Ehitus Aprill 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee
Tark peremees hindab loomingulisust ja kvaliteeti Foto: Wienerberger AS
Sel kevadel saab sillutuskivide abil oma fantaasia ja värvikirevuse kõrgustesse lennutada. Kui päike kõrgemalt käima hakkab, pöörduvad kõigi pilgud õue. Lõpuks on käes istutamise-ehitamise aeg. Nüüd tasub väiksemate aiatööde kõrval mõelda ka uuele sillutisele, sest pakutavad võimalused teevad igaühest kunstniku. Sillutus- või tänavakivi pole enam ammu klassikaline arhitektuur koos hallide, tumedate või punakaspruunide toonidega. Hoopis vastupidi! Väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinnaviimistlustega Penteri klinkersillutuskivide hulgast leiavad endale sobiva nii modernse, klassikalise kui ka looduslähedase mõtlemisega aiaomanikud. Penteri sillutuskivid ei kaota aastate jooksul ka oma kaunist välimust ja pakuvad rõõmu veel tulevastele põlvkondadele, sest klinkersillutuskivi ei kõdune. Erakordselt vastupidavaid ja loodussõbralikke sillutuskive on ka väga lihtne paigaldada. KLINKERSILLUTUS KUI PILGUPÜÜDJA!
Hästi ettevalmistatud aluspinnale saab sillutustellist paigaldada väheste tööoperatsioonidega. Ka kujundusvõimalustele pole piire. Siiski – õige värvivaliku kõrval on väga oluline ladumismuster – pinnad lasevad end huvitavalt liigendada ja omandavad uusi võluvate vaatenurkadega proportsioone. Nii avanevadki piiramatud võimalused aedade, terrasside ja trepiastmete, kõnni- ja sõiduteede ning väljakute kujundamisel. Huvitava tulemuse saab, kui sillutuskive ei laota sirgete joontena, vaid lainetena, kaares, ringikujuliselt või mitmesuguste kujunditena. Olgu paigaldus põiki-, piki- või traditsioonilise mustriga – klinkersillutus püüab alati pilke! KLINKERSILLUTUSKIVIDEGA SILLUTISE EHITAMISE ETAPID
1. Kandekiht peab olema vastupidav, külmumiskindel ja vett läbi laskma. Selleks paigalda umbes 25 cm paksune kiht killustikku (tera suurusega 8–16 mm) või kruusa (tera suurusega 0–35 mm). Mitme killustikukihi korral peab vähemalt üks umbes 15 cm paksune kiht olema vee kapillaartõusu vältiv (ilma peenosisteta). 2 APRILL 2016 | Ehitus
Aianurga sillutamiseks on kasutatud Retro Rotlaubunt sillutuskive.
PARIM SAKSA KVALITEET Suurem osa Penteri klinkersillutuskivide tootevalikust toodetakse Wienerbergeri tehastes Saksamaal. Eestis Aseri tehases toodetakse sillutuskive praegu neljas värvitoonis ja kahes pinnaviimistluses: Punane kare / sile; Terrakota (punase- ja pruunikirju) kare; Terra (tumepruun) kare ning Grafiit (tumehall) kare. NB! Sel aastal lisandusid tootevalikusse uued Aseris toodetud tumehallid kareda pinnaga Grafiit sillutuskivid mõõtmetega 200 x 100 x 45 mm ja 200 x 100 x 52 mm ning punase- pruunikirjud kareda pinnaga Terrakota sillutuskivid mõõtmetega 250 x 60 x 52 ja 200 x 100 x 71 mm. 2. Tasanda paigaldatud killustik või kruus korralikult. 3. Tihenda paigaldatud ja tasandatud killustikukihid plaatvibraatori või käsitambiga. 4. Tee 3–5 cm paksune sängituskiht 0–5 mm tera suurusega sillutusliivast või 3–7 mm paksusest killustikust. Kiirema vee äravoolu tagab peenosisteta killustik. 5. Tasanda paigaldatud sillutusliiv või killustik. 6. Rihi juhtlatid vesiloodi ja rihtlati abil. 7. Tasanda sängituskiht juhtlattide abil, arvesta katte vajalikku kallet (vähemalt 2,5%). Silu liiv või killustik rihtlatiga ühtlaseks, seejärel eemalda juhtlatid ja täida tekkinud vaod peenliiva või killustikuga.
8. Sängituskihti võib siluda ka toetades rihtlatti juba paigaldatud sillutuskividele. Vastaval korral tee silumislaua otstesse sobilikus suuruses sisselõiked. 9. Silu ja paigalda sillutuskive u 2 m lõikudena. Alusta paigaldamist sirgest küljest silutud liivaalusele (viimasele astumata) 3–5 mm vuugiga. Iga nelja rea järel täida vuugid liivaga. 10. Alusta sillutuskivide paigaldamist sirgest küljest, millele tuleb täisnurga all sirge põikvuugi saamiseks tõmmata nöörid. 11. Vuukimata kivipind. 12. Sobituskivide lõikamiseks kasuta vesijahutusega kivisaagi või nurklihvijat. 13. Täida laotud sillutise vuugid peene liivaga. Kuiv liiv terasuurusega 0–2 mm täidab hästi vahed ja seda on hea laiali pühkida suure liivaharjaga. 14. Tihenda sillutiskate kummikaitsega pinnavibraatoriga, alusta servadest, lõpeta sillutise keskel. 15. Pärast tihendamist pühi vuukidesse täiendavalt vuugiliiva, et kõik vuugid oleksid korralikult täidetud. 16. Uhu vuugiliiv kastmisega vuukidesse tihkelt kokku. Seejärel pühi sillutise pind veel kord üle.
Evelyn Parv Wienerberger AS, turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator
Foto: Safran
Krohvitud seinad sobivad nii elukui ka vannituppa Tapeetimise kõrval sobib siseviimistluses edukalt kasutada ka krohvi. Seda ka linnakodus, ehkki sageli peetakse krohvitud pindu pigem maamajade interjööri sobivaks.
SIDUS- JA TÄITEAINE
Foto: Safran
Savikrohvi sideainetest tuntumad on savi, lubikrohvil lubi, samuti on olemas kaseiini sidusainega krohve. Krohvi täiteaineks on liiv ja marmorsõelmed. Dekoratiivne savikrohv sisaldab veel mitmeid lisandeid, mis annavad sellega krohvitud pinnale tavapärasest efektsema väljanägemise. Dekoratiivkrohvi lisandiks võivad olla näiteks teokarbitükid, kuivatatud taimetükid, peeglikillud jms. Liiva või marmorsõelmete suurusest oleneb, millise teralisusega krohv on – peenema või jämedama struktuuriga. Savikrohvi armeerimiseks on segule lisatud hundinuiast saadavat peent kiudu, mis tagab pinna pragunemiskindluse ja elastsuse. Materjal, kus kiudu on rohkem, imab ja loovutab niiskust kiiremini kui kiuta materjal.
Marmor-lubikrohv 4 APRILL 2016 | Ehitus
Tamme sõnul on rusikareegel selline, et savipõhiseid krohve kasutatakse rohkem eluruumides ja lubjapõhiseid niisketes. “Lubja pH on väga kõrge – 13 ning enamikule hallitustele ei meeldi aluseline keskkond,” selgitab Tamm. Savikrohvi saab samuti niiskes keskkonnas kasutada, aga seal, kus vesi pinnale otseselt peale ei sattu. Savi absorbeerib tema sõnul ruumist kiiresti niiskust ja ka loovutab seda kiiresti, püüdes hoida õhuniiskust inimesele mugaval 40–60% tasemel. Samuti hoiavad saviga krohvitud ruumid paremini ühtlast temperatuuri. Kaseiin on Tamme sõnul üks paremaid looduslikke sidusaineid üldse, krundina annab see väga hea nakkepinna. Saneerimiskrohv sisaldab lupja, marmorsõelmeid ja ka rohkesti savimineraale, millel on eriline võime niiskust mahutada. Seetõttu sobib saneerimiskrohv hästi niisketesse ruumidesse, sest veeauru liikumine mikrotasandil ei anna hallitusseente arenguks vajalikku stabiilset pinda. Kõrge pH taseme tõttu toimib saneerimiskrohv loodusliku fungitsiidina. Traditsiooniline Maroko krohvisegu tadelakt on mõeldud veekindlate pindade viimistlemiseks. “Mahu kahanemised, paisumised, temperatuuri muutmised ei rebesta sellega kaetud pinda, see on äärmiselt elastne, mistõttu saab tadelaktiga viimistleda ülisuuri ilma vuukideta pindu,” selgitab Tamm. Tadelakti kasutatak-
Lubjapõhiseid krohve sobib kasutada niisketes ruumides. se tihti vannitoa seinte, põrandate, valamute, vannide ja ka tööpindade katmisel. PALJU VÕIMALUSI
Tamme sõnul võib krohvitud pindasid üle värvida, aga ei pruugi, sest soovi korral saab krohvi pigmentidega toonida. Tamm ütleb, et looduslikku päritolu pigmendid peegeldavad valgust siidjalt, mistõttu on nendega toonitud pind silmale rahulikum ja hubasem. Kui on soovi krohvitud pinda värvida, siis enamasti valitakse savikrohvile savivärv ja lubikrohvile lubivärv. Ent võib ka vastupidi, märgib Tamm. Kasutada sobib ka kaseiinvärvi.
Foto: Pete Thorp
Tänapäeval ei tähenda krohvitud sein enam sugugi seda, et selle vastu puutumisest tuleb hoiduda. Seina võib krohviga katta kas või kitsas esikus pelgamata sellele hõlpsasti viga teha. Enamasti on paljud krohvipinnad ka kergesti taasviimistletavad. “Kõik sünteetilised pinnakatted eritavad õhku aineid, mis võivad olla tervisele ohtlikud, seetõttu võiks valida siseviimistlusse võimalikult looduslikke ja ohutuid materjale,” soovitab looduslike viimistlusmaterjalide kaupluse Safran juht Tarmo Tamm. Ta lisab, et krohvid justnimelt looduslikest osistest koosnevadki.
Saviga krohvitud ruumid hoiavad paremini ühtlast temperatuuri.
Lubja ja kaseiini sidusainega krohv on väga hea aluspind ka igasugustele lasuurtehnikatele. Savikrohvide puhul hoiavad tootjad Tamme sõnul kinni nn vaikivast kokkuleppest, et need on alati originaaltooniga ehk siis seda tooni, mille annab neile sideainena kasutatav savi. Savikrohve on näiteks valgeid, punakaid, hallikassiniseid, roheka alatooniga. Tamme sõnul kasutatakse Eestis rohkem halli ja punakat tooni savikrohve, punase valmistamiseks on kasutatud ka Nõost ja Võrust kaevandatud savi. Halli savi leiukohad asuvad Põhja-Eestis. Tadelakti üle ei värvita, seda poleeritakse kiviga, kaetakse oliiviõliseebiga ja poleeritakse uuesti. Tulemuseks on kerge siidmati läike ja vajaliku veekindlusega pind. Seep ja värske lubi reageerivad omavahel nii, et tekib vett mitte läbilaskev, samas aga veeauru liikumisele avatud pind. Tamme kinnitusel pole vaja peljata, et krohvitud sein hakkaks määrima või oleks kergesti vigastatav. Rohkem käidavatesse kohtadesse saab valida tugevama materjali, näiteks marmorlubikrohvi. Lisatugevust saab tekitada ka viimistlustehnika abil. Näiteks savikrohvi puhul tihendatakse pinda lõpp-
viimistluses plastliipide või hõõrutitega, millega surutakse suuremad terad krohvi sisse. Krohvimise plusspool on veel ka see, et sellega on lihtne täita/varjata seina väiksemaid ebatasasusi. Näiteks savikrohv tahabki, et aluspind oleks võimalikult kare või ebatasane ning sileda betooni või kipsseina puhul tuleb teha eelnevalt aluspinnale teraline eeltöötlus. Selleks on spetsiaalsed kruntmaterjalid. Imavaid aluspindu tuleb enne lubikrohvidega krohvimist kindlasti veega niisutada – see tagab parema nakkuvuse. Aluspind peab olema ka puhas, võimalikult ühtlase imavusega, mistõttu on vaja pind enne krohvimist puhastada näiteks vanast tapeediliimi jääkidest, liimvärvi-, krohvi- ja pahtlikihtidest vms, sest need võivad jätta krohvipinnale laike. Soovitatav on kasutada valitud krohvile sobivaid kruntmaterjale. Ka kipsplaati saab krohvida. Vuugikohtade peitmiseks ja ühtlase imavuse tagamiseks on soovitatav vuugid vuugipahtliga täita, armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile peenpahtliga lauspahteldus.
