Ehita ja renoveeri | mai 2012 by Eesti Päevalehe

Ehita& renoveeri Kevad 2012

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

KVALITEETSED TAMREXI TOOTED MÕISTLIKU HINNAGA! Tamrexi tooteid iseloomustavad hea materjalide valik, toodete kasutusmugavus, funktsionaalsus, nutikus ja orienteeritus detailidele. Mõistliku hinna ja kõrge kvaliteedi taga on aastatepikkune pühendumine kliendi vajaduste kaardistamisele ja parimate lahenduste leidmisele. Tamrexi oma tootesarjast leiab head hinda ja kvaliteeti hindav klient töökindad, tööriided ja tööjalanõud, aga ka mitmed isikukaitsevahendid, suitsuandurid, efektiivsed tulekustutid, tuletekid, esmaabikomplektid jpm. Reguleeritavad takjakinnitusega õlarihmad

Kõrge krae, mis kaitseb tuule eest

Kvaliteetne OPTI tõmblukk Kvaliteetsed õmblused

Elastsest ja hingavast võrkkangast seljaosa

Suured rinnataskud

Töötõenditasku

Kvaliteetne OPTI tõmblukk

Suitsupakitasku

Lõige, mis tagab vaba liikumise

Kvaliteetsed õmblused

Mobiilitasku

Pliiatsitaskud

Mahukad lukuga küljetaskud

Pliiatsitaskud

Põuetasku

Vööaasad Õli ja mustust hülgav kangas

Pikendatud seljaosa

Praktilised ja mahukad ripptaskud

Tamrexi tööjakk

Õli ja mustust hülgav kangas

art 670-1804

HIND 55.- €

Cofra Score tööjalanõud

Tamrexi töötunked

Funktsionaalne reietasku

art 672-1804

Tugevast Cordura-kangast põlvekaitsmete taskud ja altservad

HIND 69.- €

art 335050

HIND 70.- € Hingav võrknahk Torkekindel vahetald Libisemist takistav välistald

Kerged ja painduvad Hingav ja lööki summutav sisetald

Hea puutetundlikkus

Täisnahast pealsed

Tamrexi töökindad

Alumiiniumist turvanina

art 44-315

HIND 4.20 €

Nahaga kaetud nimetissõrm Kvaliteetne ja vastupidav kitsenahk Mugav lõige Hingav käeselg

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

Milleks meile puhas õhk? Foto: iStockphoto

Mikk Saar Energiapartner OÜ juhatuse liige

seadmeid või seadmete gruppi kasutajal ise juhtida. Lahkudes kodust päevaseks ajaks või terveks nädalavahetuseks, saab ventilatsiooniõhu miinimumini viia või kui kodus viibib korraga vähem inimesi, saab samuti vähendada vajaminevat ventilatsiooniõhu hulka ja nii piirata välisõhku suunatavat toasoojust.

Me viibime suure osa ajast siseruumides. Suvel vähem, talvel peaaegu kogu päeva. Just see on põhjuseks, miks siseõhu kvaliteedil on väga oluline mõju meie heaolule. Allergiad ja ülitundlikkus on ainult mõned näited sisekeskkonnast tulenevate probleemide kohta. Toidu ja vee kvaliteedile tähelepanu pööramine on igapäevane ja arusaadav. Aga kas ka õhu kvaliteedile? Keskmine täiskasvanu tarbib 1 kg toitu, 2 l vett ja 25 000 liitrit õhku päevas. Neid koguseid vaadates on lihtne mõista, miks korralikult toimiv ventilatsioonisüsteem on nii oluline. Õhk on see, mida me kõige rohkem tarbime. Hingatavat ruumiõhku tuleks käsitleda samamoodi kui toitu ja jooki, see peab olema värske, tervislik ja käsitsetud hoolikalt, et tagada parim kvaliteet. Ruumiõhku satub lisaks välisõhust tulenevale niiskusele vesi ka inimorganismist (peamiselt hingamisest), toidu tegemisest, pesemisest jm toimingutest. Pealegi on õhus mikroorganismid ja sinna eritub toidutegemisest, muudest igapäevastest tegemistest ja materjalidest õhku mitmesuguseid saasteaineid. Hingamisel saab tarbitavast õhuhapnikust CO2. Selleks on vaja piisavat õhuvahetust, et niiskusest ei saaks hallitus, õhus olevad saasteained ei mõjutaks liialt meie tervist ja siseõhus oleks küllaldaselt hapnikku. Valdavas osas olemasolevates hoonetes on õhuvahetus korraldatud nii et, õhk siseneb välispiirete ebatiheduste kaudu ja väljub ventilatsioonikanalitest. Selline olukord tagab teatud õhuvahetuse, aga sõltudes rõhkude vahest ja tuulte suunast, on niisugune ventilatsioon sageli ebapiisav.

Akende vahetuse ja hoone välispiirete soojustamise läbinud hooned on muutunud veelgi õhupidavamaks. Suurem välispiirde õhupidavus tähendab seda, et nüüd pääseb vähem õhku hoonesse, õhu vahetumine aeglasem ja siseõhk on sellevõrra saastunum. Piisava õhukoguse tagamiseks võib näiteks aeg-ajalt aknaid avada, aga selline lähenemisviis on valdavalt ebamugav. Loomulikku ventilatsiooni saab parandada hoone välisseintesse tehtavate värskeõhuavadega või akendele spetsiaalsete tuulutuspilude lisamisega. See aga tähendab, et kuigi õhk vahetub paremini, kasvab suurema õhuvahetusega kütteenergia kulu. Pealegi on sobivat õhuvahetuse kogust niimoodi väga keeruline kontrollida. Õhuvahetuse täpsemat kontrolli võimaldab mehaaniline ventilatsioon. Selleks, et mehaanilise ventilatsiooni kasutus tagaks hoone energiatõhususe, peab see olema soojustagastusega. Soojustagastuseks on mitmeid võimalusi, mis sõltuvad mehaanilise ventilatsiooni tüübist. Nendeks on hoonepõhised lahendused, ühe korteri põhised või ruumipõhised lahendused.

Levinuimaks kortermajades kasutatavaks soojustagatusega ventilatsioonilahenduseks on hoonepõhine soojuspumbaga ventilatsioonisüsteem. Selle lahenduse korral suunatakse väljuv ventilatsiooniõhu soojus hoone tarbevee ja kütte soojendamiseks. Võrreldes teiste ventilatsiooniõhu soojustagatusega süsteemidega tagab soojuspumba kasutamine vahetatava õhumahu kohta suurima energiasäästu. Miinuseks on aga see, et sellised süsteemid ei ole ruumi või korteripõhiselt reguleeritavad, mistõttu vahetatav õhukogus ei ole igal ajahetkel optimaalne. Õhuvahetus toimub ka siis, kui siseruumides õhusaastet ei teki ehk kedagi kodus pole ja niiviisi läheb soojus asjatult tuulde. Täpsem kasutajapõhine reguleerimisvõimalus on ruumipõhistel ventilatsiooniseadmetel. Kuna nendes õhk-õhk-tüüpi seadmetes antakse lahkuva õhu soojus üle sisenevale õhule pelgalt seadmes paikneva soojusvaheti kaudu, on nende energiasääst vahetuva õhukoguse kohta väiksem. Lisaks lihtsusele avaldub nende põhiline eelis ja energiakokkuhoid võimaluses

Jaan Palu, Energiapartner OÜ peainsener, ütleb: „Suurim energiasääst ventilatsioonist ei tulene pelgalt seadmest, vaid inimestest, kes seda kasutavad, ja neile antud võimalusest ventilatsiooni vajadusepõhiselt reguleerida.” Oleme Energiapartneris projekteerinud uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele nii hoonepõhiseid kui ka ruumipõhiseid lahendusi. Olenevalt hoonetest on mõlemal süsteemil oma eeliseid ja puudusi. Mitteelamute korral on tänu hoone kindale kasutusajale võimalik täpsemalt määrata ventilatsiooniõhu hulkasid. Sellel juhul on mõistlik hoonepõhine ventilatsioonisüsteem. Elamute korral on aga kasutusaeg ja intensiivsus väga varieeruv, mistõttu on mõistlikum kasutada ruumi või korteripõhist ventilatsiooni juhtimist. Kuna näeme, et Eestis on väga väike ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete valik, siis oleme alates maikuust lisaks oma ventilatsioonialasele inseneriteenustele pakkumas ka ruumipõhiseid ventilatsiooniseadmeid.

www.energiapartner.ee tel 660 1100

Innovatsioon ehitusmaterjalide maailmas tähendab säästlikkust Priit Liiviste Viimasel kümnendil on ehitusprojektide puhul eriti palju energiasäästlikkusele rõhku pöörama hakatud ja sarnaselt klientide teadlikkuse ning seeläbi ka nõudmiste kasvuga on ehitusvaldkond koos teiste tööstusharudega asunud välja töötama äärmiselt uuenduslikke lahendusi, mis lõppkokkuvõttes siiski sama eesmärki täidavad. Tallinna tehnikaülikooli ehitusmaterjalide õppetooli juhataja professor Lembi-Merike Raado hinnangul on viimaste aastate suurimad edusammud tehtud soojustusmaterjalide ja hüdroisolatsioonimaterjalide valdkondades. Teine suur grupp ehitusmaterjale, kus viimastel aastatel uuenduslikud

Fotod: Modern Design, www.dexigner.com

Ehitusmaterjalid on väga lai ala, alates tavalisest lubjast kuni kõrgtehnoloogilise teraseni. tuuled puhuvad, on klaasmaterjalide tööstus. „Võtame või vedelkristallidega kaetud klaasi, mis teatud valguses muutub piimjaks ja teistpidi on kirgas või isepuhastuv,” toob Lembi-Merike Raado näite ja lisab, et nanotehnoloogiate kasutamine ehitusmaterjalide tootmisel võimaldab tulevikus anda klaasile veel rohkem erinevaid võimalusi. Lisaks tuleks Lembi-Merike Raado sõnul uuenduste valguses kindlasti rääkida betoonidest, põhiliselt just betoonilisanditest, mis võimaldavad tardumist reguleerida ja veevajadust vähendada. Ka võimaldavad betoonile lisatavad polümeerid vähendada selle poorsust, ja selle tulemusena muutub betoon ilmastikukindlamaks.

