T E R V I S E – E R I
•
N E L J A P Ä E V, 2 0 . m a i 2 0 1 0
NAHAVÄHK on ennetatav ja kõigist nahavähi vormidest on õigeaegse raviga võimalik terveneda.
Niine nahakliinik on spetsialiseerunud nahakasvajate diagnoosimisele ja ravile FOTO: PILLE-RIIN PREGEL
Niine nahakliinik on Eestis esimene nahakasvajate varasele diagnostikale ja ravile spetsialiseerunud multidistsiplinaarne kliinik, mis on loodud Euroopas, USA-s ja Austraalias tegutsevate nahakasvajate keskuste eeskujul. Kliinikus töötavad mitme eriala arstid: onkoloogid, naha- ja suguhaiguste arstid, üldkirurgid, pea- ja kaelakirurgid, nahaarstkosmetoloog, dermatoskopistid. Seetõttu on inimestel ühes keskuses võimalik saada abi nii diagnoosi kui ka vajaliku ravi osas. Nahakasvajatele spetsialiseerunud arstid keskenduvad eelkõige melanoomidele ja muutustele sünnimärkides. Niine nahakliinik ravib naha healoomulisi kasvajaid, eemaldab esteetilistel kaalutlustel nahalt sünnimärke ja sarvestumusi ning ravib viirustest tingitud nahakasvajaid: tüükaid, papilloome (HPV) jm. Kliinik diagnoosib ja ravib naha- ja suguhaigusi, arst-kosmetoloog aga annab nõu naha iluga seonduvates küsimustes. Nahakasvajad on suurelt osalt elustiilist tingitud haigused – ülemäärane päevitamine, sh solaariumis, võib olla haigestumise riski tõstvaks faktoriks. Nahakasvajad on kõigile nähtavad, kuid mitte alati äratuntavad ja seetõttu ei oska inimesed õigeaegselt teha otsuseid enda ega oma lähedaste tervise kaitseks. Niine nahakliinik nõustabki inimesi, kuidas jälgida muutusi nahal ja eriti sünnimärkides, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi ülemäärase UV-kiirguse eest. Esimese kahe tegevuskuu jooksul on diagnoositud lisaks nahahaigustele, naha healoomu-
listele kasvajatele ja nahavähi eelsetele vormidele ka kolm varases staadiumis melanoomi ja neli nahavähki. Kõik ravi vajavad patsiendid on kohe ka ravi saanud.
AEGSASTI HAIGUSELE JÄLILE Nahavähk on ennetatav ja kõigist nahavähi vormidest on õigeaegse raviga võimalik terveneda. Kasvajate eelsed muutused nahas ja kasvajad oma varases arengustaadiumis on lihtsate meetoditega diagnoositavad ja ravitavad. Eestis diagnoositakse igal aastal ligi 1000 nahavähki ja 200 melanoomi. Melanoom on kõige sagedamini esinev vähivorm 15–35-aastaste inimeste hulgas. Nahakasvajate diagnostikaks kasutab Niine nahakliinik dermatoskoopiat – Dermlite Foto digitaalset süsteemi, mis võimaldab arstil näha minimaalseid struktuurimuutusi nahamoodustistes, neid diagnoosida ja ka dünaamiliselt jälgida. Igaüks võib haigestuda melanoomi, kuid mõnel inimesel on haigestumise risk kõrgem. Kõrgem risk on solaariumi kasutajatel (kolm korda kõrgem) ja inimestel, kelle lähisugulastel on esinenud melanoom või kellel endal on varem esinenud melanoom või düsplastiline sünnimärk; samuti väga heleda nahatüübi korral ja inimestel, kellel esineb palju ebakorrapäraseid sünnimärke. Kõrgemas riskigrupis olevatele inimestele teostab kliinik sünnimärkide või kogu naha digitaalse dermatoskoopilise kaardistamise. Korrates uuringut 6–12-kuise intervalliga, on võimalik diagnoo-
Doktor Marianne Niin näitab dermatoskoopia tegemiseks vajalikke instrumente. Dermatoskoopia võimaldab arstil näha minimaalseid struktuurimuutusi nahamoodustistes, neid diagnoosida ja ka dünaamiliselt jälgida.
sida ka väga varaseid muutusi. Niine nahakliinikusse nahavähi/melanoomi kahtlusega pöörduvatele patsientidele teeb arst esmase konsultatsiooni käigus kliinilise uuringu ja vajadusel dermatoskoopia.
ÕIGEAEGNE JA ASJAKOHANE RAVI Kui muutus nahal on haiguskahtlane, soovitab arst kirurgiliselt eemaldada kolde ja teostada eemaldatud koetükist raku-
uuringu. Mitmete nahakasvajate korral on näidustatud osaline koeproovi võtmine. Ambulatoorseid kirurgilisi protseduure tehakse kohaliku tuimastusega. Ükski kliinikus teostatav diagnostika ja raviprotseduur ei põhjusta valu. Eemaldatud koetükk saadetakse laborisse uuringule. Kahjuks on inimeste seas ikka veel väga laialt levinud arusaam, et sünnimärgi eemaldamine on ohtlik ja protseduurile võib järgneda haigus või haiguse kiire
levik. Tegelikult on olukord vastupidine – mida varasemas arengustaadiumis muutunud sünnimärk eemaldatakse, seda kindlam on tervistumine. Ohtlik võib olla sünnimärgi osaline eemaldamine. Koeuuringu toestamata jätmisel (näiteks laseriga sünnimärkide eemaldamisel) ei selgu, mis muutustega oli tegemist. Enamik patsiente lahkub kliinikust kergema südamega. Arsti jaoks on oluline, et inimene saaks kiirelt lahenduse oma muredele
ning et elu jätkuks tervena. Jälgi muutusi oma nahal ja asjatundjatelt abi saamiseks pöördu Niine nahakliinikusse.
