EPL Logistika

Page 1

Kevad 2012

Logistika

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Endrik Reimer endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426 Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.ee

Uus Mercedes-Benz Actros on aasta veoauto 2012.

A Daimler Brand

Kuid tegelikult on tähtis, et Actros on mugavaim, ökonoomseim ning võimekaim.

Silberauto Eesti AS esindused: Maardu, Fosforiidi 16, tel 611 9700 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0746 Pärnu, Riia mnt. 231a, tel 445 1990 Jõhvi, Jaama 42a, tel 611 9733 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 453 1428 Viljandi, Pargi 3b, tel. 435 4911, Rakvere, Haljala tee 1, Tõrremäe, tel 660 0152, Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto www.silberauto.ee


2

logistika

RAUDTEETRANSPORT

Eurovolinik Siim Kallas: Rail Balticu projekt viiakse lõpule FOTO: Rene Suurkaev

Soome ja Balti riikide valitsuste tasemel on põhimõtteline otsus Rail Balticu loomiseks vastu võetud ning projekt läheb kindlasti käiku, väitis Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni aastakoosolekul Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Samal ajal nentis ta, et kahtlemata on sellel projektil ka palju vastaseid.

Siim Kallas

Priit Liiviste „Rail Balticul on väga palju vastaseid, ilma kahtluseta. Inimesed, kes tahavad näha, et ühendusteed läheksid ainult Moskvasse, töötavad väga intensiivselt selle projekti vastu, aga poliitiline otsus selle loomiseks on olemas, võimalused on olemas ja raha selleks leiame,” on Kallas kindel. Tema sõnul viiakse Euroopa Liidu poolt see projekt sellisel kujul lõpule. Rail Balticu projektilt ei ole vastupidi paljudele teistele raha kärbitud. Põhiküsimuseks olid seni Läti investeeringud, aga hiljaaegu kinnitas Läti peaminister, et nemad teevad oma osa ära. Kui valitsused on otsused teinud ja ressursid on olemas, siis see projekt ka tuleb, kui valitsused ise kõhklema ei löö. Samal ajal ei saa seda ka väga palju tagasi enam pöörata.

Suurema osa Rail Balticu ehituse maksumusest katab Euroopa Liit, aga trassi hilisema töös hoidmise eest peavad hoolitsema juba riigid ise. Olemasolevat infrastruktuuri kasutades oleks ehk teoreetiliselt mõeldav ka raudteeühenduse loomine Tallinna ja Varssavi vahel juba varem, ent see on Kallase sõnul puhtalt raudteefirmade endi otsustada ning ka sellega, mis rongid Rail Balticu suunal pärast selle valmimist sõitma hakkavad, ei hakka Euroopa Liit tegelema. Veerevkoosseisu investeeringuid ei toeta Euroopa Liit samuti, küll aga osutatakse liikmesriikidele Kallase sõnul igakülgset abi erinevate bürokraatlike takistuste likvideerimisel. Seda, milliste transpordimahtude juures ja millise ajaga Rail Baltic ennast ära võiks tasuda, on veel vara öelda. Tasuvusarvutusi ei ole Kallase hinnangul võimalik

enne selle valmimist adekvaatselt teha, ent turgudele juurdepääsu parandamisega kasvab hüppeliselt majanduse aktiivsus. Pärast Rail Balticu projekti käivitumist läheb Kallase sõnul veel vähemalt 15 aastat, enne kui see lõpule jõuab. Kaubavahetuse kasv on selle aja jooksul üsna tõenäoline. „Oletada, et selle aja jooksul kaubavahetus ei kasva, ei tarvitse tingimata vettpidav arvamus olla. Ma arvan, et Rail Baltic läheb ilusti käima ja tasub ennast majanduslikult ära. Soomlastel ei ole mingisugust kahtlust, et kui nad arendavad koostöös Tallinna sadamaga korralikud ühendusteed,

Kui valitsused on otsused teinud ja ressursid on olemas, siis see projekt ka tuleb, kui valitsused ise kõhklema ei löö.

siis hakkab see trass nende jaoks huvi pakkuma. Ei maksa unustada ka seda, et see trass on osa BaltiAadria mere koridorist ja Kesk-Euroopa riigid tunnevad huvi väljapääsu eest põhja poole.” Siim Kallas rääkis sõnavõtus ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduse kehtestamise võimalustest kaugemas tulevikus, nentides, et tõenäoliselt ei suureneks Venemaaga viisavabaduse kehtestamise järel Hiina ja Euroopa vaheline kaubavahetus rongiliikluse suurenemise arvel. „Mahuliselt toimub 96 protsenti kaubavahetusest Euroopa ja Hiina vahel laevadega. Keskmine konteinerlaev mahutab 8000 konteinerit, üks rong aga 60 konteinerit. Mahud on niivõrd erinevad ja konteinerveo hind on laevaga transportimisel umbkaudu viis korda odavam,” nentis Kallas.


logistika

3

Veopakendi ringlussüsteem sai tegevuseeskirjad Tänavu 2. aprillil toimunud Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) üldkoosolek kiitis heaks veopakendi ringlussüsteemi tegevuseeskirjad, mis hakkavad kehtima 1. maist 2012. Veopakendite ringlust korrastav kokkulepe sündis soovist vähendada barjääre logistikaahela erinevate lülide vahel. ELEA liikmed on oma tegevuses pikka aega puutunud kokku veopakendiga kaasnevate probleemidega, nagu näiteks vajadus määrata, kes on veopakendi heaperemehelik omanik; kes peaks veopakendi kasutuselevõtmise eest maksma; miks on kaubaaluse puhul tihti tegemist nn standardile mittevastava pakendiga ja kes vastutab sellise veopakendi purunemisega kaasnevate kaubale põhjustatud kahjude eest. Need on mõned sageli esile kerkinud küsimused, mis tekivad veoprotsessi erinevate osapoolte vahel. Assotsiatsioon otsustas valdkonna reguleerimiseks töötada välja Eestis kasutamiseks sobivad eeskirjad, mis sisuliselt on

veopakendi kasutamisega seotud ettevõtjate omavahelised kokkuleppelised mängureeglid. ELEA kaasas eeskirjade väljatöötamisele erinevate turuosaliste esindajaid: kaubandus-, tootmis-, veo- ja logistikaettevõtjad ning veopakendikeskuse tähenduses tegutsevad ettevõtjad. Eeskirjade väljatöötajad usuvad, et selline vabatahtlikult kasutuselevõetav raamistik suurendab kõigi eeskirjade kohaldamisega ühinenud osapoolte tegevusefektiivsust ning hõlbustab igapäe-

vatööd, pikendab veopakendite eluiga, on keskkonnasõbralik ja vähendab ringluses nõuetele mittevastava veopakendi osakaalu. Konkurentsieelise saavutamiseks Eestit läbivale logistikaahelale alternatiivsete transpordikoridoride suhtes (sh Läti, Leedu, Rootsi, Soome, Venemaa) on tarvis samm-sammulisi muutusi sektoris tervikuna. ELEA on hea näide konkureerivate ettevõtete koostööst, kus lepitakse kokku selged ja läbipaistvad mängureeglid, tagatakse avatud ja aus konkurents ning mille tulemusena kasvab liikmesfirmade tööviljakus ja tootlikkus. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) on 1994. aastal loodud erialaühing, mille liikmed soovivad efektiivsema logistika abil luua eeldused Eestis paiknevate tootmis- ja kaubandusettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Karli Lambot ELEA juhatuse esimees

Euroopa Transpordi OÜ Tuglase 19, 51014 Tartu Tel.+ 372 740 2956, +372 507 3226 info@eut.ee www.eut.ee

RAHVUSVAHELISED K AUBAVEOD SOOME ROOTSI NORRA Nii osa- kui ka täiskoormad. Küsi julgelt pakkumist!


logistika

4

Maismaatransport võib olla lennusaadetisest kiirem ja paindlikum Vaid ühe autoga 11 aasta eest alustanud transpordifirma Kopra Transport OÜ on tänu tublile tööle suurendanud masinaparki juba 40 autoni ning firma enam kui 50 töötajat hoolitsevad selle eest, et kliendi saadetis olenemata suurusest võimalikult kiirelt sihtpunkti jõuaks.

Peamiselt tegutseb Kopra Transport OÜ EestiSoome suunal, kuid aastate jooksul on lisandunud ka Eesti-sisene transport ning Baltikumi ja Saksa suund. Tegevjuht Taavi Välissoni sõnul ei ole firma spetsialiseerunud pelgalt pakkidele või ainult täiskoormatele, vaid pakub veoteenust konkreetse kliendi soovide ja vajaduste järgi. Ühelegi pakkumisele vastamata ei jäeta – ette võetakse kõik veod ümbrikust täiskoormani, teenuse märksõnadeks on paindlikkus ja kiirus.

sama päeva lahendust. Sellisel juhul on ainsaks ajaliseks takistuseks laeva väljumise graafik. Autotransport on mõnikord lennukist kiirem Kopra Transport pakub ka üleeuroopalisi tšartereid kaubaveoks pakiautode ja veokitega. Euroopas on Kopra Transpordi autod käinud kõikides riikides kuni Kanaari saarteni välja ning seda tihtipeale lennutranspordist tingitud kitsenduste tõttu. „Kuna Eestist puuduvad regulaarsed ühendused kaubalennukitega, on vaid reisilennukid, kuhu mahub väheses koguses ja teatud mõõtudega kaupa, on ainsaks võimaluseks kauba kiireks saatmiseks kaubik või veoauto,” selgitab Kopra Transpordi juhatuse liige Indrek Sepp.

„Kui kaubalennuk väljub näiteks Rootsist, lisandub tarneajale kohe lisaaeg, sest kaup on vaja kõigepealt autoga Rootsi saata. Seal toimub kauba käsitlemine, mille järel lennutatakse kaup mõnda suurde lennujaama, näiteks Frankfurti, kust see toimetatakse autoga edasi kliendini. Kokku võib see ahel venida 4–5 päeva pikkuseks hoolimata sellest, et tegu on lennutranspordiga, aga meie saame pakkuda sama teenust 30 või 48 tunniga, pannes kauba autoga kahe või kolme autojuhi abil mööda maad teele,” lisab Sepp. Klientide veotellimusi võetakse vastu ööpäev läbi seitse päeva nädalas – seda kõike selleks, et leida alati kliendi vajadustele vastav võimalikult kiire lahendus.

Tavateenusena pakub firma Tallinna-Helsingi suunal kauba saatmist 24 tunniga, ent kui kliendil on kauba saatmisega väga kiire, on võimalik erikokkuleppe alusel pakkuda ka

Edukas koostöö põhineb kahepoolsel usaldusel 2006. aastal Eesti erakapitalil loodud ettevõte Windline OÜ tegeleb autokaubaveo ja ekspedeerimisteenuste pakkumisega. Ettevõte on spetsialiseerud täis- ja osakoormate veole ning koostööpartnerite abiga ollakse võimelised pakkuma ka ladustamist, tolliformaalsust ja veosekindlustust. Windline OÜ on firma, mis väärtustab vastastikust usaldust ja koostööd, soovides olla klientidele partner, kes aitab transpordiküsimuste lahendamisel ja kaubale lisaväärtuse andmisel. Ettevõtte tegevussuundadeks on Põhja-, Lääne- ja Ida-Euroopa. Peale tavatranspordi tegeleb Windline OÜ ka ülegabariidiliste vedudega ja nišiteenusena pakutakse rippriiete vedu spetsiaalselt selleks ehitatud väikebussiga. Firma eesotsas olevad Jaanus Benjamin ja Jaano Jänes on mõlemad pikaajalise transpordialase kogemusega spetsialistid, kes pea-

vad eriti oluliseks kliendikeskset suhtumist. „Pöörame klientidele palju tähelepanu ja hindame usaldusväärsust mõlemas suunas, kuna oleme väikeettevõte, siis püüame läheneda kliendile personaalselt,” nendib Jaano Jänes. „Meie eesmärk on olemasolevate ja tulevaste klientide eest hoolitsemine ja neile, kes tahavad meiega koostööd teha, parima võimaliku teenuse pakkumine,” lisab Jänes. Klientide valikul on firma äärmiselt hoolikas ning enne lepingute sõlmimist tehakse nii firma kui ka sellega seotud isikute põhjalik taustauuring. Kliendibaasi tugevust näitab seegi, et kuue tegevusaasta jooksul pole firmale Jaanus Benjamini kinnitusel ükski arve tasumata jäänud. „Autojuhtide valik siin ettevõttes ei ole samuti päris tavaline. Me

valime hoolikalt endale autojuhte ja taustakontroll on seejuures väga oluline. Autojuht on ettevõtte visiitkaart, kes peab olema suhtlemisaldis ja abivalmis,” selgitab Benjamin. Kliendi rahulolu on firma jaoks väga oluline ning selle kindlustamiseks tehakse klientide seas paar korda aastas küsitlus selleks, et vajaduse korral viia sisse muudatusi töö parandamiseks.

Lisaks igapäevatööle on Windline OÜ juba aastaid jõulude ajal toetanud Maidla Lastekodu, et aasta jooksul tööga teenitust pisut teistelegi jagada. „Oleme edukad tänu headele ja pikaajalistele suhetele oma klientide, koostööpartnerite ja kolleegidega. Oleme tänulikud ja uhked, et nad on usaldanud just meid,” kinnitab Windline’i meeskond ühiselt.

WINDLINE OÜ | Gaasi 6a, 11415 Tallinn, ESTONIA | Tel. +372 601 4010, fax. +372 601 4355 | e-mail: info@windline.ee | www.windline.ee


logistika

5

ERAA pakub autovedajatele igakülgset kaasabi Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) on nüüdseks 20 aastat seisnud autovedajate huvide ning õiguste eest, tegeledes aktiivselt oma valdkonna arendamisega, osaledes õigusaktide väljatöötamisel ja koolitades autojuhte ning veofirmasid. Riiklike regulatsioonide järgi väljastab ERAA kõigile Eesti veondusettevõtetele veo- ja tegevuslube (sh CEMT). Kui Eesti ühines TIR-konventsiooniga 1992. aastal, anti rahvusliku tagatisorganisatsiooni õigused ja kohustused samuti ERAA-le, sh TIR-märkmike väljastamine. Süsteem loodi eelkõige selleks, et anda tollidele ning riikidele, mida kaup transiidina läbib, piisavad garantiid maksude laekumise kohta, kui kaup peaks mingil põhjusel sattuma tarbija kätte nii, et riigimaksud jäävad tasumata. Samuti on süsteemi üheks eesmärgiks piiridel toimuva tollikontrolli aja lühendamine ja formaalsuste lihtsustamine, et kergendada vedaja tööd ja tagada kaupade kiire liikumine. ERAA osaleb aktiivselt autovedusid puudutava seadusloome protsessis, sealhulgas tolliküsimusi, veolepingut ja liiklusohutust reguleerivate õigusaktide ja juhendmaterjalide väljatöötamisel ja harmoniseerimisel, ning sõlmib vastavaid leppeid. Assotsiatsiooni liikmetele vajalike teenuste osutamiseks on asutatud mitu äriühingut, näiteks Autojuhi Koolitus OÜ ja ERAA Rehvi Service OÜ. Mõlemad ettevõtted tegutsevad edukalt omal alal. Pea üheksa aastat autojuhtide koolitamisega tegelenud koolituskeskuse kursusi läbib igal aastal üle tuhande autojuhi. Paljud pöörduvad viie aasta möödudes tagasi, et vajalik koolitus taas läbida just meie juures. Õppekeelteks koolis on ees-

ti ja vene keel. Kolm aastat tagasi alustati ohtlike ainete vedude koolitustega. Õpilaste head tulemused eksamil annavad tunnistust õppejõudude professionaalsusest ning läbimõeldud koolitusprogrammist. Täiendavat infot Autojuhi Koolitus OÜ kursuste kohta leiate veebilehelt www.adrkool.ee. Soovist pakkuda oma liikmetele kvaliteetseid rehve võimalikult madala hinnaga, asutati 2007. aastal ERAA Rehvi Service. Sellega vältisime suure hulga vahendajafirmade teenuste kasutamist. Praegu on meie ettevõttel mitmeid hea hinna ja kvaliteetse teenindusega piirkondlikke ladusid, mis on võimelised pakkuma parimat teenust Eestis. Igas piirkondlikus laos on samad hinnad. ERAA Rehvi Service hea krediidiliin tagab partneritele stabiilsuse ja kindluse tuleviku suhtes. Meil on otselepingud selliste tuntud rehvitootjatega, nagu Michelin, Pirelli, Linglong. See võimaldab pakkuda laia valikut erineva hinnatasemega rehve. ERAA otsib erinevaid võimalusi oma liikmete äritegevusele kaasaaitamiseks. Näiteks abistame veondusettevõtteid kütuse krediitkaartide hankimisel ja lisaväärtusmaksu tagastamisel välisriikidest. ERAA-l on ka suured plaanid piiriületuste lihtsustamiseks. Meie initsiatiivil ja finantseerimisel on loodud virtuaalne järjekord Eesti-Vene piiril. Eelmise aasta augustist saab

Eesti-Vene piiri ületada eelneva internetibroneeringu alusel. Järjekorrakoha broneerimiseks tuleb elektrooniliselt täita 20 punktist koosnev küsimustik. Küsimustik tuleb täita vaid ühel korral, järgmistel ilmub see ette eeltäidetuna ja kui andmed pole muutunud, tuleb vaid kinnitust vajutada. Tänu sellele süsteemile ei pea enam tunde või isegi päevi järjekorras ootama. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon – ERAA www.eraa.ee TALLINN Narva mnt 91, 10127 Üldtelefon: 606 2040 Faks: 606 2041, 606 2045 e-post: info@eraa.ee TARTU Sepa 26, 51013 Tartu; Telefon: 736 6812, 736 6813 Faks: 730 0940 e-post: marika@trt.eraa.ee PÄRNU Lille 4 (AIDE ärikeskus), tuba 208 Telefon: 447 0540 Faks: 447 0541 e-post: liilia@prn.eraa.ee RAKVERE Koidula 1 (Tsentrum), 3. korrus Telefon: 324 5600 Faks: 324 5800 e-post: kristel@rkv.eraa.ee


6

logistika

LOGISTIKAT ABISTAVAD TEENUSED

Satelliitside

Maapealne ringhääling Ühendvedude side

Mobiilside

Navigatsioon man

Sõidukite VAheline side

Reisijate informatsioon

Turvasüsteem Liiklusmärgid

Adaptiivne kiirusehoidik

reisiabi

Traadita kohtvõrk

Sõidu planeerimine

Laevastiku haldamine

Maksukogumine

Tulevikus sõidavad teedel intelligentsed veosed Veonduses üha enam rakendatav tark veos suudab saatjat ja saajat oma teekonnast ning lasti seisukorrast teavitada. Signe Kalberg „Selleks et tavalisest veosest saaks tark veos, on kõige levinum viis praegu see varustada RFID (Radio Frequency Identification) kiibiga, mida on väga erinevaid. Need võivad olla väga lihtsad ja primitiivsed (nagu turvakleebised kauplustes), keerulisemad, mille transpondereid saab paigaldada metallile, või erinevate sensoritega varustatud seadmed. Intelligentsete veoste jälgimine vajab positsioneerimiseks GPS-i, mobiilset positsioneerimist või toimub märgistamine RFID-ga ja läbitakse statsionaarseid „väravaid” RFID lugejatega. Seadmed on vähemal või rohkemal määral keerukad, kuid on ühitatavad olemasolevate ITS- ja sidevõrkudega, mis on niigi meie ümber olemas. Kiipidel olevat infot saab kätte antenni ja lugeja abiga. Lugejaks võib olla ka

nutitelefon,” selgitas Kati Kõrbe Tallinna tehnikaülikooli logistikainstituudist. Selleks et kasutada intelligentse veose teenust, pole vaja ka autonoomset ligipääsu logistikateenustele. „Näiteks paljud ettevõtted kasutavad täna Eestis oma sõidukite jälgimiseks GPS-rakendust, et teada saada, kus täpselt asub nende veok. Samamoodi on võimalik ka jälgida konkreetset saadetist, mis võib olla kas väike pakk, euroalus või terve konteiner,” lisas Kõrbe. Kiipi kasutada on eriti kohane siis, kui oluline on kauba kohaletoimetamise aeg: see peab kiiresti kuhugi jõudma. Samuti siis, kui lastiks olev kaup eeldab temperatuuri jälgimist – ohtlikud veosed, hinnaline vein, verepreparaadid jne. Sama kiip saab aidata ka teekonda planeerida. Teine põhjus kiipi kasutada on turvalisus. Kui Euroopa Liidu pii-

res on kaubavedu üsna ohutu, siis hinnalist veost Eestist näiteks Venemaale saates soovib saatja olla kindel, et tema saadetis kindlasti kohale jõuab. Või kui on tegemist kulla, ehete, raha jms transportimisega. Vahel paigaldatakse kiibid ka selleks et võltsimist vältida ja originaalsust tuvastada (näiteks auto või lennukitööstuse varuosad või isegi juust). „Alles selle aasta alguses ühendas maailma üks suurimaid merevedajaid Maersk Ericssoni oma laevad satelliidi abil jälgitavaks, sealt edasi saavad ka olla konkreetsed veosed jälgitavad erinevate lahenduste abil,” märkis Kõrbe. Paradigma muutus Intelligentne veos eeldab veose juhtimise paradigma muutust üksikult üldisele, veoprotsessi juhtimiselt tarneahela juhtimisele, sest infovahetusse on kaasatud kaubasaatjad ja -saajad, logistikateenuste pakkujad, veoettevõtjad, riiklikud ametkonnad jne. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate puhul ei ole vaja enam keerukaid erilahendusi, vaid piisab avalikest sidevõrkudest.

Soome professori Martin Olluse järgi on intelligentsed veosed koormad, lastid ja saadetised, mis on suutelised iseennast identifitseerima, taustsüsteemides tuvastama ja avalikes infoteenuseid pakkuvates kommunikatsioonivõrkudes kirjeldama. Tavaline veos muidugi enda kohta informatsiooni anda ei suuda. Iseenda tuvastamise all mõeldakse veose interaktiivset suhet ümbritseva keskkonnaga teatamaks oma olemasolust, identsusest ja veosega seotud nõuetest. Tark veos ise on aktiivne teabepakkuja, mis teatab huvitatud kasutajatele ja süsteemidele endaga seotud üksikasjadest, asukohast, staatusest ja ees seisvatest logistikatoimingutest. Kaup tunnetab keskkonda „Euroopa Liidu visioon näeb ette, et lähitulevikus on suurem osa Euroopas veetavast kaubast tark,” ütles tehnikadoktor ja transpordi konsultant Wladimir Segercrantz. Tarka kaupa iseloomustavad tema sõnul kolm tunnust. Need on olukorrateadlikkus, mille all mõistetakse kauba (kaup konteineris, haagises, vagunis ka suurpakendis jne) võimet olla ümbritseva keskkonnaga interaktsioonis, nii et ta tunnetab ja määratleb keskkonda. Näiteks välisõhu temperatuuri, niiskust ja muid kauba omaduste säilimise seiskohalt olulisi keskkonnaparameetreid. Olukorrateadlikkus sisaldab ka tarka ja selleks otstarbeks kasulikku informatsiooni kõigilt logistilise tarneahela osalistelt – kauba saatjatelt, saajatelt, logistikateenuste operaatoritelt (laev, raudtee, autoveod, terminaalid jne), taristust (laiem on ka mere teed), reguleerijatelt (toll, piirivalve, erilised inspektsioonid jne). Kolmas tunnus on kommunikeerumisvõime, mis sisaldab pidevat valmidust selleks, et teenuse pakkujad ja tarbijad võivad kauba paiknemist ja olukorda vajaduse korral mobiilset või püsivõrku kasutades kogu transpordiahela ulatuses jälgida. Targast kaubaveost saadav kasu seisneb Segercrantzi sõnul uute majandusmudelite rakendumises. Paraneb kogu tarneahela tulemuslikkus, majanduslik ja sotsiaalne mõju, sealhulgas ka ettevõtete jätkusuutlikkus rahvusvahelises konkurentsis ja töökohtade turvalisus.


Sinu teejuht ... Usaldusväärsus ja paindlik teenindus • Parimad lahendused ja hea hind • Uuendusmeelsus ja pidev areng

Tolliteenused

Transport ja ladu

• Tolliteenused kauba ekspordil ja impordil • Maksepikendus impordimaksude tasumisel • Esindused Tallinnas, Tartus ja Rakveres. • Koostööpartnerid Venemaal, Lätis ja Leedus • Printsipaaliteenused (T1) transiidile (Venemaa, Euroopa) • Tollialased konsultatsioonid • Intrastat - Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väliskaubanduse statistikaaruande koostamine ja Statistikaametile esitamine

• Logistilised terviklahendused - Tootja – Ladu - Tarbija • Logistikakeskused Tallinnas ja Tartus • Hoiustamine, laoarvestuse pidamine, kaupade komplekteerimine • Tolliladu / Tolliterminal • Kommertsladu / terminal • Meretransport kõikidest maailma suurimatest sadamatest • Rahvusvahelised veod Venemaa, Skandinaavia ja Euroopa suundadel • Eestisisene transport • Kullersaadetised

Me kutsume koostööle, sest usume, et ühenduses peitub jõud! NT Logistika AS Kopliranna, 49 Tallinn 11713 Tel 6201 661 logistika@nterm.ee

www.ntlogistika.ee

TÕSTUKIKESKUS OÜ

TÕSTUKITE • MÜÜK • HOOLDUS • RENT • VARUOSAD www.tostukikeskus.ee tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260 Saku vald, Jälgimäe info@tostukikeskus.ee


logistika

8 POSTI- JA KULLERTEENUS

Kaup peab e-poest ka ostjani jõudma. Aga kuidas? FOTO: Terje Lepp

E-poe ostud rändavad uue omaniku kätte enamasti kulleri või postiettevõtte abiga, aga kui on kiire või tahtmist kaupa ise näppida, ei põlata ära ka võimalust asjadele ise järele tulla. Kristiina Viiron Loodussõbralikke toidu-, laste- ja kodukaupu müüva Looduspere OÜ müügisekretär Siret Väär ütleb, et enamik nende e-poe ostjaid eelistab kauba koju saada Smartpostiga. Neisse asulatesse, kuhu Smartpost oma punaseid pakiautomaate paigaldanud pole, tellitakse kaup koju ka ELS-i kulleriga. Kuna Loodusperel on ka kolm n-ö päris kauplust, on üsna sage seegi, et e-poest valitakse toode välja ja tullakse arvutist väljaprinditud pildiga kaupa kohapeale ostma. Kui eelistatakse ELS-i kullerit, tuleb kauba kättesaamise eest maksta 5,05 eurot, Smartposti paki puhul 4,50. Kui tellimuse maksumus ületab 30 eurot, siis tasub kohaletoimetamistasu ostja eest Looduspere. Ligi aasta tegutsenud ja üksnes Eestis toodetud kaupu müüva Eesti Oma juhataja Andrus Kaalep märgib, et nende kaup jõuab sihtpunkti kas Smartposti või Eesti Posti pakiga, harvemini kulleriga. Smartposti kasutatakse Kaalepi sõnul pisut rohkem. „On üllatav, et see nii hästi on omaks võetud,” nendib ta ja lisab, et eks rolli mängib ka see, et Smartposti kaudu liigub kaup sihtkohta kiiremini. Kel on asjade kättesaamisega väga kiire, neile on Eesti Oma vahel kaupa saatnud ka Cargobusiga. Kaubale on võimalik ka ise järele minna ja sel juhul ei tule ostjal

Handymanni projektijuht Ilja Pitalenko pakib kaupa.

transporditasu maksta. Seda võimalust kasutati eriti agarasti jõulude ajal. Ülejäänud puhkudel oleneb kohaletoimetamise hind kauba kogusest, mõõtmetest ja kohaletoimetamise asukohast. Hind arvutatakse ostukorvis. Näiteks 51,50 eurot maksva ostu (kaks riidest kotti) puhul on valikud ja kohaletoimetamise hinnad sellised: Eesti Posti maksikirjaga 95 senti, tähtkirjaga 2,25, postkontorisse 2,84 ja kulleriga 3,43. Smartpostiga läheb ostu kohaletoimetamine maksma 4,90. Kauba tasuta kohaletoimetamist on Eesti Oma pakkunud kampaaniakorras. Ukselt uksele Kõiksugu aia- ja kodukaupade ning tööriistadega kauplev Handymann OÜ kasutab ostude kohaleviimiseks peaasjalikult DPD kullerifir-

mat. „Nendega on asjaajamine väga lihtne, pakkide vedu toimub korrektselt ja kiiresti,” põhjendab Handymanni projektijuht Ilja Pitalenko. Kui klient avaldab soovi saada pakk Smartpostiga, on ka see võimalik, ent kodulehel kauplus seda võimalust ei paku. Teise variandina ongi pakkuda kaubale ise järeletulek. Kuna Handymannil on Eesti peale seitse kauplust, siis kasutatakse seda varianti Pitalenko sõnutsi päris tihti. Transpordikulu 3,75 kulleriteenuse tuleb ostjal maksta siis, kui tema tellimuse summa jääb alla 25 euro. Enamik oste – üle 90 protsendi – ületavadki 25 euro künnise ja jõuavad ostjateni, ilma et neil tuleks selle eest tasuda. Pitalenko sõnul annab DPD igale pakile ka koodi, mille järgi kauba tellija saab Handymanni kodule-

helt vaadata, kus tema pakike parasjagu asub. Kaup tagasi E-poest soetatud kaubale kehtib üldjuhul ka 14-päevane tagastusja/või vahetusõigus. Kui kaup osutub defektseks, siis ostjal tagastamise eest maksta ei tule, selgitab Pitalenko. Kui aga kaup ostjale lihtsalt ei meeldi, ei sobi või ei vasta ootustele, tuleb tal selle tagastamise eest ise tasuda: 3.50 kulleri sõidu eest tema koju ja sama summa ka kauba Handymanni lattu tagasitoimetamise eest. Sama põhimõte – kaupmees tasub kauba vahetuskulud üksnes siis, kui need kulud on tekkinud tema tõttu – kehtib ka Loodusperel. Müügisekretär Siret Väär märgib, et kaupa pole neile ammu tagasi toodud, sestap ei oskagi ta öelda, mis kanalit ostjad on kasutanud. „Tallinna ja Tartu inimesed on kauba poodi tagasi toonud, Smartpostiga on ka saadetud,” meenutab ta. Eesti Omal on vähem kui aastase tegutsemisaja jooksul olnud kaks tagastust (jalanõud ei sobinud jalga) ja need tulid neile tagasi Smartpostiga. Kauba Eesti Omale tagastamise maksab kinni ostja.

Suur turuosa •• Smartposti müügijuht Vitali Vorobjov märgib, et nende korraldatud turu-uuringu järgi on Smartposti hooleks 38% ärikliendilt eraisikule pakkide saatmise turgu. •• Vorobjov kinnitab, et Smartpostiga on liitunud üle 1000 netipoe. •• Vorobjovi sõnutsi on Smartposti kasvav trend ka see, et kaup saadetakse eraisikult eraisikule, ent ostu-müügitehing on tehtud e-keskkonnas, näiteks leitud endale sobiv ese mõnelt veebioksjonilt, internetikuulutusest vms. „Ka see on e-kaubanduse vorm,” tõdeb ta.


Turvalise transpordi kolm vaala aga on alati võimalus meie klienditeenindajalt nõu küsida, mida täpsemalt pakkimisel silmas pidada.

Valides oma kiireloomuliste saadetiste kohaletoimetajaks UPSi eeldab saatja põhjendatult, et tema tähtsad dokumendid ja olulised pakid turvaliselt sihtkohta jõuavad, on kogenud EKLT OÜ, kes on UPS volitatud töövõtja Eestis, turundusjuht Aleksander Pikkov. Mida tähendab turvalisus UPSis? Saatmine on turvaline siis, kui saadetis jõuab õigeaegselt kohale, saadetise sisu jõuab tervena kohale ning saadetise liikumist on võimalik lihtsate vahendite abil jälgida. Kuidas UPS tagab õigeaegset kohale jõudmise? Saatelehele märgitakse triipkood, millega seotakse aadress. Läbi sorteerimispunktide juhib UPS infosüsteem saadetise triipkoodile ja aadressile vastavalt. Kui triipkood on loetav ja saatja poolt antud aadress korrektne, jõuab saadetis tõrgeteta sihtkohta.

Teenuse kvaliteet garanteeritud Igasse sihtkohta toimetamiseks on planeeritud kindel aeg. Ekspressteenustele pakub UPS valdavasse enamusesse sihtkohtadesse saatmisel ka raha tagastamise garantiid, mis tähendab, et kui saadetis hilineb UPSist sõltunud asjaoludel, tagastab UPS teenuse maksumuse. Ühtlasi näitab see ka UPSi kindlust oma teenuse kvaliteedis. Et saatja jaoks tähendab õigeaegsus paki või dokumentide ikkagi tema poolt soovitud tähtajaks kohalejõudmist, siis tasuks enne saatmist UPSi võimalusi kontrollida ning lasta endale parim teenus valida.

Terve sisu eeldab korralikku pakkimist Sisu jõuab tervena kohale, kui seda on piisavalt kaitstud. UPS soovitab pakkida uude pappkasti, mille seina laius vastab paki kaalule.

Saadetise liikumist saab jälgida

Turvalise transpordi võtmesõnaks on aga sisepolsterdus. Esemed peaksid olema eraldatud väliskastist ning üksteisest pehmendava materjali kihtidega. Kindlasti peaks karp olema pakketeibiga korralikult suletud. Dokumentide saatmiseks pakub UPS ümbrikku, milles saatmine ei ole mitte ainul soodsam, kui tavaümbrikus, vaid ka kindlam. Päris kindlasti ei tea keegi saatjast paremini, kui tugevad või haprad esemed saatmiseks lähevad. Küll

Kõige tavalisem moodus on jälgida saadetist www.ups.com lehel, kasutades saadetise jälgimisnumbrit. Kui aga saadetusi on palju, võib see osutuda tülikaks. UPS teeb jälgimistöö ise ära, kui www.ups.com lehel liita saadetisele teavitusteenus. Siis saadab UPS kuni viiele e-posti aadressile teated nii kättetoimetamise kui ka teel tekkinud tõrgete kohta. Nii saab saatja tõrke ilmnemisel kohe reageerida. Teatele võib lisada ka kuni 150 tähemärgise lühisõnumi, mis selgitaks teate saajale, millega tegu on või edastaks muud olulist infot. Kõige tavalisemad tõrked mis võib tekkida – saaja pole kättetoimetamise ajal kohal, saaja aadress ei ole täpne, aadressi järgi ei ole võimalik saajat leida. Kui juhtub nii, et ka saadetise saaja telefoninumbrit ei ole saatelehel märgitud või see ei vasta, siis tulebki teavitusteenus kasuks. Saaja näeb, et talle on tulnud saadetis, saatja näeb, et saadetist ei ole õnnestunud kätte toimetada. Tõrkele reageerimiseks tuleks helistada UPS klienditeenindusse telefonil 666 47 00. Siis annab firma endast parima kättetoimetamise korraldamisel. Kui väike eeltöö tehtud, tähtajad uuritud, saadetis pakitud ja saaja aadress täpne, siis jõuavad saadetised kõigi rõõmuks sujuvalt ja turvaliselt kohale.

Kindlasti on kõige turvalisem valida just kullerteenus oma tähtsaid pakke või dokumente kohale toimetama.


NTEX teeb oma klientidega paindlikku ja tihedat koostööd, teostades vedusid Eestist, Lätist ja Leedust põhiliselt Rootsi ja Norrasse ja tagasi, vajadusel ka Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Briti saartele. Meie kaudu saab tellida vedusid Balti riikidest, Rootsist ja Norrast Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse ja Kazahstani. Võtke meiega soovi korral ühendust! NTEX OÜ, Ahtri 6A, B-korpus, 10151 Tallinn, ESTONIA

Tel: +372 626 4680, +372 626 4683 Mob: +372 50 33859, + 372 533 66 840 Faks: +372 626 4682

Email: aire@ntex.ee, eneli@ntex.ee või info@ntex.ee www.ntex.ee

Roose&Son eesmärgiks on klientidele kvaliteetse veoteenuse pakkumine ja paindliku transpordilahenduse leidmine. Ettevõtte pakub kolme erinevat transporditeenust: ehitusmaterjalide transport, külmutatud toiduainete transport ja tavakaupade jaotusvedu.

7 aastat kvaliteetset ja pandlikku kaubavedu

Veo- ja tõsteteenused Multiliftteenused KallurVeod jahutusVeod Konteinerite rent

roose&son oÜ • tel 56 490 113 • info@rooseson.ee • www.rooseson.ee


logistika

11

Transway OÜ pakub kvaliteetset ja kliendisõbralikku teenust Transway OÜ on kolm aastat tagasi asutatud Eesti kapitalil põhinev ekspedeerimis- ja logistikaettevõte, kus pikaajaliste kliendisuhete ning vastastikuse usalduse hoidmiseks ollakse valmis pingutama. Praegu tegutsetakse Poola, Baltikumi ja Tšehhi suunas, kuid peagi laienetakse ka teistele Lääne-Euroopa turgudele. „Kliendi rahulolu on meile peamine!” kinnitab müügijuht Kait Kullamaa ning loodab, et kõik senised ja uued kliendid jäävad koostööga rahule. „Püüame alati kliendisuhetes olla paindlikud ning pakkuda just seda, mida soovitakse. Meie kliendisuhted on reeglina pikaajalised, mis annab märku sellest, et oleme suutnud pakkuda head teenust ning sobivaid maksetingimusi.” Rahvusvahelised veod kiirelt ja kvaliteetselt Transway OÜ on suutnud vaid mõne aastaga leida oma koha Eestis tegutsevate trans-

porditeenuste pakkujate hulgas. Põhiliseks tegevusalaks on rahvusvahelise maanteetranspordi teenuste osutamine. Pakutakse kvaliteetset ja kiiret transporti ning ekspedeerimisteenust peamiselt Poola, Baltikumi ja Tšehhi suunas. Kullamaa loodab, et tulevaste klientide ning koostööpartnerite abiga laienetakse ladusalt ka teistele Lääne-Euroopa turgudele. Praegu tegeletakse rahvusvaheliste täisja osakoormate vedude ning ülegabariidiliste vedudega. Lisaks pakutakse temperatuuri hoidmist vajavate kaupade transporti Poolast ja Tšehhist ning võimalik on transportida ka rennhaagist vajavaid kaupu. Väiksemad osakoormad saabuvad Poolast terminali kaudu. Pikaajaline töökogemus annab kindluse Transway OÜ meeskonnal on aastatepikkune töökogemus transpordi vallas. Tänu sellele ning läbimõeldud tööjaotusele toimub kauba transpordi tellimine lihtsalt ja mugavalt, pakkudes kliendile vaid parimaid lahendusi. Seda on näinud ning oskavad hinnata paljud

kodumaised ning ka rahvusvahelised ettevõtted, kes oma kaubaveod usaldanud just Transway OÜ hoolde. „Kasutame klientidele kiireima ja mugavaima maanteetranspordi leidmiseks lisaks kohalikele ka välismaiseid koostööpartnereid. Meie transporditeenuste maksetähtajad on paindlikud ning püüame klientide usalduse hoidmiseks pakkuda vaid parimaid lahendusi,” kinnitab Kait Kullamaa ning lisab: „Oskame antud lubadusi hoida ning pingutada heade kliendisuhete nimel!” Transway OÜ info@transway.ee telefon: 681 6153 www.transway.ee

International Transport and Forwading

Uus SISU Polar on valminud koostöös Daimler AG’ga Suurenda efektiivsust, soetades alumiiniumist haagise Melg-Auto OÜ Peterburi tee 73a 11415 Tallinn

Tel.: 609 1325 (hooldus), 609 1326 (varuosad) Faks: 609 1328 E-mail: melgauto@melgauto.ee

www.melgauto.ee


logistika

12 autotransport

Koorma nimel saavad konkurentidest ka koostööpartnerid Kristiina Viiron „Autod ei tule tühjalt tagasi, see oleks enesetapp,” tõdeb rahvusvahelist veoteenust pakkuva osaühingu Oskari Veod veokorraldaja Raigo Oskar. Selle nimel, et Eestisse tagasisõiduks masinale taas koorma peale saaks, vahetavad vedajad omavahel meililistis vedude infot, suhtlevad aktiivselt klientidega ning kuulutavad vabast koormaruumist ja veograafikutest veoportaalides. Oskar märgib, et koostöös teiste vedajatega ka vahetatakse või müüakse koormaid, et leida optimaalseim auto vastavale koormale. „Pole mõtet lasta autodel pikki vahemaid kauba järele sõita,” põhjendab ta. Oskari sõnul on kasutusel ka niisugune lahendus, kus kaupade masinale lähemale saamiseks tellitakse vedu koostööpartnerilt-vedajalt. „See on küll meile kulu, aga mitte nii suur kulu, kui me neid otsi ise sõidaks,” selgitab ta. Oskar Veod kasutab oma teenuse pakkumiseks ka veoportaale – veokorraldaja.ee-d, samuti rahvusvahelisi portaale cargo.lt ja timocom.com ning on ka sedakaudu masinatele koormaid peale leidnud. Pole võõras seegi, et võõrsil tuleb koorma ootel mõned päevad seista. Rohkem juhtub seda Oskari sõnul detsembri teisest poolest märtsi keskpaigani ja pärast pühi. „Eestist läheb koorem küll välja, aga pühade ajal on tehased seisnud ja koormat ei ole tagasi tulemas,” nendib Oskar. „Lattu nagu buumiajal enam ei toodeta.” Palju koostööpartnereid Ka ML Express OÜ juht Angela Käsper kinnitab, et võõrsilt koormaga tagasisõidu võtmeks on koostöö teiste veofirmadega ning ettevõtte suur kliendibaas. Kui koorem peaks asuma masinast liiga kaugel, ei hakata selleks tühja otsa sõitma, vaid pigem vahetatakse või müüakse koorem teisele vedajale. „Oleme küll konkuren-

FOTO: Priit Simson

dustabki veoettevõtete info vabast koormaruumist ja veomarsruudist. Voki sõnul on tekivad tühjad otsad kõik võõrsil olles. „Nii küll ei ole, et tühi ots läheb siit näiteks Saksamaale,” tõdeb ta. „Vaba pind tekib autos ikka Eestisse tagasi tulles.” Seda, kas vedajad masinatele koorma portaali vahendusel peale leiavad, ei oska Vokk öelda, sest klientide omavahelist suhtlust ettevõte ei monitoori. „Aga aastate jooksul ei ole ükski klient mulle kirja saatnud, et keegi ei ole nende päringule vastanud,” nendib ta. Veoportaal.ee konsultandi Ilmar Metsma ütlust mööda on suhteliselt paratamatu, et masinatel tuleb Eestisse ka tühjalt naasta. „Eesti veondus on üles ehitatud Skandinaavia suunale,” sõnab ta, iseloomustades Skandinaaviasuunalist vedu sõnaga „pendelmarsruut”. „Kaup veetakse siit ära ja tagasi suurt tuua ei ole,” tõdeb ta.

Otsin-leian

did, aga heas mõttes konkurendid,” nendib Käsper, lisades, et mida rohkem koostööpartnereid, seda väiksem on tõenäosus tühja masinaga sihtriigist tagasi sõita. Päris vältida seda ei ole võimalik. Rohkem tuleb masinaid tühjalt tagasi Soomest, teistest riikidest püüab ettevõte ikka koormaga naasta. „Kui auto on Norras, ei pruugi koormat Norras peale saada, aga Rootsis juba võtab masin kauba peale,” täheldab Käsper. Kauba tühjale autole lähemale saamiseks on kasutatud ka teist veofirmat. Näiteks marsruudil Saksamaa-Holland vms. Koorma ootel võivad masinad võõrsil päevi ka seista.

Veoportaale ML Express veose leidmiseks ei kasuta. „Niigi tuleb päevas palju meile sisse ja kui neilt ka veel sada meili tuleks...” märgib veofirma juht, et on veoportaalide suhtes umbusklik, sest portaalid panevad üles kõik tellimused kontrollimata klientide tausta. Seega ei saa tema sõnul nende usaldusväärses alati kindel olla. „Põhiline on, et sul oleks hästi palju koostööpartnereid, kelle tausta sa tead ja kellega on aastate jooksul tekkinud usaldusväärne koostöö,” rõhutab Käsper. Veoportaali vedu24.ee juht Marc Vokk ütleb, et ühe osa portaali üles pandavatest teadetest transpordiotsingute kõrval moo-

•• Transporditeenuste otsijate ja pakkujate infot vahendavad mitmed veoportaalid. •• Neist leiab infot toimuma hakkavate vedude, marsruutide, suundade, vaba koormaruumi vms, samuti veovajaduse kohta. •• Veoportaal.ee töötab põhimõttel, kus info oma ettevõtte transpordivajadustest ja/või vabast kaubaruumist tuleb sisestada tarkvarasse, kust teenuste otsijad/pakkujad saavad otsida omale sobivaid vasteid ja seejärel endale sobivaga ühendust võtta. •• Veokorraldaja.ee kasutaja täidab transpordipäringu vormi ning süsteem saadab päringu edasi veokorraldaja.ee-ga liitunud firmadele. Samal põhimõttel töötab ka vedu24.ee. Päringu saanud firmadel on siis võimalik päringu esitajatele vastata.


Autopark OÜ

www.autopark.ee

Kvaliteetsed transporditeenused

Meilt on võimalik tellida kaubavedusid nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks teostame ka jaotusvedusid ning pakume kolimisteenust üle Eesti. Meie transporditeenused on alati olnud usaldusväärsed ja paindlikud. Leiame alati parimad tingimused ning pakume personaalset lähenemist, et leida just Teile vajalik lahendus. Meie poolt pakutavateks transpordivahenditeks on Renault Masters kaubikud ja Mercedes-Benz furgoonveokid. Kanarbiku tee 4, Tallinn

Tel: +372 504 1862

E-post: rasmus.ojala@autopark.ee

Uued võimalused Unikaalsed raudteeplatvormid

CF&S Estonia AS Ahtri 12, 10151 Tallinn tel: + 372 666 4400, + 372 666 4429 faks: + 372 666 4444 cfs@cfs.ee, www.cfs.ee

Alatest 2009. aastast on CF&S-i kasutuses unikaalsed raudteeplatvormid pikkusega 24 m. Platvormid on ette nähtud merekonteinerite, erineva veerevtehnika ning ülegabariitsete seadmete ja konstruktsioonide transpordiks raudteel. Platvormid võivad kurseerida kõikidel raudteedel rööpmelaiusega 1 520 mm, k.a. Soome ja Mongoolia.

Kinnised vagunid

СF&S omanduses on kinnised vagunid erinevate kaupade vedamiseks. Nimetatud vagunite mahutavus on võrreldes standardvaguniga 25% suurem – 150m3, kandejõud 68t. Samuti on võimalik vedada sõiduautosid ja mikrobusse kõrgusega mitte üle 2,7 meetri. Kurseerimisvõimalused samad mis raudteeplatvormidel.


14

logistika

meretransport

Uus väävlisisalduse direktiiv paneb laevafirmad raskesse olukorda FOTO: Arno Mikkor

Kolme aasta pärast Läänemere laevadelt nõutava väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine nõuab laevafirmadelt suuri investeeringuid ning kergitab laevatranspordi hinda. Priit Liiviste Laevakütusena kasutatakse tavaliselt rasket kütteõli, mille väävlisisaldus võib olla oluliselt suurem veo- ja sõiduautode kütuse väävlisisaldusest. Kütusest tulenev vääveldioksiidi heide põhjustab happevihma ja tekitab tahkeid peenosakesi, mis põhjustavad hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni IMO (International Maritime Organization) otsusega tohib seetõttu alates 2015. aastast Läänemere laevaliikluses kasutada vaid 0,1% või väiksema väävlisisaldusega laevakütust. Kaks aastat tagasi jõustus eelmine nõue, millega kehtestati Läänemerel kütuse maksimaalseks väävlisisalduseks 1%, ent juba 2015 aastaks peaks see arv veel kümnekordselt vähenema. Kuna praeguste laevamootorite nõuetele vastavaks ümber ehitamine eeldab tohutuid investeeringuid ning oluliselt madalama väävlisisaldusega kütus on praegu kasutusel olevast märksa kallim, tõuseb eri hinnangutel laevatranspordi hind Läänemerel 15–50 protsenti. Uus piirmäär tuleb väga halval ajal Seda, kui olulisel määral eelseisev paratamatu hinnatõus kohalikku laevatransporti mõjutab, ei oska Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juhatuse esimehe Jüri Lemberi sõnul praegu keegi veel

Väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine eeldab praeguste laevamootorite ümberehitamist.

täpselt prognoosida. Tema väitel sõltub see paljudest turukomponentidest, aga Eesti lipu all sõitvaid reisilaevu mõjutab see kindlasti olulisel määral. Seda näitavad ekspertide tehtud arvutused, mis tasemel ja võimalustel saaks laevad ümber ehitada. „Sisuliselt tuleb see väga halval ajal Eesti reisilaevandusele, sest laevad on äsja ehitatud ja investeeringud alles tagasi maksmisel. Nüüd tuleks investeerida veel olulisel määral laevade ümber ehitamiseks,” selgitab Lember, kelle sõnul kulub laevamootori ümberehitamiseks näiteks pressitud gaasile suurusjärgus 30–50 miljonit eurot ühe laeva kohta. Lemberi sõnul ei saa selle alla 0,1% väävlisisaldusega kütuse peale tööd planeerida, kuna see on esiteks väga kallis ja teiseks pole ette näha, kustkohast oleks võimalik sellistes kogustes seda kütust saada. „Mina ei näe hetkel rahaliselt ja tehniliselt vastuvõetavat lahendit ja see seab sisuliselt Eesti lipu all sõitvate meremeeste töökohad suurde ohtu ja kui vaadata seda,

et laevandusteenuste eksport moodustas kogu Eesti teenuste ekspordist 14 protsenti, siis seab see suures osas ohtu ka Eesti majanduse ekspordivõime,” nendib Jüri Lember. Turu vahetamine ei ole reaalne Globaalses mõttes on nõuded madalamad (lubatud suurim väävlisisalduse määr on praegu 4,5%, alates 2013. aastast 3,5%), aga Eesti laevafirmade jaoks on kaugematele turgudele ümberorienteerumine vähereaalne, kuna olemasolevad reisilaevad on ehitatud spetsiaalselt konkreetsete liinide jaoks, neil on suhteliselt suured autodekid ja liini eripära arvestav reisijakajutite arv. „Problemaatiline on ka see, et need on jääklassiga laevad ja sellest tulenevalt raskemad ja nende ökonoomsus on väiksem ning kasutus kusagil soojadel meredel juba sellega piiratud. Kaubalaevade puhul oleks see mõeldav, aga Eesti lipu all sõitvaid kaubalaevu, mis kaubalaevu mõõtmeid välja annavad, on alles veel kolm-neli,” selgitab Lember.

Eesti mereakadeemia pressinõunik Hubert Veldermann pelgab, et merevedude hüppeline kallinemine võib Eesti laevandusele suisa surmahoobi anda. „Tundub, et seda direktiivi tagasi ei pöörata, aga midagi tuleb ette võtta, sest meretransport ja mereveod surevad vastasel juhul tasapisi välja,” on Veldermann mures. Laevade ümberehitamine on küll teoreetiliselt võimalik, ent Veldermanni sõnul tekib sel puhul küsimus, kas see ennast ära tasub. Ümberehitus on äärmiselt kallis ja paigaldatavad seadmed kaaluvad omakorda 30–40 tonni ning on üsna massiivse suurusega, muutes selle võrra ka laeva kaubaruumi mahu väiksemaks. Direktiivi rakendumine avaldaks positiivset mõju keskkonnale ja seeläbi ka inimeste tervisele, ent paraku ei ole teada, milline on selle laiem sotsiaalne ja majanduslik mõju. Lähiaastatel tuleb mitmetel laevandusega seotud ettevõtetel teha raskeid ja äärmiselt kulukaid otsuseid, et tekkiva olukorraga kohanduda ning tegevust jätkata.


logistika

15

Eesti Sadamate Liit edendab oma liikmete majandustegevust Eesti Sadamate Liidu missioon ja visioon on eelkõige suunatud sadamaettevõtjate majandustegevuse edendamisele. Liidu liikmeteks on kõik aktiivsemad Eesti kommertssadamaettevõtjad ja riigiettevõtte AS-i Saarte Liinid kaudu ka saarteühendustega seotud sadamad (teavet saab www.sadamateliit.ee). Liidu mittetulunduslik organisatsiooniline formaat ei tähenda otsestest ärilistest tegevustest hoidumist. Kui äritegevuse lahutamatuks osaks peetakse transporditurgudel oma võimaluste ja eeliste tutvustamist ning kaubaomanikele sadamamajanduse kogupaketi ja selle üksikute lülide selgitamist ning konkreetsele kaubavoole sobivamate variantide pakkumist ja muud sarnast, siis Sadamate Liit on sisuliselt äritegevuse vahendaja oma liikmete huvides. Suutmata leida otsekontakti ettevõtjaga, pöördub välisriigis spetsiifilise kauba omanik konsultatsiooniks Sadamate Liidu poole, vahendajaks on sellisel juhul olnud ka riigiasutused: välisministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Missioon: Eesti Sadamate Liidu missioon on edendada Eesti merendust piirist piirini ja hoida Eesti merd. Visioon: Eesti Sadamate Liidu visioon on olla avatud ja usaldusväärne mittetulunduslik organisatsioon, mille

ülesandeks on organiseerida Eesti sadamate koostööd ja seeläbi hoida merekultuuri mainet heal tasemel ning parandada Eesti merenduspoliitikat. Eesti Sadamate Liidu arengukava: Eesti majandus on raskest kriisiperioodist edukalt väljumas. Kuid jätkuv Euroopa rahanduskriis avaldab Eesti majandusele ja rahanduspoliitikale destabiliseerivat mõju. Samal ajal, Eesti Sadamate Liit ongi muu hulgas selleks loodud, et järjekindlalt oma parimat tahet ja konstruktiivset initsiatiivi riigiga ja seonduvate ettevõtlusorganisatsioonidega jagada. Sadamate Liit peab vajalikuks arendada koostööd mitte ainult sadamaettevõtjate vahel, vaid kõigi aktiivsete Eesti logistikaklastri ettevõtetega. Logistikaklastri ettevõtete partnerina tegutsemine on Sadamate Liidule hädavajalik. Sadamaettevõtete ühisprojektid Eesti Raudteega edendavad meie konteinerrongiliinide laienemist Aasia ja lõunapoolsete riikide suunas. Ühisprojektid Tallinna Lennujaamaga aitavad kaasa kruiisireisijate arvu suurenemisele Tallinna Lennujaama ja reisisadama kaudu. Eelmisel aastal sõlmisid Sadamate Liit koostöös Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooniga ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega koostöölepped vastavate Hiina Rahvavabariigi kõrgetasemeliste organisatsioonidega.

Eesti Sadamate Liit Sadama tn 25, Tallinn 15051 Tel 51 28 188 Reg. nr 80002220 Pärnu Maakohtu registriosakond

Meretranspordi valdkonnas innovaatiliste tehnoloogiate juurutamisel osalemine on kasulik nii tehnoloogiaspetsialistidele kui ka sadamatele. Suurprojektis E- Mereriik osaleb partnerina Sadamate Liit, pakkudes IT inseneridele praktilist katsepolügooni tööde tulemuste järeleproovimisel. Kunda sadamas (Kunda Nordic Tsemendi kontserni baasil), mis on selleks piisavalt sobiv, toimub EstPortNet-i tarkvara lahenduste testimine. Tegemist on transpordialase dokumendihalduse ja statistika elektrooniliste lahenduste projektiga, mille tegevust suunab Euroopa Liit. Kaasamise Hea Tava on Eesti valitsuse kehtestatud protseduur, mis soodustab riigiasutuste ja ettevõtlusliitude vahelist koostööd. Usume, et Eesti Sadamate Liit on saavutanud riigiasutuste silmis hea partneri maine. Praktika on seda ka tõestanud, sest oleme suutnud kiiresti ja konstruktiivselt reageerida arvamusküsitlustele ja järelepärimistele. Sadamate Liit on enamasti kutsutud osalema riiklike arengukavade ja õigusaktide väljatöötamise juurde. Oleme ka Tööandjate Keskliidu volikogus, Kutsekoja transpordi ja logistika kutsenõukogu liige, Mereakadeemia nõunike kogu liige. www.sadamateliit.ee www.estonianports.com



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.