NOVEMBER 2010
Elektripaigaldise tehniline kontroll ennetab õnnetusi
E
lektrisüsteemi tehnilise kontrolli mõte pole karistamine, vaid ohukohtade väljaselgitamine, et kaitsta inimeste elu ja vara. Juba üle kolme aasta kehtib Eestis elektriohutusseadus, mis sätestab elektripaigaldiste regulaarse tehnilise kontrolli ja hoolduse nõude. Ometi näitab tulekahjude statistika, et paljud korteriühistud, hoonete haldajad ja majaomanikud ei täida seda seadust. Päästeameti andmetel on elektrist põhjustatud tulekahjusid aastas paarisaja ringis. Valdav osa neist on alguse saanud riketest elektripaigaldistes, katkistest elektrikilpidest ja vanadest lühisesse läinud juhtmetest. Vähem on kodumasinate ja küttekehadega hooletust ümberkäimisest tekkinud põlenguid. Päästeamet rõhutab, et oluline on elektriseadmed ja -paigaldised aeg-ajalt üle vaadata ning elektrisüsteemide puhul jälgida, et need oleksid hooldatud ja vananenud osad välja vahetatud.
Tegu on üsna tüüpilise 30-40 aastat vana korterelamu koridori jaotuskilbiga, mis ei vasta tänapäevastele elektriohutusnormidele, lisaks on ühe korteri kaitseseade ülekoormuse või halva ühenduse tagajärjel põlenud. FOTO: EESTI ENERGIA
Oht valitseb vanades majades Eesti Energia elektritööde vabaturu valdkonna juht Andrus Alas võrdleb elektripaigaldiste tehnilist kontrolli liiklusvahendite tehnoülevaatusega – nagu autode puhul, peab ka hoone elektrisüsteem olema ümbritsevatele ohutu ning toimima tõrgeteta. Seda aitab tagada elektripaigaldiste perioodiline kontroll ja hooldus. Uute majade puhul suuri probleeme pole, sest majale kasutusloa saamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ka elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus, mis näitab, et hoone elektrisüsteemi tehniline kontroll on teostatud. Teine lugu on 30–40 aastat tagasi
ehitatud korterelamutega. Nende elektripaigaldised on paljudel juhtudel füüsiliselt vananenud ega vasta enam praegustele normidele, samuti puuduvad nende kohta vajalikud dokumendid. „Kohati on vanades majades elektripaigaldiste seisukord selline, et turvalisem oleks vooluvarustus katkestada. Sealt tulevadki need 200 tuleõnnetust,” nentis Alas. Alase sõnul olid 1970.–80. aastatel nõudmised ja tingimused kortermajade elektripaigaldistele teistsugused. Sel ajal oli enamikus korterites ühefaasiline toide, sest elektrit kasutati peamiselt valgustite ja väiksemate kodumasinate jaoks. Praegu on vahetatud gaasipliidid elektripliitide vastu, paljudesse korteritesse on paigaldatud elektriküte ja muud võimsad elektriseadmed. Suurema võimsuse jaoks on viidud korter kolmefaasilisele toitele, on suurendatud ka korteri peakaitsme läbilaskevõimet. Samal ajal pole tihti arvestatud maja ülejäänud toitevõrgustiku ja kaitseseadmetega, mille eest vastutab maja valdaja, näiteks korteriühistu. „Korterite tarbimistingimuste muutmise peab kindlasti hoone valdajaga kooskõlastama,” lausus Alas. „Puhtalt teadmatusest kipuvad valdajad lube ehitusteks liiga kergekäeliselt väljastama. Tulemuseks — pidevad voolukatkestused, halvimal juhul ülekoormused, millega võib kaasneda tuleõnnetus.” Selliste probleemide vältimiseks ongi seadusandja ette näinud elektrisüsteemi tehnilise kontrolli, mida korterelamutes ning äri- ja büroohoonetes tuleb teha enamasti iga viie aasta tagant ning korterites ja eramutes peamiselt kord 10 aasta jooksul.
Tehniline kontroll selgitab välja puudused Alase sõnul teeb vastavat akrediteeringut omav ettevõtja kõigepealt hoone elektrisüsteemi elektrotehnilised mõõtmised ning koostab mõõtmistulemuste kohta protokollid. Tehnilise kontrolli tegija tutvub protokollidega ning vaatab maja elektripaigaldise põhjalikult üle, koostades puuduste ilmnemisel nende kohta loetelu. Kui omanik on puudused kõrvaldanud, teeb seesama tehnilise kontrolli teostaja uue kontrolli ning kui kõik on korras, väljastab ta elektripaigaldisele nõuetekohasuse tunnistuse koos tehnilise kontrolli aruandega. „Tehniline kontroll ei ole sanktsioneerimine. Selle mõte on välja tuua peamised ohukohad, et need ennetavalt likvideerida,” rõhutas Alas ja täpsustas, et järelevalvet elektriohutusseaduse täitmise üle teostab Tehnilise Järelevalve Amet. Käidukorraldaja vastutab elektripaigaldise eest Elektriohutusseaduse kohaselt peab igal elektripaigaldisel, mille peakaitsme nimivool on üle 100 A, olema lepinguline käidukorraldaja, kes hooldab elektripaigaldist ja vastutab selle korrasoleku eest. Kõik elektritööd majas tehakse käidukorraldaja teadmisel. Tema kontrollib, et elektritöid tegeval firmal on vajalik pädevus, ning vastutab, et töö saaks nõuetekohaselt tehtud. Ehkki korteriühistutel on kohustus sõlmida kirjalik käiduleping, seda sageli ei tehta. Alas peab põhiprobleemiks inimeste vähest teadlikkust. „Korteriomanikud ei pruugi ka teada, et kui maja üldjuhistikus tekkinud põleng toob
kaasa kahjud korterile, peaks vastutajaks lugema korteriühistut tervikuna, kuna eeldatavalt pole korteriühistu täitnud oma kohustusi – tellinud tehnilist kontrolli ja taganud käidu vajalikku korraldust.” Ka alla 100 A peakaitsme puhul peab elektripaigaldis olema hooldatud, kuid leping käidukorraldajaga pole vajalik.
Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist Meelis Kärt:
Aastas kontrollib TJA keskmiselt 50 korterelamu elektripaigaldise nõuetekohasust. Riiklikku järelevalvesse lisanduvad ka juhtumipõhised korterelamute elektripaigaldiste kontrollid.
P eamised rikkumised on seotud käidukorraldaja puudumise, teh-
nilise kontrolli teostamata jätmise või tehnilise kontrolli aegumisega. Kontrollitavatest objektidest kolmandikus on tuvastatud nõuete rikkumisi. 2009. aastal läbi viidud 300 menetlusest tuvastati rikkumisi 94 juhul, neist 60 korral oli tegu puudustega käidukorralduses või tehnilise kontrolli teostatuses. Puudusi on tuvastatud nii korterelamute, büroo- ja ärihoonete kui ka tööstushoonete elektripaigaldistes.
K
ui järelevalve käigus tuvastatakse, et seadusega sätestatud nõuded on korterelamus täitmata, teeb TJA hoone omanikule kas ettekirjutuse, ettekirjutuse koos sunnirahaga või määrab rahalise karistuse. Sunniraha ülemmäär on 30 000 krooni. Elektriohutusnõuete rikkumise eest on seadusega ette nähtud rahaline karistus juriidilise isiku puhul kuni 50 000 ja füüsilise isiku puhul kuni 18 000 krooni.
Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht Reemet Kaldoja; reemet.kaldoja@epl.ee, tel 680 4628.
2
Spirotech eemaldab küttevõrgust sinna sobimatu ning tagab muretu talve
E
estimaa lühike suveaeg on ammu seljataga ja ilmselt pole vaja kellelegi meenutada, et nüüd tuleks meie küttesüsteemide valmidus proovile panna. Hoolikad tegid, mida suutsid ja oskasid, hooletud hakkavad tulekahju kustutama alles siis, kui häda päris käes. Pole ju tegelikult midagi uut ega vapustavat, nii on meil ju alati elatud. Jah, aga see just panebki ehmuma, sest kuigi elame juba varsti paar aastakümmet arenenud riikidega samas majandusruumis, ei taha mõistus ikka veel järele tulla. Siiani kuulen nn vana kooli meestelt, et „õhueraldus küttesüsteemist on üks kaval kapitalistide värk, kuidas vaeselt inimeselt imevidinatega raha kätte saada”. Või siis, et „meil on puha uus torustik ja kust see õhk sinna ikka pääseb”. Nõukogudeaegne insener pole vist tänini mõistnud, et vee valemisse on hapnikumolekul sisse kirjutatud ja tahame me või ei taha, ei saa me teda sealt ka mingi „müstilise ettevalmistatud veega” kätte. See on nii ja jääb nii kaua, kui füüsikaseadused kehtivad.
Õhust on vaja vabaneda Kuid seesama vette lahustunud hapnik pääseb kuumutades veest välja ja hakkab pahandusi tegema. Ja sedavõrd kavalalt, et me ei mõista, miks torud umbe lähevad, miks võrguseadmed streigivad ja muidugi ka soojaarved üksnes kasvavad. Seejuures jääb tuba aga tihti üha jahedamaks. Pole tõesti vaja
olla mõttehiiglane, mõistmaks, et kõigest liigsest küttevõrgus on vaja vabaneda. Seda nii ruttu kui võimalik ja paraku pidevalt, sest ta tuleb ikka ja ikka tagasi. Ei ole olemas täiesti hermeetilisi võrke. Ikka tuleb ette olukordi, kui seal on midagi vaja remontida või vahetada. Aga just nii saame me järjekordse koguse soovimatut õhku. Või siis, kui kusagilt ära tilkunud vee asemele on vaja uut lisada. Igas kuupmeetris toorvees on aga ligi sada liitrit lahustunud õhku! Nii, et pole mõtet väita, et õhu eemaldamine on vaid puhas mullikeste ajamine, pigem ikka nendest vabanemine. Ja lahendused on ju olemas. Meie pakutavate firma SPIROTECH toodete hulgas on nii lihtsaid ja odavaid kui ka tänapäevase tehnika tippsaavutusi. Vahe on vaid nende tootlikkuses, oma töö teevad nad ära kõik. Pakkuda on nii õhueraldajaid kui ka eemaldajaid, nii tavaküttevõrku kui ka päikeseküttesüsteemidesse. Kuna SPIROTECH-i puhul on tegu selliste seadmete pioneertootjaga kogu maailmas, on vaid meil pakkuda garantii selle kohta, et need ka tõesti toimivad. Selle tõestuseks
on ka ainulaadne kolmeaastane garantii.
Sodi süsteemist välja Õhu olemasolust tingituna on meie võrgud juba koormatud ka eri tüüpi oksiididega, mis ladestuvad torude, seadmete, radiaatorite ja soojusvahetite seintele ning vähendavad nii nende efektiivsust kui ka tööiga. Taas on lapsik kuulda vanema „asjatundja” suust väidet: „Aga meil on kõik torud plastist!” Tore! Aga kas ka soojusvaheti ja radiaatorid on plastist? Fakt on, et süsteemis tekib seda kahjustavaid võõrkehi ning nende eemaldamiseks pole vaja mingeid hirmkalleid elektroonseid lahendusi. Vaja on vaid oma aja ära elanud tavaline sõelaga mudafilter vahetada uue ja geniaalsema suguvenna vastu. Viimatinimetatu töötab gravitatsiooni põhimõttel ja eraldab ka kõige pisemad, mikronites mõõdetavad, kuid oma loomuselt ohtlikemad osakesed, mis on abrasiivsed ja kulutavad märkamatult kõike, mis nende teele jääb. Ja mis veel parem, kogunenud saaste eemaldamiseks ei ole enam vaja võrgu tööd seisata. Tänu võrgus olevale rõhule pestakse kogunenu vajadusel sekunditega välja. Uskuge, te olete üllatunud, nähes, kui ruttu see lihtne seade (SpiroTrap) toimib ja mida kõike ta väljutab!
Soovite täpsemalt? Aga palun – meie kodulehelt leiate mitmesugust teavet kõigi toodete ja nende erinevate mudelite kohta. Kui midagi jäi arusaamatuks või mis kõige tähtsam, pakub huvi seadmete hind, ärge kahelge ja võtke ühendust. Olen valmis vajadusel ka kohapeal nõustama, mida ja kus oleks arukas kasutada. Kuulake vähem endisaegseid seltsimehi, sest nende ajal olid nii olud, teadmised kui ka seadmed teised. Aeg läheb aga edasi ja teil on õigus saada parimat. See teeb elu lihtsa-
maks ja kindlasti paremaks, sest saavutatud kokkuhoid on ju puhas rõõm! Peeter Kõiva, KOLMEKS Balti regiooni müügijuht Mob: 5656 4457 Skype: peeter001 e-post: tln@kolmeks.ee Vaata lähemalt: www.kolmeks.com
DOMINOS PROJEKT OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn tel/faks 688 8659, 50 97 953 dominos@dominos.ee
www.dominos.ee • Raamatupidamisteenused • majandusaasta aruanded • vanad perioodid - OÜ, KÜ, MTÜ Fassaaditööd Katusetööd Üldehitustööd Omanikujärelevalve
www.erten.ee tel 5273923
KIIRE, SOODNE, KVALITEETNE EHITUS KOGENUD SPETSIALISTIDELT !
3
Lähenev aastavahetus on parim aeg muutusteks ja liitumiseks korteriyhistu.net’ga Küsisime ligi 800 majani kasvanud korteriyhistu.net-i kasutajaskonnalt, miks nad kasutavad veebitarkvara ja kas nad soovitaksid seda oma sõbrale. Kui julged teenust oma sõbrale soovitada, pead olema kindel, et tegemist on parima teenusega, sest oma sõpradele soovime ju alati parimat. Soovitamise tõenäosust sai väljendada skaalal 0–10. Meile endalegi üllatuseks oli vastuste keskmiseks tulemuseks 9,1 punkti.
ma toote nimel. (ühistu juht) € See tarkvara lihtsustas väga palju minu tööd ja siiani on ta probleemideta töötanud. (ühistu juht) € Teenust on mugav kasutada interneti abil eri arvutites. Samuti on korteriomanikul võimalik jälgida enda korteriga seonduvaid arveid ja tasuda neid ilma paberarvet saamata. (ühistu juht) € Alternatiive on vähe. (haldur) € Hea lihtne kasutada. (ühistu juht) € Lihtne õppida, mugav kasutada. (raamatupidamisfirma) € Lihtne ja mugav kasutada ka neil, kes ei tegele raamatupidamisega päevast päeva ega ole kunagi saanud vastavat koolitust. (ühistu juht) € Kättesaadav – oluline vaid interneti ja arvuti olemasolu. Selgus – arved, näidud, saldod, kontaktid jm ei ole kellegi isiklikus valduses, vaid on kättesaadavad kõigile vastavalt nende õigustele. Tänapäevasus – ruudulise kaustiku või paremal juhul ka Exceli ajastu võiks möödanik olla. (raamatupidaja) € Mugav kasutada ja selge ülevaade. (ühistu juht)
Miks on korteriyhistu.net nii kõrgelt hinnatud? € Arendatud just korteriühistute jaoks. Väga hästi õnnestunult. Väga lihtne ja mugav kasutada. (raamatupidaja) € Lihtne kasutada. Olen ise rahul ja soovitan ka teistele. (tegevjuht) € Tunduvalt korrektsem ja mugavam kui enda klopsitud Exceli-variant. (ühistu juht) € Kergendab korteriühistu haldamist. (haldur) € Mugav kasutada. (raamatupidaja) € Kasutusmugavus, hästi läbimõeldud loogika ja pidev arendustöö veel pare-
Tartus asuv Tigutorn kasutab korteriyhistu. net’i alates 2008. aastast.
Korteriomanike kontaktid, maja üldandmed, isikutele dokumentide jagamine
Veebitarkvara ühistu kulude jagamiseks ja raamatupidamisarvestuse tegemiseks
Kaugraamatupidamine
Parim võimalus hoida korteriomanike kontaktandmeid ja anda neile turvaliselt ligipääs majaga seotud infole. Ligipääs isikukoodi alusel ja vastavalt kasutajaõigustele. Kui oled ühistu juhataja, siis registreeru lehel www.korteriyhistu.net kasutajaks ja sisesta andmed.
Teenus kõigile kortermajadele ning neile raamatupidamis- ja haldusteenuseid osutavatele firmadele. Veebitarkvara teeb lihtsaks ja kiireks korteriühistu arvete koostamise. Korteriomanikel on ligipääs maja andmetele.
Teenus sobib ühistutele, kus juhatus või maja haldaja soovivad omada ülevaadet maja kulude jaotusest ja võlglastest, usaldades samas kohustuslikud aruanded professionaalse raamatupidaja hooleks.
Alati tasuta
al 5 krooni (0,32 eurot) korteri kohta kuus
al 30 krooni (1,92 eurot) korteri kohta kuus
€ Mugav ligipääs andmetele. (ühistu juht) € Sellega saab hakkama ka raamatupidamishariduseta inimene. Ühistu saab ilma haldusfirma ja palgalise raamatupidajata oma asju ajada. Tuleb odavam. (ühistu juht) € Kiire, mugav, ülevaatlik ja lollikindel. (raamatupidamisfirma) € Kogu arvepidamine on mugavalt ühes kohas kättesaadav ja lihtsalt leitav. (ühistu juht) € Kasutamine on lihtne ja soodne. (ühistu juht) € Ei tea teist sellist programmi. (ühistu juht) € Lihtne käsitseda, läbipaistvus nii juhatusele kui ka korterite omanikele, võimalused edastada vajalikku infot. (haldur) € Mugav, funktsionaalne ja väga soodne. (ühistu juht) € Tegelikult ei leia sõnu kiitmiseks, ühesõnaga – väga hea programm . (tegevjuht)
Aastavahetuse kampaania
Sisesta 2010. aasta jooksul liitumisel kampaaniakood EPL2010 ja anname ühistule tasuta Samsung SCX-3200 laserprinter-skanner-koopiamasina väärtusega 2000 krooni.
KAMPAANIAKOOD EPL2010
Miks liituda kaugraamatupidamisega just praegu? ► 1. jaanuaril 2011 hakkab uus majandusaasta ja siis on kõige lihtsam minna üle teisele tarkvarale. ► 1. jaanuaril läheb Eesti üle eurole ja korteriyhistu.net on selleks valmis. ► Kõigile, kes liituvad detsembrikuu jooksul kaugraamatupidamise teenusega, anname tasuta Samsungi laserprinter-skänner-koopiamasina.
Kaasame algdokumentide andmete sisestamise protsessi ühistu esindaja, raamatupidamise kannete eest vastutama aga raamatupidaja.
Korteriühistu: ► Sisestab korteriomanike sisestamata näidud ja kuluarvete andmed. ► Trükib välja arved ja toimetab korteriomanikeni (kui ei kasuta e-posti). ► Teeb ülekanded internetipangas (kui ei ole otsekorralduslepinguid). ► Edastab elektrooniliselt kõik vajalikud algdokumendid meile. Meie: ► Koolitame välja ühistu esindaja veebitarkvara kasutama. ► Ühistu esitatud algdokumentide põhjal teeme raamatupidamise kanded. ► Koostame aastaaruande ja valmistame selle ette esitamiseks Äriregistrile. ► Anname ühistutele igakülgset nõu ja infot raamatupidamise kohta. Lisainfo ja liitumine: tel 730 4116 või korteriyhistu.net/kaugraamatupidamine
4
Remondimehed töötavad ka talve kiuste
E
nne euro tulekut tellib ettenägelik ja raha kokkuhoidev korteriühistu mitte ainult sisetööd, vaid mõtleb ka fassaadi soojustusele. Praeguseks kaheksa aastat ehitusturul tegutsenud ja Eesti korteriühistute liidu koostööpartner Karso Ehitus OÜ on üks esimesi ettevõtteid, kes just korteriühistutele on teinud ehitus- ja remonditöid. Kuigi fassaaditöid tehakse ka talvel, ei julge vahel ühistud sellist tööd tellida ning jäävad ootama soojemat aastaaega. Karso Ehituse OÜ juht Sergei Gladkov kinnitab, et talv pole fassaaditööde tegemisel takistuseks. Kes aga siiski kardab tellida fassaaditöid, võiks ära kasutada talvist aega siseviimistluse korda tegemiseks, täpsemalt trepikodade remondiks. Firma on soojustanud ning remontinud fassaade ja katuseid aastaid ning töötajatel on sel alal arvestatav kogemus. Paljudest Karso Ehituse klientidest on saanud püsikliendid, kes tellivad pärast tööde lõpetamist juba järgmisi töid.
Alusta varakult Targalt käituvad need korteriühistud, kes tellivad erinevad ehitus- ja remonditööd ühelt firmalt. Kui näiteks üks teeb katust ja teine fassaadi soojustust, võivad puutepunktid olla ebameeldivad. Kui tellija on ise peatöövõtja, peab ta lahendama esilekerkivaid probleeme ja kandma ka materiaalset vastutust,” selgitas Gladkov. Välisfassaadi renoveerimiseks kaetakse tellingud korralikult ning köetakse alt piisa-
FOTOD: KARSO EHITUS OÜ
valt soojaks, et kõiki töid teha. (Vt fotot) Karso Ehitus annab töödele kolmeaastase garantii, kuid eraldi kokkuleppel, mis tähendab ka vahepealset järelevalvet, on garantii kuni viis aastat. Põhjuseid, miks korteriühistu võiks juba praegu mõelda ehitusja remonditöödele, on aga mitu. Tavaliselt korraldab korteriühistu üldkoosoleku üks kord aastas, mis sagedamini kutsutakse kokku mais-juunis. Siis püütakse kinnitada majandustegevuse aruanne ja võtta vastu remondiplaan. Alles seejärel hakkab juhatus otsima firmat, kes teeks remonditööde projekti, küsitakse ehitustöödele pakkumised ja alustatakse läbirääkimisi pankadega. Nõnda õnnestub töödega alustada alles septembris-oktoobris, parimal juhul augustis. Asjatundjad soovitavad hakata kavandama fassaadi soojustamist kohe praegu, sest hinnad on viimase 5–6 aasta madalaimad, kuid näitavad juba tõusutrendi. Kuna KredEx toetab euroliidu rahade abil just fassaadide soojustust ja katuste renoveerimist, mis tõstab nõudlust nende tööde järele, siis järelikult kasvavad ka nende tööde hinnad. Prognoosi järgi tõusevad hinnad keskmiselt 50–100 krooni võrra soojustatava fassaadi ruutmeetri kohta. Mida kõrgem hind, seda suurem on ka laenuintressi summa, kui ühistu kasutab tööde finantseerimiseks pangalaenu. Kuni veebruari lõpuni pakub Karso Ehitus tellijale 2000-ruutmeetrise ja suurema fassaadi soojustamisel projekteerimistöid
tasuta. Aeg-ajalt tasub külastada firma kodulehte www.karso.ee, sest sooduskampaaniate käigus pakub ettevõte mitmesuguseid allahindlusi.
Usaldusväärne töö Fassaadide soojustamine 100 mm vahtpolüstürooliga maksab keskmiselt 400 krooni ruutmeeter (lisandub käibemaks). Rohkem kokku hoida ei ole võimalik, kuna siis kannataks juba tööde kvaliteet. Kui tuleb valida aja ja kvaliteedi vahel, eelistab Karso Ehitus viimast. Firma on seisukohal, et parim lahendus ei saa olla odavaim. Paraku võivad ahvatlevalt suuri allahindlusi teha ühepäevafirmad, kes annavad töödele garantii kas või kümneks aastaks. Neid polegi nii vähe, kes on sellise pakkumise õnge läinud, kuid probleemide ilmnemisel on hädas – firmat polegi enam. Karso Ehituse juht kinnitas, et kliendid on nende tehtud töödega rahule jäänud. Kõikide tegevusaastate jooksul on tulnud vaid üks kord teha pisiparandust, see oli pärast 2005. aasta jaanuaritormi Pärnus. Usaldus ehitaja-renoveerija vastu tekib siiski aastatega, Karso Ehitus on ehitusturul juba ligi üheksa aastat ja tehtud töö räägib enda eest ise. Firma ei küsi töö tegemiseks ettemaksu, samuti on taust läbipaistev, mida tasub kontrollida ja võrrelda konkurentidega. Karso Ehitus OÜ pakub kliendiKarso Ehitus OÜ le täisteenust – võtmed kätte. Kadaka tee 74d, 12618 Tallinn Tel: 5669 7939, 6591 921 E-post: info@karso.ee Vaata lähemalt: www.karso.ee
Hoonete energiakasutusega seotud murede mõõdistamisest Ilmad muutuvad taas talvisemaks ja päevakorda tõusevad hoonete energiakasutusmured. Kui lahenduste otsimisel oma teadmistest napib, on abiks kogemustega spetsialistid, kes vastavat tehnikat kasutades probleemide põhjustele jälile aitavad saada. Viimaste aastatega on erinevates7t võimalustest küll päris palju juttu olnud, kuid kogemus näitab, et segadust on selles osas endiselt palju. „Tere, kui palju maksab maja termopildistamine?” „Tere. Kas tohib esmalt küsida, mis põhjusel hoone ülevaatus vajalik on?” „Loomulikult selleks, et teada saada, kust kohast hoonest soojus välja pääseb.” Umbes sellise sissejuhatusega jutuajamisi klientidega tuleb ette päris sageli. Võib ju seepeale selgitada, et soojus pääseb hoonest välja igalt poolt, sest absoluutse soojuspidavusega materjale pole olemas. Kliendi silmis oleks see aga targutamine, mistõttu on otstarbekam küsitlemist jätkata ja tegelikud mured ikkagi esmalt välja selgitada. Annan siinkohal väikese ülevaate peamistest hoonete energiakasutusega seotud probleemidest ja nende käsitlemise tehnilistest võimalustest.
Piiretega seotud probleemid Peamised mured on seotud piirete soojus- või tuulepidavusega. Põhjused peituvad kas materjalide vales kasutuses (ebapiisav kogus või olukorda mittesobiv lahendus) või paigaldusvigades. Tulemuseks on ebamugavus ruumide kasutamisel ja suurenenud energiakulu. Vigade määratlemiseks saab kasutada termokaamerat soojuspidavuse kontrolliks ja blowerdoor-seadet piirete õhupidavuse määramiseks. Kõige tõhusam on meetodite omavaheline kombineerimine. Ülevaatus tasub teha enne renoveerimistöödega alustamist vajalike tööde mahu kavandamiseks või ka pärast renoveerimistöid kvaliteedi kontrollimiseks. Kui ajagraafik vähegi võimaldab, tasub piirdeid kontrollida pärast konstruktiivsete tööde lõpetamist, kuid enne lõplikku viimistlust, et vigade leidumisel nende korrastamine väga palju lisakulu ei nõuaks. Energiavarustusega seotud probleemid Jahedat tuba või suuri küttearveid võib põhjustada ka halvastitoimiv küttesüsteem. Siin on võimalike probleemide kaleidoskoop juba märksa kirevam. Põhjused võivad peituda nii soojuse jaotussüsteemis kui ka energiaallikas. Kuna sooja tootmiseks ja hoones jaotamiseks kasutatakse kümneid
erinevaid kombinatsioone, tuleb ülevaatusel süveneda konkreetse hoone spetsiifikasse ja valida vastavad ülevaatusmeetodid. Ka küttesüsteemide juures on abi termokaamerast, mis aitab otsida temperatuurilisi anomaaliaid. Selle põhjal on võimalik leida üles puudused süsteemi toimivuses või koguni avastada võimalikke ohuallikaid. Kui lisaks mõõta ära küttesüsteemi vooluhulgad ja põlemisprotsessi efektiivsus, on võimalik süsteemist, tema toimivusest ja ka probleemidest saada päris täpse ettekujutuse. Pärast peamiste murekohtade tuvastamist ei ole lahenduste leidmine enam keeruline.
Sisekliima probleemid Liiga kõrge või madal õhutemperatuur on küll ka sisekliima probleemid, kuid on enamasti seotud kas hoone või selle kütteallika toimimisega. Pealegi võib energiakasutust mõjutada ka liiga intensiivne või hoopis liiga vähene õhuvahetus. Liiga intensiivse õhuvahetuse korral on küll õhu kvaliteet ruumis väga hea, kuid hoonest ventileeritakse koos õhuga välja ka tarbetult suur hulk energiat. Liiga tagasihoidliku õhuvahetuse tulemusena hakkab aga muu hulgas suurenema ruumiõhu niiskus, mis lisaks ebamugavustunde tekitamisele võib viia välispiirete märgumiseni,
mis omakorda toob kaasa nende soojusjuhtivuse suurenemise ning energiakulu intensiivistumise. Sisekliima parameetrite kontrollimiseks kasutatakse peamiselt õhutemperatuuri ning ruumiõhu niiskuse mõõtmist ja CO2 taseme määramist. Ventilatsioonisüsteemi toimimise kontrolliks kasutatakse õhuliikumise kiiruse mõõtmist anemomeetriga. Eriti kvaliteetse tulemuse saamiseks tuleb mõõtmisi teha pikema aja vältel spetsiaalsete andmetalletajatega. Jälgides sisekliima näitajate absoluutväärtusi ja ka nende muutumise dünaamikat, on võimalik anda põhjalik hinnang sisekliima kvaliteedile ja välja pakkuda konkreetsed soovitused nii kasutusharjumuste muutmiseks kui ka vajadusel seadmete asendamiseks.
Mõõtmisele järgnegu analüüs Nagu näha, on erinevaid võimalusi mitmeid. Ühest küljest tasub majaomanikul hea tulemuse saavutamiseks esmalt enese jaoks sõnastada, millist tulemust eksperdi tööst oodatakse. Teisalt tasub aga keskenduda eelkõige oma mure kirjeldamisele ja probleemi käsitlemiseks vajaliku meetodi valik jätta teenuse pakkujale. Probleemid on erinevad ja ka tehnilised võimalused tööde korraldamiseks on varieeruvad. Tehnilisi mõõtmisi on võimalik täiendada energiatar-
Ülemisel fotol on termopilt vanast kortermajast, alumisel renoveeritud kortermajast. Punasega kohad näitavad soojaleket: vanal majal lekib sooja peaaegu kõikjalt, renoveeritud majal akendest ja soklist.
bimisandmete analüüsiga. Tulemuseks võib olla nii vastus mingile konkreetsele üksikmurele kui ka hoone tervikliku energiakasutuse kaardistamine koos parendusinvesteeringute kavandamisega ehk energiaaudit. Soosida tasub neid pakkujaid, kes mitte ainult ei esita mõõtmistulemusi, vaid on valmis tegema
mõõtmiste põhjal järeldused ja pakkuma välja konkreetseid lahendusi. Päevast päeva valdkonnaga tegeleva inimese jaoks on sama informatsioon enamasti märksa kõnekam kui põgusa kokkupuute puhul. Toomas Rähmonen, diplomeeritud energiaaudiitor Termopilt OÜ
5
Küttekulude kokkuhoid algab puhastest torudest H
oonete energiasäästlikuks muutmiseks on palju erinevaid võimalusi: soojustamine, õhksoojuspump, päikesepaneelid jne. Kõik see muutub mõttetuks, kui ei tegeleta sellega, mis toimub torudes ja radiaatorites. Olenemata soojusenergia saamise viisist või sellest, kas kasutatakse ühe- või kahetorusüsteemi, on soojuse ülekandmiseks enamasti tavaline tarbevesi või keemiliselt töödeldud vesi. Kuna küttesüsteemis kasutatakse erinevaid metalle (plekk/malmradiaatorid, terastorustik, vask soojusvahetis), tekib mõlema vee kasutamisel elektrokeemilise korrosiooni (eri metallid reageerivad omavahel) tagajärjel sade, mis ladestub ühtlaselt torustikus, radiaatorites ja soojusvahetites. See on mustjas kleepuv mass, mis tekitab süsteemis isolatsioonikihi ning sellest läbi kütmine suurendab märgatavalt küttekulusid. Samuti suureneb küttesüsteemi ringluspumba elektritarbimine, sest süsteemis on suurem takistus. Näiteks võib 1 mm sadet torustikus tekitada ringluspumba tööks kuluva elektri lisakulu kuni 1000 krooni kuus. Juba 3–5 aasta vanustes süsteemides (aga mis toimub siis veel vanemates süsteemides?) esineb ummistusi nii torustikes, soojusvahetites kui ka radiaatorites (tihti läheb soojaks ainult ¼ radiaatori pinnast), kusjuures süsteemis ringlev vesi ise võib olla läbipaistev ja tunduda puhas. Haruldased pole ka juhtumid, kus teatud majaosad või püstikud ei lähe enam soojaks.
Abi elektromagnetitest Kõige efektiivsem ja ajakohasem lahendus nendele probleemile on elektromagnet- ehk Bauer-tehnoloogial põhinev veetöötlus, mis mõjutab vees lahustunud mineraale, takistades katlakivi ja korrosiooni teket. Pärast seadme paigaldamist ei sadestu tahm enam torudes, radiaatorites, soojusvahetites ega muudel veega kokkupuutuvatel pindadel. Ka varem tekkinud sade hakkab töötluse toimel järk-järgult pehmenema ning aegamisi pinnalt eralduma. Töötluse tulemusel puhastuvad nii radiaatorid, torustikud kui ka muud küttesüsteemi osad, ringluspum-
ba koormus väheneb ja süsteem püsib tasakaalus. Kuna sade teke on pidev protsess ja sade ladestub süsteemis ebaühtlaselt, tuleb süsteemi pidevalt uuesti Bauer-seadmega tasakaalustada. Hoone soojasõlme paigaldatakse küttekontuurile Bauer-elektromagnetseade koos spetsiaalse filtriga, mis kannatab kuni 110 kraadi temperatuuri ning eelkirjeldatud sade veest eraldab. Normaalne filtri täitumise aeg pärast Baueri seadme paigaldust on 3–5 kuud. Kui süsteem on juba puhastunud, kulub kütteperioodi kohta 1 filterelement. Samal ajal esineb ka erijuhtumeid, näiteks Tallinna kesklinnas asuva 5 aasta vanuse hotelli küttesüsteemis täitus esimese 4 päevaga 2 filterelementi! Teadaolevalt juba 0,2 mm paksune sadekiht vähendab soojusvaheti võimsust kuni 40%! Soojusenergia efektiivseks ülekandmiseks on vaja hoida soojusvaheti puhtana. Küttesüsteemi läbipesust on saanud igasügisene traditsioon, arvestamata seejuures, et iga läbipesu kemikaalidega vähendab soojusvaheti eluiga. Kasutades Bauer-tehnoloogiat, pole pärast seadmete paigaldust tarvis enam läbipesu teha.
17 aastat vana soojatoru
Mitmeid plusse Baueri elektromagnet-veetöötlusseade puhastab radiaatorid, soojusvahetid ning torustiku elektrokeemilise korrosiooni tulemusel tekkinud sadest, võimaldades seeläbi hoone omanikul oluliselt kütte- ja hoolduskulusid kokku hoida, kuna: ● saab kütta madalama temperatuuriga – radiaatoritest on eemaldatud isolatsiooni kiht (sade); ● madalama temperatuuriga kütmisel on väiksemad soojuskaod
Toru enne Baueri paigaldust
keldrites, magistraalides ja püstikutes; ● soojusvaheti töötab efektiivselt; ● küttesüsteem on tasakaalus ja töötab nii, nagu ta on projekteeritud; ● ringluspumbal puudub lisakoormus – väiksem elektrikulu; ● kaob vajadus iga-aastaseks süsteemi läbipesuks; ● rikked ja probleemid kaovad; ● süsteemi eluiga pikeneb 2–3 korda. Soome Talokeskus OY viis läbi uuringu, mille käigus jälgiti 100 hoone küttekulusid enne ja pärast Baueri paigaldust. Uuringust selgus et pärast Bauer-seadme paigaldust (süsteemi puhastumist) olid küttekulud vähenenud 4–21%. Ka Eestis on mitmeid näiteid, kus näiteks Tallinnas Kolde puiesteel on kaks ühesugust kortermaja, mis on ka ühtemoodi renoveeritud. Vahe on vaid selles, et Kolde pst 82 maja küttesüsteemile on lisatud Bauer-seade, mille tulemusena on nimetatud maja küttekulud naabermajast 10–15% väiksemad. Kokkuhoid küttekuludes on märgatav. Bauer-seadmeid on võimalik osta ka järelmaksuga. Hinnad algavad 2100 kroonist kuus hoone kohta. Kuna Bauer-tehnoloogia puhastab ka vanad süsteemid, on see väga odav alternatiiv torustiku väljavahetamisele, mida soovitavad ka projekteerijad ja energiaaudiitorid. Meie kliendid on: Tallink, Solaris, Swedbank, Vanemuise teater, Rahvusooper Estonia, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Rimi, Selver, Eesti Pank, Viru Vangla, Stockmann, Sokos Hotel Viru, paljud teised ning üle 250 korteriühistu ja eramu.
Kahe aastaga ummistunud veetoru Viimsis.
Kaks aastat vana küttesüsteem, filter täitus nelja kuuga.
Kasutaja kommentaar
Tallinna Mahtra 23 korteriühistu esimees Ivo Noormägi: Probleemid vanade küttesüsteemi-
ga on tavalised, aga 3 aastat tagasi olid meie majas probleemid juba väga suured: radiaatorid ei läinud piisavalt soojaks, esines ummistusi ja küttekulu oli suur. Planeerisime küttesüsteemi vahetust. Kuna see on väga kallis ja ka igale korterioma-
nikule ebamugav, ei tahtnud me seda ette võtta. Paigaldasime oma maja küttesüsteemi Bauer-seadme koos filtriga. 3 aastaga on radiaatoritest välja tulnud mitu filtritäit musta sadet. Sellel aastal vahetasime ühes korteris välja radiaatori, sest elanik tahtis omale moodsamat radiaatorit. Lõikasin selle 28 aastat seal korteris
Toru pärast Baueri paigaldust.
kasutuses olnud radiaatori pooleks ja see oli seest täiesti puhas. Bauer oli ta puhtaks teinud! Meie 28 aastat vana küttesüsteem töötab pärast Baueri paigaldamist probleemideta ja naabermajadega küttekulusid võrreldes olen kindel, et Bauer-seadme abiga säästan kindlasti 10–12%.
Tasuvusnäide 72 korteriga viiekorruselises tüüpkorrusmajas Küttekulu Soojusvaheti läbipesu Baueri seadme järelmaks Kulud kokku
Täpsem info: Bauer Veetehnika OÜ tel: 653 5777 e-post info@bauer.ee Vaata lähemalt: www.bauer.ee
Sääst aastas
2009. a
Baueri kasutamisel
580 000.-
507 500.-
3 000.-
35 424.- (Kuumakse 2952 kr koos km-iga)
583 000.0
542 924.40 076.- (Baueri järelmaks on maha arvestatud!)
Käesolevast tabelist on näha, et seadmega saavutatav kokkuhoid on kaks korda suurem kui seadme järelmaksu kulu. Seega on tegelikult seadme ostusumma ja veel üle 40 000 krooni, mida saab muudeks töödeks kulutada, küttesüsteemis peidus.
6 ne elektrienergia kokkuhoid, sest küte on sisse lülitatud tõepoolest vaid siis, kui on jää tekkimise oht.
Soojuskaabel katusel
E
elmistel talvedel on esinenud palju probleeme katuseservade jäätumise ja jääpurikatega. Tavaliselt tekivad purikad vihmaveerennides pisikeste miinusvõi plusskraadide korral ja sellisel juhul piisab probleemi kõrvaldamiseks vihmaveerenni ja -torusse paigaldatavast küttekaablist. Kui aga katus ei ole piisavalt soojustpidav, tekib jää katuseservadel juba palju kõrgemal kui vaid vihmaveerennis, sest katusest või katuseaknast ülespoole liikuv soojus sulatab lume ja katust mööda allapoole liikuv vesi jäätub seal, kuhu soojus enam ei jõua (alates välisseinast väljapoole või katuseaknast allapoole). Kuna vee äravool puudub, pressib see hoonesse sisse või kasvab purikatena räästast allapoole.
Sellisel juhul tuleb probleemsetele kohtadele katusel paigaldada küttekaabel loogetena lumetõkkest allapoole kuni katuseservani. Loomulikult peab küttekaabel olema ka vihmaveerennis ja -torus. Katuseküttesüsteemides kasutatakse spetsiaalse UV-kindla pinnakihiga 30 W/m küttekaablit Deviflex™ DTCE-30, mida toodetakse kindla pikkusega 5–140 meetrit.
Vajalik võimsus Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatav võimsus on 30–60 W toru ja renni jooksva meetri kohta. Jää ja lume sulatamiseks katusel on soovitatav erivõimsus sõltuvalt katuse soojapidavusest 150–250 W/m2. Vihmaveerennid ja -torud Küttekaabel kinnitatakse vihma-
veerenni kas ühe triibuna või edasi-tagasi loogetena. Kui sama kaablit kasutatakse nii vihmaveerennis kui ka torus ühe triibuna, viiakse torusse kaabli lõpuosa. Küttekaabli paigaldamisel vihmaveetorusse tuleb see vastavate kinnitusklambritega kinnitada nailonnöörile iga 100 cm järel. Kui vihmaveetoru on metallist ja vähemalt 120 mm läbimõõduga, võib DTCE-30 küttekaablit torusse paigaldada ka edasi-tagasi loogetena. Sellisel juhul tuleb kinnitusklambreid kasutada iga 25 cm järel, et välistada küttekaablite omavahelist kokkupuutumist.
Katusekonstruktsioonid Katuse alumisele osale paigaldatakse küttekaabel ülalt-alla loogetena. Enamasti paigaldatakse küttekaablid katusele koos lume-
Sanitaartehnilised tööd ühistule!
KÜTTESÜSTEEMID küttesüsteemide ehitus ja renoveerimine küttesüsteemide projekteerimine küttesüsteemide tasakaalustamine küttesüsteemide läbipesu soojusvahetite keemiline läbipesu soojusõlmede paigaldus VESI JA KANALISATSIOON veepüstikute ja magistraaltorustike ehitus ja renoveerimine kanalisatsioonipüstikute ehitus ja renoveerimine veearvestiste paigaldamine ja taatlemine
13 aastat ja 350 ühistut! Küsige pakkumist! SEKO KHV OÜ Forelli 12, Tallinn 656 37 55, 508 74 35 www.seko.ee
tõkkega. See paigaldatakse tavaliselt 50...100 cm katuse äärest eemale ja kaablid kinnitatakse loogetena lumetõkkest katuseservani. Loomulikult peavad katuseservakütte korral vihmaveerennid ja torud olema samuti küttekaablitega.
Termostaadi valik Vihmaveerennides ja -torudes reguleerib süsteemi tööd termostaat. Väiksemate süsteemide korral kasutatakse õhutemperatuurianduriga diferentsiaaltermostaati Devireg™316. Suuremate paigaldatavate võimsuste korral kasutatakse termostaati Devireg™ 850, mis on lisaks temperatuurianduri(te)le varustatud ka niiskusanduri(te) ga. Sellega tagatakse maksimaal-
Torustike külmumise kaitse Alati ei ole võimalik või otstarbekas paigaldada veetorusid allapoole külmumispiiri paepinnase vms tõttu. Kui veetorud on paigaldatud ülespoole külmumispiiri või need asuvad näiteks külmas keldris, ähvardab torusid talvel külmumisoht. Seda on võimalik vältida, kasutades torustiku külmumise vastast süsteemi, mis koosneb toru peale või toru sisse paigaldatavast küttekaablist ning selle tööd juhtivast termostaadist. Et kindlaks määrata torustiku külmumise kaitseks vajaminevat võimsust W/jm, tuleb arvestada mitme teguriga: kohaga, kuhu see paigaldatakse, toru läbimõõdu ja tüübiga, toru ümbritseva isolatsioonikihi paksusega ning nõudmistega, mis see süsteem peab tagama. Mida suurema läbimõõduga on toru ja mida õhem on soojusisolatsioonikiht, seda suurem peab olema paigaldatav võimsus W/jm. Rusikareegel ütleb: kui toru läbimõõt ei ole üle 50 mm ning kui isolatsioonikiht torul on vähemalt 50 mm ja kui välistemperatuur ei lange alla –30 oC, piisab paigaldatavast võimsusest 10 W toru jooksva meetri kohta. Toru peale paigaldatava püsitakistuskaabli jooksva meetri võimsus ei tohi olla suurem kui 10 W (Deviflex™ DTIP-10, toodetakse kindlates pikkustes 2–160 m). Isereguleeruva küttekaabli korral võib jooksva meetri võimsus olla suurem, sest temperatuuri kasvades sellise kaabli võimsus väheneb ning puudub ülekuumenemise oht. Küttekaabel kinnitatakse toru külge alumiiniumteibiga 25–30 cm vahedega. Seejärel kaetakse see kogu pikkuses alumiiniumteibiga, mis liimib kaabli tugevalt torule
ning väldib kaabli kokkupuute isolatsioonimaterjaliga. Plasttorude korral tuleb alumiiniumteip kinnitada kogu pikkuses ka küttekaabli alla. See tagab ühtlasema soojajaotuse torusse ja väldib toru ülekuumenemist. Küttekaableid saab paigaldada ka torude sisse. Sel juhul tuleb kasutada spetsiaalseid 9 või 10 W/ jm joogiveekaableid, mille välist isolatsioonikihti lubab tervisekaitse joogivette paigaldada ja mis ei anna joogiveele maitset (Deviflex™ DTIV-9, toodetakse pikkustes 3–150 m, või isereguleeruv küttekaabel Devi-Pipeheat™ DPH-10). Joogiveetorukaablid on varustatud ¾ ja 1-tollise muhviga, mis võimaldab kaablit lihtsalt torusse paigaldada. Torud tuleb igal juhul soojustada sel lihtsal põhjusel, et see vähendab märgatavalt soojakadusid torust. See kehtib kõigi, nii pinnases paiknevate kui ka maapealsete ning nii küttekaablitega kui ka ilma olevate torude kohta. Soojustus peab olema kaitstud niiskuse eest, mis võib selle efektiivsust märgatavalt vähendada. Ilma soojustuseta toru võib ka pinnases eriti külmade ilmade korral jäätuda isegi siis, kui küttekaabel on torus. Küttekaablit juhtiva termostaadi Devireg™ 330 (–10…+10 oC) andur tuleb kinnitada alumiiniumteibiga soojusisolatsiooni alla torule kohta, kus eeldatavalt on kõige külmem. Lühikeste joogiveetorusiseste küttekaablite või lühikeste isereguleeruvate küttekaablite korral võib soovi korral termostaadi ära jätta. Vahur Parve, Danfoss AS-i tehniline juht
Danfoss AS Asukoht: Pärnu mnt 127b, Tallinn Tel: 656 5325 E-post: devi@devi.ee Vaata lähemalt: www.devi.ee
7
Estplast: soojustus ei tohi olla liiga õhuke
K
ortermajade ümber näeb üha tihedamini tellinguid kerkimas – ühistud on võtnud ette elamute renoveerimise. On ju energia hind viimastel aastatel tõusnud märgatavalt ning andnud valusa hoobi rahakotile. Kuidas aga peaks maja renoveerima, et mahukad ja suhteliselt kallid ehitustööd ka tõesti säästu annaksid? Valesti toimides võib juhtuda, et töödele kuluv laenumakse sööb kokkuvõttes säästu ja energia kokkuhoidu eriti ei saavutatagi. — EPS-soojustusplaate tootva Estplast Tootmine OÜ arendusjuht Janika Rougijainen ning fassaadi- ja renoveerimistöid tegeva F1 Group OÜ tegevjuht Roman Buglevski, öelge, milline peaks olema vahtpolüstüreenist soojustusplaatide ehk EPS-plaatidest soojustuskihi paksus, et energia kokkuhoidu tõesti saavutada? — 150 millimeetrit on esimene paksus, mida soovitame panna. Tavaliselt kasutatakse 100-millimeetrise paksusega plaati. Sellise paksuse kasutamisega võib saavutada kokkuhoidu, kuid tulevikus Euroopa direktiiv tõenäoliselt kohustab vähendama soojusenergia tarbimist ning sellega seoses on 100-millimeetrise paksusega soojustus ebapiisav. Näiteks Soomes soojustatakse 180-millimeetrise plaadiga, Leedus 150–180-millimeetrisega. Samal ajal tõstab 150-millimeetrise soojustusplaadi paigaldamine 100-millimeetrise asemel tööde
omahinda vaid 5% ning see tasub end ära juba ühe talvega. — Kuna Estplast toodab väga mitmeid erinevaid plaate, siis milliseid neist fassaadide soojustamisel kasutada? — Välisseinte soojustamiseks kasutatakse tavaliselt EPS 60 FASSAAD ja EPS 60 Silver plaate. EPS 60 Silver on uus innovaatiline materjal, mis sisaldab grafiiti ja tema soojajuhtivus on seetõttu madalam. Mida madalam aga on plaadi soojajuhtivus, seda soojapidavam ta on. EPS Silveri isolatsiooniomadused on võrreldes standardse valge EPS-iga 20% efektiivsemad. — Kas see tähendab, et halli plaati võiks paigaldada ka õhema kihina kui valget? — Soovitame siiski – ärge hoidke kokku soojustusplaadi paksuse arvel. Soojustus ei ole koht, kus kokku hoida, sest õhem kiht on paksemast nii vähe odavam. Ka valge plaadi asendamine halliga teeb kokkuvõttes renoveerimistööde maksumuse suhteliselt vähe kallimaks. Näiteks viiekorruselise kuue trepikojaga maja renoveerimine läheb valge plaadi asendamisel halliga maksma 30 000 krooni rohkem. Arvestades, et selles majas on 90 korterit, on see väike kulu ühe korteri peale. Kui komplekssed renoveerimistööd lähevad kokku maksma 1,7–1,8 miljonit, on lisanduv 30 000 sealjuures väike summa, mis tasub end ära juba ühe talvega. — Mida maja soojustades kindlasti veel arvestama peaks?
— Renoveerida tuleb kompleksselt: soojapidavaks tuleb muuta ka aknad, uksed, katus jms. Kindlasti ei tohi ära unustada ventilatsiooni. Tuleks paigaldada vähemalt üks õhuklapp korteri peale, et tagada loomulik ventilatsioon. Õhuklappi saab korteriomanik ise avada ja sulgeda. Teiseks soovitame kasutada Eesti tootjate toodangut, sest neile kehtib korralik ja järjepidev kvaliteedikontroll. Imporditud EPStoodetega on sageli juhtunud, et toote tehnilised näitajad ei vasta deklareeritud näitajatele. Kui toote soojajuhtivuse näitajad ei vasta nõuetele, ei ole need piisavalt soojapidavad ja maja ei saa seetõttu korralikult soojustatud. — Kuidas tuleb EPS-soojustusplaati õigesti paigaldada? — Kõige tähtsam on, et soojustatava pinna ja EPS-plaadi vahel ei tohi olla õhuvahet. Vahel on renoveeritavate majade juures näha, et plaat pannakse seina kleepsegu pätsidega, aga nii tekib seina ja soojustusmaterjali vahele õhuvahe ning seetõttu võib soojakadu olla 30–40%. Soojustusplaat tuleb täielikult seinale kinnitada, seina ja materjali vahel ei tohi olla vaba õhu liikumist. F1 Group kasutab soojustuse paigaldamiseks spetsiaalseid vahendeid, mis hõlmavad lisaks kinnitusele ka viimistlust jms. — Millal võib soojustust paigaldada? Mitmel pool on tellingud majade juures püsti ja töö käib, aga praegu on juba talv ukse all.
Estplast Tootmine OÜ arendusjuht Janika Rougijainen näitab uut innovaatilist grafiiti sisaldavat soojustusplaati, mis on valgest plaadist veelgi soojapidavam. FOTO: RAUNO VOLMAR
EPS-plaadi eelis on see, et teda võib aasta läbi paigaldada. Ta on niiskuskindel materjal ning teda võib paigaldada kuni viie külmakraadi juures. Kui tellingutel on küte, saab EPS-i paigaldada ka külmema ilmaga. Praegu ongi töösse minemas mitu objekti, kus tellija on nõus lisakulutused küttele tasuma, sest tahab fassaadi korda saada. — Vahel on kuulda väiteid, et EPS on umbne materjal. — See arusaam hakkab purunema. EPS-plaadi auru läbilaskvuse näitajad on võrreldavad puiduga ja kee-
gi ei räägi ju puidust kui mittehingavast materjalist. Ventilatsioon ei käi läbi seina, vaid läbi ventilatsiooniavade ja neid ei tohi maja renoveerides tegemata jätta. See nõue kehtib kõigi soojustusmaterjalide (vill, EPS) puhul. Ehitusfüüsika seisukohast ei ole vahet, kas soojustada villa või EPS-iga.
Erinevus on hinnas – EPS on kohalik toode ja on odavam. Estplast Tootmine OÜ on turul olnud juba seitse aastat ja omab selles vallas head kogemust. Tegemist on Eesti kapitalil põhineva ettevõttega ning suurem osa meie toodangust tarbitakse Eestis. Ekspordiks läheb 10–15%.
Estplast Tootmine OÜ Altmetsa tee 10/1, 74117 Maardu Tel: 633 9252 ja 633 9250 E-post: marketing@estplast.ee Vaata lähemalt: www.estplast.ee
Kortermajade ventilatsioonitööd: puhastamine ventilatsioonilõõride puhastamine nii katuselt korterini kui ka korterist. Tööde käigus eelmaldatakse ka vanad ventilatsioonirestid ning asendatakse need soovi korral uutega. visuaalne inspekteerimine enne ja peale puhastust toimub lõõride videouuring spetsiaalse kaameraga, et tuvastada probleemid ning hiljem näha puhastustööde tulemust. õhuhulkade mõõtmine peale puhastustöid mõõdetakse korteri väljatõmbe (sissepuhke) õhuvood ning fikseeritakse näidud aktis. Tänu mõõtmisele on võimalik tuvastada, kas korteri ventilatsioon toimib õigesti. kaitsevõrkude paigaldus katame katusel asuvad ventilatsioonipüstakud katisevõrkudega, et vältida lendleva saaste ja muu prahi sattumist ventilatsioonilõõridesse.
Enne
Pärast
Ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja ehitus
Soovi korral TASUTA ventilatsiooni videouuring ja konsultatsioon Teenuseid on võimalik tellida ka eraldi. Teostame töid nii loomuliku- kui ka sundventilatsiooniga korterelamutele. Lisateenusena pakume ka suitsulõõride puhastusteenuseid.
Pakume teenuseid üle Eesti! Mõistlikud hinnad ja paindlikud maksetingumused!
Aero Grupp OÜ Tel: +372 517 8821 Lisainfo: www.aerogrupp.ee