaul. Hekotekis on pea 120 töötajat, pooleks sini- ja valgekraesid. Töötajate keskmine vanus on

SKF Agri Hubi laagriüksused randaalidele, külvikutele, väetajatele jne

Parim kaitse väliskeskonna eest SKFi uue patenteeritud viiehuulse tihendiga Tööstustihendite treimine kliendi mõõtude järgi!

Materjalid: NBR, FKM/FPM, EPDM, PTFE, TPU, POM, PA, PEEK, + 100 erilahenduslikku materjali Profiilid: varretihendid, kolvitihendid, pühkijad, võllitihendid, tugirõngad

EESTI TÖÖSTUS | 5 Foto: Karin Kaljuläte

Tallinna tööstushariduskeskuse I kursuse noored Rasmus ja Rando uurivad lehtmetalli laserlõikepinki.

Nemad on eriala valinud kindlas teadmises, et tulevikus jagub erialast tööd. Nende erialaõpetaja, mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade juhi Eduard Brindfeldti sõnul ei sure ükski metallitööstuse amet päris välja, sest masinaid tuleb juhtida.

43,3 aastat, üle 50-aastaseid töötajaid on umbes 35.

“Viimasel kümnendil on pea kõikide uute tootmisseadmete juurde lisandunud arvutijuhtimine,” rääkis Einpaul. “Oleme alati leidnud töötajad, kes on huviga selle endale selgeks teinud. Probleeme moodsate seadmete kasutamisega meil ei ole. Vastupidi, mehed tunduvad selliseid õppimise võimalusi pigem nautivat.”

Einpauli sõnul toimus suurim muutus metallitööd tegevate inimeste arusaamises tööks vajalike oskuste kohta tegelikult juba 90. aastate keskel. Sel ajal sai nõukogudeaegsest keevitajast metallkonstruktsiooni valmistaja – oskustööline, kes peale perfektse keevisõmbluse suudab nii iseseisvalt joonist lugeda, selles vigu parandada kui ka õiget keevitusjärjekorda valida.

Uuringu järgi on 60-aastaseid töötajaid keskmisest rohkem me-

talltoodete ja konstruktsioonide valmistajate seas, masinate mehaanikute ja lukkseppade, hooldustehnikute ja mehhatroonikute ridades. Kui neli esimest on n-ö kahaneva tähtsusega ametid, siis hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid on vaja aina rohkem.

Eesti metallitööstuse liidu juht Indrek Rohtma aga nii optimistlik pole. “Suurim probleem on uute seadmete keerukus. Paljud ei ole võimelised vanalt seadmelt uue peale ümber õppima,” ütles Rohtma. “Loomulikult peab ümberõppele panustama ja õnneks on ka edukaid juhtumeid, kuid vähe.”

Sama lugu on teisel suunal: Eestis on liikvel ütlus, et läheb mees, läheb ka masin. Ehk noored ei suuda vanu masinaid koos nende kiiksudega selgeks saada, nentis ta.

Riik tegi esimesed sammud Üks huvitav vastuolu, mis omakorda seab praeguste töötajate õppimisvalmiduse suure surve alla, on veel. Nimelt planeeris haridus- ja teadusministeerium (HTM) käesolevaks aastaks mehaanika ja metallitöö õppekavarühma 1075 koolituskohta. Samas on kutseõppeasutusi, kus täitus riiklikest õppekohtadest ainult 68, 77 või 79%. Seega on probleem pigem õppida soovijate (kutseõppesse astujate – toim) puudus, nentis HTM-i pressinõunik Tarmu Kurm.

“OSKA soovitusi juba arvestatakse selle poolaasta tasuta tööalaste kursuste pakkumisel. Seda infot peab kursuste pakkumisel silmas ka töötukassa,” kinnitas ta, et täiendusõppes võetakse seisu tõsiselt.

Suur samm edasi on ka otsus maksta alates käesoleva õppeaasta sügissemestrist stipendiumi neile, kes jätkavad õpinguid tasemeõppes metsanduse ja puidutööstuse; metalli- ja masinatööstuse; ehitusmaterjalide, keemia-, kummi- ja plastitööstuse; energeetika ja kaevandamise erialal riigieelarvelisel kohal. Seda ei saa taotleda otse põhikoolist või gümnaasiumist tulnu, vaid vähemalt viie aasta tagune nn keskharidusega lõpetaja, kel puudub erialane haridus. Needki, kel on erialadiplomi saamisest möödas 15 ja rohkem aastat või vanust 50+. Kuidas info kõigini jõuaks, on iseküsimus.

Jõudma see aga peab, sest eksperdid on viidanud tuhandetele praegustele töötajatele, kes võivad tehnika kiirele arengule jalgu jääda ja juba lähiajal töötute ridadesse sattuda. *Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab Kutsekoja eestvedamisel viie aasta jooksul prognoosid kõigil elualadel ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

Agne Narusk

VAJA ON SENISEST ROHKEM HARITUD INSENERE 10 järgmist aastat masina- ja metallitööstuses Masina- ja metallitööstus vajab juhte ja spetsialiste, kes tunnevad hästi erialaseid IKT-lahendusi, oskavad neid rakendada, mõistavad tootmise tervikprotsesse ning kel on keelte-, suhtlemis- ja analüüsioskus.

Oluliselt rohkem on vaja müügi- ja turundusinimesi, insenere, hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid, mõõdukal arvul kvaliteedijuhte, suureneb toote- ja tarnealajuhtide roll.

Kahaneb meistrite, töödejuhatajate, masinate mehaanikute, lukkseppade, viimistlejate, seadistajate, operaatorite vajadus.