Kristiina Viiron
Ehitus |
APRILL 2016 5
Aknatihendid tahavad kord aastas õlitamist Kui plastakna tihendit kord aastas korralikult õlitada, peaks aken tuult pidama 8–10 aastat, ütlevad spetsialistid. Ilma hoolduseta tuleb tihendid uute vastu välja vahetada palju varem. Sellest, et aknatihendid on omadega läbi, ei pruugi koduomanik ise aru saadagi, lihtsalt aknad ei käi ühel hetkel enam korralikult kinni ja lasevad tuult läbi. Kipub see juhtuma majapidamistes, kus aknaid vahetati nii viis aastat tagasi ja vahepeal pole kordagi neile hooldust tehtud. Aknameistrid ütlevad, et selliste hädade põhjus on tihendite kulumine. Kui tihendeid kord aastas korralikult õlitada, peaks aken tuult pidama 8–10 aastat. Ilma hoolduseta tuleb tihendid uute vastu välja vahetada palju varem. Kuid aknameistrit tihendite vahetamiseks pole sugugi kerge leida, sest suurem osa aknafirmasid tegeleb küll uute
6 APRILL 2016 | Ehitus
akende paigaldamisega, kuid mitte hilisema hoolduse või remondiga. “Meistrit otsisin kaua. Helistasin aknafirmadesse, kus lihtsalt ei soovitud sellega tegeleda. Me ei suutnud tuvastada, kust eelmine majaomanik omal ajal aknad tellis, seega ei saanud aknafirmadele survet ka avaldada,” rääkis Tallinna Nõmme elanik Raivo. Ühest firmast anti endise töötaja telefoninumber, kes eraviisiliselt aknaid parandab. Tuli siis “eraaknameister”, diagnoosis, et tihendid on läbi, sättis ja parandas neid veidi, määris silikoonõliga ja asi paranes. Remondimehe sõnul saab koduomanik tihendite vahetusega ka ise hakkama. Aknad on kallid, igal juhul tasub
enne remontida kui vahetada, kusjuures kevadel ongi õige aeg seda teha.” Tõepoolest, aknatihendite vahetamises pole tegelikult midagi keerulist: võta tihendi otsast kinni ja tiri maha, vajadusel puhasta nii aknaauku kui ka raami tihendikohta noaotsaga kraapides, pese üle, kuivata ja kleebi uus tihend. AKNAD JA TIHENDID ON ERINEVAD
Erinevatele aknamudelitele lähevad aga erinevad tihendid, mida tavakaubanduses ei pruugi olla. Neid toovad Eestisse aknafirmad, kes kõik esindavad vaid teatud kaubamärke. Lisaks on tihti raske kindlaks teha, mis aknaga täpselt on tegu, kes ja millal selle paigaldas. Alati on mõistlik meister vaatama kutsuda. Kuid suured aknafirmad pole tihendite vahetamisest huvitatud ja üritavad läbi suruda terve akna väljavahetamist, mis on kordades kallim, jagavad oma kogemusi koduomanikud, kes meistrit on püüdnud leida. Seevastu väiksemad firmad või FIE-d tegelevad enam-vähem kõigi akende-uste paika sättimise ja parandamisega. Neilt saab abi ka tihendi muretsemisel. “Kui mõelda, et tihendi väljavahetamise kallal nokitsemine võib olenevalt akna seisundist võtta isegi kauem aega kui uue akna panek, samas saab teenusepakkuja palju vähem raha vastu, siis võib nende tõrksust isegi mõista,”
on Eesti Päevalehele antud intervjuus öelnud Marko Kontkar, Lääne-Virumaal tegutseva AknaKeskuse juhataja. AknaKeskus ise müüb tihendeid Rehau pakettakendele (raamis mitme klaasi pakett) ehk PVC-dele. Kui vaja, tulevad kohale ja uurivad, kas ja millist tihendit on vaja välja vahetada. “Kui võrrelda akna hinda ja tihendi väljavahetamise hinda, soovitaks loomulikult kliendil esmalt tihenditega katsetada,” ütles Kontkar. Sissesulatatud tihendit näiteks aga välja vahetada ei saa ja nii polegi muud teha, kui uus aken osta. Nagu ka siis, kui tihendit ei ole aastate jooksul mitte kunagi õlitatud-määritud, tihend on täiesti kõva ja seda on võimatu kätte saada. Kontkari sõnul ehituspoodidest õigeid pakettakende tihendeid ehk n-ö tüüblisoonega (tüübliefektiga) tihendeid ei saa. “Igale aknale sobib kindel tihend. Peab jälgima, kuidas sooned jooksevad ja kas tihend sinna läheb. Poes müüakse tavaliselt kummitihendeid, mida tootjad enamasti ei kasuta – eluiga on lühike ja tulevad ruttu ära.” Aken ise on väga pika elueaga, kui selle eest hoolitseda, siis veelgi pikemaga. Kel aknatellimine ees, võiks seda tehes uurida, kas aknal on vahetatavad tihendid, millised need on ja kes seda vajadusel tegema tuleb. Kes mõtleb tihendite hooldusele või vahetusele, siis just kevadel ongi seda õige aeg teha.
Agne Narusk
AKEN VAJAB HOOLDUST •• Järvamaa akna- ja uksefirma Joveld OÜ soovitab järgmist: •• Aknad vajavad korrapärast hooldust vähemalt kord aastas. •• PVC-aknad on tuntud oma hooldamiskerguselt. Aknaraami ja tihendeid tuleb puhastada igal aknapesul. •• Vähemalt kord aastas tuleb määrida aknatihendeid elastsuse säilimiseks vaseliini või silikoonõliga. •• Suluste määrimise ja puhastamisega saavad kõik hakkama. Määrima peab ainult liikuvaid osi ja kinnitusvastuseid, selleks kõlbavad määrderasv või õli, mis ei sisalda happeid ega vaike. •• Avad aknalengi välisküljel peavad olema puhtad, et vesi saaks vabalt ära voolata.. •• Akendel või akna vahetus läheduses ei tohi kasutada tihendmaterjale või tihendeid, mis sisaldavad äädik- ja teisi happeid. •• Vaata meistri Ilja Leontjevi videot, kuidas ise vahetada plastakna tihendit, aadressilt: www.aknavennad.ee/plastakende-remont/
Ehitus |
APRILL 2016 7
OÜ POTIPOISS
TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS! korstnapühkija lõõriummistuste likvideerimine lõõride puhastamine kettpuhastiga lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega tel 5807 2581 I info@potipoiss.ee I www.potipoiss.ee
KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.
OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.
Foto: Shutterstock
Vana tapeet seinalt maha – tüütu, kuid vajalik töö Vana tapeedi eemaldamiseks võib kasutada nii Metylani tapeedieemaldusvedelikku kui ka sooja vett. Eelkõige varu kannatust.
Vana tapeedi eemaldamine on tüütu, kuid lapsi appi võttes sujub töö paremini.
Kui seinale on püsima jäänud ajast ja arust vana tapeet ühe või isegi mitme kihina, tuleb esmalt pahtlilabida ning pihustipudeli abil see viimseni seinalt maha võtta. Esmalt lase pihustipudelisse sooja vett, millega saab vana tapeedi korralikult läbi niisutada. Parkettpõrand kata enne ajalehtedega, sest osa veest võib põrandale valguda. “Kui tunned näpuga katsudes, et tapeet on piisavalt märg, lükka pahtlilabidas serva alla ja hakka rullima. Kui tapeeti on seinal mitu kihti, ei jõua vesi ilmselt kohe alumiste kihtideni – neid tuleb uuesti leotada,” soovitab pisiremondi teenust pakkuv Külli. “Kõige alumine ehk ajalehtede kiht on kõige kangekaelsem. Seda annab vahel kraapida,” ütleb ta.
Vana tapeedi eemaldamiseks võib kasutada ka Metylani tapeediliimi suuremas koguses vees, kui muidu vaja läheb. “Ämbritäiele veele kulub üks pakk. Kui vedel tapeediliim on valmis, võta lai pintsel ja tõmba tapeedipaanid järjest üle. Kui umbes viis paani on üle pintseldatud, hakka esimest seinalt maha tõmbama. Siiski peab vahel pahtlilabidaga kaasa aitama. Meetod on tõhusam kui palja veega tehes ja odavam tapeedi eemaldusvahendi kasutamisest. Henkel toodab Metylani liimi nii erinevatele tapeetidele kui ka tapeedi eemaldusvedelikku. Viimase puhul lubab tooteinfo, et vedelik hõlbustab ja lühendab ettevalmistustööde ebameeldivamat
etappi. Vana tapeedi kihti tuleb eemaldusvedelikuga korralikult niisutada. Paksemad, tugevama mustriga ja vett tõrjuva pealispinnaga tapeedid (nt vinüültapeet) torgi eelnevalt üsna tihedalt läbi spetsiaalse tööriista ehk ogarulliga – see aitab vedelikul paremini liimikihini tungida. Hästiniisutatud vana tapeeti saab raskusteta seinapinnalt (alusta laest) ribade kaupa lahti rebida. Seda tee järgmise paani ülaosast alustades. Kuna tegu on erilise vedelikuga, arvesta, et see lõhnab veidi ning tapeedi eemaldamise ajal tuuluta tuba või tee tööd jupikaupa.
ASENDAMATU PAHTLILABIDAS
Pahtlilabida abil alusta vana tapeedi eemaldamist kohtadest, kus vana tapeet on ise aluspinnalt lahti koorunud. Selliseid kohti leiab toanurkadest ja akende-uste ümbrusest. Kui tapeedi eemaldamise käigus on kasutatud lahusteid, loputa ka need aluspinnalt hoolikalt veega maha. Siis lase seinal täielikult kuivada. Sein, millele uus tapeet paigaldatakse, peab olema äärmiselt puhas, ühtlane ja kuiv. Kui seinas on kolm või enam tapeedikihti, eemalda need isegi siis, kui
tunduvad kõvasti kinni olevat – uus tapeediliimikiht võib vanad lahti leotada. Lõpptulemusena lööb seina pandud tapeet lihtsalt koos vanadega lahti. Tugeva reljeefiga tapeedi peale ei maksa uut tapeedikihti paigaldada. Reljeefne tapeet eemalda täies ulatuses või viimistle lauspahteldusega. Viimane töövõte võib kogenematule meistrile olla tülikas ja aeganõudev, sestap eelistatakse pigem vana tapeedi eemaldamist.
Signe Kalberg
KAHEKSA OLULIST SAMMU: •• 1. Lülita elekter välja – niiskus võib põhjustada rikkeid harukarpides. Eemalda seinavalgustid, pistikupesad ja lülitid. •• 2. Rebi esmalt tapeedi nurk noaga lahti, proovi tapeediriba kuivalt seinalt ära rebida suunaga põranda poole. Kui see maha ei tule või rebeneb, kasuta tapeedi eemaldamise vahendeid. •• 3. Kata põrandaliist maalriteibiga ja töödeldava seinaga külgnev põranda osa kilega. •• 4. Veekindla tapeedi eemaldamisel aitab pinnakihi auklikuks torkimine. Kergeid auklikke sisselõikeid saab teha ka noaga. Ära vigasta tapeedialust krohvi.
•• 5. Vana tapeedi eemaldusvahendi seinale kandmiseks kasuta rullikut. Mine edasi triibuga laiuses 1–1,5 m, liikudes maast laeni. Tapeeti eemaldades veendu, et sa ei leotaks kipsplaadi kartongi. •• 6. Kui tapeet tõmbub tumedaks ja läheb kortsu, saad seda eemaldama hakata. Kõige parem on kasutada kaabitsat (kasutada võid ka spaatlit). Kui mõnes kohas ei eemaldu tapeet aluspinnast, korda tapeedi eemaldusvahendiga kruntimist. •• 7. Kui on võimalus kasutada aurutit, saab tapeeti eemaldada spetsiaalseid vedelikke kasutamata. Auruta eemaldatavat pinda u
30 sekundit ja edasi kasuta niiske tapeedi eemaldamisel spaatlit. Parem on eemaldada tapeet esmalt lae juurest ja edasi liikuda põranda poole. Aurutiga töötades kasuta kaitsekindaid. •• 8. Pärast vana tapeedi eemaldamist on sein veel kaetud tapeediliimi jäänustega. Enne seina kuivama jätmist pühi seina veel käsnaga. Kipsplaadist seinad pühi kiirelt ja eemalda suurem niiskus hiljem kuiva riide või käsnaga. Pärast seina kuivatamist ja viimast ülevaatust saab alustada tapeetimisega. Allikas: www.kodukorda.net
Foto: Shutterstock
Praod tellisseinas viitavad kehvale kvaliteedile Praod tekivad tellisseintesse müüritise kehva kvaliteedi, vundamendi vajumise, ebaõige koormuse, transpordist tuleneva vibratsiooni vms mõjul. Ehitusinsener Karl Õiger juhib majaomanike ja -haldajate tähelepanu sellele, et välisseinad on koos katuse, rõdude ja varikatustega need kohad, millel tuleb silm peal hoida. Äärmise tõsidusega tuleb suhtuda kandvates vaheseintes olevatesse pragudesse, sest need võivad viidata probleemidele vundamendis või kogu hoone kandevõimes. Hoone kui terviku kandevõimet mittekandvates vaheseintes olevad praod üldiselt ei ohusta. Küll aga on tagajärjeks väiksem heli- ja õhupidavus (neist viimasega kaasneb ka alanenud tuleohutus) ning võimalikud kahjustused lokaalse varingu tagajärjel. UURI PÕHJUSEID
Enne remontimist või tugevdama hakkamist tuleb välja selgitada, miks need praod tekkisid. “Mõistmiseks on vajalik ehitusinseneri ettevalmistus ja mõnel juhul rohkemgi. Ühe või teise juhtumi puhul kutsuge ekspert, kes püüab asjas selgusele jõuda ja toimiva lahenduse anda. Kui õige põhjus ei ole kõrvaldatud tekib pärast remonti pragu või praod uuesti,” märgib Tallinna tehnikaülikooli professor Karl Õiger. Õiger tunnistab, et telliskiviseintesse tekkivad praod ja nende remontimine on nii suur teema, et sellele ei saa lühidalt vastata. Pragude tõttu telliskiviseinas halvenevad maja väljanägemine või ekspluatatsiooniomadused – mõned praod viitavad suisa avariieelsele olukorrale. Praod võivad tekkida temperatuurivaheldusest, ülekoormusest, seinaosade suurest deformatsioonide erinevusest, materjalide või konstruktsiooni alamäärasest tugevusest, erinevatel põhjuste vundamentide ülemäärastest vajumistest või nende erinevusest, mitmesugustest projekti- või ehitus- ja ekspluatatsioonivigadest. See loetelu on pikk. MIDA ETTE VÕTTA?
Kõige lihtsam lahendus on küsida nõu ehitusasjatundjalt ja tellida vajalik parandustöö oskustöölistelt. Teine variant on uurida ehitusalaseid raamatud ja 12 APRILL 2016 | Ehitus
veebikülgi, kust leiab teemakohast teavet ning õpetust. Perti Jormalainen annab näiteks oma raamatus “Uuendusremont” paksu täistellisseina pragude remondisoovitusi. Kuna praod on enamasti püstsuunas, võib seinatarindi rõhtsuunas parajate vahedega eelpingestada. Kui paksude monoliitsete tellisseinte välispind on puhasvuukmüüritis ja pinda ei kaeta, võib väljaspoolsed katkised kivid tervete vastu välja vahetada ning vuugid enne tsemendimördiga tugevdamist uuesti täita. Seespoolsed praod tihendatakse samuti mördiga. Puhasvuukmüüritisega välisvoodri pragude remontimisel vahetatakse katkised kivid välja tervete vastu. Seejärel lõigatakse lõhenenud vuugid lahti ja vuugitakse uuesti. Õiger on tellisseina tekkinud pragude remondi, samuti lagunemise põhjuste kohta kirjutanud “Ehitiste renoveerimise” õpikus järgmist. “Pragude remondi juures sõltub remondi valik prao suurusest. Väikesed praod, s.o praod laiusega alla 1,5 mm, mis ei ole konstruktsioonile ohtlikud, võib lihtsalt mördiga täita. Mördi konsistents võiks olla soovituslikult 1:1:6 (tsement: lubi: liiv). Kui praod on konstruktsioonile mingil põhjusel ohtlikud, tuleks seinas olevad pragudega tellised seinast eemaldada, vuugid puhastada mördist ja seejärel paigaldada seina kahjustunud kivide asemele uued, mördi konsistents 1:1:6 (tsement: lubi: liiv).” Õpik annab teada, et suuremate kui 1,5 mm laiuste pragude puhul on nõutav tellisseina põhjalik renoveerimine. See tähendab, et pragunenud müürikivid tuleb seinast eemaldada kogu kahjustunud koha ulatuses, vuugid puhastada mördist ja seejärel kahjustunud seinaosa taastada, kusjuures kasutatavate müürimaterjalide omadused peavad olema võimalikult sarnased esialgses müüritises kasutatud materjalide omadustega.
Signe Kalberg
Äärmise tõsidusega tuleb suhtuda kandvates vaheseintes olevatesse pragudesse.
KIVIMATERJALIDE KAHJUSTUSTE PÕHJUSED: •• niiskus (vesi), mis tungib ehitusmaterjali kihti pinnadifusiooni, lahusedifusiooni või veeauru difusiooni tagajärjel, mille tõttu tekivad külmakahjustused; •• vesi on lahustav ja transportiv keskkond, vahendaja kergelt lahustuvate koostisosade väljakandmisel; •• deformatsioonid vahelduvast niiskumisest ja kuivamisest; •• soolade sadestumine, kristalliseerumine, rekristalliseerumine, hüdratsioon; •• osmootne rõhk; •• tuule erosioon; •• deformatsioonid temperatuuri vaheldumisest või temperatuuri erinevustest elemendi mahu ulatuses; •• vetikad, sammal, rohi, puud; •• päikese UV-kiirgus. Allikas: Karl Õiger
PUR vaht on tänapäevane kahekomponentne materjal, millel on turu parim soojapidavus PUR vahuga saab soojustada katuseid, seinasi, sokleid ja vundamente, lagesid ja pööninguid PUR vahuga saab toestada ja tõsta äravajunud vundamente ja põrandaid Küsimuste korral võtke julgelt ühendust koit@purest.ee või 56 825 556
* POLÜKARBAMIID ON KAHEKOMPONENTNE KUUMPRITSITAV, JÄÄDAVALT ELASTNE KATTEMATERJAL. * KASUTATAV NII VETTPIDAVA KATTENA, KUI TÖÖSTUSLIKU, SURVET TALUVA PÕRANDAKATTEMATERJALINA. VÕIMALIK PRITSIDA "anti-slip" MEETODIL. * POLÜKARBAMIID TALUB VÄGA SUURI KOORMUSI, MEHAANILIST HÕÕRDUMIST, LÖÖKE JA PINGEID. MATERJAL ON KEEMIA-, HAPETE-, SOOLADE-, LEELISTE ja KÜTUSTE KINDEL. VÕTA MEIEGA ÜHENDUST koit@purest.ee | 56 825 556 | Aruküla tee 9, Tartu | 2K Services OÜ
Alarahastatud remondifond on tõsine probleem Kinnisvara pikaajalise remondivõla ja tööde edasilükkamisega suureneb ehitusmaksumus iga aastaga. Nii vanema kui ka uuema kinnisvara töökorras hoidmise ehk teisisõnu majandamise kulusid tasub kõigil korteri- ja majaomanikel aeg-ajalt lähemalt uurida. Me elame hoonete korrashoiu seisukohalt keerulises põhjamaises kliimas, kus valdkonna spetsialistidel kasutada olevad kvaliteedinõuded ja standardid põhinevad paljuski meie põhjanaabrite pikaajalise ehitamise ja remondikogemusel. Soovides olla naabrist parem, tasub kõike kasulikku tähele panna ja majanduslikult mõistlikke lahendusi kogu valdkonna või konkreetse kortermaja kasuks tööle rakendada. Numbrid ei valeta. Üks viis, kuidas naabrite kinnisvara majandamist hinnata, on võrrelda sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja kinnisvara remondifondi suurust. Soome SKP ühe elaniku kohta oli 2014. aastal 37 600 eurot vs. 15 200 eurot Eesti elaniku kohta. Kasutades Eesti statistikaameti määratlust on SKP riigi elanikkonna majandusliku olukorra näitaja, mis kajastab toodetud kaupade ja teenuste koguväärtuse ning nende tootmisel vahetarbimiseks kulutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahet. Ostujõu standardi ühikutes (PPS) väljendatud SKP puhul hinnaerinevusi riikide vahel ei ole ja arvestused elaniku kohta võimaldavad absoluutsuuruses võrrelda väga erinevaid majandussüsteeme. SUUR VAHE REMONDIFONDIDES
Kui meie põhjanaabrite kortermajade remondifond on 4.50–5 eurot/m², siis Eestis on vastav number täna vahemikus keskmiselt 0,50–1 eurot/m². Arvestades meie sisemajanduse koguprodukti ühe elaniku kohta, võiks see Soomega võrreldes olla 2,5kordne ehk siis vähemalt
Suurem remondifond ja nõuetekohaselt teostatud remonditööd tagavad ühtlasi hoonete märgatavalt tõhusama ja odavama majandamise. Foto: Shutterstock
14 APRILL 2016 | Ehitus
1,8–2 eurot/m². Suurem remondifond ja nõuetekohaselt teostatud remonditööd tagavad ühtlasi hoonete märgatavalt tõhusama ja odavama majandamise. Seevastu kui ebapiisav remondifond suurendab aasta-aastalt hoonete remondivõlga – vaatamata sellele, et omanike teada võlga justkui polegi. Mis veel kord üle korrates tähendab seda, et hoonel ikkagi võlg on, aga seda pole korteriomanike
ennetava pikaajalise majandamise kogemuse puudumises. Kinnisvara pikaajalise remondivõla ja tööde edasilükkamisega suureneb ehitusmaksumus iga aastaga. Rekonstrueerimise kallinemine ei tulene ainult hindade tõusust, vaid ka sellest, et hoonete kahjustused süvenevad ja nende kõrvaldamine muutub oluliselt kallimaks. ERAPOOLETU ÜLEVAADE
Põhjamaade kogemuse põhjal on hoonete keskmine eluiga hea hoolduse korral arvestuslikult 50 aastat.
tasandil kuigivõrd teadvustatud. Sellest tulenevalt elavad paljud väikese sissetulekuga inimesed täna neile ilmselgelt üle jõu käivat majandamist nõudvas korteris või kortermajas. Üks eelpool kirjeldatud probleemide põhjus võib peituda meie elukondliku kinnisvara omanike tänapäevase insenerteabe ja sellega kaasneva probleeme
Pikaajalise (5–10 aastat) remonttööde plaani puudumisega kaasnevad kuni 35% suuremad kulud hoone igapäevaseks ülalpidamiseks. Otsustamatus koos teadmatusega viivad paratamatult ajahetkeni, mil hoone amortiseerumine jõuab selleni, kus rekonstrueerimine võib muutuda omanikele kallimaks kui uue korteri ostmine. Täna on see veel enamiku vanemate kortermajade terviklikul rekonstrueerimisel 2–5 korda odavam kui tänapäevastele nõuetele vastavasse majja uue korteri ostmine. Põhjamaade kogemuse põhjal on hoonete keskmine eluiga hea hoolduse korral arvestuslikult 50 aastat, pärast seda vajab see uueks elutsükliks juba põhjalikku remonti. Ligikaudu 80% meie täna kasutusel olevatest korterelamutest on ehitatud 30–50 aastat tagasi. Majanduslikult ei saa enamik tänastest korteriomanikest endale lubada olemasolevate kortermajade lammutamist ja märksa kallimates uutes kortermajades eluasemete ostmist. Nii ongi paljude kortermajade elanikud fakti ees, et on vaid üks reaalne võimalus, kuidas edasi minna. Valikutest otstarbekaim tundub oma kinnisvara majandamise võimalustest erapooletu ülevaate saamine ja nende põhjal edasiste otsuste tegemine.
Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant