Ehitus

Ehitus Kevad 2015

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

VÕIDA 3000 € VÄÄRTUSES

KATUSEPAIGALDUS

SINU KATUS KAITSEB KALLIMAID TELLI KATUSEMEISTRI TASUTA KÜLASTUS Ruukki katusemeistrid teavad täpselt, milline peab toimiv katus olema.

Seetõttu oskavad nad hinnata katuse seisukorda ja renoveerimisvajadust.

Võta ühendust oma piirkonna katusemeistriga ja telli katuse hindamiskülastus tasuta.

www.ruukkikatus.ee/katusemeister

OSALE KAMPAANIAS JA VÕIDA TASUTA PAIGALDUS Kas sa tead oma katuse “parim enne“ kuupäeva?

Kui vajad uut katust, vihmaveesüsteemi või katuse turvatooteid, küsi meilt pakkumist või lihtsalt osale meie kampaanias. Hea õnne korral võid võita 3000 euro väärtuses Ruukki katusetoodete paigalduse.

Osale enne 31. maid 2015.

www.ruukkikatus.ee/katusekampaania Tasuta lühinumber 1914

3

Kortereid ühendades tuleb esmalt mõelda konstruktsioonile Kandvad konstruktsioonid, kanalisatsioon, trepp, ehitusluba, projekt – neid asju on palju, millele kaht korterit üheks kokku ehitades mõelda tuleb.

Vivika Veski Kui teil on õnnestunud saada kahe kõrvuti või teineteise kohal asuva korteri omanikuks, võib teid ahvatleda idee rajada endale neist kahest kokku uus avar kodu. Plaan tundub esmapilgul imelihtne – uks kahe korteri vahele või siis auk lakke ja trepp sealt alla.

Ka sisearhitektuuribüroo Joonprojekt sisearhitekti Priit Põldme sõnul on kõike tänapäeval võimalik teha ja kui plaan nutikalt läbi mõelda, hakkab uus korter kindlasti mõjuma ühtse tervikuna.

Ometi tuleb tema sõnul kõigepealt silmas pidada mitut asja, mille peale sageli ei tulda.

Näiteks kui üks korter asub teise peal, tuleb Põldme sõnul arvestada suhteliselt suure ruumiga, mis kulub trepile.

juhul tuleb kindlasti konstruktorilt ehk insenerilt nõu küsida.

Järgmisena tuleb kindlasti arvestada tehnokommunikatsioonidega, eeskätt sellega, kust kulgevad torud. Vannituba ja tualett tuleb teha ikkagi kanalisatsioonitoru lähedale. Köök võib jääda ka veidi kaugemale, sest seal on ainuke äravool kraanikauss ja see asub kõrgemal. Samas lisab Põldme jälle, et vajadusel saab kasutada ka erilahendusi, näiteks ülespumpamist.

Et kortermajades on kõrvalkorterite vannitoad enamasti koondatud kobarasse, n-ö selga pidi kokku, et kasutada samu torusid, siis võib olla ka suhteliselt lihtne rajada topeltsuurt vannituba.

Kortereid ühendades muutub ühe korteri välisuks tavaliselt ülearuseks. Maja terviku või trepikoja huvides tuleks kõik uksed Põldme soovitusel siiski säilitada. Ühe ukse võib korteri poolt jätta mööbli taha või ehitusplaadiga kinni ehitada, nii et hiljem on soovi korral võimalik ust jälle avada.

„Eriti vanade majade puhul võib see imelikult mõjuda, kui sellisel kohal, kus peaks olema uks, on äkki sein,” tõdeb ta. Põldme lisab siiski, et see pole raudreegel, vaid tema soovitaks nii teha.

Ehitusseadus nõuab ka, et korteriomandi puhul peab ehitise korteriomanike enamik ehitusloa taotlusega nõus olema.

Ehitusluba ja projekt

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituslubade juhtivspetsialist Ingrid Tammemäe selgitab, et nõuded korterite kokkuehitamisel tulenevad ehitusseadusest. Kandva seina muutmine nõuab näiteks ehitusluba, mis tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest. „Kui kortereid ühendatakse, tehakse ikka

kandvasse seina mingeid muudatusi,” tõdeb ta.

Samuti tuleb muudatuste tegemiseks tellida ehitusprojekt.

Ehitusseadus nõuab ka, et korteriomandi puhul peab ehitise korteriomanike enamik ehitusloa taotlusega nõus olema.

Tavaliselt kaasneb korterite ühendamisega ka tehnosüsteemide muutmine, sest ei jäeta kahte kööki, vannituba, tualetti. Sellisel juhul tuleb omavalitsuselt saada kirjalik luba. Tammemäe selgitab, et see on nagu ehitusluba, ainult lihtsam ja odavam.

Pärast korterite kokkuehitamist ei lähe vaja ka enam kahte korterinumbrit. Selles ei ole Tammemäe sõnul siiski midagi keerulist, üks number lihtsalt jäetakse ära. Ta tõdeb, et selles ei ole ka midagi ebatavalist, sest osas majades on niikuinii korterinumbrid mingil ajaloolisel põhjusel isemoodi, mitmetes majades on aga näiteks ära jäetud kolmeteistkümnes korter.

Foto: Shutterstock

Trepp tahab ruumi

„Tihti ei kujutata ette, kui palju võtab ära üks normaalselt ühelt korruselt teisele kulgev trepp, mis ei ole redel või mingi nupuajakirjast leitud üleühe-astme-trepp,” tõdeb sisearhitekt. „Kui korteris iga päev elatakse, peab trepp olema ikkagi mugav ja käidav. Sellise variandi puhul tuleks alustada trepi planeerimisest, sageli läheb trepi peale kaduma mõlemalt korruselt üks väike tuba.”

Teine asi on see, et kahe korruse vahele igale poole ikkagi ava teha ei saa, sest maja peab jääma püsti seisma. Kandvate konstruktsioonidega tuleb aga kõigepealt arvestada ka juhul, kui ühendatakse teineteise kõrval asuvad korterid – soovitakse siis mõni sein maha lammutada või sellesse ust rajada. „Siis tulebki alustada sellest, et tutvuda maja konstruktsiooniga,” ütleb Põldme. Ta leiab siiski, et peaaegu kõike saab teha, kasutada silluseid, poste, tugesid, kuid sellisel

Kuigi kortereid ühendades muutub üks välisuks tavaliselt ülearuseks, tuleks maja terviku huvides siiski mõlemad uksed säilitada.

4

Reovee käitlemiseks on kaks võimalust Foto: Shutterstock

Eestis asub mitmeid majapidamisi, kus ei saa liituda ühiskanalisatsioonisüsteemiga.

Sel juhul tuleb tekkiva reovee kogumiseks või puhastamiseks rajada oma kanalisatsioon.

Kristiina Viiron „Põhimõtteliselt on reovee käitlemiseks kaks võimalust: koguda reovesi mahutisse või rajada omapuhasti,” tõdeb keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Niine.

Reoveepuhastuse lahenduse valikut tuleks Niine sõnul alustada sellest, et selgitada välja piirkonnale omased keskkonnatingimused ja reostuskoormus ehk määrata kindlaks inimeste arv, kes uut süsteemi kasutama hakkavad.

Lisaks tuleb arvestada maapinna geoloogilisi omadusi, mida hinnatakse kas geoloogiliste mõõtmiste või eksperthinnangute alusel. Seda on vaja selleks, et saada teada, kas vett saab üldse soovitud kohas pinnasesse immutada. Soovitud vastuseid selles osas oskab kindlasti anda kohalik omavalitsus.

Kõige lihtsam lahendus – ja teatud piirkondades ka ainuvõimalik – on koguda reovett lekkekindlasse mahutisse. Lahenduse miinus on, et mahuti vajab pidevalt tühjendamist – see on kulukas töö ja seda tohib teha ainult vastavat luba omav ettevõte.

Jõkke või pinnasesse

Omapuhasti rajamine on jällegi kallim, kuid pikemas perspektiivis mugavam variant. Omapuhastist väljuv heitvesi juhitakse eelistatult pinnaveekogusse (jõgi, kraav) või selle puudumisel pinnasesse. Puhastamata vett keskkonda juhtida ei tohi. „Nõuetele mittevastava heitvee keskkonda juhtimise tõttu võib ker-

Kõige lihtsam lahendus – ja teatud piirkondades ka ainuvõimalik – on koguda reovett lekkekindlasse mahutisse.

Septik on levinuim lahendus reovee puhastamiseks aladel, kus pole võimalik tsentraalse kanalisatsiooniga liituda (hajaasustusaladel). Septikus mehaaniliselt eelpuhastatud reovesi juhitakse imb- või filtersüsteemi. gesti reostuda joogiveeallikana kasutatav põhjavesi või pinnaveekogu, mille tagajärgedeks võivad olla vee nakkusohtlikkus, taimestiku intensiivne kasv, hapnikupuudus veeorganismidele jm,” viitab Niine.

Omapuhasti suuruse ja tüübi valik oleneb tekkiva reovee kogusest ja koostisest (kas ainult olmereovesi või olmereovesi ja vesikäimla reovesi koos) ning missugused on piirkonna keskkonnatingimused.

Omapuhasti planeerimisel tuleb arvestada ka ehitusgeoloogiliste tingimuste, kinnistu salv- või puurkaevu asukoha, võimaliku üleujutusala ning omapuhasti rajamiseks vajamineva pindalaga. Omapuhasti rajamine tuleb kindlasti kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

Reovett võib puhastada mehaaniliselt, bioloogiliselt või kombineeritult. Oluline on, et reoveest oleks reoained eemaldatud vastavalt nõuetele. Õige puhasti aitab valida vastava ala ekspert.

Nagu öeldud, juhitakse puhastatud heitvesi eelistatult pinnaveekogusse. Kui see pole võimalik, võib kaaluda pinnasesse immutamise võimalusi. „Pinnasesse immutamisel peab arvestama eelkõige põhjavee

Reovett võib puhastada mehaaniliselt, bioloogiliselt või kombineeritult. kaitstust ja pinnasevee (põhjavee ülemine osa) sügavust maapinnast ja selle aastaajalisi muutusi, sest sellest sõltub, mis tingimustel on heitvett võimalik pinnasesse immutada,” selgitab Niine.

Niine toob mõned näited reovee käitlemise võimalikest lahendustest.

Eramajale või väiksemale eramajade grupile kuni 15 elanikuga on sobivaks lahenduseks septik koos imbsüsteemiga. Selline lahendus sobib piirkonda, kus põhjavesi pole nõrgalt kaitstud ega kaitsmata ning maapind on võimeline heitvett vastu võtma. See lahendus sobib ka olmereovee (nt sauna pesuvesi) puhastamiseks nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Piirkonnas, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, on sobilik reovee puhastamiseks septik koos filtersüsteemiga, mis tagab bioloogilise puhastuse. „Enam kui kahte majapidamist teenindava reoveepuhastussüs-

teemi lahendusena võiks lisaks eelmainitule kaaluda ka biokiletehnoloogial põhinevaid süsteeme ja ka aktiivmudatehnoloogial põhinevaid lahendusi ning nende kombinatsioone,” soovitab Niine. „Kortermaju teenindava reoveepuhastussüsteemina võiks täiendavalt kaaluda ka pinnasfilter-tehismärgalal põhinevaid süsteeme.”

Seadused Reoveepuhastussüsteemide planeerimisel ja valiku tegemisel tuleb arvestada veeseaduses ja määrustes toodud nõuetega.

Eeskätt tuleb tutvuda: •• veeseadusega; •• Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”; •• Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusega nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”.

Lisainfo: www.envir.ee/et/pohjavesi

ELEKTER NULLIGA! Energia jäävuse seadus Alexela moodi: energia jääb, arved vähenevad. Valides nüüd mõne keskkonnasõbralikest blue-elektripakettidest, veendud selles kiiresti!

ULL N l a a in g r a Börsim urot e 9 , 1 u s a t u Ku

Fikseeritud püsihind Kuutasu 1,5 eurot

Börsimarginaal 0,2 s/kwh Kuutasu 1,5 eurot

Börsimarginaal 0,2 s/kwh, + kindlustus Kuutasu 1,5 eurot

Klientidele müüdava elektrienergia ostame Põhjamaade elektribörsilt Nord Pool Spot, lisaks toodame elektrienergiat Kiviõli Keemiatööstuses ja ostame Eesti kohalikelt elektritootjatelt.

www.elekter.ee

elekter@elekter.ee

+372 640 80 88

7

Energiat on võimalik müüa üha läbipaistvamalt Aastast 2013 avanenud energiaturg tõi kaasa paljude uute energiamüüjate turuletuleku, muutes samas tavatarbija jaoks pildi tublisti kirjumaks.

Alexela Energia ASi juhatuse liige Jaak Urm.

Paljud leibkonnad, kes tegid toona valiku vaat et kõhutundele tuginedes, on hakanud tänaseks end enam kurssi viima ning teenuse tegelikku sisu mõistma.

Et energiamüüjaid on turul tõesti palju ning teenuspaketid tunduvad tavakodanikule esmapilgul võrdlemisi sarnased, on inimestel sageli raske teenuspakettide vahel orienteeruda. Levimas on ka tendentslik hoiak, et ega vahet ju tegelikult ole – enamik teenuspakette on ühesugused.

Alexela Energia ASi ju-

Foto: Erakogu

hatuse liikme Jaak Urmi sõnul püüab nende ettevõte anda endast parima, et seda hoiakut murda. „Oleme oma ettevõttes püüdnud teha kõik selleks, et seista tegelikult näoga tarbija poole. Suudame tänaseks pakkuda 16 erinevat eratarbijale mõeldud teenusepaketti, mis on kõik selgelt arusaadavad ja kohaldatud täpselt igale konkreetsele tarbijaprofiilile vastavaks,” selgitab Urm, kelle sõnul on nende peamine motiiv olla tarbijaga pidevas kontaktis. Kokku on tootevalikus 35 paketti – siia hulka on arvatud

ka äritarbijaile mõeldud lahendused. „Viimased kujutavad endast alati n-ö rätsepatöid,” märgib Urm. Tänaseks on Urmi sõnul Eestis 139 000 tarbijat, kes ei ole ühegi energiamüüjaga veel lepingut sõlminud. „See on kahtlemata kõige vähem arukas, sest nii tasutakse kalleim hind, mis võimalik,” sõnab ta.

Mida suurem on energiatarbimine, seda enam on inimesed Urmi sõnul hakanud energia tarbimise, teenuse sisu ja arvel kirjas oleva summa seoste üle tegelikult järele mõtlema. „Nüüd on energiaturu avanemisest mõnda aega möödas ning kuna energia on kallis, mõeldakse ka alternatiivide üle üha sagedamini,” lisab Urm. Kuutasupõhine arveldamine Alexela Energia AS läheneb igale kliendile individuaalselt – tarbijaprofiilis väljenduvad igaühe tarbimise eripärad. „Kas ollakse siis enam päevased, õhtused või nädalavahetuse tarbijad,” ütleb Urm. Ta soovitab igal meist endalt küsida – mida me tegelikult hindame – kas kõige olulisem on aeg või raha? Kui keeruliselt me soovime energiat osta? Kas oleme valmis teenuse osutajaga koostööd tegema ja iseenda huvides kaasa mõtlema?

Suures piires on energia eest tasuda võimalik kahel alusel: kas fikseeritud öö- ja päevatariifide või börsihindade alusel. „Börsihindadele lisandub marginaal, mis määrab lõpliku hinna,” sõnab Urm. Alexela Energia AS pakub suure tarbimisega klientidele uuendusena kuutasupõhist arveldamist. „Sisuliselt tähendab see ühtlustatud osamakset, mis rehkendatakse konkreetse kliendi viimase 12 kuu tarbimise iseloomu ja arvete suurust

silmas pidades. Näiteks, kui talvel võib mõnel juhul arve olla mitusada eurot, suvel aga vaat et poole vähem, ühtlustab see püsikulude taset ning muudab arveldamise lihtsamaks,” selgitab ta. „Ei tasu karta, et sel moel kuidagi petta saaksite või siis vastupidi – et nüüd saab mõnel kuul täiendavalt energiat tarbida, et summa ikka täis tuleks,” naerab Urm. „Arveldusperioodi lõpul tehakse tasaarveldused vastavalt reaalsele tarbimisele. Kuutasu puhul on börsimarginaal väga väike,” täpsustab ta.

Urmi sõnul on Alexela Energia AS-il lähiajal plaanis tuua iseäranis lihtne pakett kõigile neile, kes soovivad saada kõike kiirelt ja lihtsalt ning oma pead murda ei viitsi. „Sellelt arvelt hakkab klient lugema vaid piiratud infot, mis on üdini läbipaistev,” ütleb Urm. Ent tema isiklik soovitus on siiski n-ö keerulisem lähenemine, mis võimaldab osta energiat detailseima täpsusega. „Oleme teinud selle tarbeks suure investeeringu ning hankinud spetsiaalse programmi, mis arvutab börsil kehtiva elektrihinna välja iga tunni aja takka – just niisuguse intervalliga muutub energia hind börsil,” jätkab Urm. Urm lisab, et taoline programm on täna Alexela Energia AS-i selgeim müügiargument, sest võimaldab parima matemaatilise täpsusega tarbitavat hinda arvestada.

Ka on Alexela Energia koostööpartneriks boonussüsteeme vahendav ettevõte Lyoness, nii soovitakse astuda kliendile veel üks samm lähemale.

8 Foto: Shutterstock

Kulunud puitvooder vajab vahel ainult pisiparandusi ja värvimist Vana värvi pole sama tüüpi värviga ülevärvimisel tarvis täielikult eemaldada. Mis on seinas kindlalt kinni, võib sinna ka jääda.

Luitunud ja kulunud värviga puitvooder ei tähenda veel märki sellest, et vooder vajaks väljavahetamist.

Kristiina Viiron

Voodrivahetus on piisavalt suur töö ning enne selle ettevõtmist tasub hinnata, kas pääseb ehk uue viimistluse ja/või vaid osa laudade väljavahetamisega.

Kehvemas seisus on tavaliselt hoone lõunapoolsem külg, sest sel-

lele saab osaks enam päikesepaistet – see küll kuivatab laudu, aga ka kahjustab neid. Päikesekahjustustega puit on sügavate horisontaalsete soontega, pragunenud ja niiskusele vastuvõtlik. Niiskuskahjustuste puhul on kriitilised kohad

näiteks ühenduskohad, nurklaudis, aknanurgad, veerennitagune. Paranduseks või mädanenud detaili väljavahetamiseks kasutatav puitdetail peaks olema samaväärne olemasoleva puitdetailiga.

Kui vesi on pikemat aega voodri

KEVAD SOODSA PLOKIGA! Roclite plokist ehitatud maja on tugev ja hea soojapidavusega. Ruumis ei teki suuri temperatuurikõikumisi – plokkide hea soojusisolatsioonivõime tagab, et külmal ajal pole liiga külm ega suvel liiga kuum.

Poorbetoon on sama „hingav“ materjal kui puit. Roclite müüriplokid reguleerivad tänu oma poorsusele hästi õhuniiskust, luues elamiseks soodsa mikrokliima.

Keskonnasõbralikud poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.

€ 2 2 2.

Saadaval on laias valikus mõõdutäpsed ja kergesti paigaldatavad müüri- ja vaheseinaplokid. Avade sildamiseks on saadaval U-plokid ja sillused.

Roclite plokkidest on võimalik ehitada kuni kolmekorruselist maja (kandvates konstruktsioonides).

Roclite ehitusplokkidega on töö kiire ja aitab kokku hoida nii aega kui raha.

Vaata lisa www.roclite.eu

9

Enne kittimist ja kititud pinna pahteldamist tuleb värvist puhtaks kraabitud pind kindlasti kruntida alla pääsenud, uuri sealt kohast ka maja konstruktsioone – ega need ole niiskuskahjustust saanud.

Asjaolule, et mõni palk ei kanna enam hoone raskust, viitab näiteks vaatepilt, kus vooderdise lauad mõnest kohast välja punnitavad (eriti hoone allosas). Vooderdise roov ei jaksa üksi maja raskust kanda ja paindub välja. Laudis ise ei pruugi sealjuures kõlbmatu ollagi. Tihtipeale polegi aga maja voodril muud häda kui kulunud ja luitunud värv ning piisab vaid viimistluse uuendamisest.

Väga mustalt seinalt (nt tänavapoolsel) pese mustus enne värvieemaldamist maha, et hilisemate tööde käigus ei satuks mustus puhtale puidule. Pärast pesemist lase voodril kuivada, enne kui asud järgmiste tööde juurde. Suuremad praod (üle 4 mm) vajavad kittimist linaõli- ehk aknakitiga, väiksemad praod täidab hästi linaõlivärv.

Enne kittimist ja kititud pinna pahteldamist tuleb värvist puhtaks kraabitud pind kindlasti kruntida, selleks sobib hästi tsinkvalget sisaldav linaõlikrunt, mis toimib ka biokahjustuse vastase vahendina.

Kruntimine tagab, et aluspind on

ühtlasema imavusega ja ka parandab kattevärvi nakkumist värvikihiga. Seejärel alusta värvimist paari nädala jooksul, et aluspind liigselt ei kõvastuks. Hiljem värvimist alustades vajab aluspind kerget vahelihvimist.

Linaõlivärviga värvimiseks on hea pigem tuulevaikne ja pilvine ilm, sest kuuma päikesepaistelise ja/või tuulise ilmaga kuivab ka muidu üsna aeglase (isegi kuni nädal) kuivamisajaga linaõlivärv liiga kiiresti ja moodustab liigajutise kaitsekihi.

Vananedes linaõlivärv kriidistub ja sellega värvitud hoonet on

kerge uuendada. Alküüdõli ja -värv muutuvad ajaga kõvaks ja hapraks, pragunevad ning kooruvad suurte tükkidena ega ole seetõttu puitmaja värvimiseks parim lahendus.

Sobivad pole ka aurutihedad, sünteetilised värvid, mis moodustavad puidu pinnale kile, nt lateksvärvid.

Neid siiski kasutatakse ja kindlasti vali nende kasuks otsustades ka neile värvidele sobiv kruntvärv.

Loo allikad: autori varasem artikkel „Kas voodrivahetus või pigem remont?”, Säästva Renoveerimise Keskus, 4seina, „Elamu erinevate osade säästev renoveerimine”

Asu värvima!

Kui kavatsed hoonet värvida endise värvitüübiga (nt linaõlivärviga, millega tavaliselt vanad majad on värvitud), pole vaja vana värvi täielikult maha kraapida. Piisab, kui eemaldad kaabitsa või terasharjaga lahtised värvijäägid. Need, mis on seinas kindlalt kinni, võivad sinna ka jääda. Seejärel pese sein, lisa pesuveele soodat või kasuta värvitootja soovitatavat lahendust.

Hõõru pesuvahendiga vesi fassaadile, lase veidi seista ja loputa näiteks voolikuveega maha. Seejärel vaata veel vana värv üle – ehk vajab mõni pesemise käigus lahtilöönud koht eemaldamist.

Tasub teada!

Kruntvärvi ja värvi kulu väljaarvutamiseks on tarvis ära mõõta värvitav pind – vahendi kulu ruutmeetrile on tavaliselt kantud tootele.

Kulu sõltub sellest, kas tegu on hööveldatud või hööveldamata pinnaga, viimatimärgitu imab värvi rohkem.

Kui maja ülevärvimisel on otsustatud värvitüüpi muuta, tuleb vana värv eelnevalt täielikult eemaldada.

Laudise säilimise tagab selle perioodiline hooldamine: fassaadi pesemine, irvakile tulnud laua tagasinaelutamine, suuremate pragude kittimine, värvimine linaõlivärviga.

Lõunapoolsed fassaadid vajavad tihedamat hooldusvärvimist.

DEVIreg™ Touch.

Energiasääst puudutuse kaugusel.

DEVIreg™ Touch on uus puutetundliku displeiga taimeriga termostaat, mis aitab märgatavalt säästa küttekuludes. Saate valida eestikeelse menüü ning termostaadi kasutamine on lihtne ning intuitiivne.

DEVIreg™ Touch on konstrueeritud selliselt, et see sobib võimalikult paljude tootjate raamisüsteemidega. DEVIreg™ Touch on esimene omataoline

toode, millel on 5-aastane garantiiaeg. Lõpetage elektrienergia raiskamine! Saadaval hästivarustatud elektri- ja ehitusmaterjalide kauplustes.

Skaneerige QR-kood ja proovige oma nutitelefonis kohe DEVIreg™ Touch-i virtuaalset versiooni või külastage meie kodulehekülge www.devi.ee või touch.devi.com

Saadaval hästivarustatud elektri- ja ehitusmaterjalide kauplustes ja hulgimüügifirmades.

DEVIflex™ küttekaablitel ja DEVImat™ küttemattidel on 20-aastane garantii.

DEVI: kindel kvaliteet aastakümneteks Tel.: 65 65 325 www.devi.ee

10

Kuidas plaatida vannituba?

Mõnikord on värskendav professionaalid ning endasugused hobiremontijad kõrvale jätta ning küsida nõu ja abi mõnelt vanemalt sugulaselt, näiteks onu Kallelt.

Agne Narusk Onu Kalle (67) on oma eluaja jooksul plaatinud terve rea vannitubasid, köögipliidi ja valamu taguseid seinu, isegi lasteaia tualettruumi ning kolleegi basseini. Tema seletused on lihtsad ja selged, sest tegelikult on ta endine maastikuarhitekt, kellele „meesterahva kodutööd” elu jooksul selgeks saanud.

Onu Kalle õpetab:

1. Kõige targem on muidugi pro-

fessionaal leida.

2. Kui ei leia või pole raha, algab kogu töö pindade korda tegemisest.

Põrandad ja seinad peavad olema sirged. Kui pole, tuleb seinad tse-

mendipõhise tasandusseguga tasandada, vajadusel valada korralik tasane sirge aluspõrand. Trapiga duširuumi puhul tuleb teha kalded trapi suunas, et vesi saaks ära joosta. Seda, millega põrandat valada, oskab näidata iga ehitustarvete müüja.

3. Kui töö on ära kuivanud, töötle pinnad nakkedispersiooniga.

4. Plaatimine algab seintest, siis tuleb põrand. Nüüd kata seinad vesieristusega. Kui paksult seda panna, on kirjas iga sellise toote pakendil, see võib eri toodetel erineda.

Seinte liitekohad ja vuugid kata nurgatugevduslindiga, mis kleebitakse selle sama vesieristusega.

5. Järgmisel päeval võib plaatimisega pihta hakata. Vaja läheb plaate, segukammi (mida suurem plaat, seda suuremate piidega kamm sobib), vuugiriste ja vuuginööri, abiks on lood või sirge latt.

6. Plaatide jaotus tuleb välja arvutada, seinte äärtesse ei maksa poolest plaadist väiksemat tükki jätta.

7. Plaatimist alusta teisest reast

ja mine järjest ülespoole. Tark on plaadirea alla panna toetuseks lood või latt, et värske töö viltu ei vajuks.

Vuugiristid ja -nöör aitavad plaatide vahele vuuke jätta. Iga plaadirea horisontaalsesse vuuki pane kindlasti vuuginöör.

8. Enne põranda juurde asumist tee see kindlasti puhtaks – tavaliselt pudeneb seinte plaatimisel ühtteist ka põrandale – ja kata samamoodi nakkedispersiooniga.

9. Kui põrand on ära kuivanud, kata see vesieristusega. Põranda ja seina ühendusnurgad kleebi tugevduslindiga. Järgmisel päeval saab tööga pihta hakata.

10. Kui põrandal kallet pole, käib asi lihtsalt: pane aga segu ja aseta plaat. Kui põrandal on äravoolutrapp, soovitatakse trapi ümber jätta plaadi tehaseserv. Kui nii välja ei mängi, peab lõigatud plaadiserva liivapaberiga töötlema, et hiljem pesija end ei vigastaks.

11. Alles siis, kui põrandal on plaadid kuivanud, plaadi seina esimene ehk alumine rida.

Foto: Shutterstock

12.Edasi vuugi kõigepealt seinad ja siis põrand. See tähendab, et vuukidesse surutakse vuugisegu, jäägid pestakse plaatidelt maha ja vuugid pestakse ühtlaseks (enne lase u 0,5 tundi kuivada). Selleks on hea niiske švamm.

13. Järgmisel päeval tihenda põrandate ja seinte liitekohad sanitaarsilikooniga. Lase kätetööl mõned päevad rahus kuivada.

14. Kuidas see kõik praktikas välja näeb, saab iga asjahuviline vaadata Youtubest, näiteks: www.youtube.com/ watch?v=moPz3P8jPjE ja lugeda juurde netiportaalist: www.ehitusfoorum.com

SÄÄSTLIK LED VALGUSLAHENDUS TEIE TOOTMISESSE VÕI LATTU

MUGAVUS MÜÜB!

Kuumõlitatud terrassi hooldus vaid 1 x 10 a jooksul - Hea niiskustaluvus - UV kaitse - Kujukindlus - Mugavus ja kokkuhoid

www.ledsystem.ee info@ledsystem.ee +372 52 45 962

Küsi pakkumist puukeskus@puukeskus.ee või helista telefonil 6 054 930.

AS Puukeskus, Vana-Narva mnt. 5D, Maardu 74114

11

Hea suitsuahi nõuab tegijalt teadmisi Suitsuahjusid on võimalik valmistada nii kividest kui ka metallist.

Kindlasti peaks läbi mõtlema, mis tüüpi ahju teha soovitakse.

Kas ja kuidas reguleerida tõmmet, kustkaudu liigub suits ja kuumus.

Millega ahju soovitakse kütta, kuhu ahju paigutada jne.

Signe Kalberg „Suitsuahju tegemiseks on vaja tugevat vundamenti ning savi- ja muldpinnase korral u 50 cm sügavust. Mida sügavam, seda parem.

Kui on kruusa- või killustikupinnas, piisab labidasügavusest vundamendist,” soovitab Ülo Ormus, kel kogemust mitme ahju ehitamisel.

Vundamendi tegemiseks sobib vundamendi- või betoonsegu. Ahju välisosa võib olla punasest tellisest. „Küttekolle (ahju sisemus)

peab olema laotud või vooderdatud šamott- ehk ahjutellistega, poes on müügil vastav ahjusegu.

Kerisekivid võivad olla põllu- ehk raudkivid, portselanisolaatorid või ka spetsiaalne saunaahju kerise materjal, mida leidub parimates ehituskauplustes,” ütleb Ormus.

Ise tehes on kerge reegleid rikkuda

„Kuumsuitsuahjud on turul kõige nõutavam kaup, sest neis tehtav liha, kana või kala saab tunduvalt kiiremini valmis kui külmsuitsuahjus.

Samuti ei meeldi paljudele külmsuitsuahjus tehtavate toitude maitse.

Samas osa kalaliike kuumsuitsuahju ei kõlba, sest rikuvad kala ära (hee-

Küttekolle (ahju sisemus) peab olema laotud või vooderdatud šamott- ehk ahjutellistega.

ringas, skumbria, lõhe). Lõhe sobib ka kuumsuitsu, kuid on külmsuitsuna parem,” ütleb KAMP Metall OÜ juhatuse liige Ardi Parts.

Ahju ehitamiseks kasutatakse 3 mm paksust musta metalli. Ahjul on suitsu-, kütte- ja tuhakamber.

Suitsukambris on roostevabast materjalist raamidega küpsetusrestid ja rasvapann. Küpsetusrestide arv oleneb suitsuahju suurusest, kuid neid pole mõtet panna vähem kui kolm. Küttekamber pole suitsukambriga ühenduses ja tänu sellele võib ahju kütta vabalt valitud puuliigiga. Kambri põhjas on malmist tuharest. Tuhakambris on tuhasahtel, mille abil saab kütmisel tule intensiivsust reguleerida. „Võimalik on valmistada ka erinevaid kombineeritud ahjusid. Sellisel juhul peaks ahjul olema kaks eraldi küttekambrit – kuumsuitsuahju küttekamber suitsukambri all ja külmsuitsu küttekamber kaugemal, pika suitsulõõriga ühendatud suitsuahju suitsukambriga,” selgitab Parts. Vahel peaks olema

www.heat3.ee

Foto: Erakogu

Kuigi Anar Sillakivi tehtud suitsuahi pole välimuselt kõige kobedam, on see ise tehtud ahi teda ausalt teeninud ligi paarkümmend aastat.

Lisainfot uuri: www.respo.ee või ülasta meie müügisalongi.

Esindus Tallinnas: Balti Haagis OÜ Laki 5 tel 650 6061, 5332 6560

AS Respo Haagised Tõrvandi, Tartumaa, tel 730 1841

Õige haagis teeb elu lihtsamaks

Olete tüdinud haagiserentimisest ja tahaksite osta endale päris OMA haagise. Kuid mida pidada silmas enne ostuotsuse tegemist? Vastame viiele enim levinud küsimusele.

1

Millist haagist vajan?

Kõik sõltub sellest, mida te haagisega vedama hakkate. Enamasti veetakse haagistel muruniidukit, skuutrit,mootorsaani, paati ja igapäevaehituseks vajalikku kraami. Kõige menukamad on tavalised kastiga haagised ehk madelhaagised. Haagiste mõõtmed varieeruvad suures ulatuses, pikkused muutuvad peaaegu iga 30 cm tagant ja registrimassid umbes kahe- kuni kolmesaja kilo tagant. Miinimumvariant algab kastist, mis on poolteist meetrit pikk ja meeter lai, umbes sama suur, kui mõne auto pakiruum. Suurematele haagistele saab laadida kuni kümne meetri pikkuse kaatri.

2

Kas ühe-või kaheteljeline haagis?

Raskemate koormate vedamiseks sobib pigem kaheteljeline haagis. Aiapidajatele ja igapäevakasutajatele sobib kindlasti ka üheteljeline. Kodutarbeks osimisel langetataksegi tihti valik kas haagise mõõtudega 2,65 x 1,25m või 3,00 x 1,50 m, mõlemad on üheteljelised mudelid. Millegipärast on levinud valearusaam nagu oleks poltliideshaagis nõrgem kui keevisraamil – seda ei maksa küll karta.

Siinkohal võib tuua näiteks kasvõi selle, et lennukid on samuti poltliidese põhimõttel kokku pandud.

3

Millist lisavarustust vajan?

Lisavarustuse valik erinevatele haagistele on väga lai. Kui vedada haagisega näiteks ATV-d, siis tasub kaaluda standarvarustusele lisaks ka kattekaane, kallutusamortide ja luugitugevduste soetamist. Lisavarustus muudab küll haagise lõpphinna mõnevõrra kallimaks, kuid tagab ka haagise mitmekülgse kasutusvõimaluse.

4

Kas mul on vaja haagisega liiklemiseks spetsiaalset juhiluba?

Seadus võtab aluseks autorongi täismassi ehk auto täismassi koos haagise täismassiga, olenemata sellest, kas haagis on koormatud või mitte. Täismassiga kuni 3500 kg (kaasa arvatud), sobib B-kategooria. Kuni haagise täismassini 4250 kg tuleb teha ARK sõidueksam, mida saab sooritada oma auto ja haagisega. Kui täismass ületab aga 4250 kg, siis tuleb teha BE-kategooria juhiluba, mis tähendab, et sooritada tuleb kõik autokooli eksamid.

Laialt levinud valearusaam, et kaheteljeliste haagiste juhtimiseks on vaja sooritada BE-kategooria eksamid, ei pea niisiis paika. Piduriteta kaheteljeline haagis on tavaline kerghaagis ning võib sõita B-kategooria juhilubadega.

5

Mida pidada silmas paadihaagise valimisel?

Selleks, et leida oma paadile sobiv haagis, on vaja kõigepealt teada oma paadi mõõte ning samuti täpset kaalu. Lisaks on oluline ka põhja kuju nagu ka paadi taga oleva mootori suurus. Mitte iga haagis ei sobi igale paadile. Õnneks on Respo paadihaagiste valik väga lai.

Hüva nõu

Üha enam inimesi kasutab oma haagist ka hoiuruumina. Spetsiaalse lisavarustuse abil on võimalik haagis niimoodi lukustada, et seda ei ole võimalik teise auto külge haakida. Nii võib näiteks murutraktor seista talvisel ajal kasvõi maja ees, ilma et sellepärast muretsema peaksite.

13 sulgemissiiber, et kuumsuitsu puhul ei liiguks suits osaliselt külmsuitsu lõõri. Kindlasti võiks suitsukambriga olla ühendatud ka termomeeter, et jälgida suitsukambris olevaid temperatuure, mis on eriti tähtis külmsuitsu puhul.

Esmalt tuleb valmis lõigata vajaliku suurusega detailid ja alustada nende kokkukeevitamist. Lõpuks töödeldakse suitsuahju pind, eemaldatakse mustus ning värvitakse kuumakindla värviga. „Kodustes tingimustes piisab ka elektroodkeevitusest, maskist, nurklihvijast, metallplaatidest ja restidest. Tehakse ka muudest olemasolevatest materjalidest, nagu kivi (maakivi, tellis), sellisel juhul on lisaks segu vaja. Populaarne on kodustes tingimustest teha vanast boilerist grill-suitsuahjusid,” ütleb Parts.

Kuumsuitsuahjul võiks kuumus liikuda mitte ainult suitsukambri põhjast, vaid ka külgedelt.

Reeglid, mida tuleks suitsuahju ehitamisel jälgida, paneb paika ahju tüüp. Partsi sõnul on lõõri pikkus ja suitsutoru läbimõõt oluline just külmsuitsu puhul. Kuumsuitsuahjul võiks kuumus liikuda mitte ainult suitsukambri põhjast, vaid ka külgedelt.

Reeglite vastu on kerge eksida. „Kasutatakse mustast metallist reste ja rasvapanni (eluiga suhteliselt lühike, sest puutuvad pidevalt kokku soolvee ja rasvaga). Ei kasutata üldse rasvapanni (rasv tilgub suitsukambri põhja, läheb kõrbema või lausa põlema ja rikub toidu),” loetleb Parts. Vigadest nimetab ta veel, et valmistamiseks kasutatakse ebasobivaid materjale (ekstreemseim näide ehk vanast külmkapist tehtud).

Suitsuahju tõmmet ja kuumust pole võimalik reguleerida. Rasvapann jäetakse otsesesse kokkupuutesse suitsukambri põhjaga (rasvapanni ja põhja vahele tekkiv kuumus rikub ahju) ja pisivigu võib leida ka seoses keevitamise spetsiifikaga.

Suitsuahi on tegija nägu

„Minu suitsuahi sai valmis ligi 20 aastat tagasi, suitsutan selles nii kala kui ka liha. Ahju ehitamist alustades olin kogenematu ega suutnud paljusid asju nii ette näha, nagu

Foto: KAMP Metall

Foto: KAMP Metall

Korralikul kuumsuitsuahjul peaks kindlasti küljes olema ka termomeeter. nüüd. Kuumsuitsuahi ja keris olid vaid kindlad kriteeriumid, edasine oli juba loominguline lähenemine.

Selles ahjus olen suitsutanud nii kala, kana, siga kui ka lammast.

Ahven, koha, latikas, angerjas ning isegi säga on ahjust läbi käinud,” märgib tartlane Anar Sillakivi.

Kaks-kolm päeva käis ta enne ahju ehitust kodukandis Mehikoormas ringi ja uuris teiste suitsuahjusid.. „Planeerimise juures on väga tähtsad asjad paber ja pliiats. Mingid joonised tookord siiski tegin, õigemini mängisin asjad kividega läbi. Vajasin tsementi, kive, 6 mm ja 8 mm ümarmetalli, palli traati, veoauto vedrulehtesid ja kahte vinkelraua juppi,” meenutab Sillakivi.

Kerise ladus ta eelviimasena. „Kerise ladumise kohta võiks nii palju öelda, et selle paksusega ei tasu ka üle pingutada. Mina panin nii palju kive, et poleks läbi näha ja otsene tuli läbi ei murraks. Viimase asjana panin ette ülemise ukse,” meenutab Sillakivi.

Ta lisab, et iga suitsuahi on tema ehitaja nägu ning kui asi on ikka hoole ja armastusega tehtud, siis paneb ehitaja sinna sisse ka osakese oma hingest ja iseloomust.

Mis on mis?

Külmsuits. Suitsu temperatuur jääb vahemikku 18–40 °C ja suitsutusaeg on väga pikk, see algab 12 tunnist ja võib ulatuda 7–8 ööpäevani.

Kuumsuits. Suitsu temperatuur 80–140 °C, suitsutusaeg 20 minutist 1,5 tunnini.

Soesuits. Suitsu temperatuur 50– 90 °C, suitsutusaeg 1–6 tundi.

Selline näeb tänapäeval töökojas tehtud kuumsuitsuahi välja seest.

Suitsuahjud •• Kodused suitsuahjud jagatakse kõige laiemas laastus tõmbega ahjudeks ja kappahjudeks.

•• Esimese ahjutüübi puhul tekib suits koldes ja liigub sealt suitsutuskasti.

•• Teise ahjutüübi puhul kuumutab koldetuli metallkapi põhja, selle põhja peal asub aga saepuru, mis hakkab suitsema ja täidab suitsuga kapi.

•• Koldesuitsuahjudel võivad olla kas suitsulõõr või keris. Suitsulõõr ehk -kanal ehitatakse tavaliselt maa sisse.

•• Lõõri või kanali pikkuseks võetakse 1,5–2 meetrit, kanali võib ehitada tellistest, maakividest, tsementplaatidest jms.

•• Kanali ühte otsa ehitatakse kolle. Kolde seinad võib vooderdada kividega (parimad on muidugi tulekindlad tellised), pealt võib kolde katta nt vana pliidirauaga, ent võib ka kividest koldelae laduda, ukseks sobib plekitükk, kuid ka ahju või pliidiuks.

•• Suitsukanali teise otsa ehitatakse suitsuahju alusmüür, 50 x 50 cm või 60 x 60 cm. Alusmüürile pannakse tavaliselt äravõetav metallrest, et vältida kalade kukkumist ahju põhja tuha sisse.

•• Alusmüürile pandud metallresti peale võib teha kividest laotud kerise. Võib, kuid ei pruugi, sest pikk lõõr jahutab suitsu juba sedavõrd, et kuum õhk enam kalu otseselt ei kõrveta. Siiski on keristega ahjud etemad: keris ühtlustab suitsuahju soojuse – liiga kuumana tuleva suitsu jahutab maha, liiga jaheda soojendab üles.

•• Suitsulõõrita ahjude puhul on keris peaaegu kohustuslik. Tulekolle ehitatakse suitsuahju alusmüüri sisse, kolde laeks aga ongi keris.

•• Nii lõõriga kui ka lõõrita ahjude puhul pannakse ahju alusmüürile ahjukast e suitsukast e kest.

•• See võib olla tehtud puidust (laudadest), ent on plekist kastiga ahjusid või ahjusid, mis on tervenisti laotud kividest.

•• Suitsukast kaetakse kaanega. Kalade panek ja äravõtmine kasti võib toimuda kaane äravõtmise järel, kuid suitsukastil võib ka olla uks – tihtipeale on puukastiga ahju üks sein äravõetav.

•• Puukastidega ahjude vooruseks on see, et puit tõmbab enesesse kaladest eralduvat niiskust, puuduseks see, et kipub imekergesti süttima.

•• Täiskivist ahjude puuduseks on see, et kivid on kaua jahedad ja kondenseerivad õhuniiskust, mistõttu kiviahju tuleb väga pikalt soojendada enne suitsutama asumist; vooruseks on see, et maha need ei põle.

••Rasvapann on tarvilik: 1) puidust suitsukastiga ahju puhul hoiab rasvapann ära rasva tilkumise kerisele, rasva süttimise kerisel ja ahju mahapõlemise; 2) kõigi ahjutüüpide puhul hoiab rasvapann ära rasva enese kärssamise kerisel või kuumutusplaadil; 3) rasvapann ei lase kaladel kukkuda kerisele või kuumale põhjaplaadile.

Allikas: Vladislav Koržets

14

Kas taastada või lammutada?

Muidugi taastada Foto: Raivo Tasso

Unustusehõlma vajunud palkmaja päästmine väärikal moel on väga suur heategu.

Vilve Torn Mööda Eestimaad ringi rännates peatub pilk ikka ja jälle ajahambast puretud palkmajadel. Ajaloo vaiksete tunnistajatena ootavad need tühjad hooned pikisilmi head omanikku, kes neile uue elu sisse puhuks. Kõige lihtsam pääsetee on muidugi lammutamine, kuid juba üle 15 aasta Lõuna-Eestis tegutsenud MTÜ Vanaajamaja julgustab just vanade majade väärtusi märkama ja säilitama, sest – ehituspärandi päästmine väärikal moel aitab säilitada ka meie juuri ning algupära.

Vanaajamaja üks asutajaliige Andres Uus ütleb, et vana palkmaja omanikuks saades peaks hoonet väärtustama ja esmalt selle taastamisele mõtlema. Ja kuigi viimane pole kindlasti odavam uue ehitamisest, tasuks see teekond ette võtta juba austusest vana maja vastu.

Uusi sõnul algab kõik materjali valikust ja siin kehtib kindel reegel – taastamistöödeks kasutatav puit peab olema kvaliteetne ja kuiv. „Asendusmaterjal võiks olla sama, mis oli hoonel algselt ja selleks võib kasutada nn taaskasutatud

puitu, aga ka uut puitu. Korraliku taaskasutatud materjali kasuks räägib aga see, et vana puit pole kahjuritele nii atraktiivne ja ei riiva asendusmaterjalina kohe silma,” annab Uus nõu.

kümmekond sentimeetrit rombis.

Paljude taoliste üksikasjade tõttu on alati parem, kui hoone võtab lahti ja sobitab kokku üks ja sama meeskond,” selgitab Uus.

Lahtivõtmine ja kokkupanemine

Siin on Uusi sõnul oluline, et asenduspalk oleks asendatavaga võimalikult sarnase kujuga. Et tegelikkuses on täpset koopiat raske teha (tihti on vana palk nii mädanenud, et pole võimalik täpseid mõõte teada saada), on mõistlik valida selline uus palk, mis paika varatuna oleks ca ühe sentimeetri võrra algsest jämedam ning üle märkida järgmise korra palk ühele sentimeetrile seadistatud vararaua või kitsa peitliga. „Mädanenud aluspalkide asendamisel tõstetakse hoonet vajalikul määral ning sobitatakse mädanenud palgi asemele uus sobivas mõõdus palk. Kui töö tehtud, langetatakse hoone tagasi õigesse kõrgusse. Vundamendi ja aluspalgi vahele tuleb paigaldada niiskustõke (nt kasetoht, kahekihiline ruberoid). Ka esimese palgirea kaitsmine puidukaitsevahenditega (nt tõrv) tõstab palgi vastupidavust mädanemisele,” õpetab Uus. Et suuremate hoonete korral ei õnnestu tihti palkide vahetuseks seinu tõsta, saab ainult anda kerget eelpingestust. Sel juhul toimub palkide vahetus prussidena, kus vana mädanenud osa saetakse pikuti sirgelt konstruktsioonist välja ja asendatakse sobiva suurusega prussidega. Siin on oluline jälgida, et asenduskohti saaks hiljem korralikult takutada tihedaks ja soo-

Palkide vahetamine

Uus ütleb, et palkmaju saab koost lahti võtta ja uuesti kokku panna. „Kui väiksemate hoonete puhul läheb katusematerjal nagunii vahetusse, on mõttekas hoone lahti võtta juba mõne palgi vahetamiseks.

Nii saab lõpptulemus kvaliteetsem kui palke altpoolt vahetades. Enne lahtivõtmist tuleks mõõta seinte kõrgused ja põhjadiagonaalid ning palgid süstemaatiliselt nummerdada. Mädanemise tõttu ebaühtlaselt vajunud vana hoone mõõtmine võib osutuda keerukaks ja nõuda leidlikkust. Kui hoone ühe nurga alumine palk on täiesti mädanenud, nii et selle läbimõõtu enam mõõta ei saa, on üks lahendus mõõta ära seina kõrgus hoone teise, säilinud nurga juurest. Eeldades, et algselt oli seina kõrgus enam-vähem ühtlane ja aluspalk rõhtsalt vundamendile või nurgakividele toetatud, saab tuletada kahjustatud palgi läbimõõdu. Diagonaalide mõõtmine vanade hoonete puhul on oluline juba sellepärast, et põhiplaan ei pruukinud olla algselt täisnurkne. On tavaline, et hoone oli

Mädanenud aluspalkide asendamisel tõstetakse hoonet vajalikul määral ning sobitatakse mädanenud palgi asemele uus sobivas mõõdus palk

japidavaks konstruktsiooniks. Kui vahetama peab kogu seinalõigu, võib Uusi sõnul siin ühe võimalusena kasutada vajumisprobleemide vähendamiseks püstpalke. Selleks asendatakse algselt näiteks vahetatava seinalõigu kaks alumist ja ülemist rõhtsat palgirida ning seejärel paigaldatakse juba vahele püstised palgid. Uue ja vana seinaosa üleminekukohtades on soovitav kasutada jäikust lisavaid tugevaid tenderposte. „Kui asendusse ei lähe kogu palk, on vaja palgid jätkukohas siduda. Üks tavalisemaid vanade hoonete parandamisel kasutatavaid seotisi on keeljätk. Juhul kui palki asendatakse seinas nii, et keeljätku ei saa teha, on võimalik kasutada näiteks ühenduskohas pooltappi.”

Kui kahjustus on väike, võib palki Uusi sõnul aga parandada osaliselt ehk proteesida. Töö käigus eemaldatakse kahjustatud osa ja selle asemele paigutatakse uus, algsega võimalikult sarnane osa.

Uue ja vana materjali kokkupuutepinnad tuleks teha võimalikult siledad, et need sobiksid kokku. Enne uue tüki kohale asetamist tuleks kokkupuutepinnad puidukaitsevahendiga (nt tõrvaga) üle võõbata.

MTÜ Vanaajamaja koolitused: 4.–8. mai „Palkhoone taastamise kursus” 15.–23. mai „Palkhoone taastamise kursus”, II grupp Lisainfo: vanaajamaja.ee

- GARAAŽIUKSED - TÖÖSTUSUKSED - AIAVÄRAVAD - TÕKKEPUUD - AUTOMAATIKA - KAUGJUHTIMINE