Hooldus- ja remonditöid ostetakse pigem sisse, koostelukkseppi asendavad juba lähitulevikus kindlates töölõikudes robotid. Keevitajaid, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajaid läheb ilmselt vaja sama palju, kuid töö muutub keerukamaks.

Masina- ja metallitööstuses tegutseb Eestis üle 2200 ettevõtte. Hõivatuid on valdkonnas u 35 000 ehk ligi 1/3 tööstussektori töötajaskonnast.

10 järgmist aastat metsa- ja puidutööstuses Ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles.

Praegusega võrreldes on vaja rohkem langetus- ja kokkuveotraktori operaatoreid ning metsaveokijuhte. Selle võrra väheneb vajadus raietööliste järele, kuna aina olulisemaks muutub tehnoloogiliste seadmete kasutusoskus.

Mööblitööstuses on jätkuvalt puudu tisleritest ja pehme mööbli valmistajatest, samal ajal kui koolides õpetatavad mööblirestauraatorid leiavad tööstuses vähe rakendust.

Metsa- ja puidutööstuse valdkonnas töötab kokku ligikaudu 33 000 inimest, kellest umbes 21 000 on spetsialistid. Arvuliselt töötab metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas kõige rohkem liinioperaatoreid, keda koolitavad tööandjad ise. Valdkonna praegustest töötajatest on kutseharidusega ligikaudu 40 protsenti, sama suurel osal töötajatest puudub üldse valdkonna haridus. Kõrgharidusega töötajaid on kokku viiendik, kelle seas on võrdselt akadeemilise ja rakenduskõrgharidusega töötajaid.

Allikas: SA Kutsekoda, OSKA valdkondade uuringud

EESTI TÖÖSTUS | 7

Puidusektor vajab lisandväärtust Foto: Priit Simson

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütleb, et metsa- ja puidutööstuse puhul on tegemist ühega vähestest tegevusaladest, mis toob Eestisse jõukust juurde, mitte ei vii raha välja ja seda just tänu aktiivsele ekspordile.

Eesti puidutööstuse tootmismahud on kõigi aegade suurimad.

Selle üle võime uhked olla, ent viimasel poolaastal päevakorda kerkinud kriitika Eesti raiemahtude suunal näitab asja teisest küljest. Põhiline hirm on, et metsa võetakse maha rohkem, kui jõuab juurde kasvada. Tööstus aga on metsamajandamise järgmine ahel ning kas siin ei ole ohtu iseendale n-ö jalga raiuda?

Kõige täpsemaid andmeid Eesti metsatagavara kohta annab keskkonnaagentuuri koostatav statistiline metsainventuur (SMI), mis põhineb näidistükkide mõõtmisandmetel.

Sellekohaselt ei ole raiemahud juurdekasvu ületanud, vaid on jäänud mitukümmend protsenti alla juurdekasvu. Kasvanud on nii metsade tagavara kui ka küpsete metsade osakaal. Henn Korjus, Eesti maaülikooli metsakorralduse osakonna juhataja, on välja toonud, et kui nõukogude ajal oli meie metsade puidutagavara 260 miljonit tihumeetrit, siis nüüdseks on see 475 miljonit. Seetõttu on metsamajandus praegu tõesti aktiivsem kui näiteks kolmkümmend aastat tagasi.

Samas võiks seda näha pigem positiivsena. Suhteliselt maavarade vaesele Eestile on siin kasvavate saaduste väärindamine üks olulisemaid tuluallikaid. Võttes majandusmetsades raieküpse metsa kasutusesse, on riik olnud hea omanik, luues sellega väärtust ühiskonnale nii täna kui ka tulevikus. Sama kehtib erametsaomanike kohta, kes toovad n-ö rohelise kulla käibesse, selle asemel et lasta sel seistes väärtust kaotada.

Viimase viie aasta jooksul on Eesti puidutööstuste tootmismaht kasvanud 50%, raiemaht samal ajal aga nii palju kasvanud ei ole. SMI andmetel oli raiemaht 2010. aastal 8 miljonit tihumeetrit, 2015. aastal ligi 10 miljonit.

10 miljoni ligi on maht püsinud ka paaril aastal enne seda. Mis on siinseid tootmismahte kasvatanud?

Tootmismahte on kasvatatud investeeringutega nii tootmise laiendamisesse kui ka väärtusahela arendamisse. Eestis on kõrgelt arenenud puidu järeltöötlemine ja tehasemajade ehitamine, mis on puidu väärtusahelat oluliselt pikendanud. Näiteks puitmajamoodul kasvatab puidu väärtust sinna lisatud teadmiste ja materjalide tõttu võrreldes ümarmaterjaliga kuni 100 korda. Seitsme aastaga on saematerjali import kasvanud 81%, millest suurem osa tu-

Palju kõlapinda nii positiivses kui ka negatiivses võtmes on saanud puidurafineerimistehase Eestisse rajamise plaan. Mida see puidutööstuse arengu seisukohast tähendab?

Tööstusele on see suur arenguhüpe. Kui Eesti on seni silma paistnud puidu efektiivse mehaanilise töötlemisega, siis rafineerimistehas lisab seni peaaegu täielikult puuduva keemilise töötlemise komponendi, mille tooraine praegu valdavalt eksporditakse. Peale selle, nagu võib rafineerimistehase plaanidest lugeda, suurendaks see toormaterjali importi, mille väärindamise majandusmõju jääks Eestisse. Pikemas perspektiivis loob tehas võimaluse areneda sellel suunal ka jätkutööstusel, nagu paberitootmisel, biokomposiitide tootmisel, keemiatööstusel, mis kasutab tselluloositootmise jääkaineid, jne. Kui Eestile heidetakse ette tööstuse madalat lisandväärtust, siis rafineerimistehas on kindlasti seda tüüpi tootmine, mille lisandväärtus on ka Euroopa keskmisest kõrgem.

leb küll Venemaalt, aga aina enam impordime materjali järeltöötlemiseks ka Lätist, Soomest ja Rootsist.

Palju on tehtud investeeringuid, et väärindada puuliike ja -sorte, millele on varasemalt vähe kasutust olnud. Uued peenpalgiliinid kasutavad ka muidu ekspordiks minevat paberipuitu, vineeritehaste laienemise tulemusel on vähenenud kasepaku eksport. Puidutööstusest raiskamist ei leia, kõik tootmisjäägid tarbivad ära kas graanulitehased, soojatootjad või koostootmisjaamad.

Tootmismahtude suurendamise eeldus on nõudlus puittoodete järele, mis pigem kasvab. Puit ehitusmaterjalina on populaarsust kasvatamas nii traditsioonilistel turgudel kui ka täiesti uutes valdkondades, sh suurlinnade korrushoonetes.

Millist sorti puitu Eesti praegu ekspordib?

80% eksporditavast ümarpuidust, mida on kokku 2,5 miljonit tihumeetrit ehk veerand raiemahust, moodustas paberipuit, millele Eestis praegu kasutus praktiliselt puudub. Piiriäärsetel aladel ja sadamate lähistel müüakse ka saepalki välja, kuid seda pigem väiksemates kogustes ja olukorras, kus madalamate transpordikulude tõttu on tasuvam müüa materjal eksporti kui tööstusele.

Mingil määral võtab meilt palki ka Hiina. Konkurents korralikule saepalgile on siiski tugev kohalikul turul ja kuigi üldiselt kujuneb hind kogu Läänemere piirkonnas ühtselt, on Eestis praegu saepalgi hind isegi kõrgem kui näiteks Soomes.

Millised puittooted Eestis valmivad? Suures osas lähevad ju needki ekspordiks?

Kõige olulisemad puittooted on otsesemalt või kaudsemalt seotud ehitusega – sae- ja höövelmaterjal, elementidest kokkupandavad majad, aknaraamid, uksed, liimpuitdetailid, puitmööbel ja selle osad. Nii elementidest kokkupandavate majade kui ka mööbli puhul räägime lõpptoodangust, mis läheb riigist välja. Puittoodetest eksporditakse hinnanguliselt 70– 80%, mistõttu on ka sektori väliskaubandusbilanss 1,3 miljardi euroga plussis, olles sellega kõige olulisem väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja. Soomlastel on väljend, et Soome elab metsast ja sama võiks öelda ka Eesti kohta. 16% ekspordist põhineb puidul ja puidutoodetel ning koos

on ehitatud juba paljudes suurlinnades ja plaanitavad mahud aina kasvavad. See on trend, mida Eesti puidutööstusel tasub kindlasti jälgida ja sellest osa saada!

Henrik Välja ütleb, et kui tahame, et elu maapiirkonnas sujuks, peab pakkuma tööhõivet väga erineva haridustasemega inimestele, mida puidutööstus kindlasti ka teeb.

kaudsete mõjudega on metsa- ja puidutööstuse osakaal üle 12% SKT-st. Tegemist on ühega vähestest tegevusaladest, mis toob riiki jõukust juurde, mitte ei vii raha välja ja seda just tänu aktiivsele ekspordile.

Raiemahust üle poole liigub energia tootmiseks. See on endaga kindlates ringkondades toonud kaasa arusaamise, et Eestis aetakse puid lihtsalt ahju.

Kütteks kasutatakse siiski puitu, mida ei kasuta väärtust lisavad tööstused, ja raiejäätmeid. Väiksemas mahus võib kütte hulka sattuda ka näiteks paberipuitu, kui seda on asukohast lähtuvalt mõistlikum müüa kütteks, sest transport paberipuidu ostjani läheks liiga kalliks.

On igati positiivne ja ka keskkonnasõbralik, kui madalakvaliteedilist puitu põletatakse koostootmisjaamades ning asula saab oma sooja ja osa elektrist ümbruskonna metsas kasvanud puidust. Praegu toimib üle 40% Eesti kaugküttest hakkpuidul, mis on alternatiividest – maagaasist ja kütteõlist – oluliselt keskkonnasõbralikum. Energiapuidu hulka kuulub ka puidugraanulite tootmiseks minev puit (1, 2 miljonit tm), mis valdavalt eksporditakse.

Milline on metsa- ja puidutööstuse roll tööandjana?

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal sektoris hõivatud 38 000 inimest. Tööstus tarbib palju ka teiste valdkondade, nagu infotehnoloogia, logistika jms, teenuseid, mistõttu on hinnatud, et veel ligikaudu 15 000 töökohta on seotud metsa- ja puidutööstusele teenuste osutamisega.

Olulisus tööandjana tuleb eriti tugevalt esile maapiirkondades, kus puidutööstused enamasti asuvad ja kus võimalused tasuvaks ja väljakutseid pakkuvaks tööks on kindlasti väiksemad kui linnas. Kui me tahame, et elu maapiirkonnas kestaks, peab pakkuma tööhõivet väga erineva haridustasemega inimestele, mida puidutööstus kindlasti ka teeb.

Kuna meie puidutööstus on üsna mitmekülgne, alustades saematerjalist ja pelletitest ning lõpetades tervete majadega, siis millist tootmisharu te teiste seast rohkem esile tõstaksite? Ühtegi tootmisharu ei saagi otseselt teistele eelistada, sest kõikides harudes on silmapaistvaid tootjaid, kes on oma efektiivsuselt maailmatasemel. Nii Eesti saeveskid, järeltöötlejad, vineeritootjad,

puitmassi- kui ka graanulitootjad on kiiresti arenenud, selle kinnitusena näeme nende laienemist välisturgudele. Viimaseks näiteks on liistutootja Combiwood, kes ostis ära Norra konkurendi koos sealsete tootmisüksustega.

Väga edukas ja tänuväärt valdkond on puitmajasektor, kus lisandväärtust luuakse mitmel tasandil. Praeguseks on igal suuremal puitmajatehasel enda projekteerimismeeskond, kes vastutab nii tööjooniste kui ka konstruktsiooniarvutuste eest, mis sisaldub eksporditava toote hinnas. Ühtlasi on mitmed tootjad panustanud enda tüüplahenduste välja töötamisesse, mistõttu on nad arenenud alltöövõtjast lõpptoodet pakkuvaks tootmisettevõtteks, kes vastutab kogu väärtusahela eest.

Puitmajade näol on tegemist põneva ja kasvava turuga, seda eriti korruselamute ja büroohoonete osas. Kui umbes aasta tagasi rääkisime maailma kõrgeimast 14-korruselisest puitkorruselamust, mille ehitamisel osalesid ka eestlased, siis praeguseks on see hoone oma tiitli kaotanud 18-korruselisele puidust ühiselamule Kanadas. Norras plaanitakse aga juba 80 meetri kõrgust puidust hotelli. 8–10-korruselisi puithooneid

ga ikkagi see optimaalne raiemaht – kas ei kasva see siis liiga suureks, st suuremaks kui aastane tagavara juurdekasv?

Tööstused ei dikteeri raiemahtu, vaid mõjutavad puidu hinda. Juhul kui ümarpuidust tekib puudus ja selle hind kerkib liiga kõrgele, on võimalik rohkem panustada toorme impordile. Liiga kõrge hind pärsib loomulikult konkurentsivõimet ja on väljakutseks tööstustele. Sektoril on siiski võimalik arendada efektiivsust ja liikuda väärtusahelas kõrgemale, kuid kodumaise tooraine kättesaadavus on kindlustunde loomiseks kindlasti vajalik. Otsuse oma metsa raiuda teeb omanik lähtuvalt puistu vanusest ja turusituatsioonist. Jooksva aasta juurdekasvu ja raiemahuga sellel seost ei ole. Juurdekasvu ja raiemahu võrdlemine sobib trendide hindamiseks ja seda peaks vaatama pigem pikemaajalise keskmisena kui ühe aasta lõikes.

Kokkuvõttes võib öelda, et optimaalse raiemahu küsimuse teravdumine ühiskonnas on loomulik reaktsioon raielankidele – kuna teede äärest on puude kätte saamine ka lihtsam, kipuvad esimesena töösse minema just need metsad, mis enim silma all. See aga tekitab omakorda tunde, et Eestis raiutakse liiga palju, mida praeguste raiemahtude juures kindlasti kartma ei peaks.

Kristiina Viiron

8 | EESTI TÖÖSTUS

IT-sektori kroonimata kuningas vaevleb tööjõupuuduses Playtech Eesti tegevjuht Ivo Lasn ütleb, et paljuski on ettevõtte edutegur seisnenud selles, et IT-valdkonnas on Eestis saadaval olnud haritud ja pädevad töötajad. Viimastel aastatel on aga sektoris valitsev tööjõunappus muutumas ettevõtetele suurimaks arengu piduriks.

“Playtech, kes tuli nullist, on olnud omas valdkonnas käibenumbrite ja tehnoloogia poolest valdkonna pioneer. Välismaalased vaatavad ammuli sui, kui räägime oma

edulugudest. Tänasel päeval pole meil sellist eelist võtta, sest praeguseks on tööjõu pealetulemine tublisti langenud,” räägib Lasn. Tema sõnul on keeruline tööjõudu ka teistest riikidest sisse tuua, kuna väljastpoolt vaadatuna pole Eesti veel piisavalt atraktiivne ja ühtlasi on meil kõrged tööjõumaksud. IT-ettevõtted sooviksid selles valdkonnas rohkem paindlikkust. “Seda pole palju küsitud, kui arvestada, et 2016. aasta neljanda kvartali majanduskasvust kolmandik tuli IKT-sektorist. Valitsus küll räägib, et toetaks IKT-d, kuid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ettepanek õgvendada töölepinguseaduse punkti, mis annaks sektorile sobivama lahenduse valveaja

paremaks ärakasutamiseks, on täiesti arusaamatul moel leidnud sotsiaaldemokraatide ja ametiühingute tugevat vastuseisu,” selgitab Lasn.

Praeguseks pole IT-sektoris jõupositsioonil tööandja, vaid töötaja. Ta saab rahulolematuse korral tööotsinguportaali lahti lüüa ja leida hetkega kümme tööpakkumist. “Meie sektoris on tööjõu puudujääk tuhandetes. Personali leidmiseks teeme koostööd Eesti kõrgkoolidega. Ühtlasi toimuvad pidevalt ettevõttesisesed koolitused. Meil tuleb ise aktiivne pool olla, osaleme konverentsidel, messidel – peame olema pidevalt pildil. Meil on igasuvised praktikatööd, kus tudengid saavad kätt proovida. Sageli tullaksegi seejä-

Tallinna kontori sisekujunduses on mõeldud eelkõige töötajale, mugavad puhkenurgad pakuvad head vaheldust pingelisele tööle.

Toodete demokeskkonna testimine.

Foto: Silver Gutmann

EESTI TÖÖSTUS | 9 Foto: Silver Gutmann

rel pärast kooli lõpetamist meie Küsimusele, kas ja kuidas “Oleme siiski rahvusvahelijuurde tööle.”

Playtech oma töötajate innova- ne ettevõte. Peame olema emKüsimusele, millise haridusega tiivsust arendab, vastab Lasn, et paatilised, meie mastaap on koinimesed on IT-sfääris eriti ooda- kui inimene juba neil töötab, siis gu maailm. Eesti kontorites töötud, vastas Lasn, et enamasti eelda- tema mõttemaailm muutub. Tal tab 22 erinevat rahvust, nende vad nad IT-alase hariduse olemas- pole vaja mitte kedagi kopeeri- seas on ka inimesi Hiinast ja Braolu, kuid see pole peamine tingi- da, vaid olla uute tehnoloogia- siiliast. Seetõttu on meil ametmus Playtechis töötamiseks. Nii on te looja. See innustab. “Meie te- lik töökeel inglise keel,” selgineil tööl matemaatikuid, füüsikuid, geleme maailma absoluutses ti- tas Lasn. biolooge ja isegi üks piloot. “Näi- pus, oleme pioneerid, mitte sa“Tänapäeval on kõige suurem teks testija või klienditoe spetsialis- bassörkijad. Seetõttu oleme too- risk tööjõupuudus. Me ei saa inti ametikohal pole IT-haridus eeldu- dete tehnoloogiate väljatöötaja- vesteerida masinasse, mis asenseks. Hariduse puudumine ei takis- teks püüdnud valida kõige talen- daks inimest. Peamine ressurss ta töötajal karjääri teha ja täiend- dikamaid. Innovatiivsus on see- on ikkagi inimene. Kuna meil Eesõpet juurde saada. Ühtlatis on palju andekaid ITsi on meil online-koolituse ettevõtteid, kerkib üles Ivo Lasn võimalused, mis on töötööjõuküsimus. Ei tasu tajatele tasuta. Vastavalt karta, et välismaalt tuliTänapäeval on kõige töötaja ajagraafikule saajad siia hulganisti tuleksuurem risk tööjõupuudus. sid. Pigem pole näiteks vad nad ise vaadata, millal ja mida läbivad. Me ei Me siin ei saa investeerida Indiast tulijatele Eesti saa inimest sundida, vaid nii atraktiivne. Ühtlamasinasse, mis asendaks si oli varem piiranguks ikka motiveerida,” räägib Lasn uute töötajate peavälismaalaste sisseräninimest. lekasvust. de kvoot, õnneks on aga praegu IKT-sektor kvoogi, kui suudame kliendile pakku- divaba.”

Keskkond innustab Tema sõnul on tööjõud nende Lasn ei karda, et eestlaste edu da optimaalseid lahendusi, mis ei nõuaks kliendilt suurt ressurssektoris väga liikuv. “Oleme üks IT-teenuste arendamisel on nüüd osa avatud maailmast. Meie juuvarasemast kehvem või suutma- si juurde,” sõnab Lasn.

Tihti saadakse uusi ideid kon- rest minnakse edasi Saksamaale tust olla piisavalt konkurentsivõimelised. “Meilt on tulnud Tans- torite vahel oma kogemusi ja mõt- või Gibraltarile. Nõudlus inimeste ferWise ja Skype, mis näitab, et teid vahetades. Ettevõttel on suur järele on meie sektoris suur kogu pole põhjust arvata, nagu Ees- üksus näiteks Ukrainas, ühtlasi maailmas. Et tuua siia tööle initi IT-sektori töötajad ei suudaks tiimijuhtidele igakuised väljaõp- mesi välismaalt, peaks neil oleuusi tooteid välja töötada. Tõsi ped. Üksteistelt õppimine on kõi- ma võimalus Eestis aklimatiseeruküll, meie inimestel puudub sa- ge parem, usaldusväärsete koge- da. Neile on vajalik lisateenuste, geli oskus omi tooteid müüa,” muste põhjalt on hea ise midagi nagu lasteaedade, koolide ja arsuut kasutusele võtta. tiabi, olemasolu. See pole tähtis arutleb Lasn.

Hea teada Playtech Estonia kuulub rahvusvahelisse kontserni, mis pakub tarkvaratooteid ja nendega seotud terviklahendusi maailma juhtivatele mänguoperaatoritele. Eestisse on koondunud nii korporatsiooni teenindavad, arendus- kui ka tootmisfunktsioonid.

Playtech Estonia OÜ on tarkvaraarendusettevõtetest suurim tööandja Eestis. Kokku on töötajaid 670, neist 500 Tartus ja 170 Tallinnas. Firma pälvis ettevõtluse auhindade jagamisel 2015. aasta vastutustundliku ettevõtte tiitli ja oli üks seitsmest nominendist tiitlile aasta ettevõte 2015.

ainult IKT-sektorile. Olen mõelnud, et võiks pakkuda sotsiaalmaksusoodustust nendele ettevõtetele, kes kasutavad väljastpoolt tulevat ajutist tööjõudu kestvusega kolm kuni viis aastat. Selline välismaalt saabunud inimene ei küsi sotsiaalmaksu eest tulevikus pensioni. Ühtlasi pöörduvad nad sageli eraarstide juurde ja ei ole meie haigekassale koormaks. See oleks kaalumise koht,” mõtiskleb Lasn.

Juuli Nemvalts

EESTI TÖÖSTUS | 11 Foto: Shutterstock

Eesti suurim päikeseelektrijaam liitub juba võrku Hiiumaal Rehemäel, Kärdla linna ja Pühalepa valla piiril, on juba valmis saanud Eesti suurim, enam kui ühe megavatise võimsusega päikeseelektrijaam, mis laiub ligi 25 000 ruutmeetril ja läks maksma miljon eurot.

Kolm aastat tagasi Toila spaahotelli katusele monteeritud päikesepaneelid moodustavad kokku kuni 30 kW võimsusega elektrijaama, mis on Ida-Viru suurim. Mullu alustas Saaremaal Saiklas tööd maapealne päikesejaam, mis koosneb 1200 päikesepaneelist. Tänavu tööd alustav Kärdla päikeseelektrijaam koosneb 3240 päikesepaneelist. Jaama koguvõimsus saab olema 1,1 MW ja planeeritav liitumisvõimsus Elektrilevi võrguga 0,9 MW, aastane toodangumaht u 1 GWh. “Kärdla jaam on mitte ainult Eesti, vaid ka Taanist ja Leedust põhjapoolsematel laiuskraadidel asuvaid suurimaid päikeseelektrijaamu. Praeguseks on jaama ehitus lõppenud ja käimas võrku liitmise protsess,” ütleb elektritootmisega tegeleva ettevõtte FootonVolt AS juhatuse liige Marek-Andres Kauts. Ta lisab, et jaama maksumus on suurusjärgus üks miljon eurot ja FootonVolt teeb investeeringu omavahenditest.

Kuigi päikesepaneelide hind koosneb sisuliselt elektroonika ja

klaasi hinnast, mis on mastaabiefektile hästi reageeriv ja võib ka tulevikus alaneda, siis väga palju soodsamaks ilmselt päikesejaamade ehitamine Kautsi Sõnul ei muutugi. Suurem osa kuludest on juba praegu muud kui paneelide kulud: projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine, ehitus, elektrisüsteem, jaama juhtimissüsteem, raamid, hooldus jms.

Kui jaam hakkab elektrit tootma, saab see taastuvenergia toetust sarnaselt teistele taastuvast allikast energiat tootvatele jaamadele. Ehitusel on hõlmatud Solar4You, Elektritsentrum, P.P.Ehitusjärelvalve ja võrguettevõte Elektrilevi. Jaama tasuvusaeg on Kautsi sõnul 12–15 aastat.

Põhjamaa laiuskraadidel päikest püüdmas Kas Eestis on ikka piisavalt päikest, et päikseelektrijaam end ära tasuks?

“Kuna Eesti kõige põhjapoolsema ja lõunapoolsema punkti päikesekõrguse vahe on ainult mõni kraad, ei oma laiuskraadide erinevused siin kriitilist tähtsust,” kinnitab Kauts.

Valgus jõuab Päikeselt Maale 8 minuti ja 20 sekundiga ning sealt jaam energia võtabki. “Loomulikult on suur erinevus talvel ja suvel. See on ka peamine põhjus, miks tehnoloogia areng ja seeläbi hind on jõudnud alles sel aastal tasuvuspunkti lähedale,” märgib ta.

Kauts selgitab, et valgusosakestest elektri tootmise tehnoloogiad on käesolevaks ajaks jõudnud hinnalt punkti, kus ka põhjamaa

laiuskraadil on teoreetiliselt võimalik majanduslikult tasuvalt võrku elektrit tootvaid päikeseelektrijaamu rajada. See nõuab aga suurt täpsust ja läbimõeldust nii ehituse kui ka hilisema jaama töö planeerimisel. Vaja on analüüsida, kui palju on konkreetses asukohas päikesepaistelisi päevi, milline on pilvisuse omapära, kuidas on tuuletingimused võimalike õhusaastajate suhtes ja millised on muud varjutused. Rahvusvaheliselt tähistatakse kõrgendatud nõudeid terminiga operational excellence.

Seejuures tuleb eristada päikeseelektrijaamu ehk suuremaid tootmisvõimsusi, mille väljundvõimsust arvestatakse megavattides ja mis toodavad võrku, ning väikseid majapidamiste juurde katustele ja hoovidesse paigaldatavaid lahendusi. Kautsi ütlust mööda on kaks peamist erinevust.

“Esiteks on võimsused, seega ka ohud ja kvaliteedinõuded, väga erinevas suurusjärgus. Teiseks on majapidamises oma tarbeks kasutataval elektril finantsiliselt vaja olla odavam kui elektrihind koos võrgutasuga. Elektrijaam aga annab toodangu otse võrku, seega peab jaam tasuvaks saama ilma võrgutasu võrdluspuhvrita. Võrgutasud moodustavad kuni 40% elektri hinnast,” selgitab Kauts.

Otseliiniga elektrit ka kohalikele Hiiu vallavanem Reili Rand on firmale südamele pannud, et nad kasutaksid Euroopa Komisjoni elekt-

rituru regulatsiooniga antud võimalust tarnida jaama ümber asuvatele ettevõtetele ja kavandatavale Kärdla spordikeskusele elektrit võrgust ostetavaga võrreldes soodsamalt. Regulatsioonis nimetatakse soodsama elektri tarnimise lahendust terminiga otseliin.

“Otseliini on lubatud kasutada üksnes jaamaga külgnevatele kinnistutele elektri tarnimiseks, sest soodsam elekter tuleb võrgutasude arvelt. Seejuures on päikesejaam sisuliselt ainuke elektritootmise viis, millega on võimalik sellisel viisil kohalikele ettevõtetele soodsamat elektrit tarnida,” ütleb Kauts. Näiteks tuuleparke ei saa suurema keskkonnamõju tõttu asulatele ja ettevõtetele otseliini jaoks piisavalt lähedale rajada. Soodsam elekter kohalikele ettevõtetele ongi päikesejaama väärtuspakkumine, võrreldes teiste energiatootmisviisidega.

“Ka mujal Eestis on omavalitsused päikesejaamade vastu huvi üles näidanud – et neid maapiirkondadesse ehitaksime,” märgib ta. Üks põhjus, miks päikeseelektrijaama vastu on suur huvi, on selle väikseim või õigupoolest olematu keskkonnamõju.

“Päikesejaama ehitamisega ei kaasne keskkonda kahjustavat mõju: ei pinnase ega õhu saastamist, jäätmete teket, müra, vibratsiooni, erituvat soojust ega lõhna. Jaam on vaikne. Pärast jaama eluea lõppu on võimalik see kokku korjata ja materjale uuesti kasutada,” ütleb Kauts.

Signe Kalberg

HEA TEADA Isiklik elektrijaam – päikesejaam • Väga hea võimalus teha ennast sõltumatuks elektri hinnatõusust on kasutusele võtta oma päikesejaam.

• Päikeseelektrijaama tootlikkus sõltub väga suurel määral süsteemi kujundusest, selle koostisosade valikust ja paigalduskvaliteedist.

Päikeseelektrijaama planeering Päikesejaamad on mõeldud töötama pikki aastaid, seega on õige planeering (pikaajaline ja suure mõjuga) väga oluline.

Päikeseelektrijaama planeerides on vaja läbi arutada erinevad teemad. Olulised küsimused on: • mis tüüpi süsteem ehitada, kas võrguühenduseta ehk off-grid või elektrivõrku ühendatud ehk on-grid-süsteem; • kuhu jaam ehitada; • kui suur süsteem on vajalik ja mõistlik; • kas süsteem ehitatakse välja korraga või on plaan seda etappide kaupa teha; • mis seadmeid kasutada (paneelid, inverterid, akud …); • kuidas investeeringut finantseerida; • kas lasta kogu süsteem “võtmed kätte” paigaldada või osa töid ise teha.

Päikesepaneele on võimalik paigaldada erinevatele katustele, majafassaadidele ja maapinnale.

Mõned tähtsad küsimused päikesejaama ehitamisel: • kas katusekonstruktsioon on piisavalt tugev lisakoormuse paigaldamiseks; • kas konstruktsioonielemendid on sobivad kinnituste paigaldamiseks; • kas paigalduskohale võib tekkida päikese liikudes varjusid; • lamekatuste puhul on vaja arvestada, et paneeliridade vahele hakab talvel lund kogunema.

Allikas: www.päikeseelekter.ee

EESTI SUURIMAD PÄIKESEELEKTRIJAAMAD • Liitumisvõimsus (kw) • FootonVolt AS (ehitamisel) 900 • Osaühing Nordassets 199 • Saames OÜ 199 • Osaühing Saaremaa Lihatööstus 199 • Laastu Talu OÜ 160

• • • • • •

Osaühing Lillevälja 150 OÜ AGAL Kinnisvarad 140 Energy Smart OÜ 138 Jaamamõisa maja OÜ 120 Kaarsilla Kinnisvara OÜ 120 Veeriku Maja OÜ 120 Allikas: Elektrilevi

EESTI TÖÖSTUS | 13

Prügi on ülemaailmne probleem.

Parimad jäätmekäitlusseadmed saad meilt!

www.varmapartner.ee PLASTIKKONTEINERID ∙ PRESSKONTEINERID ∙ PALLIPRESSID ∙ PURUSTID ∙ PABERIHUNDID

14 | EESTI TÖÖSTUS

Mööblitööstus vajab õppinud töötajaid Eesti mööblitööstus on liikunud viimastel aastatel stabiilselt kasvavas trendis. Ka viimane info Eesti Mööblitootjate Liidu liikmeskonna majandusnäitajatest kinnitab, et 2015. ja 2016. aasta võrdluses on kasv märgatav.

Liidu liikmete käive 2016. aasta andmetel oli ligikaudu 121 miljonit eurot. 2015. aastal oli see summa 118 miljonit eurot. Kogu sektori kohta saab täpsema ülevaate sügisel, kui mööblisektori ettevõtted on majandusaasta aruanded ära esitanud. Kinnisvara turu elavnemist oli märgata juba 2015. aastal, kui sisetarbimine näitas kasvu. Seega tasuks mööblitootjatel mõelda kohalikule turule. Samas tarbib Eesti ostjaskond erinevatest kauplustest soetatud odavamat imporditud mööblit. Uute korterite ja büroopindade ehitus- ja kinnisvaraturg on kindlasti soodustanud keskmise hinnaklassiga mööbli nõudlust, kus kvaliteedi ja hinnasuhe on paigas.

Eksport moodustab 65% ehk

300 miljonit eurot Eesti mööblitööstuse käibest. Eesti mööblitööstuse sektori käive oli 2015. aasta seisuga viimastel andmetel 536 miljonit eurot.

Suurem osa Eesti mööblist valmistatakse erinevatest puitplaatmaterjalidest (näiteks MDF, vineer), aga ka täispuidust, metallist, plastist. Kasutatakse ka erinevaid pinnakattematerjale ja pinnaprintimise lahendusi ning samuti erinevaid akrüül-, metall- ja alumiiniumprofiile. Laialdaselt on kasutuses erinevatest puiduliikidest täispuitspooni lehed, mis võimaldavad tekitada täispuidust mööbli efekti. Üllatav on, et pehme mööbli osakaal moodustab 2015. aasta andmetel ligi 46 protsenti Eesti mööblitööstuse toodangust.

EESTI TÖÖSTUS | 15 Foto: Ilmar Saabas

Araabiale kõrgema hinnatasemega kaupu. Samuti püütakse leida võimalusi toodangu müügiks ekaubanduse kaudu. See omakorda laiendab võimalusi müügiks üle maailma.

Kui rääkida odavast masstootmisest, on see rohkem Leedu ja Poola mööblitootjate pärusmaa IKEA-le odava allhanke teostajatena. Eestis ei ole odav masstootmine konkurentsieelis seoses suurenevate tööjõukulude tõttu.

Kohalik tooraine

Üllatavalt mõjub, et pehme mööbli osakaal moodustab 2015. aasta andmetel ligi 46 protsenti Eesti mööblitööstuse toodangust.

Eksport lähiriikidesse Eestis toodetud mööblit eksporditakse peamiselt lähiriikidesse: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaale, Leetu, Hollandisse. Esindatud on aga ka kaugemad riigid, näiteks Ameerika, Saudi Araabia, Jaapan, mõne ettevõtte näitel ka Hiina.

Eesti mööblitööstuse eripära ja tugevus seisneb kindlasti paindlikus tootmises ning keerukamate projektide teostamise võimekuses. Seda hindavad kõrgelt ka Põhjamaade, Euroopa ja kaugemate riikide kliendid. Kui rääkida Aasia riikidest, siis sealsele ostjaskonnale on kindlasti Euroopas toodetud mööbel omamoodi eksootika, mida igaüks ei saa endale lubada. Seega on sealne ostjaskond ka maksujõuline.

Kes plaanib sinna piirkonda eksportida, võib arvestada ostjaskonnaga, kes tarbib sarnaselt Saudi

Kui rääkida Eestimaise tooraine, eelkõige puidu kasutusest, siis peab ütlema, et rohkem tuuakse mööbli valmistamiseks vajaminevat plaatmaterjali ja furnituuri osi ning ka seadmeid sisse mujalt riikidest, kuid ka kohapealsete plaaditootjate toodang läheb kasutusse. Mööblitööstuses on n-ö täispuidu kasutus vähenemas ja märgata on seda kogu sektori mastaabis. Seda ilmselt erinevatel põhjustel. a) Vähenev oskustööliste hulk ja vananev olemasolev personal ei kata enam ära tekkivat nõudlust ettevõtte laienemiseks. b) Seadmete seadistamiseks ning täispuidu ümbertöötlemiseks kuluv aeg on tunduvalt aja- ja ressursimahukam võrreldes plaatmaterjalist valmistatud toodete kiire tarnevõimalusega. c) Seadmeparki tuleb rohkem automatiseerida, et konkurentsis püsida. Automatiseeritud seadmeparki on aga küllaltki kallis üleval pidada, kui on väiksed tootmismahud. d) Lai materjalide sortiment ja nende erinevad kombinatsioonid võimaldavad luua vägagi erisuguseid projekte, mida kliendid ootavad. e) Puit on elav looduslik materjal ning selle kasutamise füüsikalised ja mehaanilised omadused sõltuvad paljudest tegurites alates hankimisest ja hoiustamisest.

Täispuit on mööblitööstuses kasutuses peamiselt toodete karkassides, toolide tegemisel, köögi- ja elutoamööbli valmistamises ning pehme mööbli puhul dekoratiivelementides. Sellest valmistatakse ka diivani- või voodijalgu. Täispuidu kasutamise eelis on kindlasti pikem eluiga ja toote vastupidavus võrreldes plaatmaterjalidest tehtava mööbliga.

TASUB TEADA: • • • • • •

Üle 620 ettevõtte, tööd ca 7700 inimesele (koos hooaja töölistega ~ 9000–10000), pikkade traditsioonidega sektor, tööandjaks maapiirkondades, kodumaise tooraine väärindamine, kümne aastaga on sektoris tegutsevate ettevõtete arv kasvanud 50%, • hõivatute arv kahanenud 30%, • kasvab pigem mikroettevõtete arv, • mööblisektori käive kasvanud 25 aastaga ~15 korda.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2016

Samas on need tooted üldjuhul kallimad ja tavatarbijatele mitte nii taskukohased kui plaatmaterjalist valmistatav mööbel.

Puitmööbli osakaalu hindamiseks tootmises on vaja esmalt ära määratleda, mida nimetada puitmööbliks – kas ainult täispuitmööblit või liigitada midagi veel sinna alla. Kui ainult täispuit, jääb osakaal tõenäoliselt alla 4% ja liigituks rohkem nišitoodete hulka.

Kutsetunnistus kinnitab pädevust Mööblitööstuse suurim nõrkus on eelkõige tööjõu vähesus, mis on ka suurim arengu takistaja. Töötajate pealekasv sõltub vastavas piirkonnas tegutsevate kutseharidusasutuste ja erialaliidu ühisest koostööst. Maapiirkondades koolitavad ettevõtted ise inimesi kohapeal välja. Eesti Mööblitootjate Liidu panus seisneb kutsetunnistusega seonduva protsessi koordineerimises – tislerite, pui-

dupingioperaatorite ja CNC-töötlemiskeskuse operaatorite erinevatele tasemetele kutseeksamite tööde koostamises ja korraldamises. Õppivatel õpilastel ja täiskasvanutel on võimalik nii töökohapõhise õppe kui ka muude koolides korraldavate kursuste läbimisel sooritada kutseeksamit, kui on ette näidata ettevalmistusega seonduv teadmiste pagas ja oskused. Ühtlasi taotleda Eesti Mööblitootjate Liidu kaudu pädevust

kinnitavat kutsetunnistust. Tuleks kindlasti rõhutada, et suuremad kogemused tekivad töökohal reaalseid ülesandeid teostades, kuid kutsetunnistuse olemasolu võiks olla iga töötaja kvaliteedi tunnus ja eeldus. Ühtlasi on see eelis tulevikus erialaselt töötamiseks, mis tagaks ka kõrgema palgataseme.

Herkki Kitsing Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor