LP | 15. detsember 2012 by Eesti Päevalehe

NR 10 15. detsember 2012 Hind 1.15

MAI LOOG

armastusest ja kehakeemiast

ALLAN MARTINSON

jälgib telefoniga taevast

LILLEORU KOMMUUN

9 772228 226012

LIISI KOIKSON

sai Londonis täiskasvanuks

+ UUDISED / SPORT / TELEKAVA

KUUM: KEIT PENTUS-ROSIMANNUS AUTOROLLO SKANDAALI TAGAMAADEST

Suurimate võitude taga on alati hea koostöö. Selle pärast tahamegi jagada seda auhinda oma parimate partneritega – meie klientidega. Tänu Sulle on SEB 2012. aasta Eesti parim pank.

9 772228 226029

LEHT + DVD

LEHT

Indrek Toome Kuidas ta rikkaks sai?

omapärane oaas linna külje all

EESSÕNA

Nostalgiast

Pole vist raske arvata, miks teleseriaal „ENSV” on endiselt ülipopulaarne. Kaks aastat tagasi ETV ekraanil alanud nõukaaega peegeldav sari ei ilmuta väsimuse märke, vaid seda on õhinal vaatama hakanud ka need, kes võõrastavatesse parukatesse-vuntsidesse ja nailondressidesse esiti umbusklikult suhtusid. See seriaal tekitab sooja tunde, paneb muigama toonase elu absurdsuse üle ja ühtlasi ka heldima. Lapsepõlve ja noorusaja meenutused tekitavad alati heatahtlikku nostalgiat. Ja mida iganes nõukaajast ka ei räägitaks, õnnetuks ei saa meie põlvkond oma lapsepõlve küll kuidagi nimetada. Jah, olime oktoobrilapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored. Ja mis siis?! Ma ei tea oma tutvusringkonnas ühtki inimest, kes oleks lapsena punast pioneerikaelarätti kaela sidudes mõelnud, et sellise teoga kindlustab ta Nõukogude võimu püsimist ja et see on midagi reeturlikku. Kes kahetseks,

et ta võttis koolielust osa. Vastupidi – organisatsioonidesse kuulumine andis tohutult võimalusi arendada endas igasuguseid võimeid, sealhulgas juhi omi. Õnneks hakkab nõukaaja häbenemise faas ühiskonnas läbi saama. Pärast taasiseseisvumist maad võtnud vastikustunne kõige nõukaliku vastu on asendunud stiilipidude ja näitustega (hiljutine „Mood ja külm sõda” Kumus oli ülipopulaarne), telerite ees istutakse pühapäeviti lausa perekonniti, mitu põlvkonda koos, ja räägitakse lastele, miks asjad on „ENSV-s” just nii, nagu nad on. Mõned asjad on seniajani samasugused. Kui meid hirmutati lapsepõlves tuumasõjaohuga, siis tänased lapsed kardavad maailmalõppu. Täiskasvanute poolearulised sõnavõtud on väikesed inimesed täiesti ära hirmutanud – mingi hirm peab ju kogu aeg naha vahel olema. Täpselt nagu vanasti. Tänases LP-s saime heale jutule kunagise

võimueliidi tippu kuulunud Indrek Toomega. Tema sõnum on, et lõpetame kaksikmoraali teemal, kes on kõvem kommunist – kes kõlbab pjedestaalile ja kes tuleks kunagise tegevuse pärast mutta tampida. „Me tahtsime oma eluajal olla tegusad, mitte katlakütjad,” ütleb Toome ja raske on teda sellise valiku pärast hukka mõista. Hea lugeja, mida arvad sina? Kas peaksime lõpetama Nõukogude ajal karjääri teinud inimeste halvustamise või jätkame ühiskonna lõhestamist loosungitega stiilis „Kommarid ahju!”? Kirjuta mulle. 1

Ingrid Veidenberg ingrid.veidenberg@lehed.ee

ÄRA MAGA MAHA!

Täna kell 13 vallutavad Tartu raeplatsi... rahvatantsijad! Talvine tantsupidu toob tantsulumele üle 400 rahvatantsija ja see on hoopis teistmoodi kui suvine tantsupidu. Käpikud kätte!

Loe meie digilehte LPdigileht.ee Hakka meie sõbraks Facebookis: www.facebook.com/laupaevalehtlp

PANE TÄHELE „Me hoiame maailma üleval oma mõtetega,” ütleb üks Lilleoru kommuuni asukas lk 14 pikas teemaloos. Õigus tal ilmselt on. Miks nad sagedasti Lilleorus käivad ja mida sealt saavad, räägivad teiste seas ettevõtja Ville Jehe ja turundaja Aigi Vahing. „Meist kõigist ju ei saa tipud, ei mahu,” nendib Liisi Koikson leheküljel

Reedel on toomapäev ja jõuluaja algus. Vanasti viskas töörahvas siis jalad seinale. Õlu pane käima ja kodu tee korda, kroonid riputa lakke ja õled too tuppa. Pärast seda enam tööd ei tehta (mis ei tähenda, et võib ainult arvutis istuda). Ainult jõulukaarte võib veel meisterdada.

Süüta kolmas advendiküünal ja vali Piletilevi.ee või Kultuur.info kodulehelt üks jõulukontsert, kus end hästi tunneksid. Neid on praegu igale maitsele, nii üksikuid kui ka tuuritavaid, nii kirikuis kui ka rokiklubides. Jõulumaade valiku leiad sealtsamast.

iPad

Parim jõulukingitus on LP tellimus!

LISAKS DIGILEHES Nädal pildis! Töönarkomaani Kas lapsena kogetud treeningupäeviku 3. osa „Tassike elu toidupuudus aeglustab topeltkoorega” teeb vanaduses mandumist? Vanavanaema rattal meeltele pai LPdigileht.ee Rohkelt lisamaterjale videos ja pildis

Vaata www.epl.ee/lp

Mine suusatama või trenni kohe, sest pärast jõule on hilja! Kui on veel ettekäändeid, miks mitte minna, siis telli jõuluvanalt vähemalt jõusaali abonement.

24. Praegu on lauljatar Londonis koolis ning just seda, kuidas selle kibeda teadmisega toime tulla ja end siiski tippu mahutada, ta seal õpibki. Kas inimene, kes mängib ennastunustavalt poole ööni arvutimänge, saab samal ajal olla igati vastutusvõimeline täiskasvanu, edukas ühiskonnaliige? Leheküljelt 12 selgub, et saab küll.

Ehk võiks tänavu jätta pakitud kuuse ostmata? Parem sõida riigimetsa, tõsta seal lapsed kelgule ja valige endale ise päris jõulupuu. Saagige maha, tirige katusele, makske mobiiliga ja ehtige kodus ära. Uuri süsteemi rmk.ee, kuusekohad on nende mobiilirakenduses eraldi esile toodud!

Peatoimetaja: Ingrid Veidenberg, 680 4400, ingrid.veidenberg@lehed.ee Toimetus: tegevtoimetaja Heidit Kaio, heidit.kaio@lehed.ee, toimetajad Kristjan Jõevere, kristjan.joevere@lehed.ee, Piret Kooli, piret.kooli@lehed.ee, reporter Mari Sarv, mari.sarv@lehed.ee, toidutoimetaja Margit Tõnson, margit.tonson@lehed.ee, moetoimetaja Merit Boeijkens, merit.boeijkens@lehed.ee, digilehe toimetaja Ave Tampere, ave.tampere@lehed.ee, kujunduse autor Raimo Reiman Toimetuse üldtelefon: 680 4400 Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post lp@lehed.ee LP Online lp.epl.ee Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521; ISSN 2228-2262

KESKEA RÕÕMUD Eesti filmiklassika sarja järgmine film poodides juba 22. detsembril! eestifilm.epl.ee

Peatoimetaja Urmo Soonvald Eesti uudised 680 4400, kohalikud uudised 322 3487, välisuudised 680 4455, arvamus 680 4450, kultuur 680 4470, sport 680 4490, foto 680 4400. Tellimine 680 4444, tellimine välismaale KE Ajakirjanduse OÜ 6411753, reklaam 680 4500.

UUDISED

Jänku-onu ja naeris Andrus Kivirähk

Kui Kristen Michal ministrikohalt tagasi astus ja riigikokku kolis, küsiti ajakirjanduses: kas nüüd on kõik korras? Ja loomulikult vastasid kõik, et kus ta siis korras on, see sunnitud samm, mida saatis piinlik avaldus, ei lahenda mitte midagi. Mulle aga tuli kohe meelde üks vana ja kuulus onu Remuse lugu. Nimelt see, kus Rebase-onu vaigust nukukese meisterdab ja tee äärde sätib. Jänku-onu läheb mööda, vihastab, kui nukuke teda ei tereta, hakkab vaigust mehikest klohmima ja jääb kleepuva olendi külge lootusetult kinni. (Üsna samamoodi, nagu mässis end oma lõpututesse valedesse Reformierakond.) Rebase-onu kargab põõsast välja, rõõmustab ja hakkab arutama, mis moel oleks kõige õigem Jänku-onu hukata. Kas uputada, küpsetada või puua? Jänku-onu on samal ajal väga alandlik ja soiub ainult üht: tee minuga, mis tahad, uputa või prae, ära ainult kibuvitsapõõsasse viska! Ja korrutab seda nii kaua, kuni Rebase-onu läheb õnge ja käratab: „Ah seda kardad sa kõige rohkem? Ma viskan su just sinna!” Seda ta teebki. Tsiteerin peast onu Remust: „Naksudes tuli nukk Jänku-onu küljest lahti ja Jänku-onu lendas põõsasse, nii et ragin taga.” Kui Rebase-onu seejärel vaatama läks, mis Jänkuonust on saanud, kükitas see põõsas, nakitses vurre vaigust puhtaks ja kisas suureliselt: „Kibuvitsapõõsas on mu kodu, mu kindlus, kallis vennas!” ReformiKa Kristen Michal on jõudnud õnnelikult koduerakond on sesse põõsasse ja võib nagu tüütu külali- seal rahumeeli oma määrdunud vurre puhastada. ne, kes ei taipa, et Istuda Kalev Lillo kõrpererahvas on tast val ja vilet lasta. Tõepoolest, see on nagu naeri välammu tüdinud. jatõmbamine tuntud vene muinasjutus! Ühe positsiooni tõrges juurvili loovutas, aga ainult selleks, et meeter eemal maasse kaevuda, samal ajal kui taat, eit ja lapselaps, koerast, kassist ja hiirest rääkimata, sikutavad, nii et näost sinised. Minu meelest on elementaarne, et kui inimene ei sobi ministriks, siis parlamendiliikmeks ei kõlba ta ammugi mitte. Riigikogu pole ometi mingi karistuskoloonia! Heldimus tuleb peale, kui meenutada, kuidas lahendas elamislubade skandaali Mart Laar: asjaosalised lendasid joonelt nii riigikogust kui ka erakonnast. Ja rahu majas. Aga Reformierakond muudkui venitab justkui mõni tüütu külaline, kes ei taha kuidagi aru saada, et pererahvas on temast ammu surmani tüdinud. Sa ulatad talle mantli, aga tema laotab selle põlvedele, istub ikka lauas ja räägib oma habemega anekdoote. Ammu enam pole naljakas, kulla mees! Muidugi, võib-olla pole neil tõesti kuhugi minna. Selles ongi suurim erinevus vanade parteituusade, näiteks Siim Kallase ja pealekasvanud kaadri vahel. Siim Kallas võib sõita Brüsselist Tallinna ja juhtida „Mnemoturniiri” nagu vana raadiomees – ta on osake Eesti ajaloost ja kultuurist, kes on istunud ühe laua taga Hardi Tiidusega, ta on päris inimene. Aga praegustel aparatšikutel pole minevikku, kui mitte arvestada teismeeas valimisplakatite kleepimist ja kaubanduskeskustes pastakate jagamist. Nad on nagu valged laborihiired, keda metsikus looduses ei esine. Nende ainus kibuvitsapõõsas ongi võimukoridorid. Nii et ehkki ma ei arva, nagu peaks riigikogu täitma sanatooriumi ülesannet, kus oma töös ebaõnnestunud ja kelmustega vahele jäänud eksministrid saavad rahulikult vegeteerida ja kontidele uut rasva kasvatada, olgem lähenevate jõulude puhul südamlikud ja head. Tõmbame väheke hinge. Las naeris loodab, et tema kangekaelsus on ennast ära tasunud. Las puhkab pühade puhul soojas toas. Aga uuel aastal – taat, eit, lapselaps, koer, kass ja hiir – olete taas oodatud! Siis sikutame edasi, kuni juurikas mullast väljas! 1

Keit PentusRosimannus: teeksin oma isa aidates kõik samamoodi INTERVJUU: Reformierakonna aseesimehe ja keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli tal oma isa firmaasjades aitamiseks traagiline põhjus. Firmast kadunud raha kohta ei tea aga tema ega ta abikaasa midagi.

Urmas Jaagant reporter Kas te olete avalikkusele valetanud, mis puudutab osalemist teie isale kuulunud firma Autorollo juhtimises ja sealt väidetavalt raha kadumisest? Ma olen algusest peale rääkinud tõtt. Olete peaaegu algusest peale väitnud, et aitasite koos abikaasaga Autorollo asjus oma isa. Mida te selle aitamise all silmas peate? Sel ajal kui isa tervise kaotas ja palus Rainilt (Rosimannuselt – U. J.), et ta leiaks asjatundja, kes oskaks talle nõu anda, vaataks üle firma seisu ja annaks juhtimisnõu, siis Rain selle inimese leidis. Mina olen isa palvel edastanud ja küsinud infot, saatnud mõned e-kirjad pärast isa haiglasse sattumist. Te ei ole rääkinud, miks teie isa haiglasse sattus. Nagu Delfi kirjutab, üritas teie isa seoses oma firma käekäiguga väidetavalt enesetappu. Vastab see tõele? Jah, vastab tõele. Olen tahtnud isa säästa sellest, et ta peaks seda uuesti läbi elama. Ja ma ei ole tahtnud sellest rääkida. Te ilmselt saate aru, et see on ühe inimese isiklik tragöödia. Ma ei taha sellest detailselt rääkida. Mina ta leidsin. Sel päeval. Ja ma ei taha sellest rääkida. Püüdsite teda sel hetkel aidata nii palju kui võimalik. Kas teil oli selge, kuhumaani saate teda firma asjadega aidata? Tolsamal esmaspäeval rääkisin hommikupoole telefoni teel isaga ja ta ütles, et tal on abi vaja nõustaja leidmise näol, et ta lihtsalt ei jaksa enam. Kui isa ühel hetkel enam telefonile ei vastanud, siis ma läksin koju kontrollima, et ega

midagi juhtunud ei ole. Ma elus ei arvanud, et midagi sellist juhtunud on. Sisuliselt järgmisel päeval Rain nõustaja leidis. Isale ka arstid väga soovitasid mitte üldse nende teemade peale mõelda, aga ta ei osanud teistmoodi, tahtis ise kursis olla, tõestada, et saab hakkama. Minu roll oli see, et tütrena... ma ei kujuta ka praegu ette, et oleksin saanud teistmoodi käituda. Isa palus, et saadaksin tema palve peale mõned e-kirjad, küsiksin infot, edastaksin selle info asjatundjale, kes appi oli tulnud. Kuidas ma oleks saanud seda mitte teha? Minu esimene mure oli sel hetkel isa tervis ja ma olen seda öelnud ma ei tea kui mitu korda, et ma ei ole kunagi selle firma juhtimises osalenud. See ei ole olnud minu roll. Ma ei ole ka kunagi kuulunud Autorollo omanike ringi.

Jaa, ja need on saadetud perioodil, mis järgnes vahetult minu isa enesetapukatsele. Kui neid kirju lugeda, ja mitte sellisel kujul, nagu need on väljapressijate poolt valikuliselt meediale sokutatud, vaid kui neid vaadata terviklikult, tõestavad ja kinnitavad need seda, mida ma räägin – ma ei ole olnud Autorollo juhtimisega seotud. Teie isa palus Rain Rosimannusel leida asjatundja, kes firmaga tegeleks. Ta leidis advokaat Siim Roode. Miks tegelesite te siis edasi selle kirjavahetusega, kui asjatundja oli olemas? Te pidite tol hetkel mõistma, et tegelete oma tööajast teise firma asjadega. Miks ei võiks suhtlus käia otse ja vahenduseta? Vaadake, kui te olete ühel hetkel leidnud oma isa, kutsunud talle kiirabi ja hoidnud pöialt, et ta ellu jääks, ja ta palub, et

See on selge väljapressimine. Mind ähvardatakse raha nõudmisega ajalehe vahendusel millegi eest, mida ma ei ole teinud. Selle juhtumi puhul on ju põhiküsimus selles, kuhu kadus Autorollos olnud vara. Sellele küsimusele saab vastust pärida siis, kui on teada, kes nendel hetkedel tegelikult firmat juhtisid. Kes neid asju korraldas, kui raha firmast välja jalutas? Ma ei tea, mul puudub selle kohta igasugune info. Kuidas ma seda tõestan? Mu käest küsis esimest korda väidetava laenulepingu kohta samamoodi ajakirjanik, kellel oli see paber käes. Mina ei ole seda näinud. Veel kord: ma ei ole ettevõtte juhtimisega seotud. Ma ei tea seda. Need ajakirjanduses avaldatud e-kirjad, neid te olete saatnud ja näinud?

te hoiaksite teda kursis, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks öelda, et ei tee seda. Mina ja Rain käisime isa vaatamas tööajast. Hoidsime teda kursis ja ma teeksin seda täna samamoodi. Ma ei ole teinud midagi valesti. Veel kord – ma teeksin seda täna samamoodi. Te olite firma asjadega kursis neid isale vahendades: mis seal toimus, kuidas käis varade liikumine, kuidas firma saatus kujunes. Kas teil ei tekkinud mingite rahaasjade kohta küsimusi? Te proovite nüüd mulle taas inkrimineerida asju, mida ma ei ole teinud. Minu roll päädis sellega, et edastasin ja küsisin oma isale tema palvel infot. Ma ei ole selle firma majandus-

tegevusega kursis ega ole ka olnud Autorollo majandustegevusega seotud. Ma ei tea, miks seda üritatakse mulle järjekindlalt inkrimineerida. Küsin siis nii: teie isa palus teil hoida end firma asjadega kursis. Aga te ei ole kursis firma rahaasjadega. Kuidas nii? Isa oli ühel hetkel haiglas olukorras, kus ta ei saanud ise ilma minu abita pidevalt telefoni teel ühenduses olla ega elektrooniliselt pidevalt 24 tundi ettevõttega tegeleda, ehkki ta tahtis seda jätkuvalt teha. Periood, kui mina infot vahendasin, oli siis, kui isa seda palus, kui ta oli haige. Ma ei ole seda ettevõtet juhtinud, ma ei ole ennast detailidega kurssi viinud, sest mul oli sel hetkel kõige olulisemaks isa tervis. Transpordiettevõtte detailid ei ole see, millega ma olen tegelenud. Kui teile oli arusaadavalt sel hetkel tähtsaim isa tervis, siis teie abikaasa, ma saan aru, tegeles Autorollo asjadega rohkem? Isa juures haiglas ei käinud me Rainiga alati koos ja Rain oli see, kes Siim Roode appi leidis. Kui aja mõttes tundus olevat kriitiline, et saaks võimalikult kiiresti inimese, kes oskab neutraalselt väljastpoolt olukorda hinnata, siis me ei kaalunud kümnete erinevate asjatundjate vahel. Rain leidis selle, kes tol hetkel parasjagu silma jäi. Rain on samamoodi isa palvel infot vahendanud, see on olnud tema roll, ei enamat.

UUDISED

Keit Pentus-Rosimannus kinnitas veendunult, et ei ole kuidagi osalenud oma isa firma juhtimises, vaid aidanud teda info edastamisega. Foto: Tiit Blaat

Te ilmselt saate aru, mille pärast on see asi teie ümber... Muidugi saan. Põhjuseid on kaks. Üks põhjus on see, et praeguseks mulle kummalise skeemi tulemusel võlad kokku ostnud nn võlakütt näeb, et kuna mu isa kaotas kõik, on isiklikus pankrotis, siis sealt ei ole võimalik midagi võtta. Ju siis on tekkinud arvamus, et alusetult mind ja Raini kogu sellesse asja tõmmata püüdes õnnestub meilt midagi välja pressida. Mulle on selle viimase kolme nädala jooksul erinevad vahendajad soovitanud tungivalt minna kompromissile,

Kui mind rünnatakse minu pere kaudu, siis see on asi, mille eest on end keeruline kaitsta. sest sel juhul õnnestuks meedias surve maha võtta. Ma ei ole ilmaasjata nimetanud seda väljapressimiseks. Mind ähvardatakse raha nõudmisega ajalehe vahendusel millegi eest, mida ma ei ole teinud. See on üks pool. Teine pool on poliitiline. Ma olen poliitiliselt haavatav, see on selge. Kuidas võib see kõik mõjutada teie karjääri poliitikuna? Ma ei ole jaksanud sellele isegi mõelda. Aga ütlen veel

kord, et kui oleksin teadnud, et see kõik sellisel kujul hiljem kellegi huvides üles tuleb, oleksin käitunud täpselt samamoodi. Ma ei ole teinud midagi valesti ja see, et ma oma isa aitasin... teeksin seda täna samamoodi. Kas olete kaalunud tagasiastumist? See mõte on mul muidugi peast läbi käinud. Kui mind tahetakse panna vastutama asjade eest, mis on seotud minu tegevusega, siis sellele on lihtne vastu vaielda, seal on lihtne end kaitsta. Aga kui rünnatakse ühest küljest minu pere selle tõttu, et ma olen poliitikas, ja teisest küljest rünnatakse mind minu pere kaudu, siis see on asi, mille eest kaitsta on end keeruline. Aga ma ütlen praegu veel, et ma ei ole teinud midagi valesti ja ma ei saa omaks võtta, kui mulle proovitakse inkrimineerida asju, mida ma teinud ei ole. Ma ei saa seda teha. Seega te ei saa ka tagasi astuda? Ma ei saa omaks võtta asju, mida ma ei ole teinud. Milline on Reformierakonna saadav mainekahju? Eks me peame oma igapäevase tööga, milleks on riigi juhtimine, tõestama, et me suudame Eestit ka keerulistest aegadest, mis on ilmselgelt liiga pikalt kestnud, välja juhtida. 1 Loe pikemalt digilehest LPDIGILEHT.EPL.EE

Kõik kingitused soki sisse lihtsalt ei mahu ;) konoomne, v imas ja luksuslik – uus KIA Sorento on proovis iduks valmis. Tule tutvu uue ja avara KIA Viking Motorsi salongiga Tammsaare teel.

Ootame teid uues KIA VIKING MOTORSi salongis. Viking Motors: Tammsaare tee 51, 665 2600, kia@vikingmotors.ee, KIA Tallinn: lemiste tee 1, 605 0150, kia@kia.ee

UUDISED

Kaal: riik peaks loomaaeda märksa rohkem toetama

Kristi Helme

uudised@epl.ee

Lapsik vastasseis „Paraku on lapsik linna ja riigi omavaheline vastasseis seganud selle suurepärase mõtte elluviimist – kõik riigieelarvest või selle kaudu tehtud investeeringud, millest minister rääkis, moodustavad napi kolmandiku viimase kümne aasta jooksul loomaaia arendamiseks tehtud ehitusinvesteeringutest,” märkis Kaal.

Kärt Anvelt

kart.anvelt@epl.ee

Pikka aega erakondade reitingutabeli esikohal olnud Reformierakond langes detsembris kolmandaks, saades 22% vastanute toetuse, selgus ERR-i tellitud Emori küsitlusest. Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul jätkas Reformierakonna reiting langemist peaaegu kõikides sotsiaal-demograafilistes rühmades. „Langus on olnud väiksem noorte ja kõrgema sissetulekuga kodanike hulgas, kes on olnud ka Reformierakonna stabiilsemad toetajad,” märkis Voog ERR-ile. Populaarseimaks tõusis

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal leiab, et rahasaamine ei peaks sõltuma linna ja riigi suhetest.

„Normaalsetes riikides toetatakse niisuguseid ettevõtmisi omandisuhtest sõltumatult otsese või kaudse riikliku toetusega,” ütles Kaal, kommenteerides kultuuriminister Rein Langi väidet, et loomaaia käekäigu eest vastutab eelkõige Tallinna linn. Kaal osutas ka sellele, et ajal, mil Lang istus loomaaeda kureeriva abilinnapea toolil, tuli ta välja ideega, et tänapäevase loomaaia väljaehitamiseks tuleks kümmekond aastat järjest kasutada võrdses mahus nii linna- kui ka riigieelarve raha.

Reformierakond langes kolmandaks

Paksunahaliste maja kerkib Mati Kaalu rõõmuks praegu hoogsalt.

Jääkaru tahab uut kodu Tallinna loomaaias on kõige halvemas seisus jääkarud. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on Kaalu sõnul teinud lausa ettepanekuid nende viimiseks mujale, nagu juhtus Riia loomaaias elevantidega. Tänapäevase jääkarude ekspositsiooni ehitamine läheb maksma kuni 3,5 miljonit eurot.

Loomaaeda kütab amortiseerunud, 1982. aastast pärit maagaasile seadistatud konteinerkatlamaja. Keskkonnainvesteeringute keskuselt on nüüdseks saadud nõusolek kohalikule taastuvenergiale ülemineku projekti rahastamiseks 350 000 euro ulatuses. „Loodan väga, et linn leiab võimaluse lisada sellele puuduva omafinantseeringu,” sõnas Kaal. Loomaaial on pooleli kaks Euroopa Liidu raha toel kavandatavat ehitusprojekti. Kohe peaks allkirjad alla saama teisel katsel õnnestunud

Foto: Tiit Blaat

riigihange liigikaitse laboratooriumi hoone ehitamise lepingule. Lõpetamata on ka paksunahaliste maja rekonstrueerimine, kus on jäänud korda teha veel kääbusjõehobude osa. Kultuuriminister Rein Lang ütles sel nädalal riigikogus, et riik on Tallinna loomaaia vastu olnud igati armulik: 2012. aastal eraldati loomaaiale investeeringuteks 10 000 eurot ja selle eest sai ninasarvik endale uue põranda. „Ninasarvikul on põhjust rahuloluks,” korrutas ta. Lang lisas, et loomaaia käekäigu eest vastutab eelkõige Tallinna linn. 1

Erakondade populaarsus Erakond Detsember Reformierakond 22 IRL 18 Keskerakond 24 SDE 28

Sotsiaaldemokraatlik Erakond, keda toetas 28% küsitletutest. Siiski on sotsidel vara rõõmustada, kuna Voogi sõnul paranes nende reiting eriti jõudsalt madalama hariduse ja väiksema sissetulekuga kodanike hulgas, kelle eelistused pole aga väga püsivad. 24%-ga teisel kohal oleva Keskerakonna reiting on olnud viimased neli kuud küllaltki stabiilne, muutudes vahemikus 23–25%. Kõige enam võib rõõmustada Isamaa ja Res Publica Liit, kelle reiting on taas tõusule pöördunud – erakond saavutas 18%-ga aasta kõrgeima toetuse. 1

Oktoober 32 13 25 22

August 39 13 20 20

Aastapäeva kontserdi lavastab Elmo Nüganen Eesti Vabariigi 95. aastapäeva piduliku kontserdi lavastab Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. „Elmo Nüganen on väga hea valik ja meil kõikidel on väga hea meel, et ta oli nõus lavastama,” ütles presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam. Seekord Tallinnas Estonia teatris toimuva kontser-

di sisu ja kontseptsiooni kohta ütles Sildam, et seda saavad inimesed näha 24. veebruaril. „Üldisem teema on muidugi Eesti Vabariigi 95. sünnipäev,” lisas Sildam. See, kellest saab presidendi vastuvõtu heerold ehk kutsutud külaliste ja nende kaaslaste sissehõikaja, ei ole Sildami sõnul veel selge. 1 Kristi Helme

Oleme koos – see on parim jõulukingitus! Broneeri jõulukruiis al. 37 €/in. www.tallink.ee

UUDISED

Šveitslane tõlkis KEEL rasedale SUUS võimlemist

mas algasid 1999. aastal kohe pärast siia saabumist. Elke ootas esimest last ja läks rasedate võimlemisrühma, kus töö käis loomulikult eesti keeles. Et ikkagi õpetustest aru saada, oli tõlgina kaasas Peter, kes kõik tulevase ema tarkused saksa keelde ümber pani. Pärast sünnitust läks Elke juba vanemate prouade võimlemisrühma. Prouadel oli aega temaga võimlemise eel, ajal ja järel suhelda, keelt õpetada. Tänaseks on Wüthrichidel kolm last. Kodus räägivad nad vanematega saksa keeles, koolis õpivad eesti keeles, omavahelgi suhtlevad eesti või saksa keeles.

Räägib eesti keelt. 7. lugu: Küünlameistrid Peter ja Elke on tõenäoliselt Võhma ühed kuulsamad inimesed. Rein Sikk

Võhma, Viljandimaa

Täna pärastlõunal süütavad šveitslane Peter ja sakslanna Elke Wüthrich Võhmas tuhandeid küünlaid, et kuulutada avatuks eriline jõululaat küünlavalguse säras. Vapustav vaatepilt, Peteri sõnul maailmas kordumatu. Praegu on Elke ja Peter tõenäoliselt kunagise vorstipealinna Võhma ühed kuulsamad inimesed. Nende käivitatud küünlatehas Eesti Valgus on Võhmale toonud enamgi kuulsust kui sovetiaegne hiigellihakombinaat, mille varemed senini asula veert risustavad. Võhmasse jõudjal tasub

aga valgusepealinna küünlavabrikusse jõudmiseks lihtsalt ninasõõrmed avatud hoida. Ükski teine asula ei lõhna nii hästi kui Võhma. Pulmaküünlad, lasteküünlad, Eesti motiividega küünlad, kümnetes eri värvides ja lõhnades küünlad, millest pikimad väikemehe suurused. Lisaks parafiinist uisuväli. See kõik on soravat eesti keelt rääkivate Elke ja Peteri maailm.

Võimlemistõlk rasedatele Peter jõudis Eestisse 1996. aastal, käis ringi, sõnaraamat pihus. Lettidega poodidest sai Peter osta vaid kilo või saja grammi kaupa, sest just need kaalumõõdud olid

raamatus. „Kolmesadat grammi vorsti või kommi osta polnud sõnaraamatu puuduste tõttu võimalik,” naerab Peter praegu. Kord soovis Peter jogurtit osta, aga ei teadnud, kuidas see eesti keeles on. Sõnaraamat ei aidanud. Nii valiski Peter poest kaasa kõikvõimalikku jogurtit meenutavat kraami. Kodus selgus, et kaasa on toodud kohupiim, keefir, hapupiim… Ja suurima üllatusena selgus, et jogurti kohta polegi eestlastel keerulist omakeelset sõna, nagu tavaliselt kombeks. Elke seiklused eesti keeleil-

Hiigelküünalt näitavad Elke ja Peter rahustavad vaatajaid: Jakobson ja mälestus viiesajakroonisest ei põle sugugi ära, sest tahid vaha sees on vaid vaksapikkused. Foto: Rauno Volmar

Vaata videot digilehest ajaleht.epl.ee

Nutitelefoni omanikud, vaadake videot

Lille nimeks prügimägi Peteri üks eestikeelseid lemmiksõnu on „prügimägi”. Nii imelise kõlaga sõna, arvab Peter. Millalgi Šveitsis olles ütles ta oma tuttavatele prooviks sõna „prügimägi”. Palus arvata, mida see küll võiks tähendada. Ju see on mõni imeilus lill, arvatud vastu. Kord olnud Wüthrichidel söögikohas kahvlit vaja. „Palun andke meile kühvlit,” küsinud nad siis.

Ära kasutada! Peteril on meeles: kord sai küünalde jaoks valmis segatud vale värv, mis kohe sugugi ei sobinud. Peter jättis hommikustele töölistele kirjaliku teate, et ärge seda segu kasutage. Saabus mõne aja pärast küünlatehasesse ja mis ta avastas: katel tühi, kogu segu ära kasutatud. Tohoo tonti, miks korraldust ei täidetud!? Töölised aga osutasid ülemuse kirjale, kus seisis selges eesti keeles: „Ära kasutada!” Võhma volikogus tegutsedes on Elke suhu saanud ka juriidilise, seaduskeele. Peterit aga lausa lunitakse küünlatehases eestikeelseid ekskursioone tegema, sest tema keelekasutus olla ühtaegu nii vahva, siiras kui ka veider. 1

VÄLISMAA

„Olen väga õnnelik!” Hispaania tööotsija leidiski Eestis töökoha Kaks kätt taskus sügisel Tallinna jõudnud noormees pidi peaaegu alla andma, kui ühtäkki unistus täitus. Raimo Poom

raimo.poom@epl.ee

Septembris kirjutas Eesti Päevaleht otse Hispaaniast suure majanduskriisi eest Tallinna tööd otsima saabunud Francesc Xavier Bonetist (28). Vastse ülikoolilõpetajana tundis ta Hispaanias sama, mida paljud eakaaslased: tööd oli sama hästi kui võimatu leida. Pealehakkamist täis, uuris ta internetist, mis muus riigis võiks tööd saada, ja Eesti majandusnäitajad jäid talle silma. Kui Bonet rääkis septembris ajakirjanikule oma lootusest Eestis tööd leida, teatas ta, et kavatseb ameti leida kahe kuuga. Lubas ka teada anda, kui see õnnestub. Läks oktoober ja november ning kuulda polnud midagi, mis pani mõt-

lema, et ju ei läinud päris nii, nagu noor hispaanlane soovis. Aga võta näpust, nädala eest saabus kokkulepitud kiri: ma sain tööd.

Oleks juba loobunud „Kohtusime septembris. Jätkasin pärast seda töö otsimist,” alustas Bonet teistkordsel kohtumisel kohe õhinaga. „Esialgu keskendusin õigusvaldkonnale, kuid advokaadibüroode inimesed ütlesid, et kuna ma ei räägi eesti keelt, oleks väga raske õigusega tegeleda,” nentis Hispaanias õigushariduse saanud noormees. Seega tuli tal oma ootusi ja lootusi pisut ringi seada. „Vaatasin seejärel otse töökuulutusi vahendavaid veebilehti ja leidsin pakkumise, mis saigi minu töökohaks. Interne-

tiettevõttesse otsiti viieliikmelist klienditoetiimi, mille liikmed räägiksid inglise keelt.” Asi ei edenenud eriti kiiresti ja lõpliku kinnituse saamine võttis omajagu aega. Koguni nii palju, et endale seatud

Mõtlesin: jeerum, läheb aina külmemaks ja pimedamaks. Aga tööd pole ikka. kahekuuline tööleidmise tähtaeg hakkas täis tiksuma ja optimistlikult alustanud tööotsija mõtted kiskusid juba äramineku poole. „Kui kohtusime, siis mulle tundus, et Eestis on iga-

suguseid võimalusi ja mind ei saa miski peatada. Aga kui tuli oktoober ja juba ka november, mõtlesin: jeerum, läheb aina külmemaks ja pimedamaks. Aga tööd pole ikka. Seega hakkasin juba mõtlema koju tagasiminekule.” Ent päev pärast seda, kui Bonet oli helistanud vanematele sõnumiga, et vist tuleb lasta käiku plaan B ja koju naasta, tuli loodetud kõne, kus ta kutsuti teise vooru intervjuule, ja siis oli asi juba tundidega selge. „Kaks tundi pärast teist intervjuud helistati ja öeldi, et sain selle töökoha, mis tegi mind väga-väga-väga õnnelikuks.” Nii palju „vägasid” on täiesti kohane kasutada, sest see tähendab, et noormees on esimest korda elus iseseisev. „Palk lubab mul maksta oma korteriüüri, olla iseseisev. Detsember on esimene kuu, kui maksin ise oma üüri! See lubab mul end

Francesc Xavier Bonet leidis külmas Eestis tööd ja on eluga äärmiselt rahul. Foto: Tanel Meos

siin sisse seada, maksta jõusaalis käimise eest ja isegi säästa. Ma olen väga-väga õnnelik,” kordab ta näost lausa särades. Bonet nentis, et muidugi oli ootamine raske, kuid õnneks leidis ta palju toetust teistelt Tallinnas elavatelt hispaanlas-

VÄLISMAA

Kataloonia iseseisvus pole päris realistlik

telt. Kuid teist päris endasugust hulljulget, kes oleks tulnud, kaks kätt taskus, külmale ja lumisele põhjamaale õnne otsima, pole ta veel kohanud. Enamik teisi temavanuseid hispaanlasi on sattunud Eestisse isiklikel põhjustel. „Kõige tavalisem

viis, kuidas hispaanlane on Eestisse sattunud, paistab olevat siiski selline, et Eesti neiu on kohanud Hispaania noormeest, kes nüüd on siin. See on tüüpiline viis, mulle näib. Aga et tulla üksinda tööd otsima, selliseid tean ainult ennast.” 1

Nüüd ennast töökoha kaudu Eestiga sidunud Francesc Xavier Bonet on täpsemalt pärit Katalooniast. Tegelikult peakski teda nimetama katalaaniks, sest tema emakeel on katalaani, mitte hispaania keel. Ajal, mil ta Eestis tööd otsis, on Kataloonias toimunud valimised, mille peateemaks oli Hispaaniast lahkulöömine. Kuigi Bonet nendib, et ta on kasvanud katalaanimeelses perekonnas ja paljud lähedased usuvad siiralt iseseisvusse, vaatab ta ise asja realistlikult. „Tulen Kataloonia rahvuslikust perekonnast, mu isa on ka kodukülas volikogu liige,” rääkis Bonet. „Jah, paljud inimesed arvavad, et kui lööme Hispaaniast lahku, läheb kõik kohe paremaks. Ma ise nii ei arva. Ega asjad siis kohe üleöö parane. Kui sünnib uus riik, oleks vaja hakata uusi kaubandussuhteid arendama. Kuid paljud inimesed suhtuvad sellesse optimistlikult. Seetõttu näeme arvatavasti kahe-kolme aasta pärast referendumit, kas Hispaaniast lahku lüüa. Inimesed võtavad seda kui lootuskiirt.”

Prints Philip pankuritele: vaadake, et enam nii ei tee Inglise Pangas külas käies selgusid kuninganna Elizabethi mõtted majanduskriisi põhjustest. Raimo Poom

raimo.poom@epl.ee

Suurbritannia riigipea, kuninganna Elizabeth II ja tema kuninglik abikaasa prints Philip külastasid neljapäeva pärastlõunal riigi keskpanka, et tänada sealseid töötajaid rahvusvahelise majanduskriisi ohjeldamiseks tehtud pingutuste eest. Tavapäraselt on sellised visiidid väga vaoshoitud. Tema Majesteet surub inimestel kätt, tehakse pilti ja naeratatakse. Samamoodi oleks pidanud minema ka sel korral, kui poleks olnud üht Inglise Panga töötajat, kes otsustas monarhile pikemalt seletada, miks ei osatud 2008. aastal avaldunud rahvusvahelist finants- ja majanduskriisi ette näha. Kuna kohal oli palju kaameraid ja ajakirjanikke, tekkis erakordne olukord, kus

Varandust takseerimas

avalikkus sai kuulda ka riigipea arvamusi asjade põhjustest. Kuninganna võtab avalikult sõna haruharva ja siis ka ettevalmistatud kõne vormis. Tema spontaanseid mõtteid ei kuulda peaaegu kunagi.

Laisad inimesed Kui pangatöötaja oli oma loengu teemal, miks kriisi ei osatud ennustada, ära pidanud, võttis monarh asja kokku. „Ma arvan, et puhtalt raha mõttes on seda väga raske ette näha. Kuid eks inimesed olid muutunud pisut laisaks, eks ole?” märkis 86-aastane Elizabeth II teraselt. Kuninganna viitas ka Briti finantsinspektsiooni nõrgale sooritusele, mil-

Foto: Reuters/Scanpix

lel tema andmeil kriisi algusajal „puudusid hambad”. Vestluse võttis kokku kuningannat saatnud prints Philip, kes on tuntud oma otsekohese lähenemisega. „Ega’s ometi uut pole oodata?” naljatas ta ja viibutas sõrme reas seisnud pankurite poole, kes ei osanud kriisi ette näha. „Vaadake, et te enam nii ei tee!” Kuna pärast finantskriisi on selgunud, et paljudes rahvusvahelistes pankades vilistati pahatihti mõistlikele ettevaatusabinõudele ja isegi seadustele, siis tasub pangandustegelastel kuninglikku hoiatust tõsiselt võtta. Kui nad just ei taha Toweri vanglasse heitmisega riskida. 1

GARANTII AASTAT VÕI

ARVAMUS

Kas armastus on õnn või õnnetunne? Lisaks kunstnikele ja kirjanikele pälvib armastus ka teadlaste tähelepanu, kes uurivad, miks armumine lõpeb ja miks mõned armuvad mölakatesse.

Mai Loog filosoofiadoktor

Su suu minu suus su hing minu ihus su suu mu suus me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa? Kus algan ma? Kes lahutas küll lained merest? Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. (Suudlus. Marie Under)

Muinasjuttudes õnnestub kangelasel või kangelannal kohata seda õiget, nad armuvad metsikult, abielluvad kaunilt ja elavad õnnelikult koos kuni surmani.Tänapäeva läänemaailmas, kus vähem kui pool täiskasvanud elanikkonnast on abielus ja pooled abielud lahutatakse, on psühholoogid ja antropoloogid asunud uurima õnne, õnnetunde, armastuse ja abielu seoseid. Hüpotees, et abielus inimesed on õnnelikumad, ei vastavat tõele.Tegelikult elavad vastabiellunud romantilise armastuse ülevoolava õnnetundega vaid aasta, maksimum paar. Seejärel romantiline tunne lahtub, kaob ja mõlemad on oma isik-

Euroapteek on edukas rahvusvahelisse kontserni kuuluv apteegikett. Seoses ettevõtte laienemisega, ootame tööle arenemis- ja arendamissooviga kolleege. Pakume tööd alljärgnevatel ametikohtadel:

• Lao juhtaja • Proviisor/farmatseut erinevates Eesti piirkondades • Konsultant • Abitööline Sind ootab: • Huvitav töö • Motiveeriv töötasu • Töötajate soodustused • Koolitused • Karjäärivõimalus Tööle asumise aeg: kokkuleppel Töö tüüp: osaline või täistööaeg Tutvu meie tööpakkumistega lähemalt CV Keskuse tööportaalis. E-post: CV@euroapteek.ee Kontakttelefon: 667 5026, 5556 6778

liku õnnetundega samal tasemel kui enne kohtumist ja abiellumist, on leidnud teadlased Richard E. Lucas ja Andrey E. Clark, kes uurisid 15 aasta jooksul 24 000 inimest. Mõned abielus inimesed usuvad, et kuna romantiline kirglik armastus on läbi, siis oli tegemist vale ja sobimatu partneriga, õige on siiski veel „kuskil seal”, tuleb ta vaid leida ja kõik saab korda. Inimesed lahutavad. Kokku jäävad need, kes on sõpradeks ja kaaslasteks saanud, kellel on koos turvaline ja hea olla, kellel on koos vaja lapsi kasvatada või kellel on ühised majanduslikud huvid, aga ka ühiskondlik surve mitte lahutada.

Armastus: õnn ja valu Aga mis saab uue õnnetunde otsijaist? Romantiline armastus, mida tuleb eristada seksuaalsest kirest, on teadlaste väitel üks inimese primaarseid tunge. Nagu janu ja nälg, on väitnud romantilist armastust uurinud Arthur Aron, Lucy Brown ja Helen Fisher. Väidet tõestavad mitmed katsed, kus värskelt armunute aju toimimist uuriti magnetresonantstehnikaga (fMRI). Selgus, et armunutel aktiveerusid värviliseks samad ajupiirkonnad, mis elavnevad inimese esmatungide rahuldamise ajal ja mis toodavad ergutit dopamiini ning annavad neile korraliku õnnelaksu, mis uimastab, tõstab kõrgustesse, viskab lainetesse, paneb pea pööritama ja südame leegitsema. Sa võid olla kogu öö üleval, sa suudad keskenduda vaid ühele inimesele kogu maailmas, kõik keerleb vaid ümber su armastuse objekti. Tekib sõltuvustunne, täpselt nagu tarbiks kokaiini. Sest sa tahad seda õnnetunnet kogeda veel ja veel. Kahju on inimesest, kes aina uue laksu nimel ei pea enam ümbritsevaid lähedasi inimesi tähtsaiks. Nii hävitavad nad sõprus- ja peresuhted, omaenda turvalise elu. Mõni jääbki

Illustratsioon: Hillar Mets

Romantiline armastamine ei too inimesele ainult õnnetunnet, vaid ka hirmu, ängistust, valu ja hirmu mahajäetuse ees, selgus samast Aroni ja

Olgu sul naiseks printsess või meheks prints, aga kui homme on sama mis eile, hakkab igav. Tahaks uut ja teistsugust, tahaks põnevust. liblikana õielt õiele lendama, nagu Don Juan või Elizabeth Taylor, mõnel õnnestub leida teine, kuid „õige” romantiline armastuspartner ja sellega kokku jääda.

Browni magnetresonantskatsete seeriast, kus õnnelikus armusuhtes inimestele näidati nende partnerite pilte. Siin sõltub ka inimese enda tugevusest, kui klammerduv ta on,

kui palju suudab ta end üksi ilma armastatuta ette kujutada. Helen Fisher tegi katseid mahajäetud ja armuvalus inimestega: nende ajus aktiveerusid osad, mis on seotud suure riski võtmisega, kuid toime sarnanes taas kokaiini toimega. Fisher tõdes, et romantiline armastus on dopamiiniga seotud sõltuvus, esmatung olla oma armastatu lähedal, temaga koos. Ja kui inimene ei saa, mida ta tahab, võib ta teha imelikke ja hirmsaid asju: ta võib hakata oma armastatut jälitama, päevade ja ööde viisi jälgima, ta võib end meeleheites ära tappa, ta võib pime-

das vihas tappa oma endise armastatu või tema uue kallima või kelle iganes, kes tema tungi rahuldamise teel ees juhtub olema. Armastatu kaotusevalu on reaalne keemiline protsess ajus, mis mõjutab kogu keha. Ootamatult mahajäetud või lesestunud inimesed tunnevad reaalset valu nagu haiged. Mis saab aga neist, kes oma armastatuga kokku jäävad, kuigi leek enam ei põle, süda ei puperda, pea ei käi ringi? Nad on parema tervisega ja üldiselt rikkamad kui nende lahutatud eakaaslased. Ameeriklaste uued uuringud sedas-

ARVAMUS

tavad, et abielus vanemate lastel on paremad eelised olla elus edukamad, rikkamad, õnnelikumad. 11. detsembri ajakiri Economist väidab, et riik peaks soodustama abielu kui institutsiooni, sest see aitab kaasa tervema ja jõukama rahva taastootmisele.

Ootamatuse võlu Miks siis romantiline armastus aasta-paari järel kuhtub? Mis juhtub? Uurimustest selgub, et meie bioloogiline mina vajab aina uut erutust, uut dopamiini, vaheldust. Olgu su naine ilus printsess või mees superprints, aga kui homme on sama mis eile, hakkab igav ja tekib rahutus: tahaks midagi uut, teistsugust, tahaks põnevust ellu, tahaks midagi tahta ja seda siis saada, tunda õnnetunnet ja sügavat rahuldust. Ja kui siis taas igav hakkab, tahaks selle ringi taas läbi teha, et tunda õnnetunnet ja rahuldust ja aina uute soovide täitumist. Kaua abielus olnud inimestega tehtud katsetest selgus, et kirglik seks mitu korda päevas, iga päev, iga nädal, muutus kiiresti igavaks. Partner on ju sama, seks sama. Bioloogiline valik paneb ohusignaali undama: kui su pikaaegne partner on sama kodune ja lähedane kui su vend või õde, käsib sisetung intsesti vältimiseks otsida uus ja teistsugune. Esimesena hakkavad igavust tundma nai-

sed, kes tahavad rohkem fantaasiat, eri olukordi, teistsugust lähenemist. Kui partner seda pakkuda ei suuda, kaob suhtest seks. Vähetähtis ei ole ka tõik, et tihti on need ühesugust romantikavaest tähelepanu saavad naised lastega kodus, üleväsinud ja emotsionaalselt kurnatud. Väsinud naine taasärkab romantilise armastuse jaoks, kui ta tunneb end ilusana, ihaldusväärsena, kui ta tunneb mehe ( ja mitte ainult enda mehe) erutavat tähelepanu. Siin ka ehk üks võti mõistmaks teose „Viiskümmend halli varjundit” populaarsust naiste hulgas: inimesed tahavad üllatusi, midagi teistsugust, midagi sellist, mille kohta nad ei usu iial, et nad seda tahavad. Ootamatu meelehea vabastab rohkem dopamiini kui oodatud meeldiv tasu, ootamatu ei-tea-kust ja ei-tea-miks tulnud meelehea pakub palju rohkem rahuldust. Katsest selgus, et inimesed ei olnud oma reageeringutest teadlikud. Selgus, et nende aju aktiveerus naudingut tundma isegi vastupidi eelistustele, mille need inimesed ise olid sõnastanud. Teadustulemused selgitavad osaliselt, miks mõned inimesed, kes kurdavad oma armastatu truudusetuse üle, hoiavad tast ikka kinni või leiavad uue partneri, kes on sama truudusetu: katsed on näidanud, et mida ettearvamatum on nau-

ding, seda tugevam see on. Kõigi poolt põlatud ja keelatud vili on magus ja erutav.

40: elu raskeim iga Teadlased soovitasid paaridel kirjutada üles neid erutavad tegevused (nt tantsimine, sportimine, restoranis käimine) ja neile meeldivad tegevused (nt poodlemine, koos kokkamine, kinoskäik), seejärel paluti paaridel koos neid tegevusi harrastada. Selgus, et paarid, kes tegid koos neid mõlemaid erutavaid tegevusi, olid oma suh-

Ootamatult mahajäetud või lesestunud inimesed tunnevad reaalset valu nagu haiged. Nendega võib juhtuda hirmsaid asju. Ka loomad armuvad ja tunnevad armastust. Nad ei vali partnerit juhuslikult. Võib-olla ainult siis, kui nad on koos puuri pandud. tega rohkem rahul ja seksuaalselt aktiivsemad. Siit järgnes soovitus romantilise armastuse elushoidmiseks: tehke koos uusi ja erutavaid asju, ärge langege rutiini. Rutiin on isegi loomadele igav! Aga Andrew Oswald on uurinud õnnetunde seost vanusega ja tema uuring järeldab, et see on U-kujuline, õnnelik oled sa noorena ja vanana. 40-aastased puuduta-

vad U põhja, on kõige õnnetumad ja depressioonis. Tema uurimisrühm leidis, et sama juhtub ahvidega, ka nemad on oma keskeas õnnetud. Järelikult on tegu bioloogilise sättumusega, mitte inimese valikute ja otsuste tagajärjega. Ahvid ju ei lahuta keskikka jõudnuna, kuid õnnetumad kui muus vanuses on nad ikka. Fisher väidab, et ka loomad armuvad ja tunnevad armastust. Nad ei vali partnerit juhuslikult, võibolla ainult siis, kui nad on koos puuri pandud. Muidu valib iga loom ja lind endale selle, kes talle ligitõmbav tundub, kellesse ta armub, isegi esimesest silmapilgust, nagu elevandid. Helen Fisher on nüüdseks aastaid uurinud, miks me valime „toatäiest samasugustest inimestest, kellel on samasugune taust, staatus ja välimus

Ootamatuse nauding Psühhiaater Gregory Berns tegi katse, kus jagas ühele rühmale vett ja mahla regulaarsete intervallide tagant, teisele aga ootamatult ja ebaregulaarselt. Nendel, kes said jooki ebaregulaarselt, vallandus ajus rohkem õnnetunnet tekitavat dopamiini. See katse selgitab, miks inimesi köidavad sageli ettearvamatud partnerid.

kui meil”, ikka välja vaid selle ühe, kellesse me meeletult armume. Mis toimub, miks? Oma küsitlusveebi chemistry.com abil jõuab uurija järjest lähemale vastusele: põhjuseks on keemilised protsessid ajus, meie bioloogia. Mis täpselt, selgub ehk varsti. Praegu teame vaid, et romantiline armastus on kõige võimsam tunne meie maailmas planeedil Maa. Aroni ja Fisheri uuringutest selgus veel, et üle 25 aasta koos olnud paaridel tuli tihti uus romantilise armastuse laine siis, kui lapsed pesast välja lendasid ja jäi taas rohkem aega teineteise jaoks. Aju-uuring aga näitas, et vanadel abielupaaridel, kes väitsid teineteist armastavat, aktiveerusid teineteise pilte nähes needsamad primaarse tungi keskused, mis toodavad dopamiini. Vaat kus pikaaegsed sõltlased! Nad on olnud armunud ja tundnud õnnetunnet, joovastust, aga ka ängi ja hirmu. Neil on olnud õnn olla partneriga, kellega koos on hea, turvaline ja üllatusrohke, neil on olnud elu täis emotsioone! Neil on olnud õnne. 1

Täna Delfis: Miks tõstab Riigikogu Rait Maruste pensioni?

FENOMEN

Arvutimängud: hullus ja hobi

Mäng arendab otsustusvõimet, kui seda mõõdutundega teha. Foto: Tanel Meos

Pühadeaeg on hoolimata kingistressist ikkagi mõnus aeg, sest see vabastab töökohustusest või koolist. Aga on üht tüüpi inimesed, kelle jaoks pühadeaeg tähendab võimalust istuda ekraani ees veel rohkem kui töö- ja kooliajal: need inimesed mängivad arvutimänge.

-aastane Chuang oli tänavu suvel Taiwani internetikohvikus „Diablo 3” mänginud juba 40 tundi, kui ta äkitselt kokku varises. Kiirabi kuulutas noormehe surnuks. Uudised meeletu mängumaratoni järel surnud teismelisest ei üllata viimastel aastatel kedagi, see on muutunud üsna tavaliseks. Ent Eestis ringi vaadates ei tundugi, et arvutimängurid on antisotsiaalsed teismelised, nad võivad hoopis olla edukad ühiskonnaliikmed. Meelis on eduka reklaamiagentuuri loovjuht, kes hakkas mängima üle 20 aasta tagasi ja teeb seda tänaseni kui mitte iga päev, siis vähemalt üle päeva. Martin on kõrgelt haritud juhtiv riigiametnik mõjukas ministeeriumis. Varsti on tema 30. sünnipäev ja selleks ajaks on ta mänginud ligi veerand sajandit. „Hakkasin mängima esimeses klassis, võib-olla varemgi,” meenutab Martin. Aleksandras ehk Alex, nagu ta end kutsuda eelistab, on tippjuht, kelle käe all on Delfi kasvanud Leedu suurimaks uudisteportaaliks. Alex on aastaid mänginud regulaarselt „Call of Duty” mänguseeriat ja ostab alati müügile tulles selle uue episoodi. „Kui sa mängid, siis sa õpid mingi oskuse, aga see ei ole ainult mänguoskus,” seletab Meelis, miks arvutimängud ta elus on. „Mäng treenib minu

Hans Lõugas

aju eri olukordades reageerima: see õpetab kiiresti otsustama ja samamoodi näiteks kaotust üle elama.” Meelis mängib selliseid mänge nagu MMORPG (massively multiplayer online roleplaying game, eesti keeles paljude osalejatega võrgurollimäng – toim). Need on „RIFT”, „World of Warcraft” või „The Secret World”, mille puhul ühes internetimängus osaleb korraga isegi sadu tuhandeid inimesi üle maailma. Mängijad täidavad ülesandeid, võitlevad üksteisega ja moodustavad ka gruppe. „See on väga õpetav, näha MMO-s

hend, mis aitab säästa muidu kõrtsides või baarides mahajoodavat raha. Kunagi oli see aga tõeline ambitsioon. Martin mängis klassikalisi tulistamismänge nagu „Quake” „klannis” ehk professionaalses meeskonnas ja osales rahvusvahelistel võistlustel, kus edukad võisid teenida suuri summasid. „See on uskumatu motivatsioon, kui sa näed mitme miljoni mängija seas end kolmandal kohal,” räägib Martin oma tippsaavutusest. „See on võimas tunne, et sina oledki see 0,001%.” See, kui sind mänguserverisse sisse logides virtuaalselt lausa kummardatakse ja austatakse, avaldab eriti teismeeas suurt mõju. „See on väga tähtis, eriti kui sa oled jõmpsikas, kes on muidu ebakindel kas või neiudega suheldes.”

See on uskumatu motivatsioon, kui näed end mitme miljoni mängija seas kolmandal kohal. grupikäitumist,” ütleb Meelis. Alati on näha inimesi, kes ujuvad vastuvoolu, kes näevad kõiges halvimat või on kohe valmis alla andma. „Kui mängus seda kümneid kordi kogeda, siis ei ole see igapäevaelus enam üllatav,” selgitab Meelis, miks mäng on talle ka töökollektiivis olles kasulik. Martini jaoks on mäng praeguseks hobi, lõõgastumisva-

„Mängimine puhastab tõeliselt hästi su pead,” ütleb Alex. Tema mängitav „Call of Duty” on justkui lõppematu sõjaväeline missioon, kus ta on teiste mängijatega pidevas raadiosides, igaühel on oma ülesanne, et ühiselt vastane võita. Alex mängib elutoas, kus ekraan on neljameetrine projektoripilt ja heli tuleb supersuurest stereost. „See on keskkond, kus

saab mõtted päevastelt tegemistel väga efektiivselt mujale suunata,” ütleb ta. Kuid Alexi sõnul on oluline mitte kaotada ajataju. „Lihtne on alustada õhtul kell kuus mängimist ja avastada, et järsku on kell kolm öösel.”

Raha ja aega läheb kõvasti Selline mänguvarustus nagu Alexil maksab ilmselt tuhandeid eurosid, sellele lisandub igal aastal uue „Call of Duty” osa ostmine. Martini sõnul on ta elu jooksul mängimise alla pannud meeletu summa. Eriti kallis oli võrgumäng modemi ajastul, kus iga minut internetis maksis hulga raha.

Mängude tegelikud igakuised osalustasud on tänapäeval sellega võrreldes üsna väikesed. Meelise sõnul kulub tal sellele iga kuu umbes kahe kinopileti jagu raha. Muidugi on mängimisel peale raha ka teine hind, kuid keegi ei tunnista, et see segaks tema igapäevaelu, tööd või suhteid lähedastega. „Mul on ilmselt väga vedanud, sest mul on väga arusaaja naine,” ütleb Alex. „Inimsuhted põhinevad ikkagi konsensusel,” lisab Meelis. Sama kehtib ka töökohustustega, mille arvelt aega varastada ei saa. „Tõsi küll, ülikoolis ma loengutesse põhimõtteliselt ei jõudnud,” sõnab Martin.

Facebook kui virtuaalne raharöövel Inimesi, kes mängutungi või hasardi ajel teevad kehvi otsuseid, ähvardab tänapäeva arvutimängumaailm ka väga kopsakate arvetega. Ilmselt on paljud Facebooki kasutajad aega surnuks löönud eri mängudega, nagu „FarmVille”, „Mafia Wars” või „Happy Kingdom”, mida sotsiaalvõrgustikus mängida saab. Raha eest saab aga neis mängudes osta valuutat, relvi, väärtuslikke resursse või muul moel konkurentide ees edu saavutada. Vince, kes on kõrgepalgaline keskealine mees, rääkis novembris ajakirjale Wired, et ta kulutab nädalas mitu õhtut Facebookis mängides

paarsada dollarit. Oma viimase aja kulusid kokku lüües avastas ta, et on üksnes mänguvaluutale kulutanud 16 000 USA dollarit (u 12 300 eurot). Samuti 40-ndates eluaastates California ärimees Lee rääkis, et mõnel õhtul kulub tal mänguhoos isegi 6000 dollarit (u 4600 eurot). Vaid alla 3% kõigist Facebooki mängijatest kulutab sellele päris raha, hiigelkulutajaid on nende hulgas väga vähe. Mängutootjad nimetavad isekeskis selliseid inimesi „vaaladeks” ja püüavad neid iga hinna eest mängimas hoida, sest osaliselt maksavad nad kinni miljonite teiste tasuta mängulusti.

Suurimatel võrgupidudel ehk üritustel, kus mängijad tulid oma arvutitega kokku, sai ka 30 tundi järjest mängitud. „Kodus üle 20 tunni üldiselt ei viitsinud. See oli hull andmine,” ütleb Martin. Nüüd on Martini CV-s välismaise ülikooli magistrikraad. Kõrvalseisjal ongi kirglikku mängimist lihtne pidada paheks, hälbeks ja sõltuvuseks. Hasart- ja muude mängude sõltuvusega tegelenud psühholoog Pille-Riin Kaare andmetel näitavad uuringud, et 92% mängijatest teeb seda ikkagi vastutustundlikult. „Üldjuhul ma kõrvalt halvustamist tundnud ei ole,” sõnab Meelis, kuigi ikka küsitakse, kas see liiale ei lähe. Martini sõnul on väline surve ja teiste arvamus eriti oluline teismeeas. Tema reageeris sellele nii, et asus kirglikku arvutimängimist maskeerima sama kirgliku sporditegemisega. „Mul oli tulemuseks väga hea füüsiline vorm ja väljastpoolt ei saanud keegi öelda, et ma olen hull geek (nohik – toim). Kuigi ma olekski võibolla tahtnud see geek olla, aga sotsiaalne surve sundis mind sportima.” Martin ei lõpeta mängimist hetkekski, kui ma temaga ta kodus juttu ajan. „Kas ma kunagi lõpetan? Ei,” ütleb ta kindlalt ja umbes sama arvavad ka teised. Ent nii Meelis kui ka Martin rõhutavad, et vastutustundlikult mängides on hobil hariv ja arendav mõju alates strateegilisest mõtlemisest, otsuse langetamisest kuni meeskonnatööni.

Ainult üks rahvas sünnib suusad jalas − kõiki teisi aitab HAWAII EXPRESS

an Cap, K Karhu Ferr

SUUS

Rottefella uring, SIDE

rhu To

SAABAS Ka

153.85

JN murdmaa komplekt:

ual

touring man

109.-

LUMELAUAD alates

129.-

JOPED alates

75.-

HAWAII EXPRESS TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna mnt 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Raja 5, 76 61 284, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 79 94 945 Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

www.hawaii.ee

REPORTAAŽ

Lilleoru: piilume elu teispool umbusu müüri

Tallinna lähistel, lumme mattunud põldude vahel elab vaikset ja omamoodi salapärast elu Lilleoru kogukond. Mis inimesed seal elavad ja käivad? Mida nad mõtlevad ja kuidas elu näevad? LP käis oma silmaga uurimas.

„

as sa tead, kus Lilleoru asub?” „Jaa, kuskil Rapla kandis oli vist. Või oli see Viljandi teelt pöörata?” „Ei, kas see polnud mitte Tartu maanteelt alla kuhugi? Viikingite külas?” Selline vestlus on muidugi piinlik. Mitte keegi ei tea, kus asub Lilleoru eluviisikeskus! Aga see ei takista neid arvamast, et „seal elavad natuke imelikud!”. Nii kõrgub tegelikult ka minu sees suur umbusumüür, kui GPS-i juhatusel Lilleoru hangedest ümbritsetud hoovi keerame. Nõukaaja inimesel, kes on karastunud lasteaias, pioneerilaagris või malevas, on oma tähendus sõnale „ühiselamu” või „kogukond”. Üldjuhul ta võbistab õlgu. Sest see seostub sunduslikuga. Hiiglaslikud neoonoranžid kummikud askeldavad Lilleoru õuel hangede vahel. Need on Lilleoru peremehe Enno Pauli jalas, kui ta lund roogib. Suur käsi tervituseks ettesirutatult ees, annab Enno väga tõsise, samas heatujulise näoga teada, et „oleme oodatud!”. Ennol on seninägematud tumesinised silmad – või tundub see nii! – ja tema pilk läbistab nagu triipkood kassalindil kaupa. Algatuseks ei ütle Enno midagi muud. Ta hakkab mööda kitsast jalgteed minema keskuse peamaja poole, tema selg õhkab rahu ja kindlust. Minu

Kirsti Vainküla

umbusumüür hakkab natuke kõikuma. Kuidas ta saavutas selle „väga tõsise, samal ajal heatujulise näo”? Lilleoru kollase kahekordse peamaja tuulekoridoris on riiulid, kus on reas tohutult jalanõusid, muuseas lai valik väga suuri kummikuid. Maja esikus särab Lilleoru krapsakas ja teismelisest saati Lilleoruga seotud juhatuse esinaine Ave Oit. Tema kõrval seisab šatääni poisipeaga naine, kes oma tasase (et mitte öelda vaga) olekuga tundub justkui pühapildilt välja astunud. Pea pisut kaldu, jälgivad naise kaks erakordselt hiiglaslikku mandlikujulist silma tulijaid. Midagi tuttavlikku on neis, kuid juba jõuab mandlisilm end tutvustada: „Aigi.” Aigi Vahing

Uhh, muidugi! Aigi Vahing! Kobistan, et „vabandust, ma ei tundnud ära!”, sest on väga ebaviisakas, kui ei tunne ära kunagist seltskonnalõvi. Aga Aigi naeratab hubaselt. Ta on sellest üle.

Istume Lilleoru peamaja suurde raudrohulõhnalisse kööki, kus seinariiulid on täidetud eri nimetustega taimeteepurkidega. Mikser undab mannavahus, sest kohe on lõunasöögiaeg. Sel päeval kokaks olev Küllike valmistas ahjukartuleid, hautas juurikaid, tegi toorsalati. Lilleorus ja kõrvalasuvas Taevasmaa ökokülas elab iga päev kokku 30 inimest, kuid kõik ei tule sööma, sest käivad linnas tööl.

Kui enne Lilleorgu kolimist arvas Aigi, et on privaatsust hindav inimene ega kujuta ette, et magab ühel päeval koos võõraste inimestega ühes ruumis (ja veel põrandal!), siis Lilleorus selgus, et see sobib talle. Hingata ja elada koos inimestega, kelle eesmärk on „muuta oma sisemaailma soovitud suunas”. Nii nimetab Aigi eri joogapraktikaid, mille pärast Lilleorgu tullakse. Algul kohtas Aigi tuttava-

Hakkasin põhjuseid otsima: miks ma lähen inimestega tülli? Miks raskused tulevad minu ellu? Aigi on küpsetanud kuhja kuldseid krõbedaid kaeraküpsiseid. Täpselt seitse kuud on see köök olnud ka tema isiklik köök ja Lilleoru tema kodu.

Elumuudatuse aeg Tänavu maikuus lõpetas Aigi oma Tallinna kolmetoalise korteri rendilepingu ja tuli, kott eluks esmavajalike asjadega käe otsas, Lilleorgu elama. Aga mitte elamise, vaid „õppimise pärast. Inimese sisemaailma korrastava ja muutva õpetuse pärast”. Aigil ei ole oma tuba, kõik isiklik on „ühine”. See tähendab, et tema nurk on seal, kus on parajasti vaba ruumi, magamismatt läheb ööseks sinna, kuhu mahub. Üldjuhul magab Aigiga ühes ruumis veel kaks inimest, kuid kursuste ja õppelaagrite ajal on olnud ka 20–25.

te võõristavat suhtumist, kuid ei pannud pahaks. „Eks see tuleb sellest, et ei teata, millega siin tegeletakse. Igaühel on omad hirmud: minagi kartsin teismelisena, et jumala eest ei satuks joodikuks või usuhulluks. Inimene kardab, et miski võtab tema üle võimust. Ta ei pane tähelegi, et see miski on juba ammu võtnud võimust: inimese oma emotsioonid ja mõtted!”

Lilleoru peamaja köögi lagi on kujundatud Ingvar Villido idee jä rgi

Vastus küsimusele „kuidas sa, Aigi, jõudsid Lilleorgu?” on mahukas. Aigi elas seitse aastat Ameerikas. Kui ta hakkas Eestisse tagasipöördumismõtteid mõlgutama, sai ta aru, et endist viisi ta jätkata ei taha. Olla taas kõikjal klantsajakirjades, suu kõrvuni, ilus ja kättesaamatu? Ei. „On lihtne elada välisriigis, kus sul pole minevikku, perekonda või läbitud suhteid. Sain aru, et pean selle kõik kodus korraks „läbi vaatama”,” ütleb Aigi. Pöördeline oli tema jaoks India joogi Paramhansa Yogananda „Joogi autobiograafia” läbilugemine. Aigi sai aru, et oma elu remonti peab ta alustama seestpoolt. „Ma ei saanud aru, kust tulevad mu mõtted. Miks nad on nii halvad mu enda või teiste vastu? Miks nad tekitavad mulle probleeme teiste inimestega? Ma ei tahtnud enam põgeneda nende asjade eest lõbutsemisse või söömisesse või suhetesse, vaid probleemidele otsa vaadata ja ära lahendada. Eks seda põgenemist oli kaua praktiseeritud ja nagu näha oli, tegi elu hoopis raskemaks.” Aigi sattus Lilleorgu veidi üle aasta tagasi. Ta osales

aktiivselt Lilleoru keskuse asutaja ja õpetaja Ingvar Villido loengutel, kursustel ja laagrites, kuni ta ühel kevadpäeval endalt küsis: „Miks ma linnas elan, kui siin on kõik need inimesed, kes teevad neid asju, mida mina tahan teha?” Aigil on täpselt meeles tunne, millega ta lahkus oma elu esimeselt, kell 6.30 alanud tuletseremoonialt metsamajakeses ühel talvehommikul. Poolteist tundi hiljem lahkudes oli Aigi siseruum heledam! „Siinne õpetus on parim, mis ma siin maailmas olen leidnud,” sõnastab Aigi oma avastuse. Täpselt sama ütleb ka „neljakümnendates, sest täpne iga pole oluline” Aimar Säärits, kes on vaikselt kööki tulnud ja endale portsu lõunasööki ette kandnud.„Sellega on nii, et kui Lilleorgu ei oleks, võibolla ma ei elaks Eestis,” sõnab Aimar. Ta on Lilleoru mõtteviisiga elanud 20 aastat, viimased kümme aastat elab Lilleorus. Alguses elas suures majas teistega koos, nüüd elab oma perega eraldi. Enne Lilleorgu otsis Aimar end paljudes vaimsetes keskustes üle maailma: oli Taizé kristlikus kloostris Prantsusmaal, elas Korea budistlikus kesku-

Lilleoru päevakava Äratus on Lilleorus kell 6. Päev algab jooga ja meditatsiooniga, olenevalt inimesest võib sellele kuluda kuni poolteist tundi. Järgneb hommikutee ja kogukonna heaks tegutse-

mine põhimõttel „heade tagajärgedega endale ja teistele”. Nädala sees on ühised aarati teenistused (igapäevane hinduistlik palveteenistus, ohverdatakse tuld, lõhna-

küünlaid, puhastatud võid, lilli, riisi ja muud – toim) kell 20 õhtul ja nädalavahetusel kell 7.30 hommikul. Ühiselt süüakse lõunat ja õhtust. Öörahu algab kell 23.

TULEVIKUMÕTE

Valge tempel Lilleoru keskuses.

e jä rgi: peakohal kõrgub muster looduse algelementidest – maa, vesi, õhk, tuli ja ruum.

ses, osales erinevatel indiaanipraktikatel. Mitte keegi ei osanud talle selgitada, miks maailm on selline, nagu ta on. Aga siis sattus Aimar Ingvar Villido loengule ja ta sai oma vastused. „Me hoiame maailma üleval oma mõtetega,” sõnastab Aimar tähtsaima. Seega on inimese elus tähtsad kolm asja: saada teadlikuks iseendast ja enda sisemaailmas toimuvast, samuti peab vähenema emotsionaalne ja mentaalne koormus.

Enno Paul

Enno lugu Peremees Enno ütleb, et ka tema tuttavad ja pereliikmed arvasid algul, et „Enno on ära pööranud”. „Teadmatus on arusaamatuste põhjustaja,” ütleb Enno. Tema oli 45-aastane, kui tundis, et ei oska enam elada. „Hakkasin põhjuseid otsima: miks ma lähen inimestega tülli? Miks ei meeldi üks või teine asi, miks raskused tulevad minu ellu? Ei saanud elus hakkama, vihastasin inimeste peale, ei tahtnud tööl käia,” räägib Enno. Ta elas Viljandis ja töötas seal viimati piimaautojuhina. Kuni ühel päeval sattus Ingvar Villido loengule.

Ville Jehe

Ville lugu Ettevõtja Ville Jehe ei ela Lilleorus, kuid käib seal mitu korda nädalas. Ta on Lilleoru MTÜ liige ja ostnud sinna ka krundi koos vana taluhoonega. Ta usub, et ühel päeval rajab ta sinna ühe oma kodudest. „Miks ma seal käin?” küsib Ville ja püüab sõnastada Lilleorus valitseva joogaõpetuse eesmärgi: „Õpin ennast tundma. Kui ma õpin ennast tundma ja elan teadlikumalt, olen parem inimene. Maskita ja iseendana.” Ville oli 11-aastane poisike, kui hakkas tegelema idamaiste võitluskunstidega. Ville kasvas isata, seetõttu paelus teda idamaades levinud komme, et igal õpilasel on vaimne õpetaja. Viimased neli aastat on Ville õpetajaks olnud Ingvar. „Igal inimesel võiks olla vajaduse korral võimalus saada samamoodi juhendatud, aga selleks on vaja saada mööda oma suurimast takistusest, egost. Minul võttis see aega 22 aastat,” ütleb Ville. Ta selgitab, et nii nagu kunagi võitluskunstides õppis ta kasutama vastase liikumist, õpib ta kasutama loodusjõudude eri-

nevaid aspekte, et nendega oma tegevusi toetada. Ville sõnul võib ju võimelda oma füüsilise keha ideaalseks, kuid tähtis on eelkõige töö sisemaailmaga. „Igaüks teab, et kui hingad kümme korda sügavalt sisse-välja, siis seisund muutub. Aga enamasti ei teata, miks ja mis täpselt aset leiab ja et loodusjõudude poole õigesti pöördudes saab midagi samamoodi praktiliselt muuta. Tuleb vaid vastavaid tehnikaid valdama õppida,” selgitab Ville.

Põgenikke vastu ei võeta Lilleoru köögilaual on toit jahtunud. Jutuajamise jooksul on käinud söömas mitu inimest. See maailm tundub väliselt romantiline, turvaline ja pealetükkimatu. See koht võiks meeldida neile, kes end üksikuna tunnevad või elus oma kohta ei leia. On neid palju, kes tahaksid siia elama tulla? Ave Oit hakkab naerma: „Jah, päris palju helistatakse, kuid siin pole ruumigi, et tulla.” Lilleoru ei ole pelgupaik, kuhu maailma eest põgeneda, vaid eelkõige õppekeskus. Kõik siinsed elanikud on pühendunud enesearendamisele, enamik neist tegeleb krija joogaga. Kogukond ise aga ulatub üle Eesti ja kaugemalegi, regulaarseid õppimas käijaid on mitusada inimest. Aastas külastab Lilleorgu umbes 2000 inimest. Ikka satub nende sekka neid, kes „unustavad” end kauemaks kui kaks nädalat. „Siis me räägime selle inimesega. Kui on näha, et ta on

Lilleoru keskus on nagu suur kodutalu avara peretoaga.

siia tulnud põgenemise pärast, siis Lilleoru pole lahenduseks. Eesmärk on, et inimesed saavad ikka oma igapäevaeluga normaalselt hakkama,” selgitab Ave. Ave ise Lilleorus veel ei ela, kuid on veendunud, et „ükspäev kindlasti kolib siia”. Praegu on tal palju Lilleoruga seotud toimetamisi linnas, sest Ave korraldada on usaldatud eri tegevusvaldkondade juhtimine, sealhulgas ka aasta ringi toimuvad koolitused nii Eestis kui kaugemal, raamatute kirjastamine ja kaubandustegevus. Lisaks koolitaja töö Biomarketi ökopoodides.

Teel linna Kisub hämaraks, kui hilisele lõunale tuleb lahmakates töötunkedes mees, mobiiltelefoni käed-vaba-süsteem kõrva küljes. „Te m a o n g i ,” a n n a b Enno teada. Kes? Ingvar Villido, Lilleoru asutaja ja õpetaja. Pärast põgusat vestlust taban, et ükski sõna ei jäänud meelde! Ainult terekäe tunne ja Ingvari sõnad „Miks tüdrukul käed nii külmad on?” See ehmatas. Selline pisiasi!

Fotod: Ilmar Saabas

Meenub Aimari öeldu: „Kui elus läheb kõik hästi, siis on kerge elada. Aga kui inimene kannatab, siis ei ole kerge. Kui sa tahad kannatusest lahti saada, siis peab olema hea õpetus. Aga head õpetust otsi tikutulega!” Minu umbusumüüri käriseb tõsine pragu! Lahkumisel hüppab Aigi meie fotograafi autole, sest pooleteise tunni pärast algab tal Solarises uue raamatu „Eestlanna Pariisis” esitlus. Aga Aigi on rahu ise. „Mõnikord on küsitud, et kas ma kahetsen midagi,” ütleb Aigi, jänesenahkne kõrvik peas, silmadega autoakna taga valgeid lagendikke mõõtes. „Aga ei, ma ei kahetse. Enne oli mu töövaldkond meelelahutus ja ürituste korraldamine, kuid mu mälestused sellest elust on väga kaootilised ja seda aega ma tagasi ei igatse. Elus on praegu palju rohkem rahu ja teen hommikul hea tundega silmad lahti.” Kas on ka hea tunne,

et on nii vähe asju? Võtad oma koti ja astud edasi? „On, on,” heliseb Aigi. „Ruumi on juures. Välist ruumi on küll vähem, kuid sisemist rohkem. Vähem aega ja energiat kulub selle füüsilise ruumi haldamise peale.” Aigi maksab iga kuu oma elamise eest umbes 50 eurot. Kui on vaja nipet-näpet, siis Aigi ostab ka ise, näiteks praegu kavatseb ta tuua esikusse vihmavarjuhoidja. Ja kogu lugu. Temaatiline teeviit, loetav nii otseses kui ka kaudses tähenduses.

Mis on Lilleoru õppe- ja külastuskeskus? Ligi 20 aasta jooksul on Rae valla 20-hektarilisele maalapile rajatud vabatahtlike toel looduslähedane eluviisikeskus. Seal toimuvad joogale, sisemisele arengule ja terviklikule eluviisile pühendatud kursused. Korraldatakse iidseid tuletseremooniaid ja higista-

mistelke, mis aitavad tuua häid muutusi ellu. Praegu kurdetakse Lilleorus tõsise ruumipuuduse üle, ja seda mitmes mõttes: nii elu-, töö- kui külastuskeskkonna seisukohalt. Asi aga muutub lähiajal, sest köögiaknast paistvale lagendikule haka-

takse kevadel püsti panema endist NO99 Põhuteatrit. Sellest saab Lilleoru uus õppe- ja külastuskeskus, mis tähendab praegusest oluliselt ruumikamat ja aastaringset võimalust kohapeal loenguid, kursusi ja loovtöötube korraldada.

RUBRIIK

Fotod: Rauno Volmar

SUUR PLAAN

Jõukust nautiv

Indrek Toome

Nõukogude ajal võimueliidi ülemisse tippu kuulunud mehest sai võimu vahetudes üks Eesti märkimisväärsemaid kinnisvaraärimehi. Praegu naudib ta jõudeelu.

õukogudeaegne tipp-poliitik Indrek Toome sukeldus pärast uue vabariigi tulekut ettevõtlusse ning on jõukas mees, üks Viru keskuse ja Rävala parkla omanikke. Rantjee-elu nautivast Indrek Toomest (69) õhkub rahulolu ja head vormi ning rohket vaba aega: ta loeb läbi vähemalt kaks raamatut kuus, mängib tennist, hoolitseb tervise eest, ei pea paljuks massaažis käia ja mõtleb ühiskonnas toimuvaga kaasa. Kaheksateist aastat tagasi võttis Indrek Toome põhimõttelise hoiaku, et suuremaid intervjuusid ta ei anna. Jättis käimata Urmas Oti saates ja andis küsijatele viisakalt, kuid järjekindlalt korvi. Ei olnudki täpselt teada, miks ta nii tegi. Umbes 2007 hakkas ta uuesti vastama, kui küsiti, ja käesolev intervjuu on esimene nii mahukas käsitlus kunagise tipp-poliitiku elust. Selgituseks ütleb Indrek Toome, et teda häiris, et ajaloost hakkas kujunema must-valge pilt, kus Nõukogude ajal olid ainult head ja pahad. Selgub, et Toome „vaikuse aja” põhjus oli 1994. aasta juhtum, kui

Heidit Kaio

prokuratuur süüdistas teda kaitsepolitsei ametnikule altkäemaksu pakkumises. Nimelt kahtlustati, et üks Toome äripartner Mark Rivkin ja tema perekond on saanud Eesti Vabariigi kodakondsuse valeandmeid esitades, ja neilt võeti passid ära. Hiljem selgus, et asjata. Miks te pärast seda, kui olite läinud ettevõtlusse, hoidsite avalikkuses tagasihoidlikku joont? Vältisin avalikkusega suhtlemist pärast 1994. aasta kohtuasja, kui minust tehti kurjategija. Olin tookord ise rumal, et hakkasin sellega (Mark Rivkini lugu – H. K.) tegelema. Edaspidi küll küsiti intervjuusid, aga ma keeldusin. Ühel hetkel siiski võtsin vastu otsuse, et räägin sellest, mis puudutab möödunud aega ja ajalugu. Miks te nii otsustasite? Ajaloos pole valget ja musta, on vaid halli varjundid. Kerge on hukka mõista, aga raske on mõista. Kui hakati inimesi peaaegu mõnitama, et keegi oli partei käsilane ja eesti rahva vastane, siis mõtlesin, et selline suhtumine on jama. Inimene elab nendes tingimustes, kus ta elab. Kogu rahvas ei saa

emigreeruda või metsavennaks minna. Komparteis oli 100 000 inimest, neid ei saa ajaloo prügikasti visata. Teie arvates kiputakse tänapäeval liialdama sellega, kui suured rahvuslased Nõukogude ajal oldi? Normaalne inimene, eriti eestlane, ei taha olla võõra teenistuses, see aeg tuli üle elada. Peaaegu taheti siin Gustav Ernesaksale kaikaga kallale minna, ja Georg Otsale, Jaak Joalale. Kui õudne, nad on suurepärased kultuurimeistrid!

seteks inimesteks. Nüüd aga kujundatakse arvamust, et Lennart Meri oli hea inimene, aga mingi koolidirektor või kolhoosiesimees ei ole. Mind Rüütliga võib noomida, et miks me nii tegime. Miks siis teid võib? Me tahtsime oma eluajal olla tegusad, mitte katlakütjad. Me läksime õiget rada ja kindlasti oli Eestimaale parem meiesuguste ja mitte mõne Moskva kuberneri toimetamine. Aeg annab arutust ja juba annabki.

Me läksime õiget rada ja kindlasti oli Eestile parem meiesuguste ja mitte mõne Moskva kuberneri toimetamine. Meil on Nõukogude aja inimestele hinnangute andmisel kujunenud kaksikmoraal. Näiteks Jaan Kross oli Eesti NSV rahvakirjanik, see on aunimetus teenete eest ja ärgem unustagem, et lõpliku hinnangu andis Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee büroo. „Moskva käsilaste” arvates oli Jaan Krossil Eesti NSV ees teeneid, kindlasti oligi. Unustatakse ära, et Lennart Meri oli Eesti NSV teeneline kirjanik. Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee büroo pidas nii Krossi kui ka Merit lojaal-

Millega te praegusel ajal tegelete? Natuke rohkem kui aasta tagasi oli tunne, et peame partner Alvar Ildiga nõustuma ettepanekuga, et me iga päev enam tööl ei käi. Müüsime Soome partnerile kahepeale maha 35-protsendise osaluse SRV Kinnisvaras. Tõsine Soome ärimees Ilpo Kokkila tahtis, et meie 20-aastane koostöö mingil moel säiliks, ja me nõustusime jääma kolmeks aastaks nõudandjateks. Ega ta väga palju nõu meilt ei küsi, aga vahel saame kokku.

Teine asi on, et oleme omanikud oma firmas Harmaron, kes on osanik Viru keskuses ja Kaubamaja juures Rävala parklas. Nendes firmades tuleb omanikukohuseid täita. Teisalt tuleb järjest rohkem tegeleda lastelastega. Mul on kolm poega ja kõigil neil on kahekaupa lapselapsi, kokku neli tüdrukut ja kaks poissi. Neist kõige vanem on 17 ja kõige noorem, väike tüdruk läheb järgmisel aastal kooli. Kuidas te perega aega veedate? Käite koos reisimas? Tõesti, me oleme kaks korda selle suure seltskonnaga reisimas käinud. Üks kord Kanaari saartel ja eelmisel aastal Costa del Solis. Oli suur logistiline ülesanne kõik 14 inimest kokku saada! Meie pere on väga kokkuhoidev rahvas. Kolm poega, miniad ja nende lapsed on minu meelest suurimad sõbrad. Poegadel on ühised ärid, suhteliselt väikesed. Kuidas te üldse ärisse sattusite? Oi-jaa, see oli keeruline lugu. 1990. aasta aprillis loobusin kandideerimast uue valitsuse etteotsa ja sinna sai Edgar Savisaar. Olin ülemnõukogus väliskomisjoni esimees ja mulle oli saanud selgeks, et seal pole mõtet istuda. 1992. aasta sügisel olin 49-aastane ja pidin tegema põhimõttelise otsuse, kuigi arvan, et riigikogu valimistel oleksin isegi läbi läinud – mulle polnud midagi hullu ette heita. 1990. aastal olin ma saanud Nõmme piirkonnas kõige rohkem hääli saanuna ülemnõukogusse sisse. Muuseas, Lennart Meri ei saanud tookord Nõmmelt piisavalt hääli. Teie pangaarvel peaks praegu olema piisavalt raha, et teie lapsed võiksid rantjeedena elada, aga te ei anna neile seda võimalust? Päris nii see ei ole. Me oleme väga ühtehoidev pere. Igal aastal – ja nii 20 aastat – oleme jõulude ajal kokku saanud, nii ka sel aastal, ning lihavõtte ja jaanide ajal. Oleme koos selle suure perega teinud välissõite ja sünnipäevadel saame kokku. Käime tihedalt läbi ja jälgime, et kõigil läheks kenasti. Ma arvan, et kokku hoidmine on olulisem kui rantjeeelu. Iga inimene peab mõistma, et raha tuleb teenida, mitte nõuda vanematelt või riigilt. Ma olen kindlalt Hiina vanasõna poolt, et hädalisele anna õng ja mitte kala. Lapsed peavad raha ikka ise välja teenima? Ikka! Mujal maailmas on näha olnud, et rantjee-elu ei toimi, kui sa ise pole seda raha teeninud. See ainult rikub inimest. Tänapäeva maailm on üsna keeruline: see pole pullitegemise maailm, vaid maailm, kus läbi töise elu tuleb minna edasi, et vanemaks saades mõtleksid, et oli huvitav ja rikas elu. Juba noorelt ja vanemate abiga tuleb aru saada, et jutt ja kaunid riided ei tee edukat inimest.

Fotod: Ilmar Saabas; erakogu

Indrek Toome loeb Viru keskuse raamatupoes teost maffiabossist Don Corleonest.

49-aastaselt elus uue lehekülje pööramine pole vist eriti kerge? Oh jumal, ma olin ikka üsna vana. Olin olnud üsna „kõrgel” ehk Eestis valitsusjuht, aga tegin otsuse, et lähen ärisse. Sain tol 1992. aasta sügisel juhuslikult tänaval kokku vana tuttava Alvar Ildiga. Temal oli kontakt Soome ärimehe Ilpo Kokkilaga, kes tahtis siin firmat teha. Kokkilale oli Eesti tuttav, sest ta oli ENSV ajal ehitanud Rakvere lihakombinaadi. Alvarile ootamatult ütlesin mina „aga teeme”. Alvar on hiljem rääkinud, et seda ta ei uskunud. Tookord käisid ringi omapärased ärimehed, kes arvasid, et ühe või kahe tehinguga tuleb miljonäriks saada. Äri aga pole õnnemäng, sest õnnemängus ei tule kunagi peavõidud järgemööda. Kas hiljem polnud tunnet, et läheks poliitikasse tagasi? Ei (vastus tuleb väga kiiresti). Kui lahkusin poliitikast ja enam ei kandideerinud, siis ütlesin midagi taolist, et inimestel, kes olid varem poliitikas, on uue vabariigi ajal raske poliitikat teha. Mäletan, et ütlesin „annaks jumal, et nendel läheb hästi”. Seevastu Arnold Rüütel tegi hiilgava tagasituleku. Rüütel tegi tõsise comeback’i. Kuni tegutses nõukameelne Karl Vaino, hoidis Rüütel ülemnõukogu presiidiumi esimehena tagasihoidlikku joont, seal oli kärarikkamaid esinejaid. Pärast 1988. aasta novembri suveräänsusdeklaratsiooni

hakkasime toimetama kolmekesi – Väljas, Rüütel ja mina. Rüütel tegi head tööd, tal oli hea meeskond ning tema kõrval oli ülemnõukogu presiidiumi sekretär Arno Almann, kes on praegu EBS-i rektor. Väga tark ja süsteemne mees. Ta on tänamatult tähelepanust kõrvale jäänud. Just rahva toetus ei võimaldanud Rüütlit hiljem poliitikast täielikult välja mängida. Äri juurde tagasi tulles: siis võib öelda, et Viru hotell oli teie lotovõit?

li Radisson ja bürookeskuse ning Postimehe maja Maakri tänaval. Suured ja märgilised asjad, millega saime kenasti hakkama. Nendega te tõestasite, et Indrek Toome saab äris hakkama? Ma usun, et esimest korda saime mingid dividendid umbes viis aastat pärast seda, kui olime tööd teinud. Käive ja palgad olid olnud väga väikesed. Mäletan, kuidas saatsime kolleegi ehitusinsener Toomas Tammet bürookaupade kaup-

Iga inimene peab mõistma, et raha tuleb teenida, mitte nõuda vanematelt või riigilt. Kahtlemata oli Viru hotell lotovõit. 1994. aastal arvasime meie Alvar Ildiga, et tuleks osaleda Viru hotelli erastamisel, ja käisime Ilpo Kokkilale peale. Eks seal oli pinget, aga meie ta ära ostsime. Tagantjärele võib targutada, et saime superodavalt, aga tegelikkuses maksime osturaha ikka pikka aega. Meile oli see raske ja ega ka meie Soome parteril polnud pärast lama head ajad. Rahvusvaheline hotellikett Accor – meie suur konkurent – loobus. Viru hotelliga tulime me esimest korda suurele pildile. Hiljem sai hotell ümber ehitatud, tegime kaubakeskuse. Järgmiseks ehitasime hotel-

lusse värvilisi A4-lehti ostma – aga mitte tervet pakki, vaid 20 tükki kollast ja 20 rohelist. Me tegime tõsiselt tööd. Ma ei karda tööd, olen Pelgulinna agulis üles kasvanud. Meie pere elas Taime tänaval mansardiga majas. Olid oma väikesed kuurid, kus remontisime rattaid. Kes olid teie vanemad? Minu vanemad olid kõige tavalisemad inimesed. Nad abiellusid 1939. aastal. Muuseas, isa ja ema olid juba hästi noorest peast tuttavad. Isast sai hea lukksepp köievabrikus. Mu vanem vend, kes on siit ilmast lahkunud, läks ka sinna tööle ja temast sai ka väga hea lukksepp.

Ema oli samuti Pelgulinnast ja töötas sukavabrikus. Elas kõrge vanaduseni ja suri mõned aastad tagasi, kui oli üle 90 aasta vana. Õde sündis 1940, vend 1941 ja mina 1943. Korter oli kahetoaline ja ma mäletan täpselt, et seda oli 24,2 ruutmeetrit. Seal me elasime – isa, ema, õde, vend, mina ja hulk aega hiljem noorem vend Ain, kelle poeg on nüüd suur laulumees (Koit Toome – H. K.). Teil oli ju proletaarne perekond, Nõukogude võim võinuks teid toetada? Ei mäleta küll. Ema oli mingit aega tegev oma tsehhi ametiühingus, aga ma ütleks, et ema ja isa olid poliitiliselt tasalülitatud. Mäletan, et pärast sõda oli söögiga kitsas, sest meie perel ei olnud maal sugulasi. Me oleme kogu suguvõsaga linnainimesed, käinud Pelgulinnas koolis. Mul on silme ees pilt, kuidas ema pani meid köögis laua taha istuma ning kallas lõunasöögiks alustassidesse peedisiirupit ja andis leiba, et sellesse kasta. Koolis olite oivik? Õppimisega mul probleeme polnud. Muuseas, esimesest klassist oli mu pinginaaber Ülo Nugis. Evald Hermakülaga olime sketšivennad ja tegime igasugu vigureid. Tantsisin rahvatantsu veel TPI ajalgi ja kui Gustav Ernesaks tegi RAM-i noortekoori, laulsin seal mitu aastat. Aastaid hiljem käisime Ernesaksaga isegi perekonniti läbi ja ma olin laulupeokomisjoni esimees.

••• Kommunistlikku parteisse jõudis Toome Eesti üliõpilaste ehitusmaleva (EÜE) kaudu. Parteiladvikus, kus oli ka meie maal juurteta ja tuimi tegelasi, oli ta eestimeelne tegelane. Nõukogude ajal tegutsemist nimetab Toome poliitikas osalemiseks. Kuidas see juhtus, et sattusite TPI-st komsomolitööle ja mitte tööstusse? Komsomol tuli minu ellu EÜE kaudu. Muuseas, järgmisel aastal tähistame Eesti üliõpilaste ehitusmaleva 50. töösuve! Tiit Pruulile just eelmisel nädalal meenutasin, kuidas käisin 1964. aastal TPI-s müürseppade brigadirina Kasahstanis. Pruuli küsis, et kõik teavad, et ma laulsin Kasahstanis „Käi p…., uhke ratsamees”. Igasugu metsavendade laule laulsime. Ma olen väikest viisi kitarri mänginud. Kasahhid vaatasid meid oma suurte silmadega (kissitab silmi) ega saanud midagi aru. Peale teist suve EÜE-s tekkis meil seltskond, kes püüdis arendada demokraatlikku arusaama ühiskonnast. Tartu ülikooli komsomolikomitees olid üsna terased inimesed: Marju Lauristin, Jaak Allik, Laur Karu, Mikk Titma, Sirje Endre, Toomas Alatalu. Nemad võtsid ühendust ka TPI-ga, kus mina õppisin. Seal oli natuke tuimem seltskond. Samuti võeti ühendust kunstiinstituudi ja konservatooriumiga. Muide, Leonhard Lapin oli kunstiinstituudis komsomolikomitee sekretär. Praegune konservatooriu-

RUBRIIK

Fotod: Ilmar Saabas; erakogu

Tartust Tallinna kolimise järel elasid Toomed Nõmmel, pildil on Indrek Toome koos abikaasa Sigridi ja kolme pojaga – Marek (praegu 44), Andres (40) ja Sander (37).

Indrek Toome: „Kadunud Rein Ristlaan (paremal) oli vastuoluline. TPI-is polnud ta komsomolis, tegi kenasti karjääri, oli ühe ettevõtte direktor, järsku tunnetas, et seinad on ees. Võttis vastu otsuse, et tuleb minna parteisse, ja läks karjerismi teele. Tema keeras vinti üle, oli tõsine ideoloogilise puhtuse eest võitleja.”

Viru erastamise konkurss. Indrek Toome surub Alvar Ildil kätt. Soome äripartner Ilpo Kokkila on kõhkleva näoga.

mi rektor Peep Lassmann on omaaegne komsomolisekretär. Me hakkasimegi Tartu ülikooli komsomoli kaudu läbi käima. 1965. aastal oli Teisest maailmasõjast möödunud 20 aastat, sama palju kui meil praegu taasiseseisvumisest. Teie olete sündinud sõja ajal. Kas teie põlvkond mäletas vabariiki? Eelmisest vabariigist ei olnud suurt juttu, me olime ikka uus põlvkond. ••• Pärast ülikooli töötas Toome komsomolitööl, tegi seal karjääri ning oli lõpuks kogu Eesti komsomolijuht. 1978. aastal käis aga parteiladvikus võimuvõitlus ja Eesti esimeseks meheks sai Toomet toetanud Johannes Käbini asemel venemeelne Karl Vaino. Indrek Toomele tähendas Vaino võimuletulek pagendust Tartusse kohaliku kommunistliku partei esimeseks sekretäriks ehk Tartu kõige kõvemaks võimumeheks. Tartlased meenutavad Toome-aega helgelt. Peeti Tartu 950 aasta juubelit, mil kesklinn sai üles vuntsitud ja pandi uut asfalti ehk „asfaldi imitatsiooni”, nagu Toome ise meenutab, sest tänavakate ei pidanud kaua vastu. „Päike paistis ja linn säras,” meenutab Toome. Kaks aastat hiljem peeti suurejooneliselt Tartu ülikooli 350. sünnipäeva. See oli tähelepanuväärne, sest eelmine oli 1952. aastal olnud ikka 150. sünnipäev. Rootsiaegset kõrgkooli algust tähistati tõrvikutega rongkäi-

guga, mis tekitas detsembripimeduses suurejoonelist ühtekuuluvustunnet. Kas karjääri mõttes oli Tartu tagasiminek? Oli, aga kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis olid need kuus aastat tööelus ilusaim aeg! Olime seal terve perega, lapsed käisid Tartus 10. keskkoolis. Naine töötas Tartu telestuudios. Ma võtsin endale eesmärgi, et Tartust peaks saama Eestis linn number kaks, sest võimkonnas kõik tahtsid, et linn number kaks oleks KohtlaJärve.

Indrek Toome koos ülikooli rektori Arnold Koobi (vasakul) ja Vanemuise juhi Kaarel Irdiga. Toom elas Irdiga ühes majas Taara puiesteel. „Tal olid sellised silmad nagu oleks kogu aeg vintis olnud, aga tegelikult ei olnud. Saime väga hästi läbi, istusime tundide viisi külas, jõime kohvi,” räägib Toome.

ti seal surnuaial ringi ja tegi pilti. Vastastikune luuremäng. Mind ei veena ümber, et see oli midagi muud. No aga KGB ju jälitas inimesi? Minu toimetamiste ajal, kui ma olin informeeritud inimene, oli minu meelest KGB tööstiil Eestis üsna rahulik. Oli aeg, mil KGB tegutses väga tõsiselt, inimesi saadeti Siberisse, hiljem ta aga vestles ja kutsus välja. Kui siin nüüd on arvatud, et Tartu ülikooli rektor Arnold Koop püüdis isiklikult tohutult ideoloogilist puhtust jälgida, siis see

Oh jumal, ma olin ikka üsna vana. Olin olnud üsna „kõrgel”, aga tegin otsuse, et lähen ärisse. Olin kakssada kilomeetrit võimkonnast eemal, ise seal toimetasin – oli rahulik töötegemise aeg. Teisalt jäid Tartu aega 1980. aasta noorterahustused ja iga jumala talv Julius Kuperjanovi haual käinud trall. No see Kuperjonovi haual käimine oli naljategu. Keegi ei arvanud, et sellest oleks Nõukogude võimule ohtu. Ma arvan, et üliõpilastele oli see adrenaliinilaks (Indrek Tarand visati ülikoolist välja – H. K.). See oli vigur ja mina ei usu neid jutte, et olid mingid organisatsioonid või midagi. KGB pidi näitama, et ta millegagi tegeleb, jooksis samu-

pole õige. Ülikoolis tuli represseerimise initsiatiiv nende kaudu, kes pidid KGB käsilastena inimesi jälgima. Et aga Koop oleks nuuskurkoerana toimetanud, seda ma ei usu. Rääkimata Vanemuist juhtinud Kaarel Irdist, kes oli täiesti omaette suurus. Tema ei kartnud keskkomiteed ega KGB-d. Kas te olete käinud oma KGB toimikut vaatamas? Ei ole, ei ole… Peaks minema. Ometi inimesi kuulati pealt. Oi, ma ei kahtle hetkegi! Oli küll ja küll informaatoreid ning anti riigivastastest ettevõtmistest teada. Ma olen kindel, et nomenklatuurist KGB

informaatoreid ei värvatud, seevastu dissidentlikes seltskondades oli neid palju. Erinevalt nomenklatuurist pidi KGB saama dissidentide seast informatsiooni. Kas te kodus eeldasite, et teid kuulatakse pealt? Nomenklatuuri inimestele ei tohtinud pealtkuulamisvidinaid panna. Kui see oleks välja tulnud, oleks olnud suuri pahandusi, aga ma ei välista, et teatud tingimustel neid võidi panna. Kelle suhtes oli kahtlusi, siis ikka pandi. Te olite ka Nõukogude ajal jõukas? Ma sain komsomoli keskkomitee esimese sekretärina pal-

ka 320 rubla kuus. Kuna ma olin vabariigi ülemnõukogu saadik, siis sellele tuli juurde 50 rubla. Kolhoosiesimeeste palkadega ei saanud seda võrrelda. Tartusse minnes jäi mu palk väiksemaks, oli 300 rubla – ma olin linna kõige kõvem funktsionäär ja sain vähem palka kui dotsent, kes oli teaduste kandidaat ja kelle palk oli 320 rubla. Kui esinesin televisioonis, siis võisin 25 rubla juurde saada. Mu naine sai vast 85 rubla, see oli juba hea palk. Ministrite nõukogu esimehe palk oli midagi 600– 700 rubla ringis. Pikka aega oli minu palk kaks tolleaegset pensioni.

Indrek Toome lükkab lund oma Roosikrantsi tänava korteri rõdult.

Miks teil on suvekodu Saaremaal, aga mitte Nizzas või Hispaanias? Väga mitmed mehed on teinud endale välismaale suvekodud, mina aga mõtlesin, et tahan olla Eestis pika suve kevadest hilissügiseni. Suvel ma ei liigu üldse ja talv mulle meeldib. Kui ma tahan reisida – kuigi viimasel ajal vähem –, lähen sügisel või varakevadel päikest püüdma. Kui mul oleks suvekodu Prantsusmaal või Costa del Solis, siis oleksin seotud ühe kohaga, aga seda ma ka ei taha. Mulle meeldib Eestimaal. Ma arvan, et minu füüsisele ja vaimule on see elamiseks parim koht.

JÕULUKS EESTI VANIM LIKÖÖR KRISTALLKÜMMEL! HÕBEMEDALIGA HINNATUD LIKÖÖR KRISTALLKÜMMEL ON MÜÜGIL 500 ML PUDELIS, KINKEKARBINA JA SUVENIIRPUDELIS. Eesti köömneliköör valmib traditsiooniliselt 4–5 nädala jooksul käsitööna. Jook on 45% kangusega, sahharoosikristallidega, sellele pole lisatud essentse ega toiduvärve. Köömneleotist kasutati juba 11. sajandil Hollandi kloostrites. Liköör ise sai tuntuks alles 15. sajandil Hollandis ja seejärel Saksamaal. Saksamaalt on pärit ka sõna “kümmel” – der Kümmel, s.o köömen. 1870. aastal tootis Viljandis seitset erinevat kümlit sakslane A. W. Werncke. See oli esimene Eesti aja kikilipsunaps. Liköör on hea ja naturaalne igapäeva, peolaua ning ka külma ja sooja ilma naps. Sobib tarvitada toatemperatuuril. Kümlit võib nautida ka segatuna naturaalsete ainetega: vahukoore, greibi- ja sidrunimahla, köömnetee, kuiva vahuveiniga jne. Jook sobib hästi nii suusa-, jahi- kui ka mereretkedele. MÜÜGIL ÜLE EESTI: RIMI, SELVER, MAKSIMARKET, COMARKET, FEENOKS, KAUPMEES, MAXIMA XX JA XXX JA... TALLINNAS lisaks: WineStore (Lootsi 7), Kaubamaja, Stockmann, Tallinki poed, Solarise keskus, Comarket, Regalia, Naltu, Konsum, Eesti Vabaõhumuuseum, HÄÄ Eesti Asi, Viimsi Market jt. TARTUS lisaks: Kaubamaja, Konsum, Eeden, Lembitu, Lõunakeskus, Maxima, Feenoks ja teised PÄRNUS lisaks: Kanpol, Port Artur, Jussi, Pärnu-Jaagupi, Maxima ja teised Hulgimüüja: AS Avallone, tel 682 8800 Tootja ja hulgimüüja: OÜ Kümmel ATM, Tallinn, tel/faks 670 3713 Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

RUBRIIK ELUST ENESEST

Birk Rohelend LP kolumnist

Tänapäeval on tavaline, et lahkuläinud paarid kolivad tagasi oma vanematekoju. Minugi vanemad tülitsesid palju ja lahutusest räägiti pikki aastaid, enne kui see päriselt teoks sai. Nende omavahelised suhted olid sassis juba siis, kui mina sündisin. Kui minu ema oleks tookord mind kaasa võtnud ja tagasi oma vanematekoju läinud, oleksin sündinud linnakärast kaugel, paksu metsa sees. Kui mu ema suri, pärandas ta oma kodutalu meile, kolmele lapsele. Selles rohkem kui saja-aastases rehetares on kolmsada aastat vana ahi, mille ümber on istunud põlvkondade kaupa erinevaid inimesi. Sõjad on tulnud ja läinud, ahi

on püsinud üsnagi ühesugusena. Ikka on talviti tõusnud korstnast suitsu ja magus värske leiva lõhn on täitnud terve tare sadu ja sadu kordi. Palgid seintes on näinud nii paljude võimude vahetumist, et seda ei jõua kokkugi lugeda, ja nurgakivi toreda numbriga 1877 on olnud tunnistajaks lugematute paljaste ja saabastatud jalgade ja jalakeste tatsumisele.

Justkui muinasjutust Minu ema käis koolis jala läbi metsa, kuulates huntide ulgumist. Ta ei olnud kunagi näinud treppi ja kukkus sellest esimesel koolipäeval alla. Tema riided õmbles õde, söögi tegi ema ja kodu hoidis korras isa. Kui mina oleksin üles

Need imelised juured kasvanud emakodus, oleksin minagi lipanud kaevule vett jooma ja kasvanud üles televisiooni ja internetita. Oleksin teadnud, kuidas liikuda

asemel kasvasin üles ontliku väikelinna viiekorruselises majas, kus teise korruse vanadaam armastas väikseid lapsi hirmutada, karjudes aknast:

Nad ei tea, kuidas hüpata keksu või mängida trihvat, ega hüüa kunagi valjult: „Üka, üka, mina prii!” rabas, missugune näeb välja karu käpajälg, kuidas eristada söödavaid ja söödamatuid seeni, ning trehvanud majaümbruses aeg-ajalt mõnd põtra, metssiga või rebast. Selle

„Kui te muru peal mängite, kallan teile keeva vett kaela!” Veetsin lugematuid lapsepõlvetunde sõpradega pooleliolevatel ehitustel kodu mängides ja mõnuga unistades, et üks-

kord valmib maja ette kavandatud tehisjärv ja vahvate soomülgaste asemel kerkib sinna kaunis supluskohake.

Kivilinna lapsed Seda õnneks ei juhtunud, sest kiuslik soine pinnas vääras igasugused plaanid ja rõõmustas põlvkondade kaupa lapsi rikkaliku samblastiku ja loomastikuga, andis meile imetoreda võimaluse suviti parvetada ja talviti uisutada, õpetas selgeks kiivitajate kileda hüüu ja pani meid tõdema, et konnad, keda muidu ei märkakski, võivad suveöödel teha uskumatult valju häält. Minu lapsed kasvavad üles suurlinna kivist kõrghoones. Mina käin nendega „jalu-

tamas” nii, et pistan lapsed tagaistmele ja sõidan nendega linnadžunglis ringi. Mõnikord teeme peatuse Nõmmel, mõnusate mändide all. Teinekord jalutame Stroomi rannas. Nemad teavad hästi, mis on televiisor ja internet ja kuidas mängida Angry Birdsi mängu. Nad ei tea, kuidas hüpata keksu või mängida trihvat, ega hüüa kunagi valjult: „Üka, üka, mina prii!” Aga õnneks on olemas see talu, ahi ja mets. Seesama muutumatu loodus, imehea õhk ja vaikus, mida ei usuks, kui ei teaks selle olemasolust. Meie ühised juured, mis on seal kusagil kaugel sügaval mulla sees – paksu koheva lumevaiba all, ilusa Eesti südames.

TALENT, MIKS SA KOJU EI TULE?

Airis Meier Brüsselis LP küsis välismaal elavatelt eestlastelt, miks nad pole veel Eestisse tagasi tulnud. Vastajad toovad esile viis põhjust.

Airis läks 2004. aastal Brüsselisse, kus elab ja töötab praegugi. Ta on Euroopa Parlamendi liberaalide ja demokraatide (ALDE) fraktsiooni ametnik.

Foto: erakogu

Airis Meier (34) euroametnik

• Kõige olulisem põhjus on kindlasti see, et mul on lapsed mitte-eestlasega, kes poleks nõus Eestisse kolima külma kliima, pimeduse, kauguse ja professionaalse rakendamatuse hirmu tõttu. • Teine põhjus on see, et ma töötan praegu rahvusvahelises institutsioonis, kus mul on vahetu kontakt vähemalt 27 eri riigi kodanikega. See avardab võrratult silmaringi ja harib. Taolise kogemuse omandamise võimalus Eestis puudub. • Kolmas põhjus tuleneb eelnevast: praeguse töökoha laial-

dased arenguvõimalused ja töötasu hoiavad kinni. • Neljandaks oluliseks faktoriks on Eesti asukoht. Peaaegu kõik on Eestist kaugel. Näiteks reisimine Eestist välja on keeruline ja kallis, suured artistid (muusikud, kunstnikud ja tei-

sed) ning suurürituste korraldajad ei taha tihti nii kaugele nurka kohale tulla. • Kõige vähem oluline, aga siiski: kliima. Aga muidu mulle Eestimaa, eestlased ja Eesti riik sobib. Kindlasti tulen tagasi.

MINU TELEFON

Tehnoloogiaettevõtja Allan Martinson reisib töö tõttu palju ja tal on kuue riigi SIM-kaardid. Eestis kasutab ta iPhone 4 ja välismaal Samsung Galaxy S2. Välismaal eelistab ta Androidi platvormi kahel põhjusel: esiteks on seal vahel raske leida mini-SIM-i ja teiseks on Androidi kasutatavad Google Mapsi kaardid paremad. Võõras pole Martinsonile ka tahvelarvuti iPad.

Allan Martinsoni iPhone jälgib Eesti õhuruumi Allani telefoni ja tahvli ärevamad äpid Shazam, Facebook, Pargi, Instagram, Solaris, Skyscanner, Cherry, taskulamp - tavalised asjad, nagu ikka.

Foto: Martin Dremljuga

Chrome – eelistatud brauser, sest see süngib kõik järjehoidjad ja salasõnad teiste seadmete Chrome’iga. Nokia Here kaart – kuna Apple rikkus oma kaardi ära. Google Latitude – saan sellega jälgida oma lähedaste inimeste asukohta. Flightradar24 Pro – lennundusentusiasti jaoks tore asi, üle Eesti läheb palju huvitavaid lende. Ja kui mõni lennuk saadab hädaabisignaali või hakkab alla kukkuma, annab rakendus mulle kohe märku. Tweetlogix – Twitteri kontode haldamiseks. Mul on u 60 erinevat ettevõtetega seotud kontot, 58-l neist säutsuvad minu eest masinad. Foursquare – sotsiaalvõrgustik, kus sõbrad check in’i teevad. Saan siit teada, kes

parasjagu mis restoranis või muus kohas on, ja kui tahan ise nt samasse kohta sööma minna, uurin kommentaaridest, kuidas sõbrad menüüd hindavad. RunKeeper – Endomondo kõrval teine populaarne spordipäevik, mõlemal on umbes sama palju kasutajaid. Mul on RunKeeperis üleval kõik mu jooksud ja suusatamised, saan oma arengut jälgida. Cobook – ühe Läti firma väga hea kontaktihaldusrakendus, mis süngib kõik nii Facebooki, Twitteri kui ka LinkedIniga. Photosynth – ruumilised panoraamfotod. Zite, Prismatic, Flipboard – uudiste jälgimise rakendused, mis panevad valitud uudistest personaalse ajalehe kokku nii selle põhjal, mida olen linnukesega märkinud, kui ka selle põhjal, mida ma olen ise lahti klikkinud.

Find My iPhone – kui telefon ära kaob, saab mõne teise internetti ühendatud seadme kaudu telefonist kõik andmed ära kustutada. Stress Check – mõõdab mu pulssi, ütleb selle järgi, kui stressis ma olen, ja aitab sellega toime tulla. GetTaxi – Londonis, Moskvas ja Tel Avivis toimiv rakendus, kus eraldi taksofirmat polegi, on äpiga klient ja äpiga taksojuht oma autoga. Kogu suhtlus käib rakenduse kaudu, alates tellimisest ja kaardil jälgimisest kuni krediitkaardikontolt sõidutasu võtmiseni. Getaround – pole seda veel kasutanud, aga kavatsen kindlasti. USA-s saab sellega tunnihinnaga autot rentida. Need on eraisikute autod, mis seisavad ju kogu tööpäeva niisama kuskil parklas. Kasutajabaasi ma täpselt ei tea, aga pakun, et Silicon Valleys on valida tuhandeid autosid.

Foto: erakogu

PAREM VORM KINGIPAKIS

-15%

Näita, et hoolid – kingi jõuludeks Polari toode! Spordialast ja eesmärgist olenemata saab Polar alati suunata ja motiveerida. Ideaalne kink sinu jaoks kallile inimesele.

DETSEMBRIS POLARI PULSIKELLAD JÕULUHINNAGA RADEMARI, SPORTLANDI JA HAWAII EXPRESSI KAUPLUSTES! » Leia sobiv kingitus Polari kingiotsija abiga: polar.fi/gift_finder/ee/

Kingiideed hirmsas ajahädas jõuluvanale Jõulukingituste otsimine on teadagi väga piinarikas, seega tuleb LP appi: pakume välja viis väga toredat mõtet alates kallist tehnikast kuni isevalmistatud jõulurõõmuni. Mälumäng „Raamat” Mäng on huvitav viis oma kirjandusteadmisi proovile panna või uusi tarkusi ammutada. Isegi niisama lehitsemiseks pakub 600-leheküljeline raamat põnevat sisu. Mälumängudega kaasnev hasart garanteerib, et kord juba mängu alustanud, on väga raske peatuda. Eriti hea mäng ka suurema seltskonnaga, isegi võistkondades mängimiseks. Mõnus alternatiiv jõuluajal teleri vaatamisele. Mängijad saavad endale järjehoidja, mis on „mängunupuks”, veeretatakse täringut ja vastavalt veeretatud silmade arvule liigutakse raamatus edasi. Mängujuht esitab kirjandusteemalisi küsimusi ja võidab see, kes jõuab esimesena raamatu lõppu. Küsimustes domineerib eesti kirjanduse teema, kuid ei puudu ka populaarkirjandus. Mäng on ajendatud sellest, et Rahva Raamatu kauplus Suur-Karja tänava ja Pärnu maantee nurgal sai sajaaastaseks. Saadaval Rahva Raamatu kauplustes. Hind 19.90

Trühvlid Veereta ise oma parimatele sõpradele šokolaaditrühvlid. Kellele rummiga, kellele rosinatega, kellele rummis leotatud rosinatega; osa kakaopurust ja osa pähklipurust kattega, osa tumedast ja osa valgest šokolaadist. Täpselt nii palju, kui on parimaid sõpru, on šokolaadieelistusi ja õnneks ka trühvliretsepte. Leiad nad kõik interKindle Tahvelarvutite hullus on maad võtnud, aga vana hea luger Kindle uue madalama hinnaga aitab keskenduda ühele asjale: lugemisele. Kindle’iga ei saa mängida „Angry Birdsi„ ega vaadata seebikaid, aga see ongi hea, sest kõiksugu segavaid meelelahutajaid on elu niigi täis. Loomulik ekraan ei väsita silmi ja ligi kuu aega kestev aku lubab läbi lugeda kogu kirjandusklassika. Netikullerist Eestisse tellides 103.–

netist üles, nii eesti kui ka inglise keeles guugeldades. Hea juhis oli ka eelmises LP-s. Kui sa hoolega järele mõtled, tead täpselt, kes millist kommi eelistab. Ja kuna sa teed ju neid niikuinii vähemalt kuut sorti, saad igasse karpi laduda personaalse valiku mitmest sordist. Karpe otsi näiteks Tiimarist, punast paela piduliku lehvi jaoks kangapoest.

„Kuus aastaaega” Tore leid meeleolumuusika austajatele, kellele meeldivad George Gershwin või Raimond Valgre. Plaadil on põhjendamatult vähe tuntud eesti helilooja Evald Vainu muusikat. Viiulikunstnik Maano Männi, kes mängib plaadil pilli ja kellele kuulub Vainu plaadile kõrvetamise idee: „Avastasin Evald Vainu viiulipala „Kaks karakterit” juhuslikult, kui Eesti Raadio eetris kõlasid 1960-ndate salvestused Jossif Šagali soleerimisel. Ma ei saa tänaseni aru, kuidas nii lummav muusika on teenimatult pool sajandit tähelepanuta jäänud. Evald Vainu lopsakas džässisugemetega helikeel tekitas minus suurt huvi ning raadio arhiivist leidsin veel teisigi tema teoseid viiulile ja orkestrile.” Plaadi teisel poolel on Argentina helilooja Astor Piazzolla tangopalad. Hind 10.–

Köögimasin Kenwood Titanum Chef Tegemist on köögikombainide Lexusega, aga kui on vähegi suurem pere, on söögitegijail sellest palju rõõmu. Mõnekümne minutiga vuristab masin valmis terve nädala makaronivaru; tänu elektrilisele hakklihamasinale on edaspidi kotletid ja hakklihakastmed puhtast lihast ning pasteedi kokkukeeramine on tühiasi. Huvi pärast võib katsetada ise grillvorstide tegemist. Masinaga saab valmistada eri tainaid ja pressida mahla, ekstremistid võivad isegi lehtsalatist ja peedist essentsi välja pigistada. Alates 400.–

KINGIKOTI

MAIUSPALAD

SINU DIGIPOOD

Parim sülearvuti pakkumine! * s kingitu

Compaq Presario CQ58-255SA Antud mudel on varustatud Intel Celeron B830 protsessoriga, mis on oma klassi võimsamaid. Võrreldes levinud AMD E-300 seeriaga on antud protsessor kuni 3,5 korda võimsam.

Windows

Celeron

mälu

kõvaketas

aku tööaeg

15.6"

Intel B830

4GB 320GB 5:45

kuumakse alates 48 kuud

• DVD-kirjutaja • kuni 782MB Intel HD graafika • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • kaal 2,45 kg

Võimas sisu uues kuues! HP Pavilion g6-2203sa

ekraan

A4-4300M

mälu

kõvaketas

aku tööaeg

kaal

garantii

kingitus

2,48kg

F2,5 ere objektiiv - selgemad pildid pimedas!

Windows

15.6"

750GB

8.33€

499€

Dual-Core

6GB *

AMD

329.-

-34%

6:30

Samsung ST66 -29%

-28%

429.kuumakse alates 48 kuud

10.86€

599€

USB VIDEO kinkekaart

Kaasa 10EUR KLICK'i kinkekaart!

digituunerid

Kauni ja õhukese disainiga energiasäästlik LED teler!

UUS!

449€

kuumakse alates 44 kuud

299.kuumakse alates 48 kuud

Samsung E1081 -50%

6.50€

ekraan

OS.

protsessor

4.1.

1.2GHz

Android

Elegantne kingitus!

Tegra 3

mälu

16GB

aku kestvus

9,5

tundi

kaal

340g

Unustamatud mälupulgad!

PILDIRAAM

MÄLUPULK

Rollei 7" Pictureline 5007

Emtec Angy Birds

14.99

40.-

• 8GB mälu • pehme kummist kate • võimalik kasutada võtmehoidjana • USB 2.0 toega • lugemiskiirus kuni 15MB/s • kirjutamiskiirus kuni 5MB/s

• ekraan 7'' (17,8cm), 800 x 400 pikslit • sobivad mälukaardid: MMC, SD, SDHC • JPEG failiformaat • pult • heledus 200 cd/m2 • USB 2.0

* s kingitu Iga sülearvutiga kaasa kingitus!

Vali kõrvaklapid, hiir, kott või ID-kaardi lugeja. Vali üks meelepärane kingitus: kõrvaklapid, hiir, kott või ID-kaardi lugeja.

Tähelepanu! Järelmaks on finantskohustus. Enne lepingu sõlmimist konsulteeri asjatundjaga ning tutvu tingimustega www.klick.ee/jarelmaks

10.20€

299€

800x1280

7.57€

449€

MOBIILTELEFON

239.-

-20%

-33%

Parima hinnaga mobiiltelefon!

ASUS Google Nexus 7

8.08€

• esmane kohv - 60 sekundit • veepumba võimsus 15 bar • Aroma Whirl Plus filtreerimissüsteem • reguleeritav kangus: 2 astet • reg. temperatuur: 3 astet • manuaalne piimavahustaja • katlakivi eemaldus Kingituseks 1kg kohviube! • veepaagi maht 1,8 liitrit

EUR

DVB-T/C

TAHVELARVUTI

319.48 kuud

MKV DivX MP3 JPG

Lihtsalt parim!

Siemens TK53009

kuumakse alates

LED LCD-TV

Finlux 32FLYR137L

SALVESTUS

109€

ESPRESSOMASIN

-29%

77.-

• 16,1 MP • 2,7"/6,9cm ekraan • 5x opt. suum, lainurk, (25-125mm), F2,5-6,3 • 720p HD video • reaalajas panoraam • Smart Filter 2.0, pilt pildis

Täisautomaatne espressomasin!

UUS!

80cm

DIGIKAAMERA

• kõvaketta kaitsesüsteem • DVD-kirjutaja • kuni 3060MB AMD Radeon HD 7420G graafika • WIFI • 2xUSB3.0 • 1xUSB2.0 • HDMI • VGA

32" USB

LUKUVABA

kõne-/ooteaeg

kaal

7,5/550 64,5g tundi

ekraan

1.5"

128x128

Lõbus kaugjuhitav helikopter!

U807

-42%

29.49.90€

• infrapuna kaugjuhitav • 3 kanalit • metallraam • güroskoopiline stabilisaator • sisseehitatud aku, lennuaeg: 5 -7 min • puldi töökaugus: kuni 15m • saadaval eri värvid

Kingikoti maiuspalad leiad

www.klick.ee

TALLINN: Viru Keskus  6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; Pirita Selver 6668158 | pirita@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 04.12.2012 - 31.12.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed

ekraan

VAADE

Liisi Koikson

saab Londonis täiskasvanuks Londonis juba teist aastat elukutseliseks muusikuks õppiv Liisi Koikson käis korraks jälle kodus ja esitles plaati „Vaikne esmaspäev”. Millised on Liisi argipäevad tegelikult ja kas nüüd jääbki nii, et Londonis elav lauljatar annab Eestis plaate välja?

auljatar Liisi Koikson (29) on muutunud. Kunagisest lapstähest sirgunud noorest naisest on justkui ühtäkki saanud täiskasvanud inimene. „Ma ise tundsin ka aasta algul, et olengi muutunud. Kuid mis teha, Londonis sa lihtsalt pead suureks saama, et osata seal olla ja toime tulla. Keegi ju ei nunnuta sind ja lapsena jäädki hätta.” Kuid see polnud põhjus, miks Liisi lennupileti ostis. „Läksin, et avastada enesest midagi uut. Leidsin, et on aeg suureks saada ja olla organiseeritum. Mul oli vaja distantsi enda minast siin riigis,” võtab ta põhjused lühidalt kokku. Kannapöörde vajalikkuses pole Liisi hetkegi kahelnud. „Mul polnud enam motivatsiooni. Sest no ma ei võtnud enam telefoni vastu. Ei tahtnud vastata, hoolimata sellest, et see oleks võinud olla mõni töövõimalus,” tunnistab Liisi. Nü ü d p ro fe s s i o n a a l seks muusikuks õppiv Liisi tõdeb, et suureks saamine on ikka veel raske. Isegi talle, kes ta juba kümme aastat tagasi Kilingi-Nõmmelt Tallinna kolides iseseisvat elu alustas. Ja et raha mängib ta elus praegu suuremat rolli, kui

Piret Kooli

Liisi aimatagi osanuks. Kuid nüüd on tal taas motivatsioon.

Melus lahustumine „Ma tunnen, et mulle on seal [Londonis] oma koht olemas,” särab Liisi ja joob naerulsui lonksu jõhvikamahla. „See suurlinna tunne, selles meeletus melus lahustumine on nii mõnus ja ma saan olla mina ise, hästi väikene.”

sihid ja klaaris ära oma mõtted: tahan olla funktsionaalne; mul on ju mingid oskused, mida vajatakse; kuidas ma siis tegutsema pean; kuidas ma oma elu siit edasi ette kujutan? Kooli lõpudiplomini on küll veel poolteist aastat aega, kuid juba praegu teab Liisi, et tema unistus on kord õpetajaks saada. „Ma tunnen, et olen muusika- ja lauljamaailmas sedavõrd kodus, et oskan norida ja soovitada, kuidas oleks parem. Usun, et olen võimeline lauljale toeks olema, nõu

Üks peamine on oskus muusikamaailmas ellu jääda. Sest meist kõigist ju ei saa tipud, ei mahu. Muide, oma Eestis elatud elust ja kogetud menust ei ole Liisi Londonis peaaegu kellelegi rääkinud. „Kartsin, et kui panen plaadid lauale, siis ei sulandu ma kooli kohe üldse. Ja no kuidas ma seal tunnis siis olen? Osa on meil tulnud ju otse keskkoolist,” tunnistab ta. Nii algas G. Otsa nimelise muusikakooli lõpetanud Liisi jaoks kõik jälle otsast peale. Kuid sealt rohujuuretasandilt vaadates leidis ta üles ka

andma,” alustab Liisi ja täpsustab: „Näiteks enne salvestust või selle ajal, sest inimesed lähevad krampi, hääl ehk ei ole konditsioonis. Kuid salvestuseks on aega vaid tunnike. Neis olukordades on võimalik lauljat aidata.” Niisiis on Liisil missioon, sest Eesti stuudiokultuur olevat auklik. Näiteks ei ole mõistlik panna lauljat pille tassima või kutsuda liiga vara proovi. Ja üleüldse: laulja keha on tema instrument...

Liisi räägib kirega ja tellitud kohv jahtub täiesti. Kui sageli Liisi Londonis kohvikusse jõuab või pääseb ja millal ta viimati kontserdil käis? „Muuseumisse ikka saan minna, pühapäeviti on mingid asjad tasuta. Kuid kontserdid... Meie kool asub linnaosas, kus on palju vanu džässiklubisid, ja õpetajad käivad seal musitseerimas. Lihtsalt istuvad n-ö välja valgustamata kuskil pubi nurgas ja mängivad. Ilmselt tasuta, kuid selleks, et oma taset hoida ja areneda,” teab Liisi ja räägib, kuidas needsamad õpetajad on aeg-ajalt suurte staaride (näiteks Annie Lennoxi või Madonna) turneedel kaasas. Sest staaridel pole püsibändi ja õpetajatest saavad n-ö hooajamuusikud. Jaa, kogemus, mida sellise taustaga õpetajad õpilastele anda oskavad, on juba pelgalt neile faktidele mõeldes võimas. Mida ta tegelikult Tech Music Schoolis õpib? „Üks peamine on oskus muusikamaailmas ellu jääda. Sest meist kõigist ju ei saa tipud, ei mahu. Õpetajad hoolitsevad selle eest, et me oleks võimalikult teadlikud sellest, mis muusikaäris toimub, ja et me suudaks proffidena karmil turul püsida. Sul peab olema väga oma asi ja süda selle sees – siis leiad ehk ka mänedžeri ja suurema publiku,” tõdeb ta. Pärast pisukest pausi ütleb

VAADE

Alles Londonis olles mõistsin, kui hea ja lihtne elu mul Eestis oli, tõdeb Liisi Koikson tagantjärele. Foto: Tiit Blaat

Liisi, et ta oli Eestis ilmselt vajalikum... „Kuid Londonis on areng. Olgugi et ma ei saa end seal praegu loomeinimesena väljendada ja mul puudub sealsete muusikutega veel vaimne side.”

Šarmantseks nohikuks Tema jutus kõlab kohati koos nii nukrus kui ka sära – eluline kooslus ju. „Olen väga palju juba elus kogenud, kuid alles Londonis olles mõistsin, kui hea ja lihtne elu mul oli. Ma tahan leida oma tee, mitte teisi järele teha. Läksin ju kooli selleks, et saada muusikat sügavuti tundma. Ja ehkki olen laule kirjutanud, on mu komponeerimine olnud juhuslik. Tahan jõuda sinnani, et valed sammud ei heidutaks mind.” Kui Liisist saab kord õpetaja, siis milline? „Otsa-koolis meeldis mulle väga Kustas Kikerpuu, kes õpetas meile popmuusika ajalugu ja mängis klaveril stiilinäiteid. See oli põgus, ent sügav kokkupuude korüfeega. Just tema pani mulle eriliselt südamele, et ma oma annet kindlustaksin ehk õpiksin ikka edasi,” naeratab Liisi ja jätkab: „Oluline on ka Toomas Voll, mu esimene õpetaja. Tema trump oli nõudlikkus. Tõsi, sellepärast ta mulle lapsena vahel ju ka ei meeldinud. Aga ma ju olingi laps!” Liisi võtab korraga peast kin-

ni ja kinnitab siis, et nüüd ta mõistab Toomast. „Kui sa nüüd aga küsid, et milline ma ise olla tahaksin, siis tore, sõbralik, konkreetne ja nõudlik. Nagu ka üks mu praegune õpetaja – kitarrinohik, väga šarmantne 40-ndates naine, kes on asjaliku jutuga,

kuid teeb enda üle nalja. Selline tahan olla ja selline, kes oskab anda raskemaid ülesandeid. Sa lihtsalt pead võtma mingeid asju, mis on rasked. Ja tundma seda, et ah, ma ei oska. Kui sa ei lase sel tundel end murda ja lähed ikka edasi, siis sa õpidki.”

Mis on „Vaikne esmaspäev”? „Oi, see on kihvt plaat,” muheleb Liisi ja täpsustab, et Ardo Ran Varrese muusika ongi just talle kirjutatud. „Ardoga töötades mõistsin, et mul on luues vaja teist inimest kõrvale – ta täitis lünki, mis minust

jäid. Ja need tekstid… Anzori Barkalaja luulekogu leidsime kumbki Ardoga omal moel ja siis selgus, et see kõnetas meid ühiselt. Suure ja karuse mehe sulest olid tulnud nii õrnad read...”

AUTO

Auto ainult väljavalitutele Hell nagu geiša, vaikne kui ninja, kokkuvõttes aga võimas samuraide ratsaarmee, ainult et moodsas ja tehnoloogiat tulvil varustuses. Vaat selline on Lexuse uus lipulaev LS.

etikommentaatorid, kes te hakkate kalli auto pilti nähes sappi pritsima, ärge rohkem edasi lugege, rahustage end parem Birk Rohelennu kolumniga. Fordi ja Opeli meestel ei ole ka mõtet edasi lugeda, teil (õigemini siiski meil) niikuinii selle auto jaoks raha ei ole. Edasine jutt on kirjutatud väga eksklusiivsele lugejaskonnale, keda on Eestis umbes 50 isikut. Täpselt nii palju uusi luksusautosid siinmail aastas ostetakse. Sinna seltskonda pääsemiseks ei piisa magalakorteri müügist, käepärast peab olema vähemalt 100 000 eurot. Raha peaks õigupoolest olema vähemalt viis korda rohkemgi, sest siis te ka sobite selle auto rooli. Üks võimalus Lexuse lipulaeva juhi kohale pääseda on siiski veel: hakake palgaliseks sohvriks, sest Lexus LS-i

Raivo Murde

omaniku õige koht on tagaistmel. Eelkõige neil, kes eelistavad pikast autost veelgi pikemat versiooni. Seda tagumise lamamistooliga, kus pneumoja vibromassaažiaparaat teie tuharaid mudib ja Mark Levinsoni helisüsteem koos Blu-ray multimeediamängijaga meelt lahutab. See on maailmas esimene auto, mille istmetes paiknevad sensorid mõõdavad iga sõitja temperatuuri ja seadistavad jahutuse või soojenduse tema soovidele vastavaks. Kõik see toimub hellitava vedrustuse rüpes sügavas vaikuses. Kogu tänapäevane mugavus- ja turvavarustus on seal olemas. Näiteks uudne kaugtulede automaatika, mis vastutulevat autot märgates varjustab automaatselt vaid teatud osa LED-tulesid. Viienda põlvkonna LS on ülim, mida Toyota luksus-

Foto: Lexus

mark Lexus on võimeline looma. Ainus, kes Saksa suurele kolmikule Mercedes-Benzi S-klassile, BMW 7. seeriale ja Audi A8-le võrdväärset konkurentsi pakub. Aastavahetusel Eestisse jõudev uus Lexus pakub üle 3000 uuenduse, millest kolm on maailmas esmakordsed. Põhjalikult on muudetud välisja sisedisaini. Jaapani vaoshoitud luksus on asendunud euroopaliku agressiivsusega. LS ei ole enam igav, eestvaates suisa kuri, nagu Lexuse uus disainikeel. Kõige meeldivam värskendus on täna-

Lexus LS Võimsus V8/elektrimootor, hj

389/221 Pöördemoment V8/elektrimootor, Nm: 520/300 Suurim kiirus, km/h: 250 Kiirendus 0–100 km/h, s: 6,1 Keskmine kütusekulu, l/100 km: 8,6 CO2 pääst, g/km: 199 Pikkus/laius/kõrgus, mm: 5210/1875/1465 Telgede vahe, mm: 3090

Täismass, kg: 2765 Hind alates, €: 130 340 Baasmudel LS 460, €: 91 920 Plussid Mugavus, vaikus, tehnoloogia, sõiduomadused Miinused Väike mudelivalik; kui raha ei ole, siis ka hind

päevane interjöör šampanjavalgete LED-sisevalgustite ja hiiglasliku 12,3-tollise multimeediaekraaniga. Rooliratast olevat Jaapani puidumeistrid voolinud ja lihvinud 67 moel 38 päeva! Istus väga mõnusalt kätte, kuid samal ajal mõtled, mis küll selline käsitöö maksta võiks. Rohelembid peaksid rõõmustama selle üle, et salongi kogu nahk on tellitud farmidest, kus tarana ei kasutata okastraati, ja iluliistude puit pärineb üksnes metsadest, kus iga raiutud puu asemele istutatakse uus.

sinu turvaliseks teelolekuks VOLVO kuuekümned

Volvo V60, S60 või XC60 ostuga KAASA 3000-EURONE VOLVO BOONUSKAART Kui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo S60, V60 või XC60 saad soodustusena kaasa 3000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad. Vali milline mudel meeldib, kõrge turvalisuse saad kaasa juba Volvo põhivarustuses.

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni 31. detsember 2012. CO2 heide: 114-237 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,3-10,7 l/100 km

volvo.infoauto.ee

Margit Tõnson

TOIT

LP toidutoimetaja margit.tonson@lehed.ee

Tulised tassitäied Ladina-Ameerikast Teatrifestivalile „Talveöö unenägu” jõuavad sel korral trupid Tšiilist, Peruust, Argentinast ja Boliiviast. Mäestikurahval on sageli külmemgi kui meil Eestis, seega küsisime, milliste eliksiiridega nemad end üles kütavad. Fotod: Margit Tõnson

Punš kuivatatud puuviljadest

Boliivia Boliivia kuumim jook, mida juuakse aasta ringi esimese asjana varahommikul, on api. Api morado keedetakse punasest maisist jahvatatud pulbrist, api blanco valgest. Ühtaegu nii hommikusöögi kui -joogi, tõhusa ja toitva api ajalugu ulatub otsapidi inkade kultuuri. Tulimagusat jooki, mida maitsestatakse piirkonniti ka kaneeli, nelgi ja apelsinikoorega, tarbitakse regulaarselt just jahedama kliimaga linnades. Samuti armastatakse sealkandis, eriti talvise pööripäeva paiku, mida Boliivias tähistatakse 21. juunil, juua ponche’t. Ponche’de retsepte on palju, üks populaarsemaid kannab nime Leche de Tigre ehk Tiigripiim ja kujutab endast väikese alkoholisisaldusega kuuma jooki, mida tehakse suhkru ja kaneeliga maitsestatud kuumaks aetud piimast, kuhu lisatakse törts odavat singan’i (viinamarjaviina). Argentina Argentina teatritrupi vastus nende traditsioonilise soojendava lemmiku kohta sai lihtsamast lihtsam: neil on ju mate! Punkt. Selle valmistamiseks pole vaja muud kui spetsiaalset anumat (calebasse), spetsiaalset kõrt (bombilla) ja spetsiaalset mate-tee puru (yerba). Mate on jook, mida tuleb jagada! Leppige omavahel kokku, kes on cevador ehk inimene, kes matele törtsu kaupa kuuma vett peale valab ja

Mate

jooki edasi annab. Või nagu ütleb suur matearmastaja Arvo Kukumägi: „Mate joomine ei ole „kähkukas” vaid hell ja pikk armumäng.” Ärge külmetage!

Tšiili Tšiilis armastatakse külmal ajal end hõõgveiniga turgutada. Tuliseks aetud punasele veinile lisatakse kaneeli, apelsinikoort ja tublisti suhkrut. Lõuna pool on populaarne matetee törtsu agua ardiente’ga – sõna-sõnalt tõlkides „tuliveega”, mis pidavat olema üks õige kange alkohol! Peruu Peruust on tänapäeval saanud kogu maailma gastronoomiahuviliste oluline reisisihtkoht. Lisaks mitmekesisele köögikunstile leiame siit ka mitmesuguseid omapäraseid soojendavaid jooke nagu pisco (Peruus ja Tšiilis levinud viinamarjaviin, nagu grappa) ja sellest valmistatud kokteilid, mida tarbitakse peamiselt suurtel pidustustel. Joogid Andide mäestikust Järgmised kolm jooki on iseloomulikud kogu Andide piirkonnale, kus külm on kõige läbilõikavam. Kuum tots (calientito) Traditsiooniline Andide piirkonna jook, mida valmistatakse spetsiaalselt mõne piduliku sündmuse jaoks, tihtipeale võtab võõrustaja valmistami-

Hõõgvein

se enda peale ja kutsub teised appi. Seda jooki keedetakse aromaatsetest, enamasti mündimaitselistest maitsetaimedest, suhkruroonapsust ja laimist. Lase vesi potis keema, seejärel lisa maitsetaimed, nagu piparmünt või münt, lase mõni minut tõmmata, et nende lõhn ja maitse mõjule pääseksid. Kui on piisavalt tõmmanud, võta taimed välja, seejärel lisa maitse järgi suhkrut, suhkruroonaps (võid kasutada näiteks Eestis saadaolevat cachaca’t, Brasiilia suhkrurooviina või juba mainitud pisco’t või mõnd sarnast napsu) ja lõpuks laimimahl. Koostisosade kogused võtab valmistaja enda maitse järgi.

Punš kuivatatud puuviljadest (ponche de frutos secos) Selle valmistamiseks kasutatakse kuivatatud musti ploome, rosinaid, viigimarju, nelki ja kaneeli. Lase vesi potis keema koos kõigi koostisosadega, kuni nende maitsed ja lõhnad mõjule pääsevad, ja serveerimisel lisa törts pisco’t. Svipsis (té piteado) Té piteado on kodusem jook, seda valmistatakse külalistele kas lonksu pisco’ga või aniisilikööriga. Valmista tee ja vala tassidesse, lisa maitse järgi suhkrut, pits pisco’t või aniisilikööri ja lõpuks värske laimi mahl.

S on parim juust heas seltskonnas. autides selle juustu maitset unustate aja jooksu ning jutulõng hargne märkamatult. segi väike t kk kõva tihke struktuuriga juustu paku oma pikantsuse ja kerge mõrudusega unustamatuid maitseelamusi haprad kaltsiumisoolade kristallid aga krõmpsuvad meeldivalt. S on aristokraatide suupiste mis so i suurepäraselt klaasi veini täiusliku lõuna või õhtusöögiga mis või llatada isegi juustueksperte või gur maane. See on luksus ja kõrgeim kvaliteet. a neeritus ja elegantsus. uust S on tuntud maitse peente n ansside poolest mis tulevad esile erinevates k psemise staadiumites.

uust

eli ate- küpsemisaeg v

emalt

kuud

K va uust

i uant- küpsemisaeg v

emalt

kuud

ild- küpsemisaeg v

emalt

kuud

K ps tahke juust milles on tunda peent k llastatust. Puhta pikantse tugeva maitse elegantsus põimu juustu ja kuivatatud puuviljade pehmete aroomidega. So i eriti hästi pidulike söögilaudade mitmekesistamiseks. Keskmise k psusega juust milles avane intensiivsete aroomide ja teravapoolse maitse harmoonia. a neeritud krõmpsuvuse saa see juust kaltsiumsoolade kristallidest mis annavad tunnistust et alga uus k psuse etapp. ripäraks on tugev kollakat värvi koorik.

K va uust

See on juust milles hakkavad ilmnema k psele juustule iseloomulikud jooned. Sellele on omane meeldiv v rtsikas aroom ja kerge pikantne kõrvalmaitse mis kõdita õrnalt suulage. uustule on omane kreemjas värv mis on kooriku juurest veidi intensiivsem. htlase tugeva tekstuuriga hästi murduv juust.

.d iugashouse.lt

TOIT

Lusikatki ei näe suhu pista! Õhtusöök pimedas koos pimeda giidiga annab elava ettekujutuse maailmast, kus pole ei koidukuma ega tähesära.

lamuskingituste veebipood Kingitus. ee tõi enne pühadeaega välja pilkases pimeduses õhtusöögipakkumise. Aastaid tagasi suurimad Euroopa metropolid järjepanu vallutanud ja otsapidi Ameerikassegi jõudnud trend ei ole kindlasti gurmaanidele võõras. Eestis on eri restoranid seda varem serveerinud klientidele, kelle silmad on kinni kaetud/seotud, kuid igaüks teab, et pimesikumängus saab soovi korral ikka sohki teha. Kottpimeda Tai restorani Krua tagumine saal Aia tänavas Tallinnas välistab igasu-

Ettekandja saab pimedas hakkama, teda aitab öönägemisvarustus.

Margit Tõnson

guse trikitamise. Kuna telefonid palutakse välja lülitada ja helendava displeiga kellad taskusse panna, on ainus valgusetäpp, mida silm pimedusega harjudes kinni püüdma hakkab, ettekandja night-visionprillide infrapunalambike. See tulipunane tontlik silm meenutab Tai filmis „Onu Boonmee, kes mäletab oma eelmisi elusid” tegutsenud esivanemate vaimu, kes džunglisügavusest elavate tegemisi jälgis. Usaldusliku atmosfääri loomisel on tähtis roll glaukoomi tõttu nägemise kaotanud giidil Julia Kabanoval, kes juha-

Mõista, mõista, mis see on? Kalamari? Tarretis? Õige vastus on tapioki puding.

tab külalised lauda, õpetab veepudelit avama, vett klaasi valama ja pühendab meid kõiki nagu muuseas ka Tallinna ühistranspordi ja keeruliste ristmike, juhtkoerte iseloomude ja muidugi oma kahe väikese lapse kasvatamise erakordsesse maailma. Enne eelroogade lauda jõudmist saab igaüks end veel proovile panna: Julia palub meil pisikestesse kotikestesse pandud toidu- ja maitseaineid „tuvastada”. Mis seal salata, kui nina ja kompimine ikka alt veavad, siis tuleb see köömen või rosmariin hamba all „läbi katsuda”. Esimese suupistevaliku puhul laseme ka sõrmed käi-

ku: nii tundub söömisprotsess turvalisem. Algul ajab lausa naerma, kui suurt rolli nägemismeelega antav hinnang maitseelamuse juures mängib. Pimedas on toidu lõhn mittemidagiütlev, maitse on mittemidagiütlev: tekstuuri erinevused tulevad küll esile, aga „krõmpsuv pudi” ei ole ju see, mille pärast restorani sööma minna! Õnneks muutuvad tajud siiski iga käiguga paremaks, iga järgmine äratundmine („ingver!”, „pähkel!”, „porgand!”, „laim!”, „krevett!”) lisab enesekindlust. Küll aga kuluksid pärast esimest käiku marjaks ära märjad salvrä-

Fotod: restoran Krua

tid, et sõrmi puhastada. Igaks juhuks tuleks tulevastelt einestajatelt siiski nende toidutalumatuse ja allergiate kohta täpsemalt järele pärida, sest pimedas ei ole tõesti võimalik toidu seest midagi ebasobivat „välja nokkida” ja taldrikuservale lükata. Lõpuks, kui küünal lauda tuuakse, tuleb suure ehmatusena tõdemus, et oleme ruumis viibinud pea kaks tundi! Aeg tõesti lendab, kui olla nii keskendunud ühele tegevusele. *Igalt kingitud õhtusöögilt läheb 5% Põhja-Eesti pimedate ühingule nägemispuudega inimeste tegevuse toetuseks.

TOIT

Vahetu ja võrgutav Veneetsia Venetolaste menüüsid on kuuldavasti kaunistanud ka kassid, kuid tänapäeval tasuks teha panused pigem polentale, pastale ja parimal juhul ka hobuselihale.

eneetsia köök eristub märkimisväärselt naabrite Põhja-Itaalia, Austria ja Sloveenia köögist, kuid samas on avatud sadamalinnana imenud endasse nii nende kui ka kaugemate maanurkade mõjutusi. Kokkuleppeliselt võiks Veneetsia kööki kutsuda laiema maakondliku piirkonna järgi ka Veneto köögiks.

Igal külal oma saladus See jaguneb omakorda kolmeks väga selgete geograafiliste eripärade tõttu: ranniku, sisemaa ja mägede menüü. Tohutult rikka traditsiooniga alale omaselt uhkeldab veel iga linn või küla oma eripärase panusega toidukultuuri. Kuid toit, milleta venetolased hakkama ei saa, on polenta ehk maisimannast puder. See võib saata rooga nii pehme ja vahusena kui ka näiteks tih-

Tanel Veenre

ke ja grillituna. Parima polenta sisse on kindlasti lisatud ka mõnd tugevamaitselist juustu (Gorgonzola, Parmesan). Polenta esinemise tõenäosus suureneb kõrguse kasvades: mägedes on see koos lihaga (siga või kits) juba põhitoit.

Loomulikult pitsa! Turistide absoluutne lemmik on muidugi pitsa: selle saab tänavalt kaasa haarata või restoranis süüa, kvaliteedis (krõbe ja tuhamekine põhi, korralik juust) võib üsna kindel olla. Korraliku pitsalõigu hinnad algavad vaid pooleteisest eurost. Üks varem välja luuratud kohtadest Veneetsias oli Rosticceria Gislon – kohalike seas popp söökla Rialto silla läheduses. See pere-ettevõte meenutab kulinaariapoodi, kus saate lettidelt toitu valida, et siis hädapärase laua taga hea

maitsta lasta. Kõik proovitu – pasta nero, lasanje, mereandide risoto, mereandide salat – oli värskelt vahetu, ei mingeid dekoratsioone või ilutsevaid garneeringuid. Kõige ebaharilikum põhjamaise maitsemeele jaoks tunduski seepiaga mustaks värvitud pasta, omapäraselt merese maitsega roog, kus peale pasta ei ole ühtegi tahket koostisosa. Aimata võis veel vaid kerget veini- ja küüslaugumaitset. Klaasi veini hind algab 1.80 eurost (veneetslaste valikus on ALATI Pinot Grigio ja Prosecco), sealsamas veinikõrvaseks proovitud friteeritud kraam (näiteks mozzarella anšoovisega taignas) oli tänu rasvaprotsendile ideaalne maovooderdaja. Iga maakond uhkeldab oma pastaga. Veneto kandis on selleks bigoli, paksemat sorti spagett (võib olla ka auguga, n-ö makaroni tüüpi). Otsustasin seda maitsta ei kusagil mujal kui Alfredo’s Fresh Pasta To Gos, mis on TripAdvisori edetabelis Veneetsia 894 söö-

Foto ja retsepti autor: Ragne Värk

Ter ve Eesti kiidab!

Fotod: Tanel Veenre

Pitsa kvaliteedis pole põhjust kahelda.

Seepiamust pasta

gikohast hinnatud parimaks. Paik on miniatuurne, asub kahe umbes meetrilaiuse tänava ristumiskohal. Avanev pilt oli kõike muud kui restoranilik – tegu on kiirsöögikohaga, kus kokkade poolel oli rohkem ruumi kui järjekorras seisvatel klientidel. Süsteem on lihtne: kliendi silme all pannakse värske pasta keema ja lisatakse kaste (pastasid on valikus kümne ringis). Hinnad on üliõpilaslikud, jäädes 5 ja 8 euro vahele. Tulemus oli suurepärane. Veneetsia ümbruses on aegade jooksul hinnas olnud nii hobused kui ka kassid. Seda just vaagnal aurava toidupoolise, mitte koduloomana! Sellest tuleneb ka piirkonna rahva hüüdnimi magnagati või mangiagatti, mis tähendab kassisööjaid. Kuna praegu on Itaalias selline tegevus keelatud, siis kassilihast peate suu puhtaks pühkima. Hobuseliha õnnestus aga riivitud ja kuivatatud kujul proovida, see maitses igati hõrgult.

Šokolaadikook toorjuustukreemikihtidega 6 dl jahu 2 tl küpsetuspulbrit 3 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut 1,5 dl kakaod 100 g võid, sulatatuna 3 muna 3 dl keefiri 1 apelsini riivitud koor Täidis: 300 g Farmi köögitoorjuustu, toasooja 0,5 dl suhkrut 1 pk (150g) Farmi Šokolaadiga toorjuustukreemi, toasooja Immutamiseks: 1,5 dl piima 2 sl kreemlikööri (soovi korral) Kate: 200 ml rõõska koort (35%) 1 sl suhkrut

Koogi valmistamine: sega omavahel kuivained. Seejärel lisa segades juurde ülejäänud ained. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud ümmargusse (Ø22cm) koogivormi ja küpseta 175 kraadi juures 50-55 minutit. Lase siis koogil veidi jahtuda ning lõika kook horisontaalselt kolmeks. Sega vahule toorjuust ja suhkur. Sega piim ja liköör omavahel ning niisuta sellega alumist koogipõhja. Määri peale toorjuustutäidis. Kata keskmise koogiringiga ning immuta piimaseguga. Seejärel määri peale šokolaadi-toorjuustukreem. Immuta pealmist koogipõhja ning seejärel aseta see koogile kõige peale. Lase maitsestuda ööpäev. Vahusta koor ja suhkur ning kaunista kook vahukoorega.

ww.farmi.ee/retseptid

RUBRIIK

Merit Boeijkens LP moetoimetaja merit.boeijkens@lehed.ee

Ehi ennast!

Tark naine teab, et aastalõpugarderoobi juures mängivad olulist rolli õigesti valitud aksessuaarid. Alati ei peagi tormama poodi uut kleiti ostma. Vana hea väike must muutub lausa nõi-

Noa Noa 54.95

duslikuks koos pilkupüüdva kingapaari ja ehetega. Just lihtsalõikeline ja ühevärviline kleit on suurepärane peogarderoobi alustala. Ehte rollis on ka dekoratiivne vöö ja pidulik ridikül.

Harmooniline tasakaal üldpildis saavutatakse just kontrastide kaudu. Seetõttu on mõistlik teha valik, mida oma garderoobi juures rõhutada tahetakse.

Kaela Hõbekett. Pesavento. Kaetud roosa kullaga. Time&Diamonds 1290.-

Swarovski 320.-

NoaNoa 54.95.Kaubamaja 7.90

Swarovski 360.-

Kätte Moschino. Stockmann 239.Karen Millen 219.-

Kaubamaja 89.95

Furla. Stockmann 219.-

Jalga

Karen Millen 196.-

Karen Millen 242.-

L.K. Bennett Stockmann 229.-

Ted Barker. Stockmann

Karen Millen 149.-

Guess Stockmann 179.-

Tamaris ABC King 39.95

Guess Kaubamaja 259.95

Marks&Spencer 49.99

DKNY Kaubamaja 189.95

Sinu kallimate

kõige luksuslikumad jõulud Ema, sinu nooruslik sära

on võrreldamatu. Päkapikkudel on sulle väike abimees, et see alati nii oleks.

Armas vanaema,

ka jõulutaat teab, et sa oled väärt ainult parimat.

REVITALIFT TOTAL REPAIR 10

AGE PERFECT PRO-CALCIUM

Mitmetoimeline hooldus võitleb korraga 10 vananemisilmingu vastu. Pinguldab nahka ja muudab jume säravamaks

Nahka tugevdav lõtvumisvastane hooldus küpsele nahale. Niisutab ja tugevdab naha struktuuri.

Kallis, tea,

Kullake,

sinu särale jäävad alla isegi jõulutuled.

et kaitsen sind alati külma ja tuule eest.

Sinu Jõuluvana

NUTRI-GOLD

YOUTH CODE LUMINIZE SEERUM

Väärtuslikke õlisid, mesilaspiima ja pro-kaltsiumi sisaldav hooldus.

Muudab jume säravaks.

Toidab nahka ja kaitseb karmide ilmastikutingimuste eest

Ühtlustab nahatooni ning võitleb tumedate laikude vastu.

www.lorealparis.ee

MOOD Foto: Ilmar Saabas

Glamuurse Merle Palmiste ridikülikogu Inimese välimus ja riietus ütlevad tema kohta rohkem, kui esmapilgul tundub. Mood mõjutab meid kõiki. On neid, kes jooksevad kaasa viimase kui trendiga, ja neid, kes jätavad oma välimuse sootuks lohakile. Suurem osa meist jääb sinna vahepeale. Kõige inspireerivamad on inimesed, kes on leidnud oma isikupärase stiili. Ainult tugevatel isiksustel on võime muutuda ajas iseennast kaotamata. Üks selline inimene on näitlejatar Merle Palmiste. Ta teab suurepäraselt, kuidas igas olukorras glamuurne välja näha. Tema puhul on see lihtsalt loomulik. Targa inimesena teab Merle, et aksessuaarid mängivad naise garderoobis võtmerolli ja parimad palad kogunevad aastatega. Igal asjal on alati rääkida oma lugu. Ka üks väike ridikül võib kroonida garderoobi ja äratada ellu mälestusi. 1

pildi kirjeldus

See on Mura kott. Paar aastat tagasi mängis Merle Jänedal suveetenduses „Pärast surma Jendalis”. Kott sai ostetud mõisaproua rolli tarvis. Kuigi lavalaudadele punane iludus ei jõudnudki, meenutab ta omanikule ikka markantset mõisaprouat.

mood

pild

Kott on pärit Gibraltarilt, kus Merle käis kunagi koos tütrega reisil. Eredalt on meeles, kui ahv väikest Elisabethi ründas. Kuigi ehmatus oli suur, paranes laps komplikatsioonideta. Ahve ta kartma ei hakanud.

toit

kolumn mood artikkel, vaatlus toit mood kivirähk pildi kirjeldus pildi kirjeldus kolumn toit tehnika - auto artikkel, vaatlus kolumn arvamus Kingitus, mis tuleb südamest elelahutus kivirähk vaba aeg - meelelahutus sartikkel, vaatlus tehnika - auto kivirähk kultuur arvamus tehnika - auto sport vaba aeg - Emeelelahutus N K K A A RT I K arvamus kultuur vaba aeg - meelelahutus elahutus Kingi oma lähedastele spaaelamus Aqva Spa kinkekaardid on saadaval Estraveli kontorites kultuur sport Tallinnas Suur-Karja15 ja Stockmannis, AQVA Hotel & Spa Rakveres ootab Sind.

lus

sport

Igavene teine, mis ootab oma aega. Selle koti tõi Merlele sõbranna eksootiliselt reisilt. Kuigi kingitus uuele omanikule meeldib, ei ole see veel kasutust leidnud.

Kotikogu täielik pärl. Vahel võtab Merle selle kapist välja ja riputab kuhugi nagu (kuuse)ehte. Kui tüdimus peale tuleb, paneb peitu tagasi.

Tartus Vallikraavi 2, Pärnus Kuninga 34 või telli e-posti teel info@aqvahotels.ee.

Merle armastab sametit. Samet ja karusnahk kuuluvad talve juurde. Lilled on käsitsi tikitud, koti valmistas Eesti disainer Krista Rääk.

Merle Palmiste

Fotod: Karin Kaljuläte

Vaata www.aqvahotels.ee, Parkali 4, 44308 Rakvere, Tel 326 0000

KULTUUR

Kauboi võidab gangsterit „Lindpriides” on krambivabalt kokku segatud vesternitegelased kuiva seaduse aegse Chicago allilmaga, maavillased kangelased tümitavad pahelisi linnavurlesid.

smapilgul võib ju tunduda, et tegu on kapsasupi ja mustikakisselli kokteiliga, kuid tegelikult on asi täitsa söödav. Austraallase John Hillcoati lavastuses on väga võimekas näitlejavägi. Kolme laia kaabuga maamehelikult aeglaselt rääkivat venda Bonduranti mängivad Shia LaBeouf, Tom Hardy ja Jason Clarke. Keeluaja Ameerikas vaikselt salaviina ajava kolme venna põhiline vastane on korrumpeerunud seadusesilm Charlie Rakes, keda mängib Guy Pearce. Võluvaid naisi, kes kindlameelseid Bonduranti vennakesi filmis ahvatlema peavad, mängivad sarmikal moel Jessica Chastain ja Mia Wasikowska. Päris maffia ristiisakest Floyd Bannerit mängib le Carré põnevusromaani „Plekksepp, rätsep, sõdur,

arendusena vaikis pikalt, enne kui midagi ütles. Ja kui ütles, polnud lause pikem mõnest sõnast, kuid öeldud sai rohkem kui küllalt. Forrest ja Howard (Jason Clarke) olid mehed, kellel oli kinolinal tajutav valmisolek vajutada päästikule või virutada rusikaga. Selles olid näitlejad meistrid John Wayne’i traditsioonis. Hobuste asemel on küll autod, kuid nendega kihutatakse, justkui kapataks hobustega.

Andres Laasik

nuhk” ekraniseeringust tuttav Gary Oldman. See on väga tugev koosseis, silma torkab, et näitlejate seas on vähemuses ameeriklased ja põhirolle teevad Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II alamad, olgu nad pärit Albioni saartelt või ülemeremaadest, nagu varem öeldi.

Eastwoodi kannul Tegelikult pole selline konflikt, kus maavillased karmid kutid seisavad vastu osavatele linnavurledele, Ameerika filmile päris võõras. Hea näide on Clint Eastwoodi „Räpase Harry” filmid, kus laia äärega kaabu ja pika revolvritoruga maasoolane kangelane mandunud linnas korda majja lõi. Vast kõige rohkem klappis samasse ritta Forrest Bonduranti kehastav Tom Hardy, kes tõelise vesternikangelase edasi-

Shia LaBeouf, üks kindlameelseid heeroseid.

Kaader filmist

Vanad tükid, uus pakend Guy Pearce mängis võimuesindaja sildi alla pugenud kaabakat täiesti mustvalgelt, nii nagu gangsterifilmides lihtsustatud moel kurikaelu näidatakse. Film kasutas teadlikult varasematest kultuurikihtidest näpatud stereotüüpe ja manipuleeris nendega osavalt loo raames, kus on olemas ettevõetud žanrite stambid. Ka viimane surmaheitlus oli lavastatud kui kulminatsioon, mis klappis kokku nii vesterni kui ka gangsterifilmi kaanonitega. Heast materjaliga mani-

puleerimise oskusest räägib ka filmi postmodernistlikult vaimukas huumor, mis seostus Bonduranti vendade surematuse müüdiga. „Lindpriid” on postmodernistliku kunsti paradoksiga teos: kasutatud on tüütuseni tuttavaid tükikesi, kuid pärast andekat ja osavat kokkupanemist mõjub tervik igati värskena. Isegi loo moraal on äraleierdatud: maa-juurtega poisid võidavad moodsa vägivalla. Aga film on tehtud nii, et jääd uskuma. Ja lootma tervele külamehemõistusele, millest ei peaks puudu tulema isegi moodsas Ameerikas.

Film „Lindpriid” Lavastaja: John Hillcoat Osades: Tom Hardy, Shia LaBeouf, Gary Oldman, Guy Pearce Kinodes alates 14. detsembrist

Tõlge lk 44

KULTUUR

Jüri Reinvere: ”Peer Gynt” on piibellik lugu Berliinis elav helilooja võtab ette tõeliselt suure suutäie: ta kirjutab Norra rahvusooperi tellimusel muusika ja libreto Henrik Ibseni näidendile „Peer Gynt”.

mar Bergmani lähipiiris. Ingmar omakorda pidas Ibsenit oma vaimseks isaks. Kogu see maailm on mulle väga omane ja lähedane, pean end kunstnikuks kujunenuks just oma Stockholmi-aastatel. Raske oli hoopis leida aega, ma olin sunnitud kiires korras ära tegema juba muud lubatud tööd ja planeerima paar omaenda ideed kõige selle vahele. „Peer Gynti” puhul ei saa me kuidagi mööda Edvard Griegist. Kas teie ülesannet lihtsustab ajaline distants ehk tõik, et iga helilooja kunstiline ambitsioon on ikkagi kirjutada oma ajas relevantset muusikat?

Kõik Euroopa rahvad ja mõtlejad küsivad praegu: millest oleme loobunud ja kas selle hind pole mitte liiga suur? Astudes pinnasele, kus ees on Edvard Grieg, ei aita mind eriti miski, sest inimestel on vaidlustamatud ettekujutused „Peer Gyntist”. Aga ma olen küllalt külmavereline. Hirm ainult laostab, teame eestlastena seda omal nahal. Mida „Peer Gynt” teie jaoks tähendab? Pea kõik Euroopa rahvad ja mõtlejad küsivad praegu: millest oleme loobunud ja kas selle hind pole mitte liiga suur? Küsimused, mis löövad uuesti lõkkele pärast Breivikit, igal rahval omaette, olukorras, kus euroopalikul ideoloogial on rohkem valupunkte kui lahendusi. Lisaks poliitiliste ja majanduslike labürintide paisumine, selle vahel ini-

äratundmise leiate, et mõlemad loodud pooled – muusika ja tekst – tõepoolest toimivad? Kes on teie jaoks eeskujud-maamärgid heliloojate-libretistide seas? Olles ise libretist, avanevad võimalused, mida partnerautorsuse puhul ei ole. Wagner muidugi on hea näide, aga ma siiski ei taha võistelda Wagneriga. Ma usun, et kindlus selleks tuleb väga laialt pinnalt: minu aastatest Klassikaraadios või ajad soomekeelse esseistina, ingliskeelsetest luuletustest või „Puhastuse” libreto kirjutamisest. Teksti kirjutamist õppisin väga palju ka Käbi ja Ingmari juures, lastes neil minu kirjutusi halastamatult mulle

Fotod: erakogu

einvere on noorusest alates sattunud aina heasse seltskonda, olgu selleks Sibeliuse akadeemia õppejõud-kaasõpilased või pianist ja kirjanik Käbi Laretei või filmirežissöör Ingmar Bergman. Tema esimene ooper „Puhastus” tõi talle põneva, kaaluka ja riskantsegi tellimuse Norra rahvuslikult ooperi- ja balletiteatrilt: kirjutada muusika ja libreto ooperile „Peer Gynt”. 1867. aastal valminud näidend ja sellele kirjutatud Edvard Griegi muusika on tuntud kogu maailmas. „Peer Gynt” on toiminud Norra rahvusliku sümbolina. Mis tunnetega haarab helilooja trollil sarvist? Kuidas rahvusvahelises ooperimaailmas asjad käivad, kuidas saavad kokku tellimus ja helilooja, kasvõi tänavuse „Puhastuse” või sellesama töösse mineva „Peer Gynti” näitel? „Puhastust” käidi Helsingis vaatamas kõikjalt Euroopast. Nii Skandinaavia kui ka Euroopa ajakirjandus kajastas etendust tänuväärselt palju. Minuga võttis juba teisel esitusnädalal ühendust Norra ooperi juhtkond, kes oli etendust näinud. Nii see algas. Hiljem sain aimamisi aru, et „Peer Gynti” tegijat oli otsitud juba kümmekond aastat. Arvatavasti usuti, et võin tuua „Peer Gyntile” juurde midagi, mis teosele kasuks tuleks: kaasaegse ja modernse vaatenurga. Samas, ehkki „Peer Gyntist” oli algusest peale juttu, anti mulle vabad käed valida ka mõni muu sobiv ainestik. Päris kiiresti läksin ise õhinasse ikkagi „Peer Gyntist”. Esiteks, ooperiheliloojale on toimiv draama alati hindamatu alus, teiseks oli mul taustal kakskümmend aastat Ing-

Mart Niineste

mese hullumine, mida raskendab meie suhteliselt aegunud ettekujutus endast rahvastena, tekkinud hoopis teisel ajastul koos Sibeliuste, Tammsaarede ja Thomas Mannidega. Ibsen on teistmoodi, ta on ikka veel ajast ees. See kõik on „Peer Gyntis” olemas. „Peer Gynt” on minu jaoks fantastiline Euroopa kultuuri lätetel asuv draama, mille põhjal kumavad läbi paljud sarnased algteosed, nagu piibellik lugu kadunud pojast või Odüsseus. Ja Põhjamaade olemus. Mütoloogia ja reaalsuse kokkupõrge. Sellel on omaette väga suur võlu: töötada materjaliga, mis on moodustunud sümboliks romantilisel ajastul. Olla helilooja ja libretist ühes isikus, see on ju topeltvastutus, samas pole see žanri ajaloos sugugi pretsedent. Kust te selle sisemise kindluse ja

Kes ta on? Jüri Reinvere helilooja Ta õppis Tallinna muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. Kompositsiooniõpingud jätkusid aastatel 1990–1992 Varssavi Chopini-nimelises muusikaakadeemias Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004

õppis ta Sibeliuse akadeemias, lõpetades magistrikraadiga. Tema õpetajad Sibeliuse akadeemias olid Erkki Jokinen, Veli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna. Reinvere peab oma oluliseks õpetajaks ka Käbi Lareteid. Aastatel 2001–2003 tegi Reinvere Berliini kunstide akadeemias koostööd koreograaf Michae-

la Fünfhauseniga. 2005. aastast elab Reinvere Berliinis. Ta on avaldanud artikleid Eesti ja Soome meedias, sealhulgas aastaid Eesti ja Soome raadios, produtseerinud ja kirjutanud dokumentaalfilme, olnud raamatute tõlkija ja kaasautor. Sofi Oksanen on teda iseloomustanud kui „tõelist eesti päritolu kosmopoliiti”.

KULTUUR

endale tagasi valgustada. Usun ka, et olen käinud väga heades koolides: 1990-ndate Sibeliuse akadeemia oli erandlikult kõrgeklassiline. „Puhastus” oli teie debüüt täispika ooperi vallas. Kas tuli ette midagi ootamatut, mis teid selle töö juures kõige enam üllatas? „Puhastust” kirjutades soovisin, et ma oleks maratoni-

otsustada väga palju asju täiesti eri valdkondadest. Alates poliitikast, filosoofiast, teatri olemusest, diplomaatiast, diivade sisemisest vastupidavusest; lahendada logistikat: näiteks just eile pidin juurdlema, et kui lastekoor tuua lavale teises vaatuses, kas nende kojusõitmiseks ja magamaminekuks on kell siis juba liiga hiline või mitte, ja milliste lif-

Ooperi kirjutamine on võrreldav sellega, et planeerid ja siis ehitad suure hoone oma kätega, üksi. jooksja, kelle pingutus oleks paari tunniga möödas. Ooperi kirjutamine on võrreldav sellega, et planeerid ja siis ehitad suure hoone oma kätega, üksi, pooleteise aasta jooksul, ilma abiliste ja ilma masinateta, ilma tarnijateta. Ise mõtled, ise tarid sarikaid üles katusele. Kõige selle juures tuleb

tidega laval ma arvestan ja millistega mitte. Ja et ma ei saa luua tervikut, mille eelarve valgub teatris laiali. Seejärel tuleb kohe otsustada, kas trummil on vedrud peal või mitte. Kuidas te muidu kirjutate, kas avamängu esimesest taktist otse viimase noodini või jupiti siit-sealt tervi-

kut kokku ladudes, kust siis hakkavad hargnema lühemad teosed? Ma kirjutan kõigepealt libreto, saksa keeles. Tekst on minu edaspidiseks töötamiseks hädavajalik alus, kirjutan Ibsenit kõvasti ringi, ka uusi stseene juurde. Seejärel kirjutan paar kergemat stseeni muusikasse, et näha, millised küsimused mul selles teoses ette tulevad. Siis alustan muusikaga algusest, esimesest stseenist. Kui kõik on lõpuni kirjutatud, siis kirjutan veel kord algusest peale. Siis kui lauljad juba õpivad rolle, mina orkestreerin, jällegi ilusasti algusest lõpuni. Nii suurte mõõtkavade puhul nagu ooper on kasulik hoida korda ja järjekorda, muidu lähevad asjad mingil hetkel väga sassi. Ooperiteos muutub ühel hetkel tema looja jaoks elavaks. Ta kolib sinu koju, hakkab esitama oma nõudmisi, tahtmisi ja korraldab kõik sinu kavandatu ringi. Kui teda kohe algusest peale kindlameelselt ei suuna, siis hiljem ta lihtsalt käib üle pea.

Töö, uue ooperi loomine, algab saksakeelsest libretost.

Kuidas võeti vastu „Puhastus”? Andres Laasik: Lavaaugust kostev moodne muusika on oma esituskvaliteedi poolest ekstraklass. „Puhastuse” lavatehnika, piltide transformeerumine ja üldine lavakultuur on vaimustavad. Panustatud on kõvasti ja tulemus ei ole jäänud tulemata. Moodne ekspressiivne helikeel nõuab esitajalt avatust ja teatud liiki meisterlikkust, mida lauljad ka imetlusväärsel moel ilmutasid. Aga kas algupärasest teosest ka kõik väärtused välja võetud said, seda näitab aeg. Samuti on laval koori kasutatud pigem dekoratsiooni või statisti rollis. (Eesti Päevaleht, 26.04.12) Kristel Pappel: Painavust on „Puhastuse” loos piisavalt, aga nüüd ooperis, koos muu-

sikaga, lisandus sellele palju uusi mõõtmeid, põhjendusi, ka helgeid värve. Helilooja enda kirjutatud libreto keskmes on romaani põhiliinid ja esmajoones Aliide, keda esitavad kaks lauljat (noor ja vana Aliide). Tekstis on keskendutud olulisele, see on põhjendatult napp, jättes rohkem ruumi muusikale, seejuures on iga sõna suure kaaluga ja vaataja tähelepanu ei rauge. Teksti ja muusika areng, selle kulminatsioonid ja taandumised on dramaturgiliselt täpselt paika pandud. Reinvere ooper demonstreerib ooperižanri elujõulisust. (Sirp, 26.04.12) Ia Remmel: „Puhastus” algab väga järsku, kuulaja tõmma-

takse kohe, peaaegu vägivaldselt sündmuste keerisesse. Mulle avaldas sügavat muljet, et „Puhastus” on väga vokaalne ooper. Vokaalsus peaks ju põhimõtteliselt olema üks ooperi alusprintsiipe, kuid nüüdisooperi puhul ei ole see nii lihtsalt saavutatav. Tänapäeva ooperi rütmikas kasutatakse sageli kiireid muutlikke vältusi, mistõttu on vokaalpartiid sageli nagu instrumentaalpartiid. „Puhastuses” on palju laululisi osi, pikki noote, millest meloodilisus ju moodustub. „Puhastuse” vokaalsus on klassikalises mõttes kaunis, samas originaalne, nüüdisaegne ja psühholoogiliselt seotud tegelaste emotsionaalse seisundiga. (Ajakiri Muusika, mainumber)

MEELESPEA

AJAPEEGEL

Heatahtlik fotograaf Toomas Aring armastas prantsuse keelt Aeg: 1990 Koht: Tallinn Foto: Lembit Peegel

Lembit Peegel fotograaf Möödunud laupäeval lahkus 93. eluaastal meie seast vanim spordiajakirjanik ja -fotograaf Toomas Aring, kes alustas tööd 1964. aastal Spordilehes, kus ta töötas ka pensionieas kuni spordirahva häälekandja ilmumise lõppemiseni 1993. aastal. Toomas Aring oli üks neist tuhandetest eestimaalastest, kes 14. juunil 1941. aastal küüditati Stolõpini reisivagunites külmale maale koos vanema venna ja õega. Oma isa, Tallinna linna politseiametnikku ei näinud ta enam kunagi. Ema, kes sel hetkel oli raskelt haige Tallinna keskhaiglas, saadeti kümme aastat hiljem samuti Kirovi oblastisse. Sõja ajal nälginud noormees tundis huvi Eesti laskurkorpuse vastu, kuid sõjakomissariaadis öeldi talle: „Seltsimees, teid on siingi tarvis”.

Toomas Aring oma 70 aasta juubelil

Eeloleval nädalal on sündinud

Pärast sõda tutvustas fotograaf, üks vendadest Parikatest Aringut fotograafiga, ajapikku sai temast kohaliku rajoonilehe fotokorrespondent. Toomas Aring naasis kodumaale koos kaksikute, poja ja tütrega ning abikaasaga, kes oli Rakvere linnapea tütar. Elamisluba anti neile linna lähedale maale Keilasse. 1964. aastal haigestus Spordilehe toimetuse fotograaf ja lehe peatoimetaja Reginald Kallas kutsus Aringu Spordilehte tööle. Peatoimetaja kaalukas sõna mängis rolli ka pere sissekirjutamisel pealinna. Spordilehes töötasid normaalsed inimesed, kes vahetevahel ka napsitasid. Toomas hakkas siis prantsuse keeles rääkima, sest ta oli õppinud Prantsuse lütseumis. Ükskord unustas Aring oma kalli, 800 rubla maksnud kaamera Nikon Pirita metsa kännu otsa. Ülejärgmisel päeval tõi aus leidja fotoka Spordilehe toimetusse. Toomas Aring oli kohusetruu fotograaf, kes täitis täpselt seda, mida talle öeldi. Ja ta oli hea pereisa. 1

17. detsember  – Katrin Marks, lauatennisist ja treener  – Marek Kaleta, kergejõustiklane ja sporditegelane  – Grethe Grünberg, iluuisutaja 18. detsember  – Einari Talviste, allveesportlane  – Erkki Jallai, suusataja  – Egle Uljas, kergejõustiklane 19. detsember  – Toomas Ristlaan, autosportlane  – Kalev Svilberg, käsipallur  – Janno Prants, laskesuusataja 20. detsember  – Ruth Vaar, sõudetreener  – Allan Oras, jalgrattur 21. detsember  – Maria Veessaar, purjetaja  – Kairit Olenko, kergejõustiklane 22. detsember  – Vello Kade, poksitreener ja sporditegelane  – Rein Sillamaa, käsipallur  – Priit Vene, sporditegelane  – Johannes Ahun, purjetaja 23. detsember  – Virgo Usin, jalgrattur

aastat täitus eile Eesti jalgpalli liidul. Eesti suurimas spordiorganisatsioonis töötab ala arengu nimel iga päev ligi 40 inimest, kellele lisanduvad projektipõhised töötajad. Möödunud aasta seisuga oli jalgpall riigi kõige harrastatavam spordiala. Eesti meistrivõistlustel osaleb kümnes täiskasvanute liigas ja noorte võistlustel kokku ligi 600 võistkonda. Rahvusvahelisel tasandil esindab EJL-i näiteks kümme FIFA kategooria kohtunikku, neli UEFA delegaati, kaks UEFA kohtunike vaatlejat. 1

Spordilehe toetajad

Telli Kairo Müstiline Egiptus: Püramiidid, Niiluse kruiis, Luxor, Kuningate org… Reisi loosime 18.12.2012. Telli leht enne 16.12.2012.

ja avasta maailma! Teine reisiloos viib Kairosse!

New York Maailma metropol: Vabadussammas, Empire State Building, Broadway muusikal… Loosi tahtel sõidab New Yorki Aire Hansen. Palju õnne!

1. Telli. Tellides Eesti Ekspressi täispaketi või digipaketi vähemalt 6 kuuks või otsekorraldusega, osaled kolme uhke reisi loosis. 2. Registreeru reisile. Loosis osalevad kõik uued ja olemasolevad tellijad, kes annavad oma reisisoovist teada aadressil www.ekspress.ee/avastamaailma.

Peking Ohtralt Aasiat: Hiina müür, Keelatud linn, Taevatempel… Reisi loosime 8.01.2013. Telli leht enne 6.01.2013.

3. Võida! Mida varem tellid, seda rohkemate reiside loosis osaled! Ära koba pimeduses – avasta maailma koos Eesti Ekspressiga!

Telli ja registreeri aadressil www.ekspress.ee/avastamaailma Klienditugi: tel 680 4444, e-post klienditugi@lehed.ee

Kohale viivad Wris Reisibüroo ja Lot Polish Airlines.

MARATON

Atonen jookseb homme tänavuse 20. maratoni Meelis Atonen ja Indrek Jürgenstein jooksevad nädalavahetusel Tallinnas tänavuse kahekümnenda maratoni.

Andrus Nilk reporter

2000 maratoonarit vajas rajal arstiabi, sadakond inimest viidi kiirabiga haiglasse. Palavus ja haigusest põhjustatud jõupuudus vajutasid pitseri Atoneni Salomoni maratonile Harjumaal Kolgakülas. Norra sõpra külastades leidis ta lähedusest Romskogist pikkade tõusude ja langustega maratoniraja. „Alguses oli nagu Pühajärve künklikul maastikul, mis mulle meeldis, distantsi teisel poolel üllatusin: ohoo, kui meeletud tõusud,” lausus Atonen. Haanja 100 km jooksu raames peetud maratonil sõtkus ta värskelt sadanud lumes ja poris.

test jooksudest hindas ta kõige elamusterohkemaks Stockholmi olümpia 100. aastapäevaks korraldatud Jubileumsi maratoni. Muide, ühel suvisel ühisel jooksul leppisid Meelis ja Indrek kokku, et püüavad kakskümmend maratoni kokku saada. Võrdluseks: tippjooksjad aastas üle kolme-nelja maratoni ette ei võta. „Meelis läheb pärast jõule perega suusapuhkusele, mul oleks võimalus joosta 31. detsembril Laulasmaal, aga pean kokkuleppest kinni,” ütles Indrek. 1

Paukugu homme pakane või tuisaku teed lund täis, Meelis Maratoonarid Atonen ja Indrek Jürgenstein stardivad 10. DNB vana-aas- 90 maratoni koos Meelis Atonen (46) ta heategevusjooksule suure „Kõige vahvam, parem ja kii• Jooksnud 90 maratoni. hasardiga. rem rada on Berliinis,” ütles • Tänavu 19, esimest kor„Kui ikka Eestis maraton Saksamaa pealinnas kolmteist da 1989. korraldatakse, lähen jooksma,” korda jooksnud Meelis. Oma • Isiklik rekord 2:39.48 lausus 46-aastane Atonen, kes 90 maratonist kuusteist on ta (1991, Oslo). on sel aastal 42,195 km pikkuse läbinud Stockholmis. Indrek Jürgenstein (45) distantsi läbinud ka Lätis (1), Katkestanud on ta vaid • Jooksnud 46 maratoni. Soomes (2), Rootsis (2), Nor- korra – debüüdil 1988. aas• Tänavu 19, esimest korras (1), Saksamaal (2), Türgis tal Vändras. „Sain aru, et ei da 2007. saa soovitud aega, ja astusin (1) ja USA-s (1). • Isiklik rekord 3:32.49 Aprillikuises Bostonis võist- kõrvale,” meenutas ta algaja (2010, Tallinn) les Atonen tapva palaKatkestanud on Meelis vusega, mida jooksuajaloo Atonen maratoni vaid korra – kõige vanedebüüdi 1988. aastal Vändras. mal, 1897. aastast saadik peetud maratonil pole varem kärsitust. iial olnud. Atonenist mõni kuu nooTäna Delfi por is: „Väga karm ilm,” meenu- rem Jürgenstein on maratone as aarel tas ta seitse minutit üle nelja kogunud vaid kuus aastat, ent ur salu a tunni kestnud teekonda kuni juba on tal neid 46 koos. ail i o teeni a 35-kraadises leitsakus, mis „Naudin maratone, ma pole M punkte? sundis üle nelja tuhande osa- tulemust peamiseks pidanud,” leja startimisest loobuma. Ligi ütles Jürgenstein. TänavusKALENDER

Laupäev Mine kohale! 09.00 Eesti sisekarikavõistlused vibuspordis, Koigi spordimajas 16.00 Balti korvpalliliiga, TÜ/Rock – Juventus, TÜ spordihoones 16.00 Iluuisutamise Eesti meistrivõistlused, Premia jäähallis 17.00 Schenkeri võrkpalliliiga. Pärnu VK – TTÜ, Pärnu spordihallis 18.00 Schenkeri võrkpalliliiga. Tallinna Selver – Daugavpilsi Universitate, Kalevi spordihallis 18.00 Balti korvpalliliiga. TYCO Rapla – Šiauliai, Raplas 18.30 Balti korvpalliliiga. TTÜ KK – Palanga, TTÜ spordihoones

19.00 Schenkeri võrkpalliliiga. Bigbank Tartu – Rakvere Fruit Xpress, TÜ spordihoones Vaata televiisorist 10.00 Ujumise MM Türgis (Eurosport) 13.45 Laskesuusatamise MKetapp Pokljukas, meeste jälitussõit (Eurosport) 16.00 Laskesuusatamise MKetapp Pokljukas, naiste jälitussõit (Eurosport 2) 21.30 Murdmaasuusatamise MK-etapp Canmore’is, sprindid (Eurosport) Pühapäev Võta osa! 9.30 DNB 10. vana-aasta jooks, kavas: maraton, 8,4 km jooks ja kepikõnd, start Roccal al Mare kooli juurest

Mine kohale! 10.00 Eesti sisekarikavõistlused vibuspordis, Koigi spordimajas 13.00 Iluuisutamise Eesti meistrivõistlused, Premia jäähallis 15.00 Schenkeri võrkpalliliiga. Rakvere Fruit Xpress – Tallinna Selver, Rakveres 17.00 Schenkeri võrkpalliliiga. TTÜ – Daugavpilsi Universitate, TTÜ spordihoones Vaata televiisorist! 13.45 Laskesuusatamise MKetapp, meeste ühisstardist sõit Pokljukas (Eurosport) 20.00 Murdmaasuusatamise MK-etapp, naiste 15 km klassikat (Eurosport) 21.15 Murdmaasuusatamise MK-etapp, meeste 30 km klassikat (Eurosport)

„Legend meeskonnast. Hispaania jalgpallikoondise edulugu” Autor: Helen Eelrand Kirjastus Randvelt 196 lk

Hispaania vutikoondise müüt sai kaante vahele

Meelis Atonenil on põhjust rõõmustada. Kui homme kõik korda läheb, jätab ta tänavu seljataha 20. maratoni. Foto: Kayvo Kroon

LÜHIDALT

Mida teha?

Raamat

Venno siirdub Prantsusmaale

Armstrong valiti kurikaelaks

Võrkpallur Oliver Venno liitub Prantsusmaa kõrgliigaklubiga Rennes Volley 35. Klubi käsutusse peab ta ilmuma 26. detsembriks, esimese mängu võib pidada 2. jaanuaril. „Hea, et nii läks, Eestisse poleks tahtnud veel tagasi tulla,” ütles Venno. Volley.ee

Suurbritannias korraldati küsitlus, millega valiti lõppeva aasta spordi kurikael. Tiitli pälvis dopingu süül seitsmest Tour de France’i võidust ilma jäetud USA jalgrattur Lance Armstrong. Esikümnesse mahtus koguni kaheksa jalgpalliga seotud isikut. EPL

Venelanna põrus Laskesuusatajad dopinguproovis punkte ei saanud Käimises Euroopa juunioride meistriks tulnud venelanna Tatjana Minejeva sai dopinguga vahele jäämise eest kaheaastase võistluskeelu. Venelannal leiti olevat liiga kõrge hemoglobiinitase. Viimase nädala jooksul sai dopingukaristuse veel kaks venelannat. EPL

Pokljukas toimuval laskesuusatamise MK-etapil sai naiste 7,5 km sprindidistantsil esikoha tšehhitar Gabriela Soukalová. Kadri Lehtla sai 72. (+3.08), Johanna Talihärm 73. (+3.16) ja Kristel Viigipuu 88. koha (+4.05), kõigil kolm trahvi. Delfi

Kolme järjestikuse suurvõistluse võitmisega ajalugu teinud Hispaania jalgpallikoondise kohta on küsitud, kuidas saab triumfeerida füüsiliselt nõrgapoolne meeskond, kus puuduvad staarid. Äsja ilmunud raamat „Legend meeskonnast. Hispaania jalgpallikoondise edulugu” annab küsimusele vastuse. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli Hispaania Euroopa mõttetu ääreala, kuhu turistki jalga tõsta ei tahtnud, tippjalgpallureist rääkimata. Pärast diktaator Franco surma piirid tasapisi avanesid ning see tõi kaasa hollandlaste Johan Cruyffi ja Rinus Michaelsi karjääri Barcelonas, millega tasapisi pandi alus praeguseks kogu maailma vaimustanud tiki-taka-mängustiilile. Hoolimata klubide õitsengust pidid koondislased veel mitukümmend aastat tippvõistlustel ridamisi mõru kaotusekibedust neelama. 2004. aastal koondise etteotsa astunud ja hispaanlased esimese EM-võiduni tüürinud peatreener Luis Aragonés meenutab raamatus, kuidas ta leidis eest vähese motivatsiooni, kuid see-eest suurte egodega mehed, kelle füüsilised võimed vastasid Prantsuse noortekoondislaste omadele.

Mängu mõtestab Kivisild Raamatu toimetaja, Eesti Päevalehe spordiajakirjaniku Aet Süvari sõnul on raamatus juttu sellest, millise hinnaga kasvasid tavalistest hispaania poistest maailmakuulsad vutimehed, heidetakse pilk koondist tüürinud treenerite töö iseärasustele, lahatakse Hispaania mängustiili ja meenutatakse meeskonna säravamaid hetki. Raamatu autor, neljandat aastat Hispaanias elav endine Eesti Päevalehe ajakirjanik Helen Eelrand rõhutab, et eesti lugeja jaoks on tegemist eksklusiivse materjaliga, sest mõnigi Hispaania koondise põhimees ei räägi peale emakeele ühtki muud keelt ja keelebarjääri tõttu ei jõua nende jutt muu maailma meediasse. Tehnilise poole pealt aitab nende mängu lahti mõtestada Eesti koondise abitreener Janno Kivisild. 1 EPL

Riho Aljandi üks edukas peatreeneritsükkel on seljataga. Uut hakatakse arutama Istanbulist naastes. Foto: Aet Süvari

Riho Aljand: INTERVJUU: ujumiskoondise peatreener ja esiujujate Triin ja Martti Aljandi isa Riho rõõmustab, et tähelepanu ujumise vastu on kõvasti kasvanud.

Aet Süvari Istanbul Riho, nelja-aasta pikkune olümpiatsükkel on läbi ja sinu peatreeneriks olemise leping lõppeb detsembrikuus. Või on ujumisliidu juhatus sind juba uuesti ametisse kinnitanud? Ei veel. Kui lähen siit Istanbulist tagasi Eestisse, istume juhatusega koos maha ja arutame, kuidas edasi minna. Mis on sinu hinnagul nende nelja aasta jooksul kõige suurem muutus, mis Eesti ujumises on toimunud, kui tulemused kõrvale jätta? Oleme üritanud luua erinevates küsimustes süsteemset lähenemist, mis ei ole kinni nii palju mitte emotsioonides või ühekordses olukorra lahendamises, vaid perspektiivides, mida üks või teine asi meile mitme aasta jätkusuutli-

kus mõttes annab. Väga kõva sõna on Audentese ujumisosakonna avamine, mille esimesed viljad hakkavad nüüd ilmnema. Audentese tegelikku väärtust saame tulemuslikkuses näha täiskasvanute tippspordis ilmselt umbes nelja aasta pärast. Noorte ettevalmistus käib pidevalt, selles rattas pole palju katkiseid kodaraid sees, need keerutavad meile uusi sportlasi. Jah, mõnel spordialal on häda käes: staarid on „pensionile” läinud ja uusi sportlasi pole kuskilt võtta. Ujumises seda häda pole karta? Üks väga kõva põhja laduv element seisneb selles, et meil on tänu uutele basseinidele tekkinud uusi klubisid, kes „toodavad” koos vanade klubidega noori sportlasi kogu aeg juurde. Mina koondise peatreenerina pean lihtsalt suutma neid sportlasi näha. Pidev toetuse süsteem aitab ka kaasa sellele, et meil ei jää auku sisse. Finantsmudeli koha pealt

Martti karjääri toetamiseks oleme pidanud oma rahakotist juurde panema

olen näinud ette toetusrahad matu hulk. Paljudel osavõtja- Aga miks mitte? Miks ei võiks ka noorematele sportlastele. tel on taga ka omaosalus, kus Triinu või Martti pildiga mõnKogu süsteem on üles ehita- kas lapsevanemad või klubid da toodet müüa, neid suurel tud objektiivsetele sportlike- tasuvad ise treeninglaagrite või plakatil välja reklaamida? le tulemustele, jälgides mingil võistluste eest. Ka tiitlivõist- No eks seda ongi juba ka tehmääral ka vanuselist elementi. lustele sõites on selline kord, tud. Kui palju see aga nende Mida see praktikas tähen- et A-normi täitjad saavad uju- rahakotti on mõjutanud, peab dab: teatud vanuses teatud misliidu kulul sõita, B-nor- küsima nende käest. Mina lihttulemuse eest kindel summa? miga sõitjad peavad ise leid- salt ei tea seda. Ja muidugi See tähendab näiteks seda, ma raha, kuigi ka neid saab võib see toimida. Aga sellest et nimelist tegevustoetust olümpiatoetuse korras vaja- on sponsorile vähe, sest Eeshakkavad meil saama need, duse korral abistada. tis on ostjaskonda vähe. Väikes kvalifitseeruvad Euroopa Kas sponsorite teke on seotud ke protsent müügitõusu, mis juunioride meistrivõistluste- Triinu ja Martti heade tule- sellest tuleb, pole ilmselt ettele. Vanemad sportlased saavad mustega viimastel aastatel? võtjale väga tulutoov. vastavalt täiskasvanute tiitli- Mitte päris. Ma ütleks, et Ees- Triin elab ja treenib Sloveevõistlustele kvalifitseerudes. ti väikeses majandusruumis on nias, kus tal tuleb maksLisaks saavad esimest aastat sponsorlus ehedal kujul küsi- ta nii treenerile kui tasuda täiskasvanute klassis võistle- tav. Pigem on tegemist toe- oma võistlusreiside eest. Kas vad sportlased ka ülemineku- tuse saamisega tegevusele ja tal on võimalik ka ujumisepuhvertoetust. ga midaSee on eriti tähgi teeniRiho Aljand: tõsi on, et tis meesujujateda: võistujumine ei ole nii atraktiivne le, sest juunioluste eest ala kui pallimängud või kas või rist meheks ei saa preemiat ühe hooajaga, saades? Gerd Kanteri kettaheide. see võtab kaksVõi pead selle taga on tihtipeale tutvus sina lapsevanemana teda kolm hooaega ja rohkemgi. Kust ujumisse raha tuleb? või sõprus mõne ettevõtja- toetama? Eesti riigilt läbi kultuurimi- ga. See toimib sponsorlusena Tegelikult ei ela Triin Sloveenisteeriumi, kultuurkapita- selles mõttes, et loob ettevõt- nias. Tema kohta võiks öelda, li ja hasartmängumaksunõu- jast temale potentsiaalse ost- et ta elab maailmas, sest ta lihtkogu. Muidugi ka EOK-lt. jagrupi jaoks positiivse kuvan- salt nii palju tiirleb ringi eriNing lõppude lõpuks on meil di, kuid mitte ikkagi päris nevates laagrites ja võistlustel. ka oma majandustegevus: star- nii, nagu suurtes riikides, kus Sloveenias toetab teda ka kludi- ja liikmemaksud, sponso- sponsorid saavad selle kaudu bi, Ilirija, kelle eest ta võistleb. rid, mida ennevanasti oli ole- oluliselt endale reklaami teha. Kesk-Euroopas on selliseid

võistlusi küll, kus saab esikolmikukohtade eest raha, aga nende peale ei saa küll oma majanduslikku baasi rajada. Triinu kulusid saab osaliselt katta olümpiaprojekti kaudu, lisaks on tal EOK stipendium. Sellest aastast on Triinul ka sponsor, Europark, kes on valmis tema kulusid katma. Muidugi on teda tulnud aastate jooksul toetada, aga Triinuga on asi olnud suhteliselt lihtne, sest ta on EOK-lt aastaid toetust saanud ja ta on ise suutnud ennast ära toita. Ülikoolis õppides oli enamik tema kulusid kaetud. Kas Marttit on rohkem tulnud rahaliselt aidata? Jah, tema ujumiskarjääri toetamiseks oleme pidanud küll kogu aeg oma rahakotist juurde panema. Juba toidu peale läheb tal tunduvalt rohkem kui Triinul ja ta pole ka sellist toetust saanud nagu Triin. See nüüd kindlasti muutub? Jah, see kindlasti muutub. Ma loodan, et nüüd õnnestub ka temale leida sponsor. Nüüd, kui ta on tagasi Eestis, saame teda mõnele sponsorile rohkem „söödavaks” teha. Kui palju sa tunnetad, et inimeste huvi ja tähelepanu ujumise vastu on koos Triinu ja

Martti heade tulemustega kasvanud? On kasvanud, täiesti selgelt on kasvanud. Tegelikkuses on nii, et meedia võib teha heast väga uhke asja, aga ka väga heast üsna tavalise asja. See on kinni selles, kui palju ja mis valguses üht või teist sportlast vaataja või lugeja ette tuuakse. Ujumine on natuke raskem ala meedia kaudu rahvaga suhtlemiseks, sest meil ei ole võimalik käia iga kahe või kolme nädala tagant rahvusvahelistel võistlustel. Tiitlivõistlusi on harva ja needki pole alati teles või netis pildiga kättesaadavad. See aga tähendab, et sportlase tulemus loetakse ette mõne lakoonilise reaga. Lisaks olid meie tipud paraku viis aastat ära, nendega kontakti saavutamine oli sellises olukorras raske. Ning tõsi on seegi, et ujumine ei ole nii atraktiivne ala tavavaatajale kui pallimängud või kas või Gerd Kanteri kettaheide. Huvitav on ju vaadata: ketas lendab 62 meetri peale, uuel katsel 69 meetri peale... See on mitmekordne sooritus. Aga ujumises on ühekordne distants, mida eduka esinemise korral saad veel kaks korda korrata, see on minutiga läbi ja siis ei ole kolm kuud mitte midagi neist kirjutada, sest nad nühivad nelja seina vahel trenni teha. 1

Eesti ujumine elab olümpiaujula ootuses Mõni aeg tagasi ütles jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli, et sport ei saa areneda, kui taristu ei tule järele. Ka ujumine sõltub väga suures osas tingimustest: ujuda ei saa, kui pole korralikku basseini. „Ujuda saab, aga kõrgel tasemel sporti ei saa teha!” täpsustab Riho Aljand. Suure ujula rajamisest on palju juttu olnud, kuid vahepealne masu ei andnud just palju võimalusi koppa maasse lüüa. Aljandi sõnul on aga tunneli lõpus valgust näha. „Kabinetikokkulepe on suure basseini osas olemas: kultuuriministeerium ja EOK on olnud nõus sellega, et 2014. aastal algava EL-i uue majandusperioodi toetustaotlustesse pannakse sisse niinimetatud olümpiaujula projekt,” räägib ta. Tema sõnul oleks sellisest olümpiaujulast suur kasu tõusmas järgmise 20 aasta perspektiivis. Lisaks planeerib tema sõnul nii Tallinna linn kui tehnikaülikool uusi ujulaid ja hakkab neid ehitama. „Sportliku ujumise jaoks on meil ujulapinda ikka praegu väga vähe! On väga armas, et vanemad tahavad oma lapsi ujulatesse tuua, aga kui vaadata, kui tihedalt on seal ruum jaotunud, on täiesti kindel, et Eestis on veel ruumi uutele basseinidele.”

Imelaps Ruta Meilutyte on endiselt kuldmedalisoonel UJUMINE: Leedu imelaps, 15-aastane ujuja võitis Istanbulis suvisele olümpiakullale lisaks ka maailmameistri tiitli. Kuidas see on teda mõjutanud ja milline on ta elu praegu? Aet Süvari Istanbul

Ruta Meilutytė on pidurdamatus hoos. Kolmapäeval Istanbulis alanud lühiraja MM-il hakkas 15-aastane leedulanna kohe rekordeid purustama, alistades 50 meetri rinnuliujumise eelujumises 2010. aastal Dubais ujutud võistluste rekordi. Mõni tund hiljem saavutas ta juba sellestki tippmargist parema tulemuse. Järgmise päeva hommikul võistles ta edukalt nii 100 meetri vaba- kui ka kompleksdistantsi eelujumistes, võitis õhtul 50 meetri rinnuliujumise kulla, kirjutades oma nimele justkui mängeldes juba kolmandat korda lühiraja MM-i rekordi, ja hüppas tund aega hiljem veel uuestivette 100 meetri kompleksujumise poolfinaalis, kust pääses kolmandana finaali. Kui ta basseinist välja tuleb ja läbi meediatsooni läheb, saadab teda ajakirjanike ja kaamerameeste parv – mitte üksnes leedulased, vaid ka teiste maade sulesepad, peamiselt muidugi Inglismaalt, kus Ruta õpib ja elab. Sellist populaarsust ei naudi siin Istanbulis ükski teine ujuja, kui ehk Michael Phelpsi mantlipärijaks pürgiv Ryan Lochte välja arvata. Aga Lochte on rekordeid teinud ja medaleid võitnud aastaid, Ruta Meilutytėst polnud maailm enne Londoni olümpiamänge mitte midagi kuulnud. Seal kerkis 15-aastane imelaps äkitselt rambivalgusse ja võitis kõigile ootamatult 100 m rinnuliujumise kuldmedali koos uue Euroopa rekordiga. Tookord ei oodanud seda ka leedulased ise. Kuid kuna leedulased said Londonist kokku viis medalit – ja nendest ainult

Isiklikku Ruta Meilutyte Leedu ujuja • Sündinud 19. märtsil 1997 • Klubi: Plymouth Leander, Inglismaa • Treener: Jon Rudd Tulemused: • kuldmedal 50 m rinnuliujumises lühiraja MM-il 2012, kuldmedal 100 m rinnuliujumises Londoni OM-il 2012, kuldmedal 100 m rinnuliujumises noorte olümpiafestivalil 2011, hõbemedal 50 m vabaujumises noorte olümpiafestivalil 2011, pronksmedal 100 m vabaujumises noorte olümpiafestivalil 2011

kaks kuldset: peale Ruta oma veel Laura Asadauskaitė moodsa viievõistluse kuldmedali –, võis arvata, et uus rahvuskangelane on sündinud. Kuidas teda vastu võeti? Leedu president Dalia Grybauskaitė tänas neiut kümnete tuhandete juubeldavate kaasmaalaste ees Vilniuse kesklinnas. Ta sai riikliku ordeni, riigilt 115 000 eurot auhinnaraha ja uhke BMW.

Pole muutunud Kuidas vaatab Ruta sellele kõigele tagasi peaaegu pool aastat hiljem? Kui palju on tema elu pärast olümpiavõitu muutunud? Ruta raputab pead. „Minu elu ei ole eriti muutunud,” ütleb ta perfektses inglise keeles, milles pole enam jälgegi leedu aktsendist. Neli Inglismaal elatud aastat on jätnud oma jälje. „Ainus, mis on muutunud, on tähelepanu, mida ma saan. Aga muidu olen ma ikka mina ise, minu iseloom ei ole sellest muutunud.” Kodus Leedumaal on ta pärast olümpiavõitu käinud vaid korra – tolsamal mälestusväärsel korral, kui president ta kesklinnas rahvahulga ees vastu võttis ja talle Komandöri Suurristi ordeni rinda pani. Pärast seda veetis ta mõned päevad pere keskis, enne kui lendas tagasi Inglismaale, et Plymouthis uut kooliaastat alustada. „Jah, Leedus olen ma tõeline kuulsus,” ütleb ta naerdes, kuid tõsineb kohe. „Tegelikult mulle ei meeldi ennast kuulsuseks nimetada. Leedulaste toetus ja tähelepanu on olnud täiesti jalustrabav. Aga ma sain kodus olla vaid väga lühikest aega ja tahtsin selle aja pigem veeta oma lähedas-

Ruta Meilutytė kinnitas, et ta ei ole ühekordne imelaps. Ka lühiraja MM-ilt viib ta koju kuldmedali. Foto: AFP/Scanpix

tega, mitte mööda telejaamasid joostes.” Nüüd on ta basseinis tagasi. Enne MM-i „soojendas” ta ennast Stockholmis maailmakarikavõistlustel ja on ka koduses Plymouthi basseinis kaasa võistelnud. Kas polnud raske motiveerida end pärast suurt olümpiaedu detsembriks uuesti tippvormi ajama? „Ei, see ei olnud väga raske. Oleks ma terve suve laiselnud, siis ehk,” ütleb ta ja naerab kavalalt. „Üldiselt on nii, et kui ma hakkan liigutama, siis mõtlen seda tõsiselt.” Ja nüüd? Mida ta nüüd veel tahab saavutada? „Lihtsalt veel paremaks saada! Ma tõepoolest ei oodanud siit seda kuld-

medalit,” ütleb Ruta pärast 50 meetri rinnuliujumise võitu. „Praegu on tunne, nagu oleksin lihtsalt mingil tavalisel võistlusel ujunud, kuid juba hakkab see mõte vaikselt settima, et olen nüüd maailmameister. See on hullumeelne!”

Pilk tulevikku Poodiumil Leedu hümni kuulates on Rutal pisarad silmis. Enam kunagi ei vaata keegi teda kui mingit tavalist leedu tüdrukut. Ta on tõeline tšempion ja favoriit. Ühtpidi tuleb tal selle pingega elama õppida ja teistpidi võib ta nautida tõesti erilisi hetki, kui saab pakkuda endale ja ühe väikese riigi rahvale midagi unusta-

Ruta Meilutyte·: sain kodus olla vaid väga l ü h i kest aega, tahtsin selle pigem veeta oma lähedastega, mitte mööda telejaamasid joostes. matut. „Ma ei mõtle sellele, et olen favoriit. Me ei räägi sellest treeneriga enne võistlust. Ma lihtsalt teen, mida teen, ja püüan seda nautida.” MM pole tema jaoks veel lõppenud ja kes teab, kui mitme medaliga ta siit lõpuks lahkub. Ruta pilk on aga juba tulevikku suunatud. Leedulased vajavad pärast vanameister Virgilijus Alekna hiilgeaja lõppu uut rahvuskangelast, kellele kaasa elada. Nooruke Ruta sobib selleks suurepäraselt. Tal on veel ees mitu olümpia-aastat. „Rio on mu järgmine suur eesmärk,” nendib Ruta. Sellega on lühike intervjuu lõppenud, sest Ruta peab ruttama. Jälle basseini. Uuele võistlusele. 1

Türklased ujumise vastu suurt huvi ei ilmuta Eestlaste jaoks edukas ujumispaik Sinan Erdem Arena, kus ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused aset leiavad, ei olegi tegelikult üldse ujula. Tegemist on ühe Euroopa suurima multifunktsionaalse spordihalliga. Saali on seni eriti agaralt kasutanud korvpallurid, samuti on siin korraldatud tennisevõistlusi ja kontserte. 2010. aastal valmis saanud ja Türgi endise olümpiakomitee juhi Sinan Erdemi nime kan-

dev spordihall sai valmis alles kaks aastat tagasi. Istanbuli kesklinnast asub see umbes tunniajase sõidu kaugusel, Ataköy eeslinnas. Saali om kasutanud nii Türgi liiga kui ka Euroliiga matšideks Anadolu Efese ja Fenerbahce Ülkeri korvpallimeeskonnad, 2010. aastal peeti siin korvpalli maailmameistrivõistlused ja tänavu kevadel Euroliiga Final Four. Nii eelmisel kui ka sellel aastal on hall võõrus-

tanud WTA tuuri meistrivõistlusi tennises. Nii tennise kui korvpalli jälgimiseks pakub hall pealtvaatajakohti umbes 18 000 inimesele. Ujumisega on teine lugu – bassein toodi siia sisse spetsiaalselt nendeks võistlusteks, kuigi halli ehitades oli vajalik veejuhtimis- ja -puhastustehnika juba paigaldatud. Selleks et basseini ja ümbritsevat tehnikat ära mahutada, tuli 18 000 istmest 8000 ära võtta, nii jäi

järele umbes 10 000 istekohta. Kuid needki pole kaugeltki täis – ülemised istmeread on kinni kaetud, õhtusi finaale jälgib kõige rohkem mõni tuhat inimest. Ilmselt on türklased rohkem korvpallihullud kui ujumisfännid. Martti Aljand, kes tegi eile hommikul stardi 50 m liblikujumises, diskvalifitseeriti, kuna ta ujus stardis üle 15 meetri vee all – lubatud on 15 meetrit. 1 Aet Süvari, Istanbul

Tulemused 3. päev Istanbulis Mehed 50 m liblikat: 46. Pjotr Degtjarjov 24,65 (isiklik rekord); Martti Aljand diskvalifitseeriti; 200 m kompleksi: Pavel Naroškin ei startinud Ainult digilehes! Kuidas läks Triin Aljandil 50 meetri liblikujumise finaalis LPDIGILEHT.EPL.EE

Avo Keel räägib noortest, enda tulevikust ja kaardimängust Bridžimängu juurde jõudis Keel 1980. aastate algul Tallinna Kaleviga liitudes. „Olukord muidugi soosis ka, sest Nõukogude Liidus mängimas käies oli palju lennukiga sõitmist ja udu või mingitel teistel põhjustel oli graafik ikka häiritud. Lisaks ei olnud ju meie põlvkonnal ka arvuteid,” räägib Keel. Suureks kaardiässaks Selveri peatreener ennast siiski ei pea. „Ega ma eraldi teooriat juurde ei loe, kõik on mitmekümne aasta jooksul enda käel õpitud tarkused. Mõni natuke haritum bridžioskaja naeraks meie mängimist nähes ennast puruks,” arvab Keel. Isa tuules on kaardimängu ära õppinud ka Selveri meeskonna sidemängija Martti. „Kui poiss koju tuleb, siis män-

VÕRKPALL: Tallinna Selveri ja Eesti koondise peatreener Avo Keel lahkab nii koduklubi kui ka Eesti koondise seisu ja enda tulevikku neis mõlemas.

Pärt Talimaa toimetaja, Piacenza

Eurohooaeg ja ülitugevad lase ja Kert Toobaliga astub paari aasta pärast kõrvale, ei itaallased Tallinna Selveri eurosari piir- ole põhjust hädakisa tõstmidus sel hooajal nelja mängu- seks. Praeguseks – Keele välga. Ületamatuks takistuseks jendeid kasutades – muumiakujunes lõpuks hirmtugev Itaa- staatusesse jõudnud mängijalia sats Piacenza Elior Copra. te tuules ning omal ajal Eesti Mõlemad matšid saapamaa liigas nende vastu mängides klubiga vältasid 70 minutit ja hakkasid pead kandma paar kui Tallinnas sai Selver geimi- aastat nooremad Keith Pupart, des vastavalt 17, 18 ja 22 punk- Ardo Kreek, vennad Esnad jt, kes on järgemööda nüüdseks ti, siis Itaalias 20, 19 ja 22. Üldjoontes jäi Keel aga juba piiri tagagi tegusid teimängudega rahule, sest sel- nud. Ja juba tõstab pead uus lest seeriast võitu loota oleks noor põlvkond, kelle sünniaasolnud juba utoopia valdkon- ta algab numbritega 199. Koondise edu üheks võtda kuuluv soov. „Ma ei tea, mitukümmend mängu peak- meks võib pidada ka eelmise sime mängima, et ühe kohtu- kümnendi keskel lätlastega mise võidaksime. Meie poolt kahasse loodud Schenkeri liipeab selleks olema ideaal- gat. „Lätti minek oli igati õige, ne mäng,” väidab meeskon- nüüd on tekkinud küsimus, et na peatreener. Rääkides sel- kui tahame edasi minna, oleks lest, kuidas vahet itaallaste- aeg nii-öelda superklubi looga kinni nõeluda, rõhutab miseks,” mõtiskleb Keel. „Selle Keel märksõnana stabiilsust. väljund ja tingimused saaksid „Kõik mänguelemendid peak- olla sellised, nagu korvpallis sid minema stabiilsemaks, on näiteks VTB liiga. Kossukuid selle eelduseks on see, mehed on olnud selle sideme et mängijad saaksid paar aas- loomisel tublid ja olen nende tat ka ainult selliste vastaste- peale sportlikus mõttes ääretult kade.” ga mängida,” Sarnaselt selgitab peaSamuti ei ukrainlaste treener. sega Paiku- ja valgeveneSamas on lastega Veneselge, et just sel elavat Keelt, maa lahtiste sellised mänet pea iga päev meistrivõistgud on Eesti meestele tuleb sõitaTallin- lustega liitumisest on võimaluseks nasse ja tagasi. siinmail ka ennast rahjuttu olnud vusvahelisel tasemel näidata ning mõne ning mullu sai piiregi komvälisriigi klubi agendile sil- batud, ent tänavu kõnelused ma jääda. Kes noortest suut- edasi liikunud ei ole. Selge, sid Keele hinnangul oma akt- et liigaga liitumiseks on muisiaid kohtumistes Piacenzaga dugi vaja suurt eelarvet ning korralikult lauda lüüa? „Kaks tugevaid mängijaid. esimese tempo meest (Timo Tammemaa ja Andri Aganits Öine kaardimäng – toim), kuigi mõlemad on sel Üsna tavaline on, et välisreisihooajal suure koormuse saade puhkehetkedel leiab Keenud ja pole kõige värskemad, le istumas bridžilauas. Sama Martti Juhkami, [Hindrek] oli ka Itaalias, kus mängujärgPulk tegi siin väga tipp-topp sel õhtul statistiku Alar Rikbergi, meeskonna mänedžemängu,” hindab juhendaja. ri Marko Vantsi ja kauaaegse meeskonna toetaja Peep Eesti koondise seisust Aastatel 2009 ja 2011 jõudis Keskkülaga vältas mäng lauEesti koondis EM-ile. Sel sügi- sa kella neljani hommikul. sel me valiksõelast läbi murda Samamoodi sisustas kaardiei suutnud. Kuigi Eesti võrk- mäng ka meeste aega ajal, mil pallile suurt kuulsust too- Piacenzast Milano lennujaanud põlvkond eesotsas Argo ma sõideti, ning ka siis, kui Meresaare, Kristjan Õuekal- õhusõidukit oodati.

Mõni natuke haritum bridžioskaja naeraks meie mängimist nähes ennast puruks. gime sageli kahe sülearvutiga internetis. Vahel teeme ka natuke pettust ja logime ühte lauda ja oleme paaris, ja kui asi eriti tuliseks läheb, siis saab ikka üle laua küsida, et kuule, mis kaardid sul on,” pajatab Keel.

