Ehita ja renoveeri by Eesti Päevalehe

KEVAD 2014 Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

Doordec OÜ on 2010. aastal Eesti kapitalil loodud ettevõte. Ettevõtte põhitegevuseks on terasest avatäidete tootmine. Tootevaliku põhigruppideks on terasuksed ja terasprofiiluksed. Mõlemaid tootegruppe valmistatakse ka tulekindlusega, mis on garanteeritud Euroopa Liidus tunnustatud tuletõkkeavatäidete sertifikaatidega. Lisaks avatäidetele valmistame ka klaasvaheseinu ja fassaade.

TERASUKSED TERASPROFIILIST AVATÄITED UKSE SULUSED JA VIIMISTLUS

Doordec OÜ Ringtee 6, Tartu 51013 Telefon: 372 7385 055 Faks: 372 7 385 058 e-post: doordec@doordec.ee

Tee endale värviline vannituba Värvitud seinad vannitoas lubavad kergemini tujumuutusi ja neid on palju lihtsam hooldada. Foto: Värvikeskus

Vilve Torn „Praegu on nii tüüpiline see, et vannitoa seinad plaaditakse laeni välja ja põrand on samuti plaaditud. Mulle meeldiks aga hoopis värvitud sein,” unistab üks naine perefoorumis. „Värvitud vannituba on palju šefim kui plaaditud. Pealegi odavam,” ütleb teine vastuseks. „Olen vuugivahede nühkimisest nii tüdinud, tahaks muretumat elu,” õhkab kolmas. Värvikeskuse disaineri-konsultandi Eve-Lii Sandre sõnul eelistab tõepoolest üha rohkem inimesi vannitoas värvitud seinu, ja siin on mitu põhjust. Esiteks lubab värvitud sein kergemini tujumuutusi ja julgemaid lahendusi mustrite, triipude, ruutude, ornamentide näol. Samuti saab värvitud seinad soovi korral hõlpsasti taas üle plaatida, kui selleks tuju tuleb. Teisalt on värvitud seinu märksa lihtsam hooldada ning olulisele kohale asetub kindlasti ka taskusõbralikum hind. „Vannitoa plaatimise ja värvimise vahe on kindlasti kahekordne viimase kasuks,” ütleb Eve-Lii Sandre. Otsus tehtud. Millest alustada?

Värvikeskuse vanemkonsultant Hendrik-Jüri Sandre ütleb, et enne värvipoti põrandale asetamist ja pintsli järele haaramist tuleb ära teha eeltöö. Tema sõnul on neil muidugi lihtsam, kes saavadki endale kohe n-ö paljad seinad-põrandad – ära jääb vanade kahhelplaatide maha lõhkumine ja vaevanõudev puhastamine. Kui aga kahhelplaatide eemaldamisest pääsu ei ole, tuleb kindlasti jälgida seda, et maha saaks võetud kõik vanad viimistluskihid. Järgmiseks soovitab HendrikJüri Sandre hinnata aluspinna seisu. Kas seal on suuri ebatasasusi, seinapragusid vms. Kui ka see töö on tehtud, võib alustada pahteldamist. Vali õige pahtel Niiskete ruumide seinte pahteldamiseks on sobivaim niiskuskindel pahtel. Seda on Hendrik-Jüri Sandre sõnul nii pulbrina kui ka valmiskujul.

Värvitud seintega vannitoas on antud mõnus aktsent triipudega. Valmispahtel Maxi Aqua on ise toimetades kindlasti mugavam valik. Viimistluskihi paksus peaks kindlasti jääma alla 4 mm. Eve-Lii Sandre ütleb, et kõige sagedasemaks veaks ongi see, et pahtlit kuhjatakse liiga palju. Kui pahtel on õhukeste kihtidena seintele kantud, peab see rahulikult kuivama, 1 mm kiht vajab kuivamiseks vähemalt 3 tundi. Pisikeste, kinniste ja niiskete ruumide puhul tuleb pahtli kuivamisele veelgi enam aega anda. Asu liivapaberiga tööle

Kui pahtel on kuivanud, tuleb võtta lihvimispaber (karedus 120) ja lihvima asuda. Selle kätt väsitava töö muudavad Hendrik-Jüri Sandre sõnul mugavamaks varrega lihvalused. Eve-Lii Sandre lisab, et pärast lihvimist kogunenud mustus ja tolm tuleb väga hoolikalt kokku pühkida. Äsja lihvitud seintest peaks tolmuimejaga üle tõmbama ning hiljem omakorda pinnad veel niiske lapiga üle käima.

leks suurepäraselt toode Robust Vatrumsgrund, mis sisaldab ka hallituse teket takistavaid aineid. Eve-Lii Sandre lisab, et paneelelamutes kipuvad seinapaneelid liikuma ja tekitavad seetõttu pragusid. Sellistes majades võiks kahe krundikihi vahel kasutada ka spetsiaalset klaaskiudkangast. Samuti tuleks klaaskiudkangast parema veekindluse saavutamiseks panna vanni ja kraanikausi ümbrusesse ning dušinurka. Liim-kruntvärvi kantakse seintele kaks kihti tööpõhimõttel märgmärjale. Ehk kui esimene kiht on seintele kantud, tõmmatakse kohe peale teine. Klaaskiudkangas asetatakse kahe liimkruntvärvikihi vahele. Nüüd peavad seinad vähemalt ööpäev läbi kuivama. Väiksemates ruumides kipub niiskus kogunema ja kuivamisaeg pikeneb. „Kindlasti ei tohi kuivamist elektrikütte või puhuriga tagant õhutada,” annab Eve-Lii Sandre olulist nõu. Asu värvima!

Alusta kruntimisega

Pärast seinte puhastamist on järjekord liim-kruntvärvi käes. Hendrik-Jüri Sandre sõnul sobib sel-

Hendrik-Jüri Sandre sõnul sobib niisketesse ruumidesse kõige paremini veebaasil valmistatud poolmatt värv Vatrum. „Tegemist

on kõrgeima klassi värviga, mida kasutatakse tema vastupidavuse (6–10 aastat) ja hea kattevõime tõttu väga palju haiglates, suurköökides, lasteaedades-koolides, autopesulates jne,” toob ta näiteid. Kõiki seinu tuleb Vatrumiga värvida kaks kihti ning vahepealne kuivamisaeg on vähemalt 8 tundi. Eve-Lii Sandre sõnul on Vatrumi originaalpurk valget värvi, kuid lõpptulemust saab oma soovi järgi lasta toonida. Sobiva tooni valimisel soovitab Eve-Lii Sandre arvestada ka vee iseloomuga. Kui vesi on roostene, võiks värvitoon olla kollakam-punakam, siis ei paista rooste kohe silma. Värvimiseks on hea kasutada madalakarvalist rulli, et värvipind saaks ühtlasem. Värvitud seinte hooldamiseks tasub kasutada neutraalseid puhastusvahendeid ning vältida tugevat nühkimist. Vajadusel võib seina ka ühe värvikihiga värskendada. Eve-Lii Sandre sõnul tasuks teada sedagi, et seinad võivad olla puute- ja kasutamiskuivad mõne päevaga, aga esimese põhjalikuma pesuga tuleks oodata vähemalt kuu aega.

Betoonist välistrepp kardab vihma, pakast ja soola Foto: Shutterstock

Trepi viltuvajumise põhjusteks on külmakerked, halvasti tihendatud alus või vihmaveega trepi alt ära uhutud pinnas. Signe Kalberg Kui maja betoonist välistrepp näitab lagunemise märke, soovitab ehitusekspert Teet Sepaste esmalt välja selgitada vana trepi lagunemise põhjuse. Oli see betooni ebapiisav külmakindlus või aluse vajumine, ebaõiged kalded jne. Alati ei pea vana treppi täielikult lammutama, ka remont võib olla lahenduseks. Et trepp peab olema siseruumi pinnast madalamal, ei saa sellele kõrgust lisada. Kui trepi alla on sattunud vihmavesi, peab esiteks korda tegema vihmaveesüsteemid. Kui trepp on vajunud, tuleks see õigeks valada. Sepaste sõnul pole enam mõtet nullist alustada, sest trepp on oma vajumised juba ära vajunud ja uuega võib kõik jälle otsast peale alata. Samuti tasub meeles pidada, et treppi jupi kaupa parandada pole mõtet. Tuleks ikka kogu trepile uus kiht peale valada. „Õigesti ehitatud ja hooldatud treppidega probleeme ei esine. Seega on alati soovitav ehitada projekti järgi, mitte ise katsetada. Sagedasem probleem on kallete puudumise tõttu trepile sadevee kogunemine ja selle jäätumisel jää mehaanilise eemaldamisega trepi kahjustamine,” selgitab Sepaste. Kalle ei tohiks olla üle 1 cm meetri kohta. Sileda materjali korral võib see olla väiksem kui ebatasase puhul. Lahtine lai made peab olema suurema kaldega kui kitsas trepiaste. Kasutada tuleb lahendustele ja kasutustingimustele vastavat betooni, mörte ning plaatimise korral ilmastikukindlaid segusid. Uue betoonist välistrepi ehitamisel on vaja ehitada kõigepealt killustikalus. Sõltuvalt esimese korruse põranda kõrgusest hoonet ümbritsevast maapinnast võib välistrepp

Tasub meeles pidada, et mida ühtlasem on trepi pind, seda kauem ta kestab ja on ka lihtsamini hooldatav. vajada üsna toekat vundamenti. Kindlasti ei tohi Sepaste sõnul jõuda vundamendi alla treppi kergitav külm. Selle vastu aitab vundamentimissügavus vähemalt 1,2 m maapinnast allpool või trepi ümberringi soojustamine. Samuti on vaja tagada sajuvee eemalejuhtimine trepivundamendist. Lisaks eeltoodule soovitab Sepaste hilisema vajumise vältimiseks siduda välistrepi vundamendi hoone omaga. „Välistreppide puhul ongi trepi lagunemise põhjuseks olnud äravajumine, mis on sageli põhjustatud ebaõigesti ehitatud alusest. Või siis pääseb sadevesi vundamendi kallale.” Üks põhjus, miks betoonist välistrepp mureneb, on talvisel ajal libedusetõrjeks visatud sool. Betooni ise tegemisel tuleks kasutada kõrgema margiga betooni, sest väiksem tugevus tähendab väiksemat vee- ja külmakindlust. „Kindlasti on tähtis ka valatud betooni korralik tihendamine ja teised tavapärased töövõtted, nagu betooni kaitsmine külmumise ja kiire kivinemise eest. Et trepp on väliskeskkonnas, on armeerimine vajalik ja peab vastama trepi konstruktsioonile ja gabariitidele,” õpetab Sepaste.

Trepi kaitseks otseste sademete eest soovitab Sepaste ehitada varikatuse, mis peaks olema kindlasti süvistatud jalapuhastusresti kohal, muidu tuleb teha süvendisse vee äravool. Kui varikatus ei kata kogu treppi, tuleb astmetele ja mademele anda vee ärajuhtimiseks kerge kalle, st trepist ja hoonest eemale. Kalle ei tohiks olla üle 1 cm meetri kohta. Sileda materjali korral võib see olla väiksem kui ebatasase puhul. Lahtine lai made peab olema suurema kaldega kui kitsas trepiaste. Tasub meeles pidada, et mida ühtlasem on trepi pind, seda kauem see kestab ja on ka lihtsamini hooldatav. Parim trepi viimistlemise lahendus on jätta haljas betoonpind või siis kasutada välistingimustesse mõeldud karedaid plaate (karedusnäitaja R peab olema vähemalt 12–13). Betoonivärvid kuluvad paraku liiga kiiresti ja neid tasub seepärast kasutada vaid trepi külgedel. Kui välistrepi puhul on ette nähtud see plaatida, tuleks eelnevalt läbi mõelda, mis pinnad ja kuidas kaetakse. Kulunormid (nt plaatide lõikamiskaod) sõltuvad trepi kujust. Plaadid peavad aga olema

libisemiskindlad ja sobima väliskeskkonda. Endastmõistetavalt tuleb plaatimiseks valida ilmastikukindel paigaldus- ja vuugisegu, unustada ei tohi hoolikat plaatide vuukimist. Plaatide vuugid ei tohiks samuti kuigi sügavad olla. Ilma meelevallas oleva betoontrepi puhul soovitab Sepaste jäätumise vältimiseks planeerida ehitustööde hulka ka elektrilise küttekaabli. Tasub teada • välistrepi vundament tuleb rajada 1,2 meetri sügavusele ehk alla külmumispiiri; • seo trepi vundament maja vundamendiga; • väldi vee sattumist vundamendi alla; • kogu treppi kattev varikatus säästab treppi; • kasuta trepi plaatimisel vaid välitöödeks mõeldud materjale; • kui trepi sisse on süvistatud jalapuhastusrest, peab sellel olema vee äravool; • anna trepile kuni paarikraadine kalle.

7 Fotod: Wienerberger AS

Tellis ja tema imitatsioon lisavad looduslähedust Tellist ja teda jäljendavat fassaadikattekivi või õhukesi telliseplaate kasutatakse ka siseviimistluses. Signe Kalberg Oma kodu ehitajad või remontijad on nutikad. Nad mõistavad, et materjalid, mida kasutatakse väljas ehitamiseks, kõlbavad ka sisetöödel. Mitte üksnes puit või looduskivid, vaid ka tellised on nutikate käte ja mõtte abil leidnud koha kodu omanäolisemaks muutmisel. „Tahtsin, et köögis saaks korralikult koristada, seepärast ei soovinud ma paigaldada seinte äärde kappe, mille vahele ja taha koguneb sodi. Leidsin lahenduse tellistest. Ladusin alused köögis tööpinnale, mille vahele panin ratastel ja sahtlikestega kapid,” ütleb Jõgevamaa mees Holger. Et punastest tellistest valmistatud vaheseinad jäid loodetust isegi nägusamad, otsustas ta laduda kööki ja elutuba eraldava meetrikõrguse vaheseina samuti tellistest. „Kavatsen telliseimitatsiooniga plaate kasutada ka koridoris. Tean, et neid saab kergesti puhastada ja paigaldamine on lihtne,” lisab ta. Tellis annab omanikule ja arhitektile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks ja rikkalikuks vormikeeleks. „Tellise eelised fassaadimaterjalina on unikaalne välimus, põlisus, turvalisus ja säästlikkus. Neist ehitatud kaminatest, ahjudest, soemüüridest, pliitidest ja korstnatest on kogunenud rohkelt positiivseid kogemusi. Lai värvi-, pinna- ja mõõtude valik võimaldab teostada huvitavaid sisekujunduslikke lahendusi vastavalt kodu arhitektuurile,” ütleb Wienerberger AS-i turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evelyn Parv. Terca kaubamärgi all pakub Wienerberger laia valikut keraamilisi telliseid, mida saab vastavalt fantaasiale kasutada siseviimistlus- ja sisetöödeks.

Proovi ka dekoratiivkive

Tellise asemel võib kasutada ka dekoratiivkive, mis on mõeldud sise- ja välisfassaadide katmiseks, saavutamaks ehtsa telliskiviseina väljanägemist. Dekoratiivkivid on toredad veel hoonete seinte, lagede, kaminate, korstnajalgade disainielementidena. Samuti sobivad dekoratiivkivid restaureerimiseks. Dekoratiivkivi on parim võimalus tellisseina tegemiseks, sest võrreldes täiskiviseinaga hoitakse seina paksuses ruumi kokku 4–5-kordselt ja kivi saab hõlpsasti paigaldada ükskõik millisele kõvale alusele. Kivid on vormitud nii, et need ei erineks oma kujult, struktuurilt ega värvilt telliskividest. Kvaliteedilt on dekoratiivkivi lähedane naturaalsele kivile, kuid tänu kergele kaalule ei vaja rasket vundamenti või alust. Kivi on võimalik paigaldada otse polüstüroolsoojustusele, seinaplokkidele, kipsile, kipsplaadile. Aluspind peab muidugi olema tugev, kuiv ja heas seisukorras. Just paigalduse lihtsus ja nõutavate konstruktsioonide kergus muudavad dekoratiivkivi paigalduskulud naturaalkivist müüri ladumisest väiksemaks. Siseviimistluses on üha suuremat populaarsust võitmas tellise imitatsiooni meenutavad telliseplaadid. „Meie tootevalikusse kuuluvad ka tellisest märksa õhemad tellisplaadid. Pakume Soomes tehtud Terca keraamilisi plaate. Oleme ka Aseris esimese katsepartii valmis saanud, praegu vaid punase ja kareda pinnaga tellisplaadid. Usume, et lähitulevikus kuuluvad meie tootevalikusse ka Aseris toodetud Terca keraamilised tellisplaadid,” lubab Parv. Ehitusmaterjalide kaupluse Espak müügijuhi Sirje Väljataga sõnul on tegemist hästi õhukeste plaatidega – need näevad välja nagu tellise välimine külg. Plaadid paigal-

Terca punane sile tellistest ehitatud köögimööbel. Komplekti kuuluvad ka samadest tellistest ehitatud pliit koos praeahju ja soojamüüriga ning puuriiul ja korsten. Omanik ning ahjumeister Ivar Käbi

Terca punane sile tellistest ehitatud pliit koos veesärgi, soojamüüri ja lesoga. Ahjumeister Eino Moosel datakse liimimise teel, vuugivahed täidetakse seguga. Espaki üldehitusmaterjalide kaupluses on näidised kahe tarnija telliseplaatidest. Wienerbergeri tarnitavad Belgia tellisplaadid ja OÜ Tamatiini Feldhaus Klinker tooted (www.graniitkivi.ee). Kõik tellisplaadid on tellimustooted. Mis on mis?

Täistellis – ilma õõnteta ühtne (kompaktne) risttahukas. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on tumedam, vähepõletatud tellis kahvatu värvusega.

Auktellis ehk õõnestellis, kärgtellis – paljude läbiulatuvate õõnsustega tellis. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel. Seetõttu kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis – võib olla õõnteta või läbiulatuvate õõnsustega. Oma kujult ja mõõtmetelt on need täpsemad kui täis- või auktellis. Viimistlustellised on ilmastikukindlamad. Neid kasutatakse puhasvuuk-müüritise ladumisel. Viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku. Allikas: Helmut Pärnamägi

Kipsplaadile saab raske riiuli kinnitada küll Kõik oleneb õigest kinnitusvahendist, seinakarkassi postide asukohast ja sellest, kas kipsplaadi alla on ettenägelikult pandud näiteks vineertahvel. Agne Narusk Kuidas kinnitada kipsplaadist seinale pilte, riiuleid ja köögikappe? Kipsplaat tundub õhuke, kas kõik asjad kukuvad alla, küsib ehitusfoorumi kasutaja. Vastajad jagunevad kahte leeri: neid, kes arvavad, et kipsplaat pole mõeldud asjade-esemete kinnitamiseks ja ükski kapp ega riiul seal kindlasti kaua ei püsi, on oluliselt vähem kui neid, kes oma kogemustest õpetavad, kuidas ja millega seda siiski teha saab. On tõsi, et raskete riiulite, kappide või ka laearmatuuride kinnitamine on kõige keerulisem just kipsseinte ja -lagede puhul. Seda saab siiski teha, kui kasutada õigeid vahendeid ja uurida, kas ja

kust on seina näiteks vineertahvliga toestatud ning kus asuvad karkassipostid. Kergemate asjade, nt piltide kipsplaadist ehk rahvakeeli küprokist (tootja Gyproc nimest – toim) seinale riputamiseks saab kasutada isepuurivate otstega plasttüübleid. Paremini jagavad raskust libliktüüblid, mis sobivad näiteks kardinapuude ülespanekuks. Sellised tüüblid tõmbuvad kruvi sissekeeramisel tagant kokku. Neist raskemate asjade riputamiseks on mõistlik kasutusele võtta metallankrud, eelmised kaks abivahendit kaua vastu ei peaks. Kui üles tuleb sättida veeboiler, tuleb valida koht, kus kipsplaadi taga on puitvõi kivisein ja raskus selle külge kinnitada.

