Ehitus ja renoveerimine | sügis 2012 by Eesti Päevalehe

Ehita& renoveeri SÜGIS 2012

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

SÄÄSTA KÜTTEKULUDELT KUNI 50%

ÕHKSOOJUSPUMBAD ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAD Hinnad koos paigaldusega alates 1499 eurost Vertailu

 SOOME

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD Hinnad alates 4699 eurost (ei sisalda paigaldust)

5 AASTAT KOMPRESSORI GARANTIID

"KESKMISELT KOKKUHOITAVA ENERGIA HULK ON TOSHIBA SOOJUSPUMBAL VÕRDLUSE KÕIGE SUUREM. "

TM ajakirja 05 / 2010

TESTIVÕITJA

COP kun 5,36 i

Allikas: Soome TM Rakennusmaailm, 05/2010

TM testivõitja

Töötab ka -25C

AMETLIKULT MAALETOOJALT

100% võimsus kuni -15ºC AQUAREA T-CAP

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAGA TASUTA KVALITEETNE PUIDUST VÄLISOSA KATE * * Välisosa kate kuni 31.12.12 iga Toshiba õhk-õhk soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

COP kuni

4,74

A klassi energia säästmine

AQUAREA T - CAP

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAGA TASUTA 42” FULL HD TV * *Teler Panasonic Plasma 3D TX-L42U5E kuni 31.12.12 iga Panasonic õhk-vesi soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

Külastage meid Delta Plaza majas Pärnu mnt 141, 9. korrus, Tallinn või helistage meile numbril 60 64 350 ja me ütleme kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa.

Ametlik maaletooja: Bestair OÜ

Tel: 60 64 350

info@bestair.ee

www.bestair.ee

Vannituba või duširuumi saab täiesti edukalt ka ainult puiduga viimistleda Puitviimistlusega vannitoa või duširuumi eluiga ei pruugi tavapärase plaaditud vannitoa omale alla jääda.

Foto: Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit)

Priit Liiviste Kuigi senini pole tavapäraselt vannitubades ja dušinurkades viimistlusmaterjalina puitu selle võrdlemisi lühikese eluea tõttu eriti palju kasutatud, on puit õige metoodika ja ehitustehnika korral ka niisketes ruumides küllaltki mõistlik ja originaalne lahendus, ning puitviimistlusega vannitoa või duširuumi eluiga ei pruugi tavapärase plaaditud vannitoa omale alla jääda. Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnangul hea vaheldus keraamilistele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasutamiseks nii kallivõitu tiikpuu kui ka odavam termotöödeldud puit. Et puit niiskusele paremini vastu peaks, tuleks pinda õlitada või vahatada. Siiski sellest veelgi olulisem on hoolikalt jälgida ventilatsiooninõuete täitmist. Üleni puiduga kaetud vannitoa puhul on väga oluline, et ventilatsioon oleks lisaks ruumile ka seinte ja lae taga. „Näiteks seinaviimistluses kasutatav puit peaks olema kindlasti tagantpoolt ventileeritud 2,5-sentimeetrise õhkvahega – see väldib kehva õhuvahetuse tõttu tekkida võivat võimalikku niiskuskahjustust,” soovitab Ants Salum. „Puidu kestvus vannitoas sõltub sellest, kui kiiresti märjaks või liigniiskeks saanud puit ära kuivab. Kuivamine peab olema tagatud ka suveperioodil, kui siseruume meil tavapäraselt ei köeta,” lisab ta. Ka sisearhitekt Elari Paimets rõhutab puitvannitoas ventilatsiooni suurt tähtsust. „Üldiselt pole puidu kasutamisel niisketes ruumides piiranguid, kui puitu korralikult vastavate vahenditega töödeldakse ja korralikult viimistletakse. Kindlasti peab olema hea ventilatsioon, sest pidevas niiskuses lähevad plaadivuugidki hallitama,” manitseb Paimets. „Tähtsaimaks saab siiski venti-

le niiskuskindlust eriti hoolikalt jälgida. „Kui vannituppa ehitada puitpõrand, on see oluline teha n-ö laevatekina ehk siis põrandalaudade vahed tuleb täita kummimastiksiga, et niiskus ei pääseks puidu vahele ja alla. Kui puitpõrandat korrapäraselt hooldada ja nõuetekohaselt kasutada, on see ka vannitoas eluaegne,” usub Ader. „Kui ilmnevad juba niiskuskahjustuse tundemärgid, siis on ilmselt hiljaks jäädud hooldamisega või on niiskus puidu vahele pääsenud,” lisab Ader, kelle sõnul tuleb sellises olukorras vastavalt kahjustuse suurusele teha hooldusõlitust või parandada kohad, kust niiskus puidu vahele pääseb. Puidust saab teha ka vanne ja kraanikausse

Foto: Shutterstock

Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnangul hea vaheldus keraamilistele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasutamiseks nii kallivõitu tiikpuu kui ka odavam termotöödeldud puit.

latsioon ja küte. Kui tegu on vana ehitisega, oleks võimaluse korral mõistlik ehitada uus, korraliku seina-, lae- ja põrandaventilatsiooniga vannituba.” Vannitoa puitpõrand tuleb ehitada „laevatekina”

Rain Ader sisustussalongist Ruutmeeter rõhutab, et puitpõranda tegemisel vannituppa tuleks sel-

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop julgustab huvilisi planeeritavatesse puitviimistlusega vannitubadesse ka puidust vanne ja kraanikausse paigaldama. „Traditsioonilised puitvannid on olnud kuusepuust, praegu kasutatakse ka tamme ja mõningaid teisi puiduliike. Vannidele ja kraanikaussidele on kaks lähenemist: pinnakatet ei ole või on see vähemärgatav. Puidu vananemine ja eluea piiratus on loomulik ja seda ei pea peitma. Teine variant on see, et puit kaetakse mitmekordse paadilaki kaitsekihiga,” selgitab Märt Riistop. Kahjustuste ilmnemisel Riistop keemilist tõrjet ei soovita ning kui kahjustus ületab aktsepteeritava piiri, tuleb tema hinnangul kahjustatud osad lihtsalt asendada. „Juhul, kui puitmajas on karta, et niiskus võib levida sisevoodrist või põrandast kaugemale, on lugu muidugi hullem ja kahjustuste likvideerimisega pole mõtet oodata, sest need võivad tekkida vammi näol. Pinnad tuleks avada ja töö korralikult ära teha,” täpsustab Riistop.

4 Foto: Peeter Uusmaa

Radoonimonitor Ramon 2.2 on asetatud magamistoa seinale, et pidevalt jälgida radoonitaset ruumis, kus inimesed viibivad keskmiselt 1/3 ööpäevast.

Ohtliku radoongaasi vastu on võimalik edukalt võidelda Inimeste üldine teadlikkus radooni ohtlikkusest ja tervistkahjustavast toimest on kahjuks üsna madal.

Priit Liiviste Radoon on kopsuvähki haigestumise riski suurendav radioaktiivne gaas, mis tungib hoonetesse altpoolt. Keskkonnaministeeriumi kiirgusspetsialisti Evelyn Pesuri sõnul ei pööra inimesed vaatamata teadvustamistööle radooniohule piisavalt tähelepanu, sest seda pole märgata ja tunda. „Et kiirguse valdkonnaga tegeleb Eestis peamiselt keskkonnaministeerium, siis nii meie kui ka keskkonnaministeeriumi allasutus keskkonnaamet on järjepidevalt tegelenud inimeste teadlikkuse tõstmisega kiirgusest lähtuvate ohtude osas. Paraku on radioaktiivne gaas radoon lõhnatu, värvitu ja maitsetu, mistõttu inimesed ei pööra sellele piisavalt tähelepanu ja üldine teadlikkus selles osas on madal. Seega ei pruugi inimesed seetõttu teadagi, et elavad ühes majas n-ö hääletu tapjaga,” nendib Pesur. Pesuri sõnul ei saa seda väita ainuüksi tavakodanike kohta, ka planeeringute koostajad ja ehitajad peaksid tema hinnangul radooniprobleemiga rohkem arvestama. Radoonioht võib varitseda igal pool

Radooniohtlikke alasid leidub mit-

mel pool Eestis ning nii vanades kui ka üsna uutes hoonetes. „Kõige radooniohtlikumad alad esinevad Põhja-Eesti klindivööndis alates Paldiskist kuni Narvani, nii klindi nõlvadel kui ka klindi peal ja all mitme kilomeetri laiuse vööna. Samuti on radooniohtlik Rakvere fosforiidimaardla piirkond ning rida alasid Lõuna-Eestis devoni settekivimite levilal,” selgitab radooniteema üks suurimaid spetsialiste Valter Petersell Eesti geoloogiakeskusest. Kõige suuremas ohus on Evelyn Pesuri sõnul halvasti ehitatud või kehvasti renoveeritud hooned. „Et radoon satub Eestis hoonesse peamiselt majaalusest pinnasest, siis kui vundament või hoonealune kelder on halva kvaliteediga, pääsebki radoon majja,” selgitab Pesur. Ka uued majad võivad olla ohu allikad

„On vale arvata, et tegemist on ainult vanade hoonete probleemiga – meie mõõtmised näitavad, et nn ehitusbuumi ajal on samuti ehitatud ebakvaliteetseid maju, kus radoonisisaldus võib mõnikord olla isegi suurem kui vanemates majades,” lisab Pesur. Põhjusena toob Pesur välja as-

jaolu, et hoone on muidu ehitatud energiasäästlikuks, kuid põranda kvaliteedile ei ole tähelepanu pööratud. Sellisel juhul saab radoon küll majja, kuid sealt enam välja ei pääse. „Vanemates majades esineb loomulik ventilatsioon, rahvakeeli tuuletõmme, mille tõttu satub hoonesse ka välisõhku, mis radooni märgataval määral ei sisalda.” Radooniohu tuvastamiseks võivad inimesed Pesuri sõnul tellida mõõtmise, mis maksab umbes 50 eurot ja mille tulemusena on võimalik teada saada, kas radoonisisaldus hoones on normaalne või liiga suur. Võimalik on tellida nii pikaajalist mõõtmist, mis on usaldusväärsem, kui ka lühiajalist mõõtmist, mille eeliseks on kiire tulemus hetkeolukorra kohta. Teine variant tavainimese jaoks on paluda kiirguskeskuselt (www.kiirguskeskus.ee), et talle saadetaks postiga alfatundlikud detektorid (need on tabletid, mille diameeter on 5–6 cm, paksus kuni 2 cm) koos lühikese paigaldamise juhendiga. Üks detektor paigaldatakse tavaliselt magamis- ja teine töötuppa, kuid kindlasti kütteperioodil ja vähemalt kaheks kuuks. Lisaks

on võimalik soetada radooniandureid, mille hind algab u 30 eurost. Mida teha, kui selgub radoonioht?

Kui inimene on avastanud oma majas normaaltasemest kõrgema radoonitaseme, peaks ta Valter Peterselli sõnul esimesel lähenemisel selgitama välja majaaluse pinnase radooniriski taseme. See võimaldab selgitada olulisemad põhjused, kust radoon eluruumidesse tuleb, ja tulemustele tuginedes kavandada meetmed. Enne hoone ehituse algust tuleks alati teha põhjalik maa-aluse pinnase radooniriski taseme analüüs kahe meetodiga, et projekteerijad saaksid andmete alusel võtta kasutusele radoonivastased meetmed (nt vundamendituulutus või radoonikile). Radoonitõrjekeskuse spetsialist Mait Saar tuletab meelde, et radooniohtu saab majapidamises oluliselt vähendada ka väga lihtsate vahenditega. „Kõige esimene asi, mida inimene ise saab teha, on ruume tihti õhutada. Kui tasemed on aga väga kõrged, tuleks pöörduda spetsialisti poole, kes vastavalt hoone tüübile lahenduse välja töötab,” selgitab Saar.

Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert GSM: +372 56 987 330 info@radoonitorjekeskus.ee www.radoonitorjekeskus.ee

Just radooni peetakse HINGAMISTEEDE ja KOPSUVÄHI peamiseks põhjustajaks maailmas

: D A N N O K D L TEGEVUSVA

aapinnas m e in m t õ õ • r a do oni m dega mõõteriista sepääsuis s i n o o d a r hoonetes, e in õõtmised m m t d õ e õ s li m i ja n ia o h o • r ad pikad ja lü ; e in m a t s a v kohtade a müük e t e m d a e s e õõ t • koduste m vsete ja ii t k a ; s u ld a aigaldus ja paig p k ü ja ü k m ü ü e il m ik • radoon üsteemide s je r õ it n o o d a passiivsete r ndusi e h la id a v e in tsiooni ja er a lt u s n o k eks elu-, e is m a d n e h • pakum ä miseks ja v t õ õ m i n o o r ad uumides. r ö ö t ja e olm

Radooni mõõtmine hoones. Hind: al

32 €

Radooni mõõtmine enne ehitust maapinnas. Hind: al

130 €

Radoonimõõtja hind:

216 €

(võimalik nii osta kui ka rentida)

tel +372 56 987 330 info@radoonitorjekeskus.ee www.radoonitorjekeskus.ee

Torude soojustamine eeldab oskusi ja teadmisi Et kodumaja torud külmal ajal vastu peaksid ja probleeme ei tekitaks, peavad need olema asjatundlikult soojustatud. Väljaanne Ehita ja Renoveeri uuris, millisel juhul võivad torud külmuda ja kuidas neid ikkagi külmakindlamaks muuta.

Kastelli – energiasäästlik kodu põlvkondadeks!

Lugupeetud majaehitajad! Pakume kõiki Kastelli maja- ja suvilapakette kuni 15. novembrini 10 % soodsamalt. Alustame projekteerimisega juba sügisel. Nii säästame aega ja raha, et kevadel, parimal ehitamise alustamise ajal, oleks ehitustöödeks vajalik eeltöö juba tehtud.

Head uut ehitushooaega soovides, K-Majad OÜ Jaama 2, 11621 Tallinn 6690 504; 6690 503 info@kastelli.com katrin.sutt@kastelli.com

www.kastelli.ee

10 % malt!

soodsa

Kadri Penjam ToruAbi (AS Lavateir) osakonnajuhataja Olev Vahtras kinnitab, et neid inimesi on küllaltki palju, kes talvisel ajal ettevõtte poole pöörduvad ja paluvad tulla torusid lahti sulatama. Enamasti on tegu keldris, pööningul, maapinnas või välisseintes paiknevate torudega kuhu külm kergesti ligi pääseb ja mis soojustamata või siis kehvasti soojustades kohe külma saabudes endast probleemidega märku annavad. Vahtras paneb inimestele südamele, et probleemi tekkides peaks kindlasti spetsialisti poole pöörduma, kes siis auruga või trafot kasutades torud lahti sulatab. Kindlasti ei tohi seda tööd hakata ise omatahtsi ebatavaliste meetoditega tegema, sest õnnetus on kerge tulema. Kontrolli ja paranda!

Milliseid vigu aga torude soojustamisel enim tehakse? Olev Vahtrase sõnul on möödapanemisi mitmesuguseid. Kõige tavalisem viga on muidugi see, et torudele unustatakse lihtsalt soojustus panemata. Või paigaldatakse torustikud seintes soojustusest välisseina poole, külmale pööningule või külma keldrisse. Või paigaldatakse hoonetes, kus esimesel korrusel asub autode parkla torud lae alla külma kätte. Vanemates majades on olnud ka olukordi, kus torude külmumise põhjuseks on keldriakende lahti jätmine südatalvel, toob Vahtras näiteid eksimustest. Kindlasti ei tohiks paigaldada külmas ruumis (temperatuur alla 0

kraadi) külmaveetorule soojustust ilma küttekaablita. Kui küttetorudes ja soojaveetorudes, kus soe vesi ringleb, see üldjuhul ei külmu, siis ilma küttekaablita külmaveetorus külmub vesi kohe kindlasti, ja siis on probleem majas, loetleb Vahtras asjatundjate abi vajavaid olukordi. „Kel esineb probleeme, peaksid suvisel ajal kindlasti koduse torus-

Laadimisaeg Akutrell BDF456RFLE

tiku üle kontrollima. Enne sügist jõuab vajadusel remontida ja korralikult soojustada kohad, mis eelmisel talvel peavalu valmistasid,” lisab Vahtras.

kasutada tehases valmistatud kasuktorusid. Need on hermeetiliselt soojustatud ja varustatud küttekaabliga, mille regulaatoriga saab ette anda soovitava temperatuuri.”

Korralik soojustus tagab rahulolu

Kodu ehitades mõtle talvele

Priit Ingver torupaigaldusfirmast Dekit OÜ märgib samuti, et juba torude panekul tuleks täpselt teada, mida ja kuidas teha. „Paljad torud peaksid olema õues kaevatud sügavamale kui 1,5 meetrit. Eriti hea on, kui torustik asub sellises kohas, kust talvel ei ole vaja lund ära lükata. Majasiseste veetorude puhul tuleb aga meeles pidada, et majja sisse tulev vesi on jahe ja sellel pole kuigi palju soojust varuks. Seepärast tuleks vajadusel anda veetorule lisasoojust näiteks isereguleeruva küttekaabliga, mis paigaldatakse toru peale ja sellele omakorda soojustus.” Vahtrase sõnul on sel moel tagatud, et lisasoojus ei haihtu ja vesi ei külmu. „Lihtsalt ilma kaablita soojustades ei pääse soojus juhuslikult külmunud kaablile ligi, et seda lahti sulatada. Teine võimalus on

Ingver soovitab neil, kel alles torude paigaldamine ja soojustamine ees, paigaldada need kindlasti siseseintesse ja põranda alla. Kasutada võiks vahekihtideta plasttorusid (PE; PE-Xa) ja plastliitmikke. „Seina sees tuleks katta isolatsiooniga vaid külmaveetorud ja needki mitte külmumise, vaid kondensaatvee tekkimise vastu. Välistorustik tuleb paigaldada külmumispiirist sügavamale. Tähelepanelik peab olema kaevudest ja vundamentidest läbiviigul. Paese pinnase puhul on õige kasutada kaabliga kasuktoru, näiteks Uponori Supra Plus.” Kel murederohke talv selja taga, soovitab Ingver asjaga tegelema hakata kohe kevadel, et tööd uute külmade saabumise ajaks tehtud saaksid. Ja torutöid tuleks kindlasti teha koos torupaigaldusspetsidega.”

Kommentaar: Priit Ingver, Dekit OÜ:

Küttekaabel veetorru „Veetoru sisse paigaldatav küttekaabel on levinud meetod torude soojustamiseks. Selline kaabel paigaldatakse spetsiaalse komplektiga ja kui muud lahendused ei ole võimalikud, õigustab see end igati. Jämedate torude puhul tuleb paigaldamisel silmas pidada, et veevool ei saaks paigaldatud kaablit endaga kaasa vedada ja puntrasse ajada. Joogivees asuva kaabli puhul on mõistagi oluline, et oleks valitud just selleks otstarbeks lubatud kaabel – see peab olema ohutu, vette ei tohi sattuda ohtlikke lisandeid ja ohtu ei tohi endast kujutada elektrivool.”

MENDALI ON EESTIS JUBA 20 AASTAT

22 minutit!

• Komplektis lamp! • 2 tk 3.0Ah Li-ion akut! • Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast. • LED töökohavalgusti. • Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm • Suurim pingutusmoment: Kõva/pehme 50/36 Nm

309€

Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka d k tee 44 44, Makserv - Vabaduse pst pst.166, Mastermann -Vesse 4B Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 , Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals Jakobsoni 11Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul kuni 30.11.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

PAKKUNUD TEENUSEID JA TOOTEID: KERGVAHESEINAD brändinimega Excel, mis sobivad kasutamiseks kodus, terrassil, koolis, büroos, kaubanduskeskuses, haiglas jne. Klaasist kergvahesein eraldab ja ühendab, lahendus on kinni vaid Tellija fantaasias. Kasutusel on nii alumiiniumist, puidust, MDF-st kui ka täiesti ilma raamita lahendused. Uudisena pakume ka volditavaid seinu. LOODUSKIVI toode on kasutusel juba miljoneid aastaid inimese elukeskonna loomisel. Sobib inimesele, kes soovib eralduda massist ja kellel on oma nägemus ilust ning igikest-

vatest väärtustest. Iga looduskivi on kordumatu ja omanäoline nagu iga muu looduse kunstiteos. CityFire KAMINAD, mis ei vaja põlemiseks suitsutoru ega korstent, võib paigaldada kasvõi vannituppa. Kütusena kasutatakse spetsiaalset Mendali küttevedelikku, mis põlemisel ei suitse. Põlemisel tekib vaid süsihappegaas ja vesi. Uudistoode, mis on teadmata enamikele meie inimestele. AURUSAUNA saab paigaldada igasse korterisse, luues igale inimesele võimaluse kasutada tervislikku saunamõnu mõistliku hinna eest, sõltumata tema elukohast.

KLAASVAHESEINAD

LOODUSKIVID

CITYFIRE KAMINAD

hinnad alates

75 €/m

19 €/m

121 €/kompl

AURUSAUNAD hinnad alates

512 €/kompl

382 €

UUDIS: VÕIMALIK KA OSTA JÄRELMAKSUGA www.vaheseinad.ee Kotzebue 18d, Tallinn 10411 Tel: 641 5444, 503 4533, www.biokaminad.ee www.mendali.ee mendali@mendali.ee

www.looduskivid.ee www.aurusaun.ee

Kimmkatus – maja pärl läbi aegade Et traditsioonilised vanad asjad on jälle moes, rõõmustavad järjest rohkem silma ka kimmkatusega puitmajad. Signe Kalberg Kimmid on kiilukujulised lauakesed, mis saetakse või lõhestatakse hoolikalt valitud puidust. Kuigi kimmkatus pole nii tuntud kui laastu- või rookatus, on tegu traditsioonilise vanaaegse katusekatmise

viisiga, mida võib kohata nii Skandinaavias kui ka Baltimaades. Kui talurahva ehitiste juures kasutati laastukatust, siis kimmidega kaeti kirikute katuseid, kellatorne, samuti mõisahooneid. Vanasti öeldi kimmkatuse kohta, et see on rikka mehe katus. Üheks kopsaka-

ma hinna põhjuseks on kimmkatuste vastupidavus – laastukatuse keskmine eluiga on ligi 35, kimmil 55 aastat. Ent leiab isegi 200-aastaseid katuseid. Soomes, Norras ja Rootsis kõrgub kirikuid, mille katused on paigaldatud XIX sajandil. OÜ Vahelaane Talu alustas kim-

mide valmistamisega 2005. aasta lõpus. Kimme on talus valmistatud kahele organisatsioonile, nüüdseks tegevuse lõpetanud osaühingule Frantsiskus ja praegu tegutsevale osaühingule Rändmeister. „Meie pere on kimmide valmistamise juures tänapäeva tingimusi arvestades maksimaalselt kinni pidanud vanadest traditsioonidest ja kimmide valmistamise reeglitest,” ütleb peremees Ako Luts ja lisab, et talu on valmistanud kimme peamiselt kirikute ja teiste ajaloolise väärtusega hoonete katuste remondiks. Kimmkatuse iga sõltub valmistamiseks kasutatava materjali õigest varumisest ja reeglite järgi paigaldamisest. Immutamata katus peab sõltuvalt kasutatud puidust vastu 15–40 aastat, kuid töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse eluiga tunduvalt. Traditsiooniliselt on Rootsi ja Norra aladel kasutatud kimmide valmistamiseks mändi, Soomes haaba ja Eestis kõiki variante. Erinevates kliimavööndites valmistatakse kimme veel seedrist, tammest, lehisest, küpressist. „Meie loeme oma töö eeliseks seda, et seni valmistatud kimmide tegemiseks oleme eraldi puitu valinud. Samuti on meie tehtud kimmid pak-

11 Fotod: erakogu

semad võrreldes praegu enamkasutuses olevate nn pilbaskimmide paksusega,” selgitab Luts. Vahelaane talu peremees lisab, et kogemuste põhjal on radiaallõikusega saagimisel vanu reegleid võimalik järgida ainult haava puhul, kuusest ja männist radiaallõikusega kimmide valmistamiseks pole õnnestunud hankida sobilikku toormaterjali. Kuigi Eesti metsades kasvab kindlasti ja piisavalt kimmide valmistamiseks puitu, on selle väljavalimine ning õigel ajal langetamine tõsine küsimus. Korralike kimmide valmistamise tehnoloogiline protsess on pikk ja töömahukas – see algab haavapakkude hankimisega talvel ja lõpeb paarikuise õhu käes kuivatamisega. Kimmi valmistamiseks sobiv puit (haab, kuusk) tuleb langetada novembrist-veebruarini ehk ka märtsi alguseni (sobivaim aeg november-detsember). Värskelt langetatud ning võimalikult oksavaba puit peab olema mädanikuta, putukakahjustusteta, langetus-, tükeldus- ja tuulemurru pragudeta.

Kõik pakud- palgid tuleb ühekaupa üle vaadata-sorteerida ja õiget puitu oskab välja valida ainult kimmide tootja. Kimmide saagimiseks on õige kasutada radiaallõiget, mida saab teha haava puhul. Kuuse puhul kasutatakse ka tavalist lõikust. 1960-ndatel tehtud vaatluste põhjal on kimmkatuse keskmine iga haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust 25 ja kuusepuidust 20 aastat. Seega võib parimaks materjaliks lugeda haaba, kuid korralikku haavapuitu on raske saada. Et see on kujundanud materjalile suhteliselt kalli hinna, eelistataksegi seetõttu männipuitu. Sobib kõigile katustele

„Kimmkatust võib paigaldada kõigile katustele, mille kaldenurk ületab 30 kraadi. Eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus on ehk varemgi puitkatus olnud,” ütleb kümme aastat tegutsenud Puitkatused OÜ juhataja Janek Käärd ja lisab, et kimmkatuseid võib ehitada nii eramajadele kui ka ühiskondlikus või avalikus kasutuses oleva-

Valmistame enamike oma materjalidest Saaremaal ja teostame tööd vastavalt objekti asukohale. Meie ehitusosakonna juhtimine asub Tallinnas ja nii on kujunenud põhiliseks tegevuspiirkonnaks Ida-, Põhja- ja Lääne-Eesti ning saared, kuid oleme valmistanud mõned katused ka Lõuna-Eestisse. Oleme pea kümne aasta jooksul ehitanud keskmiselt paar tuhat ruutmeetrit kvaliteetseid katuseid, üle terve Eestimaa. Puidust katusekatetest on ajalooliselt esimesed märgid 18. sajandist, kui rehepeksumasina kasutuselevõtuga kadus võimalus õlgedest katuseid ehitada ja esimeseks levinumaks puidust katuseks sai laastukatus. Eestis on meie tootevalikus enamlevinud materjalid: laastukatus, kimmikatus, sindelkatus ja laudkatus. Kuna katusetöödega paralleelselt tuleb tihti ette palgivahetusi ja proteesimisi, oleme omandanud vastavad oskused ja tunnustuse Muinsuskaitseametilt restaureerimistööde teostamiseks.

Võtke meiega julgelt ühendust kui ehitate uut või renoveerite vana katust ! Puitkatused OÜ Suvila 15; Tallinn 10913 Reg nr: 10875343 MTR reg: EEH003959 Muinsuskaitse luba: E 314/2007-P Tel: 6 576 375 Fax: 6 576 365 Mob: 56 222 870 info@puitkatused.ee

tele hoonetele. Et materjal on väga huvitav ja kasvatab populaarsust, on viimasel aastal olnud firmal käed-jalad tööd täis. AS Hoolekandeteenused laseb kodusid ehitada üle Eesti ja kasutab just kimmkatuseid ja -fassaade. Kimmkatusega eramaju ja kõrvalhooneid on aga Janek Käärdi sõnul juba üsna keeruline kokku lugeda. „Kimm jääb katusel kena vaadata. See on maja tõeline pärl ja peremehe uhkus.” Kimmi annab endale meelepäraselt ka n-ö vigursaagida, kas siis ümaraks, kiilu, faasiga. Võrreldes laastukatusega on kimmkatusel eelis just puidu osas. Kimmid saetakse okaspuidust, nad on konkreetse kuju ja vormiga ning jäävad katusel nägusamad. „Viimane on muidugi maitse küsimus, metsas olevale arhailisele taluhoonele sobib laastukatus ehk isegi paremini, kimm on veidi moodsam

nn linnamehe katusekate. Rookatusega on kimmkatust keeruline võrrelda, sest mul pole selles osas pädevust – ilmselt on kimm natukene parema hinnaga, lihtsamalt paigaldatav ja ehk ka kättesaadavam,” ütleb Käärd. Igaüks saab hakkama

Vanasti valmistati kimmid käsitsi, kirvestega puidupakkude lõhestamise teel. Tänapäeval on abiks saag. Katusele paigaldatakse iga kimm galvaniseeritud naeltega kolmekordse kattena. Paigaldus toimub viisil, et eelmise rea kimmide vahekoht on järgmisel real kimmi tsentriks. „Iga vähegi puidutööd armastav inimene saab kimmkatuse ehitamisega hakkama. Ülemäärast keerukust selles pole ja kui hinges püsib tõsine soov näiteks oma maakodule oma käega katus peale pan-

na, on see mõningate nõuannete toel kindlasti teostatav,” julgustab Käärd. Katusetöid kavandades võiks arvestada, et 200 m² katuse peale kulub kolm nädalat. Materjal saab iseenesest kiiremini valmis, põhiraskus lasub ikkagi vana katusekatte eemaldamisel, sarikate rihtimisel, aluskonstruktsiooni ja kimmide paigaldamisel ning katuse viimistlemisel. Katusekimme tuleb 1 m² suuruse katuse saamiseks paigaldada 66 – nii et see võtab oma aja. Nagu teisedki looduslikest materjalidest katused, ei ole korralik kimmkatus kindlasti odav. Hinnatase on täiesti võrreldav kivikatuse või valtsplekist katusekattega. Koos vana katusekatte mahavõtmise, transpordi jm kuludega tuleb keskmine ruutmeetri hind 30–45 eurot sõltuvalt katuse keeruku-

sest, konstruktsioonist ja valitud materjalidest. Tasub teada! •• Kimmkatused on Muhu kirikul, Esna mõisal; •• ajalooliselt on Tallinnas Nõmmel päris palju Edgar Velbri projekteeritud sindli- ja kimmkatustega maju. Nimetatud hooneid kutsutaksegi Velbri majadeks, sest arhitekt elas ka ise seda tüüpi majas (Vabaduse pst 127), mis on tänini säilinud; •• radiaallõikega haavapuidust kimmid katavad Rannu kiriku torni, Viru-Jaagupi kiriku ja Käru kiriku katust; •• tavalise lõikega suured kuusepuust kimmid kaunistavad Vastseliina linnuse ja Järva-Peetri kiriku katust; kimmkatus ehib ka Pikavere palvemaja Pärnumaal.

14 Fotod: erakogu

Vaid puhastatud vihmaveesüsteem kaitseb maja vihma eest Kui pärast vihmasadu räästad nirisevad ja vihmaveetorud solisevad, annab see tunnistust sellest, et neisse kogunenud mustus ei lase veel õiget teed mööda ära voolata. Vilve Torn Suurema löögi all on puudealused katused. Neid tuleks oksarisust, lehtedest, okastest puhastada nii kevadel kui ka paar korda sügisel: lehesaju alguses ja enne külmade tulekut. „Kui maja on lagedama koha peal, siis ei kogune rennidesse suurt midagi. Nõmmel mändide all elavatel inimestel on aga tööd tublisti rohkem,” ütleb valts- ja profiilkatuste ehitamisega tegeleva OÜ Kodukate juhataja Kristjan Talviste.

Mis juhtub siis, kui seda ei tehta? Musti stsenaariume on mitmeid. Ummistatud rennidest hakkab esmalt vihmavesi alla nirisema, rikkudes fassaadi välimust ja põhjustades seinte hallitust. Rennis settiv praht söövitab samal ajal ka renniplekki. Talvel ähvardab renne lõhkikülmumine, kui takistuse taha pidama jäänud vesi rennis jäätub. Talviste lisab, et ripprennide puhastamise vajalikkusest on majaomanikud enamasti teadlikud, ent vähem räägitakse katusepealsetest

Vihmaveesüsteeme tuleb korrapäraselt hooldada ja puhastada.

valtsitud rennidest. Needki koguvad kõike, mis maja ümber õhus lendleb. „Kui katusepealseid renne ei puhastata, jääb vesi sinna taha seisma ja materjal korrodeerub kiiremini,” hoiatab ta. Ühtlasi tuleb puhastada ka katusepealsete rennide kogumislehtreid, et tagada süsteemi veatu toimimine. Kuidas puhastada?

Ülemäära keerulist selles töös ei ole, ent kõrgema maja katuseid võiks puhastada spetsialistid. Madalama maja räästasse pääseb redelit mööda: võta ämber kätte ja korja praht peoga sisse või lükka renn harjaga puhtaks. Lihtsam on see töö juhul, kui vihmaveesüsteem on paigaldatud välimiste rennikonksudega, sisemiste kinnituste korral tuleb rohkem vaeva näha. Kõrgemate hoonete räästasse pääseb tõstukiga, ent see eeldab, et inimene ei karda kõrgust. Katusepealse renni puhastaja peab end turvaköitega kinnitama, katusel aitavad ohutult liigelda käiguteed, -sillad ja turvaredelid. Katusepealne renn kujutab

endast 10 cm kõrgust tõket, mille taha saab puhastaja toetuda, kui ta harjaga töötab. Ärge unustage puhastada lehtreid, samuti katusel raskemini ligipääsetavaid kohti, milleks on neelukohad, vintskappide ääred ja korstnatagused. „Saaste seob vett, mis hoiab kahjustatud kohad pidevalt niiskena. Leherisu ja okkapuru lagunemisel eralduv hape kahjustab plekipinna värvi ja mõne aasta pärast hakkab plekkkatus roostetama,” selgitab Talviste. Plekk-katuse kohapealsed kahjustused tuleb roostest puhastada ja katta värviparandusega. Vihmaveesüsteemidest ja nende kaitsest

Vihmaveesüsteemide valik on lai. Levinumad on terase baasil tehtud rennid ja torud, enamasti on praegu turul pakutavad ka korrosiooni eest kaitsva kihiga nii seest kui ka väljast. Sisemine kaitsekiht on isegi olulisem kui välimine. „Paksemast ehk 0,6 mm terasplekist materjalist rennid püsivad paremini vormis. Õhem 0,45–0,5 mm renn võib lumerohkel talvel väl-

Kruvivundamendid See kruvi kannab 550kg ja maksab 23,50 EUR/tk Kasutusvaldkonnad:

• aiapostid • terrassid • puukuurid • paadisillad • moodulmajad jne. Kandevõime 500- 15 000kg

• kiire ja mugav paigaldada • koheselt kasutatav • pikk kasutusiga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn

ja venida ja loperguseks muutuda,” hoiatab Talviste neid, kel süsteemi valik sügisvihmadega on teemaks tõusnud. Vihmavett katuselt alla juhtivate torude seinapaksus pole nii tähtis, sest nendele langev koormus on väiksem. Vihmaveetorusid on nii ümaraid kui ka kandilisi. Ümaras torus voolab vesi paremini ja praht ei jää selle nurkadesse nii kergesti kinni. Ent puhastama peab kindlasti neidki. Kergema ummistuse saab lahti, kui valada torusse vett. Suurema ummistuse puhul on abiks spetsiaalsed harjad. Paljud ühistujuhid on ilmselt kogenud, millist ahvatlust kujutavad endast uhiuued vihmaveetorud vandaalidele. Lömmi pekstud torudesse jääb sodi pidama, vihmavesi hakkab kinnituskohtadest välja pressima ja lõpuks tuleb tellida uued torud. Probleemi lahenduseks on kahe millimeetri paksusest terasest turvatorud. Kel on paigaldatud vihmaveesüsteem, see peaks mõtlema ka lumetõketele. On olnud juhte, kui kevadel suure hooga allalibisev

lumemass on vihmaveesüsteemi tuulekasti küljest lahti rebinud. „Paljud arvavad veel, et katusepealne renn toimib lumetõkkena, ent see pole nii.” Paari aasta lumerohked talved on mitmel katusel rennid tagurpidi keeranud. Vihmaveesüsteem koosneb torudest, põlvedest ja allatulekutest. Mõned tootjad pakuvad renne täpselt kliendi soovitud pikkuses ja neid pole tarvis pidevalt jätkata, sest iga jätkukoht on potentsiaalne läbitilkumise oht. Majaomaniku lootus kahjustada saanud süsteemist detaile välja vahetada on habras, sest asendatav detail peab olema sama profiili ja mõõduga kui eelmine. „Tootjate pakutavad süsteemid on erinevad. Kui renni mõõt on juba millimeetri võrra suurem või väiksem, siis ei istu süsteem enam kokku,” lisab Talviste. Ent kui õnnestubki õige detail soetada, peab selle paigaldamisel jälgima, et renn, millega seda ühendatakse, oleks puhas. Kui renn roostetab, tähendab see ikkagi seda, et kogu süsteem tuleb välja vahetada.

Antiik vajab austust ja armastust Korda saab ja tasub teha kõike, mis on inimesele kallis, ütleb üle 32 aasta antiiki ja vanavara restaureerinud Mati Raal. Vilve Torn •• Teil on EKA sisearhitekti diplom. Kuidas jõudsite antiigi ja vanavara juurde? Tegelikult unistasin ma hoopis arhitekti ametist. Mulle meeldis keskkoolis väga joonestamine ja ma tõsiselt nautisin majaplaanide tegemist, kuid arhitektuuri osakonda õppima minekuks oli üheks kohustuslikuks sisseastumiseksamiks matemaatika. Paraku polnud mul rehkendamisega kõige paremad suhted ja ma lõin põnnama. Esimesel korral proovisin ma sisse astuda hoopis disainiosakonda, kuid jäin ukse taha. Siis tuli vahele sõjavägi. Kui ma ajateenistusest tagasi tulin, otsustasingi sisearhitektuuri kasuks. Arhitektuur ikkagi, aga matemaatikaeksamit polnud. Sain sisse. Sisseastumise ajal oli mul juba ka pere ja kaks väikest last. Et toona tuli kõik tööd käsitsi teha, võttis see omajagu tunde nii pere kui ka une arvel. Siiski oli õpingutest väga palju kasu. Sain väga kõva konstruktsioonikooli – kuidas on mõni asi tehtud, üles ehitatud. •• EKA-s õppides restaureerimist ainena õppekavas polnud? Ei olnud, kuid oli mööbliajalugu, ja see on mind alati inspireerinud. EKA-s õppides luges meile mööbliajalugu Leila Pärtelpoeg, ja tema on kahtlemata sel alal Eestis üks parimaid. See innustas veelgi enam alaga süvitsi minema. Teisalt olid 1970-ndad see aeg, kui algas kolhooside initsiatiivil esimene mõisate korrastamise buum. Vana mööbel tõusis taas au sisse. Oma osa mängis kindlasti seegi, et ma õppisin õhtuses õppes ja töötasin päeval kunstimuuseumi mööbli restaureerimise osakonnas. Sealt edasi valisin juba kursusetööd vana mööbli teemadel ja

lõputöö kirjutasin Palmse mõisa ruumikujundusest ja teatud ruumide sisustamisest vana mööbliga. •• Magistrikraad tuli aga juba restaureerimise erialalt? See oli loogiline jätk, sain magistrikraadi 2002. aastal ja lõpetasin I lennus. Nende õpingute ajal oli väga põnev see, et lugesime kursusekaaslastega tihtipeale üksteisele aineid. Kursusel oli ehitajaid, restauraatoreid, sisearhitekte. Isegi lektorid ütlesid meile vahel, et teid on huvitav õpetada, sest õppeprotsessi käigus õpime ka teilt. Hiljem olen end erialaselt ka võõrsil täiendanud, sest restaureerimise õppimine on pidev iseenda õpetamine. •• Kui palju on teil kolleege, kelle tööd hindate ja kellega nõu pidada saate? Neid, kelle tööd ja arvamust mina hindan, on terve Eesti peale 20. •• Mäletate oma esimest tööd? Mulle toodi restaureerimiseks kaks tugitooli. Võtsin ühe ettevaatlikult lahti, teist mitte. Eks ikka põhjendusel, et kui pärast ei oska enam tooli kokku panna, saab teise pealt vaadata. Seda põhimõtet soovitan siiani järgida. Kui kahtlete oma oskustes ja teadmistes, ärge kukkuge kohe mööblitükki lammutama. Õppige seda enne ikka tundma.

Mina usun, et korda on mõtet teha kõike, millel on põhjendus. See kehtib eriti põlvest põlve perele kuulunud esemete puhul.

•• Kas kõike on mõtet üldse restaureerida? Mina usun, et korda on mõtet teha kõike, millel on põhjendus. See kehtib eriti põlvest põlve perele kuulunud esemete puhul. Need on südames ja neil on põlvkondade kaupa rääkida oma lugu. Vana kummuti restaureerimisel on mul vahel isegi palutud näiteks alles jätta tekst sahtlipõhjas: Mari on loll! See käib selle mööbliesemega kaasas ja on üks armas kild ajaloost ja neist, keda enam meiega pole. Kui inimene leiab aga pööningult või vanavaralaadalt paar võõrast toolijalga ja otsustab neid restaureerima hakata, siis teoreetiliselt on see võimalik, aga sügavat mõtet sel pole. •• Nii et kui mul on Viini toolist alles vaid põhi, siis las see jääbki toolipõhjaks. Viini tool on väga hea näide. See on vabrikutoode ja neid on tehtud tuhandeid. Siin võibki juhtuda see, et restaureeritava Viini tooli hind on turuhindades kordi odavam kui selle peale kulutatud töötunnid ja raha. Kui sellel Viini toolil on katki aga konkreetselt üks detail, on see muidugi mõeldav. Teisalt on oluline seegi, et mina võin ju küll ainult seljatoele terve tooli ümber ehitada, aga siis on sel mööbliesemel paraku vaid koopiaväärtus.

hast lahti võtta. Omapäi kruvide ja naeltega tooli parandada ei tohi. Ma olen siin oma koolitustel näinud küll, kui tooli restaureerima hakates tuleb omanikul esmalt tapist naelu ja kruvisid välja sikutama hakata.

•• Kui aga juba restaureeritud tool n-ö väsimusest laiali vajub? Selle tooliga on alati mõtet restauraatori poole pöörduda ja tihti polegi süüdi eelmine restauraator. Kodus on väga keeruline puitu liimima hakata, samuti pole kodus käepärast vajalikke pitskruvisid. Tihti on ka nii, et kui toolijalg ühest tapist logiseb, tuleb selle vea parandamiseks tool mitmest ko-

•• Kas oma tooli kättesaamiseks tuleb mul sama kaua oodata kui erialaarstile pääsemiseks? Ei, katsume ikka kliendile vastu tulla. Alati saab väiksed tööd suurte tööde vahele võtta ja mitut kuud ootama ei pea. Lisaks mulle ja mu abikaasale on Tsunftijäneses tööl kaks palgatöölist. Meid pole küll palju, aga töötajate arvust saavad määravamaks vilu-

17 Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Antiigimõiste on ajas muutunud. Ajalooliselt peetakse antiikesemeteks asju, millel on vanust sada aastat või rohkem. matust ise selgeks õppida. Minust siinkohal aitajat ei ole. •• Mida saab tänapäeval üldse antiigiks lugeda? Antiigimõiste on ajas muutunud. Ajalooliselt peetakse antiikesemeteks asju, millel on vanust sada aastat või rohkem. Praegu elame aastas 2012 ja see aeg pole enam mägede taga, kui 1950-ndatel tehtud mööbliesemed saavad saja-aastaseks. Mina nimetaks sellest ajastust pärit mööblit aga siiski vanavaraks, sest antiigil on minu jaoks teine tähendus. •• Kui klient teid koju vana mööblieset vaatama kutsub, kas lähete? Kodudes ma ei käi, see peab olema tõesti erandjuhus. Tänapäeval on väga lihtne minuga nõu pidada ka kodukülastuseta. Kirjeldage probleemi, tehke teid huvitavast mööbliesemest foto ja saatke see mulle. Vastan kõigile jõudumööda.

Restauraatori töö on väga raske. Meie poolteks töödeks on näiteks vana värvi maha võtmine, sest ülevärvimise hullustus käib lainetena. mused ja oskus oma aega planeerida. •• Te olete tööandjana hea näide sellestki, et ei karda palgale võtta puudega töötajat. Minu juures töötab tõesti kurttumm meistrimees. Ta on väga tubli ja mul on hea meel, et sain anda talle tööturul võimaluse.

•• Hinges võib ju pakitseda kutsumus, aga igaühest restauraatorit ei saa. Restauraatori töö on väga raske. Meie poolteks töödeks on näiteks vana värvi maha võtmine, sest ülevärvimise hullustus käib lainetena. Mööbli puhastamine nõuab aga väga palju töötunde ja jõudu. Kõige lühemat aega pidas mu juures vastu üks tütarlaps, kes tundis hinges küll suurt soovi restauraatoriks saada, aga loobus kahe tunni pärast. •• Õige restauraator käib siis alati taskunuga taskus? Taskunuga on oluline, kuid

restauraatori esmane peamine puhastusvahend on ensüüm ehk siis sülg. Kui mõnda tolmukihi alla mattunud ajaloolist eset näen, teen näpu suus märjaks ja vaatan sel teel materjali ja vanust. •• Olete vahel mõnest tööst ka keeldunud? Jah. Kui minu poole pöördutakse näiteks palvega, et ma ajaloolisel mööbliesemel jalgu lühemaks saeks või nikerdisi vähemaks võtaks. 1960-ndatel ilmus nõuanderaamat, kuidas antiikmööblist moodsat mööblit teha. Kui on ikka väga suur soov antiikmööblit moodsamaks tegema hakata, tuleb tahtjal need tõed sellest raa-

•• Oma pika töökogemuse põhjal panete fotot nähes paika ajastu ja puidu. Veeretab elu vahel ka mõne sellise ülesande teele, kus peamurdmist on üksjagu rohkem? Veeretab ikka, aga neid rõõmuhetki võiks kordades rohkem olla. Aastaid tagasi sattus mu teele ligi 300 aasta vanune barokne pulmakirst Vana-Kaiu mõisast. Kuigi aadlipreili pulmavakka kattis sajandite vanune mustus ja selles hoiti vahepeal isegi kartuleid, oli nii vana mööblitüki puhastamine ja konserveerimine puhas rõõm. Äsja lõpetasin aga kõige vanema Eestis säilinud klaveri konserveerimise ja taastamise. Ludwig Ehrigi meisterdatud pill pärineb aastast 1817. Ka sellele tööle kulus tubli aasta, kuid avastamisrõõmu ja põnevust pakkus see kuhjaga.

Liigniiskus teeb märksa rohkem kurja kui liigkuivus Toanurgas ja välisseina sisepinnal vohav hallitus on puuduliku ventilatsiooni ja/või alakütmise tulemus. Lahenduseks on kütmine ja ventileerimine. Kristiina Viiron Tallinna tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide õppetooli professori Jarek Kurnitski jääb suhteline õhuniiskus kodus ja teistes siseruumides tavaliselt alla 45%. Suvel (ja eriti äikeseilmadega) tõuseb niiskus tunduvalt kõrgemale, sest välisõhu niiskussisaldus on siis suur. „Lühikest aega võib suvel esineda õhuniiskust ka üle 70%,”

ütleb Kurnitski. Ajutine suvine kõrge õhuniiskus ei põhjusta aga mingeid probleeme inimestele ja hoonetele. „Suvine kõrge niiskus koos kõrge temperatuuriga on pigem mugavuse küsimus, sest ajab higistama. Siis on abi jahutusest, mida ka paljudes hoonetes kasutatakse,” ütleb professor. Suvel ei tõuse niiskustase ka nii kõrgeks, et põhjustaks hallitusseente vo-

Üks number kõikjal Harjumaa: Tallinn, Pärnu mnt. 10 www.kytteproff.ee

tel: +372 52 12 735 Lõuna-Eesti: Mõisaküla, Viljandi 1 ardo@kytteproff.ee

19 Foto: Shutterstock

hamist. Et välisõhutemperatuur on soe, ei teki siseruumides külmasid seinapindasid ja veeauru kondenseerimist, mis oleks hallitusseentele kasvulavaks. Teine olukord võib aga tekkida siis, kui väljas läheb külmaks. „Normaalse õhuniiskuse tagab piisav ventilatsioon ja ruumide kütmine,” lisab Kurnitski. Kui aga ruumide ventilatsioon on puudulik (näiteks uued tihedad aknad tuulutusavata ja puudub ka ventilatsioonisüsteem), pole sugugi haruldane vaatepilt nurkades ja välisseinade sisepindadel jõudsalt kasvav hallitus. Soe toaõhk kondenseerub külma välisseina siseküljel ja hallitusseen hakkab intensiivselt vohama. Nii võib ka juhtuda, et hallitama hakkab näiteks rulooga kaetud aken – selle taga jääb akna pind külmemaks ja napi ventilatsiooni puhul hakkab veeaur kondenseeruma. Soe tuba

Hallitusseeni vohama panevaks kriitiliseks suhteliseks niiskuspiiriks on professori sõnul 85–90%. „Kondenseerumine iseenesest

tähendab 100% suhtelist niiskust, hallitusseente kasv on siis eriti intensiivne,” räägib Kurnitski. Liiga kõrgeks võib õhuniiskus tõusta ka siis, kui ruume kütteperioodil piisavalt ei köeta. Mugavustemperatuur on 21–22 kraadi, energia mõistliku kasutuse pärast soovitatakse 21 kraadi. Ka 20 kraadi ajab asja ära ja niiskusprobleeme ei teki, kuid sellest allpool räägime juba alakütmisest, tõstab Kurnitski esile põhitõed. Professori sõnul polegi siin probleemi lahendamiseks muud väljapääsu kui kütta ja ventileerida. Külmasid pindasid aitab vältida maja korralik välissoojustus. Sageli kipub hallitus kasvama ka puuduliku ventilatsiooniga vannitoas või WC-s. Siingi on abi ventilatsiooni parandamisest (vajalik on hea sundventilatsioon) ja vanni-duši pindade hoolikast kuivatamisest pärast kasutamist. Kui ruumid on jahedad, tuleb neid täiendavalt kütta. Et vannituba on väga vesine koht, tuleb takistada vee pääsemist seinakonstruktsiooni. Seinte, lagede ja põrandate liitekohta-

desse tuleb teha korralik veetõke, vanni, kraanikausi ja dušinurga vahel kasutage veekindlat hermeetikut. Hallitus toanurgas, seinal või ka seina sees pole üksnes esteetiline probleem, vaid võib põhjustada mitmeid tervisehäireid: allergia, peavalu, naha ja hingamisteede ärritus jms. „Niiskuse mõjul toimub ka osa viimistlusmaterjalide keemiline lagunemine, millest eraldub tervisele kahjulikku ammoniaaki. Põhilised terviseprobleemid tulenevad siiski hallitusest,” lisab Kurnitski. Liiga kuiv õhk

Teisalt võib õhk siseruumides muutuda ka väga kuivaks. „Liigkuiv kliima on naha ja limaskestade seisukohalt paratamatu külmal talvel, kui välisõhu niiskussisaldus on väga madal. See põhjustab lühikest aega ka alla 20-protsendilist suhtelist niiskust siseruumides. Inimene harjub kuiva õhuga siiski väga kiiresti. Külmade ilmade (–10...–20 kraadi) saabudes on igaüks meist kogenud kuiva

20 Foto: Shutterstock

õhu tunnet, mis mööduvad mõne päeva jooksul,” selgitab Kurnitski. Kuiva õhu tekitatud sümptomid on näiteks kuivustunne suuja nina limaskestadel, ka nahk kuivab. Kui kõrget õhuniiskust võib põhjustada liiga vähene kütmine, siis madalat õhuniiskust ülemäärane kütmine. Kurnitski sõnul pole kõrge toatemperatuur (üle 22 kraadi) tervislik ja põhjustab juba iseenesest eelnimetatud sümptomeid. Kui naha ja limaskestade kuivus väga vaevab, saab abi lokaalsest niisutist magamistoas. Samuti tuleb naha kuivamisel end tihedamini kreemitada. Magada on hea pigem jahedas toas. „Magades on kopsudele kasulik madalam temperatuur, kuid palju alla 20 kraadi pole põhjust minna, sest muidu tõuseb voodis niiskus ja võib tekkida tolmulestade kasvulava,” ütleb Kurnitski. Hoonetele kuiv õhk probleeme ei tekita, v.a puitpõrandad, millesse võivad tekkida praod. Liigkuivas õhus ei või hoida ka näiteks muusikariistu, et neissegi pragusid ei tekiks. Üldiselt ei soovita professor Kurnitski tavalisi elu- ja olmeruume siiski niisutada. „Parem mõned praod, kui niisutuse tulemusel tekkida võiv legionellabakter, mille infektsiooni tõttu igal aastal mõned inimesed Euroopas surevad,” põhjendab ta.

Tasub teada! Hallitus •• Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Seened vajavad elutegevuseks orgaanilist toitu, vett ja sobivat temperatuuri. •• Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid – imeväikeseid 1–20 mikromeetri suuruseid osakesi. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass või seene eritatavad keemilised ained. •• Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Me ei oska kahtlustadagi, et elu- ja vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. •• Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. •• Iga hallitusseene eos ei hakka kasvama, see peab soodsale pinnale sattuma. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus. •• Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, sest sisaldavad ise vajalikke toiteaineid. Näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobiv kasvulava. •• Teistel materjalidel (kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, polster jm) võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnal leiduvale, sinna õhust sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka materjalid, mis orgaanilisi aineid ise ei sisalda. •• Hallistuskahjustuse avastamisel tuleb esmalt leida niiskusallikas ja see kõrvalda. •• Kui hallitus on raskesti ligipääsetavatel pindadel või kui mingi ala on juba liiga tugevasti hallitanud, tuleb see eemaldada ja uuega asendada. •• Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus. Allikas: terviseamet

laadurid

AVANT laadurite maaletoomise, müügi ja hooldusega tegeleb AS SAMI müügiosakond: Harjumaa, Saue, Tule 20, lisainfo tel 670 9040 ja 528 2732 või

www.sami.ee.

Klientide paremaks teenindamiseks on ettevõttel eraldiseisev AVANT laadurite müügihall koos hoolduse- ja varuosade üksusega. Kohapeal on alati kohesaadaval lai valik masinaid ja töövahendeid.

MASINAKESKUS

23 Foto: Shutterstock

Äike võib kahjustada vara nii otse kui ka läbi elektrivõrgu

Piksekaitsele ei mõtle inimene enne, kui midagi pole juhtunud. Kui aga naabril on majatäis kodutehnikat pikse pärast rivist väljas, siis tõstatub küsimus: kui kaitstud on minu kodu. Kaire Talviste Mullu põhjustas äike kokku 2150 elektririket (ligi 15% kogu aasta riketest), millest enam kui pooled toimusid juulikuus. Rikkeid põhjustab see, kui äike lööb otse liinidesse ja lõhub seeläbi nii liini kui ka jaotusseadmeid, samuti puude pärast, mis liinile langedes põhjustavad katkestuse. „Tormide järel on äike teine kõige suurem elektrikatkestuste põhjustaja Eesti elektrivõrgus,” ütleb Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kutti. Elektrilevi elektrivõrk on äikesetabamuse vastu kaitstud pingepiirikutega. Ent äikese impulss on ülitugev ja olenevalt liini tabamise kohast võib see kliendi vara kahjustada. Kuni 1,5 km kaugune ja kõrgune äike võib tekitada elektroonikale ohtlikku liigpinget, mille puhul jääb võrku paigaldatud liigpingepiirik abituks. „Äikesetabamusest on rohkem ohustatud tavaliselt maapiirkondades asuvad paljasjuhtmelised õhuliinid ja va-

nemad mastalajaamad. Maakaabelliinid ja moodsad alajaamad on oluliselt kindlamalt kaitstud,” lisab Kutti. Üldine reegel on, et mida rohkem on seadmes elektroonikat seda tundlikum on elektriseade pingekõikumisele. Kui sellised kodumasinad nagu elektripliit, pesumasin, külmkapp taluvad lühiajalisi liigpingeid kuni 2,5 kV, siis olmeelektroonika (telerid, muusikakeskused, DVD-mängijad, elektroonilised toiteplokid jne) vaid kuni 1,5 kV ja vajavad seetõttu täiendavat kaitset liigpinge eest. Et nii elektriseadmete tootjad kui ka võrguettevõtjad peavad äikest vääramatuks jõuks, siis äikese tekitatud kahju ei korvata. Seetõttu võiks pikemaks ajaks kodust ära minnes eemaldada elektrivõrgust seadmed, mis tingimata ühendatud olema ei pea: televiisorid, wifi-ruuterid, digiboksid, arvutid jms. Piksekaitse

Äike otsib alati lühimat teed pilvest maapinnani, mistõttu tabab tavaliselt kõrgemaid hooneid ja objekte. Seetõttu peaks just kõrgemad hooned olema kindlasti maandatud ja varustatud toimiva piksevardaga. Ehitist ümbritsevad kõrged puud võivad leevendada pikse otselöögi ohtu, kuid maapinna kaudu võivad ülekandunud liigpingeimpulsid ikkagi sattuda ehitise maandus-

paigaldisse ja rikkuda elektriseadmeid. Oma kodu või muude hoonete kaitseks on võimalik tellida nii hooneväline kui ka -sisene piksekaitse. „Mõlema piksekaitse korral on tagatud hoone maksimaalne kaitse piksest tingitud elektroonika hävimise ja tulekahju eest, ent piirduda võib ka vaid hoonevälise süsteemi kasutamisega,” ütleb elektriehitusfirma Powtec OÜ juhataja Ain Pent. Välise piksekaitse eesmärk on pakkuda pikselöögile vastupidavaid tugipunkte. Piksekaitsesüsteemi püüdurid võtavad vastu löögiimpulsi, seejärel liigub vool allaviikude kaudu ohutult pinnasesse paigaldatud maandurini. Sisemise piksekaitse eesmärk on maandada liigpinge enne selle jõudmist koduelektroonikani. Hoone elektrikilpi paigaldatud liigpingepiirik kaitseb nii elektroonikat kui ka kaableid. Peamised müüdid, mida Pent on inimeste käest kuulnud on, et piksevarda asemel sobib ka tavaline pikk metallvarras või siis on piksevarras just välgu ligitõmbaja. „Kindlalt võib öelda, et kumbki müüt pole tõene. Iseseisvalt ehitatud piksekaitse on äikese korral veel ohtlikum kui piksekaitseta hoone. Teise müüdi selgituseks võib öelda, et piksevarras on püüdur, mis koos teiste piksekaitsesüsteemi osadega maandab pikse ohutult maasse,

jättes hoone kahjustamata,” ütleb ta. Ilma püüdurita võib pikne tabada hoonet ja põhjustada tulekahju. Piksekaitsesüsteemide paigaldamise hind sõltub Penti sõnul mitmetest teguritest: hoone mõõtmetest, katuse kõrgusest, katuseharja pikkusest, katusematerjali ja pinnase tüübist. Piksekaitsesüsteemid vajavad ka korralist ülevaatamist ja hooldust. Vaatluste käigus tuleb välja selgitada ega piksekaitsesüsteemi osad pole deformeerunud ja et ei esineks korrosiooni. Vajadusel tuleb lasta korrodeerunud osad puhastada või ümber vahetada. Neid vaatlusi soovitab Pent läbi viia kord või kaks aastas. Kevadel pärast lume ja jää sulamist tuleb vaadata, kas ühendused on terved, samuti sügiseste äikeste aegu veel kord üle kontrollida. Liigpingepiirik on korduv kasutatav ja selle peal on indikaator, mis näitab, kas seade on töökorras. Seda peaks pärast äikest kontrollima, sest pikselöök elektriliini võib liigpingepiirikut kahjustada, ent majas on asjad kontrolli all. Korralist hooldust peaks tegema iga viie aasta järel, mil viiakse läbi mitmeid elektrotehnilisi mõõdistusi piksekaitse osade vahel. Piksekaitsest •• Eestis on aastas 22-27 äikesepäeva. Äike on tugev elektrilaeng, mida inimesed tajuvad peamiselt tugeva mürina ja ligi 30 000 km/h sähviva välguna. Äikse võib tinglikult jagada kaheks – pilvesisene ja pilvedest maapinnale lööv äike. Elektrivõrgu seisukohast on eriti ohtlik just viimane, mis põhjustab tormide järel kõige rohkem elektrikatkestusi. •• Lagedale väljale või künkale püstitatud hooned on pigem välgu sihtmärgiks. Iseäranis vajalik on piksekaitse hoonetel, millel on plekk-katus, harjaplekk või katusel metallkonstruktsioonid. •• Piksekaitsesüsteemi paigaldamiseks on vajalik koostada projekt, mis arvestab hoones asuvaid elektrikaableid ning torustikke. Iga hoone on erinev, nii ka risk. •• Piksekaitse on elektripaigaldis, ja vajab oma ekstreemse asukohapärast pidevat hoolt. •• Mittenõuetekohaselt püstitatud piksekaitsesüsteem on väga ohtlik ja võib õnnetuse ärahoidmise asemel selle hoopis tekitada.

Katus üksi maja vihma eest ei kaitse Enne sügisest vihmahooaega on majaomanikul asjakohane üle vaadata maja vihmaveesüsteemide olukord. Erki Loigom AS Toode Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse aseesimees Maapealne vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest torudest-põlvedest. Nende kogupikkus sõltub hoone katuse pindalast ja maja kujust. Vee äravoolu peab ju kindlustama ka suurima vihmasaju ajal. Piisava arvu allatulekute kohta tasub küsida nõu tootjatelt-paigaldajatelt. Muidugi aitab ka kaine talupojamõistus – allatulekud peavad paiknema võrdsete vahedega. Soovituslik arv on sileda lihtsama katuse korral 100 ruutmeetri kohta üks allajooks. Kelpkatused ja rohkete väljaehitustega katused vajavad tihedamalt allajookse. Väga veerohketes sõlmedes, näiteks neelukohtades, tuleks lisaks kasutada lehtreid. Nii on välistatud suurvee ajal rohke ülejooks. Vahet pole, kas ümar või kandiline Vihmaveesüsteeme pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valides võib lähtuda oma maitsest ja sobivusest hoonega. Paigaldamise või vee voolamise seisukohast ei ole neis sisulisi erinevusi. Siin võib küll kohata selgitusi, et ümaras voolab vesi paremini ja nurkadesse ei saa sodi koguneda, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju korral hooldamisest pääsu. Sõltuvalt puude hulgast hoone

Mida paksem on materjal, seda paremini hoiab renn vormi.

Foto: AS Toode

Vihmaveesüsteeme pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. läheduses kogunevad rennid üsnagi kiiresti lehti või okkaid täis. Seetõttu tuleks neid korrapäraselt puhastada. Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka võrke, kuid need võivad kohati olukorda halvendada. Sodi koguneb võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte. Mida paksem, seda kindlam Vihmaveesüsteemide juures on olulisemad kasutatud materjalid ja nende omadused. Mida paksem on materjal, seda paremini hoiab renn vormi. Õhema materjali korral võib renn lumekoormuse all välja venida. Seda muret siiski ei teki, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite järgi. Torude puhul ei ole materjalide paksus nii oluline, need peavad kandma vaid enda raskust. Torustike maapinnalähedasemat osa saab kaitsta ka vandaalide vastu, kui paigaldada sinna kahe millimeetri paksusest terasest turvatorud. Neid on soovitav kasutada just ühiskondlikel hoonetel ja näiteks kortermajadel. Kas ise või spetsialisti abiga? Valiku määrab paigaldusele kuluv aeg ja raha. Enamiku Eesti tootjate toodang nõuab hea tulemuse saamiseks omajagu oskusi, kuigi lausa raketiteadus plekkide paigaldamine ei ole. Kallima hinnaklassi toodete paigaldamisega saab hakkama iga inimene, kellel on vaid aega ja tahtmist.

Jäigad ja elastsed seina- ja laeliistud, valguskarniisid, laerosetid, sambad ja poolsambad Belgia firmalt Orac

Piku, Bobi ja Papagoi vallutavad lapse toa Lai valik tapeete

Vineerist lastemööbel pole hinnatud ja nõutud ainult Eestis, siinne toodang lööb laineid ka Prantsusmaal. Signe Kalberg

Decorest Disain OÜ Sisustussalong Kunderi 8a/Tartu mnt 33, Tallinn tel 504 7587◉ decorest@decorest.ee

www.decorest.ee

Kes otsib stiili, mugavust ja omapära ka oma lapse tuppa, võib julgelt pöörata pilgu vineerist valmistatud mööbli poole. Teadupärast võib vineeri kasutada mööbli tegemiseks väga lihtsalt, löö kapp või riiul kokku nelinurksetest tahvlitest, ja asi valmis. Siiski saab mööblile anda ka sellise kuju, mis pakub lapsele rõõmu ja elavdab tema fantaasiat. „Meie tootevalikus olid alguses kiiktoolid ja erikujulised kriiditahvlid. Et huvi tahvlite vastu oli väga suur, mõtlesime, et samad kliendid võiksid huvituda ka omapärasest rõõmsast lastemööblist,” räägib Radis OÜ omanik Raul Abner sellest, kuidas sai alguse nüüdseks pidevalt täienenud lastemööbli pere. Lastele on alati meeldinud seina peale joonistada, kuid see pole paraku vanemate silmis just parim mõte. Miks mitte panna

siis lapsele oma tahvel seinale? Ja mitte tavaline, vaid just erilise kujuga, mis oleks lisaks praktilisusele ka vahvaks disainielemendiks. „Mõtlesime lastele välja põneva kujuga kriiditahvlid ja et müügil on ka värvilised kriidivärvid, annavad need kokku hulgaliselt võimalusi,” selgitab Abner. Nüüd on elu näidanud, et kriiditahvleid ei osteta ainult lastetuppa, vaid neid võib leida ka köögist, esikust, kuid ka toitlustusasutustest. Isa ja poja koostöö

Tooteid mõtlevad välja põhiliselt isa ja poeg, Raul ja Mauri Abner. „Kui mõni idee peas välgatab, katsetame seda enda sõprade ja tuttavate peal. Kui ka neile tundub asi põnev, mõtleme tootest täpsemalt ja teeme proovimüüki,” ütleb Raul Abner ja lisab, et esimesed lastetooted olid toodangu valikus eelmisel aastal, nüüd on neid pidevalt täiustatud.

27 Fotod: Radis OÜ

„Soovisime teha omanäolist mööblit ja ei tahtnud kellegi pealt maha kopeerida. See on õnnestunud, sest meie tooteid kiidetakse nii Eestis kui ka välismessidel.” Põhjus, miks vineermööbli vastu ka mujal maailmas suurt huvi tuntakse, peitub selle lastesõbralikkuses. Mööbel on kaetud sobivas toonis peitsiga ja õlitatud looduslike õlidega, seega ei kahjusta need tervist ega tekita allergiat. Mööblitootjate sõnul on tagasiside olnud sõnul väga positiivne, kuid et kliendid on väga erinevad, siis võib mõnele üks toode kohe ohoo-efekti tekitada, kuid teise täiesti külmaks jätta. Samuti on soovid riigiti väga erinevad, seda nii toodete kuju kui ka värvide puhul. „Tänase seisuga müüakse meie lastemööblit lisaks Eestile ka Prantsusmaal ja töö käib ka teiste riikidega,” ütleb Abner. Pidev areng

obris tel to

tus us

Mundo 1800 x 900 x 500 mm Hind al. 1790.- €

Callisto 1570x670x600 mm Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm Hind al. 1790.- €

Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm Hind al. 949.- €

Madmoiselle 1500 x 1500 x 2150 mm Hind al. 1669.- €

obris tel to

sood lija

1700x870x550 mm Hind al. 1790.- €

tus us

kivivannid

sood lija

Collection STEIN & WASSER 2012

Lastemööbli pere on olnud pidevas arengus. Praegu kuuluvad sinna voodi, seinariiul Papagoi, riiulid põrandale, kriiditahvliga nukumaja,

www.schonberg.ee | Lauliku 2b, Tallinn | TEL 6776 478 | GSM 56 940 440 | info@schonberg-bathrooms.com

28 istumiskomplekt Bobi ja erikujulised värvilised kriiditahvlid. Firmaomanikud plaanivad seda tooteperet veelgi laiendada, et lapsevanem saaks oma võsukese tuppa kõik vajaliku. Enim populaarsust on kogunud voodi Piku, ilmselt seetõttu, et voodit vajab iga laps. Eesti klientidele toodab ettevõte täpselt tellimuse peale, seega saab iga klient ise sobivad toonid valida. Praegu ollaksegi keskendunud eraklientidele, kes lapsele koju mööblit soetavad, aga mõtted töötavad ka lasteaedadele vajaliku suunas. „Alustasime aiamööbli valmistamisega, nüüd oleme ka tuppa jõudnud. Ideid saame kõigest ümbritsevast ja meie põhimõte on väärtustada kohalikku omapära ning säästa loodust. Oleme iseõppijad, huvi uute ja põnevate toodete vastu on ammune. Ühtegi mööblitoodet pole välja mõeldud lihtsalt eseme enda pärast, vaid alati on seal taga olnud konkreetne vajadus, kas siis aeda, terrassile, elu- või lastetuppa,” ütleb Raul Abner. Nii ongi ettevõtte suund pakkuda just sellist mööblit, mis oleks lihtsa joonega, näeks põnev välja, oleks võimalikult vastupidav, kergelt hooldatav ja samal ajal keskkonnasõbralik.

Üle Eesti on seisavad koduomanikud tihti silmitsi sellega, et vees leidub suures koguses rauda ja mangaani. Kaevuvees esineb raud ja mangaan tavaliselt nähtamatus lahustunud vormis, nii et vee kaevust võtmisel paistab see selge! Aga kohe kui vesi õhuga kokku puutub, oksüdeeruvad lahustunud raud ja mangaan ning moodustavad lahustumatuid osakesi. Tulemusena: • Teie vesi on punakaspruuni värvi, teie veel võib olla halb maitse teie pesule, portselanile, nõudele jne jäävad punakaspruunid (raud) või pruunikasmustad (mangaan) plekid. •

Teiseks vee puhul esinevaks probleemiks on vesiniksulﬁid – gaas (mädamuna hais), mis esineb looduslikus vormis põhjavees ning mida tekitab orgaaniliste ainete lagunemine ja väävlit redutseerivad bakterid.

•

Ebameeldiv lõhn ja maitse hõbe-, vask- ja messingnõude ning söögiriistade värvi muutumine kollased ja mustad plekid köögi- ja vannitoafurnituuril vesiniksulﬁidiga saastunud veest valmistatud kohv, tee ja teised joogid võivad olla valet värvi ning see võib mõjutada ka valmistatud toidu väljanägemist ja maitset.

Antud olukorrale on olemas efektiivne lahendus, mis tänase päevani on osutunud kulukaks. OÜ Meie Vesi soodne lahendus on lihtne, ökonoomne ja efektiivne ning ei tekita hilisemaid lisakulusid. Oksüdeerimismeetodil toimiva O2xydiserPRO toob veest välja sinna lahustunud raua ja eraldab selle täiuslikult ka siis, kui raua sisaldus on 75 korda üle normi. (Eemaldab veest kuni 15 mg/L Rauda; 2 mg/L Mangaani; Vesiniksulﬁid 5 mg/L) Lisaks tõestatud efektiivsele oksüdeerimise protsessile on O2xydizerPRO revolutsiooniliseks eriomaduseks ﬁltersüsteemi integreeritud ’suruõhuga õhutamise kamber’. O2xydiserPRO on probleemi efektiivseks lahenduseks soodsaim süsteem, samuti võtab ka vähem ruumi ning on lihtne paigaldada.

aania:

Sügiskamp

€ 5k5 uus *

ust) ab paigald (hind sisald ud *period 24ku

Soojuspumbaga küttekulutusi kokku hoidma! Ivo Kõpper Bestair OÜ juhatuse liige Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinna tõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja sellest tulenevalt majanduslikku säästu. Iga inimene otsib oma kodule parimat lahendust. Eestis leiavad iga päevaga aina rohkem kasutust erinevad soojuspumbad ja suurem osa nüüdisajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga. Populaarsust koguvad õhksoojuspumbad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma igakuised püsikulud madalad. Kokkuhoid küttekuludelt võib olla märkimisväärne. Ent kui suur on investeering ja kokkuhoid õhusoojuspumbaga ning milline on tasuvusaeg? Mis asi on soojuspump? Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. Soojuspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui ka maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhksoojuspumbad kasutavad ära õhus sisalduva energia. Kui rääkida säästlikust kütmisest, siis selleks sobib väga hästi inverteriga ÕHK-ÕHK-soojuspump. Õhksoojuspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus, et hoida kokku küttekulusid. Investeering on mõistlik, igakuine kokkuhoid märgatav ja tasuvusaeg lühike. Tavalise elektrikatla, -radiaatori vms võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on õhust pärinev tasuta energia. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Kui küttetegur on 3, siis tähendab see, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhusoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist eri temperatuuride

Foto: Shutterstock

Kodus peab olema soe. juures ja seda, milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine. Kuhu see sobib? Inverteriga õhusoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkõige sinna, kus on elektri-, õli-, gaasi- või ahiküte. Õhk-õhk-tüüpi õhksoojuspumpa on lihtne ja kiire paigaldada ja see sobib ideaalselt pea igasse koju olemasoleva küttesüsteemi säästjaks ning olmemugavuste suurendajaks. Kui rääkida põhiküttest, siis selleks sobib väga hästi ÕHK-VESI-soojuspump. Sellise soojuspumba kasutamine leiab üha rohkem kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab viia igakuised küttekulud minimaalseks. Õhk-vesi-soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ja suvel on tarbevesi ning vajalik küte märgades ruumides kättesaadav väga säästlikult. Investeeringu mõistes on mõlemad kütteliigid samaväärsed. Õhk-õhk-soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi-soojuspump autonoomne, mis on mõeldud kasutamiseks põhiküttena ja mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. Küll aga on õhk-õhk-soojuspump oma investeeringult kordades odavam ja sobib ideaalselt pea igasse eramusse, korterisse, kontori täiendava küttesüsteemina küttekulude kokkuhoidmiseks.

Õhk-vesi-soojuspumbad on kompaktsed ja vajavad hoonesse paigaldamiseks vaid ruutmeetri suurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja siseõhu temperatuur, vee temperatuur jne) ja juhib soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt. Samuti vabastab täielik automatiseeritus omaniku eramu kütmise ja sooja vee murest. Enamikku õhk-vesi-süsteeme on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada ka õli- või elektrikütte süsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel ka juba olemasolevat soojusmahutit. Õhk-vesi-soojuspumba peamised eelised: • Madalad ülalpidamiskulud – hooldus (võrreldes õlikatlaga 5 korda) ja püsikulud • Sõltumatus energiapoliitikast • Lühike tasuvusaeg • Pikk eluiga – näiteks õlikatlaga võrreldes 2 korda pikem • Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ja lisakulutusi • Müra – minimaalne müratase katlaruumis • Lihtne ja kiire paigaldada • Puudub lisaruumi vajadus küttekolde ladustamiseks • Sobib väljaehitatud küttesüsteemi asendamiseks ja nii radiaator- kui ka põrandaküttesüsteemidega liitmiseks Lisainfo: www.bestair.ee

Kõigis Puumarketi kauplustes üle Eesti värvitud voodrilaud alates 11,51 €/m² (4 külge krunditud ja 3 külge 1 kord värvitud) Kampaania kehtib novembri lõpuni

Tutvu kampaania toodete ja hindadega www.puumarket.ee Müügiosakond Männikul Väike-Männiku 11 11216 Tallinn Tel. 655 9232, 655 9157 Faks 655 9138 Avatud: E-R 8-18, L 9-15 puumarket@puumarket.ee

Müügiosakond Mustamäel Forelli 10a, 10621 Tallinn Tel. 656 3069, 650 9830 Faks 656 2790 Avatud: E-R 8-18, L 9-15 forelli@puumarket.ee

Müügiosakond-keskladu Sinikivi tee 6 Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa Tel. 664 6930, 664 6931 Faks 664 6932 Avatud: E-R 8-17

Tartu müügiosakond Ringtee 37c 50105 Tartu Tel. 733 7940, 733 7944 Faks 733 7941 Avatud: E-R 8-18, L 9-15 tartu@puumarket.ee

Pärnu müügiosakond Lina 24 (Wendre kõrval) 80039 Pärnu Tel. 444 8080, 444 8087 Faks 444 8081 Avatud: E-R 8-18, L 9-15 parnu@puumarket.ee

Rakvere müügiosakond Rägavere tee 44 44312 Rakvere Tel. 324 4366, 324 3926 Faks 324 0655 Avatud: E-R 8-17, L 9-15 rakvere@puumarket.ee

Mööblipuidu osakond Väike-Männiku 11 11216 Tallinn Tel/ faks 679 1558 Avatud: E-R 8-18