Ela ja sära

2=3

Ela ja sära

ALLAHINNATUD KAUBAD

Lisandub Expressionsi VIP kaardi soodustus

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Mirjam Simmer mirjam.simmer@lehed.ee, tel 680 4627

TALLINN: Kristiine Keskus, Ülemiste Keskus, Viru Keskus TARTU: Lõunakeskus, Tasku Keskus, Eeden PÄRNU: Kaubamajakas, Pärnu Keskus RAKVERE: Põhjakeskus KURESSAARE: Auriga kaubanduskeskus

Jaanuar 2012

www.facebook.com/loveexpressions

2 | Ela ja sära

Naturaalne merevesi • Hüpertooniline merevesi (2,3% NaCl) • Nohu, sinusiidi ja allergilise riniidi korral • Ninakinnisuse leevendamiseks • Tihke sekreedi eemaldamiseks • Haigustekitajatest ja allergeenidest vabanemiseks

• Isotooniline merevesi (0,9% NaCl) • Ninaõõnsuste loputamiseks nohu korral – vedeldab sekreedi ja kergendab väljanuuskamist • Ninaõõnsuste igapäevaseks hügieeniks • Limaskesta niisutamiseks kuiva õhu korral • Tolmu, allergeenide jms. eemaldamiseks nina limaskestalt

Tavalist palavikku ei maksa karta Esimeste külmetussümptomite puhul aitab kõige paremini kodune ravi ja kosutav uni.

Vilve Torn

Tootja: Laboratoires Urgo, Prantsusmaa.

Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiiini 4, 51014 Tartu.

Tegemist on meditsiiniseadmetega. Enne kasutamist lugeda hoolikalt kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerida arsti või apteekriga.

Perearstidel on sarnaselt põllumeestega põhjust pikaajalist ilmaprognoosi jälgida, sest külmetushaiguste hooaeg on õues toimuvaga tihedas seoses, tõdeb Nõmme perearstikeskuse perearst ja Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees dr Eero Merilind. Tõsi see on, karge ja päikesepaisteline ilm tõrjub viirushaiguseid paremini kui lörts, sulavesi ja nullkraadid. Üheks määravaks teguriks saab kindlasti riietus.

Pakasekraadidega märkame mütsi pähe panna ja kindad kätte tõmmata, kuid nullkraadide juures unustame õiged jalanõud ja salli.

Tohter on sageli näinud, kuidas

noored sulavees sumpavad, püksid poole põlveni märjad, pea ja naba paljas. Siit pole palju maad, et mõni kuri külmetushaigus ründaks.

Kui esimesed külmetushaigustele viitavad sümptomid on käes, tuleb endaga kohe tegelema hakata. „Tavalist palavikku ei maksa karta,” ütleb dr Merilind. „Palavik annab meile märku viirusest ja organism hakkab ise haigustekitajaga võitlema. Loodus aitab ise meie tervenemisele kaasa ja 80 protsendil juhtudest paraneb patsient tüsistusteta.”

Dr Merilinnu sõnul tuleks palavikuga koju jääda, juua raviteed.

Vanarahva tarkusest sobivad ka küüslauk, viinasokid, hanerasvaga

määrimine, jalavannid ning muidugi korralik kosutav uni. Vajaduse korral võib võtta ka palavikualandajat õiges doosis ja õige sagedusega. Küüslaugust rääkides ei pea tohter aga mõistlikuks nohu ravimise eesmärgil küüslauguküüsi ninna toppida, sest see võib põhjustada ninalimaskesta kahjustusi.

Küll võib aga viiruste ennetamise eesmärgil küüslauku pidevalt süüa, külmetushaiguste hooajal kas või kolm küünt päevas.

Kui kõrge palavik püsib aga juba neli-viis päeva, tuleb ühendust võtta pereõega, kes vajaduse korral arsti juurde aja paneb.

Algava bronhiidi puhul tuleb samuti alul end kodus ravida, ent

Ela ja sära | 3 Foto: Rauno Volmar / EPL-i arhiiv

Doktor Eero Merilind ütleb, et haigeks jäädes tuleb aeg maha võtta ning end terveks ravida.

kui piinav köha ja ragin rinnus nädalaga paremaks ei lähe, peaks arsti juurde minema. Köharavi peab dr Eero Merilind kõige raskemaks, sest haigusel on palju eri põhjuseid. Vahel võib juhtuda ka nii, et haiguspilti ei näita kohe isegi kopsuröntgen ja vereanalüüs.

Köharavi on pikaajaline ja nõuab sageli antibiootikumikuuri, kuigi alati pole need näidustatud.

Tavalist vesist nohu ja punetavat ninaalust pika praktikaga perearst tervisele ohtlikuks ei pea.

Nohu muutub arsti sõnul kardetavaks siis, kui sellega kaasnevad tüsistused – piinav kõrvavalu väikelastel või põskkoopapõletik suurematel.

Esimese kõrvavaluga tasuks dr Merilinnu sõnul anda paratsetamooli või ibuprofeeni, kuid kui valu ei taandu, peaks ikkagi arsti juurde tulema. „Sarnaselt hambavaluga on kõrvavalu väga häiriv valu, mida ravita pikalt taluda ei suudeta.”

Vältige tüsistusi Haigestudes on oluline end korralikult terveks ravida, ütleb dr Meri-

lind. Kuigi haiguslehel olles kaotavad inimesed sissetulekus, tuleks ikkagi aeg veidikeseks maha võtta.

Arst toob näiteks ühe tegusa noore, kes ajas pideva väsimuse ja keskendumisvõime puudumise suure töökoormuse süüks. Lõpuks osutus nädalaid kestnud roidumus kopsupõletikuks, mida tuli antibiootikumikuuriga ravima hakata.

Haiguse algfaasis ravi alustamise korral oleks hakkama saanud nädalaga, aga nüüd kulus tervenemiseni poolteist kuud.

Külmetushaigustest hoidumiseks soovitab dr Merilind tõsist tähelepanu pöörata õigele riietusele. Kui jalad külmetavad, ahenevad ka ülemiste hingamisteede limaskestade veresooned ning nende kaitsevõime langeb, mistõttu limaskestale sattunud viirused ja bakterid tungivad organismi ja tekitavad haiguse, näiteks nohu või kurgu- ja kõripõletiku.

Paljapäi käimine külmal ajal suurendab aga tunduvalt keha üldist soojakadu. Paljas naba on talvel aga suisa kuritegu, sest sellega kaasnevad seljavalud ja nee-

ruvaagnapõletikud. Külmetusest saadud põletik võib tervist mõjutada kogu elu. Samuti on väga olulisel kohal sage kätepesu, positiivne meelestatus ning mitmekülgne ja vitamiinirikas toit. Kogenud tohter teab oma töö tõttu, et paljud meist ei söö aga tasakaalustatud toitu, ja sellel on mitmeid põhjuseid. Sellisel juhul võiks teha läbi ühe multivitamiinikuuri. See kehtib nii täiskasvanute kui ka koolilaste puhul. III kooliveerand kujuneb lastele väga pikaks ja kurnavaks, ja siis tulebki jõudu ja vajalikku energiat mujalt juurde ammutada, ütleb dr Merilind.

Viirus •• Viirusnakkust tekitavad rino-, adeno-, ehho-, paragripi-, gripi- ja teised viirused.

Tähtsamad haigustunnused on nohu, kurgukaredus ja -valu, köha, üldine halb enesetunne, väsimus, luu- ja liigesvalu, silmade kipitus, palavik.

•• Nakkus levib piisknakkusena – köhides ja aevastades.

4 | Ela ja sära

Uni on meile sama vajalik nagu toit ja jook Foto: iStockphoto

Nagu keha nõuab Asjatu ei ole ütlus – ööd on magamiseks. „Uneaeg on inimesele kui liigile välja kujunenud evolutsiooni vältel, kestes keskmiselt õhtul kella üheteistkümnest hommikul seitsmeni,” osutab doktor. Sõltuvalt inimese vanusest uneaeg varieerub: imikud magavad ka päeval mitu korda, koolieelikud teevad lõunauinaku, vanemad inimesed kipuvad ärkama kuke ja koiduga jms.

Samuti on osad meist n.ö lõokesed ja teised öökullid ehk varased magama minejad ja varased ärkajad ning vastupidi. Kui elu vähegi võimaldab, tuleks Veldi sõnul niisuguse individuaalse omadusega arvestada ning vastavalt sellele ka magada. „See on normaalne nagu vasaku- ja paremakäelisuski,” kinnitab ta.

Inimese ööpäevast rütmi ja uneärkveloleku tsüklit koordineerib hormoon melatoniin, mille toime hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist ja saavutab maksimaalse taseme öösel kella 2 ja 4 vahel, hakates seejärel langema.

Piisava kestusega, regulaarne uni on inimese jaoks sama vajalik nagu söömine ja joomine.

Imikul melatoniin algul üldse puudub, tal ei ole ka unerütmi.

Lapse unerütm hakkab sarnanema täiskasvanu omale kooliminemise eas, siis jääb ära päevane magamine. Melatoniini aktiveerivad suguhormoonid ja sellest tulenevalt muutub vanemaealise uni katkendlikuks.

Ent inimene võib endale ise kurja teha, rikkudes loomulikku

unerütmi pideva hilise ülevalolekuga. Näiteks kipuvad teismelised poole ööni arvutis istuma. „Vanem peaks jälgima lapse magamamineku aega,” rõhutab Veldi. „Lapsele tuleb kasvatada uneharjumus sisse nagu hammaste peseminegi.”

Kui laps harjub kindlal kellaajal magama minema, nii nagu ta ka igal õhtul hambad puhtaks peseb, kuju-

nebki unest harjumus ning jäävad ära teismelise hilise ülevaloleku pärast peetavad „kodusõjad”. Lapsevanem ise samamoodi peaks õhtul kindlal kellaajal magama minema.

Võlg tuleb tasa teha „Uneajast näpistamine ei tohiks harjumuseks muutuda,” rõhutab Veldi. Näiteks põhjus, miks laps ei

taha/ei suuda ühte või teist asja korralikult teha võibki olla liiga väheses magamises. Täiskasvanutega on samamoodi.

Aga vahel ju tuleb tahes tahtmata öösel üleval olla, peetakse ju kasvõi pidusid enamasti öisel ajal? Siis tuleb unevõlg tasa teha. „Tudengid näiteks õpivad nädala sees palju ja on kaua üleval, aga magavad pikalt nädalalõppudel,” kostab doktor. „Noor inimene magab tavalisel järgmisel ööl pärast ülevalolekut pikemalt, tema sügava une periood kestab kauem. Organism kohe taastab pika une. Nii on see aga siis, kui inimese unefunktsioon on normis. Mida vanemaks saame, seda vähem saame magamatust endale lubada, sest inimese hormonaalne funktsioon vananedes muutub.”

Marlit Veldi tõdeb, et nii kaua, kuni suudame unevõlga magamisega tasa teha ja magamata olekust pikemalt magades välja puhata, on kõik veel hästi. Ent pidev magamata olek viib lõpuks ikkagi kurnatuseni.

Hooligem siis oma uneajast!

Doktor rõhutab, et on olemas unehäireid, mida on vajalik diagnoosida ja ravida. Ühe suurema osa neist moodustavad uneaegsed hingamishäired, millega tegelevad eelkõige kõrva-nina-kurguarstid ja ka kopsuarstid.

Une tähtsusest pajatab dr Veldi ka oma peagi trükivalgust nägevas raamatus „Hea une saladus”.

- - - - - - - - - - - - -

Kell tiksub südaööd, uni tikub ammugi silma, aga see, too ja veel kolmaski asi tuleks veel ära teha. Ka teismelise lapse toas ei taha helendav teleriekraan vaatamata korduvale meeldetuletamisele kuidagi kustuda. Ent juba vähem kui seitsme tunni pärast lööb äratuskell taas kõiki maast lahti. Ja küll on raske tõusta…

Tartu ülikooli kõrvakliinikumi vanemarst-õppejõu Marlit Veldi ütlust mööda arvavad teadlased, et 35 protsenti täiskasvanutest magab ööpäevas vähem kui kuus tundi. Teismelised aga magavad keskmiselt 1,2 tundi vähem kui möödunud sajandil. „Täiskasvanud vajavad aga 7–8 ning koolilaps 9 tundi und,” märgib dr Veldi. „Seega magavad inimesed vähem, kui nende vaim ja keha nõuab.”

Piisava kestusega, regulaarne uni on inimese jaoks sama vajalik nagu söömine ja joomine, mida me üldjuhul ju korrapäraselt teeme.

Samamoodi tuleks suhtuda magamisse ning mitte näpistada järjepidevalt omale aega une arvelt. „Unevajadus on loomulik ja kuulub eksistentsiaalsete funktsioonide hulka,” põhjendab dr Veldi. Pidev unevajaduse eiramine võib lõpuks viia psüühiliste ja somaatiliste häireteni, alates kasvõi sellest, et inimene jääb kergemini haigeks. Ka unehäirete (ei suuda uinuda, rahutu uni) põhjus

võib peituda kunagises pidevas liigväheses magamises. „Kui me kurname oma organismi välja ega maga, nagu organismi hormonaalne regulatsioon nõuab, ongi lõpptulemuseks unehäired, sest organismi hormonaalne regulatsioon ei pea vastu,” täheldab Veldi.

- - - - - - - - - - - - -

Kristiina Viiron

Paljud tooted

Üllata ennast ja oma kallimat

www.sekspood.ee

-25% 27.01-15.02.12

Ela ja sära | 5

Palun printsessi sädelevat massaaži ja vennale musklimehe oma Edumeelsed spaad on taibanud, kuidas endale tulevikuks klientuuri kindlustada – lapsi meelitatakse nautlema just neile mõeldud hoolduste ja tegevustega, vanemaid tasuta lastehoiuga.

Foto: iStockphoto Agne Narusk Viieaastane Mia on staažikas spaakunde. Esimest korda viibis ta koos vanematega sanatooriumis kaheksakuusena (mis praegu spaades ringi vaadates viitab pigem hilisele algusele). Tõsi, basseinimõnu jäi toona Haapsalu Laines maitsmata, sest väike preili oli nohune. Tantsupõrandal isa süles sai kahel õhtul restoranis keerutada aga küll.

Aasta ja paari kuu pärast juhatas ta juba ise spaa õhtused tantsupeod sisse, sedakorda siis Fra Mares. Nüüdseks on Mia leidnud lemmiku: kui peres tuleb juttu, et võiks mõneks päevaks lõõgastuma sõita, raiub ta raudkindlalt: ainult kurkidega mõmmi majja!

Salapärane sõnaühend märgib Georg Otsa nimelise spaa (Gospa) hoonet Kuressaares, mille fassaadil ripub pilt lõõgastuvast kaisukarust, värske kurgi lõigud silmadel. Näib, et see spaa juba teab, mida teeb: väikese inimese enda poole võidetud süda ei anna järele ning tervest perest on olude sunnil saanud Gospa püsikliendid. Mitte et nad selle üle nuriseksid.

Spaa väikesele inimesele Enamikust Eesti spaadest eristub Gospa oma lapse- ja peresõbralikkuse poolest, alla ei jää saarlastele ka Meresuu spaa teises Eestimaa otsas Narva-Jõesuus ning Tervise Paradiis Pärnus.

Miks? Näiteks Gospas ei vaata keegi viltu vastuvõtuhalli eksinud nõudlikele põnnidele ega pane imeks, kui üks neist suurt kolisevat mänguautot enda järel vedides restoranis laudade vahel tiiru teeb.

Hellaks tehtud lapsevanemad on tänulikud: ometi kord saab nautida õhtusööki ilma, et peaks end pidevalt süüdi tundma pere noorima veidi valjema jutu või vahekäiku pargitud titekäru pärast. Vajaduse korral saab võsukesed jätta laste mängutuppa hoidja hooleks ja minna ise spaamõnusid nautima.

Spaahooldus lastele aitab tulevikuks klienti kinnistada.

Selleks, et mõista, kui üüratu luksus see mõne naise ja mehe jaoks on, tuleb ise lapsevanem olla.

Omapärane on sealne mürakarude ohjamise süsteem, mis täitsa toimib. Nimelt saab laps majja saabudes kleebisevihiku, kuhu kogutu eest antakse vastu vahva märk või mitu. Kleepse ei saa aga niisama: selleks tuleb õhtusöögil viisakalt käituda ja tõesti ka süüa. Hea müüginipp on see kahtlemata samuti: kleepsu saab ujumise eest; lastemassaažis või vahuvannis käimise eest jne. Väikesi igas vanuses inimesi on majas eriti soodsate perepakkumiste aegu nii palju, et vaevata tekivad mängukaaslased ja sõpruskonnad, ning vanematel on hea rahulik omavahel juttu ajada ja muusikat kuulata.

Perepaketid on levinud Perepaketid on Eesti spaades üsnagi levinud. Kuid enamasti ei pakuta neis ekstra lastele mõeldud hoolitsusi, vaid käiakse välja midagi sobivat täiskasvanute „menüüst”. Näiteks sooja liiva kambris lebamise seanss kogu perega jne. Lapsevanematele aga on paketis ette nähtud hoolitsusi, kuid kas neid endale lubada saab, sõltub lapsehoiuvõimalusest. Eriti üksi koos lapsega puhkama saabuval vanemal tasub enne broneerin-

gut need nüansid välja uurida – lapsehoiuvõimalus on A ja O, mille ümber kogu ülejäänud spaapuhkus kõige sinna juurde kuuluvaga ehitada. Selge siis, et kiiremini täituvad majad, kus lastetubades vähemalt mõni õhtu nädalas on tasuta hoidjad.

Mõned spaad on lahendanud asja üsna pere-eelarve-vaenulikult: lapsepaketi eest võetakse arvestatavat raha, kuid see koosneb kõigest sellest, mis mujal on nii või teisiti loomulik – söök, voodi ja luba basseini. Ei muud.

Suuremate laste kaasa võtmisel mängivad pakutavad hoolitsused suuremat rolli. Tõsi, hea bassein või veekeskuse lähedus korvavad enamasti nende puudumise. Lapsevanematele on abiks, kui majas pakutakse kõurikutele klubilist tegevust ja/või leidub seal piljardilaudu jm eakohaseid mänge. Tasub uurida spaade ürituste kava ja traditsioone, enne kui neist mõne kasuks otsustada.

Kõige selle puudumine – lastetubade, beebivannide, superstaari sädelevate massaažide, klubiõhtute ja muu organiseeritud tegevuse – kannab samuti oma kindlat sõnumit, millega lastega ringi liikujad võiksid austusest vaikust ja privaatsust hindavate inimeste vastu arvestada.

Seda lapsed ja vanemad tahaksid •• Eesti spaaliidu andmetel on lastele mõeldud hoolitused saadaval 11 spaas (tõsi, kodulehtede väisamine seda sugugi ei kinnitanud). Need on: Georg Ots Spa, Grand Rose Spa Hotell, Kalev Spa & Veekeskus, Kubija hotell, Laulasmaa Spa, Meresuu Spa & Hotell, Taastusravikeskus Estonia, Tervise Paradiis, Värska sanatoorium, Viiking Spa Hotel, Viimsi Spa. Vaata: www.estonianspas.eu

Mida spaad lastele pakuvad, mõned näited: •• massaaži alates beebieast, näiteks superstaari sädelevat massaaži tüdrukutele ja tõelise musklimehe massaaži poistele, mitmesuguseid massaaživanne, näohoolitsust tüdrukutele, käte- ja jalgade hoolitsusi; •• basseinimõnu ning vee- ja saunakeskust, oma väikest voodit peretoas, järelevalvega lastetuba, tasuta pileteid

mõnda lähedasse vaatamisväärsusesse, restoranides lastemenüüd; •• ühisüritusi ja juhendajaga tegelusi, osalemist lasteklubis, lihtsaid tarbijamänge; •• ekstra väikese inimese pakette, nagu „Minu esimene spaa”, spaa trendikale noorele, sünnipäevapaketid, perepaketid.

Allikad: Eesti spaade kodulehed

6 | Ela ja sära

Talvekreem päästab õrna naha karmist katsumusest Foto: iStockphoto

Rikkaliku koostisega, niisutava ja rahustava toimega talvekreemid loovad kaitsva kihi naha ja külma õhu vahele.

Signe Kalberg Talvel on teadlikud inimesed sahtlisügavustesse lükanud suvised kerged ning sealt käeulatusse otsinud tihkema koostisega kehahooldustooted. Kui vanad põhjarahvad määrisid talvel naha sisse rasvaga, et kaitsta seda vinge ja nahka kuivatava tuule ning pakase eest, siis tark tegu on seda teha praegugi.

Rasva asemel on aga kasutada hoopis meeldivama lõhna ja koostisega kreeme, mis kaitsevad külmast ilmast põhjustatud ärrituste, liigse kuivuse ja kestenduse eest.

Mitte üksnes õues ei panda naha vastupidavust proovile – toas neelavad õhuniiskuse keskküte ja kliimaseadmed ning kuiv nahk hakkab kipitama või tundub paari numbri jagu kokku tõmbuvat. Hiljuti L’Oréal Parisi korraldatud uuringus ilmnes, et Eesti naiste näonaha peamiseks probleemiks on just naha kuivus, mida tõdes ligi 59% naistest. Ligi pooled vastanutest ütlesid, et kasutavad näonaha terve ja ilusana hoidmiseks nahatüübile ja vanusele sobivat näokreemi, kuid neljandik Eesti naistest kasutab aastaajast hoolimata samu tooteid.

CIDESCO kosmeetik ja Maria Gal-

landi koolitaja Anni Mänd rõhutab, et vale oleks kasutada aasta läbi samu kreeme. Esiteks peaksid talvised kreemid võrreldes suvistega olema juba oma koostiselt rikkalikumad ja kreemisemad. Kui suvel sobivad pigem kergemad ja niisutavamad kreemid, aga ka veepõhised emulsioonid, siis talvel peaks kreemid olema toitvad, hooldavad, tugevdavad ning kaitsvad. „Ka UV-kaitse on talvel väga oluline, sest lumelt peegelduv päikesekiirgus on väga intensiivne, eriti mägedes suusatades,” märgib ta.

Naha niiskustasakaalu hoidmiseks on soovitatav loobuda sagedasest kuuma veega pesemisest, sest see hävitab naha pinnal olevat kaitsvat rasukihti.

Nahk küll vajab ka niisutamist, kuid ennekõike toitmist ja kaitsmist.

Külmas tõmbuvad veresooned kokku, vereringe ja ainevahetus aeglustuvad ning rakud uuenevad vaevalisemalt kui suvel. Märkamatult koguneb nahapinnale elutu sarvkiht ja hakkab kestendama. Aga kui nahk juba kestendab, ei ole kreemitamisest kasu, sest surnud rakukiht takistab parimalgi võidel imendumast.

Seepärast on oluline ka nahka koorida, et eemaldada surnud rakud ja

Talvised kreemid peaksid olema oma koostiselt rikkalikumad. hooldusained saaksid sügavamale imenduda. Kui nahk toodab aktiivselt rasu, ent see ei pääse pooridest välja, tekivad üsna varsti põletikulised vistrikud. Samamoodi takistab rasu eritumist pindkuivus. Väljapääs peitubki naha koorimises.

Kreemita aegsasti enne väljumist Vanusega muutub nahk järjest kuivemaks, sellest tulenevalt peaksid küpsemas eas naised talvel kasutama rikkalikumaid ja intensiivsema toimega kreeme, soovitab Mänd.

Noorematel naistel ei pea talvised kreemid sisaldama nii palju hoolda-

vaid aineid, oluline on naha kaitsmine ning tugevdamine. Ka talvel tuleb kasuks meiki kasutada, sest see tekitab veel omakorda nahale kaitsva kihi.

Kartus, et niisutav kreem teeb külmal ajal nahale kurja, on jäänud eilsesse päeva. Uue põlvkonna kreemid imenduvad kiiresti ja kui kreemitamist ei jäeta viimasele hetkele enne õueminekut, pole pakasepäevadel niisutajast nahale ohtu. Kõige suurem viga ongi kosmeetiku sõnul see, kui kasutatakse intensiivselt niisutavaid kreeme, mis tekitavad nahale niiskusekihi ja siis minnakse liiga ruttu välja külma ja tuule kätte.

Või siis ei kasutata üldse kreemi. „Talvisel ajal peaks laskma hoolduskreemil imenduda umbes 20 minutit, enne kui välja minna.

Muidu võib nahal olev niiskusekiht väljas külmas pigem kahju kui kasu tuua,” hoiatab Mänd.

Hea oleks aeg-ajalt energiasüstidena kasutada näomaske – need töötavad kiiremini ja tungivad sügavamale nahasse. Parim lahendus talviseks hoolduseks on sügavniisutavad maskid, mida on mugav teha ilusalongis.

Väsinud, elutule ja tuhmile nahale sobib hästi hapnikuhooldus, mis annab nahale värskust ja elujõudu, samuti on head vitamiinidega rikastatud hooldused. Talvisel ajal võivad koorijad olla küll tugevatoimelised, kuid ei tohiks kraapida ja ärritada nahka. „Kui on vaja intensiivsemat koorijat, siis tuleks pigem kasutada hapetega koorijaid, mis lisaks surnud rakkude eemaldamisele kiirendavad uute rakkude teket ning hooldavad ja tugevdavad nahka,” selgitab Mänd.

Meestelgi palged pehmeks Kodune hooldus ei peaks eriliselt erinema salongis tehtavast. Kasutada tuleks nahakoorijaid, toita nahka, vajaduse korral ka niisutada. Kõige olulisem on ikka see, et välja minnes on kreemid korralikult naha sisse imendunud ning nahk kaitstud.

Ka mehed ei tohiks oma nahka hooletusse jätta. Üldiselt kehtivad

talvises nahahoolduses eelkirjeldatud soovitused ka meeste puhul. Õnneks on meestel reeglina tugevam ja paksem nahk, mis talub rohkem talvepakast. Paraku ei meeldi meestele end kreemitada, eriti kui tegu on rammusate ja rasvaste kreemidega.

Kuid olemas on ka kergemate konsistentsidega kaitsekreeme, mida mehed saavad kasutada. „Oluline on raseerimise järgselt kasutada rahustavaid palsameid, mitte after shave-vedelikke, mis veel rohkem kuivatavad ja ärritavad nahka,” soovitab Mänd.

Niisuta ja kaitse •• Talvise näohoolduse kolm eesmärki: - naha aktiivne niisutamine; - naha kaitsekihi säilitamine; - kaitse pakase ja ekstreemsete ilmatingimuste vastu.

•• Kuna külmal päeval vajab igat tüüpi nahk täiendavat niisutamist, siis on ka päevakreem hädavajalik.

•• Kreemi peab kasutama mitte hiljem kui 20 minutit enne väljaminekut ja kohe pärast näo pesemist, siis jõuab kreem korralikult imenduda.

•• Määrides kreemi näole vahetult enne väljaminekut, võib nägu kreemikihi all higistama hakata ja siis külmuda ning kasulik efekt võib muutuda pigem kahjulikuks.

Ela ja sära | 7

Peakate on võtmeaksessuaar Fotod: Sven Arbet

Rohkem julgust kanda silmatorkavat mütsi, et anda välimusele särtsu.

Kristiina Viiron Tallinna Kaubamaja loovjuht Kristina Herodes soovitab peakatte valikul olla julge ning loobuda arusaamast, et müts, sall ja kindad peavad kindlasti kõik ühest komplektist olema. Ei pea! Ühes komplektis müts-kindad-sall on tema sõnul küll lihtne lahendus, kus eksida ei ole võimalik, aga samal ajal igavavõitu. „Ise kindaid-sallemütse kokku segada on palju ägedam,” kinnitab Kristina Herodes.

Samuti pole tarvis karmilt ka stiilipiire järgida. „Moemaailm miksib,” julgustab ta kõhklejaid. „Stiilipiiridega võib julgelt möllata!”

Kuna müts meie riietuses asub ju nii-öelda kõige kõrgema koha peal, annab see ülihea võimaluse oma riietusele särtsu ja vahvat väljanägemist lisada. „Peakate on kõigis kollektsioonides võtmeaksessuaar,” kinnitab Herodes, tõdedes, et paraku arvavad paljud naised, et neile müts üldse ei sobigi. Nii võibki tõesti olla, kui müts otse ja silmini pähe suruda – siis ta lõhub näoproportsioone. „Trikk, mis paneb mütsi sobima, on panna müts mitte otse, vaid natuke viltu pähe, nii tekib dünaamiline joon,” soovitab Herodes.

Peakatete valik on lai ja ka mood soosib kõiksuguseid, nii et sobiva leidmisega ei tohiks muret olla. Talvisel ajal ei ole muidugi vähetähtis ka asjaolu, et müts hästi sooja annaks, sest kui pea on soojas, on kõik soojas.

Kübarast läkiläkini Hästi suur hitt sel talvel on Kristina Herodese sõnul kootud kaelus, mis on ju tegelikult lausa kolm ühes toode, sest lisaks asjaolule, et ta hoiab pea ja kaela soojas, saab teda ka ümber õlgade tõmmata. Siseruumides näiteks, kui tunnete, et hakkab vilu. Õhukeste juustega naistel pole kaelust peakattena kasutades tarvis ka peljata, et see soengut rikuks – kaelus on kerge ja kohev ega suru juukseid vastu pead.

Jätkuvalt ja püsivalt on oma kindel koht peakatete rivis baretil. „Kui baretti kanda, võiks valida huvitava värvi,” soovitab Herodes. „Pole mingit mõtet võtta musta mantli juurde musta baretti. Värvi võib valida näiteks enda isikupära järgi – siniste silmade järgi sinine barett vms. Või valida barett riietusele aktsendiks, kindad ja sall ei pea sugugi olla sama värvi.”

Omal kohal on ka kootud mütsid, mis kõlavad folgiteemaga hästi

Hei, tervislikult moodne figuurisõber!

Liitu nüüd grupiga –

saad lisaks tasuta START 1 menüü.

Kiirenda ainevahetust loomulikul teel.

Proovi meie uut online keskkonda 5 päeva TASUTA!

Regina Karlep Aasta Figuurisõber 2011 publiku lemmik -26 kg

www.figuurisobrad.ee tel 619 1414 info@figuurisobrad.ee

kokku. „Kui meeldivad kirju sall ja vanaema kootud käpikud, on kootud mütsi hea nende juurde sobitada,” selgitab Herodes.

Uhked ja efektsed kanda on karvamütsid, nii kunstkarusnahast kui ka päris nahast ning teiste materjalidega miksituna, näiteks on kootud mütsile sekka poetatud jänesenahkseid tupsukesi. Soojalembestele sobivad hästi läkiläki tüüpi mütsid.

Kübaramoes annavad tooni laia äärega seitsmekümnendate kübarad, samuti kahekümnendate pottkübar ja viiekümnendate lõiked. Kübar on pealegi niisugune peakate, mida naised võivad kanda ka siseruumides, mis Eestis, tõsi küll, väga levinud ei ole. Üks ja efektne Kristina Herodes soovitab peakatet valides panustada pigem ühele efektsele elemendile riietuses. Ehk siis, kui müts on uhke ja silmatorkav, olgu sall tagasihoidlikum. Või vastupidi. „Öeldakse, et küll küllale liiga ei tee, aga teeb ikka küll,” märgib ta. „Mitu efektset aksessuaari karjub üksteisest üle ja kellegi hääl ei kosta välja.”

Meestegi mütsid-sallid võiksid olla värvilised, andmaks särtsu tavapärastele mustas-hallis toonis riietusele. Kaubamaja loovjuht tõdeb, et õnneks on mehed värvide kandmisel ka üha julgemaks muutumas. Meestele mõeldud valikutest leiab nii klassikuid-sonisid, kaabusid (valdavalt kitsa servaga) kui ka kootud mütse. Näiteks kootud mütsid, mis kotina kuklasse vajuvad, on väga populaarsed noorte seas. Või miks mitte tuttmüts. „Elu ei pea liiga tõsiselt võtma,” muheleb Herodes.

Paketi hind KAHELE inimesele üheks ööpäevaks

vaid

99 €

Kehtib kuni 12.02.2012

Majutus kahekohalises toas Ujula, saunade ja jõusaali piiramatu kasutamine Mõnusate ekstraktidega massaaživann kahele ja vahuvein selle juurde Hommikumantlid ja sussid toas, suupisted saabumisel, rikkalik hommikusöök Õhtusöök koos veiniga suurepärase vaatega tornikohvikus

Broneeri: tel 766 5500 või sales@pjpk.ee | www.pyhajarve.com

8 | Ela ja sära Reklaamtekst

Päikesekreemide turvalisus?

Selle üle, kas päikesekreemid on ikka turvalised, on hakatud arutlema üha rohkem. Kaupluste letid on lookas igasuguste kreemide all ja tarbijal on raske nende seast seda õiget välja valida. Keskkonnakaitseorganisatsioon Environmental Working Group (EWG) avaldas 2010. aastal raporti, mille kohaselt 500-st USA-s müügil olevast ja uuritud päikesekaitsekreemist võib vähem kui 10 protsenti

2

pidada turvaliseks ja tõhusaks.

Kõrge kaitsefaktoriga kreemid ei kaitse piisavalt UVA-kiirguse eest ja kahjustavad nahka. Üks suur probleem on kreemides sisalduv sünteetiline A-vitamiin (retinüülpalmitaat), mida leidub isegi 40 protsendis kreemides.

Uuemate andmete põhjal teatakse, et retinüülpalmitaat kahjustab nahka ja tõstab nahavähi riski. Väga suur riskifaktor on ka

kreemides sisalduv oksübensooni nimeline ühend (bensofenoon-3), mida leidub isegi 60 protsendis päikesekreemides. EWG andmete järgi imendub oksübensoon läbi naha ja naha kaudu vereringesse.

Oksübensooni nimelist ühendit leiti testitud ameeriklaste kehas lausa 97 protsendil.

Euroopa Liidus peab päikesekreemi etiketil olema kirjas „contains oxybenzone”, kui naha

KULDGLOOBUSE VÕITJA

PARIM FILM PARIM MEESPEAOSA - GEORGE CLOONEY

FILMIDE “SCHMIDTI TEEKOND” JA “KÜLILI” LAVASTAJALT

kaitseks mõeldud tootes on üle 0,5 protsendi oksübensooni.

Nagu eespool kirjeldatud, sisaldavad müügis olevad kaitsekreemid suurel hulgal keemilisi ühendeid ja sünteetilisi vitamiine, mis ei ole tervisele kasulikud, vaid suisa kahjulikud. Lisaks on päikesekreemide keskkonnamõjud uurimata ja kuna need sisaldavad arvukaid kemikaale, siis võivad need vette sattudes ka keskkonnale ohtlikud olla. Aineid satub vetesse otse inimese nahalt, samuti veepuhastusjaamadest, sest veest UVkaitsevahendeid ei eraldada. Asja teeb keeruliseks veel see, et kaitsekreemides sisalduv titaanoksiid ja tsinkoksiid on sageli nanosuuruses, kuid peenemad nanoosakesed on tuhandikmillimeetri suurused.

Mida see tervisele tähendab, seda keegi veel ei tea või ei julge välja öelda, on vaid teada, et nanoosake on vaba liikuma kehas sinna, kuhu ta ise tahab.

Eliksiiri-loodustohtri soovitus: kasuta alati talupojamõistust. Mis on looduslik ja töötlemata, on ka alati parem valik. See, mis oli aastakümnete eest hea, peab paika ka tänapäeval. Mida rohkem me tooteid töötleme, seda rohkem avaldavad nad organismile kahjulikku mõju. Et kaitsta nahka liigse kiirguse eest, kasuta piisaval hulgal looduslikku A-vitamiini, mida leidub kalamaksaõlis (näiteks Solgar cod liver) ja looduslikku beetakaroteeni (näiteks Natura Media Suncaroten või Vivisante päikesekapslid). Et vältida päikesest tekitatud nahapõletust, on hea kasutada välise päikesekreemina külmpressitud kookosõli, samuti on heaks kaitsevahendiks spetsiaalne UV-kaitsesärk.

Külmpressitud kookosõli Keha vajab küllastumata rasvhapete kõrval ka küllastunud rasvhappeid, mõistlikus koguses ei ole need kahjulikud. Näiteks kookose küllastunud rasvad on väga tervislikud, need erinevad loomsetest küllastunud rasvadest oma rasvhapeteahela pikkuse poolest.

Kookosõli rasvhapped ei ladestu kehas rasvana, vaid organism kulutab need kiiresti.

Kookosõli sisaldab keskmise ahelapikkusega rasvhapet nimega lauriinhape, mis annab talle ema-

KINODES 10. VEEBRUARIST

piimaga sarnase immuunsust tõstva toime. Niisugune toime on veel vaid lehma- ja kitsepiimal.

Lauriinhape muutub organismis monolauriiniks, millel on bakterite, viiruste ja algloomade vastane mõju. Kookosõlis sisalduvat kaprüülhapet kasutatakse seenhaiguste tekitatud põletike vastaseks raviks ning selle kasulikku toimet suurendab ka monoküllastumata oleiinhappe sisaldus, mis teeb kookosõli sama kasulikuks kui oliiviõli.

Kookosõli ei sisalda kolesterooli ega tõsta ka halva kolesterooli sisaldust. Ühe kaaluühiku kohta sisaldab see vähem kaloreid kui ükski teine toidurasv: üks gramm kookosõli sisaldab vaid 6,8 kcal, muud õlid keskmiselt 9 kcal.

Kookosõli toetab kõhunäärme tegevust, parandab organismi veresuhkru kasutamist ja tõhustab kaaliumi ja magneesiumi ning rasvas lahustuvate vitamiinide imendumist. Kookosõli võib tarbida iga päev ning see on ka ainus õli, mis aktiveerib kilpnäärme tööd. Organismis kiiresti põledes stimuleerib ta türeoidhormooni tootmist ja sellest tulenevalt tõhustab ainevahetust. Kookosõli on mikroobidevastase toimega ning aitab kaasa naha heaolule. Seda on hea kasutada ka nahahooldusvahendina näiteks meigi eelmaldamiseks ja päikesekreemina, mis puhul on ta ideaalne vahend nahka kaitsva omaduse tõttu. Kookosõli võib ja ongi soovitav kasutada ka praadimiseks.

Loodusravipood Eliksiir