Toestatud või mitte

Gyproci tooteid müüval Saint-Gobain Ehitustoodetel on materjali kasutamise kohta hea teatmik, kus muuhulgas soovitatakse raskete esemete kipskonstruktsioonile kinnitamiseks kasutada tugiplaate või karkasse. See tähendab, et enne kipsplaadi paigaldamist kinnitatakse kahe järjestikuse karkassiposti (kas metallist või puidust – toim) külge 1–2 mm paksune terasplekist tugi. Samuti võib kasutada vineerplaati, selle võib kinnitada ka otse kipsplaadi tagaküljele. Seda kõike saab teha siis, kui on teada, kuhu rasked köögikapid ja riiulid hiljem üles pannakse, kui just ei kaeta kõiki kipsplaate vineeriga tervete seinte ulatuses,

Uue põlvkonna katuseaknad

Roto Designo

nagu tehakse ehitusel Rootsis ja kuuldavasti teevad head ehitajad ka siin. Kui toestust pole pandud, tuleb kindlaks teha, kus asuvad kipsplaadi all karkassi vahetalad

Designo katuseakende omadused:  uudne disain ja väliste katteplekkide värv (hall-metallik) aitab aknal hästi sulanduda kõiki tüüpi katusekattematerjalide ja materjalide toonidega  tehases eelpaigaldatud paigaldusvinklid  tehases eelpaigaldatud soojustusplokk ja aurutõkkekile  paigaldusjärgne raami reguleerimise võimalus FixAlfa OÜ gsm 5055283 janek@fixalfa.ee

9 Kuidas leida üles karkassipost ehk soovitusi ehitusfoorumi Gyproci-teemalisest vestlusest • Mul on vaja panna kipsplaadist seinale kell, peeglid, pildid ja kobakad kapid. Olen kuulnud, et sellisele seinale ei jää midagi püsima. Kuidas seda siis teha? • Raskemaid asju on mõttekas kinnitada karkassile. Seda tehakse metallikruvidega, auku ette puurima ei pea. Karkass on paigaldatud üldjuhul 60 cm vahedega. Selle leiab üles visuaalselt, koputades või spetsiaalse otsijaga, mida müüakse poes juhtmete ja karkassi leidmise jaoks. Raskemaid asju võib panna ka tüüblitega, mis ennast sisse keerates laiali ajavad. Tavaliselt peab neile augu ette tegema. Kui auk saab liiga suur, võib tüübel pöörlema hakata ja asi mokas. Kergemate piltide kinnitamiseks on konksud, mis lüüakse haamriga seina. Et kinnitusprobleeme ei esineks, tuleks juba ehituse ajal puitprussid seina panna. • Koputasin kõik seinad läbi: olen kas kurt või ei saa aru, millist häält peaks tegema metall või pruss. Tean, et ehituse käigus pandi ühte seina u 30 cm laiune ja 3 cm paksune puidujurakas – sinna, kuhu köögikapid peaksid minema. Aga koputades kuja ese otse nende külge kinnitada. Või siis võtta kasutusele spetsiaalsed metallist libliktüüblid, mille kaugus ei tohiks üksteisest olla väiksem kui 200 mm.

•

• •

•

miseb kõik samamoodi nagu mujal. Kust ma tean, kus on metallkarkassi post ja kus on pruss. Kui oled kindel, kuhu kapid tulevad, torgi iga mõne sentimeetri tagant peene naaskli, naela vms läbi kipsplaadi – leiad selle puujuraka üles. Kipsplaat on üsna pehme. Samuti leiab üles karkassipostid – 33 augukest iga 2 cm tagant. Alustuseks proovi 50–60 cm kaugusel seinast – seal peaks olema esimene post. Võib ka ettevaatlikult peene puuriga proovida, kuid kui õiget tunnetust pole, võib märkamatult läbi metalli puurida. Metallpostid leiab magneti või magnetipuruga üles. Hõõru puru seinale, kruvikohad on kohe näha. On kipsseina tüüblid, mis kirjade järgi kannatavad ühe tüübli kohta 10 kg. See on praktikas kontrollitud. Köögikappidele laseks ise muidugi karkassi teha kinnituskohtadele, aga näiteks vannitoakapid võib rahulikult kipsplaadi enda külge kinnitada. Kes see 60 cm sammuga karkassi teeb, ikka 30 cm tagant tuleb otsida. Allikas: www.ehitusfoorum.com Kui konstruktsiooni pole paigaldatud tugiplaate, tuleks raskete esemete kinnitamiseks kasutada spetsiaalseid metallist libliktüübleid. Kinnituspunktide omavaheline kaugus ei tohiks olla väiksem kui 200 mm. Allikas: Saint-Gobain Ehitustooted AS

11 Fotod: Wienerberger

Väliköök või grillimiskoht – kodu suvine süda! Evelyn Parv, Wienerberger AS-i turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Tulekolle õues on mõnus paik. Selle ümber kogunevad suvel pere ja sõbrad ning annavad meie argipäevadele olulist lisaväärtust ühiselt veedetud kvaliteetajaga. Soojade ilmade saabudes on õhk täis maitsvaid lõhnu ja parim koht aja veetmiseks on vaieldamatult grillimiskoht või väliköök. Suvise kodusüdame planeerimisel ja ehitamisel tuleks arvestada perenaise soovidega, kolde eesmärkidega ning see siis ümbritseva keskkonnaga sobitada. Et meie kliimas on sooja aega napilt, oskame neid võimalusi nautida ja väärtustada. Tellis on vastupidav ja läbinisti looduslik ehitusmaterjal – seetõttu sobib see igati ka

välistingimustes kasutatavate kollete ja küpsetuskomplekside ehitamiseks. Keraamilistest tellistest tulekolde võib rajada just enda ootusi ja vajadusi arvestades. Nii on võimalik ehitada kolle, mida valmistoodang alati ei võimalda. Terca telliste värvide, pinnaviimistluste ja mõõtude lai valik pakuvad palju võimalusi, et teostada erinevaid lahendusi vastavalt kodu arhitektuurile ja omaniku soovidele. Lisaks puhta vuugiga laotud küttekoldele saab kasutada krohvitud, segukihiga võõbatud ja värvitud lahendusi. Lisaks esteetilisele küljele, isikupärasusele ja kordumatusele on tellistest välikollete suureks eeliseks plekk-grillide ees ka suur soojussalvestusvõime – see hoiab road pikka aega parajalt soojad. Samuti on tellistest kolded turvalised, sest nende väline temperatuur ei tõuse häirivalt

kõrgeks, kuid soojendab mõnusalt jahedamate ilmade korral. Kõikide välikollete ja nende juurde ehitatud abiehitiste (tellistest töölaud, kapid, riiulid jt) kohale tuleks ehitada varikatus või need talveks kinni katta.

Terca telliste kasutamine välistingimustes kasutatavate tulekollete ehitamiseks Välikaminate, grillide ja suitsuahjude ehitamiseks sobivad välistingimustes kasutatavad külmakindlad tellised: • kõik VAT-tellised ehk viimistlusauktellised (250 x 120 x 65 mm); • kõik FAT-tellised ehk fassaadiauktellised (250 x 85 x 65 mm); • kõik KVT-tellised ehk käsivormitellised (215 x 103 x 65 mm); • VTT Safari ja VTT Rosso tellised ehk Safari ja Rosso vääriktäistellised (250 x 120 x 65mm).

Põrandakate kolde ees

Väliköök koos kamina ja suitsuahjuga. Kamina ehitamisel on kombineeritud Terca keraamilisi Pastorale telliseid maakivi ning krohviga. Ahjumeister Alan Ahven.

Pedase väliköök. Aseris toodetud Terca Nero sile tellistest valminud väliköök koos suitsuahju, pliidi, kamina ja grilliga. Ahjumeister Koit Ehatamm.

Tahke kütusega köetava kütteseadme kolde suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate. Seetõttu sobivad väliköögi põranda ehitamiseks ka sillutuskivid. Penteri klinkersillutustellised ei vaja peaaegu üldse hooldust. Nende tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab nende happe-, soola- ja õlikindluse. Seetõttu on neid eriti lihtne hooldada ja tänu omapärasele karedale pealispinnale on neil mugav ja ohutu kõndida! Klinkersillutustelliste värvused on võrreldes analoogsete toodetega mitmeid kordi

Väliköök Purga. Väliköögi küttekolle sisaldab endas nii pliiti, praeahju kui ka suitsuahju. Tulekolde välisvooder on laotud Aseris toodetud Terca keraamilisest tellisest St. Paul’s. Omanik ja meister Martin Tretjak.

kestvamad. Kui värvitud toodetel kulub enamasti värv või pigmenteeritud tootel pleegib värv tuhmiks 3–5 aastaga, siis klinkersillutuskivi on tänu kõrgel temperatuuril (u 1100 °C) põletamisele UV- ja kulumiskindel.

Kolde korsten ja tuleohutus Grillinurga või väliköögi planeerimisel ning ehitamisel tuleb jälgida selle kaugust hoonetest ja metsast. Massiivsema väliköögi korral tuleb see kooskõlastada ka omavalitsuse ehitusosakonnaga. Et välitingimustes kasutatavad kaminad, suitsuahjud ja grillid on enamasti lahtised kolded, on nende korstnad elamutest madalamad. Seega tuleb pöörata olulist tähelepanu ka tuleohutusele ja põletada neis ainult puid ning mitte sädemeid tekitavaid muid materjale. Välistingimustes kasutatava kolde korstna ehitamiseks sobivad külma- ja ilmastikukindlad tellised: kõik VAT-tellised (250 x 120 x 65 mm) ja kõik KVT-tellised (215 x 103 x 65 mm) ning ka VTT Safari ja Rosso täistellised.

Rohkem infot Terca tellistest ja Penter klinkersillutustellistest leiate kodulehelt www.wienerberger.ee Tootevalikust saate parima ülevaate, kui külastate Tallinna näidistesaali aadressil Peterburi tee 46! Infot ja tehnilist konsultatsiooni saab telefonil 618 1902.

12 Fotod: Metabo

Töömehe käed poole pikemaks! Jutt sellest, kuidas akutööriist võtab juhtmelt leiva, oleks veel kaks aastat tagasi olnud paljas sõnakõlks. Kuid nüüd enam mitte – poolteist aastat tagasi andis Metabo oma 4,0 Ah akut turule tuues selge tormihoiatuse ning nüüd vormistas ta selle trendi lõplikult. Esimesena maailmas on Metabo arsenalis nüüd olemas ka 5,2 Ah aku. Liitiumioonakude tootjad on seltskond, keda üha vihasemalt survestab tarbijate kasvav mugavusjanu. Oleks ju tore, kui nutitelefon kestaks laadimata nädala, sülearvutist kannataks HD-kvaliteedis vaadata kaks pikka filmi järjest või sõita elektriautoga ühe laadimisega Tallinnast Tartusse ja tagasi. Kõik need soovid sõltuvad sellest, kui palju energiat suudetakse võimalikult kompaktsesse akupatareisse sisse suruda, kuid näiteks elektriautodest rääkides pole loodetud suurt läbimurret veel toimunud. Teisalt on sülearvutite ja elektriautode juures õpitu jõudnud ka akutööriistadeni ja on põhjustamas selles segmendis kui mitte revolutsiooni, siis riigipööret kohe kindlasti.

Kaks kolmandikku kestvust juures Võrreldes siiani levinud 3,0 Ah akudega kestab 4,0 Ah aku tootja kinnitusel ühe laadimisega 33% enam ning 5,2 Ah koguni 75% kauem. Maakeeli tähendab suurem ampertund kestvuse ja sitkuse kasvu – võimsamat akut tuleb laadida harvem, sellega pikeneb omakorda akude eluiga ning nad ei blokeeru nii lihtsalt – nii saab neid kasutada ka enam momenti nõudvate tööriistade juures, olgu selleks näiteks nurklihvija või siis momendikordistiga akutrell. Võimsamad akud on sa-

Pildil on kujutatud kruvide hulk, mis on puitu keeratud kasutades 3,0 / 4,0 ja 5,2 Ah akusid. Kasutati akutrelli BS 18 LTX Quick ja 8 x 80 mm kruvisid.

masuguse kuju ja kaaluga kui olemasolevad akupatareid ning ühilduvad kõigi praeguste ja tulevaste Metabo 18V tööriistade ja akulaadijatega. Metabo oli ka esimene, kas andis oma liitiumioonakudele laadimiskordadest sõltumatu kolmeaastase täisgarantii. Kui aku püsivus kahaneb kolme kasutusaasta jooksul märgatavalt või ilmnevad selle töös mingid tõrked, siis vahetatakse see tasuta uue vastu välja. Need akud suudavad töötada täisvõimsusel temperatuurivahemikus –15 kuni +50 kraadi. Kirsiks tordil on ka hinnatase. Iga uue amperaažipõlvkonna esitlemisel on „vanad olijad” läinud soodsamaks ehk teisisõnu saavad uustulnukad endale eelmise põlvkonna hinnataseme – aku kaal, mõõdud ja hinnatase jäävad samaks, mahtuvus aga suureneb oluliselt. Tootja enda valikust ühildub uustulnukaga hetkel 26 akutööriista – kui te liidate nüüd pikema kestvuse ning juhtmega tööriistaga võrreldes ka parema mobiilsuse, siis ongi töömees saanud

endisest vähemalt poole pikemad käed.

Ootamatult nutikas Kõnealuste uute akude juures kasutatakse Ultra-M tehnoloogiat, kus nii tööriist, aku kui ka akulaadija suudavad omavahel elektrooniliselt suhelda, et tagada optimaalseim tühjenemisning laadimisrežiim. Akulaadija tunneb ära, millist akut laadida soovitakse ning kohtleb teda siis vastavalt. Nii kulub suurema mahtuvusega aku laadimiseks enam aega, kuna temasse tuleb salvestada rohkem energiat, väiksema mahtuvuse korral on aga ka ajakulu vastavalt väiksem. N-ö üleküpsemise vältimiseks on uued akud laadimise ajal ventileeritavad ning siinkohal on tegemist unikaalse Metabo poolt patenteeritud õhkjahutuslahendusega. Lisaks sellele kontrollib akutööriista kasutamise käigus iga akuelemendi elektrooniline kaitse oma hoolealuse temperatuuri ka eraldi. Nii välditakse ohtlikku temperatuuritõusu või siis süvatühjenemist, mis võiks

elementi pöördumatult kahjustada. Kõnealused liitiumioonakud on varustatud ka põrutuskaitsmega, mis aga ei tähenda seda, et need on põrutuskindlad – ainus viis kolmeaastasest garantiist ilma jääda on see tööriist viiekordse korrusmaja katuselt asfaldile pillata. Metabo kinnitusel suudab 3,0 Ah puitu paika keerata 225 kruvi (8 x 80 mm), 4,0 Ah puhul on nende arvuks 299 ja 5,2 Ah suutlikkuseks lubatakse koguni 394 niisugust pikka kruvi – kuni teine aku laeb, saate te paika suristada ca 6,5 kruvi minutis, suitsupausi, muid töökatkestusi ja akuvahetust sisse arvestades tuleb teil aga märksa käbedamalt liigutada. KAIDO SOORSK

Kõiki värvivigu saab parandada Kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest.

Vilve Torn Nende sõnadega algab armastatud lastekirjaniku Ellen Niidu südamlik värssraamat „Suur maalritöö”. Lugu räägib vahvast maalrist, kes rikastas maailma värvidega. Mida teha aga siis, kui see värvitud pind pole enam ühel hetkel sile ja särav.

Vivacolori abil toome välja kümme levinumat probleemi ja aitame leida lahendused.

Tihe pragunemine krokodillinahk

–

Õli-, alküüdvärvi mustriline tihe pragunemine, mis meenutab krokodillinahka.

Lahendus: Eemalda vana värv täielikult kaabitsa või lihvimise abil, töö kiirendamiseks võid kasutada kuuma õhu puhurit. Seejärel krundi pind õlikruntvärviga ja värvi üle kvaliteetse välistööde värviga. Lateksvärv ei pragune, sest säilitab elastsuse pikema aja jooksul.

Mullitamine

Mullid, mis tekivad osalise halva värvi nakkumise tõttu aluspinnale. Lahendus: Eemalda lahtine värv

kaapides või lihvides ning krundi ja värvi pind kvaliteetse välistööde värviga. Värvimiseks sobib tuuletu, pilvine, jahe ilm. Ära värvi vihmaohu korral ja hilisõhtul, sest värv ei jõua enne vihma või kastet kuivada.

Kriidistumine

Peene tolmupulbri moodustumine värvikile pinnal ilmastiku toimel, mis põhjustab värvipinna matistumist. Lahendus: Eemalda pinnalt tolm, pese pinda märja käsna või survepesuri abil. Kui soovid pinnavärvina kasutada lateksvärvi, tuleb pind eelnevalt kruntida õlikrundiga. Sisetööde värv ei kesta välistingimustes, sest pole ilmastikukindel.

Pragunemine, lahtikoorumine

Kuiva värvikihi lõhenemine (läbi ühe või mitme värvikihi) värvikihi vananemise tulemusena. Varases staadiumis ilmneb see viga juuspeente pragudena, hiljem koorub värv tükkidena lahti. Lahendus: Eemalda vana värv täielikult kaabitsa või lihvimise abil, töö kiirendamiseks võid kasutada kuuma õhu puhurit. Seejärel krundi pind õlikruntvärviga ja värvi üle kvaliteetse välistööde värviga.

Ülemäärane määrduvus

Värvikile kiire määrdumine, mis võib sarnaneda hallitusega. Lahendus: Pese värvitud pinnalt mustus vee või pesulahusega. Kui sa pole kindel, kas tegu on mustuse või hallitusega, tee lihtne katse (vt hallitus). Seejärel loputa pind hoolikalt märja käsna või aiakastmisvooliku abil. Määrdumine on loomulik, kuid kvaliteetsed värvid on määrdumiskindlamad. Samuti määrduvad vähem kõrgema läikega värvid.

