talv 2012 Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514. Toimetaja: Signe Kalberg, tel 680 4408.
Päevinäinud väikekalasadamad saavad uue alguse Foto: erakogu
Lagunenud ja halvas seisus kalasadamad on Euroopa Kalandusfondi rahatoel saanud uue tuleviku. Signe Kalberg Euroopa Komisjoni juurde on jätkusuutliku kalanduse toetuseks ja arendamiseks loodud Euroopa Kalandusfond (EKF). Aastatel 2007–2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalandustoetusi 112,8 miljoni euroga. Koos Eesti riigipoolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7 miljonit eurot. Programmiperioodi jooksul rakendatakse EKFi Eesti rakenduskava raames kokku 14 meedet. Meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames on esmakordselt loodud Eesti rannakaluritele ja rannikupiirkonnas tegutsevatele organisatsioonidele võimalus ühiselt läbi mõelda kalanduse ja rannakülade tulevik ning koostada piirkonna arengustrateegia. Meede on eriline selle poolest, et raha kasutamise üle otsustavad kalurid ise. Eestis on moodustatud kaheksa kalanduspiirkonda (Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Peipsi järve piirkond, Soome lahe läänepiirkond, Soome lahe idapiirkond, Võrtsjärve piirkond ja Läänemaa), mille eesotsas on kohapeal valitud tegevusgrupid, kes on töötanud välja piirkonna arengukava. Sadamast saab logistikakeskus Eesti kaheksast kalanduspiirkonnast on Pärnumaa rannakalurite poolest arvukaim. Pärnumaa kalanduspiirkonna väikesadamad võib jaotada esmase tähtsusega ehk prioriteetseteks (tulevikus kalalogistika keskused), milledest on moodustatud järgnev kalalogistikakeskuste arendamise pingerida: Võiste, Vana-Sauga, Liu, Lindi, Lao, Kihnu Suaru sadam ja Jaagupi. Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm ütles, et 2008.a. strateegia koostamise ajal teostati sadamate kaardistamine ja ka sadamakohtade ekspertiis, mida perspektiivis arendada.
Varnja sadam juulikuus.
Valdavalt olid kala lossimiskohad ja -sadamad puuduliku infrastruktuuriga (lossimiskaid on amortiseerunud; vesi, elekter, kanalisatsioon ei vasta nõuetele; sadamatesse juurdepääsuteed on osadel sadamatel halvas seisukorras või puuduvad üldse; sadamatesse viivad laevateed ja sadamabasseinid (akvatooriumid) vajavad iga-aastast puhastamist; puuduvad kala esmakäitlemiseks ja kala esmatöötlemiseks vajalikud seadmed ja vahendid; puudub navigatsioonimärgistus). „Pärnumaa tegevuspiirkonnal on teada kohapealne tootmisvõimsus, kuid see ei rahulda tänasel päeval rannakalurite vajadusi. Kala transporditakse üle Eesti ja sellega ei tagata püütud kala piisavat kvaliteeti,” märkis ta. Ehitus käib täie hooga Täna on lõpetatud tööd Lao ja Lindi sadama rekonstrueerimisel. Lindi sadam vajab veel esmavastuvõtuseadmete soetamiseks toetust. Alustatud on Võiste sadama rekonstrueerimisega kala logistikakeskuseks, kus on tänaseks valminud I etapp hoonestusest ja rekonstrueeritud kaid, samuti on soetatud kalavastuvõtupump, soetamisel kala sorteerimise liin ja jäämasin. Alustatud on Liu sadama esmavastuvõtu ja esmajahutuse hoone ehitusega. Järgmisel kevadel planeerivad töödega edasi minna ka Kihnu ja Jaagupi kalalogistika keskused. „Oleme andnud toetust oma
piirkonnas esmajärjekorras just logistikakeskuste arendamiseks, et tagada kvaliteetse toorme jõudmine tarbijani. Kümne taotlusvooruga on antud toetust 24 projektile summas 2 754 665 eurot,” ütles Tamm. Taotletud on toetust kalasadamate hoonete rekonstrueerimiseks, esmavastuvõtu seadmete soetamiseks, elektrivõimsuse suurendamiseks esmajahutuse ja esmavastuvõtuhoonete rajamiseks, aga ka võrgukuuride rekonstrueerimiseks ning pöördkraana soetamiseks jne. Esta Tamme sõnul sõltub piirkonna sadamate areng eelkõige rahasummast, mida sadamate arendamiseks eraldatakse, kuna tegu on ressursimahuka ettevõtmisega. Väikesadamad, nii kala kui ka harrastusaluste sadamad, ei ole kasumlikud infrastruktuuri investeeringud. Sadama areng on pigem oluline piirkonna kui terviku jaoks (tööhõive parandamine, positiivne mõju ning lisatulud valla ja regiooni ettevõtetele, positiivne mõju omavalitsuse ja riigi majandusele jne). „Sadama arengu seisukohalt peab arvesse
võtma ka immateriaalse iseloomuga kasusid. Milledeks võiksid olla traditsioonide säilitamine ja/või taastamine, elukeskkonna parendamine ja atraktiivsemaks muutmine, kohalikele elanikele elatusallika tagamine jne,” märkis Tamm. „Sadamate tegevus avaldab olulist majanduslikku mõju kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Seega näeme oma piirkonna sadamaid pikemas perspektiivis kui kohaliku arengu võtmepunkte, mille tulemusena on võimalik tagada nii kalanduse kui ka turismi arendamist piirkonnas,” lisas ta. Väikesadamad on olulised ka tööhõive tagamisel ja kohaliku rannakülade elu arendamise ning traditsioonide säilitamine seisukohalt. Uuendustöö nõuab kopsakat rahatuge Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Kersti Oja loetleb üles oma piirkonna väikesadamad: Vasknarva, Alajõe, Rannapungerja, Lohusuu, Kalma, Raja, Omedu (Omedu kalasadam ja Omedu paadisadam), Sassukvere, Kallaste, Kolkja, Varnja,
Mehikoorma, Räpina, Võõpsu. „See pole kindlasti täielik nimekiri, väiksemaid sadamaid-lossimiskohti on veel. Lisaks kuuluvad ka meie piirkonda Vooremaa väikejärved, kus toimub ka kutseline kalandus, seal on sadamad-lossimiskohad Saadjärvel ja Kuremaa järvel,” lisas ta. Enne rahastusperioodi algust olid nõuetele vastavad ainult Vasknarva ja Kallaste sadamad, mis olid korda tehtud juba enne selle rahastamisperioodi algust. Enamus kohtadest olid kolhoosi ajast kas betoon-või puitkaid, mis olid kohati sisse kukkunud. Oja sõnul on praegu EKF rahadega renoveerimisel Alajõe, Lohusuu, Omedu (mõlemad), Sassukvere, Varnja, Mehikoorma ja Räpina sadamad. Varnja sadam on valmimise lõppjärgus. Võõpsu sadamat rekonstrueerib Räpina vallavalitsus turismisadamana harrastuskaluritele (rahastus turismimeetme alt), omanike enda poolt on veel ka korrastatud ilma EKF toeta Kalma, Raja ja Kolkja sadamaid. Kuna Peipsi ääres on suureks probleemiks sadamate laevatee täisuhtumine ujuvliivaga, siis on üks suurtest projektidest olnud MTÜ Peipsi Ühenduse projekt „Süvendustehnika soetamine Peipsi piirkonda”, mille käigus soetati ujuvekskavaator, mis on sobiv tihkema pinnase, uhtliivade ja muda eemaldamiseks jõesuudmetes, sadamate laevateedest, samuti koelmualade parendamiseks ja sadamate arendamiseks. „Kokku oli toetus selle pro-
Kalanduse tegevusgrupid •• Virumaa Rannakalurite Ühing (www.vrky.ee) •• Läänemaa Rannakalanduse Selts ( www.lrs.ee) •• Hiiukala (www.hiiukala.org) •• Harju Kalandusühing (www.harjukalandus.ee) •• Saarte Kalandus (www.saartekalandus.ee) •• Liivi Lahe Kalanduskogu (www.kalanduskogu.ee) •• Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (www.pkak.ee) •• Võrtsjärve Kalanduspiirkond (www.vortskalandus.ee) Allikas: Maamajanduse Infokeskus
jekti peale 356 647 eurot, projekti kogumaksumus aga 445 809 eurot,” ütles Oja. Alajõel, Lohusuus, Omedus, Sassukveres, Varnjas ja Räpinas on ehitatud/ehitamisel uued kaid, Räpinas ka muulid. Mehikoormas süvendatakse akvatooriumi. Varnjas on valmimise lõppjärgus sadamahoone, ka Sassukvere sadamasse rajatakse sadamahoone. Kokku on sadamate peale toetust saadud praeguseks 2 037 118 eurot. „Kuna piirkonnas on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 67 kalandusettevõtet ligi neljasaja kutselise kaluriga ja kala tuuakse maale momendil üle 80 erinevas, suvalises kohas, milles ei ole tagatud kala kvaliteetne vastuvõtt, on kindla sadamate võrgustiku loomine väga tähtis ja vajalik, et tagada kala kvaliteet,” ütles Oja.
KOMMENTAAR: Ain Soome Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna juhataja kt
22.-23. oktoobril 2012 toimunud põllumajanduse ja kalandusnõukogu istungil Luksemburgis lepiti kokku Euroopa Liidu Nõukogu üldised suunad loodava Euroopa Merenduse ja Kalandusfondi (EMKF) määruse eesmärkide ja rahastatavate tegevuste kohta. Selle kokkuleppe alusel peetakse läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga EMKF määruse teksti kokkuleppimiseks. Nimetatud üldised suunad näevad
ette ka kalandusest sõltuvate rannapiirkondade jätkusuutliku arendamist. Analoogselt käesolevale finantseerimise perioodile kavandatakse ka järgmisel perioodil EMKF kaudu rahastada kohalike kalanduse tegevusgruppide koostatud strateegiates toodud tegevusi, mis aitavad kaasa jätkusuutliku kalanduse arengule rannapiirkondades. Kuna rahastamine põhineb kohalikes strateegiates toodud eesmärgipärastele tegevustele, siis praeguses faasis ei ole meil võimalik prognoosida, mis tegevustele rahastamine eelkõige suunatakse.
Elu Maal väljaandmist toetavad: Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Maamajanduse Infokeskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, E-Piim ja Eesti Mahepõllumajanduse SA.
2
Südamejuust – teadlaste ja E-Piima koostöö edukas vili Seitse aastat ideest teostuseni – tunnustatud ja auhinnatud Südamejuust Harmony™ on valmis müügiks Vene turul. Foto: Terje Lepp/EPL arhiiv
Signe Kalberg E-Piima juht Jaanus Murakas võib lõppevat aastat pidada kordaläinuks. Juunis sai Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK) Euroopa patendi (EP2309870) kliinilistes rakendusuuringutes testitud probiootilisele mikroobitüvele Lactobacillus plantarum TENSIA®, mille eripärased omadused teevad eriliseks ka Südamejuustu Harmony™. Muraka sõnul on see patent suur tunnustus Eesti teadusele. Oktoobri lõpus väljastas patendi ka Venemaa. „Moskvas asuvas Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia Toiduinstituudis viidi läbi kliinilised uuringud ning on saadud kindlad, vastuvaieldamatud faktid ja tõendid selle toote funktsionaalsuse kohta,” kinnitas Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia Toiduinstituudi direktor, akadeemik ja professor Viktor Tuteljan. Investeering innovatsiooni on end tasunud
Jaanus Murakas avaldas veel ühe fakti, mida avastasid just Vene teadlased Südamejuustu omadusi uurides. Südamejuustu tarbimine ei suurenda osalejate kehamassi indeksit. Lisaks sellele osutus Südamejuustu tarbimine ka diureetiliseks faktoriks – Südamejuustu tarbimine aitas kaasa organismi veesisalduse olulisele vähendamisele. Kõrgvererõhu üheks oluliseks kombineeritud ravi aspektiks on just inimorganismi veesisalduse vähendamine. Samuti aitas Südamejuustu tarbimine kaasa veel kahe südame-veresoonkonna haiguste riskifaktori, nimelt kolesterooli/HDL kolesterooli suhte ja LDL/HDL kolesterooli suhte vähenemisele. E-Piimale on olnud suureks väljakutseks ja auks osaleda Tervisliku Piima Biotehnoloogiate arenduskeskuses koos Tartu Ülikooli , Eesti Maaülikooli ja koos teiste ettevõtetega, eriti head meelt teeb Murakale aga meie teadlaste edukas koostöö teiste riikide teadusasutustega. Just E-Piim oli seitse aastat tagasi üks neist piimatööstustest, kes lõi loodava teadusarenduskeskusega koostööks käed, eesmärgiga jõuda teaduse abil uudsete toodeteni. „Paljud ettevõtted ei julgenud riski võtta – pole ju tagatist, et leitakse just
ka maaelul. Eesti sai aga toote, mis sisaldab unikaalset Tensia bakterit, mille eripärased omadused mõjutavad positiivselt südame-veresoonkonna tööd,” märkis Murakas. Harmony Südamejuustul kui omas valdkonnas esimesel on Vene turul potentsiaali. E-Piim müüb oma juustutoodangut Venemaa turul juba seitse aastat, Peterburis töötab ka E-Piima tütarfirma E-Piim RUS. Murakas märkis, et paraku oli Venemaa turg Eesti piimatoodetele topelttollide tõttu 7-8 aastaks suletud, mida kasutasid ära teised riigid. Uuesti jalga ukse vahele saada oli raske, kuid mitte võimatu. „Just Peterburi elanikud mäletavad veel hästi meie piimatoodete head kvaliteeti. Moskvaga on aga teisiti, seal ollakse meie ja ka siinsete toodete osas kohati isegi vaenulikult meelestatud,” ütlesMurakas.
E-Piima juht Jaanus Murakas kinnitab, et 50 grammi Südamejuust päevas hoiab vererõhu normis.
n-ö vajalik, heade omadustega toode või bakter. Pealegi ei tehta teadusavastusi just kuudega,” meenutas Murakas. Lactobacillius plantarum Tensia® tervislikud omadused avastati Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse poolt, mille asutasid 2004. aastal Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, OÜ Starter ST ja Piimandusühistu E-Piim. „Teadmistepõhise majanduse” programmi raames on Südamejuustu Harmony™ uurimistöid toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond ning Eesti riik läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. „Piimandusühistu eesmärk oli ja on anda oma toodetele lisandväärtust, et olla nii kodumaisel kui ka välismaisel juustuturul konkurentsivõimelisem. Ka teadlased on huvitatud, et nende töö leiaks reaalselt rakendusliku väljundi,” selgitas Murakas. L. plantarum TENSIA® erinevaid omadusi on korduvalt uuritud nii katseklaasis (in vitro) kui ka loom- ja inimkatsetes (in vivo). Oma elutegevuse tulemusena toodab L. plantarum TENSIA® näiteks lämmastioksiidi (NO) ning spetsiifilisi peptiide jt ühendeid, millel on kirjeldatud kas otsest või kaudset veresoonte lõõgastavat toi-
Uutel tulijatel on lihtsam
alandav probiootik, seda sisaldav toiduaine ja kompositsioon ning mikroorganismi kasutamine vererõhku langetava ravimi valmistamiseks ning meetod toiduaines mittestarter-laktobatsillide toime allasurumiseks.”Autorid: Songisepp, E, Mikelsaar, M, Rätsep, M, Zilmer, M, Hütt, P, Utt, M, Zilmer, K, Üksti, J ja Kõljalg, S. met. Lisaväärtusena kaitseb nimetatud bakter ka juustu ennast riknemise eest. Eriliste omadustega TENSIA bakterile on omistatud 2010. aastal Eesti Vabariigi patent – „Isoleeritud mikroorganismi tüvi Lactobacillus plantarum Tensia DSM 21380 kui antimikroobne ning vererõhku
TENSIA bakter on pälvinud: •• Eriauhind Helsingis 2009 EUWIIN (European Union Women Inventors’& Innovators’ Network) konverentsil ja naiste leiutiste näitusel. •• Kuldmedal Koreas rahvusvahelisel leiutiste näitusel KIWIE 2009 (Korea International Women Inventions Exposition 2009). •• Soome Kvaliteedühingu innovatsiooni auhind 2010.a. (kusjuures Tensia omadusi hindasid eelnevalt Soome teaduseksperdid).
Esimene probiootiline toode selles sarjas
Südamejuustu pakendile on juba lisatud sõna „Harmony”, mis tähendab, et tegu on tooteperekonnaga. E-Piima jaoks see on esimene probiootiline toode selles sarjas. „Eestis on levinud eelarvamuslik arvamus, et innovatsioon peaks aset leidma täiesti uutes valdkondades,” märgib Murakas. „Mina seda seisukohta täielikult ei jaga, innovatsioon on vaja ellu viia meile traditsioonilistes, laiaulatusega, ekspordipotentsiaali omavates valdkondades. Näiteks nagu piimanduses, metsanduses, puidutööstus, põlevkivitööstuses jne. Just seal annab innovatsioon lisaväärtuse väga laiale kandepinnale,” lisas ta. Harmony Südamejuustu näite puhul saavad tulu nii piimatööstussektor ja põllumajandus. „Kui põllumehel läheb hästi, siis läheb hästi
Sel ajal, kui E-Piim hakkas oma toodetega Peterburis kanda kinnitama, polnud Venemaa veel maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liige. „WTO
liikmeks olemine on vähendanud tunduvalt Venemaa ettearvamatust,” kinnitas Murakas. Venemaa turule on ette heidetud ebastabiilsust, kindlustunde puudumist, ootamatuid administratiivseid muutusi. Muraka sõnul on nüüdseks olukord uute Venemaa turule pürgijate jaoks märksa soodsam kui kümmekond aastat tagasi. Samas tuleb aga arvestada väga paljude konkurentidega, keda kisub nagu magnetiga suure ja rikka Venemaa turu poole. Kui aga on osatud kaubanduskettidesse kanda kinnitada, on juba lihtsam jõuda ka Peterburist kaugemale. „Meie tooted on nii jõudnud ka Peterburi oblastisse, Moskvasse ja LõunaVenemaale, isegi Siberisse välja,” loetles Murakas. Ühes kuus jõuab Venemaale üle 100 tonni piimatooteid ja kogused kasvavad. E-Piim toodab üle 8000 tonni juustu aastas. Ettevõttes toodetud juustust jääb umbes üks kolmandik Eestisse, ülejäänu läheb ekspordiks peamiselt Soome ja Venemaale, aga ka Saksamaale, Hollandisse ning Itaaliasse. Põltsamaa juustu on müüdud USAsse ja Koreassegi.
Tunnustus teadlastele
Epp Songisepp
OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse vanemteadur
Tensia-bakteri omadused on patenteeritud ja nii EL kui Vene patendiametid on kinnitanud Tensia kui leiutise originaalsust. Eriti rõõmustavad meid Vene Meditsiiniteaduste Akadeemia Toiduinstituudi kolleegide poolt läbi viidud Südamejuustu sõltumatu uuringu tulemused, kuna meie enda avastused on leidnud väga soliidse uurimisasutuse poolse kinnituse. Iga bakteri teekond katseklaasist inimtoidu sisse (s.t. probiootikumiks väljatöötamine) on pikk ja aeganõudev astmeline protsess. Esmalt testitakse bakteri ohutust, tema häid ja (võimalikke) halbu omadusi ja sobivust toidutootes kasutamiseks. Katseklaasi testidele järgnevad katsed laboriloomadel ja alles viimases faasis testitakse bakteri toimet ka inimestel. Tensia-bakteri teekond ei erine selle poolest teiste (ka
meie lettidel piimatoodetes saada olevate) probiootiliste bakterite (näit.LGG jt.) teekonnast. Kõige keerulisem on olnud just see viimane faas, kus bakteri toimet inimkehale uuritakse mingi toidutootega manustamisel. Inimuuringud on keerulised selle pärast, et vaja on väga hoolikat planeerimist, bakteri toime tõestamiseks vajatakse suurt hulka vabatahtlikke katses osalejaid ja katsed kestavad suhteliselt pikka aega. Miks? Kasulikku bakterit sisaldav funktsionaalne toidutoode ei ole ravim, millega haigust ravida ja mille sissevõimisel võib toimet tunda juba poole tunni pärast. Funktsionaalse toidu toime on pehmem ja avaldub inimkeha funktsioonidele aeglasemalt, seega inimuuringutes seda toodet süüa pikka aega ja testida muutusi mitmetele inimkeha parameetritele korraga. Selle pärast ongi see faas (kasulikku bakterit sisaldava funktsionaalse toidu omaduste tõestamine) kõige keerulisem.
3
Mida ootavad põllumehed uuelt eelarveperioodilt Ületulevast aastast algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood, mis toob muudatusi ka põllumajandustoetuste maksmisele. Foto: erakogu
Kristiina Viiron Eestil, üldse kõigil kolmel Balti riigil on Euroopa Liidu ülemkogu istungil saavutatud kokkulepe pindalatoetuse tõusuks 75% tasemele Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2020. Rahaliselt tähendab see pindalatoetuse tõusu aastate jooksul Eestis 117 eurolt hektari kohta 196 euroni. Võrdluseks – Euroopa Liidu riikide keskmine otsetoetus hektari kohta on praegu 268,2 eurot ning näiteks Hollandis makstakse põllumehele otsetoetust 457 eurot hektari pealt. Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi ja Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul on Eesti praeguse seisuga märksa paremas positsioonis kui kaks kuud tagasi. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt ulatunuks Eesti toetused aastatel 2017–2020 vaid 58%-ni EL-i keskmisest. Särgava tõdeb, et kui paljud põllumehed seadsid 58% toetusmäära taseme juures kahtluse alla, kas üldse põllumajandusega uuel perioodil pärast 2014. aastat edasi tegeleda, siis nüüdne otsus toetust tõsta mõjub kindlasti positiivselt. „Kindlasti on ka põllumajandusse noori tulijaid rohkem,” usub ta. „Uus tase on väga tõsine argument.” Väga tõenäoliselt lisas otsustavat kaalu meie valitsusjuhtide ja EL-i parlamendiliikmete nn eurotööle rahulolematuse väljendamine – toetusallkirjade kogumine Baltimaade põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, protestitraktori Brüsselisse saatmine. „See oli Euroopa Liidu „kontorilipsude” jaoks suur hämming: mingite äärealade, Baltimaade põllumehed, hakkasid koos rääkima – ennekuulmatu! Peeti viisakaks positiivselt reageerida,” täheldas Särgava. „Tähendab, et tasub mässata. Traktorietendus oli vajalik ja kasulik! Kuigi Brüsselis jätkub mässamist iga päev, oli meie etteaste jällegi algupärane ning pälvis elavat vastukaja. Arvatavalt meie suhteliselt tagasihoidlik, külm toon oli pisut uudne lõunapoolse temperamendi seas.” Särgava sõnul tuleb aru anda sellestki, et paljas mässamine poleks midagi andnud. „Tegemist oli rollijaotusega,
kus koostöös presidentide, EL-i parlamendiliikmete, valitsusjuhtide ja erialaministritega õnnestus end viimasel hetkel arvestataval määral kuuldavaks teha. Balti hääled parlamendis on ju täpe, seetõttu tulemus väärib tunnustamist,” osutas ta. Särgava tõdes, et ehkki tõus 75% tasemele on madalam kui oodatud – ootus oli 90%-le, ei kavatseta esialgu enam „mürgeldama” hakata. „Praegu oleks kohatu veel ärplema hakata,” nentis ta, lisades, et küll ootavad põllumehed, et lubatud 75%-line ühtne pindalatoetuse tase saavutataks varem kui aastaks 2020. Põhjendamatu rohestamisnõue
Kuna uue eelarveperioodi rahastamispõhimõtted ei ole veel täpselt paigal, on veel teemasid, mille osas „Eesti ei tohi väsida” ning plaanitavaga vaikimisi leppida. Näiteks soovib Euroopa Komisjon siduda 30% otsetoetustest rohestamise ehk greeningu nõude täitmisega. See kohustaks kõiki Euroopa Liidu põllumehi kasvatama oma põldudel vähemalt kolme kultuuri, säilitama püsirohumaad ja määratlema igast põllust 7% ökoloogilise alana ehk jätma tootmisest välja. Särgava osutas, et need ökoloogilised alad on meie põldudel niigi põõsastike, kivikangrute jms näol arvukalt olemas ning tuleks rohealadena arvesse võtta. „Kui pool põllust piirneb metsaga, peaks rahastamise nõue ju täidetud olema,” märkis Särgava, et rohestamise asjus ei saa kõiki riike ühe mõõdupuuga võtta ning sundida Eestit, aga ka Lätit ja Leedut rohestamise egiidi all põllumaad tootmisest välja jätma. Tema andmetel on paljud riigid sellega hädas ning Euroopa põllumajandustootjate ja -ühistute katusorganisatsioon Copa-Cogeca sekretär Pekka Pesonengi tegi väga terava kirja Euroopa Komisjonile, millega juhtis tähelepanu drastilistele tagajärgedele, mida üleeuroopaline ühtne rohestamine kaasa tuua võib. Toetus väheneb?
Euroopa Liidu nn toetusümbrikusse kuuluvad otsetoetused, sh juba kõneks olnud pindalatoetused ehk esimene sammas
Eesti Põllumeeste Keskliidu president ja Saidafarmi juht Juhan Särgava.
ning teise sambana maaelu arengu toetused. Praegu ei ole veel selge, milline on Euroopa Liidu toetus maaeluarengukavale uuel eelarveperioodil ja kui suured on toetussummad. Eesti põllumajandusministeerium on välja sõelunud kaheksa toetavat võtmevaldkonda, sh on näiteks teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine, konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine, toidutarneahela korraldamine ja riskijuhtimise edendamine, sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine jt. Põllumeeste Keskliit vaatleb Särgava sõnul toetusvõimalikke arenguid praktilise pilguga. „Liikmesriigile antav „toetusümbrik” jääb idee poolest samaks, sõltumata sellest, kui pikaks me soovide nimekirja kujundame,” selgitas ta. „Ette on kirjutatud, kuidas ja mille eest me seda toetusraha ringlusse lasta saame. Meie meelest on praktilisem läheneda nii, et iga asja jaoks meil raha nagunii ei jätku. Teeme siis tähtsuse järjekorra neist, mis meie meelest olulisem on: piim, liha, teravili, köögivili, keskkonnasäästlik tootmine
ja mõned valdkonnad veel ...” Kontsentreerides raha Põllumeeste Keskliidu arvates tähtsamatele tegevustele saab hoogustada konkurentsivõimet. „Mida enam raha annab suunata tegijaile, seda suurem lootus on põllumehi maastikupildil kohata ka aastate pärast,” märkis Särgava. „Teisisõnu loodame, et uue toetusümbriku jaotamisel jätkub tarkust parimal viisil toetada neid ettevõtmisi, mis on ja saavad konkurentsivõimeliseks.” Palju piima
Suure muudatusena kaovad 2015. aastal piimakvoodid, ennustada võib tootmise tõusu, aga sellega seoses ka piimahinna langust. „Isegi alla tootmiskulude,” nentis Särgava ja lisas, et juba praegu on piima kokkuostuhind liiga madal (EL-i keskmine on umbes 30 senti liitrist) ning piimatootmine selle hinna juures ei ole jätkusuutlik. Särgava sõnul loodab Euroopa piimandusnõukogu välja töötada uut tururegulatsiooni. Üks seisukoht on koondada liikmesriigid ühise piimakava alla ja toota nii palju kui tarbitakse mõistliku piimahinna taseme juures, näiteks 45 senti kilost.
Eeskujuna nähakse Kanada süsteemi, kus turg on planeeritud ja rohkemat ei tooda turule, kui just hinna hoidmiseks mõistlik. „Rahul on tarbijad ja tootjad. Piimatooted on stabiilselt saadaval, hind on paigas ega hüple,” kinnitas ta. Ülearuse piima peavad farmid ise ära tarbima – põrsastele, vasikatele, muul otstarbel. Samas nentis Särgava, et Kanada süsteem üheselt ülevõetav ei ole, sest meie konkurentsireeglid ei lase seda kuidagi sündida. „Piimaturg on üks tulisemaid asju paari aasta jooksul,” arvas Põllumeeste Keskliidu president. „Praeguse väljavaate kohaselt aga läheb kvoot vabaks ja kui midagi muud välja ei mõelda, lõpeb see sellega, et 3-5% piimatootjaist Euroopa Liidus peab lõpetama.” Eesti on praeguse seisuga Särgava ütlust mööda väikeses eelisseisus, kuna maa hind on veel suhteliselt odav, tööjõudki esialgu veel odavam. „Kõik see aga muutub kiiresti, „piimauputus” võib jõuda meienigi.” Vähem kulutusi
Eesti suurima piimatootjate ühenduse EPIKO ja Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisen-
berg tõdes, et olukorras, kus võib piima tootjahinna langust Euroopa Liidu turul ennustada, tuleb piimatootmisega tegelejatel hoida ning suurendada konkurentsivõimet, st piima tuleb toota vähemate kulutustega ning müüa parimate tingimustega. „Piima tootmiskulude vähendamisel tuleks rohkem panustada lehmade karjaspüsimise suurendamisele kui iga hinna eest lehma aastase väljalüpsi suurendamisele,” osutab Riisenberg. „Piima parimate müügitingimuste saavutamisel on otsustava tähtsusega piimatootjate omavahelise ühistulise koostöö arendamine.” Maaelu arengutoetuste kärpimine vähendab tema sõnul piimatootmise konkurentsivõimelist arengut. „Eesti 90 000 lehma ei oma veel kõik tänapäevaseid elutingimusi, suurem osa veisekasvatuse taastootmisest (noorkarjakasvatus) on tänapäevastamata,” selgitas Riisenberg. Ta tõdes ka, et põllumajanduse arendamise olulisust pole Eestis veel täielikult mõistetud. „Eesti suurimaid maavarasid on rohumaad, mida piimaks väärindades ning piimale lisandväärtust andes kindlustaks riigile arvestatava arengu ja võimaldaks tööhõivet põllumehest kaupmeheni välja,” osutas Riisenberg. Nagu ka Juhan Särgava, rõhutas Riisenberg, et Eesti ei tohi nõustuda rohestamisnõuetega oludes, kus põllumaid on metsade-rabade vahel niigi vähevõitu. „Maaelu toetusvahendeid peaks vähem sattuma maaeluga mittetegelejate kätte,” tõi Riisenberg välja veel ühe põllumehi puudutava kitsaskoha, pidades silmas niitmistoetust. Niinimetatud euroheina tegemine tähendab aga maade rendihindade tõusu või põllumajanduslikust tootmisest väljaliikumist eesmärgiga maad lihtsalt niita ja saada nii kätte makstav toetus. EL-st peaks toetust saama aktiivsed põllumehed, mitte tugitoolipõllumehed.
4
Nõuandeteenistuse tugevuseks on üleriiklik võrgustik
Foto: MES
Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus aitab maaettevõtjal tegevusi kavandada. Katri Kuusk
Arendusprojektide koordinaator Maaelu Edendamise Sihtasutus Põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus
Nõuandeteenistuse moodustavad põllumehi ja maaettevõtjaid nõustavad konsulendid, maakondlikud nõuandekeskused ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse juures tegutsev nõuandeteenistuse koordineeriv keskus. Nõuandeteenistus tegeleb maaettevõtjate ning põllumeeste individuaal- ja grupinõustamisega, põllu- ja maamajandusega seotud koolituste korraldamisega, konsulentide koolitamise, tasuliste teenuste pakkumisega ning teabelevi jagamisega. Nõuandeteenistus on koostöös teadlaste ja konsulentidega töötanud välja nõuandetooteid, mis aitavad maaettevõtjal oma äritegevuse tulemlikkust hinnata ja edasisi tegevusi planeerida. Nõuandetoodetest on meil näiteks labidaproov, alustava põllumajandustootja ABC, kattetulu arvestused, nõuetele vastavuse auditilehed, mitmekesistamise kalkulaator ja ettevõtte väärtuse hindamine. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus: •• konsulendid •• nõuandetooted ja –teenused •• infoportaal www.nouandeteenistus •• rahvusvahelised projektid
Nõustamine ja konsulendid
Nõustame nii suurtootjaid kui ka väikeettevõtjaid, samuti anname nõu, kuidas oma ettevõtlusega alustada ja toetusi taodelda. Nõuandeteenistuse konsulendid pakuvad erinevaid teenuseid ning nõustavad peaaegu kõigis maaettevõtluse valdkondades: taime- ja loomakasvatus, vesiviljelus, põllumajandussaaduste töötlemine, nõuetele vastavus, töötervishoid ja tööohutus, mahepõllumajandus ja keskkonnasõbralikud põllumajandustehnoloogiad, turism, mitmekesistamine, finantsmajandus, äriplaanide koostamine, maaparandus, metsandus ja kogukonna areng. Kõigi konsulentide andmed leiad tunnustatud nõuandekeskusest või kodulehelt www.nouandeteenistus.ee, millelt on võimalik
konsulenti otsida nii piirkonna kui ka valdkonna järgi. Individuaalnõuanne on tootjatele, keda toetatakse nõuandeteenuse ostmisel kuni 80% ulatuses, kuid mitte rohkem kui kuni 1279 euroga ettevõtja kohta aastas. Tasuta nõustamine tootjale on tegutsevale või alustavale põllumajandustootjale, keda nõustatakse kuni kahe tunni ulatuses kalendriaasta jooksul.)
Nõuandeteenistus pakub põllu- ja maamajanduslikku nõustamisteenust valdkondades: •• taimekasvatus •• loomakasvatus •• kalandus ja vesiviljelus •• toetuste taotlemine ja nõuetele vastavus •• metsamajandus •• töötervishoid ja tööohutus •• maaettevõtlus ja finantsmajandus •• keskkonnasõbralikud põllumajanduspraktikad •• mittetraditsioonilised tegevusalad (mahepõllumajandus, mitmekesistamine, saaduste töötlemine jms) •• põllumajanduslikud ehitised, põllumajandustehnoloogiad ja maaparandus •• kogukonna areng •• koostöö, ühistegevus, kogukonna areng jm võrgustiku arendamine.
Rahvusvahelised projektid – Baltic Deal
Nõuandeteenistus osaleb rahvusvahelistes projektides, mille käigus vahendatakse partnerriikide vahel põllu- ja maamajanduse alaseid kogemusi ja teadmisi. Alates 2010. aastast osaleme rahvusvahelises Läänemere äärsete riikide koostööprojektis Baltic Deal, mille eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks. Projekti käigus saadakse teadmisi Läänemere riikide positiivsetest kogemustest tootmise efektiivsemaks muutmisest ja kaasaegsetest keskkonnasõbralikest tehnoloogiatest. Samuti annab projekt kogemuse osaleda rahvusvahelistes diskussioonides ning loob eeldused rahvusvaheliste koostöövõrgustike tekkimiseks. Projekti lõpptulemusena peaks
Koostööprojekti Baltic Deal eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale. Pildil on Viraito OÜ lohisvoolikutega lägalaotaja.
olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide koostööl ühine lähenemine keskkonnakaitseks põllumajanduses ning samuti tugevdada seeläbi kõikide osalevate riikide koostööd põllumajanduslike nõuandesüsteemide vahel. Nõuandeteenistuse tugevuseks on üleriiklik võrgustik, nõuandetooted, koostöö teadusasutustega ning pikaajalise kogemusega kutsetunnistusega konsulendid, kes annavad objektiivset, kommertshuvidest kallutamata nõu. Maaettevõtja infoportaal www.nouandeteenistus.ee
Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehet www.nouandeteenistus.ee on endise Maaettevõtja infoportaali www.pikk.ee järeltulija. Leht läbis kevadel uuenduskuuri ning näeb nüüd kaasaegsem välja. Www.nouandeteenistus.ee koondab enda alla palju erinevat põllumajandussektorit puudutavat infot, mis aitab maaettevõtjal oma tegevusi planeerida ja korraldada ning annab maaelu huvilistele ülevaate sektoris toimuvast. Sealt leiab infot nõuandeteenuste ja –toodete kohta, tasuta nõustamise ja toetuste
saamise võimaluste kohta, värskeid põllumajandussektori uudiseid, teadusinfot ning palju kasulikke materjale erinevate maamajanduse valdkondade kohta. Sel aastal hakkasime kodulehel avaldama uuemaid üliõpilaste maamajanduse alaseid teadustöid. Lisaks kuuluvad www.nouandeteenistus.ee alla mitmed alamlehed: Nõuetele Vastavus, Töötervishoid ja Tööohutus ning Balti Deal. www.nouandeteenistus.ee: •• konsulentide ja maakondlike nõuandekeskuste kontaktid •• infot nõuandeteenuste ja –toodete kohta •• sündmuste kalendri ja nädala eelinfo (koolitused, seminarid, infopäevad jm) •• palju kasulikke materjale erinevatest maamajanduse valdkondadest •• teadusartikleid ja –uuringute tulemuste kokkuvõtteid •• infot tasuta nõustamise ja nõuandetoetuste kohta •• värsked põllumajandussektori uudised
Nõuetele Vastavuse koduleht koondab enda alla erinevaid põllumajandustootmisele sätestatud nõudeid ja õigusakte.
Sel suvel tuli välja töötervishoiu ja tööohutuse alane alamleht tootervishoid.pikk.ee. Leht loodi, kuna põllumajanduses ja maamajanduses tervikuna esineb hulgaliselt tervist kahjustavaid tegureid, nagu orgaaniline tolm, müra ja vibratsioon, masinate ja seadmete kasutamisel või elusloomade hoolitsemisel saadud vigastused, kemikaalide kasutamine, suur ja ebaühtlane töökoormus, tööasendid ning psühho-sotsiaalsed tegurid. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste statistika kohaselt on põllumajandustootmine üks ohtlikumaid tootmisharusid Eestis. Tootervishoid.pikk. ee eesmärgiks on selgitada töötervishoiu ja tööohutuse alaste nõuete vajalikkust nii ettevõtjale kui ka töötajatele ning aidata maaettevõtjail oma ettevõtte tööohutust hinnata ja parandada. Balti Deali kodulehtedelt www.balticdeal.eu ja www.pikk. ee/balticdeal saab lugeda Läänemere ümbruses kasutatavate keskkonda hoidvate põllumajanduspraktikate kohta, näiteks on seal kirjutatud biogaasist, tehismärgaladest, külvikorrast ja vahekultuuridest. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse mis-
siooniks on arendada jätkusuutlikku põllu- ja maamajandust läbi nõuandetegevuste. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus Fr. R. Kreutzwaldi 64, 51014 Tartu Tel 731 3652, 731 3651, 731 3650 Faks 731 3652 info@nouandeteenistus.ee www.nouandeteenistus.ee www.mes.ee
TARK NÕU TEEB VAEVA POOLEKS!
5
Baltic Deal – parimad põllumajandustavad praktikas Veekeskkonnast hoolivad Eesti põllumajandustootjad on valmis oma kogemusi jagama ka teiste Läänemere riikide tootjatega. Foto: MES
Heidi Öövel
Baltic Deali projektijuht, MES
Kõik regiooni riigid peavad üles näitama aktiivset tegevust, et väheneks Läänemere eutrofeerumine. Siin on oma osa ka Eesti tootjatel, kes oma häid põllumajandusalseid kogemusi teiste riikide tootjatega vahetavad. Baltic Deal on Euroopa Liidu projekt, mis ühendab põllumajandustootjad ja nõuandeorganisatsioonid Läänemere ümbruses ainulaadses püüdes tõsta keskkonnalase nõu andjate ja tootjate teadmisi keskkonnaga seotud põllumajanduslikes tegevustes ja meetmetes. Eesmärk on vähendada taimetoitainete kadu taludest, sealjuures säilitades kõrge toodangu ning konkurentsivõime. Projektis osalevad Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti. Poola oma 1,5 miljoni põllmajandustöötajaga on üheks võtmeriigiks. Eestis koordineerib projekti Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Teadmised kasvavad
Kogemused näitavad, et läbi nõuande ja individuaalsete lahenduste väiketootjatele saab vähendada oluliselt väetiste kasutust. Baltic Deal annab riikide nõuandeorganisatsioonidele paremaid, kulutõhusaid viise ja töövahendeid, mis aitavad tootjatel vähendada lämmastiku ja fosfori leostumist oma taludes. See suurendab ka teadmiste vahetust põllumajanduslike keskkonnameetmete osas. Eestis on tootjatele nõu andmisel abiks Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandetee-
nistuse konsulendid. Erinevate erialade konsulendid on abiks erinevate töövahendite väljatöötamisel ning spetsialistidena tootjatele nõu andmisel. Projekti raames on loodud näidistalude võrgustik, kuhu kuulub üle 100 põllumajandustootja Läänemere ümbrusest. Eestist osaleb projektis kaheksa tootjat, kelle hulgas on nii väikesemaid põllumajandusettevõtteid, kui ka suuremaid, mahedaid ja tavatootjaid, looma ja taimekasvatajaid. Näidistaludes on võimalik tutvuda veekeskkonda hoidvate praktikatega, nt. otsekülvi, täppisviljeluse, vahekultuuride, puhverribade, väetise sissepritse masinate ja nõuetele vastavate sõnnikuhoidlatega. Suvel toimus kokkusaamine ühes näidistaludest Pirmastus, Põlvamaal. Tootjad ja konsulendid said kuulda, miks on hea mulla seisund oluline ning kuidas seda tagada. Tobrelutsud, kelle talu külastati, on juba üheksa aastat tegelenud otsekülviga ning olid meelsasti valmis oma kogemusi jagama. Seminaril mulla olulisusest rääkinud Margus Essi (Jõgeva Sordiaretuse Instituut) sõnul loob otsekülvi kasutamine mullale hea struktuuri, meeldib vihmaussidele, vähendab mulla errosiooni ja hoiab niiskuse tasakaalu mullas. Otsekülvi teemaline seminar Tobrelutsude talus Pirmastus
Kogemused näitavad, et läbi nõuande ja individuaalsete lahenduste väiketootjatele saab vähendada oluliselt väetiste kasutust.
FAKTID: •• Baltic Deal on üks Euroopa Liidu Läänemere Strateegia lipuprojekt. •• Projekt kestab 2010 kuni 2013. •• Projekti finantseeritakse Läänemere piirkonna programmist 2007-2013 ning NEFCO/NIB Läänemere tegevuskava sihtfondist. •• Praktikad, mida tootjad kasutavad: - puhverribad takistavad väetusainete kandumist põllult vette; - vahekultuurid külvatakse
tavaliselt põhikultuuri koristamise järel. Vahekultuurid seovad mullas toitaineid vähendades seega nende kadu; - sügiskünni edasilükkamine kevadesse on kasulik nii põllumehele kui keskkonnale, kuna vähendab mulla erosiooni; - rajades märgalasid, saame tõkestada fosfori ja lämmastiku edasikannet vooluveekogudes. Märgalad on kasulikud ka bioloogilise mitmekesuse tagamisel.
„Jõgeva katsed on näidanud, et kui muld on kaetud taimkattega, siis on tal ka parem struktuur kui katmata mullal. Põldu harimata jättes see struktuur ka püsib. Kündmata jätmisest ainuüksi ei piisa, loodusel on oma rütmid, mistõttu ei pruugi tasakaal mullas hetkega taastuda. Protsesse on võimalik kiirendada, kui oskuslikult tegutseda,” sõnas Ess. Ühised jõupingutused
Oktoobris külastasid LääneEesti näidistalunikud ja konsulendid Taanile kuuluva Bornholmi saare põllumajandustootjaid ja nõuandekeskust. Neile avaldas sügavat muljet sealsete põllumajandustootjate ja kohaliku nõuandekeskuse Bornholm Landburgi nõustajate omavaheline tugev koostöö, samuti tootjate väga hea ülevaade oma talu tootmiskuludest ja finantsnäitajatest. Osalejad said kuulda
kogemustest biogaasi tootmisel, vaheltharimisest, täppissöötmisest, vedelsõnniku separeerimisest, puhveribade olulisusest ja palju muud. Sarnaseid õppereise ning seminare on toimumas ka järgmisel aastal. See annab võimaluse meie tootjatel tutvuda naabrite kogemustega ning ideid, milliseid praktikaid võiks enda talus ka katsetada. Ühiselt tegutsedes on võimalik, et tulevikus paraneb Läänemere, kui toitainete suhtes tundliku mere seisund Partnerid: • Maaelu Edendamise Sihtastus (MES), Eesti
• Läti Maapirkondad Nõuande – ja Koolituskeskus (LRATC) • Rootsi Põllumajandustootjate liit (LRF International) • Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK) • Leedu Põllumajanduslik Nõuandeteenistus (LAAS), • Poola Põllumajandusliku Nõuandeteenistuse Radomi Brinwow harukontor • Taani Põlluajanduslik teabekeskus (VFL) Lisaks on kõigis üheksas Läänemereäärses riigis (k.a. Venemaal) projektiga liitunud 30 partnerit, kelle hulka kuu-
luvad põllumajandustootjate liidud, nõuandeteenistused, ministeeriumid ning muud põllumajandusinstituudid ja –organisatsioonid. Eestis on projekti tegevuste elluviimisel abiks põllumajandusministeerium, keskkonnaministeerium, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit. Projekt kestab kolm aastat ning lõpeb järgmise aasta septembris. Rohkem infot projekti Baltic Deal tegevuste kohta leiad põllumajandusinfoportaali pikk. ee alamlehelt www.pikk.ee/ balticdeal ja rahvusvaheliselt kodulehelt www.balticdeal.eu.
6
Maaelutoetused on taludele veelgi olulisemad Talupidajate arvates peab põllumajanduspoliitika olema enamat kui raha laialijagamine liikmesriikide ja tootjate vahel. Kaul Nurm
Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor
Türi Kultuurimajas toimus 16. novembril Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongress „EL Maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis”. Seekordse teemavaliku tingis asjaolu, et EL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on taas reformimisel. Lühidalt öeldes võib kogu ÜPP vahendid ja eesmärgid jaotada kahte ossa – otsetoetused, mis moodustavad nn ÜPP I samba ja maaelutoetused, mis moodustavad ÜPP II samba. Otsetoetusi hakati maksma EL põllumajandustootjatele 1992. aastal, et kompenseerida tootjatele tulude vähenemist seoses EL turgude liberaliseerimisega, mis omakorda põhjustas turuhindade languse. Kuivõrd kompenseeriti tulude puudujääki, siis nendes liikmesriikides, kus tootmisnäitajad olid kõrged, kehtestati kõrgemad otsetoetused kui neis liikmesriikides, kus tootmistasemed olid madalamad. Neid põhimõtteid rakendati ka uutele liitujatele, näiteks Soomele, Rootsile ja Austriale 1995. aastal ja kümnele liitujale
Põllumajanduspoliitika keetmisest Brüsselis andis ülevaate ETKLi peadirektor Kaul Nurm
Kesk- ja Ida-Euroopast 2004. aastal. Siit tulenevad ka ajaloolised erisused toetustasemetes, mis tänaseks on muutunud omamoodi probleemiks, moonutades konkurentsitingimusi eri liikmesriikide vahel. Kuivõrd I sammas moodustab rahaliselt 80% kogu ÜPP eelarvest ja seda makstakse hektaripõhiselt, on I sammas ehk otsetoetused olnud pikalt Eestis ja Euroopas meedia tähelepanu all. Samas on ÜPP II samba ehk maa-
elutoetuste osas avalik arutelu jäänud tagasihoidlikuks. Maaelutoetused, mis on seotud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks maaelu arengukava kaudu ja mis Eesti oludes moodustavad ligikaudu poole kogu Eestis kasutatavast ÜPP eelarvest, on mänginud talude ja maaelu arengus otsustavat rolli. Maaelutoetused on mõeldud mitmesuguste investeeringute esilekutsumiseks taludes, ühistegevuses ja toidusektoris, mis muidu jääksid tegemata,
samuti keskkonnasõbralike tootmismeetodite esilekutsumiseks ja mahetootmisele kaasa aitamiseks, mis kindlustab bioloogilise mitmekesisuse säilimise põllumajandusmaastikel. Maaelutoetuste kaudu toetatakse ka ettevõtlust väljaspool põllumajanduslikku sektorit, aidates nii kaasa ettevõtluse arengule ja töökohtade loomisele maapiirkonnas. Maaelutoetuste kaudu on võimalik stimuleerida põlvkondade vahetust taludes, mis omakorda kindlustab talude järjepidevuse noorte tuleku kaudu põllumajandusse. Lisaks eelnevale aitab maaelupoliitika kaasa peremetsanduse säästlikule arengule. See loetelu meetmetest pole lõplik. Uues ÜPP II samba reformikavas on tähelepanu keskmesse seatud nõuanne, teadustegevus ja innovatsioon. Alahindamata otsetoetuste tähtsust, on oluline märkida, et talude positsiooni ja järjepidevuse kindlustamiseks on maaelutoetused taludele veelgi olulisemad, võimaldades taludel investeerida ja toota keskkonnasõbralikul viisil. Siinjuures on oluline märkida, et pindala-
põhised otsetoetused annavad finantsvõimenduse kaudu konkurentsieelised suurtel pindadel toimetavatele põllumajandusettevõtetele. Seetõttu tuleb maaelutoetused konkurentsimoonutuste tasakaalustamise eesmärgil suunata eelkõige talude ja väikeste ettevõtete käsutusse, kelle käsutuses on vähem maad, kuid mis püsivad kindlalt Eesti kapitalil. Nüüd, mil peatähelepanu on pööratud 2014-2020 eelarveperioodile ja sellega kaasnevale ÜPP reformikavale, oli erakordselt tähtis arutleda kongressil maaelupoliitika kujundamise üle ja leppida kokku uue maaelu arengkava (MAK) põhiseisukohtades. Seetõttu oli Talupidajate Keskliidu kongressi teemavalikuks just maaelutoetused ehk ÜPP II sammas. Kongressipäeva esimeses pooles esinesid ettekannetega põllumajandusminister HelirValdor Seeder, ETKLi juhatuse esimees Kalle Hamburg ja peadirektor Kaul Nurm ning põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja kohusetäitja Marko Gorban, kes andsid hea ülevaate põllumajanduspoliitika võimalikest arengutest aastatel 2014-2020.
Pealelõunasel istungil esinesid põllumajandusministeeriumi juurde moodustatud maaelu arengukava koostamise töörühmades keskliidu mandaadi alusel osalevad asjatundjad – Olavy Sülla Pärnu taluliidust, Alvar Timmi Rapla taluliidust, Kalle Hamburg ja Leho Verk keskliidust ning Priit Põllumäe Erametsaliidust. Need ettekanded sisaldasid ülevaadet töörühmades toimunud arutelude kohta ja ETKLi võimalikke positsioone uue maaelu arengukava suhtes. Kummagi ettekannete ploki järel toimus ka aktiivne üldine arutelu. Võiks öelda üldisemalt, et kogu kongress möödus täissaali ja väga avatud arutelu tingimustes. Kongressi lõppdokumendina võeti ühehäälselt vastu deklaratsioon, millega kutsuti üles kaitsma Eesti põllumajandussektori tasakaalustatud arengu huve ja kindlustama läbi maaelutoetuste talude positsiooni meie põllumajanduse nurgakivina.
Sündmuste kalender 10.-14. detsember 13.-14. detsember 10.-14. detsember 9.-15. detsember 13. detsembril 13. detsembril 14. detsembril 14. detsembril 14. detsembril 14. detsembril 14.-16.detsember 15. detsembril
Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis jõulumüük ning lossipäevad Tartus sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele Karilatsis, Põlva talurahvamuuseumis jõuluprogramm Elistvere loomapargis kestab jõulunädal Sakus EVIKA kartuliseminar Raplas Raplamaa vabaühenduste kärajad, selgub aasta tegu 2012 Raplamaal Ingliste mõisa külakeskuses Raplamaa Partnerluskogu aastalõpu seminar Haapsalus MTÜ Läänemaa Rannakalurite Seltsi üldkoosolek Läänemaa Arenduskeskuse suures saalis Viljandimaal Halliste rahvamajas Mulgimaa Arenduskoja koolitus: räägime töölepingust Pärnu Lahe Partnerluskogu meeskonnakoolitus Eesti Vabaõhumuuseumis ja Saula Viikingitekülas jõuluküla jõulunädal Jäneda Musta Täku Tallis jõulupidu Erich Krieger Bandiga
17. detsembril 19. detsembril 7. jaanuaril 9. jaanuaril 11.-12. jaanuar 21. jaanuaril 21. detsembril 31. detsembril 24. detsembril 31. jaanuaril 31. detsembril
Võrus infopäev: tööohutus põllumajandusettevõtetes Põlva talupoes õppus: söödavad jõulukingid Harjumaal Vasalemmas Lääne-Harju koostöökogu äriplaani koolitus tegutsevatele mikroettevõtjatele Tartumaa Arendusseltsis infopäev taotlejatele Läänemaal traditsiooniline Järva Arengu Partnerite, Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja Arenduskoja talveseminar Harjumaal Vasalemmas Lääne-Harju koostöökogu äriplaani koolitus tegutsevatele mikroettevõtjatele Pärnu Vallikäärus toomapäeva tule- ja tantsuetendus „Valguse võit pimeduse üle” ja jõulurahu väljakuulutamine Jäneda Musta Täku Tallis aastavahetuse pidu Grete Klein, Anmatino jt. Tartus sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele Tartumaa Arendusseltsi üldkoosolek aastavahetus Suurel Munamäel
7
Eesti Talupidajate Keskliidu kongressi „EL Maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis” deklaratsioon Euroopa Liit on taas kord reformimas oma ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ning kavandab selle uuenenud kujul jõustamist alates 2014. aastast. Liik mesriigina on ka Eesti vastutav uue poliitika kujundamise ja selle rahastamise eest. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid tulenevad EL aluslepingutest, kuid ÜPP kujundamisel tuleb arvestada mitmete globaalsete teguritega nagu maailma rahvastiku ja sellega seotud toidunõudluse kasv, kliimamuutused ja üha suurenev surve keskkonnale, sealhulgas veepuudus paljudes maailma piirkondades, mis piirab põllumajandussaaduste tootmist. Iga Eesti talu ja põllumees konkureerib toiduaineteturul oma kolleegidega Eestis, Euroopas ja üle maailma. Et sellises konkurentsis edukalt toime tulla on oluline, et konkurentsitingimused oleksid ligilähedaselt võrdsed kõigi erinevates maades ja erineva suurusega tootjate jaoks. Sellest tulenevalt peab Eesti Talupidajate Keskliit oluliseks ÜPP otsetoetuste ehk I samba tasemete ühtlustamist EL liikmesriikide vahel aastatel 2014-2020. Kuid me ei luba seda teha II samba ehk maaelu arengukava vahendite vähendamise arvelt. Leiame, et maaelutoetused on Eesti põllumajandusele ja maaelule laiemalt veelgi olulisemad kui I samba otsetoetused. Kui otsetoetuste tasemed ja nende saamise tingimused otsustatakse Euroopa Liidu tasandil, siis maaelumeetmete eesmärgid ning makstavate toetuste tingimused k uju ndata k se si i nsa ma s Eestis. Tootmisest lahtiseotud otsetoetuste kaudu pole võimalik põllumajandusliku tootmise iseloomu ega taset olulisel määral suunata, võimaldades isegi põllumajandussaadusi üldse mitte toota. Samas maaelumeetmed moodustavad tõelise ja olulise osa põllumajanduspoliitika kujundamisest. Pilt likult väljendudes on otsetoetused „kala”, mida jagatakse, ja maaelumeetmed „õng”, mis tagab kalapüügi jätkusuutlikkuse. Maaelu arengukava võimaldab suunata eelarveva-
Eesti pikaajaline toidujulgeolek ja maakogukondade elujõulisus saavad tugineda vaid taludel.
Kongressi avaettekande pidas ETKLi juhatuse esimees Kalle Hamburg
hendeid olulisteks investeeringuteks ja innovatsiooni esilekutsumiseks, ühistegevuse soodustamiseks, põlvkondade vahetuse abistamiseks taludes, keskkonnasõbralike tootmismeetodite, sh mahetootmise innustamiseks, loomade pidamiseks liigiomastel pidamisviisidel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks põllumajandusmaastikel, erametsade säästlikuks maja nda miseks, regionaalsete erisuste leevendamiseks, toidulaua mitmekesistamiseks ja muu maaettevõtluse edendamiseks, luues töökohti ja pakkudes teenuseid maapiirkondades. Käesolev programmiperiood on tõestanud, et vahendite võrdne jagunemine ÜPP
Piltlikult väljendudes on otsetoetused „kala”, mida jagatakse, ja maaelumeetmed „õng”, mis tagab kalapüügi jätkusuutlikkuse.
kahe samba vahel on end Eestis igati õigustanud ning liikumine vanade liikmesriikide mudeli suunas, kus keskmiselt 80% vahenditest makstakse välja otsetoetustena ja vaid 20% läbi II samba, ei ole meie oludes sobilik. Leiame, et otsetoetuste taseme tõusu korral peab vastavalt tõusma ka II samba rahaline maht, et säiliks tänane 50/50 proportsioon. Sõltuvalt ÜPP läbirääkimiste tulemusest võib võrdse jagunemise saavutamiseks osutuda vajalikuks ka vahendite paindlik ümberpaigutamine I sambast II sambasse. Otsetoetused annavad hektaripõhise jaotusmehh a n i sm i k a udu olu l i s e finantsvõimenduse ja seeläbi konkurentsieelised suurtel pindadel maja ndavatele ettevõtetele, kutsudes nii esile põllumajanduse kontsentreerumise väikesearvulise ettevõtjate rühma kätte. Tootmise edasine kontsentreerumine koosmõjus g loba l iseer u m isega suurendab aga meie põllumajandussektori kolmandate riikide kapitali kontrolli alla
libisemise ohtu. Leiame, et kontsentratsioonil on kriitiline piir, millest üle liikumine ohustaks rahvuslikku toidujulgeolekut ja toetame seetõttu Euroopa Komisjoni ettepanekut otsetoetuste vä lja ma ksetele ülempiiride seadmiseks. Kohalikke olusid arvestades peame soovitavaks seada Euroopa Komisjoni ettepa nekust isegi madalamad ülempiirid, et tasandada I samba otsetoetuste hektaripõhisest jagamisest tingitud konkurentsimoonutusi erineva suurusega põllumajandusettevõtete vahel. Euroopas nähakse ühise põllumajanduspoliitika ühe prioriteedina multifunktsionaalse, peretaludel ja säästlikul majandamisel põhineva mudeli kindlustamist, tagamaks ressursside säästlik kasutus ning nii sotsiaalselt kui majanduslikult kestlik tootmine. Oleme tulevasi arenguid prognoosides veendunud, et Eesti jätkuv kaugenemine sellest mudelist ja tootmisvahendite koondumine üksikute suurtootjate kätte ei ole pikemas pers-
pektiivis säästlik ega kestlik majandusmudel. K indlusta ma ks nende suurettevõtete kõr val ka traditsioonilise hajutatud talupidamise jätkumise ja maaelu mitmekesine areng, on oluline suunata maaelutoetused eelkõige ja esmajärjekorras võimalikult laia ringi väikeste ja keskmise suurusega peretalude tegevuse toetamiseks. Uus maaelu arengukava peab a ita ma nei l saav utada kõrget lisandväärtust, mitmekesistada tootmist ja parandada Eesti isevarustatust näiteks aiandussaaduste, väikeloomade ja linnukasvatuse osas, tagades lisaks otseturustusel ja lühikestel turuahelatel rajaneva turustusmudeli laialdane levik toodetu tarbijani viimiseks. Peame jätkuvalt oluliseks anda maaelutoetuste taotlemisel eeliseid väiksematele ettevõtetele, noortalunikele ja mahetootjatele ning neile, kes pole varem investeering utoetustest osa saa nud. Ühtlasi tuleb tagada, et uuel perioodil oleks välistatud toet usõig uste for maa l ne
teesklemine läbi ettevõtete tükeldamise ja tütarettevõtete loomise. Eelnevale tuginedes pöördume Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole taotlusega kaitsta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja seda kindlustava mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel Eesti põllumajandussektori tasakaalustatud arengu huve. Meie huv ides on Eest i peredel põhinevate ta lumajapidamiste säilimine ja elujõuline areng, mitte põllu .ja metsamajanduse jätkuv kontsentreerumine. Pidades konkurentsitingimuste ühtlustamist liikmesriikide va hel olu l isek s nend i me siiski, et Eesti vajab lisaks otsetoetuste võrdsustamisele ka tugevat II sammast, mille meetmete rahaline maht peab olema vähemalt sama, kui ühise põllumajanduspoliitika I sambal ehk otsetoetustel. Eesti pikaajaline toidujulgeolek ja maakogukondade elujõulisus saavad tugineda vaid taludel, mis lisaks toidutootmisele kannavad edasi ka meie kultuuripärandit, mitte rahv usvahelistel suurkorporatsioonidel, mis näevad maaelanikes pelgalt odavat pa lgatööjõudu. Seetõttu peabki talude positsiooni kindlustamine ja teadlik e el isa renda m i ne olema Eesti rahvuslik huvi ja meie põllumajanduspoliitika nurgakivi. Just ÜPP II sammas pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Vastu võetud 16. novembril, 2012. aastal Türil Eestimaa Talupidajate Kongressi poolt.
8
ETV vaatab mahetootmise köögipoolele Mahetootjad on avatud meelelaadiga ja andsid tänavu sügisel telemeestele võimaluse astuda taluõuele ja oma kööki. Fotod: Elen Peetsmann
Elen Peetsmann
Kas teadsid, et…
Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Et saada aimu, kuidas mahetootmine käib ning milliseid maitsvaid roogi mahetootjad ise oma toodangust valmistada oskavad, selleks on detsembrikuu igal neljapäeval kell 20 ETV2 eetris saatesari „Mahemaa”, kus tutvustatakse mahepõllumajanduse põhimõtteid ja praktikaid erinevates tootmissuundades. Saate lõpuks valmib talus toodetud mahetoorainest üks mõnus kõhutäis. Saatejuhid on toiduhuvilised näitlejad Karol Kuntsel ja Maria Soomets. Esimene saade viis Saaremaal asuvasse Koplimäe Mahe Tallu, kus pererahvas tegeleb teraviljakasvatusega. Nad töötlevad omakasvatatud vilja kohapeal väikeses veskis, küpsetavad ise leiba ja kukleid, valmistavad küpsiseid jm. Talu üks lemmiktoite on Saaremaine variant risotost ehk tatroto – riisi asemel kasutatakse oma põllul kasvatatud ja oma veskis töödeldud tatart. Teises saates külastatakse selle aasta parimat mahetootjat, Viljandimaal asuvat Tarvastu Saariku talu, mille põhisuunad on veise- ja köögiviljakasvatus. Talu pere-
Valgamaa, Kopra Karjamõis. Selles maheettevõttes sai võttegrupp näha rahulolevaid vabaltpeetavaid kanu.
Teises saates on saatejuht Maria Soomets (vasakul) külas Saariku talu perenaisel Tiia Kleinil, selle aasta parimal mahetootjal.
naise Tiia Kleini sahvrist võib leida uskumatult laia valiku köögiviljahoidiseid – alates marineeritud paprikast ja minikurkidest kuni kõrvitsa õiteni. Kõik köögiviljad on pärit enda põllult ja kasvuhoonest. Selles talus katsetatakse erinevate köögiviljadega ise ja proovitakse avardada ka tarbija köögiviljasöömisharjumusi: porgandi ja kapsa kõrval leidub mitmesuguseid hoopis huvitavamaid maitseid näiteks pastinaagi, mustjuure,
mustrõika ja tšilli näol. Kolmandas saates avab oma tegemisi lähemalt Kopra Karjamõis Valgamaalt. Selles maheettevõttes kasvatatakse lambaid, kodulinde, metssigu, köögivilju ja maitsetaimi. Siin sai võttegrupp näha rahulolevaid vabaltpeetavaid kanu, kes munevad mune, mille värvitoon varieerub helebeežist rohekate ja sinakate toonideni. Siin valmis ahjus maitsev lambafilee koos kartulipudru ja värske salatiga.
Kopra Karjamõisas valmis ahjus maitsev lambafilee koos kartulipudru ja värske salatiga.
Magustoiduks pakuti eestlaste toidulaual klassikalist pannkooki maasikamoosiga. Saatesarja viimases osas tutvutakse Pajumäe talu tegemistega Viljandimaal. Talus kasvatata kse piima karja, mahepiimast valmivad talumeiereis jogurtid, kohupiim ja kohupiimakreemid. Saate käigus küpsetati oma talu kohupiimast kohupiimakooki. Uudse tootena tehti soolaseid kohupiimapalle erinevate ürtide kattes, mis maitsesid
väga hästi ja sobivad suurepäraselt peolauale suupisteks. Neid pallikesi on tore ka koos lastega valmistada. Saatesarja autor-toimetaja on Aivi Parijõgi, režissöör Mati Kark. Saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe maaelu arengukava meetme 1.7.3 raames. Kes ei saa õigel eetriajal saadet vaadata, siis on võimalik seda teha ka hiljem – saated on järelvaadatavad ETV2 kodulehel.
•• 2012. aastal on Eestis 1478 mahetootjat ja 68 mahetöötlemisettevõtet, •• kogu põllumajandusmaast on Eestis mahemajandamisel 15% ehk üle 142 000 ha, sellest moodustab teravili 23 500 ha, viljapuud ja marjad 1420 ha, kartul 210 ha ja köögivili 100 ha, •• üle poole Eestis mullu kasvatatud lammastest olid mahelambad (46 496 lammast), veiste koguarvust moodustasid mahelihaveised ligi poole (21 176 lihaveist), •• kõiki maheettevõtteid kontrollivad järelevalveasutused kohapeal vähemalt üks kord aastas, •• mahetooteid märgistatakse ELi mahelogoga, kasutada võib ka Eesti ökomärki.