Ehita & Renoveeri, kevad 2010 by Eesti Päevalehe

Ehita&renoveeri KEVAD 2010

Ehita ja renoveeri

OÜ Langeproon Inseneriehitus soovitab:

Et vesi keldrisse ei tuleks. Mis teha? Foto: OÜ Langeproon Inseneriehitus

ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Vaata, kuhu ehitad Kui plaanid ehitada, uuri esmalt, kui kõrgele võib krundil kerkida pinnavee tase kevadise lumesulamise ja suvise tulvavee aegu; arvesta ka allikate ja veesoontega. Leia aega krundil viibida – kõike ei ole võimalik paberilt hoomata. Vaata, kust päike tõuseb, kuhu loojub, mis teda varjutab. Uuri, kust puhuvad valdavalt tuuled, millised puud ja taimed kasvavad; mida on varem krundil tehtud looduse või inimese poolt ning miks. Nii välistad paljud hilisemad sekeldused. Alati aga oma saart või küngast võtta pole. Mida lähemale suurlinna südamele, seda ahtamaks jäävad loodusliku asukoha valikud ja tulevad appi tehnilised võtted. 2. Telli korrektne projekti dokumentatsioon Enne on vaja teostada tehnilised joonised kõigis hoonet puudutavates küsimustes – alates pinnaseuuringutest ja lõpetades ruumide sisekliima projekteerimisega. 3. Lase liigne aur välja Vanarahvas ütleb: „Kiired pulmad, kiired lõpud.” Materjalide kivistumisprotsessid on üheselt mõistetavad, kuid hüdratatsiooniprotsessid (vee väljakuivamine) jäävad paljuski kiirustamise ja teadmatuse taha. Iga protsess võtab oma minimaalse aja ja seda ei saa mõistlike kulutuste juures lühendada. Need on lihtsad üldpõhimõtted, mis tihti ehitusprotsessis ununevad. TEHNILISED VÕTTED 1. Juhi suurem vesi hoonest eemale Ehita hoone esimene korrus kõrgemale sealse viimase saja aasta pinnavee tasemest (üldjuhul on neid andmeid võimalik leida). Planeeri maapind kaldega hoonest eemale. Ehita välja sadevete ärajuhtimise torustik ja kraavid ning drenaažvete torustik. Nende meetmetega saavutad, et sademevesi ja pinnase kihtides ning kommunikatsioonikanalites voolavad veed mõjutavad hoone nulltsüklit minimaalselt. Kui uue hoone vundamendiaugu

kaevamisel vesi välja ei tule, arvatakse sageli ekslikult, et pinnavee tase on madalamal kui rajatav hoone taldmik. Kuid pinnavee taseme ülemise horisondi kõrgustase sõltub aastast, aastaajast ja sademete hulgast. Teisel ajahetkel on hoone maa-alune osa ümbritsetud tervikuna veest ning toimib koolifüüsikast tuntud ühendatud anumate seadus. Sellega mõjutab pinnavee horisont, vastavalt geoloogilistele tingimustele, hoone nulltsüklit survelise veena, nagu ka pinnase kihtides ja kommunikatsioonikanalites voolavad veed. Kusjuures siin liigub vesi ka alt üles. Kui vee liikumist pinnasekihtide vahel ja soontes oskab selle ala professionaal hinnata, siis eri kommunikatsioonikanaleid pidi voolavat vett on võimalik näha ainult lahtikaevamisel. 2. Hüdroisoleeri kogu hoone maapinnaga kokkupuutuv konstruktsioon 2.1. Otsese vee tõkestamine Hüdroisolatsiooni projekteerimisel on vajalik vaadelda iga konkreetset juhtu eraldi, arvestades nii ruumide kasutusotstarvet, ümbritseva veekoormuse suurust, hoone konstruktsiooni, ehitusfüüsikat kui ka hüdroisolatsioonimaterjalide erinevaid omadusi. Materjalide nake aluspinnaga välistab vee liikumise konstruktsiooni ja hüdroisolatsiooni vahel, kui juhtub defekte olema. Kusjuures mitme ehitusvaldkonna teadmiste kokkupuude loob siin olukorra, kus materjalide valikus tehakse palju vigu.

2.2. Läbi materjalipooride liikuva vee ohjamine Keldrisse voolavat vett me näeme, kuid konstruktsiooni kapillaaride kaudu tungiv vesi või veeaur on kui haigus inimese organismis. Materjalid lagunevad märkamatult või halveneb inimese tervis ning üldjuhul ei osatagi seda seostada hoone sisekliimaga. Juba õhuniiskuse suurenemisel üle 70% RH toimub eri liiki hallitusseente massiline vohamine. Hallitusseened toodavad silmaga märkamatuid, kuid inimorganismile kahjulikke toksiine. Kui tänapäeva tavameditsiinis osatakse erinevaid inimorganismi elundeid eraldi hästi uurida, siis koosmõjus on paljugi veel teadmata. Nii on ka erinevate ehitusmaterjalide puhul, mis eraldi on vees ja niiskuses stabiilsed ning kõigile nõuetele sertifitseeritud. Kui materjalid puutuvad omavahel kokku, siis niiskes keskkonnas tekib keemiline reaktsioon, mis hakkab eraldama tervist kahjustavaid toksiine (näiteks põrandatel: betoon + PVC + vesi). Hilisemaid haiguste kaudseid tekkepõhjuseid ei tuvasta üldjuhul enam keegi. 3. Hoone maa-alune osa ehita võimalikult tihedast ja vees lagunematust materjalist Mida tihedam on konstruktiivne materjal, seda kergem ja odavam on hüdroisoleerida maa-aluseid pindu

ning hiljem võimalikke veelekkeid kõrvaldada. Maa-alune osa on kui laev vees, see tuleb ehitada materjalist, mis hüdroisolatsioonikihi defekti puhul aeglustab vee läbitungimist ning niiskusega ei lagune. Kõikide materjalide üheks peamiseks ülesandeks on kontrollida vee ja kaasatavate kemikaalide liikumist. Konstruktiivsete ehitusmaterjalide puhul (k. a betoon) taandub veetakistus vee läbilaskvuse koefitsiendile ning vee liikumise tee pikkusele ehk materjalikihi paksusele. Vesi oma eri olekutes läbib kõiki kasutatumaid konstruktiivseid ehitusmaterjale – näiteks Fibo-plokki hetkega, ideaalselt valatud raudbetooni (läbi pragude ja kapillaaride) teatud aja jooksul. 4. Teosta korrektne ruumide õhuvahetus Kokkuvõte Kui plaanid hoonet ehitada, arvesta eelnevaid nõuandeid. Kui vesi on juba keldris, pane veepump tuksuma, otsi üles hoone projektdokumentatsioon ning pöördu oma ala spetsialistide poole. OÜ Langeproon Inseneriehitus Käo tn 52/1, 11311 Tallinn Tel: 655 2502 e-post: info@langeproon.ee www.langeproon.ee

Ehita ja renoveeri

Uponor pakub innovaatilist põrandakütte automaatikat Foto: Uponor

„Intelligentne DEM automaatika Uponorilt säästab küttekulusid.

Uus automaatika paneb põrandakütte paremini toimima ja säästab oluliselt energiat. Põrandaküttes on mitmeid olulisi tegureid, kus heal automaatikasüsteemil on tähtis osa. Uus automaatika on intelligentse nn DEM-süsteemiga (Dynamic Energy Management), mis on analüüsi- ja õppimisvõimeline ning aitab oluliselt säästa energiat. „Seniste parimate automaatikasüsteemidega võrreldes on energiasääst 12 protsenti,” kinnitab Uponor Eesti projektimüügi juht Marek Plaamus. „Kuna üldjuhul pole automaatikasüsteemid põrandaküttes kuigi head, on energia kokkuhoid kindlasti veelgi suurem.” Praegu on paljudes ehitusbuumi ajal valminud majades suur probleem, et põrandaküte ei toimi nii, nagu peaks. Inimesed kurdavad, et põrand ei soojene ühtlaselt või soojeneb halvasti. Põhjus on enamasti selles, et süsteem on tasakaalustamata. „Tasakaalustamine on hüdrauliliste süsteemide puhul üks tähtsamaid ja keerukamaid asju ning eeldab inseneriteadmisi,

aga tollase „hoogtöö” ajal jäi see töö paljudes kohtades tegemata,” tõdeb Plaamus. „Uuring näitab, et kümnest põrandaküttest seitse ei ole tasakaalustatud üldse või pole tehtud seda korralikult. Inimesed aga tõstavad katlas pealevoolutemperatuuri ja sealt need lisakulud tulevad. Aga kui paneme süsteemi tasakaalu, jaotub energia ühtlaselt ja me võime katlas veetemperatuuri alandada, energiat kulub vähem ja me kasutame seda optimaalselt.” Renoveerimisel suureks abiks Uue põrandakütte automaatika suur eelis on asjaolu, et see ise tasakaalustab süsteemi, hakates doseerima energiat ruumidesse täpselt nii palju, kui vaja. Temperatuuri mõõtmine on efektiivne ja kiire, võimaldades saada köetava ruumi kohta täpsema ülevaate. „Energiaannus on kogu aeg ühtlane, sest iga järgmise doseerimise arvutamisel võtab süsteem arvesse ka eelmist ja teeb prognoosi,” selgitab Plaamus. „Uus automaatika on unikaalne selle poolest, et ta ise seadistub ja õpib. Analüüsib pidevalt olukorda ja toimib vastavalt, ning mida rohkem õpib, seda täpsemaks ja paremaks läheb.”

Eriti hea on see automaatikasüsteem põrandakütte renoveerimise puhul. Tänaseks on esimesed Eestis paigaldatud põrandakütted juba 15 aastat vanad ning paljudes kohtades on probleeme jaotuskollektoriga. Sellele saab väga lihtsalt uudse automaatikasüsteemi külge panna, ilma et peaks kogu põrandakütte torustikku välja vahetama. „Saame täiesti toimiva põrandakütte ja lisaks veel energiasäästu,” kinnitab Plaamus, „ja kuna tegu on raadiosüsteemiga, jääb ära ka kaablite vedamine.” Automaatika võimaldab lisada süsteemile ka SMS-mooduli, et mobiiltelefoni kaudu oleks võimalik jälgida põrandakütte olukorda ja kui midagi on korrast ära, saada häiresignaali. SMS-häire hoiab õnnetused ära Möödunud talvel külmus paljudes majades põrandaküte läbi. Osa inimesi sõitis külmal ajal paariks kuuks soojale maale ja panid kütte enne ärasõitu veel säästurežiimile ka. See aga oli viga, nendib Plaamus. „Kui isegi torud põrandas külmuvad puruks, pole seda küttesüsteemi enam võimalik päästa, vaid kõik tuleb uuesti ehitada,”

tõdeb ta. Neil inimestel oleks abi olnud SMS-häirest. SMS-iga saab ka säästurežiimi sisse ja välja lülitada, vastavalt sellele, kuidas ilm muutub. Seda võimalust teistel analoogsetel süsteemidel ei ole. Peale selle on SMS-moodulil teisigi lisafunktsioone. Uudne automaatikasüsteem optimeerib ka põrandakütte inertsi. Põrandaküttele on alati süüks pandud seda, et suurem temperatuuri muutus ruumis võib võtta kuni neli tundi ja kui panna mingi temperatuur paika, siis põrandaküte kõigub inertsist paar kraadi üles-alla. See viga kaob nüüd Plaamuse kinnitusel ära, kuna sulgemist-avamist prognoositakse ning ideaalgraafikut jälgitakse väga väikeste võngetega. Seetõttu toimuvad temperatuuri muutused kiiremini. Uudset automaatikasüsteemi on lihtne juhtida keskpuldist, mille võib paigutada näiteks garderoobi vm. Kogu opereerimine ja kõik funktsioonid tablool on eesti keeles.

Uuri lähemalt: www.uponor.ee

• Plekksepatööd • Teraskatuste, lisatarvikute müük ja paigaldus

• Vihmavee süsteemid

Ehita ja renoveeri

Sauna ehitades lähtu oma vajadustest ja võimalustest Fotod: iStockphoto

Saun pole luksus. Saun on tarbeasi ja ei pea olema kallis. Mare Mere Kui Soomes on saunata korter erandlik, siis Eestisse on korterisaunad jõudnud alles viimastel kümnenditel. Tänapäeval on paljudesse uutesse kortermajadesse saunad juba sisse projekteeritud, kuid oma isikliku „pühamu” saab rajada ka Mustamäe või Lasnamäe tüüpkorterisse. Saunaehitamise kohta on ilmunud sadu artikleid ja raamatuid, seda teenust pakuvad paljud ehitusfirmad ja eratöömehed. Valida on keeruline ja vahel ka riskantne, sest paari tuhande kroonine kokkuhoid võib vale otsuse korral asenduda mitu korda suurema väljaminekuga. Et hind on oluline kõigile, tuleks esimese asjana selgusele jõuda, mida täpselt tahetakse ja kui palju ollakse nõus selle eest maksma, soovitab praegu peamiselt Soomes saunu ehitav Rain Amor osaühingust Scandic Timber. „Kui sul on 20 000 krooni, pole mõtet üritada teha 30 000 kroonist sauna, tee pigem 15 000 kroonine,” hoiatab ta üle jõu ponnistajaid. „Praegu saab keskmise sauna, mis on 3,5 ruutmeetrit, 15 000–20 000 krooniga, see summa ei sisalda elektritöid, kerist ja ventilatsiooni.”

Arusaam, et eratöömehelt tellides saab sauna odavamalt, on Amori arvates ekslik, sest lõviosa hinnast moodustavad materjalid, tööraha võib piirduda 3000–4000 krooniga. Hea töömees teeb sauna küll sama hästi valmis, aga ta ei anna garantiid, mis ettevõtte puhul on kaks aastat. Osa inimesi püüab kokku hoida ise ehitades, kuid seegi säästmine on petlik. „Tegelikkuses asi odavam ei tule ja kas see kõik on väärt närvikulu, vaeva ja rabelemist?” kahtleb ta. „Sauna puhul on asi samamoodi nagu autoga: autofirmast saad selle siiski odavamalt kui ise tehes.” Korterisse tehtud saun peaks hea hoolduse korral hästi toimima vähemalt kümme aastat. Rain Amori sõnul pole saun luksus. See on tarbeasi ega pea olema kallis. „Sauna põhiosa on olnud kogu aeg enam-vähem sama hinnaga, ainult lisavidinad teevad selle kalliks nagu auto puhulgi. Esimeses 20 000–25 000 kroonis on kõik vajalik olemas, edasi tulevad juba need asjad, mis võivad olla, aga ei pea tingimata olema,” kinnitab ta. Meeter korda meeter mehele Kui soovitakse korterisse sauna, peab kõigepealt olema ruum, kuhu see teha. Tüüpkorterites kasutatakse selleks enamasti vannituba, vahel juurde ka osa esikust või toast, eramajas ka keldrit või pööningut. »

Nn ühe inimese saun korteris võib vabalt olla vaid meeter korda meeter suur.

10 Kõige väiksem saun, kuhu mahub üks inimene, võib olla kõigest meeter korda meeter suur ja selle mahutab ära ka tavalisse Mustamäe korterisse. Edasi tuleb läbi mõelda elektri, kanalisatsiooni ja ventilatsiooni külg. Need tööd peavad olema korralikult tehtud. Kindlasti on vaja teada, kui suurt võimsust kannatab maja elektrisüsteem. Kui inimene ei oska ise neid asju hinnata, võib ta helistada mis tahes ehitusfirmasse ja paluda, et keegi tuleks ja vaataks asja üle ning teeks pakkumise, soovitab Rain Amor. Selleks ajaks peaks olema selge ka see, missugustes piirides on eelarve. Kui saun mahutatakse vannituppa ning tehnosüsteemides ja konstruktsioonides muudatusi ei tule, pole ehitusluba vaja, selgitab Tallinna planeerimisameti ehituslubade osakonna juhataja Helvi Kork. Sellisel juhul võetakse seda kui mööblit, mille paigaldamiseks pole vaja kelleltki luba küsida. Kui aga kaasnevad muudatused ja sauna laiendatakse näiteks kõrvalruumide arvel, on igal juhul vaja taotleda ehitusluba. Inimene pole ise pädev hindama, missugust seina võib maha võtta ja missugust mitte. Selleks tuleb kutsuda asjatundja, kes annab hinnangu, kas tegemist on kandva või mittekandva seinaga ja missugused lammutustööd on võimalikud. Loa eest tasutakse riigilõivuseaduse alusel. Pigem jahedam, aga ventileeritud Rain Amor rõhutab, et saunas peab kindlasti olema hea ventilatsioon. „Ärge tehke umbseid saunu, seda sooja läheb ventilatsiooni kaudu rahas nii vähe välja, et kui sellest on kahju, pole üldse mõtet sauna ehi-

Ehita ja renoveeri

Kui saunas ei saa vihelda, sest lumivalge haavapuit võib määrduda, on targem vaadata seinale riputatud ilusat saunapilti. tada,” lisab ta. „Asi pole hapnikus, seda on piisavalt, aga süsihappegaas peab välja pääsema. Vastasel juhul organism ei puhastu ja pärast on halb olla. Olgu pigem veidi jahedam, aga ventileeritud õhk.” Samuti pole saun mõeldav vihtlemiseta. Ütleb ju vanasõnagi, et saun ilma vihata on nagu supp ilma soolata. Kui saunas ei saa vihelda seetõttu, et lumivalge haavapuit võib määrduda, on Amori sõnul targem panna seinale mõni ilus saunapilt ja vaadata seda. „Kui tahad praktilist kohta, tee endale sanglepast või termohaavast saun,” soovitab ta. „Maksad võibolla 2000 krooni rohkem, aga termotöödel-

dud puit on ilus pruun, ei mängi temperatuuri mõjul ja saun peab ka kauem vastu.” Üldjuhul kasutatakse korterisaunas elektrikerist, mis valitakse leiliruumi kubatuuri järgi. Rusikareegel on 1 m3/1 kW, kuid Amori sõnul võiks võimsust olla pigem natuke rohkem kui vähem. „Madalama võimsusega keris elektrit kokku ei hoia, aga võimsamaga võidad ajas ja saad rohkem kive panna,” selgitab ta. „Temperatuur ei pea kõrge olema, maksimaalselt 70–80 kraadi. Tähtis on, et keris suudaks kiiresti saavutada vajaliku kuumuse ja see püsiks stabiilne.” Väga võimas keris ei tohi väikeses ruumis ka olla, sest siis tekib tulekahju oht. Kerisekive oleks hea enne kasutamist pesta ja neid aegajalt vahetada. Saunaehitus tasub ära Saun on mõeldud inimese elukvaliteedi tõstmiseks, see annab hea võimaluse korraks aeg maha võtta,

pärast pingelist tööpäeva lõõgastuda, suhelda pere ja sõpradega. Seepärast pole väga väike saun, kuhu mahub vaid üks inimene, suurema pere ja sõpruskonna puhul just kõige parem lahendus. Kui ruum ja eelarve vähegi võimaldab, tasub alati ehitada veidi suurem saun. „Oleme mehega mõlemad suured saunasõbrad ja otsustasime teha kahekohalise leiliruumi,” räägib Raplas neljatoalises korteris elav Kerli. „Selleks pidime vannituba esiku arvel veidi laiendama ja korteri üldplaani muutma. Kõigepealt saime ehitusspetsialisti kinnitusega plaani, mille allkirjastas ühistu esinaine ja lõpuks valla ehitusspetsialist.” Kerli sõnul võtsid nad töö ette omal jõul, sest mees töötab ise ehitusalal. Midagi ületamatut selles ei ole, kõige keerulisem on raha kogumine ja aja leidmine, tõdeb ta. Kõik pingutused korvab aga teadmine, et peagi on endise vannitoa asemel ruum, kus peale dušinurga ja WC on ka ammu igatsetud saun.

Enne ehitamist Kui otsustate ehitada koju sauna, selgitage välja, kas: •• leiliruumi jaoks on piisavalt ruumi (soovitatav vähemalt 1,6 m x 1,6 m); •• leiliruumi asukoht teiste tubade suhtes on sobiv (hea oleks väljapääs õue või rõdule); •• leiliruumile on võimalik ehitada hea ventilatsioon (lisaõhk peab tulema otse väljast ja väljaminev õhk minema ventilatsioonilõõri); •• korteri elektrivõimsus on elektrikerise jaoks piisav; •• teised majaelanikud suhtuvad mõttesse positiivselt. Allikas: www.puuinfo.ee

KERISED –

UNUSTAMATU SAUNAELAMUS

www.kerised.ee

Tel. 51 544 84 kerised@kerised.ee

Ehita ja renoveeri

Miljööväärtuslik eluala eeldab asjatund Ainuüksi Tallinnas on 11 miljööväärtuslikku piirkonda, kus majade kõpitsemist piiravad ehituslikud regulatsioonid. Agne Narusk Miljööväärtuslik eluasemepiirkond on seaduse mõistes ala, millele on kehtestatud eriplaneeringud ja ehituslikud regulatsioonid. Seda kõike lähtuvalt piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja selle säilitamise vajadusest, harib väärtuslikku kohta elama asunud kodanikku www.miljooala.ee Enne kui minna puitmajalt värvi maha kraapima, tuleb kindlaks teha, kas tänav ja maja on kõrgendatud tähelepanu all või mitte. Tallinnas on miljööväärtuslikke piirkondi 11: Kalamaja, Kadriorg, Nõmme, Pelgulinn, Kassisaba, Uue-Maailma,

Veerenni, Süda-Tatari, Kitseküla, Torupilli, Raua. Osutatud interneti aadressilt näeb täpselt, millised tänavad ja majad sinna alla kuuluvad. Nende piirkondade elanikud peavad enne maja välisfassaadi renoveerimist võtma ette käigu Tallinna kultuuriväärtuste ametisse. Ametis antakse elamule tasuta välisviimistluspass. Passi jaoks vajaliku avalduse vorm on olemas ka linna kodulehel www.tallinn.ee kultuuriväärtuste ameti all. Avaldusse tuleb kirja panna maja täpne aadress, linnaosa, kas tegu on puitlaudise, krohvi või telliskivifassaadiga või hoopis neljanda variandiga; kas katus on plekist, kivist või muust materjalist. Märkida tuleb, mis aastal ja kuul läheb fassaadi renoveerimiseks ja mida täpselt on plaanis teha. Juurde tuleb lisada majafotod. Et nn fassaadipassi tasuta saamise õigust kasutada, tuleb sõlmi-

Maja Kalamajas

PUITFASSAADI VIIMISTLEMINE VAHAGA Puiduviimistlusaine

Hoolitse selle eest, et viimistletav puitpind on puhas ja kuiv. Puhasta vanad viimistletavad pinnad mustusest, hallitusest ja eemaldatavatest ainetest. Kanna vaha puitpinnale pintsliga puidusüü suunas. Kuivamisaeg kihtide vahel peab olema vähemalt 24 tundi. Kanna peale teine kiht. Viimistluskihtide arv on 2–3 sõltudes puitpinna kvaliteedist ja kasutamise eesmärgist.

Heledast puidust (mänd, kuusk ja kask) välisfassaadid vajavad head kaitset ilmastikumõjude vastu. Kas sajab vihma, lund või paistab soe suvepäike, puit koos viimistlusega peab sellele vastu pidama. Selleks otstarbeks ongi välja töötatud vesialusel toode nimega Fassaadivaha.Toode sisaldab väärtuslikku vaha, mis muudab pinna vetthülgavaks ja kaitseb seda niiskuse ning hallituse vastu. Vaha imendub hästi puidu sisse, toob esile puusüü ja oksakohad ning annab õhku läbilaskva kihi. Fassaadivaha on kaheksas põhitoonis: teak, palisander, hele tamm, vaher, pihlakas, kollane, aprikoos ja roheline.

Vesialusel vaha annab kauni väljanägemise ja tõhusa kaitse nii uuele kui vanale puitfassaadile

Amello Grupp OÜ Tel 6 720 471 Mob 51 31073 info@amello.ee www.amello.ee

Ehita ja renoveeri

dlikku renoveerimist Foto: Rauno Volmar

da kultuuriväärtuste ametiga leping, mis kohustab täpselt järgima passi selle kehtivusaja jooksul. Kui viie-aastane kehtivusaeg möödas ja maja ikka endise välimusega, tuleb viimistluspassi väljastamise kulud ametile kinni maksta. See pole odav lõbu. Kultuuriväärtuste ametist saab tellida ka infotahvlite paigaldamist miljööalade hoonetele. Et ajalooliste piirkondade elanikke innustada, on ellu kutsutud restaureerimistoetus. Ikka selleks, et audentsele miljööle, arhitektuurile ja sobiliku materjali kasutamisele ei löödaks käega pelgalt raha pärast. Üks „aga“ siiski on: restaureerimistoetust saab küsida vaid juhul, kui äramärgitud alale on ehitatud maja enne 1940. aastat. Toetust võib püüda ka üksnes arhitektuuriliselt väärtuslike elamute originaaldetailide (aknad, uksed, katused, varikatused, aknaluugid, verandad jne) restaureerimiseks. Toetuse kogusuurus

on maksimaalselt 50 protsenti tööde maksumusest ning selle ülemmääraks on 100 000 krooni. Arvestada tuleb asjaoluga, et toetus makstakse välja alles pärast lepingus kirjeldatud tööde lõpetamist ning lõpparuande kinnitamist. Oluline on teada sedagi, et miljööväärtuslikus piirkonnas

hoone lammutamiseks on samuti vaja luba küsida. Uuri lähemalt: www.tallinn.ee, www.miljooala.ee, www.renoveeri.ee, Vaata ka Ehita ja Renoveeri 2009. aasta sügisnumbrit www.epl.ee/erilehed

Kulunud Kalamaja kadumine •• Kalamaja on Tallinna vanim eeslinn ja elanud üle igasuguseid aegu. Eelmisest sügisest käib seal eriti vilgas majade korrastamine, kuigi tellinguid on sealkandis rohkem või vähem alati püsti olnud. •• Vahetuvad ka elanikud: Kalamaja on heas mõttes vallutanud noored lastega pered, loomeinimesed, tudengid jt. Kõik see on tõstnud korterid hingehinda ning tänulikud on need, kel sajandi alguses Kalamajja kodu osta õnnestus. •• Elanike vahetumine on omakorda natuke „süüdi“ selleski,

et piirkonnas käib viimasel ajal vilgas seltsitegevus: kena park ja mänguväljak, Teoteater, Telliskivi loomelinnak, Kalamaja päevad. Sealset Boheemi kohvikut teavad vist kõik linlased. •• Kõik hämarad ja räämas hoovid pole veel kadunud. Ja miks peakski: need kannavad endas boheemlaslikku agulihõngu, pealegi on kontrastid huvitavad. Kuid nn nelinurgas Graniidi-Vabriku-Linda-Salme-Kungla-Kalevi-Tõllu tänavate ilusate nukumajade vahel jalutades poeb sisse mõnus väikelinna tunne.

Ehita ja renoveeri

Rõõm odavast ja isepaigaldatud õhks Õhksoojuspumpade müügi ja paigaldamisega tegeleva ettevõtte Solarfan tegevjuht Rein Posti leiab, et riskivaba on osta soojuspump tuntud tootjatelt. Ave Schmidt ave.schmidt@epl.ee Mida tuleb õhksoojuspumba valikul silmas pidada? Esmalt tuleks endale selgeks teha, kui palju tahetakse küttearveid vähendada. On suurema ja väiksema kasuteguriga pumpasid. Kui vanal tehnoloogial põhineva pumbaga on võimalik kütta elektriradiaatoriga võrreldes umbes poolteist korda soodsamalt, siis kaasaegse pumbaga on see kaks ja pool, mõnel juhul ka neli korda odavam. Kui pumpa kasutatakse harva,

üksnes lisa küttekehana, siis pole eriti suurt vahet, kas tegemist on lihtsama või uuema ja kallima pumbaga. Kallimad pumbad on reeglina intelligentsemad ja pakuvad ka erinevaid lisafunktsioone, näiteks rikastavad õhku negatiivsete ioonidega, mis tekitab tunde, nagu oleks kergem hingata. Samuti on neil paremad õhku puhastavad ja allergeenide levikut takistavad funktsioonid. Valik sõltub ka elamispinna suurusest? Jah, suurema elamispinna kütmiseks läheb vaja võimsamat pumpa. Samuti on oluline jälgida eluruumide planeeringut. Kui avatud see on, kas ruumid on n-ö

Esmalt tuleks endale selgeks teha, kui palju tahetakse küttearveid vähendada.

KONDITSIONEERID

välja venitatud ja järgnevad üksteisele? Kas ruumid on kõrgete lagedega ja kas uksi hoitakse lahti? Ruumidesse on võimalik paigaldada mitu siseosa, mis tähendab, et soojus tuleb mitmest punktist. Häid lahendusi on võimaldanud ka avatud planeeringuga, läbi kahe korruse paiknevad eluruumid. Soojuspumba siseseade on paigaldatud üksnes esimesele korrusele elutuppa, mistõttu ülemise korruse magamistubades on meeldivalt paar kraadi jahedam, kui ülejäänud ruumides. Pump suudab soojendada suurt elamispinda ka külmal talvel? Kui pump on piisava võimsusvaruga, siis põhimõtteliselt on see võimalik. Aga soovitan igal juhul mõelda veel mõnele lisakütte variandile, et soojuspump ei jääks kõige külmematel aegadel üksi. Kindlasti tuleks teada, et erinevate firmade soojuspumbad võivad

SOOJUSPUMBAD

Mida suuremat eluruumi tuleb kütta, seda võimsamat õhksoojuspumpa läheb vaja, nimetab nende hingeelu tundev Rein Posti kõige lihtsama reegli.

PÄIKESEKÜTE

Konditsioneerid, soo soojuspumbad oojju oo HINNAGA ALATES 5500.ATES 5 ATE 50 00 EEK Õhk-vesi ssoojuspumbad Gree ooju uspum um mba ad Gr ree VÕIMSUSEGA SUSEG SU GA A 9 JA A 16 6 KWT W

SOODU SHINNA GA PAIGAL DUS!

Fulder OÜ • Kauplus Vaksali 5 Tartu 50410 tel: 7 303 751 • mob: 58 115 660 e-post: fulderinfo@gmail.com

LLisaks kuni juuni lõpuni kõik konditsioneerid, õhksoojuspumbad ja p päikeseküttesüsteemid -1 -10% SOODSAMALT!

õhksoojusp pum umpaadee jaa Konditsioneeride, õhksoojuspumpade müükk ja paigaldus paiggalldu ld päikeseküttesüsteemidee müük üle kogu Eesti.

KÜSIGE PAKKUMIST! T! www.soojuspumbad.com

Ehita ja renoveeri

soojuspumbast jääb üürikeseks Foto: Pille-Riin Pregel

olla väga erineva võimekusega. Võib juhtuda, et vanemad ja odavamad pumbad ütlevad karmide külmakraadide juures üles. Tehnoloogia vahe avaldub kõige teravamalt pakasega. Sel talvel olid paljud õhk-soojuspumpadega hädas... Eestis müüakse väga palju tundmatute nimedega soojuspumpasid, mis on odavad, kuid mille kvaliteet pole kiita. Hinnatundlik klient otsustab tihti odavama variandi kasuks. Mõned neist nimedest on sageli näiteks saksapärase kõlaga, kuid tegelikult on tegemist suure Hiina või Aasia tootjaga, kes kasutab vana tehnoloogiat. Need pumbad saavad endale nime alles Eestis või Euroopa hulgimüüja laos. Et toote väidetavates omadustes kindel olla, tuleks kindlasti tutvuda selle tootja koduleheküljega. Kõige rohkem võltsitakse madalaimat lubatavat töötemperatuuri, mis Eesti tingimustes on väga oluline

faktor. Ja siis ongi nii, et pumbal tuleb kogu aeg „kätt hoida“, et selle välisosa ära ei jäätuks. Riskivaba on osta kaua turul olnud tegija toodangut. Tuntud nimega tootjal on hinna ja kvaliteedi suhe rohkem paigas. Kuidas vältida külmal talvel pumba jäätumist? Tuleks osta endale Eesti kliimasse sobiv soojuspump. See tähendab, et eelistada tasub uuemal tehnoloogial põhinevaid pumpasid, mis on reeglina ka kallimad. Kindlaid parameetreid, mida tavainimene saaks ise toote etiketilt jälgida, pole. Seda, kas tegemist on vana või uue tehnoloogiaga, ei saa

Võib juhtuda, et vanemad ja odavamad pumbad ütlevad karmide külmakraadide juures üles.

samuti üks-üheselt kuskilt välja lugeda. Ainuke võimalus on osta pump usaldusväärsest kohast, tuntud tootjalt. Risk on osta eraisikult. Vana tehnoloogiaga pumpade müügiargumendiks on võimalus pumpa ise paigaldada, boonusena reklaamitakse kiirpaigaldust. Need on odavad ja seepärast ostetakse päris palju. Rõõm aga jääb tavaliselt üürikeseks. Kui soojuspump on juba jäätunud, tuleks pöörduda abi ja nõu saamiseks paigaldajafirma poole. Omal käel lahenduse otsimine võib seadme rikkuda. Milline on lahendus müraprobleemile? Üks on selge, paigaldades õhksoojuspumba puitseintega kortermaja välisseinale, on väga tõenäoline, et see hakkab naabreid häirima. Puitsein kõlab ja kannab hästi müra edasi. Räägitakse vibratsioonist, kuid pigem on tegemist hästi leviva heliga. Kiviseinte puhul on mürarisk palju väiksem. Aga puhtalt puitseintega maja puhul peaks paigaldama pumba maapinnale. Kui elatakse kõrgemal, siis on müra tõsine probleem. Sellisel juhul tuleks pump paigaldada magamisruumidest kaugemale. Valikuid on vähe. Kuidas paigaldada pump interjööri ja välisseinale nii, et üldpilt ei riivaks ilumeelt? Olen näinud kaht lahendust. Mitmed puidufirmad pakuvad välisseinal pumbale puidust ümbriseid, selle saab värvida majaga sama värvi. Kui on puitvoodriga maja, jääb see üsna märkamatuks. Välisosa on keskmise televiisori suurune – mõõdud on 60 x 80 sentimeetrit. Krohvitud või kivimaja puhul annab päris häid tulemusi, kui ümbris on tehtud tihedamast terasvõrgust ja see värvitakse samuti maja seina värvi. Seesmisi seadeldisi on erinevaid. On seadeldisi, mis näevad välja, nagu kaasaegsed keskkütte radiaatorid. Paigaldada saab pumba ka seinale, lae lähedale. Paljud soojuspumpade müüjad ja paigaldajad pakuvad inseneri tasuta visiiti. See ei too kliendile kaasa mingeid kohustusi, kuid annab võimaluse leida probleemile parim lahenduse.

Ehita ja renoveeri

Terrassi eluiga pikendab kaitsevahendiga Et puitterrass ei tuhmuks ega praguneks, tuleks laudist kahe-kolme aasta tagant puidukaitsevahendi või -õliga määrida. Nii pikeneb terrassi eluiga ning välisel istumiskohal on kestvalt kena väljanägemine. Raivo Murde Eesti muutlik ilmastik – vihm, päike, lumi, külm ja kuumus – muudab puitterrassi paari aastaga värvilt halliks, pudedaks ja praguliseks. Bakterite rünnaku vastu aitab korralik hooldus ning hästi hooldatud õlitatud terrassi puit muutub aja jooksul üksnes tugevamaks. Tikkurila koolituskeskuse juhi Meelis Tarto sõnul sobib terrassi hooldamiseks puidukaitsevahend või -õli, mida leidub nii lahustipõhiseid kui ka vesilahuselisi. Viima-

sed on keskkonnasõbralikumad. Puidukaitsevahendi eeliseks on pikem hooldusvahe, õli plussiks aga parem vetthülgavus. Õlitada tuleks aga aasta-kahe tagant. Pea kõiki viimistlemiseks kasutatavate toodete tooni on võimalik värvikaardi alusel muuta. Näiteks Tikkurila valikus on üle 30 terrassitooni, märgib Tarto. Heleda terrassi viimistlemise tooted sisaldavad vähem toonimispigmente, mistõttu sellise laudise UV kaitse on nõrgem ja vajab sagedamini hooldamist. Tumedad pinnad neelavad jällegi rohkem soojusenergiat, see põhjustab puidus suuremaid mahumuutusi. Enne õlitamist tuleb terrass puhastada hoolikalt tolmust ja mustusest. Seda soovitavalt harjates või ka survepesuriga piisava vahemaa tagant pestes. Plekke, hallitust või tumedaks tõmbunud kohti saab eemaldada leeliseliste puhastusvahenditega. Leelispesu tehakse tavalise harjaga. Enne kaitseva-

Kruvivundamendid See kruvi kannab 550kg ja maksab 260.Kasutusvaldkonnad:

• • • • •

aiapostid terrassid puukuurid paadisillad moodulmajad jne. Kandevõime 500- 15 000kg

• kiire ja mugav paigaldada • koheselt kasutatav • pikk kasutusiga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b

Enne õlitamist tuleb terrass puhastada hoolikalt tolmust ja mustusest.

Terrassi hooldamiseks sobib puidukaitsevahend või õli.

Ehita ja renoveeri

hooldamine Foto: iStockphoto

henditega töötlemist peab terrass olema täiesti kuivanud. Niiskele pinnale ei imbu õli sisse. Kui tahetakse töödelda uut laudist, tuleb arvestada, et sügavimmutatud puitmaterjal peab enne viimistlemist kuivama minimaalselt kolm kuud. Kulub üks-kaks nädalat Sobiv ilm õlitamiseks on kuiv, eelistatavalt pilves ning temperatuuriga üle viie soojakraadi. Pind ei tohi liiga kiiresti kuivada, seega on päikese käes töötlemine ebasoovitatav. Tarto soovitab vesialuseliste toodete määrimisel kasutada poolsünteetiliste harjastega pintslit ja lahustipõhiste toodete puhul oleks teiseks variandiks naturaalsete harjastega pintsel. Sobivam pintsli laius on 70-100 millimeetrit. Pintseldamisel tasub korraga töödelda üks-kaks lauda kogu pikkuses. Õli tuleks kanda pinnale õhukese kihina ning liigne õli kaltsuga eemaldada. Teine kiht on soovitatav peale kanda ööpäeva möödudes. Õlitatud

terrass kuivab enam-vähem ööpäevaga, kuid oma tugevuse saavutab kaitsekiht keskkonna tingimustest sõltuvalt ühe-kahe nädalaga. 10-ruutmeetrisele terrassile kulub umbes 2,7 liitrit kaitsevahendit ning maksma läheb see alla 300 krooni.

Soovitused terrassi ehitamiseks •• Terrassilaudade alla paigaldatud laagide vahe võiks olla 400-450 mm. Selline vahe on kruvikinnitusteks optimaalne. Suurema vahe puhul võivad lauad „läbi vajuda” ja mõne puidu puhul sisemistest pingetest kaarduda. •• Terrassilaudadele tuleb teha eelpuurimise avad, soovitatavalt laua äärest mitte kaugemal kui 10 mm. Kruviauk peab olema sama läbimõõduga kui kruvi. •• Kinnitamisel tuleb kasutada vaid roostevabu kruvisid. Kruvi soovituslik mõõt on 6 mm x 55 mm. Allikas: www.parkett.ee

Ehita ja renoveeri

Võrkaia ehitamisega saab igaüks hakkama Foto: iStockphoto

Võrkaia püstisaamine ei ole kuigi keeruline ettevõtmine, selleks on vaja veidi pealehakkamist ning mõningate töövõtete tundmist.

veidi kõrgemad ning nende läbimõõt sõltub aia kõrgusest.

Raivo Murde Võrkaed on soodsaim ning kõige lihtsamini paigaldatav aiatüüp. Aia valikul ja kõrguse planeerimisel tuleb lähtuda elamupiirkonna detailplaneeringust ning leppida selle maksumus ja ehitamine kokku naabritega. Aia paigaldamise saab tellida vastavat teenust pakkuvatelt firmadelt, kuid palju odavam on see ehitada koos naabrimehega. Esimene valik tuleb langetada võrgutüübi osas: kas punutud või keevisvõrk. Neist esimene on soodsaim ja sobib hästi ebatasasele pinnale, kuid vajab postide vahel püsimiseks abitraate. Keevisvõrgu eeliseks on hea välimus ning võimalus teha võrgule aja möödudes lisapingutust. Kõik võrgud on üldjuhul valmistatud tsingitud terastraadist. Keevisvõrgud on enamasti kaetud plastik- ehk PVC-kattega, punutud võrku pakutakse nii PVC-kattega kui ka ilma. Võrkaia tugevuse ja vastupidavuse määrab võrgusilma suurus ja traadi jämedus. Mida väiksem silm, jämedam traat ning tihedamini paigaldatud postid, seda tugevam on aed ning kõrgem materjalide hind. Kui kodus on suur koer, siis õblukest aeda ehitada ei tasu. Postid tuleb valida võrgust

Võrkaed on soodne, kaitseb hästi ja selle paigaldamine pole keeruline.

1. Postide paigaldamine Esmalt tuleb määrata koht, kuhu hakkate aeda ehitama ning märgistada nurkade asukohad. Aiapostide tsentri märgistamiseks tõmmatakse ühest nurgast teise nöör. Kui nöör on paigas, tuleks järgmisena maha märkida postide asukohad (alustades nurgast või väravast). Seda tuleb teha võimalikult täpselt. Postikohtadesse lüüakse maha tokid või pulgad, mis on nöörist vähemalt paarkümmend sentimeetrit eemal (et aiajooks tuleks sirge). Postide vahe tuleks jätta soovitatavalt 2–2,5 meetrit, kuid mitte üle kolme meetri. Mida väiksem on postide vahe, seda tugevam on aed. Lisaks tuleb arvestada iga aia otsa üks kaldpost toetuseks ning iga 25-meetrise lõigu keskele veel üks jäigastav kaldtugi. Postide paigaldamiseks on kaks võimalust. Enimlevinud ning mitmete spetsialistide sõnul ka kõige kindlam viis on valada postide ümber betoonpadi või asetada need aia vundamendi müüri. Teiseks ja kiiremaks mooduseks on kasutada 0,75 meetri pikkusi alumiiniumist jalavaiasid. Viimased ei sobi igasugusesse pinnasesse, kuid nende puhul jääb ära vundamendiaukude kaevamine ning betoneerimistööd. Vaiade maa sisse rammimisel tuleb aga pidevalt vesiloodiga kontrollida aiapostijala asendit ja vajadusel seda korrigeerida. »

Ehita ja renoveeri

Foto: iStockphoto

Kui aga valida betoneerimine, tuleb seda teha nii, et postid maa külmudes üles ei tõuseks. Seega peaks kaevama neile 60–70 sentimeetri sügavused augud. Augu tegemiseks tasub rentida pinnasepuur (pehmem pinnas) või siis piik- või meiselvasar (paepinnase jaoks). Päevarent on umbes 200400 krooni, kuid augud saab tehtud mitu korda kiiremini ja väiksema vaevaga. Betoneerimine on kogu paigalduse kõige täpsem ja keerulisem töö. Jälgida tuleb postide tsentrija vahemõõte ning postide kõrgust nullpunktist. Posti ja nööri vahe peaks jääma nii 3–5 sentimeetrit. Kõrgust saab samuti fikseerida nööri abil, pika vesiloodiga aetakse postid otseks.

Võrkaia tugevuse ja vastupidavuse määrab võrgusilma suurus ja traadi jämedus.

• • • • •

Betoneerimiseks asetatakse need auku ja toestatakse kividega. Peale valatakse betoonisegu, mis tambitakse kaikaga tihedaks. See tasapind posti ümber peab jääma vähemalt viis sentimeetrit alla maapinna. Betoon kuivab ligi kaks päeva, alles siis võib alustada võrgu kinnitamist. 2. Keevisvõrgu paigaldamine Soonega aiapostidele kinnitatakse keevisvõrk spetsiaalsete kinnitusklambritega. Üks või kaks abilist peavad tõmbama võrku pingule, kui kolmas aiameister samaaegselt klammerdab. Keskmiselt võiks arvestada, et 1,5 meetri kõrguse võrgu kinnitamiseks kulub 5–7 klambrit postile. Aianurkades ja võrgurullide ühendamiskohtades kulub klambreid rohkem, kuna seal on pinge kõige suurem. Töö lihtsustamiseks tasub rentida spetsiaalsed klambritangid. Sooneta aiaposti külge kinnitatakse võrk traadiga ja seda mitmest kohast. Edasi pingutatakse võrku

Võrkaiad Puitaiad Võrkaedade ehitus Puitaedade ehitus Tiib- ja liugväravate müük ja paigaldus • Värava automaatika • Erinevate piirdeaedade lahendused

Piirdeaiad OÜ

www.piirdeaiad.ee info@piirdeaiad.ee 5077538

Ehita ja renoveeri spetsiaalsete kammide abil, kuid seda saab teha ka tavaliste näpitsatega. Pingutamisel tehakse võrgusilmale väike „jõnks” sisse. Et pinge jaotuks ühtlaselt, pingutatakse vertikaalrida mööda. Ülepingutamisel võib jäik keevisvõrk puruneda. Keevisvõrgul pole pingutustraati vaja. 3. Punutud võrgu paigaldamine Punutud võrk kinnitatakse postide külge spetsiaalse traadiga umbes iga kolme silma järel. Et võrk ei läheks pidevalt sõlme ja et saaks seda kinnitamisel korralikult pingutada, tuleks kutsuda paar abimeest. Kuna punutud võrk on vetruv, vajab see postide vahel püsimiseks abitraate. Pingutustraat tõmmatakse alumisele ja ülemisele äärele ning keskele. Madala aia (alla 1,2 m) puhul võib keskmise traadi ära jätta. Kõrgem võrk vajab aga juba neljandat pingutustraati. Traat tuleb tõmmata esimesest kuni viimase postini ning klambri abil tuleb iga esimese ja viimase posti külge kinnitada

kolm traadipingutit. Traadi ots pistetakse traadipinguti südamikku ja seejärel pingutatakse mutrivõtmega keerates. Kõige otstarbekam on alustada alumisest traadist. Kui pingutustraat on õiges asendis, kruvitakse traadipinguti klambrid kinni.

Võrkaia tüübid: •• Punutud võrk: üks soodsamaid aiamaterjale. Sobib hästi ebatasasele pinnasele. Saadaval nii tsingitud kujul (halli värvi) kui ka rohelise PVC-kattega. •• Keevisvõrk: eeliseks hea välimus ning võimalus teha võrgule aja möödudes lisapingutust. Keevisvõrk on kas rohelise PVCehk plastikkattega või halli värvi tsingitud. Keevisvõrkudel lisavad tugevust kitsad võrgusilmad ning mitmetel ka topelt ülemine ja alumine äär. Alla kahe-millimeetrise traadiga võrgud ei ole asjatundjate väitel kuigi vastupidavad ning suured koerad närivad sealt varsti läbi.

Ehita ja renoveeri

Läbimõeldud aiavalgustus annab turvatunde Maitsekas aiavalgusti on ühtlasi ka dekoratsioonielement, pakkudes päeval silmailu ning heites hämaruse saabudes sära haljastusele. Signe Kalberg Suvi on parim aeg planeerimaks ja paigaldamaks välisvalgustust, mis valgustaks nii maja, jalgteid kui ka aeda. Kivisilla OÜ maastikuarhitekti Ülle Grišakovi sõnul võiks aiavalgustuse planeerida enne aia valmimist, millega on hiljem võimalik hoiduda igasugustest sekeldustest valgustite paigaldusel. Maa-

aluste juhtmete paigaldamisel kehtib põhimõte, et nad peaksid olema vähemalt 60 cm sügavusel. Madalpingel töötavate valgustite juhtmed võivad asuda maapinnale lähemal, samuti on madalpingel töötavad valgustid õues tunduvalt ohutumad. Kuna õue paigutatavad valgustid peavad olema kindlasti ilmastikukindlad, siis tuleb sellekohast märget otsida ka tootelt. Kaubanduses leiduvaid aiavalgusteid on mitmesuguseid. Koduõue valgustamiseks on poes müüa pargivalgusteid, madalama kõrgusega postvalgusteid ehk pollareid, pinnasesse süvistatavaid valgusteid, fassaadivalgusteid, suundvalgusteid, pellereid või

Soojustamist võiks alustada juba kevadel.

MIKS ON TÜHJA ÕHUVAHEGA SEIN KÜLM?

Seinavahes olev õhk, mis on seina sisemise osa mõjul soojenenud, tõuseb üles. Selle e d asemele tungib altpoolt hõredatest kohtadest külm õhk. Katusealusesse ruumi tõusnud õhk viib pragudest välja umbes kuni 80 protsenti seinte kaudu kaduvast soojusest. Soe õhk, mis ei ole veel katusealuse kaudu väljuda jõudnud, puutub kokku külma välismüüritisega ja langeb jahtudes allapoole, kuni seina sisemise osa mõjul taas soojeneb. Niisugune konvektsiooniring põhjustab umbes 20 protsenti seinakaudsest soojuskaost. Sellest „korstnast” väljub soojus hoonest palju kiiremini, kui seda ette kujutatakse.

SÜSTIME SEINAD SOOJAKS!

Spetsiaalsete ainete vesilahused segatakse vajalikes suhetes kokku ja muudetakse se eb suruõhu abil vahuks, mis pumbatakse seinatühimikesse. Soojustusvaht koosneb eks, miljonitest väikestest purunenud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, alselt valgeks, veeauru läbilaskvaks materjaliks – termovahuks. Materjal on mõeldud spetsiaalselt elumajade seintes olevate õhuvahede täitmiseks. Termovaht sobib ka ideaalseltt vana uktsioone. klaasvatiga soojustatud majade n-ö ületäitmiseks. Vaht ei paisu ega riku hoone konstruktsioone. See on ainus võimalus, kui sinu maja seinakonstruktsioonis on õhutühimikud. • Soojustatava maja fassaadi ei ole vaja lõhkuda • Soojustamine on kiire ja efektiivne • Teie küttekulud vähenevad märgatavalt • Termovaht on veeauru läbilaskev ja vett mitteimav materjal • Termovaht on suurepärane soojusisolaator • Termovahul on hea tulepüsivus • Termovahuga soojustamine on väga soodne

www.therm.ee Tel. 56 60 60 10 info@therm.ee

Ehita ja renoveeri

Fotod: Pille-Riin Pregel

mastvalgusteid. Valgustid võivad olla varustatud piikidega, millega saab nad kinnitada pinnasesse. Miinuspooleks sellistel ajutistel valgustitel on maapinnal asetsevad juhtmed ja oht neid vigastada näiteks muru niites. Lapsed võivad neisse takerduda, koerad huvi pärast närida ja sikutada. Grišakovi ütlust mööda võib aiavalgustuse jagada funktsionaalseks ja illumineerivaks. Ta on kindel, et kui aeda suhtuda nagu lisaeluruumi, siis tõenäoliselt ei tekigi küsimust, miks või kuidas peaks aiavalgustuse rajama. Juba vaistlik tunnetus ütleb, millisesse kohta aias läheb vaja funktsionaalset valgustit ning kuhu sobiks lisada teatraalne valgusallikas. Sageli tunnevadki aiaomanikud vajadust ainult funktsionaalse valgustuse järele. See tähendab, et valgustatud on vaid sissesõidutee ja peasissepääs. Puudust tuntakse ka kaitse või hirmutamise eesmärgil aeda paigutatud valgustitest. „Sellised valgustid lahendavad küll olukorra, kuid ei tekita aias mingit meeleolu,” märkis Grišakov. Kui aias on palju valgusteid, siis

on mõistlik nad ühendada eraldi vooluringi. See annab võimaluse neid vajadusel sisse lülitada ja osa valgustust maha võtta. Suurema hulga valgustite kasutamisel võiks neid juba maja projekteerimisel rühmitada. „Valgustitega saab moodustada grupid ehk aed on nagu teater, millega luuakse meeleolu kas grilliõhtuks, juhitakse tähelepanu puudele-taimedele või mingile aia osale. Kevadel rõhutate forsüütia või sireli õitsemist, sügisel lehtede värvivaheldust ning talvel hangedesse mattunud kuusepuud,” selgitas Grišakov. Kõige olulisemaid valgusteid peaks saama juhtida programmkella või hämaralülitiga. Nii on alati pimeduse saabudes võimalik sõita valgustatud õuele. Samuti on hommikuti muretu, sest valgustid lülitavad ennast ise välja ega jää kogu päevaks põlema. Kes rohkem mugavust hindab ja aias aina muutusi vajab, võib osta aeda päikesepatareil töötava aiavalgusti. Kõige levinumad valgusallika värvused on kollane ja valge. Valge valgus moonutab natuke

vähem kui kollane. Kollasel on kohati aga paremad valgustingimused, on matim ega hakka nii teravalt silma. Värvilise valgusega võib aga ilmestada tühja seinapinda. Talvisel peol võib kasutada sooja punast valgust, suvel aga mõnda teist meeleolule vastavat värvitooni. Värvilist valgust võiks kasutada puuvõra, müüri ja seina valgustamisel. Kõige igavam ja rutiinsem aiavalgustuslahendus on maastikuarhitekti sõnul tee ääres asetsevad postid. Linnaoludes, kus on väga palju lisavalgust akendest ja tänavalt, peab vaatama, kus valgust vaja on, muidu hakkab üks valgus teist tapma. „Sel juhul tuleks kas seda vähendada või tuua mingi element esile, mitte niivõrd üldvalgusele mängida,” selgitas Grišakov. Moodsa Valgustuse projektijuht Ahto Kallas ütles, et koduaia valgustamisel mängivad järjest suuremat rolli saavutatav emotsioon ja ilu. „Muidugi on erinevaid soove ning maitseid ja maja omanik teeb siiski oma eelistuse.” »

Mendali CityFire � korstnata ökokaminad ja lauatuled

endali CityFire gruppi kuuluvad uudsed korstnata bioetanoolil töötavad lihtsad ja ka eksklusiivsed ökokaminad. CityFire korstnata ökokaminad ei vaja korstent ega aja põlemisel suitsu, küll aga põlevad ehtsa elava tulega ning toodavad soojust. Mendali CityFire tootegruppi kuuluvad ökokaminad on loonud uskumatu võimaluse – tuua elava tulega kamin igasse ruumi, alates eluruumidest ja lõpetades näiteks vannitubadega, kuhu soovitakse luua õdusat miljööd. Bioetanoolil töötavaid ökokaminaid on lihtne hooldada, need on mobiilsed ning õigel kasutamisel ka täiesti ohutud. Kasutatav kütus on ökoloogiliselt puhas bioetanool, mis on spetsiaalselt toodetud bioetanoolkaminate ja -tulede ning -põletite tarbeks. Bioetanoolil töötavad kaminad ei kuulu traditsiooniliste kaminate gruppi ja seega ei kehti neile ka traditsioonilistele kaminatele kehtestatud nõuded ja eeskirjad. Küll aga tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid, mida nõuab lahtine elav tuli. Bioetanoolkaminaid ja neile kehtivaid nõudeid käsitletakse sarnaselt õli- ja piirituselampidele. Tootegruppi CityFire kuuluvaid tooteid tehakse erinevates maades juba enam kui 20 aastat. Juhtiv bioetanoolkaminate tootja on Saksamaa, kelle tooted on viidud vastavusse TÜV nõuetega, kuid maha ei jää ka Taani, Hol-

land, Prantsusmaa, Tsehhi, Poola, Jaapan ja muidugi ka Hiina. Tootmisel kasutatakse kõige kaasaegsemaid ja kvaliteetsemaid materjale, nagu fiiberbetoon, teras, roostevabateras jne, jne. Biokaminad näevad välja nii traditsiooniliste kaminatena kui ka ultramoodsate aksessuaaridena kaasaegses interjööris. Kuigi kaminate disainimisel võib fantaasial lasta lennata ja kasutada erinevaid tulekindlaid ehitus- ja dekoreerimismaterjale, siis põletid on üldjuhul toodetud vaid kvaliteetsest tulekindlast roostevabast terasest. Biokaminate uudsus seisneb põlemiskambri olemuses ja kasutatavas biokütuses. Eraldiseisvat põlemiskambrit on samas võimalik kasutada ka olemasoleva kamina ümberseadistamisel või lausa omaenda disainitud kamina loomisel või ehitamisel. Samuti võimaldab eraldiseisvate põletite kasutamine luua olemasolevatesse interjööridesse uusi lahendusi, mis on täiendatud elava tulega, jättes märksõnadeks käsitöö, kordumatus, disain, individuaalsus jne. Mendali CityFire bioetanoolil töötavad kaminad on tänuväärsed tooted nii eraiskutest klientidele kui ka sisekujundajatele ja arhitektidele. Samuti ei saa neist mööda vaadata ka aiakujundajad, kui soovivad luua aiaterrassile või puhkenurka õdusat, elava tulega rikastatud istumiskohta.

cityfire

www. .eu gsm 50 345 33

looduskivi.com

www.

Kotzebue 18d, Tallinn

gsm 50 345 33

KASUTUSKOHAD Elumajade, suvilate, saunade jne puhkeruumid • Korrusmajade korterid • Ridaelmud • Majad • Siseja välisterrassid • Rõdud • Magamistoad • Elutoad • Vannitoad • Sise- ja välibasseinide ümbrused • Väli- ja sisekohvikud ja restoranid • Aiad ja pargid • Esindushoonete ja -ruumide puhkealad ja fuajeed • Ajaloolised ehitised (kirikud, mõisad, lossid jne) • Omaette grupi moodustavad bioetanoolil töötavad ökokaminate põletid, mis on toodetud kasutamiseks olemasolevates korstnaga kaminates, mida mingil põhjusel ei soovita või ei saa

Ehita ja renoveeri

24 Kui aga omal ideid napib, siis võiks kasutada projekteerijate, aiakujundajate ja valgustusspetsialistide abi. Samuti ei saa mööda minna elektrifirmast või elekripaigaldajast, kellel on valgustite installeerimisel ja juhtmete paigaldamisel oma sõna öelda. Kõige odavam, lihtsam, aga ka ajutisem viis teostada aiavalgustust on Kallase sõnul osta ja paigaldada välisvalgustite komplektid. Sellistele on tehases külge ühendatud toitejuhtmed ning neid saab ühendada otse vooluvõrku. Tavaliselt on sellised komplektid varustatud ka voolualalditega, mis piirab nende valgustite asetuse. Aiavalgustus algab väravast, trepist ja kõnniteest. Ka maja külge riputatud laternad on aiavalgustuse elemendid, mis loovad meeleolu või annavad praktilist valgust. Eelkõige oleks aiavalgustus mõistlik paigutada nii, et oleks näha jalgtee, kuhu astuda ja jõuda koduukseni ilma marraskil põlvede ja katkiste varvasteta. Lisaks tavapärastele kohtadele (jalgtee ääres, grillinurgas jne) on valgusteid kasutatud ka krundi piiride tähistamiseks, valgustatud veekogud ning aiateed äratavad aia ellu. Levinud on variant, et valgustus jaotatakse siis kas postvalgustite näol aias ühtlaselt laiali ja saavutatakse aia üldvalgustus või paigutatakse valgustid jalg- ja sõiduteede äärtele. Postvalgustitega valgustatud jalgtee on küll kena ja valge ka pimedas, kuid valgus või-

Valgustid aias: maldab teha ka keerukamaid ja põnevamaid lahendusi. „Pinnasesse süvistatavate, peaaegu märkamatuks jäävate valgustitega on hea märgistada kõnniteed. Kuna valgus suundub siis ülespoole, peaks kasutama kas mattklaasi või väiksema valgusvõimsusega valgusteid, et ei tekiks ohtu altpoolt tulevast valgusest pimestatud saada. Märkamatud valgustid võiks paigutada nii, et need pimedal ajal valgustaks näiteks okaspuid ja atraktiivsete võradega lehtpuid,” soovitas Kallas. Majaseintele ja soklitele võiks paigutada kas süvis- või pinnapealseid valgusteid, valgus tekitab nii huvitavaid kontraste. Valgustis kasutatavaid materjale on mitmeid. Plastist kuni roostevaba- ja alumiiniumvalu-valgustiteni välja. Eelistatult soovitaks kasutada metallist valgusteid, kuna mõningate aastate jooksul võib plastist valgustite materjal muutuda hapraks ja seetõttu puruneda.

• • • •

•• Süvistatud valgusteid kasutatakse nii auto sissesõiduteede, suurte puude kui ka müüride, võreseinte ja teiste aiaelementide väljajoonistamiseks. •• Kuna süvistatud valgusti klaaspinna kõrge temperatuur sulatab sinna sadanud lume, on neist kasu ka tiheda lumesajuga. •• Tee sisse paigutatud valgustid võiksid olla metallkattega, need kannatavad välja kuni 5000 kg. •• Pollarvalgusti on kõige levinum valgustitüüp, mida võib kasutada nii teede ja platside valgustamiseks kui ka istutusala sees taimede valgustamiseks. •• Madalamad pollarvalgustid on 20 cm kõrgused, kõrgemad kuni 1,2 meetrit. •• Traditsioonilised pollaritüübid on majakast ja laevavalgustitest inspireeritud valgustid ning keravalgustid. •• Postvalgustid sobivad eelkõige suurtele kruntidele. Posti kõrgus peaks olema 1,7 kuni 3 meetrit. •• Eelkõige istutusalade sisse sobilikud teisaldatavad valgustid ei

ole statsionaarselt maapinda kinnitatud, neid on lihtne väikeste piikide abil pinnasesse suruda. •• Teisaldatavad valgustid on valdavalt madala pingega ja ei ole nii ohtlikud. •• Selle järgi, mis on peenras parasjagu dekoratiivne, saab valgust just nendele taimedele suunata. •• Taimede läheduses ei ole soovitatav kasutada pirne, mis lähevad põledes kuumaks. •• Kõik õue paigaldatud valgustid peavad olema ilmastiku- ja niiskuskindlad. •• Selline märge on tavaliselt kirjutatud valgusti korpusele. Seda tähistatakse rahvusvahelise täheühendiga IP ja kahekohalise arvuga. •• Kui arv on vähemalt 44 või suurem, sobib valgusti õues kasutamiseks. •• Kui valgustil on märge IP67, võib seda paigaldada ka veega vahetult kokkupuutuvatele pindadele. •• Madalapingelised (12 volti või 24 volti) valgustid on hulga ohutumad.

SAE- JA HÖÖVELMATERJAL VÄRVITUD VOODRILAUAD MOODULMAJAD JA ABIHOONED OGAPLAATFERMID

Tel 5018006

Ehita ja renoveeri

Õige katus kaitseb maja aastakümneid Katusekattematerjale on erinevaid, aga see, mis lõpuks katusele saab, sõltub omaniku maitsest, rahalistest võimalustest, hoone konstruktsioonist ja selle seisukorrast. Erki Loigom AS Toode Teraskatus on teiste katusekattematerjalide seas eelistatud väikese kaalu pärast, mis on umbkaudu 4,5 kg/m². Renoveeritavate majade puhul, kus vana eterniit vajab asendamist, osutub teraskatus lihtsaimaks lahenduseks, et tõsta hoone kasutusaega ja väärtust. Kivikatuse paigaldamiseks oleks

vaja lasta asjakohasel spetsialistil hinnata olemasoleva konstruktsiooni kandevõimet ja vajadusel tugevdada või vahetada kogu katuse kere. Plekki kasutades suuremaid ümberehitusi enamasti teha pole vaja. Kui seni on katusekatteks olnud eterniit, siis pleki kandevõimega pole kindlasti muret. Plekipaane lõigatakse mõõtudest sõltuvalt vajaliku pikkusega. Paanid on kuni kaheksameetrised ja nii on katuse katmine plekiga suhteliselt kiire töö. Pakutakse ka lühikesi, paarist kivist koosnevaid mooduleid. Neid on küll alati kohe ehituspoodidest võtta, kuid kindlasti pole lõpptulemus nii hea, kui just konkreetse katuse mõõte silmas pidades nn rätsepatööna valmistatud teraselehti kasutades.

Elamu Nõmmel.

ANE KO ST

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

WWW.TOODE.EE TASUTA ABITELEFON: 800 7000

E EEST

ÜL

MUS GE

19  AA

TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.

! UGIA S ES D K A ON

KRO ELM OT. R JÄR U NE E EN

Ehita ja renoveeri

27 Fotod: AS Toode

Elamu Keilas.. Teraskatuse suur eelis ongi ühes tükis paanid, mis võimaldavad katta kiiresti ja ilma jätkudeta suuri pindu. Iga jätkukoht on lisatöö ja lisarisk. Hea tulemuse saamiseks on siiski kõige olulisem roovituse paigaldamine – teraskatuse puhul on sile ja rihitud aluspind olulisem kui korrektselt paigaldatud paanid. Rihtimata roovituse korral jäävad plekitahvlite omavahelised liited paistma. Ehitajat valides jälgige kindlasti, et roovituse ja plekitööd teeks sama ettevõtja. Teraskatuse puuduseks peetakse vähest tormikindlust. Ära lennanud katused tekitavad inimestes elevust ning tõepoolest, enamasti on need kas pehmekattest lame- või teraskatused. Siin pole aga tegemist mitte reegli, vaid halva ehituskvaliteediga. Küsimus on tavaliselt roovituse

Et tsingikiht ilmastiku mõjul plekilt maha ei kuluks, peaks katuseplekil olema pinnakate või peaks pleki üle värvima.

kinnituses sarikatele või sarikate kinnitamises müüridele. Roovituselt ärarebitud katuseplekki kohtame väga harva ja sel juhul on kinnitustarvikutena kasutatud spetsiaalsete kruvide asemel naelu jms. Normikohaselt ehitatud teraskatus ära ei lenda. Katuse ehitamisel tuleb pöörata tähelepanu ka lisaplekkide kinnitamisele. Äärmiselt vajalik on, et katuseehitaja annaks tehtud töödele garantii. Sageli küsitakse, kas seadusega ette nähtud kaks aastat on piisav aeg tööde garantiiks. Kui arvestada, et kahe aasta jooksul talub katus küllaga erinevaid ilmastikutingimusi, mis peaks tõestama, kas töö on kvaliteetselt tehtud või mitte, siis ilmselt on piisav. Teine asi on pinnakatte garantiiga, mis on kuni 15 aastat. Garantii ei ole kasutusiga. Eesti tingimustes peaks tsinkplekk sõltuvalt pinnakattest kestma umbes 40–70 aastat, hilisema ülevärvimise korral ligi sajandi. Nii kivi- kui ka teraskatus kaitseb hoonet peaasjalikult sademete ja tuule eest, soojustamist vajavad nad võrdsel määral, sest soojapidavust neil pole. Kui katus on korralikult soojustatud, paigalda-

tud nõuetekohaselt mineraalvill, auru- ja tuuletõke ning siseseinaplaat, siis ei ületa vihmakrabina ja tuule hääl kindlasti lubatud müranormi. Ehitusvead panevad pleki roostetama Katuseplekki tehakse kuumtsingitud terasplekist. Iga plekiruutmeeter sisaldab tootest sõltuvalt 275–350 grammi tsinki. See annab piisava roostetõkke aastakümneteks. Et tsingikiht ilmastiku mõjul plekilt maha ei kuluks, peaks katuseplekil olema pinnakate või peaks pleki üle värvima. Eestis ei ole see nii suur probleem kui naabrite juures Lätis-Leedus, kus kahjuks müüakse ka sisetingimustes kasutamiseks mõeldud materjali, mille tsingikiht jääb alla 200 gr/m². Sellise katusematerjali hind on suurepärane, kuid eluiga kümme aasta, ei enamat. Tsinkimise teema on äärmiselt oluline ka kruvide juures. Kruvid on samuti kasutamiseks nii sisekui ka välistingimustes. Samuti on olemas kruvid eriti agressiivse keskkonna jaoks. Kui katusekruvi pakutakse alla 50-sendise hinnataseme, loobuge või nõudke tões-