6. Soolade väljakristalliseerumine, laigulisus

Valged soolade koorikud, mis on välja imbunud krohvist või tellisest, kui vesi seda läbib. Lahendus: Kui põhjuseks on liigne niiskus, likvideeri allikas: paranda katus, puhasta räästarennid ja vihmaveetorud, tihenda praod fassaadis, kaalu ventilatsiooniavade või tõmbeventilaatorite paigaldamist, eriti köögis, vannitoas ja pesuköö-

15 Foto: Shutterstock

spetsiaalse hallitusvastase ainega. Seejärel loputa pind hoolikalt veega. Töötle uut puitu puiduimmutusvahendiga ja värvi kogu pind kvaliteetse välisvärviga.

Kortsumine

Ebatasane kortsus värvipind Lahendus: Eemalda kortsus värvikiht kaabitsaga või lihvi pinda. Seejärel värvi pind uuesti üle kvaliteetse välisvärviga. Lase esimesel värvikihil piisavalt kuivada enne teise kihi värvimist. Järgi tootja soovitusi kattevõime osas. Värvimiseks on sobiv tuuletu, pilvine, jahe ilm. Ära värvi vihmaohu korral ja hilisõhtul, sest värv ei jõua kuivada enne vihma või kastet.

10.

Mahakoorumine

gis. Hõõru soolakiht maha traatharjaga ja pese survepesuri abil maha. Seejärel loputa pind põhjalikult. Kui pind on kuivanud, värvi see üle kvaliteetse välisvärviga.

Pleekimine

Värvitooni enneaegne ja/ või liiga kiire muutumine heledamaks, mis sageli ilmneb lõunapoolsel küljel. Pleekimise

põhjuseks võib olla ka värvipinna kriidistumine. Lahendus: Kui pleekimise põhjuseks on värvipinna kriidistumine, tuleb esmalt pinnalt pestes tolm eemaldada (vt kriidistumine). Uuesti värvides kasuta kindlasti kvaliteetset välistöödeks mõeldud värvi ja värvitoone, mida on soovitatud välistöödeks. Teatud erksad toonid ei ole ilmastikukindlad ja pleegivad

kiiresti, seepärast vali oma fassaadi värvitoon spetsiaalsest välisvärvide kaardist.

Hallitus

Mustad, hallid või pruunid täpid värvipinnal. Lahendus: Tilguta hallitanud kohale valgendit. Kui värvus kaob, on tõenäoliselt tegemist hallitusplekkidega. Pese hallitanud kohta

Raketisplokk BP-240 240X200X596/605 188X200X 0X BP-190 188X200X597/605

Värvi mahakoorumine halva nakkumise tõttu Lahendus: Püüa kindlaks teha ja kõrvaldada niiskuse põhjus (vt soolade väljakristalliseerumine/ laigulisus). Eemalda lahtine värv kaabitsa või traatharja abil, vajadusel lihvi. Uus puit tuleb immutada puiduimmutusvahendiga. Värvi pind kvaliteetse välisvärviga. Lisainfo www. vivacolor.ee

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

* 2014. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Muuda metallist katused ja fassaadid ökonoomsemalt eksklusiivseks! Uudne Printech® tehnoloogia muudab isikupäraseks nii elamu kui ka kuuri või kõrvalhoone. Erki Loigom, AS-i Toode müügijuht Kuuldes sõna plekk-katus, kerkib paljudele esmalt silme ette igavavõitu tsingitud sileplekist katusekate. Tegelikult paigaldati Eestis juba 1991. aastal esimene värvkattega plekk-katus – see on siiani alles, täidab auga oma otstarvet ega vaja mingit värvimist. Sellest ajast alates ongi Eesti plekk-katuse tootjad pakkunud ligi 25 värvitooni katusekatteid erinevates profiilides. Kuigi plekk-katuse tootjad pakuvad katusematerjalidest kõige laiemat värvigammat, tuleb siiski tõdeda, et värvivalik on jäänud kõigi aastate jooksul samaks, ja valik ei ole palju laienenud. Enim populaarsust on Eesti katuseostjate hulgas võitnud just tumedad toonid – esmalt tumepruun, aga väga levinud on ka tumehallid ja -rohelised toonid ning muidu-

gi klassikaline punane. Aastate jooksul on lisandunud võimalus kasutada ka mitmeid pulbriga värvitud tooteid, kuid see muudab seina- või katusekatte hinna põhjendamatult kõrgeks. Muidugi saab lisaks tsingitud ja kaetud terastoodetele kasutada mitmeid teisi metalle – vaske, titaantsinki, alumiiniumit või roostevaba te-

rast, kuid neid eelistatakse siiski nišitootena väikesemahuliste fassaadide ja katuste juures. Seega muudabki Eesti tööstusmaastikul üsna igava sandwich-paneeli laialdane kasutamine tööstusliku arhitektuuri üksluiseks. Ent see ei pea nii olema ja jääma – Eesti turule on jõudnud uudne Printech® tehnoloogia.

Mis on Printech® tehnoloogia? Printech® tehnoloogia on eksklusiivne pinnatöötlus, mille on välja töötanud Lõuna-Korea kvaliteetterasetootja Dongbu Steel Ltd. Ettevõte on koduturul tegutsenud aastakümneid ja saanud osa Lõuna-Korea viimas-

20 te aastakümnete innovaatilisest majandusedust. Nüüd on kindel turuosa leitud ka Euroopa klientide hulgas. Lisaks Baltikumile on uudne tehnoloogia kindlalt kanda kinnitanud Rootsis ja Norras, sihikul on ka Soome turg. Omanäoline Printech® tehnoloogia pakub hulgaliselt võimalusi hoonete välimuse või ka interjööri muutmiseks. Et valikute hulgas on nii naturaalseid kui ka äärmiselt tööstuslikke ja tehislikke mustreid, annab see võimaluse soovidele ning fantaasiale valla pääseda. Peamised kasutusvaldkonnad on katused, fassaadid, siseseinad ja muu interjöör, metalluksed ja teised metallpinnad. Samuti sobib pinnakate kasutamiseks toiduainetööstuses. Katusekatteid Printechi materjalidest profileerivad Eesti ettevõtted – seega on Printechi kattega võimalik tellida kõiki Eestis tuntud teraskatuste profiile nagu kiviprofiil, kuid ka erinevaid lainelisi ja trapetsprofiile, samuti saab seda kasutada interjööris sileplekina või painutatud toodetena. Leedus on näiteks väga populaarne korstnate katmine paekivimustrilise plekiga. Eestis hinnatakse rohkem naturaalseid materjale ja seetõttu on nn vooderplasti ajastu meil ajalugu. Seega keskenduvadki Eesti tootjad rohkem metalsete mustrite tutvustamisele. Printech® tehnoloogia põhjal kantakse pinnakate tsingitud terasele offset-printimise meetodil, mis jääb omakorda tuntud pinnakatete alla.

Valikuvõimalusi on lõputult Printechi pinnatöötlus on tavapäraste pinnakatete (on selleks siis soodsam polüesterkate või eriti ilmastikukindel ja pleekimiskindel PVDF või mõni kolmas,) alla trükitud muster. Printechi ei kleebita peale ja see kate pole otseses kokkupuutes väliskeskkonnaga. Just see asjaolu annabki Printechi toodetele pikaajalise kauni väljanägemise ja tagab hooldusvaba pinna pikkadeks aastateks. Pinnakatte läikeomadusi on erinevaid, matimatest kuni läi-

Põhjamaades on hinnas metalsemad ja ühtlasemad katted. Meie regioonis hinnatakse rohkem naturaalseid materjale, seega kasutatakse puitu ja kivi ning vähem imitatsioone. Ent metalsete katete korral on just näiteks Printech Korteni mustriga võimalik katta terve hoone soodsalt väärika vasekarva metalliga.

Eksklusiivne, kuid taskukohane. On see siiski võimalik? Kui tavapäraselt ollakse selliste eksklusiivsete materjalide korral valmis kallimaks hinnatasemeks, siis on siingi häid uudiseid – Eestis pakutavad Printechi tooted jäävad levinumate polüester- ja PUR-pinnakatete hinnaklassi keskele ning on seega igati taskukohased. Arvestades, et profiilpleki enda hind on kogu katusevahetuse projektist vaid murdosa, ei muutu hind kindlasti määravaks.

kivateni. Katet saab kasutada erinevate paksustega metallidel, kuid Eesti turul pakutakse praegu õhemast metallist tooteid, mis leiavad tavapärasemat kasutust nii katustel kui ka fassaadidel. Samuti pakuvad Eesti tootjad esialgu vaid viite tooni, kuigi Lõuna-Korea toorainetootja valikus on sadu erinevaid toone. Printechi tootesarja saab liigitada nelja suuremasse rühma: wood ehk puitmustreid imiteerivad katted, stone ehk looduslikke ja tööstuslikke kivimustreid jäljendavad lahendused, metal ehk mitmeid metalseid pindu meenutavad mustrid ja neljandal sarjal puudub kindel nimi. Samas sisaldab see peamiselt mööblitööstusest tuttavaid mustreid. Igas rühmas on kümneid mustreid ja valikuvõimalusi. Sõltuvalt sihtturust on populaarsed erinevad rühmad – lõunamaad hindavad väga puidumustreid, sest mets on neis maades haruldane, konservatiivsemates

Tehnilised andmed

• Printech® tooteid pakutakse praegu Eestis 0,45 mm ja 0,50 mm paksuse plekina. • Pinnakatte omadused on sarnased Eestis suurimat turuosa omava polüesterkattega. Pinnakatte garantii on 10 aastat. • Pinnakatte paksus plekil on 35 mm (tavapolüestril 25–27 mm). • Viie värvitooni hulgast (Terracotta Burn, Korten, H/L Ned, R.Zink Metal, Fine Stone) profileeritakse õiges mõõdus katusetooted valmis nädala jooksul. • Printechi toodete müüja, tootja ja paigaldaja on Eestis AS Toode. Lisainfo: www.toode.ee

Krohvitud pind sobib hästi ka linnakodusse

Fotod: Safran

Siseviimistlusse tuleks valida võimalikult looduslikke ja ohutuid materjale. Kristiina Viiron Nõukaaja mäluga inimestele seostuvad krohvitud seinad sageli vaatepildiga, kus seinast või laest on latakas maha kukkunud või et seina vastu puutumist tuli vältida. Muidu võis peagi kuulda hüüdu: „Hei, teie seal, teil on selg valge!” Et nii tõesti sageli juhtus, oli viide ebakvaliteetsele tööle ja ehitusmaterjalile. Tänapäeval ei tähenda krohvitud sein sugugi seda, et selle vastu puutumisest tuleb hoiduda ning krohvitud seina võib kasutada kas või kitsas esikus pelgamata, et selle vastu müksates sein kergesti viga saaks. Enamasti on paljud krohvipinnad ka kergesti taasviimistletavad.

Sidus- ja täiteaine

Looduslike viimistlusmaterjalide kaupluse Safran juht Tarmo Tamm ütleb, et krohvitud pindu võiks julgesti kasutada ka linnakodudes, ehkki sageli peetakse neid pigem maamajade interjööri sobivamaks. „Kõik sünteetilised pinnakatted eritavad õhku aineid, mis võivad olla tervisele ohtlikud, seetõttu võiks valida siseviimistlusse võimalikult looduslikke ja ohutuid materjale,” ütleb ta, et krohvid koosnevadki looduslikest ja ohututest osistest. Savikrohvi sideainetest tuntumad on savi, lubikrohvil lubi, samuti on olemas kaseiini sidusainega krohve. Krohvi täiteaineks on liiv ja marmorsõelmed. Dekoratiivne savikrohv sisaldab veel mitmeid lisandeid, mis annavad sellega

krohvitud pinnale tavapärasest veelgi efektsema väljanägemise. Dekoratiivkrohvi lisandiks võivad olla näiteks teokarbitükid, kuivatatud taimetükid, peeglikillud jms. Liiva või marmorsõelmete suurusest oleneb, millise teralisusega krohv on – peenema või jämedama struktuuriga. Savikrohvi armeerimiseks on segule lisatud hundinuiast saadavat peent kiudu, mis tagab pinna pragunemiskindluse ja elastsuse. Materjal, kus kiudu on rohkem, imab ja loovutab niiskust kiiremini kui ilma kiuta materjal. Tamme sõnul on rusikareegel selline, et savipõhiseid krohve kasutatakse rohkem eluruumides ja lubjapõhiseid niisketes. „Lubja pH on väga kõrge – 13 ning enamikule

Pintsel-rullkrohv, kaseiinist sidusainega.

22 Fotod: Safran

Dekoratiivkrohv. hallitustele ei meeldi aluseline keskkond,” selgitab Tamm. Savikrohvi saab samuti niiskes keskkonnas kasutada seal, kus vesi pinnale otseselt peale ei satu. Savi absorbeerib tema sõnul ruumist kiiresti niiskust ja ka loovutab seda kiiresti, püüdes hoida õhuniiskust inimesele mugaval – 40–60% tasemel. Samuti hoiavad saviga krohvitud ruumid paremini ühtlast temperatuuri. Kaseiin on Tamme sõnul üks paremaid looduslikke sidusaineid üldse, krundina annab ta väga hea

Savikrohv. nakkepinna. Saneerimiskrohv sisaldab lupja, marmorsõelmeid ja ka rohkesti savimineraale, mil on eriline võime niiskust mahutada. Seetõttu sobib saneerimiskrohv hästi niisketesse ruumidesse, sest veeauru liikumine mikrotasandil ei anna hallitusseente arenguks vajalikku stabiilset pinda. Kõrge pH taseme tõttu toimib saneerimiskrohv loodusliku fungitsiidina. Traditsiooniline Maroko krohvisegu tadelakt on mõeldud veekindlate pindade viimistlemiseks. „Mahu kahanemised, paisumised,

Tadelakt. temperatuuri muutmised ei rebesta sellega kaetud pinda, see on äärmiselt elastne, mistõttu saab tadelaktiga viimistleda ülisuuri ilma vuukideta pindu,” selgitab Tamm. Tadelakti kasutatakse tihti vannitoa seinte, põrandate, valamute, vannide ja ka tööpindade katmisel. Palju võimalusi

Tamme sõnul võib krohvitud pindasid üle värvida, aga ei pruugi, sest soovi korral saab krohvi pigmentidega toonida. Tamm ütleb, et looduslikku päritolu pigmendid pee-

geldavad valgust siidjalt, mistõttu on nendega toonitud pind silmale rahulikum ja hubasem. Kui on soovi krohvitud pinda värvida, siis enamasti valitakse savikrohvile savivärv ja lubikrohvile lubivärv. Ent võib ka vastupidi, märgib Tamm. Kasutada sobib ka kaseiinvärvi. Lubja ja kaseiini sidusainega krohv on väga hea aluspind ka igasugustele lasuurtehnikatele. Savikrohvide puhul hoiavad tootjad Tamme sõnul kinni nn vaikivast kokkuleppest, et need on alati origi-

Kruvivundamendid See kruvi kannab 550kg ja maksab 23,50 EUR/tk Kasutusvaldkonnad:

• • • • •

aiapostid terrassid puukuurid paadisillad moodulmajad jne. Kandevõime 500- 15 000kg

• kiire ja mugav paigaldada • koheselt kasutatav • pikk kasutusiga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn

Lubikrohv. naaltooniga ehk siis seda tooni, mille annab neile sideainena kasutatav savi. Savikrohve on näiteks valgeid, punakaid, hallikassiniseid, roheka alatooniga. Tamme sõnul kasutatakse Eestis rohkem halli ja punakat tooni savikrohve, punase valmistamiseks on kasutatud ka Nõost ja Võrust kaevandatud savi. Halli savi leiukohad asuvad Põhja-Eestis. Tadelakti üle ei värvita, seda poleeritakse kiviga, kaetakse oliiviõliseebiga ja poleeritakse uuesti. Tulemuseks on kerge siidmati läike ja vajaliku veekindlusega pind. Seep ja

Marmor-lubikrohv. värske lubi reageerivad omavahel nii, et tekib vett mitte läbilaskev, samas aga veeauru liikumisele avatud pind. Tamme kinnitusel pole vaja peljata, et krohvitud sein hakkaks määrima või oleks kergesti vigastatav. Rohkem käidavatesse kohtadesse saab valida tugevama materjali, näiteks marmor-lubikrohvi. Lisatugevust saab tekitada ka viimistlustehnika abil. Näiteks savikrohvi puhul tihendatakse pinda lõppviimistluses plastliipide või hõõrutitega, millega surutakse suuremad terad krohvi sisse.

Krohvimise plusspool on veel ka see, et sellega on lihtne täita/ varjata seina väiksemaid ebatasasusi. Näiteks savikrohv tahabki, et aluspind oleks võimalikult kare või ebatasane ning sileda betooni või kipsseina puhul tuleb teha eelnevalt aluspinnale teraline eeltöötlus. Selleks on spetsiaalsed kruntmaterjalid. Imavaid aluspindu tuleb enne lubikrohvidega krohvimist kindlasti veega niisutada – see tagab parema nakkuvuse. Aluspind peab olema ka puhas,

võimalikult ühtlase imavusega, mistõttu on vaja pind enne krohvimist puhastada näiteks vanast tapeediliimi jääkidest, liimvärvi-, krohvi- ja pahtlikihtidest vms, sest need võivad jätta krohvipinnale laike. Soovitav on kasutada valitud krohvile sobivaid kruntmaterjale. Ka kipsplaati saab krohvida. Vuugikohtade peitmiseks ja ühtlase imavuse tagamiseks on soovitav vuugid vuugipahtliga täita, armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile peenpahtliga lauspahteldus.

24 Foto: Shutterstock

Vana tapeet end kergelt kätte ei anna Kodule uue näo andmiseks on kiire, lihtne ja suhteliselt odav võimalus vahetada tapeeti. Enne seda on vaja eemaldada vana, mis on aeganõudev ja ebameeldiv töö. Signe Kalberg „Pane suvalisse spreipudelisse soe vesi, pihusta tapeedile. Lase pool minutit liguneda, lükka pahtlilabidas serva alla ja hakka rullima. Kui on mitu kihti, siis vesi ilmselt kohe alumiste kihtideni ei jõua, need tuleb uuesti leotada,” soovitab Merike, kes otsustas tapeedi asemel seina hoopiski krohvida. Seepärast tuli tal vana tapeet kuni seinapaneelini puhtaks teha. „Kõige alumine ehk ajalehtede kiht oli

kõige kangekaelsem. Seda andis kraapida.” Sein, millele tapeet paigaldatakse, peab olema äärmiselt puhas, ühtlane ja kuiv. Kui seinas on kolm või enam tapeedikihti, tuleb need eemaldada, sest uus tapeediliimikiht võib lahti leotada vanad. Lõpptulemuseks võib pandud tapeet lihtsalt koos vanadega lahti tulla. Tugeva reljeefiga tapeedi peale ei ole soovitatav uut tapeedikihti paigaldada. Reljeefne tapeet tuleb täies ulatuses eemal-

Tapeedi eemaldamiseks on asendamatu tööriist pahtlilabidas.