Südamega tehtud katused Weckmani esindusest leiad laias valikus ja parima kvaliteediga • terasplekist katusekatteproﬁilid • vihmaveesüsteemid • katusetarvikud • katuse turvatooted • erikujulised plekid AS ESCO Aiandi tee 25, Viimsi 74001, Harjumaa tel 605 5690, 528 8450, faks 605 5699 info@weckman.ee, www.weckman.ee

Teraskatused

Ilm

muutu

b ‚ We ck ma n

1962 - 2012

jääb

„Liigume selles suunas, et kõik need asjad, mida me varem nägime spetsiifilistes tööstusharudes, nagu autotööstus või IT, loovad nüüd võimalusi ka ehitusmaterjalidele teatud omaduste andmiseks,” selgitab professor Raado. Traditsioonilised materjalid taanduvad Raado arvates esiteks sellepärast, et nende taga on loodusvarud. Samuti pole tänapäevase ehitustehnoloogia seisukohalt kõiki vajalikke võimalusi. Kõikide uuenduste puhul kehtib aga reegel – mida keerulisem on materjal, seda keerulisem peab olema ehitustehnoloogia ja seda täpsem ning õpetatum peab olema ehitaja. „Kui me räägime, et ehitustööd on sellised, kuhu võivad tööle minna inimesed, kellel mingit korralikku kvalifikatsiooni ei ole, on see väga suur eksitus. Mida keerulisemaks lähevad materjalid ja mida spetsiifilisemaks muutub nende kasutamine, seda suurem

ettevalmistustöö peaks selle kasutamisele eelnema.” Tänapäeva ehitised pole mõeldud aastasadadeks

Uusehitistest rääkides on LembiMerike Raadio seisukoht see, et tänapäeva ehitised ei ole näiteks keskaegsete ehitistega võrreldes enamjaolt nii kapitaalsed, vaid on n-ö lahti monteeritavad, ümber tehtavad ja igati standardsemad. „Neil hoonetel pole oluline üksnes seinade ja põrandate vanus, vaid see, kas need vastavad moraalselt selle aja inimese või ühiskonna vajadustele. Selle tõttu näengi mina, et need hooned polegi suuremalt jaolt mõeldud sadadeks aastateks sellisena funktsioneerima,” usub professor.

Eestlased on praegu pigem uute materjalide kasutajad, mitte väljatöötajad.

Raado toob näiteks Ameerika Ühendriigid, kus lastakse õhku terveid elamukvartaleid, sest elanikud või asutused ei vaja enam sellist tüüpi hooneid või on nende ekspluatatsioonikulud liiga kõrgele tõusnud. Ta lisab, et ka Tallinn ei saa lõpmatuseni laieneda. Uuenduste välja töötamiseks on vaja aga märkimisväärseid ressursse. Seepärast on eestlased praegu pigem uute materjalide kasutajad, mitte väljatöötajad. Samal ajal ei maksa Raado sõnul siiski unustada, et juba aastal 1960 töötati Eestis välja portland- põlevkivitsement, mida kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. „Ehitusmaterjalid on väga lai ala, alates tavalisest lubjast kuni kõrgtehnoloogilise teraseni. Arendustööks on vaja suuri laboreid ja inimesi, kes pühenduvad teatud tüüpi toodete arendamisele. Meie oleme paraku liiga väikesed, et suuri muudatusi teha

ja tehaste uurimislaboreid meil praktiliselt ei ole,” nendib Lembi-Merike Raado. Oluline on säästa energiat ja loodust

Ehitusmaterjalide hiiu Saint-Cobain tütarettevõtte Optimera Estonia AS-i ostudirektori Urmas Truusa hinnangul on viimaste aastate uuendused ehitusmaterjalide turul olnud peamiselt seotud energiasäästuga ja seda peamiselt soojapidavuse kaudu. Soojustusmaterjalide ja erinevate soojustusvillade omaduste paranemisega koos on parandatud ka uste ja akende soojapidavust ning töö sel rindel jätkub Truusa hinnangul ka tulevikus. Tehnoloogiliste uuenduste kõrval peab Urmas Truusa üsna oluliseks ka looduslähedust – näiteks pööratakse tähelepanu sellele, et puit on lisaks korralikule tootmisele ka korralikult majandatud ehk teisisõnu pärit heaperemehelikult majandatud metsast. Innovatsioon looduslähedaste toodete sektoris seisneb peamiselt selles, et neist materjalidest lõpptoodete valmistamiseks mõeldakse välja uusi ja senisest säästlikumaid viise.

Garderoobisüsteemid ja liuguksed stiilsesse interjööri Tanki kaubamärki kandvad garderoobisüsteemid ja liuguksed on turul olnud juba 11 aastat. Kvaliteet, kasutusmugavus ja stiilne disain on selle aja vältel olnud märksõnadeks, mille alusel kliendid just Tanki kaubamärki kandvaid tooteid eelistavad – kindel liidripositsioon kodumaisel turul kinnitab seda kõige ilmekamalt. Tanki toodete taga on sada protsenti Eesti know-how ja tooted valmistatakse kodumaises tehases. Disainist tootmiseni on tegu puhtal kujul Eesti tootega. Tanki toodete imago üks alustalasid on massiivsus – garderoobide põhikomponendina kasutatakse 22 millimeetri paksust mööbliplaati. Kui konkurendid kasutavad erineva paksusega plaate ja kombineerivad neid omavahel, siis Tank on jäänud kindlaks stiilsetele ja massiivsetele plaatidele, mis tagavad läbipaindumatuse ka 1200 mm laiuste riiulite puhul. Riiulite kinnitamiseks kasutatakse Tanki garderoobide puhul Toolexi kiirkinniteid, mis on silmatorkamatud, lihtsalt ja kiiresti paigaldatavad ning võimaldavad hilisemat riiuliplaatide teisaldamist mööblit vigastamata. Väga lai laomaterjalide valik võimaldab kliendil ise kombineerida toode valmis oma mööbli värvitooni järgi, liuguste puhul aga on võimalik valida alumiiniumraamiga, puitraamiga või spoonraamiga uste vahel. Lisaks on väga lai ka liuguste sisu valik – kliendil tõepoolest on, mille vahel valida. Tanki tootejuhi Ivar Ruhno hinnangul on arenguruumi alati ning seetõttu üritab Tanki meeskond muuta tooteid veel võimalusterohkemaks. Selle nimel käib pidev töö – erinevaid tooteuuendusi tehakse aastas umbes tosina jagu. „Kui selle aasta tooteuuendustest rääkida, siis oleme jõudnud lõpplahenduseni oma kappides LED-valguslahendus-

tega, mis peaks nüüd võrreldes konkurentidega tegema tõsisema edasihüppe, sest keegi teine Eestis sellist lahendust ei paku,” selgitab Ruhno. Sügisel peaksid jõudma tarbijateni uuendused ka materjalide osas, mille puhul on eeskuju võetud hiljuti toimunud Milano mööblimessil nähtud uuendustest. „Maailm liigub naturaalsuse poole ja seda püüame ka meie.

Tänases valikus on juba mitmeid lainelisi ja tekstuurseid materjale ning see trend jätkub.” Kvaliteedi ja ühtse konkreetse plaadipaksuse kasutamine on Ivar Ruhno arvates kindlasti Tanki peamine eelis. Sellest tuleneb mõnevõrra kallim hind, aga inimene, kes Tanki toote ostab, võib kindel olla, et kvaliteedi osas pole mingeid järeleandmisi tehtud. „Meie anname oma liuguste

liikuvatele osadele eluaegse garantii, mida ei paku ükski teine tootja. See, et me julgeme seda lubada, näitab kvaliteeti. Et esmatähtis on kliendi rahulolu, pakub Tank täisteenust alates kliendi asjatundlikust konsulteerimisest ja objekti mõõdistamisest kuni toote projekteerimise, kohaletoomise ja paigaldamiseni.

TANKI LIUGUSTE JA GARDEROOBI EELISED: •• Täisteenindus: konsultatsioon, mõõdistamine, transport, paigaldus ja hooldus. •• 11-aastane liuguste ja garderoobide tootmise ja müügi kogemus. •• Tugev ja stiilne 22 mm mööbliplaat tagab läbipaindumatuse ka 1200 mm laiuste riiulite puhul. •• Ainsana Eestis riiulite sisse süvistatav LED-valguslahendus, mis võimaldab efektseid ja praktilisi kapi valgustuse lahendusi. •• Uste baasvarustuses olevad

pehmesulgumise pumbad tagavad uste müratu ja turvalise sulgumise. •• Vastupidavad ja stiilse disainiga alumiiniumist liuguste profiilid. •• Kõik liugrattad on varustatud kuullaagritega, alarattad on täiendavalt varustatud alasiinist väljahüppamist takistavate vedrudega. •• Väga lai mööbliplaadi ja uste avatäidete materjalide valik. •• „Push to Open” sahtlilahendus – vajuta sahtlile ja see avaneb ise. •• Sahtlite juures kasutatavad te-

leskoopsiinid võimaldavad sahtleid avada täies ulatuses. •• Võimalus kasutada sahtlite juures automaatset LED-valgustust – avades sahtli, on selle sisu valgustatud. •• Pehme sulgumisega sahtlilahendused – lükka õrnalt ja sahtel sulgub ise vaikselt lõpuni. •• Tugeva konstruktsiooniga sahtlid – võimalus tellida sahtleid laiusega kuni 1000 mm. Uuri Tanki toodete kohta lähemalt www.tankstudio.ee

Tahma ise suurtelt pindadelt maha ei saa Söeline mustus on väga ränk mustus, mis teatud pindadelt maha ei tulegi. Vilve Torn Piret elab koos perega Nõmmel miljööväärtuslikus piirkonnas, nagu armastavad rõhutada kinnisvaramaaklerid ja -arendajad. Tõsi see on. Korrusmaja, kus naine elab, on pikitud väikeste ja hoolitsetud aedadega eramajade vahele. Siinne kevadine linnulaul ähvardab kõrvakuulmise võtta ja talvine vaikus pakub vastukaaluks hetki, kui kuuled ka iseenese mõtteid. Ometi on sellel idüllil ka oma miinuspool, millest pole väga palju kirjutatud ja räägitud, aga millega on kimpus paljud Nõmme elanikud. Väga paljud siinsete eramajade elanikud kütavad oma majapidamist kivisöega ja selle põlemisel lenduv imepeen tolm ongi kõige kurja juur. Nähtamatu

paharet poeb läbi ka kõige tihedamate aknapragude vahelt ja kleepub sõna otseses mõttes aknapõskedele, seintele ja lakke. Kindlasti ka mööblile, aga seda palja silmaga niisama lihtsalt ei märka. Naine oli õnnelikult oma uues renoveeritud korteris elanud umbes kaks aastat, kui ta esimesi tõsiseid ohumärke nägema hakkas. Kevadise aknapesu ajal oli pesulapp süsimust ja ka aknalaualt tolmu võttes jäid tolmulapile kurjakuulutavad mustad jutid.

Nähtamatu paharet poeb läbi ka kõige tihedamate pragude vahelt.

DEVI kaabelküttesüsteemid: kindel kvaliteet aastakümneteks! Jaanipäevani stardikomplekt soodushinnaga

-15%

Küttekaabel Deviﬂex™ DTIP-18 + termostaat Devireg™ 530 + 2,5 m anduritoru

Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477 Saadaval hästivarustatud elektri- ja ehitusmaterjalide kauplustes: Eﬀex, Ehituse ABC, Espak, Esvika jt

7 Foto: www.notjustclean.com

Kui ajapikku tekkisid ka radiaatorite kohale ja aknapõskedele mustavad viirud, hakkas naise peas taguma häirekell. Iga usin perenaine teab, et kui on probleem, tuleb sellele lahendus leida. Nii tõmbaski Piret jõulueelse suurpuhastuse eel sarnaselt puhtuse- ja kodukuningannade Bree Van de Kampi ja Anthea Turneriga kätte kummikindad, sõlmis juuksed kuklale vallatusse patsi, segas ämbris valmis pesuvahendi ning alustas… Järgnevat Piret enam meenutada ei taha. Juba teise või kolmanda pesemisliigutusega sai selgeks, et on võitlusse astunud seitsmepealise lohega – lööd ühe pea maha, kasvab teine asemele. Ühele lapitõmbele järgnes see, et pestav pind sai küll veidi valgem, kuid kogu mustus nihkus edasi ja kontrast puhastatava ja puhta pinna vahel aina kasvas.

Tahmast vabanemine on nagu võitlus seitsmepealise lohega.

Pesulapi vees solgutamisest polnud ka mingit kasu, sest rasvane tahm ennast märjast riidetükist enam lahti ei lase. Kui naine märkas, et niisama pesuveega sudides ta seda koletist ei võida, ta loobus – ühtlaselt hallid aknapõsed on kindlasti ilusamad kui sigrimigrikirjaliseks nühitud pinnad. Sellele andis veelgi kinnitust Pireti naabrinaine, kes järelemõtlematult eestoa lage pesema hakkas. Täna on Piret aga oma hallivõitu lagesid, seinu ja aknapõski vaadates dilemma ees. Kas probleemile leidubki lahendus vaid valge värvi ja pintsli näol või oskab keegi teda õigeid pesuvahendeid

Pesulapi vees solgutamisest polnud ka mingit kasu, sest rasvane tahm end niisama lahti ei lase. ja liigutusi kasutades pindu õigesti pesema õpetada? OÜ Puhastusekspert juhataja Helge Alt ütleb, et söeline mustus on väga ränk mustus ja tahm näiteks teatud pindadelt ära ei tulegi. Kuigi ühest lahendust siin probleemile polegi, tasub alati enne

puhastamist vaadata, mis sorti mustusega tegemist on ja millise pinna peal see on – kõik pinnad ei kannatagi puhastamist. Ja alati on mõttekas alustada väiksematest pindadest, millest jõud üle käib. Puhastusvahenditest soovitab Alt kalduda aluseliste ainete poole, mis seda rasva lahustada aitavad. Puhastuslapina tuleks eelistada mikrokiudlappi ja hiljem tuleb see pesumasinas 90 kraadi juures puhtaks pesta (teistest pesuesemetest ikka eraldi!). Ühe võimalusena pakub Helge Alt ka melamiinkäsna, mis toimib kustukummina, kuid suuri pindu sellega küll ette võtta ei maksa.

9 Foto: Björn Panker

Enne kui vana puupõrand hukule määrata, tasub uurida, kas seda saaks renoveerida.

Lihvimine päästab vana puupõranda uuele elule Kristiina Viiron „Niiskus on puitpõranda suurim vaenlane. Kui puitpõrand pole niiskust saanud, on seda võimalik renoveerida ka siis, kui põrand on 500 aastat vana,” kinnitab puitpõrandate paigaldamise, renoveerimise ja viimistlemisega tegeleva OÜ Remoks projektijuht Rene Reinmann. „Oleme renoveerinud mõisates näiteks selliseid põrandaid, mida Nõukogude sõjaväelased omal ajal mitukümmend korda emailvärviga värvisid ja veel papiga üle lõid. Aga kui põrand üle lihvida, saab ilusa tulemuse.” Sestap – kui räämas ja hukas vana puupõrand esmapilgul ka ei tundu, maksab enne selle hukule määramist ja üles kiskumist kindlasti asjatundjaga nõu pidada. Riskide hajutamiseks võiks põrandat lasta hinnata vähemalt kahel-kolmel spetsialistil. „Ehitaja võib ju pakkuda enda jaoks ka hinnalt kasulikuma variandi,” põhjendab Reinmann, miks ei maksa vaid ühe spetsialisti arvamust kuulata. Põrandat renoveerides (olgu tegu siis laudpõranda või parke-

tiga) renoveerides on vaja saada lahti kõigest sellest, mis põrandale on selga laotud – vanast emailvärvist, lakist, õlist, mustusest. Selleks lihvitakse põrand üle. Naelad Reinmanni kinnitusel lihvimist ei sega – need lüüakse torni kasutades ükshaaval nii sügavale, et trummellihvija liivapaberit lõhkuda ei saaks. Tühikud täidetakse spetsiaalse kitiga, mille värvus sõltub hilisemast põranda viimistlusvahendist. Kui lakitakse, siis valitakse heledam toon; kui aga õlitatakse siis tumedam. Lihvimistöö juurde kuulub ka põrandalauavahede puhastus, need kas kraabitakse puhtaks või n-ö saetakse spetsiaalse tööriista abil puhtaks. Seejärel täidetakse vahed sama kitiga, millega naelatühikudki, või jäetakse vastavalt põrandaomaniku soovile ka täitmata. Paks värv maha

Rene Reinmann kinnitab, et lihvimisega saab jagu ka paksudest emailvärvikihtidest, millega vanasti armastati laupõrandaid üle võõbata. Selleks kulub lihtsalt rohkem aega ja lihvimismasinal

rohkem liivapaberit. Lihvimist alustatakse jämedama liivapaberiga, mida töö käigus järjest peenema vastu vahetatakse, kuniks värv saab eemaldatud ja põranda tasapind on taas ühtlane. Ka lakitud ja õlitatud põrandate puhul eemaldatakse kiht puitu, kuniks puhas puidustruktuur viimistluskihi alt taas välja tuleb. Reinmanni sõnul hindab ehitaja kindlasti ka põrandalaudade ja parketi paksust, et kas see on ikka piisav lihvimiseks – väga õhukese puhul ei jääks pärast lihvimist ju suurt midagi alles. Üksikud rikutud põrandalauad ja parketiliistud vahetatakse vajaduse korral välja, tavaliselt samamoodi vanast põrandast pärit laua või liistu vastu, et põranda üldmulje ikka ühtlane jääks – niisuguseid võib leida näiteks Säästva Renoveerimise Keskusest. Vahel tuleb ette sedagi, et põrand on seina äärest niiskust saanud ja laua otsad on rikutud. Sel juhul eemaldatakse mädanenud lauaotsad ja nende asemele pannakse laud või paar, aga seniste laudadega ristipidi. Kui niisugune koht on näiteks akna juures ra-

diaatori all, ei jää see üldmuljet segama ning vana põrand on ikkagi uuele elule päästetud. Vajadusel võib vana põranda renoveerimise käigus ka üles võtta. Näiteks juhul, kui põrand on väga külm või on kahtlus, et põranda all võivad olla mingid nn mädad lood. „Võtame põranda üles, vaatame, mis laagidega toimub, soojustame, rihime lauad tagasi, lihvime ja viimistleme,” selgitab Remoksi projektijuht. Õli või lakk

Viimistlemisel on Reinmanni sõnul järjest rohkem hakatud õlitamist lakkimisele eelistama, sest õlitatud põrandat on lihtsam hooldada. Enne, kui kodupõrand uuesti õlitamist vajab, võib kuluda mitu aastat. Sõltub sellest, kui palju tallamist põrand saab. Restoranides, kus põrandat kulutavad sajad jalapaarid, võib uuesti õlitamist vaja minna ka aasta pärast, kodus saab läbi muidugi kauemini. Enne uut õlitamist tehakse põrandale spetsiaalsete vahendite ja masinaga pesu, mis avab puidu poorid ja võimaldab õlil põrandasse imbuda. Niisugust kordusõlita-

10 mist saab teha viis kuni kümme korda, enne kui põrand uuesti lihvimist vajab. „Lakkimisega nii kergesti ei pääse. Enne korduslakkimist tuleb vana lakikiht kindlasti maha lihvida. Ja kui midagi kõva ja rasket on lakitud põrandale maha kukkunud ja lakikihti vigastanud ning vesi on sealtkaudu puule ligi pääsenud, jäävad täkke ümber mustad randid. Seda kohta maha pesta ei anna, õlitatud põranda puhul aga annab,” õpetab Reinmann. Kui midagi juhtub õlitatud põrandale pudenema ja see koht saab natuke rikutud, saab selle koha hõlpsasti üle õlitada. Tavaliselt jätab ehitaja sel puhul pererahvale selleks puhuks ka õli. Nagu juba eespool öeldud, puitpõranda suurim vaenlane on niiskus. Seda ka siis, kui pind on õlitatud ja lakitud. Sestap hoiab hoolas pererahvas eeskojas ja esikus ukse all porivaipu. Põrandale värvilise tooni andmiseks võib põrandat ka peitsida, selle peale käib aga kindlasti kaitsevahend: õli, lakk või ka vaha. Põrandat vahatatakse pärast õlitamist või lakkimist, et anda põrandale läiget või vastupidi, matistada põrandat.

Lakitud põrandate hooldus •• Parkettpõrandale sattunud mustuse eemaldamiseks kuival meetodil kasuta tolmuimejat või harja. •• Niiskeks puhastamiseks kasuta kvaliteetset moppi. Jälgi, et puhastamisel kasutataks vett nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. Lakitud põrandat võib pesta puhta veega või lisada pesuvette neutraalset pesemisvahendit. Niiske puhastuse korral peab põrand olema kuiv hiljemalt paari minuti pärast. •• Kriimustuste vältimiseks kasuta mööbliesemete jalgade all vildist katteid. Arvutilaua või töökoha juures oleva põranda kaitsmiseks toolirataste eest kasuta läbipaistvaid põranda kaitsematte. ÕLITATUD PÕRANDATE HOOLDUS Igapäevase hoolduse puhul kasuta tolmuimejat või kuiva moppi. Kui põrandal on plekke, eemalda need lahja seebiveelahuse ja lapi abil. Hea on kasutada spetsiaalseid õlitatud pindade hooldus- ja puhastusvahendeid. Kui neid käepärast pole, peavad alternatiivsed puhastusvahendid olema leelise- ja happevabad. Kogu põrandat võib samuti niiskelt puhastada, kuid seda võimalikult harva. Allikas: www.kopkop.ee

KÕIGE TERVISLIKUM EHITUSPLOKK NÜÜD 20% SOODSAMALT

Torustike probleemide korral k체sige pakkumist oma kohaliku hooldusfirma k채est. Lisateavet erinevate lahenduste kohta saab maaletooja kodulehelt www.halstrading.ee

Klassikaline valtsplekk ja valtsplekine Klassik

Vasakul valtskatus, paremal profiilplekk Klassik

Erki Loigom AS-i Toode müügi- ja turundusjuht Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees Teraskatuste valikust on aastaaastalt populaarsemaks muutunud profiilplekk Klassik, mille ümber on piisavalt palju segadust nii lõpptarbijate kui ka arhitektide ja katusemeistrite hulgas. Vaatame üle, millal ja kuhu sobib Klassiku katuseprofiil ja kus eelistada valtsplekk-katust. Vasakul valtskatus, paremal profiilplekk Klassik Klassik on siledapõhjaline, ligi 500 mm laiusega (sõltuvalt tootjast on siin ka erinevaid laiusi) püstiste topeltvaltsi meenutavate liitekohtadega teraskatuse profiil. Rõhutan sõnapaari „topeltvaltsi meenutavate”, sest see ongi peamine segaduste ja väärarusaamade allikas. Klassiku visuaalne külg on tõesti kõige sarnasem plekk-katusena üle 100 aasta tuntud valtskatusega, aga nende sisuline külg on nagu öö ja

päev. Milles seisnevad peamised erinevused ehitajale, kliendile ja arhitektile? Valtskatust peetakse plekkkatuse Mercedeseks ja seda nime kannab see õigustatult. Valtskatus kinnitatakse katusele spetsiaalsete klambritega, samal ajal plekipaane kruviaukudega läbistamata. Kõik sõlmed ja liited ühendatakse valtsimise teel teineteisega, mis tagab suurepärase veepidavuse ja korrosioonikindluse aastakümneteks. Vanemad valtskatused, mida on tulnud maha võtta, pärinevad 1920-ndatest ja liidete tõttu ei tuleks ka neid veel uuendada. Samuti võimaldab valtsimise meetod ühendada väga erikujulisi pindasid omavahel, teostada korrektseid liiteid kõigi katusel ettetulevate väljaehitiste ja läbiviikudega, on selleks siis korsten, vintskapid või ka keerukamad uugid, parapetid, luugid jms. Valtsplekk-katus on omamoodi kunstitöö, mille lahendused on suuresti sõltuvuses katusemeistri käekirjast – tema kogemuste ja teadmistega. Samuti seab valtskatus teatud lisa-

nõuded kasutatavatele materjalidele. Et töö käigus kasutatakse palju sileplekki ja selle painutamist, on soovitav, kui sellise katuse materjal oleks pehmem, nn plekksepaplekk. Selle omaduste kirjeldamiseks on kasutusel näitaja, voolavuspiir. Konstruktsioon ja ehitusteras on kõrgema voolavuspiiriga (jäigemad), profiilplekkide oma keskmise ja valtskatuse ning ka vihmaveesüsteemide materjal omakorda madalama voolavuspiiriga ehk pehmem. Samuti on oluline jälgida nõudeid korrosioonikindlusele ehk tsingikihi paksusele teraslehel. Tsingitud teraslehel võiks selle karakteristiku väärtus olla 350 gr/ m². Meie hinnatundlik ja kohati pealiskaudne turg kahjuks kasutab ja aktsepteerib ka madalama väärtusega toorainet. Siinkohal on tootjatel veel pikk töö tellijate ja ehitajate harimiseks. Vanas Euroopas on valtskatuste tegemisel kasutusel ka eriti pehmed, aga samal ajal korrosioonikindlad materjalid – vask ja titaantsink (puhas, ilma teraseta tsinkplekk), mis annavad hoonetele igikestva katuselahenduse. Nende katu-

selahenduste paigaldus nõuab erioskusi ja teadmisi, aga õnneks on ka Eestis selliste oskustega ettevõtted. http://www.toode.ee/ tooted-ja-teenused/titaantsink Klassik on tänapäevasem ja kiirem lahendus, mille peamine eesmärk on saavutada vastavalt nimele vana ja klassikaline väljanägemine. Siiski on Klassikul palju nõudeid, mistõttu ei tohiks teda kasutada mis tahes hoonete katustel. Esimene on emotsionaalset laadi, aga tulevikkuvaatavalt soovitaks selle poolega juba täna võimaluse korral arvestada. Asjatundja pilku riivab sügavalt, kui ta näeb Klassiku profiili näiteks Kadrioru moodi asumis, mis on loodud just valtsplekk-katustele. Kui pidada katuse ainsaks eesmärgiks veepidavust, võib neile väärikatele ehitistele peale panna kas või kiviimitatsiooniga profiilpleki (ja seda kahjuks kahetsusväärselt palju ka tehakse!) ja eesmärk on saavutatud. Loodetavasti jõuab Eesti areng ka selles valdkonnas nii kaugele, et linnaarhitektid ja kohalik võim seab piirangud ja reeglid kasuta-

tavatele materjalidele ja lahendustele arvestades piirkonna eripärasid. Klassikust jätkates tõstame esile tema tehnilised erisused võrreldes valtsplekiga. Klassiku ühendusi ei valtsita. Paanid kinnituvad katusele kruvidega, liitekohas varjab üks paan eelmise paani kruvirea. Kruvidele mõeldud augud (piklikud avad) on tehases ettevalmistatud, arvestamaks temperatuurierinevusest põhjustatud soojuspaisumist. Klassik vajab rohkem kallet, sest tema liitekohad ei ole nii hermeetilised kui valtsplekil. Siiski võib Klassikut muretult paigaldada pindadele, mille kalle on 10 kraadi ja suurem. Kogemuslikult võib öelda, et üle 15-kraadise kaldega katustele ei esine mingeid sissejookse paanide liitekohtadest. Tähelepanu soovitame pöö-

rata sõlmedele, kus on võimalik lume kuhjumine, aga ka kohad, kus vihmavalang võib vett juhtida ülesmäge (liitumised seintega, korstnasõlm). Ideaalne on Klassiku puhul tema tuulduvus, mis sarnaneb teiste profiilplekkide tuulduvusega – harjasõlm on avatud, tagades suurepärase õhu liikumise. Ja loomulikult on Klassik-lahenduse hind võrreldes valtsplekiga omajagu soodsam ja töö kiirem. Klassik on ideaalne lahendus viilkatusega uuselamutele, hoonetele, mis ei asu miljööväärtuslikus piirkonnas. Klassiku valmistamiseks kasutatavale materjalile ei esitata täiendavaid nõudeid, kehtivad kõik tavaliste profiilplekkide tootmiseks vajalikud reeglid. Lisaks toodetakse Klassikut väga suures värvivalikus.

Ülemisel joonisel topeltvaltsiga liide, alumisel Klassik-profiili kinnituspõhimõte

jektidesse sisse kirjutatakse ja joonistatakse. Peaaegu igapäevane on kohata selliseid nn vahvaid lahendusi nagu valtsplekk Klassik, Klassik-valtsplekk, valtsitud profiilplekk Klassik jne. See tekitab lõpptarbijas ja tellijas, aga ka materjalitootjas ja katusemeistris palju segadust. Kas minna metsa vaatama siga või kägu, selles on märkimisväärne vahe. Mida arvestada valtsplekk-katuse juures? •• minimaalne katuse kaldenurk 5 kraadi; •• materjal voolavuspiiriga, mis vastab plekksepaplekile või on pehmem kui profiilplekkide teras; •• tsingitud pleki korral on tsingikihi paksus 350 gr/m², värvkatte all 275 gr/m²; •• liidetes soovitame kasutada spetsiaalset valtsiõli niiskuse

tõrjumiseks; •• hästi läbi mõelda katusealune ventilatsioon; •• tooraine nimipaksus mitte alla 0,50 mm, parim oleks 0,60 mm. Mida panna tähele Klassik-profiilpleki korral? •• minimaalne katuse kalle 10 kraadi, soovitavalt üle 15 kraadi; •• hästi läbi mõelda keerukamad sõlmed veepidavuse seisukohalt; •• kaaluda varianti sõlmedes valtsimise meetodil liidete tegemiseks, seda just madalama kalde korral; •• toote sobivus hoone ja ümbritseva keskkonnaga; •• tooreaine nimipaksus mitte alla 0,50 mm (osa tootjaid trikitavad ja serveerivad seda nimipaksust ka 0,55–0,56 mm plekina), soovitavalt lausa 0,60 mm.

KOMMENTAAR Jaanus Aedla OÜ Plekk-Katusemeister juhatuse liige Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige

Klassiku paigalduse juures võib kombineerida ka valtskatuse elemente, kasutades ära mõlema lahenduse positiivseid külgi. Näiteks räästasõlm teha valtsplekina – see tagab väiksema tuulemüra ja soojuspaisumisest tekkiva liigse pleki lainetamise ja loob visuaalselt mulje kui valtskatusest. Katuseaknad võib paanide sisse valtsida, ta-

gades parema veepidavuse kui tavapäraste akna hüdroisolatsiooniplekkide kasutamisel. Samuti on väga hea mõte lahendada korstna- jt läbiviikude lahendused valtsplekk-katuse meetodil. Ehitajatele ja arhitektidele soovitame süveneda põhjalikumalt toodetesse, mida pro-

Nõustudes eelkõnelejaga suhtun samuti kriitiliselt valtspleki imitatsiooniga profiilplekki, üldtuntud nimetusega Klassik. Topeltvaltspleki ja valtsplekki imiteeriva profiilpleki Klassiku vahe on tõesti öö ja päev. Ilmselt kõige suurem probleem seisnebki visuaalsel vaatlusel nähtaval sarnasusel nende kahe vahel. Kahjuks esineb arusaamatust arhitektide, projekteerijate ja kurvastusega nentides ka ehitajate hulgas. Täiendavalt rõhutaks lisaks eeltoodud artiklile nende kahe pleki paigaldusviisi täiesti erinevat lähenemist. Kui Klassiku profiilpleki paane paigaldatakse omavahel klamber- ühendusega ja silepleki ülekatteid pealtpoolt kruviühendusega, siis valtspleki puhul liited valtsitakse enamasti omavahelt topeltühendusega. Kõik kinnitused jäävad valtside vahele, tagades nii parema ilmastikukindluse. Klassiku

paigaldus sarnaneb trapets- ja kiviprofiilpleki omaga ega nõua sedavõrd suuri meistrioskusi kui valtspleki paigaldus. See sõltub muidugi ka katuse keerukusest, sest Klassiku plekil puuduvad lõpuni töökindlad lahendused keerulistele sõlmedele – katuseaknad, vintskapid, kumerad neelud, katusepealsed rennid. Aastate jooksul olen näinud selliseid kokku keeratud n-ö teoseid, mis heade ehitustavadega küll kokku ei lähe. Kõige sobivam on kasutada Klassiku profiilplekk lihtsal viilkatustel, kus korstna läbiviigud jäävad läbi harja või selle vahetusse lähedusse – siis peaks selle paigaldusega hakkama saama ka ehitusliku plekitööde oskustega ehitaja. Nimetama peaks ka probleemi, kus Klassik-pleki paigalduse eest küsitakse samas hinnaklassis hinda topeltvaltsplekiga, kasutades kurjasti ära tellijate teadmatust. Samal ajal tekitatakse ka ebaausat konkurentsi pakkudes odavama lahendusega Klassikut valtspleki pähe. Tarkust ja külma pead soovides!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

Hallitusseened – tüütud kaaslased niiskes kodus Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, kahjustavad need tervist. Signe Kalberg

maja vuugivahed täideti kolm-neli aastat tagasi. Maja otsaseinad soojustati Kateriina mäletamist mööda ka samal aastal ja sinna pandi soojakadude vähendamiseks vill ja Gyproci plaadid. Mõned aastad tagasi vahetati korteris ka püstiktorud, mis soojust eriti välja ei anna. „Sellel aastal köetakse meie maja siiani ainult öösiti ja õrnalt, päeval mitte. Väljas on ilmad soojad, kuid niiskust tunnen igal pool,” kurdab Kateriina. TTÜ materjaliuuringute keskuse professori Urve Kallavuse sõnul vajavad seened elutegevuseks orgaanilist toitu, vett ja sobivat temperatuu-

„See oli ikka paras ehmatus, kui avastasin akende all põrandaservas jube musta hallituse. Lisaks sellele avanes kohutav pilt ka välisseinaga piirnevas garderoobis, kus üks mantel oli üleni valge hallitusega kaetud,” kirjeldab pärast elamu soojustamist tekkinud olukorda Mustamäel elav Kateriina. Naine on ühes ja samas korteris elanud 36 aastat. Tema otsapealne korter asub viiekorruselise maja neljandal korrusel. Kümme aastat tagasi pandi korteritele ette plastaknad,

Siseruumides võivad hallitusseened kõikjal kasvada.

MASSAAŽIVANN ROSENTHAL VIHMADUŠI KOMPLEKT

SOPHIE-15, 150 x 100 x 61 cm kvaliteetne Eesti massaaživann elektroonilise puldi, värvilise veealuse valguse ja 10 massaažidüüsiga.

Ilma segistita

– 54 %

69 € (149 €)

– 50 %

ROSENTHAL KÖÖGI/VALAMUSEGISTI DOR100; pööratava tilaga, valikus terve tooteperekond

125 € (250 € )

– 50 %

GARANTII 5 a.

699 €

(1390 € )

WC POTT + AEGLASELT SULGUV ISTE ROMEO (taha-või allajooks)

125 € (199 € )

Valmistatud Euroopa Liidus

– 37 %

Vaata lähemalt pankrotivara.com ja www.laohind.ee Tallinn: Tatari 51, „Lõuna Ostukeskus” (parkimine hoovist kellaga 1,5 h tasuta) E-R 10-18; L, P 10-16 Tartu: Turu 45B / Sepa Keskuse uus hoone (parkimine tasuta) E-R 10-18; L, P 10-16

17 Foto: erakogu

ri. Hallitusseened toodavad elutegevuse jätkamiseks imeväikeseid eoseid – need on 1–20 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass või seene eritatavad keemilised ained. Siseruumides võivad hallitusseened kõikjal kasvada. Eosed satuvad majja lahtise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad mikromeetrilised imekerged eosed end välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja koduloomade karvade külge ning rändavad nii edasi. „Siiski ei hakka iga eos kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus,” kinnitab Kallavus.

nakasroheline, helesinine, roosa või ka mõnda muud värvi. Näiteks majavammist kahjustatud puit tumeneb ühtlaselt ja muutub pruuniks, tumevõi punakaspruuniks. Puit lõheneb siis risti ja pikikiudu ning laguneb lõpuks kergesti laiali pudenevateks kuubikukujulisteks osadeks. Ainus lahendus hallitusseente vastu on ruumi õhuniiskuse vähendamine. Hallituse tõrjeks keemiliste vahendite kasutamine eluruumides pole aga eriti mõistlik, sest mürgine tõrjevahend ohustab tervist.

sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, polster jm) võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata nende materjalide pinnal leiduva, sinna õhust sattunud orgaanilise aine tõttu. Ehitistes esineda võivad seened saab jagada kahte suurde rühma: puidu pinnal arenevad ja puitu lagundavad seened. Hallitus kasvab väga edukalt isegi värvitud betoonpindadel. TÜ dotsendi Kurmo Konsa sõnul võib hallitus olla rohekas, must, si-

Hallitus tuleb majja: •• kui kivist välisseintel on vilets soojustus; •• kui kivist välisseintes on külmasillad; •• kui vihm pääseb välis- ja siseseintesse; •• õhuvahetuseta keldrites ja esimese korruse puitpõranda alustes ruumides; •• sisemise niiske õhu sattumisel välisesse puitseina; •• viletsa ventilatsiooniga vannitubade ja duširuumide nurkades; •• vigase või olematu veetõkkega vannitubade ja duširuumide seinakonstruktsioonides; •• kui vesi pääseb niisketes ruumides kipsplaadi taha; •• kui vannide, dušialuste, kraanikausside vahel kasutatakse niiskust kartvaid hermeetikuid; •• kui köögipliidi ümbruses puudub korralik tõmme.

Kaks suurt rühma

Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, sest sisaldavad ise vajalikke toiteaineid. Näiteks on märg, tselluloosi sisaldav materjal, papp, kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel (kivi, tolm, värvid,

TermoPlokk TermoPlokk Silver TermoPlokk Silver Pluss

Avaprofiil Metallprofiil

Pruss Avaprofiil

TermoPlokk Silver TermoPlokk Silver Pluss

Betoon Betoon

Armatuur

TERMOpõrandaplaat

L-Plokk Muld Soojustus EPS 120 Perimeeter EPS 120 Perimeeter Pluss

Vesipõrandaküttetorustik Soojustus EPS 100 Silver (3*100 mm) Liiv / Kruus Pinnas

TermoPlokk tootesarja kuuluvad tooted TermoPlokk Silver ja TermoPlokk Silver Pluss on EPS soojustusmaterjalist vormitud majaehitusplokid kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga. TermoPlokk tootesari on loodud neile, kes tahavad ise maja ehitada või siis kasutada asjatundlike ehitusettevõtjate abi. TermoPlokk tootesarja tooted sobivad ideaalselt kaasaegsete energiasäästlike majade ehitamiseks ja on disainitud täitmaks kõiki energiasäästlike majade välispiiretele esitatavaid nõudeid.

KS!

TermoPlokk Silver U-arv on 0,13 W/m K ! TermoPlokk Silver Pluss U-arv on 0,09 W/m K ! Reideni Plaat AS | www.reideniplaat.ee

HIT

E ME

VIT OO

E MIS

Lihtsa, kuid tõhusalt toimiva suitsuahju saab ehitada metalltünnist Hiidlase lihtne metalltünn teeb kuuma kuldpruuni ahjukala valmis 40 minutiga.

Kristiina Viiron Suitsuahjuga seostub ikka miskipärast kapitaalne tellisehitis aianurgas ja kala suitsutaminegi näib üsna aeganõudev tegevus. Hiiumaa mees Arvo Tisler ehitas aga endale suitsuahju, mille saab vajaduse korral hõlpsasti ühest kohast teise tõsta ja pealegi on see ka kiire – kuuma kuldpruuni ahjukala saab lauale tõsta juba 40 minuti pärast. Ahju ehitamiseks on tarvis metalltünni, traatvõrku, vinkelrauda ja torusid ning keevitusoskust või seda kunsti valdavat sõpra, kes ahjule jalad alla paigaldada aitab. Arvo Tisler kasutas ahju ehitamiseks mahukat roostevaba tünni, milles ta esialgu kavandas mett hoida. Aga pärast seda, kui ta Peipsi ääres kaluritel tünn-suitsuahju nägi, sai tünn omale teise otstarbe.

Esmalt on metalltünnile vaja jalad alla saada, nende kõrgus võiks olla umbes 20 sentimeetrit, et mahuks tünni alla tuld tegema. Arvo suitsuahju jalad on kombineeritud vinkelraudadest ja ümmargustest torudest – nii püsib tünn stabiilsena ega kõigu. Põhimõtteliselt võib tünni ju ka tellistele tõsta, aga jalgadega on see lihtsalt kindlamalt maas. Arvo on tünnile ka sangad külge keevitatud, et oleks mugav ahju tõsta. Näiteks vihma ajal garaaži varju viia. Restid on tehtud traatvõrgust

Selleks, et oleks suitsutatavaid kalu võimalik ahju asetada, vajab ahi reste. Nende tarvis läks kasutusele traatvõrk, millest omal ajal ehitati nutriatele puure. Resti mõõt sai määratud tünni läbimõõdu järgi,

et rest parasjagu tünni sisse mahuks. Kahelt poolt küljelt on võrgu servad umbes viie sentimeetri kõrguselt üles painutatud – nendele servadele toetub järgmine rest. Esimene rest toetub kahele metallvardale, mis on altpoolt osast läbi tünniseinte pistetud, järgmine aga juba eelmise resti servadele, aga niimoodi, et servad ei oleks üksteisega kohakuti ja nii lõpuni välja. Kokku mahub Arvo ahju viis resti, aga tavaliselt suitsutab ta korraga kolm-neli restitäit. Suitsutamisprotseduur näeb tünnahjuga välja järgmine. Tuli, nagu juba eespool märgitud, tehakse tünni alla. Tünni sisse põhja peale aga asetatakse lepapuust klotsid. Arvo lõikab need tavaliselt umbes 10 sentimeetri pikkuseks, kokku võiks ühe ahjutäie tarvis võtta nii 20–30 tükki. Klotse põlema ei süüdata – neid kuumutab ja ajab suitsema tünni põhja alla tehtud tuli. Saepuru klotside asemel ei sobi, sest süttib põlema. Soolasust testib kartuliga

Soo

n ken Ra

ailm usma

a 8/2011 te stiv õit j

m e

Kala suitsutamiseks on Arvol omad kindlad nipid. Esiteks paneb ta kala vähemalt 40 minutiks soola, vee soo-

ailu Vert

Laadimisaeg 22 minutit!

Akutrell BDF456RFE

• Soome TM Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!. • Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast. • LED töökohavalgusti. • Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 m mm m • Suurim pingutusmoment: Kõva/pehme 50/36 Nm

299€

lasust timmib ta aga kartuli abiga. „Vesi peab olema nii soolane, et kartul tõuseb vee pinnale – siis on soolasus paras,“ õpetab ta. Soolatud kalad laob Arvo kõrvuti restile – lestal peab olema tume külg vastu resti – annab ta nõu. Seejärel restid ahju, tünnile kaas peale ja tuli alla ning neljakümne minuti pärast saab lasta kalal hea maitsta. „Kui tean, et külalised on tunnipooleteise pärast tulemas, puhastan kalad ära, panen soola, pistan ahju, ja ongi olemas! See on väga lihtne süsteem,” kiidab Arvo. Klassikaline kiviahi on peres ka, aga tünni alla huugab tuli ikka märksa sagedamini. Liha pole Arvo selle ahjuga teha proovinud, küll aga kõiksugu kalu: tuulehaugi, lesta, säinast, ahvenat... Ahi on ajale ka hästi vastu pidanud, juba kümme aastat. „Ja kestab veel,” kinnitab Arvo. Ta lisab, et õhemast plekist tünni põhi võib ajaga ka läbi põleda, siis võib selle tarvis põhjale paksema metallplaadi alla keevitada.

MENDALI ON EESTIS JUBA 20 AASTAT

PAKKUNUD TEENUSEID JA TOOTEID: KERGVAHESEINAD brändinimega Excel, mis sobivad kasutamiseks kodus, terrassil, koolis, büroos, kaubanduskeskuses, haiglas jne. Klaasist kergvahesein eraldab ja ühendab, lahendus on kinni vaid Tellija fantaasias. Kasutusel on nii alumiiniumist, puidust, MDF-st kui ka täiesti ilma raamita lahendused. Uudisena pakume ka volditavaid seinu. LOODUSKIVI toode on kasutusel juba miljoneid aastaid inimese elukeskonna loomisel. Sobib inimesele, kes soovib eralduda massist ja kellel on oma nägemus ilust ning igikest-

vatest väärtustest. Iga looduskivi on kordumatu ja omanäoline nagu iga muu looduse kunstiteos. CityFire KAMINAD, mis ei vaja põlemiseks suitsutoru ega korstent, võib paigaldada kasvõi vannituppa. Kütusena kasutatakse spetsiaalset Mendali küttevedelikku, mis põlemisel ei suitse. Põlemisel tekib vaid süsihappegaas ja vesi. Uudistoode, mis on teadmata enamikele meie inimestele. AURUSAUNA saab paigaldada igasse korterisse, luues igale inimesele võimaluse kasutada tervislikku saunamõnu mõistliku hinna eest, sõltumata tema elukohast.

KLAASVAHESEINAD

LOODUSKIVID

CITYFIRE KAMINAD

AURUSAUNAD

75 €/m

19 €/m

121 €/kompl

512 €/kompl

hinnad alates 2

hinnad alates

382 €

Kiirlaadija

min

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

UUDIS: VÕIMALIK KA OSTA JÄRELMAKSUGA www.vaheseinad.ee Kotzebue 18d, Tallinn 10411 Tel: 641 5444, 503 4533, www.biokaminad.ee www.mendali.ee mendali@mendali.ee

www.looduskivid.ee www.aurusaun.ee

Kvaliteetne…kui fassaadiaed kodu saab alguse piirdeaiast… Aiad aastast 2000 Kodu peaks valdavalt seostuma inimestele turvatundega, millegagi millele võib alati kindel olla. Siit ka meie missioon juba aastast 2000 pakkuda selle turvatunde suurendamiseks erinevaid piirdeaia lahendusi. Kogenud meeskond ja maksimaalselt tellija soove arvestavad lahendused - see on meie tänane päev! Võime pakkuda piirdeid alates lihtsamatest võrkaedadest kuni keerukate kombineeritud puit või metall-lahendustega aedadeni. • Piirdeaedade ehitus, projekteerimine • Metall-, betoon- ja puitpiirdeaia elementide valmistamine • Pressbetoonist soklid ja postid • Tiib- ja liugväravad, automaatikaseadmete müük ja paigaldus

VELOX ehitussüsteem – kiiresti valmiv, energiasäästlik ja põlvkondi kestev maja

Energiakalkulaator – kiire, lihtne ja tasuta lahendus maja energiakulude arvutamiseks – www.koduseinad.ee Võrdle kalkulaatori abil erinevate ehituslahenduste mõju oma maja energiatarbimisele.

Eesti turul uudne ehitusmaterjal VELOX on välja töötatud Austrias ja seal kasutusel olnud juba üle 50 aasta. 89% plaadi üldmahust moodustavad kuuselaastud, teisteks komponentideks on tsement, mis tagab plaatide tugevuse, ja vedelklaasisegu, mis kaitseb plaate niiskuse, hallituse ja näriliste eest. Plaadid on hea heliisolatsiooniga, tervisele kahjutud ning kõrge tulepüsivusastmega, nende poorne pind tagab suurepärase ühenduse krohviga ja betooniga. VELOX vundamendi- ja seinaplaadid, soojusisolatsiooniga plaadid ning vahelagede karbid moodustavad komplektse ehitussüsteemi vundamendist katuseni.

• energiaalane nõustamine • VELOX materjalide müük ja paigaldus

www.koduseinad.ee / www.velox.ee

21 Fotod: Signe Kalberg

Puitaed on maja ehe ja kaitse Kui vanemas elurajoonis ümbritseb maju enamasti vertikaalsete lippidega aed, siis uuselamuid piirab sageli just horisontaallaudis. Signe Kalberg „Tahtsin teha aia, mis oleks madal ja mis sobiks siinse loodusega ega segaks avarat vaadet kaugusesse. Ja kuigi ma feng shui’st eriti midagi ei tea, olin seisukohal, et aial ei tohi olla ühtegi täisnurka.” Nii räägib kunagine tallinlane Indrek Luide, kes peab pensionipõlve vanaisale kuulunud Oru talus Järvamaal Ambla vallas. Mitukümmend aastat tagasi piiras taluõue hekk, aga see muutus metsikuks, kasvas kõrgeks ja hakkas vaadet varjama. Nüüd on maja ümber tagasihoidlik puitaed horisontaalselt löödud laudadega. See jääb ühest küljest märkama-

tuks, kuid samal ajal laseb silmal puhata hoolitsetud õuel ja mitte ainult kuulda, vaid ka näha agarat õuevalvurit. Enne mõtle, kui teed

Inseneri haridusega Luide kinnitab, et sellise aia tegemine pole sugugi raske. Et puitaed kauem vastu peaks, kasutas ta mõningaid nippe. „Enne oma aia tegemist käisin ringi ja vaatasin, kuidas puitaeda teha ei tohi.” Nelikanttorust aiapostiks valas ta betoonaluse, puuris torru paar auku ja torkas puuposti nii sügavale raua sisse, et see jäi maapinnast 10 sentimeetri kõrgusele. Siis kruvis posti poltidega kinni. Kui nüüd juhtubki puu ajahambale alla jääma, on vaja vaid poldid ja latid lahti keerata ning uus post asemele panna. Peremees juhib tähelepanu veel ühele augule raudtoru ja puuposti vahepeal – see olevat selleks, et niiskus ikka välja saaks.

„See on tänapäevane ja veidi mugavdatud roigasaed, sest ehtsa aia puhul on roikad torgatud kivide vahele, minul aga maa sisse. Eks see tähendab, et puu hakkab maa sees mädanema ega pea nii kaua vastu. Aed kestab nii kaua kui postidki,” selgitab Albu valla Ankru talu peremees Toomas Kelgo. Mees lisab, et ehtsal roigasaial on roikad kahe posti vahel kinni, temal on need aga ühe posti külge naelutatud. See olevat vaid kättevõtmise asi, et ühele postile lisaks veel teine juurde panna. Kodu ümber on ta ammu roigasaeda soovinud, eeskuju käis ta võtmas Saaremaalt – n-ö roigasaedade sünnimaalt. Kõige raskem oli Kelgo sõnul leida oma metsast sobiva jämedusega roikaid, mis tegemise käigus kolme meetri pikkuseks saeti. Nii nagu puu, on ka roikaaia toestuseks ja iluks pandud kivid omad ehk siis enda maa pealt korjatud. Praegu on roigasaeda um-

bes 60 meetri jagu, 30–40 meetrit on vaja veel juurde teha. Looduslähedus kaunistab

Puitaed on levinumaid aiatüüpe – see on klassikaliselt tagasihoidlik ja mõnusalt looduslähedane. Sellise aia pluss on väga suur võimalus valida just endale sobiv ja originaalne lahendus, alustades värvist, aialippide kujust jne. Võrreldes teiste aiatüüpidega on puitaia eeliseks seegi, et seda on võimalik sedavõrd läbipaistmatuks teha, et tänaval liiklejad ja autojuhid ei näe kogu aeg, mis maja hoovi peal toimub. Väga sageli kasutatakse võimalust, kus puitaed paigaldatakse ainult tänavapoolsetele külgedele ja ülejäänud osa tehakse võrk- või kergpaneelaiast. Vanemas elurajoonis on enamasti traditsioonilised vertikaalsete lippidega aiad ja see olekski kindla peale minev valik, ent mõeldav on ka horisontaalne või isegi

kaldne laudis. Eriti uuemate majade juures kohtab horisontaalset laudist päris sageli, sellise aia tegemine nõuab ka tunduvalt vähem aega, sest kasutatavad lauad on tavaliselt üsna laiad, sageli isegi 150 mm või enam. Lauad võivad olla ka üsna pikad, sellisel juhul võiks laudu kohati siduda vertikaalse lauaga.

tuntud kogu Põhja-Euroopa metsavööndis. Püstandaed ümbritses vanasti põlde ja heinamaid, oli vastupidav, kerge parandada ja hea kaitse kariloomade vastu. Püstandaia lihtsam variant on nn soeselgaed, kus roikad nõjatati ristatud teibapaaridele. Püstandaed oli Eestis üldine 20. sajandi alguseni, siis asendati see maja juures lippaia ning põllu- ja heinamaal okastraadiga.

Klassikaline on ikkagi lippaed

Levinuim puitaiatüüp on klassikaline lippaed – see on hea väljanägemisega, varjab tuult ja müra ning tagab aias privaatsuse. Lippaedade puhul on võimalik teha lippe kas siis pealt kaartega, luua postivahedele kaared, teravnurkseid jms, mida fantaasia oskab vaid välja mõelda. Mida tihedama lipivahega lipid paigaldada, seda läbipaistmatumaks aed muutub. Täiesti läbipaistmatu efekti saavutamiseks võib kasutada kahepoolset laudist. Teine levinumaid puitaia tüüpe on horisontaalpuitaed, kus laudis on aiapostide külge paigaldatud horisontaalselt. Eri viimistlused, laua paksused ja laiused, laudise vahed ning topeltlaudis annavad väga omanäolisi tulemusi. Üha enam on maapered hakanud oma taluõue piirama püstand- ehk roigasaiaga. Vitstega ühendatud teibapaaride vahele asetatakse kaldu hirred ehk roikad. See aiatüüp on

Kaitse oma puitaeda •• Puitaial on palju viimistlusvariante. Väga levinud on puitaia katmine värviga. •• Hea tulemuse saamiseks tuleb värvimisel kindlasti kasutada kruntvärvi ja kahte kihti soovitud tooniga puiduvärvi. •• Üha enam on ennast õigustanud ja tänu sellele ka populaarseks saanud immutatud puit. •• Immutatud puit kaitseb meie kliimas puitu väga edukalt ja jätab puidu loodusliku struktuuri nähtavale. •• Immutatud puitu võib ka sobivat tooni värviga üle võõbata, aga enne peaks immutusest tulnud puit vähemalt pool aastat kuivama. Siis on puidu poorid immutusniiskusest kuivad ja värv jääb pikaks ajaks püsima.

ELEMENTMAJAD, KATUSEFERMID, TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!

Kruvivundamendid See kruvi kannab 550kg ja maksab 23,50 EUR/tk Kasutusvaldkonnad:

• aiapostid • terrassid • puukuurid • paadisillad • moodulmajad jne. Kandevõime 500- 15 000kg

• kiire ja mugav paigaldada • koheselt kasutatav • pikk kasutusiga

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

Rohkem infot: www.alderman.ee Tel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn

Pergola ja park Bagatelle Pariisis.

Hoonetega sobituv pergola on aiaehe Pergola on üks vanimaid aiakujunduses kasutatud ehitisi, mille rajamisel on esmatähtis konstruktsiooni ja materjalide sobivus ülejäänud hoonetega. Kaire Talviste Pergola ehk postidele toetuv varjuline sõrestik on aiakujunduse lahutamatuks osaks olnud läbi ajaloo. Algselt oli tegu sõrestikelementidega viinamarjade toestamiseks ja varjualuseks istumiseks, mis oli levinud peamiselt Lõuna-Euroopas. Taimedega rüütatud sõrestikehitis pole ajaga oma populaarsust minetanud, kuigi Eestis jääb selle funktsionaalsus ilule siiski alla. Maastikuarhitekt Sulev Nurme sõnul ei ole pergolad meil eriti levinud, sest päike muutub meie suvedel harva nii tüütuks, et selle eest varju peaks otsima. Pergola pole ka just kõige praktilisem aiae-

lement, sest vihma eest sinna alla peitu pugeda ei saa. Samal ajal räägib sõrestikkonstruktsiooni kasuks efektne välimus, millele annavad palju juurde mööda poste üles ronivad taimed. „Enamasti pakun inimestele ise pergola mõtte välja, kui aias on sobiv koht või vaja kujundada näiteks sauna ja maja vaheline varjuline jalutustee,” ütleb Nurme. Läbi ajaloo on pergolat kasutatud kõikidel stiiliperioodidel aia täiendamiseks – see sobib enamasti igas stiilis maja juurde. „Pergola puhul on kõige olulisem, et see arhitektuuriliselt ümbritsevate hoonetega sobituks. See on võti hea tulemuse saavutamiseks,” lisab Nurme. Seega tuleb hoonetega seotud istumise kohtades väga täpselt läbi mõelda pergola ja hoone sobivus, konstruktiivsed lahendused, värvus, ühendamine, liikumine hoonesse ja aeda, et ehitatav struktuur oleks kaunistuseks, mitte eemaletõukavaks rudimendiks. Nurme sõnul on inimesed näi-

danud talle ajakirjapilte ookeani tagant, kus omavahel on kokku sobitatud kreeka sambad ja puidutöö, et sarnast endalegi saada. Ajakirjas näeb see efektne välja, ent meie aedades on see sobimatu. Konstruktsioon

Enamlevinud pergola materjaliks on ajalooliselt puit. Lihtsa puitkonstruktsiooni korral on ühtlase vahega ritta sätitud postidele kinnitatud pikitalad. Neile omakorda püstised lauad sellise vahega, mis varjutab keskpäevased päikesekiired. Eestimaiselt sademeterohkes kliimas eelistavad paljud oma pergola katta läbipaistva PVC-katuseplaadiga. Ent konstruktsiooniks võib kasutada ka muid materjale. Nurme on näinud sellist fantaasialendu, kus pergola on tehtud värvilisest pleksiklaasist ja ka raudteerelssidest. Sama moodi on vabad käed ka puidu valimisel: sobib nii hööveldatud saematerjal kui ka kooritud roikad.

Puit on tänuväärne materjal, sest seda saab kombineerida näiteks punase tellise, maakivi, betooni ja ka metalliga. Sageli tehakse pergola postid kivist ja sõrestik puidust, postimaterjaliks võib olla ka punane tellis. Vältida võiks ebamääraseid kaarjaid vorme, sirged ja selged vormid on geomeetriliselt ilusamad. Vastupidavust silmas pidades tuleks immutada neid poste, mis pannakse otse maasse. Juhul kui kasutatakse betoonist postvundamente, mille külge kinnitatav puit jääb maapinnast veidi kõrgemale, pole immutamise järele vajadust. Värvi ja materjalivaliku juures tuleb taas lähtuda olemasolevatest hoonetest ja kasutada hoone detailide toone või siis ka hoonega kontrastseid toone, lähtudes sellest, et pergola konstruktsioon ei tõmbaks endale enam tähelepanu kui hoone või pergolale kasvama lastud taimed. Traditsiooniliselt sobivad erinevates oludes nii valge kui ka helehall. Samuti sobib pal-

26 jude värvikombinatsioonidega must, tumepruun või erinevalt toonitud n-ö loomulik puit. Nurme soovitab pergola kõrguseks 2,2–2,5 m, et sõrestik ei mõjuks liialt rõhuvalt. Taimed

Pergola on suurepärane võimalus üleminekute loomiseks aia erinevate osade vahele (nt sauna ja elamu vahele, elamu ja garaaži vahele). Teede dekoreerimiseks võib rajada varikäike ja taimestatud arkaade, mille all kulgeb tee. Pergola võib olla taimestamata, ent enamasti käivad selle juurde ka ronitaimed, milleks on klassikaliselt olnud viinapuud. Nurme julgustab ka eestlasi viinapuuga proovi tegema. „Pergolale tuleb vaid leida lõunapoolne ja tuulevaikne asukoht, siis võib ka saaki loota,” innustab ta viinamarja kasvatusest huvitatuid. Ronitaimede valik on lai, ent nende valikul tuleb arvestada ka kasvutingimustega. Kui eesmärgiks on pergola katta lopsaka taimestikuga, soovitab Nurme metsviinapuud, mis on kiirekasvuline ja tolerantne. Lõhna ja õiteilu poolest soovitab ta aga kuslapuud. Maamajade juurde sobiks humal ja kassitapp.

Pergola Alūksne pargis Lätimaal.

Pergola ja klooster Monastère de Cimiez Nice’is.

UHTNA PUIT OÜ ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE! 1. Värvitud voodrilaud: kuusk, 18 x 95, 125, 150; 9,2 €/m2, 144 kr/m2 2. Põrandalaud B: kuusk, mänd, 28 x 95, 120, 145; 7,98 €/m2, 125 kr/m2 3. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd, STV, 16 x 100, 125; 4,47 €/m2, 70 kr/m2 4. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba, 15 x 65,87; 15,97 €/m2, 250 kr/m2 5. Tugevussorteeritud saematerjalid: C16, C18 ja C24 6. Terassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immutatud ja naturaalne; al 5,75 €/m2, 90 kr/m2 7. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar; al 5,75 €/m2, 90 kr/m2 Ostame kokku servamata kaseplanku paksuga 51mm. Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam. Ostame metsakinnistuid ja raieõigust!

Tehke päring ja anname endast parima, et teha hea hinnaga pakkumine.

Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192 E-post: uhtnapuit@gmail.com; www.uhtnapuit.ee

27 Fotod: erakogu

Variseinad

Pergola Mäetaguse mõisapargis.

• Plekksepatööd • Teraskatuste, lisatarvikute müük ja paigaldus

• Vihmavee süsteemid

•• Uutel kruntidel, kus kõrghaljastust veel pole, on variseinad parimaks võimaluseks luua aeda privaatsemaid nurki. •• Variseina põhikonstruktsiooni moodustavad postid, millele on kinnitatud enamasti puidust sõrestik. •• Võõraste pilkude eest varju loomiseks peaks varisein ulatuma üle silmade kõrguse. Vahemikus 1,5–1,7 m varisein mõjub visuaalselt ebamugavalt. •• Kujunduslahenduse valikul tuleb nagu pergolalgi lähtuda eelkõige krundil paiknevatest hoonetest, piiretest jne. Et tegu on funktsionaalse rajatisega, võiks selle välimus olla pigem tagasihoidlik. •• Varisein on soovitatav paigutada kohta, kus on oluline tuulevaikus või privaatsus: üldiselt istumiskohtade põhja- ja idakülgedele tuulte varjamiseks. •• Et varisein on hea tuulepüüdja, peab selle lahendus olema konstruktiivselt hästi läbimõeldud: kehvalt kinnitatud või toestatud variseina võib tugev tuul pikali lükata. Otstarbekas oleks varisein toetada mõne tugevama rajatise külge. •• Variseinad pakuvad häid võimalusi ronitaimede eksponeerimiseks. Sel juhul jäetakse variseina ja hoone seina vahele kämbla või paari laiune õhuvahe, milles liigne niiskus tuuldub. Allikas: Sulev Nurme

28 Foto: iStockphoto

Kaevuvee kontrolli tee igal kevadel Kaevu sügavuse mõõtmine ehk setete kontroll tuleb ette võtta kord aastas. Priit Liiviste Kui kodumajapidamises on kaevuvesi pärast kevade tulekut värvi muutnud või on selle maitseomadused varasemast kehvemad, tuleks kindlasti mõelda kaevu puhastamisele. Seni, kuni maitse- ja lõhnaomadused vee tarbijat ei häiri, pole kvaliteedil tõenäoliselt miskit viga. Sellest hoolimata tuleb kaevu olukord seestpoolt igal kevadel üle vaadata, kui lumi on läinud ja sulaveed pinnasesse voolanud. Jälgima peaks sedagi, kas kaevurakke seinale on jäänud liiva- või poritriipe, mis viitavad pinnaseveele kaevus. Kaevu puhastamise võib sellele spetsialiseerunud firma võtta ette ükskõik mis aastaajal, aga mõnel juhul on seda parim teha ikkagi

põuaperioodil. Enim probleeme tekib kaevudega aga just kevadel, kui pinnavesi kipub kaevu pääsema. Rainer Eelsoo firmast Entrench OÜ selgitab, et kui kaev vajab puhastust, pumbatakse kaev esmalt veest tühjaks. Seejärel läheb spetsialist kaevu, puhastab kaevu seinad ja põhja mustusest ja settest, tihendab vastava seguga rakete vahed ning vajaduse korral ka toruaugud. Viimaks desinfitseeritakse kaev kaheprotsendilise soolalahusega. „Kui veetase on taastunud, tuleb kaev paar korda taas veest tühjaks pumbata, sest puhastamine jätab vee esialgu sogaseks. Samuti võib soolalahusega puhastamisel vesi esialgu soolaseks jääda,” lisab Eelsoo. Kaevu sisse ronimine pole puhastamisel aga tingimata vajalik.

MAALRI- JA VIIMISTLUSTÖÖD

TREPIKODADE REMONT

Tallinna linna parimad hinnad, konsultatsioon tasuta!

FASSAADITÖÖD BÜROO- JA KONTORIRUUMIDE VIIMISTLUS ERAMUTE JA KORTERITE VIIMISTLUS

4 Seina OÜ • Seebi 3, Tallinn +372 55 623 051 • info@4seina.com

www.4seina.com

29 Juhul kui kaevu pole sattunud konkreetset reostust (nt bioloogilist materjali) ja probleemiks on ainult pinnavee sissevoolamine või vee omaduste muutumine, piisab enamasti sellest, kui kevadel kaev tühjaks pumbatakse. Seejärel tuleb kaevu seinad soolalahusega üle valada ja mõne aja pärast kaev taas tühjaks teha. Kaevu puhastamine on üldiselt ühe päeva töö. Parimal juhul on nii, et kui hommikul töö ära teha, võib järgmisel hommikul juba vett tarbida – see sõltub konkreetsest kaevust ja sellest, kui hästi sealne veetase taastub. Kui šahtkaevu puhastamisega saab parimal juhul kaevuomanik ise hakkama, siis puurkaevu ise puhastada ei ole mõistlik. Puurkaevudele spetsialiseerunud OÜ Kagu Kaevud juhataja Allan Seim selgitab, et puurkaevu puhastamine tuleb jätta spetsialisti hooleks, sest selleks on vaja väga suure võimsusega kompressorit, suurt hulka vajalikke tarvikuid, ühendusi, ja ka oskusi neid asju õigesti kasutada. Kindlasti peab Seimi sõnul jälgima, et vastaval ettevõttel oleks

hüdrogeoloogiliste tööde litsents – need ettevõtted teavad, mida teevad, ja tagavad kvaliteetse tulemuse. Puurkaevu puhastamise vajadusest annab samuti esmalt märku vee kvaliteedi halvenemine, vähenenud kaevu tootlikkus, liiva ja muude setete esinemine joogivees ja filtrite kiire ummistumine. Kaev tuleb puhastada ka juhul, kui sinna on mingil põhjusel sattunud võõrkeha. Viimasel ajal on Seimi sõnul kliendid mitmel korral kurtnud, et pump on kaevu kinni jäänud või manteltoru allapoole vajunud. Põhjuseks on asjaolu, et kasutatud on vibropumpa, mida puurkaevu puhul kindlasti teha ei tohi. Kasutada tuleb kas spetsiaalset puurkaevupumpa või juhul, kui vee tasapind seda lubab, siis imevat pumpa ülalpool maapinda, sest need suudavad üldjuhul vett imeda kuni 8 meetri sügavuselt. Puurkaevu ei tohi paigaldada ka ettenähtust võimsamat pumpa ja ületada lubatud tootlikkust. „On olnud juhtumeid, kus puurkaev on projekteeritud ühe majapi-

damise tarbeks ja hiljem on sinna järele ühendatud terve küla,” kirjeldab Seim. Probleem on selles, et kui vee tarbimine on liiga suur, hakkab

Et puurkaevu ja veevarustusega poleks probleeme: 1. Kaevu sügavuse mõõtmine ehk setete kontroll võtke ette kord aastas (vähemalt esimestel aastatel pärast kaevu valmimist). Hiljem mitte harvemini kui iga viie aasta tagant, sest kui kaev läheb setet nii täis, et enam vett peale ei anna, on kaevu puhastamine kordades kallim. 2. Hüdrofooris olevat eelrõhku mõõtke neli korda aastas (kui eelrõhk langeb, siis käivitub pump liiga tihedalt ja see vähendab pumba eluiga). 3. Samal ajal hüdrofoori eelrõhu kontrollimisega jälgige, et pumba sissesülitamis- ja väljalülitamisrõhud oleks õiged ja vajaduse korral reguleerige neid (korrektne süsteem on seatud nii, et pumba käivitus- ja seiskamisrõhu vahe on 1 bar). 4. Koos rõhkude kontrolliga tehke visuaalne kontroll, et süsteemis poleks lekkeid ja juhtmete ühendusklemmid poleks oksüdeerunud. Vajadusel puhastage, kinnitage või vahetage need välja. 5. Sulgege puurkaevu manteltoru ots korralikult, et sinna ei pääseks ligi väikesed loomad ja putukad. 6. Kui vee kvaliteet on muutunud, tehke vee analüüs ja võrrelge seda pärast kaevu valmimist tehtud vee analüüsiga. Kui näitajates on suured erinevused, konsulteerige spetsialistiga. 7. Kui pumpla ja manteltoru ots asub allpool maapinda, jälgige, et pinnasevesi ei tõuseks üle manteltoru otsa. Kui kaev pole korraliku päisega suletud, võib pinnasevesi sattuda puurkaevu ja põhjustada reostuse. See võib isegi mõjutada läheduses asuvaid teisi sama veekihti avavaid puurkaeve. 8. Talvel kaitske torustikku ja seadmeid külma eest.

ehitusplokid

RÕNGAMEISTER OÜ Kaevurõngaste valmistamise kogemust juba 15 aastat!

Meie kaevurõngaste eelised: • rõngad on valtsiga

• rõngad on armeerimata

Need omadused tagavad parema joogivee kvaliteedi!

Lisaks müüme kaevukaasi

pump kaasa tõmbama liiva ning see põhjustab sette kiire kogunemise puurkaevu ja võib lõppkokkuvõttes põhjustada puurkaevu omanikule suuri kulutusi.

ROCLITE SEINAPLOKID SOBIVAD:

· Elamuehituses · Kõrghoonete mittekandvateks seinteks · Tööstushoonetele · Põllumajandushoonetele Roclite seinaplokke kasutatakse müüri-, seina ja vaheseinamaterjalina (kuni 3-korruselise hoonete kandvad seinad). Plokid ühendatakse omavahel peenteramördiga või plokiliimiga. Roclite ehitusplokid on kerged ning neid on lihtne töödelda. Kiire paigaldus aitab hoida kokku nii aega kui raha.

ROCLITE ON LOODUSSÕBRALIK MATERJAL:

Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Roclite ehitusplokk on ökotoode, mille loodussäästlik tootmisprotsess on Euroopas patenteeritud. Järgime jäätmevaba tootmise põhimõtteid: saadame põlvekivituhka taaskasutusse. Roclite on ainuke Eesti kapitalil poorbetoonist plokkide tootja maailmas. Eelista eestimaist. Hoiame koos Eesti loodust!

Soodsaim müüriplokk Eestis. Ootame Teie päringuid: info@buildingmaterial.ee

www. kaevurongad.com Tel: 525 7121 Riitsilla küla, Rõuge vald, Võru mk

Turustaja: TASOSTAR Kaubandus Rävala pst. 8, Tallinn. Tel: 627 3057 www.buildingmaterial.ee