Ehita & Renoveeri

Ehita&renoveeri Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm, tel 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee

Kevad 2011

Nii vähe vaeva katusega Tunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast.

Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad.

Ja meie usume, et nii peabki olema.

Võida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada – Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Samal ajal kui Ruukki professionaalid paigaldavad sinu võidetud katust, veedad sina nädalalõpu Ritzi hotellis Pariisis.

Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu

Holz Profi ökoloogilised puidu kaitsevahendid kaitsevad nii seene kui ka tule eest Katse: ühe maja puitu on immutatud HOLZ Profi toodetega, teise oma mitte.

Uskumatult vahva on puitmajas elada. Puit on inimsõbralik ja puhas ehitusmaterjal.

Kuid puidul on suur hulk puudusi, nende seas täiesti objektiivseid: põleb kergesti ja seda rikub kõdunemine, seened, bakterid ja hallitus. Puidu hirmsaim vaenlane on tuli.

Kahjuks pole tänini sellele probleemile mingit universaalset lahendust. Kuid on abinõusid, mis vähendavad puitkonstruktsioonidele hukatuslike tegurite mõju miinimumini – jutt on puitpindade töötlemisest erinevate kaitsesegudega.

Professionaalne tulekaitseimmutusvahend Holz Prof võib kanda puidule nii ehituse ajal käsitsi – pintsli, värvirulli või švammiga kui ka tehase tingimustes sissekastmismeetodil või rõhu all teostatava immutusena. Holz Prof muudab puidu pinna vastupidavaks, tule- ja bioloogilise kahjustuse kindlaks materjaliks, mille puitkonstruktsioonide tulekaitse klass on B–s1-d0, seejuures Rootsis teadusja uurimisinstituudis SP läbiviidud katsed kinnitavad, et immutusvahend Holz Prof kaitseb puitu nii siseruumides, kui ka välistingimustes. Toode on keskkonnasõbralik.

Puitu kõdunemise, seente, bakterite ja hallituse mõju eest kaitsta võib spetsiaalsete ainete – antiseptikute abiga, mida leidub kauplustes suures valikus. Peamiselt on need töödeldud nafta rasketest fraktsioonidest saadud preparaadid, aga ka fenooli- ja klooriühendid. Igaühel neist on teatud määral kaitsefunktsioon, kuid need on kahtlemata ohtlikud ja kahjulikud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele, pealegi on neil spetsiifiline lõhn.

Mida siis teha?

On olemas firma Holz Prof poolt välja töötatud ökoloogiliselt ohutud materjalid (Holz Bio, Grunt Natur), need ühinevad keemiliselt puiduga ning kaitsevad puitu sinavuse, kõdunemise, majavammi ja teiste bioloogilise lagunemise liikide eest, peatavad juba alanud biokahjustuse. Need materjalid säilitavad puidu tekstuuri ega takista puidu hingamist, vähendavad selle poorsust, suurendavad puidu kulumiskindlust. Lahused on mittetoksilised, ei ole kantserogeensed ja on ebameeldiva lõhnata.

Kord nende vahenditega töödeldud puit on vastupidav seente ja kõdunemise toimele palju aastaid ja seda kinnitavad erinevates Euroopa riikide laboratooriumides ja spetsialiseeritud instituutides läbi viidud uurimused.

Veel hiljaaegu peeti puidu töötlemist spetsialistide alaks, kuid täna on see protsess igaühele jõukohane. Tarvis on, juhindudes tootja Holz Prof OÜ instruktsioonidest, kanda lahus puidu pinnale, lasta sellega läbi imbuda ja seejärel võib töödeldud pinna katta dekoratiivvärvidega. Selliselt töödeldud puit säilitab kauaks oma füüsikalised omadusi ning on mitmeid põlvkondi kestva sooja ja hubase puitmaja kvaliteetne ehitusmaterjal.

Eestis on HOLZ Profi toodetega töödeldud näiteks Tondi tennisehalli, Tondi kasarmute, Pärnu maanteel asuva Honda keskuse oranži parkla, Solarise keskuse, Baltika büroohoonete, Männiku sotsiaalelamute, Eesti Maaülikooli spordihoone ja Põlva Gümnaasiumi puitosad.

HOLZ Prof OÜ • Kraavi 45/2, 11215 Tallinn • tel/faks 655 9840 • GSM 55 612 370 (eesti, vene) GSM 56 457 321 (inglise) • info@holzprof.ee • www.holzprof.ee

Ehita ja renoveeri

4

FOTO: istockphoto

Liigne agarus võib kurjalt kätte maksta Korteriomanik ei tohi küttekehi ega torusid omavoliliselt vahetama hakata.

Kristiina Viiron Otsustas ühe nõukaaegse kortermaja elanik oma kodus põhjaliku remondi ette võtta: uued põrandad, tapeedid, värvid jms. Ühtlasi otsustas ta oma vannitoas uue vastu välja vahetada ka vana siugtoru ehk toru, mida mööda voolab kuum kraanivesi ja mis ühtlasi on vannitoas ka radiaatori eest.

Kutsus korteriomanik siis torumehe, kes paigaldaski uhiuue

läikiva toru. Kõik tundus kena ja tore, ainult et ühel päeval hakkas alumise korteri elanik kurtma, et kuumaveetoru tema vannitoas on vaevu leige ning vannituba seetõttu lausa jahe.

Põhjus, miks see nii juhtus, polnud kuigi keeruline. Torumees paigaldas ülemises korteris uue siugtoru endisest väiksemas läbimõõdus ühendustorudega, mistõttu takistus vee ringvool ning alumise korteri siugtoru muutuski jahedaks.

Nüüd saab majaühistu esimees igal nädalal alumise korteri elanikult kirju palvega asi korda teha, ent paraku pole ülemise kor-

Radiaatorivahetus tuleb jätta asjatundja tööks. Uus radiaator peab olema täpselt sama võimsusega, mis vana.

Ehita ja renoveeri teri omanik seda kümne kuu jooksul teinud.

Toodud lugu on hoiatav näide sellest, mis võib järgneda, kui oma korteris otsustatakse omapäi torutöid teha. Midagi sarnast võib juhtuda ka siis, kui kortermajas vahetatakse omavoliliselt välja keskkütteradiaatorit. Lisaks sellele, et oskamatu tööga võib nii endale kui ka teistele sellest ebamugavusi sündida, ütleb ka seadus, et korteriomanik ei või omatahtsi oma korteris küttekehasid vahetada. „Korteris asuv radiaator on osa elamu üldisest küttesüsteemist,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep. Elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, võetakse küttesüsteemiga tehtavate tööde, sh korteris radiaatorite va-

Kui omanik on küttekehad omavoliliselt vahetanud, on teistel omanikel õigus nõuda kahju hüvitamist.

hetuse asjus otsused vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kui ühistut moodustatud pole, siis korteriomanike üldkoosolekul.

Eelnimetatu kehtib Saulepi sõnul ühtlasi ka vee- ja kanalisatsioonitorude puhul.

Kõiki niisuguseid töid tuleb lasta teha asjatundjal, sest oskamatu tegutsemine võib põhjustada hulgaliselt probleeme.

Tasakaalust välja Eesti Küte OÜ juhatuse liige Margus Hirbaum tõdeb, et isepäi küttesüsteemis muudatusi tegema asudes võib see lõppeda kogu maja süsteemi tasakaalust välja viimisega, kusjuures korterielanik võib teha karuteene ka iseendale. „Kui korteris radiaatorit välja vahetada, peab see olema täpselt sama võimusega, mis eelminegi,” selgitab Hirbaum. „Küttesüsteem on projekteeritud nii, et igale püstikule arvestatakse välja vooluhulk vastavalt püstiku vajadusele. Kui nüüd iseseisvalt torustikku või küttekeha muutma hakata, muutub ka vooluhulk ning seetõttu läheb süsteem mitte üksnes selles püstikus,

vaid kogu majas paigast ära.”

Tagajärjeks võib olla, et ühes korteris on radiaatorid vaevu leiged, teises aga liiga kuumad. Kui korteriomanik asendab radiaatori senisest näiteks väiksema võimusega radiaatoriga, jääb ta ka ise hätta, sest liiga madala võimsusega küttekeha ei suuda tuba soojaks kütta.

Paljud nõukogudeaegsed majad on ehitatud ühetorusüsteemis, mis tähendab, et piki soojuskandja voolamise suunda alaneb radiaatorite pealevoolu temperatuur, mida kompenseeritakse küttepinna suurendamisega ning see on projekteerimisel välja arvestatud. Kui siin nüüd paigaldada kas või üks vale võimusega küttekeha, on süsteem kohe tasakaalust väljas.

Oskamatus teeb halba Kui ühetorusüsteemi paigaldatakse toatemperatuuri reguleerimiseks termostaatventiil ning jäetakse arvestamata, et ühetorusüsteemi puhul peab kasutama just ühetoru-küttesüsteemile sobivat termostaatventiili, on tulemu-

5 seks jällegi vooluhulga piiramine, süsteem tasakaalust väljas ning naabritel toad jahedad. „Kui üldse paigaldada radiaatoritele termostaatventiilid, tuleks teha seda korraga terves majas, sest igale ventiilile arvestatakse läbivoolu hulk eraldi välja,” lisab Hirbaum.

Ta lisab, et tihti ühendatakse küttekeha (isegi siis, kui see on õige võimsusega) senisest väiksemas läbimõõdus toruga, mis samuti piirab vooluhulka ning võib naabrid külma kätte jätta. Õigus nõuda hüvitist „Juhul kui omanik on küttekehad omavoliliselt vahetanud ning selline tegevus on kahjustanud teiste omanike õigusi ja huve, tuleb arvestada sellega, et teistel omanikel on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kahju hüvitamist. Kui omaniku tegevuse tagajärjel on küttesüsteem tasakaalust välja viidud, võib korteriühistu nõuda omanikult selle tasakaalustamisega seotud kulutuste hüvitamist,” lisab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep lõpetuseks.

estbetox

6

Ehita ja renoveeri

Igapäevane energiasäästmine Päike, elektrivalgustus, pliit, küpsetusahi, külmik, arvutus-, videoja audiotehnika ning ruumis viibivad inimesed eraldavad n-ö tasuta soojust, mis vähendab siseruumide tegelikku küttevajadust.

Lase päikesesoojusel aknast sisse tulla! Ära tõmba kevadel, sügisel ja talvel päikesepaistelise ilmaga kardinaid akna ette. Päikeseenergia omab märkimisväärset efekti sinu kodu temperatuuri tõstmisel eriti lõuna- või läänesuunda avanevatest akendest.

Aknaid, mida ei plaanita avada, võib paberiribadega tihendada.

Avatavad aknad varusta poorkummist tihendusribaga. Poorkummiga ei tasu liialdada, sest siis suureneb õhuniiskuse tase ja tekib hallitusoht. Suvel tõmba liigse palavuse vältimiseks kardinad ette.

Kodus eritavad ruumi soojust veel kõikvõimalikud kodumasinad

ning ka ruumis viibivad inimesed: •• inimestest eralduv lisasoojus on 500–3000 kWh/aastas; •• kodumasinatest eralduv lisasoojus on 1500–3 000 kWh/ aastas; •• päikese ruumi sissekiirgumine annab lisasoojust 1000–3000 kWh/aastas.

Seega võib kinnises ruumis n-ö tasuta lisasoojus 100 ruutmeetrise pinna kohta ulatuda 3000– 9000 kilovatt-tunnini aastas.

Radiaatorid on väga olulised Radiaatorid on küttesüsteemi väga oluline osa, sest nende kaudu toimub soojuse ülekanne köetavasse ruumi.

Vanade malmradiaatorite puhul antakse 60% soojusenergiast üle kiirguse ja 40% konvektsiooni teel (uuematel on see suhe vastavalt 50:50). Kattes küttekeha (puitpaneeli, mööbli või muu kattega)

vähendad nii kiirguse osa kui ka halvendad konvektsiooni osa.

Soojuskadude vähendamiseks: ära varja radiaatoreid kardinate ja muude esemetega; •• võimaluse korral lisa 25 mm paksune mineraalvattplaat radiaatori taha seinale – soojustuse ja radiaatori vahele peaks siiski jääma vähemalt 45 mm vaba ruumi; •• soojustuse siseküljele pange radiaatori taha peegeldav fooliumikiht.

Paratamatult kaasnevad köetavate ruumide õhutamisega soojuskaod, kuid nende suurust on võimalik vähendada.

Selleks, et vähendada soojuskadusid köetavate ruumide ventileerimisel, tuleks: •• pidevalt avatud ventilatsioonirestid asendada astmelistes asendites fikseeritavate restidega;

•• sulgeda ventilatsiooniklapid kodust lahkudes ja koju saabudes taas avada; •• akendele paigaldada reguleeritavad fiksaatorid, vanade akende väljavahetamisel valida aga uued aknad juba reguleeritavate õhutuspiludega; •• korralik ruumide tuulutamine toimub ikkagi akna tuulutusasendis, talvisel ajal tuleks õhutamist teha intensiivselt, kuid lühiajaliselt; •• termostaatventiilid tuleks pikema õhutamise ajaks seada miinimumi peale ning pärast õhutamist keerata esialgsesse asendisse tagasi; •• talveperioodi saabudes vähendada keldriruumide ventilatsiooni.

Allikas: Tallinna Küte, KredEx (Energiasäästu kompetentsikeskus)

Ehita ja renoveeri

7

Jahedad põrandad

Marek Plaamus Uponor, tehniline tugi

I

lmselt kõlab üsna intrigeerivalt – põrandajahutus ehk ruumi sisekliima muutmine jaheda põrandaga. Paar kümnendit tagasi tundus kütmine põranda kaudu sama hullumeelse ideena, kuid ehitiste soojapidavus tegi peaaegu igas hoones põrandakütte kasutamise võimalikuks. Mida aeg edasi, seda enam vaadeldakse ka hoonete jahutussüsteeme senisest energiasäästlikuma pilguga.

Hoone asend ja passiivsed jahutamise meetodid (päikesekaitse, topeltfassaad) ei tohiks jääda läbi mõtlemata. Hästi plaanitud hoone puhul pole suur ka jahutamise vajadus.

Uue aja trend – passiiv- või madala energiakasutusega majad Üha enam saab selgeks, et passiivmajad võivad vajada jahutust. Soojusenergiat jääb tavaelus liiga palju üle ja seda pole kuhugi akumuleerida, et kehvemal ajal ära kasutada. Inimtegevusest vabanev lisasoojus oleks just hea eraldada jahutusega. Et madalaenergiatarbelisi maju varustatakse just põrandaküttega, oleks hea süsteem n-ö reverseerida (ehk teistpidi tööle panna).

Tavaliste radiaatoritega selline võimalus puudub. Kui soov on kasutada radiaatoreid, peaks selles olukorras kasutama ventilaatorradiaatoreid (ventilaator-konvektoreid) ehk fan-coil’e.

Ventilaatorkonvektorite tugev eelis seisneb nende arendatavas jahutusvõimsuses – suur õhuliikumine on ruumi maha jahutamiseks väga tõhus. Probleemsed kohad noil seadmetel on müra, hooldusvajadus (filtrid ja ventilaatorid) ja suur õhu liikumine.

Siinkohal on hea lähemalt vaadata põrandajahutust. Sellel süsteemil puudub jahutuselementide hooldusvajadus ja võrdlemisi suur jahe pind loob meile parasjagu mõnusa olemise. Olgu veel rõhutatud, et põranda jahutusvõimekus kõigub suurel määral, olenevalt olukorrast ja lähteülesandest jääb see vahemikku 20–150 W/m².

Kindlasti ei tohiks põranda temperatuur sealjuures langeda alla 19 kraadi (sellisel juhul on tegu n-ö ekstreemumiga). Olulisim pluss põranda või konstruktsioonidega jahutades on selle süsteemi olematu müra, samuti jääb ära tõmbetuul.

Enamik jahutussüsteeme põhjustab siseruumides kondensaadi tekkimise ohu – see tähendab, et tarinditele võib liiga madalatel

Ventilaatorkonvektorite tugev eelis seisneb nende arendatavas jahutusvõimsuses – suur õhuliikumine on ruumi maha jahutamiseks väga tõhus.

temperatuuridel tekkida kondensaat. Oluline on jahutussüsteemides, kus kondensaadi eraldamine on võimatu, jälgida suhtelist õhuniiskust ja jahutuskõveraid, mis väldiksid kondensaadi teket.

Uponori põrandajahutuses on sellised abimehed olemas, keskne jahutuskontroller ühildub suhtelise õhuniiskuse anduritega ja kondensaat võetakse kontrolli alla. Samuti suudab jahutuseks kasutatav automaatika toimida edukalt ka kütteautomaatikana.

Nii kütte- kui ka jahutussüsteemis on oluline peale voolava energiakandja temperatuur. Väga pikalt on räägitud sellest, kuidas optimeerida küttesüsteemi peale voolava vee temperatuuri ja kui palju iga kraad protsentuaalset säästu toob, kuid tagaplaanile on jäänud jahutamine. Sealgi peaks mõtlema samamoodi – kuidas optimeerida kasutatavat energiat ehk siis kuidas jahutuse pealevoolu temperatuuri tõsta ja kui palju seal iga säästetud kraad energia kokkuhoidu põhjustab.

Jahutussüsteemide senised peamised tegijad on olnud kas ventilatsiooniseade või ventilaatorkonvektor ning jahutusvee pa-

rameetrid (uskumatult madalad, 7–12 kraadi). Sellist taset võib võrrelda, küttes pealevoolutemperatuurile ca 70–80 kraadi.

Ilmselt pole teemaga liialt tegeletud, sest asume jahutuse mõistes piirkonnas, kus vajadus pole ülemäära suur ja hoone jahutamine tundub liiga luksuslik, et seda endale lubada. Küte on meie vööndis normdokumentide järgi u 220 päeva. Siis võiks ju arvata, et järele jääb osa, kus pole vaja kütta ega jahutada ning väike aeg jahutamiseks. Siiski pole see alati nii. Ruumide jahutusvajadused ja aeg on olenevalt olukorrast ja lähteülesandest siiski üsna erinevad. Üha enam kasutatavad elektriseadmed, ka need mis energiasäästu tekitavad, eraldavad soojust. Tsiteerides Eesti Energia juhti: „...energia säästmine tähendab, et elektri tarbimine kasvab.”

Kokkuvõtteks võib öelda, et olemas on hea moodus põrandakütte ja jahutuse ühildamiseks.

See pole küll nii lihtne, kuid hoolega läbi mõeldes täiesti võimalik ja teostatav. Referentsid on selle kohta ette näidata üle maailma, ka väga nõudlikes ekvaatorilähedastes kliimaoludes. Igal juhul on hea, kui saab kasutada eri võimalusi – miks peaks kõik hooned olema kujundatud ühe ja sama kriteeriumi järgi.

Põrandajahutuse plussid: •• hääletu jahutus; •• hooldusvabad jahutuselemendid; •• hoone konstruktsioonis paiknev jahutussüsteem on peidetud (integreeritud); •• madalad õhuliikumiskiirused, seega peaaegu olematu tolmu liikumine.

Mida peaks arvestama põrandajahutuse kavandamisel: •• jahutusallika valik; •• jahutusvõimsus ehk liigsooja tekkimise põhjused; •• lähteülesanne ehk ruumitemperatuuri soov; •• passiivsed jahutusabinõud (päikesevarjutus, akende ja maja asendid jne).

8

Ehita ja renoveeri

Õigel ajal pühitud korsten hoiab õnnet FOTO: ERAKOGU

Kristiina Viiron „Korstnapühkija! Nähes sind mind õnnetunne, haarab ja võin rahus jälle, puid ma lõhkuda,” laulis omal ajal Ivo Linna. Laulis täitsa õigeid sõnu, sest neis majapidamistes, kus sooja saab ahjust-pliidist-kaminast, olgu korstnapühkija igaaastane külaline.

Osaühingu Tallinna Korstnapühkijad korstnapühkija Raulis Romanovski sõnul on soovitav aasta läbi köetavaid kütteseadmeid puhastada kaks korda aastas. Väga tiheda kasutuse korral või rohkelt põlemisjääke andva kütuse puhul võiks puhastustööd aasta jooksul ette võtta aga neljal korral. Gaasikütteseadme puhul piisab puhastamisest ühel korral aastal. Vähemalt korra aasta jooksul tuleb puhastada ka ventilatsioonilõõre ja kanaleid, sest neisse kogunenud tolm on tuleohtlik.

Tulekahju ärahoidmine ongi korstnapühkimise eesmärk number 1, sest kütteseadmeisse kogunenud tahm on väga süttimisohtlik – säde satub tahmasesse ahjulõõri, süütab selle, seejärel teise, kolmanda ja nii lõpuks võibolla ka terve korteri või maja.

Näiteks mullu sai päästeameti andmetel tahmapõlengust alguse 110 tulekahju.

Romanovski märgib, et küttekollete puhastamisel on veel teinegi põhjus – kütuse kokkuhoid.

Kui küttelõõrid on seestpoolt tahmased, kulub kütet soojuse saavutamiseks rohkem kui puhaste lõõride puhul.

Kütteseadmeid puhastada saab hoolimata kuust või aastaajast, kinnitab Raulis Romanovski ja lisab, et katusel tehtavaid töid on parem teha sooja ja kuiva ilmaga, kuid selleks ei ole tarvis ilmtingimata suve oodata.

Kui on viiteid, et tõmme küttekoldes hakkab vaibuma, et tohi korstnapühkija kohale tellimisega viivitada. „Kui tõmme on halb, siis on kütteseaded tahma täis ja säde võib hõlpsasti tahma süüdata,” hoiatab Raulis Romanovski, et siis on kuri juba karjas ning tule tegemisega enam riskida ei maksaks.

Väga ohtlik on olukord siis, kui küttekolle hakkab suitsu sisse ajama. Lisaks sellele, et suits määrib laed ja seinad, on vingugaas sissehingamisel ka väga ohtlik.

Hoiab tulekahjust Kütteseadmeid puhastades vaatab korstnapühkija ühtlasi ka üle, kas lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates esineb pragusid ning kontrollib ega korsten ole pigitunud. „Samuti kontrollib korstnapühkija küttesüsteemi töökindlust ning annab selle puudustest ja vigadest omanikule õigel ajal märku,” lisab Romanovski. „Vilunud mehele piisab ühest pilgust, et kütteseadme seisukorrast omale pilt ette saada.”

Aastate jooksul on ta kohanud ka niisuguseid ahje, mille ümber sõna otseses mõttes sädemed lendavad. Üpris sageli on tal tulnud tuvastada ka asjatundmatute pottseppade ehituspraaki. „Näiteks on ette tulnud, et ventilatsioonilõõr ja suitsulõõr on kokku ühendatud, inimene ise aga ei saagi aru, et midagi on valesti. Selline olukord on aga väga tuleohtlik,” rõhutab korstnapühkija.

Kui korstnapühkija pererahvale ütleb, et niisuguses seisukorras ahju, pliiti või kaminat kütta ei tohi, siis tuleb tema sõnu ka tõena võtta ning vajakajäämised likvideerida.

Töö tehku spetsialist Eesti seadus ütleb, et üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises tohib kütteseadmeid puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik – aga seda vaid iseenda tarbeks.

Ridaelamute, korrusmajade, asutuste jms puhul aga tuleb

Kui on viiteid, et tõmme küttekoldes hakkab vaibuma, ei tohi korstnapühkija kohale tellimisega enam hetkekski viivitada.

Korstnapühkija Raulis Romanovski rõhutab korstnapühkimise vajadust, sest kütteseadmetes peituv tahm on väga süttimisohtlik.

Ehita ja renoveeri

9

tusest kindlasti tööd tegema kutsuda korstnapühkija kutsetunnistusega spetsialist. Romanovski märgib, et kindlasti peab korstnapühkija väljastama ka töö tellijale akti, kus on ära näidatud, kes töö tegi, kust töö tehti ja missugune töö ära tehti. Selline ametlik dokument on esiteks vajalik, et tehtud töö üle arvestust pidada, teiseks võib seda ühel õnnetul päeval vaja minna näiteks kindlustusfirmas, kui majas on puhkenud tulekahju, hoone aga oli on kindlustatud.

Sel samal põhjusel on targem kutsuda korstnapühkija ka eramajja, eriti veel siis, kui pühkija oma oskustes kahtleb. Pealegi on tänapäeval korstnad ehitatud väga erinevast materjalist ning tavalise metallharjaga ei tohi neid pühkidagi.

Kui olete omale korstnapühkija tellinud, siis palub Raulis

Kindlasti peab korstnapühkija väljastama ka töö tellijale akti, kus on ära näidatud, kes töö tegi, kust töö tehti ja missugune töö ära tehti.

Romanovski töö tellijal kindlasti kokkulepitud ajal kohal olla ning võimaldada korstnapühkijale ligipääsu kõigile küttesüsteemi osadele, sh ka katusele. Selleks peab majal olema sobiv redel. „Korstnapühkijal ei ole igale majale sobivat redelit,” rõhutab Romanovski.

Samuti palub ta töö sujumiseks arvestada korstnapühkija antavate näpunäidetega, näiteks soovitusega eemaldada küttekollete lähedalt kodutehnika, vaibad, leida sobiv anum tuha jaoks jne.

• Plekksepatööd • Teraskatuste, lisatarvikute müük ja paigaldus

• Vihmavee süsteemid

Küta õigesti •• Selleks, et kütteseadmed liiga kiiresti ei tahmuks ega pigituks, tuleb neid õigesti kütta, siin kipuvad inimesed aga sageli eksima.

•• Näiteks kiputakse vanades, halvasti soojapidavates majades vahel lausa öö läbi vaikset tuld koldes hoidma, see aga pigitab korstna, misjärel korsten lõpuks lihtsalt ära laguneb.

•• Sel samal põhjusel ei tohi põletada ka niiskeid puid, briketti vms.

•• „Ei ole vaja hoida 24 tundi tuld pliidi all ning kütta tuleb vähemalt kaks aastat kuivanud puudega,” manitseb Romanovski inimesi oma kütteseadmetega hoolikalt ringi käima.

•• Umbkoldega ahju kolle, kus õhk pääseb koldesse läbi sisemise koldeukse, tuleb enne kütmist tuhast puhastada. Kolle täidetakse üldjuhul pooles ulatuses puudega ja süüdatakse need põlema. Kui puud on süttinud, pannakse sisemine koldeuks kinni, kuid välisuks jääb lahti. Välis-

uks suletakse siis, kui leeki enam näha ei ole ja koldes on ühtlaselt hõõguvad söed. Ahi hakkab soojenema pärast siibri sulgemist. Siiber suletakse kümmekond minutit pärast ahju välisukse sulgemist.

•• Restkoldega ahjus suletakse välisuks pärast puude süütamist. Õhk koldesse tuleb läbi tuharuumi ja resti. Tuharuumi uks suletakse siis, kui ahjus leeki enam näha ei ole. Siiber kümmekond minutit pärast ukse sulgemist. Mõlemal juhul on siiber põlemise ajal avatud.

•• Pliidi puhul täidetakse kolle täies ulatuses puudega, avatakse nii suvesiiber kui ka talvesiiber. Puud süüdatakse põlema ja suletakse pliidiuks, kusjuures tuharuumi uks jäetakse avatuks. Kui tuli on täielikult süttinud, suletakse suvesiiber.

Kui koldes enam leeki ei ole, suletakse tuharuumi uks ja u 15 minuti pärast ka talvesiiber.

Allikas: www.talkor.ee

OBO Bettermann Professionaalne kaitse

Äikese ajal on ohustatud Teie ettevõtte, kodu ja talu hooned.

Põlenguohule lisandub oht infosüsteemide ja elektroonika rikkumiseks äikesega kaasnevate liigpingete tõttu.

Selleks et kaitsta oma vara: • Võtke ühendust meie ettevõttega OBO Bettermann OÜ!

Oleme Saksa ettevõtte OBO Bettermann GMBH & Co tütarettevõte ning meie kasutada on aastakümnete pikkune kogemus pikse- ja liigpingekaitseseademete tootmisel.

• Nõustame Teid tasuta võimalike lahenduste suhtes Vajadusel külastame koos Teiega tööstus- ja administratiivehitisi kohapealseks olukorra selgitamiseks ja lahenduste täpsustamiseks tasuta.

Eramute ja talude omanikele pakume infot piksekaitsetöödega tegelevate ettevõtete kohta, et Te koos nendega leiaksite sobiva lahenduse.

Kui olete otsustanud lasta oma ehitisele paigaldada välise piksekaitse või ka liigpingekaitse, nõudke töö teostajalt teostuse vastavust Euroopa piksekaitsestandardi EVS-EN 62305 nõuetele.

• Kui Teie ehitisele on juba paigaldatud piksekaitse või ka liigpingekaitse:

• Väline piksekaitse • Liigpingekaitse • Maandus

Kontrollige, kas piksekaitse pole talviste lumetõrjetööde või fassaadiremondiga kahjustada saanud – katkenud ühendustega piksekaitse võib kaitsmise asemel hoopis suurendada riski.

Teostage visuaalset kontrolli igal kevadel ja paariaastase intervalliga laske spetsialistidel mõõta piksekaitsesüsteemi maandustakistust.

Veenduge, et paigaldatud liigpingepiirikute signaalmärgised näitaksid seadmete korrasolekut, vajadusel laske rikkis seade välja vahetada.

Turvalist suve soovides, Teie OBO Bettermann Telefon 6 519 870 e-meil: obo@obo.ee www.obo.ee

Ehita ja renoveeri

11

Kui müristab ja välku lööb…

FOTO: istockphoto

…oleks hea lasta oma majale või töökohale paigaldada piksekaitse. Tegelikult peaks seda tegema juba ennatlikult, sest piksekaitse püüab välgu kinni ja juhib selle ohutult maasse.

Betty Ester-Väljaots

Päästeameti andmetel oli eelmisel aastal Eestis 48 välgust põhjustatud tuleõnnetust ning pooled neist juhtusid juulis. Seega tasub enne suvekuumust mõelda hoonete kindlustamisele välgu eest. „Välk otsib alati lihtsamat teed maasse ja meie pakume talle võimalikult ohutut maandumist,” ütleb pikse-ja liigpingekaitsmete vahendaja OBO Bettermann Baltikumi juht Tarmo Riit. „Inimestel, kes elavad teletorni või kõrge masti läheduses, on oht väiksem kui neil, kes elavad avatud maastikel.” Riit ütleb, et kõnekäänd – pikne lööb alati kaks korda, vastab täielikult tõele. Enne piksekaitsme muretsemist tuleks vaadata keskkonna ajalugu ja uurida, kas on olnud välgust põhjustatud põlenguid – sellistes kohtades on oht pikselöögile suurem.

Kui vaadata piksekaitsmega katuseid, võib näha antenne (piksevardaid) ja väikest traati mööda katuseid jooksmas. Tehniliselt koosneb piksekaitse kolmest osast. Püüdurist, mis võib olla nii varras ehk horisontaaltraat kui ka horisontaalvõrgustik lamekatustele, mille abil püütakse välk kinni. Horisontaaltraat kombineerituna varrastega on parim variant kaldkatusega majadele, horisontaalvõrgustik tuleb kõne alla peamiselt lamekatusega korter- ja tööstushoonetes. Vastavalt standarditele on püüduritel eri mõõdud. Eramajale piisab tavaliselt ühest horisontaaltraadist ja paarist piksevardast, suurematel villadel võib aga vaja minna ka mitmeid traate ja vardaid. Püüdur juhatab välgu piksekaitseseadme teise osasse, mille nimi on allaviik. Allaviik näeb välja nagu väike

traat, mida on näiteks nelinurksete majade puhul vaja igast neljast katusenurgast alla jooksma. Allaviik juhib välgu maandusseadmesse, mis on pinnases kas siis horisontaaltraadina või varrastena igas allaviigu kohas. Maandusseade paigaldatakse nii, et maa peal pole seadet näha. Õige paigaldus on kõige alus Et meie vajadused on tänapäeval erinevad ja tehnikat on mõnes kodus nii palju, pole alati võimalik kõiki kodumasinaid ja muid elektritoitel toimivaid mehhanisme elektrivõrgust eemaldada, ja alati pole inimesi ka kodus, kui äkki

Võrreldes lõuna pool asuvate Euroopa riikidega, on Eestis välgu kuritööd oluliselt väiksemad.

taevas tumedaks tõmbub ja pilved põrkuvad. Sellisel puhul soovitab Tarmo Riit panna majale ka liigpingekaitsme. Esimene liigpingepiirik pannakse ehitise sisendkilpi – see seade maandab pikseimpulsi enne, kui see jõuab koduelektroonikat kahjustada. Piksepiirik on vajalik ka tööstushoonetel ja kontorites, sest enamik tööd tehakse tänapäeval arvutites ning piksepiirik kaitseb arvutisüsteemi liigpinge eest. Suurema ehitise puhul on vajalik täiendavate liigpingepiirikute monteerimine alajaotuskilpidesse või vahetult kaitstava elektroonikaseadme ette. „Kindlasti ei pea koos piksekaitsmega soetama ka piksepiirikut, need tooted on eraldi,” sõnab Tarmo Riit. Inseneri haridusega mees paneb inimestele südamele, et nad kindlasti oma ohutuse mõttes telliksid piksekaitseseadme professionaalidelt, sest isevalmistatud seadmed võivad ohutu-

se asemel ohtlikuks osutuda. Seda rõhutab ka päästeamet. „Päästeamet soovitab kindlasti piksekaitset ka eramutele ning väga oluline on siinjuures selle õige paigaldamine – valesti paigaldatud piksekaitse võib tulekahjuohtu hoopis suurendada. Seetõttu on mõistlik alati vastava ala spetsialisti poole pöörduda, kes piksekaitse korralikult ja õigesti paigaldab,” rõhutab Reimo Raja päästeametist. Kehtivate ehitusnõuete järgi peab päästeameti andmetel piksekaitse olema järgmistel ehitistel (üldiselt räägitakse uusehitistest): elamutes, majutus-, kogunemis-, büroo- ja tööstushoonetes, kui need on teistest ümbruskonna ehitistest kõrgemad kui 15 m; TP2- ja TP3-klassi kuuluvas majutus- ja kogunemishoonetes; ravi- ja hoolekandeasutustes; tööstus- ja laohoonetes, kui seal toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tegevus; lahtistes kogunemishoonetes; suuremates loomakasvatushoonetes (enam kui 100 loomale). Tavalistel üksikelamutel sellist nõuet üldjuhul ei ole. Nõuded leiab ka määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded § 37”.

Umbkaudsed hinnad pikseseadmetele on eramajade puhul 500–600 eurot, suure villa puhul võib hind ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse. Liigpingekaitsme aparaadi umbkaudne hind võib olla 150–200 eurot ja suuremate majade puhul võib hind mitmekordistuda. Kui piksekaitsmed on pandud, peaks seadmeid ka kontrollida laskma, sest ilmastikumuutuste tagajärjel võib pikseseade kahjustuda. „Mõistlik on lasta oma seadmeid kontrollida üks kord iga kahe aasta tagant,” ütleb Põhja-Eesti päästekeskuse insenertehnilise büroo peainspektor Vassili Hartšuk, kelle üks tööülesandeid on ehitusluba taotlevate hoonete tuleohutuse kontrollimine. Hartšuk lohutab, et kuigi igal aastal toimub välgust põhjustatud põlenguid, on Eestis võrreldes lõuna pool asuvate Euroopa riikidega välgu kuritööd oluliselt väiksemad.

Pane aianurka tööle oma mullavabrik!

Hea viljakas muld on aiaomanikule nagu must kuld. Mulda, mille eest taimed teid tänaksid, saab suurepäraselt kõikvõimalikest kodus üle jäävatest biojäätmetest ise teha aianurgas seisva kompostri abiga.

Mis veelgi toredam – nõnda säästate lisaks mullaostule kuluvale rahale ka hulga raha vähenenud prügiveoarvetelt, sest kompostimiseks kõlbab kõik, mis on kunagi elus olnud.

Aiaomanikuna tasub kindlasti kompostimisega tegeleda. Rahasäästmise eesmärgil tasuks ka näiteks majaühistutel tekkivad biojäätmed hoopis kompostida, selle asemel, et maksta aastas sadu eurosid prügifirmadele nende äraveo eest.

Kuidas siis oma mullavabrik käivitada? Kui te ei taha hakata mässama traditsioonilise kompostihunnikuga, siis on kõige lihtsam võtta tarvitusele Biolani valmiskomposter. Neid on mitmes suuruses, mitmesuguse välimuse ja otstarbega ning igale majapidamisele peaks leiduma just see sobiv. Kompostida on võimalik köögijäätmeid, aga ka aia- või kuivkäimlajäätmeid.

Köögijäätmetest komposti alustamine on imelihtne. Valmiskompostri põhja tuleb puistata u 5 cm paksune kiht Biolani komposti- ja käimlaturvast ning reguleerida kompostri esiseinas olev ventileerimisava peaaegu kinni. Edaspidi hakata täitma kompostrit järjekorras: biojäätmed, Biolani kompostiärataja ning Biolani komposti- ja käimlaturvas. Sellisel viisil jätkata kompostri täitmist, kuni see on peaaegu täis. Vahepeal tuleb õhuvahetusklappi vastavalt aastaajale reguleerida.

Kompostri küljes on ka termomeeter, mis annab aimu, kui kaugele on jõudnud sees toimuv kompostimise protsess.

Viis kuni kaheksa nädalat pärast kompostimisprotsessi algust on jäätmed muutunud mullaks ning kompostri võib tühjendada.

Soovitavalt küll mitte täielikult, vaid parem nii, et pool kastitäit komposti jääks n-ö seemneks järgmisele kompostilaarile.

Leia endale õige komposter

•• Biolani kiirkomposter 220 - mõeldud ühe pere köögijäätmete kompostimiseks - saab kasutada aasta läbi

•• Biolani kiirkomposter 550 - sobib oma suuruselt majaühistule või mitme eramaja peale - kasutus aasta läbi

Kiirkompostrit saab kasutada ka talvel pakasega, sest kompostril on soojustus, mis hoiab ära selle sisu jäätumise.

Komposter talub miinuskraade, kui sinna lisatakse iga nädal jäätmeid ja see on küllalt täis.

Muidu võib kastis olev kompost talvel jäätuda, kuid sellest ei ole väga suurt probleemi, sest kevadel ärkab kompost taas n-ö ellu ning lagunemisprotsess jätkub.

Biolani kiirkompostrisse võib panna kõiki biojäätmeid. Kõik, mis on kunagi olnud elus, sobib seal kompostimiseks. Tõsi, linnuluudega peaks olema ettevaatlik, sest need ei jõua tihti laguneda ning nende killud võivad ohtlikud olla näiteks koertele.

Kui kompostrisse pannakse ka liha- ja kalajäätmeid, tuleb need eriti hoolikalt turbaga katta, sest muidu hakkavad need haisema ning kärbseid ligi meelitama.

Kui on soov mullaks muuta lisaks köögijäätmetele ka aiaja käimlajäätmeid, sobib kõige paremini Biolani aiakomposter.

See suur kast talub hästi ilmastikumuutusi ning valmistab ühekahe aastaga jäätmetest viljaka

mulla. Et kompost ikka hästi valmiks, tuleb komposter paar korda aastas läbi kaevata ning lisada sinna jäätmeid kihtide kaupa.

Väiksema majapidamise või suvila õuele sobib aga Biolani kivikujuline komposter. Töötab samal põhimõttel, mis aiakomposter, ning sinna võib samuti panna kõike, mis kõduneb.

Võib küsida, miks eelistada valmiskompostrit tavalisele kompostihunnikule. Biolani müügijuhi Erkki Altrovi sõnul on valmiskompostril mitu eelist: kompost tekib selles kiiremini, kompostris ei lähe umbrohi kasvama, nagu võib juhtuda kompostihunnikul, ning kindlasti jätab korralik kast aianurgas ka ilusama mulje kui jäätmehunnik. „Loomulikult on kergem osta valmis mulda, kui seda valmistada kompostimise teel, kuid küsimus on ka keskkonnasõbralikus suhtumises – kui on võimalik tekkivad orgaanilised jäätmed muuta taaskasutatavaks huumusrikkaks kompostmullaks ja lisaks säästa, siis miks mitte seda teha,” lisab ta.

•• Biolani aiakomposter - peamiselt aia- ja käimlajäätmete kompostimiseks - vastupidav ja ilmastikukindel - koos spetsiaalse aluskorviga saab temas kompostida ka köögijäätmeid

•• Biolani kivikujuline komposter - sulandub oma välimuselt maastikusse - on aiakompostrist väiksem ja sobib seetõttu hästi väiksemasse majapidamisse või suvila juurde - sobib aia-, käimla- ja köögijäätmete kompostimiseks Allikas: www.biolan.com

Ehita ja renoveeri

13

Kasvatame ise – kasvuhoones

Hille Tressum Ise teha ja ise kasvatada on tänapäeval väga populaarne. Võiks öelda, et see on isegi tõusev trend. Proovime ju üha rohkem oma toidulauale panna Eestis kasvatatud ja võimalikult mahedat toidukraami. Turul käimine on küll põnev seik argipäeva, aga kui aega napib ja pinda jagub, on kõige otstarbekam oma soovitud saadusi ise kasvatada. Et meie suved on küllaltki heitlikud, on neid saadusi hoopis tark kasvuhoones kasvatada.

Uurides turul pakutavaid kasvuhooneid leiame, et valik on üpriski suur. Kuidas orienteeruda, et soetada just endale sobiv kasvuhoone. Selles aitab meid juba üle kümne aasta kasvuhoonete müügiga tegeleva ettevõtte Anu Poed juhatuse liige Ülle Raudsepp.

Esmalt soovitab Raudsepp

kasvuhoone soetamise peale mõeldes lähtuda pere suurusest ja vajadustest. „Tomatite, kurkide ja maitserohelise kasvatamiseks piisab üsna väikesest kasvuhoonest ehk isegi seinamudelist.

Suurema pere puhul oleks suurem kasvuhoone otstarbekam,” räägib Raudsepp esimestest sammudest kasvuhoone soetamisel.

Kasvuhoone ise ei nõua suurt maalappi, piisab nii suurest, kuhu kasvuhoone kenasti ära mahub.

Pinnas, kuhu see paigutatakse, ei pea samuti olema viljakas. Muidugi on hea, kui on, aga kui mitte, pole ka midagi katki. Alati saab tuua juurde uut viljakat mulda.

Raudsepp meenutas, et tema lapsepõlvekodus Peipsi ääres oli nii viljakas muld, et taimed kasvasid lausa ilma sõnnikuta. Väetist ei soovita Raudsepp aga taimede puhul üldse kasutada. „Mina ei ole kunagi väetist kasutanud, kuigi

mulle on vastu vaieldud, et normi piires võib seda kasutada. Kasvuhoones kasvatatakse ka kasvupottides ja kivipõrandal,” jagab Raudsepp õpetussõnu taimekasvatusest.

Kasvuhooneid võib leida nii alumiinium- kui ka puitkarkassil. Eelistada võiks alumiiniumit, sest see peab puidust olulisemalt kauem vastu. Paraku on see ka kallim. Kattematerjale on samuti mitu. On võimalik valida klaasi, kile ja polükarbonaadi vahel. Eelistada võiks viimast, sest see peab talvele paremini vastu kui klaas ja kile, mis kipuvad raske lume all purunema. Seega võiks vastupidav kasvuhoone koosneda alumiiniumkonstruktsioonist ja polükarbonaadi kattest. Raudsepa sõnul toodetakse Eestis palju kasvuhooneid, mis annab tarbijale nii soovide kui ka eelarve suurema valiku. Vältida

tuleks Iisraelis ja Hiinas toodetud kasvuhooneid – need kipuvad ajahambale jõudsalt järele andma. Samuti on Taanis toodetud kasvuhoone soetamine kindla peale minek.

Nii nagu igat asja, mis kulub, olgu see siis jalgratas või aiamööbel, tuleb ka kasvuhoonet hooldada. Alumiiniumkonstruktsioon suurt hooldust ei vaja. Seda tuleks puhastada vajaduse järgi. Polükarbonaatplaatide pesemiseks on soovitav kasutada pehmet käsna ja vajadusel lisada pesuveele pesuvahendit. Pesuvahendiks võib kasutada tavalist rohelist pesuseepi või poes müügil olevaid spetsiaalseid vahendeid. Pestud pind tuleks hoolikalt pesuvahendist loputada. Talvelgi ei maksa kasvuhoonet lume alla jätta. Korrapärane lume eemaldamine katuselt minimeerib katuse sissevajumise riske.

Ehita ja renoveeri

14

Turbaplokkidest kasvuhoone Väikese kasvuhoone ehitamiseks pole ilmtingimata tarvis vasarat ja naelu. Turbaplokkidest ehitatud kasvuhoone peab õige ehitamise korral vastu aastaid, isegi aastakümneid.

Turbaplokkidest saab kiiresti raami, mille sisse võib istutada nii ürte kui ka köögivilju. Vanast aknaklaasist saab taimedele katte, misjärel küpseb saak kiiremini.

Turbaploki mõõdud on umbes 40 x 30 x 20 cm ja neid müüakse kolme kaupa pakitult. Turbaplokke on lihtne ja kerge käsitleda. Plokke on kergem käsitleda veidi niisketena, kui neid saab kergelt vormida näiteks tikksaega.

Kui laod plokke üksteise peale, võid konstruktsiooni tugevdada, pistes bambuskeppe ühest plokist teise. Bambus kõduneb aeglaselt.

Kasvuhoone kevadhooldus Kasvuhoone kevadhooldus algab

puhastamisest: sein ja katus tuleb puhastada, et taimed saaksid võimalikult hästi kätte vajaliku valguse. Samuti ei tohi unustada tarvikute, pottide, külvikastide ja töövahendite puhastamist.

Taimede kallal nokitsemine on palju meeldivam puhaste vahenditega.

Kasvuhoone ei pea välja nägema määrdunud, vaid see võib olla rohenäpu elutoaks ka vihmastel päevadel. Kekkilä Dekoratiivkivist teed põranda, millel on hea nii kõndida kui ka pilgul puhata lasta.

Kiviga teed kergesti efektse ja puhta töö. Proovi dekoratiivkivisid ja -katteid ka taimede eraldamiseks ja piireteks.

Kasvuhoone kasvusubstraati tuleks vahetada vähemalt üle ühe aasta. Väetatud ja lubjatud turvas on kasvuhoone taimedele parim kasvusubstraat.

Kasvuhoonete automaatsete

ventiilide gaasivedru on hea talveks eemaldada ja panna taas oma kohale kohe, kui kevadpäike hakkab soojendama. www.kekkila.ee

Hea nipp!

Turbaplokkidest kasvuhoone

Istuta ehitustellisesse mägisibulaid Vana aukudega telliskivi võib kasutada istutusalusena. Eri kujuga ja seisukorras telliskive kokku pannes saad tulemuseks toreda väljanägemisega istutustervikuid.

Puhasta telliskivi alumine külg porist ja tolmust. Lõika juurevaibast või geotekstiilist tükk ja liimi see tellise põhja külge. Täida telliskivi augud mullaga. Tihenda mulda puutikuga. Kasta mulda kergelt ja istuta tellisesse hästi kuivust kannatavaid taimi, näiteks mägisibulaid.

Allikas: www.kekkila.ee

Kruvivundamendid See kruvi kannab 550kg ja maksab 17 EUR Kasutusvaldkonnad:

• Probleemsete ja ohtlike puude lõikus.

• Haljasalade rajamine • Puude tervisliku seisundi hindamine • Aiaplaanide koostamine • Nõustamine Töid teostame üle Eesti.

www.arborist.ee Võta meiega ühendust: tel 5302 3518, arvi@arborist.ee

• • • • •

aiapostid terrassid puukuurid paadisillad moodulmajad jne.

Kandevõime 500- 15 000kg

• kiire ja mugav paigaldada • koheselt kasutatav • pikk kasutusiga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn

Ehita ja renoveeri

17

Aiamööblile vali hooldusvahend materjali järgi Kevad on käes ning aeg on aiamööbel välja tuua. Just nüüd võime avastada, et mööbel vajab ehk natuke turgutust, et oma endist sära taastada. Värskendamiseks sobivad mitmed meetodid. Õige vahend tuleb valida mööbli materjali järgi.

Fotod: iStockphoto

Hille Tressum Kui aiamööblit veel ei ole, kuid on kindel plaan see soetada, tuleks kõige pealt läbi mõelda, millist mööblit tarvis oleks. Kui mööbel on mõeldud, rõdule, terrassile või ükskõik kuhu, kus on katuse kaitsev vari, on mugav muretseda punutisi meenutav korvmööbel.

Mööbel, mis aga peab ilmastikule vastu pidama, võiks olla kas plastist, metallist või puidust. Puitmööbli ostmisel on väga oluline silmas pidada, kuidas on mööbel töödeldud. Ei maksa karta ka odavamat puitmööblit, kuna puit on korralike vahenditega hästi ja kergesti hooldatav. Aianduskeskuse Hortes aiamööbli tootejuhi Kersti Rannamäe sõnul tuleks odavama mööbli puhul jälgida,

et konstruktsioon ja kinnitused oleks korralikud. Aiamööblite hinnad algavad 5 eurost ja küündivad ligi 600 euroni.

Mõtle hooldusele Mööbli soetamisel tuleks mõelda kindlasti ka selle hoolduse peale.

Kas ja kui palju soovitakse sellega tegeleda ning sellest lähtuvalt valik langetada. Populaarseim puitmööbel on vaieldamatult tiigipuust, kuid üha enam on hakatud tootma ja pakkuma ka akaatsiapuust ning värvitud männipuust mööblit, mis Skandinaavia maades väga populaarsed on.

Eri materjalid vajavad erinevat hooldust. Kui plast tuhmub, saab seda seebiveega pestes jälle läikima lüüa. Samuti saab põneva tulemuse plastmööblit

mõne värvilise aerosooliga töödelda. Metallile piisab samuti lapiga pesemisest. Puit aga vajab pikemat hooldust.

Parim aeg puidust aiamööbli korrastamiseks on kevadel, kuid samuti võib mööblit hooldada sügisel, kui hoiukohaks on kuiv ja soe panipaik. Kevadel hooldades jääb mööbli visuaalne efekt värskem ja kenam. Kuidas üldse ära tunda, millal on õige aeg aiamööblit värskendada. Kersiti

Kõige parem on hooldada puitmööblit sama vahendiga, millega seda algul töödeldud oli.

Rannamäe sõnul tuleks mööbli hooldusele mõelda siis, kui valgete pükstega seal istuda enam ei raatsi. „Alustada tuleks seebiveega pesemisest ning juhul, kui tegemist on värvitud mööbliga, lahtise värvi eemaldamisest.

Edasine käik sõltub juba mööbli materjalist. Plastmööblit võib lapiga kuivata. Puit aga tahab enne uue kihi, olgu see siis lakk, õli või värv, pealekandmist korralikult kuivada,” tutvustab tootejuht mööblihoolduse põhitõdesid.

Kõige parem on hooldada puitmööblit sama vahendiga, millega seda algul töödeldud oli.

Nii jääb tulemus kõige parem. Kui aga puit on täielikult minetanud oma algse välimuse, on hea idee see värviga üle värvida. Lisaks värskele ilmele kaitseb värvikiht

18

Ehita ja renoveeri Ilmastikukindla korvmööbli hooldamiseks pühi ese lihtsalt esialgu niiske lapi või pehme harjaga üle.

Siis puhasta tolmuimejaga või lase veega üle.

puitu ilmastiku eest kõige paremini.

Istmepehmendused ja madratsid on lahutamatu osa aiamööblist. Kui mööbel kaitsva katuse all ei asetse, võib tihtilugu juhtuda, et ootamatult alanud vihmasahmakas märgab tekstiili, mis vajab, olenevalt materjali paksusele pikemat, lühemat, kuivatamist. Selle kõige vältimiseks on tekstiili soovitatav töödelda veekindla aerosooliga, mis lisaks veekindlusele pakub tekstiilile kaitset ka niiskuse ja mustuse eest.

Korralikult hooldatud aiamööbel on iga aia, terrassi või rõdu uhkuseks.

Populaarsemate materjalide hooldamine

värv pudenema ja kihthaaval maha tulema hakata, kuid sellisel puhul tuleb lihtsalt mööbel mõne aja tagant jälle üle värvida.

Kuidas hooldada: Lisaks kergelt niiske lapiga pühkimisele proovi lihvi anda auto puhastusvahendiga ja läikevahaga.

Ilmastikukindel korvmööbel

Erinevalt naturaalsest korvmööblist või rotangist, mis peab vastu ainult kaks või kolm aastat, on PVC-st punutud mööbel ülivastupidav ning selle võib rahulikult aasta läbi õue jätta.

Kuidas hooldada: Pühi lihtsalt esialgu niiske lapi või pehme harjaga ja siis puhasta tolmuimejaga või lase veega üle.

Talvel tuleks polstreid ja istmepatju isegi siis, kui need on kaetud ilmastikukindla materjaliga, toas hoida.

Tiikpuu

See tihe lehtpuit on keskkonnasõbralik valik, sest seda kasvatakse Kagu-Aasia istandustes. Tiikpuu

Roostevaba teras

peab vastu terve elu, sest sisaldab rikkalikult õli, mis hoiab ära mädanemist, keerdumist ja lõhki minemist. Kõige parem on osta põletusahjus kuivatatud tiikpuud lukustuvate liitekohtadega.

Kuidas hooldada: Tiikpuud ei pea tihendama, peitsima ega värvima, kuid hooletuse korral muutub see päikesevalguse ja vihma tõttu hõbehalliks. Et säilitada tiikpuidu

naturaalset heledat viimistlust, peaks paar korda aastas mööblit õlitama.

Valualumiinium

Saadaval väga laias valikus keeruliste mustrite ja disainiga, kaalukas valualumiinium on toekas ja tugev.

Selle pulbervärv ei roosteta ja teeb selle tõeliselt hooldusvabaks ning ilmastikukindlaks. Aja jooksul võib

Kõige kallim valik, kuid samal ajal uskumatult tugev ja vastupidav.

Roostevaba teras on õues kasutamiseks ideaalne, sest ei roosteta ning seetõttu võib selline mööbel õues olla aasta läbi.

Kuidas hooldada: Tegelikult ei vajagi hooldust. Pühi niiske lapiga ning kuivata kohe, et vältida triipe ja vee jälgi. Patju ja pehmendusi peab kasutamise vahepeal hoidma toas.

Allikas: www.sisustus.ee

Puitkatused OÜ; Suvila 15, Tallinn 10913 Tel 657 6375, 56 222 870; Faks 657 6365; e-post info@puitkatused.ee; www.puitkatused.ee

216 €

(võimalik nii osta kui ka rentida)

hind:

Radoonimõõtja

38,4 €

RAMON – radooni mõõtmine hoones.

Hind: al

www.radoonitorjekeskus.ee

e maapin in m t õ õ m i • r a doon dega MARKUS – mõõteriista u s ä ä p e s is radooni s, radooni s e t e d n e o is o h m t e mõõtmine õõtmin jalised mõõ ia h lü ja d • r ad o o n i m enne ehitust a e; pik in m a t s a v a maapinnas. kohtade Hind: al te müük e m d a e s e t õ õ 180 € • koduste m ete ja s v ii t k a ; s u paigaldus k ja paigald ü ja ü k m ü ü e il m ik e n • r adoo süsteemid je r õ it n o o d a passiivsete r lahendusi id a v e in r e tsiooni ja a lt u s n o k e iseks elu-, m a d n e h • pakum ä v tmiseks ja õ õ m i n o o d a tel +372 56 987 330 r es. id m u u r ö ö t info@radoonitorjekeskus.ee olme- ja

: D A N N O K LD TEGEVUSVA naalsete io s s e f o r p t s na

Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert GSM: +372 56 987 330 info@radoonitorjekeskus.ee www.radoonitorjekeskus.ee

Just radooni peetakse HINGAMISTEEDE ja KOPSUVÄHI peamiseks põhjustajaks maailmas

Ehita ja renoveeri FOTO: reuters

Sel pildil Jamie Oliver küll liha ei küpseta, kuid ta on nimetanud barbequed toiduvalmistamise viisiks, mida ta väga armastab.

Aiagrill a la Jamie Oliver Grillimiskoht aianurgas ei pea tingimata tähendama matsakat maakividest ahju või kolmejalgset ufot. Lihtsuses peitub geniaalsus, maitseelamus sõltub eelkõige küpsetaja oskustest.

Agne Narusk Kes jälginud Briti superkoka Jamie Oliveri telesaateid – eriti neid, kus mees kodus ning aias askeldab (Jamie at Home), need teavad, et grillimiskoha välisel disainil ja hinnal on maitsva tulemuse saamisel väike roll.

Jamie istub maas, jalad risti, ja

kiidab, et barbeque ning grillimine on toiduvalmistamise viisid, mis tema meelest teistele pika puuga ära teevad. Tõstab kausist välja midagi nõretavat, uhmerdab ürte, lükkab villase mütsi kuklasse, puistab küpsetatava ürtidega üle ning viskab sütele. Kus ta liha ja kala küpsetab? Maasse kaevatud augus, kividel, vanast ahjupannist tuunitud ajutisel grillil, plekist küpsisekarbis. Nii et võta labidas, varu põllukive ja häid puuhalge – ja mine aeda. Ei mörti ega jooniseid.

Küll on oluline süsi ja selle kaugus küpsetatavast.

Auk, rest, karp ja kruvikeeraja Kõige lihtsam, nagu öeldud, on

Ehita ja renoveeri Briti superkokk Jamie Oliver teab, et grillimiskoha välisel disainil ja hinnal on maitsva tulemuse saamisel väike roll.

võtta üks vana ahjupann või veidi kõrgemate äärtega ahjuplaat.

Sellele sättida või põletada süsi, kõige peale panna ahjurest. Sellele omakorda küpsetatav kraam.

Teine variant, mida Jamie Oliver valdavalt kasutab ning mis kahtlemata annab võimalusi tulemust rohkem timmida, on pinnasesse kaevatud madal auk. Augu põhjas põletab meisterkokk headest puudest head süsi. Mis on süsi ja pinnase vahel, teab mees vaid ise, kuid eestlastest grillimeistrite tegevust jälgides on seal kõige tõenäolisemalt põllukivid. Augu peale on sätitud taas vana ahjurest, millel siis hõrku rooga küpsetatakse.

Sel samal ahjuplaadil või näiteks gaasipliidi tulel, nagu Jamie seda ise saates esitleb, saab kala suitsetada vägagi huvitaval viisil.

Enim meeldib see raudselt pakendite korduvkasutuse pooldajatele.

Kõik, mida sa vajad, on vana plekist küpsetuskarp ja kruvikeeraja.

Ja tükk lõhet ning kõike seda, mida selle maitsestamiseks vaja.

Niisiis võtab mees selle sama vana plekk-karbi ja toksib kruvikeerajaga selle kaande viis-kuus auku. Karbi põhja sätib puulaaste, lisab värske kadakaoksa ja ürte.

Kõige selle kohale sätib restiks vanast võrkaiast pärit tükikese, teate küll, nagu need Eestiski aianduskooperatiive piiravad. Võrgule sätib lõhetükid, paneb kaane peale ja tõstab karbi väikesele tulele, kas siis väljas grillil või toas gaasipliidil. Elektripliit ei sobi, peab olema elav tuli. Oluline on tekitada suits, sest roog, mis plekk-karbis valmib, on suitsetatud lõhefilee.

Lihtne. Ja geniaalne. Odav ja keskkonnasäästlik ka.

Eestlased teevad „Jamiet” nii: võtavad tellised, laovad nii viis kihti vabalt üksteise otsa, vahele sätivad vana ahjuresti. Mõni võtab vana poti või ämbri, toksib augud külgedele, paneb põhja süsi ja peale resti – ning grillipidu võib alata.

21

Mida on grilli ehitamiseks vaja Foto: www.kv24.ee

See korralik väliahi on pärit ühe müügis oleva eramaja õuelt Noa-Rootsist. Kahtlemata on tegu arvestatava disainielemendiga aias.