Ladu ja klienditeenindus Pärnu mnt 139E/7 Tallinn, tel: 66 00 190, mob 51 36 999, e-post: info@kytteladu.ee

Puitbrikett

Turbabrikett

Kaminapuud

Pelletid

Kivisüsi

Grillsüsi

Küttepuud konteineris

25 dada või lauspahteldusega tasaseks viimistleda. Lauspahteldus võib kogenematule meistrile olla tülikas ja aeganõudev töö, sestap eelistatakse pigem vana tapeedi eemaldamist. Tapeedi eemaldamiseks on asendamatu tööriist pahtlilabidas. Eemaldamist alusta kohtadest, kus vana tapeet on ise aluspinnalt lahti koorunud. Selliseid kohti võib leida toanurkadest ja akende-uste ümbrusest. Vana tapeedi eemaldamist saab lihtsustada, kui tapeeti leige vee ja käsna või pihusti abil niisutada. Seejärel lase niiskusel imbuda ning kraabi pahtlilabidaga tapeet maha. Kui tapeedi eemaldamise käigus on kasutatud lahusteid, tuleb ka need aluspinnalt hoolikalt veega maha loputada. Siis aga lasta seinal täielikult kuivada. Kaarel soovitab aga tapeedi eemaldamiseks kasutada Metylani tapeediliimi suuremas koguses vees, kui muidu vaja läheb. „Mul kulus üks pakk ämbritäiele veele. Siis, kui vedel tapeediliim valmis, võta lai pintsel (sama, millega tapeeti liimid) ja tõmba tapeedipaa-

nid järjest üle. Kui umbes viis paani pintseldatud, võid hakata esimest seinalt maha tõmbama. Siiski peab veidi pahtlilabidaga ka aitama. Meetod on tõhusam kui palja veega tehes ja odavam tapeedi eemaldusvahendi kasutamisest,” kinnitab ta. Henkeli toodetud Metylani tapeedieemaldusvedelik lubab, et vedelik hõlbustab ja lühendab ettevalmistustööde ebameeldivamat etappi. Vana tapeedi kihti tuleb tugevasti Metylani tapeedieemaldusvedelikuga niisutada. Paksemad, tugevama mustriga ja vett tõrjuva pealispinnaga tapeedid (nt vinüültapeet) torgi eelnevalt üsna tihedalt läbi spetsiaalse tööriista ehk ogarulliga, mis võimaldab vahendil liimikihini tungida. Perforaatori ehitus võimaldab vana tapeedi suurt pinda kiiresti läbi torkida, kaitstes ühtlasi aluspinda vigastuste eest. Hästiniisutatud vana tapeeti on võimalik raskusteta seinapinnalt (laest) ribade kaupa lahti rebida. Seda tuleks teha järgmise paani ülaosast alustades. Vajadusel aita kaasa pahtlilabidaga.

Juhendeid tapeedi eemaldamiseks: 1. Lülita elekter välja, sest niiskus võib põhjustada rikkeid harukarpides. Eemalda seinavalgustid, pistikupesad ja lülitid. 2. Rebi esmalt tapeedi nurk noaga lahti, proovi tapeediriba kuivalt seinalt ära rebida suunaga põranda poole. Kui tapeedipaan ei tule maha või rebeneb, kasuta tapeedi eemaldamise vahendeid. 3. Kata põrandaliist maalriteibiga ja töödeldava seinaga külgnev põranda osa kilega kaitseks niiskuse eest. 4. Veekindla tapeedi eemaldamisel aitab pinnakihi auklikuks torkimine, et vesi või tapeedi eemaldamise vahend tapeedi alla pääseks. Kergeid auklikke sisselõikeid saab teha ka noaga. Ära vigasta tapeedialust krohvi. 5. Vala vana tapeedi eemaldamise vahend ämbrisse. Kasuta seinale kandmiseks näiteks rullikut. Mine edasi triibuga laiuses 1–1,5 m, liikudes maast laeni. Tapeeti eemaldades veendu, et sa ei leotaks kipsplaadi kartongi. 6. Kui tapeet tõmbub tumedaks ja läheb kortsu, saad seda eemaldama hakata. Selleks on kõige parem kasutada kaabitsat või spaatlit. 7. Kui on võimalus kasutada tapeedi eemaldamisel aurutit, saab tapeeti eemaldada spetsiaalseid vedelikke kasutamata. Auruta eemaldatavat pinda u 30 sekundit ja edasi kasuta niiske tapeedi eemaldamisel spaatlit. Aurutiga töötades kasuta kaitsekindaid. Allikas: www.kodukorda.net

Plastakna tihendid vahetab meister käsitsi ja kiiresti Mis liigub, see kulub. Kui aknatihendit kord aastas korralikult õlitada, peaks aken asjatundjate hinnangul tuult pidama 8–10 aastat. Kui hooldust ei tehta, tuleb tihendid uute vastu välja vahetada palju varem. Kui ikka aknal on tihendid, mida vahetada annab. Agne Narusk „Sellest, et probleem on tihendites, ei pruugi ise üldse aru saadagi. Lihtsalt ühel hetkel ei käi aknad korralikult kinni ja lasevad tuult läbi. Meie maja aknad võivad olla umbes 8–10 aastat vanad,” räägib Tallinna Nõmme elanik Liia oma kogemusest. „Meistrit otsisin kaua. Helistasin aknafirmadesse, kus lihtsalt ei soovitud sellega tegeleda. Me ei suutnud tuvastada, kust eelmine majaomanik omal ajal aknad tellis, seega ei saanud aknafirmadele survet ka avaldada. Ühest firmast anti endise töötaja telefoninumber, kes eraviisiliselt aknaid parandab. Tuli siis „eraaknameister”, diagnoosis, et tihendid on läbi, sättis ja parandas neid veidi, määris silikoonõliga

ja asi paranes. Remondimehe sõnul saab koduomanik tihendite vahetusega ka ise hakkama. Aknad on kallid, igal juhul tasub enne remontida kui vahetada, kusjuures kevadel ongi õige aeg seda teha. Meil on kodus veel selline eriolukord, et kass Triibu n-ö hobiks on akna ja uste tihendeid katki kiskuda.” Tõepoolest, aknatihendite vahetamisega tuleb hakkaja ise toime: võta tihendi otsast kinni ja tiri maha, vajadusel puhasta nii aknaauku kui ka raami tihendikohta noaotsaga kraapides, pese üle, kuivata ja kleebi uus tihend. Häda on selles, et erinevatele aknamudelitele lähevad erinevad tihendid, mida tavakaubanduses pole. Neid toovad EestisAknad on kallid, igal juhul tasub enne remontida kui vahetada.

Foto: Shutterstock

se aknafirmad, kes kõik esindavad vaid teatud kaubamärke. Lisaks on tihti raske kindlaks teha, mis aknaga täpselt tegu on, kes ja millal selle paigaldas. Alati on mõistlik meister vaatama kutsuda. Igale aknale oma tihend

Siinkohal on aus jagada seda teha proovinud või juba teinud kolme inimese ühist järeldust: suured aknafirmad pole tihendite vahetamisest huvitatud ja üritavad läbi suruda terve akna väljavahetamist, mis on kordades kallim. Väiksemad firmad või FIE-d tegelevad enam-vähem kõigi akende-uste paika sättimise ja parandamisega. Neilt saab abi ka tihendi muretsemisel. „Kui mõelda, et tihendi väljavahetamise kallal nokitsemine võib olenevalt akna seisundist võtta isegi kauem aega kui uue akna panek, samas saab teenusepakkuja palju vähem raha vastu, siis võib nende tõrksust isegi mõista,” ütleb Marko Kontkar, Lääne-Virumaal tegutseva AknaKeskuse juhataja. AknaKeskus ise müüb tihendeid Rehau pakettakendele (raamis mitme klaasi pakett) ehk PVC-dele. Kui vaja, tulevad kohale ja uurivad, kas ja millist tihendit on vaja välja vahetada. „Kui võrrelda akna hinda ja tihendi väljavahetamise hinda, soovitaks loomulikult kliendil esmalt tihenditega katsetada,” räägib Kontkar. Sissesulatatud tihendit näiteks aga välja vahetada ei saa ja siis polegi muud teha, kui uus aken osta. Nagu ka siis, kui tihendit pole aastate jooksul mitte kunagi õlitatud-määritud, tihend on täiesti kõva ja seda on võimatu kätte saada. Kontkari sõnul ehituspoodidest õigeid pakettakende tihendeid ehk n-ö tüüblisoonega (tüübliefektiga) tihendeid ei saa. „Igale aknale sobib kindel tihend. Peab jälgima, kuidas sooned jooksevad ja kas tihend sinna läheb. Poes müüakse tavaliselt

Aken tahab hooldust Järvamaa akna- ja uksefirma Joveld OÜ soovitab järgmist: • Aknad vajavad korrapärast hooldust vähemalt kord aastas. Hooldus tähendab akende puhastamist, sulustussüsteemi ja hingede puhastamist ning õlitamist. Vajadusel aknaraami ja -suluste reguleerimist. • PVC-aknad on tuntud oma hooldamiskerguselt. Aknaraami ja tihendeid tuleb puhastada igal aknapesul. • Vähemalt kord aastas tuleb määrida aknatihendeid elastsuse säilimiseks. Soovitatav on seda teha vaseliini või silikoonõliga. • Suluste määrimise ja puhastamisega saavad kõik hakkama. Määrima peab ainult liikuvaid osi ja kinnitusvastuseid, selleks kõlbavad määrderasv või õli, mis ei sisalda happeid ega vaike. • Avad aknalengi välisküljel peavad olema puhtad, et vesi saaks vabalt ära voolata. Ummistunud veeäravoolu avad saab puhtaks puu või plastliistu abil. • Akendel või akna vahetus läheduses ei tohi kasutada tihendmaterjale või tihendeid, mis sisaldavad äädikja teisi happeid. Vaata meistri Ilja Leontjevi videot sellest, kuidas ise vahetada plastakna tihendit aadressilt: http://www.aknavennad.ee/plastakende-remont/

kummitihendeid, mida tootjad enamasti ei kasuta – eluiga on lühike ja tulevad ruttu ära.” Aken ise on väga pika elueaga, kui selle eest hoolitseda, siis veelgi pikemaga. „Meil on pakettaknaid ette pandud nii 15 aastat ja kui me nüüd avastame, et aken, mida me kordagi pole hooldanud, laseb tuult läbi, kipume arvama, et need aknad ongi viletsad,” märgib aknameister. Tegelikult on Eestis praegu müüdavat katsetatud mujal juba aastakümneid ja vastupidavust neil jagub. Kel aknatellimine ees, võiks seda tehes uurida, kas aknal on vahetatavad tihendid, millised need on ja kes seda vajadusel tegema tuleb.

Kiik kaunistab kodu Kust on toodud meie kiike, kust on toodud, kust on saadud? Kiik on toodud Kihnumaalta, aisad toodud Harjumaalta /.../

Nööri kinnitusviis, mis on kõige rohkem levinud – kiigelaua alt läbi. Tavaliselt küll pannakse nöör vaid ühekordselt, siis pole kinnitusklambreid vaja. Ent see variant jätab igatepidi tugevama mulje. Kinnitusklambrid leiab suure tõenäosusega kodumajapidamisest, veidi fantaasiat vaid taaskasutuse küsimustes.

Pöide 1892, www.folklore.ee/laulud Kiige võib koduaeda ehitada lihtsate vahenditega: puu- või vineerlaud, sobiva läbimõõduga tüvi või oks, vana rehv või tool – tugevad nöörid ja kinnitused-sõlmed teevad neist kiige mis kiige. Eriti lihtne, kui läheduses kasvab sobiv puu, mille oksale see kinnitada. Kui pole, algab kõik kiigepostide püstitamisest, isetegija leiab sobiva plaani ja õpetuse internetist hõlpsasti. Mõned lihtsad ja huvitavad lahendused. Fotod: Shutterstock, Ele Herronen Tekst: Agne Narusk

Väga lihtne ja mõnus lahendus, turvalisuse huvides on ümarad puunotid hästi madalale pandud. Siin läheb aur kiigepostide rajamisele – guugeldades swing sets (kiiged) leiab päris mitu tasuta kiigepostide tegemise ja püstitamise joonist ning õpetust.

Kel aega ette võtta, saab sel moel kiigelauale tugeva kinnitusvahendi, mis lubab veel lapselapse-lapse-lastelgi kiikuda. Kui puuoksad või kiigepostid ikka nii kaua vastu peavad.

Lihtsat laudkiike kohtab hoovides-aedades ja linna vahelgi ilmselt kõige rohkem. Kes viitsib, laseb lauatüki höövliga üle või otsib kohe siledama istumisaluse. Nööri saab tänapäeval ka ehituspoodidest või miks mitte, purunenud plastmasskiikedelt. Sellel kiigel on nöör kinnitatud laua otstest läbi viies. Veidi rohkem vaeva, aga tulemus on kindlam – istumisalus pole nii ebakindel.

Selle lapsi tõeliselt lõbustava kiigutaja saab valmis teha üsna lihtsalt. Vaja on vaid üht tugevat puuoksa, kuhu rehv nööriga üles tõmmata.

• • • • • • •

Lõbusa kiige võib valmis maalida igaüks, kel mõni vana luitunud puidust päriskiik kuuri all. Või on sobiv tool katki läinud, mida kaunistada-nööridega varustada. Kinnituskohtade puhul tasub alati nõu pidada asjatundjaga või paluda appi kellegi, kel kätes üksjagu jõudu – lapse turvalisuse huvides.

Põneva mööbli valmistaja Kelly Kert esitleb üht oma viimastest töödest – kevadiselt kirjuks maalitud kiike. Paksust vineerist kiik sai vahva triibulise kuue, mis on kaetud lakiga.

rootsi muldvärv MAALRI hööveldamata puitpindadele majavärv PALETT puitfassaadidele katusevärv ALKOR eterniitkatustele alküüdvärv SPEKTER sise- ja välistöödeks põrandavärv MOSAIIK tõrvaõlid (hele, tume, extra) lahustid (lakibensiin, nitro, atsetoon, tärpentin, ksüleen, puhastusbensiin)

Kastani 3, Rapla linn, 79514 Raplamaa / Tel. 4856243 / Fax.4856271 / e-mail: kemet.rv@neti.ee / www.kemetrv.ee

30 Foto: Raivo Tasso

Ehkki maakive on põllu ääres küll, ei tohi neid sealt siiski omapäi võtma minna.

Võõralt maalt kive, liiva ja mulda omapäi võtta ei tohi Kui tahad oma maal asuvat liiva, kive või muud materjali andamüüa naabrimehele, on vaja keskkonnaameti luba. Kristiina Viiron Tahan lapsele ehitada liivakasti, ent kust saada liiva? Mere ääres on seda külluses, kas sõidan autoga kohale ja kühveldan vajaliku koguse peale. Tahan aeda rajada kena kiviktaimla, ent kust saaksin kauneid kive? Kodu läheduses asuvate viljapõldude servas on suured kivihunnikud. Ehk tohib neid sealt võtta? Samuti on metsaalused neid paksult täis. Mu peenramaa vajab mulda juurde. Vaevalt, et naabrimehe põllumaa palju kannatab, kui sealt mõned kärud ilusat musta mulda õhtuhämaruses oma aiamaale vean. Sellised mõtted võivad peas küll liikuda, kuid tegelikkuses on asjad teisiti – võõral maal asuvaid kive, liiva ja muud materjali ei tohi omavoliliselt võtma minna. Küll võib aga igaüks oma maal leiduvat liiva, kive, mulda jt ressursse oma kinnistu piires enda äranägemist mööda kasutada. Samas tuleb nende oma teisele kinnistule viimiseks või naabrimehele andmi-

seks-müümiseks taotleda juba keskkonnaameti luba. Ent on veel mõned asjaolud, millele tähelepanu pöörata. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rein Raudsep ütleb, et kivide, rahnude ja liivaga tegutsemist reguleerib kaks seadust. „Kui tegemist on looduskaitse all oleva objektiga, tuleb kõne alla looduskaitseseadus, mis lihtsustatult ja üldiselt tõlgendades sätestab, et looduskaitse all olevat kivi (või kivikülvis olevaid kive) ei tohi liigutada ega ei tohi sellega-nendega midagi ette võtta. Samuti on seal ümber kaitsevöönd, et vahetult kivi või kivikülvi kõrvale midagi ei tehtaks,” selgitab Raudsep. Kui tegemist pole looduskaitse all oleva kivi, kivikülvi või ka liivatükiga, reguleerib nendega toimetamist maapõueseadus (ptk 6). Raudsep ütleb, et lihtsustatult öeldes – kui tegemist pole kaevandamise, vaid maa kasutamisega, näiteks ehituslikult, põllumajanduslikult jms – võib iga maaomanik oma tarbeks ilma kaevandamisloata kasutada maapõuest tulnud maavara ja teisi maapõue ressursse. Kui näiteks teha oma maal põllutöid, kaevata vundamendi- või istutusauku vms ning selle käigus tuleb maa seest välja suur kivi, võib seda julgelt oma tarbeks kasutada. Sama kehtib Raudsepa sõnul ka liiva, savi

ja muu maapõuest tuleva materjali puhul, mis pole maavaravaruna arvele võetud. Maapõueseaduse § 59 „Maapõue kasutamine, mis ei ole seotud maavara kaevandamisega” ütleb, et füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on õigus talle kuuluva kinnisasja piires kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega pole keelatud samal kinnistul asuvasse liivakasti võtta oma maalt ka mõnda labidatäit liiva või kasutada kiviktaimla rajamisel oma põllu peal asuvaid kivisid. Vajalik keskkonnaameti luba

Samas ei tohi aga oma ühel kinnistul asuvaid kive, liiva või muud materjali omapäi kasutada enda teisel kinnistul, vaid selleks on tarvis keskkonnaameti luba. Samuti on keskkonnaameti luba tarvis, kui tahetakse oma maal asuvat liiva, kive või muud materjali andamüüa naabrimehele (või kellelegi kolmandale). Maapõueseaduse § 60 „Ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamine” ütleb, et kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud

ainult keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud. Olgugi, et oma maja kõrval asuval põllul on kive küllaga või mere ääres lugematus koguses liiva, aga kui see maa minule ei kuulu, siis sealt omavoliliselt kive korjata ja liiva kühveldada ei tohi. „Teise maaomaniku maal oleva kivi või kivide kasutamiseks on vaja selle maaomaniku luba, kus kivi asub, kui ei ole tegemist kaevandamisega, vaid maa kasutamisega näiteks ehituslikult, põllumajanduslikult jms,” selgitab Raudsep. Sama kehtib ka muu materjali puhul, mis pole maavaravaruna arvele võetud. Maaomanikul omakorda on tarvis kivide, liiva, mulla vms andmiseks-müümiseks keskkonnaameti luba. Mulla kasutamine ja kaitse on Rein Raudsepa sõnul samuti reguleeritud maapõueseadusega (§ 65). „Kui mulla ülejääk tekib näiteks põllumajandustööde (või teiste tööde) käigus ehk ei tegelda maavara kaevandamisega, võib seda mulda oma kinnistu piires teisaldada,” selgitab Raudsep. Mulla võõrandamiseks või teisele krundile viimiseks peab aga hankima keskkonnaameti loa (maapõueseaduse § 60).

Liikuri tn.41

www.liikuri41.ee

Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜ www.colonna.ee Martin Sillandi martin@colonna.ee +372 511 9962

Tohu tn.