Ehitus (märts 2021)

EHITUS Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MÄRTS 2021

Ehitame targalt!

Betooni- ja üldehitustööd

OLEME TEIE USALDUSVÄÄRNE PARTNER EHITUSVALDKONNAS! Tööstushooned • Laohooned • Põllumajandushooned ja -rajatised • Betoonitööd • Montaažitööd • Betoonpõrandate ja -platside ehitus • Vundamendid • Vundamendi soojustus • Müüritööd • Tänavakivide paigaldus VÕTA ÜHENDUST MPA Ehitus OÜ • tel 523 1922 megapascal.ee • info@megapascal.ee

EHITUS

3

Ehitusturg vapub, kuid ettevõtjad teevad korralikke pingutusi Eelmine aasta on ettevõtluses olnud enam kui keeruline. Nõrgemad ei jäänud püsima, tugevamad hoidsid ka kasumit. Pärast neli aastat kestnud kasvuperioodi saabus koroonast räsitud 2020. aastal langus.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal siin ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest. Ehitusmaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%.

Eestis ja välisriikides ehitati kokku hooneid 2,1 miljardi ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 936 miljoni euro eest. Võrreldes 2019. aastaga ehitati hooneid 7% ja rajatisi 5% vähem.

Nii kohalikku kui ka välisriikide ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahu kahanemine. Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete maht vähenes aastaga ligi kolmandiku ja nende osatähtsus kogu ehitusmahus oli 6%, aasta varem 8%, selgub statistikast.

Enamik kaasaegses Eestis ehitatud maju on kvaliteetsed ja kindlasti pole ka ehitajad ise papist poisid. Ehitusettevõtjate panus ja pingutused on lugupidamist väärt. Ajaga püütakse kaasas käia nii uusehitiste valmimisel kui ka ajalooliste ja miljööväärtuslike hoonete korrastamisel. Aeg ja teadus töötavad sageli ehitusmaailma kasuks – üha uued materjalid ja tehnoloogiad aitavad kaasa nii rohelisematele lahendustele kui ka suuremale ökonoomsusele.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

4

EHITUS

Ehitusel tagab soovitud tulemuse peatöövõtja, projektijuhi ja kliendi hea koostöö

Millal on õige aeg kaasata ehituse peatöövõtja ja projektijuht, sõltub sageli sellest, mida tellija täpselt soovib. Kindel on aga see, et konsulteerimiseks pole kunagi liiga vara.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTO: Shutterstock

Kose vallavanem Merle Pussak esitleb hiljuti valminud ehitust, mis päästis ühe seisma jäänud maja ja muutis vallaelanike elu mugavamaks – uut esmatasandi tervisekeskust Kose alevikus.

Veidi ajaloost – kutsekooli nr 40 hoonekompleks Kose alevikus Hariduse tänaval valmis 1983. aastal.

Kool tegutses seal erinevate nimede all aastani 2007, siis jäi kompleks tühjaks. Järk-järgult paigutati kutsekooli hoonetesse erinevaid valla asutusi, nagu Kose muusikakool, Kose noortekeskus, Kose raamatukogu, Kose kultuurikeskus, Kose lasteaed ja Kose gümnaasiumi algklassid.

Kuna aga valla perearstid töötasid kõik erinevates kohtades, otsustati rajada uus ja kaasaegne tervisekeskus, kus lisaks perearstidele ja

õdedele töötaksid ka ämmaemand ja füsioterapeut.

Lagunev hoone suudeti päästa Töö tegemiseks kuulutati välja riigihange peatöövõtja leidmiseks, mille võitis Paide MEK. “Meil on plaanis vundament soojustada, teha maa-alused tööd ära, et saaks panna tellingud püsti. Praegu on veetase madal ja vundamenditöid hea teha,” selgitas ehituse objektijuht Konstantin Leppik riigihanke võitmise järel ning lisas, et tehtavate tööde hulka kuuluvad ka fassaadi soojustus, akende vahetus ja uue katuse tegemine.

Fassaad soojustati ja aknad vahetati kogu majal, tervisekeskus ise rajati hoone esimesele korrusele, kus Paide MEK tegi ka sisetööd.

Projektijuht OÜ Cumulus Consulting oli kaasatud juba eelneva hanke ajal – lepinguga, mis kehtis keskuse valmimiseni. Projektijuht Jaan Urbi kohta jagub vallavanemal vaid kiidusõnu: “Väga asjalik ja üle Eesti mitmete esmatasandi tervisekeskuste projektijuht,” selgitab ta.

Valmis ehitise maksumuseks kujunes 1 050 839 eurot, millest 687 759 rahastati omavahenditest ja 363 080 sotsiaalministeeriumi omadest.

Merle Pussak hindab, et nii koostöö kui ka tulemusena jäädi tellija poolt rahule: “Oleme ra-

hul, et üks endine kutsekooli hoone leidis rakenduse ja sai renoveeritud,” märgib ta.

Paide MEK ehitas esmatasandi tervisekeskuse ka Kadrinasse. Kui aga Kose sai ära kasutada nõukodude ajast seisma jäänud hoone, siis Kadrinas tuli tondilossina tühjalt seisnud hoone esmalt ära lammutada ja siis nullist täiesti uus ehitis rajada.

Kosel tööd lõpetades hindasid ehitajad, et vana maja renoveerimine on suurem töö kui uue ehitamine. Nii oli aeg näiteks ka paneele räsinud, kuid lõpptulemus jäi siiski hea.

Kui eesmärk on rajada võimalikult soodne ja lihtne ehitis, siis peaks peatöövõtja kaasama suhteliselt varakult, muidu juhtub tihti, et projekteerijad teevad liiga keeruka või hinnalt ebaökonoomse projekti.

Marko Raudsik

Alustada võiks konsulteerimisest Ehitustrust AS-i juhatuse liige Marko Raudsik ütleb, et kui eesmärk on rajada võimalikult soodne ja lihtne ehitis, siis peaks peatöövõtja kaasama suhteliselt varakult, muidu juhtub tihti, et projekteerijad teevad liiga keeruka või hinnalt ebaökonoomse projekti.

“Isegi kui ehitushind lepitakse kokku hiljem, siis peatöövõtja oskaks mõne konsultatsiooniga nõu anda. Kui eesmärk on teha arhitektuurselt väärtuslikumat või tehnoloogiliselt eesrindlikumat, siis pigem hiljem. Muidu ehitaja ratsib võib-olla liiga ära,” märgib ta.

Ehitustrusti kogemus on, et kvaliteetse ehituse aluseks on kvaliteetne projekt, kuid vähempakkumise alusel valides ei pruugi parimat projekti saada.

“Põhiline viga on see, et pakkumuse aluseks olevas projektis on liiga palju vigu. Projekteerijad teevad neid samuti tihti vähempakkumise korras, mis viib selleni, et võidab see projekteerija, kes teeb kehvemal tasemel projekti,” nendib Marko Raudsik.

KOGEMUS LOEB

EHITUSTRUST OOTAB OMA MEESKONNAGA LIITUMA PROJEKTEERIMISE PROJEKTIJUHTI JA EELARVESTAJAID Lisainfo kandideerimise kohta leiad meie kodulehelt www.ehitustrust.ee

Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Hoonete ehitus

Kinnisvaraarendus

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

ehitustrust.ee

6

EHITUS

Ajaliselt võib peatöövõtu viisil tööde tegemine kesta kauem ja teatud juhtudel ka kulukamaks kujuneda.

Ardi Lossmann

Kahtlemata peab tellija ka projektijuhtimise korral olema kogu protsessiga kaasas ja langetama selle käigus olulisi otsuseid, kuid projektijuhi kaasamine võimaldab tal anda asjaajamise spetsialisti kätte.

Selline koostöö on mugav arendaja jaoks, kellel endal ei ole piisavalt vaba ressurssi ja valdkonna teadmisi, et projekteerimist, lubade hankimist ning muud korralduslikku juhtida. Tal on üks kontakt, kes vastutab terviku eest ning ta ei pea ise koordineerima projekteerimise ja ehitusprotsessi ladusat koostoimimist.

Ehitaja kaasamine sõltub tellija eesmärgist

Võimalused aja ja raha kokkuhoiuks

Merko Ehitus Eesti müügidirektor Ardi Lossmann ütleb, et õige aeg, mil ehitajat arendusprotsessi kaasata, sõltub suuresti sellest, milline on tellija, milline on tema eesmärk ja kuivõrd on tal võimekust ehituse ettevalmistuse protsessi juhtida.

Kõige eeldus on tellija vajadus, tema idee ja lähteülesanne arendatava hoone kohta ning nägemus enda rollist kogu protsessis. Kui tellija tahab nn võtmed kätte lahendust, võibki ta kaasata kohe idee tekke järel projektijuhi, kes tema eest edasist koordineerib – hangib vajadusel sobiva kinnistu, ajab korda detailplaneeringute ja ehitusloaga seonduva, koordineerib projekteerimisprotsessi ning lõpetuseks korraldab plaanitu valmisehitamise.

Merko Ehitus on teinud mitmeid objekte, kus just sellisel viisil kõik hästi toimibki – klient tuleb ehitusettevõttesse oma soovi ja vajadusega, saab nii kinnistu, projekteerimise kui ka ehituse ja sisustamise ning saab asuda oma hoonet kasutama.

“Kui aga arendajal on olemas sobiv kinnistu, ta on ise valmis ja võimeline võtma enda peale protsessi juhtimise kuni ehituse alguseni, võib tema jaoks olla mõistlikum kaasata ehitaja peatöövõtjana alles siis, kui projekteerimine on juba lõpetatud ja ehitusloadki olemas,” räägib Ardi Lossmann ning lisab, et sel juhul peab tellija ise suurema rolli võtma, vedama projekteerimist ja tema kanda

on ka projekteerimisvigade risk, aga kindlasti on ka sel koostööviisil omad eelised.

Kokkuvõttes sõltub projektijuhtimise või peatöövõtu valik eelkõige tellija vajadusest, tema lähteülesandest ja võimalustest.

Kui projektijuhtimise korral on protsessi alguses keeruline lõpptulemust hinnastada (ehitajal ei ole silme ees valmis projekti, mida ridahaaval eelarvesse planeerida; protsessi käigus võivad tekkida lisakokkulepped alates materjalide viimistlusklassi valikust kuni keerulisemate ja kulukamate tehnosüsteemide vajaduse selgumiseni), siis teisalt on sel viisil toimides võimalik saada ajaline kokkuhoid. Kui projekteerimine ja ehitamine on ühiselt koordineeritud, saavad need protsessid teatud ulatuses paralleelselt toimida – ehitus algab juba siis, kui projekteerimine veel käimas.

Projektijuhtimise meetodil võib

olla ka oluline rahaline kokkuhoid – praktiliste kogemustega ehitaja saab juba projekteerimise käigus soovitada võimalusi, mis reaalses elus kulusäästlikuma tulemuse annaks ja nii ei tule mitu korda ümber projekteerida.

Projekteerimise riski võib võtta ka tellija Samas ütleb Ardi Lossmann, et kui kliendil on väga selge arusaam enda soovidest ja võimekus projekteerimise protsessi juhtida, võib talle olla mugavam vedada ise protsessi kuni ehitusprojekti valmimiseni.

Selle pealt on kerge korraldada ehitustööde vähempakkumist. Hankel osalejate pakutavaid hindu on omavahel kergem võrrelda, kui kõik pakuvad täpselt samade parameetrite põhjal.

“Ajaliselt võib peatöövõtu viisil tööde tegemine kesta kauem ja teatud juhtudel ka kulukamaks kujuneda. Esiteks ei saa ehitus kindlasti

Õige aeg, mil ehitajat arendusprotsessi kaasata, sõltub suuresti sellest, milline on tellija, milline on tema eesmärk ja kuivõrd on tal võimekust ehituse ettevalmistuse protsessi juhtida.

Ardi Lossmann

alata enne, kui lõplik projekt koos ja hankega ehituspartner valitud. Teiseks võib projekteerimise ja ehituse lahus hoidmine tuua kaasa selle, et hilisemas ehitusfaasis selgub, et mingeid aspekte tuleb projektis oluliselt muuta ja vigade paranduseks esimesse tööprotsessi tagasi pöörduda. Projekteerimise risk on sel juhul tellija kanda.

Mõlemal juhul on tähtis partnerite usaldusväärsus ja varasem kogemus. Kuna ehitatakse ja arendatakse pika perspektiiviga, on targem teha üks kord ja korralikult, kui proovida õnne asjatuid riske võttes.

Ehituses kehtivad füüsikaseadused vääramatult, nii tuleb ka aja- ja rahakulu võimaliku kokkuhoiu mõttekust alati väga hoolikalt kaaluda,” selgitab ta.

Olukordi tuleb hinnata realistlikult Ardi Lossmann rõhutab, et raha vaatest on oluline selekteerida välja alapakkumised ( ja need pakkumised, kus midagi olulist on jäänud arvestamata) ning hinnata realistlikult aega, mis tegelikult tööde tegemiseks vajalik on.

“Vaid hinnast lähtudes võib hiljem kuluda ebaproportsionaalne ressurss probleemide lahendamisele ning lisaks närvirakkude kadumisele kaob plaanitust rohkem ka raha ja aega. Kui valmib vale asi valel hetkel ning see on plaanitust suuremate murede ja kuluga, maksab odava pakkumise ahvatlusele järele andmine kallilt kätte. Ajakulu vaatest on tähtis kolmandate osapoolte vastutusel olevate teemadega (näiteks riigiasutuste kooskõlastused, lubade väljastamine jms) seonduv. Tihtipeale ei ole nende reaalset ajakulu võimalik hinnata ei tellija, projektijuhi ega peatöövõtja poolt. Sellest vaatest on väga oluline fikseerida kõigepealt kinnistu, lubade ja muu taolisega seonduv. Eelprojekti pealt ehitusõigusega seonduva korda ajamine maandab riski, et protsess hakkab venima oludes, kus on küll tahe midagi teha, aga soovidele vastavalt ei ole võimalik kooskõlastust hankida,” märgib Lossmann.

Building Performance Vajad professionaalset teenust 24/7 Saada hinnapäring:

hind@caverion.com Caverion Eesti AS pakub järgmiste tehnosüsteemide hooldusteenust: • Elektrisüsteemide ehitus, hooldus ja remont kesk -ja madalpingel • Ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont • Jahutussüsteemide hooldus ja remont • Küttesüsteemide hooldus ja remont • Hooneautomaatika ehitus ja hooldus ja remont • Tuleohutussüsteemide (ATS, Sprinkler, tulekustutid, voolikusüsteemid) hooldust ja remonti

Meie ei vaja pakutava teenuse jaoks alltöövõttu, meie oskame kõike ise teha!

Caverion Eesti AS on Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu, Eesti Külmaliidu ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu liige.

8

EHITUS

Katuse valikust sõltub maja eluiga

Katusekatte materjal sõltub paljudest teguritest, nagu katuse kalle, eelarve, majaomaniku eelistused ja regionaalsed eripärad. Igal materjalil on nii plusse kui ka miinuseid.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTO: Shutterstock

“Aina enam eelistatakse Eestis lamekatuseid,” arutleb Lõuna-Eesti suurima lamekatuseid tootva ehitusfirma Evari Ehitus juht Rein Kala ning põhjendab seda asjaoluga, et lamekatusel on teistega võrreldes lihtsam ja kergem konstruktsioon ning soodne hind.

“Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1 : 10 või sellest väiksem. Lamekatuse paigaldamise tehnoloogiat võib ja saab kasutada ka järsemate katuste ehitamisel ning katusepinna kaldenurk ei ole piiratud,” selgitab Kala ja lisab, et lamekatustena käsitletakse ka muutuva kaldega rullmaterjalist kattega katuseid, kus kalle võib olla 0 kuni 90 kraadi (kuplid, kaared, erikujud) ning katuste ehitamisel kasutatakse lamekatuse ehitamise materjale ja tehnoloogiat.

Rein Kala rõhutab, et kõigi hoonete puhul on nende eluea üheks olulisemaks teguriks katuse seisu-

kord. Iga hoone vananeb ja mida vanem on hoone, seda tõsisemalt tuleb uurida katuse olukorda ning vajadusel sekkuda. Uute hoonete puhul tuleb aga pingsalt jälgida kasvavaid kvaliteedinõudeid. “Tänu uutele materjalidele ja tehnilistele lahendustele on võimalik katuste eluiga kordades pikendada,” ütleb ta.

Bituumen- ja PVC-katused Rein Kala sõnul on siinses kliimas üks sagedasemaid lamekatuse ehitamise materjale bituumenrullmaterjal, mis sisaldab tugikangast ning on mõeldud efektiivseks niiskuse leviku takistamiseks hoonete ja rajatiste ehituskonstruktsioonides.

Rullmaterjale toodetakse erinevat värvi kattega, värviline on pealmine puistekiht. Levinumad värvid on must, hall, punane, pruun, roheline, sinine ja valge. Katusekonstruktsioon kinnitatakse tavaliselt mehaaniliselt tüüblitega katuse alus-

konstruktsiooni külge ja keevitatakse katusele gaasipõleti abil. Harvem kasutatakse bituumenrullmaterjali kinnitamiseks naelutamist, külm- või kuumliimimist või koormamist ballastiga.

Ent on ka teisi võimalusi. Tõusvaks trendiks on plastrullmaterjalist kattega katused. Eesti turul kasutatakse põhiliselt termoplastilisest polümeerist (PVC ehk polüvinüülkloriid) ja tugikangast koosnevat hüdroisolatsiooni ehk kattematerjali. Selline katus ei vaja eraldi tuulutussüsteemi ja plastrullmaterjal kinnitatakse mehaaniliselt tüüblitega katuse aluskonstruktsiooni külge. Kinnitite tüüp ja tihedus sõltub katusekonstruktsiooni tüübist ning katusele mõjuvast tuulekoormusest.

Rullmaterjali ühenduskohad keevitatakse omavahel kokku elektriliste föönide ehk soojapuhurite abil. Kasutusel on nii keevitusautomaadid kui ka käsiföönid.

Eterniit, plekk ja kivi Lisaks lamekatustele on ka viilkatused endiselt hinnas ja paljud eelistavad majale just klassikalist viilkatust.

Ehitusmaterjale maale toova Bestor Grupp AS-i turundusjuht Alari Tippi ütleb, et üldiselt lähtutakse kõiksugu ehitus- ja viimist-

lusmaterjalide, sealhulgas katusematerjalide valikul peamiselt olemasolevast eelarvest ning paigalduse raskusastmest.

“Eestlaste lemmikuteks on kahtlemata kujunenud laineplaadid ehk rahvakeeles eterniit, katuseplekk ja katusekivid. Märksa vähem paigaldatakse kivipuistega katuseplekki, bituumenist tooteid ja PVC-plaate.

Mida õhem on plaat, seda vastuvõtlikum on see igasugustele võimalikele kahjustustele.

Erinevatel materjalidel ja tootjatel on loomulikult suur vahe ning enne ostu tuleks hoolikalt jälgida, et soovitav materjal vastab teie ootustele. Silmas tuleb pidada olemasolevat või planeeritavat katusekallet, keskkonda (harilikust happelisemas keskkonnas, näiteks saartel, tuleks veenduda, et materjal talub kõrgemat happelisust), tootja garantiitingimusi, kaalu jne,” räägib ta.

Erinevad kriteeriumid Alari Tippi rõhutab, et mida raskem on materjal, seda tugevam peab olema hoone kandev osa, vastasel juhul võib näiteks lisanduv lumekoormus konstruktsioone ulatuslikult kahjustada.

“Juhul kui tegemist on madala hoonega, näiteks ühekorruselise eramuga, siis tuleks arvestada, et katuseplekk võib oluliselt mobiilset levi pärssida. Kui on kindel soov valida katuseplekk, siis tuleks jälgida materjali paksust. Väga odava hinnaga soetatud õhuke katuseplekk võib küllaltki lühikese aja jooksul hakata tekitama palju peavalu. Sama kehtib ka laineplaatide ehk eterniidi puhul. Mida õhem on plaat, seda vastuvõtlikum on see igasugustele võimalikele kahjustustele. Kuuemillimeetrine paksus ja üle selle on turvaline valik. Plaadid, mille paksus on alla selle, on tuntavalt pehmemad.

Igal materjalil on oma plussid ja miinused ning parima võimaliku valiku tegemiseks soovitame alati võrrelda erinevate materjalide brošüüre ja paigaldusjuhendeid või pöörduda võimalikult neutraalse spetsialisti poole, kelle valikus on esindatud erinevad materjalid,” soovitab ta.

EHITUS

MONIER

9

MILLIST KATUSEKATTEMATERJALI VALIDA? Katusekattematerjalide valik on turul lai – alates bituumenmaterjalidest eterniit-, plekk- ja kivikatusteni välja. Igaühel neist on omad eelised, kuid uuringute järgi on eestlaste esimene emotsionaalne eelistus kivikatus, mida peetakse justkui katuste kuningaks. Seda nii oma ilu kui ka vastupidavuse pärast.

Siiski pole see kindlasti ainus valik.

Et otsustamist veidi lihtsustada, toome välja maailma suurima katusetootja BMI gruppi kuuluva BMI Monieri ja BMI Icopali tootevaliku, mis katab enamikku katusekattematerjalidest.

BMI Monieri tootevalikust leiab vähemalt 14-kraadisele viilkatusele sobivad ajale pikalt vastu pidavad betoonvõi keraamilised kivid, kaalult kerged bituumensindlid või uudistootena Aerodeki teraskiviplaadid, mis ühendavad endas kivi- ja plekk-katuse parimad omadused.

BMI Icopali bituumensindlid on toodetud just põhjamaise karmi kliima jaoks ja need sobivad katusele, mille kalle on vähemalt 11 kraadi. Nende olulisemad eelised on kergus, külmakindlus ja lihtne paigaldus, mis ei vaja erilisi tööriistu ega spetsiaalseid vahendeid. Bituumensindlid sobivad hästi nii uue katuse ehitamiseks kui ka vana renoveerimiseks ja seda eriti juhul, kui hoone kandekonstruktsioonid pole kõige tugevamad. Sindlite eeldatavaks elueaks on 25–30 aastat, garantiiaeg on 10 aastat.

Betoonkivid

Aerodeki teraskivi

Betoonkivid on eestlaste seas eelistatuim kivikatuse tüüp.

Seda ilmselt oma optimaalse hinna ja kvaliteedi suhte pärast. Võrreldes keraamiliste kividega on betoonkivi eeliseks parem hind, mis on samas või isegi soodsamas hinnaklassis kvaliteetse plekk-katusega.

Ka on betoonkivid tänu spetsiifilisele tootmisprotsessile mõõdult alati väga täpsed, mis lihtsustab nende paigaldamist. Sarnaselt keraamilistele kividele on betoonkivid väga vastupidavad (eluiga 100 aastat, garantii 30 aastat), ilmastikukindlad ja vihmaga vaiksed.

Aerodeki teraskivi on uusim BMI Monieri toode. Tegu on teraskatusega, mille kaitsekihina kasutatakse looduslikku kivipuru ja mida on saadaval erinevates kivikatust meenutavates profiilides. Nii on selles katusetüübis ühendatud nii kivi- kui ka teraskatuse parimad omadused: kivikatuse ilu, väärikus ja kvaliteet ning teiselt poolt kerge kaal.

K i v i p u r u s t p i n n a k at te tõttu on Aerodek vihmaga vaikne. Ka annab see hea kaitse rooste põhjustatavate vigastuste vastu. Tänu kivipurule püsib lumerohketel talvedel lumi katusel paremini kinni, mis omakorda toimib lisasoojustusena. Ka hoiab kivipurust pinnakate ära üleliigse soojenemise suvel. Aerodeki garantii on kuni 40 aastat, katuse eluiga umbes 60 aastat.

VIILKATUSELE SOBIVAD TOOTED

Kui siiani on trooninud betoonkivide seas läbi aegade laineline katusekivi Est-Stein, siis viimasel ajal on moodi läinud just siledad kivid, mida saab kasutada ka hoone fassaadidel.

Disain ja keskkonnasõbralikkus on kaks põhjust, miks disainiteadlikud ja rohelise mõtteviisiga majaomanikud eelistavad sageli just keraamilisi katusekive.

Keraamilised kivid

Bituumensindleid on saadaval väga erinevates värvitoonides ja kujudes.

Bituumensindlid

Keraamiliste ehk savikivide peamiseks eeliseks on lisaks pikale elueale nende väga eriline ja silmapaistev disain, millega saab muuta iga maja välisilme tõeliselt ilusaks ja omanäoliseks. Nii võib kindel olla, et sarnase katusega maja lähiümbruses ei leidu. Keraamilised katusekivid on üks vanimaid katusekattematerjale, mille eluiga on 100 aastat ja kauemgi, garantii kehtib 30 aastat.

LAMEKATUSELE SOBIVAD TOOTED Lamekatuste puhul on populaarseim valik bituumenis t r u l l m ate rj al. Populaarsust on aga kogumas ka eksklusiivne murukatus, mis võimaldab luua katuse-

Aerodekiga on katuse ehitus lihtne, sest neid paigaldatakse väikeste kergete plaatide kaupa. Nii on neid tõstes lihtne katusel tasakaalu hoida ja nad ei võta tormiga tuult alla.

le privaatse loodusliku keskkonna, kus saab hea ilmaga mõnusalt aega veeta. See on linnakeskkonnas oluline lisaväärtus, mis tõstab arvestatavalt ka kinnisvara väärtust ja muudab selle rentnikele atraktiivseks.

Bituumenist rullmaterjalid Lamekatustele on populaarseim valik polüesterkangaga tugevdatud rullmaterjal, mis ei karda külma ja sobib hästi Eesti kliimasse. See on valmistatud kvaliteetsest SBS-polümeerbituumenist, mis on tugevuse andmiseks armeeritud klaas- või polüesterkangaga. Bituumen omakorda tagab rullmaterjali hüdroisolatsiooni omadused. Kvaliteetsete SBS-bituumenist katusekatete eluiga on vähemalt paarkümmend ja enam aastat, garantii aga 15 aastat.

Murukatus Ka Eestis koguvad populaarsust keskkonnasõbralikud murukatused, mis parandavad välisõhu kvaliteeti, toovad linnakeskkonda rohelust ja silmailu ning aitavad vältida tänavate üleujutamist, kuna hoiavad kinni kuni 70 protsenti vihmaveest. Samuti vähendab murukatus tolmuosakesi sidudes reostust ja takistab liiklusmüra jõudmist tuppa. Tänu sellele, et bituumenmembraanid ei ole päikese käes, jääb murukatuste eluiga 60 aasta kanti, garantiiaeg on aga 10 või 15 aastat.

Sõltuvalt sellest, kas tegu on viil- või lamekatusega.

Kui soovid oma katusele hinnapakkumist või tasuta katusealast nõustamist, siis võta ühendust: 627 5560 katus@bmigroup.com www.monier.ee

10

EHITUS

Hanke võitjad vajavad rohkem aega “Ehitushangetel saavutataks paremaid tulemusi, kui hanke võitja ei peaks alustama tööga viie päeva jooksul pärast hanke võidu väljakuulutamist,” arutleb Eesti Ehitusettevõtete Liidu juht Kaupo Kolsar.

lise firmadele, kelle tooted on projekti kirjutatud, kuigi toode saab olla projektis üldjuhul ainult märkusega “näiteks see või analoog”,” selgitab Kolsar.

gihangete ega konkurentsiseadusi ja tavasid ning olles ise ka tehniliselt nõrgad,” märgib ta.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTO: Shutterstock

Abi on ühtlastest hankestandarditest

Üldiselt on Eestis valitsev hankekultuur pigem hea, hindab Kolsar, kes lisaks Eesti Ehitusettevõtete Liidule juhib ka OÜd Astlanda Ehitus.

“Avalike hangete peaeesmärkideks on püstitatud, et hange oleks läbipaistev ja oleks tagatud piisav, kuid asjakohane konkurents. Hangetel osalevate ehitusettevõtjate osalemise konkurentsitingimuste kehtestamine on suhteliselt heal tasemel,” ütleb ta ning lisab, et eurorahastusega projektide audiitorid leiavad aeg-ajalt hankedokumentides konkurentsi piiravaid kitsaskohti, aga need on pigem harvad.

Kaupo Kolsar ütleb, et Eestis on kindlasti parimal tasemel Riigi Kinnisvara ASi korraldatud hanked, sest ettevõttes on suured kogemused ja oskused, tekkimas on ühtsed hankestandardid ning põhinõuded.

“Paljud kohalikud omavalitsused ja muud avalikud instantsid kasutavad ka juba Riigi Kinnisvara ASi hankekorralduse juhiseid ja sealne tase on võrreldav dokumentide autorite omaga.

Keerulisem on nende kohalike omavalitsuste ja teiste avalike hankijatega, kes soovivad üksikhanke korraldamisel “jalgratast leiutada”, teadmata ise kuigi põhjalikult ei rii-

Kolsari sõnul on aga Eestis siiski üks ülisagedane vajakajäämine, mis kindlasti mõjutab ehitise lõpptaset.

“See on ehitusettevõtjale ettevalmistusperioodiks plaanitud olematu ajavaru. On üsna tavaline, et leping näeb ette töödega alustamist viie tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

Olenevalt lepinguliste tööde mahust ja ka alustamise aastaajast oleks mõistlik ettevalmistusperiood sealjuures üks kuni kolm kalendrikuud, mille jooksul suudetaks mobiliseeruda, valmis teha tööprojektid ning nende ekspertiisid, kaasata heal tasemel alltöövõtjad-tarnijad jne. Kahjuks ei ole sellise alustamisaja ignoreerimine sellistel juhtudel võimalik, sest pahatihti on krii-

Samas näeb ta aga probleemi selles, et hankijad eelistavad ühtesid materjale, tooteid või lahendusi teistele. “Minu arvates on suurem probleem hetkel hankedokumentide sisus loodud konkurentsipiirangud, mille olemasolu ei ole hankijad ja kontrollijad praeguseks piisavalt enesele teadvustanud. Näiteks eelistatakse projektides mingeid tooteid, lahendusi või materjale liialt teistele ega lubata neid konkurentsinõudeid eirates asendada samaväärsete või olulistelt parameetritelt parematega. Sellised juhud loovad põhjendamatu konkurentsiee-

Alustamist nõutakse liiga kiiresti

www.kaevetood.eu

info@kaevetood.eu 5903 9257 523 8117

EHITUS

Riigi Kinnisvara AS on üks Eesti suuremaid riigihangete korraldajaid ja 2020. aastal viisid nad läbi 965 hankemenetlust 156 miljoni euro väärtuses. tilised vahetähtajad sanktsioneeritavad ja ka lõpptähtaja saavutamiseks on vaja ilmtingimata kohe amokki jooksma hakata. See võib põhjustada parima lõppresultaadi välistuse,” arutleb ta.

Tegevused algavad meeskonna komplekteerimisest Riigi Kinnisvara AS on üks Eesti suuremaid riigihangete korraldajaid ja 2020. aastal viisid nad läbi 965 hankemenetlust 156 miljoni euro väärtuses.

Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger

11

kinnitab, et ka nende poolt on hangetega sarnane olukord.

“Ootame, et tegevustega alustatakse praktiliselt kohe, kui leping on sõlmitud,” ütleb ta. “Tegevuste all peame siin silmas ka ettevalmistusi, sealhulgas näiteks hankepartneri poolt meeskonna ja alltöövõtjate komplekteerimist. Me ei eelda, et hankepartner peab piltlikult öeldes viie tööpäeva jooksul kopa maasse lööma. Oleme oma lepingud selliselt ette valmistanud, et nende täitmise tähtajad oleksid piisavalt pikad, et sinna sisse mahuks ära ka hankepartneri jaoks tööde planeerimise etapp.”

Mihkel Mäger lisab, et hankeid on korraldatud ka selliselt, kus kevadel on riigihanke korraldamine ja ehitustööd algavad alles sügisel, kuna näiteks rekonstrueeritav objekt on kuni selle ajahetkeni kasutusel. Kuid sellised juhtumid on pigem erandlikud.

Materjalidele esitatavatest nõudmistest rääkides märgib ta, et üldiselt on need kirjeldatud ehitusprojektis. “Samuti oleme välja töötanud tehnilised nõuded mitteeluhoonetele, mis on aluseks nii projekteerimisel kui ka ehitustööde tegemisel. Selles dokumendis kirjeldame põhjalikult ära miinimumnõuded meie hoonetele, mis on heaks abimaterjaliks meie hankepartneritele,” selgitab Mäger.

PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA! Innovaatilisus, jätkusuutlikus ja lihtsus — need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid.

Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee

Lumeranta OÜ | Aadress: Vinkli 4, C-korpus, 12618 Tallinn | Telefon: (+372) 5667 4345 | info@puhastusmasinad.ee | www.puhastusmasinad.ee

EHITUS

13

Fassaadi soojustamise võimalused sõltuvad ka maja vanusest

Eesti kliimas muutub temperatuur kõvasti – maja peab olema mõnusalt elatav nii +30 kui ka –30 kraadiga. Ilma korraliku soojustuseta seda tagada ei saa.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTO: Shutterstock

Fassaaditööde projektijuhtimisega tegeleva ettevõtte Energosystems OÜ juht Ardo Siemer vaatab valdkonna ajaloos tagasi ja ütleb, et fassaadid on läbi teinud suure arengu ning muutunud varasemast märksa ilmastikukindlamateks.

“Kakskümmend aastat tagasi oli kõige populaarsemaks fassaadisoojustusmaterjaliks vill, mille peale pandi tuuletõke ja väliskatteks trapetsprofiilplekk. Nii soojustati ära paljude kortermajade otsaseinad.

Tulemusena oli maja soojem kui enne, kuid kuna selline soojustusviis pole eriti ilus, keelas osa omavalitsusi selle suisa ära. Paralleelselt plekiga võeti kasutusele kivipuruplaadid, mis koosnesid puitlaastudest ja tsemendist ning olid kaetud kivipuruga. Nüüdseks on need plaadid veel täiustunud ja uuenenud ning väga tugevad. Samm eda-

si tulid õhekrohviga kaetud vahtpolüsterool- ehk EPS-plaadid (rahvakeeli penoplast) või õhekrohviga kaetud vill.”

Ardo Siemer kinnitab kogenud ehitusjuhina, et tegelikult on kõigil fassaadisoojustussüsteemidel oma külmakindlused olemas. Suuremat rolli mängib ehitustööde kvaliteet.

Valikuid määravad hind ja soojapidavus “Hinna poolest kõige soodsam on vahtpolüsterool, kuid vahel kardetakse, et vahtpolüsterool pole majale hea, kuna see ei hinga. See ei peagi hingama, seal peab niiskus liikuma ja seda ta ka teeb, kui on kõik õigesti ehitatud. Juhul kui krohv seinast maha tuleb, siis on pigem tegu ehitusveaga või vale materjalikooslusega,” kinnitab ta.

“Veel uuemad fassaadikatte-

materjalid on PUR-vaht ja PIR- ehk polüuretaanplaadid, samuti EPS Silver,” märgib Siemer ning lisab, et viimane annab tavalise ehk niinimetatud valge EPS-iga võrreldes veelgi suurema energiasäästu.

Soojustuse tõhusust näitab soojusjuhtivusetegur (tähis lambda) ning Ardo Siemer toob välja mõned arvnäitajad. Nii on pehme villa soojuserijuhtivus 0,037–0,040 lambdat, valge EPS 60 0,039 lambdat, EPS 60 Silveril 0,032, PUR-vahul või PIR-plaadil 0,021–0,022 lambdat, seega on PUR- või PIR-soojustus võrreldes EPS Silveriga kolmandiku jagu parem, valge EPS-i ja villaga on erinevus aga veelgi suurem. Tõsi küll, ka hind on kolm-neli korda kallim. Hinna ja soojapidavuse poolest kõige parem kombinatsioon on EPS 60 Silver õhekrohviga. Vajadusel saab erinevaid fassaadisoojutusviise ka omavahel kombineerida, näiteks kasutada akende ümbruses PIR-plaati, mujal aga vahtpolüsteroolist plaate.

Ardo Siemer kinnitab, et soojustuse vastupidavuse mõttes on kõik mainitud soojustusviisid head, kuid võimalikud probleemid taanduvad sageli ehitusvigadele. Üks levinu-

maid neist on näiteks valel ajal, see tähendab liiga madala õhutemperatuuriga perioodil soojustamine.

“Kui on kvaliteetselt ehitatud, sobivad hästi kõik fassaadikattematerjalid,” rõhutab ta ja lisab, et kindlasti ei tohiks ei paneel- ega ka kivimaju soojustada seestpoolt.

Vanadel majadel on rida erisusi Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Ly Renter märgib, et vanu maju, mis on muinsuskaitse all, on mõnikord siiski mõttekas soojustada ka

Tegelikult on kõigil fassaadisoojustussüsteemidel oma külmakindlused olemas. Suuremat rolli mängib ehitustööde kvaliteet.

Ardo Siemer

seestpoolt, sest välispidine soojustus võib muuta maja väärtuslikku välisilmet.

“Muinsuskaitse all olevaid maju vaadeldakse alati ükshaaval. Oluline on saada aru selle maja eripärast ja tunda ära ajaloolised detailid, mis väärivad säilitamist,” arutleb ta.

Ta toob näite, et vanadel majadel on sageli väärtusliku saetööga räästaotsad ja kui maja väljastpoolt soojustada, läheb nende ilu kaotsi. Sama lugu on ilusate akende või luukidega, mida kohtab sageli näiteks Tallinna vanalinnas – maja soojustamine ei tohiks kindlasti nende ilu kaotada. Fassaadide ilust rääkides tulekski kindlasti alati ka aknaid vaadelda, sest nende kaudu võib majja tulla palju külma, samas aga ei tasuks kunagi kergekäeliselt vanadest akendest loobuda.

Väärtuslikud võivad olla nii akende ümbrused, raamid kui ka vanad klaasid. Viimased eriti siis, kui neis leidub vanu laineid ja mullikesi.

Samas on kvaliteetsed ja kaasaegsed fassaadisoojustusvahendid jõudnud ka muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimisse. Nii näiteks kinnitab Ly Renter, et osal pastoraadihoonetel on luba kasutada soojustuskrohvi.

Vahel aga saab maja soojaks hoopis teisi soojustusviise kasutades – lisaks majaseinte sisesoojustusele saab soojustada põrandad ja vahelaed. Nii on tööd märkamatumad, kuid sees elavate inimeste jaoks on efekt väga hea.

Puumaja õnnetu välimus võib olla petlik Kui uuemate majade puhul kardetakse sageli, et kena välimus võib varjata kulukaid vigu, siis ajalooliste majade lähem tundmaõppimine võib paljastada hoopis teistsuguse tõe. Vana puitmaja õnnetu üldilme võib lähemal uurimisel osutuda petlikuks. Vettpidava katuse korral on sageli kahjustunud vaid puudulikult hooldatud välisvooder, samas kui sisemised konstruktsioonid on veel täiesti laitmatus korras.

Ly Renter viitab, et puumajade fassaadide kujundamisel püüti sageli jäljendada uhkemaid ja kallimaid kivimaju. Nii on näiteks mõnede puithoonete nurgad viimistletud kivist kvaadreid imiteerivate puitklotsidega või kujundatud sambalaadselt. Nurkade rõhutami-

14

EHITUS

Muinsuskaitse all olevaid maju vaadeldakse alati ükshaaval. Oluline on saada aru selle maja eripärast ja tunda ära ajaloolised detailid, mis väärivad säilitamist.

Ly Renter

sel ja kujundamisel oli ka praktiline eesmärk – nii anti laudise otstele ilmastikukindel lõpetus. Kivihoonete eeskuju järgivad ka akende kohal paiknevad karniisid, friisid ja frontoonid ning seinapindu liigendavad pilastrid, vahefriisid ja ehistahvlid.

Mida algupärasemalt on hoone välisilme säilinud või taastatud, seda paremini mõjub ta kogu piirkonna elukvaliteedile. Enne laudise korrastamist oleks soovitatav ka väljaspool muinsuskaitseala või miljööväärtuslikku piirkonda paiknevate hoonete puhul konsulteerida muinsuskaitse- või linnakujundusspetsialisti(de)ga.

Harvad on juhud, mil kogu laudis vajab täielikku väljavahetamist.

Ajaloolise väärtusega kasutamiskõlblik originaallaudis tuleb kindlasti säilitada.

Ka eri ajastutel tehtud välis-

voodri muudatused on hoone ajaloo seisukohalt kõnekad ja neid ei tarvitse ilma otsese vajaduseta välja vahetada. Erandi moodustavad siin mõistagi täiesti sobimatud materjalid ja lahendused.

Enne kui hakata välisvoodrit korrastama, tuleb selle seisukord põhjalikult üle vaadata ja likvideerida kahjustuste põhjused. Enim kahjustunud on tavaliselt hoone päikesepoolse fassaadi laudis, kuna seal toimuvad kõige kiiremad temperatuuri ja niiskustaseme muutused.

