Ehita ja renoveer (Oktoober 2015) by Eesti Päevalehe

Sügis 2015 Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@ekspressmeedia.ee, tel 680 4646 Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee

ASENDAMATU INTERJÖÖRI EHITUSTÖÖDEL – ERINEVATE MATERJALIDE LÕIKAMINE, LIHVIMINE, KRAAPIMINE JA TAPPIMINE. Metabo akutoitega multitööriist on jõudluse poolest võrreldav juhtmega versioonidega. Nüüd ei sõltu tööraadius enam toitekaabli pikkusest. Tarvikute kiirvahetus ilma tööriistadeta kiire ja mugav

Peenike kuju ja pehme libisemiskindel pind tagavad tööriista mugava ja turvalise käsitsemise Ultra-M tehnoloogia - parim sooritusvõime - sujuv ja tõhus laadimine - optimaalne energiakasutus ja pikk tööiga

Kahe LED-lambiga valgustatud tööala ideaalne nähtavus ka pimedates kohtades

Lai võnkenurk 3,2° ja VTC elektroonika, mis tagab ühtlase kiiruse koormuse all kiire töö Saab kasutada ka teiste tootjate terasid ja vastupidi.

VAATA MULTITÖÖRIISTA TOOTEVIDEOT JA TEISI PROFITÖÖRIISTADE PAKKUMISI METABO.EE Kampaaniapakkumised kehtivad 1. septembrist 31. detsembrini 2015.

Lihvimisel võimalik ühendada tolmuimejaga. Standardvarustuses 2 x 2,0 Ah akut, 2 tera, kraapenuga, kolmnurktald, lihvpaberid, tolmuimejaadapter, multiadapter konkureerivate terade kasutamiseks, laadija ja kohver. Saadaval ka ilma akude ja laadijata.

Metabo akudel on ainsana piiranguteta 3-aastane garantii.

Kaks nippi soojuspidavuse taastamiseks! 1. Vuukide nõuetekohane hermetiseerimine 2. Maja värvimine termovärviga Neli kõige levinumat probleemi Kõik me tahame, et meie kodu oleks ilus ja modernne. Ilusa kodu nimel teeme euroremondi. Vahetame välja vanad aknad ja uksed, seinad krohvime ja pahteldame sirgeks, värvime ja tapeedime, vahetame põrandakatted ja välisukse tiheda helikindla ukse vastu. Kõik nagu oleks kõige paremas korras aga varsti ilmuvad üllatused. Neli kõige põhilisemat probleemi: toad on külmad, seinu pidi jookseb alla vesi, tuul puhub seinast läbi, lae ja välisseina nurgad hallitavad.

Entigrena OÜ renoveerib igal aastal suures ulatuses 2-3 aastat tagasi tehtud asjatundmatute ettevõtete vuugitöid! Tähelepanu välisfassaadile Elamu elulised probleemid algavad just sealt. Enamasti mõeldakse välisfassaadi all välisilmet ning hinnatakse selle olukorda vastavalt. Loomulikult tuhmunud fassaadivärv ei tee maja veel külmaks. Küll aga teeb seda pudenenud krohv ja tühjad vuugivahed. Kui me näeme palja silmaga välisseintes pragusid ja ära kukkunud krohvi siis on kahjustused juba suured. Küsimus seisneb selles, kui arukalt suudame edasi toimetada, nii et ei tehtaks rumalaid vigu. Arukas lähenemine on pool võitu Paljudel juhtudel ei saavutata fassaadi soojustamisega soovitud tulemist. Miks? Enne fassaadi remonti tuleks teha maja väliseinte korrasoleku hindamine. Mitte visuaalselt, sest me ei näe kõiki mikromõrasid ja tegelikku olukorda, mida on tekitanud vahelduvad ilmastikuolud. Tuleb võtta ka proovikehasid puurimise teel ja lasta laboris hinnang anda.

Entigrena OÜ pakub ainsana Eestis vuukidele 5 aastase garantii!

Kuluefektiivseimaks soojustuseks vali termovärv! 80-ndatel tsiviilvajadustele kohaldatud kosmosetehnoloogia on nüüdseks jõudmas ka Eesti renoveerimismaastikule. Keraamilise termovärvi täitematerjaliks on seest õõnsad naatriumboorsilikaadist keraamilised kerakesed, mis moodustavad 50% pinnakatte mahust. See omakorda võimaldab värvil hajutada kuni 80% nähtavast päikesekiirgusest ning peegeldab tagasi 96% infrapunasest kiirgusspektrist. Termovärv loob pinnale õmblusteta kile, mille läbilaskvus on valikuline. Kõrgenenud niiskuse tingimustes polümeerid paisuvad ja kate muutub veekindlaks. Kuivades oludes annavad polümeerid liigse niiskuse ära, muutes katte aurumolekulidele läbitungivaks ning hingavaks. Entigrena OÜ termovärvi ClimateShield ametliku maaletoojana ning teenuseprotsessi algusest lõpuni kontrollija ja teostajana suudab pakkuda turul pretsendenditut kvaliteeti.

Termovärviga värvitud maja saavutas esimesel talvel kokkuhoiu küttekuludelt tervelt 11%!

Kontrollida, kas akna ümbrused on vett ja niiskust pidavad. Vastu punnitav makroﬂeks ei taga niiskuse ja vee juurdepääsu takistamist paneeli, vaid soodustab hoopiski seda. Aknaümbrused peavad olema korrastatud kas liistuga või siis mastiksiga. Enne maja soojustamist tuleb vuugid remontida. Suur osa vett ja niiskust satub just vuukidest paneeli soojustusse, mis muudab paneelid külmasillaks. Ebakorrektselt vuugitud või üldsegi remontimata paneelivahed ja paisuvuugid võivad põhjustada maja ennetähtaegse ja katastrooﬁlise lagunemise.

Termovärviga värvitud maja Tartus.

Aivar Grünthal Entigrena OÜ juhataja +372 5039585 www.entigrena.ee

3 Foto: Markku Ojala

Nutikas Habitare Soome suurim mööbli-, disaini- ja sisekujundusmess Habitare pakkus ideid nii algajale sisustajale kui ka kogenud sisekujundajatele. Septembri keskel avas taas viieks päevaks uksed Soome suurim mööbli-, disaini- ja siseFoto: Markku Ojala kujundusmess Habitare. Koos samal ajal toimunud üritustega (antiigimess, kaasaegse kunsti mess Art Helsinki, valgustusmess ValoLight, kvaliteetse pildi ja heli mess HifiExpo) külastas messi esialgsetel andmetel üle 45 000 inimese. Habitarel läbi viidud küsitluses vastas iga kolmas külastaja, et nad seavad disainis jätkuvalt olulisele kohale ökoloogia, säästva arengu ja kodumaisuse. Teiste oluliste asjadena eelistati sisustuses selgust, praktilisust ja kvaliteeti. Ühtlasi hakkab külaliste hinnangul must-valge sisustus üha enam teed andma värviküllusele. Habitarel osales seeMA KEERLEN, MA PÖÖRLEN Pipsa Pokkineni ja Sanni kord esimest korda ka väga palju väikeseid disainifirma- Sipilä linnupesa sarnane tekstiilist rippiste „Kiepaus” sid, keda tahetakse järgmi- võitis ühe peaauhinna. sel messil senisest rohkem rambivalgusesse sättida. „Tahame veelgi enam esile tõsta soomlaste uusimat loomingut, unustamata seejuures vana. Uuendused puudutavad tugevalt ka kaasaegse kunsti üritust ArtHelsinki, mille kuraatorina on juba alustanud Aura Seikkula,” ütles Habitare-messi programmijuht Laura Sarvilinna. XIV Habitare disainivõistluse teemaks oli sel aastal: „Kui äkki tuleb külalisi”. Võidu viisid koju tööd „Kiepaus” (tõlkes: pöörlemine) ja „Kuusio” (tõlkes: kuuspakk). Võistluse peakohtunik oli arhitekt Juhani Pallasmaa.

Vilve Torn

KUUSPAKK Sami Markkula, Minna-Maria Salonen, Erik Lindahl, Heikki Konu ühistöö „Kuusio” võitis teise peaauhinna. Kuus kokku pakitud taburetti saab istumisalusteks lahti harutada või vajadusel lauana kasutusele võtta. Foto: Pekka Hannila Sorbass OY

SILMAD LAKKE! Osakond Ahead! – vihmavarjusadu Kaisa ja Timo Berry disainistuudiolt Both.

Foto: Tootja

 VÄIKE ÕDE Aino Michelseni rotangist tugitool „Em”. Sellist kudumisstiili kasutatakse tavaliselt ka traditsiooniliste Vietnami korvide puhul. „Em” tähendab tõlkes väike õde.

4 SOHVA NAGU KÜBAR Aino Michelseni lamamissohva „Mai” ammutab inspiratsiooni Vietnami traditsioonilisest riisivartest punutud kübarast. See on ühtlasi ka austusavaldus kohaliku kudumistraditsiooni vastu.

Foto: Tootja

Foto: Pekka Hannila Sorbass OY

 LIBLIKAD SEINAL Valgustitootja Tunto uutes Butterfly valgustites on kasutatud kõige uuemat OLED-tehnoloogiat – valgusallikaks on orgaaniline LED.

Foto: Tootja

 POTIKE, KASTA END ISE Aino Michelseni „Timjam” koosneb kahest keraamilisest ürdipotist ja veenõust. Isekastev süsteem sobib hästi minikööki või kitsale aknalauale. Oma lemmikvärvidest koosneva kolmeosalise kombinatsiooni võib igaüks ise kokku panna.

5 Foto: Tootja

 LAUD VÕ PEEGEL? Elina Ulvio multifunktsionaalset eset saab kasutada väikestes ruumides nii laua kui ka peeglina. Väike muutus, ja olustik muutub kohe.

 JÕEHOBU TOAS? Kristina Saajanaho ja Oona Hytöneni jõehobutooli saab kasutada nii diivani kui ka tugitoolina või ka voodina. Elavda ainult oma kujutlusvõimet. Kollektiivi Unveiled kuuluvad eelmisel aastal Lahti disainiinstituudi lõpetanud noored.

 MEELEOLUNOPPEID Habitarelt

Foto: Pekka Hannila Sorbass OY

 ANTIIK ON MOES Esimese antiigimessi parima osakonna auhinna võitis Festart Design. Oma osakonnas peamiselt kalleid valgusteid ja mööbliesemeid müünud ettevõte suutis luua rahuliku ja harmoonilise üldpildi, milles esile toodud esemed toetasid teineteist.

Õlg- või rookatus – kuiv tare sada aastat Kahjustunud õlg- või rookatuse puhul tuleks võimalusel alati eelistada katuse lappimist. Roo- ja rukkiõlekatused on aastasadu olnud eestlaste eelistuseks. Eks siin on üks põhjus katusematerjali kättesaadavus, aga teisalt ka selle pikaealisus ja vastupidavus. Õlgkatuse vana päritolu tõendab selle arenenud ehitustehnika, mis võib olla saavutatud üksnes pika aja jooksul kogutud teadmiste varal. Talirukki õlgi hakati Eestis katusekattematerjalina kasutama ilmselt juba XII–XIII sajandil ühes rukki kasvatamise laialdase levikuga. Eluruumid ja rehealune said ühise kõrge õlgkatuste aga alles hiljem – XV–XVI sajandil, annab teada muinsuskaitseameti infovoldik „Mätas-, õlg- ja roogkatus. Ehitamine, hooldus ja parandamine”, mille on koostanud Mari Loit. Rukkiõlgedest katus oli Eesti taluarhi-

tektuuris kuni XIX sajandi alguseni kõige levinum katusekattematerjal. XVI sajandist on teateid ka õlgedega kaetud kirikukatustest (nt Püha kirik Saaremaal). Saartel ja Lääne-Eesti rannikul kasutati samal otstarbel ka pilliroogu. Õled ja roog olid eriti sobilikud kelpkatuste katmiseks. Leidus aga ka viilkatuseid (nt saartel mõned küünid ja võrgumajad). Õlg- või rookatuse katte paksus on tavaliselt 25 cm ning katuse iga lõunapoolsel küljel vastavalt 20–40 ja 50–60 aastat, põhjapoolsel võib see aga roogkatuse puhul ulatuda kuni 100 aastani. Lisaks vastupidavusele peavad need katusekatted ka sooja ja lumetorme. Oluline on siiski teada, et nõrgim koht katusel on hari ja vaid korrapärane hooldus tagab

Foto: Rauno Volmar

7 MÄTASKATUSE HOOLDUS JA PARANDAMINE • Et mätaskatus püsiks, kasta seda kuival perioodil aeg-ajalt. • Et murukamar oleks tihe, niida seda korrapäraselt. • Sadevete läbiimbumise korral kontrolli hüdroisolatsioonikihi olukorda ja vajadusel asenda see kas osaliselt või täielikult uuega. • Mätaskatuse kaldenurk ei tohi ületada 30°, vastasel korral uhub vihm mulla katuselt maha. Soovitatav on katuseräästas ääristada tõrvatud räästalaudadega, mis toetavad mättaid allavajumise eest. • Tänapäeval võib mätaskatust ehitades alumise mättakihi ja kasetohukihi vahele panna vett ärajuhtiva 2–3 cm paksuse kergkruusakihi. Niiskuse isolatsiooniks võib kasetohu asemel alternatiivmaterjalina kasutada ka kilet või vundamendi jaoks toodetavat plastist hüdroisolatsiooni.

Roomeistrid Katus, see on maja kroon, vali materjaliks pilliroog!

katusekatte püsimise. Arusaam, et õlgvõi rookatus imab vett ja kogub endasse niiskust, ei pea paika. Vesi kandub järsu kalde ja ühtlase pinnaga katuselt kõrrelt kõrrele voolates kiirelt alla, ilma alumistesse kihtidesse jõudmata. Seega – mida järsem on katus, seda kauem see kestab. Õlg- ja rookatuse optimaalseks kaldenurgaks loetakse 45° või veidi rohkem.

Loodusliku katuse ehitamine Tänapäeval on õlgkatuse ehitamine üsna keerukas ettevõtmine, sest kunstväetistel kasvatatud rukki kõrs on katuse tarbeks liialt peenike. Samuti peavad katusele pandavad kõrred olema käsitsi lõigatud ja pekstud. Sestap on nüüdisajal märgatavalt kättesaadavam roog. Väga tähtis on aga, et katusel kasutatav roog oleks kasvanud ühe aasta jooksul ja lõigatud talvel. Roog peab olema kuiv, sest niiskena läheb see kergesti hallitama. Samuti peab katuseroog olema võimalikult sirge. Nii õlgede kui ka rooga kaeti katust traditsiooniliselt nii: katmist alustati räästast. Nn räästakord tehti väikestest seotud vihkudest, ülejäänud katus aga lahtistest kõrtest, mis laotati ühtlase

PAIGALDAME, PARANDAME JA HOOLDAME ROOKATUSEID ÜLDEHITUSTÖÖD

Lääne maakond Virtsu Mere pst 8 tarmo@roomeistrid.ee

Tarmo Mereväli 58155843 www.roomeistrid.ee

KATUSEROO OST-MÜÜK

Uue rookatuse saab kodu Muhu saarel. kihina vastava roovlati peale – latvadega katuseharja ja tüvedega räästa poole. Seejärel löödi kõrred alumisest otsast tasaseks ning nende peale asetati roigas, mis surus kõrred tihedalt vastu roovlatti. Roigas köideti katuselati külge kas kase-, paju- või pihlakavitstega, mis väänati ja kuivatati juba varem valmis ning leotati enne katuse tegemist (hilisemal ajal on köitmisel kasutatud ka traati). Sellise katteviisi juures jäi eelmist õlekihti kinnitav latt järgmise õlekihi alla. Pärast köitmist tasandati kõrred veel kord. Kui katmisega jõuti harjani, murti mõlemalt poolt üleulatuvad kõrred üle harja kahele poole maha ning seoti roigaste ja vitste abil kinni. Nende peale laotati piki katuseharja veel üks kiht kõrsi, mis kinnitati nn harimalkadega. Hiljem hakati nt Muhus ja Saaremaal õlg- ja rookatuste harja katma kas risti või piki harja asetatud laudadega. Samal otstarbel kasutati ka laaste ja sindleid.

Hooldus ja parandamine Levinumad probleemid õlg- või rookatuse puhul on kahjustunud katusehari, augud (põhjustajad tuul, linnud ja närilised), mädanik, pehkimine ning sammal. Katuse püsimine sõltub veel suuresti katuseharja olukorrast. Katusehari on kõige enam ilmastiku meelevallas, mistõttu tuleks seda korrapäraselt kontrollida. Kui katusehari hakkab läbi laskma, leiab vesi kiiresti tee ka alumistesse kih-

Foto: Rauno Volmar

tidesse ning õled või roog hakkavad mädanema. Sestap tuleks katust üle harjata vähemalt iga kümne aasta tagant. Niiskusest kahjustunud alad katusel tuleb võimalikult kiiresti eemaldada ja uute kvaliteetsete kõrtega asendada. Alati ei olegi kogu katuse välja vahetamine vajalik ja võimalusel tuleks alati eelistada katuse lappimist. Esmapilgul võib lapiline katus küll veidi ehmatada, kuid muretsemiseks pole mingit põhjust – paranduskohad võtavad ilmastiku toimel peagi olemasoleva katusepinnaga sarnase tooni. Parandamistööd

OLULINE ON TULEOHUTUS • Õlg- ja rookatus on kõige tuleohtlikumad katusematerjalid ning nõuavad erilist hoolt ja tähelepanu. • Pööningul ei tohi olla tugevat tuuletõmmet. • Hoia pööning puhtana (korista kasutamata kõrred ja nende puru). • Kontrolli korrapäraselt korstnajalgade ja elektrisüsteemide seisundit. • Paigalda pööningule suitsuandur. • Pööningul peab olema tulekahju kustutamiseks sobivas suuruses juurdepääsuluuk. • Kui vanasti ehitati katus vastu korstnat, siis tänapäeval tuleb tuleohutust silmas pidades ümbritseda korsten plekk-kraega. • Roo või muu kergestisüttiva katusekattega ehitise suitsukorsten tuleb varustada sädemepüüdjaga.

on mõistlik planeerida perioodile, kus sademete tõenäosus on kõige väiksem. Varuge eelnevalt ka suurem tükk kilepresenti, et vihmaga saaks avatud kohad kohe kinni katta. Katusekatte välja vahetamisel järgige aga kindlasti kohalikke traditsioone ja kasutage kohalikke materjale – võõrapärased elemendid ei tule enamasti kasuks. Tänaseni ei ole kindlale seisukohale jõutud ka küsimuses, kas sammal teeb katusele rohkem kahju (kogub endasse niiskust ja säilitab seda) või pigem head (moodustab kõrtele loodusliku lisakatte). Üldiselt ei peeta sambliku kasvu õlgja rookatustel väga suureks probleemiks – pigem on see märk katuse väärikast vanusest. Et katusetööd nõuavad oskuslikku lähenemist, tuleb enne tegutsema hakkamist kindlasti konsulteerida vastava ala spetsialistiga. Oluline on aga meeles pidada, et kui tegemist on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, tuleb enne tööde alustamist konsulteerida muinsuskaitseameti spetsialistiga. Loo kirjutamisel on kasutatud muinsuskaitseameti infovoldikut: „Mätas-, õlg- ja roogkatus. Ehitamine, hooldus ja parandamine”, koostaja Mari Loit. Lisainfo. www.muinas.ee

Vilve Torn

Ära renoveeri oma vana lagunenud maja! Säästa oma aega, raha ja närve! Telli uus, kvaliteetne ja soodne elementmaja meilt!

Küsi pakkumist juba täna! info@framehouse.ee

FrameHouse OÜ +372 56 40 104 info@framehouse.ee www.framehouse.ee

Hooldatud katus kestab tegusa ja nägusana kauem Sügisel on õige aeg üle vaadata katuse olukord, puhastada praht räästa ripprennidest, allavoolu- ja voolusuunalistelt liidetelt, korstna juurest ja neeludest. Et katus kestaks kaua, on sellel sõna otseses mõttes vaja silma peal hoida. Hoolikas peremees vaatab maja katuse üle kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel enne püsivaid külmi ning püsiva jää teket. Katus kontrollitakse üle ka pärast võimalikku vigastamist (tromb, lumekoristus jms). Ülevaatuse ajal kõrvaldatakse katusele sattunud ebavajalikud esemed ja kinnitatakse võimalikud lahtiliikunud detailid. Ühtlasi asendatakse katkised materjalid ja teostatakse korstnate-müüritiste remont. Talvel tehakse kindlaks, kus lumi katusel sulab ja kuhu tekib jää. Lihtsat, järsu kaldega katust, millelt pole midagi koristada, võib vaadata üle maapinnalt.

Vesi on suurim kahjustaja Pikaaegne niiskus konstruktsioonis loob soodsa keskkonna mädanikseente tekkeks. Aja möödudes hakkavad poorsel katusekattel kasvama samblikud ja vetikad ning pruunist kivikatusest võib saada roheline. Pääsenud ei ole ka plekkkatuse omanikud – suurte puude õietolm ladestub siledale katusepinnale ja sinna hakkab kinnituma ka kõike muud, mis loob samblikele ja vetikatele soodsad kasvutingimused. Kui sambla juured tungivad katusekatte materjalidesse ja liitekohtadesse, seovad need vett ning kasvades ja külmudes hakkavad katust lõhkuma. „Enim kannatab katuse põhjapoolne külg, mis talub pidevat niiskust. Ajaga

VAHESEINAPLOKKIDEGA KAASA

TASUTA PENOSIL KIVILIIM (StoneFix 827)

MIKS ON KATUSEPESU VAJALIK: • 1 m3 vett ja niisket sammalt = 1 tonn lisaraskust; • sammaldunud katusepind on kole ja kannatab pideva niiskuse all; • niiskus tungib läbi liitekohtade katusekatte alla ja hakkab hallitama või konstruktsiooni mädandama; • jäätudes vesi paisub, mille tagajärjeks võib olla katkine katusekate. Allikas: Survepuhastus OÜ võib niiskus tungida katusekatte materjali ülekatete vahedest katuse aluskattele ja sealt edasi konstruktsioonidesse,” selgitab Survepuhastus OÜ tegevjuht Herkko Sau. Igasugused võõrkehad katusel hoiavad ka talvel lund lihtsamini kinni, päikese käes lumi sulab ja katus kannatab pideva niiskuse käes. Kivikatuse hooldus ei erine millegi poolest mõnest teisest materjalist ehitatud katuse hooldusest. „Et katus pikki aastaid vastu peaks ja hea välja näeks, vajab see hoolt. Kivikatuse korrashoiuga vähendab omanik enda edasisi katusega seotud kulusid. Hästi ehitatud katuse korrashoid pole eriti töömahukas,” ütleb Avo Nurming, Monier

OÜ Baltikum vanem tehniline konsultant. Katuse aluskonstruktsiooni ülevaatuseks tuleks võimalusel pääseda kõikjale katuse alla. Kontrollima peab läbijooksude olemasolu, paiknemist ja ulatust. Kui katus laseb läbi tuule mõjuta, tuleb põhjus leida ja kõrvaldada. Tugeva külgtuulega märgunud aluskatuse puhul hinnatakse läbisadanud veehulka. „Kui vesi niisutab ainult kohati puitdetaile, siis hea katusekonstruktsiooni tuulutuse korral kuivab niiskus tarindeid kahjustamata ära sarnaselt fassaadidega. Märgunud soojusisolatsioon ei pruugi kuivada ja rikub konstruktsioone – see viga tuleb kõrvaldada,” selgitab Nurming. Veelgi tõsisem on olukord, kui vesi tungib läbi laest. Sissetuiskamisel tuleb otsida viga räästast ja tuulutusavadest. Tuisklumi ei tekita probleeme, kui on korralik aluskatus ja lumi aurustub veeks muutumata.

Auru- või survepesu katusele Katusepesu on vajalik mitte ainult samblike ja vetikate hävitamiseks, vaid ka visuaalse pildi parendamiseks – puhas katus paistab kaugele ja tõstab kodu väärtust. Kindlasti on terve, aga visuaalselt koleda katuse pesemine oluliselt

Foto: Avo Nurming

Kvaliteetne katusekivi ei karda niiskust ega külma – üle 80 aastat vana Karuse raudteejaama hästi säilinud katus on selle hea näide. odavam kui uus katusekate. „Kui valtsplekk-katuse puhul on survepesu arvessevõetavalt hea lahendus, siis profiilplekk-katuste, kivikatuste, eterniit- ja SBS-katuste puhul oleks mõistlik survepesu vältida,” soovitab OÜ Soojustusfirma juhataja Toivo Okk. SBS-kattelt uhab survepesu minema katteklibu ja mingil määral bituumeni ning üks katusekivi suudab näiteks imeda endasse kuni 300 g vett. Okk märgib, et profiilpleki puhul võib survepesu kahjustada pleki mitmekihilist kaitsekihti ja katusekruvide tihendeid. Siin tuleb appi

aurupesu – optimaalse temperatuuriga aur kombineerituna mõistliku survega tagab katusekattematerjali puhastuse kahjustusi tekitamata. Et erinevalt plekist on SBS ja kivikatted struktuuri poolest materjalid, millele sattunud muld, tolm või purud loovad soodsa kasvupinnase samblale, siis surve- ega ka aurupesu ei pruugi sambla eoskupraid hävitada. Seetõttu tuleks lisaks sambla eemaldamisele ja pinna puhastusele katusekattematerjali samblatõrjekeemiaga käsitleda.

Signe Kalberg

KVALITEETNE EHITUSTEENUS IDEEST TEOSTUSENI! ÜHISKONDLIKUD HOONED, TÖÖSTUSHOONED, KORTERELAMUD Projekteerimine I Infrastruktuuri ehitustööd I Ehituse peatöövõtt I Arendustegevus Wesico Project OÜ

Wesico Ehitus OÜ

Kontor Tartus: Vasara 50, Tartu, 50113 Tel + 372 7339114 Faks + 372 7339114 info@wesico.ee www.wesico.ee

Kontor Tartus: Vasara 50, Tartu, 50113 Tel + 372 7339114 Faks + 372 7339114 info@wesicoehitus.ee www.wesicoehitus.ee

Stora Enso graanulitehas

Viru Keemia Grupp administratiivhoone

Kontor Tallinnas: Pärnu mnt. 160J, Tallinn, 11317 Gsm + 372 5044602 Tel + 372 6744790 Faks + 372 6744792 info@wesico.ee www.wesico.ee

Kontor Tallinnas: Pärnu mnt. 160J, Tallinn, 11317 Gsm + 372 5044602 Tel + 372 6744790 Faks + 372 6744792 info@wesicoehitus.ee www.wesicoehitus.ee

Korterelamu Kaevu tänaval Tallinnas

Lindab tootmishoone

Katuse lisatarvikud – kuidas ja kuhu, miks ja millal? Kui palju katuse ruutmeeter maksab? Igati loogiline küsimus, kuid katusekatte või -tööde maksumust tuleks vaadata kui täispaketti, mille tulemusena sünnib funktsionaalne katuselahendus. Olukord, kus esmalt vahetatakse katusekate ja paigaldatakse muu hädapärane (ära jäetakse näiteks vihmaveesüsteemid), on üpris tavaline. Siiski tuleks alati katusemeistrilt uurida, mis need hiljem soetades-paigaldades maksma lähevad. Enamasti on mõistlikum rennid-torud paigaldada koos või lausa enne katusekatet: rennide kinnitused on seeläbi soodsamad (jäävad ära mitmed lisakronsteinid ja -tarvikud), visuaalselt korrektsemad ja kohati ka tugevamad. Vihmaveesüsteemide paigaldamise vajadus on ilmne – rennide-torude kaudu kindlasse paika juhitud vesi ei määri ega riku tilkudes seinu ning ei jää seisma soklisse, kust on lihtne tee vundamendi alla. Rennide korral on samuti oluline, et neil oleks võimalikult vähe omavahelisi liitekohti, sest iga liitekoht on vaatamata mis tahes liitelahendusele potentsiaalne tilkumiskoht. Samuti saab täpsete pikkustega rennide korral hoida kokku materjalikuludes. Rennide korral peab järgima ka tootjapoolseid nõudeid kinnituse suurima lubatud sammu osas – siin kehtib soovitus, et rohkem on uhkem. Eesti metallkatuste ehitusstandard nõuab rennikonksude kinnitamist sarikatesse (mitte vaid laudisesse suvalises kohas). Kui sarikasamm on suurem kui tootja lubatud suurim kinnituste samm, tuleb kinnitused paigaldada igasse sarikasse ja lisada üks nende kahe vahele. Ühe keskpärase eramaja korral on rennikinnitustelt kokkuhoid ehk mõnikümmend eurot, kuid uue vihmaveesüsteemi paigaldamine kordi kallim. Vihmaveesüsteemide puhul jälgige, et selle tootmiseks kasutataks spetsiaalset ja kahepoolse pinnakattega tsingitud terast, sest just rennid on katusetarvikutest kõige korrosioonialtimad. Sestap küsige tootjalt alati garantiid kasutatud materjalide kohta. Tavaline ühepoolse kattega katuseplekk pole rennide valmistamiseks sobivaim. Rennide kuju ja värvivalik on aga juba ilumeele küsimus. Kõige olulisem on meeles pidada, et vihmaveerennid ja -torud töötavad korrektselt vaid siis, kui need on puhtad.

Foto: AS Toode

Turvaline liikumine ja hooldus Palju kõneainet on tekitanud kohustus tellida kord aastas korstnapühkija (suvemajadel kord viie aasta jooksul). Seoses sellega on teemaks kerkinud turvalisus katustel. Plekkkatus on libe. Juba 15–20kraadise kalde korral on sellel liikumine julgestusvahenditeta ohtlik. Eestis pole veel kindlat normatiivi, millisest kaldenurgast alates peaks redeleid-platvorme kasutama, kuid teemaga tegeletakse. Seni tuleb kasutada talupojamõistust ja alalhoiuinstinkti (ka katusemeistri soovitusi) ning paigaldada katustele pääsemiseks redelid seinale, edasi katusekattele ja korstna puhastamiseks kohtkindel käigutee või platvorm. Paluge katusemeistril leida parim redelite ja käiguteede asetus, et oleks tagatud nii kasutusmugavus, tõhusus kui ka turvalisus. Arvestada tuleb majaomaniku harjumusi nt kütmisel, vandaalikindlust (tänavaga piirduvale seinale ei peaks seinaredelit paigaldama), kuid ka visuaalset külge – ülearu pole neid tarvikuid vaja. Palju olulisem on järgida käiguteede ja redelite kinnitust. Lisaks katusele kinnitatavale redelile mõelge läbi kompleksne lähenemine – kas vajate ka maapinnalt katusele jõudmiseks redelit või käite seal ajutise räästasse asetatava redeliga? Lisaks on lahendused kõrgemate korstnate otsa ronimiseks, sellisel juhul lisab turvatunnet seljatagune turvakaar. Eriti kõrgete redelite korral ka turvasiinid turvaköie kinnitamiseks.

Lumetõkke külge küll otseselt ei kinnituta ega toetuta, kuid see võib teinekord päästa räästa all liikuva inimelu. Kui meie linnaruumis on lumetõkked muutunud õnneks igapäevaseks, on arenguruumi eramajade sektoris. Lumetõkkeid on mitmesuguseid, kuid nende peamine ülesanne on üks – hoida lumi ja jää katusel neis kohtades, kust see ei tohi korraga alla langeda. Just siin peitub võti leidmaks lahendust, kui palju ja kuhu neid paigaldada – trepikodade esised, garaažid, aga ka lillepeenarde või liikumisradade lähistel. Samuti on lumetõkked olulised katustel, kus on mitmes kõrguses katusepindu. Kõrgemalt kukkuv jää võib rikkuda allapoole jääva katusekatte. Parimat nõu lumekoormuse jaotusest katustel, lumetõkete asetusest, valikust, paigaldusest ja korrashoiust annab katusemeister. Teine mure on jääpurikad – ka siin olge hoolikas hoone soojustamisel ja pöörake tähelepanu järelevalve vajadusele. Kõigi eespool toodud toodete-lahenduste juures ei tohi unustada ka hooldust. Katusekatete tootjad-paigaldajad pakuvad üha enam hoolduspakette, mille käigus katuseid pestakse, värvitakse ja puhastatakse. Ei ole midagi paremat, kui näiteks iga kümne aasta järel lasta katust kontrollima selleks tööks spetsialiseerunud brigaad, kes annab kindlustunde ja garantii, et katusekate ja lisatarvikud täidavad oma otstarvet edukalt. Põhjalikuma artikli leiad: www.toode.ee/?page=634

Erki Loigom, AS-i Toode müügijuht

GA? A R R O K TÖÖD K I Õ K E TEEM GA! U S K A M JÄREL al. 15,9% • i n t re s s k s e a l. 0 € • sissema

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (ﬁkseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

Kuidas ennetada ehitusel lisakulusid? Ehitada võib erinevalt ja kokkuvõttes sõltub tööde täpne sisu projektist ja hinnapakkumisest. Nii viisteist aastat tagasi otsustas noor ehitusinseneri haridusega Eno Pappel ehitada oma perele kodu. Ehkki mees on ehitusinseneri haridusega ja tööta-

nud selleks ajaks kahes Eesti suurimas ehitusfirmas, sai majaehitusest paras katsumus ja ettevõtmine, mille ta viie aasta eest blogisse talletas, teistele vapratele koduehitajatele mõeldes. Täna elab pere juba teises pereisa enda ehitatud majas. Et Eno Pappel on põhjalikult tegelenud ehituse eelarvestamise küsimustega ja ehitusvaldkonna infosüsteemide loomise ning juurutamisega, valis E&R tema koduleheküljelt refereerimiseks nõuande lisakulutuste ärahoidmiseks ehitusel.

Kuidas ennetada võimalikke lisakulutusi ehitusel Üks sageli ettetulev pilt majaehituselt: ühel hetkel avastab tellija ehitaja töid objektil üle vaadates, et mõnes kohas ei panda hüdroisolatsiooni, kasutatakse võimalikult odavaid materjale või näiteks ei kasutata tuuletõkketeipi seinakonstruktsioonis parema õhupidavuse saavutamiseks. Tellija on mures: mida hakata peale leitud puudustega? Asja uurides selgub, et täpset infot mida ja kuidas teha, ei ole kirjas ka projektis ega hinnapakkumises – nii ongi ehitajal võimalik omatahtsi tegutseda. Või siis teatab ehitaja, et nad ehitavad nii juba kümme aastat, see on järele proovitud ja piisav hea ehituskvaliteediga maja saamiseks. Kuid unustatakse, et kümne aastaga on nõuded majade soojapidavusele oluliselt tõusnud ja varem vähem tähelepanu saanud konstruktsioonide õhupidavuse saavutamine on muutunud moodsa energiatõhusa maja puhul üheks peamiseks ülesandeks, mida tuleb täita. Mida siis sellistes olukordades teha? Kuidas neid olukordi ennetada?

Foto: Shutterstock

Kompromissitu kvaliteet Euroopa turuliidrilt Doorfiks OÜ pakub kõikidele objektidele nii äri- ja tööstushoonete kui elamute ehituse vallas just sobilikke lahendusi. Ainulaadne ja suur valik tööstushoonete ja garaažide uksi koos perfektselt ühilduvate ajamitega ning terviklik valik laadimistehnika lahendusi. Lisaks sellele veel nende (k.a teiste tootjate) toodete remont ja hooldus üle Eesti.

Doorfiks – See on saksa kvaliteedi edasimüüja

15 Projekt ja hinnapakkumine Tellija poolt vaadates on probleem kindlasti see, et puudub kogemus projekti lugeda ja tervikpilti näha, et hinnapakkumise staadiumis ehitajaga detailides teemad läbi käia ning leida üles sellised kohad, kus ehitaja plaanib lihtsustatud lahendust. Tellija usaldab ehitajat ja nõustub tema soovituste ja ettepanekutega. Sest tellija vaatab ennekõike tööde hinda. Tellija ei mõtle sellele, et ehitada võib erinevalt ja kokkuvõttes sõltub tööde täpne sisu projektist ja hinnapakkumisest. Ehitusfirmade hinnapakkumised on küll enamasti teatud mahus lahti kirjutatud, kuid mitte kõigi tööde osas – sealt tekibki võimalus lihtsustatud lahendusteks, mis hiljem arusaamatusi tekitavad. Tellija vaatenurgast on lahendus kaasata hinnaküsimise etappi ehitusega kursis olev inimene, kes oskab hinnata projekti kvaliteeti ja aitab hallid alad hinnapakkumises

läbi käia ning otsida täpsustamist vajavaid kohti. Ka on tellijal võimalik panustada võimalikult kvaliteetsele projektile ning nõuda kõigis esitatud hinnapakkumistes, et need peavad sisaldama projektis toodud materjale ja töid.

Ehitaja tahab tööd Ehitaja vaatenurgast taanduvad probleemid ennekõike sellele, et soovitakse tööd saada ja tööd saab üldjuhul see, kes suudab pakkuda teistest veidi odavama hinna. Mõnel üksikul juhul võib ju ka olla, et ehitaja ei ole kursis tänapäevasema ehitustavaga, kuid enamik teab kindlasti, et kasutades paremat materjali või kindlamat lahendust, on maja ehituskvaliteet tagatud tõenäolisemalt. Samas, ehitaja ei selgita seda hinnapakkumise ja lepingu sõlmimise faasis tellijale, sest see seaks töö saamise ohtu – paremad ja kindlamad lahendused on veidi kallimad. Nii ehitaja vaikib, kuni tellija ühel heal päeval teema üles tõstab ning probleemile hakatakse otsima lahendust. Mõne probleemi puhul võtab ehitaja lahenduse enda peale, ehk siis teeb parandused oma kulul. Kuid enamasti jääb üles

teemasid, mille puhul otsustab tellija teha lisakulutusi, et maja saaks parema kvaliteediga. Kokkuvõttes saavad suuremad probleemid tellija jaoks plaanitust suurema aja- ja rahakuluga küll korda, kuid sellised olukorrad teevad edasise koostöö ehitajaga pingelisemaks – mis veel võib tulla, mida hinnapakkumises pole?

Mida saab muuta? Mida saaks muuta, et selliseid olukordi oleks vähem või sootuks mitte? Tellija poolt tuleb kasuks panustada detailsele projektile, mis üheselt annab täpsed juhised. Lisaks tuleb jälgida, et hinnapakkumine arvestaks kõike projektis toodut. Ehitaja poolt oleks kasulik kulutada mõnevõrra rohkem aega ja teha tellijale selgitustööd, eriti juhul, kui ehitusprojekt on üldine. Kindlasti on ka edaspidi tööde maksumus määrav kriteerium töö saamisel, aga enamik tellijaid tahab ka kvaliteetset maja ning korraliku selgitustöö puhul aktsepteerib tellija ka mõnevõrra kallimat hinda.

Eno Pappeli nõuannet refereeris Agne Narusk Vaata rohkem: www.majaehitaja.ee

M a a l r i t ö ö d

Maja fassaad mõjutab korteri hinda

Foto: Tiit Blaat

Uus Maa kinnisvarabüroo Haabersti ja Mustamäe piirkonna maakler Egon Juhanson kummutab müüdi vanade paneelmajade korterituru hääbumisest. Uusarendajate pilkenoolte kiuste elavad nõukogude ajal ehitatud paneelmajad oma elu ega kavatsegi buldooserit ootama jääda. Sõltuvalt korteriühistu otsustest on need kas juba renoveeritud, renoveerimisel või on vajalikud remonditööd määramatuks ajaks edasi lükatud. Kas ja kuidas mõjutab maja seisukord neis asetsevate korterite ostumüügitehinguid?

Huvi vanade korterite vastu on olemas Egon Juhansoni sõnul pole Tallinnas linnaosa, kus vanade korterite nn järelmüüki üldse ei toimuks. Täheldada saab vaid põhjendatud tõuse ja mõõnu. Ka on Mustamäe elukeskkond endiselt atraktiivne, olles oma populaarsust viimastel

aastatel tublisti kasvatanud. Aastatega tekkis linnajaos mitmeid uusarendusi, nii et ostjatel on ka valikut. Maakler tunnistab, et Mustamäel vana korteri ostjaid on laias spektris: noori, vanu, üksikuid, peresid. Ostetakse ka väljaüürimiseks ehk investeeringuks, võttes selle tarbeks pangast laenu. „Hind paneb kõik paika. Kui inimese brutopalk on 800 eurot kuus, siis talle lihtsalt ei anta laenu kallima korteri soetamiseks. Kui elujärg paraneb, kolitakse mujale – tänapäeval on inimesed liikuvamad. Sageli ehitatakse elu edenedes maja ja jäetakse korter väljaüürimiseks alles. Aga investeeritakse ka kohe spetsiaalselt vanasse korterisse eesmärgiga sellest üüritulu saada.”

Juhanson tõdeb, et just vana korteri üürimine annab parima üüritootluse, Mustamäe oma tehnikaülikooliga on magus kant. Kesklinnas väljaüürimiseks ostetud korteri puhul on pangast võetud laenu ja üürist saadava raha vahe ehk kasum väiksem. Kuid teisalt võib kindel olla, et kesklinna korteri väärtus aastatega ei lange – pigem seisab või kasvab.

KAS ENERGIA HIND ON LIIGA MADAL, ET SA El SOOJUSTA OMA MAJA? MIKS TÜHJA ÕHUVAHEGA SEIN ON KÜLM? Seinavahes olev õhk, mis on seina sisemise osa mõjul soojenenud, tõuseb üles. Selle asemele tungib altpoolt hõredatest kohtadest külm õhk. Katusealusesse ruumi tõusnud õhk viib pragudest välja kuni 80 protsenti seinte kaudu kaduvast soojusest. Soe õhk, mis ei ole veel katusealuse kaudu väljuda jõudnud, puutub kokku külma välismüüritisega ja langeb jahtudes allapoole, kuni seina sisemise osa mõjul taas soojeneb. Niisugune konvektsiooniring põhjustab umbes 20 protsenti seinakaudsest soojuskaost. Sellest „korstnast" väljub soojus hoonest palju kiiremini, kui seda ette kujutatakse.

Spetsiaalsete ainete vesilahused segatakse vajalikes suhetes kokku ja muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pumbatakse seinatühimikesse. Soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest purunenud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, veeauru läbilaskvaks materjaliks – termovahuks. Materjal on mõeldud spetsiaalselt elumajade seintes olevate õhuvahede täitmiseks. Vaht ei paisu ega riku hoone konstruktsioone. See on ainus võimalus, kui sinu maja seinakonstruktsioonis on õhutühimikud. Soojustatava maja fassaadi ei ole vaja lõhkuda. Soojustamine on kiire ja efektiivne. Küttekulud vähenevad märgatavalt. Termovaht on veeauru läbilaskev ja vett mitteimav materjal. Termovaht on suurepärane soojusisolaator. Termovahul on hea tulepüsivus. Termovahuga soojustamine on väga soodne.

PAKUME KA KAUA OODATUD PÕRANDATE JA SISESEINTE SÜSTIMIST.

Mustamäe on magus kant ning sealse korteri väljarentimine annab parima üüritootluse. Maja fassaad mõjutab ostjat kõige enam „Maaklerina võin öelda, et on inimesi, kes isegi ei tutvu pakutava korteriga, kui maja fassaad pole renoveeritud ehk siis tegelikult terve maja soojustatud. Renoveerimisega seotud laen, mida nad ostu korral maksma hakkavad, nende otsust harilikult ei mõjutagi. Renoveeritud maja kõneleb ostjale eelkõige ener-

giasäästust, kuid ka tugevast korteriühistust ehk majanaabritest, kes on maja heast seisukorrast ja igakuiste kulude vähendamisest huvitatud.” Ometi võib maja renoveerimine või selle planeerimine olla erinevas järgus. Juhansoni sõnul tuleb juhul, kui ühistu on juba teinud otsuse maja renoveerimiseks, sellest potentsiaalset ostjat kindlasti teavitada. Ühel poolt annab see talle kindlust, et ostetava kinnisvara hind tulevikus tõuseb ja elukvaliteet paraneb, kuid teisalt tekitavad remonditööd pikaks ajaks ebamugavust, mis hetkel kahandab kinnisvara väärtust. „Kordan siiski, et kõige vähem atraktiivne on ostjate seas korter majas, kus valdav osa elanikkonnast on renoveerimise vastu. Kui küsimus on loius juhatuses, siis selle saab muidugi välja vahetada.”

Vana renoveeritud korter versus uus Kinnisvaramaailma vana reegli kohaselt määrab kinnisvara hinna asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. Selle järgi peaks heas piirkonnas renoveeritud paneelmaja olema tõusnud kehvemasse kohta ehitatud uue maja hinnatasemele. Kas on? Egon Juhanson tunnistab, et asukoht on

endiselt oluline nii uusarenduse kui ka renoveeritud ja renoveerimata maja korteri puhul. Nõnda on ka Mustamäe sees oma hinnatumad ja vähem hinnatumad piirkonnad. Lisaks tuleb muidugi mängu korteri enda seisukord. Veel sõltub palju ostja maitsest ja soovidest. Siinkohal toob ta mõne näite. Kolmetoalise uue ja vana, renoveerimata maja u 60ruutmeetrise korteri hinna vahe võib olla 30 000 eurot. Kui aga korter ise on väga hästi remonditud, võib vahe olla vaid 10 000. Siin tuleb mängu ka asukoht. Renoveerimata ja renoveeritud majas asuva kolmetoalise korteri hinna vahe võib olla 5000–10 000 eurot. Lõpetuseks toonitab Juhanson, et nii väljaüürimiseks kui ka ajutiseks elamiseks korteri ostjate kõrval on päris kindlasti neid inimesi, kes ostavad äärelinna paneelmajja korteri terveks ülejäänud eluks. „Mustamäel on näiteks väga populaarsed ka suured, neljatoalised korterid, kuhu kolitakse väikese või suure perega. Ning seda just rahuliku elukeskkonna ja väljakujunenud infrastruktuuri pärast.” NB! Lugu on ilmunud ka Maalehe eriväljaandes Ehitus ja Remont

Kaja Prügi

Kuuselauad välisseina, kask põrandaks, sanglepp sauna siseseina Puit on Eestis hinnatud ehitusmaterjal, ja pole ka ime, sest puidul on palju häid omadusi. Puit kestab kaua, on hea soojapidavuse ja kauni tekstuuriga. Üldjoontes on puidu omadused ühesugused, kuid liigiti siiski erinevad, mis määrab ka nende kasutusala. Eestis leiavad enam kasutust kuusk ja mänd, samuti kask, tamm ja saar. Sauna ehitades ei saa aga mööda vaadata haavast ja sanglepast. Männipuit – kerge, pehme, kergesti töödeldav, keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. Sisaldab palju vaiku. Mänd on lülipuiduline. Lülipuit on (enamasti tumedam) puidu siseosa, mida ümbritseb heledam välisosa – maltspuit. Lülipuidu ülesanne on anda puule tuge-

vust, maltspuit sisaldab lülipuidust ka oluliselt rohkem niiskust. Männi maltspuit on lai, valkjat kuni kollakat, lülipuit kollakat kuni punakaspruuni värvi. Maltspuit imab puidukaitsevahendeid paremini kui lülipuit. Ajaga muutuvad männipuit ja temast valmistatud esemed tumedamaks. Männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, üldehitustöös karkassideks ja paneelideks, raudteeliipriteks, valgustuspostideks, samuti dekoratiivse spooni ja vineeri valmistamiseks. Et see lõheneb vähe, kasutatakse männipuitu uste-akende valmistamiseks. Kodustes oludes peab männilaudadest põrand piisavalt hästi vastu. Kuusepuit – pehme ja kerge, kergesti lõhestatav, värvilt kollakasvalge, ilma lülipuiduta. Kuusk on küpspuiduline, mis tähendab, et selle lülipuit pole värvilt maltspuidust eristatav, kuid maltspuidu

niiskusesisaldus on lülipuidust mõnevõrra suurem. Kuusk sisaldab männist vähem vaiku ja sel esineb ka rohkem oksakohti kui männil. Et kuusepuidu rakud sulguvad kuivades, imab kuusepuit vähem niiskust kui mänd. Seetõttu on soovitav fassaadivooderduseks valida kuuske. Hästitöödeldavat ja viimistletavat kuusepuitu kasutatakse ehituses ka sisetöödel (laudises), karkassipostidena, mööbli, akende ja uste valmistamiseks. Hea on teada, et kuuselauda ei maksa väga otsa lähedalt naelutada, sest siis kipub see pragunema. Kuusepuit on hea kõlaga, mistõttu leiab kasutamist ka muusikariistade valmistamisel, kuusest tehakse näiteks kandleid ja viiulite kõlalaudu. Kasepuit (arukask) – tugev, raske ja kõva, hästi poleeritav ning raskesti lõhestatav. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kask on maltspuiduline, mis

Viimased renoveeritud korterelamud:

Pronksi tn.11, Tallinn; Mereranna tee 4, Viimsi vald, Harjumaa; Kolga 64, Kuusalu vald, Harjumaa.

SINU SINU PARTNER PARTNER EHITUSES EHITUSES AASTAST AASTAST 2002 2002

• PEATÖÖVÕTT • PROJEKTIJUHTIMINE • KORTERELAMUTE RENOVEERIMINE • HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE EHITUS JA HOOLDUS Tel +372 88 11 150 GSM: 52 33 491 e-post: info@kodaehitus.ee

www.kodaehitus.ee

20 Foto: Shutterstock

tähendab, et tema sise- ja välisHaavapuit – ühtlaselt heledat osa ei eristu värvi ega niiskusevärvi, sageli esineb väärlülipuisisalduse poolest. tu, kuigi haab on maltspuiduline. Puit on võrdlemisi kerge, pehme, Ilmastikumõjudele kask häshabras, kergesti lõhestatav, hästi ti vastu ei pea, seetõttu sobib töödeldav, kuivalt küllalt tugev pigem siseruumidesse. Näiteks ja vastupidav. Siseviimistluses ei on väga ilus ja vastupidav kasaa haavast üle ega ümber sauselaudadest või kaseparketist nalava ehitades, sest usutakse, põrand. Kasepuit on ka hea et haavast lavalauad ei lähe kuumööblimaterjal ning sellest maks. Haavast tehakse ka katuvalmistatakse vineeri ja spooni. selaaste ja sisevoodrilaudu. Kasepuidu värv muutub küll Sanglepa puit (tuntud ka kui ajaga mõnevõrra, kuid jääb siismust lepp) – toorena valge, õhuki heledaks. Samavõrdset kasuKauni tekstuuriga vastupidav tammepuit sobib suurepäraselt mööbli ga kokku puutudes muutub tutust arukasega leiab ka sookase valmistamiseks ja põrandaks. mepunaseks kuni punakaspruupuit. Hästi hinnatud on maarniks. Kuivades muutub puit siiski jakask (arukase vorm), mille puit on kirju vaks ja miski ei suuda sellele enam kahju heledamaks. Maltspuiduline sanglepp punastest, lilladest, roosadest, kollastekitada. Seetõttu kasutatakse tamme on pehme, kerge, habras, hästi käsitletest ja valgetest toonidest. rohkesti vesiehituses, kuid ka mööbli, tav ja puidukaitsevahendiga töödeldav. Tammepuit – kõva, sitke ja tihe, hästi treppide, uste, akende, vaatide valmistaEt sanglepa puit peab vees hästi vastu, töödeldav, ilusa tekstuuriga ning kulumiseks ning põrandamaterjalina. sobib hästi niisketesse kohtadesse, sisemiskindel. Tamm on lülipuiduline – lüliviimistluseks sauna, vesiehitusse. SangSaarepuit – sitke, tihe, kõva, hästi lõpuit on värvilt kollakas kuni tumepruun, lepast valmistatakse ka vineeri. hestatav ja painutatav ning kulumiskindel. kitsas maltspuit kollakasvalge. Kui palSaar on lülipuiduline – lülipuit on hallikasjud teised puud kaotavad vees liguneAllikad: Luua metsanduskooli pruun, lai maltspuit nõrgalt kollakasvalge. des suure osa oma väärtusest, siis tamm õppematerjalid, „Väike puidualbum”, Saar on väga ilus siseviimistluses, parketimuutub vees üha hinnalisemaks, muutub Väärispuu ja Spoon AS, KM profect na, vineerina, treppidena. Saarepuitu kapeaaegu mustaks ja ilus muster tuleb veel sutatakse ka mööbli valmistamiseks. Kristiina Viiron paremini nähtavale. Puit muutub ülikõ-

Sel sügisel VAID alat es

11.50 €/m

24 AASTARINGI KOGEMUSI

Vanas kodus vajab uuendamist ka elektrisüsteem Elektrisüsteemi paigaldamiseks või uuendamiseks on kindlasti vaja projekti, mille põhjal juhtmestik valmis ehitada. Kui kodumajapidamises kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, on aeg mõelda oma eluruumi elektrisüsteemi uuendamisele. Pädevustunnistusega elektrik võiks elektrisüsteemi üle vaadata ka siis, kui elektripaigaldises on tehtud erinevatel aegadel remondi- või täiendustöid, misjärel seda ei ole kontrollitud. Uuendamist vajab kindlasti elektripaigaldis, mis on saanud tule- või veekahjustusi.

Vana süsteem koormust ei talu Kodune elektrivõrk koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku- ja lambipesadest. Paraku on paljudes hoonetes seniajani kasutusel vanad

KOHUSTUSLIK ON KONTROLLIDA: • kuni 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi – kord kümne aasta jooksul; • üle 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi – kord viie aasta jooksul; • kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevaid elektripaigaldisi (koridorid, keldrid jms) – kord viie aasta jooksul. Allikas: Tehnilise järelevalve amet / www.ohutus.ee elektrisüsteemid, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele ja on seetõttu mitmeti väga ohtlikud. Et kodudes kasutatakse järjest võimsamaid kodumasinaid, tuleks silmas pidada, et vanad süsteemid ei ole nendeks arvestatud, juhtmed saavad ülekoormuse ja hakkavad kuumenema. Juhtmete kuumenemise tagajärjel võib kahjustuda

nende isolatsioon ja tekkida tulekahju. Kõige suurem erinevus tänapäevase ja nõukogudeaegse elektrisüsteemi vahel on see, et pistikupesades on nüüd lisaks kahele augule ka kaitseklemmid. Korras kodune elektrisüsteem tähendab kindlalt paigas olevaid ning terveid lüliteid, harukarpe, juhtmeid ja pistikupesasid, samuti korrasolevat elektriarvestit ja -kilpi. „Kui ostate vanema maja või korteri, on elektrisüsteemi korrasoleku kontroll igati vajalik. Kaablite ja juhtmete kinnitused ning isolatsioon tuleb kindlasti üle vaadata, sest pudenev isolatsioon ja logisevad ühendused on suureks tuleohuks ning lühiste tekkeks, kuumenevad harukarbid viitavadki halvale kontaktile,” soovitab Kopli ametikooli kutseõpetaja Reinhard Roosileht. Elektritarvitite täiendaval lülitamisel tuleks eelnevalt üle vaadata, kas juht-

VEE– JA TUULEKINDEL “ILMASTIKUSEIN”

...VASTUPIDAV TUULTELE; JÄÄB KAETUD OBJEKTILE PINGU TRUMMINAHANA; KILEPAANIDE VAHEDE ÜHENDAMISE VÕIMALUS; MINIMISEERIB OBJEKTI TEMPERATUURIKADUSID

Tellingud

Moodulmajad

Vaheseinad

Erilahendused

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.heat3.ee

22 Foto: Eero Vabamägi

mete ristlõige sellisele koormusele vastu peab. Majal või korteril on kaitsmed, mille suurus võib olla kas 10, 16, 25, 40 jne amprit. Kõigi tarbijate koguvõimsust teades saab iga elektrotehnikat õppinu kergesti arvutada, kui palju ampreid selleks vaja läheb ja vaadata, kas majakaitse on nii tugev. Samuti on juhtmete ristlõige mõõdetav, arvutatav. „Kahtluse korral tuleb enne täiendavate tarbijate lülitamist lasta spetsialistil elektrisüsteem üle vaadata ja vajadusel üle mõõta. Liiga suur tarbijate võimsus põhjustab juhtmete ja kontaktide kuumenemist ning tulekahju,” ütleb Roosileht. Kohustuslik on kontrollida kuni 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi kord kümne aasta jooksul, üle 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi kord viie aasta jooksul ning kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevaid elektripaigaldisi (koridorid, keldrid jms) kord viie aasta jooksul.

Alumiiniumjuhtmete asemele vaskjuhtmed Renoveerimisel tuleb elektritöid teha praeguse ajajärgu standarditele ja nõuetele vastavalt ning uuendada kogu süsteem.

Varem nõuetekohaselt paigaldatud ja igati korras elektrisüsteemi ei pea kohe hakkama välja vahetama, las töötab ra-

hulikult edasi. Renoveerimisel tuleb aga teha elektritööd praeguse ajajärgu standarditele ja nõuetele vastavalt ning uuendada kogu süsteem. „Moodsas elektrisüsteemis on oluline osa headel ühendustel, kus ei teki sädelust ega kuumenemist. Teiseks vajavad tänapäevased elektriseadmed korralikku maandust – kui maanduskontakt on olemas, peab ka maandusjuhe olema. Enamikus elektrikilpides on maandusjuhe, sest tänapäeva metallvannid ja köögitehnika on maandatud,” selgitab Roosileht. Vanad alumiiniumjuhtmed on soovitav välja vahetada tänapäevaste vaskjuhtmete vastu (nendel on elektrijuhtivus parem, st takistus väiksem). „Põhjalikum kontroll võiks olla kord aastas ja iga väiksemgi rike tuleb kohe kõrvaldada. Võimalusel võtke kasutusele säästlikud LED-lambid, mis ei kuumene ja on ohutumad. Kahtlase välimusega (õlised või pragulised) ja katkisi pikendusjuhtmeid kasutada ei tohi. Juhtmete ühendamisel kasuta alati kruvikontakti,” soovitab Roosileht.

Kas rennid tilguvad? Või pole neid veel paigaldatud?

MÜÜME JA PAIGALDAME

LIIDETETA VIHMAVEERENNE VALTSIME KOHAPEAL RENNE PIKKUSEGA KUNI 30 MEETRIT. SAADA MEILE OMA HINNAPAKKUMINE JA GARANTEERIME SELLEST PAREMA PAKKUMISE. ENNE KUI OTSUSTAD, KÜSI MEIE HINDA! VÕIDAD NII RAHAS KUI AJAS. TEL 5340 8113 WWW.VIHMAVESI.EE

Signe Kalberg

GARANTII PAIGALDUSELE 3 AASTAT JA MATERJALIDELE 10 AASTAT.

Kaitsealal enda äranägemist mööda ehitada ei tohi Kaitsealale tohib ehitada juhul, kui sellega ei ohustata kaitseala seisundit või kaitse-eesmärke. Kui viimasel ajal on ajakirjanduse vahendusel palju juttu olnud sellest, et kaitsealadel on metsa majandamine lubatud teatud tingimustel või hoopis keelatud, siis tingimuste seadmine või keeldude sätestamine ei kehti üksnes siin. Kaitsealal ei tohi ka ehitada enda äranägemist mööda. Kas ehitamine on keelatud või teatud tingimustel lubatud, sõltub ala kaitsekorrast ja kaitse-eeskirjast. „Põhimõtteliselt tohib kaitsealale ehitada, kui sellega ei ohustata kaitseala seisundit või kaitse-eesmärke,” selgitab keskkonnaameti looduskasutuse peaspetsialist Antti Pääsuke. Rusikareeglina ei tohi ehitada loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites, sest kaitstakse selliseid loodusväärtusi,

mis eeldavad inimtegevuse vältimist. Sihtkaitsevööndis on ehitamine sõltuvalt kaitse-eeskirjast vahel ka lubatud. Piiranguvööndis kehtivad leebemad reeglid ja seal lubatakse ehitada, kui sellega ei ohustata kaitse-eesmärki. Kuid ka piiranguvööndis võib ehitamine keelatud olla, kui kaitse-eeskiri teisiti ei sätesta. Igal juhul on kaitsealale ehitamise eeltingimuseks tutvumine konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjaga, kus on paika pandud just konkreetselt seal rakendatavad piirangud. „Kaitse-eeskirjad on avalikult kättesaadavad aadressil www.riigiteataja.ee. Lisaks võib alati pöörduda otse keskkonnaameti poole, kes on enamiku kaitsealade valitseja,” soovitab Pääsuke. Samad põhimõtted kehtivad ka hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, selle vahega, et hoiualale kaitse-eeskirja ei kehtestata.

Keskkonnaameti kooskõlastus Lisaks kaitse-eeskirjale reguleerib kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ehitamist looduskaitseseadus. Ilma keskkonnaameti nõusolekuta ei tohi kohalik omavalitsus (KOV) väljastada projekteerimistingimusi ega ehitusluba, samuti peab kohalik omavalitsus kooskõlastama keskkonnaametiga ehitusteatise. Pääsukese sõnul ei pea inimene, kes plaanib kaitsealale rajada ehitist, mille puhul on nõutav esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba, ise otse keskkonnametilt nõusolekut küsima – seda teeb KOV-i esindaja. Et ehitusteatis esitatakse samuti KOV-ile, on tema ülesanne ka selle kooskõlastamine keskkonnaametiga. Pääsuke rõhutab, et kuigi uue ehitusseadustiku kohaselt ei pea kuni 20 m² hoone ehitamist enam kohaliku omavalitsusega kooskõlastama, tuleb kaitsealadel

ehitamine (ka siis, kui on kavas niisuguses mõõdus ehitist laiendada või lammutada) kooskõlastada keskkonnaametiga. „Selleks tuleb saata vastava hoone rajamise soovi puudutav info keskkonnaameti vastava piirkonna spetsialistile,” selgitab Pääsuke.

Foto: Hendrik Osula

Võib esitada tingimusi Ehitamise kooskõlastamisel võib keskkonnaamet seada täiendavaid tingimusi, et vältida kaitstava loodusobjekti kahjustamist ja aidata kaasa kaitse-eesmärkidele. Samuti võib amet esitada tingimusi arhitektuurilahenduse, ehitusmaterjalide jms kohta. „Rahvusparkides, kus kaitstakse lisaks loodusväärtustele ka kultuuripärandit, on väga oluline säilitada piirkonnale omast maa-arhitektuuri. See ei tähenda, et ehitamisel ei või kasutada moodsaid materjale, kuid hooned peavad sobima piirkonna arhitektuuri ja asustusstruktuuriga. Oluline on, et uued või rekonstrueeritavad hooned sobituksid ümbritsevasse looduskeskkonda ja lähedalasuvate juba olemasolevate majadega. Vanade majade rekonstrueerimisel tuleb säilitada nende välisilmet ja olulisi detaile,” selgitab Pääsuke.

Rahvusparkides, nagu Lahemaa, kaitstakse lisaks loodusväärtustele ka kultuuripärandit. Uued või rekonstrueeritavad hooned peavad sobituma ümbritsevasse looduskeskkonda ja lähedalasuvate juba olemasolevate majadega. Tõenäolisem, kuid mitte alati Tõenäolisemalt tohib kaitsealal ehitada siis, kui plaan on seda teha juba tegutsevas majapidamises. „Juba aktiivselt kasutuses oleval alal on tõenäosus teha midagi keskkonda kahjustavat väiksem,” põhjendab Pääsuke. „Olemasolevate majapidamiste ümbruses olevad liigid on juba kohanenud inimesega, kuid mujal võib inimtegevuse mõju suurenemine kahjustada väikest inimmõju taluvaid väärtusi.” Seetõttu on üldjuhul kaitsealadel juba hoonestatud kinnistud jagatud piiranguvööndisse. Ühtlasi märgib Pääsuke, et olenevalt

SUPERPAKKUMINE 4-TOALISTELE KORTERITELE! Uuri lisa ja koli sisse!

kaitsealast ja selle kaitse-eesmärkidest võib aga ka juba hoonestatud kinnistule ehitamine olla rangemalt reguleeritud, kui lisaks loodusele kaitstakse ka kultuuripärandit (sh pärandkultuurmaastikke koos piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ja ajalooliskultuurilise väärtusega hoonetega). „Vastavalt sellele võib hoonete püstitamine olla lubatud ainult väljakujunenud õuemaal ja algsetes taluõuekohtades ning mujal siis, kui see on kooskõlas traditsioonilise asustusstruktuuriga,” täpsustab Pääsuke.

Kristiina Viiron

Kinnisvaraga kaasneb ehitamine ja remont Olulist remonti vajava kinnisvara omanikest peab enamik lähiajal langetama põhjalikult kaalutletud otsuseid. Ehitades uut ja remontides vana on tänase kinnisvaraomaniku roll olla töö tellija, väikeelamute puhul ka projektijuht või suisa iseehitaja. Nii remontivajavate kui ka uute, tänapäevaste hoonete ja korterite energiatõhusad lahendused eeldavad aga põhjalikke insenertehnilisi teadmisi ja pikaajalist praktilist remondikogemust – seega tuleks kindlasti vajaminevate tööde teostamisele läheneda väga suure hoolikusega. Kui tapeedivahetuse ja seinavärvimisega korteriremont või eramu kõpitsemine on paljudele lihtsalt hobi, siis juba 2021. aastal karmistuvad järsult energiatõhususe nõuded. Sellest tulenevalt peab olulist remonti vajava kinnisvara omanikest enamik lähiajal langetama põhjalikult kaalutletud otsuseid. Just järgnevatel aastatel

tehtavad otsused mõjutavad remonti vajavate hoonete nõuetekohasuse tagamisega seotud kulusid tulevikus. Kinnisvara, olgu äsjavalminud, renoveeritud või remontivajav, vajab kulude kontrolli all hoidmiseks plaanipärast ülevaatust ja hooldust. Dokumenteeritud tehnilise seisukorra ülevaatused ja hooldused aitavad ennetada võimalikke probleeme ja vältida kulukate remontide ettevõtmist. Omades terviklikku ja selget ülevaadet hoone seisukorrast nüüd ja tulevikus, on lihtne planeerida vahendeid, selgitada olukorda võimalikele kaasomanikele ja korraldada aegsasti vajaminevaid hankeid. Praktilise insenerteabe ja tulevikunõudmiste tähelepanuta jätmisel tervikpilti omamata valitakse tihti remondiks esmapilgul odavaid, kuid pikemas perspektiivis kulukaid lahendusi.

FORM FOLLOWS FUNCTION

Tasakaalustatud küttesüsteemid - mugava elamise alus! Radiaatorite armatuur: termostaadid, Louis Sullivan, amerikanischer Architekt, 1856-1924 termostaatventiilid.

Hüdrauliline tasakaalustamine: liiniseadeventiilid, Der Thermostat deferentsiaalrõhu regulaatorid. Die LiebeKatlazum Detail: ja soojussõlmede

renoveerimine:

Sie ist besonders wichtig, um sich wohlzufühlen. katlasõlmed, Inspiriert durchkatlamajade die Formensprache moderner armatuur,

akumulatsioonipaagid. Einrichtungen setzt der „pinox“ Thermostat besondere Akzente. Funktional und formvoll-

Alternatiivküte:

endet macht der „pinox“ an Heizkörpern eine päikesekütte süsteemid. gute Figur. Der Griff ermöglicht eine leichte

Saksa kvaliteet MADE IN und präzise Temperatureinstellung mit „Fingertuntud headuses

spitzengefühl“.

GERMANY

Der „pinox“ wurde mit zahlreichen Design

Oventropi toodete ja süsteemide abil saab lihtsalt renoveerida hoonete tehnosüsteeme ning seeläbi tõsta majade energiatõhusust. See kehtib eriti kütte, jahutuse ja tarbevee süsteemide kohta.

Preisen ausgezeichnet. Energiatõhususe tõstmine Rohkem teavet firma ei tähenda tingimataOventrop tehno- bietetOventrop toodete kohta:für vorteilhafte Lösungen süsteemide 2013 täies Heizen, mahus Ivar Pärn Kühlen und Trinkwasser. väljavahetamist, vaid seda võib 60216 Tartu maakond OVENTROP GmbH & Co. KG Oventropi toodete abil teha tel +372 510 8662 Paul-Oventrop-Straße 1, D-59939 Olsberg ka osade kaupa ning seeläbi e-post: ivar@oventrex.ee kulutada korraga vähem. www.oventrop.dewww.oventrop.ee

Tihti valitakse remondiks esmapilgul odavaid, kuid pikemas perspektiivis kulukaid lahendusi.

Foto: Shutterstock

Valda alati õiget teavet Korrashoiu küsimuste asjatundmatu lahendamine viib varem või hiljem selleni, et ajas tekkiv remondivõlg tuleb omanikel tunduvalt kallima hinnaga kinni maksta. Nii on näiteks plaanipäraselt hooldamata vihmavee- või tehnosüsteemid sagedased veekahjude põhjustajad. Hooldamata või halva ventilatsiooni, niiskuskahjustustega ja hallitusega ruumides kaasnevad terviseprobleemid, mis on eriti iseloomulikud remontivajavatele või asjatundmatult renoveeritud hoonete elanikele. Lisaks veel varakult avastamata varjatud puudused, kus projekteerimis- ja ehitusvead on aastaid peidus konstruktsioonides või tehnosüsteemides, põhjustades ilmsikstulekul omanikele planeerimata väljaminekuid. Meie esivanemate ehitus- ja remondialased teadmised kujunesid ning anti edasi järgmistele põlvedele. Kinnistusid need pikemal ajaperioodil. Tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas pääsevad moodsate insenertehniliste lahenduste eelised maksvusele siis, kui hoone omanik või ostja teab, millele kinnisvara majandamisel tähelepanu pöörata, omades vajaminevate otsuste tegemiseks kinnisvara tehnilist seisukorda ja tuleviku investeeringuid arusaadavalt kirjeldavat informatsiooni. Kui autot ostes eelistame me pigem põhjaliku hooldusajalooga kasutatud mersut kui uut sapakat, siis miks me peaksime kinnisvara puhul teistmoodi käituma?

Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant

UUED KORSTNAD KORSTNAPITSID POTTSEPATÖÖD

TEL 56 61 8418 WWW.LASOVER.EE

Foto: Shutterstock

IDEE: Isetehtud ronimispuu ja pesa kassile Iga kassisõber teab, et ükskõik kui kallist ja rohkemate platvormidepesakastidega kassimaja koju ka ei tariks, magama sinna kaval loom kindlasti ei lähe. Selle asemel võiks ära kasutada hiirekuninga lembust kõikvõimalike kastide, karpide, korvide ja puutüve suhtes. Lihtne kastimaja Vaja läheb üht paraja suurusega kasti. Sellesse lõika paras ava. Hea on see millegi tugevamaga ääristada, kas või teibiga, et kass ei hakkaks seda kohe suuremaks närima. Pealt peab selline kassipesa kinni olema. Kes talub segadust ja külaliste jahmunud pilke, võib koju tassida terve erinevas suuruses kastide hunniku. Need saab

-KORTERISSE -KONTORISSE -ERAMUSSE

paigutada üksteise otsa, kinnitada (nt traadiga) ja neile avaused teha. Just sellise mitmekorruselise kassikompleksi tekitas oma elutuppa (sest kassid mängivad seal, kus viibivad enamasti inimesed) blogija Liana Vahtra. „Kallid kassiinimesed, otsige välja hunnik vanu kaste ja asuge ehitama! Kodu näeb küll välja..., aga selle eest on kiisud

Kõige lihtsam kassimaja

Foto: Shutterstock

nii tänulikud,” kirjutab ta. „Nüüd käib meil päevast päeva mäng ümber maja ja maja sees. Ikka ümmargusest august sisse ja kandilisest välja, maja eesustest ja tagaustest. Mõnuletakse ja magatakse erinevatel korrustel.” Ei mingit vineeri, saagi, haamrit, naelu, liimi ja muud. Kuigi samasuguse ja veidi püsivama saab ehitada ka neid kasutades.

29 Foto: Shutterstock

Foto: Tiit Blaat

Puujändrikust ronimispuu

Keerukamateks mängumajadeks saab ideid lemmikloomatarvete kauplustest.

Torud, nöör ja kingakarbist tugisammas – püsib küll.

Vaata: www.lianavahtrablogi.blogspot. com.ee/2014/11/kassimaja.html

vineerplaat kinnitada. Edasi tuleb puu võimalikult kindlalt kinnitada. Eriti hea, kui tüvi ongi just nii pikk, et n-ö kiilub põranda ja lae vahele, siis polegi muud vaja. Selline looduslik kassipuu on mõnus kraapida, seda mööda on loomal hea turnida. Aga hakkama saab ka papist, plastist vms torude ja karuse nööriga. Taas tuleb esmalt paika panna tugev alus. Sellele

kinnitatakse esimene tugipost, mis omakorda viib enamasti väikese platvormini. Just selle platvormi pealt saab omatehtud ronimisposti hakata isikupärasemaks tuunima. Sinna võib teha kinnise peidukoha või kinnitada järgmise posti ning platvormi kinnitada, kuhu näiteks mänguasju panna. Vaata: http://juhendaja.ee/kassi-ronimispuu

Lihtne ronimispuu Vaja läheb üht jändrikku, koorest laasitud puutüve (koor tuleb lahti ja tekitab üksjagu puru), mis ulatuks maast laeni. Hea, kui sel ka mõni poolik oks küljes, millele näiteks hüppeplatvormiks või puhkamiseks

INSTANTI TÕSTUKID – turvaliselt kõrgustesse!

NÜÜD SAADAVAL

TELLINGU KOMPLEKT KOOS TREILERIGA!

INSTANT EESTI

Tõstukite ja tellingute koolitus nüüd ka internetis! Vaata www.instant.ee Mobiilsete torntellingute, fassaaditellingute, tõstemehhanismide ja piirdetarandite müük.