AUGUST 2018
KOOLIAEG Tere, kool. Uus valik kevad-sügisriideid ja -jalatseid lastele.
Tuhandeid uusi asju iga päev. Eraldi äge lastepood! Suurim – 1200 m2 müügipinda! Paavli 6, Tallinn. Suur tasuta parkla. Avatud iga päev E–L 10–19, P 10–18 Suve lõpuni on suur pood (v.a lastepood) avatud neljapäeviti 10–21 (2 tundi kauem!) Paavli Sendikas. Paavli 1. Kõik hinnad 0,1 – 1 € Avatud E–R 10–19, L 10–17, P suletud E-pood www.paavlikaltsukas.ee
Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Toimetaja Pille-Riin Vallner pilleriin.vallner@ekspressmeedia.ee
Reklaamiprojektijuht Karolin Merilai karolin.merilai @ekspressmeedia.ee
Keeletoimetaja Triinu Mölder triinu.molder@ekspressmeedia.ee
Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
KOOLIAEG 3
Koolistress – müüt või karm reaalsus?
Mida aeg edasi, seda enam teadvustab ühiskond kooliga kaasnevat stressi ning selle ohtlikkust noore inimese minapildile ja käitumisele. Vaatamata sellele ringleb meie hulgas jätkuvalt mitmeid murdmist nõudvaid müüte. Siinkohal vaatamegi koos Audentese algkooli koolipsühholoogi Triin-Ketlin Siskaga mõnelegi neist tõsiselt otsa. Müüt nr 1:
Müüt nr 2:
Mõnedki täiskasvanud on jätkuvalt veendunud, et vaid nemad kogevad stressi, kuid paraku ei vasta see tõele. Kuigi mõningane stress on isegi kasulik aidates kontrolltööks, eksamiks või spordivõistluseks oma jõuvarusid mobiliseerida, siis liiga palju stressi mõjub juba laastavalt. Lapse stress võib tuleneda mitmest allikast, sealhulgas kohanemisraskustest kooliga ning probleemidest õpiedukuse ja suhetega. Teinekord tekib see ka püüdlusest vastata teiste ja eelkõige vanemate liiga kõrgetele ootustele.
Lapsel on tihti raske oma stressikogemust ära tunda, veelgi enam seda sõnastada. Nad väljendavad oma stressi suurenenud mure, hirmu ja vastumeelsuse ning negatiivsete kommentaaridega nagu "Ma ei meeldi kellelegi", "Ma olen rumal" või "Mitte miski ei ole enam tore". Stressis lapse puhul on iseloomulik pidev ärritunud olek ja tujukus ning siiani naudingut pakkunud tegevused ei paku enam huvi. Sageneb kooli ja murede üle kurtmine ning vanema või õpe-
lastel ei ole stressi
laps ütleb kindlasti, kui midagi on pahasti
Foto: Shutterstock
taja külge klammerdumine. Tõsiseks märgiks on ka unerütmi muutused, õudusunenäod ning märgatavalt kasvanud või kahanenud söögiisu.
Müüt nr 3:
kui laps kaebab millegi üle, siis ta vingub lihtsalt niisama Stress võib ilmneda ka füüsiliste sümptomite, näiteks kõhu- ja peavalude, voodimärgamise või väsimuse kujul. Kui laps käib sageli kooli meditsiiniõe juures, kuid arstid ei leia sümptomite tagant haigust, võib tegemist olla stressireaktsiooniga. Sellisel juhul tasub analüüsida ega sümptomite ilmnemine ei ole seotud mõne kindla olukorra, näiteks kontrolltööga.
Müüt nr 4:
teismelise halb käitumine on tüüpiline ealine iseärasus
Sagedasem sõpradega aja veetmine on tavaline täiskasvanuks saamise osa. Kui noor hakkab aga oma vanemaid vältima, pereliikmete suhtes vaenulikkust üles näitama või pikaaegseid sõpru uute vastu välja vahetama, võib see viidata stressile. Enamasti vihjavad just negatiivsed muutused käitumise osas üsna selgelt, et midagi on valesti.
Tehke koostööd! Vanemad ei pea lapse stressiga sugugi üksi võitlema. Tihti aitab koolipsühholoogiga rääkimine, et siis juba koos lahendus leida. Allikas: perejakodu.ee
4
KOOLIAEG
Kuidas lapsele koolitarbeid valida? misega algklassides enamasti kiirustama ei pea. Pliiatsit valides tasub eelistada keskmise tugevusega (HB) ning tavapikkusega tooteid, sest lühikest pliiatsit on raskem käes hoida. Paljud õpetajad soovitavad kolmnurkse kujuga kirjutusvahendit, sest see aitab lihtsustada õige pliiatsihoiu kujunemist, mis omakorda on ilusa käekirja eelduseks. Värvipliiatsi ümbris võiks olla teraga ühte värvi, sest sama tooni ümbriste hulgast on lapsel keeruline seda õiget kohe leida.
Järjekordse õppeaasta alguses juurdlevad vanemad taas nõutult poeriiuli ees: milliseid värvipliiatseid või mitme joonega vihikut küll osta. Vähendamaks vanemate jala- ning peavaeva, soetavad paljud koolid ise vajalikud kunsti- ja õppevahendid. Sestap soovitabki Audentese lastekooli juhataja Karin Pae enne poodi ruttamist lapse klassijuhatajalt kindlasti üle küsida, kas ja millised koolitarbed hangib kool ning mida tuleb perel endal juurde muretseda. Küsige klassijuhatajalt täpne nimekiri
Vihiku puhul on oluline nii sisu kui ka kaas
Põhikooli- või gümnaasiuminoore vanema elu on üldjuhul juba lihtsam, sest nende võsukesed soetavad meelepärased koolitarbed enamasti ise. Nad teavad täpselt, millises tunnis on parem kirjutada õhukesse ja millises paksu kaustikusse ning kas mugavam on kirjutada pastaka või tindipliiatsiga, kuid algkooli õpilase vanemad on sootuks täbaramas seisus. Kui lapsevanemad peavad koolitarbed ise ostma, soovitab Pae klassijuhatajalt enne lisainfot küsida, et ostukorvi rändaksid ikka tegelikule vajadusele ning kogusele vastavad vahendid.
Üldjuhul kehtib reegel, et mida noorem on laps, seda väiksema joontearvuga vihikut kasutatakse. Näiteks esimeses klassis on kirjutamist hea harjutada 16-joonelises abijoontega vihikus. Sama loogika kehtib ka ruudulise vihiku puhul, sest suuremate ruutude sisse on lapsel märksa kergem oma numbreid joonistada. Pae soovitab osta kindlasti joonitud vihikud, muidu tuleb lapsevanemal endal neid usinalt joonlaua ja hariliku pliiatsiga vedama hakata. Kui kool vihikuid ei osta ja õpetaja soovitusi ei jaga, tasub last nende valimisse kaasata. Seejuures tasub olla valvas, sest
Igavene väljakutse kilekaantega
Foto: Shutterstock
linnupojakesega vihikuleti ees seistes ei tohi unustada, et teie valikukriteeriumid ei pruugi sugugi kattuda. Kipuvad ju lapsed oma lemmikuid eelkõige kaanepildi, mitte sisu põhjal valima. Kuigi meelepärase pildiga vihik tekitab lapses häid
emotsioone ja suurendab ehk õpihuvigi, ei tasu siiski oma talupoja loogikat minetada.
Milline on õige pliiats? Kuna hariliku pliiatsiga on märksa kergem käekirja harjutada ja kirjutatut vajadusel kus-
tutada, siis kasutatakse esimeses klassis palju just seda kirjutusvahendit. Sellest liigutakse edasi tindipliiatsi ning hiljem pastapliiatsi juurde. Üleminek tindipliiatsile oleneb lapse käelisest arengust ning on ka kooliti erinev. Pastapliiatsi ost-
Sügiseti on raamatupoed pungil murelike pilkudega ostlejatest, kellel on kaenla all erinevas formaadis õpikud ja vihikud, et neile sobivas suuruses kilekaasi leida. Säärane tegevus nõuab aga aega ning on tihti tüütu ega pruugi esimesel katsel õnnestudagi. Just sel põhjusel kutsuvad nii mõnedki õppeasutused septembri alguses koolimajja kilekaanemüüja, kes on tihti igale klassile sobiva kaantekomplektigi juba kokku pannud. Allikas: perejakodu.ee
Külasta meie e-poodi aadressil
www.rajakaubad.ee Otsid oma lapsele uut voodipesu või saunalina?
Raja Kaubad
Või hoopis riideid ja jalanõusid? Meie tootevalikus on ka lasteaialastele mõeldud seljakotid ja aksessuaarid.
Raja Kaupade e-pood pakub mõistliku hinnaga tooteid lastele. Sisestades e-poes sooduskoodi „kooli15”, on kogu kaup
15% soodsam. Pakkumine kehtib kuni 01.09.2018.
KOOLIAEG 5 Soovitused vasakukäelistele kooliõpilastele: Võimalusel võiksid vasakukäelised lapsed koolis töö- või söögilaua taga valida sellise koha, mis laseb neil istuda paremakäelisest kaaslasest vasakul pool, laua otsas või teise vasakukäelise kõrval. Nii ei hakka kaks naabrit teineteist segama. Võimaluse korral võiks valgus langeda töölauale paremalt või eest. Kirjutades peavad käed olema laual nii, et vihikut hoidva parema käe küünarnukk on veidi üle laua serva. Vasak käsi peab saama vabalt mööda joont üles ja alla liikuda. Võimalusel tasub kirjutamiseks valida kiiresti kuivava tindiga tindipliiats või pastakas, et kirjutades käsi ei määrduks ega kirjutatud sõnad laiali ei läheks. Vasakukäelistel on kalduvus alustada tähtede kirjutamist nii-öelda tagumisest otsast. See aga sunnib neid kirjutamist sagedamini katkestama kui seda tegelikult vaja oleks ja muutma sulepea liikumise suunda. Seetõttu on tähtede õppimisel soovitatav järgida tavapäraseid ehk paremakäeliste liigutusi. Kui lapsel on siiski juba teistsugune ja selleks hetkeks automaatne tähtede kirjutamise viis välja kujunenud, siis sageli ei ole seda olukorda enam võimalik muuta.
Foto: Shutterstock
Selleks, et nii parema- kui ka vasakukäelised õpilased oleksid koolitükkide tegemisel sama tragid ning neil oleks käelisi tegevusi mugavam teha, on oluline kasutada käelisusega kokku sobivaid koolitarbeid. Nagu paremakäelisel lapsel on raske hakkama saada vasakukäelisele mõeldud kääridega, tuleb ka vasakukäelisel pikalt pusida enne, kui paremakäelise kääridega vajalik paberitükk lõpuks välja saab lõigatud.
Probleemid laialivalguva tindiga
Kuidas vasakukäelisena koolitükkidega paremini hakkama saada? Uuringud on näidanud, et ligi 10-12% maailma elanikest on vasakukäelised. Tegemist on inimestega, kes saavutavad vasaku käega tõhusamaid tulemusi kui paremaga. Siinkohal selgitame, kuidas vasakukäelisena koolis paremini hakkama saada ja missugused on spetsiaalselt vasakukäelistele lastele mõeldud koolitarbed.
Kuigi enamik koolitarbeid sobivad kõigile, siis on ka selliseid, mis lihtsustavad vasakukäeliste elu märgatavalt. Kui esmapilgul võib tunduda, et joonlaud on lihtsalt üks sirge mõõtühikutega riba, siis tegelikkuses on vasakukäeliste jaoks tavalise joonlauaga mõõtmine ja joonestamine parajaks peavaluks — see on sama lihtne, kui paremakäelisel tagurpidi numbritega vastassuunas mõõtmine. Kuigi tundub, et pliiatsid ja pastakad on nii universaalsed ja igapäevased tooted, siis on neidki spetsiaalselt vasakukäeliste jaoks mugavamaks muudetud. Erinevatest kauplustest võib leida kirjutusvahendeid, millele on vastavalt käelisusele L (left — vasak) või R (right — parem) selgitava märgistusena peale kirjutatud. Pealegi on vasakukäeliste tindipliiatsites enamasti kasutusel kiiremini kuivav tint, et käsi kirjutamisel ei määrduks ega tint laiali ei läheks. Leidub ka teritajaid, mida on vastavalt kasutaja käelisusele mugavam ja lihtsam kasutada. Allikas: perejakodu.ee
6
KOOLIAEG
Laps ei taha õppida?
Rahalise või esemelise preemia puhul tuleb arvestada, et laps eeldab ajapikku üha suurema tasu saamist. Pealegi vormib see last ootama pidevat välist kontrolli, mistõttu hakkab ta iseenda ja rõõmu pärast aina vähem õppima. Kui aga last õpingutes toetada ning olles jõu ja nõuga tema kõrval, et seejärel koos aega veeta, suureneb oluliselt tõenäosus, et laps hakkab iseseisvalt õppima. Samas tuleb silmas pidada, et ärevus ja stress ei aita õppimisele kuidagi kaasa. Seega ei tohiks laps karta, et halvasti tehes jääb ta tasust ilma või saab hoopis karistada.
Pole viga, midagi annab alati teha! Sinu laps ei taha õppida ja sa ei tea, mida teha? "Praegu on just õige aeg tegutseda, et laps kohe kooliaasta alguses õige õpirütmi kätte saaks," õpetab Audentese algkooli koolipsühholoog Triin-Ketlin Siska.
Näita eeskuju ja ela järjekindlalt kaasa
Foto: Unsplash
Selgita välja põhjus Mõnikord võib põhjus olla niivõrd lihtne, et täiskasvanu ei tulegi selle peale. Näiteks võib ülesanne olla segane või laps ei saa aru, mida tähendab vanema või õpetaja palve: "Tee korralikult!". Ebamäärane ülesanne ajab lapse segadusse ning sel juhul ei taha ta tööga isegi alustada, sest usub, et tõenäosus valesti teha ja seetõttu noomida saada on suur.
Lõputu, ent tulutu nääklemise asemel kehtestage parem ühised reeglid Lastele meeldivad reeglid ja eriti need, mille sisseseadmisel saavad nad ise osaleda, sest reeglid kujundavad viise, kuidas midagi teha, andes tegevusele struktuuri ja seeläbi kindlust. Pealegi hoiab ühiselt sisse seatud kokkulepe ära pideva
nääklemise, sest siis piisab juba kokkuleppe paari sõnaga meenutamisest. Siska rõhutab, et siinkohal on võtmetähtsusega vanema hoiak, järjekindlus ja eeskuju. Reeglid võib koos kirja panna ja nähtavasse kohta asetada, näiteks külmkapile, seinale, uksele või lapse töölauale. Kui lapsel ei õnnestu lubadusest kinni pidada, tasub uurida, mis on selle taga. Ehk on põh-
juseks liiga suur koormus, ärevus, magamatus või läbikukkumise hirm. Võibolla segab õppimist televiisor või arvuti, mille ahvatlusele laps ei suuda vastu panna. Oluline on koos arutada, mis läks valesti, ja leida lahendus, kuidas takistusest üle saada.
Mittemateriaalne tasu Levinud hoiaku kohaselt saab lapse käitumist "prääniku"
andmise kaudu mõjutada. Siska hoiatab, et sel moel saab õppimisse suhtumist ainult teatud tingimustel vormida. Kiitus ja ühine ajaveetmine on alati efektiivsem kui raha, mänguasja või maiusena saadud materiaalne tasu. Sama põhimõte kehtib ka täiskasvanute maailmas – uuringud on näidanud, et palgatõus motiveerib töötajat üksnes lühikest aega.
Vanem ei saa lapselt eeldada midagi, millest ta ise kinni ei pea. See puudutab nii viisakust, söömise ajal telefoni või televiisori vaatamist kui ka suhtumist õppimisse ja töötamisse. Lapsel on keeruline uskuda, et ühe või teise aine õppimine on tähtis, kui vanem ise haridusse, kooli ega õpetajasse ei usu. Samuti tuleb olla järjekindel, sest ühekordne tähelepanu ei ole enamasti kuigi tõhus. Oluline on tunda pidevat huvi: millega laps koolis tegeleb, mida uut õpib ja kuidas tal läheb. Õpimotivatsiooni loomisel algab kõik mõistvast, lähedasest ja toetavast kontaktist. Allikas: perejakodu.ee
PEETRI LASTEAEDPÕHIKOOL asub Tallinna külje all Harjumaal Rae vallas.
Täiskasvanute tööalased täiendkoolitused Tallinnas, Rakveres ja Jõhvis.
Uuest õppeaastast ootame oma meeskonda rõõmsameelseid ja lastest hoolivaid kolleege.
KEELEKURSUSED
Kandidaadilt ootame erialast haridust, innovatiivset suhtumist ja meeskonnatöö oskust. Avaldus ja CV esitada 21. augustiks 2018 aadressil sekretar@peetri.edu.ee või Pargi tee 6, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa.
Koolis saab tööd: inglise keele õpetaja (1,0) klassiõpetaja (1,0) matemaatikaõpetaja (1,0) väikeklassiõpetaja (1,0) Lasteaias saab tööd: lasteaiaõpetaja (1,0) liikumisõpetaja (0,75) logopeed (1,0) õpetaja abi (1,0)
ILUKOOLITUSED RAAMATUPIDAMINE PERSONALITÖÖTAJA MÜÜGIESINDAJA ETTEVÕTLUSE KIIRKURSUS E-ÕPPE KURSUSED PILVEKOOLIS
Miksi endale ise haridus! www.andecus.ee
8
KOOLIAEG
Ja ühel päeval avastad, et sinu laps on hakanud koolist puuduma
Foto: Ilmar Saabas
Pikaaegse noorsootöö kogemusega Annegrete Johanson annab nõu, kuidas sellises olukorras käituda. Esimese soovitusena tuleks last jälgida ja uurida, kuidas tal koolis läheb. Kui oled avastanud esimesed põhjuseta puudumised, hoia e-Koolil silma peal ning suhtle õpetajatega. Püüa vaikselt saada tagasisidet lapse enda käest — mis valmistab muret ja mis teeb rõõmu, millised on suhted õpetajate ning klassikaaslastega. Kui laps hakkab ühel hetkel tervisehädade üle kurtma, kuid arst need välistab, võib see stressile viidata. Sellisel juhul oleks mõistlik lasta lapsel rohkem puhata ning teatud perioodil ühel päeval nädalas koju kosumagi jääda, et pinge ja stress üle pea ei kasvaks.
Laps peab tundma, et ta ei ole oma murega üksi Võta aega lapse kuulamiseks, mitte ära tegele samal ajal televiisori vaatamise, söögi vaaritamise või koristamisega — laps vajab sel hetkel vanema pühendunud tähelepanu. Arutlege koos, millised on lapse huvid ja tulevikusoovid, mida teevad tema sõbrad ning kuidas saad sina toeks olla. Sageli kipuvad vanemad oma soove ja tahtmisi lapsele peale suruma või ei kiida lapse valikuid ega mõtteid heaks — see aga tõmbab lähedusele kriipsu peale. Aktsepteeri seda, kui laps ei soovi sinuga oma mõtteid jagada. Enamasti on lapsel mõni
lähedane sõber, kellega tal on hea ja usalduslik kontakt, ja nii võidki julgustada last oma muresid just temaga jagama. Pea meeles, et sina ei saagi igakord lapse probleeme lahendada, küll aga on oluline tagada, et laps ei tunneks ennast oma muredega üksi.
Laastavalt kõrged ootused Noortega töötavad spetsialistid kogevad oma töös sageli, et vanemad seavad lastele tihti liialt kõrged ootused. Loomulikult soovib iga vanem oma lapsele parimat, kuid enamasti peituvad liiga kõrgete ootuste taga enda kunagised unistused ning kogemused.
Laps ei pruugi tajuda talle seatud ootustes vanema hoolt ja armastust, vaid pigem suurt pinget ning hirmu ebaõnnestumise ees, mis võib omakorda viia protesti ja loobumise märgiks sootuks käegalöömiseni. Sageli kaotab lapsevanem just sellisel hetkel kontakti oma lapsega, mis võib omakorda viia koolist põhjuseta puudumise, kahtlase sõpruskonna tekkimise ning teiste probleemideni.
Neutraalne silmapaar Lapsevanemana ei tohiks me kunagi oma lapsi süüdistada, halvustada ega ähvardustega n-ö õigele teele suunata. "Kui sa veel koolist põhjuseta puudud, siis jääd karistuseks koduaresti" ei toimi kohe kindlasti. Lapsele tuleb pakkuda tuge ja teadmist, et oled alati olemas, sõltumata olukorrast. Tihti juhtub, et lapsevanema enda mõtetest ja kogemusest jääb väheks ning vaja läheb neutraalset silmapaari, kes oskab olukorda teisest vaatenurgast hinnata. Sellisel juhul tasub julgelt kooli tugispetsialisti, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või psühholoogi poole pöörduda. Suunanäitajateks võivad olla ka nõustamisasutused, näiteks Rajaleidja keskused, kus karjäärinõustajad tutvustavad noorele elus edasiliikumise võimalusi, puudutagu see kooli või tööd nii Eestis kui ka mujal. Allikas: perejakodu.ee
HUVITEGEVUS KONTSERDISAALIS? MEIE JUURES ON SEE VÕIMALIK!
www.nommekultuur.ee
10 KOOLIAEG
Tea, kus ja millega sinu laps tegeleb Mida vanemaks saab laps, seda rohkem ihkab ta vabadust. "Õnneks leidub mitmeid häid rakendusi, mis aitavad laste tegemistel silma peal hoida ning vaba aega sisukamaks muuta," ütleb Elisa telekomiteenuste valdkonnajuht Mailiis Ploomann.
Näiteks võimaldab ettevõtte Life360 rakendus Family Locator kaardilt lapse ning vajadusel ka tema kadunud või varastatud telefoni asukohta leida. Rakendus saadab lapsevanemale ka teavituse, kui laps on mõnda kindlasse sihtkohta jõudnud. Sarnasel põhimõttel toimib ka GeoZilla Family GPS Locator, mille abil on võimalik pereliikmete asukohta reaalajas jälgida ning vaadata sedagi, kus on päeva jooksul käidud. Mõlemaid rakendusi võib leida nii Androidi kui ka iOS-i rakendustepoest.
Foto: Pixabay
Ole oma lapse tegemistega kursis Internetiavarustest võib leida nii mõndagi, kuid kaugeltki mitte kõik ei ole lastele mõeldud. Rakendus mLite Family Phone Tracker lubab lapse tegemistel nutiseadmes mugavalt silma peal hoida. Peale reaalajas asukoha jälgimise saab rakenduse
abil näha sedagi, kuidas laps nutiseadet ja sealhulgas ka rakendusi kasutab ning kellele helistab või sõnumeid saadab. Sotsiaalmeedia tegevustega aitab kursis olla SecureTeen rakendus, mis võimaldab ebameeldivad rakendused ka ära blokeerida. Mõlemad rakendused on saadaval nii Androidi
kui ka iOS-i operatsioonisüsteemidele.
Arendavad strateegiamängud ja raamatud Nutimaailmast leiab palju sellistki, mille abil lapse aega sisustada. Näiteks on Growtopia noorte seas palju populaarsust
kogunud mäng, mille eesmärgiks on erinevaid ressursse kogudes maja ehitada ning elus püsida. Selleks et mängus edukas olla, tuleb nutikaid strateegiaid rakendada. Teiseks heaks ja loogilist mõtlemist arendavaks näiteks on Tangram, kus tuleb erinevatest pusletükkidest ettean-
tud kujund kokku panna. Üha enam populaarsust kogub aga strateegiamäng Fireboy in The Light Maze, kus tuleb takistusi ületades labürint läbida. Lapse loovuse ning isetegemise lusti toetamiseks tasub kätt proovida rakenduses StickDraw – Animation Maker, kus saab pildikihte üksteise peale ladudes animatsioone teha. Rakenduse suureks plussiks on selle lihtsus. Kuna valikuid ei ole just ülearu palju, on see kergesti hoomatav ka pere noorematele võsudele. Peale arendavate mängude pakuvad rakendused ka suurepäraseid võimalusi mugavalt raamatuid lugeda. E-raamatud on ütlemata nutikaks viisiks, kuidas pere pisematelegi head kirjandust tutvustada ning neid lugemispisikuga nakatada. Alati tasub lapsega siiski ka silmast silma rääkida ning küsida, milliseid veebilehti ta külastab ja miks ta seda teeb, samuti selgitada, milline on turvaline netikäitumine ning miks tuleks mõnda lehte kindlasti vältida. Allikas: perejakodu.ee
KOOLIAEG 11
Kuidas ära tunda lapse depressiooni esimesi märke? Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kannatab tervelt 33% noorukitest depressiooni käes, kusjuures eriti ohtlikuks peetakse vanusevahemikke 6-8 ning 11-14 eluaastat. Enamasti tekivad psühholoogilised probleemid siis sotsiaalsetel põhjustel. Siinkohal selgitame, kuidas märgata oma lapse esimesi depressiooni ilminguid ning mida siis teha. Koolitee algus Kool ei ole lapse jaoks üksnes kooliriided, ranits, esimesed viied ning uued sõbrad, vaid kuna ühtäkki paisub lapse sotsiaalne ringkond ja õpikoormus, siis tähendab see tohutut survet tema psüühikale. Äkki peab koolilaps alluma uutele reeglitele, suhtlema paljude inimestega ning mis peamine – saavutama täiskasvanute silmis maksimaalse edu. Kui see kõik aga ei õnnestu, võivad tekkida probleemid. Kõige tundlikumad on need lapsed, kelle peres ei ole kõik
ning hääbumised, konfliktid ja lüüasaamised.
Mida teha?
päris korras – vanemate lahutus ning lähedase inimese raske haigus või surm jätavad jälje lapse psüühikale ja tema hakkamasaamisvõimele. Seisundit võivad süvendada ka oma eripärade teadvustamine. Olgu selleks siis prillid, liiga suur või väike kaal või füüsilised puudused, mistõttu kaotab laps oma senise enesekindluse.
Teismeliste esimesed triibulised Teismeliste puhul on meeleolude vaheldumine normaalne nähtus, mis on tingitud orga-
Foto: Pixabay
nismi hormonaalsetest muutustest. Emotsionaalses plaanis käib üks lõputu eneseotsimine, mis kutsubki esile sisemisi vastuolusid noore inimese hinges.
Lisanduvad veel suur õpikoormus, hirm ning vastutus tuleviku ees. Pealegi tuntakse esimesi tõsisemaid emotsioone – armumised, sõpruse loomised
Loomulikult on iga lapsevanema kohustuseks ning sooviks oma last aidata, temaga rääkida, teda lohutada ning oma tuge pakkuda. Kahjuks sarnaselt nagu paljud teisedki haigused, ei kao ka depressioon iseenesest mitte kuhugi. Otse vastupidi, mida kauem ravi alustamisega venitada, seda suuremaks paisub lohe, millega tuleb hiljem võidelda. Sestap polegi mõtet pead liiva alla pista ning jaanalinnu kombel korrutada – kõik on hästi ning peagi möödas. Seega tuleb juba esimeste sümptomite ilmnemisel kindlasti perearsti poole pöörduda, kes vajadusel suunab edasi laste neuropatoloogi või teinekord ka gastroenteroloogi ning kardioloogi juurde. Kui diagnoos osutub õigeks, määratakse lapsele ravikuur, mida tuleb väga täpselt järgida. Allikas: Darja
Kuidas aru saada, et laps vajab abi? Laps tunneb end füüsiliselt halvasti: nõrkus, peavalu ja -pööritus, liikuvad valud kõhus, südames või liigestes. Laps on kurb ja tujutu ega taha midagi teha, ta ei soovi kellegagi suhelda ning kõik on teda ära tüüdanud. Õppeedukus halveneb ja tähelepanu hajub. Nooruk on pidevalt negatiivne. Apaatia ei vaheldu innukuse ja parema tujuga, vaid raevu, ärrituvuse ja ägestumisega. Juttu lipsab fraase elu mõttetusest ning sellest, kuidas kõik probleemid laheneksid iseenesest, kui teda poleks. Apaatia perioodil ei jälgi nooruk oma välimust, kaotab isu, ei pese end ning tal on oma riietusest täiesti ükskõik. Teismeline hakkab oma seniseid sõpru vältima, asendades need arvutimängude, alkoholi ning suitsudega.
Koostööpartner
Kampaania periood: 02.08-09.09
8 0 .
13
9 0 . 8 0
I S A
AG
I T O OL K K I L A V K I L JA H Õ P D I A D E H A L U J S A I L O KO L! A A M U R I V