Olulised on ka omavalitsuse nõuded “Muinsuskaitse all olevate majade renoveerimisel tuleb alati lähtuda omavalitusese nõuetest, mida teha lubatakse, et mitte rikkuda maja ajaloolist välimust,” märgib Ardo Siemer.

Ta soovitab, et kivimajade puhul saab kasutada seina sisse süstitavat PUR-vahtu ning loomulikult annab häid tulemusi ka pööningu ja keldripõranda soojustamine. “Puitmajadel võib välisseina soojutada ka seestpoolt. Rõhutan, et korteri sisemine soojustamine on probleem ainult kivi- ja betoonpaneelmajadel.

Akna osas mängib kindlasti rolli ka klaas, mida on võimalik tellida kahekordse klaaspaketina või kolmekordse klaaspaketina. Kolmekordne klaaspakett on märksa soojapidavam kui kahekordne. Lisaks peab olema uue akna paigaldamisel aknaraami sisekülgedele paigaldatud aurutõkketeip ja ak-

naraamist väljapoole tuuletõkketeip.

Puitmajal on ka variant, et tellitakse täpselt samasuguse mustriga välisvoodrilaud, nagu majal ajalooliselt oli, ning sinna alla lisatakse enne voodri paigaldamist soojustuseks materjali, mida omavalitsus lubab,” selgitab Ardo Siemer.

FASSAADIDE SOOJUSTAMISE KÜMME TÜÜPVIGA Et hoone kestaks ja oleks energiasäästlik, tuleb fassaadid õigesti soojustada. Mure on aga selles, et paljud ehitajad ei ole teemaga kursis ja toimub praagi tootmine. Oma osa kehvas lõpptulemuses on ka oskajate ehitajate nappusel.

1. Puudulik projektijuhtimine Kui suur juht ja õpetaja ütleb, kuidas ja millega teha, siis nii tehaksegi. Tore, kui tööde juht on fassaadide soojustamise põhitõdedega kursis.

Tihti kipub olema vastupidi ja nii ei saa ka lõpptulemus parim olla.

2. Alapakkumised On juhuseid, kus alapakkumine tehakse sihilikult, et töö endale saada. Sellised firmad saavad oma tööd põhiliselt riigihangetelt, kus füüsiline omanik puudub ja valikukriteeriumiks on vaid soodsaim hind. Eratellijate juures sellised firmad tegutseda ei saaks.

Teine seltskond alapakkujaid on firmad, kellele tuleb hinnapäringuid aknast ja uksest. Kuna töösse läheb vaid murdosa tehtud pakkumistest, ei hakata projekti süvenema ja tehakse suhteliselt umbes pakkumised. Kui töö kätte saadakse, hakatakse süvenema ning avastatakse, et üks ja teine asi on ununenud. Kuna peale maksta ei taheta, hakatakse kokku hoidma.

Kolmas variant alapakkumiste osas on pikalt ette plaanitud tööd, mille tegemise kohta on hanked korraldatud tükk aega enne reaalselt töödega alustamist. Varem tehtud pakkumised ei ole uue

“buumi” ajal enam konkurentsivõimelised, sest töömees tahab rohkem raha kui arvestatud, tellingute rent on kallim jne.

3. Eestis nagu talve polekski Talvel saab fassaade soojustada väga edukalt, kuid järgida tuleb tootja poolt talvisteks töödeks ette antud juhiseid. Neid juhised aga ei täideta.

Alates sellest, et EPS liimitakse suvise liimiga, kui väljas on –10 kraadi külma, ja lõpetades jäätunud seina armeerimisega. Ei ole erand ka külma vee kasutamine segu tegemiseks.

4. Eri tootjate toodete segamine Ehitajal on mugav kasutada seda kaupa, mis on sel hetkel soodsam või kuskilt objektilt üle jäänud. Niisiis üritataksegi näiteks ühe tootja armeerimissegule teise tootja krunti ja lõppkrohvi peale kanda jms. Uurides teemat mitmelt fassaadimaterjalide pakkujalt, oli vastus kõigil ühene: segada ei tohi. Põhjus on lihtne. Tootjad on välja töötanud terve soojustussüsteemi, mida on testitud ja millele antakse tervikuna garantii. Kui nüüd selles süsteemis mõni komponent asendada, siis tootja garantii enam ei kehti.

5. Soojustusplaatide liimimise kvaliteet Võiks arvata, et buumi ajal EPS-i ainult pätsikestega paigaldajad on ametit vahetanud, kuid võta näpust. Kui vaatan tööde tegemist tellingul, siis suletakse EPS-plaadi perimeeter korrektselt ja lisatakse segupätsid keskele. Mõni aeg hiljem töö-

de kvaliteeti kontrollides selgub, et plaatide perimeetrid on kohati ikka sulgemata. Seda näeb akende ja uste servadest, seina otsast ja ka naelaga torgates. Jääb mulje, et ei tahetagi oma tööd hästi teha. Soojustuse kvaliteet on üldiselt kontrollitav ka termopiltide abil.

6. Sokliprofiili ei osata paigaldada Sokliprofiiliga on see häda, et see kipub ära vajuma. Mida paksem soojustus, seda vedelam see profiil on. Sellisel juhul aitab nurgikutega toestamine, mille tegemist kohtab üsna harva. Nii on väga paljudel fassaadidel sokliprofiil armeerimiskihist lahti ja seina servas inetu pragu, kuhu koguneb vett, mis seina lõhub.

Sokliprofiili paigalduse juures jäetakse jätkud klambriga kinnitamata (tavaline on selline jätk, kus üks profiil tõstetakse teise peale), profiil lõpetatakse seina nurgas ära.

Vahel jäetakse sokliprofiil sootuks paigaldamata. Tundub, et kehtib põhimõte: pole profiili, pole probleemi.

7. Vale tüübeldamine Kord ei ulatu tüüblid kandeseina, kord ei suudeta auku ette puurida selliselt, et tüübel saaks sirgelt sisse minna. Juhendite järgi peab igal tüüblil segu taga olema (et tüübeldamisel plaati ära ei lõhuks), kuid sellest ei olda sageli kuulnud. Kui küsida, miks enne puurimist naelaga ei kontrollita, kõlab üldine naer: meil on kogu aeg nii tehtud ja kuhu see sein ikka kukub.

8. Ei armeerita korrektselt Armeerimise osas on kõige suuremad probleemid akende ja uste ümbruses, kus unustatakse diagonaalsed armeerimisvõrgu ribad paigaldada.

Samuti on probleem armeerimisvõrgu liiga vähese segukihiga katmine nii, et armeeringut praktiliselt ära ei kaeta. Osa tegijaid on harjunud segukihti niivõrd ebaühtlasena peale kandma, et hiljem tuleb teha korralik lihvimine, enne kui sein korrektne saab. Niisiis lihvitakse mõnikord ka armeerimisvõrk katki.

9. Külmasillad jäetakse tähelepanuta Vanade korrusmajade soojustamise juures on läbivaks probleemiks see, et akende ja uste perimeetrit pole võimalik korrektselt soojustada, sest leng on praktiliselt tellisega (või sillusega) tasa. Nii saab soojustuse kogu maja, kuid akende servades on külmasillad nii nagu enne. Seda saab vältida kas telliste eemaldamisega avade servadest või siis tuuakse aknad soojustusega ühele tasapinnale. Kahjuks ei harrastata kumbagi varianti, sest need on kallimad kui töö tegemata jätmine.

10. Loodimine ja rihtimine Kui mõni aeg tagasi olid asjad nii hullud, et fassaadi soojustati juba nii “tõsiselt”, et looditi iga plaati eraldi, siis õnneks ei ole sellist tegemist enam kohanud. Kasutatakse nööri ja tulemus saab korralik.

Alliaks: www.omanikujarelevalve.com

EHITUS

17

tab iga klient veebi kaudu broneerides lõpparvelt ja siinkohal ei tasu mõelda, et kõik peab üksi ära tegema. Kui klient teab, mida tal konkreetselt vaja, saab ta kiiresti vajamineva seadme broneerida ja sellele enese jaoks lähimasse rendipunkti üle Eesti järele minna või otse oma objektile kohale tellida. Teisalt, kui täpselt ei teata, mida vaja läheb, võib klient eelnevalt Storenti klienditeenindusega ühendust võtta, konsulteerida ja alles siis teha allahindluse saamiseks broneeringu veebikontori kaudu,” tutvustab Rainer Tagel võimalusi rentides säästmiseks.

Raamatupidamises tuleb rentimine korrektselt kajastada

Tööriista rentides saab kasutada ka rendifirma oskusteavet Kas vajaminev tööriist tuleks osta või rentida? Õige vastus aitab säästa sadu, vahel isegi tuhandeid eurosid.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTOD: Shutterstock

Harjumaal Kreis tegutseva ettevõtte Maastiku Tööriistarent juht Madis Maastik ütleb, et esmalt tuleb enesele selgeks teha, kas vajaminevat tööriista kasutatakse professionaalselt ja pidevalt või pigem ühe korra.

“Kui ettevõtte tegevusala on konkreetse tööriistaga töö tegemine ja teenuse pakkumine, tuleks see pigem enesele soetada. Pideva rentimisega võivad kaasneda lisakulud, nagu näiteks aeg rentima minemiseks ja tööriista tagastamiseks, samuti logistikakulud. Ka ei pruugi vajalik tööriist alati saadaval olla, siis aga võib ehitus- või remondifirma töösse seisak tekkida,” arutleb Maastik.

Rentida soovitab ta aga kindlasti siis, kui vajalik töö on pigem ühekordne, ja rõhutab, et sellisel juhul võib rentimisega tublisti raha säästa.

Ta toob näiteks erinevad puurijad ja freesijad: “Kui on vaja üks kord kümmekond auku puurida, siis pole mõtet osta sajaeurost tööriista, kui selle võib päevaks viie euro eest laenata, töö ära teha ning siis tagasi tuua.”

Ka märksa kallimate tööriistade puhul jääb suhe samaks. Madis Maastik viitab näiteks masinatele, mille hind on ligi viis tuhat eurot: “Kui on vaja teha kodus või ettevõttes üks töö, mis võtab näiteks nädala või paar, siis maksta 25 eurot päevas renti on palju soodsam, kui osta hinnaline töövahend.”

Muidugi saab ostetud tööriista pärast töö lõpetamist ka lihtsalt maha müüa, ent järelturul saadav hind on tõenäoliselt märksa madalam, nii et kaotatud rahasumma tuleks suurem, kui oleks tulnud välja maksta tööriista rentimise korral.

