Ehitus ja Kinnisvara SEPTEMBER 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee
4 | EHITUS JA KINNISVARA
Akutrellist on rohkem kasu siis, kui seda õigesti kasutada Foto: Shutterstock
Päris kõike pole ühe ja sama akutrelliga mõistlik ette võtta, iga tegevus tahab sobiliku võimsusega tööriista. Akutrellide puhul jaotatakse võimsused pinge järgi. Masinatel pole olemas n-ö ühte kindlat võimsust, võimsus tuleneb aku voltaažist ja jääb vahemikku 7,2–36 volti. Kehtib loogika, et mida suurem on pinge, seda rohkem saab masinast ka võimsust kätte. 18 V tööriistad on kõige suurema tootevalikuga. Enamasti leiab iga töömees sellest valikust sobiva. Mida võimsam tööriist, seda kauakestvam ja seda tõenäolisem, et erinevaid töid tehes sellega midagi ei juhtu. Vastavalt võimsusele on ka muud detailid ja materjalid kvaliteetsemad, sest liiga võimas mootor nõrgas korpuses hakkaks mootorit kahjustama. Tekiks paratamatult väändumine, mis võib reduktoreid katki murda. Seepärast tuleb silmas pidada, et tööriist valitaks ennekõike vastavalt töö iseloomule. Kui on tarvis vaid väikesi kruve puitu keerata või mööblit kokku panna, pole kindlasti vaja osta kõi-
ge võimsamat akutrelli. Võimsuse kasvuga suurenevad ka tööriista kaal ja hind, sest materjalid lähevad raskemaks. Lihtsamate tööde puhul on rasket akutrelli ka ebamugav käsitseda. Lühiajaline masina ülekoormus kvaliteetse akutrelli puhul veel seadet ei kahjusta. Paar augukest võib ka nõrgema trelliga ära puurida, aga kindlasti ei tohiks seda teha pidevalt. Mida suurem on koormus, seda kuumemaks läheb mootor ning sellest tulenevalt võivad mootorid ja lülitid katki minna. Tavaliselt tekib piiritunnetus kogemuse põhjal, näiteks akutrelli häält kuulates. Kui masin ikka käes vinguma hakkab, ei maksaks seda rohkem sundida.
Vali uuemad akutüübid
Lihtsamate tööde puhul on võimsat akutrelli ebamugav käsitseda, väiksemaga see-eest on tulemus täpne ja kiire.
3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty
2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty
3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty
Tööriista valikul on kindlasti üks oluline näitaja ka aku tüüp. Põhimõtteliselt eristatakse akudes kolme elementi: liitium-ioon, nikkelmetall-hüdriid ja nikkel-kaadmium. Liitium-ioon on tänapäevase aku põhielement, sellistel akudel on väga madal iseeneslik tühjenemine. Teised materjalid kipuvad juba ajalukku vajuma. Vana akuga tööriista puhul kipub tööprotsess algama akulaadimisega. Liitium-ioonaku puhul saab tööd
jätkata sealt tasemelt, kuhu see eelmise töö lõpus jäi. Vanadel akudel on nn mäluefekt. Kui akus olevat energiat lõpuni ära ei kasutata, vaid alustatakse laadimist poolikult tasemelt, jätab aku selle meelde kui nulltaseme. Järgmise korraga on aku mahtuvus juba vähenenud. Vanemat tüüpi akul peab energia täiesti lõpuni ära kasutama ja siis lõpuni täis laadima.
Kui masin ikka käes vinguma hakkab, ei maksaks seda rohkem sundida. Muidugi võib mõelda, et vahetaks vana aku välja uue liitiumioonaku vastu, aga kahjuks pole see võimalik, sest akude kinnitused on erinevad. Peale selle tuleb akusid erinevalt laadida ja liitium-ioonaku puhul ei saa kasutada vana tüüpi laadijaid. Akude puhul kohtame veel ühte näitajat – ampertunnid. See näitab, kui palju voolu akusse mahub. Kui tuua paralleel autoga, siis tähendab see, kui suur on auto bensiinipaak. Mida suurem on ampertundide number, seda kauem tuleb akut laadida, ja seda rohkem sinna voolu sisse mahub.
Suurt jõudu pole vaja Väga oluline ja sagedasti kasutatav näitaja on akutrellide puhul pöördemoment, mis sisuliselt võrdub kinnitusmomendiga. See tähendab teatud pöörete arvul teatud jõuga kinnitatud poldi kinnitusjõudu ehk millise maksimaalse jõuga on võimalik polt kõvasse materjali kinnitada. Pöördemomendi puhul tuuakse eraldi välja “kõva” ja “pehme” materjali näitaja: “kõva” on metalli ja “pehme” puitu kinnitamine. Näitajat mõõdetakse njuutonmeetrites, mis näitab, kui suure jõuõlaga saab polt kinnitatud. Mida suuremaks lähevad numbrid, seda parem on see näitaja. Muidugi tuleb kõike vaadata materjali ja töö tegemise kontekstis, mis otstarbeks tööriista kasutatakse. Kui rakendada liiga suurt jõudu, võib materjali lihtsalt katki keerata ja kinnitus ei hoia mitte midagi kinni. Näiteks tuleb üsna ettevaatlik olla kruvide laskmisel kipsseina, et materjali pealmist kihti katki ei teeks. Pöördemomendi asendi ehk siis siduri astmetega saab mehaaniliselt natuke kinnituse seadistust reguleerida. Muidugi mitte väga täpselt, aga siiski. Margit Aedla
EHITUS JA KINNISVARA | 5
Korkide paukumine viitab elektrisüsteemi ülekoormusele
da. “Kui eelnimetatud seadmed jagada võrdselt faaside vahel, jääks igale faasile veel kasutamiseks üle 10 A,” selgitab Kaps.
Iga peakaitse võimsust tõstev amper maksab 156 eurot. Odavam oleks faasid ümber jagada. Tiina on juba harjunud sellega, et ei tohi maakodus korraga panna sisse veekeetjat ja elektriahju, sest siis korgid pauguvad. “Kuna käime seal vaid suviti, siis pole ma sellest praegu probleemi tekitanud. Lihtsalt jälgin, et kaks suure võimsusega asja korraga ei töötaks. Ma ei teagi tegelikult, miks see nii on, ja mida tuleks ette võtta,” ütleb ta. Võrguettevõtte Elektrilevi protsessijuht Meelis Kaps nendib, et niisugune korkide paukumine viitab ühemõtteliselt ülekoormusele ja vajadusele kodune elektrivõrk koos spetsialistiga üle vaadata. Kompetentne spetsialist oskab pärast elektrisüsteemiga tutvumist täpsemalt öelda, millised on võimalused, et elektrisüsteem vastaks tarbija nõudmistele. Alati pole läbilaske võimsuse
suurendamiseks tarvis võimsust juurde osta ehk peakaitset suurendada. Lahenduse võib tuua ka elektrisüsteemi ümberkorraldamine – selle võimalusi tasub igal juhul lasta spetsialistil analüüsida.”Selliselt käitudes on mõnel juhul võimalik soovitud tulemus saavutada palju väiksemate kuludega kui peakaitsme amprite juurde ostmine,” märgib Kaps.
Faasid ümber jagada “Näiteks võib soovitud tulemuse saavutada võimsusi faaside vahel ümber jagades või luua süsteem, mis välistab ühel ajal mitme võimsa elektriseadme kasutamise,” osutab Kaps. Tema sõnul tuleb sageli ette, et kolmefaasilise ühenduse puhul on koormused faaside vahel jaota-
tud ebaühtlaselt, tuues siinkohal näiteks süsteemi, kus peakaitsme suurus on 20 amprit. “Näiteks esimesele faasile ühendatakse pistikupesad, teisele valgustus ja kolmas jääb reservi. Selline konstruktsioon on aga vale. Pistikupesadesse saab ühendada maksimaalselt u 4,4–4,6 kW seadmeid ja nii juhtubki, et veekeetja (2 kW), fööni (2 kW) ja elektriradiaatori (2 kW) üheaegsel kasutamisel lülitub peakaitse välja,” selgitab Kaps. Et tavaliselt inimestel elektrialane kompetents puudub, asutakse sellises olukorras väga kergekäeliselt võrguettevõtjalt peakaitsme suurendamist taotlema. Iga peakaitse võimsust tõstev amper aga maksab 156 eurot, kuid palju odavam lahendus oleks sellises olukorras faasid ümber jaga-
Kui suure võimsusega elektriseadmete sisselülitamine korgid paukuma paneb, tasub kodune elektrivõrk koos spetsialistiga üle vaadata. Kompetentne spetsialist oskab öelda, mida läbilaskevõimsuse suurendamiseks teha.
Kolmefaasilisele ühendusele üleminek on Kapsi sõnul aga pikas perspektiivis kõige mõistlikum, sest nn vana, ühefaasiline pingesüsteem põhjustab elektriÜhefaasilisest ja tuleohtu ning sagedasi elektrikatkestusi. “Vanal pingesüsteemil kolmefaasiliseks Ühefaasilise pingesüsteemi puhul puudub kaitsemaandus, mistõtvõiks enne amprite juurde ostma tu ei toimi efektiivselt rikkevoohakkamist hinnata, kas ehk ei an- lukaitse,” selgitab Kaps. “Kaitsena ühefaasilist süsteemi asendada rakenduse puudumine tähendab, kolmefaasilisega, mis lubab prob- et elektriseadme rikke korral võib leemideta kasutada kõiki tänapäe- seda puudutades saada elektrilöögi, samuti on kõrgendatud oht vaseid elektriseadmeid. “Kolmefaasilisele elektrisüs- saada elektrilöök veetorudest.” Tallinnas näiteks on praegu teemile üleminek eeldab nii välise elektrivõrgu kui ka koduse elekt- vanal pingesüsteemil veel 1578 rivõrgu valmisolekut. Kui see val- Elektrilevi klienti, kellest 563-le on valmisolek uuemisolek ühel või teile pingesüsteemile sel poolel puudub, Alati pole ületulekuks loodud. tuleb ette võtta ümläbilaske võimsuse “Ülejäänud majadeberehitustööd,” suurendamiseks le uue pingesüsteemi nendib Kaps. väljaehitamise tempo tarvis võimsust Lähtuvalt ümja järjekorra paikapaberehitustööde isejuurde osta nek toimub vastavalt loomust võivad kuehk peakaitset elanike huvile,” osulud ja tegevused olla suurendada. tab Kaps. “Liitumine väga erinevad. Näinn uue pingesüsteeteks mõnel juhul, kui (välis)võrk on varem kolme- miga on tasuta, aga majaomanifaasiliseks uuendatud ja tarbija kel tuleb omalt poolt tagada hoosoovib samuti üle minna kolme- ne elektrisüsteemi vastavus nõuefaasilisele ühendusele, võib üm- tele.” Enim on ühefaasilist elektriberehituse vajadus piirduda ainult võrku Kalamaja, Kopli, Kristiine, Pelpeakaitsme ja elektriarvesti vahe- gulinna ja Kadrioru linnaosas ning tamisega. Kaps möönab ka, et alati vanalinnas. Alati tasub nõu küsida oma ei ole see võimalik ja sellisel juhul võib kolmefaasilisele ühendusele piirkonna võrguettevõtjalt. üleminek osutuda väga kulukaks. Kristiina Viiron
6 | EHITUS JA KINNISVARA
Sügisel tahab ka katus hooldamist Enne talve puhastage praht korstna juurest ja neeludest, räästa ripprennidest ning allavoolu- ja voolusuunalistelt liidetelt. Hooldatud katus kestab kauem tegusa-nägusana. Et katus kaua vastu peaks, on sel otseses mõttes vaja silma peal hoida. Hoolikas peremees vaatab maja katuse üle kevadel kohe pärast lume sulamist ja sügisel, võimalikult enne püsivaid külmasid ja jää teket. Kui on oht, et katusekate on viga saanud, ei tasu hooldust edasi lükata. Ülevaatuse ajal kõrvaldatakse katusele sattunud ebavajalikud esemed ja kinnitatakse võimalikud lahtised detailid. Ühtlasi asendatakse katkised materjalid, teostatakse korstnate, müüritiste remont. Lihtsat, järsu kaldega katust, millelt pole midagi koristada, võib vaadata üle maapinnalt.
Niiskus ja mädanikseened “Enim kannatab katuse põhjapoolne külg, mis talub pidevat niiskust. Ajaga võib see tungida katusekatte materjali ülekatete va-
hedest katuse aluskattele ja sealt edasi konstruktsioonidesse,” selgitab Survepuhastus OÜ tegevjuht Herkko Sau. Pikaaegne niiskus katuse konstruktsioonis loob soodsa keskkonna mädanikseente tekkeks. Aja möödudes hakkavad poorsel katusekattel kasvama samblikud ja vetikad ning pruunist kivikatusest võib saada roheline. Pääsenud ei ole ka plekk-katuse omanikud – suurte puude õietolm ladestub siledale katusepinnale ja sinna hakkab kõike muud kinnituma, mis loob samblikele ja vetikatele soodsad kasvutingimused. Kui sambla juured tungivad katusekatte materjalidesse ja-liitekohtadesse, seovad need vett ning kasvades ja külmudes lõhuvad katusekatte materjali. Igasugused võõrkehad katusel hoiavad ka talvel lund lihtsamini katusel, päikese käes lumi sulab ja katus kannatab pideva niiskuse käes. Kivikatuse hooldus ei erine millegi poolest mõnest teisest materjalist ehitatud katuse hooldusest. “Katuse vastupidamiseks ja heaks väljanägemiseks pikki aastaid vajab see hoolt. Kivikatuse kor-
rashoiuga vähendab omanik enda edasisi katusega seotuid kulusid. Hästi ehitatud katuse korrashoid pole eriti töömahukas,” nendib Monier OÜ Baltikumi vanem tehniline konsultant Avo Nurming. Katuse aluskonstruktsiooni ülevaatuseks tuleb võimalusel pääseda kõikjale katuse alla. Kontrollige läbijooksude olemasolu, paiknemist ja ulatust. Kui katus laseb läbi tuule mõjuta, leidke põhjus ja kõrvaldage see. Tugeva külgtuulega märgunud aluskatuse puhul hinnatakse läbisadanud veehulka. “Kui vesi niisutab ainult kohati puitdetaile, kuivab hea katusekonstruktsiooni tuulutuse korral niiskus tarindeid kahjustamata ära sarnaselt fassaadidega. Märgunud soojusisolatsioon ei pruugi kuivada ja rikub konstruktsioone – see viga tuleb kõrvaldada,” selgitab Nurming. Veelgi tõsisem on olukord, kui vesi tungib läbi laest.
Katusepesu valige hoolikalt Katusepesu on vajalik samblike ja vetikate hävitamiseks ning visuaalse pildi parendamiseks – puhas katus paistab kaugele ja tõstab kodu väärtust. Kindlasti on terve, aga visuaalselt koleda ka-
tuse pesemine oluliselt odavam kui uus katusekate. “Kui valtsplekk-katuse puhul on survepesu arvessevõetavalt hea lahendus, siis profiilplekk-katuste, kivikatuste, eterniit- ja SBS-katuste puhul on mõistlik survepesu vältida,” soovitab OÜ Soojustusfirma juhataja Toivo Okk. SBS-kattelt uhab survepesu minema katteklibu ja mingil määral bituumeni ning üks katusekivi suudab endasse imada kuni 300 g vett. Okk lisab, et profiilpleki puhul võib survepesu kahjustada pleki mitmekihilist kaitsekihti ja katusekruvide tihendeid. Siin tuleb appi aurupesu – optimaalne temperatuuriga aur kombineerituna mõistliku survega tagab katusekattematerjali puhastuse kahjustusi tekitamata. Kuna erinevalt plekist on SBS- ja kivikatted struktuuri poolest materjalid, millele sattunud muld, tolm või purud loovad soodsa kasvupinnase samblale, ei pruugi surve- ja ka aurupesu taimestiku eoskupraid hävitada. Seetõttu on lisaks sambla eemaldamisele ja pinna puhastusele vaja katusekattematerjali samblatõrjekeemiaga käsitleda. Signe Kalberg
Foto: Shutterstock
Puhas katus tõstab kodu väärtust ja on ka silmale hea vaadata.
Miks on katusepesu vajalik: • 1 m3 vett ja niisket sammalt = 1 tonn lisaraskust; • sammaldunud katusepind on kole ja kannatab pideva niiskuse all; • niiskus tungib läbi liitekohtade katusekatte alla ja hakkab hallitama või konstruktsiooni mädandama; • jäätudes vesi paisub, tagajärjeks võib olla katkine katusekate. Allikas: Survepuhastus OÜ
EHITUS JA KINNISVARA | 7
Igal puidul on oma kindel koht Foto: Shutterstock
Puuliigid on erinevad ja see määrab nende kasutusala välisilmes või interjööris. Eestis leiavad enam kasutust kuusk ja mänd, samuti kask, tamm ja saar. Sauna ehitades ei saa aga mööda vaadata haavast ja sanglepast. Männipuit – kerge, pehme, kergesti töödeldav, keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. Sisaldab palju vaiku. Mänd on lülipuiduline. Lülipuit on (enamasti tumedam) puidu siseosa, mida ümbritseb heledam välisosa – maltspuit. Lülipuidu ülesanne on anda puule tugevust, maltspuit sisaldab lülipuidust ka oluliselt rohkem niiskust. Männi maltspuit on lai, valkjat kuni kollakat, lülipuit kollakat kuni punakaspruuni värvi. Maltspuit imab puidukaitsevahendeid paremini kui lülipuit. Ajaga muutuvad männipuit ja temast valmistatud esemed tumedamaks. Männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, üldehitustöös karkassideks ja paneelideks, raudteeliipriteks, valgustuspostideks, samuti dekoratiiv-
se spooni ja vineeri valmistamiseks. Et see lõheneb vähe, kasutatakse männipuitu uste-akende valmistamiseks. Kodustes oludes peab männilaudadest põrand piisavalt hästi vastu. Kuusepuit – pehme ja kerge, kergesti lõhestatav, värvilt kollakasvalge, ilma lülipuiduta. Kuusk on küpspuiduline, mis tähendab, et selle lülipuit pole värvilt maltspuidust eristatav, kuid maltspuidu niiskusesisaldus on lülipuidust mõnevõrra suurem. Kuusk sisaldab männist vähem vaiku ja sel esineb ka rohkem oksakohti kui männil. Et kuusepuidu rakud sulguvad kuivades, imab kuusepuit vähem niiskust kui mänd. Seetõttu on soovitatav fassaadivooderduseks valida kuuske. Hästitöödeldavat ja viimistletavat kuusepuitu kasutatakse ehituses ka sisetöödel (laudises), karkassipostidena, mööbli, akende ja uste valmistamiseks. Hea on teada, et kuuselauda ei maksa väga otsa lähedalt naelutada, sest siis kipub see pragunema. Kuusepuit on hea kõlaga, mis-
Puit kestab kaua, on hea soojapidavuse ja kauni tekstuuriga.
tõttu leiab kasutamist ka muusikariistade valmistamisel, kuusest tehakse näiteks kandleid ja viiulite kõlalaudu. Kasepuit (arukask) – tugev, raske ja kõva, hästi poleeritav ning raskesti lõhestatav. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kask on maltspuiduline, mis tähendab, et tema sise- ja välis-
osa ei eristu värvi ega niiskusesisalduse poolest. Ilmastikumõjudele kask hästi vastu ei pea, seetõttu sobib pigem siseruumidesse. Näiteks on väga ilus ja vastupidav kaselaudadest või kaseparketist põrand. Kasepuit on ka hea mööblimaterjal ning sellest valmistatakse vineeri ja spooni.
Kasepuidu värv muutub küll ajaga mõnevõrra, kuid jääb siiski heledaks. Samavõrdset kasutust arukasega leiab ka sookase puit. Hästi hinnatud on maarjakask (arukase vorm), mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Tammepuit – kõva, sitke ja tihe, hästi töödeldav, ilusa tekstuuriga ning kulumiskindel. Tamm on lülipuiduline – lülipuit on värvilt kollakas kuni tumepruun, kitsas maltspuit kollakasvalge. Kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks, muutub peaaegu mustaks ja ilus muster tuleb veel paremini nähtavale. Puit muutub ülikõvaks ja miski ei suuda sellele enam kahju tekitada. Seetõttu kasutatakse tamme rohkesti vesiehituses, kuid ka mööbli, treppide, uste, akende, vaatide valmistamiseks ning põrandamaterjalina. Saarepuit – sitke, tihe, kõva, hästi lõhestatav ja painutatav ning kulumiskindel. Saar on lülipuiduline – lülipuit on hallikaspruun, lai maltspuit nõrgalt kollakasvalge. Saar on väga ilus siseviimistluses, parketina, vineerina, trep-
F Fassaadilahendused
Nordic Line klinkertellised – Suvi 2016 Inspireeritud Põhjamaade loodusest – sügavatest metsajärvedest, kaljudest, kividest ja liivarandadest – ning pakkumaks stiilseid kaasaegseid võimalusi ja lahendusi on Terca keraamiliste telliste tootevalikusse lisandunud Aseris väljatöötatud, kohalikust savist valminud ja kõrgel temperatuuril klinkriks põletatud tellised: Stockholm, Tallinn, Helsinki ja Oslo.
Stockholm
Tallinn
Helsinki
Parima ülevaate Terca telliste tootevalikust saad meie näidistesaalist, Peterburi tee 46, Tallinn www.wienerberger.ee
Oslo
pidena. Saarepuitu kasutatakse ka mööbli valmistamiseks. Haavapuit – ühtlaselt heledat värvi, sageli esineb väärlülipuitu, kuigi haab on maltspuiduline. Puit on võrdlemisi kerge, pehme, habras, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, kuivalt küllalt tugev ja vastupidav. Siseviimistluses ei saa haavast üle ega ümber saunalava ehitades, sest usutakse, et haavast lavalauad ei lähe kuumaks. Haavast tehakse ka katuselaaste ja sisevoodrilaudu. Sanglepa puit (tuntud ka kui must lepp) – toorena valge, õhuga kokku puutudes muutub tumepunaseks kuni punakaspruuniks. Kuivades muutub puit siiski heledamaks. Maltspuiduline sanglepp on pehme, kerge, habras, hästi käsitletav ja puidukaitsevahendiga töödeldav. Et sanglepa puit peab vees hästi vastu, sobib hästi niisketesse kohtadesse, siseviimistluseks sauna, vesiehitusse. Sanglepast valmistatakse ka vineeri. Allikad: Luua metsanduskooli õppematerjalid, “Väike puidualbum”, Väärispuu ja Spoon AS, KM profect Kristiina Viiron
8 | EHITUS JA KINNISVARA
Õige saun on hea abiline
Foto: Shutterstock
Kuhu paigaldada ventilatsioon?
Heas leiliruumis on ühendatud kerise ja lava paigutus, ruumi kubatuurile vastav keris, ventilatsioon ja valgus. Saunade ehitamisega tegeleva ettevõtte Saunapoint OÜ projektijuhi Mario Raja sõnul määravad ruumiasetuse peamiselt ära leiliruumi ukse ja korstna (juhul, kui on puuküttega keris) asukoht, ja see võikski olla saunaplaani visandamise alus. “Leiliruumi uksest sisse astudes peaks lavale minek ja sealt maha tulek kulgema võimalikult lihtsalt-mugavalt. Kuumal laval võib tekkida järsku kehv enesetunne ja siis on vaja lavalt kiiresti maha saada,” selgitab Raja, millest lähtuda lava asukoha planeerimisel. Lava kavandades võiks ühe inimese kohta arvestada u 60–70 cm lavalaiust ning jätta igaks juhuks ka ühe lisakoha. Lava mõõtmeid asutakse arvestama alates kõige ülemisest astmest ehk sellest, millel istutakse. Lae ja ülemise astme
vahele peaks jääma umbes 110– 120 cm, eks see sõltu ka sauna tavakasutajate pikkusest, mille järgi võib mõõte kohandada. Kaks esimest astet võiksid Raja sõnul olla kõrgusega 25–30 cm ja sügavusega 35 cm, kõige ülemise astme kõrgus võiks olla 43– 45 cm ja sügavus 50–60 cm. Selleks, et lavale saaks mugavalt pikali heita, peaks selle sügavus olema vähemalt 70 cm. Suurt tähelepanu peab pöörama kerise kaugusele lavast ja muudest kergesti süttivatest materjalidest – kerise paigaldus- ja kasutusjuhendis on kõik nõutavad kaugused ka selgelt kirjas.
Kuidas valida kerist? Kui on plaanis ehitada puuküttel kerisega saun, tuleb paika panna, kas kerist köetakse ees- või leiliruumist. “Maasaunas eelistaksin
vid laotatakse vaid kerise peale,” täpsustab Raja. Mida suurem on kivide hulk, seda parem ja pehmem on leil.
Saunas valitsegu kõiges tasakaal.
pigem seestpoolt köetavat kerist. Eriti tore, kui ahjuuks oleks klaasiga, nii peegeldub seintele ja lakke hubane leegivärelus. Mõnus on ka kerge suitsulõhn, mis puid lisades leiliruumi levib. Miinuseks on puude vedamisest tekkiv saepuru, mis märjal põrandal taldade külge kipub jääma,” viitab Raja. Puhtam ja mugavam on, kui kerisekolle asub eesruumis. Meeleolu saab jällegi lisada klaasuksega. Puuküttega kerise võimsuse määrab tootja. Vastavalt ruumi suurusele ja ehitusel kasutata-
vatele materjalidele leitakse koos kerise müüjaga ka sobivas mõõdus keris. Elektrikerise võimsuse arvutamisel kehtib rusikareegel: 1 m3 kütmiseks läheb vaja 1 kW elektrivõimsust. Kindluse mõttes võiks reservi tekitamiseks liita vastusele 1 kW juurde. Oluline nüanss kerisevalikus seisneb kerisekivide mahutavuses, sellest sõltub kütmisele kuluv aeg. “Võrkkestaga ahjude puhul on kivide hulk suurem ja soojenemiseks kuluv aeg umbes kaks korda pikem kui sellistel, millel ki-
Väga oluline saunas on leiliruumi hea ventilatsioon. Üks kahest – kas sisse- või väljapuhe – võiks olla lahendatud ventilaatori kaasabil. “Näiteks, kui ventilaator on paigaldatud väljatõmbeavale, tekib vaakumefekt ja sissetõmbeavast hakkab värsket õhku iseenesest sisse tulema,” õpetab Raja. Puukerisega saunas peaks värske õhu sissepuhe asuma kerise lähedal allpool kerise ülemist piiri, sest lisaks ruumi ventileerimisele on vaja põlemiseks värsket hapnikku. Elektrikerisega saunas peaks värske õhu sissepuhe asuma kerise kohal seinal või laes. Väljatõmme lahendatakse mõlema kerisetüübi puhul ühtmoodi. Ideaalis võiks väljapuhke avasid leiliruumis olla kaks. “Üks asuks lava all jalataldade kõrgusel ja teine lae all. Alumine ava toimib saunatamise ajal nii, et kerise kohalt lae alla tõusev soe niiske õhk vajub jahtudes alla ja suundub väljatõmbeavasse. Teine lae all asuv ava on mõeldud ruumi kuivatamiseks pärast sauna. Samas piisab kuivatamiseks ka sellest, kui jätta keris pooleks tunniks kütte
ja leiliruumi uks praokilasendisse. Pole ka väga hullu, kui väljatõmbeks on ukse all olev vahe ja pesuruumis imeb ventilaator õhku,” tõdeb Raja, lisades, et väljatõmbeavad peaksid asuma kerise diagonaalses vastasnurgas, kuna nii liigub õhk terve leiliruumi ulatuses.
Milline valgustus sobib? Leiliruumi valgustus paigaldatakse leiliruumi tavaliselt nii, et valgustit näha ei ole. Odav ja lihtne on paigaldada lava alla niiskuskindel valgusti ning katta see puitrestiga. Meeleoluvalguseks on odavam võimalus LED-komplekt või silikoonkesta sees LED-riba. “Ainukeseks miinuseks on asjaolu, et LED-pirnid ei talu pikalt kuumust,” nendib Raja. Soovitatav oleks LED-e paigaldada madalamale, kus on ka temperatuur madalam, näiteks lava äärelaua või seljatoe taha. Parim ja kindlaim lahendus on kiudoptiline valgustikomplekt. “Selles on üksainus valgusallikas, mis peegeldab valguse soovitud kohtadesse läbi klaaskiudjuhtmete. Juhe kannatab kuumust kuni 130 kraadi.” Valgus võib leiliruumi lisaks tulla ka läbi klaasuksega küttekolde ja päevasel ajal läbi klaasukse, kui pesuruumis on aken. Kristiina Viiron