Niine nahakliinik Mõisa tn 4 / Vabaõhumuuseumi tee 3, Al Mare ärimaja 5. korrus, Tallinn Registratuur: 615 4115, info@nahakliinik.ee www.nahakliinik.ee
MASSAAŽ on tõhus abinõu paljude tervisehädade, stressi ja lihaspingete puhul
Theia massöörid tulevad kliendi juurde koju, töö juurde ja üritustele ise kohale! Sageli juhtub nii, et kiire elutempo ei jäta aega massaažisalongi külastamiseks, ometi vajaks kogunenud pinged n-ö pehmeks mudimist. Seetõttu väärib mõte massööri tellimisest oma koju, kontorisse või üritustele igati levitamist ning kaalumist!
MASSAAŽ KONTORIS Võimalus end töökohas masseerida lasta aitab lisaks töötajate motiveerimisele ennetada ka mitmeid kutsehaigusi. Suure väsimuse ja lihaspingete korral aitab pooltund asjatundlikku massaaži tagasi saada tavapärase töövõime. Või on plaanis kontoris sünnipäevalast üllatada, kuid ei tea, mida talle kinkida? Võib-olla on
aga töötervishoiuarst juba teinud vastava ettekirjutuse? Ehk on tööandjal soovi oma töötajaid lihtsalt hea töö eest tänada? Tervishoiuagentuur Theia tuleb siinkohal hea meelega appi ning pakub massaažiteenust kontoris kohapeal. Kontoriruumis on võimalik teha mitmesuguseid massaaže, kõige populaarsemaks on osutunud Rootsi ja on-site-massaaž. Spetsiaalsel massaažitoolil tehtavat on-site-massaaži tuleks eelistada siis, kui massaažilaua püstipanekuks ruumi napib. Massaažitool võtab sama palju ruumi kui tavaline kontoritool ning seetõttu on seda võimalik püsti panna igal pool. On-site-massaaži tehakse läbi riiete ning ilma massaažiõlita. Juhul, kui on rohkem ruumi
või on võimalik kasutada näiteks vaba koosolekuruumi, tasub eelistada Rootsi massaaži, mida tehakse massaažiõliga ja massaažilaual. Massaaži töökohale tellides ei pea keegi muret tundma: teadmised, oskused, töövahendid on kõik tervishoiuagentuurilt Theia.
MASSAAŽ KODUS Kui tihti oleme õhtul pärast väsitavat päevatööd mõelnud: „Küll nüüd kuluks ära üks mõnus massaaž?” Sinnapaika see mõte tavaliselt jääbki, sest tööpäevad on pikad, vaja veel lapsed ära tuua, poodi jõuda, süüa teha... Spaasse minek aga eeldaks kõige ümbermängimist ning lapsehoidja leidmist. Ja mis nüüd mina, mu vana ema vajaks minust rohkem mas-
saaži! Tuleb tuttav ette? Just seetõttu pakub Theia tervistavat ja mõnusat massaaži just seal, kus inimesele kõige mugavam on. Enam ei pea teenusepakkuja juurde kohale minema, sest Theia massöörid tulevad koju kohapeale. Kodused massaažiseansside pikkused on sõltuvalt vajadusest 60–90 minutit. Kodust massaažiteenust pakub Theia hetkel vaidTallinnas.
MASSAAŽ ÜRITUSTEL Theia omab pikaajalist üritustel osalemise praktikat. Theia massöörid on külastanud mitmesuguseid turundus- ja kliendiüritusi, asutuste sünni-, suve- ja spordipäevi, poissmeeste- ning tüdrukuteõhtuid, saunapidusid ning muid kõikmõeldavaid üritusi.
Üks väike idee: olles otsustanud oma toote või teenuse reklaamimiseks korraldada ürituse, soovides kliendile läheneda eriti personaalsel, unikaalsel ja meeldejääval moel, kutsuge Theia massöörid ning on garanteeritud, et nii praegused kui ka potentsiaalsed kliendid ei lahku enne, kui ürituse sõnum on edastatud (ning Theia oma massaažilaua kokku pannud).
Võta tervishoiuagentuuriga Theia ühendust meiliaadressil TERVIST@TERVIST.EE
või telefonil 5626 6988; 53412502. Vaata ka WWW.TERVIST.EE
2
Kliinikute teejuht KIROPRAKTILINE RAVI ei tähenda sugugi rahvasuus levinud kondiväänamist
Rainer Kägo: kiropraktika on professioon, kus lähenetakse inimesele terviklikult „Inimene ei pea kogu aeg tundma oma keha,” tõdeb kiropraktik Rainer Kägo. Kui paljud meist aga saavad kätt südamele pannes väita, et neil kuskilt mitte kunagi ei valuta. Ikka annab üks või teine kehaosa oma olemasolust märku – kas tuikab selg, valutavad jalad või on õlad kanged. Kipume sellega ju lausa harjuma ega oskagi oma elu ilma valuta enam ette kujutadagi. Ometi ei pea see nii üldse olema, kinnitab Rainer Kägo. Kiropraktilisest ravist on abi saanud eakad inimesed, kes pole oma tervenemist enam oodata osanudki, rääkimata noorematest inimestest ja lastest.
INIMENE POLE AUTO Rainer Kägo sõnul on väga tähtis inimese valmisolek teha enda tervenemise nimel ka ise tööd – paraku pole inimkeha võrreldav autoga, millel saab kulunud või katkise osa töökojas lihtsalt välja vahetada. „Väga levinud on arvamus, et kiropraktik „paneb inimese paika” ja nii jääbki,” on Rainer Kägo vastavat suhtumist kogenud. „Kiropraktik aitab inimese kehale kaasa, aga suurema osa peab inimene ise tegema, järgima raviplaani ja soovitusi, mida spetsialist on talle määranud. Näiteks aitab kiropraktik kaasa patsiendi rühi paranemisele, aga kui inimene läheb tagasi oma harjumuspärasesse keskkonda ning istub jätkuvalt laua taga vales asendis, ei anna ravi soovitud tulemust. Tulemuseks on rahul-
olematu klient, sest probleem süveneb ning spetsialisti töö on olnud tulutu. Kehale tuleb pidevalt anda impulsse, et soovitud rüht püsiks. Muidugi ei osuta kiropraktik abi üksnes selja- või rühihädade korral, vaid kogu liikumiselundkonna problemaatika puhul. Näiteks saab manuaalselt ravida liigestega jms seotud hädasid. Reeglina järgneb kiropraktilisele manipulatsioonile visiit Rainer Kägo kiropraktikakliinikus töötava füsioterapeudi Karin Tuuri juurde, kes selleks, et ravi tulemus püsiks, hindab samuti patsiendi funktsioonihäireid, koostab talle individuaalsete harjutuste kava ning ühtlasi õpetab neid ka sooritama. „Hästi tähtis on, et inimene mõistaks, et ta ei tule meie juurde võimlema meie pärast, vaid iseenda tervise heaks,” rõhutab Karin Tuur patsiendi panuse tähtsust tervenemisele. Füsioterapeudi juurde võib patsienti saata ka perearst pärast vastavate kliiniliste uuringute tegemist.
Kiropraktik Rainer Kägo kiropraktilise manipulatsiooniga patsiendi lülisammast korrigeerimas. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL
TERVIKLIK LÄHENEMINE „Kiropraktika on professioon, kus lähenetakse inimesele terviklikult,” rõhutab Rainer Kägo. Nn füüsiliste tervisehädade kirjeldamise juures arutatakse läbi ka patsiendi töö ja koduse eluga seonduvad probleemid, sest näiteks seljavalud ei avaldu sugugi vaid füüsilise trauma korral, vaid võivad olla põhjustatud hinge
rahutusest ja stressist. Kägo sõnul täidab iga patsient uue raviseeria eel tervisedeklaratsiooni – peamiselt puudutavad küsimused põetud ja praegusi haigusi jms tervisega seonduvat. Aga vastust tahetakse lisaks saada ka näiteks sellisele küsimusele, milline on inimese igapäevane töötamise asend. Kui tal on näiteks istuv tööviis arvutiga, siis kirjeldab patsient oma töölaual asuvate vahendite asetust: kus asetseb telefon, kus kuvar jne. Samuti hindab kiropraktik patsiendi kehahoiakut jms. „Keha räägib inimese tervisest väga palju ja ka mõjutab tervist väga palju,” tõdeb Kägo. Rühi analüüsiks on Rainer Kägo kiropraktikakliinikus kasutusel ka spetsiaalne arvutiprogramm, mille abil on lihtne tuvastada, mis võib olla inimese kaebuse põhjuseks. Videokaamera abil saab registreerida kehahoiaku kolmes erinevas vaates eest ning mõlemalt küljelt ja spetsiaalne, Rootsis välja töötatud arvutiprogramm analüüsib rühti ning samal ajal saab ka patsient ise oma rühiasendit ja selle paranemist raviseansside käigus jälgida.
KIROPRAKTIKAST ABI Kiropraktiline ravi ei tähenda sugugi rahvasuus levinud kondiväänamist. Tunnetasin vaid kergeid nõksatusi, kui Rainer Kägo minuga toimetas, korrigeerides lülisammast. Tunne pärast kiropraktilist manipulatsiooni oli hea ja kerge ning peaaegu igapäe-
vane pakitsev tunne ristluudes taandunud. Küll kippus valu tagasi hiilima paari päeva pärast, mitmetunnise pika istumise järel. Ega’s ole asjatu nõuanne anda oma kehale pidevalt impulsse, et õige kehahoiak püsivalt säiliks. Kuuekümnele lähenev Sirje, kes minu kliinikus viibimise ajal Rainer Kägo vastuvõtule tuli, on kiropraktikast palju abi saanud. „Mul oli mitu aastat tagasi mitmeid hädasid ning ma ei teadnud, millise arsti juurde minna. Õlaga tulnuks minna vist ortopeedi, põlvega reumatoloogi ja seljaga, mis mul oli opereeritud, neurokirurgi jutule,” kirjeldab ta. „Käsi mul ei liikunud ja valutas. Tütar hakkas ajama: mine Rainer Kägo juurde. Läksingi ja ühegi arsti juurde kokkuvõttes ei olegi läinud.” Ka Sirje kinnitab, et ilma iseenda kaasabita terveks ei saa. „Kui määratakse harjutused, tuleb neid teha,” sõnab ta, lisades, et arvas tegelikult, et tema vanadus saabki selline valulik ja eelnimetatud tervisehädadest saadetud olema.
Rainer Kägo kiropraktikakliinik Tallinn, Pärnu mnt 27 Tel 52 95 162 Kolmapäeviti on vastuvõtt Eesti Diabeedikeskuses tel 654 4684 www.kiropraktika.ee Kiropraktik Rainer Kägol on Rootsi Tervishoiuameti Socialstyrelseni litsents.
EURODIEED: madala kalorsusega, süsivesikute- ja rasvavaene, kuid tavalises koguses valku sisaldav dieet
Üleliigsest kehakaalust saab tõhusalt vabaneda Eurodieedi järgi toitudes „Hoidke oma kehakaal normi piires,” on sagedasemaid soovitusi, mis arst patsiendile ütleb – on ju Eestimaa elanikkonnast rohkem kui pool ülekaalulised ja seetõttu paraku ka kimbus mitmete tervisehädadega. Jah, kerge öelda – võtke kaalus alla! Võtaks ju küll, aga kuidas? Tõhus võimalus üleliigsetest kilodest vabanemiseks on järgida kaalulangetusprogrammi Eurodieet, süües spetsiaalseid tooteid, ning järgida vastavaid toitumisjuhiseid. Sõltuvalt inimese soovist saab programmi läbida arsti järelevalve all, aga ka Skype’i vahendusel või hoopis iseseisvalt.
NÄLG EI NÄPISTA Eurodieedi programmi vahendava Eurodieedi kliiniku endokrinoloogi dr Verner Fogeli sõnul on tegemist madala kalorsusega, süsivesikute- ja rasvavaese, kuid tavalises koguses valku sisaldava dieediga. Valk vähendab näljatunnet ja lihaskaotust. „Dieeti pidav inimene nälga üldjuhul ei tunne,” märgib dr Fogel. „Süüa tuleb 4–6 korda päevas väikestes kogustes. Inimene tarbib vastavalt juhendile sööki, mis on ostetud kliinikust arsti käest või
e-poest ning lisaks sööb köögiviljadest tehtud salateid. Kliiniku roll siinjuures on inimese kehakaalu regulaarne jälgimine, vajadusel analüüside tegemine ning nõustamine ja lisana toodete müümine.” Eurodieedi eelis teiste dieetide ees on kaalu langemise kiirus ehk siis kaalu langus saavutatakse kiiremini ja lühema ajaga. „Täiendava lisana pole vaja pead murda
kilokalorite lugemisega, sest inimene tarbib juba valmis tehtud toitu. Ainsa asjana tuleb inimesel ise valmistada salatid, keeta valmis puder või praadida õige kogus liha,” selgitab Verner Fogel.
dipidaja tervisele kahjulik, sest see periood kestab lühikest aega. „Maksimaalselt kolme kuu pärast on päevase toidu kalorsus juba 1000 kalorit ning menüüsse tulevad tagasi puuviljad, piima- ja teraviljatooted,” selgitab ta.
KILOD KAOVAD Kaalu langemise kiirus sõltub algsest kehakaalust. Mida suurem on algne kehakaal, seda kiiremini kaal langeb. Mida normilähedasem aga kehakaal on, seda aeglasemalt kilod kaovad. „Seetõttu toimib Eurodieet paremini üle 30 kehamassiindeksiga (KMI) inimestel, sest üle 30 KMI-ga inimene sööb kindlasti 2500 kilokalorit päevas või rohkemgi. Eurodieedile minnes hakkab ta aga dieedi esimeses faasis sööma ainult 500 kilokalorit päevas ehk 2000 kilokalorit või veel rohkemgi senisest vähem. Niimoodi toitudes langeb kaal 2–3 kilogrammi nädalas. Keskmiselt langeb 27–29 KMI-ga eurodieedi pidaja kaal 4–7 kilogrammi kuus, alla 27 KMI-ga aga kuni 4 kilogrammi kuus.” Dr Fogel kinnitab, et dieedi esimeses faasis saavutatav kiire kaalulangus ei ole kindlasti diee-
DIEEDI NELI FAASI Eurodieet koosneb neljast faasist. Dieedi esimeses faasis, mis kestab umbes ühe kuu, sööb inimene 500–600 kalorit päevas. Vajadusel või inimese soovil võib seda faasi ka pikendada. Teises faasis sisaldab kogu päeva toit 800 kilokalorit, see periood kestab kaks kuud. Eurodieedi kolmas faas koosneb omakorda a-, b- ja cosast: 3a faasi päevane toit on 1000 kilokalorit, 3b faasi oma 1200 ja 3c toit sisaldab 1400 kilokalorit. „Kolmanda faasi erinevad osad pole ajaliselt piiratud,” täpsustab dr Verner Fogel. „Kõik sõltub patsiendi soovist. Enamik tarbitavast toidust on tavaline toit, mille kogused määrab arst, kuid oma osa on siiski ka spetsiaalsel toidul.” Dieedi neljanda faasi päevane toit sisaldab juba 1400+ kilokalorit ning sel ajal sööb dieedipi-
daja tavalist toitu. Neljas faas on ajaliselt piiramata. Dr Fogeli sõnul toitub inimene Eurodieedi programmi järgi keskmiselt pool aastat, selle ajaga on soovitud kehakaal tavaliselt ka saavutatav. Kui vaja, võib dieeti pidada ka pikemalt, kuid rangemate faaside juhiste kohaselt üle kolme kuu tavaliselt ei toituta.
TOITUMINE PÄRAST DIEETI Pärast eesmärgi saavutamist ei saa edaspidi enam süüa vanaviisi, sest enne dieediga alustamist oli kehakaal ju suurem. „Näiteks kui kaal oli enne 150 kilogrammi ja inimene sõi 4000 kilokalorit päevas, siis pärast dieedi lõpetamist saab 100 kilo kaaluv inimene tõenäoliselt tarbida ainult 2000 kilokalorit. „Kui ta sööb rohkem, hakkab kehakaal uuesti tõusma. Süüa võib inimene pärast eurodieeti kõike, kuid kogused peavad olema väiksemad, umbes 50% varasemast kogusest,” manitseb dr Verner Fogel endiste toitumistavade juurde naasmise eest. „Kaalu säilitamisel on täiendavalt oluline koht ka füüsilisel koormusel, mida tuleks rakendada 4–5 korda nädalas, minimaalselt 30 minutit päevas.”
Eurodieediga alustamiseks on kokku 3 võimalust: 1. Alustada koos arstiga ja käia regulaarselt arsti vastuvõtul kaalumas ja toitu ostmas. 2. Alustada dieedi pidamist Skype’i vahendusel ja osta dieettoidud e-poest. 3. Alustada iseseisvalt. Vastavad juhendid leiab www.eurodieet.eu lehelt. Tooteid saab osta e-poest või Eurodieedi kliinikust. E-poest võivad tooteid osta ka need, kes soovivad lihtsalt veidi oma toidu kalorsust vähendada; samuti diabeetikud.
www.eurodieet.eu Dieediga liitumiseks ja arsti vastuvõtule registreerimiseks helista telefonil 5554 3276 või kirjuta Skype’is, kasutajanimi GLYCOSTARLLC, või kasuta koduleheküljelt menüüst „kontaktid” leitavat vormi. Vastuvõtud on teisipäeviti kella 12–17, neljapäeviti kella 8–14 ja reedeti 8–12. Vastuvõtt toimub Suur-Ameerika 18a, II korrusel (Seksuaaltervise Kliinikus).
3
Kliinikute teejuht VÄHIUURINGUTE TEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUS pakub kõigile kättesaadavat geneetilist testimist
Geneetiline test võimaldab vähki haigestumist ennetada ja varakult avastada Eestis avastatakse igal aastal ligikaudu 6000 uut vähijuhtu, millest kuni 10% on seotud tugeva päriliku eelsoodumusega. Pärilik eelsoodumus tähendab seda, et vanematelt päritud mutatsioonid vähiga seotud geenides võivad kordades suurendada järeltulija riski vähki haigestuda. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on probleemiks halvaloomuliste kasvajate liiga hiline diagnoosimine, mis vähendab ravivõimalusi ning ravi tulemust. Seda on võimalik vältida, viies regulaarsete terviseuuringute käigus läbi vähiga seotud geneetiliste mutatsioonide tuvastamist ehk geneetilist testimist. Geneetiline testimine võimaldab kasvajat varakult avastada ning määrata parem ravi. Samuti võib geneetiline testimine aidata isegi vähkkasvaja teket ennetada. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK) pakub koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga kõigile kättesaadavat geneetilist testimist ning nõustamist ja seeläbi paremaid võimalusi vähi ennetamiseks ja/või varaseks avastamiseks.
GENEETILINE TESTIMINE JA PÄRILIKUD SÜNDROOMID Igal aastal diagnoositakse Eestis ligikaudu 600 rinnavähi, 150 munasarja, 700 kolorektaalvähi ja 400 maovähi esmajuhtu. VTAK pakub geneetilist testimist järgmistele levinumatele pärilikele vähisündroomidele. Rinna- ja munasarjavähiga
(Hereditary Breast and Ovarian Cancer – HBOC) seostatakse mitmeid pärilikke sündroome, kuid suurem osa kõigist klassikalistest rinna- ja munasarjavähi juhtumitest on põhjustatud mutatsioonidest geenides BRCA1 (Breast Cancer Susceptibility Genes 1) ja BRCA2 (Breast Cancer Susceptibility Genes 2). Pärilik mittepolüpoosne kolorektaalvähk (Hereditary Non-Polyposis Colorectal Cancer – HNPCC) ehk Lynchi sündroom on kõige levinum päriliku soolevähi vorm, mis moodustab kuni 10% kõikidest kolorektaalvähi juhtudest. Pärilik difuusne maovähk (Hereditary Diffuse Gastric Cancer – HDGC) moodustab ligikaudu kuni 3% kõikidest maovähi juhtudest. Geneetiliseks testimiseks võetakse patsiendilt vereproov (4 ml) ja eraldatakse sellest pärilikkusaine DNA. Testi käigus uuritakse DNA-d mutatsioonide suhtes. Geenitesti vastused valmivad kuni 2 nädala jooksul ning tulemusi analüüsib ja selgitab VTAK-i arst-geneetik onkogeneetilise konsultatsiooni käigus. Onkogeneetilisi teste tehakse sertifitseeritud laboris. FOTO: VTAK
Kuidas konsultatsioonile ja testimisele tulla? Onkogeneetilisele konsultatsioonile tulemiseks on vajalik eelnevalt registreerida vastuvõtule telefonil 620 4347. Vastuvõtt toimub Põhja-Eesti regio-
naalhaigla onkoloogiakeskuses (Hiiu 44, Tallinn). Täiendava info saamiseks võib kirjutada e-kirja egle.rebane@vtak.ee või külastada kodulehte www.vtak.ee
Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Tehnoloogia Arenduskeskuste programmi kaudu. Rohkem infot www.eas.ee
ONKOGENEETILINE KONSULTATSIOON Onkogeneetiline konsultatsioon on uus onkoloogia valdkond, mis võimaldab hinnata personaalset vähiriski ning selgitab geneetilise komponendi rolli vähi tekkel. Onkogeneetilise konsultatsiooni käigus:
• määratakse ja teostatakse patsiendi ja tema perekonna haiguslugude põhjal vajalikud geneetilised analüüsid; • hinnatakse pärilike mutatsioonide seost konkreetse haigusega, haiguse tekke riski patsiendil ja tema pereliikmetel; • antakse vajadusel patsiendile ja tema perekonnaliikmetele tervisekäitumise soovitusi, et vähendada riski haigestuda pärilikku vähki. Onkogeneetilise konsultatsiooni vajaduse määravad kriteeriumid, mis näitavad päriliku komponendi keskmisest olulisemat rolli. Onkogeneetiline konsultatsioon on soovitav, kui patsiendil või tema lähedasel sugulasel on: • avastatud kasvaja enne 50. eluaastat; • diagnoositud ebatavalisi kasvajaid (nt mõlemapoolne kasvaja, mitmekoldeline kasvaja, rinnavähk meestel, harvaesinevad kasvajatüübid, sh feokromotsütoom, medullaarne kilpnäärmevähk, lapseeas diagnoositud neerupealise vähk); • diagnoositud kasvaja erinevates organites samal või erineval ajal; • diagnoositud rinna- või munasarjavähk, kusjuures perekond on juudi päritolu; • diagnoositud kasvaja mitmel perekonnaliikmel eri põlvkondades. Onkogeetilise konsultatsiooni vajadust aitab selgitada ka perevõi raviarst.
KAALUKABINETIST saavad toitumisalast nõu ülekaalulised, taimetoitlased ja need, kelle menüü on ühekülgne
Kaalukabinet aitab vabaneda liigsest kaalust Nelja aasta jooksul on endokrinoloog Marju Past, dieedispetsialist Ulvi Tammer ja sisearst, kliinilise toitumise konsultant Kristel Ehala-Aleksejev kaalukabinetis nõustanud ligi 600 inimest, kes ühtekokku on vabanenud mitmest tonnist liigsest kaalust. Mustamäel Eesti diabeedikeskuses asuvasse kaalukabinetti oleks põhjust sisse astuda 52,2 protsendil Eesti meestest ja 42,6 protsendil naistest, sest just nii paljusid piinavad ülekaal ja rasvumine. Uuring näitas, et ülekaalu-rasvumise käes kannatab eelkõige 35–54-aastane abielus, keskeri- või kõrgharidusega eesti rahvusest mees, kelle peres ületab sissetulek ühe pereliikme kohta 7000 krooni kuus. Naiste puhul on vastupidi – mida kõrgem haridus ja rohkem palka naine saab, seda vähem on tal probleeme ülekaaluga. Esimest korda kaalukabinetti tulija saab kaasa toitumisharjumuste päeviku, mida kodus täita. Selle põhjal saab juba järgmisel korral teha põhjaliku toitumise analüüsi. „Päevikute järgi selgub, et süüakse valesti: süsivesikute, valkude ja rasvade vahekord pole tasakaalus. Sageli saavutatakse head tulemused just siis, kui kaalulangetaja täidab meie soovitusi, mida rohkem või mida vähem süüa,” selgitab Ulvi Tammer. „Meie juurde saadavad oma pat-
siente naistearstid, kuna liigne kaal võib olla takistuseks rasestumisel, samuti südame- ja kopsuarstid.” Mitte ainult liigsete kilode käes kannatajad ei otsi kaalukabinetti üles, seda teevad ka need, kel kaalu liiga vähe. Samuti saavad siit toitumisalast nõu taimetoitlased ja need, kes ei talu mõnda toiduainet, mistõttu kipub nende menüü jääma ühekülgseks.
PÕHJALIK UURING Kaalus alla võtmisel hakkab kõigepealt organismis vähenema vedeliku hulk ja lihasmass. Ka südamelihase mass. See võib aga olla tervisele ohtlik. Kaalukabinetis mõõdetakse taljeümbermõõtu, rasva hulka kehas, kehavedelike massi, keha lihasmassi, mineraalainete ja valgu sisaldust, põhiainevahetust, määratakse kehamassiindeks ja standardne soovitatav kehakaal. Inimene saab teada ka oma keha bioloogilise vanuse. Kõigepealt tehakse kaalu-uuring aparaadiga Geenius. Bioelektrilisel meetodil on võimalik määrata keha koostumus vastavalt pikkusele, vanusele, soole ja kehakaalule. Keha elektrilise läbitavuse järgi arvutab aparaat välja keha parameetrid: palju on kehas vedelikku, lihasmassi, tihket kude ja kõhuõõnesisest rasva. Lisaks annab aparaat põhiainevahetu-
seks vajaliku kalorihulga, st, palju peab inimene sööma, et püsida normtasemel. Ka jagab aparaat soovitusi, kas inimene vajab dieeti või mingit füüsilist koormust. Aparaadilt näeb ka keha vastavust kõigile parameetritele. Selle põhjal saabki hinnata keha vanust. Enamasti on normkaaluliste inimeste vanus vastavuses nende bioloogilise vanusega. Tugevalt ülekaaluliste kehaline vanus on tegelikust vanusest seevastu kõrgem. Esimese visiidi käigus selgitab kaalukabineti arst välja patsiendi tervisliku seisundi, uurib tema pärilikke eelsoodumusi, toitumisharjumisi, kaalujälgimise ajalugu ehk seniseid dieete ja ravi ning füüsilist aktiivsust. Koos arstiga saab selgeks arutatud ülekaalu teema – missugune võiks olla soovitud eesmärk, mis viisil sinna jõuda. Arstliku läbivaatuse käigus tehakse vajalikud vereanalüüsid ja uuringud. Vereanalüüsid ja uuringud määratakse vastavalt sellele, kas perearst või teised spetsialistid on klienti varemalt uurinud ja milliseid analüüse on viimasel ajal talle tehtud. Enamasti osutuvad vajalikuks määrata veresuhkru tase, kilpnäärme hormoonid, kolesterool koos selle alaliikidega, maksa- ja neerufunktsiooninäitajad, kliiniline veri jne. Kaalukabineti suurim väärtus
Kaalulangetamise juures on oluline kehaline liikumine. Kui aga pole aega minna spordisaali, aitab ViaGym trenažöör, mille töötamist näitab Ulvi Tammer. FOTO: URMO UDRAS / EPL ARHIIV
Kogemus – 30 kg 9 kuu jooksul –29 kg 12 kuu jooksul –26 kg 8 kuu jooksul –25 kg 5 kuu jooksul –18 kg 4 kuu jooksul Allikas: Kaalukabineti dieedispetsialist Ulvi Tammer
on see, et sinna saab pidevalt tagasi pöörduda. Ühe patsiendi nõustamiseks läheb tund, keskmiselt käivad patsiendid kabinetis kord kuus, oma toitumisharjumuste päevikut saadetakse ka meiliga. „Me oleme inimese jaoks olemas kogu aeg, sest esimesed tulemused tulevad alles paarikolme kuu möödudes. Kaalukabineti eesmärk pole soovitada dieete, mis kestaksid nädala või kuu. Tahame muuta inimese toitumisharjumusi, et ta elaks paremini. Tööd tuleb teha nii inimesel endal kui ka kogu nõustamismeeskonnal. Nõustamine jätkub ka peale soovkaalu saavutamist,” kinnitab Tammer. Signe Kalberg
• Endokrinoloog Marju Past • Dieedispetsialist Ulvi Tammer • Sisearst-kliinilise toitumise konsultant Kristel Ehala-Aleksejev EESTI DIABEEDIKESKUS Sütiste tee 17, Tallinn www.edk.ee või www.kaalukabinet.ee Tel: 654 4684
4
Kliinikute teejuht PANSION kindlustab eakatele rahuliku ja hea hoolitsusega vanaduspõlve
Merivälja pansionis on iga päev isesugune Meriväljal Ranniku uulitsa lõpus piilub kevadiselt rohetavate puude vahelt valge maja, mille suures ja pisut metsikus aias kasvavad vanad sammaldunud õunapuujändrikud. Kõrgele eale vaatamata rõõmustasid puud mullu omanikke rikkaliku ja magusa õunasaagiga, millest pansionaadi kokad valmistasid pirukat, õunasuppi; õunu jätkus nosimiseks jõulupühadeni välja. Õunapuude oksi lõikas tänavu kevadel 100-aastane vanahärra Maks, kes kuulub 1972. aastal asutatud Kursana ehk rahvakeeli Merivälja pansionaadi praegusesse 118-liikmelisse harmoonilisse perekonda.
ÜHISED ETTEVÕTMISED Portselanmaali asjatundja ja staažikas pedagoog 82-aastane Silvia tuli Merivälja pansioni kolm aastat tagasi. Silvia juhendab igal nädalal käsitööringi, kus üheskoos meisterdatakse klaasvitraaže, maalitakse portselani, joonistatakse loodust ja kujundatakse keraamilisi ehteid. Hõbehallide juuste ja haldjaliku olemisega terane Silvia, kes teab rääkida täpselt portselani aja- ning avastamisloost, on õnnelik, et saab koos sõbrannadega kaks korda nädalas meisterdada ja maalida. „Inimene peab millegagi tegelema, muidu hakkab igav. Mul on väga hea meel, et siinolijatel on tahet meisterdada. Valminud töödest pannakse üles ka näitus,” räägib Silvia väikese uhkustundega. Silvia sõnul on iga päev Merivälja pansionaadis isemoodi. Tegevused on mitmekülgsed ja põnevad. Lisaks käsitööringidele saavad pansionaadi elanikud võtta osa ka teistest lõbusatest
Merivälja pansionaadi eakad prouad maalimistunnis. Näpunäiteid jagavad nad ka noortele praktikantidele. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL
üritustest ja ühistegemistest. „Meil toimub väga palju kontserte ja käib mitmeid külalisesinejaid. Näiteks on esinenud Merivälja ja Pirita koolilapsed, Tuletõrje ja Piirivalve puhkpilliorkestrid, ansambel Apelsin, mitmed koorid. Juba nagu omad poisid on Erich Krieger ja Boris Lehtlaan,” räägib Silvia. Pansionaadi perekonna sooja aplausi on ära teeninud ka lauljannad Anu Kaal, Katrin Karisma, Silvi Vrait ja Kihnu Virve. Aktiivselt tegutseb lauluansambel Ariella, mille musikaalsed liikmed on kokku tulnud pansionaadi elanike endi hulgast. „Ansambel esineb meile päris sageli ja laul kõlab hästi. Klaveril
saadab neid tõeline virtuoos. Selleks, et ansamblis laulda, peab viisi pidama, igaüks sinna ikka ei saa,” räägib Silvia. Pansionaadi vanahärrad ja prouad on tutvunud Viimsi muuseumi eksponaatidega, käinud on nad botaanika- ja loomaaias ning vaatasid oma silmaga üle ka uue Vabadussamba. Iga kuu viimasel reedel viib spetsiaalne buss pansionaadi kunstihuvilised elanikud Kumusse. „Päris paljud tunnevad huvi kunsti ja arhitektuuri vastu. Oleme tutvunud ka uute sakraalehitistega, nagu uus Pirita nunnaklooster ja Viimsi uus kirik,” meenutab Silvia. Igapäevaellu lisavad värvi ka teisipäevased ühislugemised ja
vestlusringid. Kokakunstihuvilised saavad osaleda kokandusringis, kus valmistatakse koos mitmesuguseid salateid, võileibu, rullbiskviite ja palju muud maitsvat. Kokandusringile järgneb samal päeval peen kohvikuõhtu, kus mekitakse ja hinnatakse kaaslaste kätetööd. Kolm korda nädalas leiavad aset kohvikutunnid, seal kohtutakse sõpradega, juuakse head kohvi ja süüakse maiustusi ning vesteldakse maailma asjadest. Aiandushuvilised saavad soovi korral käe mullaseks teha pansionaadi aias asuvatel peenralappidel, kus kehtib peenraperemehe täielik isevalitsus – kasvatada saab kõike, mida hing ihaldab.
ASJATUNDLIK PERSONAL Merivälja pansionaadis töötab ühtne ja missioonitundega meeskond, keda ühendab põhimõte „hoolitse siinsete elanike eest nii, nagu sa tahaksid, et kunagi tulevikus sinu eest hoolitsetaks”. Eakate igapäevase heaolu püüavad tagada hooldusõed, huvijuhid, füsioterapeut ja seitse aastat pansionaadi toimimisse pühendunud direktor Tiina Saarmaa. Saarmaa sõnul on Merivälja pansion inimesele turvaliseks ja soojaks koduks elupäevade lõpuni. „Õendus on majas olemas ööpäev läbi, mis annab siinsetele elanikele ja nende lastele turvatunde. See on väga oluline, et tervisemure korral leiduks alati
inimene, kelle poole koheselt oma murega pöörduda ja kellele toetuda,” arvab Tiina Saarmaa. Ühtse peretunde olemasolu tõestavad pansionaadi mitmed staažikad töötajad. „Kaadrivahetus on meil olnud suhteliselt väike. Leidub töötajaid, kes teenindavad selle maja elanikke juba 8 või 10 aastat – seda võib pidada sellise raske töö juures väga pikaks staažiks,” leiab Saarmaa ja lisab, et kuigi töö on raske, annab see emotsionaalselt väga palju juurde. „Hea sõna ja inimeste tänutunne, see annabki sõna otseses mõttes tiivad.” Uusi tuuli ja positiivseid emotsioone toovad pansionaadi elanike igapäevasesse ellu Tallinna Tervisehoiu Kõrgkooli tudengidpraktikandid, kes tõstavad ja uuendavad oma värskete teadmistega hooldustöö kvaliteeti. Merivälja pansionaadis on saanud traditsiooniks tähistada jaanipäevi ja jõulupühi soovi korral koos sealsete elanike lähedastega. Omaette tavaks hakkab kujunema „tagurpidi” lastevanemate koosolek, „Pansionaadi asukate lapsed tulevad kokku. Räägitakse oma muredest, meie räägime eesolevatest plaanidest. Kui algul suhtuti ettevõtmisesse pisukese skepsisega, siis nüüdseks on see aina enam hoogu kogunud,” märgib Saarmaa ja avaldab lootust, et järgmine koosolek toimub juba vabas õhus piknikuna.
Kursana Eesti OÜ Ranniku tee 48, Tallinn Tel: 6092 603 kursana@kursana.ee www.kursana.ee
Nova Vita Kliinik vajab munarakudoonoreid
Lastetus on tõsine meditsiiniline probleem. Lastetuse põhjused jagunevad võrdselt mehe ja naise viljatuseks. Teatud juhtudel on viljatus tingitud munarakkude täielikust puudumisest. Munarakkude puudumisel on võimalik lastetusravis kasutada doonormunarakke. Munarakkude doonoriks võivad olla kõik 18–35 aasta vanused, vaimselt ja füüsiliselt terved naised, kellel on kindel soov aidata lastetuid peresid.
Munarakudoonorid läbivad kliiniku kulul meditsiinilise kontrolli. Munarakkude doonorlus on tasustatud. Lähtuvalt Eesti seadustest on lastetul paaril õigus teada saada munarakudoonori üldiseid bioloogilisi (vanus, pikkus, kehaehitus, juuste ning silmade värv, nahavärv, veregrupp ja reesusfaktor) andmeid.
Lastetusravi käigus ei avaldata munarakudoonori isikuandmeid. Ootame Teid Nova Vita Kliinikus Kaluri tee 5a, Haabneeme, Viimsi. Doonorlusest on võimalik saada lisainformatsiooni telefonil 605 9609 või Nova Vita Kliiniku koduleheküljel www.novavita.ee
Tegevusluba nr L01498
Erilehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn
Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567, kristiina.viiron@epl.ee Projektijuht: Margit Laasnurm, 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee
Kliinikute teejuhi sisu valmimist toetasid Niine nahakliinik, terviseagentuur Theia, Rainer Kägo kiropraktikakliinik, Eurodieedi kliinik, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, Kaalukabinet, Kursana pansion, Nova Vita kliinik.