Lisaks tööriistale ka lahendus “Üks peamiseid põhjuseid, miks kliendid pöörduvad ehitustehnika rendiettevõtte poole, on see, et tõenäoliselt ei otsita mitte ühte tööriista, vaid konkreetset lahendust,” arutleb nii Balti riikides, Soomes, Rootsis kui ka Venemaal Kaliningradi oblastis tööriistade rentimisega tegeleva ettevõtte Storent Eesti müügijuht Rainer Tagel.

“Storentil on suur tehnikapark, millega on võimalik tutvuda nii rendipunktis kohal käies kui ka veebilehe vahendusel. Seega, kui klient pole päris kindel, mida tal võib ühe või teise töö tegemiseks vaja minna, on alati mõistlik pöörduda eksperdi poole,” soovitab Tagel ja lisab, et Storent teebki kõigepealt kindlaks, mida vaja.

Arvestada püütakse ka sellega, et kliendi raha säästa. Storenti kogemus on näidanud, et ikka tuleb ette olukordi, kus klient pöördub nende poole, küsides üht tööriista või tehnikat, arvates, et sellega saab töö ära teha, kuid kui ta selgitab, mida tegema plaanib hakata, siis selgub, et asja saab hoopis lihtsamini ja soodsamalt ära lahendada.

“Kui aga mingisugust haruldasemat seadet pole Storentil endal pakkuda, leitakse see mõnelt koostööpartnerilt ja vahendatakse kliendile, säästes nii tema aega, kuna kõik saab kätte ühest kohast,” selgitab ta.

Storent on oma klientide jaoks sisse seadnud niinimetatud veebikontori, kus on võimalik näha täielikku ülevaadet kõikidest tehtud tehingutest.

“Seal on objektide seadmebilanss, hinnad, arvete esitamise ja makseajalugu, volitatud isikute nimekiri ja palju muud. Samuti sääs-

Storent on oma klientide jaoks sisse seadnud niinimetatud veebikontori, kus on võimalik näha täielikku ülevaadet kõikidest tehtud tehingutest.

Oluline on ka see, et ostetud ja renditud tööriistad oleksid ettevõtte raamatupidamises korrektselt kajastatud.

Kui tööriist ostetakse, on see kas põhi- või käibevara, vastavalt sellele, kuidas ettevõte on oma põhivara kasutamise määranud. Rentimise korral on raamatupidamine eriti lihtne – rendifirma väljastab arve ja rendisumma kantakse kuludesse.

Ent tööriista võib vajadusel rentida ka töötajalt. Tavaliselt sellisel kujul, et töötaja tuleb tööle oma tööriista(de)ga.

Raamatupidamisteemalisi nõuandeid pakkuv RUP soovitab sellisel puhul sõlmida eraldi lepingud, et oleks täpselt ja selgelt näha, mille eest töötaja saab palka, mille eest renditasu.

Erinevus on eriti tähtis maksustamisel, sest renditulult tuleb tasuda üksnes tulumaks ja sellelt ei arvestata töötaja jaoks olulisi lisamakseid, nagu sotsiaalmaks, töötukindlustus, maksed pensionisambasse jne.

“Kui tööandja kasutab oma ettevõtluses töötaja isiklikus omandis olevaid töövahendeid, siis võib töötajaga sõlmida vara kasutamise kohta võlaõigusliku lepingu ja maksustamine toimub lähtuvalt sõlmitud lepingust.

Kui tegemist on rendilepinguga, siis maksustatakse kogu renditulu.

Kui on sõlmitud vara kasutamise leping, siis maksustatakse vara kasutamise eest makstud summa kui muu tulu jne. Seejuures on tööandja kohustatud tehtavalt väljamakselt kinni pidama tulumaksu. Nimetatud väljamaksed sotsiaalmaksuga maksustamisele ei kuulu.

Tööriista puhul on tegemist vallasasjaga, mille omandiõigust ei registreerita üheski registris, seetõttu on oluline tõendada, et ettevõtluses kasutatav tööriist kuulub füüsilisele isikule, kellega kavatsetakse sõlmida võlaõiguslik leping. Tõendiks võib olla tööriista ostudokument, kus maksjaks on isik. Vastupidisel juhul, kui on tõendamata, et tööriist kuulub isikule, võib väljamakset käsitleda palga väljamaksena,” soovitab RUP.

18

EHITUS

TÖÖRIISTALAENUTUSED PAKUVAD KA LISATEENUSEID Mõned teenused on mõistlik ka koos laenutusega tellida. Näide Ramirendi kodulehelt.

1. Transporditeenus Seadmete ja kaupade transportimine ei ole lihtne. Ebakorrektselt kinnitatud tõstukid või rasketehnika võivad transportimise käigus kinnitustest lahti tulla ja varalist kahju või õnnetuse põhjustada. Tellides transpordi koos tööriista või masinaga samast firmast, vastutab transpordi käigus tekkinud kahjude eest teenust pakkuv firma ise.

Transpordi tellimine ja organiseerimine on töömahukas ning aeganõudev. Tellides transpordi, tarvitseb nimetada vaid aeg, millal seadmeid on vaja, ja koht, kuhu need tuua.

Nii jääb rohkem aega oma põhitöö jaoks.

Seadmete kasutamise kohta tekkinud küsimustele oskavad vastata ka seadme objektile toimetanud autojuhid.

Seadmetele tehtavaid kulutusi on lihtsam jälgida, kui kõik sellega seotud kulud (rent ja transport) on ühelt pakkujalt ning ühel arvel.

Tellides transpordi, on kliendi volitatud isikul võimalus rendilepingud allkirjastada objektil seadet autojuhilt vastu võttes. See tähendab, et seadme rentimiseks ei pea rendipunkti tulemagi.

2. Tellingute, soojakute ja aedade montaaži ning demontaaži teenus

3. Riskikaitse Riskikaitse vähendab rentniku vastutust ja võimaldab muretsemata tööd teha. Riskikaitse korral on rentniku vastutus renditud seadme kahjustumisel vähendatud ja maksimaalne võimalik kahjusumma on jõukohane ka eraisikule.

Vähendatud vastutus võimaldab keskenduda tegemist vajavale tööle, teades, et seadme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine on olulises osas kaitstud ning vastutada tuleb ainult vähendatud osa eest.

Mõned näited erinevatest võimalikest olukordadest, mille puhul rakendub riskikaitse lahendus: • kahjud, mis tekivad seadmete transportimise või laadimise käigus; • kahjud rendiseadmete(le) kukkumise või ümbermineku tagajärjel; • tulekahju või peale kukkunud objekti tagajärjel tekkinud kahjud.

Mõned näited juhtumitest, mille puhul riskikaitse lahendus ei kehti: • vargused, pettused ja muud kriminaalkorras karistatavad teod; • teadlikult ohutus- või kasutusjuhiste eiramine, raske hooletus ja igasugune tahtlik seadme kahjustamine; • renditud seadmete puhastuskulud.

4. Tõsteteenus 5. Puhastusteenus

Tulevikuteemadeks on efektiivsus, digitaliseerimine ja keskkond „Meie üks paljudest tõsistest äririskidest on Maa gravitatsioonijõu kadumine,” märgib Willenbrock Baltic OÜ tegevjuht Vilmar Neeme.

Willenbrock Baltic OÜ on oma 15. tegutsemisaasta alguses.

Ettevõte on leidnud tänulikke kliente väga mitmest valdkonnast.

Nende teenuseid vajavad sisuliselt kõik, kel on kaupa, mida tuleb füüsiliselt hoida või liigutada.

Alustati nelja töötajaga, nüüdseks on Willenbrock Balticu tööperes 35 inimest. Suure osa tegutsemisajast mahuti kahele väga väikesele üüripinnale.

2019. aasta kevadel koliti päris oma majja asukohaga Rae vallas Jüris, Uus-Ringi tee 11.

Ettevõte müüb, rendib, hooldab ja remondib tõstukeid, laotehnikat, konteinertõstukeid, vedukeid, külgtõstukeid, vastukaaltõstukeid, laoriiuleid ja tõstukite lisaseadmeid. Peamised koostööpartnerid on Linde, Konecranes, Terberg, Logitrans, Bito, Dimos, Bulmor, Aerolift ja Linde Hydraulics.

Kvaliteetne teenus säästab kulusid Ükski masin või tehniline seade pole võimeline toimima ilma pädeva hooldusteenuseta. Siin tulebki mängu Willenbrock Baltic OÜ järelteeninduse tiim, tänu kellele saab nende klient arvestataval määral kulusid kokku hoida.

Willenbrock Balticuga koostööd

tehes on kliendile algusest peale teada tootevalikus olevate masinate madalad käituskulud töötunni kohta. Kvaliteetselt hooldatud toodetel on pikem kasutusiga ja kõige madalam masina elueakulu. „Et kliendid on meie eelised omaks võtnud, seda kinnitavad kõige ilmekamalt Willenbrock Balticu turuosad Eestis erinevate toodete segmentides. Näiteks kui Linde masinate turuosa oli meie tegevuse alguses 5–7 protsenti, siis viimased 12 aastat on vähemalt iga viies Eestis tellitud uus tõstuk või laomasin olnud Linde toodetud. Sekka on juhtunud ka aastaid, kui iga kolmas uus masin on olnud Linde kaubamärgi kandja,” selgitab Vilmar Neeme.

Mida toob tulevik?

Kindlasti ei ole tulevikus enam teema, millise tootja masin suudab kõige kiiremini ja kõige raskemat kaupa tõsta või milline masin on kõige odavama ostuhinnaga. Määravaks saavad ohutuse lahendused,

WILLENBROCK BALTIC

efektiivsuse näitajad, digitaliseerimine ja ökonoomsus ehk keskkonna säästmise võimalused.

Tuleviku tõstetehnika valikus kasvab kindlasti akumasinate osakaal. Kaupade liigutamisel on juba praegu osa tööst enda kanda võtnud robotid. Ka isetoimivate masinate osakaal tulevikus kasvab. Linde isesõitvad masinad on võimelised töötama nii automaatselt kui ka koos juhiga.

Aktuaalsemaks muutub ka turvalahenduste valik ja kaugdiagnostika ning masinate kasutamine koos nutiseadmete ja interneti võimalustega.