Eesti tingimustes peaks tsinkplekk sõltuvalt pinnakattest kestma umbes 40–70 aastat, hilisema ülevärvimise korral ligi sajandi. tust kruvi välistingimustes kasutamise kohta. Kahjuks on üsna tüüpiline juhtum, kus kruvide pealt kokku hoitud raha maksab end kätte juba kahe-kolme aasta jooksul – need kruvid lihtsalt roostetavad katusel läbi. Roostetama võib katus hakata siis, kui on tehtud ehituslik viga – plekki on lõigatud abrasiivse lõikekettaga, mitte kääride või spetsiaalsete lõikeriistadega. Kettaga on küll hõlpsam lõigata, ääred tulevad sirgemad, kuid selle tekitatud lõikepind kuumeneb sedavõrd, et kõrvetab ära tsingikihi ja vigastatud serva kaudu võibki roostetamine alata. Odavam on vältida vigu juba ehituse käigus. Kui profiilplekk-katuse minimaalne kalle on kümme kraadi, valtsplekk-katusel viis kraadi, siis kivikatuse puhul on sama näitaja juba 30 kraadi. »

28 Profiilplekipaanide ülekatted on varustatud veesoonega, mille kaudu voolavad sadeveed väiksema kaldega katuse puhul, lume püsimisel või külgvihmast tingituna räästast maha. Plekiga kaetud viilkatusel lumi hästi ei püsi. Muret teeb vahel hoopis see, et pärast suurt lumesadu või talvel soojema ilmaga võib kogunenud lumi alla kukkuda tervelt katusepinnalt korraga,

Ehita ja renoveeri üsna ootamatult ja ohtlikult. Selle vältimiseks paigaldage katusele lumetõke. Lumetõke kaitseb ka vihmaveerenne lume kukkumisest põhjustatud ülekoormamise eest. Möödunud talv suutis tõenäoliselt kummutada väga paljude umbusu lumetõkete suhtes – need päästsid hulgaliselt räästa alla pargitud autosid ja hoidsid ära teisi õnnetusi. Loe lisa www.toode.ee

Korralik vihmaveesüsteem viib kogu vee läbi ja renn kaotab oma mõtte. Vihmaveesüsteemide puhul on kõige olulisem kasutatud materjalid ja nende omadused. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5–0,6 millimeetri paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted.

Vihmaveesüsteemide vajalikkuses pole põhjust kahelda. Siinkohal mõned praktilised näpunäited ja soovitused toimiva lahenduse leidmiseks. Maapealne vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest torudest-põlvedest. Nende hulk sõltub hoone katuse pindalast ja maja kujust. Vee äravoolu peab tagama ka suurima vihmasaju ajaks ning nõuandeid piisava arvu allatulekute kohta tasub küsida tootjatelt-paigaldajatelt. Aitab ka talupoja kaine mõistus: allatulekud peavad paiknema võrdsete vahedega. Kas ümar või kandiline? Soovituslik allatulekute arv on sileda ja lihtsama katuse korral üks 100 m² kohta. Keerukuma kuju, kelpkatuste või hulgaliste väljaehituste korral aga tihedamalt. Väga veerohketes sõlmedes, nagu neelukohad, tuleks kasutada lehtreid ja sellesse kohta tasub teha ka allajooks. Nii on suurveega välistatud massiivne ülejooks neeludest. Vihmaveesüsteemid erinevad väliselt peamiselt oma kuju poolest: pakutakse ümaraid ja kandilisi torusid. Nende kahe vahel valides on ainsad kriteeriumid isiklik maitse ja sobivus hoonega. Kandilise vihmaveesüsteemi eeliseks on suurem ristlõige ja veevastuvõtt, samuti mõjub see Eesti hoonete arhitektuuri silmas pidades soliidselt. Siinkohal ei ole olemas õiget ja valet vastust, on vaid kliendi maitse-eelistus. Tänini on see kindlalt kaldunud kandilise vihmaveesüsteemi poo-

le. Kandilise renni kasuks räägib ka tema mõningane suurem kandevõime jääle ja lumele, renni ristlõige koosneb mitmest nn jäigastussoonest. See annab rennile lisatugevuse. Hoia rennid puhtad Paigalduse keerukuses või vee voolamises sisulisi erinevusi ei ole. Võib küll kuulda selgitusi, et ümaras rennis voolab vesi paremini ja teravatesse nurkadesse rennide põhja ei kogune sodi, kuid tegelikult pole kummagi rennikuju puhul hooldamisest pääsu. Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib olukorda kohati isegi halvendada: sodi hakkab kogunema võrgule, võrk ei lase enam vett

Materjal ei tohi olla õhuke Õhemast materjalist rennide puhul on oht, et need venivad lumekoormuse all välja. See ei tohiks siiski olla mureks, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt. 0,5-millimeetrisest materjalist rennidele tuleks rennikonksud paigaldada 80-sentimeetrise sammuga; 0,6 mm paksuse materjali korral piisab meetrisest sammust. Torude puhul materjali paksus nii oluline pole, need peavad kandma vaid omaenda raskust. Torustike maapinnalähedasemat osa saab kaitsta vandaalide eest, kui paigaldada sinna kahe millimeetrise paksusega terasest turvatorud. Vihmaveesüsteemi materjali puhul on oluline, et see oleks korrosiooni eest kaitsva kihiga kaetud nii renni seest kui ka väljast. Sisemine kaitsekiht on isegi olulisem kui välimine, sest vesi ründab ju ikka rennide ja torude sees. Eesti turul pakutakse nii polüuretaankihi kui ka plastiga kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida umbes 25, mis lubab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit, kivi, laastud, teras või midagi muud. Kliendi soovidega arvestavad tootjad pakuvad renne ka täpselt soovitud pikkuses, seega ei ole

tarvis neid ülearu osta ega jätkata. Igas jätkukohas on potentsiaalne läbitilkumise oht. Seetõttu on mõistlik tellida just majale sobivad rennid: nn rätsepatöö on ka siinkohal vägagi asjakohane. Järjest enam võib kohata vasest valmistatud tooteid. Vask on eluaegne, korrosiooniprobleeme see materjal ei tunne. Oluline on mitte kasutada tsingitud terast jm galvaanielementi tekitavaid metalle koos vasega. Vasest rennid-torud liidetakse omavahel vaid vasest neetide, kruvidega. Sobib ka roostevaba kinnitustarvik. Oluline on jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldata tsingitud terasest vihmaveesüsteemi, vastupidi probleemi ei teki. Paigalda ise või jäta töö profile Kumb variant valida, määrab ära paigaldusele kuluv aeg ja raha. Enamiku Eesti tootjate kaup nõuab hea tulemuse saamiseks omajagu paigaldusnippide valdamist, kuigi lausa raketiteadus plekkide paigaldamine küll ei ole. Pakutakse ka natuke kallima hinnaklassi tooteid, kus rennidetorude jätkamine on tehtud spetsiaalsete ühendusklambrite abil väga lihtsaks ja kõik ühendused toimuvad neete kasutamata. Sellise vihmaveesüsteemi paigaldamisega saab hakkama iga inimene, kellel on vaid aega ja pealehakkamist. Nii võib paigalduse pealt säästa. Kuid hoolimata sellest, et kõik plekitooted tunduvad lihtsad ja loogilised, tasub siiski alati nõu pidada tootjaga või tellida paigaldaja, kelle jaoks see on põhitöö. Nii on kindel, et rennid-torud täidavad oma ülesannet pikki aastaid. Loe lisa: www.toode.ee

Juunis vihmaveesüsteemid -10%.

KONTAKT Valtsimeistrite OÜ Ürjaste küla Nissi vald, 76214 Harjumaa • Tel. 55 538 383 • info@valtsimeistrid.ee • www.valtsimeistrid.ee

• Ehitusprügi vedu ja konteinerite rent • Kaeve ja pinnasetööd • Ehitusmasinate rent • Hoonete osaline ja täielik lammutamine

• Tel 50 69 442 • Tel 6 679 447 • Aadress: Maleva tn 4 Tallinn 11711 • E-mail: lustrum@lustrum.ee • www.lustrum.ee Lustrum Teenused OÜ

LAMMUTUSTÖÖD

JUUBELIHINNAD:

nii pakub renoveerimine topeltrõõmu!

Garaažiuks Berry Pearl 75

Välisuks RenoDoor 75 light

Garaažiuks Berry Pearl 75

Välisuks RenoDoor 75 light

Saadaval sama hinnaga kahes värvitoonis ja neljas kampaaniamõõdus 2375 x 2000 mm, 2375 x 2125 mm, 2500 x 2000 mm, 2500 x 2125 mm.

Alumiiniumlengiga, saadaval sama hinnaga kahes erinevas värvitoonis ja kampaaniamõõdus 1000 x 2100 mm.

* Soovituslik müügihind koos käibemaksuga. Kehtib kõigi osalevate edasimüüjate juures kuni 31.12.2010. Lõpptarbija hind koos käibemaksuga, ilma paigalduseta.

Garaažiuksi Berry Pearl 75 ja välisuksi Renodoor 75 light saab tellida valge (RAL 9016) ja tumepruuni (RAL 8028) pealispinnaga

Rohkem informatsiooni teiste juubelipakkumiste kohta:

www.hormann.ee

Tasuta infotelefonil: 800 5500 • faks 610 5085 • info.ee@hoermann.com