Ehitus ja Kinnisvara

Ehitus ja Kinnisvara S체gis 2013

Reklaamlehe tootis Eesti P채evalehe teemaja erilehtede osakond , Narva mnt 11E, Tallinn

Projektijuht: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4521

Ehitus ja Kinnisvara

2

Enno Rebane: Eesti ei saa püsida ainuüksi ekspordil, vaid ka siseturu arengut on tarvis Foto: Martin Dremljuga

Enno Rebane.

Kristiina Viiron

Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Enno Rebane ütleb, et meie tootjate ekspordi konkurentsivõime on nõrgenemas, põhjustajaks suuresti riigimaksude ja tasude poliitika.

Kuidas Eesti ehitusmaterjalide tootjail üldiselt läheb praegu? Olete märkinud varem, et 2013. aastal pole optimismiks põhjust – mahud on vähenemas nii tänavu kui ka tuleval aastal, miks nii? Mis tõmbab ehitusele pidurit?

CO2 kvootidest tulenev ehitusmaht on kukkunud ning seda ei kompenseeri eraettevõtlusest tulenev ehitusmaht. Tänavune teine kvartal oli küll plussis eelmise aasta sama ajaga võrreldes, aga karta on, et kolmas ja neljas kvartal kukuvad ning just selle arvel, et eelmisel aastal samal ajal ehitati CO2 kvootide müügist rahastatavaid objekte.

Ehitusmaterjalide tootjate olukorda teatud tooterühmades parandab eksport. Rõõmustav on betoonelementide eksport – neid viiakse peamiselt Soome ja isegi Rootsi ja Norra. Soome ehitusturg küll langeb, aga Rootsi ja Norra turud on korralikud.

Akna- ja uksetootjad saavad samuti Skandinaavia turul hästi hakkama, aknaid ja uksi müükase ka Lääne-Euroopasse – näiteks Inglismaale ja Saksamaale.

Teedeehituses läheb tänavu suhteliselt

hästi tänu Tallinna-Tartu maanteele ning näiteks liiva müük on olnud suurem kui mullu.

Miinuses on tänavu katusematerjal ja soojustusmaterjalid, mõlemat läks mullu tänu CO2 kvoodirahadele ka palju kaubaks. Kukkunud on ka betoon-sillutuskivide müük.

Kokkuvõttes on esimene poolaasta edukam eelmisest aastast, kuid seda suuresti esimeses kvartalis olnud kasvu arvel. Üldehitust pidurdab riigimaksude ja -tasude poliitika. Keskkonnatasud on tänavu tõusnud juba kaks korda – 1. jaanuaril tõusid 5% ning 1. maist 20%. Ja kui vastav määrus vastu võeti, siis meie liitu isegi ei teavitatud sellest!

Kui palju keskkonnatasude tõus toodete lõpphindades kajastub?

See sõltub tootest – kui tootmisprotsess on pikk, siis mõjutab keskkonnatasu toote hinda vähe. Aga näiteks liiva, kruusa, killustiku puhul rohkem. Liiva puhul on ainuüksi kaevandamisõiguse tasu osatähtsus kuni 20% lõpphinnast, killustikul üle 10%.

Keskkonnatasud ei ole tõusnud üksnes sellel aastal. Keskkonnatasusid on oluliselt tõstetud peaaegu igal aastal, viimati keskeltläbi 20% igal aastal kolme aasta jooksul – 2010., 2011. ja 2012. Just 2009. aastal, kui oli raske aeg, tehti riigikogus roheliste eestvedamisel keskkonnatasude seadus ringi. Tegime kirja keskkonnaministrile – tollal oli ministriks Jaanus Tamkivi – ning saime vastuseks, et pärast 2012. aastat ei nähta põhjust keskkonnatasude tõstmiseks, aga uus minister tõstis neid ikkagi.

Koostöös nelja erialaliiduga tegime siis pöördumise õiguskantslerile, kes pöörduski valitsuse poole, kuid viimatimärgitu

leidis, et õiguskantsleri ettepanek peatada keskkonnatasude tõstmine ei ole põhjendatud.

Komplitseerituks teeb asja see, et kui näiteks kaevandustasu tõstetakse, siis leiab valitsus tavapäraselt, et tõus on ju väike, unustades sealjuures ära maksude kompleksse mõju. Tõusis ju eelmisel aastal eriti rängalt diislikütuse hind, sest keelustati erimärgistatud diisli kasutamine kaevanduses, metsatöödel ja ehituses.

See tähendab, et diislikütus läks peaaegu 40% kallimaks.

Soomes on erimärgistatud diisli kasutamine kavandustes, metsas ja ehituses näiteks lubatud, kusjuures veel ka tööstuses. Kaevandusõiguse tasusid sellisel kujul Soomes ei olegi ning elekter on kohati meil kallimgi kui Soomes. Ainuke asi on meil odavam tööjõud, mille arvel saame ekspordile konkureerida. Valitsus räägib ekspordi tähtsusest, aga siinkohal see justkui oluline ei olegi! Lõuna-Eestisse näiteks on juba liiva imporditud, kuna Eesti keskkonnatasud on kordades suuremad kui Lätis.

Poliitikauuringute keskus Praxis tegi 2012. aastal keskkonnaministeeriumi tellimusel uuringu, kus ilmnes, et Eesti on Euroopas üks kõrgema saaste- ja ressursitasude osakaaluga SKT-s riike ning et kui teised riigid on hoidnud keskkonnatasude taset või vähendanud neid, siis meie tõstame neid. Vähendame sellega selgelt oma konkurentsivõimet. Praegu küll osas sektorites eksporditakse tublisti, aga ühel hetkel tuleb piir ette. Kui meie palgad ka veel tõusevad, siis meie konkurentsivõime kaob.

Kuidas on lood uute müügikanalitega?

Venemaale üritatakse viia seinamaterjale – telliseid ja plokke. Eestis oli nende turg kaua madalseisus – võrreldes

2006.–2007. aasta müügitasemega, müüdi 2008.–2009. aastal peaaegu neli korda vähem. Eelmise aasta seinamaterjalide müügitase moodustas 2007. aasta omast 30%. Tänavu on maht natuke kasvanud, seda ka siseturu arvel.

Aga mis sa ikka otsid uusi müügikanaleid, kui me pole maksude tõttu konkurentsivõimelised, liiatigi läheb transport kaugele kalliks ning olemegi konkurentsist väljas.

Uut (euro)rahastamisvõimalust, mille abiga ehitus siseturul kosuda võiks, ei ole tulemas?

Pole veel täpselt teada, kuidas neid planeeritakse kulutada, seetõttu oleme 2014. aasta suhtes ootusärevad. 2014. aastal võiks mingi rahastamiskanal avaneda ja loodame, et 2015. on samuti midagi. Energiasäästlikkus võiks ehituses märksõnana edasi kesta, kusjuures võiksime elamute ja ühiskondlike hoonete kõrval ka tööstusettevõtete energiasäästu ette võtta. Sealjuures mitte üksnes hoonete soojustamise, vaid näiteks ka seadmetest eralduva soojuse ära kasutamise, valgustuse jne. See on keeruline ja kallis ja eeldab korralikku auditeerimist, kuid on kindlasti otstarbekas pikemas perspektiivis. Riik võiks tööstuse energiasäästuprogrammi toetada – muidu läheb kõik tööstuste jaoks negatiivselt, sest kulud muudkui tõusevad.

Näeksime ka, et riik mõtleb strateegiliselt läbi, kuidas arendada uusehitust. Aastas antakse meil ehitusluba u 2000 eluruumile, mis on 0,3% kõigist meie eluruumidest, mida on u 650 000.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Eesti eluasemevaldkonna arengukavas 2008–2013 on kirjas, et arenenud majandusega heaoluriikides peetakse elamufondi taastuvvajadu-

seks 4% aastas ning tõdetakse, et alates 90-ndatest aastatest on uusehitise maht olnud väiksem kui 1% eluasemefondist.

Aga kuidas olukorda muuta, seda ei ole sõnastatud.

Peate silmas, et elamute ehitust peaks riik toetama, kuna erasektoril napib jõudu? Praegu on ju kodu hankimine inimeste enda mure.

Kui riik paneb kirja, et oleme täbaras seisus, siis võiks ta ka abinõusid ette näha.

Riik saaks ehk präänikut luua. Näiteks organiseeritult paigutada inimesi kuhugi elama, et ehitada uusi elamuid.

Riik võiks mõelda ka rendipindadele, sest kõik ei pea olema omanikud.

Siseturu teine vajadusvaldkond on energiasääst. Peame ka neid tooteid arendama, et aknad-uksed, ventilatsioonisüsteemid jne oleks korralikud.

Energiasääst tingib ka selle, et ehitustoodetele esitatakse suured nõudmised.

Eesti ehitajad ei vaata samuti kuigi optimistlikult ei sellele ega tulevale aastale?

Mis siis aitab seniks, kuni uusi toetusi ei ole?

Loodame, et eksport aitab. Samas on targad majandusinimesed suunanud meie tähelepanu sellele, et areng peab olema tasakaalus ja Eesti ei saa püsida ainuüksi ekspordil, vaid ka siseturu arengut on tarvis. Ideaalis võiks riik mitte ainult riigi suurt rahakotti hoolikalt korras hoida, vaid ka näiteks oma suuremad ehitusinvesteeringuid planeerida niiöelda raskesse majandusarengu aega, see tähendab aga majanduse tipuajal ehitusalaste finantside kogumisega tegelemist.

Ehitus ja Kinnisvara

3

Vana eterniitkatuse renoveerimine on lihtne Marko Marlof AS-i Bestor Grupp müügiesindaja Eestis leiab suurel hulgal 40–50 aastat vanu katuseid, mis on kaetud vanade eterniitplaatidega ja vajaksid hädasti renoveerimist. Tihti seisavad majaomanikud silmitsi küsimusega, millist katusekatet siis valida. Pakkujaid on palju, valik suur ja loomulikult kiidab iga tootja oma materjali.

Katuse renoveerimine on suhteliselt suur ja kulukas ettevõtmine.

Kindlasti tuleks kõik seotud aspektid eelnevalt korralikult läbi kaaluda.

Kogu renoveerimise maksumus kujuneb üldjuhul kolmest tegurist. Esiteks – aluskonstruktsiooni seisukord ja selle renoveerimise või ümberehituse vajalikkus. Teiseks – paigalduse maksumus. Kas tegemist on keerukama paigaldusega ehk tuleb palgata töid teostama pädev ettevõte või on tegemist lihtsalt paigaldatava materjaliga, mille paigaldusega saab näiteks ise hakkama. Kolmandaks – katusekattematerjali reaalne maksumus koos vajalike lisatarvikutega. Tihti reklaamitakse välja materjali ruutmeetri hind, mis esmapilgul näib vägagi soodne.

Hiljem juba kauplusest konkreetset pakkumist küsides näeme, et pärast vajalike tarvikute lisamist on esialgne soodne ruutmeetrihind märgatavalt kallimaks muutunud. Seega tasuks otsustamisel lähtuda kindlasti juba kompaktsest pakkumisest.

Millega renoveerida?

Millega oleks siis mõistlik vana eterniitkatust renoveerida? Praegu on kauplustes saadaval asbestivaba kiudtsement-laineplaat ehk siis tänapäevane eterniit. Kui 15 aastat tagasi suhtuti tänapäevasesse eterniiti teatud umbusuga, siis nüüdseks on materjali populaarsus tunduvalt kasvanud ja enamik inimestest teab juba, et tegu on tervisele ohutu ja igati korraliku katusekattematerjaliga.

Väike ülevaade tänapäevase eterniidi omadustest: • see on hingav materjal, eterniidi alla ei teki kondensatsioonivett; • müravaba nii tuule kui ka vihmaga; • lihtne paigaldada; • ei roosteta, tule- ja happekindel.

Puitkonstruktsiooniga katuseid renoveerides saab vana konstruktsiooni alles jätta juhul, kui see on piisavalt heas seisukorras. Põhiliselt toodeti nõukogude ajal kolmes mõõdus eterniitplaate ja üheks neist oli 1,13 x 1,75 m. Ja ka tänapäeval toodetakse sellises mõõdus plaate. Seega – kui roovitis on piisavalt heas seisukorras, pole roovi sammu vajadust muuta ja piisab ainult katusekattematerjali vahetusest. Kaalu poolest on nüüdisaegne eterniit nõukogudeaegse eterniidiga samas klassis – 15 kg/m².

Sobib ka uutele katustele Tänapäevane eterniit pole mõeldud ainult renoveerimiseks, vaid kindlasti ka uute katuste ehitamiseks. Kasutades kattematerjaliga samast materjalist lisadetaile, näeb lõpplahendus välja esteetiline ja korrektne ega jää millegi poolest alla kivi- või teraskatusele.

Tänapäevast eterniiti on saadaval nii värvimata kui ka värvitud kujul.

Eterniit on väheseid materjale, mis on ennast Eesti tingimustes pikaajaliselt tõestanud. Isegi nõukogude ajal toodetud suhteliselt viletsa kvaliteediga eterniit on praeguseks katustel kestnud 40 ja isegi 50 aastat.

Tänapäevase eterniidi koostekvaliteet on kindlasti kõrgem. Lähtuvalt sellest on ka pikem tootjate pakutav eluiga – 60–70 aastat. Kvaliteedi tõestuseks pakub osa tootjaid materjalile 30-aastast garantiid.

Nii vana katuse renoveerimisel kui ka uue paigaldamisel tasub teiste katusematerjalide kõrval kindlasti kaaluda ka tänapäevase eterniidi paigaldamist. Tegemist on kvaliteetse katusekattematerjaliga ja värvitud eterniit näeb lõpplahendusena koos lisatarvikutega vägagi esteetiline välja.

AS Bestor Grupp Valdeku 168, 11217 Tallinn Tel +372 610 7915 Faks +372 610 7901 Lisateave: www.bestor.ee

ASBESTI VABA

ETERNIIT

KLASSIK L

1750 X 1130 mm / hall, punane, telliskivipunane, pruun, kirsipunane

KÜSI KAMPAANIAHINNAGA ETERNIITI KÕIKIDEST EHITUSKAUPLUSTEST ÜLE EESTI! Vaata lähemalt www.eterniit.ee või helista 610 7914

Ehitus ja Kinnisvara

4

Alustav firma otsib odavat, edukas kallimat tootmispinda Signe Kalberg

Tootmispindade turul püsib juba mõnda aega stabiilsus. Uusi, kvaliteetseid tootmishooneid on vähe ning nende järele on nõudlus püsinud võrdlemisi kõrgel tasemel. „Hetkel on pakkuda palju umbes möödunud sajandi lõpus valminud lao- ja tootmishooneid, mis ei vasta kahjuks tihti enam tänapäeva tootmisettevõtete nõudmistele ja soovidele,” ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Einar Niin.

Praegu on nõudlus 100–500 m² suuruste tootmispindade järele, kus ideaalis on olemas ka väike büroo- ja olmeruumid.

Niin lisab, et suurt rolli omab ka asukoht, ümbritsev infrastruktuur, sünergia, kõrvalkulud ning ühistranspordi võimalus. Tihti võib oluliseks murepunktiks osutuda ka elektrivõimsuse olemasolu, mida on keeruline lahendada just tootmisettevõtete puhul, kellel ruumivajadus on väike.

Uuemate, kvaliteetsete ruumide eest ollakse valmis maksma üüri 4,5–5 €/m².

Vanemate soojustatud ja küttega pindade mõistlikuks hinnatasemeks peetakse 2,5–4 €/m². Muidugi esineb ka erandeid, tulenevalt ruumide suurustest, kasutusspetsiifikast ning asukohast. Niine sõnul soovivad ettevõtted valdavalt endiselt

Foto: Einar Niin

veel ruume üürida, enda otstarbeks hoonete ostjaid turul liiga palju ei liigu.

Piirkondadena on eelistatud Tallinna peamagistraalide äärsed alad, tehnopargid. Kõrgelt hinnatud on Pärnu ja Tartu maantee äärsed alad, mis ulatuvad kuni Tallinna ringteeni. Tugevalt arenema on hakanud ka Peterburi tee suund Tallinnast välja, kus on kerkimas uus Logistika Plussi hoone Irus ning suur VGP Nehatu Tehnopargi arendus. Tootmisettevõtted näevad ennast meeleldi ka Suur-Sõjamäe, Ülemiste piirkonnas.

Nõudlus kergitab hinda

Alustaja otsib odavat ja väiksemat Domus Kinnisvara äripindade valdkonna juhi Einar Vellendi sõnul on Tallinna piirkonnas ja selle lähiümbruses pakkuda mitmeid vanemaid nõukogude ajal ehitatud hooneid. „Alustavad ettevõtted vaatavad omale eelkõige ikkagi üüripinda ja hinnad sellistes vanemates hoonetes algavad 1,5 eurost ruutmeeter, millele lisanduvad veel tasud kommunaalide eest,” ütleb ta. Vellendi märgib, et tihtilugu on sellistel väiksematel tootmispindadel olmetingimused väga kehvad ja mõnest kohast võib ka tuul läbi puhuda. „Kui firma on jätkusuutlik ja äri käima saanud, siis suundutakse juba suurematele pindadele ja seal on võimalik ka paremaid tingimusi pakkuda. Väga hea kvaliteediga tootmispinda on võimalik üürida hinnaga ca 4–4,5 €/m²,” lisab ta.

Suur nõudlus on just väiksemate, soodsa hinnaklassiga pindade järele, mida eriti ei pakuta. Viimase 10 aastaga

ehituskuludega ca 600 €/m². Loomulikult lisavad keerukamad vajadused ja ehituslahendused hinnale oma osa.

Sellise Lasnamäel, Punasel tänaval asuva lao/tootmispinna rendihinnaks on 2 €/m2.

on juurde tulnud just suuri uusi tootmispindu, mis on rajatud siis kas üüripinnaks või on ettevõtted need omale ise ehitanud.

Vellendi sõnul mõtlevad ostmisele juba suuremad firmad, kelle vajadusi enam üüripinnad ei rahulda – seda eelkõige funktsionaalsuse poolelt. Kui võrrelda tootmispindade sektorit laopindadega, siis laopinnad on ehitatud ühtse standardi kohaselt, samas kui tootmispinnad peavad vastama konkreetse tootmisprotses-

si vajadustele kas siis ruumide kõrguse, paigutuse, põranda kandevõime või uste mõõtmete osas. „Osal juhtudel on sobivaks lahenduseks tootmisettevõtetele ka kolimine laopinnaks ehitatud ruumidesse, kui ruumide omadused enam-vähem sobivad.

Hinna osas pole vahet märgata, kuna laopinna hinnatase on samuti 4–4,5 €/ m² juures,” selgitab Vellendi. Ostu puhul tuleb arvestada maa ostuhinnaga, mis võib olla ca 30–40 €/m², ja lisaks ka hoone

„Enamiku täna pakutavast lao- ja tootmispindadest moodustab B-klassi pind pakkumishinnaga 1,0–3,5 €/m² sõltuvalt täpsemast asukohast, kvaliteedist, pindade suurusest ja lisaväärtustest. Kaasaegsete heas korras pindade üüripakkumiste hinnavahemik on 4,0–6,5 €/m²,” ütleb Ober-Hausi Kinnisvara kinnisvaraspetsialist Maido Kalviste.

Ta lisab, et logistiliselt soodsas ja hinnatud asukohas paiknevate A-klassi pindade pakkumine on piiratud ja nõudlus on viimase aasta jooksul hakanud ületama pakkumist. „See on viinud üürihinnad kergesse tõusutrendi, kuid arendamist piirab eelmisest aastast kiiresti tõusnud ehitushind. Hetkel on eelkõige Tallinna lähipiirkonnas pakkumisel ainult ca 20 000 m² kaasaegset heas korras lao- ja tootmispinda, millele lisandub lähima aasta jooksul veel ca 30 000 m²,” selgitab Kalviste.

Lao- ja tootmispindade areng on seotud eelkõige välisnõudluse, otseselt ekspordile toetuva majanduskasvu ja Skandinaaviast pärit investoritega. Tänases turusituatsioonis ootavad investorid vähemalt 8,5% tootlust.

Lähiperspektiivis prognoosib OberHaus Kinnisvara A-klassi pindadele 5% hinnatõusu, B-klassi pindadele aga stabiilsust.

LOODUSLIKUD MATERJALID väärtustavad teie kodu

Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist Külastage meie vastavatud müügiesindust Pärnus Karja tn 4, tel 5349 4247 Ungru Paekivi OÜ Kivikoda, Väike-Ahli, 90446 Ridala vald, Läänemaa E–R 8–17 tel 518 8350, 526 4682

Ehitus ja Kinnisvara

5

Liginullenergiamajad peavad muutuma majanduslikult tasuvaks Foto: Priit Simson

Erik Aru

Kaheksa aasta pärast peavad kõik uued majad tootma pea sama palju energiat kui ise tarbivad.

Tallinna tehnikaülikoolis avati tänavu suve hakul 150-ruutmeetrine liginullenergia katsemaja. „Selles on kasutatud kõiki teadaolevaid tuleviku ehituslahendusi, millega eeldatavalt neid maju hakatakse ehitama,” selgitab TTÜ ja Helsingi Aalto ülikooli professor Jarek Kurnitski, kellel on olnud juhtiv roll Eesti ja Soome energiatõhususe regulatsiooni väljatöötamisel.

Nii on katsemajas rakendatud näiteks 12 erineva soojustuse ja tarindusega katuselahendust, kuut välisseinalahendust ning pea kolmekordselt dubleeritud tehnosüsteeme – maasoojuspump, õhk-vesi-soojuspump, õhk-õhk-soojuspump koos päikesekollektorite ja maakontuurijahutusega. Lisaks soojustagastusega ventilatsioon ja kunagi lisanduvad ka päikesepaneelid, mis praegu on alles planeerimisel. „Maja on ehitatud nii õppetöö otstarbel kui teaduslike uuringute jaoks,” ütleb Kurnitski, kes juhib TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühma.

Vaja on uusi lahendusi

Katsemajas saab uurida nii praeguste lahenduste tööd kui ka neist osa vajadusel uute vastu vahetada. Uute ja efektiivsemate lahenduste väljatöötamine ja testimine on väga vajalik, sest alates 2019.

TTÜ professor Jarek Kurnitski näitab Tallinna tehnikaülikoolis tänavu suve hakul avatud 150-ruutmeetrist liginullenergia katsemaja, kus on kasutatud kõiki teadaolevaid tuleviku ehituslahendusi, millega eeldatavalt neid maju hakatakse ehitama.

aastast peavad kõik avalikud hooned ja 2021. aastast juba kõik hooned vastama liginullenergiamajadele kehtestatud nõuetele. Need nõuded kehtivad uutele hoonetele, olemasolevate energiatõhusamaks muutmiseks sund puudub.

Liginullenergiamajade puhul on palju detaile, millega tuleb arvestada. Väga oluline on seinte ja muude välispiirete niiskusolukord, et maja hallitama ei hakkaks. Tähtsat rolli mängib ka õhupidavus – olgu soojustus kui hea tahes, muutub see kasutuks, kui majast tuul läbi puhub.

Ka hoone nurkade ja muude sõlmede lahendamisel peab silmas pidama, et soojus külmasildade kaudu kaotsi ei läheks.

Küsimus ei ole ainult projekteerimises. „Liginullenergiahoonete puhul kerkib üles küsimus, et kui projektis on saavutatud vastav energiaklass, siis kas seda hoone ekspluatatsioonis ka reaalselt saavutatakse,” nendib Kurnitski.

Uute ehitusnõuete kehtima hakkamisel peab tugevnema ka ehitusjärelevalve. Praegu toimub kontroll ainult ehitusloa kaudu, mille taotlemisel tuleb esitada nõuetele vastav projekt. Hoonete vastuvõtul kontrollitakse küll tööde teostamist, kuid nõuetele vastavust ei kontrollita. Liginullenergiamaju tuleks kontrollida aga nii vastuvõtul kui ka aasta hiljem. Selleks tuleb välja töötada metoodika ja luua riigipoolselt rakendusmehhanism. Kontroll ise ülearu kulukaks ei kujune.

Enne maja vastuvõtmist tuleks läbi viia mõni tund vältavad testid ja katsetused. Aasta pärast lüüakse kokku hoone energiakulu. „Kui see klapib, on asi korras,” ütleb Kurnitski. „Asi muutub kulukaks siis, kui see ei ole korras.”

Vahe ehituskuludes

Küll aga tekib märkimisväärne vahe ehituskuludes. Võrreldes praegu kehtivatele C-klassi nõuetele vastava hoonega, läheb A-klassi nõuete kohane liginullenergiamaja ruutmeetri kohta maksma umbes sada eurot rohkem, suurtes kontorihoonetes ja korterelamutes veidi vähem, individuaalmajades enam. Seega tõuseks ehitusmaksumus kuus kuni üheksa protsenti.

Lõviosa, kaks kolmandikku sellest, moodustaks kohalik taastuvenergia tootmise lahendus ehk päikesepaneelid.

Kui maha võtta päikesepaneelide osa, siis parematest komponentidest ehitatud maja – mis vastaks B-klassi madalenergiahoone nõuetele – läheks tavarajatisest vaid kaks-kolm protsenti kallimaks. „Kui on 20-aastase perspektiiviga tellija, siis B-klassi maja tasub juba tänase ehitusmaksumuse ja energiahindadega rajada,” kinnitab Kurnitski.

Jääb aga tõsiasi, et liginullenergiamajad on küll majanduslikult tasuvad Keskning Lõuna-Euroopa kliimas, ent mitte meie laiuskraadil. Üks lootus on tehnoloogia areng, teine massilise ehituse korral tekkiva mastaabiefekti mõju. „Keegi ei mõtle nüüd selle peale, et neid nõudeid hakatakse kuidagi leevendama või korrigeerima,” lausub Kurnitski. „Tõenäoliselt need siiski muutuvad praegu sätestatud kujul kohustuslikeks ja pigem peame leidma lahendused, millega majanduslik tõhusus saavutatakse. See on väga tõsine väljakutse kogu ehitussektorile.”

ELEMENTMAJAD, KATUSEFERMID, TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!

AS TOODE KATUSEABI:

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

Ehitus ja Kinnisvara

6

Elukeskkond algab kontseptsioonist Peep Sooman Pindi Kinnisvara juhatuse liige Moodsa ja turvalise elukeskkonna planeerimine algab kinnisvara arendaja poolsest planeerimisest – terviklik kontseptsioon peab olema ka silmaga nähtav ning elanikule tarbitav, mitte lihtsalt kirja pandud jutt piirkonna helgest tulevikust.

Esimese sammu elukeskkonna arendamisel teeb muidugi kohalik omavalitsus üldplaneeringu kehtestamise kaudu ja selles puudub arendajatel sisuline kaasarääkimise võimaluse. Kuid tihti unustavad kinnisvara arendajad, et tegelikult on keskkonna loomine peamiselt siiski nende kui tööde tellija endi võimuses.

Arenduse põhiprintsiibid

Varem eirasid paljud arendajad suures äritegemise tuhinas paljusid kinnisvara arenduse põhiprintsiipe, loomulikult on nad oma tegevuse nüüdseks lõpetanud.

Teatavasti määrab kinnisvara väärtuse esimese tegurina tema asukoht. Muidugi kehtib kuldreegel, et mida lähemal linna südamele, seda kõrgem on kinnisvara väärtus. Kuid asukoht ei tähenda ainult füüsilist lähedust kesklinnale, vaid lähedust kõigele igapäevaeluks vajalikule.

Lisaks ühistranspordiühendusele peab kodu lähedal olema lasteaed, kool, kauplus, huviringid, apteek jms, mis perekonna vabadust mingilgi moel ei piiraks ning see ei kehti pelgalt korteritele, vaid ka eramutele.

Kõlab lausa uskumatuna, et aastatel 2004–2006 ehitati sadu elamispindasid asukohta, kus ei olnud 1,5–2 kilomeetri kaugusel ühtegi ühistranspordipeatust!

Veidral kombel suudeti paljud neist pin-

dadest isegi buumiajal väga kallilt maha müüa. Masu ajaks oli loogika „igal täiskasvanul on oma auto ning lapsed sõidavad taksoga” ammu puhtrahalistel põhjustel põrmustunud ning „õigel ajal” müümata jäänud varad ligunesid pikalt vihma käes.

Tegemist oli valusa, kuid samas ka hea õppetunniga kinnisvaraarendajatele, kes püüavad tehtud vigu mitte korrata.

Karuteene peredele

Lagedale väljale ehitatud halle kortermaju leidub igas linnaosas, nendel pole põhjust pikemalt peatuda. Arendajate vaimuvaesus ning kasumimarginaali tagaajamine tegi lõpuks karuteene nii linnapildile kui ka kinnisvararalli ajal hinnatõusu hirmus kortereid ostnud peredele – lisaks esteetika puudumisele kahanes üksluiste ning positiivsete eripäradeta elamispindade hind järelturul kiiremini. Rääkimata siis eelmainitud puuduliku taristuga varadest, mille vastu on ka praegu, turu taastumise faasis, nõudlus oluliselt väiksem ning seeläbi ka hinnatase madalam.

Praegu turule tulevad arendusprojektid on valdavas enamikus sellised, kus arendaja on lähenenud arendustegevusele pikema perspektiiviga ning oluliseks märksõnaks on tulevaste elanike huve kaitsev keskkond. Just selline elamuarendus saab olema Eesti kinnisvaraturul järgnevatel aastatel trendiks, sest eristumine on ja jääb võtmesõnaks. Üllatuslikult jätkatakse vanade vigade tegemist eelkõige kesklinnas, kuna paljud arendajad näevad rajatavate elamispindade omanikena investoreid, olgu nad kohalikud või välismaised. Tõsi, kesklinnas on arenduskinnistud ka väiksemad ning lisandväärtuse loomine seeläbi kallim ning

Foto: Marko Mumm

tülikam, ent tänased müügitulemused näitavad – peamiselt tugineb turg siiski kohalikule ostjaskonnale ja planeerimisprotsessis tegemata jäetud toimingud annavad müügis tugevalt tunda.

Arendajad näevad vaeva

Küll nähakse suuremat vaeva äärelinna või linna ääres paiknevate suuremamahuliste arendusprojektide puhul ja selline lähenemine saab olema järgnevateks aastateks Eesti kinnisvaraarenduse suunanäitaja.

Kui vaadelda praegu paremini kaubaks minevaid piirkondi üksikult, siis püüavad arendajad rohkem samastuda piirkonna üldiste võtmesõnadega. Nii rõhutakse Peetri aleviku tulevastele elanikele noortepärasust, püüdes tagada noortele peredele ja nende lastele maksimaalne heaolu; Kalamaja ja Kadrioru arendusprojektide puhul rõhutakse miljööväärtuslikkust; Mustamäel-Haaberstis-Kristiines püütakse luua terviklikku alternatiivset elukeskkonda amortiseerunud paneelmajade asumitele.

Läbivaks märksõnaks on praegu arendatavatel arendusprojektidel aga energiatõhusus, sest küttekulude vahe erinevate kütteliikide puhul võib olla kuni kahekordne ning ebaefektiivsema küttesüsteemi kasutuselevõtt kajastub kohe elamispinna madalamas hinnas.

Vaid paberile kirjutatud legendid hoone ajaloost, omapärast, ehitusmaterjalide kvaliteedist ja küttekuludest ei müü. Nagu ei müü ka paari tuhande eurose mänguväljaku taustal reklaamitud lastesõbralikkus või võrkaiaga piiratud autoparkla turvalise ja privaatsena esitlemine. Vajalik on, et arendaja on enda poolt väljaöeldud

sõnade kõrgusel, sest vead levivad sõbralt sõbrale kulutulena ning trikitamine maksab kehva müügiedu näol kiirelt kätte.

Kinnisvaraarendus kätkeb seega endas loomulikult esimese asjana eelmainitud elementaarset taristut. Kasvõi ühe olulise komponendi puudumine tähendab, et kui arendaja ei ole omavahenditest valmis seda kompenseerima (rajama lasteaia, doteerima ühistranspordiliiklust vms), tasub tõsiselt kahelda arendustegevuse mõttekuses.

Ehituse kvaliteet

Järgmine ning mitte vähemtähtis element on ehituse kvaliteet. Siinkohal ei pea ma silmas materjali valikut, vaid just nimelt teostatud tööde kvaliteeti koos usaldusega ehitaja, arendaja ja ehitise enda vastu.

Aina tähtsamaks saab küsimus: milline ehitusfirma maja ehitas?

Kinnisvaraarendaja peab olema varasemast uuendusmeelsem ning ei saa tingimata ära põlata kõike uut. Loomulikult määrab hoone sihtgrupp selle, kui palju saab arendaja üldse lubada endale kasu-

Müüa kommunikatsioonidega krundid Tabaslu tehnopargis Alasi teel Kruntide suurus 8400-15300 m2 Kruntide arv 12 , neist müügis 4 Hind alates 30 eurot/m2 Hind sisaldab liitumist krundi piiril elektrivõrgu, gaasitrassi ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Olemas asfalteeritud juurdepääsuteed ja tänavavalgustus. Vahetus naabruses arendatav elamuala.

AS Karumaa Armin Mutle Tel. 56456966 info@karumaa.ee www.karumaa.ee

Ehitus ja Kinnisvara

7 Foto: Toomas Volmer

Elanike huve kaitsev keskkond saab olema Eesti kinnisvaraturul elamuarenduses järgnevatel aastatel trendiks, sest eristumine on ja jääb võtmesõnaks.

tada uusimaid materjale ja tehnoloogiaid.

Kindlasti ei ole võimalik puhtrahaliselt paigaldada odavama hinnaklassiga piirkondadesse kõiki kulukaid, kuid tulevikus energiasäästlikke küttesüsteeme või kasutada uusimaid tehnoloogiaid konstruktsioonide püstitamisel, ent selles suunas areng jätkub. Kui eelnevad põhimõtted on arendusprojektide rajamisel arvesse võetud, võime väga üldistatult öelda, et tegemist võiks olla müüdava kaubaga.

Siiski on müügikõlblikkuse ja müügi-

edu vahel tükk tühja maad. Kõlab ehk liiga lihtsustatult, kuid igal arendataval elukeskkonnal peab olema nn x-faktor, mis määrab tegelikult hoone ja piirkonna eripära.

Kindlasti pole see vaid arhitektuuriline lahendus või funktsionaalsus hoone kasutamisel. Tegemist peaks olema eelkõige arhitektide ja turundusinimeste ühise vaimusünnitisega, kelle ideed ehitajad ellu äratavad ning teevad arendusprojektist selle ühe ja ainulaadse.

MTÜ EKHHL pakub 2013 sügisel Tallinnas ja Tartus kinnisvara korrashoiu ala koolitusi hoonete halduse ja hoolduse alal tegutsejatele:  kutse taotlemist ettevalmistav täiendkoolituskursus 35 akad. tundi  kutsetunnistust

omavatele halduritele ja hooldajatele täienduskoolitused 14 akad. tundi

 kutsetunnistust

omavatele haldus- ja hooldusjuhtidele täienduskoolitus 6 akad. tundi

Koolitusi toetab osaliselt Sihtasutus KredEx. Koolitusele registreerimine toimub kuni 01.10.2013. Koolituste maksumused on 15 - 45 eurot sõltuvalt valitud koolitusest. Täpsem info koolituste kohta ning koolitusele registreerimise vormid www.ekhhl.ee Täpsustav info: 66 17 998, ekhhl@ekhhl.ee Jüri Kröönström, juhatuse esimees

Kodu Haabersti roheluses, Harku järve lähedal

Alates

1136 €/ m² Müügiinfo: Pärle Raud Tel 640 3424 511 5153 www.astangu19.ee

Avalik elektrooniline enampakkumine

Looduskaitseseaduses ja riigivaraseaduses on 15.04.2013 jõustunud järgmised muudatused:

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonnaministri 23.05.2012 käskkirjaga nr 450, 07.11.2012 käskkirjaga nr 1051, 17.12.2012 käskkirjaga nr 1182, 24.09.2012 käskkirjadega nr 859 ja 860, 18.03.2013 käskkirjaga nr 256, 30.04.2013 käskkirjaga nr 414, 2.05.2013 käskkirjadega nr 418 ja 419, 7.05.2013 käskkirjaga nr 430, 29.05.2013 käskkirjaga nr 520, 12.06.2013 käskkirjaga nr 592 ja 28.06.2013 käskkirjaga nr 686 langetatud riigivara müügi otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müügi avalikul elektroonilisel enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 24.09.2013 kella 11:00ni:

Jrk Maa-kond

Vald/linn

Küla/alev

Aadress

Tiigi tn 15 Helina Juhkentali tn 28b // 3 Harju Tallinna linn Püssirohu tn 2 4 Harju Tallinna linn Liikuri tn 24a/1 Harju Tallinna linn Liikuri tn 22a/1 Harju Tallinna linn Liikuri tn 22/1 5 Harju Tallinna linn Meeruse tn 3 6 Harju Tallinna linn Paljassaare tee 81a 7 Harju Tallinna linn Rannamõisa tee 4c Harju Tallinna linn Rannamõisa tee 4d 8 Harju Tallinna linn Suur-Ameerika tn 3b 9 Ida-Viru Kohtla vald Peeri küla Ülasemetsa 10 Ida-Viru Kohtla-Järve linn Põhja allee 16 11 Ida-Viru Kohtla-Järve linn Kiige tn 22 12 Ida-Viru Mäetaguse vald Ereda küla Rahkamaa 13 Ida-Viru Mäetaguse vald Võrnu küla Kukenõmme 14 Ida-Viru Mäetaguse vald Võrnu küla Maasika 15 Ida-Viru Sillamäe linn N. Gogoli tn 1 Ida-Viru Sillamäe linn N. Gogoli tn 3 Ida-Viru Sillamäe linn N. Gogoli tn 5 Ida-Viru Sillamäe linn N. Gogoli tn 2 Ida-Viru Sillamäe linn N. Gogoli tn 4 Ida-Viru Sillamäe linn N. Gogoli tn 6 16 Jõgeva Jõgeva vald Õuna küla Sõnajala tn 14 17 Järva Albu vald Ahula küla Prügimetsa 18 Järva Albu vald Sugalepa küla Saarevõsa 19 Järva Albu vald Vetepere küla Jõeääre 20 Järva Ambla vald Ambla alevik Aasa tn 14 21 Järva Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Uus tn 32 22 Järva Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Uus tn 30 23 Järva Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Uus tn 29 24 Järva Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Uus tn 27 25 Järva Järva-Jaani vald Metsla küla Vanatalu 26 Järva Järva-Jaani vald Metsla küla Kivibergi 27 Järva Järva-Jaani vald Metstaguse küla Liiva 28 Järva Järva-Jaani vald Metstaguse küla Nugise 29 Järva Järva-Jaani vald Metstaguse küla Nirgi 30 Järva Järva-Jaani vald Metstaguse küla Jänese 31 Järva Järva-Jaani vald Metstaguse küla Rebase 32 Järva Järva-Jaani vald Metstaguse küla Metsavahi 33 Järva Järva-Jaani vald Metstaguse küla Kadepiku 34 Järva Järva-Jaani vald Seliküla küla Sinimetsa Järva-Jaani vald Seliküla küla Elli 35 Järva 36 Järva Järva-Jaani vald Seliküla küla Ilvese 37 Järva Kareda vald Kareda küla Seksi 38 Järva Kareda vald Öötla küla Võpsiku 39 Järva Paide linn Aiavilja tn 14 Järva Paide linn Aiavilja tänav T4 40 Järva Paide linn Joodi tn 46 41 Järva Türi vald Lokuta küla Pistriku 42 Järva Türi vald Poaka küla Nõmmeotsa 43 Lääne Kullamaa vald Silla küla Nurga 44 Lääne Lihula vald Võhma küla Jaanuse 45 Lääne Martna vald Kesu küla Aadu-Mardi 46 Lääne Martna vald Väike-Lähtru küla Lepalaane 47 Lääne Taebla vald Palivere alevik Palivere 9 48 Lääne Vormsi vald Suuremõisa küla Kärreotsa 49 Lääne-Viru Kunda linn Aia tn 6a 50 Lääne-Viru Vihula vald Rutja küla Liini 51 Pärnu Pärnu linn Lina tn 18b 52 Pärnu Pärnu linn Lina tn 18a 53 Pärnu Pärnu linn Rohu tn 94 54 Pärnu Pärnu linn Rohu tn 96 55 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Ööbiku tn 4 56 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Ööbiku tn 3 57 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Ööbiku tn 1 58 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 6 59 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 4 60 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 2 61 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 1 62 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Pargi tn 5 63 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Kaupluse tn 5 64 Rapla Kaiu vald Suurekivi küla Soomemetsa 65 Rapla Kaiu vald Vana-Kaiu küla Ojaääre 66 Rapla Kehtna vald Lokuta küla Kullerkupu 67 Rapla Kehtna vald Lokuta küla Nurmenuku 68 Rapla Kehtna vald Põllu küla Lepalinnu 69 Rapla Kohila vald Pihali küla Anderi 70 Rapla Kohila vald Vilivere küla Smilla 71 Rapla Käru vald Jõeküla küla Pohla 72 Rapla Märjamaa vald Naistevalla küla Raadiku 73 Rapla Raikküla vald Koikse küla Niidu 74 Tartu Elva linn Muru tn 2a 1 2

Harju Harju

Rae vald Saue vald

Jüri alevik Maidla küla

65301:003:0845 72704:003:0084

Pindala SO* (ha) 0,3327 (E) 42,37 (M)

78401:116:0016

0,0748

(E);(Ä)

78403:303:0023 78403:303:0022 78403:303:0021 78408:808:0252 78408:809:0058 78406:607:0004 78406:607:0024 78401:109:0032 32002:002:0223 32211:003:0018 32206:001:0068 49801:001:0391 49801:001:0395 49801:001:0394 73501:001:0134 73501:001:0132 73501:001:0133 73501:001:0131 73501:001:0135 73501:001:0108 24802:006:0737 12902:003:0274 12901:002:0124 12902:001:0049 13401:001:0069 25701:001:0234 25701:001:0233 25701:001:0232 25701:001:0230 25702:004:0244 25702:004:0219 25702:002:0120 25702:002:0125 25702:002:0121 25702:001:0205 25702:001:0204 25702:002:0119 25702:002:0116 25702:001:0206 25702:001:0196 25702:002:0118 28801:001:0084 28801:003:0096 56601:005:0104 56601:005:0105 56601:001:0042 83601:002:0304 83601:004:0205 34202:001:0396 41103:002:0332 45202:002:0256 45201:002:0122 77601:004:0043 90701:002:0363 34501:007:0044 88703:003:0328 62506:057:0009 62506:057:0008 62506:057:0005 62506:057:0007 26001:002:0009 26001:002:0008 26001:002:0006 26001:002:0016 26001:002:0014 26001:002:0012 26001:002:0011 26001:002:0005 26001:003:0008 27701:004:0039 27701:003:0083 29203:002:0145 29203:002:0144 29202:007:0109 31701:006:0159 31701:001:0473 37501:004:0060 50403:002:0158 65401:002:0199 17005:005:0051

0,0308 0,0315 0,0764 0,1184 0,0674 0,9996 0,2898 0,0334 20,03 0,4554 0,1925 10,37 13,58 5,41 0,1762 0,1414 0,1372 0,212 0,1902 0,1471 0,1853 5,36 6,86 15,67 0,6073 0,2472 0,1847 0,156 0,1501 6,75 4,95 4,38 3,64 4,5 1,5 1,61 3,75 8,21 61,45 3,23 2,44 4,59 3,13 0,3714 0,1099 0,1057 1,9374 6,75 6,62 16,36 15,32 2,78 2,2401 4,97 0,1286 0,34 0,1597 0,1705 0,1436 0,1434 0,1306 0,1213 0,1196 0,1287 0,1235 0,1223 0,1265 0,1198 0,1919 9,66 8,19 0,81 0,34 13,95 19,76 0,77 15,82 2,9 17,07 0,264

(Ä) (Ä) (Ä) (E) (E) (L) (Ä) (Ä) (M) (E) (E) (M) (M) (M) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (M) (M) (M) (E) (E) (E) (E) (E) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (T);(Ä) (L) (E) (E) (M) (M) (M) (M) (M) (S) (M) (E) (M) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (E) (M) (M) (M) (M) (M) (Ä);(M) (M) (M) (M) (M) (Ä)

Katastritunnus

Kogumi nimetus

Alghind 26 620.59 310.-

Tagatisraha 2 660.5 930.-

251 320.- 25 130.Tallinna_1 26 590.-

2 650.-

37 890.- 3 780.26 960.- 2 690.Tallinna_2 322 350.- 32 230.68 140.40 060.9 100.3 850.12 440.16 290.6 490.Sillamäe_3 38 150.-

Paide_1

6 810.4 000.910.380.1 240.1 620.640.3 810.-

3 700.10 720.10 970.31 340.3 340.1 480.1 380.1 170.1 120.10 800.8 910.10 510.7 280.9 000.3 000.3 220.6 000.13 130.122 900.6 460.2 920.5 500.3 440.20 210.-

370.1 070.1 090.3 130.330.140.130.110.110.1 080.890.1 050.720.900.300.320.600.1 310.12 290.640.290.550.340.2 020.-

5 390.17 430.9 450.5 950.11 450.16 850.4 170.3 660.5 460.2 050.5 100.27 140.28 980.19 530.19 500.1 110.1 030.1 010.1 090.1 040.1 030.1 070.1 010.1 630.15 450.13 100.1 210.850.22 320.79 040.19 250.25 310.4 060.20 480.14 520.-

530.1 740.940.590.1 140.1 680.410.360.540.200.510.2 710.2 890.1 950.1 950.110.100.100.100.100.100.100.100.160.1 540.1 310.120.80.2 230.7 900.1 920.2 530.400.2 040.1 450.-

* SO - sihtotstarve, (E) – elamumaa, (Ä) – ärimaa, (T) – tootmismaa, (L) – transpordimaa, (M) – maatulundusmaa, (S) – sihtotstarbeta maa

1.

enampakkumise võitjal ei ole enam võimalik ostusummat tasaarvestada temale kuuluva kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtusega.

2.

RVS § 66 lõikes 6 sätestatud eelisõiguse kohaldamisel juhul, kui mitu piirneva kinnisasja omanikku soovivad piirneva kinnisasja omanikuna kasutada eelisõigust, siis eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku.

Elektroonilisest enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid. Pakkumiste esitamisel palume järgida esindusõigusele kohalduvaid sätteid. Enampakkumisel osaleja on kohustatud tutvuma müügiobjekti infoga Maa-ameti kodulehel ja kinnisasja looduses üle vaatama. Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik (ostja) kohustub müügiobjekti ostma sellises seisundis nagu see on müügilepingu tõestamise hetkel. Müüja ei vastuta selliste varjatud puuduste ilmnemise eest, millest müüja ei ole lepingu sõlmimise ajal teadlik ning ostja kohustub teatama ilmnenud puudustest hiljemalt kolme kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest.

Ostja võib riigivara omandada, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi. Põllumajandusja metsamaad sisaldava kinnisasja saab osta vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) §-s 4 sätestatud tingimustele. KAOKS § 4 lõikes 6 ja §-s 5 sätestatud juhul peab ostja vastava maavanema loa esitama notarile enne müügilepingu sõlmimist.

Elektroonilisel enampakkumisel osalemiseks tuleb: 1) registreeruda osalejana Maa-ameti oksjonikeskkonnas aadressil www.maaamet.ee/ maaoksjon ID kaardi või internetipanga paroolidega, märkida registreerimise vormil kõik nõutud andmed, sh esindajana osalemisel andmed nii esindaja kui esindatava kohta ning kinnitada, et osaleja on tutvunud ja nõustub enampakkumise korraga; 2) tasuda tagatisraha vastavalt oksjoni keskkonnas genereeritava makseteatises näidatud andmetele (tagatisraha maksmisel ülekandega välisriigi pangast või sularahas panka, tuleb registreerimisel märkida pank ja arveldusarve number, kuhu tagatisraha tagastatakse); 3) isiku esindamise puhul esitada esindaja volitusi tõendav dokument müügi korraldajale enne oksjoni lõppu e-posti teel (maaamet@maaamet.ee) või postiga (Maa-amet Akadeemia 4 Tartu 51003).

Osaleda soovijale antakse oksjonisüsteemis unikaalne kasutajanimi, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Pärast tagatisraha tasumist võib enampakkumisel osaleja teha elektrooniliselt piiramatu arvu pakkumisi, mis ei tohi olla alla alghinna. Pakkumised tuleb teha täiseurodes ette antud sammu kaupa. Enampakkumisel osalejate arv, kasutajanimed ja osalejate poolt tehtud pakkumised tehakse Maa-ameti oksjonikeskkonnas reaalajas nähtavaks kõigile enampakkumisel osalejatele pärast tagatisraha laekumist makseteatises näidatud pangakontole.

Elektrooniline enampakkumine lõpeb 24.09.2013 kell 11:00 juhul, kui 15 minutit enne tähtaja saabumist ei ole laekunud ühtegi uut pakkumist. Kui 15 minuti jooksul enne tähtaja saabumist laekub uus pakkumine, loetakse selle pakkumise laekumise hetk pikeneva lõpu perioodi uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb 15 minuti võrra seni, kuni 15 minuti jooksul laekub uus pakkumine. Enampakkumine kuulutatakse lõppenuks, kui viimase pikeneva lõpu perioodi jooksul ei ole laekunud ühtegi uut pakkumist.

Avaliku elektroonilise enampakkumise tulemused tehakse teatavaks protokolli avaldamisega oksjonikeskkonnas aadressil www. maaamet.ee/maaoksjon kohe pärast enampakkumise võitja selgumist. Protokolliga saavad tutvuda ainult pakkumise teinud osalejad.

Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni.

Pakkuja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enampakkumise tingimustega.

Enampakkumise tulemusel ostuõiguse omandanud isik kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga, arvestades riigivaraseaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 ning § 105 lõikes 2 nimetatud isikute õigusi. Riigivaraseaduse § 66 lõike 6 kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müümisel, mis sisaldab metsamaa kõlvikut, on eelisõigus müüdava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul. Kui mitu piirneva kinnisasja omanikku soovivad eelisõigust kasutada, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku.

Riigivaraseaduse § 66 lõike 7 kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müümisel, mis sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut, on eelisõigus müüdavat kinnisasja õiguslikul alusel kasutaval isikul. Kui õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses.

Riigivaraseaduse § 105 lõike 2 järgi, kui riik müüb haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on selle omandamise eelisõigus isikul, kes kasutas võõrandatavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasutamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise lepingu koopia ja olemasolu korral kasutusala asendiplaan.

Kui riigi poolt müüdava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja suhtes soovivad oma eelisõigust samaaegselt kasutada nii piirneva kinnisasja omanik kui õiguslikul alusel kasutaja (sh enam kui poolt müüdavast maast ajutise kasutuse lepingu alusel kasutanud isik), siis eelistatakse maad õiguslikul alusel kasutavat isikut.

Kõiki eelnimetatud eelisõigusi on isikutel võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osutu võitjaks, kuid soovib kinnisasja siiski osta enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul kinnitada kirjalikult Maa-ametile, et ta soovib kasutada seda õigust.

Notariaalne müügileping ja asjaõigusleping tuleb ostjal sõlmida 6 nädala jooksul tulemuste kinnitamisest. Hiljemalt notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks peab olema kogu ostusumma laekunud müüja poolt näidatud arveldusarvele või esitatud lepingu täitmise tagatised ning ostja peab olema veendunud, et kinnisasi vastab tema ootustele. Notaritasu ja riigilõivu tasub ostja. Kui enampakkumise võitnud äriühingul on tulenevalt äriseadustikust vajalik nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks, tuleb see esitada notariaalsel müügilepingu sõlmimisel.

Täpsemat informatsiooni müüdavate kinnisasjade, enampakkumise läbiviimise ja müügitingimuste kohta saab Maa-ameti kodulehelt interneti aadressil www.maaamet.ee rubriigis “RIIGIMAA MÜÜK” ning Maa-ameti oksjonikeskkonnast aadressil www.maaamet.ee/maaoksjon. Elektroonilisel enampakkumisel olevatele müügiobjektidele saab pakkumisi teha vaid läbi Maa-ameti oksjonikeskkonna. Infot ehitusõiguste ja planeerimisvõimaluste kohta saab kohaliku omavalitsuse käest. Täiendavate küsimuste korral helistada telefonidel 665 0782, 665 0781, 675 0126.