Lähem info: www.willenbrock.ee

20

EHITUS

Elektriaudit on sama vajalik kui auto tehnoülevaatus Kui autoga käiakse tehnoülevaatusel oma ohutuse peale mõeldes, siis elektriaudit ja ohutus paljude jaoks veel sama kokkukuuluvad mõisted pole.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTO: Shutterstock

Üldjuhul tekitab kokkupuude “elektriauditi” mõistega esmapilgul tunde, et tegemist on taas ühe riikliku bürokraatliku kohustusega, mille kaudu elektrisüsteemide omanikelt raha koguda. “Tegelikult on aga tegemist meie kõigi terviseohutuse ja varade kindlustamise seisukohast olulise tegevusega,” ütleb Mikk Tootsi Eesti Energia energiateenuste osakonnast ning annab järgnevalt ülevaate, miks elektriauditit täpselt vaja on ja mida see endast kujutab.

Elektrisüsteemidest tekkinud

õnnetused on omandanud üldjuhul “ärahoitava juhtumi” staatuse. Kui kusagil on elektrisüsteem põlema läinud ja põleng on omakorda kaasa toonud suure kahju, kiputakse tihti rääkima ainult suitsuanduritest kui imelistest abinõudest, millega oleks saanud kahju ära hoida.

Kahtlemata on suitsuandurid vajalikud ja lausa asendamatud, kuid paraku rakenduvad need alles siis, kui midagi on juba juhtunud. Tegelikult saab astuda palju samme juba enne, kui suitsuandur ohust märku annab.

Ohutus algab projektist Elektrisüsteemi tõrgeteta toimimise tagamiseks on mitmeid mooduseid. Kahtlemata on kõige olulisemaks tingimuseks see, et elektrisüsteem oleks juba algusest peale ohutuks projekteeritud ja ehitatud.

Järgmine määrav faktor on elektrisüsteemis aja jooksul tehtud ümber- ja juurdeehitused ning nende vastavus nõuetele. Viimaseks, kuid mitte vähem oluliseks teguriks on aga elektrisüsteemi seisundi muutumise jälgimine aja jooksul.

Oma turvalisuse kindlustamiseks ja ühtlasi ka riiklikult kehtestatud nõude järgimiseks on elektrisüsteemi vaja elektriauditi kaudu kontrollida. Elektrisüsteemi audit on protsess, mida tuleb teha alati enne uue elektrisüsteemi või uue elektrisüsteemi osa kasutamist. Samuti tuleb audit läbida pä-

SAADAVAL AINULT DECORA KAUPLUSTES!

EHITUS

rast elektrisüsteemi ümberehitust.

Lisaks tuleb teha auditit teatud regulaarsusega ka hiljem, elektrisüsteemi kasutamise jooksul.

Elektritöid tehes puutub meie meeskond tihtipeale kokku klientidega, kellele tuleb auditi olemust põhjalikult selgitada, sest paraku levivad ses osas mitmed valed arusaamad. Enamasti peetakse auditit tüütuks bürokraatia ilminguks, mis on vajalik võrguettevõttele mingite keeruliste andmete kogumiseks. Sageli nähakse seda ka kui riigi välja mõeldud viisi elektrisüsteemi omanikelt raha kogumiseks. Tegelikult on aga elektrisüsteemi audit vajalik ainult elektrisüsteemi omanikele endile.

Elektriaudit on keeruline protsess Elektriauditi ehk elektrisüsteemi regulaarse kontrollimise tegevustele sisukamalt otsa vaadates saab selgemaks ka pilt sellest, milleks sellist kontrolli tarvis on. Kindlasti tasub märkida, et järgnevalt on tegemist vaid auditi käigus läbiviidavaid tegevusi üldistava loeteluga, sest kogu audit ise koos mõõtmistega on keeruline protsess ja vajab sageli ka erinevaid lähenemisi.

Kaablite ja juhtmete isolatsioonitakistuse mõõtmine. Inimeste tekitatud lühised elektrisüsteemis on paraku üsna sagedased. Üldjuhul on

tegemist sellega, et keegi on kaablit sisselõikega vigastanud või midagi omavahel valesti ühendanud.

Sellisel juhul käib pauk ja loodetavasti kaitse rakendub – jääb loota, et tagajärjed ei ole rasked. Ometi võib juhtuda ka seda, et lühist pole põhjustanud inimtegevus ning sellisel juhul aitab isolatsioonitakistuse mõõtmine tuua välja võimalikud riskid, vigastused ja paigaldamise vead.

Kaitserakenduse mõõtmise käigus tehakse selgeks, kas kaitseautomaat või sulavkaitse sobib ahela ette või mitte. Kehvemal juhul võib tekkida mõõtmata ahelas olukord, kus lühise korral kaitse ei rakendu ja kestva lühise tagajärjed võivad olla rasked.

Rikkevoolukaitsme rakendumise mõõtmine on vajalik, sest rikkevoolukaitsme ülesandeks on lülitada välja ahela pinge, juhul kui sellest peaks lekkima vool ja keegi võib selle tulemusel pinge alla jääda. Mõõtmise eesmärk on anda elektrisüsteemi omanikule kindlus, et rikkevoolukaitse töötab õigel ajal ja õige voolu korral.

Maanduri maandustakistust mõõdetakse, sest maanduri roll on kanda maasse voolu, mis võib sattuda elektrisüsteemi või maja muudesse osadesse, kus seda olla ei tohi. Näiteks elektripliidi metallkorpus peab olema korralikult maan-

21

datud, sest pliidi plaadi ja korpuse vaheline isolatsioon muutub aja jooksul kehvemaks ning lõpuks võib jääda pliidi korpus pinge alla.

Kui maandus puudub või maanduse näitajad ei vasta normidele, võib juhtuda, et läbi pliidi lekkiv vool liigub läbi inimese, kes pliiti puutub. Tulemuseks võib olla eluohtlik elektrilöök.

Maandus- ja potentsiaalijuhtide mõõtmine on vajalik, sest maandurit ühendab elektriseadmetega maandusjuhtide kogum. Mõõtmisega selgitatakse välja, kas maandatavad metalltarindid ja elektriseadmed on maandusega ühendatud. Mõõtmise eesmärk on anda elektrisüsteemi omanikule kindlus, et elektrisüsteemi maandus ka tegelikkuses toimib. Korraliku potentsiaaliühtlustuse korral ei ole võimalik tunda vannitoas kraani katsudes kerget särinat ja pesumasinat võib riskivabalt kasutada ka vannitoas.

Audit hõlmab ka dokumente Auditi käigus vaatab auditi tegija muu hulgas üle ka selle, kuidas elektrisüsteem on ehitatud ja kuidas seda kasutatakse: kas kaablid, lülitid, pistikupesad ja valgustid on keskkonnaga sobivad, kas paigaldustöö on tehtud nii, nagu seda on vaja ohutuse seisukohast teha jm.

Kõike seda ikka selleks, et vältida asjatuid riske.

Täname, et usaldasite meile Eesti suurima renoveerimisprojekti

18 kortermaja nutikas renoveerimine

22

EHITUS

Foto: Argo Ingver

Auditi tegija tutvub ka elektrisüsteemi dokumentatsiooniga. Kõige olulisemaks dokumendiks on kilbi skeem, mis annab ettekujutuse elektrisüsteemi ülesehitusest.

Skeem näitab, milline kaitseseade kaitseb majas üht või teist tarbimisliini ja kuidas on toide hoones jaotatud.

Dokumentatsiooni kontrolli käigus tuleks auditi tegijale näidata kõiki olemasolevaid ja elektrisüsteemi ehitust puudutavaid akte, protokolle jms, et auditi tegija annaks ka nende kohta oma hinnangu.

Auditit lõpetades esitab auditi tegija elektrisüsteemi ülevaatuse kohta kokkuvõtte. Selleks vaatab ta eelnevalt välja toodud mõõtmiste tulemusi, analüüsib elektrisüsteemis nähtut ja võrdleb kogu infot standarditega, mis kirjeldavad üht või teist laadi elektrisüsteemide ohutuse nõudeid.

Auditeerimine kaitseb nii elusid kui ka vara Selge on see, et elektriaudit on ja jääb vajalikuks eeskätt elektrisüsteemi omanikule – nii iseenda kui ka oma lähedaste või ka klientide ja töötajate vara ning tervise ohutuse tagamiseks.

Paraku on ikka siin-seal näha vastumeelsust auditi nõude vastu rohkem kui mõistmist selle vajalikkuse ja kasu suhtes.

See, et riik on auditi nõude seaduse näol kohustuslikuks teinud, peaks kujunema sama iseenesestmõistetavaks nagu ka auto tehnilise kontrolli vajalikkus. Vaid sel moel saab igaüks kindlustada end elektrist tekkivate riskide eest ja viia võimalike riskide taseme miinimumini.

VIIS VÕIMALUST ETTEVÕTTES ELEKTRIKULUDE SÄÄSTMISEKS

ELEKTRIPAIGALDISE AUDIT ON SEADUSEST TULENEV KOHUSTUS

Suurtes ärihoonetes võib energiakulu kontrolli all hoidmine olla keerulisem kui kodudes. Energia säästmiseks ja kulu kokkuhoiuks tuleks ettevõttel paika panna kindel strateegia. See aitab tagada, et muutustel on oodatud tulemus.

Kõigepealt tuleks analüüsida, milline on praegune tegelik energiakulu ja selle maksumus. Sellest lähtuvalt tuleks paika panna, kui suurt energiasäästu oodatakse ja mis on selle eesmärk.

Elektripaigaldise korrasolekut peab seaduse järgi kontrollima juhul, kui soovid kasutusele võtta uut elektrisüsteemi, mille peakaitse on vähemalt 35 amprit. Teatud aja järel on elektrisüsteemis vaja teha ka korralisi või erakorralisi auditeid, sõltuvalt hoone tüübist ja ehitusaastast. Audit on vajalik ka hoone kasutusloa saamiseks.

Energiatõhus tehnika Kontoritehnikat ostes veendu selle energiatõhususes. Ostuhind võib olla kallim, kuid see-eest on hilisemad kulud seadmele väiksemad. Töövälisel ajal peaksid arvutid, monitorid, printerid ja muud seadmed olema välja lülitatud. Lauaarvutite asemel tasub aga kasutada sülearvuteid, sest need vajavad toimimiseks palju vähem energiat. Samuti aitab energiat kokku hoida see, kui seadistada arvutiekraanid vähesema heleduse ja ka säästurežiimi peale. See tähendab, et kui arvutit ei kasutata, siis ei kuluta see ka energiat.

Hoia elektrikulul silm peal Energia mõõteprotsess on oluline igas äritegevuses. Selle tarbeks on loodud elektri mõõteseadmed, mis võimaldavad energiakulul silma peal hoida ja kindlaks teha, mis kulutab energiat kõige enam. Energiakulutust ei saa tervenisti kontrolli all hoida, küll aga saab kokku hoida näiteks kütte, konditsioneeri või valgustuse pealt. Mõõteseadmed aitavadki kindlaks teha, kus saaks energiakasutust vähendada.

Efektiivsed valgusallikad Tänapäevased valgustusseadmed võivad olla lausa 40 protsenti säästlikumad kui vanemad seadmed. Seega – vaheta iganenud või ebaefektiivsed valgusallikad uue tehnoloogia vastu, mis on säästlikum, kestab kauem ja vajab ka vähem hooldust.

Säästlik kütte- ja jahutustehnoloogia Kuna küttesüsteem kasutab umbes 20–40 protsenti kogu hoone energiast, mõjutab see väga palju lõplikku elektrikulu. Võttes kasutusele modernsed kütte- ja jahutussüsteemid, on võimalik energiat märkimisväärselt säästa.

Näiteks vanemad boilerid töötavad maksimaalselt 80-protsendilise tõhususega, samas kui uutel boileritel on see näitaja 95 protsenti. Samuti tasub kontorites seadistada konditsioneer stabiilse temperatuuri peale (näiteks 20 kraadi).

Tooda elektrit ise Ehk tasub elektrit näiteks päikesepaneelidega ise toota? See lähenemine aitab vähendada ökoloogilist jalajälge, on ülimalt energiasäästlik ja lõppkokkuvõttes ka odavam.

Allikas: Eesti Energia

Miks peab elektrisüsteeme teatud aja järel üle vaatama Elektrisüsteemi varitsevad mitmed ohud, näiteks niiskuskahjustused või silmale märkamatud rikked, mis võivad jääda ilma professionaalse kontrollita märkamata.

Ohtlike olukordade vältimiseks on soovitatav lasta elektrisüsteem spetsialistidel aeg-ajalt põhjalikumalt üle vaadata.

Millal on elektripaigaldise audit vajalik?

Kui oled koduomanik, nõuab seadus, et esmane audit tuleb teha enne elektrisüsteemi kasutuselevõttu. Korralist auditit tehakse iga 3–15 aasta järel ja see sõltub sellest, milline on hoone liik: • I liigi elektripaigaldises (plahvatusohu või suurõnnetusohuga hooned ja elutähtsad haiglaruumid) – iga 5 aasta järel; • II liigi elektripaigaldises (korteriühistud, bürood, tootmishooned, raviasutused jne, mille peakaitsme nimivool ületab 35 A) – iga 10 aasta järel; • III liigi elektripaigaldises (muud hooned, mille peakaitsme nimivool on alla 35 A) – iga 15 aasta järel.

Elektripaigaldisele, mis on ehitatud või ümber ehitatud enne 2000. aastat, tuleb korraline audit teha järgmise sagedusega: • I liigi elektripaigaldises iga 3 aasta järel; • II liigi elektripaigaldises iga 5 aasta järel; • III liigi elektripaigaldises iga 10 aasta järel.

Mida elektripaigaldi auditi käigus tehakse Auditi käigus teevad meie spetsialistid järgmisi töid.

Elektrisüsteemi visuaalne ülevaatamine, mille käigus hinnatakse, kas elektripaigaldis on ehitatud projekti järgi ka kas see on kooskõlas normdokumentide ning elektriseadme tootja määratud paigaldus- või kasutusjuhenditega. Samuti veenduvad tehnikud, kas elektrisüsteem on kasutamiseks ohutu.

Dokumentide ülevaatamine, mille käigus hinnatakse pisteliselt, kas kõik vastab nõuetele. Elektrisüsteemi auditi tegija võib teatud juhtudel hinnata dokumentatsiooni üksikasjalikumalt ja paluda sinult lisainfot.

Kontrollarvutuste tegemine ning mõõte- ja katsetulemuste hindamine.

Kõik mõõtmised ja katsetused tehakse akrediteeritud või mõõteseaduse kohaselt pädevaks hinnatud laboris.

Allikas: Eesti Energia

EHITUS

BAUROC

23

Materjalide õnnestunud sümbioos Karlova miljööväärtuslik piirkond Tartus on saanud väärilise täienduse – uue Tähepargi arenduse kahe- ja kolmekorruselised kortermajad sulanduvad puumajade ning puiesteedega ühtseks tervikuks.

Karlova on õigusega hinnatud elukeskkond: roheline ja vaikne, Tartu kesklinna lähedal, viieminutilise jalutuskäigu kaugusel üle mäe paistmas Vanemuine. Neid piirkonna plusse on osatud esile tuua ka Tähepargi kvartalis, mille lahendus sündis arhitektuurikonkursi tulemusel. „Lähteülesanne oli paigas juba kohaliku omavalitsuse ja arendaja koostöös, määratletud olid nii hoonete lubatav ehitusalane pind kui ka materjalivalik. Arhitektide huvi arhitektuurikonkursi vastu oli suur, osa võttis mitmeid nimekaid büroosid. Konkursi võitis Anu Tammemägi visioon,“ räägib Merko Ehitus Eesti AS-i Lõuna-Eesti osakonna juhataja Juhan Varik. „Meile meeldis, et tema nägemusena toodud fassaadid sobitusid hästi Karlova miljöösse, samas oli hoonete juures tunda tänapäevast käekirja, näiteks otsustas arhitekt räästata puitfassaadide kasuks.“ Aedlinnale omast miljööd suured parklad ei rikastaks, seega võeti fookusesse ka parkimiskohtade teema ja otsustati, et kogu alale maapealseid parkimiskohti ei tule. „Igas majas on vaid neli kuni seitse korterit, koduomanikud saavad parkida maja all. Seegi on detail, mis aitab luua mõnusat elukeskkonda.“

Kindel kivi Arenduses eelistati konstruktiivse materjalina betooni, kombineerides seda oskuslikult teiste lahendustega. Nii on kõigil majadel puitvooder ja puitaknad, märgades ruumides aga leiti hea lahendus bauroci näol. „Olemegi hakanud baurocit oma arendustes märgades ruumides järjepidevalt kasutama,“ nendib Juhan Varik. „Sellise eelistuse kasuks otsustasime nii Tähepargis kui ka Erminurme arenduse juures. bauroc on lihtsalt kvaliteetne materjal ja ühtlasi mugav paigaldada,“ kiidab Varik, tõstes esile ka asjaolu, et baurocist on lihtne ehitada. „Pole vaja teha karkassi ja lisada soojustust, seega vähem protseduure ja vähem ohukohti, et midagi võiks valesti minna.“ Variku kinnitusel ongi inimestel ehitusmaterjalide valiku osas väga erinevad eelistused. „Mina olen kiviusku, kasutan muid materjale vähem,“ tunnistab ta.

Palju rohelust Tähepargi arendusel pakkus väljakutseid ka maastikuarhitektuur – hooned asuvad mäe peal, ümbritsetuna reljeefsest pinnasest, seega tuli leida kena väljanägemisega lahendus, mis oleks ühtlasi mugav.

HEA TEADA • Tähepargi arenduse kortermajad on kahe- ja kolmekorruselised, ka väikestel majadel on liftid, mugavust lisavad avarad kinnised rõdud ja terrassid.

• Hoonete juures on laste mänguala ja maa-alused parkimiskohad.

• Hoonete juures on oskuslikult kombineeritud erinevaid materjale: betooni, puitu ja niiskete ruumide juures baurocit.

• Arendus koosneb 12 majast, neist seitsme arendaja on Merko Ehitus Eesti AS, viie maja arendaja aga Aqua Marina AS. • Arhitekt Anu Tammemägi.

„Rajasime maa alla rohkelt betoonist tugimüüre, et saaks kaldpindu kasutada. Jalutaja näeb müüre vaid paarikümne sentimeetri kõrgustena, enamik jääb maa alla. Erinevatele tasapindadele rajati haljastus ja käiguteed,“ kirjeldab Juhan Varik. Üldse on Täheparg is palju rohelust, kogu piirkonnale annab lisandväärtust ka uus avalikuks kasutamiseks mõeldud pargiala, mis anti pärast valmimist üle kohalikule omavalitsusele.

Lisaks rajati kvartali sisehoovi klaaskatusega lehtla, kogu kvartal sai ka efektse valguslahenduse. „Kindlasti soovitan ka pimedas siin jalutada, kes on käinud, need on kiitnud,“ räägib Varik. Ka korterite juurde rajatud kinnistele rõdudele võ i b i g a ro h e n ä p p l uu a o m a taimedest tulvil maailma – piire seab vaid fantaasia.

COR-TEN®-i teras on mitmekülgne materjal, mis annab arhitektile tõelise väljendusvabaduse oma visiooni loomisel.

LOODUSLIK ILU PAATINA TEKKEPROTSESS Esmalt hakkab teras oksüdeeruma tänu märjaks saamisele ja kuivamisele nagu tavapäraselt.

Aja möödudes moodustub tänu terase koostises olevale vasele materjali peale paatinakiht ning värvus muutub värskest ja äsja tekkinud oranžpruunist heledamaks või tumedamaks pruuniks.

Muutuse kiirus ning terase lõplik värvus olenevad atmosfääritingimustest ehitusplatsil ning ümbritseva õhu kvaliteedist. Väävlirohkes atmosfääris oksüdeerumisprotsess kiireneb ning paatina tuleb tumedam. Oksüdeerumist kiirendab ka sage märja ja kuiva vaheldumine.

ESITAGE OMA VISIOON

Kogume parimaid näiteid arhitektuurist, kus on kasutatud COR-TEN®-i terast, et saaksite sellest inspiratsiooni ammutada.

Oma projekti lisamiseks minge aadressile: www.ssab.com/products/brands/cor-ten

SSAB KONTAKTID +372 51 79026 techsupport@ssab.com

SSAB on Põhjamaades ja USA-s tegutsev teraseettevõte. SSAB pakub lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis on välja töötatud tihedas koostöös klientidega, et luua tugevamat, kergemat ja jätkusuutlikumat maailma. SSAB-l on töötajaid enam kui 50 riigis. SSAB tootmiskeskused asuvad Rootsis, Soomes ja USA-s. SSAB on registreeritud Stockholmis Nasdaqi börsil ning täiendavalt ka Helsingi Nasdaqi börsil. www.ssab.com Liituge meiega ka sotsiaalmeedias: