Eestimaa Õpib

Kevad 2011

Eestimaa õpib ja tänab

Eestimaa õpib ja tänab

Tunnustussüsteem – miks ja kellele?

Maie Kitsing, HTM-i välishindamisosakonna nõunik, tunnustusstatuutide töörühma liige

K

ool ja õpetajad on iga inimese mälestuste pagasis. Õpetajaid tänatakse vähemalt kaks korda aastas – klassi ja kooli lõpetamisel ning õpetajate päeval.

Vähem mõeldakse tõsiasjale, et ühe riigi ja rahva tulevik sõltub suuresti selle rahva haridustasemest.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on PISA

(Program for International Student Assessment) tulemuste põhjal väitnud, et Eesti haridussüsteemi peetakse koos Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Hongkongi ning Jaapaniga edukaks. Kui Eesti on seatud maailma teistele riikidele eeskujuks, siis oleks mõistlik üksteiselt õppida juba riigis endas. Selle tarvis loodigi üldhariduskoolide ja lasteaedade tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab”, millel on kaks eesmärki. Ühelt poolt tunnustada inimesi, kes on oma tööga silma paistnud ja rohkem panustanud oma igapäevatöösse, kui seda lihtsalt ametiju-

hend nõuab; teisalt laialdasemalt tutvustada innovaatilisi ja tulemuslikke ettevõtmisi hariduse valdkonnas.

Arvestades viimase aja hariduspoliitilisi prioriteete ja lihtsat talupojatarkust, et õpilaste arendamisel määravaks on õpetaja ja koolijuhi tegevus, töötati välja statuudid viies kategoorias. Esiteks õppija arengu toetaja auhind, mille eesmärk tunnustada pedagoogi, õppeasutuse töörühma või õppeasutust, kelle tegevuse tulemusena on loodud tähelepanuväärselt soodsad tingimused

Õppija arengu toetaja auhind 2010

õppija arengu toetamiseks. Teiseks õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind, eesmärk on tunnustada õppeasutuse eestvedajat ja arendajat õppeasutuse juhti, juhtkonna liiget või õppeasutuse töörühma, kes on õppeasutuse arengule arvestatava tõuke andnud. Valisime üheks auhinnaks loodus- ja täppisteaduste auhinna, kus tõstetakse esile pedagoog, õppeasutuse töötaja, töörühm või õpilane, kes on loonud õppijale mitmekülgse arengukeskkonna ning olnud tulemuslik õppija arengu toetamisel loodus- ja täp-

pisteaduste alal. Omariikluse ja eestluse jätkuarenguks on oluline, et koolis ja lasteaias oleks väärtustatud Eesti riik, meie ajalugu, keel ja kultuur. Seetõttu on üks auhinna kategooria Eestimaa ja kodanikutunde auhind, kus tunnustatakse pedagoogi, õppeasutuse töötajat, töörühma või õpilast, kes on aidanud kaasa Eesti riiklust väärtustava kodaniku kujunemisele. Viiendaks kategooriaks on hariduse sõbra ja toetaja auhind. Meil on palju inimesi, kes panustavad hariduse arengusse, toetades õppeasutusi või õpilasi individuaalselt.

On oluline, et me nende tegevust märkaksime ja väärtustaksime.

Loodud tunnustussüsteem pole kivisse raiutud. Õpime praktikast ja kogemustest, vajadusel teeme muudatusi. Usun, et väärtused, mis tunnustuse kaudu oleme püüdnud esile tõsta, jäävad püsima.

Tunnustussüsteemi loomisel osalesid Eesti alushariduse juhtide ühendus, Eesti koolijuhtide ühendus, Eesti lastevanemate liit, Eesti linnade liit, Eesti maaomavalitsuste liit, hariduskorralduse nõukoda, haridus- ja teadusministeerium ning riiklik eksamija kvalifikatsioonikeskus.

Õppija arengu toetaja auhind 2010

Pärnu vanalinna põhikooli õpikeskus aitab õpilased järjele

Hugo Treffneri gümnaasium ärgitab loodusaineid õppima

Spordikoolihoone kunagistesse arhiiviruumidesse kogunevad õpilased, kes vajavad koolis edasijõudmiseks õpetajate abi, tuge ja suuremat tähelepanu.

Meelitamaks kooliõpilasi tegelema süvendatult loodusteadustega, moodustasid Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) loodusainete õpetajad töörühma, kelle ülesandeks on muuta aineõpetus atraktiivsemaks ning luua asjast huvitatud õpilastele võimalusi enda täiendamiseks.

Foto: Uve Saar

K

õik algas kaks aastat tagasi, kui spordikoolihoone ühes tiivas vabanenud arhiiviruumid anti Pärnu vanalinna põhikooli kasutusse. Sinna kolis kooli raamatukogu ning senisest paremad õppimistingimused sai seal tasandusklass. Siiski jäid kasutamata mitmed õdusad, väikesed ruumid. Haridusameti juhid tegid ettepaneku alustada nendes ruumides rühmaõppega, mis aitaks järjele jõuda õpilastel, kes on ühel või teisel põhjusel suures klassikollektiivis õppides hätta jäänud.

Olgugi, et see oli kui vettehüppamine tundmatus kohas, jäime kohe nõusse. Teadsime kogemustest, et igas koolis on õpilasi, kes vajavad abi, tuge ja suuremat tähelepanu.

Alustasime sama hästi kui nullist.

Olid küll ruumid, arhiivi poolt jäetud mööbel, erinevatest koolidest tulnud õpilased (alustasime 4 õpilasega) ja õpetajad, kuid õppevormile sobiv töökorraldus tuli endil luua. Esmalt tuli teha kõik, et õpilased tahaksid kooli tulla, et nad ei jääks puuduma.

See ei tulnud libedalt, sest ka õpilastele oli koolivahetus raske – uue olukorraga harjumine nõudis aega. Õpetajad, ennekõike Maris Aidak ja Ly Kupri, kes on algusest peale olnud õpikeskuse raudvara, andsid parima, et tõsta hättajäänud õpilaste eneseväärikust, eneseusku ja õpimotivatsiooni. Õpetajate kannatlikkus, hea-

T

Pärnu VPK õpikeskuse töötajad koos haridus- ja teadusministriga

soovlikkus, loovus, taktitunne, aga ka paindlik õppetöö korraldus olidki väärtused, mis viisid kõik õpikeskuse õpilased kooli lõpetamiseni.

Praegu õpib õpikeskuses neliteist 2.–9. klassi õpilast. Õppetöö korraldus on paindlik. Meile tundub, et õpilased tulevad kooli hea meelega.

See on nagu väike klassikollektiiv, kus igal õpilasel on oma lugu, mida õpetajad ja kaasõpilased mõistavad.

Tööd on igati toetanud kooli sotsiaalnõustaja Maarja Burket. Selle kõige kinnituseks on positiivsed tulemused õppetöös ja peaaegu olematu põhjuseta puudumiste arv.

Lisaks tulemuslikule õppetööle on tähtis, et õpilaste suhtlusring ei jääks liiga suletuks. Võtame võimaluste piirides osa nn suure maja üritustest, korraldame oma klassivälist elu. Käisime tutvumas Endla teatri tööde ja tegemistega, toimus klaasisulatamise tund Punases Tornis, portselanmaali tund Nooruse Majas. Kavas on meister-

damistunnid, spordivõistluste külastamised, õppekäigud, ekskursioonid. Kooli direktori algatusel on alustatud koostööd Pärnu kutsehariduskeskusega õpikeskuse õpilastele eelkutseõppe võimaldamiseks 1. septembrist 2011 koka ja üldehituse erialadel. Õpikeskusel on välja kujunenud oma toetajate ring. Meie areng poleks olnud mõeldav ilma Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna ning Pärnu õppenõustamiskeskuse aktiivse toetuseta. Hea koostöö on meil ka Pärnu pereabikeskuse ja Pärnumaa kriisiabikeskusega. Suur tänu kõigile! Õpikeskuse õpetajad on: Malle Šalda, Asso Kommer, Tiiu Nikulina, Kaire Teemägi, Pille Tahker.

Malle Šalda, õpikeskuse koordinaator

Maakondades tunnustati õppija arengu toetajaid •• Hiiu maakonnas – Lauka põhikooli õpetaja Krista Rannast Krista Rannasti eestvedamisel on Lauka koolis juba aastaid tegeletud koduloo uurimisega, väärtustades ajalugu, loodust, kodukohta, inimesi ja Eesti riiki tervikuna.

Tema eestvedamisel korraldatavad iga-aastased õpilaskonverentsid on seotud looduse, ajaloo ja keskkonnateemadega. Lisaks koostavad õpilased neis valdkondades uurimistöid.

Näiteks kogus Krista Rannast koos õpilastega märkimisväärsel hulgal materjali Kõrgessaare vallas tegutse-

nud koolide, töötajate ning õpilaste kohta, samuti hariduseluga seotud esemelist materjali (vanad koolitarbed, koolivormid jms).

Krista Rannast on hinnatud pedagoog koolis, vallas ja maakonnas.

•• Rapla maakonnas – Orgita lasteaia Midrimaa lasteaiaõpetaja Piret Kukk Piret Kuke töömeisterlikkuses on ühendatud loovus, põhjalikkus, mitmekülgsus, suurepärane analüüsioskus ja osavad käed. Ta on last mõistev ja arvestav pedagoog, hea

meeskonnatöö eestvedaja. Piret Kukk rakendab lapsest lähtuvat hea alguse metoodikat. Oma rühmas on ta sisse seadnud tegevuskeskused ning loonud arendava ja turvalise õpikeskkonna. Õpetajana tajub Piret Kukk hästi laste privaatsuse ja „isikliku ruumi” piire, toetab loovust ja iseendaks olemist. Ta oskab äratada ja hoida ka kartlikus lapses huvi ise proovida ning toetab iga enesealgatust ja edusammu. Andekate laste toetamiseks, jõukohaste tegevuste kavandamiseks tehakse rühmas head meeskonnatööd.

öörühm vastutab kooli loodusharu õppekava toimimise ja loodusharus õppivate laste individuaalse arengu toetamise eest.

Olulisim on õppija arenguks soodsa keskkonna loomine. Töörühma liikmed mõjutavad õpilasi nende karjäärivalikutes, toetavad laste loodusteaduslikku huvitegevust ning loovad uusi õpetamismeetodeid ainete paremaks omandamiseks.

HTG õpilased on loodusainete õpetusega väga rahul. Õpilased hindavad kõrgelt õpetajate ainealast kompetentsust, avatust, sõbralikkust, usalduslikkust ning tunnevad end loodusteaduste tundides positiivselt meelestatuna ja õppimisele orienteerituna.

HTG direktori Ott Ojaveeri ja õppealajuhataja Aime Punga sõnul ühendab reaalsuuna looduainete töörühma inimesi oskus targalt mõelda ja pühendunult tegutseda.

Nad torkavad silma laiahaardelise ning tulemusliku tegevusega.

Loodusainete õpetajad kasutavad väga erinevaid õpetamismeetodeid. Oluline on praktika ja õpilastevaheline koostöö õppeprotsessis. Õpetajate suunamisel käiakse praktikal Tartu ülikooli ja Tallinna

Õppereis Taevaskojas

tehnikaülikooli laborites. Õpilased saavad selgust karjäärivalikutes, neil on kindlustunne oma teadmistest ja oskustest. Just nende õpetajate toetusel tegutseb koolis roheliste töörühm, mis koondab loodusest ja keskkonnasäästlikkusest huvitatud õpilasi. Õpetajad on andnud suure panuse loodusteaduste õppematerjalide loomisesse, et õppimisvõimalused oleksid mitmekesisemad. Õpikute ja tööraamatute autorid on Urmas Kokassaar ja Madis Reemann, internetis avaldavad materjale Saima Kaarna, Anna-Liisa Jõgi, Ülle Seevri.

Kooli loodussuund on üks eesrindlikumaid ja õpilaste jaoks atrakstiivsemaid Eestis. Ott Ojaveeri sõnul on võimalus gümnaasiumiõpingute jooksul loodusainetesse süveneda muutnud lõpetajad ametikindlaks, enamik valib edasiõppimiseks loodusteaduste

valdkonna ning ka lõpetab valitud eriala. Nii annavad töörühma liikmed oma panuse Eesti teaduse ja innovatsiooni tulevikku.

HTG loodusainete õpetajate töörühma tulemuslikku tööd on tähele pandud ka väljaspool kooli. Aasta õpetaja tiitli on pälvinud Eha Paabo, Saima Kaarna, Madis Reemann. Õpetaja Urmas Kokassaarele anti 2009. aastal vabariigi presidendi hariduspreemia. Õpetajate töö tulemuslikkust kinnitavad kaheksateist HTG õpilast, kes on viimase kolme aasta jooksul osalenud rahvusvahelistel loodusvõi tehnoloogiateaduste olümpiaadidel. Mitmed neist on sealt tagasi tulnud medali või diplomiga.

HTG loodusainete õpetajate töörühma kuuluvad: Saima Kaarna, Urmas Kokassaar, Eha Paabo, AnnaLiisa Jõgi, Helgi Pähno, Ülle Seevri, Siim Oks, Madis Reemann, Minea Kaplinski .

Õppija arengu toetaja auhind 2010 saajad maakondades: Ida-Virumaa – Irina Lelkova, Olga Andrejeva, Tatjana Bohhan, Nadežda Grigorjeva, Natalja Hripunova, Julia Bažulina, Zoja Nilova, Natalja Vassiljeva, Natalja Volossatova, Alla Dmitrijeva, Tatjana Ignatova, Jelena Trubina, Sillamäe vanalinna kool Harjumaa – Kai Kukk Järvamaa – Liivi Aare, Paide ühisgümnaasium Jõgevamaa – Sirje Jõemaa, Adavere põhikool

Lääne-Virumaa – Merle Kiigemaa, Jana Külmallik, Luule Klaats ja Vilja Kull, Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppekeskuse tugiteenuste osakond Läänemaa - Rosemaria Raidlepp, Lihula gümnaasium Pärnumaa – Ülle Valgi, Häädemeeste keskkool Põlvamaa – Hiie Matto, Viluste põhikool Saaremaa – Valve Reede, Salme põhikool

Tartumaa – Maarika Arimäe, Võnnu keskkool Võrumaa – Külli Pihl, Võru Kreutzwaldi gümnaasium Narva – Margarita Titova, Helena Bogatova, Narva Soldino gümnaasium Tallinn – Peeter Laanmäe, Tallinna Merivälja kool Valgamaa - Helme sanatoorne internaatkool Viljandimaa - Viljandi täiskasvanute gümnaasium

Eestimaa õpib ja tänab Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind 2010

www.eestimaaopib.ee

Eestimaa õpib ja tänab

Hariduse sõbra ja toetaja auhind 2010

Tiia Leppik käivitas Lasteaial Saaremaal kolm õppeasutust oma meister

V

ik tor Polubojarov on Narva kasteaia Kirsike remonditööline, kes on oma tegevusega ületanud tavapärase töökohustuste piiri. Ta on kaasa aidanud laste jaoks arendava keskkonna loomisele mööbliesemete, rollimänguvahendite valmistamisega, näiteks Montessori abivahendid laste sensoorsete tunnete varajaseks arenguks.

Pedagoogide palvel teeb Viktor Polubojarov raamatute ja ajakirjade illustratsioonide järgi suurepäraseid abivahendeid. Igas rühmas on mööbliesemed rollimängude jaoks (köök, juuksuritöökoda, pood, haigla).

Meistri valmistatud nukumööbel on sama kena kui kauplusest

Tiia Leppik on loonud Kuressaarde kolm eraõppeasutust – Saare noorte huvikooli (1999), kesklinna eralasteaia (2000) ja Kuressaare gümnaasiumi huvikooli Inspira (2005). Tiia on tänini nende õppeasutuste edukas juht.

•• Mis on olnud teile peamine tõukejõud alustamaks uue õppeasutuse loomist? Õppeasutuse loomine ja juhtimine ei ole kerge ülesanne, seda enam, et tegemist on eraõppeasutustega. Eks magamata öid ja kulutatud närvirakke ole üksjagu palju.

Kuid veelgi enam on neid hetki ja päevi, mil olen tõeliselt õnnelik tehtu üle. Bürokraatia on loomise juures üks väiksemaid tõkkeid, palju raskem on murda inimest kivistunud suhtumisi ja põhimõtet, et nii on kogu aeg olnud.

Kõikide õppeasutuste loomisel on mänginud rolli ühtviisi nii tekkinud vajadus kui ka isiklik huvi midagi luua, ennast proovile panna.

Saare noorte huvikooli loomine sai ajendi minu varasemast tegevusest – tütarlaste esteetikaklubist.

Kui ettevõtluskoolitusel oma ideest rääkisin, öeldi, et sellist asja pole võimalik teha. See andis mulle just saarlaslikku jonni näidata, et kõik on võimalik, kui väga tahad. Oligi võimalik.

Teisena sai loodud eralasteaed, siin mängis rolli kujunenud situatsioon. Kuressaares oli laste arv järsult vähenenud ja linn sulges ühe munitsipaallasteaia. Juhtumisi toimetas samas lasteaias ka minu huvikool. Koos lasteaia töötajatega tekkis mõte luua samasse majja eralasteaed. Lubasin omalt poolt aidata koolitusloa taotlemisel, mul oli ka lasteaiakasvataja kutsetunnistus. Linnavalitsuselt saime erakordselt hea kokkuleppega hoone tasuta rendile, samuti õnnestus saada kokkulepe pearaha küsimuses. Olen hiljem imestanud ja tänulikkusega mõelnud, kuivõrd julgeid otsuseid toona tehti. Puudus meil ju kogemus eralasteaiaga. Olime teinud küsitluse suletava lasteaia vanemate hulgas, et kuidas on meelsus eralasteaia suhtes, pooldajaid oli. Lapsi tuli siiski oodatust vähem. Selge see, uus asi,

•• Missugune organisatsioon on teie nägemuses õppiv organisatsioon?

Lühidalt öeldes on õppiv organisatsioon arenev organisatsioon. Ehk kui organisatsioonis nähakse oma arenemise kohti. Selle nägemiseks on vaja pidevalt õppida igal tasandil, igas vanuses ja võimalikult paljudel

Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind Võru maakonnas – Urvaste kooli direktor Kalmer Sarv Urvaste koolist on saanud Eesti eriolümpia eestvedaja tänu Kalmer Sarvele, kes on läbi viinud vabariiklikud eriolümpia talimängud Käärikul ja suvemängud Urvastes.

Kalmer Sarv aitas teoks teha looduslaagrid Urvaste kooli, Narva lastekodu ja Tilsi lastekodu õpilaste osavõtul ning õuesõppe- ja matkalaagri Lõuna-Eestis.

Koolijuht on osalenud paljude projektide koostamisel ja elluviimisel: Urvaste kooli erivajadustega laste mängu- ja spordiväljaku rajamine; ajakohase õuesõppe klassi ehitamine. Ta on muutnud Urvaste kooli arvestatavaks ja hästi toimivaks lapsesõbralikuks kooliks.

Kalmer Sarv on teinud tulemuslikku koostööd koolide, omavalitsuste ja maavalitsustega Põlva-, Valga- ja Võrumaal, kust pärinevad Urvaste koolis õppivad õpilased.

Viktor Polubojarov

Hariduse sõbrad ja toetajad teevad tänuväärs

Tiia Leppik

skeptikuid ja äraütlejaid oli palju. Ja läks nii, et lasteaia avamisel seisin mina juhataja – maja perenaise – rollis.

Kolmanda õppeasutuse loomisel oli ettepaneku tegijaks Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis. Tema tütar käis meie lasteaias, tihti sai vesteldud ja muu hulgas öeldud, et huvikoolil oleks arengus muudatust vaja. Nii tuligi Toomas Takkiselt ettepanek ühendada Kuressaare gümnaasium huvitegevus ja Saarte noorte huvikool. Nii sündis KG huvikool Inspira.

Kõik kogemused on omamoodi rikastavad, kuid enam väljakutset ja eneseharimist on nõudnud lasteaia asutamine. Väärtusliku kogemuse olen saanud Inspira huvikooli vedades, kus kõrvuti ja põimunult toimetavad sihtasutus, üldhariduskool, huvikool ning koolituskeskus.

ostetud. Säästetud rahaga saab lasteaed osta teisi mänguasju. Igas rühmas on riiulid lillede, mänguasjade, materjalide, akvaariumi jaoks.

Viktor Polubojarov tegi ka sirmid lasteaia nukuteatri jaoks, ta on ka ise lasteaia teatrietenduste aktiivne näitleja. Lasteaia territooriumile ehitas ta ilusa lehtla ja kaevukujulise lillepeenra, aitas teha kompositsioone „Kalamehed tiigi ääres” ja „Toonekured tulid”. See on Viktori panus lasteaia ümbritseva keskkonna arengusse. Tänu temale ning kogu kollektiivi tööle on lasteaed Kirsike saanud auhindu konkursil „Kaunis Eesti kodu”.

Lasteaiale ja lastele nii palju andnud toredat töömeest armastavad lapsed, austavad vanemad ja õpetajad.

teemadel. Õppimise all mõtlen kindlasti ka õppimist enda ja teiste kogemusest, pean väga oluliseks arutelu ja mõtete vahetust. Samuti on oluline küsida kõrvalseisjate arvamusi, nüüd on selleks suurepärane võimalus sisehindamise nõuniku näol.

•• Kas teile tuli Eestimaa õpib ja tänab tunnustus üllatusena? Üleriigiline võit tuli mulle tõesti suure üllatusena. Samal ajal väga meeldiv, et minu tegemisi on märgatud ja eraõppeasutuste tegevust tunnustatud.

Kahtlemata ei ole ma sugugi originaalne, kui tänan oma peret ja kolleege. Aga lõputu töötamise ja õppimise kõrval on minu pere kannatanud leplikult välja tegemata jäänud õhtusöögid või koos veetmata jäänud nädalavahetused. Nad on mind alati mõistnud ja minu otsuseid aktsepteerinud ning vajadusel ise käed külge löönud. Ka paljud kolleegid lasteaiast ja huvikoolist on minu tegemisi mõjutanud ja nende toetuseta poleks ma täna see, kes ma olen. Siirad tänud neile selle kõige eest. „Eestimaa õpib ja tänab” on üks ütlemata tore ettevõtmine ja tähtis kõigile hariduse valdkonna inimestele.

Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind 2010 Harjumaa – Vello Sats, Kuusalu keskkool Ida-Virumaa – Aivar Saarela, Avinurme gümnaasium Järvamaa – Maili Roosme, Türi majandusgümnaasium Jõgevamaa – Gaja Mäesepp, Jõgeva ühisgümnaasium Lääne-Virumaa – Tiia Murulaid, Lääne-Viru rakenduskõrgkool Läänemaa – Eve Eisenschmidt, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž Narva – Ljudmila Zaitseva, koolieelne lasteasutus „Tuluke“ Pärnu – Maia Erm, Pärnu Koidula gümnaasium Pärnumaa – Kaire Narva, Lindi lasteaed-algkool Põlvamaa – Katrin Ohakas, Mammaste lasteaed-algkool Raplamaa – Svea Jõeste, erilasteaed „Pääsupesa“ Tartu – Ana Kontor, hariduse tugiteenuste keskus Tartumaa – Anneli Korela, Svetlana Keisk, Nõo põhikool Valgamaa – Nadežda Amossova, Valga lasteaed „Pääsuke“ Viljandimaa – Mall Kõiv, Viljandi täiskasvanute gümnaasium Tallinn – Karin Muller, Tiia Johansson, Bibi Raid, Kaia Norberg, Katrin Rahi, Hedvig Evert, Olga Bogdanovitš, Kaisa Helena Luht, Lilian Kippasto, Ülle Koduste, Ott Mängel, Marja Liisa Lepik, Liina Lelov (TIK International Baccalaureate Diploma Programme rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava töörühma liikmed)

Rocca al Mare kooli vanematekogu Rocca al Mare kooli vanematekogu on vahendanud ja koondanud lapsevanemate ettepanekuid koolielu parandamiseks ning tegelenud koolipere erinevate gruppide (õpetajad, vanemad, õpilased, vilistlased) koostöö süvendamisega vanematekogu avatud koosolekute kaudu. Selleks, et toetada Rocca al Mare kooli õpilaste arengut, huvitegevust ja silmaringi ning õpetajate täiendusõpet, on vanematekogu käivitanud Rocca al Mare kooli arengufondi.

Hans Berg Tartumaalt Hans Berg on Rootsi Kuningriigi kodanik. Tema kandidatuuri esitaja, Konguta kooli direktori Liina Tamme sõnul on tegu tõelise Eestimaa, meie hariduse ja laste sõbraga, kes toetab nii hea mõttega kui materiaalselt Konguta kooli,

Meeri lastekodu kasvandikke, valla suurperesid, üksikisikuid ja valla allasutusi. Ta on organiseerinud abivajajatele toiduaineid, muusikainstrumente, mänguasju, mööblit. Mitmed lapsed on saanud tänu uutele pillidele jätkata õppimist muusikakoolis. Konguta kooli tunnustussüsteemile alusepanijana on ta olnud inimene, kes märkab ise ja on õpetanud ka teisi märkama. Hans Bergi panus on olnud pidev pikaajaline abi ja toetus eestimaalastele, tema ise aga on jäänud tagasihoidlikuks ja omakasupüüdmatuks Märkajaks ja Toetajaks. „Ettevõtlik kool” Ida-Virumaal Ida-Viru ettevõtluskeskuse algatatud ja läbiviidav programm „Ettevõtlik kool” on näide suurepärasest koostööst kogukonna liikmete vahel, mis on märgatavalt arendanud õpilaskonda. Võrgustikus osaleb 10 omavalitsust, 13 kooli, 10 lasteaeda, ettevõtjad, MTÜ-d.

Hans Berg

Loodus- ja täppisteaduste õpetajad on tegusad Narva humanitaargümnaasiumi matemaatikaõpetaja Aleksandr Sutõrin Aleksandr Sutõrin on õpetanud matemaatikahuvilisi õpilasi lisatundides ja korraldanud huviringe. Tema õpilased on edukalt osalenud matemaatikavõistlustel nii Eestis kui ka rahvusvahelistel olümpiaadidel. Edukad on olnud ka Aleksandr Sutõrini lingvistikaõpilased.

Ta on väga tuntud ja hea pedagoog, õpilaste lemmikõpetaja matemaatikas, hea ja sõbralik kolleeg, kes õpetab niimoodi, et õpilastel tekib huvi matemaatika vastu.

Aleksandr Sutõrin on korraldanud matemaatikaga seotud võistlusi ja turniire Narva humanitaargümnaasiumi, Tartu ülikooli, täppisteaduskooli, Narva linnavalitsuse koostöös.

Tema õpilased on jätkanud matemaatikaõpinguid, olles edukad tudengid nii Eestis kui ka välismaal. Narva humanitaargümnaasium on tuntud õppeasutus muuhulgas tänu

ka matemaatikale ja õpetaja Aleksandr Sutõrini tegevusele ning tulemustele.

Tallinna reaalkooli bioloogiaõpetaja Andres Raa Andres Raa on andnud suure panuse loodusainete õpetamise metoodika ja Eesti bioloogiaõpetajate koostöö arendamisse: ta on üleriigilise bioloogia ainenõukogu liige, on olnud Tallinna linna bioloogia ainesektsiooni juht, õppepäevade korraldaja, õpetajate metoodikaalane nõustaja, õppereisiside ja ürituste korraldaja. Ta on koostanud loodusaineid integreerivad töölehti (Aegna rannajoone uurimine, Harku loodusraja looduvaatlused jne), on üks gümnaasiumi riikliku õppekava valikkursuse „Uurimistöö alused” autoritest. Oluline on õpetaja Andres Raa roll õuesõppimise meetodi rakendajana ning propageerijana. Tema eeskuju on näidanud, kuidas Tallinna kesklinna koolides on võimalik õuesõppimist läbi viia vahetus kooli ümbruses.

Aleksandr Sutõrin

Eestimaa õpib ja tänab Kahetasandilise - üleriigilise ja piirkondliku - üldhariduse tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab” mõte väljendub imeliselt logos: väike poiss hoiab peopesal maakera. Kogu maailma teadmised siinsamas, käeulatuses. Ja vastupidi: tänu teadmistele on kogu maailm siinsamas, käeulatuses, mine ja valluta. Tõsi, enne tuleb kõvasti õppida, ja on suurepärane, kui leidub inimesi, kes õppijat igakülgselt aitavad ja toetavad.

Tunnustussüsteemi teine alustala on heade kogemuste levitamine, positiivsest õppimine. Jagagem tehtud töid, saadud kogemusi ja tarkusi teiste koolide, linnade ja maakondadega, las hea kogemuse pisik levib üle Eesti.

Hea lugeja, „Eestimaa õpib ja tänab” erileht loodab täita mõlemat eesmärki: tänada tegijaid ja tutvustada häid kogemusi.

KONTAKTID www.eestimaaopib.ee www.ekk.edu.ee Ruth Koit, ÕKVA programmi koordinaator, e-post ruth.koit@ekk.edu.ee, tel 7350 754 Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, infotelefon 7350 500, e-post info@ekk.edu.ee

Eestimaa õpib ja tänab

set tööd Ettevõtlik õppimine on õppeasutustes palju muutnud. Lastel on rohkem otsustusvõimalusi oma õppimise üle, nad näevad seoseid õpitu ja tegeliku elu vahel ning tajuvad oma tegevuse vajalikkust. Näiteks on lasteaias võetud hooldada koduloomi ning õpitudõpetatud nende eest hoolitsema või on lapsed koos läbinud kogu leivaküpsetamisprotsessi alates toiduainete muretsemisest, lõpetades ühise toidukorraga.

Vanemad õpilased on uurinud kohalikku ajalugu, parandanud kooli mööblit, pannud tööle kooliraadio, asutanud koolis puhveti, käinud abistamas vanureid jpm.

Nii õpilased kui ka õpetajad on õppinud arvestama kohaliku kogukonnaga, saanud hindamatuid kogemusi koostööst ja tutvunud kohalike ettevõtjatega. Lapsed on omandanud uusi teadmisi ning on tulevases elus kindlasti julgemad, hakkajamad ja toimetulevamad.

Õppimine muutub efektiivsemaks ja lastel on huvitav. Nii kasvab neis enesekindlus ja initsiatiiv.

Jõgeva ühisgümnaasiumi keemia- ja informaatika õpetaja Neeme Katt Neeme Katt on õpilaste seas hinnatud, kolleegide poolt arvestatud, juhtkonnas tunnustatud õpetaja. Neeme Kati eestvedamisel on uurimistööde koostamine gümnaasiumi õppekava kohustuslik osa alates 2004. aastast. Tema õpilased on saavutanud uurimistöödega tunnustust mitte ainult Eestis, vaid ka laias maailmas: USA-s, Türgis, Rootsis ja Saksamaal. Neeme Katt on õpikute „Keemia lühikursus gümnaasiumile” ja „Keemia lühikursus põhikoolile” autor, Eesti keemiaõpetajate liidu juhatuse, keemia ainenõukogu ja eksamikomisjoni liige. Ta on koostanud ühe üle riigi kasutusel olnud informaatika ainekavadest ning on kooli informaatika ainesektsiooni eestvedaja. Klassijuhatajana juhatab ta poisteklassi, käib õpilastega palju matkamas. Tema veebilehel olevaid õppematerjale kasutavad paljud õpilased ja õpetajad üle Eesti.

Elva lasteaia Õnneseen õpetaja Mare Linnamägi Mare Linnamägi on aidanud kaasa keskkonnateadlikuma suhtumise kujundamisele, suutes nii lastes kui ka täiskasvanutes äratada huvi looduse vastu. Mare Linnamägi on osalenud loodushariduslike õuesõppeprogrammide väljatöötamisel, õppematerjalide kogumiku väljaandmisel ja viinud läbi retki ja õppeprogramme.

Ta on looduses ise aktiivne jälgija ning suutnud lapsed panna huvi tundma aastaringis toimuvate muudatuste ja looduses valitsevate seoste vastu, innustanud lapsi vaatlema, uurima, küsima, avastama. Eeskuju ja lugude vestmise kaudu on ta kujundanud lastes väärtushinnanguid ja suhtumist elavasse loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse. Õpetaja Mare Linnamägi on õuesõppe mõtteviisi arendamisel ja levitamisel teinud tulemuslikku koostööd Vapramäe-VellavereVitipalu Sihtasutusega, Eesti koolimetskondade ühendusega, Peedu kooli seltsiga.

SA Edward ja Madli Kirchhoffi (Roosiorg) Stipendiumi Fond Läänemaal Tegemist on USA kodanikest eraisikute loodud fondiga, kelle toetusel on stipendiume saanud ligi 40 noort.

Nad on jätkanud õpinguid kunsti või põllumajandusvaldkonnas. Toetust on jagatud ka Lihula gümnaasiumi medaliga lõpetanutele. Fondilt stipendiume saanud noored on tulnud tagasi kodukohta või jätkanud koostööd kodukandiga. Näiteks Rene Soom laulab Estonia teatris, kuid esineb meelsasti ka Lihulas, Endrik Üksvärav käis Tallinnast Lihulasse tunde andmas, Tuuli Mann õppis kunstiakadeemias ja on korraldanud Lihula muuseumis kunstinäitusi, Annika Oltre tuli kodukohta tagasi, Lihula gümnaasiumisse kunstiõpetajaks.

Hariduse sõbrad ja toetajad maakondades Harjumaa – MTÜ Kangru Küla Selts Järvamaa – MTÜ Väätsa Kooli Sõprade Selts Lääne-Virumaa – Olga Boitsov, Lääne-Viru maavalitsus Põlvamaa – Regina Allik, Räpina lasteaed Vikerkaar Valgamaa – Viive Onkel, Valga lasteaed Buratiino Tartu – Laine Otsa, Tartu erakool Pärnu – Elen Kihl, Pärnu kesklinna lasteaed

Loodus- ja täppisteaduste auhind 2010 Hiiumaa - Karin Poola, Palade põhikool Ida-Virumaa - Tatjana Derbneva, Kohtla-Järve kesklinna gümnaasium Järvamaa – Maarika Männil, Paide ühisgümnaasium Lääne-Virumaa – Mare Kütt, Kadrina keskkool Läänemaa – Pille Kaisel, Metsküla algkool Pärnumaa – Riina Sikkal, Vändra gümnaasium Pärnu – Tormi Vahar, Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Raplamaa – Eha-Mai Karu, Rapla Vesiroosi gümnaasium Võrumaa – Kaja Parker, Osula põhikool

www.eestimaaopib.ee

Eestimaa õpib ja tänab

loodus- ja Täppisteaduste auhind 2010

Klassist välja praktikale! Õpetaja Urmas Tokko on kindel, et välipraktikad on teadmiste ammendamatu varasalv. Tema õpetajatöös on praktikatel kindel koht.

T

artu Tamme gümnaasium käivitas üle-eelmisest õppeaastast esimese Eesti koolina meditsiiniõppesuuna, mis täiendas traditsioonilisi loodusõpetuse, tehnoloogia- ja humanitaarsuunda. Õppesuundade tegevustes ja ajakohastamises on suur abi kõrgkoolidest partneritest. Tartu Tamme gümnaasiumil on koostöölepped Tartu ülikooli, Tartu tervishoiu kõrgkooli ning Tallinna tehnikaülikooli ja tõhus koostöö Eesti maaülikooliga ning teaduskeskusega AHHAA. Meditsiinisuund Koostöös TÜ arstiteaduskonna ja Tartu tervishoiu kõrgkooliga (THKK) on gümnaasiumi rajatud meditsiini õppesuund. Meditsiinisuund on loodusklassi osa, mille õppekavale lisanduvad erikursused ja praktikumid nii koolis kui ka kõrgkoolides.

Biomeedikumis, kliinikumis või Tartu tervishoiu kõrgkoolis toimuvaid kursusi on meditsiinisuuna õppekavas praegu neli. Nende raames saavad õpilased head põhiteadmised, piisava ülevaate tänapäeva meditsiinist, aga ka ettekujutuse oma sobivusest sellele erialale. Kõrgetasemelised õppejõud viivad läbi pea kõiki olulisemaid meditsiinierialasid tutvustavaid loenguid, praktikume (nt esmaabi) ja õppekäike arstide-õdede igapäevatöö juurde. Lisaks on kool THKK rõõmsat abi saanud teemapäevade ja võistluste korraldamisel.

Koolis toetame meditsiiniõpet baaskursustega, näiteks inimese füsioloogia, keskkond ja tervis, suhtlemispsühholoogia jm.

Traditsioonilised välipraktikad Kõigi õppesuundade õpilastele

toimuvad erikursuste kõrval ka välipraktikad looduses ning korraldatakse lühemaid õpperetki teadus- ja rakendusasutustesse.

Kõik praktikad lõpevad hindelise arvestusega. Õpperetked loodusesse toimuvad igal aastal ka alg- ja põhikooliõpilastele, näiteks õppetööna looduskaitsealadel või loodusmatkana.

Gümnaasiumi loodussuuna välipraktikad vastavad klassikalistele bioloogia ja maateaduse harudele.

Reaalklassi tehnoloogiasuuna praktikad keskenduvad keskkonnakeemiale ja -füüsikale, tootmise ja materjalide tehnoloogiale, aga ka keskkonnakaitsele ja majandusele.

Reaalklassi humanitaarsuuna välipraktikatel tegeldakse loodus- ja kultuurikeskkonna vaheliste seostega, rahvapärimuse ja loomingulise eneseväljendusega.

Välipraktikad toimuvad Tartust eemal, looduslikult ja kultuuriliselt eripärastes kohades ning on 1–5-päevased. Loomulikult osalevad praktikate läbiviimises ja arendamises paljud meie kooli õpetajad.

Näiteks botaanika suvepraktikal õpitakse tundma ja määrama Eesti rohttaimede liike, koostatakse herbaarium jms. Seenepraktikal saavad selgeks kübarseente liigid. Loodusklassi loodussuunal toimuvad veel geoloogia ja Eesti maastike õppeekskursioon ning zooloogia suvepraktika. Seal õpitakse tundma ja määrama Eesti selgrootute ja selgroogsete liike, koostatakse putukakogu, õpitakse tundma linnulaulu. Ökoloogia välitöödel tehakse Emajõe või järvede veekvaliteedi uuringuid.

Huvitav on ka talvine pungapraktika ehk talvine puude ja põõsaste ning sammalde ja samblike tundmaõppimise praktika.

Lisaks toimuvad loodusklassile

biotehnoloogia praktikumid TÜ laboris.

Keskkonnafüüsika ja majanduse välipraktikatel tutvuvad õpilased loodusväärtuste ja keskkonnaseisundi, piirkonna majandusgeograafia ning keskkonnafüüsika alustega.

Keemilise tehnoloogia praktikal tutvutakse keskkonnakeemia aluste ja toiduainete keemilise analüüsiga, praegu koostöös TTÜ-ga. Lisaks toimuvad tehnoloogiasuunal laboripraktikumid biotehnoloogias (TÜ) ja embrüotehnoloogias (EMÜ) ning osaletakse Teadlaste Ööl koostöös AHHAA-ga.

Reaalklassi humanitaarsuuna välipraktika hõlmab aga keskkonna- ja kultuurilugu. Praktikate käigus tutvuvad õpilased Eestimaa kultuurilooliselt huvitavate paikade loodus- ja kultuurikeskkonnaga, otsivad nendevahelisi seoseid ja vastastikused mõjutusi.

Kogetud muljed jäädvustatakse kohapeal loodavais kirjatükkides (luuletused, jutud, päevikud), maalides-joonistustes või draamaetendustes; uuritakse kohalikku rahvatraditsiooni ja piirkonnaga seotud kultuuritegelaste loomingut.

Osaliselt toetab praegu nii meditsiinisuuna tegevusi kui ka traditsioonilisi väliprak tikaid Euroopa Sotsiaalfond projekti „Loodusteaduste ja tehnoloogia süvaõppe säilitamine ja arendamine (üleriigilise õpilaste valikuga) Tartu Tamme gümnaasiumis” raames.

Gümnaasiumi praktikatest, üritustest ja koolivälisest koostööst ning projektidest annab tundeküllasema ülevaate kooli Pildialbum: www.tamme.tartu.ee/pildialbum/ Urmas Tokko

Eestimaa õpib ja tänab

www.eestimaaopib.ee

Eestimaa ja kodanikutunde auhind 2010

Tubli laps, kes tunnis räägib jaoks natuke vaeseks. Õppematerjalide tegemine, loengute pidamine, seminaride korraldamine aitab ennast vormis hoida.

Laureaat Lea Maiberg on eesti keele õpetaja vene õppekeelega Tähekese lasteaias Tallinnas, kus ta on samas tegutseva metoodikakeskuse eestvedaja.

•• Kas tunnustus tuli teile üllatusena?

Jah. Minu kandidatuuri esitas lasteaia juhataja Marina Blitsõna.

Juhataja sai ka esimesena teada, oli nii õnnelik, hõisates – „ma võitsin, ma võitsin!” Tema tundis esialgu suuremat rõõmu. Minu jaoks oli see tõeline üllatus. Loomulikult on tegu suure tunnustusega, pikkamööda jõuab kohale.

•• Kas kontrast õpetamise vahel koolis ja lasteaias on väga suur?

Tegelikult õpetamine on õpetamine. Õpetamisega on nagu söötmisega – me ei saa lõputult sööta ega süüa. Me peame vahepeal seedima ja mõnu tundma asjast. Õppimisega on sama, me peame andma aega, et teadmised muutuksid tarkuseks.

•• Kui vanalt hakkavad lapsed lasteaias eesti keelt õppima?

Alates kolmandast eluaastast. Nii näeb õppekava ette.

•• Mida õpetatakse kolmeaastasele lapsele?

(Siinkohal näitab Lea Maiberg piltlikult ette – ML) Käed, jalad, tantsime kõik lapaduud… Lapsel ei ole mitte mingit probleemi keele õppimisega. Kui tema tahab siia tulla, mängida, kui ta tahab seda mänguasja sealt akna pealt, siis ta ütleb: „Lea, anna…” Sest kui ta ei ütle, siis mina ei saa ju aru, mida ta tahab.

•• Suhtletegi ainult eesti keeles, ka kolmeaastaste lastega?

Põhimõtteliselt küll. Kui näen, et laps tõesti ei saa aru, siis ma tõlgin.

Samuti tõlgin väljendeid, millest lapsel ei olegi võimalik oma teadmiste baasil aru saada. Suuremate lastega samamoodi. Sõnavara suureneb, laused muutuvad pikemaks… Kuna

Lea Maiberg

meil on kaks-kolm korda nädalas eesti keele tund, ja enamik lapsi kuskil mujal eesti keeles ei suhtle, siis see keelepraktika ongi siin. Mina olengi nende jaoks see eesti keel, see Eestimaa. Nii, kuidas nemad minusse suhtuvad, tuleb siit ka suhtumine tervesse ühiskonda. Sellel aastal on mul ainult üks laps olnud, kes on öelnud, et Eesti on ilus riik, mille pealinn on Moskva. Üheksa aastat tagasi oli neid tunduvalt rohkem.

•• Kas õpetate lapsi eesti keeles rääkima või kirjutama ka?

Rõhk on suulisel keelel. Lugemine on ju tehnika. Need, kes on lugemise vene keeles selgeks saanud, hakkavad kohe lugema ka eesti keeles. Kirjutamisega samamoodi.

Tähtis on, et see aeg, mis nad minu juures on, nende suu liiguks ja nad räägiksid eesti keeles. Vähestel on mujal võimalust seda teha.

•• Millal jõudsite õppematerjalide tegemise juurde?

Esimene õpik, mille kaasautor olen, ilmus 16 või 17 aastat tagasi, algklasside õpik. Mul on vedanud, ma saan teha seda, mis mulle meeldib. Saan kõik need asjad, mida mõtleme õpikusse panna, siin läbi proovida. Kui ülesanne ei sobi, ei lähe ka õpikusse. Võõrkeeleõpetajal on alati see probleem – oled lasteaias, põhikoolis või gümnaasiumis –, et teema on alati ahtam kui keel ise. Ei võta ju gümnaasiumis läbi kogu võõrkeelset kirjandust! Nii jääb materjal minu

•• Palun mõned näited suurepärastest õppematerjalidest, millega ise ka rahul olete?

Kõik teeme nii hästi, kui parajasti suudame. Ikka projektist projekti, ühe asja lõpetamine toob järgmise vajaduse esile. Viimatine õppematerjal on „Lauldes on õppimine tore”. See on üles ehitatud 80 laulule, sissejuhatus on raamatus eesti ja vene keeles. Lisatud on noodid ja selgitused, missugust sõnavara või mängu antud laulu juures kasutada. Samuti on kaasas noodid ja CD-plaadid nii fonogrammi kui ka laulu endaga. Muusikas on muudetud rütme vastavalt sellele, missugused välted on eesti keeles. Muusika on nn keelestatud.

Lauludega tegelesid Priit Pajusaar ja Margarita Raun, mina ja Natalja Lunjova olime tekstide ja metoodilise juhendiga tegevad.

Suurt abi ja nõu andsid toimetajad Leelo Kingisepp ja kogu projekti vedaja Ave Härsing. Neid laule on hea kuulata ka eesti lastel, väga ilusas, selges ja puhtas eesti keeles. Kui laps ei ole eesti keskkonnas ja ta õpetajal juhtub ka kehvem eesti keel olema, siis saab plaadi pealt kuulata selget eesti keelt. On neli plaati vastavalt aastaaegadele. Juurde kuulub pildiseeriate komplekt.

Me ei taha tõlkida, vaid näitame laulu juurde pilte ning seletame.

Nõnda saab laps ise aru, millest laul räägib. Ühtlasi õpib jutustamist, vaatlemist, võrdlemist. See õppematerjal jagati vene õppekeelega lasteaedadele tasuta.

Intervjuu ilmus täismahus: http://koolielu.ee/pg/info/ readnews/102123

Eestimaa õpib ja tänab

Auhinnakuju “Eestimaa õpib ja tänab’’ sünnilugu

A

uhinnakuju aluseks sai võetud disainer Ranno Päi kujundatud logo motiiv poisike, kes hoiab ülestõstetud käes maakera ja sealt edasi arendatud ideed teemal ,,karjapoiss on kuningas”.

Kõigepealt sai valmistatud 1/3 suurusega algvariant savist. Mõtlesin, et milline peaks olema see poisike – sihikindla olemisega ja sõbraliku näoga, kes hoiab väljasirutatud käes justkui tuleviku visiooni.

Viimane on kujutatud klaaskuulina, milles on kaks südant ja nende kohal pöörisena mulliderida, nagu mõtted, mis tulevad südamest ja peavad universumi pääsema.

Oleme ju põlised põlluharijad ja ka talurahvakoolide traditsioonide jätkajad. Sellest ajendatuna voolisingi savist täissuuruses kuju, mis seisab tugevalt kahel jalal ja on enesekindla hoiakuga, sõbralik naeratus näol. Ilme justkui ütleks – ma olen karjas käies kogunud palju teadmisi nii loodusest kui ka raamatutest, ning nüüd olen valmis maailma avastamiseks. Seljas on nagu ikka karjapoisil linasest riidest tuunika ja põlvpüksid. Sirutatud käes on päikeses särav klaaskuul.

Poisike seisab kindlalt Põhja-Eesti paesel pinnal ehk alusel, millele on kinnitatud vasktahvel nominentide nimedega.

Auhindade kätteandmise tseremoonial ütles haridusminister Tõnis Lukas, et kujuke sai ristitud ,,Hariduse Oskariks”, see nimi sobib talle minu meelest väga hästi.

•• Kes on Indrek Päi?

Kunstipisiku sain ilmselt oma isalt Venda Päilt, kes omal ajal õppis kunstiinstituudis ja oli kaua aega tegev Eduard Vilde nimelises Tartu rahvateatris peanäitejuhina.

Olen sündinud ja õppinud Tartus.

Esmalt lõpetasin Tartu kunstikooli ja seejärel Tallinna riikliku kunstiinstituudi metallehistöö erialal.

Diplomitööks olid mammutiluust medalid Tartu ülikooli audoktoritele. Tänu juhendajale professor Leili Kuldkepile sain teadmisi graveerimise nüanssidest ja mammutiluu omapärast. Arvatavasti just siis sai alguse ka huvi väikevormide ja medalite vastu, mille loomise ja kujundamisega olen siiani tegelenud.

Aeg-ajalt olen teinud näitusi. Viimane neist oli 2010. a Tallinna botaanikaaias, kus olid väljas väikevormid, seinapannood ja hõbeehted.

Indrek Päi, kunstnik

Madli Leikop

Eestimaa ja kodanikutunde auhind 2010 Pärnu maakonnas – Jänesselja lasteaia õpetajad Nelli Vadam, Aada Alliku ja Jana Torn

E

elmise aasta mais Jänesselja lasteaia korraldatud laulu- ja tantsupidu oli hea näide, kuidas lasteaed saab kaasa aidata identiteedi kujunemisele ning kultuuripärandi tutvustamisele.

Peo mõtte algataja oli õpetaja Jana Torn, kes suurepäraselt oskab rahvalaule lõimida rühma tegevustesse. Kaasatud olid kõik lapsed, lasteaia töötajad, vanemad ja vallakodanikud, abi saadi valla noortekeskustelt. Kõik lapsed tegid peoks maraka-tüüpi pilli, mida laulu „Lööme lugu lustipilli” refräänis koos mängisid. Peolt ei puudunud

ka ühistants emade-isadega.

Lapsi ja kõiki pealtvaatajaid üllatati lasteaiatöötajate ühise esinemisega. Korraga oli murul 28 lasteaiatöötajast tantsijat. Laulu- ja tantsupeo kava koostaja, repertuaari selgeks õpetaja ning liikumise seadja oli muusikaõpetaja Nelli Vadam.

Kavast tegid ühtse terviku õpetaja Aada Alliku vahelugemised.

Jänesselja lasteaed on innovaatiline ja avatud haridusasutus, kus pannakse rõhku väärtuskasvatusele.

Lasteaia laulu- ja tantsupidu oli tõeliselt südamlik ning võrratu oma siiruses ning loomingulisuses.

Uusi kandidaate saab esitada septembris

Eestimaa ja kodanikutunde auhind 2010

Eestimaa õpib ja tänab Eestimaa õpib ja tänab erilehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Ida-Virumaa - Olga Tšuvilskaja, Rina Dudina, Larissa Gritsošenko, Sillamäe lasteaed Päikseke Läänemaa - Eha Seller, Palivere põhikool Narva - Galina Bõstrova, koolieelne lasteasutus Karikakar Põlvamaa – Liina Palu, Mikitamäe kool Tartu – Egle Remm, lasteaed Lotte Võrumaa – Eda Hirson, Antsla gümnaasium

„Eestimaa õpib ja tänab” tunnustussüsteemil on selja taga ühe tsükli kogemus. Parimad tegemised on esile tõstetud ja välja valituid auhinnatud.

Suure tänuväärse töö on teinud piirkondlike komisjonide liikmed, kes sõelusid välja oma maakonna või linna parimad tegutsejad, pidades silmas tunnustamise üle-eestilisi põhimõtteid: koostöös tegutsemine õppija arengule mõeldes. Oli piirkondi, kus komisjoni valik oli veidi hõlpsam, lihtsalt esitatud kandidaate oli vähem. Suuremates linnades, näiteks Tallinnas, oli väljakutse komisjoni jaoks raskem, kuna juba esitatud taotluste hulk, mida läbi lugeda ja mille seast valik teha, oli suur. Aitäh teile kõigile!

2010. aasta tegijateks, tunnustussüsteemi näo kujundajateks olid kandidaatide esitajad.

Lasteaedade ja koolide juhid, õppealajuhatajad, töökaaslased-õpetajad, haridusametnikud, ja mis eriti rõõmustav, et ka õpilased ja lapsevanemad.

Tunnustamise üle otsustasid esmalt need inimesed, kellele mõeldes õpetajad oma tööd teevad. Ka sinul, lugeja, on võimalus kaasa rääkida haridusvaldkonna tunnustamises: milliseid õpetajaid ja juhte, missuguseid tegusid tõstaksid esile. Kooliaasta alguses, septembrikuus ootame sind taas meie kodulehele www.eestimaaopib.ee esitama head tegu ja toimekaid tegijaid.

Ettevõtmised, mida on märgatud ja tunnustatud, leiavad tee üha uute inimesteni. Ole selles osaline!

Ruth Koit, ÕKVA programmi koordinaator