Elutark (september 2016) by Eesti Päevalehe

SELLES NUMBRIS: lDr l Kai Saks räägib vananemisest lHea l tervise ja tegusa elu nõuanded VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A T E E M AV E E B I D E J A P R I N D I E R I D E O S A K O N D

Ilmub Eesti Pevalehe vahel

Väljaandja Ekspress Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

EMi lisade juht Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee, tel 669 8191

Reklaam Sirle Kübar, sirle.kybar@ekspressmeedia.ee, tel 680 4459

1 2 . S E P T E M B E R 20 1 6

Toimetaja Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee, tel 6804511

Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

FOTOD: RAUNO VOMAR

ELUTARK

12. september 2016

Kõndimine on mõnus ja tervislik

tuua, käepide ees, mitte kepiots ees," õpetab Meimer ja rõhutab veelkord, et kepi nurk maapinna suhtes jääb muutmatuks kogu sammutsükli vältel! Õige kepikõnnitehnikaga saab parandada enda rühti, sirutades ennast nimmest, samas vähendada koormust jala- ja puusaliigestelt, jättes osa keharaskusest käte kanda. Lisaks alakeha lihastele tugevnevad kepikõnnil ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased.

LIIKUMA!

Kasu kõndimisest on suurem, kui võtta kaasa ka käimiskepid. Kepikõnnist omakorda on rohkem kasu siis, kui seda teha õige tehnikaga. KRISTIINA VIIRON "Kõndimine sobib üldjuhul kõigile, sõltumata vanusest ja kehalisest vormist," ütleb kepikõnnitreener Rene Meimer. "Kui suudate kõndida, suudate teha ka kepikõndi." Kõndimine on liikumisharrastus, mis on igati jõukohane ka vanemas eas inimestele. Õue kõndima tulijad väärivad kiitust juba ainuüksi toast välja liikuma tule-

ku eest, kuid veelgi rõõmsam on lugu siis, kui kõndija võtab ligi ka käimiskepid. Nende õige kasutamine paneb liikuma ka ülakeha, nii on koormus suurem, kuid samas pole kõnd väsitavam. Suurima kasuteguri saab keppidega kõndimisest siis, kui teha seda õige tehnikaga. See on vajalik vigastuste ja ülekoormuse vältimiseks. "Õige tehnika aitab meil kiiremini

Vajalik varustus Korraga puudutab maad parem jalg ja vasak kepp.

edasi liikuda ning me väsitame vähem oma lihaseid. Selle saavutame siis, kui lisaks pingutusefaasile oskame igas liigutusetsüklis lihaseid ka lõdvestada," selgitab Meimer. Milline siis on õige kepikõnnitehnika? Kindlasti mitte seesugune kõnd, mida paraku näeb päris sageli – inimesed kõnnivad käimiskeppidega justkui kompaks maad või otsiks keppidest tuge. Sel moel kõndides aga ei tehta tõuget, mil käsi sirutub kepiga puusast tahapoole. Tõukamata ei saa käelihased vahepeal lõdvestuda, sest kepiga maad toksides on käed

Tõuke momendil läheb käsi täiesti sirgu.

kogu aeg küünarnukist vaat et täisnurga all painutatud. Nii koguneb õlavöötmesse pinge.

Kepikõnnitehnika Kepikõnnitehnika on tegelikult lihtne, ütleb Meimer – käed ja jalad töötavad nagu tavalisel kõnnil, samm on võrreldes normaalkõnniga aga pisut pikem. "Käiakse vahelduvalt vastaskäsi-vastasjalg, kere veidi ettepoole kallutatud. Kepid on igas faasis umbes 45-kraadise nurga all diagonaalselt taha suunatud. Kepp asetub maha alati koos vastasjala kannaga," kirjeldab kepikõnnitreener.

Kepi õige äratõukekoha leiab keppe algul enda järel lohistades – kepp paneb ise justkui paraja momendi paika. Tunda on koht, kus kepp hetkeks nagu peatub – see ongi tõukekoht. See asub umbes sammu keskkohas või tagapool. Tõuke momendil läheb käsi täiesti sirgu! "Jalgade töö juures jälgi loomulikku kõnnitehnikat, kus jalg astub üle kanna, rullub üle labajala ja varvas lõpetab tõuke. Tõukeks valmistuv käsi on kõverdatult täisnurga all ja puusavöö kõrgusel, käetõuge lõpeb puusast tahapoole. Kepp tuleb selja tagant ette

Õiges pikkuses keppide leidmiseks tuleb võtta kepid pihku, hoida käed küünarliigesest kõverdatult vastu keha ning toetada kepiteravikud kanna juurde. Õige pikkus on siis, kui küünarnukk jääb täisnurgaks. Keppide õiget pikkust võib ka arvutada, korrutades kehapikkuse 0,68-ga. Hea käimiskepp on kerge, tugev, vastupidav ja kummist asfaldiotsikuga, mis hoiab kätt põrutamast ja nakkub teega. Maastikul kõnniks on aga vajalik metallist teravik. Kepikõnniks sobiv jalats ei tohiks olla liiga õhukese tallaga, vaid mugav, kõndimiseksjooksmiseks mõeldud, jalavõlvi toetav ja õiges asendis hoidev elastsest ja pehmest materjalist. Riietus olgu sportlik.

Tegemist piiratud arvu pakkumistega.

Soodustuse saamiseks ütle märgusõna „PÄEVALEHT”.

ELUTARK

12. september 2016

Dr Kai Saks: vanadus pole põhjus, et inimene maha kanda FOTO: ANNI ÕNNELEID

INTERVJUU

Hiljuti sai dr Saks hakkama kiiduväärt teoga – tema algatusel ilmus eestikeelne "Gerontoloogia", millesse on panustanud 12 autorit. INGE PITSNER Doktor Kai Saks, ütlesite raamatu esitlusel, et kui suudame vältida haigusi, siis vaim peaks üle elama kümme keha. Ometi räägitakse vanadusega seoses palju dementsusest ehk vaimu nürinemisest. Dementsuse põhjus ei ole vanadus! Vanaduses sagenevad haigused, mis põhjustavad dementsust ning iga kümnes dementsuse juhtum on ravitav. Uuringutega on kindlaks tehtud, et lapse- ja noorukieas saavutatud vaimsete võimete erinevus inimeste vahel säilib tervetel inimestel samasugusena kõrge vanaduseni.

Kui võrrelda eri vanusegruppidele suunatud terviseennetustööd, siis laste ja noorte puhul tundub see aktiivne, aga kas ja mida saaks teha 50+ inimestega? Kui vaatame Eesti 50–60-aastaseid, siis nende tervis on selline nagu paljudes teistes Euroopa riikides 70–75-aastasel, aga ka meie viiekümnene elab 70- ja 80-aastaseks. Meil on siin tohutu ressursikadu nii riigile kui ka inimesele endale. Seda, mida ennetustööna selles vanusegrupis teha, me teame, aga et see mõjuks, selleks on vaja väga palju teha ja see ei juhtu päevapealt.

Kardioloog ja geriaater Kai Saks on vananemise teemadega tegelenud paarkümmend aastat.

Kõigepealt tuleb tõsta üldist teadlikkust, et vanemaealist ei pea maha kandma. See käib nii inimese enda kui ka arstkonna ja terviseedendajate kohta. Ka 50-aastane terve inimene peaks iga paari aasta tagant minema arsti juurde ja laskma teha põhianalüüsid, üle 65-aastased võiks seda teha korra aastas. Teine oluli-

ne moment on, et professionaalid õpiks ära tundma seisundeid, mis ei ole veel otseselt haigused, kuid mis võivad viia tõsiste terviseprobleemideni, üks neist on haprus. Mis on haprus? Hapruse puhul tekib probleemide kaskaad väikestest põhjustest, tuues kaasa tõ-

sised tagajärjed, nagu kukkumine, segasusseisund, liikumishäired. Haprus tuleb ära tunda nii meditsiinis kui ka sotsiaaltöös ja sellega tuleb tegelda, sest see võib olla pöörduv protsess. Kellelgi ei ole õigust vanainimesele öelda, et mina ei saa enam midagi teha, vaadake oma passi. Kui vanem inimene võtab kaalust alla, tal on pidev kurnatus ja väsimus, siis see ei pruugi olla veel haigus. Need on märgid, mida tuleb osata näha, et ei kujuneks välja rasked haigused ja toimetulekuprobleemid. Kindlasti on üheks võimalikuks sekkumiseks just sellele inimesele sobiv toitumine, millele peab palju-palju rohkem tähelepanu pöörama ja kindlasti ei tähenda see ainult ülekaalu vältimist. Vanemaealise kaalulangus on väga hoiatav märk. Vanemaealistele suunatud ennetustöö on väga paljude aspektidega teema ja lühidalt sellest rääkida on raske, aga ma ütlen, et märgata tuleb iga muutust, sest see on olu-

line. Utreeritult öeldes peaks pilt olema laiem kui ainult vererõhu ja veresuhkru vaatamine. Keegi kuskil peaks ka küsima, kuidas inimesele on mõjunud töölt lahkumine või abikaasa surm, kas suhted lastega on normaalsed. Depressiivsusest, mida ei märgata või ei peeta oluliseks, tekivad tõsised tervisehäired. Kui diagnoosid ja probleemid on kuhjunud ja tervis on väga kehv, siis millal peaks agressiivse ravi lõpetama? Kindlasti ei ole siin ühtegi vanust, mille puhul tohiks öelda, et nüüd me enam seda või teist ei tee. Ka 90-aastane võib operatsioonist suhteliselt hästi välja tulla, kui ta ei ole habras. Aktiivne ravi on alati õigustatud, kui inimesel ei ole ühtegi sellist haigust, mis on juba nii-öelda lõppjärgus. Viimasel ajal tehakse palju südame- ja veresoonte operatsioone päris vanadele inimestele, sest kui tal muid probleeme ei ole, taastub ta sellest hästi ja võib elada veel 10–15 aastat. Alati on oluline ka see, et inimene ise tahab aktiivset ravi.

Loe täismahus intervjuud Kai Saksaga teemaportaalist Elutark.ee

ELUTARK

12. september 2016

Õiged prilliraamid lisavad näole värvi MOOD

Elu Ratastel OÜ on elektriliste liikurite Shoprider ainus ametlik maaletooja Eestis. Tegeleme liikurite müügi ja rendiga, taotleda ka Shoprider järelmaksu. Elu Ratastel OÜ onvõimalik elektriliste liikurite ainus ametlik maaletooja Eestis. Tegeleme liikurite Elu Ratastel OÜ onvõimalik elektriliste Shoprideri sõidukite eesmärktaotleda onliikurite lihtsustada liikumismüügi ja rendiga, ka Shoprider järelmaksu. Elu Ratastel OÜ on elektriliste liikurite Shoprider ainus ametlik maaletooja Eestis.jaTegeleme raskusega inimeste argipäevaelu toimetusi,liikurite et ainus ametlik maaletooja Eestis. Tegeleme liikurite müügi ja rendiga, võimalik ka järelmaksu. liikumine jääks unistuseks. Shoprideri sõidukite eesmärktaotleda on lihtsustada liikumismüügi ja ei rendiga, võimalik taotleda ka järelmaksu. raskusega inimeste argipäevaelu ja- toimetusi, et Shoprideri eesmärk on lihtsustada liikumisLiikurite kasutamine on väga lihtne, kiirust saab ise liikumine eisõidukite jääks unistuseks. Shoprideri sõidukite eesmärk on lihtsustada liikumisraskusega inimeste argipäevaelu ja- toimetusi, et vajadusel reguleerida. Ühe akulaadimisega on võimalik raskusega inimeste argipäevaelu ja- toimetusi, et liikumine ei 50 jääks läbida kuni km.unistuseks. Liikurite kasutamine on väga lihtne, kiirust saab ise liikumine ei jääks unistuseks. vajadusel reguleerida. Ühe akulaadimisega on võimalik Liikurite kasutamine väga lihtne, kiirust saab ise läbida kuni 50 km. on Liikurite kasutamine on väga lihtne, kiirust saab ise vajadusel reguleerida. Ühe akulaadimisega on võimalik Võimalik on valida 3- ja vajadusel reguleerida. Ühe akulaadimisega on võimalik läbida kuni 50 km. 4rattaliste Shoprideri läbida kuni 50 km. sõidukiteon vahel. Võimalik valida 3- ja 4rattaliste Shoprideri Võimalik on valida 3- ja Täpsem meie kodusõidukite vahel. Võimalikinfo on valida 3- ja 4rattaliste Shoprideri lehel www.eluratastel.ee 4rattaliste Shoprideri sõidukite vahel. ja telefonil 526 5554. Täpsem info meie kodusõidukite vahel. lehel www.eluratastel.ee Täpsem info meie koduja telefonil 526 5554. Täpsem info meie kodulehel www.eluratastel.ee lehel www.eluratastel.ee ja telefonil 526 5554. ja telefonil 526 5554.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Seenioride ja noorte prillieelistused enam nii väga ei erine, ütleb 20 aastat prillipoes töötanud müüja. See tähendab, et ka 60+ vanuses ei kardeta katsetada. AGNE NARUSK

Miks mitte punane? Nägu ja kogu olemine löövad särama.

"Tundub, et eakad prillikandjad ei julge valida nii palju värve, kuid kuju osas katsetatakse iga aastaga üha enam," ütleb Pro Optika prillipoe müüja Annemai Tupp. Küllap ei ole kuvand vaiksest, rahulikust ja tagasihoidlikust vanainimesest veel päriselt kadunud, arvab ta. "Tuleme ajast, kus eriti suurt valikut ju polnudki, kanti palju kas musti või pruune raame, palju oli kulla- ja hõbedavärvi prille," ütleb Tupp. Viimaseid eelistavad vanemad inimesed praegugi, need lisavad tubli annuse soliidsust, mis seal salata.

20 aastat prillikandjatega tegelenud Tupp on tähele pannud, et kui ta ulatab peegli ees prille passitavale prouale midagi värvilisemat – kahvatulillat, punast, sinist värvi või kivikestega sangadega raamid, on esimene reaktsioon, et oi ei mina selliseid küll ette ei pane. Kuid üha sagedamini juhtub, et rahulolev klient lahkub prillipoest just nende "teistsuguste" raamidega. Ning rahul on siis ka prillimüüja. "Kohe on näha, kuidas sobivat värvi raam lööb inimese näo ja silmad särama! Inimene ise elavneb ja selg lä-

• Silmaarsti konsultatsioon • Silmapõhja kontroll • Silmarõhu mõõtmine • Prillide ja kontaktläätsede alased nõuanded

heb sirgemaks," kiidab Annemai Tupp.

Võimalusi on palju "Soovitan eakamatele prouadele proovida sinist ja mererohelist tooni, sellised prilliraamid on halli peaga väga ilusad!" Ta räägib, et sageli ei peeta sinist tooni eestlasele sobivaks, sest me olevat niigi kahvatud. Tupp vaidleb sellele vastu. Samuti ei pea prilliraamid olema üleni värvilised, näiteks võib sinine olla vaid raami ülemine osa, alt näiteks hõbeda või kullakarva.

Värviline raam pole enam vaid daamide pärusmaa, hallipäine härra punaste prillidega – püüab pilku küll, miks ei. Eestis kohtab sellist pilti veel harva, mujal Euroopas on värvid tavalised ka kõrges eas. Kes on öelnud, et koos juustega peab halliks muutuma kõik sinus ja su ümber? Hinnale mõeldes tundub kohatu soovitada inimesele kahte paari prille – ühed olgu tagasihoidlikumad ja teised särtsakamad. Annemai Tupp julgustab siiski sellele mõtlema, sest ka raamide seast leiab huvitavaid ja sobivaid lahendusi ja nii võibki õnneks minna saada ühe asemel kaks. Alati tasub jälgida sooduskampaaniaid ja julgelt küsida. Üht noorte seas levivat prillitrendi Tupp siiski hilisemas vanuses ei julgusta: tugeva musta raamiga n-ö nohikuprille, mida aga seeniorid (eriti mehed) sageli ainsa lahendusena näevad. Pigem siis juba metallraamid valida, soovitab ta. Üks soovitus veel: katsetada võiks osaliselt toonitatud klaasidega. Mitte niivõrd ereda päikese vaid selle sära pärast, mis need silmadele lisavad.

ELUTARK

12. september 2016

Rõõm hoiab südame terve FOTO: SIGNE KALBERG

TERVIS Juba aastates inimese süda palub, et ka temaga rohkem arvestataks. See tähendab mõõdukust toitumises, liikumises ja emotsioonides. SIGNE KALBERG "Eaka inimese südamele on eelkõige kasulik igapäevane mõõdukas füüsiline koormus. Pole vaja istuda kodus teleri ees ja vaadata hommikust õhtuni seriaale, vaid iga päev, sõltumata ilmast ja aastaajast, liikuda. Teha kas või koos teistega kepikõndi," ütleb Järvamaa perearst Ilme Last. Värskes õhus liikumine teeb head mitte ainult südamele, vaid kogu kehale ja vaimule. Dr Last rõhutab, et liikumine hoiab südame toonuses, samuti on see kasulik ka liigestele ja värskendav emotsionaalselt.

Keha vajab liigutamist Liikumise juures on oluline, et ei pingutataks füüsilise koormusega üle. Kes on harjunud igapäevaselt füüsilist tööd te-

gema või kõndima, peaks seda ka aastate lisandudes jätkama. Kes aga alles alustab, peaks kõike tegema mõõdukalt – alguses pigem vähem kui rohkem, et anda kehale aega koormusega harjuda. Jälgi enesetunnet: liigselt pingutades võib hakata halb, parasjagu tehes on aga enesetunne hea. Kõige halvem variant on see, kui inimene ei viitsi end sugugi liigutada. Mõistagi on liikumine hea ka kehakaalule, mis kipub aastatega kasvama. "Kehakaal tuleks hoida normilähedane, seega lisaks liikumisele on vaja jälgida ka tervislikku toitumist. Kasulik on teada päevast kalorite hulka, mida soovitatakse eakatele, süüa rohkelt köögivilju ja puuvilju, viimane on

Perearst Ilma Last soovitab eakale südame tervise nimel mõõdukat füüsilist koormust, positiivseid emotsioone ning tervislikku toitumist.

kasulik mitte ainult seedimisele, vaid ka südamele," soovitab perearst. Piirata tuleks aga rasvase ja peidetud rasvu sisaldava toidu söömist. Kindlasti tuleb lisaks vererõhule teada ka oma kolesterooli näitajat. Kui rasked tunded on kaua olnud kehas peidus, võib nen-

dest lõpuks saada füüsiline haigus. Näiteks kahjustab viha maksa, hirm neere ja elurõõmu puudumine südant.

Elurõõm mõjutab südant Hiina meditsiini arsti Rene Bürklandi sõnul on palju neid psühhosomaatilise haigusega

inimesi, kes pole saanud lääne meditsiinist abi, sest nende haigus on nn energeetilisel tasandil. "Proovid ja uuringud sellele selgitust ei anna. Näiteks võib inimene tunda südames valu, kuid tema EKG ja koormustest on korras. Et Hiina meditsiinis on iga organ seotud teatud emotsiooniga ning südame emotsioon on rõõm, võib olla põhjuseks vähesest rõõmust tekkinud südameenergia defitsiit," räägib Rene Bürkland. Ka perearst Ilme Last on seda meelt, et emotsioonid mõjuvad tervisele. Nii on oluline loobuda kadetsemisest, vihast, halbadest mõtetest. "Pole vaja hommikust õhtuni muretseda looduse või vabariigi, laste või lastelaste ja naabrite pärast. Mida rohkem muretseda, seda halvemini hakkab inimene end tundma. Mis omakorda paneb hirmu tundma oma tervise pärast," ütleb dr Last. Ta lisab, et pole vaja ka päevas mitu korda vererõhku mõõta ja endale haigusi külge mõelda. Kõik taandub ikkagi positiivsele mõtlemisele.

TA S U B T E A DA

Pulsisagedus Tea oma pulssi: ll vahetult enne pulsi lugemist oleks hea veidi aega rahulikult istuda. ll Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel. Hinnatakse, kas pulss on sümmeetriline, regulaarne, loetakse ära pulsisagedus (pulsilöökide arv ühes minutis). ll Sagedust mõjutavad nii südamelihase seisund kui ka närvisüsteemi talitlus. ll Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. ll Pulssi loetakse minuti jooksul, vaadates kella sekundiosutit või stopperit. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi vältel, saadud tulemus tuleb siis korrutada neljaga.

Allikas: kliinik.ee

Katrin Metstaki hambaravi, Kaupmehe 6-118 Dentaﬁx, Rävala pst. 7

MyDent Hambakliinik, Papiniidu 58-50

ELUTARK

12. september 2016

K U M U O O TA B VÄ Ä R I K A I D R I N G K Ä I G U L E Eesti kunstimuuseum Kadriorus ootab 60+ kunstihuvilisi tunniajasele ringkäigule iga kuu viimasel reedel. Koos programmijuhiga saadakse lähemalt tuttavaks uute näitustega, hiljem toimub enim huvi tekitanud teemadel ühine arutelu ja vaba vestlusring, kus osalejad saavad omavahel jagada kunstimuljeid ja nautida head väärikate seltskonda. Küsi kunstimuuseumist: tel 5343 9230.

ELUTARK

L O O D U S M U U S E U M I S U U R I TA K S E S E E N I Iga kuu neljandal reedel toimub loodusmuuseumis Tallinna vanalinnas seenioride loodusklubi. Alanud sügishooajal uurivad seeniorid lähemalt seeni, teevad ise seenepaberit ning valmistuvad üheskoos jõuludeks. Esimene kogunemine on 23. septembril, tutvutakse seenenäitusega. Osalejad võivad kaasa võtta seeni, mille määramisel nad abi soovivad. Küsi rohkem loodusmuuseumist: tel 6411 739

ELUTARK

PÜHAPÄEVAL TÄHISTATI VANAVANEMATE PÄEVA Pühapäeval oli eriti põhjust vanaemadel ja vanaisadel külalisi või vähemalt telefonikõnesid vastu võtta, sest 11. septembrit ehk septembrikuu teist pühapäeva tuntakse vanavanemate päevana. Sel puhul toimus tasuta üritusi kõikjal üle Eesti.

ELUTARK

SÜGISTÖÖDE AEG SAI LÄBI 8. septembril oli ussimaarjapäev (kristlikus kalendris) ehk ussi urguminemise päev. See tähistab aega, mil ussid kaotavad mürgi ja hakkavad uimaselt talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole soositud õmblemine ja kudumine, Selleks ajaks peavad põllutööd olema tehtud, algab rahulikum aeg.

ALKEEMIA.EE

Hääled ja kõne on, sõnadest aru ei saa KUULMINE

Pereliikme kuulmislanguse tõttu ei pea teise tuppa kolima, häält tõstma või suhtlemisest loobuma. VILVE TORN Mõne aasta eest pensionile jäänud Silva on krapsakas proua. Kuigi vererõhk kipub kõikuma ja luud-liigesed teevad mõnikord häda, pole naisel suuremaks kurtmiseks põhjust. Viimasel ajal täheldab proua Silva, et lemmikseriaali vaadates või päevauudiseid kuulates tuleb häält juurde keerata. Ütlevad need tänapäeva moodsad teleridraadiod tõesti nii ruttu üles või hakkab hoopis kuulmine alt vedama? Põhja-Eesti regionaalhaigla ja kuulmiskeskuse Audiale kõrva-nina-kurguarst Carina

Truuverk ütleb, et vanemas eas (tavaliselt üle 63-aastastel) on kuulmise nõrgenemine loomulik protsess. Tavaliselt toimub see aegamööda, aastate jooksul ja tasapisi. "Esmalt hakatakse vestluse käigus üle küsima üksikuid sõnu-lauseid. Raskemaks muutub kuulmine, kõnest arusaamine ja suhtlemine kohvikutes või kärarikkamatel üritustel," selgitab dr Truuverk. Arst lisab, et need olukorrad pole sugugi harvad, kus oma kuulmislangust hakatakse häbenema ja selle asemel et paluda vestluskaaslasel juttu korrata, vastatakse midagi juhuslikult ning tihtipeale veidike teemast mööda. Sel põhjusel võib pereliikmetele-sõpradele vägisi mulje jääda, et vanadus teeb oma töö ja maailmaasjadest ei saada enam päris hästi aru. Nii hakataksegi vältima keerulisemaid teemasid, mida vanadega arutada ja inimene jääb sotsiaalsesse eraldatusesse. "Ka teatris võib tekkida olukord, kus hääled ja kõne

Et elukvaliteeti säilitada, tuleb kuulmislangusega tegeleda samamoodi nagu halvenenud nägemisega. FOTO: SHUTTERSTOCK

KUULMISEGA PROBLEEMID? Kuulmiskeskus Audiale koostöös USA ﬁrmaga Starkey Laboratories pakub parimaid ja innovaatilisemaid lahendusi Sinu või Su lähedase kuulmisprobleemile. Meie valikust leiad nii kõrvasisesed nähtamatud kuulmisaparaadid kui eri värvi, suuruse ning võimalustega kõrvatagused aparaadid. Koos leiame lahenduse, et Sinu maailm oleks jälle täis kauneid helisid ning normaalset suhtlust.

MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca keskuse kõrval). Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega. *Riiklik soodustus kehtib isikliku abivahendi kaardi (IAK) olemasolul ja vastavalt riigieelarvelistele vahenditele.

APARAADI OSTUGA KUULMISUURING JA JÄRELKONTROLL TASUTA Kasuta võimalust ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400 vōi www.kuulmiskeskus.ee

ELUTARK

12. september 2016

justkui on, aga sõnadest aru ei saa. Nii kurdavadki eakamad tihti, et tänapäeva näitlejatel või saatejuhtidel pole enam seda vana head diktsiooni. Tegelikult on aga ini-

mesel kuulmisprobleemid," tõdeb dr Truuverk. Ta lisab, et pikka aega kuulmislangusega üksi olles võib oma vaikuse maailma kinni jääda, kui lähedased probleemi ei märka. Aja jooksul harjutakse uue olukorraga ära – suhtlemist ja seltskondlikke üritusi tuleb vähem ette ning ühel hetkel näibki see parima lahendusena. Keegi ei häiri ning polegi justkui vaja pingutada – ja häälenuppu annab alati keerata.

Olge tähelepanelik "Meie aju on väga tark ja kaval, kuid piisavalt laisk organ, et unustada ära aistingud, millega pole enam vaja tegeleda. Üksi vaikusemaailma lõksu jäädes halveneb kõnest arusaamine veelgi. Ja kui siis ühel hetkel lõpuks kuuldeaparaadi kasutamiseni jõutakse, on raskem õppida uuesti kuulama ja tähele panema," räägib dr Truuverk. Sestap tuleb tähelepanelik olla ja jälgida esimesi kuulmislanguse märke: kas meile armas inimene kipub televiisorit ja raadiot valjemalt mängima panema? Kas tema tavakõnest arusaamine on häiritud? Kas ta loobub äkki lemmikteatri külastamisest või meelepärasest harrastusest? Suunamine, toetus ja

julgustus on määrava tähtsusega, et lähedane abi otsima hakkaks. Vähimagi kahtluse korral peab esmalt oma perearsti poole pöörduma või otse kuulmiskeskusest abi otsima. "Vahel võib tegemist olla tavalise kõrvavaiguga, mille eemaldamise järel kuulmine taastub – ja seejärel ka reibas suhtlus. Kui vaiguprobleemi pole või pärast selle lahendamist on kuulmine ikka kehv, pannakse diagnoos juba kuulmisuuringute abil," rõhutab arst.

Abi tuleb otsida kohe Kõige lihtsam kuulmisuuring on audiogramm, mida tehakse paljudes perearstikeskustes ja kõigis kuulmiskeskustes. Vajadusel suunatakse inimene diagnoosi täpsustamiseks edasi kõrva-nina-kurguarsti juurde, teistele kuulmisja tasakaalu-uuringutele. Siiski saab kirurgilise ravi ja muude meetoditega aidata vähem kui 5% kõikidest kuulmislangusega inimestest. Enamiku püsiva kuulmislangusega patsientidest aitab hädast välja hästi valitud ja spetsialisti poolt spetsiaalselt inimese kõrva järgi seadistatud kuuldeaparaat. Dr Truuverki sõnul on kuulmislanguse kahtluse korral kõige olulisem kohe abi

TA S U B T E A DA Riik hüvitab osa kuuldeaparaadi maksumusest: ll kuuldeaparaatide hinnad jäävad enamasti vahemikku 400–2500 eurot. Mida suutlikumad algoritmid ja võimekam protsessor ehk mida kallim seade, seda parem on lõpptulemus. ll Isikliku abivahendi kaardiga saavad kuuldeaparaati soodushinnaga taotleda lapsed (kuni 18-aastaseks saamiseni); tööealised, kelle kuulmislangus on 30 db ja enam; puuetega inimesed ja pensionärid. ll Sellest aastast isikliku abivahendi kaarte enam paberil ei väljastata. Need on elektroonilised ja kõike seda korraldab sotsiaalkindlustusamet. Nn kaardi saamise aluseks on endiselt arstitõend, kuid nüüd näeb tehnilise abivahendi müüja ise, kas ostjal on kaart või mitte. ll Kui eelmisest soodustusega ostust on neli aastat möödas, annab sotsiaalkindlustusamet teada, kas on võimalik uut abivahendit saada. Soodushinnaga kuuldeaparaate saab osta iga nelja aasta tagant, täishinnaga kas või iga kuu. ll Alati saab nõu küsida perearstilt või kodukoha sotsiaalosakonnast/sotsiaaltöötajalt. Allikas: kuulmisabi Wiki (http://kuulmisabi.kuusit.ee/index. php?title=Esileht), tasub uurida kõigil, kel kuulmisega muret. Fakte: ll Kuulmiskahjustusi esineb 10–15%-l elanikkonnast. ll Näiteks USA-s kannatab üks kolmest üle 60-aastasest inimesest kuulmislanguse all. ll Kuulmislangus võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. ll Presbüakuusia – vanusega seotud kuulmise nõrgenemine. Allikas: dr Carina Truuverk

otsida, sest üle 50-aastastel kompenseerimata kuulmislangusega täiskasvanutel on suurem oht kogeda depressiooni, ärevust, viha, emotsio-

naalset ebastabiilsust. Samuti osalevad nad vähem aktiivselt sotsiaalses elus kui need, kes kasutavad igapäevaselt kuuldeaparaati.

PÕHJUST, MIKS RULAATOR ON VAJALIK LIIKUMISABIVAHEND Tänapäeval tahab eakas inimene olla aktiiv ne ja osaleda ühiskondlikes tegevustes roh kem kui varem. Inimene, kellel on probleeme kehaasendi kontrollimisega ning kelle tasa kaal ja koordinatsioon on häirunud, saab kõndimisel abi rulaatorist. Rulaator on justkui treeninguvahend, mis parandab liikumisvõimet ja kõnni sooritust. See mõjutab ka südame ja kopsu de tööd. Kõige tähtsam on aga see, et rulaa tori abil saab kasutaja igapäevategevustega paremini hakkama.

RULAATOR PAKUB KÕNDIMISEL TUGE

Rulaator on kasutaja jaoks toepinna laienda ja. See pakub kõndimisel stabiilsust ja lihtsus tab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Käepideme kõrguseid saab kohandada kasutaja kehapikkusele vasta vaks. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb küünarliiges 20–30kraadisesse painutusse.

VÄSIDES PUHKA RULAATORI ISTMEL

Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid va hemaid, sest väsimuse tundemärkide ilm nemisel saab rulaatori istmele istuda. Enne

istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõidaks. Ru laator on hea liikumisabivahend, mis pa randab kasutaja kõnnivastupidavust.

ASETA KORVI ISIKLIKUD ASJAD

PANE RULAATOR TRANSPORTIMISEKS KOKKU

Rulaatorivariante on palju, kuid tavaliselt on raami külge kinnitatud korv. Selles saab mugavalt hoida raskeid poekotte või muid esemeid, mida ei ole võimalik käes tassida. Seega aitab rulaator kergemini hakkama saada igapäevategevustega, näiteks poes või turul käimisega.

Paljud kasutavad rulaatorit iga päev, kuid on ka neid, kellel läheb seda liikumisabi vahendit tarvis vaid õues ja pikematel jalutuskäikudel. Seepärast on hea, et trans portimisel saab rulaatori mugavalt kokku panna. Sellisena võtab abivahend kodus vähem ruumi ning mahub ka sõiduauto pakiruumi. Rulaatorit on võimalik nii osta kui ka lae nutada kõigist meie teeninduspunktidest. Lisainfot saab küsida telefonil 737 0070 või epostil info@itak.ee.

Meie teeninduspunktid: TARTU, Ringtee 1, tel 737 0070 VÕRU, Jüri 19a, tel 782 3290 PÕLVA, Puuri tee 1, tel 799 4556 VILJANDI, Vabaduse plats 4, tel 433 0575 JÕGEVA, Ristiku 3, tel 772 1591 VALGA, Peetri 2, tel 766 5275 JÕHVI, Niidu 4, tel 337 0317 NARVA, Aleksander Puškini 11, tel 356 0520

Külastage meie e-poodi WWW.ITAK.EE