MAI 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia EMi lisade juht: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee
Hea kaaslane kogu eluks KĂźsi personaalset pakkumist! tulikivi.ee
Ahjud
Tallinna Stuudio Pihlaka 1a, Tel 655 5486 Tartu Stuudio Raatuse 68, Tel 744 2022
SISUTURUNDUS
Penteri sillutuskivi sobib hästi aia karaktiseerimiseks.
Penteri sillutuskivid sobivad terrasside ehitamiseks.
Terrassi põrand on kaetud Dresdeni sillutus kividega.
Sillutuskivide paigaldamisega koduaias saab hakkama peremees ise Sillutuskivi on läbinisti looduslik ehitusmaterjal, mis sobib nii koduõue kui ka linnamaastikku. Mõeldes sõnadele “sillutuskivi” ja “tänavakivi” turgatab esmalt mõttesse klassikaline arhitektuur ning hallid, tumedad või punakaspruunid värvitoonid. Tegelikult on olukord hoopis põnevam. Tänu edusammudele tootearenduses saab savist põletatud Penteri klinkersillutuskive valida väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinnaviimistlustega. Seega leiab sillutuskivide tootevalikust sobiva nii modernset, klassikalist kui ka looduslähedast stiili armastav aiaomanik. Tooraine hoolika valiku ja töötlemise ning uusimate tootmissüsteemide abil valmivad Penteri sillutuskivid ei kaota aastate jooksul kaunist välimust ja pakuvad ajatu ilmega rõõmu veel tulevastelegi põlvkondadele. Et klinkersillutuskivi on kõdunematu, on selle kasutusiga praktiliselt lõpmatu. Lisaks on neid erakordselt vastupidavaid ja loodussõbralikke sillutuskive lihtne paigaldada. KLINKERSILLUTUS TOIMIB PILGUPÜÜDJANA!
Sillutiskatte kvaliteet ja eelkõige tellissillutise vastupidavus ei sõltu mitte ainult kasutatava tellise omadustest, vaid suuresti ka sillutise all olevatest mulde kihtidest. Kihtide struktuur ja paksuse määramine sõltub oodatavast koormusest, eriti liikluskoormusest ja eeldatavast kliimast. Hästi ettevalmistatud aluspinnale on sillutustellist võimalik paigaldada väheste tööoperatsioonidega. Kujundusvõimalustele ei seata seejuures peaaegu mingeid piire. Sama oluline kui õige värvuse valik on klinkersillutuskivide ladumismuster. Pinnad lasevad ennast huvitavalt liigendada, omandades uusi võluvate vaate-
nurkadega proportsioone. Tänu sellele on projekteerijal ja omanikul piiramatud võimalused aedade, terrasside ja trepiastmete, kõnni- ja sõiduteede ning väljakute kujundamiseks. Huvitav tulemus saavutatakse, kui sillutuskive ei laota sirgete joontena, vaid näiteks lainetena, kaares, ringikujuliselt või mitmesuguste kujunditena. Olgu paigaldus traditsioonilise, põiki- või pikimustriga – klinker sillutus toimib alati pilgupüüdjana. SAKSA KVALITEET
Suurem osa Penteri klinkersillutuskivide tootevalikusse kuuluvatest sillutuskividest toodetakse Wienerbergeri tehastes Saksamaal. Eestis Aseri tehases toodetakse sillutuskive praegu neljas värvitoonis ja kahes pinnaviimistluses: kare või sile punane, kare terrakota (punaseja pruunikirju), kare terra (tumepruun) ning kare grafiit (tumehall). Sel aastal lisandusid Penteri sillutuskivide tootevalikusse uued Aseris toodetud tumehallid kareda pinnaga grafiitsillutuskivid mõõtmetega 200x, 100x, 45 mm ja 200x, 100x, 52 mm ning punase-pruunikirjud kareda pinnaga terrakotasillutuskivid mõõtmetega 250x, 60x, 52 ja 200x, 100x, 71 mm. ÖKOLOOGILINE JA KESTEV
Keraamilised sillutuskivid on hinnaklassilt kallimad kui betoonist sillutuskivid, kuid siinkohal tasub arvestada, et kui värvitud toodetel kulub ning pigmenditud tootel pleegib värv tuhmiks 3–5 aastaga, siis Penteri klinkersillutuskivi on kõrgel temperatuuril (u 1100 °C) põletamise tulemusel UV- ja kulumiskindel. Väikese veeimavusega ja väga vastupidavana talub see nii karme ilmastikumõjusid kui ka suurt mehaanilist koormust. Sillutuskividest sillutise ehitamine on ökoloogiliselt mõistlik: tänu klinkersillutuskivi väga väikesele veeimavusele (alla
6%) laseb sillutatud pind, milles vuukide osakaal on ainult 10%, vihmaveel läbi vuukide pinnasesse imbuda. Nii annavad sillutuskivid olulise panuse ümbritseva pinna tasakaalustatud niiskustasakaalu saavutamiseks ja kanalisatsioonikoormuse vähendamiseks. Penteri sillutuskivide tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab nende happe-, soola- ja õlikindluse. Seetõttu on neid eriti lihtne hooldada ja tänu omapärasele karedale pealispinnale on neil mugav ja ohutu kõndida. Kuna klinkersillutuskivi on kõdunematu materjal, on selle kasutusiga peaaegu lõpmatu. Puhaste looduslike toodetena on sillutuskive võimalik taas kasutada. PENTERI KLINKERSILLUTUSKIVIDE EELISED:
• mitmekülgsed kujundamisvõimalused • looduslikud värvid • absoluutne värvi- ja külmakindlus • kulumis- ja UV-kindlus • libisemiskindlus ja turvalisus • pikk kasutusiga ja aegumatus • erakordne vastupidavus • tagab vihmavee imbumise pinnasesse • loodussõbralikkus KÜLASTAGE KA NÄIDISTESAALI
Parima ülevaate Penteri klinkersillutuskivide tootevalikust saate Tallinna näidistesaalis aadressil Peterburi tee 46. Informatsioon ja tehniline konsultatsioon telefonil 618 1902. Rohkem informatsiooni Penteri sillutuskividest ja teistest toodetest leiate kodulehelt www.wienerberger.ee Kairi Pops Wienerberger AS turundusjuht
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2017 3
Väikesed nõuanded – suur abi Enne suvist remondihooaega on paslik mõned kõige olulisemad märksõnad kõrva taha panna. Üksnes nii saad kindel olla, et kodune maalritöö õnnestub. KUI OSTAD AINULT VAJALIKU KOGUSE VÄRVI, SÄÄSTAD RAHA JA HOIAD KESKKONDA
1.
Esmalt tee kindlaks, kui suurt ala sa värvida plaanid. Palu keegi appi, et saaksid mõõta metallmõõdulindiga seinte laiust ja kõrgust. Korruta need näidud pindala saamiseks ruutmeetrites. Lahuta üldpinnast akende ja uste pindala, selle saad samuti ülaltoodud arvutusviisi kasutades. Korruta uus kogupindala vajalike värvikihtide arvuga – soovituslikult tuleks peale kanda vähemalt kaks kihti. Varu veidi värvi parandusteks. Lõpuks jaga saadud arv värvipurgil oleva m²/l arvuga. Nii saad teada, mitu liitrit värvi remondiks vajad. Pea meeles, et eri värvide ja tootjate puhul võib vajalik värvikogus erineda. Kui kasutad kvaliteetset värvi, vajad hea tulemuse saavutamiseks vähem värvi. Vähem värvi tähendab ka tervislikumat keskkonda – ja ilusat viimistlust.
2. 3. 4. 5.
TAHAD VÄRVI KAUEM KÕLBLIKUNA HOIDA?
1.
Värv säilib kõige paremini õhukindlalt suletud anumates. Kui värvimistöö on pooleli ja pead säilitama poolenisti või rohkem kui poolenisti täidetud purke, eemalda kaas ja kata purk liibuva kilega. Pane kaas tagasi ja lisa silt toote nime ja tootja, värvi nime ja koodi ning viimase kasutamise kuupäevaga. Värvi jäi üle? Purkidest, kus värvi on alla poole, tuleb värv ümber valada väiksemasse tiheda kaanega anumasse. Lisa kaanele silt eeltoodud andmetega. Värv säilib kõige paremini püsival temperatuuril, otsese päikesevalguse ja külmumise eest kaitstuna.
2.
3.
PÄRAST REMONTI JÄI VÄRVI ÜLE?
Illustratsioon: Shutterstock 4 MAI 2017 | Ehita ja Renoveeri
1.
Enne värvimist arvuta välja, kui palju värvi vajad. Kui kasutad vä-
hem värvi, säästad raha ja aitad kaitsta keskkonda Järelejäänud värvi on lihtne hoida, kui kaitsed purke otsese päikesevalguse ja külmumise eest. Kui järele jääb väike kogus, vala see vanasse moosipurki ja aseta ohutusse kuiva kohta. Kas järele jäi valgeid toone? Nõuanne – sega need kokku ja kasuta järgmine kord krundina. Järelejäänud värvi paku naabritele või sõpradele, miks mitte ka kohalikule seltsimajale, lasteaiale või koolile. Värvi ei tohi valada kraanikaussi, kanalisatsiooni või panna tavalise olmeprügi hulka. Uuri hävitamisvõimalusi kohalikust omavalitsusest. Infot leiad hõlpsasti ka jäätmekeskuste kohta, kus värve keskkonnasäästlikult hävitatakse.
2.
3. 4.
VÄRSKELT VÄRVITUD SEINAD VÕIVAD KAUGELT KENAD PAISTA, AGA ON TÖÖ IKKA KORRALIK?
1.
Kui seinad värvis maaler, veendu pärast töö lõppu, et need on siledad. Hoolitse selle eest, et ruumis oleks piisavalt valgust, aga ära usalda üksnes oma silmi. Libista vigade leidmiseks käega üle seina. Kui näed kõveraid ääri ja pintslijälgi, mahaloksunud värviplekke või -pritsmeid, räägi maalrile otsekohe neist probleemidest. Kas viimistlus on ühtlane ja triipudeta? Tumedate värvidega on veatut viimistlust raskem saavutada, aga kogenud maalril ei tohiks sellega probleeme olla. Hea maaler koristab alati enda järelt. Sa pole tulemusega rahul? Usalda oma vaistu ja ära karda maalriga probleemidest rääkida.
2.
3. 4. 5.
Lisainfo: www.sadolin.ee
Vilve Torn
UUDISED VII KLASSIK KOJU VÕI KINGI SÕBRALE 1960. aastal nägi trükivalgust Eesti etno loogia grand old man’i Ants Viirese mono graafia meie rahvapärase käsitöö ajaloost. Praeguseks on raamatust “Eesti rahvapära ne puutööndus” saanud tõeline klassika ja bibliograafiline haruldus. Vaatamata kordus trükile, on eestikeelset varianti siiani üsna raske endale soetada antikvariaatidest või oksjonitelt. 2016. aastal andis Lost Art Press Amee rika Ühendriikides välja teose ingliskeelse variandi – “Woodworking in Estonia”. MTÜ Vanaajamaja annab teada, et nüüd saab iga huviline endale või inglise keelt rääkivale sõbrale kultusraamatu ingliskeelse variandi Moostest soetada. Eestisiseselt saab paki lasta saata ka SmartPostiga. Lisainfo: www.vanaajamaja.ee
TAGURPIDI MAJAS ALGASID SISEVIIMISTLUSTÖÖD Suure tõenäosusega avatakse juunis Eesti Rahva Muuseumi kõrval kahekordne viilkatu sega elamu, kus maja sisemus on pahupidi keeratud: sisenedes võib laes näha vaipu või WC-potte ja põrandast turritavad välja laelam bid. Sellele lisaks on maja seestpoolt seits mekraadise nurga all kaldu. “See on väga huvitav efekt, mis pakub väga palju nalja, kui sellesse majja sisse min na. See saab olema huvitav turismiobjekt,” räägib tagurpidi maja ehitav OÜ Peapeal esin daja Kuldar Leis. “See saab olema päris maja,
mis on ehitatud korralikust materjalist, ja selles majas saab ringi käia. Maja on mõeldud tekitamaks ühekordset tunnet, kuidas on vii bida tagurpidi olekus,” lisab Leis. Ehitajatele on sedalaadi hoone rajamine üsna keeruline, sest tuleb tagada, et tagurpi di ehitatud maja ka probleemideta püsti sei saks. Majas pannakse kogu mööbel tagurpidi, ainsaks õigetpidi elemendiks jääb trepp, mis viib üles maja teiselt korruselt esimesele. Allikas: Mihkel Tamm/Eesti Päevaleht
Meil on Sulle midagi uut päikesepaneelide vallas! Nüüd saadaval:
võimsam paneel 300 W
UUDISED ELU PÜSSIROHUTÜNNI OTSAS Tundub uskumatuna, kuid paljudes vana des kortermajades pole elektrijuhtmestikku 20–30 aastat vahetatud. Ripendavad juhtme otsad trepikojas on justkui iseenesestmõis tetavad, kuigi võivad elanike elud ohtu seada. Päästeameti Lääne päästekeskuse pea inspektor Erti Suurtalu tõdeb, et elektrisead mete kasutamisel juhtus mullu 34 tuleõnne tust, rikked elektripaigaldistes olid õnnetuse põhjuseks 116 korral. Palju kohtab kahjuks ka suhtumist: pole kümme aastat midagi juhtunud, ei juhtu ka nüüd. Väga tihti elatakse ka teadmatuses. Kuigi ühistus võib tegutseda keegi aktivistist omaaegne elektrik, soovitab Suurtalu alati kutsuda elektrisüsteemi korrastama vajaliku kutsetunnistusega töömehe. Nii saab vältida olukordi, kus endisaegne “spetsialist” vase ja alumiiniumi kokku keerab – see on aga üks sagedasemaid tulekahjude põhjustajaid. Lisainfo: Eesti korteriühistute liit
MOODULMAJADE VÕRDLUSE E-KURSUS SAI UUE KUUE
ALGAS BETOONIALASTE LÕPUTÖÖDE VÕISTLUS Eesti betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots selgitab, et siinne betoonehitus vajab võimekaid insenere. Just seetõttu on oluline tulevaste ehitusinseneride ja teiste spet sialistide võimalikult varajane kaasamine betoonehituse reaalsetesse protsessidesse. “Meie üliõpilastööde võistlused näitavad, et lõputööde hulgas on arvestatavaid, tegelikus töös kasulikuks osutuvaid uurimusi. Üliõpi laspreemiatega tahetakse nii üliõpilaste kui ka õppejõudude tähelepanu õppetöös enam betooni temaatikale suunata,” lisab Roots. Preemiate määramiseks tuleb siinsetel kõrgkoolidel esitada oma ettepanekud lõpu tööde preemiate kandidaatide kohta Eesti betooniühingu juhatusele. Iga kool võib esi tada kuni kaks ettepanekut. Osaleda võivad kõigi kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd. Tööde esitamise tähtaeg on 12. juuni. Lisainfo: www.betoon.org
Portaal www.majaehitaja.ee annab teada, et vastav e-kursus on kasvatanud nii teema deringi kui ka lisanud võrdlusse juurde ma jatootjaid. Ühtlasi kajastatakse nüüd täien datud sisus ka detailsemalt teemasid, mis tavaliselt majapaketti ostes tähelepanuta jäävad või n-ö võtmed kätte tellimuse puhul liialt üldiseks kipuvad jääma. Sellised tööd on ennekõike vundamendid ning majaga seotud eritööd, millest sage li üle libisetakse ja mille tõttu tekib hiljem tihti möödapääsmatuid lisakulusid. Kursus kajastab nüüd ka põhilisi ehituslikke nüans se, mida iga element- või moodulmaja tellija enne lepingu sõlmimist teadma peaks.
Terrassi saab valmis ehitada ühegi nähtava kruvita Tavalise puidukruvi ja klassikalise terrassikruvi alternatiivina saab terrassi ehitusel kasutada ka peidetud kinnituslahendust.
Terrassi ehitamisel või renoveerimisel kasutatakse enamasti just terrassikruvisid. Tavalisest puidukruvist erineb see mõnevõrra väiksema pea poolest, eri paksusega terrassilaudade kinnitamiseks on eri mõõdus kruvid. Aeg-ajalt kipuvad terrassikruvid aga murduma. Põhjused – pinnase tõusmine-vajumine, (õhu)niiskusest tulenev puitmaterjali paisumine-kahanemine jpm. Juba murdunud terrassikruvi asendamine uuega on keerulisem, kui esialgu võib tunduda – sama mõõduga kruvi ei saa asetada eelmise asemele ja katkenud kruvi kõrvale uue kinnituse tekitamine jätab ikkagi alles vana kinnituskoha tühimiku.
Täiendavat ettepuurimist pole vaja, sest terrassikruvi meenutab kujult nooleotsa. Kui lisada veel, et kruvid jäävad laudisel ka näha, võiks proovida uut lahendust ehk peidetud kinnituslahendust HDS (ingl hidden decking system), mida pakub Skandinaavia tuntud kinnitusvahendite tootja Essve. Lahendus ise koosneb kolmest osast: paigaldusrakis, eri kujuga roostevaba terrassikruvi ja erikujuga tööriistaotsik. HDS tähendab, et terrassikruvid 8 MAI 2017 | Ehita ja Renoveeri
paigaldatakse varjatult, selgitab Essve divisjoni juht Argo Luhaste Eesti Puitmajalehele märtsis antud intervjuus (loe Eesti puitmajaliidu koduleheküljelt). “Kruvi kinnitatakse rakise abil terrassilaua suhtes 45-kraadise nurga all küljelt. See lubab visuaalselt nautida kruvivaba terrassi kogu ulatuses.” Paigaldamisel on soovitatav kasutada korraga kahte rakist, nii on hõlpsam kindlustada terrassilaudade omavaheline õige vahekaugus. VISUAALSELT KRUVIVABA TERRASS
Silmailule lisaks on peidetud kinnituslahendusega terrass ka praktiline – palja jalaga astudes ei ole kruvipäid tunda, paigalduskohad ei korja endasse mustust ega niiskust. Kuna tegemist on roostevaba-happekindla kruviga, mängib see temperatuuri ja niiskuse kõikumisest tulenevate pingetega oluliselt paremini kaasa kui tavaline süsinikterasest kruvi. See omakorda vähendab oluliselt kinnitusvahendi purunemise riski, ütleb Luhaste. “HDS-meetodil võib kinnitada igast puidust terrassilaudu, k.a siberi lehisest ja termotöödeldud puidust laudu, mis oma eripära tõttu nõuavad kindlasti A4 keskkonnaklassile vastavat terrassikruvi (n-ö happekindlat kruvi),” selgitab Luhaste. “Ka ei ole HDS-lahenduse puhul vaja eriti kõvasse puitu (nt tiikpuu) täiendavat ettepuurimist, sest terrassikruvi on nooleotsa meenutava kujuga.”
VEEL PAIGALDUSVIISE Kinnituskruvid nähtaval: 1) terrassilaua paigaldus pealt kruvidega – laud paigaldatakse kahe kruviga kinnituskoha kohta igale laagile; 2) paigaldus ettepuurimisega – töö võetakse ette juhul, kui terrassilaua materjal on habras. Samuti siis, kui soovitakse terrassilaua kruvi peadele jätta faasi. Kinnitust pole näha: 1) paigaldus klambritega – kasutatakse siis, kui soovitakse jätta terrassilaua kinnituskruvid peitu; 2) paigaldus alt klambritega – klamber kinni tatakse terrassilaua alumisele küljele. Laud keeratakse paika ja surutakse eelmise klambri külge. Klambri teine pool fikseeritakse terrassi laua servast üle ulatuva kruviava kaudu kruviga laagi külge. Allikas: Maakodu.ee
Varjatud lahendusena on seni teatud ja kasutatud ka terrassiklambri varianti. Viimase kahjuks räägib aga kahte meetodit kõrvutades see, et terrassiklambri kasutamisel tuleb kogu terrass kuni vajaliku kohani lahti kruvida, kui tuleb välja vahetada kas või üks laud. Nn nooleotsakruvidega ehitatud terrassil saab kõik lauad eraldi, ühekaupa välja vahetada.
Agne Narusk
MURETU ILU
T E R R AS S I VA H E T U S K U U
ERIHIND
4.86 €/jm Tavahind 6.63 €/jm
HOOLDEVABA TERRASS Pinnuvaba, ilmastikukindel, libisemisvastane pinnatöötlus, ei vaja värvimist ega õlitamist, puidutoode, 100% taaskasutatav, 10-aastane garantii
EESTI TOODE
w w w.onewood .ee
Teadlased uurisid palkmajade õhuleket Õhulekke uuring võrdles käsitööpalkmajade erinevaid ehitustehnoloogiaid ja materjale. Selgus, et nn kalasabatapp pole kehvem Norra nurgast. Eesti puitmajaklastri ettevõtted viisid hiljuti ühiselt läbi uuringu, mis võrdles palkseina tihendamist erinevate looduslike ja tehismaterjalidega ning mõõtis palkseina nurgatappide ja seina liitekoha õhuleket. Täiendavalt uuriti ka liitekohtade vastupidavust veesurvele. “Seni ei peetud meil õhupidavust niivõrd oluliseks, aga näiteks Norras on käesolevast aastast kohustuslik mõõta kõigi uute majade puhul ehitise õhupidavust, et see vastaks uutele normidele,” ütles palkmajade tootmisettevõtte, Hobbiton OÜ tegevjuht Andrus Prangli Eesti Puitmajalehele antud intervjuus. Hoone soojuspidavus on oluline aspekt, mis määrab ära ehitise kvalitee-
di. Õhulekked ei lase heal majal tagada vajalikku õhuringlust ja -tasakaalu. See tähendab, et soojuspidavuse tõstmiseks peab kontrollimatu õhuvoolu, mis tuleb läbi pragude ja hoone ebatiheduste, muutma võimalikult nullilähedaseks. Senised uuringud on Eesti palkelamute juures toonud peamiste õhulekke kohtadena välja just välisseina nurgatapid ja akna liitekohad. Teema on päevakorras ka seetõttu, et Eestis kehtivad ehitusnõuded karmistuvad lähiaastatel oluliselt, selgitas Eesti puitmajaklastri turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Eeva Vahtramäe: “Majatootjad peavad leidma viise, kuidas nende toode (palkmaja) suudaks
Õhulekkekamber koos katsekehaga. Foto: Palkmaja õhulekete uuringu meeskond
kehtestatud nõuetega sammu pidada. Suur rõhk seejuures on uute majade soojuspidavusel ja energiatarbel.” KALASABATAPP VERSUS NORRA NURK
Erinevate ehitustehnoloogiate ja -materjalide kasutamisega seotud mõjusid on võimalik tuvastada kontrollitud laboratoorsetes tingimustes, rääkis Vahtramäe. Seetõttu viidi palkmaja õhulekete uuring läbi Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi ehitusfüüsika ja energiatõhususe õppetoolis, kus on olemas katse korraldamiseks vajalikud seadmed. Palkseina ja akna liitekohtade õhulekke uuringu käigus analüüsiti nurgalahendusena nii Norra nurka kui ka kalasabatappi. “Mõlema nurgatapiga seinaosa parimaks looduslikust materjalist tihendusviisiks osutus turbasamblaga tihendamine. Parim tehislik ja moodne tihendusmaterjal oli liim-hermeetikuga palkide liitmine,” tutvustas Vahtramäe tulemusi. “Iseasi on muidugi, kui hästi need tehislikud materjalid sobivad kokku käsitööpalkmaja põhimõtetega. See jääb iga tootja enda otsustada koostöös klientidega,” lisas Andrus Prangli. Teadusliku
Palkseina tihendamine turbasamblaga. Foto: Palkmaja õhulekete uuringu meeskond
katse raames mõõdeti veel lambavilla, elastse vuugitihendi ja polüuretaanvahuga (Soudal Flexifoam) palkide tihendamise efektiivsust. Katsetega õnnestus tõestada, et kehvema õhupidavusega kalasabatapp on õige paigaldustehnoloogia ja tihendamise juures võimalik saada vähemalt sama tihedaks kui Norra nurk. Vahtramäe sõnul kujunes peamiseks kitsaskohaks palgi
pikipragude ja varade mõju õhulekkele, mida võib nimetada nii domineerivaks palkseina õhulekete põhjuseks kui ka palkseina eripäraks teiste massiivseintega võrreldes. Ühtlasi selgus veepidavuskatsest, et kõige suurema niiskuskoormuse saavad need palgi osad, mis on pikipragude läheduses, sest just sealt kaudu võib vesi valguda tugevate külgvihmade korral akna ja seina liitekohta ning akna lengi alla. “Konstruktsiooni sisse kogunenud vesi võib reaalses hoones põhjustada mõne aastaga ulatuslikke niiskuskahjustusi,” selgitas Vahtramäe. “Kuna palkseina ei saa teha absoluutselt veetihedaks, tuleb akna ümber kasutada selliseid tihendusmaterjale, mis lubavad konstruktsiooni sattunud veel sealt ruttu välja aurustuda.” Kõik uuringu tulemused on oluliseks infoks nii hoone projekteerijatele, ehitajatele kui ka ehitusmaterjalide ja hooneosade tootjatele. Uuringu tellis Eesti puitmajaklaster Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klastri projekti nr EU 49323 raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, EAS-i klastrite arendamise programmi kaudu.
Agne Narusk
Siis kui haamer oli haamer ja höövel oli höövel Tore kõnekäänd rootslastelt kõlab nii: “Üheks inimõiguseks on lõigata endale näppu omaenda noaga enne nelja-aastaseks saamist.” Eestis väga kõrgelt hinnatud renoveerija ja tisler Vahur Kõrbe räägib, et tema hoole alla usaldatud neljaaastane lapselaps mossitas kord, et tema tahvelarvuti olevat koju ununenud ja ta ei saavat oma mänge mängida. Kui vanaisa andis põnnile siis töökojas kasutada oma tööpingi koos puitklotside ja päris tööriistadega, möödusid päevad märkamatult (ainult söögi-joogipausidega). “Lapselaps rääkis kodustele pärast suure õhinaga, kuidas lauda siledaks hööveldada või puitu lihvida, sest muidu lähevad pinnud kätte.” Kogemustega meister selgitab, et
ajal, kui laste mänguasjad pulbitsevad elektroonikast, mida nad oskavad suurepäraselt sõrmitseda, on lastele valmistatavad mängutööriistad muudetud plastist mulaažideks või butafooriaks. “Need saed ei sae, noad ei lõika, höövlid ei höövelda jne. Ja kuskilt on levinud ülepaisutatud kartus, et lapsed võivad ennast nendega vigastada.” Nii ollaksegi kogenud asjatundja sõnul praegu jõutud olukorda, kus isegi paljud tema täiskasvanud õpilased kardavad esialgu käsihöövlit kätte võtta. Muidugi juhtub meisterdades mõnigi väike trauma, millele tu-
Käsitööd tuleb samuti harjutada maast madalast, nagu ka vaimseid võimeid. Foto: erakogu
Foto: erakogu
leb plaaster peale panna, kuid ka praegu linna konarlikel tänaval komistades juhtub seda üsna sageli. Isegi kõnekäänd ütleb selle kohta optimistlikult – pulmadeks paraneb ära. Kui Vahur Kõrbe hakkas siis lastele sobivat tööriistakomplekti otsima, leidis ta ühest e-poest lõpuks Hiina päritolu kohvri. Rahule ta sellega ei jäänud ja alles pärast põhjalikku teritamist julges vana kooli tisler selle kohvri lapselapsele kinkida – õppimiseks sobivad ju ainult parimad tööriistad. KÄELINE TEGEVUS AU SISSE
Kogemustega tisler räägib, et tema lapsepõlves oli lastele mõeldud tööriistadega võimalik ka lihtsamat tööd teha. Nuga lõikas ja saag saagis. “Mäletan hästi, et esimeses klassis hööveldasin oma höövliga kirjutuslaualt tindiplekki maha. Tulemus jäi muidugi nigel ja isa pidi hiljem seda lauda remontima. Tühja sellest lauast, aga ma tahan kiita seda lastehöövlit, mis andis mulle enesekindluse hööveldamiseks. Kahju, et seda höövlit enam alles pole, sest tahaksin lihtsalt huvi pärast seda katsetada,” tunnistab mees praegu. Isegi lasteluuletused ja raamatuillust-
Isegi paljud täiskasvanud õpilased kardavad esialgu käsihöövlit kätte võtta. ratsioonid olid tema sõnul toona ehtsad. Nii soovitabki ta kõigil lugeda Samuil Maršaki luuletust “Kuidas höövel tegi höövli” ja neid pilte vaadata. Hinnatud tisler kasutab seda raamatut siiani käsitööõppes nagu kirssi tordi peal. Vahur Kõrbe küsib ausalt, miks me arendame lastes ainult intellektuaalseid võimeid, aga loovust ja käelist tegevust
arendavaid mitte piisavalt? “Rootslaste näite järgi oleme me sellega lapsed justkui ühest inimõigusest ilma jätnud. See tähendab minu jaoks seda, et käsitööd tuleb samuti harjutada maast madalast, nagu ka vaimseid võimeid,” möönab ta. Küsimusele, miks tunnustatud asjatundja seda kopsimist ja meisterdamist nii väga propageerib, vastab ta aga nii: “Minu töö restauraatorite õpetajana on näidanud, et paljud küpsed inimesed jõuavad oma elukaarel punkti, kus neil tekib vajadus midagi oma kätega meisterdada, remontida või parandada (oma maakodu, mööblit jm). Alles siis hakatakse otsima harjutusvõimalusi õppepäevadelt, lühikursustelt ja kutsekoolidest. Loomulikult on ka see elukestva õppe üks osa, aga juhendaja käe all harjutamine ei ole ju eesmärk, vaid alles ettevalmistus eneseteostuseks. Olenemata vanusest, on see üks imeline tunne, kui ise mõne keerulisena näiva tööga valmis saad. Olgem siis ka valmis kannatlikult juhendama ja suunama oma lapsi ning lapselapsi isetegemise rõõmust osa saama.”
Vilve Torn
TÖÖRIISTAD
E-POEST SOODSALT JA MUGAVALT www.tools24.ee
Renoveeritud maja fassaad, milles on algupärane puitmaterjal säilitatud.
Foto: OÜ Renovedur
Vana maja vajab õiget suhtumist Vana puitmaja remontides ei tohi vigu kergekäeliselt kinni katta, vaid põhjused tuleb likvideerida. Ühtlasi maksavad remondi käigus tehtud vead kurjalt kätte. Renovedur OÜ restauraator Madis Ahman vaatab vanade puitmajade korrastamist antud juhul eelkõige linnamajade kontekstis, mis on ehitatud enne II maailmasõda. Ahman selgitab, et vanal puitmajal on tavaliselt võimas pae- või maakivist vundament, kus kivid on omavahel lubikrohviga seotud. Ka vundamendi maapealne osa ehk sokkel on keldrikorruse tõttu tihti kõrge ja mõjutab nii oluliselt puitmaja välimust. Ahmani sõnul on vanad puitmajad ehitatud palkidest. Enamasti on tegemist rõhtpalkmajadega, kuid linnapildis võib kohata ka püstpalkmaju ja topeltplankseinaga maju. “Palkide kvaliteet on vanades majades üldjuhul väga hea, sest materjali osati hästi valida ja õigel ajal puid raiuda. Samuti on hea kvaliteediga kõik, mis vana puitmaja ehitusel palkidest valmistati: konstruktsioonimaterjal, laudis, piirde-, vee- ja vöölauad, karniis. Veel hoolikamalt valiti akende ja uste valmistamiseks vaja minevat puitu. Fassaad, aknad ja uksed värviti peamiselt linaõlivärviga. Katus on tavaliselt katusepealse renniga valtsplekk-katus, harvemini kivikatus. Katuselt sademete ära juhtimiseks on paigaldatud vihmaveetorud,” selgitab ta.
VIHMAVEETORUD KORDA!
Vanadest puitmajadest armastatakse tihti rääkida kui segavatest logudest. Ahmani kinnitusel on vaatamata okupatsiooniaegsele napile hooldusele vanad puitmajad end siiski hästi tõestanud. Kahjustusi on põhjustanud just sademed või päike. “Tavalise külgvihmaga saab fassaad hakkama, ilma selginedes see kuivab. Probleemid algavad siis, kui fassaadile jõuab suuremates kogustes vett – see on enamasti põhjustatud katkistest või ummistunud vihmaveetorudest. Kui selline olukord kestab aastaid või aastakümneid, ei jõua niiskus laudisest välja kuivada ja viimane hakkab pehastuma. Sealt edasi võib vesi jõuda palkseinani ja siingi ei kuiva niiskus palgist välja ning hakkab mädanema. Seega hoia vihmaveetorudel hoolikalt silma peal,” rõhutab Ahman. VEEL PROBLEEMSEID KOHTI
Ahman räägib, et vanadel majadel on sokkel fassaadi suhtes eenduv ja fassaadi viimistlus algab veelauaga. Veelaud paigaldatakse tema sõnul kaldega välja, et sinna sattunud sademed leiaksid tee fassaadist eemale. Kui veelauda pole aastakümneid hooldatud, võib see mingil hetkel pehas-
tuma hakata. Vesi jõuab alumise palgireani ja algab mädanemine. Tihti hakkab veelaud mädanema ka eespool mainitud lekkiva vihmaveetoru tõttu. Toru tuleb mööda seina sirgelt alla, kuid teeb veelaua juures eenduva sokli tõttu aste välja. Samuti võib keldrikorruseta majadel olla väga madal vundament. Maapind tõuseb lehekõdu tõttu ja saja aasta jooksul võib veelaud juba otsapidi mullakihis paikneda. Ka siin hakkab veelaud mädanema, seejärel juba alumine palgirida. Sestap tuleks jälgida maapinna kõrgusi ja kaldeid krundil. Torupõlved on kohad, kus puulehedokkad kinni jäävad – nendest tekkiva ummistuse ja niiskuse tõttu tulevad vihmaveetorusse roosteaugud. Augulistest torudest jõuabki liigne vesi fassaadile. Kui maja on nurgeline, leidub katusel mitmeid neelukohtasid – needki on Ahmani kinnitusel katuse mittehooldamisel potentsiaalsed kohad, kus sademed võivad sattuda katusekonstruktsiooni ja sealt edasi palkseina. Päikesekahjustused tekivad maja lõunapoolses küljes ja laudis vajab selle kaitseks värvi. Kui fassaadilaudist pole aastakümneid värvitud, hakkab see kulunud värvikihi tõttu pragunema, lõhenema, kaarduma. Lõpuks kaotab laudis profiili ja muutub inetuks – sel juhul võib juba tugev külgvihm palkseinani jõuda. Seevastu korralik värv kaunistab ja kaitseb alati. VEAD ASJATUNDMATUSEST
Ahmani kinnitusel tuleb fassaadi remondi- ja hooldustöödel tegeleda põhjuse, mitte tagajärjega. “Kui majaomanik probleemset kohta ei paranda ja selle
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2017 17
lihtsalt kinni katab, on see suur viga. Sagedasti ongi kahjustunud laudise või palgi kohad polüuretaanvahtu või silikooni täis lastud, kuid laudis ja palk jäetakse seinas vahetamata. See tähendab, et külmasild jääb alles ning nüüd on see õhutihe ja liigne niiskus ei pääse enam välja,” toob Ahman näite ja loetleb teisigi vigu. 1. Uste ja akende vahetuse käigus unustatakse piirdeliistud panemata, sealtki pääseb vesi laudise taha palkseina kahjustama. 2. Vanad vihmaveetorud vahetatakse uute vastu, aga kui toru läbimõõt on liiga väike, ummistub see üsna kiiresti ja hakkab lekkima. 3. Pehkinud palgi eemaldamisel ei asendata seda sama ristläbilõikega palgiga, vaid topitakse sinna üksteise otsa 3–5 lapiti prussi, mis omakorda tihendatakse vahuga.
Foto: OÜ Renovedur
MATERJALI VALIK JA RENOVEERIMINE
Madis Ahmani kõige lihtsam nõuanne kõlab nii – asenda vana materjal sama materjaliga. Kahjustunud palk tuleb uue vastu välja vahetada. Palgivahed tihenda takuga, mitte vahu või silikooniga. Looduslikest materjalidest kuivab niiskus välja. Et kahjustunud palk on suur külmasild,
www.ruukki .ee
RUUKKI KATUS Ainult üks saab olla usaldusväärseim Ruukki katusepaigaldusega võite olla kindel, et Teie kodu on ilma eest kaitstud. Katusetöödele kuni 5-aastane ja katusematerjalidele kuni 50-aastane Ruukki garantii.
Kutsu tasuta katusemeister kohe:
ruukki.ee/meister
Renoveeritud maja fassaad, päikesekahjustusega laudis on välja vahetatud uue koopia vastu.
tähendab see omakorda ka suuremaid küttekulusid. Kui see põhjus kõrvaldatakse, püsib Ahmani kinnitusel vana maja kenasti soe ja ei vaja lisasoojustust. Kahjustunud palgile viitavad kahjustunud laudis fassaadis või katkine vihmaveetoru. Eemalda ettevaatlikult laudis ja vihmaveetoru, tee vajalikud palgiparandused ning seejärel juba fassaadiviimistlus. Fassaadimaterjali valides peaks kogenud restauraatori nõu kuulda võtma ja kindlasti originaalsust jälgima. “Telli kõikidest asendatavatest profiilidest koopiad. Siis on hiljem kerge parandusi vana lahendusega kokku viia. Koopiate tellimine on tänapäeval väga lihtne, sest iga profiile tootev puidutöökoda saab sellega hakkama. Sama käib vihmaveetorude kohta,” annab restauraator häid soovitusi. Fassaadi värvimisel soovitab Ahman valiku teha traditsioonilise linaõlivärvi kasuks – see imendub puidupooridesse, kuid laseb niiskusel välja kuivada. Õigel katmisel püsib värv aastakümneid. Ühtlasi võib iga majaomanik vajadusel suurema koormusega kohtasid (veelaud) sagedamini värvida ja igal aastal vihmaveetorusid puhastada.
Vilve Torn
Kui naaber vägisi su ellu trügib…
Kui naabri lärmakas elu ikka tõsiselt tuppa tungima hakkab, on mõistlik korter mürakindlamaks muuta.
Probleemide ennetamiseks tasub enda ja teiste kodurahu huvides korter helikindlamaks muuta. On üsna loomulik, et korterelamu elanike tegemised on mingil määral üksteisele kuuldavad, aga vahel võib saatus “õnnistada” ülilärmaka naabriga. Või on hoopis endal tarvis näiteks pilli harjutada, mille peale ei jõua naabrid lõpuks enam harjavarrega koputadagi. Mõistlik on probleeme ennetada ja kodu helikindlamaks muuta. Saint-Gobain Ehitustooted AS-i müügijuht Indrek Ait ütleb, et haudvaikust kortermajas tahta on ilmselt liialdus, aga õigeid materjale kasutades saab olukorda paremaks muuta küll. Eelnevalt tuleb kindlaks teha, kas müra kandub korterisse mööda kandvaid laetalasid või seinakonstruktsioone ja vastavalt sellele hakatakse ka isoleerima. Ait soovitab selleks kasutada spet-
siaalseid Ecophoni mürasummutavaid klaasvillast lae- ja seinaplaate. Ta tõdeb, et kui häirivaks teguriks on näiteks ülakorruselt kostev naabri sammude müra, on kõige parem lahendus tegelikult, kui naaber teeb omale uue põranda. “Parketi alla paigaldatakse õhuke pressitud sammumüraplaat, mis sammude läbikostvust summutab,” selgitab ta. Kui niisugune lahendus aga kõne alla ei tule, peab asjale lähenema oma korterist ja lae isoleerima. Selleks sobib hästi juba eelnevalt viimistletud villaplaat. “Plaat liimitakse kas otse lakke või tehakse ripplagi ja heli sumbub villaplaadis,” selgitab müügijuht. Läbi seinte kostva müra isoleerimiseks käivad seina helisummutavad villa-
PENOPLAST, EPS, VAHTPOLÜSTÜREEN PARIMA HINNAGA EESTIS! Eesti tootja vahtpolüstüreen: EPS50 EPS60 EPS60 silver EPS80 EPS100 EPS100 silver EPS120 perimeeter U plokid - erinevad mõõdud L plokid - erinevad mõõdud EPS plaadid lamekatustele (kaldega)
Tellimused alates 350 € transport Tallinnas ja lähistel
TASUTA!
Tellimused ca 20 m3 transport üle Eesti
TASUTA!
Plaadi mõõtmed: 1200x1000 mm / 1200x3000 mm / 1000x3000 mm / 1000x600 mm Plaadi paksused: 20 mm - 1200 mm
Saada hinnapäring või helista ning saa parim pakkumine! soojustusplaat@gmail.com / soojustusplaat.com / 55 908 903 / Soojustusplaat OÜ
Foto: Shutterstock
plaadid. Ait märgib, et lisaks sellele, et naabrite juurest läbikostvus väheneb, paraneb ka ruumi enda siseakustika, sest seinad ei peegelda enam nii palju heli tagasi. Eriti hästi on vahet tunda suhteliselt tühja ruumi puhul, kus pole näiteks kardinaid ja vaipasid, mis helisid neelaksid. “Plaadid summutavad nii plaadist läbiliikuvat heli kui ka peegeldavat heli,” märgib Ait. Seinaplaate on erinevas paksuses ja erinevaid mudeleid. “Võimalusi on, ja igale probleemile leidub lahendus,” lisab Ait. Mingil määral saab helisid summutada ka soojustusvillaga, aga tulemus ei ole mürasummutusplaatidega samaväärne. MATID SEINA JA LAKKE
Ökolahendusi pakkuva ettevõtte HeaKoda tööline Kaidu Pärgma pakub lahendustena välja pilliroo- ja korkmatte. “Kui heli on suur probleem, tuleks kasutada eri tiheduse ja paksusega materjale, sest erineva tihedusega materjal peab kinni erineva sagedusega heli. Samas peaks jälgima, et materjalid sobiksid omavahel ja oleksid vastavuses materjaliga, millest maja on ehitatud,” räägib ta.
Illustratsioon: Shutterstock
KAS TEADSID? •• Õhumüra all mõeldakse heli, mis levib õhu kaudu (vastandiks on tarindile kandunud heli = löögimüra). •• Takisemüra on müra, mis levib konstrukt siooni või pinnase kaudu. •• Löögimüra on üks takisemüra liike. Tüü piliseks hoones esinevaks õhumüraks on inimeste kõne, koduloomade hääled jne. •• Klaver tekitab ruumi õhumüra ja oma jalga de kaudu löögimüra. •• Elamutes levib heli teistest korteritest õhu- ja takisemürana (löögimürana). Li saks tekitavad heli hoonetes asuvad tehni lised seadmed. Väljast kostev liiklusmüra, mõnel pool ka rööbassõidukid või lennukid või koguni kõik need koos tekitavad korte rites müra. Allikas: Isover
Hea tulemuse andis tema sõnul näiteks lahendus, mis läks käiku, et mitte kuulda toaseinast läbi kostnud alkoholilembese naabri roppusi. Ta nimelt harrastas hommikul vara trükimusta mittekannatavate sõnadega muusikat kuulata. “Panime seinale tuuletõkkeplaadi, viltmati ning 2,5 ja 5 sentimeetri paksuse roomati, kõige peale tegime lubikrohvi. Tuba sai selle seina poolt parasjagu tihedaks ja viimase krõbina püüdis kinni lubikrohv,” kirjeldab Pärgma. Ta lisab, et savi- või lubikrohv peab ise ka mingil määral helisid kinni, sest pole nii tihke kui tsement või tänapäevane pahtel. Krohvitud peegellagi (ümarate nurkadega lagi), mida võib tihti kohata vanemat tüüpi puidust kortermajades, soodustab juba ise õhu liikumist korteris, ühtlustades heli ja andes ka soojuse kokkuhoiu. Analoogselt
eelkirjeldatud seinatihendamisele on Pärgma katnud ka lagesid. Kui oma kodus tahetakse pilli harjutada, tuleb kindlasti katta nii lagi kui ka seinad. Ökolahenduste otsijaile sobivad roomattide kõrval kindlasti ka korkmatid, aga nende hind on päris krõbe. Pärgma sõnul ei ole tänavamüra neis piirkondades, kus ta töötab, tavaliselt probleemiks, sest seal ei ole suuri liiklussõlmi. Kui tänavamüra kuskil segab, ei soovita ta aga originaalaknaid plastakende vastu vahetama hakata, sest need jätavad kodu ummuksisse ja on miljööväärtuslikel aladel kohatud. “Pigem tasuks proovida seinu helikindlamaks muuta. Mina olen pannud välisseinte sisekülgedele roomatte,” ütleb Pärgma.
Kristiina Viiron
SC INFRAPUNA
KÜTTEPANEEL! • • • • • •
100%
hooldusvaba!
SC Infrpauna küttepaneel välistingimustesse Ei edasta punast valgust nagu tavalised kiirgurid SC küttekeha kasutab ohutut pikk-infrapuna lainet IPx4 Termostaadiga juhitav Garantii 5a.
Mudel
Mõõtmed
Võimsus
Paigaldus
Kütteala m2
Hind €
SC1800
1050x150x63mm
1800w
lakke/seinale
10-14m2
215
SC2400
1350x150x63mm
2400w
lakke/seinale
14-20m
260
2
Hea Kaubandus OÜ • Mäepealse 2, 12618 Tallinn • Tel 611 9019 • e-post: info@heasoojus.ee Edasimüüjad: Effex AS • Slo Eesti AS • K-rauta Haabersti
www.heasoojus.ee
SISUTURUNDUS
Soojusta targalt, soojusta PUR-vahuga Polüuretaanvaht (PUR) on kiirema paigaldusega ja tõhusaim soojustusmaterjal. See on kahekomponentne pritsvaht, mida paigaldatakse spetsiaalse masinaga ning mille tagajärjel vaht tardub täielikult 20–30 sekundi jooksul ja on kohe kasutamiseks valmis. PUR-isolatsioonivaht nakkub peaaegu kõigi ehitusmaterjalidega ja täidab ehitise konstruktsioonides kõik tühimikud, praod. Nii saavutame erilise soojapidavuse ja täieliku külmasillavaba ehitise, alandame küttele ja jahutusele minevaid kulutusi. See on hea lahendus muuta maja madalenergia- või passiivmajaks. KUHU PUR-VAHT SOBIB?
Seda saab kasutada kõikjal – nii seinte kui ka katuste soojustamiseks, nii maa peal kui ka all, sest vaht on täielikult veekindel. PUR-vaht sobib kõikidele uutele ja renoveeritavatele majadele. Seda võib paigaldada soojustatavale pinnale pihustamise teel, süstimise meetodil (injekteerimine) või valamise teel, kus täidetakse kõik tühimikud ja praod. PUR-vaht sobib suurepäraselt kõikjale: maja vundamentidele, soklitele, katustele, lagedele, sarikate vahele, aga ka
24 MAI 2017 | Ehita ja Renoveeri
mahutite, külmhoonete, metallangaaride ja vanade majade soojustamiseks. Maja soklite, vundamentide ja maakeldri soojustamiseks piisab üksnes vahuga soojustamisest, pole vaja paigaldada lisahüdroisolatsiooni ja pinnase võib otse vahu peale paigaldada. MIKS EELISTADA PUR-VAHTU TAVASOOJUSTUSELE?
PUR-isolatsioonivahud jagunevad kahte põhigruppi: suletud pooridega ja avatud pooridega vahud. Viimane koosneb pisikestest vahupooridest, mis ei ole täielikult suletud. Avatud pooridega vaht on suletud pooridega vahust nõrgema soojapidavusega ja vajab kindlasti täiendavat tuule- ja aurutõkke paigaldust. Avatud pooridega vaht sobib maja sissetöödeks. Suletud pooridega vahu eeliseks avatud pooridega vahu ees on selle veekindlus. Materjal ei ima vett, samas laseb veeaurul loomuliku difusiooni teel liikuda. Suletud pooridega vaht ei lase läbi tuult ega vaja täiendavat tuule- ja aurutõkke paigaldamist, mis omakorda aitab kokku hoida ehituskuludelt. PUR-vaht on pea kaks korda soojapidavam kui traditsiooniline soojustus.
Vana maja renoveerides ei pea olemasolevaid seinu paksemaks tegema, vaid piisab vana soojustuse eemaldamisest ja sama paksu soojustusega saavutatakse üle kahe korra soojapidavam maja. Kui ei soovita vana soojustust eemaldada või ei ole seda võimalik teha, piisab poole õhemast kihist kui traditsioonilise soojustusega soojustamisel. Uusehitistel võib paigaldada poole õhema PUR-vahust soojustuskihi, et saavutada traditsioonilise soojustusega samaväärne soojapidavus, millega aga tekivad oluliselt õhemad seinad, ja sisepinnas oluline kokkuhoid. Näitena võib tuua, et kui ehitada maja 500 mm tuhkplokkidest, siis 200 mm vahuga maja puhul hoiate sisepinnalt kokku juba 10 m2 ja saate lisaks ruumi või juurde ühe väikese toa. Mõlemad materjalid sisaldavad hallituse ja seente kasvu tõrjuvaid lisandeid. Pur-isolatsioonivahud on inimesele ja keskkonnale täiesti ohutud. Kasutame ainult kvaliteetset Saksamaa Basfi vahtu! Uuri lisa www.eestipuitmaja.ee, helista numbril +372 5683 1484 või Facebookist EestiPuitmajaEhitus
Savikrohv tõuseb üha enam au sisse Looduslähedane materjal sobib nii ajalooliste kui ka uusehitiste interjööride viimistluseks.
Foto: Sven Arbet
Eestis on savi hõlpsasti kättesaadava ja kergesti töödeldava materjalina ammustest aegadest kasutatud, kirjutatakse muinsuskaitseameti teatmiku “Savikrohv – hea ja ilus viimistlusmaterjal” avasõnas. Õnneks tõdevad muinsuskaitsjad, et vahepeal teenimatult unustusehõlma vajunud savi tõuseb tänapäeval ühes ökoehituse suureneva populaarsusega taas au sisse. Nii leiab hulgaliselt teavet keskkonnasäästlikest ja väheste kulutustega rajatavatest savihoonetest. Kes nii suuri plaane ei sea, saab kodu märkimisväärselt tervislikumaks, isikupärasemaks ja hubasemaks muuta üksnes traditsioonilise savikrohviga toimetades. HEAD OMADUSED
Muinsuskaitseameti teatmiku põhjal on savikrohvil hulgaliselt häid omadusi. 1. Sobib paljudele pindadele ja sellega saab katta nii lagesid kui ka seinu. 2. Üksnes naturaalsetest ainetest koosnev savikrohv on kasutajale ohutu ja sobib hästi allergikutele. 3. Elastne ja suurema pragunemisohuta savikrohv suurendab tuleohutust. 4. Reguleerib ja tasakaalustab õhuniiskust ning temperatuuri (talvel soe, suvel jahe). Aitab vähendada küttekulusid. 5. Neutraliseerib ebameeldivaid lõhnu. 6. Konserveerib puitu, imab endasse ülearust niiskust ja juhib seda edasi.
7. Koos rooplaadiga parandab ruumide heliisolatsiooni. 8. Krohvitud pind on antistaatiline ja sellele ei kogune tolmu. 9. Kodumaine ja hõlpsasti kättesaadav tooraine tähendab väiksemat keskkonnakoormust. 10. Savikrohvimisega saab hakkama iga asjast huvitatu. Ka ebatasane pind jääb ilus. 11. Lihtne parandada – niisuta vigastatud kohta ja täida uuesti krohviga. 12. Saad luua krobelisi või siledaid pindu ja mängida plastiliste vormidega. 13. Savikrohvi matilt pinnalt peegelduv valgus on meeldiv ja rahustav. 14. Krohvitud pinnale saab looduslike hingavate värvidega anda mistahes soovitud toone.
Ühtlase pinna saavutamiseks kanna segu pinnale mitmes kihis. Savikrohvi miinustel peatudes on nimekiri seevastu üsna napp. Peamine puudus on, et toorsavi ei talu otsest kokkupuudet veega. Seega ei sobi savikrohv vannitoa ja köögi märgadesse piirkondadesse (kraani ja duši ümbrus). Kui nendes ruumides tekib siiski soov savi-
krohvi järele, pead selle kindlasti katma kaseiin- või lubivärviga. Sama põhimõte kehtib, kui soovid savikrohvi välistingimustes kasutada. Sõltuvalt seina avatusest sademetele võid selle katta lubivärvi või õhukese lubikrohvi kihiga. Paraku pole savikrohv ka kuigi löögikindel. VALMISTAMINE
Nagu iga teise traditsioonilise ehitusvõtte puhul on ka savikrohvi valmistamiseks igal meistril oma nipid ja väikesed saladused. Midagi võimatut aga selles ettevõtmises küll ei ole, julgustab muinsuskaitseamet tegudele. Savikrohvi sideaineks on savi, täiteaineks erineva fraktsiooniga liiv (alumistes kihtides jämedam, viimistluskihis peenem). Armeerimiseks ehk tugevdamiseks on savikrohvile lisatud lina- või kanepiluud, saepuru, roogu, purustatud põhku, sammalt, loomakarvu ja isegi sõnnikut. Tänapäeval leiab nii linaluude, kanepiluude kui ka peenestatud hundinuiatõlvikutega armeeritud krohvisegusid. Mugavam meister võib krohvisegu ka poest osta. Sellisel juhul lisa valmis kuivsegule ainult vett (1 : 3) ja sega hoolikalt läbi. Seejärel lase segul umbes 5 min seista ja sega veel läbi. Segu peab konsistentsilt olema ühtlaselt sõmerjas, kohupiimasarnane ja mitte töövahendite külge kleepuma. Krohvisegu täpset kulu on raske määratleda – see sõltub nii konkreet-
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2017 25
sest aluspinnast kui ka kihi paksusest. 1 m² katmiseks 1,5 cm paksuse kihiga kulub keskmiselt 25 kg kuivsegu.
Nii paraneb krohvi nakkuvus ja ühtlasi saab pind tolmuvabaks.
EELTÖÖD
Savikrohvi on kõige mugavam seinale kanda liibiga. Sellist töövõtet võib nimetada ka krohvi seinale määrimiseks ja algajal on seda töövõtet üpris kerge omandada. Samuti võib krohvi kelluga visata ja seejärel krohvilauaga siluda, kuid see nõuab veidi suuremat vilumust. Krohvides liigu alati alt ülespoole. Lagede krohvimisel kasuta krohvipritsi. Ühtlase pinna saavutamiseks kanna segu pinnale mitmes kihis. Enamasti on kihte kolm: aluskiht, täitekiht ja viimistluskiht. Esimene kiht võiks olla 0,5–1,5 cm paksune. Nii on oht pragude tekkeks minimaalne. Iga järgnev kiht olgu eelnevast õhem. Oluline on teada, et krohvikihtide arv ja paksus sõltub ka alusmaterjalidest. Nii piisab näiteks siledale kivipinnale kahest krohvikihist, mille paksus ühtekokku ei pea olema suurem kui 1,5 cm. Seevastu ebatasasemad puitpinnad ja rooplaat nõuavad vähemalt 2,5 sentimeetrist krohvikihti. Vastasel korral võivad tekkida mõrad. Nurkade tugevdamiseks ja rooplaatide paremaks omavaheliseks sidumiseks võid kasutada märjal aluskrohvil
PÕHIREEGLID
Enne krohvimist veendu, et aluspind on kuiv ja tolmuvaba. Hoone soojapidavuse ja heliisolatsiooni parandamiseks kata sein 2–5 cm paksuse pillirooplaadiga, mis tuleb piisavalt jäigale alusele kinnitada. Kinnituseks kasuta naelu, seibe või kruvisid. Paigalda need läbi äärmise traadirea umbes 20 cm vahega. Hea kinnitusvahend on ka metallist montaažilint, millega saab plaate omavahel hästi siduda. Plaatidevaheliste pragude kohale võid stabiilsuse lisamiseks kinnitada traatvõrgu riba. Puitseina puhul on krohvile hea alus pilliroomatt. Paigaldamisel jälgi, et see oleks aluspinnaga risti. Kasutada võid ka laastudest või metallist raabitsvõrku. Sile betoonpind tuleks enne krohvimist mehaaniliselt karestada. Niisamuti toimi ka õlivärviga kaetud pinna puhul. Krohvimise hõlbustamiseks võib aga siingi mõlemal juhul raabitsvõrku kasutada. Enne krohvima asumist niisuta aluspinda saviveega (1 kg savi + 5 l vett). Selleks kulub 1 m² kohta umbes 0,5 kg savi.
26 MAI 2017 | Ehita ja Renoveeri
Foto: Aldo Luud
ÜKS VÕIMALIK SAVIKROHVI RETSEPT: •• 1 osa savi •• 4 osa liiva (3–4 mm fraktsiooniga) •• Hundinuiavilla (u 1%) •• Vett
Savikrohvi valmistamiseks on igal meistril oma nipid ja väikesed saladused.
jämedat linast kotiriiet või krohvivõrku (klaaskiust või peenest traadist). Kui oled esimese krohvikihi peale kandnud, tasanda pind ja jäta kuivama. Enne järgmise kihi lisamist veendu, et alumine on täielikult kuiv. Seejärel niisuta pinda kergelt ja alusta uue kihiga. Kui soovid teralisemat ja tekstuursemat pinda, silu viimast ja veel veidi niisket krohvikihti (ei ole heledaks tõmbunud) märja jämedapoorilise svammhõõrutiga kergeid ringikujulisi liigutusi tehes. Loputa töö käigus aeg-ajalt hõõrutit. Vajadusel niisuta krohvi. Siledama pinna saamiseks töötle krohvi lisaks peenepoorilise svammhõõrutiga. Sel juhul pinda ja hõõrutit ei niisutata. Savikrohv kuivab vee aurustudes. Kuni 2,5-sentimeetrine krohvikiht võib sõltuvalt temperatuurist kuivada üle nädala. Kuivamisele aitavad kindlasti kaasa ruumi köetavus ja hea ventilatsioon. Kasutada võid ka niiskusimurit. Samas tä-
hendab selline suhteliselt pikk kuivamisperiood, et pinnaga saab kauem töötada: siluda, parandada ebatasasusi jms. VIIMISTLEMINE
Pühi kuivanud pinnalt pehme harja, pintsli või käega lahtised liivaterad. Kui soovid säilitada krohvi loomulikku tooni, kata pind kaseiinkrundiga (lahjenda kaseiinliimi veega 1 : 10). Nii parandad pinna tugevust ja väldid saviosakeste pudenemist. Iseenesest on ookerpunasest savist sein väga kaunis ja dekoratiivne, kuid mitmes ruumis ja suurtel pindadel võib see interjööri üldpildi liiga tumedaks ja raskeks muuta. Et savikrohvi ülalpool loetletud positiivsed omadused säiliksid, lähtu viimistlemisel kindlasti värvide nn hingavusest. Savikrohvi katmiseks sobivad sellised hästi hingavad looduslikud värvid nagu liim-, kaseiin- ja lubivärv. Kui renoveerimisel on aga tegemist mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, tuleks enne tööde alustamist kindlasti muinsuskaitseameti spetsialistiga nõu pidada. Lisainfo: www.muinsuskaitseamet.ee
Vilve Torn
Isepäine radiaatorivahetus võib kogu maja kütte tasakaalust välja viia Foto: Shutterstock
Korteris asuv radiaator on osa elamu üldisest küttesüsteemist ja seda tohib vahetada üksnes ühistuga kooskõlastatult.
tesüsteemiga tehtavate tööde, sh korteris radiaatorite vahetuse asjus otsused vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kui ühistut moodustatud pole, siis korteriomanike üldkoosolekul. Eelnimetatu kehtib Saulepi sõnul ühtlasi ka vee- ja kanalisatsioonitorude puhul. Kõiki niisuguseid töid tuleb lasta teha asjatundjal, sest oskamatu tegutsemine võib põhjustada hulgaliselt probleeme.
Korteris remonti tegema hakates võib tihti tekkida soov välja vahetada ka vanad keskkütteradiaatorid või vannitoa siugtoru, mida mööda voolab kuum kraanivesi ja mis on ühtlasi vannitoas radiaatori eest. Tunduvad ju vanad küttekehad nii ajast ja arust välimusega ning ehk annavad uued paremini sooTASAKAALUST VÄLJA jagi. Kui endisest veel suurem radiaator Eesti Küte OÜ juhatuse liige Margus paigaldada, siis ei ole külma karta. Hirbaum tõdeb, et isepäi küttesüsteeSäärane plaan võib korteriomaniku mis muudatusi tegema asudes võib see seisukohast tunduda küll loogiline, kuid lõppeda kogu maja süsteemi tasakaalust omatahtsi ei või seaduse välja viimisega, kusjuures järgi enda korteris küttekorterielanik võib teha kehasid vahetada. Liiatigi karuteene ka iseendale. võib oskamatu tööga nii Uus radiaator peab “Kui korteris radiaaendale kui ka teistele maolema täpselt sama torit välja vahetada, peab jaelanikele ebamugavusi see olema täpselt sama võimsusega kui põhjustada. võimsusega, mis eelmi“Korteris asuv radiaaeelmine. ne,” selgitab Hirbaum. tor on osa elamu üldisest “Küttesüsteem on projekküttesüsteemist,” selgiteeritud nii, et igale püstab Eesti Korteriühistute tikule arvestatakse välja Liidu jurist Margus Saulep. Elamusivooluhulk vastavalt püstiku vajadusele. sene küttesüsteem on korteriomanike Kui iseseisvalt torustikku või küttekeha kaasomandis. Kui korteriomanikud on muutma hakata, muutub ka vooluhulk asutanud korteriühistu, võetakse kütja seetõttu läheb süsteem mitte üksnes
IGAPÄEVANE ENERGIASÄÄSTMINE Päike, elektrivalgustus, pliit, küpsetusahi, külmik, arvutus-, video- ja audiotehnika ning ruumis viibivad inimesed eraldavad n-ö tasuta soojust, mis vähendab siseruumide tegelikku küttevajadust. Lase päikesesoojusel aknast sisse tulla! Ära tõmba kevadel, sügisel ja talvel päikese paistelise ilmaga kardinaid akna ette. Päikeseenergia omab märkimisväärset efekti sinu kodu temperatuuri tõstmisel eriti lõuna- või läänesuunda avanevatest akendest. Aknaid, mida ei plaanita avada, võib pabeririba dega tihendada. Avatavad aknad varusta poor kummist tihendusribaga. Poorkummiga ei tasu liialdada, sest siis suureneb õhuniiskuse tase ja tekib hallitusoht. Suvel tõmba liigse palavu se vältimiseks kardinad ette. Kodus eritavad ruumi soojust veel kõikvõi malikud kodumasinad ja ka ruumis viibivad inimesed: •• inimestest eralduv lisasoojus on 500– 3000 kWh/aastas; •• kodumasinatest eralduv lisasoojus on 1500–3000 kWh/aastas; •• päikese ruumi sissekiirgumine annab lisa soojust 1000–3000 kWh/aastas. Seega võib kinnises ruumis n-ö tasuta lisa soojus 100 ruutmeetrise pinna kohta ulatuda 3000–9000 kWh aastas.
Ehita ja Renoveeri |
MAI 2017 29
Foto: Shutterstock
SOOJUSKADUDE VÄHENDAMISEKS: •• ära varja radiaatoreid kardinate ja muude esemetega; •• võimaluse korral lisa 25 mm paksune mi neraalvattplaat radiaatori taha seinale – soojustuse ja radiaatori vahele peaks siiski jääma vähemalt 45 mm vaba ruumi; •• soojustuse siseküljele pange radiaatori taha peegeldav fooliumikiht. Paratamatult kaasnevad köetavate ruumide õhutamisega soojuskaod, kuid nende suurust on võimalik vähendada. Selleks, et vähendada soojuskadusid köetava te ruumide ventileerimisel, tuleks: 1. pidevalt avatud ventilatsioonirestid asen dada astmelistes asendites fikseeritavate restidega; 2. sulgeda ventilatsiooniklapid kodust lahku des ja koju saabudes taas avada; 3. akendele paigaldada reguleeritavad fiksaa torid, vanade akende väljavahetamisel valida aga uued aknad juba reguleeritavate õhutus piludega; 4. korralik ruumide tuulutamine toimub ikkagi akna tuulutusasendis, talvisel ajal tuleks õhu tamist teha intensiivselt, kuid lühiajaliselt; 5. termostaatventiilid tuleks pikema õhutami se ajaks seada miinimumi peale ja pärast õhu tamist keerata esialgsesse asendisse tagasi; 6. talveperioodi saabudes vähendada keldri ruumide ventilatsiooni. Allikas: Tallinna Küte, KredEx (Energiasäästu kompetentsikeskus)
Küttekehi tuleb lasta vahetada asjatundjal, sest oskamatu tegutsemine võib põhjustada hulgaliselt probleeme. selles püstikus, vaid kogu majas paigast ära.” Tagajärjeks võib olla, et ühes korteris on radiaatorid vaevu leiged, teises liiga kuumad. Kui korteriomanik asendab radiaatori senisest näiteks väiksema võimsusega radiaatoriga, jääb ta ka ise hätta, sest liiga madala võimsusega küttekeha ei suuda tuba soojaks kütta. Paljud nõukogudeaegsed majad on ehitatud ühetorusüsteemis, mis tähendab, et piki soojuskandja voolamise suunda alaneb radiaatorite pealevoolu temperatuur, mida kompenseeritakse küttepinna suurendamisega ning see on projekteerimisel välja arvestatud. Kui siin nüüd paigaldada kas või üks vale võimsusega küttekeha, on süsteem kohe tasakaalust väljas. 30 MAI 2017 | Ehita ja Renoveeri
RADIAATORID ON VÄGA OLULISED Radiaatorid on küttesüsteemi väga oluline osa, sest nende kaudu toimub soojuse ülekan ne köetavasse ruumi. Vanade malmradiaatorite puhul antakse 60% soojusenergiast üle kiirguse ja 40% kon vektsiooni teel (uuematel on see suhe vasta valt 50 : 50). Küttekeha kattes (puitpaneeli, mööbli või muu kattega) vähendad nii kiirguse osa kui ka halvendad konvektsiooni osa. OSKAMATUS TEEB HALBA
Kui ühetorusüsteemi paigaldatakse toatemperatuuri reguleerimiseks termostaatventiil ning jäetakse arvestamata, et ühetorusüsteemi puhul peab kasutama just sellele sobivat ter-
mostaatventiili, on tulemuseks jällegi vooluhulga piiramine, tasakaalust väljas süsteem ja naabrite jahedad toad. “Kui üldse paigaldada radiaatoritele termostaatventiilid, tuleks seda teha korraga kogu majas, sest igale ventiilile arvestatakse läbivooluhulk eraldi välja,” märgib Hirbaum. Ta lisab, et tihti ühendatakse küttekeha (isegi kui see on õige võimsusega) senisest väiksemas läbimõõdus toruga, mis samuti piirab vooluhulka ja võib naabrid külma kätte jätta. ÕIGUS NÕUDA HÜVITIST
“Juhul kui omanik on küttekehad omavoliliselt vahetanud ning selline tegevus on kahjustanud teiste omanike õigusi ja huve, tuleb arvestada sellega, et teistel omanikel on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kahju hüvitamist,” tõdeb Saulep. “Kui omaniku tegevuse tagajärjel on küttesüsteem tasakaalust välja viidud, võib korteriühistu nõuda omanikult selle tasakaalustamisega seotud kulutuste hüvitamist.”
Kristiina Viiron
AS TOODE KATUSEABI:
www.toode.ee Tasuta infotelefon üle Eesti 800 7000 e-kiri: toode@toode.ee AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.