Ehitus | kevad 2012 by Eesti Päevalehe

Ehitus Kevad 2012

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

Ifö Sign 6860

Ifö Sign Art 6775

Sign mööblikomplekt 7358 - 0081

Sense mööblikomplekt SMP 75C

Ifö Clean

Sign Element 1100 komplekt

Solid SVP NK 99

Vann BKFF koos jalgadega

Klaasveranda pikendab suve Suviti oleks nii tore einestada väljas, ükskõik millise ilmaga. Aiamööbel püsiks klaasseinte varjus puhas, hoolimata õhus hõljuvast õietolmust. Valgusrikkal verandal saaks kasvatada ka ürte, tomateid ja muud tarvilikku. Eelkõige on klaasveranda mõnus suvise olemise ruum. Tihti on eramu külge projekteeritud terrass, mis on jäänudki avatud katusealuseks. Sellisest terrassist võib ehitada väga mõnusa klaasveranda. Kui ruum jääb külmaks ja seda ei plaanita aasta ringi kasutada, saab klaasimisel kasutada ühekordset klaasi ehk nn külma süsteemi. Üks võimalus on kasutada raamidega lükandsüsteemi. See lahendus on kandava alaosa-

ga ja koosneb alumiiniumprofiilidega ümbritsetud klaasmoodulitest. Moodulid toetuvad rullikutega alumise profiili juhtsoonte peale, millel nad liiguvad. Iga mooduli jaoks on profiilil oma juhtsiin. Rullikud on varustatud roostevabade laagritega, mis tagavad kerge ja peaaegu hääletu liikumise ning töökindluse pikaks ajaks. Moodulite laiuseks võib teha kuni 1,5 m. Avamisel liiguvad

moodulid üksteise taha, kas ühele poole, kui on kuni neli moodulit, või kahele poole laiali, kui mooduleid on rohkem. Järgnevalt on mõned variandid moodulite liikumise kohta. Ülemine ja alumine juhtprofiil on ühesugused. Alumine profiil on varustatud vee äravoolu süvistega ja tänu profiili põhja kaldasendile voolab sinna sattunud vesi alati välja. Vastavalt moodulite arvule saab kasutada erineva juhtsoonte arvuga profiile. On olemas kahe, kolme ja nelja soonega profiilid. Nende värvitooni saab valida RAL-värvikaardi alusel. Klaasidest saab valida kas karastatud või lamineeritud kirka klaasi, mattklaasi ning mitmetes värvides toon-

klaaside vahel. Klaasi paksuse puhul lähtutakse moodulite kõrgusest. Kõrgete moodulite puhul on võimalik kasutada tugevduseks lisa-horisontaalprofiili. See annab võimaluse samas moodulis kasutada mitut klaasimarki ja tooni. Raamidega rõduklaaside heaks omaduseks on moodulite omavahelisel liitekohal asetsev tuulelukk, mis on varustatud harjastihendiga. Selline spetsiaalne tihend summutab müra ning teeb süsteemi tolmu- ja veekindlamaks. Tuulelukul on ka turvafunktsioon – mooduleid ei saa väljastpoolt eest ära tõsta. Süsteemile on võimalik paigaldada ka võtmega avatav lukustus. Mehaaniliselt kuluvaid osi põhimõtteliselt ei ole. Sellise süsteemi käsitsemine on väga lihtne ja mugav.

Avatavad terrassiklaasid

AS Malmerk Fassaadid www.malmerkfassaadid.ee Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Ehitus Eramajade omanikud kibelevad

rekonstrueerimistoetust taotlema Juba mõnda aega hoiab eramute omanikke ärevuses teadmine, et peagi saab sihtasutusest KredEx taotleda toetust majade rekonstrueerimiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks. Kaire Talviste Eelduste kohaselt saab toetust 300 maja. Nüüd uurivadki innukamad, millised dokumendid peab korda ajama, et oma taotlus kohe sisse anda, kui voor aprilli lõpus avatakse. Nõnda ka Tartus 60-ndate esimeses pooles ehitatud kivimajas elav Rauno Lääne. „300 maja Eesti peale pole just palju, kuid see on siiski hea algatus, et toetatakse ka eramajade omanikke. Tavaliselt saavad toetusi ju ikka korteriühistud,” räägib Lääne. Et Rauno kodul on nõukogude ajast projekt ja kasutusluba, pole tal nendele dokumentidele vaja enam aega kulutada. Teda huvita-

Foto: Rauno Volmar

vad praegu hoopis tehnilised küsimused, sest ta tahab soojustada maja fassaadi ja vundamenti. „Valitseb suur teadmatus, mida on vaja eelnevalt teha. Kas peaks tegema termomõõtmisi,” mõtiskleb ta. Rauno ei tea, millisele energiamärgisele tema maja vastab, aga soojustada tahaks ta nii, et tulemus oleks parim. Vaja projekti ja kooskõlastusi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Pille Arjakas juhib tähelepanu sellele, et enne taotluse esitamist on vaja tellida rekonstrueerimise projekt. Samuti tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba või kirjalik nõus-

Eramajade soojapidavust tuleb tõsta ja nende sisekliimat parandada.

Ole trendikas ja osta soodsalt!

kuni –90% Uus ja kvaliteetne sanitaartehnika, disaintapeedid ja parkett kuni 90% soodsamalt! Kuidas on see võimalik? Toome kauba ise maale ja müü-me otse lõpptarbijale, samuti ostame pankrotistunud ettevõtete varasid. Seega on meie hinnad tihti isegi tootjahinnast madalamad.

UUDIS:

kivimassist vannid,

alates 695 €

Vaata lähemalt: www.pankrotivara.com ja www.laohind.ee

Ehitus

olek (vastavalt ehitusseaduse nõuetele), kui soovitakse elamu soojapidavust parandada. Juhul kui soovitakse paigaldada taastuvenergia seadmeid, tuleb samuti esitada ehitusluba või kirjalik nõusolek, kui tegu on elamu tehnosüsteemi muutmisega. Lisada tuleb võrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine. Ühtlasi on vaja eelnevalt võtta vähemalt kolm hinnapakkumist töödele või seadmetele ja teha oma valik, et taotluse esitamise ajal oleks juba teada tööde planeeritav maksumus. Enne taotluse esitamist tuleb lasta projekteerijal hinnata maja energiatarbimise hetkeseisu ja täita selleks ettenähtud vormid, kus on arvutatud maja rekonstrueerimise tulemusena saavutatav energiaklass. Projekteerija teab ka täpselt öelda, millised tööd va-

Väikeelamute rekonstrueerimise toetus •• Korterelamute rekonstrueerimise toetuse meetme sihtotstarbelisest eraldisest suunatakse 4 miljonit eurot väikeelamute rekonstrueerimise ja taastuvenergia tootmise toetuseks. See summa jaguneb omakorda: 3 miljonit rekonstrueerimisele ja miljon taastuvenergiaseadmete soetamisele ja paigaldamisele. •• Toetuse minimaalne summa on 1000, maksimaalne summa 30 000 eurot. Seega toetatakse renoveerimistöid, mille kogumaksumus jääb 2500 ja 120 000 euro vahele. •• Toetust saab nii rekonstrueerimistööde tegemiseks, vajalike ehitustoodete- ja materjalide soetamiseks, projekteerimiseks kui ka omanikujärelevalve teostamiseks. •• Toetuse abil võib näiteks soojustada fassaadi, soklit, vundamenti, katust ja ka esimese korruse põrandat. •• Toetuse hulka kuuluvad ka välisakende ja uste vahetamine, küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi parandamine jpm. •• Toetust võib taotleda päikesekollektori- ja -paneelide, tuulegeneraatorite kasutuselevõtmiseks. •• Võttes arvesse suurt hulka majatüüpe, saavad toetust kasutusloaga üksik-, kaksik- ja ridaelamud, kahe korteriga majad, suvilad või aiamajad, mis on kasutusel vähemalt neli kuud aastas.

javad ehitusluba või omavalitsuse kirjalikku nõusolekut ja millisteks töödeks piisab tehnilisest kirjeldusest. „Nagu korterelamute erinevad toetusmeetmed, nii on ka väikeelamute toetuse näol tegu avatud taotlusvooruga, kuhu saab toetustaotlusi esitada vooru avamisest kuni tuleva aasta 30. novembrini või meetme eelarveliste vahendite ammendumiseni,” lisab Arjakas. „Taotlused rahuldatakse nende saabumise järjekorras. Eelistusi ei ole.”

Toetuste suurused

Kui rekonstrueerimise tulemusena vastab maja energiamärgisele C,

5 toetatakse seda 40 protsendiga. Kui saavutatakse energiamärgis D, on toetus 25 protsenti tööde kogumaksumusest. Et julgustada inimesi tegudele, toetatakse 60% ulatuses neid, kes paigaldavad oma koju päikesekollektori soojusenergia tootmiseks. Täiendava elektrienergia tootmiseks oma kodu tarbeks toetatakse tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide kasutuselevõttu 70 protsendi ulatuses. Eestis on üle 160 000 eramu, millest üle poole on ebatõhusalt soojustatud. Võrreldes näiteks Põhjamaadega kulub meil maja soojustamiseks kolmandiku võrra rohkem energiat. „Baltimaades on suisa

unikaalse algatuse eesmärgiks tõsta eramajade soojapidavust ja parandada nende sisekliimat,” kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oma pöördumises. Viimase paari aasta jooksul on korterelamud saanud renoveerimistoetusi näiteks energiaauditi, projekteerimise ja ehitusjärelevalve tegemiseks. Möödunud aasta lõpu seisuga oli neid võimalusi kasutanud 390 korterelamut. Renoveerimise tulemusena muutusid majad keskmiselt 36% energiasäästlikumaks ja see tähendab kolmandiku võrra väiksemaid küttearveid.

Ehitus

Tahad kamina ees peesitada, osta korter ülakorrusele Kui naabrid omavahel hästi läbi ei saa, võib eestlaslik kius allkorrusel elava korteriomaniku plaani kamina või ahju ehitamiseks nurjata. Signe Kalberg Veel seitse aastat tagasi ei osanud kolmekorruselisse korrusmajja korteri erastanud Merle arvatagi, et elektrihind iga aastaga rahakotist üha rohkem raha välja viib ja vajaduse puukütte järele pakilisemaks muudab. Ei osanud naine korterit erastades mõelda sellelegi, et esimesele korrusele osutub ahju või kamina ehitamine märksa keerulisemaks ettevõtmiseks, kui see on kolmandal korrusel. Mured ilmnesid alles siis, kui Merle hakkas uurima, kas ja kuidas oleks tal võimalik lisaks õhksoojuspumbale korteri kütmiseks kaminat või ahju kasutada. Sel teemal oma ala asjatundjatega nõu pidades selgus kurb tõde – unistus kunagi kamina ees istuda või ahjus tule praksumist kuulata, ei pruugi kunagi täituda. Esmalt sai selgeks, et kamina või ahju ehitamiseks kortermajja on kõige tähtsam saada teistelt korteriomanikelt kirjalik nõusolek. Kui päästeamet vastab samuti jaatavalt, siis saab alles kohalikust omavalitsusest ehitusluba taotlema hakata. Kui eramus on juba ahi ja selle asemele tahetakse kaminat ehitada, pole vaja ehitusluba nõutada, sest sellisel juhul ehitab majaomanik omal vastutusel. Kõige suuremat peavalu põh-

justab küttekeha ehituse juures korsten. Põhimõtteliselt saab kamina või ahju ehitada igasse korterisse, kus on korsten või kuhu saab selle paigaldada. Mis saab aga siis, kui korstna ehitamine läbi kolme korruse pole võimalik, sest teise ja kolmanda korruse korterite omanikud on oma elamise kütmise lahendanud? „Keeruline olukord,” tõdeb kamina- ja ahjupoe 12 Kaminat juhataja Priit Hanson. Ta tunnistab, et korrusmajades on eelisseisus ülakorruste elanikud, sest seal saab korstna otse läbi katuslae paigaldada. Alumistele korrustele on kaminat või ahju mõnevõrra keerulisem ehitada, sest tavaliselt on kohalikul omavalitsusel nõue, et korsten jääks maja sisse. „Oleme paar sarnast asja lahendanud nii, et korsten läheb välisseinast üles, kuid sellistele projektidele on vaja ühistu heakskiitu. Ventilatsioonilõõri ei tohi mingil juhul suitsugaase juhtida. Üks variant on biokamin, aga see on rohkem iluasi, mitte kütteseade,” ütleb Hanson. Kamina ehitamisel võib Hansoni sõnul takistuseks saada ka paneelide kandevõime. Nii on uute ehitiste puhul esinenud olukordi, kus on võimatu korterisse kaminat või ahju ehitada, sest konstruktsioon ei kanna välja.

Korrusmajades on ahju ehitamisel eelisseisus ülakorruste elanikud, sest seal saab korstna otse läbi katuslae paigaldada. Foto: Björn Panker

Foto: Ryan Mahle

Ehitusseaduse mõistes on ahju või kamina ehituse puhul tegemist tehnosüsteemi muutmisega ja selleks on nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Selleks tuleb esitada ehitusprojekt, kus on kindlasti vaja arvestada konstruktsioonide kandevõimet ja tuleohutusnõudeid. Samuti peab projekti kooskõlastama korteriühistu ja päästeametiga. Ambla abivallavanema Andrus Miksoni sõnul tuleb kamina või ahju ehitamisel järgida, et hoone ei paikneks kaugkütte piirkonnas. Enne ehitusprojekti koostamist soovitab Mikson kindlasti kooskõlastused võtta, vastasel juhul võib tekkida olukord, et ehitusprojektile kulutatakse küll raha, aga kooskõlastust see ei saagi. „Et ventilatsioonilõõre ei tohi

korstnaks kasutada, on ainus võimalus korsten otse läbi välisseina viia ja mööda maja välisfassaadi üles tuua. See eeldab korteriühistu ja kohaliku omavalitsuse heakskiitu, et vältida hilisemaid pretensioone ja fassaadi risustamist,” ütleb Mikson. Enne ehitama asumist tuleks kätte võtta ehitusseadus ja seal toodud nõudeid uurida. Ehitusseaduse § 16 ütleb, et kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. See tähendab, et nõusolek tuleb saada ühistu üldkoosolekul häälteenamusega. Selle juures on

Ehitus

eelduseks, et koosolekul osalevad peaaegu kõik korteriomanikud. Kui kortereid on kuus ja kohale tuleb neli omanikku ning üks hääletab vastu, siis nõuolekut ei saa – kolm omanikku pole kuuest enamus. Pärast ühistu nõusolekut on mõistlik omavalitsuselt projekteerimistingimused küsida. Nende tingimuste alusel on projekteerija kohustatud projekteerimise käigus võtma kõik vajalikud kooskõlastused. Ehitamise alustamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotlus (http:// ehr.ee/static/EHR11XXF_kirjaliku_ nousoleku_taotlus.doc) koos lisa (http://ehr.ee/static/EHR0002L_ korteri_olulised_tehnilised_andmed. doc) ja eelnimetatud ehitusprojekt. Enne taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv 31,95 eurot. Pärast kohaliku omavalitsuse väljastatud kirjalikku nõusolekut võib alustada ehitamist. Silmas tuleb pidada aga seda, et erinevates kohalikes omavalitsustes võib olla eeltooduga erinevusi – see on peamiselt mõjutatud omavalitsuse üldplaneeringust.

Enne kui pöörduda omavalitsuse poole, tuleb nõutada positiivne otsus päästeametilt. Kohalik omavalitsus võib kirjaliku nõusoleku väljastada, kui päästeamet on ehitusprojekti kirjalikult heaks kiitnud. „Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ja füüsilise isiku poolt ehitise omavolilise ehitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,” selgitab päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna peaspetsialist Raido Jalas. Et oma võimalustest rohkem teada saada, soovitab Jalas esmalt kutsetunnistusega pottsepa poole pöörduda. Temal on piisavad teadmised kliendi soovide väljaselgitamiseks ja neile hinnangu andmiseks, samuti sobivate lahenduste pakkumiseks. Jalase sõnul peab ehitusprojekti koostama või kontrollima projekteerimises pädev ja vastutav spetsialist. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

7 Selle võib koostada ka näiteks III kutsetasemega pottsepp või pottsepp-restauraator, kuid sellisel juhul peab ehitusprojekti siiski kontrollima projekteerimises pädev ja vastutav spetsialist (registreering majandustegevuse registris). Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel

Kommentaar Koit Koppel Tartu korstnapühkija Kamina paigaldus on tehnosüsteemi paigaldus ja ehitusseadus näeb tehnosüsteemide paigalduseks ette projekti. Tehnilised tingimused väljastab kohalik omavalitsus, siis tellitakse projekt, mille kinnitab vajadusel päästeameti ametnik. Üldjuhul nõuab ametnik korstnapühkija akti korstna seisukorrast, kus on märgitud sobiliku lõõri olemasolu. Korstnapühkija peab kindlaks tegema, kas samasse lõõri on veel kütteseadmeid ühendatud või mitte. Gaasilõõrid projekteeritakse suitsugaasidele kuni 200 kraadi, tahkekütusel töötava küt-

töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Kutsetunnistusega pottseppasid leiab SA Kutsekoda koduleheküljelt http://www.kutsekoda.ee/et/index, otsingusse sisestage märksõna „pottsepp”.

teseadme suitsulõõr peaks taluma aga vähemalt 400 kraadi. Lisaks püsib tahkekütuse kasutamisel võimalus pigi tekkeks ja pigipõlenguks, kus temperatuur võib ulatuda kuni 1200 kraadini. Kas korstna läbiviigud on ehitatud selliseid temperatuure taluma? See, et terve vabariik ehitatakse omavoliliselt kaminaid ja muid kütteseadmeid täis, on kurb tõsiasi. Kahjuks ei korva kindlustus teile sentigi, kui õnnetusjuhtum on alguse saanud omavoliliselt paigaldatud kütteseadmetest. Kui see kütteseade asub üksikelamus, siis ohustate ainult oma peret, kui aga kortermajas, siis ohustate ju tervet seda elamut, kuhu seadme paigutasite.

Ehitus

Millega seina vooderdada – hööveldatud Hööveldamata voodrilaud imab paremini viimistlusmaterjali, hööveldatud lauast ei saa pindu näppu. Kristiina Viiron Läheb ehituseks ja remondiks. Plaanis on püsti panna väike puitsaun või aiamaja, köögis kisuks aga maha vana tapeedi ja lööks asemele lauad. Ent millised lauad voodrilaudadeks valida – hööveldatud või hööveldamata? Kuigi lõppude lõpuks saab määravaks see, mis endale kõige rohkem meeldib, oleks enne otsusta-

mist hea teada, mis on ühe või teise voodrilaua omadused. Hööveldamata lauad

Luua metsanduskooli puitehitiste õpetaja Ain Vahtra sõnul imavad kareda pinnaga saelauad paremini puiduviimistlusvahendeid kui hööveldatud lauad. „Hööveldades tekib puidu pinnale löögiefekt, puidu pind muutub tihedaks ja laud ei seo kaitsevahendeid nii hästi kui hööveldamata laud,” selgitab Vahtra. Seetõttu soovitab ta välisvoodrilauana kasutada pigem karedat saelauda. Iseäranis kehtib see siis, kui on soov maja üle värvida vee baasil värviga, näiteks Eestiski üsna populaarseks saanud nn

Rootsi punase ehk punamuldvärviga. Vahtra märgib, et vooderdis saab vastupidavam, kui muldvärvi ise keeta ja kuumalt peale kanda, mitte ei osteta poest valmis värvi. „Imendumine on tükk maad parem ja püsib aastaid,” põhjendab ta. Kui maja tahetakse viimistleda õlivärviga, võib maja välisvooder Vahtra sõnul olla ka hööveldatud lauast. Harjatud lauad

Samal põhjusel – imab paremini puidukaitsevahendeid, sobivad välisvoodriks ka vanutatud lauad ehk harjatud pinnaga lauad, mille puhul on laudadest puidu säsiosa harjasrullidega välja tõmmatud, muutes

Fassaadivooderduseks sobib kasutada hööveldamata lauda, mis imab paremini viimistlusvahendeid.

• Ionheatsystem Leidi • Alternatiivenergia lahendused • Päikeseküttesüsteemid • PV päikesepaneelid • Maaküttesoojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad • Vertikaalsed tuulegeneraatorid • Kasutatud tuulegeneraatorid kuni 0,6 MW • Kvaliteetboilerid NIBE Biawar • Küttesüsteemide, alternatiivenergia süsteemide projekteerimine, konsultatsioon ja projektide koostamine • CAPSTONE mikroturbiinid - elektri ja soojuse koostootmisjaamad alates 65 kW

puidu pinna reljeefseks. See loob mulje, et tegu on juba vana ja ajahambast kulunud puiduga. Lauad immutatakse õli või lakiga üle ning tulemuseks ongi uus „vana” sein. Harjatud laudu kasutatakse edukalt ka sisevoodrina, samuti ei keela keegi ju ka siseseina hööveldamata laudu löömast. Valik sõltub sellest, mida soovitakse seinas näha, samuti ruumi kasutusotstarbest. Hööveldatud lauad

Sooduspakkumine: • Päikesekütteseadmed eramaja tarbeveetootmiseks alates 1885.00 EUR (sis. km 20%) • Vaakumtorukollektor OHC 30/58/1800 • Katusekandurid • Pumbagrupp koos juhtautomaatikaga • Paisupaak, automaatõhuti

Leidi Consult OÜ

Savimäe 8A, Vahi küla, Tartu vald , Tartumaa 60534 Vahi Tööstuspark

tel: +37256560494 tel/fax: +3727336339 leidi@leidi.ee

www.leidi.ee www.aea.ee

Üldiselt on siseruumides enamasti kasutusel hööveldatud lauad. Pole karta, et käega seinast üle libistades pinnu näppu saab. Hööveldatud ja viimistletud pinnaga puit on ka kergemini puhastatav. „Siseseinale hööveldamata lauda panna väga ei soovita, sest see kogub tolmu,” tõdeb Ain Vahtra. Vahtra sõnul võiks lauad olla hööveldatud südamiku poolelt. „Siis ei teki olukorda, kus laua servad hakkavad servast üles tõusma, vaid puit hoopis tiheneb kõmmeldudes (puidu ristlõike kuju muutumisel – K. V.),” põhjendab ta. See nõuanne kehtib ka põrandalaudade puhul. Kõik voodrilauad võiks viimistleda enne paigaldamist, et laudade kuivamise ja ahenemise korral ei ilmuks

Ehitus

või hööveldamata laudadega Fotod: Ville Viiron

Sisevoodriks on tavaliselt kasutusel hööveldatud laud, mida on kergem puhastada. sulundisoonest esile viimistlemata jooni. Hööveldatud laudu soovitab Vahtra toonida puiduõli või -peitsiga, mis toovad puidu tekstuuri paremini esile. Täis- või poolpunn

Järgmine voodrilauavalikut puudutav küsimus ongi, kas teha sulundtüüpi laudis täis- või pool-

punnlaudadest. Vahtra sõnul on täispunnlauad stabiilsemad kõmmeldumise suhtes ning liitekohad püsivad paigas. Poolpunnlaudade puhul on oht, et kui laud satub seina südamiku pool sissepoole, võivad laua alumised servad kõmmelduda. Kummalgi juhul ei tohiks voodrilaudu väga kinni peksta ning jätta punni ja punnipõhja vahele paisumisruumi.

Hea teada: •• Fassaadivooderduseks on soovitav kasutada kuusepuitu – imab männist vähem niiskust ja niiskusest tingitud muutused on väiksemad. •• Mida paksem puit välisvoodriks valida, seda paremini peab see vastu õhuniiskuse muutumisele ja hoone hooldusvajadus väheneb märgatavalt. Soovitav välisvoodrilaua paksus on vähemalt 21 mm. •• Sisevoodrilauad valmistatakse peamiselt hoolega valitud männi või kuuse saematerjalist, siseseinte laudiseks sobivad ka lehtpuust (haavast, lepast, kasest jne) lõigatud lauad. •• Voodrilaudade tagakülgedele tehakse pikisuunalised sooned, mille paksus on 1/4– 1/3 laua paksusest soone kohal. Need sooned vähendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi. Väga oluline, et need sooned oleksid põrandalaudadel. •• Puitvoodrit võib viimistleda läbipaistva pinnakatte või kattevärviga. Kui soovitakse säilitada puu oma värvi ja naturaalset pinda, sobib toonitud õli või läbipaistev lakk. Aja jooksul muudab puit värvi: mänd tumeneb ja kuusk muutub kollaseks. Puidu naturaalset tooni aitab kaua säilitada UV-kiirguse kindel lakk. Allikad: puumarket.ee, puuinfo.ee, Ain Vahtra

Kogu välisviimistluseks vajalik kvaliteetne puitmaterjal otse tootjalt: • värvitud voodrilauad, hööveldatud ja peensaetud pinnaga, 20 erinevat proﬁili • piirdeliistud • puitkarniisid • eritellimused restaureeritavatele objektidele • aiamaterjal vastavalt kliendi soovile (sügavimmutatud, värvitud)

www.eldurpuit.ee

info@eldurpuit.ee tellimused 555 83 930

Ehitus

Loomulik ventilatsioon

Tüüpkorteri põhiprobleem on ventilatsioon Ebapiisav ventilatsioon kodus võib põhjustada tõsiseid haigusnähtusid. Vilve Torn

ja uksepiitade puhul paikneks ukse alaosas rest, kust õhk saab läbi liikuda ka siis, kui uks on suletud. Avatud aken piisavat õhuvahetust alati ei taga. Asjalik ja vahel ka sisekujunduslikult huvitav lahendus on laeventilaator, mis õhu ringlema paneb. Loomuliku ventilatsiooni rekonstrueerimine

Energiasäästliku kasutuse ja normaalsete elamistingimuste tagamiseks on vaja saavutada õhuhulga reguleerimise ja juhtimise võimalus. Selleks tuleb esmalt parandada maja hermeetilisust. Ebatiheduse seisukohalt on aknad ja rõduuksed siin üks suuremaid probleeme – need tuleb esmajärjekorras tihendada ja korrastada. Et hermeetilisuse parandamine vähendab oluliselt loomulikku

ventilatsiooni, tuleb ehitise välisseintele paigaldada spetsiaalsed ventilatsiooniklapid, mille asendi muutmise teel saab reguleerida korteri ventilatsiooni. Sellised ventilatsiooniklapid tuleb paigaldada seintesse, kus asuvad radiaatorid, ja seejuures küttekehast kõrgemale. Sellisel juhul seguneb väljast tulev külm õhk radiaatori kohal oleva sooja õhuga ja ruumi temperatuur on ühtlasem. Õhuvahetuse organiseerimise

Soo

ARU GRUPP

w w w . a r u g r u p p . e e

n ken Ra

usma

ailma 8/2011 test ivõ itj

m e

Enne 1990-ndate algust ehitatud vanemates korterelamutes kasutati loomulikku ventilatsiooni. Välisõhust soojem ja kergem siseõhk tõuseb tuulutuslõõre pidi üles ja läheb korstnast välja. Ukse-, akna- ja võimalikest seinapragudest tuleb asemele välisõhk ja et õhutihedus sõltub temperatuurist, on liikumapanev jõud loomuliku ventilatsiooni korral seda suurem, mida kõrgem on korsten ja mida suurem on välisja siseõhu temperatuuride vahe. Praegusaja ventilatsioonisüsteemide põhipuudused kortermajades on ebatihedad ehituslikud kanalid, ummistunud lõõrid ja suletud restid (need on näiteks tapee-

diga kaetud). Samuti ei võimalda akende liigne tihendamine enam välisõhu juurdepääsu, puuduvad ülemiste korruste ventilaatorid ning osa korteritest on alakorrustele paigaldanud ventilaatorid, mille tulemusena satuvad ebameeldivad lõhnad teistesse korteritesse. Alates 1990-ndate esimesest poolest kasutatakse uutes elamutes põhiliselt mehaanilist ehk väljatõmbeventilatsiooni. Väljatõmbeventilatsiooni põhimõte on selles, et õhk eemaldatakse märgadest või kõige enam saastunud ruumidest – köögist, WC-st ja vannitoast. Süsteem töötab nii: läbi akendel või seintel paiknevate tuulutusavade siseneb magamisja elutubadesse otse õuest värske õhk, kust see liigub uksealuste või avatud uste kaudu ruumidesse, kus on väljatõmbeventilatsioon. Jälgige, et hästi tihendatud uste

ailu Vert

Laadimisaeg 22 minutit!

Akutrell BDF456RFE

• Soome TM Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!. • Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast. • LED töökohavalgusti. • Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 m mm m • Suurim pingutusmoment: Kõva/pehme 50/36 Nm

299€

Kiirlaadija

min

AKNAD, UKSED, TREPID Koh tume mes s il

“Eesti Ehitab 2012” s t endis C-03 aken ja uks ning s t endis C-15 trepid

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

Ehitus

Tsentraalne sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni süsteem koos soojustagastiga

põhimõte on see, et värske õhk peab liikuma saastunud õhu suunas. Korterites tekivad niiskus ja lõhnad enamasti köögis, WC-s ja vannitoas. Seega peavad need ruumid olema teiste ruumide suhtes alarõhu all, mis väldib saastunud õhu siirdumise eluruumidesse. Selleks tuleb värske õhu ventilatsiooniklapid paigaldada elu- ja magamistuppa. Sealt liigub puhas välisõhk kööki, WC-sse ja vannituppa ja sealt läbi väljatõmbe

11 Sundväljatõmbe ventilatsioonisüsteem

ventilatsioonirestide ventilatsioonikanalisse. Mehaaniline väljatõmme

Eesti korruselamute ventilatsioonikanalid paiknevad vaheseintes ja on ette nähtud köögi, WC ja vannitoa saastunud õhu juhtimiseks katusele. Näiteks viiekorruselises nelja trepikojaga majas on selliseid kanaleid 17. Iga šahti otsas on spetsiaalne ventilatsioonikorsten, mille kaudu õhk väljub. Korstna

asemele võib ehitada õhukindla kambri, millele võib paigaldada katuseventilaatori. Antud näite korral vajatakse neid 17. Odavam võimalus on ühendada ventilatsioonikorstnad katusele ehitatavate ventilatsioonitorudega omavahel rõhukambriteks. Niimoodi toimides võib ühendada näiteks kõik samas trepikojas olevad kanalid ja sel juhul on vaja vaid 4 ventilaatorit. Katusel olevad ventilatsioonitorud tuleb kindlasti isoleerida, sest

muidu kondenseerub korteritest tulev niiske ja soe õhk talvel kanalite sisepindadele. Kööki, WC-sse ja vannituppa paigaldatavad väljatõmbeventiilid peavad olema suhteliselt suure rõhukaoga (olemasolevad restid seda ei võimalda). Kui praeguseid loomuliku ventilatsiooni süsteeme tahetakse kasutada mehaanilise ventilatsiooni tarbeks, siis nende õhutihedusest tavaliselt ei piisa. Minimaalseks tingimuseks on katusel olevate väljaviskekorstnate tihendamine ja keldris olevate ventilatsiooniavade osaline sulgemine. Nii toimides ei pruugi aga parima tulemuseni jõuda. Parem on avada olemasolevad šahtid ja nende asemele uued ventilatsioonikanalid ehitada või tihendada kanalite sisepinnad. Vajalikud tööd sõltumata renoveerimise tehnilisest tasemest: •• kanalite puhastamine; •• kanalite tihendamine; •• restide asendamine. Sõltuvalt renoveerimise viisist lisandub sellele värske õhu juurdevoolu tagamine.

Aitäh sihtasutusele KredEx abi eest materjali kokkupanemisel. www.kredex.ee

KOLMEKS’i uus SC-seeria pump sobib igasse kinnistusse! Nii kütma, jahutama, ventileerima kui vett andma. Pakutav vahemik on lai! Loomulikult on tegu kuivmootori ja tõelise sagedusmuundajaga. Küsi lisa!

NB! Meid leiate EESTI EHITAB messil boksist D-18! KOLMEKS OY Tallinna kontor Ehitajate tee 110 • 12618 Tallinn Tel. 600 20 15 • Mob. 56 564 457 E-post: tln@kolmeks.ee • www.kolmeks.com

Ehitus

Läbimõeldud välikööki on mõnus ja mugav kasutada Foto: Rein Pinn

Välikööki ehitama hakates tuleb endale eelkõige selgeks teha, mida saada tahetakse. Priit Liiviste Et kevadsuvine grillihooaeg on algamas ja soojal ajal muutub tavaköögi kasutamine ebamugavaks, on suvise toiduvalmistamise võimaluste mitmekesistamiseks või lihtsalt suveõhtute õdusaks veetmiseks hea lahendus isikliku suveköögi rajamine. Olenevalt soovist võib väliköök olla ülimalt lihtne ehitis kamina või suitsuahjuga, ent vajaduse korral saab lisada ka puuküttega pliidi või kas või gaasigrilli. Variante väliköögi ehitamiseks ja viimistlemiseks on palju ja järgnevalt tutvustame kahte võrdlemisi erinevat lahendust. Oma Otepää kandis asuva suvekodu hoovile mõne aasta eest väliköögi rajanud Rein Pinn pidi hoonet ehitades juhinduma rangetest ettekirjutustest ja sestap ei saanud ta köögi asukohta ise valida. „Et meie suvekodu on Otepää looduspargis, siis seal suuri valikuid ei olnud. See oli vana maja vundamendi ots, mille peale me selle suveköögi ehitasime – väljapoole olemasolevaid vundamente looduspargis ehitada ei tohi. Õnneks asus see keset hoovi ja iseenesest hea koha peal,” räägib Rein Pinn, kelle sõnul võttis ettevalmistus ehitamiseks protsessist endast tublisti kauem aega. „Kõik teadsid juba pikemat aega, et sinna tuleb väliköök. Ent millal see lõpuks nii kaugele jõuab, ei osanud keegi arvata,” nendib Pinn. Tütre abiga sai siiski väliköök valmis ehitatud paari-kolme kuu nädalavahetustesse mahtunud töödega. Köök valmis täiesti naturaalsetest materjalidest, taaskasutades maksimaalselt juba olemasolevat. „Vanad vundamendi müürid olid olemas, need sai maakividest kõrgemaks laotud ja üks sein see-

Otepää looduspargis asuva suvekodu väliköök leiab suvisel ajal kasutust peaaegu igal õhtul. juures piisavalt kõrgeks ehitatud, et saaks kööki ka välikamina ja grilli tekitada. Seal kasutasime vanu telliseid ja maakive. Idakaarest on meie suveköök kinni ja ülejäänud kolm külge on lahtised. Oleks ehk võinud põhjakülje samuti kinni ehitada, aga vajadusel saab kõikidele lahtistele külgedele kangad ette tõmmata, nii et kui väga tuuliseks läheb, tõmbame seinad kinni ja saame ikkagi köögis toimetada.” Rein Pinni sõnul leiab väliköök suvisel ajal kasutust peaaegu igal õhtul. Seal peetakse kõik grilliõhtud ja kamina ääres istumised. Üksnes hommikusöögiks ei viitsi keegi tavaliselt välja kolida. Väliköögis valmistatavad road erinevad tema pere tavaköögi omadest, välja on kujunenud omad n-ö eritoidud. „Esmalt toimuvad seal kõiksugu grillimised. Saagisime lepakaigas-

test tavalise 30–40 cm halgude asemel 8–10 cm klotsikesed, millest teeme sütt, ja seda saab ikka tehtud suuremas koguses. Selle abil saab teha fooliumi sees lõkkekartuleid, mis on meie väliköögi firmaroog,” ütleb Pinn. Mullu valiti väliköök parimaks puitehitiseks

2011. aasta parimaks puitehitiseks tunnistatud väliköök asub Loode-Eestis Pedase külas männimetsas, merest umbes 50 meetri kaugusel. Arhitektuuribüroo Kamp arhitektide Peeter Loo ja Jan Skolimowski projekteeritud suur ja avar köök meenutab mahult kõlakoda, kus väiksem ava on suunatud eluhoone poole ja suurem avaneb õhtupäikesesse. Musta õlilasuuriga töödeldud kitsas vertikaalne laudis katab köögi välisseinu ja katust,

aidates hoonel edukalt metsaalusega ühte sulanduda. Et hoonet saaks kasutada ka külmemal ajal, on avadele ette lisatud klaasist lükandseinad. Köögiosa on laotud mustast telliskivist, töötasapinnad valmistati saarepuidust kilpidest. „Klient soovis suurt välikööki – mitte tavapärast väikest varjualust, vaid sellist avarat ja suurt kööki, kuhu mahuks korraga paarkümmend inimest. Välise lahenduse pakkusime välja meie, aga tellija soov oli see, et väliköök ei paistaks metsa all liialt silma ja oleks puiduga viimistletud,” selgitab arhitekt Peeter Loo auhinnatud hoone saamislugu. „Väliköögi otsene vajadus tuli sellest, et krundil on küll väikene maja olemas, aga seal pole korralikku kööki, ja sellest tuligi plaan, et kui teha, siis juba korralik ja suur

Ehitus

Foto: Olavi Heinlo

väliköök. Ehitus ise kestis umbes neli kuud ja olulisi probleeme ehitamisel ei esinenud,” lisab Loo, kelle sõnul peab enne ehitama asumist sobiva koha hoolikalt välja valima ning ehitatava köögi vajalikud funktsioonid läbi mõtlema. „Eelkõige tuleb endale selgeks teha, mida tahetakse saada. Antud juhul oli üheskoos grill, puupliit, suitsuahi ja kamin – nii et see oli küllaltki keeruline, aga saab ka lihtsamalt. Ilmakaarte järgimine on jällegi selles mõttes oluline, et kui inimesel on soov õhtupäikest ära kasutada, siis peaks väliköök olema avatud läände. Meil oligi eesmärk, et väliköök avaneks merele ja kuna meri seal juba lääneküljes olemas oli, siis õhtupäike ja meri paistavadki mõlemad tuppa ära.” Eesti parima puitehitise konkursile sattus kõnealune väliköök Peeter Loo sõnul viimasel hetkel võrdlemisi juhuslikult, ent võit tuli autoritele üsna suure üllatusena. „Võidu põhjust ei oskagi ise välja tuua, žürii hinnangutest ja mujalt on plussina välja tulnud just looduse ja väliköögi omavaheline seos – tegu pole lihtsalt mingi suvalise kastiga keset metsa. Kui ukse lahti teed, siis astud samblale, ja kui uksed kinni tõmbad, saad metsaalust jälgida. Ilmselt mängib rolli ka see tumeda värvi sobitumine metsaalusesesse, et see hoone ei hüppa silma.”

2011. aasta parimaks puitehitiseks tunnistatud väliköök on piisavalt suur ja sobitub hästi loodusesse.

Väliköök sõltub aiaomaniku elustiilist •• Kus peaks väliköök paiknema? Väliköök asetseb tavaliselt krundi tagumises küljes. Asukoha määrab ka naabrite krundi paigutus, sest igaüks tahab vältida ebameeldivusi naabritega. Jälgida tuleb tuleohutusnõudeid – kaugust majast ja naabrite hoonetest. Väliköögi paigutamine valgusküllasesse kohta või varju on arhitekti või pererahva otsustada. Pahatihti rajatakse väliköök veesilma lähedale. Väliköögi komplekti kuulub kindlasti maitsetaimepeenar, viljapuud ja -põõsad. •• Milline peaks olema väliköök? Sõltub aiaomaniku elustiilist. Võimalik on rajada ainult kamin või hoopis suitsuahjuga väliköök. Paljud lisavad välikööki puuküttega pliidi, millel valmistatakse süüa.

Väliköögi välimus sõltub paljuski elamu stiilist – kas modernne, vahemerestiil või palkmaja. Kindlasti peab olema välikööki mõnus ja mugav kasutada. See peaks olema läbimõeldud, kvaliteetne ja omanäoline.

krohvitud pinnad, puhtad betoonpinnad, mõni osa on viimistletud eksootilise puiduga. Paljudesse väliköökidesse on sisse ehitatud kraanikauss ja vesi. Pilku püüavad erinevad katuselahendused.

•• Milline on traditsiooniline, milline on moodne lahendus? Eestlaste traditsiooniline väliköök on kahe tiivaga nurk, mille keskel on kolle. Vahel leiab sealt ka suitsuahju. Küttepuud asuvad kolde all, seina ääres on kaks pikka istepinki. Tavaliselt on ehitusmaterjaliks paekivi. Moodsam väliköök tehakse betoonist või laotakse plokkidest. Selline lahendus käib kindlasti kaasas moodsa elamuga. Sealt ka viimistlusmaterjalid:

•• Millist materjali kasutada? Materjali valiku eeskujuks on elamu. Kasutatakse näiteks majaga sarnaseid toone. Palkmaja juurde sobib looduslikust paekivist väliköök, millel on rookatus või kukeharjamatt, modernsemate majade kõrval võiks väliköögil olla näiteks puri- või läbipaistev klaaskatus. Väga palju annavad välisilmele juurde köögimööbel ja konteinerid ehk lillepotid. Nende valikul tuleb vältida odavaid plastmasstooteid, mis on lühikese

elueaga ja saastavad keskkonda. Need pole ilusad silmale vaadata ja käele katsuda. •• Mida veel tähele panna? Korraliku väliköögi ehitus nõuab aega. See koosneb väikesemahulistest, kuid paljudest töödest. Väga palju on erilahendusi ja eritöid, nagu sepa- ja pottsepatööd, müüriladumine, katuse ehitamine, terrassi rajamine. Ma soovitan ehitada väliköögi koos majaga, sest odavam on kasutada samu materjale, tehnoloogiaid ja tööjõudu. Eraldi tellituna võib väliköök pererahvale maksma minna isegi väikeauto hinna.

Allikas: Jaanus Lepik, aia- ja maastikukujundusfirma Millet OÜ juhataja, www.millet.ee

omatalo KINDEL NDEL KODU PÕHJAMAA KLIIMAS KLIIMA

EHITUSMESSI ERIPAKKUMISED Classic

Classic 122 Tehasepakett 44 000 € Väljast valmis 102 000 € Üldpind: 135,00 m² Elamispind: 122,00 m² Tube: 5 tuba + köök Korruseid: 1 AKENDE SOOJAPIDAVUS U-0,84 W/m2K

Optimi

Trend

Optimi 107 Trend Tehasepakett 39 000 € Väljast valmis 91 000 € Üldpind: 118,00 m² Elamispind: 107,00 m² Tube: 4 tuba + köök Korruseid: 1 Hinnad sisaldavad transporti, paigaldust ja käibemaksu ! ``Võtmed kätte`` maja maksumus on alates 950€/m2. Täpsemat pakkumiste sisaldust vaata www.omatalo.ee. Lisainfot võid ka küsida info@omatalo.ee või telefoninumbril 602 3480.

Trend 105 Tehasepakett 36 000 € Väljast valmis 87 000 € Üldpind: 117,00 m² Elamispind: 105,00 m² Tube: 4 tuba + köök Korruseid: 1 KVALITEETNE KOMPLEKTEERIMINE JA PÜSTITUSPROTSESS Tootmine toimub kuivades ruumides, seega on konstruktsioonid kaitstud niiskuse eest Maja paigaldamise eest vastutavad oma ala tõelised asjatundjad Tänu majadetailide valmidusastmele on võimalik püstitada ka talvel

Suured valgusküllased aknad Puit-alumiinium raami ja neljakordsete klaasidega Selektiivklaasiga Erakordselt kõrge heliisolatsioon Suurepärane hermeetilisus Sisaldab avamisfiksaatoreid

VÄLISSEINA ENERGIASÄÄSTLIKKUS SOOJUSISOLATSIOON ( KIVIVILL) 250 мм TUULETÕKKEPLAAT

AKENDE ENERGIAEFFEKTIIVSUS KLASS A

Patenteeritud konstruktsiooniga kandvad talad Geniaalne nurgaelement Õigesti paigaldatud aurutõkkekile Katsetused tulepüsivusele Hermeetilised ja soojapidavad ühendused konstruktsioonis Tuulekaitseks efektiivne tuuletõkkeplaat Ruumide kõrgus 2590 мм

SERTIFIKAADID, MÄRGID JA GARANTII Kvaliteedi standard - ISO 9001 Keskkonna ohutusele vastavus ISO 14001 Standard tööohutuse ja tootmise turvalisuse kohta- OHSAS 18001

VÄLISSEINA SOOJUSPIDAVUS U - 0,16 W/m2K

CE -SERTIFIKAAT Keskkonna säästlikkuse märge – PYR Kaadri süstemaatiline täiendkoolitamine ja kõrge kvalifitseeritus

KÕRGEIMA KLASSI ELEMENT A-KLASS

GARANTII KONSTRUKTSIOONIDELE Energia klass

Väikese kuluga

SOOME MAJA ARENDUS OÜ Tuleviku tee 10, Peetri küla, Rae vald telefon: 602 3480 e-post: info@omatalo.ee

Suure kuluga

www.omatalo.ee

Ehituse energiakulu klass