Kõige hõlpsamini leiab infot grillikohtade püstitamisest Eestis tegutsevate ehitusmaterjalide ja -tarvete kaupluste kodulehekülgedelt – igaühel on anda juhtnööre ja soovitusi. Nii näiteks õpetab Rautakesko kodulehekülg: „Kui sa ei ole varem müüriladumist proovinud, alusta kõige lihtsama väligrilli ehitamisega: lao paar tellist (16 tellisest piisab täiesti) ilma mördita vaheldumisi ülestikku ning aseta vana elektripliidi ahjurest sobivale kõrgusele. Sellise väikese grilli võib aias püstitada kuhu tahes.”

Kes aga mõtleb põhjalikumale küpsetuskohale, peaks esmalt alustama vundamendi ehitusega. Üks õige väligrill, eriti kui see on varustatud ka lõõriga, vajab ilmtingimata korralikku vundamenti.

Kastelli – energiasäästlik maja põlvkondadeks!

Tule ja leia endale kodu Soome soosituimate majade hulgast www.kastelli.com Kataloogide tellimine info@kastelli.com telefon 6690 504, 50 777 01

»

22 Tööd algavad umbes meetrisügavuse augu kaevamisega ning selle kruusaga täitmisega. Kõige peale läheb kiht liiva. Seejärel tuleb ehitada soklilaudis ning valada sellesse tihendatud liiva-kruusaalusele betoonikiht.

Traditsioonilise õuegrilli ehitamiseks on vaja telliseid, nelja teraslatti, vaja tuhakasti, söeresti, terastraadist resti, plekk-kaant, kuivbetooni, müürimissegu. Kaks teraslatti neljast lähevad kuuenda tellisekivi peale tuhakasti jaoks, ülejäänud kaks paar rida kõrgemale söeresti jaoks.

Praktiline on ehitada õuegrill, mille ühel küljel on ruumi tarvikute ja küttematerjali paigutamiseks.

Grillimeistrid räägivad, et kõige parem on küpsetuskohta ehitada tavalistest põletatud tellistest või kergplokkidest. Pliidiplaadi, tulekolde ja ahjuluugi võib hankida mõnelt vanalt pliidilt, kuid moodsamas variandis on kõik need müügil ka ehituskauplustes.

Kui mujalt hea väligrilli jooniseid võtta pole, siis nende kodulehekülgedelt leiab nii mõndagi asjalikku. *Vaata erinevate väligrillide üksikasjalikke jooniseid ja ehitusjuhtnööre: www.rautakesko.ee

Ehita ja renoveeri

Jamie Oliveri lõhebarbeque, ikka õueaugul küpsetatuna Lõika sobiva suurusega lõhe pooleks, nahk jäta tükkidele alla. Kalalihasse omakorda tee noaga mõned täkked, et maitseained paremini imenduksid. Edasi hõõru kalale natuke soola ja pipart, riivi peale sidrunikoort.

Võta korralik pihutäis värsket tilli ja haki see hästi peeneks, määri kalale ja hoolitse, et täketesse ka seda üksjagu satuks. Tilguta kalale veidi oliiviõli ning patsuta, aja laiali ning patsuta saadud õli-tillimögin kenasti kala külge kinni. Puista tööpinnale jämedat soola ning „sõida” oma kalapooltega sellel edasi-tagasi, et soola saaks ka kalanahale.

Tõsta kalapooled grillile, piisab viiest-seitsmest minutist. Nüüd keera kala nahapoolega üles ja küpseta veel umbes kolm minutit. Tõsta valmis kala grillilt ära ja eemalda nahk. Õrnroosa, pehme ja mahlase kala küljest tuleb nahk hästi ära, pane see veidikeseks tagasi restile küpsema. Murra see väikesteks tükkideks.

Nii küpsetatud lõhe serveerimiseks tükeldab telekokk Jamie Oliver oreganot ja kurki (võib ka suvikõrvits olla), nõrutab neile hulka poole sidruni mahla, lisab mõne tilga oliiviõli ning veidi tšillit, segab maitsestamata jogurtiga. Tõstab segu kalale ning puistab kõige tipuks sellele küpsetatud kalanaha tükikesi.

Vaata: www.youtube.com/watch?v=Bi0LsJaun4A&NR=1

FOTO: internet

ELEMENTMAJAD PARIM INDREM I N ATE HIN E I DADEGA EHITUSE TOOB TE JA WW ISE NAGU VAJA. W.INDR AJA, SELL EM.EE KODULEHELT LEIATE M

ÄRA ENAM OOTA JA EHITA INDREM ELEMNTMAJA!

Indrem Elementmajad OÜ Telefon: (+372) 32 51 170

Aaspere, Haljala vald Faks: (+372) 32 51 171 www.indrem.ee

Lääne-Virumaa, 45302 e-mail: info@indrem.ee

Ehita ja renoveeri

25

Katkine põrandaplaat allub ka algajale remondimehele Asendamise juures on kõige raskem ja olulisem katkine plaat naabruses asuvaid plaate kahjustamata kätte saada.

Signe Kalberg Vahel võib juhtuda, et põrandale kukub mõni raske ese ning lõhub keraamilise plaadi. Või praguneb siis ootamatult pinge all olnud seinaplaat. Kogenud plaatijal võtab purunenud keraamilise plaadi uuega asendamine aega kuni tund, esmakordsel tegijal, olenemata soost, tuleks aga varuda

märksa rohkem aega ning ka paar lisaplaati. Ent tegijal juhtub nii mõndagi.

20 aastat plaatijana töötanud Tarmo Saarepuu sõnul on põrandaplaadi vahetamine köögis lihtsam plaadivahetusest dušinurgas, kus on kasutatud hüdroisolatsiooni. Esmalt tuleb aga alustada vuugi puhastamisest, mis on ka kogenud töömehe meelest aeganõudvam ja olulisem töö plaadivahetuses. Vuugi võib lahti lõigata kipsinoaga. „Vuuk peab olema hästi puhtaks kraabitud ja naaberplaatide küljest lahti, et võimalik kõrvalpinge ei lõhuks kõrval asuvaid plaate,” õpetab

Saarepuu. Kui katkine plaat on vannitoas, kus kasutatud plaatide all on veetõkkematerjali, tuleks olla veelgi ettevaatlikum, et seda mitte rikkuda. Kui see on aga juhtunud, tuleb uue plaadi alla kindlasti veetõkendit panna.

Et vuugi puhastamine tekitab tolmu, tuleb see kindlasti eemaldada, sest tolmu jäämine plaadiliimi alla halvendab selle nakkumist ning tulemuseks on ebameeldiv tühi koht seinas või põrandas.

Kui on vaja vahetada seinaplaati, mis on pandud kipsplaadi või krohvitud seina peale, on vaja rohkem aega ning kannatlikkust. „Kõige raskem on saada kips-

plaadilt pragunenud plaati kätte, ikka kipub mõni tükk alusest ka koos plaaditükiga välja tulema,” tunnistab Saarepuu. Kui see on juhtunud, aga nii palju on jäänud tervet pinda, kuhu uus plaat kinnitada, pole põhjust ahastuseks.

Et alusplaat koos keraamiliste plaadi tükkidega kaasa võtta, on vaja juba meistri tarkust ja oskusi, et ehitada uus aluspind. „Kogenud meistril võtab plaadi asendamine aega maksimaalselt tund, sest tänapäevased plaadiliimid kuivavad väga kiiresti. Ise olen teinud seda 25 minutiga. Algaja peaks ikkagi arvestama päevatööga,” ütleb Saarepuu. » FOTO: istockphoto

Ehita ja renoveeri

26 Skeem Katkise plaadi asendamine 1. samm: Paigalda katkisele plaadile ristikujuliselt maalriteip.

tööriistaga plaadi ümbruses olev vuugitäide.

Siis eemalda katkise plaadi tükid, kasutades selleks haamrit ja meislit. Tööd alusta plaadi keskkohast, liikudes mööda puuritud auke plaadi välisservade suunas.

Olles eemaldanud kõik plaadi tükid, puhasta aluspind meislit kasutades ka vanast plaatimissegust. Ole ettevaatlik ja püüa mitte kahjustada ümbritsevaid plaate.

2. samm Puuri ühtlase vahega augud plaati. Paigaldatud maalriteip aitab vältida puuri libisemist plaadil.

Kindlasti jälgi puurimise sügavust ning ära puuri sügavamale kui plaadi paksus.

3. samm Eemalda ettevaatlikult meisli serva või mõne muu teravaotsalise

4. samm Pärast vana segu eemaldamist sobita uus plaat selle tulevasse asukohta. See annab aimu, kas valitud plaat sobib ning võimaldab hinnata ka plaadi alla paigaldatava vajaliku plaadiliimi kihi paksust.

Olles veendunud plaadi sobivuses, kanna plaatimiskammiga plaadiliim plaadi tagaküljele ning aseta plaat ettevaatlikult kohale.

Aiameister OÜ toodab ja paigaldab juba 12 aastat kvaliteetseid metall- ja sepisaedu, väravaid ja väravaautomaatikat.

Aiameister - aed telli meistritelt. www.aiameister.ee tel 6720214

Veendu, et plaat oleks ühes tasapinnas ümbritsevate plaatidega ning vuugivahed oleks ühtlased. Ühtlaste vahede saavutamiseks kasuta plaatimisriste. Plaadikammi puudumisel võib kasutada kammiga sarnanevaid esemeid.

Plaatimisriste asendavad edukalt ka paksema papi tükid.

5. samm Pärast plaadi paigaldamist oota, kuni plaatimisliim kuivab. Eemalda vuugiristid ning kanna vuugitäide vuukimislabidaga diagonaalis üle vuukide tõmmates vuugivahedesse. Lase 20–30 minutit tahkuda ning pese üleliigne vuugitäide käsnaga maha. Vajadusel korda protseduuri üks-kaks korda. Vuukimislabida puudumisel võib selle asendada paksema teravaservalise kummitükiga.

Plaadivahetus pole keeruline •• vajaminevad materjalid ja töövahendid: - asendusplaat/plaadid - plaadiliim - vuugitäide - maalriteip - elektritrell koos 5 mm betooni puuriga - meisel (erinevad laiused) - haamer - plaatimiskamm - plaatimisristid - vuugilabidas - käsn vuugitäite pesemiseks - kaitseprillid ja kindad •• Ohutuse mõttes kasuta kaitseprille ja kummikindaid.

•• Katkiste plaaditükkide eemaldamisel võivad need sattuda silma ning põhjustada tõsiseid silmakahjustusi.

•• Plaatimisliimi segamisel võivad liimi pritsmed sattuda silma ning põhjustada ärritusi.

•• Et plaadiliimi ja vuugitäite segamisel veega tekib aluseline reaktsioon, on vaja lisaks silmadele kaitsta ka nahka.

Allikas: www.nokitse.ee

KIVID OTSE TOOTJALT! Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad kaasaegne tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja pidev kvaliteedikontroll

..................................................................................................... Õõnesbetoonplokk

UNI-kivi NUNNA-kivi KLOOSTRI-kivi VANALINNA-kivi KARTAANO-kivi

VH-190 190X190X585 VH-140 140X190X585 VH- 90 90X190X585

ISO 9001:2008

Betoonist kõnniteekivid

Betoneks AS Silikaltsiidi 5 Tallinn 11216

Tel 681 4110, 506 2905 Faks 68 14 135 www.betoneks.ee

28

Ehita ja renoveeri

Katus on maja kroon FOTO: AS Toode

Erki Loigom AS Toode müügiinsener Kortermajade elanikel on ees põnevad ajad. Eesti on müünud saastekvoote ligi 290 miljoni euro eest ja sellest saadud raha tuleb suunata suures osas lisaks munitsipaalhoonete korrastamisele ka kortermajade soojustamise programmi.

Keeruline on ühistutele selle raha kasutamises vaid tõik, et projektid tuleb realiseerida 2012. aasta lõpuks. Kahjuks pole Eestis selle projekti sajaprotsendiliseks realiseerimiseks tõenäoliselt tööjõudu.

Selles artiklis keskendume hoopis teemale, kuidas terastooted aitavad kortermajade renoveerimisele kaasa ja milliseid lahendusi tootjad-paigaldajad pakuvad.

Katus on maja kroon Enamik kehasoojusest kaob pea kaudu, nii ka hoonetel. Soe õhk tõuseb üles ja soojustamata katuse kaudu tekkiv soojakadu on suurim. Kortermaja katuse renoveerimisel on mitmeid põhimõtteliselt erilahendusi – kas teha seda aastakümneteks, lahendada mured kiirabi korras või leida kompromiss nende vahel. Teraskatus on kortermajale parim lahendus – see ei nõua kapitaalseid ümberehitustöid, kuid pakub väga kvaliteetse ja taskukohase lahenduse aastakümneteks. Teraskatuse suur eelis on kerge kaal, kiire paigaldatavus ja palju visuaalseid lahendusi. Lisaks ideaalne sobivus meie heitlikusse kliimasse. Profileeritud (kivimuster, lainelised, valtsplekk jne) lahendused ei nõua tavaliselt erilisi ümberehitusi kandvas konstruktsioonis. Väga kriitiliselt tuleks aga hinnata puitkonstruktsioonide kinnitusi müüridele, need kipuvad olema kõige nõrgemad sõlmed nõukogude perioodil ehitatud hoonetel. Sama soovitus kehtib nii eterniidi, kivi kui ka muu materjali korral. Olukorra hindamiseks tasub teha ekspertiis. Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvärgiga, sõltumata valitud katusekattematerjalist. Ära lennanud katuse korral pole ainult ehitajat õiglane süüdistada, ehi-

taja järgib tõenäoliselt etteantud projekti ja tihti ei sisalda need vajalikke lisatugevdusi müürilattide jm puitkonstruktsiooni kinnitamise osas – sellele ei pööratud töid tellides lihtsalt tähelepanu. Tulevikus peaksid seda nõudma hakkama peamine finantseerija, pangad ja kindlustusettevõtted. Nii nagu

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui ka väljast.

nõutakse ühistutelt muid garantiisid – järelevalve palkamine jt.

Tüüpiline teraskatuse lahendus on vana katusekatte eemaldus, utiliseerimine, uue aluskattekile ja roovituse paigaldus ning plekitööd. Enamik tootjaidpaigaldajaid pakub ka katuse või katuslae soojustamist, tuulekastide uuendamist, vihmaveesüsteemide vahetust jpt lisatöid. Olgu nendeks siis lumetõkked, katuse käiguteed, luugid, antennide läbiviigud, katuseaknad. Profiilplekkidest sobivad kortermajale nii trapetsprofiilid, valtskatus kui ka selle moodne analoog, kivimustriga plekk. Värvivalikuid on u 25.

Samades värvides saab tellida ka kõik lisatarvikud, rennid-torud.

Vihmaveesüsteemid Vihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha peamiselt kujult – pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi.

Valik nende kahe vahel sõltub isiklikust maitsest ja sobivusest hoonega, paigalduses või veevoolus erinevusi pole.

Välimusest olulisemaks tuleb pidada kasutatud materjale ja nende omadusi. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5–0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast ma-

Ehita ja renoveeri terjalist renni puhul on oht, et see venib lumekoormuse all välja. Seda ei juhtu, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt – 0,5 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud paigaldada 80 cm sammuga; 0,6 mm materjalile piisab meetrisest sammust. Torude puhul materjalipaksus nii oluline ei ole. Siiski, vahel on ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel oluline vandaalikindlus, selleks tuleks paigaldada esimese korruse ulatuses torule 2 mm paksusest terasest turvatorud.

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui ka väljast.

Sisemise pinna kaitse on isegi olulisem, sest peamine vee nn rünnak toimub ju ikka rennides-torudes.

Eesti turul pakutakse nii vastupidava värv- kui ka PVC-kattega kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on u 25 ja see võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde.

Mõned tootjad pakuvad ka rätsepatööd – renne täpselt kliendi soovitud pikkuses –, et poleks tarvis neid jätkata, sest iga jätkukoht on potentsiaalne leke.

Rõdud värvikirevaks Profiilplekk on ideaalne ja nägus lahendus ka rõdude uuendamiseks.

Peamiselt kasutatakse rõdudele uue väljanägemise andmiseks trapetsprofiile. Trapetsprofiiliga lahendus on kindlasti kõige soodsam lahendus rõdude renoveerimisel.

Kortermajade rajoonides kohtame juba sadu sellel meetodil uuendatud rõdusid.

Terased lahendused otsaseintele Hoone otsaseinte ja fassaadide puhul valitsevad omavalitsustes eri meeleolud. Osa lubab fassaadidel kasutada trapetsprofiilidega lahendusi, osa mitte. Sellele mõeldes on ettevõtetel pakkuda ka tooteid, mis visuaalselt erinevad tunduvalt trapetsprofiilidega lahendusest.

Sellisteks toodeteks on eri kuju ja

Tavapärasel pangalaenul on korterelamu jaoks liiga lühike tagasimakseperiood ning kõrge intress.

suurusega paneelid ja kassetid.

Selliseid fassaadilahendusi näeme tänapäevases linnaruumis ohtralt – peamiselt büroohoonetel. Paneelidega lahendus on mõnevõrra kallim trapetsprofiiliga katmisest, küll aga lisab hoonele elitaarset väljanägemist ja vaheldust tavapärasele krohvitud seinale.

Finantseerimisest KredExi abiga Renoveerimislaenu eesmärk on korterelamute renoveerimise toetamine ning energiatõhususe parandamine vähemalt 20% kuni 2000 m² suurustes korterelamutes ja vähemalt 30% üle 2000 m² suurustes korterelamutes. Korterelamuks loetakse vähemalt kolme korteriga elamu.

Tavapärasel pangalaenul on korterelamu jaoks liiga lühike tagasimakseperiood ning kõrge intress.

Seoses EL-i struktuurifondide vahenditega ning täiendavalt Euroopa Nõukogu Arengupangast laenu võttes võimaldab KredEx pankadel anda korterelamutele soodsamat ning pikema tagasimakseperioodiga (kuni 20 aastat) laenu, mille sihtotstarve on energiasäästu saa-

29 vutamine rekonstrueerimistööde teostamise abiga.

Korterelamute renoveerimislaenu kättesaadavuse parandamisega toetatakse enne 1993. aastat ehitatud korterelamute põhikonstruktsioonide (kande- ja piirdetarindite) rekonstrueerimist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide muutmise ja asendamisega seotud rekonstrueerimistöid ning motiveeritakse ühistuid taastuvenergia kasutamise seadmeid paigaldama. Laenu saamise eeldus on energiaauditi läbiviimine.

Täpsemaid tingimusi ja soovitusi saab lugeda nii KredExi renoveerimislaenu kui ka energiaauditi kohta: www.toode.ee/kredex Pöörduge alati kogenud tootjate poole, kes oskavad ühistuid nõustada parimate materjalilahenduste saamiseks, tunnevad paigaldustööd ja nüansse, valdavad või omavad koostööpartnereid projekteerija leidmisel, aitavad asjaajamisel KredExi ja pankadega ning on abiks energiaauditi läbiviimisel.

Et katuseehitus on tõsine asi, tuleb see usaldada vaid kogemustega asjatundjale.

TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.

WWW.TOODE.EE TASUTA ABITELEFON: 800 7000

USI

AAS

20

M

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

T KOGE TA

KAMPAANIA AASTA UKS:

nii pakub renoveerimine topeltrõõmu!

Garaaziuks Berry Pearl

Välisuks RenoDoor light

AINULT

Garaaziuks Berry Pearl

Välisuks RenoDoor light

Saadaval sama hinnaga kahes värvitoonis ja neljas kampaaniamõõdus 2375 x 2000 mm, 2375 x 2125 mm, 2500 x 2000 mm, 2500 x 2125 mm.

Alumiiniumlengiga, saada sama hinnaga kahes erinevas värvitoonis ja kampaaniamõõtudes 900 x 2100 mm ja 1000 x 2100 mm.

Garaažiuksi Berry Pearl ja välisuksi RenoDoor light saab tellida valge (RAL 9016) ja tumepruuni (RAL 8028) pealispinnaga.

* Soovituslik müügihind koos käibemaksuga. Kehtib kõigi osalevate edasimüüjate juures kuni 31.12.2011. Lõpptarbija hind koos käibemaksuga, ilma paigalduseta.

Rohkem informatsiooni teiste kampaaniapakkumiste kohta:

www.hormann.ee

Tasuta infotelefonil: 800 5500 • faks 610 5085 • info.ee@hoermann.com