Ehitus ja Kinnisvara SEPTEMBER 2015
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kai Reilent, kai.reilent@ekspressmeedia.ee, tel 680 4646 Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee
2
Ehitus ja Kinnisvara
Ja majad muudkui kerkivad … Kortermajade uusarenduste käekäik on selgelt seotud elanike ostujõu ning piirkonna populaarsusega: kui Tallinnas, Pärnus ja Tartus täituvad uued kodud kiiresti, siis Rakveres, Narvas ja teistes Kirde-Eesti linnades võtab isegi ainsa uusarenduse müük aega mitu aastat. Paberil müük toimib hästi Tallinnas ja Pärnus, mujale kinnisvara ostjad tahavad enne rahaülekannet kaupa ise katsuda.
Uusarendus Pärnus Lubja tänaval
Kristiina Viiron, Agne Narusk
Tallinn Pealinnas kerkib jätkuvalt uusi maju kõige rohkem kesklinna piirkonda, kuid arendustegevust võib näha kõikjal üle linna. Domus Kinnisvara maakleri Neeme Liiva andmetel on kesklinnas viimastel aastatel olnud pidevalt pakkumisel 30–40 korterelamuarendust. Meelispaigad on veel Kalamaja, Kristiine, ka Lasnamäe algus, Mustamäe ja Haabersti. Kallimad korterid on kesklinnas –näiteks lausa 5000 eurot/m² Pirita tee 26 Meerhofi majas ja Kentmanni tn 6. „Mõlemad projektid on peaaegu läbi müüdud, mis on pakutavat hinnataset arvestades isegi veidi üllatav,” nendib kinnisvarafirma Ober-Haus analüütik Rain Rätt. „Enamik uusi kortereid kesklinnas on siiski hinnavahemikus 2000– 3500 eurot/m², äärelinnas 1500–2000 eurot/m².” Arenduste suur hinnavahe määrab Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul ka kinnisvaraturu aktiivsuse. „Ei saa üle ega ümber kohalike ostujõust, seetõttu on äärelinnas ja linna ääres nõudlus suur,” kõneleb Sooman, pidades linnaäärena silmas eelkõige Laagrit ja Peetri alevikku. Tema sõnul pole seal haruldane seegi, et 2/3 majast müüakse ära juba enne, kui maja üldse valmis saab ning kolmandik jääb müüa siis, kui maja Tartu Tartu suurim uusarenduste arendaja ning vahendaja Arco Vara müüb praegu nelja uusarendust: Pärna allee, Tähtvere 9, Lubja 2a, Kaupmehe 7. Äsja sai müüdud viies – Tiigi 80 kortermaja. Kesklinn on igal juhul nõutuim piirkond, kuhu kortereid osta soovitakse, kommenteerib Arco Vara Tartu ja Tartumaa piirkonna juht Tarvo Tamme. Perede hulgas on tema sõnul populaarsed ka äärelinna arendused, nagu näiteks Kaupmehe 7 ja Pärna allee kortermajad. Mõlemad arendused asuvad Tartu linna piiril, Raadi-Kruusamäe piirkonnas. KV.ee kinnisvaraportaali andmetel maksab kalleim, Kivi tn 57 asuv korter 3216 eurot/m². Tamme sõnul on see pigem siiski marginaalne näide. „Hinna määrab siin eksklusiivsus: viimane korrus, hea vaatega, terrassiga. Muidu on uusarenduste ruutmeetri hinna Narva ja lähiümbrus Narvas ja selle lähiümbruses on uusarendusi vähe. Seda põhjusel, et ehitushind (u 800 eurot/m²) on oluliselt kõrgem kui tänane turuhind (u 500 eurot/m²), kommenteeris Pindi Kinnisvara maakler-hindaja Rene Zorin. „Narvas ulatuvad vaid üksikud tehingud hinnatasemeni tuhat eurot pinnaühiku kohta,” ütleb ta. Kohtla-Järvel ja Jõhvis pole tema sõnul viimastel aastatel uusarendusi olnud. Sealsed hinnad on Narva omadest veelgi madalamad. Suuremat arendustegevust võis viimastel aastatel täheldada Narva-Jõesuus, kus tehinguhinnad ulatusid kuni 1700 eurot/ m². Narva-Jõesuus on arendatud nii korterelamuid kui ka ridaelamuid, mille ostjaskond oli valdavalt Vene päritolu. See turg toimis 2014. aasta suveni, siis Vene rubla kurss muutus ning Venemaa kodanike jaoks läks meie kinnisvara oluliselt kallimaks. „Üldiselt võib öelda, et kohalik Narva elanik on juba väsinud vanadest tüüpkorterist ja ootab uusi lahendusi madalale ostujõule vaatamata, ütleb Zorin. „Peamine probleem on aga eespoolmainitud ehitushinna ja müügihinna liiga suur vahe, mis ei ärgita
Foto: Domus Kinnisvara
Sihi 122 on üks vähestest Nõmmel sel aastal müüki tulnud arendustest.
on valmis. Näiteks jõuab oktoobris Laagris Kasekodus ehitusega lõppjärku 20 korteriga maja, kus on Soomani kinnitusel kõigile korteritele tahtjad. Pealinnas on samuti mõni niisugune näide tuua. „Üks selline on Põhja-Tallinnas Ketraja tänaval, kus maja müüdi välja praktiliselt nädalaga,” viitab Neeme Liiva. Veelgi markantsema näite toob ta Lasnamäelt, kus Virbi 10 rajatavas hoones broneeriti pooled korterid veel enne ehitustegevuse algust. Enamasti paberi pealt siiski enam ei osteta, tõdeb Rain Rätt, lisades, et uute korterite pakkumine on Tallinnas taas hakanud ületama nõudlust ja tõenäoliselt on uute korterite hinnatõus saavutanud mõneks ajaks tarbijatele piiri.
Uusarendus Tartus Riia maanteel
ülemine piir 2000–2500 eurot/m² kandis,” täpsustab ta. Odavaim uusarenduse korter asub Luunja vallas – 870 eurot/m². Hinna määrab puhtalt asukoht. „Praegu arendusi Tartus paberi pealt ei müüda. Klient tahab uut kodu näha, sees käia ja katsuda. Turul on nüüd piisavalt valikut ja pole ohtu pika otsustusaja tõttu millestki ilma jääda,” ütleb Tamme. Foto: Priit Simson
Narva suurim korterelamu arendus asub Puškini 69.
arendajaid uusi maju ehitama. Endiselt eelistatakse keskust (Narva, Jõhvi), aga on tekkinud ka neid, kes sooviksid kolida kesklinnast linna äärde, kuid seal on ehitushinna tõttu hinnakäärid veelgi suuremad.” Narva suurim korterelamu arendus asub Puškini 69, nn keskklassi 72 korteriga korrusmaja. Tänaseks on müügis veel 15 kahe- või kolmetoalist korterit, ülejäänust valdav osa müüdi maha aastatel 2012– 2014. Arendab AS Harju Ehitus, hoone ehitati 2008. aastal vanale, nõukogude ajal pooleli jäänud karbile. Ruutmeetri hind jääb vahemikku 580–640 eurot/m².
Rakvere Rakveres Mõisavälja tänav 6 asuva kahekorruselise kortermaja näol on tegemist ainuarendusega viimase kuue-seitsme aasta jooksul. Kui kõrvale võtta Paide, kus kortermajade uusarendusi üldse pole või mõne teise merest kaugemale jääva väikelinna eluasemeturg, siis on Rakvere arendus mainimist väärt. Mõisavälja hind on hetkel 980 eurot/m², keskmise tüüpkorteri hinnaklass Rakveres on 550–650 eurot/m². Kõrgeimad ruumeetrihinnad on 70ndate ja 80ndate vahel ehitatud kesklinna majades Turuplats 3 ja Turuplats 7, kus tehinguid on Uus Maa Kinnisvarabüroo andmetel tehtud kuni 1500 eurot/m². Samuti on hinnatud Pikk tänav ja teada kui kõrgema ruutmeetrihinnaga koht – kuni 1000 eurot/m². Mõisavälja 6 arendaja, Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa OÜ tegevjuht Margus Punane ütleb, et väikelinnas paberil müügist rääkida ei saa. Korter peab olema valmis, et näha, millega tegemist. „Mõisaväljal on olnud huvilisi n-ö seinast seina, küll noored, kes ühiselu alustamas ja ka eakamaid, kes plaanivad korralikus kortermajas tulevikus pensionipõlve veeta,” lisab Punane. Uusarendus Rakveres
Pärnu Pärnus on uusarenduse suurelt ette võtnud LVM Kinnisvara: kortermajad Villa 1, Riia 11, Papiniidu 74, Suur-Jõekalda 2, Aida 7, Tulbi 4, Papli 27, Seedri 4, Eha 1. Peamiselt ehitatakse rannarajoonis – see on ka nõutuim ja kallim piirkond. Ja muidugi kesklinnas. Samas on üksikuid projekte ka Ülejõel. Kallimad korterid 2000–3500 eurot/m² on müügis rannarajoonis, hind 1500–3000 eurot/m² kehtib kesklinnas, teistes piirkondades asuvate korterite eest küsitakse 1200–1700 eurot/m². Kõige odavama kahetoalise korteri saab hetkel LVM Kinnisvara analüütikute andmetel Pärnus, 1200 eurot/m², ja kõige kallima 2900 eurot/m². LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing sõnab, et enamiku nende müüdavate projektide alustamise eelduseks on täna korterite eelmüük, mis on 30%. Sellised on näiteks Riia mnt 11 või Villa 1 projektid.
4
Ehitus ja Kinnisvara
Kas kolm on ikka parem kui kaks? Enne kui ühe või teise akna kasuks otsustada, tuleb hinnata tervikhoone soojakadusid ja arvutada piirete U-arvud.
TASUB TEADA! Üldiselt arvestatakse Eestis väikemajade puhul järgmiste U-arvudega: • välisseinad 0,2–0,25 • katused ja põrandad • 0,15–0,2</h6> • aknad ja uksed 0,7–1,4
Ivo Pilve
U
ue perioodi renoveerimistöödele hakkavad kehtima karmimad nõuded. Et saada 25- või 40protsendilist rekonstrueerimise toetust, tuleb näiteks muude nõuete seas kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu välja vahetada. Ent kas kolme või enama klaasiga pakett on kindlasti tõhusam kui kahe klaasiga pakett? Sellele küsimusele pole lihtne vastata, sest valik sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas majanduslikust mõttekusest. Paratamatult tuleb välja vahetada vanad puitaknad, mis on füüsiliselt lagunenud, lasevad tuult ja vihma läbi ega käi enam korralikult kinni-lahti. Kolmekordsed aknad on kahekordsetest umbes kolmandiku võrra kallimad ja enne kui ühe või teise kasuks otsustada, tuleb hinnata tervikhoone soojakadusid ning
arvutada piirete U-arvud (hoone soojapidavust iseloomustav arv − näitab energiahulka, mis ajaühikus läbib tarindi 1 ruutmeetrit, kui temperatuuride erinevus on 1 kraad, mõõtühik W/m2K). Kui seinte, lagede ja põrandate soojaläbilaskvus on suur ehk nende U-arv ulatub 1 lähedale, ei ole kolmekordse aknaga võimalik seda korvata – tasuvusaeg venib liiga pikaks. Kortermajade puhul soovitab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger teha esmalt soojapidavuse põhjaliku uuringu. Väga oluline on muu hulgas mõõta õhupidavust. Kui see on vilets, pole mõtet kaheklaasilisi aknaid kolmekihiliste vastu välja vahetada, sest efekt oleks tühine. Paneelmajade seinte U-arv võib olenevalt paneelis kasutatud soojustusmaterjalist olla piires 0,3– 0,8. Ent külmasildade kohas (puhas betoon, vuugid) ulatub see ku-
ni 2-ni. Kui see viib tervikpiirde U-arvu 1 lähedale, muutub akende osakaal summaarses soojakaos vähetähtsaks. Terve maja lisasoojustamisega saab aga seina soojajuhtivuse viia isegi alla 0,2. Sellisel juhul soovitab Karl Õiger ikkagi kalkuleerida, kui pika aja jooksul akende soojapidavuse suurendamine kahekihiliste akende väljavahetamisega kolmekihiliste vastu ennast ära tasub. Uute ehitiste puhul on soojapidavusnõuded kehtestatud aga seadusega, kus energiatõhususe miinimumnõuete järgi on akende U-arv 0,6–1,1 – seal on kolmekordsete akende kasutamine vältimatu.
Pakettakende eluiga on pikk Klaasitööstus on tänapäeval arenenud tasemeni, kus kahekordse klaaspaketi soojusjuhtivuseks on saadud 1,0 W/m2K ja kolmekordse klaaspaketi soojusjuhtivu-
vastupidavate ja keskkonnasõbralike: LÜKANDSÜSTEEMIDE TALVEAEDADE KASVUHOONETE RÕDUPIIRETE TERRASSIDE valmistamine ja paigaldus
tel 50 88 271 www.aprofiil.ee
Foto: Shutterstock
seks 0,6−0,7 W/m2K. Tervikaknale need ei kehti, sest aknaprofiilid pole nii soojapidavad. Klaasidevaheline ruum on üldjuhul täidetud argooniga ning paketi klaasid võivad olla eri paksusega ja ka eri tüüpi. Akende valimisel tuleb alati lähtuda konkreetsest hoonest, ümbruskonna oludest ja enda soovidest. Ühele hoonele ideaalselt sobiv pakett ei pruugi teise hoone jaoks olla parim. Vahel kardetakse, et argoon lekib paketist välja. See on põhjendamatu hirm, sest paketi argooniga täitmise tehnoloogia on
muutunud. Enam ei puurita valmis paketile vaheliistu konstruktsiooni avasid, mille kaudu paketti täideti. Nüüd koostatakse pakett argoonikeskkonnas – see tähendab, et lekkevõimalused on minimeeritud. Paketi tootjale kehtivad Euroopa standardi reeglid, mille kohaselt tohib argooni hajuvus olla maksimaalselt 1% aastas. See tähendab, et akna eluea jooksul ei ole soojusisolatsiooni vähenemine märkimisväärne. Visuaalselt pole võimalik argoonisisaldust paketis määrata. Kui usaldate aga tarnijat, siis klaas-
paketi vaheliistule on argoontäite puhul trükitud vastavasisuline teave. On ka spetsiaalne spektromeetriline seade, mille abil saab argoonisisaldust väljastpoolt paketti seda kahjustamata mõõta. Pakette täidetakse ka krüptooniga, mille soojajuhtivus on argooniga võrreldes märkimisväärselt väiksem. Paraku lisab krüptoon paketile ka tuntavalt hinda. Samas on passiivmajades krüptoontäitega aknad möödapääsmatud. NB! Loo täispikk versioon ilmus Maalehe eriväljaandes Ehitus ja Kinnisvara.
Ehitus ja Kinnisvara 5
Kinnisvara vs. auto tehniline seisukord Foto: Shutterstock
Kinnisvara tehnilise seisukorra hindamiseks tuleks kindlasti valida erapooletu hindaja.
Täna ei ole see enam erand, vaid pigem reegel, kui kinnisvaratehing jääb katki, sest müüja esitletud korteris, elamus või ärihoones ei ole arvestatud selle tehnilist seisukorda ja tuleviku investeeringute vajadusi. On ju enesestmõistetav, et me ei osta väliselt heas korras autot, mille tehniline ülevaatus ja diagnostika sõidukõlbmatuks või tõsist remonti vajavaks tunnistab.
Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant
O
lgu tegemist korteri, elamu või ärihoonega, ei tunne tänane kinnisvara ostja Eestis enamasti oma ostetava vara tegelikku tehnilist seisukorda ja tuleviku investeeringute vajadusi. Vaatamata sellele, et kinnisvara ja auto omavahel suures osas võrdlust ei kannata, on peaaegu kõigil Eestis ostetud autodel ette nähtud hooldusvälpadega ja dokumenteeritud hooldusraamatud. Seevastu kui kinnisvara puhul on vastav töö suurel osal omanikest üldse tegemata. Veelgi enam, paljudel hoonetel on ehitustehniline dokumentatsioon nii puudulik, et esmapilgul tühiste probleemide korral saab nende kõrvaldamist alustada vaid hoone tehnilise seisukorra süsteemsest kaardistamisest ja uuringutest. Alles seejärel saab rääkida probleemidele mõistlike lahenduste pakkumisest, mis kõik kokku eeldab pi-
Hoone elukaar ja investeeringute vajadus
kaajalise praktilise ehitus- ja remondialase kogemuse ning insenerteabe olemasolu.
Erapooletu tehnilise seisukorra hindamine Mujal maailmas tuntakse kindlaksmääratud standardite kohast tehnilise seisukorra hindamise protseduuri Technical Due Diligence (TDD) nime all, mis kinnisvara osas määratleb kolmanda ehk erapoo-
letu osapoolena hinnatava hoone remondi, hoolduse ja investeeringute vajadused täna ja tulevikus. Kinnisvara tehnilise seisukorra erapooletu hindaja ei saa olla müügitehingust huvituv kinnisvaramaakler, arendaja, ehitaja või hinnatava objekti omanik. Kui autot ostes, olgu uus või kasutatud mudel, uurime lisaks hinnale ka tehnilisi näitajaid ning seisukorda kirjeldavaid dokumen-
te, siis kinnisvara ostmisel napib just selle tehnilist seisukorda kaardistavatest dokumentidest. Tihti piirdutakse ostuotsuse tegemisel müüja või ehitaja selgitustega ja kinnisvara hindamisaktiga, paremal juhul energiamärgisega, millest paraku ükski ei anna üksikasjalikku ülevaadet hoone tehnilisest seisukorrast ning tuleviku korrashoiuks vajaminevatest hooldus- ja remonditöödest.
Teadaolevalt on igal tuntud materjalil, tehnosüsteemil ja konstruktsioonil selle välja töötanud inseneri või hilisema hooldaja, remontija kogemuste ja teadmiste põhjal antud soovituslik kasutus- ja tööiga, mis koos ettevõetud renoveerimistöödega kujundavadki hoone elukaare. Kuhu oma elukaarel üks või teine hoone paigutub, selgub kinnisvara tehnilise seisukorra hindamisel, kus vajaminevate tööde kaardistamisega selgitatakse hoone puudused ja tuuakse välja selles elamise või töötamisega seotud võimalikud riskid – näiteks puudulik ventilatsioon, konstruktsioonide niiskuskahjustused, tervisele kahjulikud ained jne. Pärast kinnisvara seisukorra hindamist koostatakse kirjalik ra-
port. Põhjamaade kogemuse ja standardite kohaselt peab ka isik, kellel ei ole ehitusalast koolitust, saama raportist selge ülevaate ehitise või korteri seisukorrast ja tuleviku korrashoiu tagavate tööde ligikaudsest maksumusest. Lisaks investeeringute vajadusele tuuakse raportis välja avastatud puuduste ja kahjustuste tähendus, mõju ja tõsiduse aste konstruktsioonidele, inimeste tervisele ja muudele ohtudele hinnatavas hoones viibimisel. Raportis mainitakse ka riskid, mis kaasnevad sellega, kui puudused jäetakse soovitatud aja jooksul kõrvaldamata. Meie kinnisvara tehniline seisukord on arvestades omanike pikaajalise hoolduse- ja remondikava koostamise kogemuse puudumist ja teisalt üha karmistuvaid energiatõhususe nõudeid juba pikka aega investeeringute ootuses. Kui auto tehnilist seisukorda hinnatakse ülevaatusel iga paari aasta tagant, siis kindlasti tasuks ka kinnisvara ülevaatusi ettenähtud aegadel järgida. Millised vajadused ülevaatusteks iga hoone puhul täpsemalt, on mõistlik enne tegutsemist dokumenteerida. Ainult nii saab tagada kinnisvara korrashoiu parema planeerimise ja ühtlasi märgatava kulude kokkuhoiu.
Müügil suurim ja parim valik eestimaiseid ahjupotte kahhelahjude, kaminahjude, kaminate, pliitide ja soemüüride ehitamiseks. Toodame ja müüme ka kuivatatud-jahvatatud savi big-bag'ides ja väikekottides. Alates augustist elevandiluu värvi lamepotid ja nurgapotid soodushinnaga. Jälgige reklaami www.saviton.ee OÜ Saviton Tallinn 10313 Laevastiku 3g Tel. 6626350 Info@saviton.ee www.saviton.ee
6
Ehitus ja Kinnisvara
Hea tellisahi teenib omanikku aastakümneid Fotod: Wienerberger
Sisekujundaja, ahjumeistri ja päästeameti esindaja koostöös sünnib kõigile nõuetele vastav küttesüsteem. Evelyn Parv, Wienerberger AS , turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator
U
Köögi renoveerimise käigus ehitati Terca punane sile tellistest pliit koos veesärgi, soojamüüri ja lesoga. Ahjumeister: Eino Moosel
Ahju ehitamiseks kasutati Terca PTT65 helepunane sile pottsepatäistelliseid. Ahi viimistleti mineraalkrohvi ja paedetailidega. Pottsepp: Kerri Koppel
ue kodu planeerimine või vana renoveerimine algab küttesüsteemi valikust. Kui otsustad puukütte kasuks, toimib majapidamine tõrgeteta ainult juhul, kui küttekolle ehitatakse kvaliteetsetest materjalidest, hästi ja nõuetele vastavalt. Seetõttu kaasa planeerimisprotsessi lisaks arhitektidele ka kutsetunnistust omav ja kogemustega ahjumeister, pottsepp. Tema oskab projekteerida ja arvestada välja ahju optimaalse paigutuse eluruumide suhtes, soojamüüri suuruse ning korstna asukoha. „Meie unistuste kliendid võtavad ühendust uue või taastatava elamu projekteerimise algfaasis. Nii leitakse koostöös arhitekti, sisekujundaja ja tellijaga sobivaim lahendus. Üsna tihti otsitakse abi alles siis, kui maja on juba peaaegu valmis ja puudu on üksnes ahi! Sellistel puhkudel on harilikult probleemiks korstna ja põrandate mitte sobivus soovitud küttekeha
valmistamiseks. Viimastel aastatel, kui energia hind tõuseb, kasvavad ka tellijate nõudmised küttekehadele. Kui varem pidi kolle pakkuma lisaks põhiküttele (nt erinevad soojapumbad) ainult emotsionaalset efekti, siis nüüd eeldatakse, et see pakuks ka pikaajalist soojasalvestust. Oma praktikas kogeme tänu klientide tagasisidele, et massiivne tellisahi suudab hoida ühtlast ja mõnusat toasooja u 150 m2 suurusel pinnal,” kommenteerib Unibuild OÜ omanik Kerri Koppel.
Varu aega ja tegutse targalt Planeerimine ning küttekolde ja -süsteemi ehitus pole lihtne, sest meister peab tagama, et see annaks ja hoiaks hästi sooja, soojeneks ühtlaselt, ei ajaks sisse suitsu ega vingu, oleks meeldiva välimuse ja pika kasutuseaga ning kõige selle juures võtaks vähe puid. Lisaks uue hoone küttekolde planeerimisele ja ehitamisele on
Küttekompleksi ehitusprotsess.
kvaliteetset tööd tegeva pottseppa abi vaja juba olemasolevatesse ruumidesse uute küttekollete ehitamiseks, aga kindlasti ka nende remondiks. Headel meistritel on sageli pikad tööde järjekorrad ja uus klient võidakse järjekorra alusel võtta ette alles aasta pärast. „Ikka leidub neid, kes soovivad, et ehitustöödega alustataks juba järgmisel nädalal, kuid küttekolde ehitamist peab pikemalt ette planeerima. Kõige parema tulemuse saab siis, kui meister valitakse välja varakult ja tutvutakse tema töödega. Alles siis lepitakse kokku detailides ja planeeritakse tööde teostamiseks sobiv aeg Loomulikult on kiiret lahendust nõudvaid juhtumeid, mis enamasti kokkuleppe põhiselt ka
lahenduse leiavad,” lisab 11 aastat pottsepana töötanud Alan Ahven ettevõttest Kaminamees OÜ.
Ahjupass ja kütmisjuhend Kui küttekolle valmis, ei tohi kütmise alustamisega tormata, vaid sellel tuleb lasta õhu käes kuivada umbes kaks nädalat, hoides täiesti avatuna ka lõõre ja uksi. Kerri Koppel: „Esimese proovitule teeme harilikult koos tellijaga kohe kui ahi valmis. Tänapäevased küttekolded kuudepikkust kuivatamist enam ei vaja. Kuivamine sõltub pigem kollet ümbritsevast niiskusest ja temperatuurist. Kui toas on alla 10 kraadi sooja ja lagi tilgub, siis ahi ära ei kuivagi. Kütmist alusta väikeste koguste-
ga, mida võiks igapäevaselt järjest suurendada. Ka ahju sissekütmisel põleta puid intensiivselt, et liigse vinnutamisega tahmamist ei tekiks. Koos dokumentatsiooni (ahjupass ja kütmisjuhend) üleandmisega jagame kliendile ka esmast juhendamist, kuidas ahju kütta. Ahjupassis on ööpäevased puude kogused, mille võib ära põletada. Oleme kogenud, et hoonete vastuvõtmisel esitatud korrektne ahjupass koos jooniste või fotodega on päästeametile igati meelepärane.” Ahjupass on ülioluline dokument, kuhu pannakse kirja kolde ehitanud meistri nimi koos kutsetunnistuse numbriga, ehitamise aeg, asukoht ja köetava ruumi pindala, kolde võimsus ja ühekordsel kütmisel maksimaalselt lubatud kütuse kogus, korstnasse väljuva heitgaasi temperatuur jpm. Ühtlasi annab ahjupass kaheaastase garantii, kui peaks juhtuma, et hiljuti ehitatud koldel ilmnevad vead. Lisaks ahjupassile peab pottsepp andma kütmisjuhendi, kus selgitatakse, kuidas ja millega kütta, mida jälgida, kui tihti tuleb ahju, kaminat või pliiti hooldada, millal kutsuda korstnapühkija jm olulised nõuanded. Kui neid juhiseid järgitakse, kestab tellisahi aastakümneid ega vaja enamasti suuremat hooldust.
-15% 01
.0 9 -0 1.1 1.15
Ehitus ja Kinnisvara 7
Energiasäästlik maja – investeering tulevikku Foto: Siim Lõvi
Energiat säästlikult tarbivate majade puhul räägitakse kõigepealt madalenergiamajast, siis passiiv-, nullenergiaja plussenergiamajast. Jaotus areneb vastavalt sellele, mida rohkem maja energiat taastoodab. Signe Kalberg
V
õrreldes standardmajaga kulutab madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas 50–60 kWh/m2. Selleks on aga vaja maja korralikult soojustada, paigaldada kvaliteetsed tihedad uksed ja aknad ning soojusvahetiga sundventilatsioon. „Energiasäästlikke maju on Eestis ehitatud kogu aeg. Normid ja energiasäästliku maja mõiste on aga olnud väge erinev sellest, mis ta on täna. Tänases mõistes madalenergiamaju on Eesti ettevõtted ehitanud umbes viimased viis aastat,” ütleb Seve Ehituse AS-i juhatuse liige Henri Enniste. Ta lisab, et nende firma ehitas esimese passiivmaja neli aastat tagasi ja kaks esimest plussenergiamaja eelmisel aastal. Palju aga üldse Eestis energiasäästlikke maju on, seda ei oska Enniste täpselt öelda.
„Võttes arvesse ainult passiiv- ja plussenergiamajad, siis on nende arv 10–15. Lisades arvestusse ka Aenergiaklassi majad, mida riiklikult loetakse madalenergiamajaks või liginullenergiamajadeks, siis neid on tänaseks juba sadu,” ütleb ta.
Majas puudub ahi- või keskküte Passiivmajaks nimetatakse sellist hoonet, mis on tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga. Maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning loobuda võib katlast või küttesüsteemist. Passiivmaja idee põhialuseks on muuta maja peaaegu isesoojenevaks, loobudes välisest energiaallikast ning passiivsete kütteallikatena kasutada inimeste kehadest ja elektriaparaatidest ning päikesest kiirgavat soojust. Selleks, et maja soojendaks
Kui plussenergiamaja juurde paigutatakse näiteks võimas tuulegeneraator, võib energiat jääda üle ka naabrile müümiseks.
end ise, peab ta olema väga hästi soojustatud, ilma külmasildadeta. Ka akende paigutus ja kvaliteet peavad võimaldama päikeseenergia passiivset ärakasutamist. Nullenergiamaja on passiivmaja edasiarendus. Selline maja suudab transformeerida oma energiat nii, et aastane küttekulu on vähem kui 15 kW ruutmeetrile (nagu ka passiivmaja puhul). Kui passiivmajale paigaldada näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraatorid, siis on võimalik saavutada, et selle maja
kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Plussenergiamaja on veelgi samm edasi – maja juurde paigutatakse võimsamad lisaseadmed, mis suudavad toota nii palju energiat, et seda saab vajadusel müüa. Kui näiteks maja enda tarbeks on vajalik 5 kW tuulegeneraator, aga paigaldatud on 10 kW generaator, jääbki energiat üle. „Energiasäästlik maja tänapäevases mõistes tähendab terviklahendust ja seda, et lisaks soojapi-
davale seinale ning õhutihedatele liitekohtadele ja akendele-ustele pööratakse piisavalt tähelepanu ka ehitatava maja tulevasele mikrokliimale,” märgib Enniste. Oluline on maja ehitusel vältida paljude 1990-ndatel ja 2000-ndatel ehitatud majade püsiprobleemi – haige maja sündroomi, st vältida maja muutumist liigniiskeks ja CO2-rikkaks. Haige maja sündroom tuleneb majade mittepiisavast ventileerimisest, mis tekitab hea kasvukeskkonna erinevatele hallitusseentele ja teistele allergeenidele ning pikemas perspektiivis teeb väga olulist kahju maja kandvatele konstruktsioonidele. Samuti toob haige maja sündroom endaga kaasa ka inimeste tervise järkjärgulise halvenemise.
Energiasääst kajastub müügihinnas Enniste sõnul kardetakse kõige enam, et energiasäästliku maja ehitus läheb kordades kallimaks kui tavapärase maja ehitus. Tegelikkus on aga teine. „Eesti tingimustes on täna täiesti mõistlik ehitada endale plussenergiamaja, kui krundil on maja võimalik paigutada ilmakaarte ja varju andvate objektide (puude ja naabermajade) suhtes soodsalt nii, et majale saab lisada peale päikesepanee-
lid,” selgitab ta. Sellisel juhul võib lisakulu tavapärase B-energiaklassi maja ja plussenergiaklassi maja vahel olla 10–15% maja maksumusest. Samas selle investeeringu tasuvusaeg jääb 7 ja 10 aasta vahele sõltuvalt konkreetsest majast ja tema asendist päikese suhtes. Lisaks hinnale tasub vaadata, mida maja ehituseks kulunud raha eest saab, kui suur saab olema uue maja aastane küttekulu. Ka seda, kas odavamast hinnast saadud võit tasub pikemas, näiteks 10-aastases perspektiivis ära kõrgematest küttekuludest tekkiva igakuise lisakulu. Enniste soovitab mõelda, kui kaasaegne ja nõuetekohane võib selline maja olla viie või kümne aasta pärast, maja müüma hakates. Kas maja täidab ostjate ootusi ka siis ja kas see vastab juba kümneks aastaks paika pandud eramajade kohalikele ja üleeuroopalistele energiasäästu eesmärkidele. Kui planeeritav maja muutub kallimaks samasugusest energiasäästlikust majast, ja tõenäoliselt on kümne pärast maja keeruline müüa muu hinna kui krundi hinna eest, siis tasuks leida ehitamiseks lisaraha ning teha mõistlik investeering tulevikku. Energiasäästliku maja müügihind on 10–30% kõrgem tavalise maja müügihinnast.
Havator Kraana OÜ pakub kvaliteetset tõsteteenust kraanadega 30 kuni 1250 tonni, mis on suurim kraanade tõstevõime Baltimaades. Havator pakub kraanateenuseid, eritransporti, monteeritavate elementide kokkupanekut ja sadamakraanade teenuseid. Samuti on Havatori grupi pakutavate teenuste lahutamatuks osaks tõsteplatvormid. Havator pakub terviklikke projektilahendusi koostöös oskuslike partneritega. Havator tegutseb Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal ja Baltikumis. Korporatsiooni käive on enam kui 110 miljonit eurot aastas ja selles töötab enam kui 600 inimest. Meeldivale koostööle lootma jäädes!
Havator Kraana OÜ Info: +372 5697 2470; +372 5860 0003 www.havator.ee
Aruküla tee 51, Jüri, Rae vald, Harjumaa, 75301 Eesti Follow us: