MAI 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee
Foto: Shutterstock
Mis halvasti, see uuesti Kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest.
Nende sõnadega algab armastatud lastekirjaniku Ellen Niidu tore värssraamat “Suur maalritöö”. Lugu räägib vahvast maalrist, kes rikastas maailma värvidega. Mida teha aga siis, kui see värvitud pind pole enam ühel hetkel sile ja särav? Vivacolori abil toome välja kümme levinumat probleemi ja aitame leida lahendused. 1. TIHE PRAGUNEMINE – KROKODILLINAHK
3. KRIIDISTUMINE
Peene tolmupulbri moodustumine värvikile pinnal ilmastiku toimel, mis põhjustab värvipinna matistumist. Lahendus: Eemalda pinnalt tolm, pese pinda märja käsna või survepesuri abil. Kui soovid pinnavärvina kasutada lateksvärvi, tuleb pind eelnevalt kruntida õlikrundiga. Sisetööde värv ei kesta välistingimustes, sest pole ilmastikukindel.
Õli-, alküüdvärvi mustriline tihe pragunemine, mis meenutab krokodillinahka.
4. PRAGUNEMINE, LAHTIKOORUMINE
Lahendus: Eemalda vana värv täielikult kaabitsa või lihvimise abil, töö kiirendamiseks võid kasutada kuuma õhu puhurit. Seejärel krundi pind õlikruntvärviga ja värvi üle kvaliteetse välistööde värviga. Lateksvärv ei pragune, sest säilitab elastsuse pikema aja jooksul.
Kuiva värvikihi lõhenemine (läbi ühe või mitme värvikihi) värvikihi vananemise tulemusena. Varases staadiumis ilmneb see viga juuspeente pragudena, hiljem koorub värv tükkidena lahti.
2. MULLITAMINE
Mullid, mis tekivad osalise halva värvi nakkumise tõttu aluspinnale. Lahendus: Eemalda lahtine värv kaapides või lihvides ning krundi ja värvi pind kvaliteetse välistööde värviga. Värvimiseks sobib tuuletu, pilvine, jahe ilm. Ära värvi vihmaohu korral ja hilisõhtul, sest värv ei jõua enne vihma või kastet kuivada.
Lahendus: Eemalda vana värv täielikult kaabitsa või lihvimise abil, töö kiirendamiseks võid kasutada kuuma õhu puhurit. Seejärel krundi pind õlikruntvärviga ja värvi üle kvaliteetse välistööde värviga.
järel loputa pind hoolikalt märja käsna või aiakastmisvooliku abil. Määrdumine on loomulik, kuid kvaliteetsed värvid on määrdumiskindlamad. Samuti määrduvad vähem kõrgema läikega värvid. 6. SOOLADE VÄLJAKRISTALLISEERUMINE, LAIGULISUS
Valged soolade koorikud, mis on välja imbunud krohvist või tellisest, kui vesi seda läbib. Lahendus: Kui põhjus on liigne niiskus, likvideeri allikas: paranda katus, puhasta räästarennid ja vihmaveetorud, tihenda praod fassaadis, kaalu ventilatsiooniavade või tõmbeventilaatorite paigaldamist, eriti köögis, vannitoas ja pesuköögis. Hõõru soolakiht lahti traatharjaga ja pese survepesuri abil maha. Seejärel loputa pind põhjalikult. Kui pind on kuivanud, värvi see üle kvaliteetse välisvärviga. 7. PLEEKIMINE
5. ÜLEMÄÄRANE MÄÄRDUVUS
Värvikile kiire määrdumine, mis võib sarnaneda hallitusega. Lahendus: Pese värvitud pinnalt mustus vee või pesulahusega. Kui sa pole kindel, kas tegu on mustuse või hallitusega, tee lihtne katse (vt hallitus). See-
Värvitooni enneaegne ja/või liiga kiire muutumine heledamaks, mis sageli ilmneb lõunapoolsel küljel. Pleekimise põhjuseks võib olla ka värvipinna kriidistumine. Lahendus: Kui pleekimise põhjus on värvipinna kriidistumine, tuleb es-
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2016 3
Foto: Shutterstock
malt pinnalt pestes tolm eemaldada (vt kriidistumine). Uuesti värvides kasuta kindlasti kvaliteetset välistöödeks mõeldud värvi ja värvitoone, mida on soovitatud välistöödeks. Teatud erksad toonid ei ole ilmastikukindlad ja pleegivad kiiresti, seepärast vali oma fassaadi värvitoon spetsiaalsest välisvärvide kaardist. 8. HALLITUS
Mustad, hallid või pruunid täpid värvipinnal Lahendus: Tilguta hallitanud kohale valgendit. Kui värvus kaob, on tõenäoliselt tegemist hallitusplekkidega. Pese halli-
tanud kohta spetsiaalse hallitusvastase ainega. Seejärel loputa pind hoolikalt veega. Töötle uut puitu puiduimmutusvahendiga ja värvi kogu pind kvaliteetse välisvärviga. 9. KORTSUMINE
Ebatasane kortsus värvipind Lahendus: Eemalda kortsus värvikiht kaabitsaga või lihvi pinda. Seejärel värvi pind uuesti üle kvaliteetse välisvärviga. Lase esimesel värvikihil piisavalt kuivada enne teise kihi värvimist. Järgi tootja soovitusi kattevõime kohta. Värvimiseks on sobiv tuuletu, pilvine, jahe ilm. Ära värvi vihmaohu korral ja hilisõhtul,
sest värv ei jõua kuivada enne vihma või kastet. 10. MAHAKOORUMINE
Värvi mahakoorumine halva nakkumise tõttu Lahendus: Püüa kindlaks teha ja kõrvaldada niiskuse põhjus (vt soolade väljakristalliseerumine/laigulisus). Eemalda lahtine värv kaabitsa või traatharja abil, vajadusel lihvi. Uus puit tuleb immutada puiduimmutusvahendiga. Värvi pind kvaliteetse välisvärviga. Lisainfo www.vivacolor.ee
Vilve Torn
BBTechnics Baltic OÜ on eesti juhtiv professionaalsete viimistlusseadmete müüja, rentija ja hooldaja. Meil on 15 aastat kogemusi ja teadmisi üldehituse ja tööstusliku viimistlustehnika valdkonnas.
Küsi meilt seadmeid ja nõustamist. BBTechnics Baltic OÜ esindab Eestis järgmisi brände:
Graco (USA) Utiform (HISPAANIA) Leister (ŠVEITS) DeFelsko (USA) Wiltec (HOLLAND) Airblast (HOLLAND
- Kõrgsurve värvi- ja pahtlipumbad - Krohvipumbad - Kuumaõhu puhurid, plastikkeevitus. - Mõõteseadmed - Spetsiaalsed teibid - Abrasiiv pinnapuhastus
Ootame teid seadmetega tutvuma adressil Peetri, Allika tee 14, (GF Anapoli maja) Meie koduleht internetis: www.bbtechnics.ee Kontakt: info@bbtechnics.ee: +372 6550294
Elektrisüsteem peab olema märkamatu Elektrisüsteemi audit ei ole sanktsioneeriv kontroll, vaid aitab võimalikke ohte välja tuua. Eesti Energia elektritööde juht Andrus Alas nendib, et liiga tihti tuleb ettevõtte spetsialistidel kuulda väiteid, et elektrisüsteem on põhimõtteliselt täiesti korras, kuid õige harva esineb siiski mõistatuslikke katkestusi ja siit-sealt on tunda kergeid särinaid. “Rattata autoga vaevalt mõistlik inimene liiklusesse suundub. Elektrisüsteemi puhul n-ö ühe ratta puudumist kahjuks väga tõsiseks probleemiks sagedasti ei peeta,” tuleb elektritööde juhil tõdeda. Eestis puudub toimiv regulatsioon, mis kohustaks amortiseerunud elektrisüsteemi kodus välja vahetama. Pole ka sundi, mis kohustaks korteri- ja maja-
6 MAI 2016 | Ehita ja Renoveeri
omanikke laskma oma koduse elektrisüsteemi töökindlust korraliselt kontrollida. “Ohutuse tagamiseks tuleks sellisele ülevaatusele siiski tähelepanu pöörata,” ütleb Alas. Kontrolli sagedus oleneb elektrisüsteemi kasutamisest ja olemusest kolmest kuni viieteistkümne aastani. “Elektrisüsteemi seisundile mõjuvad kõige enam kaks tegurit: kasutuskoormus ja kasutuskeskkond,” selgitab Alas. “Mida suurem on koormus ja äärmuslikum kasutuskeskkond, seda kiiremini väheneb süsteemi töökindlus ja ohutus.” Tavatarbijal on Alase sõnul elektrisüsteemi seisundit väga keeruline hin-
nata, sest süsteem on oma olemuselt probleemne enamasti Elektrisüsteemi juba enne, kui see tajutavaid auditi käigus märke avaldama hakkab. lähtutakse peamiselt Elektrisüsteemi auditi ühest printsiibist ja (saab tellida Eesti Energialt see on ohutus. või ka teistelt vastavat õigust omavalt ettevõttelt) käigus lähtutakse peamiselt ühest printsiibist ja see on ohutus. “Auditile eelnevalt mõõdistatakse elektrisüsteemi ohutusega seotud näitajaid ja pärast seda vaadatakse süsteem visuaalselt üle. Ülevaatuse käigus hinnatakse elektrisüsteemi seisundit ehitus- ja kasutusnõuetest lähtuvalt. Kokkuvõtteks koostatakse auditi aruanne, tunnistatakse elektrisüsteem nõuetekohaseks või koostatakse loetelu puudustest, millega tuleks tegeleda,” kirjeldab Alas. Sagedased probleemid on maja ehitamisel kasutatud valed võtted ja kasutustingimustele mitte vastavad seadmed (nt siseruumidesse mõeldud lülitid, pistikupesad on paigaldatud õue). Tihti esineb puudulikult ehitatud maandussüsteeme, liiga peenikesi kaableid, puudulikke skeeme jms. “Kindlasti ei tasuks elektrisüsteemi auditit karta,” rõhutab elektritööde juht. Foto: Shutterstock “Elektrisüsteemi audit ei ole sanktsio-
neeriv kontroll, vaid aitab võimalikke ohte välja tuua.” Alase sõnul tuleks audit kaasata iga uue elektripaigaldise ehitamise lõpus, et välistada eos ehitaja tehtavaid vigu. Pealegi on uue elektrisüsteemi auditeerimine nii või teisiti seadusega kohustuslik. “Audit on kindlasti kohane kinnisvara soetamisel, sest ainult audit saab anda siduva hinnangu soetatava kinnisvara elektripaigaldise seisundi kohta,” märgib Alas. VIHJED VAJAKAJÄÄMISTELE
Elektrisüsteem meie kõrval peab olema märkamatu. “Elektrisüsteem ei tohi häälitseda, eritada lõhna, tekitada arusaamatuid liikumisi vms. Inimene peab tajuma elektrisüsteemi olemasolu vaid seadmete sisse-välja lülitamise ning elektriseadmete kasutamise kaudu,” räägib Alas. Näiteks võib viidata elektrisüsteemi amortiseerumisele pinge langus, kui sisse lülitatakse mõni võimsam seade (veekeetja jms). Vilkuv valgusti viitab halvale kontaktile valgusti sees või elektrijuhtmestikus. “Esimese asjana võiks veenduda, kui hästi on lambipirn pessa keeratud,” soovitab Alas. “Kui see on seal ilusasti ja kindlalt
Elektrisüsteem ei tohi häälitseda, eritada lõhna või tekitada arusaamatuid liikumisi. TASUB TEADA! Elektrisüsteemi seisukorda on soovitatav kontrollida, kui: •• valgustus vilgub või pistikupesades säriseb. Et selline olukord võib olla väga ohtlik, tuleb kohe valgusti või grupiliin välja lülitada ja elektritöid tegeva firma poole pöörduda; •• sulavkaitsmed ja kaitseautomaadid ei ole töökorras või puuduvad; •• elektripaigaldis on saanud tule- või veekahjustusi; •• elektripaigaldises on tehtud eri aegadel remondi- või täiendustöid, misjärel seda ei ole kontrollitud; •• tunduvalt on suurenenud kodumajapidamises kasutatavate elektriseadmete tarbitav võimsus ja vastavalt on suurendatud grupikaitset; •• elektripaigaldise seisukorda ei ole kunagi kontrollitud või on seda tehtud väga ammu.
kinni, tuleks tõsiselt kaaluda elektriku kaasamist olukorra lahendamisse.” Pistikut pesast eemaldades tekkinud sähvatus valdavalt ohtu endas ei kätke, kui just ei ole läheduses kergesti süttivaid aineid. Valdavalt on sähvatuse tekkepõhjuseks võimsamad elektriseadmed (elektriradiaator, veekeetja, föön vms), mille eemaldamiseks vooluvõrgust tuleks seade enne nupust välja lülitada või kütteseadme temperatuur minimaalseks keerata. Kärsahais ja särin on aga juba tõelised ohumärgid, mis viitavad, et süsteemis on tõsised probleemid ning see vajab remonti. Otstarbekas oleks sellisel juhul elektrisüsteemi kasutamine peatada. Elektrisüsteemi vanus iseenesest ei ole näitaja, mis oleks süsteemi vahetuse aluseks. Küll tuleks vahetusele mõelda siis, kui elektrisüsteemi ressurss on ammendunud. “Ressurss tähendab mitut asja. Ühest küljest on tegemist elektrisüsteemi vanusega seotud näitajate muutumisega ja teisalt kasutusvõimsuse kasvuga, millele elektrisüsteemi läbilaskevõime jalgu jääb. Valdavalt on elektrist tingitud kahjujuhtumid seotud eelnevate olukordadega,” tõdeb Alas.
Allikas: Elektrilevi Kristiina Viiron
PUR vaht on tänapäevane kahekomponentne materjal, millel on turu parim soojapidavus PUR vahuga saab soojustada katuseid, seinasi, sokleid ja vundamente, lagesid ja pööninguid PUR vahuga saab toestada ja tõsta äravajunud vundamente ja põrandaid Küsimuste korral võtke julgelt ühendust koit@purest.ee või 56 825 556
* POLÜKARBAMIID ON KAHEKOMPONENTNE KUUMPRITSITAV, JÄÄDAVALT ELASTNE KATTEMATERJAL. * KASUTATAV NII VETTPIDAVA KATTENA, KUI TÖÖSTUSLIKU, SURVET TALUVA PÕRANDAKATTEMATERJALINA. VÕIMALIK PRITSIDA "anti-slip" MEETODIL. * POLÜKARBAMIID TALUB VÄGA SUURI KOORMUSI, MEHAANILIST HÕÕRDUMIST, LÖÖKE JA PINGEID. MATERJAL ON KEEMIA-, HAPETE-, SOOLADE-, LEELISTE ja KÜTUSTE KINDEL. VÕTA MEIEGA ÜHENDUST koit@purest.ee | 56 825 556 | Aruküla tee 9, Tartu | 2K Services OÜ
Õigete vahenditega saab raskusi ka kipsplaadile kinnitada Kuidas kinnitada kipsplaadist seinale pilte, riiuleid ja köögikappe? Kipsplaat tundub õhuke, kas kõik asjad kukuvad alla, arutleb ehitusfoorumi lugeja. Vastajad jagunevad kahte leeri: neid, kes arvavad, et kipsplaat pole mõeldud asjade-esemete kinnitamiseks ja ükski kapp ega riiul seal kindlasti kaua ei püsi, on oluliselt vähem kui neid, kes oma kogemustest õpetavad, kuidas ja millega seda siiski teha saab. On tõsi, et raskete riiulite, kappide või ka laearmatuuride kinnitamine on kõige keerulisem just kipsseinte ja -lagede puhul. Seda saab siiski teha, kui kasutada õigeid vahendeid ja uurida, kas ja kust on seina näiteks vineertahvliga toestatud ning kus asuvad karkassipostid.
Kergemate asjade, nt piltide kipsplaadist ehk rahvakeeli küprokist (tootja Gyproc nimest – toim) seinale riputamiseks saab kasutada isepuurivate otstega plasttüübleid. Paremini jagavad raskust libliktüüblid, mis sobivad näiteks kardinapuude ülespanekuks. Sellised tüüblid tõmbuvad kruvi sissekeeramisel tagant kokku. Neist raskemate asjade riputamiseks on mõistlik kasutusele võtta metallankrud, eelmised kaks abivahendit kaua vastu ei peaks. Kui üles tuleb sättida veeboiler, tuleb valida koht, kus kipsplaadi taga on puit- või kivisein ja raskus selle külge kinnitada.
TUGIPLAADID JA KARKASSID
Gyproci tooteid müüval Saint-Gobain Ehitustoodetel on materjali kasutamise kohta hea teatmik, kus muu hulgas soovitatakse raskete esemete kipskonstruktsioonile kinnitamiseks kasutada tugiplaate või karkasse. See tähendab, et enne kipsplaadi paigaldamist kinnitatakse kahe järjestikuse karkassiposti (kas metallist või puidust – toim) külge 1–2 mm paksune terasplekist tugi. Samuti võib kasutada vineerplaati, selle võib kinnitada ka otse kipsplaadi tagaküljele. Seda kõike saab teha siis, kui on teada, kuhu ras-
Kergemate asjade, nt piltide seinale riputamiseks saab kasutada isepuurivate otstega plasttüübleid.
Foto: Shutterstock
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2016 11
KARKASSIPOST TULEB ÜLES LEIDA ehk Soovitusi ehitusfoorumi küprokiteemalisest vestlusest
Õigete vahenditega õiges kohas tegutsedes kannatab kipsplaat raskete esemete riputamise välja küll.
•• Mul on vaja panna kipsplaadist seinale kell, peeglid, pildid ja kobakad kapid. Olen kuulnud, et sellisele seinale ei jää midagi püsima. Kuidas seda siis teha? •• Raskemaid asju on mõttekas kinnitada karkassile. Seda tehakse metallikruvidega, auku ette puurima ei pea. Karkass on paigaldatud üldjuhul 60 cm vahedega. Selle leiab üles visuaalselt, koputades või spetsiaalse otsijaga, mida müüakse poes juhtmete ja karkassi leidmise jaoks. Raskemaid asju võib panna ka tüüblitega, mis ennast sisse keerates laiali ajavad. Tavaliselt peab neile augu ette tegema. Kui auk saab liiga suur, võib tüübel pöörlema hakata ja asi mokas. Kergemate piltide kinnitamiseks on konksud, mis lüüakse haamriga seina. Et kinnitusprobleeme ei esineks, tuleks juba ehituse ajal puitprussid seina panna. •• Koputasin kõik seinad läbi: olen kas kurt või ei saa aru, millist häält peaks tegema metall või pruss. Tean, et ehituse käigus pandi ühte seina u 30 cm laiune ja 3 cm paksune puidujurakas – sinna, kuhu köögikapid peaksid minema. Aga koputades kumiseb kõik samamoodi nagu mujal. Kust ma tean, kus on metallkarkassi post ja kus on pruss. •• Kui oled kindel, kuhu kapid tulevad, torgi iga mõne sentimeetri tagant peene naaskli, naela vms läbi kipsplaadi – leiad selle puujuraka üles. Kipsplaat on üsna pehme. Samuti leiab üles karkassipostid – 33 augukest iga 2 cm tagant. Alustuseks proovi 50–60 cm kaugusel seinast – seal peaks olema esimene post. Võib ka ettevaatlikult peene puuriga proovida, kuid kui õiget tunnetust pole, võib märkamatult läbi metalli puurida. •• Metallpostid leiab magneti või magnetipuruga üles. Hõõru puru seinale, kruvikohad on kohe näha. •• On kipsseina tüüblid, mis kirjade järgi kannatavad ühe tüübli kohta 10 kg. See on praktikas kontrollitud. Köögikappidele laseks ise muidugi karkassi teha kinnituskohtadele, aga näiteks vannitoakapid võib rahulikult kipsplaadi enda külge kinnitada. •• Kes see 60 cm sammuga karkassi teeb, ikka 30 cm tagant tuleb otsida. Allikas: www.ehitusfoorum.com
Foto: Shutterstock
ked köögikapid ja riiulid hiljem üles pannakse, kui just ei kaeta kõiki kipsplaate vineeriga tervete seinte ulatuses, nagu tehakse ehitusel Rootsis ja kuuldavasti teevad head ehitajad ka siin. Kui toestust pole pandud, tuleb kindlaks teha, kus asuvad kipsplaadi all karkassi vahetalad ja ese otse nende külge kinnitada. Või siis võtta kasutusele spetsiaalsed metallist libliktüüblid, mille kaugus ei tohiks üksteisest olla väiksem kui 200 mm.
Agne Narusk
Mida sügavamal kelder on, seda ühtlasem püsib selles temperatuur Keldri ehitust planeerides tuleb kõigepealt veenduda, ega tulevast keldrit hakka ähvardama üleujutusoht. “Enne ehitama hakkamist võiks maa sisse kaevata augu ja kevadel vaadata, kui kõrgele vesi selles tõuseb. Veepiirist madalamale ehitada ei maksa,” soovitab omanikujärelevalvega tegeleva ettevõtte Virkus Postil insener Kalle Virkus. Kui pinnaseomadused lubavad, on otstarbekam ehitada maakelder, sest mida sügavamal kelder on, seda stabiilsem püsib selles temperatuur. Kogu selle pinnasega, mis keldri rajamisel maa seest välja võetakse, tuleks tu-
14 MAI 2016 | Ehita ja Renoveeri
levane kelder ka katta. “Mulda võiks keldri peal olla vähemalt üks meeter – maapõue keskmine temperatuur on aasta läbi viis kuni seitse kraadi ning meetripaksune kiht sellisena temperatuuri keldris ka hoiab,” selgitab Virkus. Teisalt ei tohi ju ka külm keldrisse pääseda ning ka külmumise ärahoidmiseks piisab meetrisest mullakihist. Kindlasti peavad seinakonstruktsioonid pinnasesurvele vastu pidama. “Loomulikult on võimalik kasutada isoleerimiseks ka tänapäevaseid soo-
justusmaterjale,” märgib Virkus. Seejuures tuleb meeles pidada, et materjal jääb alatiseks pinnasesse ja peab selles keskkonnas vastu pidama. Kõige sobivam materjal Virkuse sõnul oleks kas XPS-plaat (ekstrudeeritud polüstüreen) või siis pinnases kasutamiseks mõeldud EPS-plaat (vahtpolüstüreen). Virkuse õpetussõnu järgides oleks otstarbekas maakeldrile ehitada peale ka eraldi katus, et vihm otse keldrit katvale pinnasekihile ei sajaks. “Kuiv pinnas hoiab temperatuuri paremini ühtlasena kui märg pinnas,” selgitab ta. Hästi sobib keldrile viilkatus – see katab kuhjatud pinnase suurepäraselt.
Maakelder kui kunstiteos Kadaka talus Viljandimaal Kes eraldi katust ei taha teha, peaks kindlasti pinnase ja lae vahele paigaldama vett isoleeriva kihi. See kehtib ka siis, kui tahta keldrit katta mätastega. “Igal juhul tuleb läbi mõelda, kuidas keldri kohal taevast alla tulev ja lumest sulav vesi keldrist mööda ja mitte sinna sisse läheks,” rõhutab Virkus. VENTILATSIOON
Keldris peab kindlasti olema ka ventilatsioon: üks ava võiks olla läbi katuse ja teine läbi seina, et tekiks tõmme. Kui talvel hoitakse ventilatsiooniavad külma tõttu suletuna, siis sügisel ja kevadel on toimivat ventilatsiooni vägagi tarvis, et tuulutada
Foto: Sven Arbet
keldrist välja liigset niiskust. Väga kuivaks keldriruumid tavaliselt ei muutu ja seda pole ka tarvis, vastasel juhul kuivaksid juurviljad lihtsalt ära. Liigniiskes keskkonnas aga lähevad juurviljad mädanema. Optimaalne suhteline niiskus juurvilja jaoks on 80–90%. Head niiskustasakaalu ruumis hoiab lubikrohv. Alla kolme soojakraadi ei tohiks köögivilja säilimise huvides temperatuur keldris langeda. Hea mõte on ehitada kelder eesruumiga, et keldrisse tulles või sealt väljudes sise- ja välisõhk kiiresti ei seguneks. Eesruum aitab keldri temperatuuri ühtlasemana hoida.
Ehitustehniliselt ei ole Virkuse sõnul vahet, kas rajada keldrisse muldpõrand või valada see betoonist. “Mõned arvavad, et betoonpõrandaga saab paremini niiskustõket teha, aga see ei kipu õnnestuma,” teab ta. Küll on betoonpõrandat kergem puhastada. Millisest kivimaterjalist keldriseinad ehitada, on omaniku otsus. Tänapäeval saab keldriseinad kiiresti lasta ehitada näiteks kaarekujulistest betoonelementidest, aga kellel on palju aega, võib laduda ka paekivist võlvi nagu vanades maakeldrites. Omajagu aega võtab ka tellistest ja ehitusplokkidest seina ladumine. Keldri seina ääres tuleks tagasitäiteks kasutada materjali, mis laseb niiskust läbi, selleks sobib kruus või killustik. Kevadine üleujutus keldris hoitakse ära juba eelmainitud moel – põrand tehakse pinnasevee tasemest kõrgemale. “Kui tahta allapoole pinnasevee taset ehitada, läheb ehitus väga kalliks ja hea inseneritava ütleb, et see pole otstarbeks,” märgib Virkus. Kui keldrit on vaja ehitada sellisele alale, kus kevadel kipub vesi põllud üle ujutama, pole muud lahendus, kui ehitada täiesti maapealne kelder. Sel juhul tuleb ühtlase temperatuuri hoidmiseks kasutada paksult soojustusmaterjali
Kristiina Viiron
(ette helistamisel)
Õigesti ehitatud ja hooldatud trepiga probleeme ei teki Välistrepi lagunemise põhjused võivad olla uhutud aluspinnas, kehv alus või külmakerked.
Trepi tegemisel kasutage kõrgema margiga betooni, sest väiksem tugevus tähendab ka väiksemat vee- ja külmakindlust.
Foto: Shutterstock
Kui maja betoonist välistrepp näitab lagunemise märke, tuleb esmalt välja selgitada lagunemise põhjus. Selleks võivad olla nii betooni ebapiisav külmakindlus kui ka aluse vajumine, ebaõiged kalded jne. Lagunevat treppi ei pea kohe lammutama hakkama, ka remont võib olla lahendus. Samas arvestage, et kuna trepp peab olema siseruumi pinnast madalamal, ei saa sellele kõrgust lisada. Kui trepi alla on sattunud vihmavesi, peab korda tegema vihmaveesüsteemid. Kõveraks vajunud trepp tuleb õigeks valada. Ehitusekspert Teet Sepaste sõnul pole enam mõtet nullist alustada, sest trepp on oma vajumised juba ära vajunud ja uuega võib kõik jälle otsast peale alata. Samuti pidage meeles, et treppi jupikaupa parandada pole mõtet. Kogu trepile tuleb uus kiht peale valada. KA TREPP VAJAB PROJEKTI
Sepaste märgib, et probleeme ei teki õigesti ehitatud ja hooldatud treppidega. 16 MAI 2016 | Ehita ja Renoveeri
MÕNED NÕUANDED •• Välistrepi vundament tuleb rajada 1,2 meetri sügavusele ehk alla külmumispiiri. •• Seo trepi vundament maja vundamendiga. •• Väldi vee sattumist vundamendi alla. •• Kogu treppi kattev varikatus säästab treppi. •• Kasuta trepi plaatimisel vaid välitöödeks mõeldud materjale. •• Kui trepi sisse on süvistatud jalapuhastusrest, peab sellel olema vee äravool. •• Anna trepile kuni paarikraadine kalle. Alati on soovitatav ehitada treppi projekti järgi, mitte ise katsetada. “Sagedasem probleem on kallete puudumise tõttu trepile sadevee kogunemine ja selle jäätumisel jää mehaanilise eemaldamisega trepi kahjustamine,” selgitab Sepaste. Kalle ei tohiks olla üle 1 cm meetri kohta. Sileda materjali korral võib see olla väiksem kui ebatasase puhul. Lahtine lai made peab olema suurema kaldega kui kitsas trepiaste.
Kasutada tuleb lahendustele ja kasutustingimustele vastavat betooni, mörte ning plaatimise korral ilmastikukindlaid segusid. Uue betoonist välistrepi ehitamisel on vaja ehitada kõigepealt killustikalus. Sõltuvalt esimese korruse põranda kõrgusest hoonet ümbritsevast maapinnast, võib välistrepp vajada üsna toekat vundamenti. Kindlasti ei tohi Sepaste sõnul jõuda vundamendi alla treppi kergitav külm. Selle vastu aitab vundamentimissügavus vähemalt 1,2 m maapinnast allpool või trepi ümberringi soojustamine. Samuti on vaja tagada sajuvee eemalejuhtimine trepivundamendist. Lisaks eeltoodule soovitab Sepaste hilisema vajumise vältimiseks siduda välistrepi vundament hoone omaga. “Välistreppide puhul ongi trepi lagunemise põhjuseks olnud äravajumine, mis on sageli põhjustatud ebaõigesti ehitatud alusest. Või siis pääseb sadevesi vundamendi kallale.” Üks põhjus, miks
betoonist välistrepp mureneb, on talvisel ajal libedusetõrjeks visatud sool. TREPI JAOKS ERILINE BETOON
Trepi tegemisel kasutage kõrgema margiga betooni, sest väiksem tugevus tähendab ka väiksemat veeja külmakindlust. “Kindlasti on tähtis ka valatud betooni korralik tihendamine ja teised tavapärased töövõtted, nagu betooni kaitsmine külmumise ja kiire kivinemise eest. Kuna trepp asub väliskeskkonnas, on armeerimine vajalik ja peab vastama trepi konstruktsioonile ja gabariitidele,” õpetab Sepaste. Trepi kaitseks otseste sademete eest soovitab Sepaste ehitada varikatuse, mis peaks olema kindlasti süvistatud jalapuhastusresti kohal, muidu tuleb teha süvendisse vee äravool. Kui varikatus ei kata kogu treppi, tuleb astmetele ja
SISETREPI EHITUS – TEA TREPI VALEMIT JA MUUD ÕPETLIKKU •• Mida ühtlasem on trepi pind, seda kauem see kestab ja on ka lihtsamini hooldatav. •• Kui teisel korrusel asuvad vaid magamistoad ja võib-olla ka nende juurde kuuluv vannituba, võiks trepp asuda välisuksest kaugemal. •• Kui teisel korrusel asuvad veel ka teised tarberuumid ning õuest tulles minnakse kohe teisele korrusele, on parem, kui trepp ka õueukse läheduses paikneks. •• Samuti tasub läbi mõelda, kuidas ja kas saab hiljem kasutada trepialust pinda. •• Trepi rajamisel võiks arvestada trepi valemiga: 2 h + b = 60–63 mm, kus h tähendab astme kõrgust ja b sügavust. Jäädes valemi piiresse, saame trepi, mida mööda on hea kõndida. Rusikareegel: trepiastme kõrguseks 15 sentimeetrit ja sügavus 30 sentimeetrit ehk enam-vähem täpselt jalalaba pikkus. •• Trepi optimaalne tõusunurk on 20–40 kraadi, kui tõmmata mõtteline joon üle astmeharjade. •• Et leida astmete arv ja astmete kõrgus, tuleb esmalt ära mõõta kahe korruse vahel olev põrandapindade vahe ehk trepi kõrgus. Täpne astmekõrgus saab paika siis, kui on välja arvutatud, mitme astmega trepp tuleb. •• Astmete hulga aluseks ongi kahe toa vaheline kõrgus, mis jagatakse 15-ga ehk siis optimaalse astme kõrguse mõõduga. •• Trepil olgu käsipuud. Mugava käsipuu laius on 40–50 mm, seinast võiks käsipuu jääda 45 mm kaugusele, et sõrmed vahele ei jääks. Allikas: sisearhitekt Priit Põldme
mademele anda vee ärajuhtimiseks kerge kalle, st trepist ja hoonest eemale. Pidage meeles, et mida ühtlasem on trepi pind, seda kauem see kestab ja on ka lihtsamini hooldatav. Parim trepi viimistlemise lahendus on jätta haljas betoonpind või siis kasutada välistingimustesse mõeldud karedaid plaate (karedusnäitaja R peab olema vähemalt 12–13). Betoonivärvid kuluvad paraku liiga kiiresti ja neid tasub seepärast kasutada vaid trepi külgedel. Kui välistrepi puhul on ette nähtud see plaatida, mõelge eelnevalt läbi, mis pinnad ja kuidas kaetakse. Kulunormid (nt plaatide lõikamiskaod) sõltuvad trepi kujust. Plaadid peavad aga olema libisemiskindlad ja sobima väliskeskkonda. Endastmõistetavalt tuleb plaatimiseks valida ilmastukindel paigaldusja vuugisegu, unustada ei tohi hoolikat plaatide vuukimist. Plaatide vuugid ei tohiks samuti kuigi sügavad olla.
Signe Kalberg
Tetri OÜ pakub ehitusalaseid remonditeenused. Meie väike, kuid hästi spetsialiseerunud kollektiiv oskab töid teha erinevates valdkondades. Meie peamised kliendid on ettevõtted, korteriühistud ja kinnisvara omanikud. Meie teenused: · · · · · ·
Bürooruumide remont Kindlustuskahjude remont (uputus, tulekahju ...) Erinevad remonditeenused korteriühistutele Igakuised hooldusteenused (valgustite vahetus, lukkude remont, muu jooksev remonttöö) Väiksemahulised betoonitööd Eritööd
Kontaktid: Tetri OÜ Laulupeo 11 Tallinn
Tel: 615 3068 info@ehitustoode.ee www.ehitustoode.ee
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2016 17
Kriuksuva põranda võlud ja valud Kõige kindlam võimalus põranda häirivast kriuksumisest lahti saada on vana asemele uus ehitada. Vana, aga heas seisukorras oleva laudpõranda puhul võib abi saada ka põranda ülesvõtmisest uuesti paigaldamisest. Siseviimistlusega tegeleva ettevõtte Vekri omanik ja ehitaja Veiko Janseni sõnul hakkab põrand kriuksuma, kui puit puidu või metall puidu vastu hõõruma hakkab. “Kõige sagedamini kriuksub ristlaagidele ehitatud laudpõrand – puit kuivab, naelad liiguvad lahti ning kui niisugusel põrandal kõndida, hakkabki põrand kriuksuma,” selgitab Jansen. Kriuksumise põhjus peitubki enamjaolt selles, et põranda tegemisel on kasutatud toorest puitmaterjali, mistõttu kägisevad sageli just nõukaaegsed põrandad, mil ehitada tuli sellest, mida objektile toodi. Seetõttu pole imestada, et põrand mõne aja pärast
häält tegema hakkas – puit kuivas ning naelad ja lauad hakkasid liikuma. Naksuda võib näiteks ka nõukaaegne kilpparketist põrand – niisuguseid põrandaid kohtab näiteks siiani Lasnamäe majades. Pikkadest parkettliistudest ehitatud põrand võib hakata kriuksuma, kui aluspõrand on väga ebatasane. Peale astudes paindub liist läbi ja võib väikese kriiksu tekitada. Puittrepi kiuksumise põhjus peitub samuti materjali kuivamises – tapid hakkavad liikuma ja tekibki kiuks. “Ega sellest õieti lahti saagi,” nendib Jansen, “aga selles peitub ka omajagu võlu.”
Foto: Shutterstock
Lahendus kiiremaks, lihtsamaks ning soodsamaks põrandaküttetorude paigaldamiseks Tycroc UHP sobib paigaldamiseks kõikidele enamlevinud kandvatele aluspindadele, jättes ära kulukad ja ajamahukad valutööd. Paigaldus on lihtne, kiire ja puhas ning ei vaja täiendavat kuivamisaega (nagu näiteks betoonivalu). Kiiresti reageeriv temperatuuri reguleerimisele - kuna lahendus võimaldab põrandakattematerjali paigaldada otse Tycroc UHP plaatide peale, siis tänu väiksemale vahemaale küttetoru ja põrandakattematerjali vahel ning väiksemale soojuslikule massile, eraldub soojus kiiremini ja tõhusamalt ehk lahendus pakub reaalset küttekulude kokkuhoiu võimalust. Betoonivalu lahenduse puhul on inerts suur (kohati 12-24 tundi), mis tegelikkuses välistab energia kokkuhoiu siseruumi temperatuuri pideval reguleerimisel. 1˚C madalam toatemperatuur annab ca 5% energiasäästu.
Tycroc UHP plaadid otse kandvale aluspinnale, parkett-, laminaatja puitpõrand otse Tycroc UHP peale ujuvalt ning keraamiline põrandaplaat ja looduskivi liimitakse vastava plaatimisseguga.
www.tycroc.com
Kõige kindlam võimalus põranda häirivast kriuksumisest lahti saada on vana põrand üles võtta ja ehitada uus, ütleb Veiko Jansen. Laage ei pruugi sealjuures ilmtingimata vahetada, sest puit on ju kuiv, iseasi, kui laagid pehastunud pole. Kui laagidega on kõik korras, rihitakse lauad maha ja paigaldatakse tavaliste naelte asemel kruvide või liimnaeltega, mis hoiavad lauad laagide küljes naeltest märksa kindlamini kinni. Kvaliteetse puitpõranda, kui lauad on heas seisus, pole otstest mädanenud vms, saab uuesti pärast ülesvõtmist kasutusele võtta. Lauad rihitakse uuesti maha, kinnitatakse, lihvitakse, kui vaja ning viimistletakse. Ebatasasele aluspõrandale paigaldatud parketikiuksumisest ei pääse ka teisiti kui põranda ülesvõtmise, aluspõranda sirgeks ajamise ning põranda uuesti paigaldamisega. Ühe lihtsa ja
odava, kuid täiesti toimiva lahenduse tegid OÜ Vekri töömehed kliendi soovil nii: vanale saepuruplaadist põrandale pandi peale laminaatparkett. Enne asendati aga naelad, millega saepuruplaat kinnitatud oli, kruvidega. “Põrandale astudes oli näha, millised naelad liikusid ning kriuksumist tekitasid – need tõmbasime välja ja asendasime kruvidega,” meenutab Jansen. Kilpparketi kriuksumisest võib proovida lahti saada kriuksu piirkonda kruvisid lastes, aga siis tuleb kruvipead põrandaga sama värvi puidukitiga ära peita. Nõukaaegse kilpparketi ülevõtmisse ja uuesti paigaldamisse suhtub Veiko Jansen skeptiliselt. “Head nahka sellest ei saa ning tavaliselt ehitatakse siis juba uus põrand,” märgib ta. KUIVAST MATERJALIST
Täiesti uut puitpõrandat ehitades on märksõna number üks, et materjal oleks korralikult kuivanud. Jansen on täheldanud, et kui põrandalauad hangitakse ilusti kuivad ja kvaliteetsed, siis just alusmaterjali pealt kiputakse vahel kokkuhoiu kohta tekitama ning kasutatakse niisket puitu. “Risk on suur, et laagide kuivades hakkab põrand õõtsuma
ja häälitsema,” osutab Jansen, et sellisel puhul ei pruugi ka kruvidega kinnitamine sajaprotsendiliselt abiks olla. Kokkuvõttes tuleb lõpuks ikka kriiksumisest vabanemiseks põrand üles võtta ja uuesti maha rihtida. Põrandalaudu – kui tegu on kvaliteetse ja kuiva materjaliga – on soovitatav enne paigaldamist ööpäev samas ruumis lasta seista. Kindlasti ei paigaldata ühtegi puitmaterjali – olgu tegu laua või laminaadiga – otse vastu seina, vaid jäetakse seina ja materjali vahele väike paisumispilu. Vastu seina puutuv materjal võib kõndides samuti kiuksumist põhjustada. On aga ennatlik arvata, et puidust põrand kõndides üldse mingit heli ei teegi – tegemist on ju ikkagi n-ö mängiva materjaliga ning väike nagin käib asja juurde. Kui põranda naginast või kriiksumisest on häiritud nõrganärvilised alumised naabrid, siis ei maksaks kodurahu huvides puidust põrandat tehagi. Kui muust materjalist põrand on välistatud, võib aga sammumüra leevendamiseks paigaldada põranda alla õhukese sammumüraplaadi, mis läbikostvust kuigipalju summutada aitab.
Kristiina Viiron
Veekindlad ehitusplaadid vannitoa, duširuumi ja aurusauna ehitamiseks Kaalult kerge, st. kerge transportida ja paigaldada Ajaliselt kiirem ja lihtsam paigaldus Ei hakka hallitama ega mädanema Ei vaja hüdroisolatsiooniga katmist, plaadid on ise läbivalt hüdrofoobsed 100% veekindel lahendus, kui Tycroc plaatide vahel kasutada Tycroc Premium Fix liimhermeetiku
Tycroc ehitusmaterjalide suuremad edasimüüjad on Bauhaus, Decora, Espak, Puukeskus.
www.tycroc.com
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2016 19
Liugustega kapp: kas tellida valmislahendus või ehitada ise? Ja kui tellida, siis kas nii uksed kui ka kapi sisu või osta uksed ja ehitada kapisisu ise või hoopis vastupidi? Foto: Shutterstock
20 MAI 2016 | Ehita ja Renoveeri
Liugustega kapp on eriti omal kohal seinaorva või mõne tühjalt seisva nurgatagusega ruumis. Neid ehitatakse palju ka nii, et n-ö lõigatakse osa ruumist ära. Tuba jääb küll väiksemaks, kuid see-eest saab panipaiga. “Kui on selge, kuhu kapp tuleb, läheb mõõtmiseks: kõrgus, laius, sügavus. Ruumiosa liugustega eraldades ühtib kapi kõrgus ruumi kõrgusega, laius läheb seinast seina. Sügavust peab olema nii palju, et riidepuid kappi saab riputada,” selgitab mitu sellist panipaika üles ehitanud Raul Reinart. Viimasele, magamistoas eraldatud ruumiosale tellis ta uksed liug- ja lükanduksi valmistavast firmast. Kapi laiuseks tuli peaaegu kolm meetrit, meistri soovitusel otsustati kolme paneeliga lahenduse kasuks – kaks laminaatpuidust ja üks peegeluks. Paigaldamiseks vajalikud liugrennid, metallkarkassid ja tarvikud andis uksevalmistaja kaasa, nende püstitamine pole ka algajale keeruline. Kapi sisu otsustas Reinart täita puitplaadist riiulitega, ehituspoest osteti juurde korvsahtlid koos rennidega ja riidepuustanged. “Kapisisu tegema hakates tuleb hästi läbi mõelda, millised asjad sinna pannakse. Ja kes peab neid kätte saama, kas lüheldane või pikk või laps,” soovitab ta. “Esimese ukse taha panin kaks riidepuutoru – üks üleval, teine allpool. Pikkade mantlite, kleitide ja muu sellise jaoks panin veel ühe riidepuutoru viimase ukse taha. Sinna siis vaid pool ukse laiusest, teise poole täitsime kahe lahtise riiuli ja kolme korvsahtliga.” Keskmise ukse taga on neli laia lahtist riiulit, nende kõrval ülevalt alla korvsahtlid. Sahtlite ja riiulite alune ruum jäi vabaks, sinna saab panna karpe, kaste, korve, jalanõusid. Kogu selle kupatuse kohal jookseb lae all pikk kitsas ülariiul. Tavaliselt kavandataksegi sisseehitatav kapp ruumi arvestusega, et kapi seinteks jäävad toa seinad, põrand ja lagi – enamik kapi kandedetaile kinnitub vahetult ruumi enda konstruktsioo-
Garderoobikapi saab ka vineerplaadist riiulitega teha, erilisi korve pole alati vajagi.
nidele. Plussideks on vastupidavus, tugevus ja raha kokkuhoid. Teine võimalus on kasutada ühte või kahte külgpaneeli, st kapp ei pea tingimata täitma kogu seinaorva. Või miks mitte ehitada kapile peale ka lagi. Aeg-ajalt muudmoodi ei saagi, sest hoone konstruktsioonid pole kuigi sirged. VALMISLAHENDUSI JAGUB
Ananke Mööbli Tallinna müügisalongi juhataja Mattis Liiva rääkis aasta eest antud intervjuus, et neid, kes täpselt teavad, millist panipaika nad liuguste taha soovivad, on sama palju kui neid, kes valmislahenduste pakkujalt ideid ootavad. “Üldjuhul on kliendil esialgsed mõõdud kaasas, sellest sõltub, mitme liuguksega võiks kapi teha. Hästi oluline on see, et kapp oleks 50–54 cm sügav, sest muidu hakkavad riidepuule riputatud üleriiete varrukad uste vahelt välja kippuma,” andis ta nõu. Edasi tuleb läbi mõelda, kui palju on vaja riputamisruumi, kui palju sahtleid ja/või avatud riiuleid. Liiva sõnul tahab mõni rõivaid kappi ainult riputada ja tellib uste taha vaid riputamispuud, teine jälle eelistab riiuleid. Viimased on teistest variantidest odavamad. “Tänapäeval on olemas huvitavaid ja
praktilisi lahendusi kapi sisu käepärasemaks muutmiseks, näiteks saab panna sahtlid vaikselt sulguma, varustada sisemuse kapiukse avamisel süttiva valgustusega, disainida uksi kleebistega,” tutvustas ta võimalusi. “Saab muretseda spetsiaalsed lipsude- või jalanõudehoidjad jne. Soovi ja võimaluste korral võib väga ägeda lahenduse teha.” Palju dikteerib siiski ruumi(osa) ning kapi laius ja kõrgus.
Sisseehitatud seinakapp ei pea olema ainult kinnine ustega suur monstrum.
Traditsioonilise lahendusega kapis on tavaliselt üleval üks pikk riiul, tubades rohkem korve, sahtleid ja riiuleid, esikus jäetakse rohkem ruumi riidepuutorule. Uksed on Liiva sõnul tellija maitse küsimus ja rolli mängib seegi, millisesse ruumi neid vajatakse. Näiteks esikus on peegeluksel päris kindlasti väga praktiline roll, magamistuppa paljud seda ei taha. Ta märgib, et kui veel mõne aasta eest telliti rohkem uksi ja sisu tehti ise, siis nüüd küsitakse rohkem terviklahen-
dusi. “Ilmselt pole hinnavahe enam nii suur,” nentis ta. PANIPAIGAD KOHE EHITUSPLAANI
Sisseehitatud seinakapp ei pea olema ainult kinnine ustega suur monstrum, vaid võib olla näiteks avatud riiulitega sein raamatute hoiustamiseks. Samamoodi ei pea see tingimata kõrguma lae ja põranda vahel, liug- ja lükanduste taguste riiulite-sahtlitega saab täita trepialused, aknaorvad, kaldlae alused. Kui seinakapp planeerida ruumi sisse juba hoone ehitusjärgus, saab selle teha täpselt sellise ja sinna, kuhu vaja. “Sisseehitatud kappide eelis on see, et need muudavad ruumi avaramaks, kuid samas täiustavad kodu ja võivad ka stiilsed välja näha,” jagab nõuandeid Mööblimeister.ee. Ehitusjärgus saab seinakapi või garderoobi kujundada täpselt vastavalt vajadustele olenevalt sellest, kas ja kui palju ruumi vajatakse rippuvatele riietele, riiulitele jne. Sellise hoiukoha puuduseks võib pidada panipaiga püsivust, sest seda ei saa kolimisel kaasa võtta ja järgmisel elanikul ei pruugi olla sama maitse. Lisaks sellele ei saa sisseehitatud seinakappi ühest toast teise liigutada ja sellega ruumide otstarvet muuta.
Agne Narusk
Võõralt maalt kivide, liiva ja mulla võtmiseks on tarvis keskkonnaameti luba Enda tarbeks tohib ilma kaevandamisloata kasutada oma kinnistul leiduvaid maapõue ressursse. Tahan lapsele ehitada liivakasti, ent kust saada liiva? Mere ääres on seda külluses, kas sõidan autoga kohale ja kühveldan vajaliku koguse peale. Tahan aeda rajada kena kiviktaimla, ent kust saaksin kauneid kive? Kodu läheduses asuvate viljapõldude servas on suured kivihunnikud. Ehk tohib neid sealt võtta? Samuti on metsaalused neid paksult täis. Mu peenramaa vajab mulda juurde. Vaevalt et naabrimehe põllumaa palju kannatab, kui sealt mõned kärud ilusat musta mulda õhtuhämaruses oma aiamaale vean.
Sellised mõtted võivad peas küll liikuda, kuid tegelikkuses on asjad teisiti – võõral maal asuvaid kive, liiva ja muud materjali ei tohi omavoliliselt võtma minna. Küll võib aga igaüks oma maal leiduvat liiva, kive, mulda jt ressursse oma kinnistu piires enda äranägemist mööda kasutada. Samas tuleb nende oma teisele kinnistule viimiseks või naabrimehele andmiseks-müümiseks taotleda juba keskkonnaameti luba. Ent on veel mõned asjaolud, millele tähelepanu pöörata. Keskkonnaministeeriumi keskkonna-
Foto: Raivo Tasso
korralduse nõunik Rein Raudsep ütleb, et kivide, rahnude ja liivaga tegutsemist reguleerib kaks seadust. “Kui tegemist on looduskaitse all oleva objektiga, tuleb kõne alla looduskaitseseadus, mis lihtsustatult ja üldiselt tõlgendades sätestab, et looduskaitse all olevat kivi (või kivikülvis olevaid kive) ei tohi liigutada ega ei tohi sellega-nendega midagi ette võtta. Samuti on seal ümber kaitsevöönd, et vahetult kivi või kivikülvi kõrvale midagi ei tehEhkki maakive taks,” selgitab Raudsep. leidub põldude Kui tegemist pole looääres hulgaliselt, duskaitse all oleva kivi, ei tohi neid sealt kivikülvi või ka liivatükiomapäi võtma ga, reguleerib nendega minna. toimetamist maapõueseadus (ptk 6). Raudsep ütleb, et lihtsustatult öeldes – kui tegemist pole kaevandamise, vaid maa kasutamisega, näiteks ehituslikult, põllumajanduslikult jms – võib iga maaomanik oma tarbeks ilma kaevandamisloata kasutada maapõuest tulnud maavara ja teisi maapõue ressursse. Kui näiteks teha oma maal põllutöid, kaevata vundamendi- või istutusauku vms ning selle käigus tuleb maa seest välja suur kivi, võib seda julgelt oma tarbeks kasutada. Sama keh-
tib Raudsepa sõnul ka liiva, savi ja muu maapõuest tuleva materjali puhul, mis pole maavaravaruna arvele võetud. Maapõueseaduse § 59 “Maapõue kasutamine, mis ei ole seotud maavara kaevandamisega” ütleb, et füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on õigus talle kuuluva kinnisasja piires kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega pole keelatud samal kinnistul asuvasse liivakasti võtta oma maalt ka mõnda labidatäit liiva või kasutada kiviktaimla rajamisel oma põllu peal asuvaid kivisid. VAJALIK KESKKONNAAMETI LUBA
Samas ei tohi aga oma ühel kinnistul asuvaid kive, liiva või muud materjali omapäi kasutada enda teisel kinnistul, vaid selleks on tarvis keskkonnaameti luba. Samuti on keskkonnaameti luba tarvis, kui tahetakse oma maal asuvat liiva, kive või muud materjali anda-müüa naabrimehele (või kellelegi kolmandale). Maapõueseaduse § 60 “Ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamine” ütleb, et kaevise võõrandamine või selle
Mulla kasutamine ja kaitse on reguleeritud maapõueseadusega.
väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud.
majanduslikult jms,” selgitab Raudsep. Sama kehtib ka muu materjali puhul, mis pole maavaravaruna arvele võetud. Maaomanikul omakorda on tarvis kivide, liiva, mulla vms andmiseks-müümiseks keskkonnaameti luba. Mulla kasutamine ja kaitse on Rein Raudsepa sõnul samuti reguleeritud maapõue-
Kivide, rahnude ja liivaga tegutsemist reguleerib Eestis kaks seadust.
Foto: Shutterstock
24 MAI 2016 | Ehita ja Renoveeri
Olgugi, et oma maja kõrval asuval põllul on kive küllaga või mere ääres lugematus koguses liiva, aga kui see maa minule ei kuulu, siis sealt omavoliliselt kive korjata ja liiva kühveldada ei tohi. “Teise maaomaniku maal oleva kivi või kivide kasutamiseks on vaja selle maaomaniku luba, kus kivi asub, kui ei ole tegemist kaevandamisega, vaid maa kasutamisega näiteks ehituslikult, põllu-
seadusega. “Kui mulla ülejääk tekib näiteks põllumajandustööde (või teiste tööde) käigus ehk ei tegelda maavara kaevandamisega, võib seda mulda oma kinnistu piires teisaldada, nagu muudki eespool nimetatud kaevist,” selgitab Raudsep. Mulla võõrandamiseks või teisele krundile viimiseks peab aga hankima keskkonnaameti loa (maapõueseaduse § 60).
Kristiina Viiron
ARCAS TRAILER – UUS KVALITEETHAAGISTE TOOTJA Eelmise aasta lõpust tegutseb Eesti turul uus haagisetootja Arcas Trailer. Äsja alustanud ettevõttel on täna valikus üle paarikümne standardse veo- ja paadihaagise, alates väikseimast kahemeetrisest, eelkõige kodukasutajale mõeldud veohaagisest kuni kahesillalise ja piduritega enam kui seitsmemeetrise paadi vedamiseks mõeldud haagiseni. Standardsete haagiste loetelu täieneb pidevalt ja uusi haagiseid on oodata juba sel kuul. Kõik haagised – alates kõige väiksematest ja lihtsamatest – toodetakse üksnes eriti vastupidavate keevisraamidega. Arcas Trailer on paindlik eritellimuste täitja. Kliendiga koostöös ja täpselt tema vajadusi arvestades on tehtud muu hulgas reklaam- ja kaablirullihaagiseid, aga näiteks ka haagis koguni 13 meetri pikkusele kergpaadile. Kuigi Tallinna külje all Laagris tegutsev ettevõte ja kaubamärk on uued, koondab Arcas Traileri meeskond
inimesi, kellel on kokku haagisetootmise kogemusi enam kui inimea jagu. Nii osatakse kliendi vajadused välja selgitada ning leida nendele vastav haagis oma standardtoodete hulgast või teha see eritellimusel.
ALGAB TEHASEMAJA VALDKONNA PARIMA LÕPUTÖÖ KONKURSS Eesti Puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster kuulutavad teist korda välja tehasemaja valdkonna parima lõputöö konkursi. Välja antakse kolm preemiat väärtusega 700, 400 ja 200 eurot. Eelmisel aastal esitati konkursile 17 uurimistööd viiest erinevast kõrgkoolist. “Möödunud aasta konkurss õnnestus suurepäraselt, sest andis väga põhjaliku ülevaate puitmajade arendustegevustest,” ütleb Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil (fotol). “Praktiliselt kõik uurimused olid rakenduslikku laadi ning käsitlesid mõnda puitmajatootmises lahendamist vajavat probleemi või tootearendusega seonduvat uuendust,” lisab Kivil. Preemiale võivad kandideerida Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid, kelle bakalaureuse-, magistri- või rakenduskõrghariduseõppe lõputöö käsitleb kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust; või kelle töö annab olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile. Tööde esitamise tähtaeg on hiljemalt 30. juuni 2016. Lisainfo: www.puitmajaliit.ee
PALKMAJAEHITAJA AMET SUUREMA AU SISSE Eesti Puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster korraldavad 4. juunil Räpinas juba kuuendat korda käsitöö-palkmajade ehitajate kutsevõistluse. Ürituse peamine eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine, väärtustamine ja palkmajaehituse propageerimine. Käsitöö-palkmajade ehitajate kutsevõistluse võistlusülesanne on valmistada üks enda jaoks enim sobiv palkmaja nurgatüüp. Võistlejad saavad valida kolme nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Kui võistleja soovib valmistada muud nurgatüüpi, peab vähemalt kaks nädalat enne võistluse toimumist korraldajatele esitama nurga spetsifikatsioonid. Valmistada saab ainult tuulelukuga tappi. Registreerumiseks saatke e-kiri aadressile lauri@ puitmajaliit.ee. Tähtaeg on 20. mai. Lisainfo: www.puitmajaliit.ee
26 MAI 2016 | Ehita ja Renoveeri
Foto: Sven Arbet
Foto: Ingmar Muusikus
LADUSTAMINE
• Pikaajaline kaupade ladustamine • Lühiajaline kaupade ladustamine • Hooajaline kaupade ladustamine • Pankrotivara ladustamine • Kindlustus
KOLIMISTEENUSED
• Raskete esemete kolimine • Eraisikute kolimine • Eestisisene kolimine • Rahvusvaheline kolimine • Kontorite kolimine • Arhiivide kolimine
Tellised on interjööris ühendavaks motiiviks Tellissein sobib kokku minimalismi ja modernsusega, kuid ka hubasuse ning maalähedusega. Iidse materjalina on tellised leidnud koha paljudes kasutusvaldkondades. Kui enamasti oleme harjunud telliseid nägema fassaadidel, ahjude, kaminate, soemüüride ja korstnate ehitusel, siis üha enam kohtab tellist ka sisekujunduses. Tänu jätkuvatele edusammudele tootearenduses on telliseid väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinnaviimistlustega. Seetõttu leiab Terca keraamiliste telliste tootevalikust sobiva nii modernse, klassikalise kui ka loodus- või maalähedasema maitse eelistaja. Tellised on interjööris ühendavaks motiiviks mitmel moel, sest need sobivad nii siseseinte ja sisekujunduselementide ladumiseks, küttekollete ehitamiseks kui ka mööblimaterjaliks. OMAETTE VAATAMISVÄÄRSUS
Vanaaegse välimusega tellisseintega saab tänapäevaste kodude interjööri lisada rustikaalset ja industriaalset, boheemlaslikku ja romantilist vintage-stiili. Selleks puhuks pakuvad põnevaid võimalusi Belgias toodetud Terca käsivormitellised, mida on ka tellisplaatide ja nurgaplaatidena. Nüüdisaegsetel seadmetel valmistatud Terca keraamilised käsivormitellised jätavad vana ja väärika mulje, nagu oleks need vormitud meistri kätega mitmeid sajandeid tagasi. Tulemus on alati huvitav ja omanäoline.
JANKEN Wisespace’i loovstuudio arendusjuht ja sisearhitekt Ken Ruut: “Tavaliselt kasutatakse telliseid loft-tüüpi siselahendustes. Vanutatud ilmega tellisseina juures võib kasutada hästi viimistletud materjale, mis kontrastiga rõhutavad telliskivi olemust ning loovad hapra ja karmi – kaunitari ja koletise – suhte!” Mõnikord tuleb vana tellissein välja renoveerimise käigus. Enamasti on seina olukord väga hea ning pärast puhastamist on see vaatamisväärsus omaette. “Olenevalt välimusest ja ruumi kontseptsioonist võib need tellised jätta nii, nagu need on, või katta ühtlustava värviga, mis toob esile nende tekstuuri,” lisab 12aastase kogemusega sisearhitekt. Tellissein sobib kokku minimalistliku ja modernse mööbliga, kuid samas võib sellega luua mõnusaid maakodu stiilis interjööre. Internetist-ajakirjadest tasub koguda põnevaid kujundusvõimalusi ja -ideid ning võimalusel konsulteerida ja teha koostööd sisekujundajatega. Väga huvitava tulemuse saab kindlasti Vulcano tellistesarjaga. Nagu nimestki järeldada, on inspiratsiooni ammutatud sulanud kivimitest, vulkaanidest ja laavast. Kõikide Vulcano telliste pinnad on krobelised, just Tellisseina nagu oleks laava ehitamiseks mööda tellise pinon kasutatud
KÜTTEKOLLE ON KODU SÜDA
Kamin ja ahi on tähtsad sisustuselemendid. Seetõttu on oluline, kuidas näeb välja kodu südameks valitud küttekolle. Terca keraamiliste telliste tootevalik on nii lai, et erinäolise sisekujunduslahenduse saab luua vastavalt kodu arhitektuurile enda ootusi ja vajadusi arvestades. Peale puhta vuugiga küttekollete saab kasutada ka krohvitud, segukihiga võõbatud, värvitud või plaaditud lahendusi. Lisaks siseseintele, ahjudele, kaminatele, pliitidele ja soemüüridele saab telliseid kasutada ka köögimööbli ning riiulite ehitamiseks. Köökides on telliseid kasutatud ka tööpindade all oleva karkassi ehitamiseks. Aina populaarsemaks muutuvad ka lesod ehk soojad pingid. TELLISED IGAKS OTSTARBEKS
“Igal tellisel on oma nägu ja olemus ning neist õhkub soojust, turvalisust, lähedust ja usaldust. Olenemata kasutusalast muudavad need iga projekti eriliseks ja omanäoliseks,” ütleb Wienerberger AS-i tehniline Aseris toodetud nõustaja Ants Sutt. Terca keraamilisi Terca telliste värvivalik on käsivormitelliseid St. mitmekesine, nagu on ka erineJohn’s. Arhitekt vaid formaate: täistellised, aukEmil Urbel. tellised ja käsivormitellised. Tellised võib jagada külmakindlateks ja mitte-külmakindlateks – sellest sõltub ka nende kasutusala. “Siseruumides võib kasutada kõiki meie tootevalikusse kuuluvaid telliseid. Erinevate küttekollete ehitamiseks soovitame kasutada täistelliseid, kuigi küttekollete välisvoodri ehitamiseks võib kasutada ka fassaadi auktelliseid,” lisab Sutt. Terca keraamiliste telliste tootevalikusse kuuluvatest Belgia tellistest on müügil ka tellisplaadid mõõtmetega 215 x 20 x 65 mm ning sobivad nurgaplaadid mõõtmetega 215 x 65 mm. Foto: Kalle Veesaar
28 MAI 2016 | Ehita ja Renoveeri
da alla voolanud. Väga huvitava tulemuse saavutab see pind kindlasti hästi planeeritud valgusega, mis toob pinna struktuuri hästi esile, moodustades põnevaid valguse-varjude mänge.
Rohkem infot: www.wienerberger.ee
Vanad aknad korda ja pitsaahi õuele Sel suvel toimub üle Eesti hulgaliselt põnevaid koolitusi, kus väärtustatakse looduslikke ehitusmaterjale ja traditsioonilisi töövõtteid. Siin vaid väike valik neist. Edu ja pealehakkamist! AJALOOLISE VIIMISTLUSE TAASTAMINE – TRAFARETTMAALINGUD
Koht: Esna vana vallamaja Kareda külas Järvamaal Aeg: 2.–3. juuni Koolitusele eelneval teoorialoengul tutvustatakse ajalooliste interjööride viimistlusi, stiile ning töödele eelnevate uuringute vajalikkust. Praktilises osas õpitakse erinevate sideainete valmistamist, segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Koolitaja Heli Tuksam TRADITSIOONILISE MAAKIVIAIA EHITAMINE
Koht: Aasa talu Võivaku külas Viljandimaal Aeg: 4.–5. juuni
Koht: Esna mõis Järvamaal Aeg: 17.–18. august Kahepäevasel praktilisel koolitusel õpitakse tundma traditsioonilisi Eesti kiviaedade ehitamise iseärasusi, nende hooldamist ja korrastamist. Tutvutakse sobilike käsitöö ja mehhaniseeritud abivahenditega. Viljandimaal ehitatakse lõik traditsioonilist maakiviaeda, Esnas taastatakse lõik Esna mõisapargi maakiviaeda. Koolitaja Arvo Saad PUITAKENDE RESTAUREERIMINE
Koht: Loodi mõis Viljandimaal Aeg: 16. juuli Ühepäevane praktiline meistrikursus annab ülevaate kõikidest olulistest tööetappidest ja -võtetest, mis on seotud vana akna korrastamisega. Kursuse läbi-
nul on oskused ja teadmised, kuidas lihtsaid tööriistu ja -võtteid kasutades ise restaureerida oma kodu aknad. Koolitusele võib tulla oma vana aknaga! Koolitaja Säästvad Ehituslahendused OÜ SAVIST KUPPEL-PITSAAHI
Koht: Aasa talu Võivaku külas Viljandimaal Aeg: 16.–17. juuli Kahepäevasel koolitusel õpitakse ehitama cob-tehnikas (savi, liiv, põhk) käsitööna valmivat pitsa- ja leivaahju. Savist kuppelahjude ehitustehnikad on levinud paljude rahvaste hulgas ja selle ehitamine kohaliku päritoluga materjale kasutades on jõukohane enamikule. Koolitaja Jaanus Viese, MTÜ Savimaja SAVIST RUMFORDI KAMIN
Koht: Aasa talu Võivaku külas Viljandimaal Aeg: 19.–21. august Kahepäevasel koolitusel õpitakse ehitama savi-liiva ja cob-tehnikas valmivat Rumfordi kaminat. Kujult kõrge, õhukese ja väga hea tõmbega kaminal on maksimaalne soojuse peegeldamise võime. Koolitusel rajatav tulease valmib õue ja seda hakatakse tulevikus kasutama varjualuse välikaminana. Koolitaja Jaanus Viese, MTÜ Savimaja Allikas: Säästvad Ehituslahendused
PÕRANDATE TÄITEBETOON
· Tasanduskihtide valamiseks · Kivinenud kergbetoonil on tavabetoonist suurem helikindlus ja soojapidavus · 40% kergem!
Saadaval hästi varustatud ehitusmaterjalide kauplustes!
WWW.UNINAKS.EE