Avo Keel on koondist juhendanud 2004. aastast. Mida toob tulevik ja kas ta jätkab treeneritööd, on veel selgusetu. Foto: Andres Putting

Tuleviku kohta vastuseid pole Keel on Selveri eesotsas olnud 2005. aastast, Eesti koondise tüüri juures aastakese rohkemgi. Mõlemad lepingud saavad tal läbi tuleval kevadel, ent tuleviku kohta Keel veel vastuseid jagada ei oska. Samas on ta valmis jätkama ning tüdimust ja rutiini ametipostidel veel tekkinud ei ole. „Siis tüütab ära, kui kuus aastat oleks jummala samad mehed ja ainult pingiotsal keegi vahetuks. Praegu inimesed vahetuvad ja siis on ikka erinevust,” räägib Keel. Samuti ei sega Paikusel elavat Keelt seegi, et pea iga päev tuleb ette võtta retk Tallinnasse ja tagasi. Aastas koguneb seega Keelele autoroolis ligi 65–70 000 kilomeetrit. „See on kujunenud juba selliseks harjumuseks, et raske on lahti saada. Kui nüüd sõitmine peaks ära jääma, siis peaksin vist võrkpallile mõtlemise ajaks niisama autoga ringi sõitma minema,” naerab Keel. Siiski ei lõpe juhendaja jaoks võrkpallimõtted autoukse kinniklõpsatamisega. Töö tarvis tuleb aega näpistada ka kodus, sest mingil hetkel on vaja ju ka mänguvideoid analüüsida. 1

PÜHAPÄEV TELES

ETV

KANAL 2

TV3

ETV2

07.30 Animasari Tegus Timmu: Timmu liugleb (Inglise 2009) 07.40 Animasari Muumioru lood: Muumitroll õpib suusatama (Kanada/Prantsuse 1990)* 08.00 Animasari Maša ja karu: Pesupäev (Vene 2012)* 08.05 Seiklussari Iidne leping: 15. detsember (Norra/Taani 2009) 08.35 Buratino tegutseb jälle: Suguvõsa (ETV 2003) 09.00 Puutepunkt (subtiitritega)*

06.00 Galileo 06.25 Miljonäri salamissioon 07.10 Reporter* 08.05 Joonissari Kanade linn: Limonaadimasin. Elektrooniline tibu. Superlaulja 08.35 Joonissari Rotid: Kütus otsas. Juust üle parda 09.00 Kodusaade 10.00 Kokasaade – Lusikas 10.45 Hooaeg 11.30 Rooli võim 12.00 Subboteja

06.30 Kirgede torm, 1015 07.25 Multifilm Bakugan 07.45 Multifilm Teismelised ninjakilpkonnad 08.10 Multifilm Transformerid: Prime ja tema tiim 08.35 Multifilm Nõiad 09.05 Glee 3, 13: Süda 10.00 Heimari kokaklubi 10.30 Stiilipäevik: Appi tõttab Ženja Fokin 11.00 Nurgakivi 11.30 Naistesaade 12.00 Castle 2, 19: Surma sisse mässitud 13.00 Blondid veinimõisas* 14.00 Elu keset linna 17, 15* 14.30 Dr House 6, 12: Kahetsus* 15.30 Mina, mu naine ja naabrimees, 3* 16.05 Mängufilm Härra Magoo (Mr Magoo, USA 1997). Komöödia 18.00 Sind otsides 2, 3 19.00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 19.30 Elu keset linna 17, 16 20.00 KINO3: Mängufilm Üksinda kodus 3 (Home Alone 3, USA 1997). Komöödia 22.00 KINO3:Mängufilm Kapten ja komandör: Retk maailma äärele (Master And Commander: The Far Side, USA 2003). Seikluspõnevik

09.00 Lastesari Max (Taani 2006) 09.25 LE. Londiste, 3/4 (ETV 1992)* 09.55 Stella ja Sam (Kanada 2011)* 10.05 Tule õue!* 10.35 Reporterhiir Marvi Hämmer (Saksa 2007) 11.00 Hercule Poirot: Kollane iiris (Inglise 1993)* 11.50 OP!* 12.20 MI* 12.50 Vaesus? Park Avenue: raha, võim ja Ameerika unelm (USA 2012)* 13.40 Vaesus? Niit (Taani 2012) 13.50 Vaesus? Maapalavik (USA 2012)* 14.40 Vaesus? Josephine’i otsimas (Taani 2012) 14.55 AegRuum Orbiit – Maa erakordne teekond, 2/3 (Orbit – Earth’s Extraordinary Journey, Inglise 2012)* 16.00 Laulukarussell 2012: 1. poolfinaal* 16.50 Mis mõttes?: Elu 17.00 Lastefilm Minu vanaisa – pangaröövel (Hollandi 2011) 18.25 Buratino tegutseb jälle: Suguvõsa (ETV 2003)* 18.55 Iidne leping: 15. detsember (Norra/Taani 2009)* 19.20 AK (viipekeeles) 19.30 AK (vene keeles) 19.45 Unustatud filmid. Sportlik sajand (Eesti 1976) 20.05 Unustatud filmid. Kellamäng (Eesti 1977) 20.15 Unustatud filmid. Talu (Eesti 1988) 20.40 Unustatud filmid. Oktoober Kaunispe sadamas (Eesti 1987) 21.00 55 – mis siis!: Otseülekanded, otse üle kivide ja kändude (ETV 2010) 21.30 Teatriõhtu Revident (ETV 1990) 23.50 Estraaditähestik: Ita Ever (ETV 1979) 00.37 ERR-i uudised

09.30 Mõistlik või mõttetu, 2/4 10.00 Maahommik 10.45 Draamasari Õnne 13 (subtiitritega)* 11.15 Pealtnägija (subtiitritega)* 12.00 Perepidu: Superfinaal* 13.20 Jüri Üdi klubi* 14.15 Kahekõne* 15.10 Dokfilm Püha tuli (Eesti 2010) 16.00 Draamasari Kiirabihaigla: Lunastus (ER, USA 2007) 16.40 Komöödiasari Riigimehed: Rahvusvaheline edu (Eesti 2010)* 17.10 Draamasari Vaalasaarte Maria: Tige-tädi (Hvaler, Norra 2008)* 18.00 TV 10 olümpiastarti 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Loodusdokk Jäine planeet, 1/6: Retked maailma otstesse (Frozen Planet, Inglise 2011) 19.35 Reisisari Reisile minuga: Aasta reisid 20.00 ETV kuld: Pop, 1 20.30 Õnne 13 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport. Sport 21.35 Draamasari Võimu kants, 3/10: Viimane töörügaja (Borgen, Taani 2011) 22.35 Kriminaalsari Midsomeri mõrvad: Kommuuni mõrvad (Midsomer Murders, Inglise 2011) 00.05 Tähelaev: Liisa Pakosta* 01.15 Draamasari Kiirabihaigla: Lunastus (ER, USA 2007)* 02.05 ERR-i uudised

13.00 Loodusfilm Ookeanid (Oceans, Prantsusmaa/Šveits/ Hispaania 2009) 15.05 Aiadetektiivid: Piki aiateed 16.10 Eastwick: Saagikoristus 17.05 Lilly Schönauer: Takistused armastuse teel (Lilly Schönauer: Liebe mit Hindernissen, Austria/Saksamaa 2010) 19.00 Reporter+ 19.35 Joonisfilm Farmi peoloomad (Barnyard, USA/Saksamaa 2006) 21.15 Mängufilm PS! Ma armastan sind (P.S. I Love You, USA 2007)

23.40 Mängufilm Viirus (Outbreak, USA 1995) 02.00 Mängufilm Juukselakk (Hairspray, USA/UK 2007) 03.50 Mängufilm Mullivanniga minevikku* (Hot Tub Time Machine, USA 2010) 05.30 Reporter+

KANAL 11 06.15 Inga Lindström – Minu mehe pulmad (Inga Lindström – Die Hochzeit meines Mannes, Saksamaa 2011) 07.45 Kastitäis kodu 08.15 Kim lööb korra majja 08.45 Top Shop 09.00 Agentuur* 09.30 Mis sul seljas on?!* 10.00 Minu Küprose köök 10.30 Lihtne, kiire, maitsev!*: Tere hommikust, päikesepaiste! 11.00 10 aastat nooremaks USA*: Sama tüdruk, kes olin 11.30 Mängufilm Mäleta mind* (Remember Me, USA 2010) 13.40 Ellen* 14.35 Ellen* 15.30 Ellen* 16.25 Ellen* 17.20 Ellen* 18.15 Miljonäri salamissioon 19.10 Miss Marple, 11: Süütuse tuleproov (Agatha Christie’s Marple 3, UK ) 21.00 Mängufilm Rosamunde Pilcher – Lootuse tiivad (Rosamunde Pilcher – Flügel der Hoffnung, UK/Saksamaa 2007) 22.45 e-armastus, 14: Terri ja Bob 23.15 Piinlikud kehad* 00.10 Reporter+ 00.40 Kummaline seks*: Augustamine ja mehe õudseim luupainaja 01.05 Sex sexy* 01.30 Täiuslik koduperenaine 2 02.25 Inga Lindström – Minu mehe pulmad* (Inga Lindström – Die Hochzeit meines Mannes, Saksamaa 2011) 03.55 Unelmate hotell – Lõuna-Aafrika (Das Traumhotel: Südafrika, Austria/Saksamaa 2007) 05.25 Klikitähed: Vanad ja noored 05.50 Kohtumine vanematega: Koolidirektor 05.50 Reporter+*

TV6

00.38 TV3play.ee uudised 00.40Mängufilm Amanda leidmine (Finding Amanda) USA 2008 romantiline komöödia 02.20 Mängufilm Sarah Caini päästmine (Saving Sarah Cain) USA 2007 draama 03.55 Võimalik vaid Venemaal* 04.25 Mina, mu naine ja naabrimees, 3* 04.50 Nurgakivi* 05.15 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05.40 Kirgede torm, 1016

Nagu filmis! Hilary Swank kolib Pariisi armastatu järele Kuulduste järgi kavatseb filmikaunitar Hilary Pariisi korteri osta, et olla oma värske kallima lähedal. Ameerika näitlejanna ja Pariisi maakler Laurent Fleury on paar ja tundub, et romanss on muutumas tõsisemaks. Swank soovib teha drastilise elumuutuse, ta on hakanud lausa prantsuse keelt õppima, et uues, enneolematult romantilises keskkonnas filmilikku elu elada. Oma kodu California osariigis USA-s pani ta müüki pea 10 miljoni dollariga. Hiiglaslik maja sisaldab kuut magamistuba, kino, veinikeldrit, jõusaali ja söögituba, mis mahutab 20 inimest. Jääb üle loota, et Pariisil on talle midagi samaväärset pakkuda. Laupäeval kell 21.15 näed Oscareid võitnud kaunitari Kanal 2 eetris filmis „PS! Ma armastan Sind”.

06.00 SMS-mäng 07.00 Tenerife 1, 8 07.55 Kalamehejutud 3, 22 08.30 Kameeleon 3, 51 09.25 Kalamehejutud 4, 4 10.00 Estraalia, 1 10.55 Kutsuge Cobra 11 14, 7 11.50 Brigaad 3 1, 5 12.45 Brigaad 3 1, 6 13.45 Wilfred 1, 8 14.15 TELEESILINASTUS! Härrasmeeste liiga apokalüpsis 16.00 Kõige naljakamad koduvideod 16.30 Salajane ladu 13 1, 8 17.30 Õigluse nimel 1, 9 18.30 Simpsonid 15, 16 19.00 Ninjasõdalane 1, 9 19.30 Head 1, 18 20.30 Simpsonid 15, 17 21.00 Top Gear USA 1, 4 22.00 ÕUDUKAÕHTU: Kadunud hõim 23.45 Paljalt naljakas 1 00.15 ÕUDUKAÕHTU: Härjapõlvlane 2 01.55 Kõige naljakamad koduvideod 02.25 Kutsuge Cobra 11 14, 5 03.15 Hommikuraadio 05.20 Ida-Virumaa uudised 05.25 Seitsmesed uudised 05.50 Uudistemagasin

KANAL 12 06.30 Postimees.ee 08.30 Vanaraua automeistrid: Ratastel mortiirid, 2 09.20 Reporter 10.10 Wrestling: SmackDown*, 23 11.00 Kuulsuste surmaheitlus* 11.30 Viva La Bam*, 10: Don Vito kohtingud 12.00 Klikitähed*: Reklaamid 12.30 Duudsonid*: Duudsonite ajalugu 13.00 Mängufilm Ärkvel* (Awake, USA 2007) 14.25 Kriminaalne Venemaa*: Valerahategijad, 1 14.55 Kriminaalne Venemaa*: Valerahategijad, 2 15.25 Rooli võim* 15.55 Mängufilm Zombipäevikud* (The Zombie Diaries, UK 2006) 17.20 Mängufilm Elumeeste kool* (School for Scoundrels, USA 2006) 19.00 Wrestling: RAW, 24 20.00 Rooli võim 20.30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kanada 21.30 Mängufilm Sin City (Sin City, USA 2005) 23.45 Mängufilm 1408 (1408, USA 2007) 01.35 Night Chat 05.00 Postimees.ee

Robert Pattinson pole kaotanud usku armastusse! Hispaania ajakiri Seventeen uuris hiljuti Robert Pattinsonilt, kes elas üle lahkumineku ja taaskohtumise Kristen Stewartiga, kas ta usub tõelisesse armastusse, mis filmikeeli kestab terve elu. „Kindlasti, jah. Kõlab moosiselt, kuid ma näen seda oma vanemate pealt. Mu isa kohtus mu emaga, kui ta oli vaid 17-aastane, ja nad on siiani õnnelikult koos,” sõnas 26-aastane „Videviku” saaga staar. Pattinsoni sõnul on tema vanemate suhe päris armas. Näiteks kooliajal, kui teiste vanemad aina lahutasid, oli tore, et nemad kokku hoidsid. Pattinsoni võid näha romantilises draamas „Mäleta mind” Kanal 11 eetris laupäeval kell 11.30.

LAUPÄEV TELES

ETV

KANAL 2

TV3

ETV2

07.30 Tegus Timmu: Timmu lumememm (Inglise 2009) 07.40 Vahva Roosi: Ürgne kutse (Inglise 2010) 07.50 Baleriin Angelina: Angelina ja katkine viiul (Inglise 2009) 08.05 Iidne leping: 16. detsember (Norra/Taani 2009) 08.35 Maksikoer Fik (Tšehhi 1984) 08.40 Kuulsad muinaslood: Kolm karu (Saksa 2008) 08.45 Lastetuba: Meisterdame Mariga* 09.00 Prillitoos

06.00 Galileo 06.25 Rooli võim* 06.50 Lilly Schönauer: Takistused armastuse teel* (Lilly Schönauer: Liebe mit Hindernissen, Austria/Saksamaa 2010) 08.25 Joonissari Tom ja Jerry: Õudus 08.55 Karvakerad: Pidžaamapidu. Lõa otsast vaba 09.20 Galileo* 10.15 Kodutunne* 11.15 Kuldvillak* 11.50 Sa ei ole üksi*: Uus! 12.20 Kelgukoerad*: Hooaja viimane!

06.30 Kirgede torm, 1017 07.25 Multifilm Bakugan 07.45 Multifilm Teismelised ninjakilpkonnad 08.10 Multifilm Transformerid: Prime ja tema tiim 08.35 Multifilm Nõiad 09.05 Glee 3, 14: Olen teel 10.00 Loodusetark 11.00 Mängufilm K-9: eradetektiiv (K-9: P.I., USA 2002). Koguperekomöödia 13.00 Stop! 13.30 Mängufilm Üksinda kodus 3 (Home Alone 3, USA 1997). Komöödia* 15.30 Mängufilm Grease (Grease, USA 1978). Muusikaline komöödia 17.40 Miss Fisheri mõrvalood 1, 1: Kokaiinibluus* 19.00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 19.30 Faktuaalne kaamera

09.00 LE. Minu vanaisa – pangaröövel (Hollandi 2011)* 10.30 LE. Päkapikula, 2/4 (ETV 1981)* 11.00 Kinoklassika Hädas preili (A Damsel in Distress, USA 1937)* 12.40 Kaadris: Karu süda* 13.00 Mängufilm Karu süda (Eesti 2001)* 15.05 Spioonid (Spooks, Inglise 2007)* 16.00 Unustatud filmid. Sportlik sajand (Eesti 1976)* 16.20 Unustatud filmid. Kellamäng (Eesti 1977)* 16.30 TV 10 olümpiastarti* 17.00 LE. Max (Taani 2006)* 17.25 Maksikoer Fik (Tšehhi 1984)* 17.35 LE. Londiste, 4/4 (ETV 1992) 17.50 Vahva Roosi (Inglise 2010)* 18.00 LE. Päkapikula, 3/4 (ETV 1981) 18.20 Talvelaul (ETV 1993) 18.35 Professor Saarma harivad seiklused: Kuuseehted (Prantsuse 2010) 18.40 Tegus Timmu (Inglise 2009)* 18.50 Iidne leping: 16. detsember (Norra/Taani 2009)* 19.20 AK (viipekeeles) 19.30 AK (vene keeles) 19.45 Ilus maa: Laste folk 19.55 Teemaõhtu. Ülerahvastatud maailm (How Many People Can Live in Planet Earth?, Inglise 2009) 20.45 Teemaõhtu. Teekond Nirvaanasse (Eesti 2000) 21.00 Teemaõhtu. Uus veeuputus (Earth Under Water, Inglise 2011) 21.50 Teemaõhtu. Lõpuõhtu (Eesti 2007) 22.05 Teemaõhtu. 2012: Algus (2012: The Beginning, Soome 2012) 23.00 Teemaõhtu. Muna (Eesti 2012) 23.10 Teemaõhtu. Hullunud Maa aasta (2011: The Year The Earth Went Wild, Prantsuse 2011) 23.55 Teemaõhtu. Nõiutud saar (Eesti 1985) 00.05 Teemaõhtu. Saada nägijaks (ETV 1987) 00.32 ERR-i uudised

10.00 Tähelaev: Sirje Runge 11.15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Pitsa (Jamie Oliver’s 30-minute Meals, Inglise 2010) 11.40 Loodusdokk Jäine planeet, 1/6: Retked maailma otstesse (Frozen Planet, Inglise 2011)* 12.30 Mõistlik või mõttetu, 2/4* 13.00 Komöödiasari Minu pere: Trooja Susan (Inglise 2006) 13.25 Ilus maa: Veskimehe jahvatused 13.35 Osoon* 14.05 Minuscule (Prantsuse 2011) 14.10 Reisisari Reisile minuga: Aasta reisid* 14.35 Meie inimesed: Sebastien* 15.00 Ajalik ja ajatu 15.30 Puutepunkt 16.00 Võimu kants, 3/10: Viimane töörügaja (Borgen, Taani 2011)* 17.00 Midsomeri mõrvad: Kommuuni mõrvad (Inglise 2011)* 18.30 Aktuaalne kaamera 18.40 Ajavaod: Mitte ainult välgust 19.10 Laulukarussell 2012: 2.poolfinaal 20.05 Pehmed ja karvased 20.30 ENSV: Lõks 21.00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 21.40 Sport. Sport 21.59 Harju 1-50: Kaarel Tarand 22.00 Inspektor Banks, 4/3: Haud on külm (Inglise 2011) 23.30 Kodutänav (The Street, Inglise 2009) 00.35 Ajalik ja ajatu* 01.06 ERR-i uudised

13.20 Avameelselt Kaja Kallasega. Kus on naise koht?* 14.10 Pilvede all*: Hooaja viimane! 15.10 Unelmate hotell – Dominikaani Vabariik (Das Traumhotel: Karibik, Austria/Saksamaa 2008) 17.05 Utta Danella: Kuu järve keskel (Utta Danella: Der Mond im See, Saksamaa 2004) 19.00 Reporter+ 19.30 Romet ja Julia: Kus isa on? 20.30 Guinness World Records – pööraseimad rekordid 22.00 Mängufilm Kasuvennad (Step Brothers, USA 2008) 00.00 Mängufilm Võluv märklaud (Fair Game, USA 1995) 01.40 Mängufilm PS! Ma armastan sind* (P.S. I Love You, USA 2007) 03.40 Aiadetektiivid*: Piki aiateed 04.30 Reporter+* 05.00 Unustamatu*: Carrie helistaja

20.00 Eesti otsib superstaari: Lava taga 20.30 Eesti otsib superstaari. Täna selguvad superfinalistid! 22.00 Eesti otsib superstaari: Hääletus 22.15 KINO3: Mängufilm Kaldale uhutud (Cast Away) USA 2001). Seikluspõnevik

KANAL 11 06.15 Kohtumine vanematega: Usklik pere 06.40 Mängufilm Rosamunde Pilcher – Lootuse tiivad* (UK/Saksamaa 2007) 08.15 Rõõmuga täidetud elu 08.45 Top Shop 09.00 Mehi jalaga segada*: Esimene osa! 10.00 Minu Kreeka köök 10.30 Kodusaade 11.25 Kokasaade – Lusikas 12.10 Hooaeg 12.50 90210*: Tüdrukute kaklus 13.40 Doktor Oz*: Jennifer Hudson 14.35 Doktor Oz*: Kas te tarbite piisavalt nooruse vitamiini? 15.30 Doktor Oz*: Goldie Hawni nooruse saladused 16.25 Doktor Oz*: Dr Ozi haigustedetektiivide uued ravimeetodid 17.20 Doktor Oz*: Toidusõltuvus 18.15 Miljonäri salamissioon 19.10 Miss Marple, 12: Betrami hotellis (Agatha Christie’s Marple 3, UK) 21.00 Mängufilm Avastades Eikunagimaad (Finding Neverland, UK/USA 2004) 23.00 Lõbulinnu salapäevik 23.25 Kadunud* 00.15 Reporter+ 00.45 Drag queenide võidujooks*: Rokenroll 01.30 Kamenskaja*: Kannatanu nimi – eikeegi, 1 02.15 Unelmate hotell – Hiina (Das Traumhotel: China, Austria/Saksamaa 2008) 03.45 Minu Küprose köök* 04.10 Minu Kreeka köök* 04.35 Kohtumine vanematega*: Koolidirektor 05.00 Kohtumine vanematega*: Usklik pere 05.25 Reporter+*

TV6 06.00 SMSmäng 07.00 Kolmeraudne 4 07.55 Kalamehejutud 3, 23 08.30 Kameeleon 3, 52 09.25 Kaugel Maast 1, 5 10.20 Kinominutid 10.55 Kutsuge Cobra 11 14, 8 11.50 Tantsi tagumik trimmi: Higi ja pisarad 1, 8 12.20 Tantsi tagumik trimmi, 8 13.45 Wilfred 1, 9 14.15 Üksik ratsanik 16.00 Kõige naljakamad koduvideod 16.30 Salajane ladu 13 1, 9 17.30 Õigluse nimel 1, 10 18.30 Simpsonid 15, 17 19.00 Ninjasõdalane 1, 10 19.30 Totaalne muutumine: kodu eri 8, 20 20.30 Simpsonid 15, 18 21.00 KINOÕHTU: Saage tuttavaks – Dave 22.45 Päästjad 6, 8 23.40 KINOÕHTU:TELEESILINASTUS! Terror jäärajal 01.25 Kõige naljakamad koduvideod 01.55 Kutsuge Cobra 11 14, 6 02.45 Kolmeraudne 4 03.35 Hommikuraadio 05.20 Ida-Virumaa uudised 05.25 Seitsmesed uudised 05.50 Uudistemagasin

KANAL 12 01.00 Politseipere 1, 16: Süütuse aeg 01.53 TV3play.ee uudised 01.55 Mängufilm Tavalised kahtlusalused (The Usual Suspects, USA/Saksamaa 1995) 03.35 Eesti otsib superstaari, 24* 05.00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05.25 Kirgede torm, 1018

06.30 Postimees.ee 08.30 Vanaraua automeistrid 09.20 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga*: Kanada 10.10 Wrestling: RAW*, 24 11.00 Sin City* (Sin City, USA 2005) 13.00 1408* (USA 2007) 14.40 Hiromant II* 15.35 Mängufilm Zombistripparid* (Zombie Strippers!, USA 2008) 17.10 Rünnak 13. jaoskonnale* (Assault on Precinct 13, USA/Prantsusmaa 2005) 19.00 Wrestling: SmackDown, 24 20.00 Eesti kiirendajad Soomes medalijahil 2012, 4 20.30 Teismelised ninjakilpkonnad (TMNT – Teenage Mutant Ninja Turtles, Hongkong/USA 2007) 22.00 Mängufilm Vennad Grimmid (USA/UK 2005) 00.05 Amityville’i õudus (The Amityville Horror, USA 2005) 01.40 Night Chat 05.00 Postimees.ee

Kaja Kallas: pärast lapse saamist olin mittekeegi

Elina Born: superstaariks pürgija, kes mehe rahast ei hooli

„Kodune naine on ühiskondlikus plaanis märkamatu,” tõdes Kaja Kallas nukrameelselt Kanal 2 saates „Avameelselt”, kuidas lapsega kodus olles oli ta küll väikse poja maailma naba, kuid suuremas plaanis pea mittekeegi. Pärast lapse saamist üllatas Kaja Kallast see, et kui ta trepist alla kukkus, küsisid kõik jahmatusega, kas laps oli süles, mitte seda, kas ta sai haiget. Saates „Avameelselt Kaja Kallasega. Kus on naise koht?” arutleb Kaja nii ema, poliitiku kui ka naise rolli üle. Lisaks saab sõna Jürgen Ligi, kes on tema suhtes väga kriitiline olnud. Teisipäeval eetris olnud saade väärib vaatamist ja on kordusena Kanal 2-s pühapäeval kell 13.20.

Elina Born on 18-aastane Lääne-Virumaa neiu, kes ainsa naisena veel superstaari konkurentsis püsib. Ženja Fokin usutles hiljuti Elinat ja sai teada, et noore naise võtab jalust nõrgaks mees, kes end oma riietes hästi tunneb ja kes on enesekindel, teades, kes ja mis ta on. Raha ei ole aga Elina jaoks oluline. „Mind ei huvita absoluutselt, mis toimub mehe rahakotis,” sõnas ta Fokinile ja kinnitas, et tema jaoks ei ole probleem ka mehele kohvi välja teha. Kuidas sobib Elinale duett enesekindla ja iseteadliku Tanel Padariga, selgub pühapäeval, kui kell 20.30 läheb otse-eetrisse „Eesti otsib superstaari” eelviimane saade ja selgub, kes hakkavad 23. detsembril toimuvas finaalis omavahel tiitli nimel võistlema. Tekstid: www.Publik.ee

KUULUTUSED

EELLINASTUSED!

Saal 2 eesti k! 14:40(ainult P) 18:10(ainult N)

KINODES 21.12.

LINDPRIID, KELLEST SAID KANGELASED

PII ELU 3D EELLINASTUSED! MS12 20:15(ainult N) 17:10(ainult P) 21:00(ainult R) 21:10(ainult L)

Saal 1 Saal 2 Saal 5 Saal 6

MET OOPER: AIDA

Saal 1 HFR 3D

11:30(ainult E) 13:55(R,T) 15:25(ainult E) 17:50(R,T) 20:15(ainult K) 21:45(R,T)

Saal 1 HFR 3D Saal 2 HFR 3D Saal 2 HFR 3D Saal 5 3D

12:15(L, K, N) 13:25(ainult P) 16:15(L, K, N) 19:45(ainult P) 12:15(R, E,T) 16:15(R, E,T) 20:15(R, P, E,T)

Saal 6 3D Saal 7 3D A.Le Coq Sviit 3D

13:55(ainult L, N) 17:50(ainult L) 20:45(ainult N) 21:45(ainult L)

Saal 1 Saal 7 A.Le Coq Sviit

TOM SHIA JASON GARY JESSICA GUY HARDY LaBEOUF CLARKE OLDMAN CHASTAIN PEARCE

18:40(ainult K) 19:50(R,T, N)

*A.Le Coq Sviidi seansid tööpäeviti alates 17:00, nädalavahetustel ja pühadel 13:00

20:00(ainult L) 12:00(ainult P) 20:00(ainult L)

L MET OOPER: MASKIBALL 19:00(ainult E) Saal 1

18:40(ainult E,T) 14:45(v.a. P) 17:15(ainult P) 18:40(R, L, N) 21:00(ainult P)

www.forumcinemas.ee mobile.forumcinemas.ee

Saal 3 vene k! 11:30(ainult L) Saal 6 vene k! 15:30(ainult P) Saal 6 eesti k! 13:00(ainult L)

Saal 3 Saal 7 Saal 8

BOLSHOI BALLETT: PÄHKLIPUREJA L 17:00(ainult P) Saal 1 VIIS LEGENDI PERE eesti keeles! 11:40(R,T) eesti keeles!11:40(L,K,N) vene keeles! 11:30(v.a. L) vene k! 13:40 20:05(K) 17:55 eesti keeles! 14:00 eesti keeles! vene k! 15:30(v.a. P, K)

Saal 1 2D Saal 2 2D Saal 3 3D 22:15 Saal 3 2D Saal 3 2D 12:10(v.a. P) Saal 5 3D 15:20 18:00 Saal 6 3D

AEROAUTOD PERE 15:50 Saal 3 3D eesti keeles! Saal 9 2D vene keeles! 12:30 16:50 TULEGA TULE VASTU

Saal 3 Saal 6

K12

20:05(v.a. K) 22:15(ainult K)

Saal 5 2D Saal 7 2D

PILVEATLAS MS12 Saal 6 12:00(v.a. L) 17:45(v.a. K) VIDEVIKU SAAGA: KOIDUKUMA OSA II 12:45 20:30

KUI JÕULUMEES ALLA SAJAB PERE Saal 4 eesti keeles! 11:20 15:55

Saal 8

SEENELKÄIK eesti keeles, venek subt! L 18:05 20:10 Saal 4

Saal 9

DEEMONID

Saal 4

ÕNNETERAAPIA

Saal 5

eesti keeles! K14 13:30 22:05

K12 21:00(v.a. R, E,T)

SUHETE MÄNGUVÄLJAK MS12 18:30(v.a. E,T, K) Saal 5 22:10(E,T, K) 21:10(v.a. L) Saal 6

MS12

11:50 16:20 22:20(v.a. P)

HOLY MOTORS 360

Saal 9 SEITSE PSÜHHOPAATI

Saal 10 ARGO

Saal 10 007 SKYFALL

Saal 10

K12 21:15

MS12

14:25 18:45

K14 22:00

K12

16:25

MS12

13:15 19:00

Piletihinnad: E-N ja reede kuni kl 18:00 tavapilet 4,50€/lastepilet 2,50€, 3D-pilet 5,00€/lastepilet 3,50€. E-N alates kl 18:01 tavapilet 5,00€/lastepilet 2,70€, 3D-pilet 7,00€/lastepilet 3,70€. Reede (alates 18:01), L-P ja riiklikel pühadel tavapilet 6,50€/lastepilet 2,90€, 3D-pilet 8,00€/lastepilet 3,90€. A.Le Coq Sviit E-N pilet 17€. R-P pilet 21€

KUULUTUSED

Ost T . detsember kell  Vanemuise kontserdimaja K . detsember kell  Pärnu kontserdimaja N . detsember kell  Estonia kontserdisaal Haydn. “Te Deum” EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Kädi Plaas, Iris Oja, Mati Turi ja Uku Joller, Dirigent Daniel Reuss Mozart. “Missa longa” Joseph Haydn. “Te Deum” Joseph Haydn. Sümfoonia Es-Duur

1 Kunstisalong Allee, Pikk . Vanema kunsti ost ja müük, oksjonid, näitused. Avatud E-R -, L -. Tel  ,   info@allee.ee www.allee.ee

Müük 1 Müüa lõhutud kuivad ja märjad küttepuud. Tel   1 Müügis palju kasutatud kontorimööblit. Defekte võib ka leiduda. Tähetorni -j Tall. E-R - Kauplusladu APUNEKS OÜ 1 Küttepuud ja brikett, tel  . 1 Saetud, lõhutud küttepuud: kuiv lepp (cm ), metsakuiv kuusk (pikkus tellija soovil) ja kuiv kask (cm) võrkkotis koos transpordiga. Tel  , mob   Võtikmetsa OÜ

Kinnisvara Festival Talveöö unenägu 17. – 21. detsembril Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma (Tšiili) 19., 20., 21. detsembril 18.00 Viimane proov (Peruu) 19., 20. detsembril 20.00, 21. detsembril 18.00 Kassa: 66 50 800 www.linnateater.ee

Nüüd kuulutuste tellimine veelgi lihtsam! Telli kuulutus Eesti Päevalehte, Eesti Ekspressi ja Maalehte ühest kohast! Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu internetipangas.

kuulutus.lehed.ee Reakuulutusi saab edastada ka e-postiga anni.koppel@lehed.ee ja kõikides Eesti Posti kontorites üle Eesti. Lisainfo telefonil 680 4506.

1 Ostan korteri Tallinnas, tel  .

Töö 1 Transpordifirma Tallinnas vajab vanemdispetserit ja traktoristi. Tel  .

Avaldame kaastunnet Maire Karule armsa

EMA

Tervis

surma puhul

1 Uus ja eksklusiivne massaažisalong ootab lõõgastavale massaažile. Tel  .

AS Fertilitas

Laen Mälestame kauaaegset spordifotograafi 1 Laen kinnisvara tagatisel. AS A&O LaenuGrupp. Tartu mnt  Tln.   www.aolaenud.ee Tutvuge tingimustega, konsulteerige asjatundjatega. 1 ABC Laenude AS / Lombard Laenud tagatise vastu. Kulla ja hõbeda kokkuost. www.abclaenud.ee, tel  .

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Sarja „Areeni bestseller” 2. raamat

EMMA DONOGHUE TUBA

AEG KAUBELDA! Holmes & Meyers kutsub metsaomanikke läbi rääkima metsas planeeritavate raiete üle. Ostame kasvava metsa raieõigust. Pakkuda võib lageraidest harvenduseni. ERIPAKKUMINE! Pakume kasvava lepiku eest head hinda. Lõhutud küttepuude müük, tellimine: tel 600 5323

tel 5553 3064, 5554 0620 e-post info@holmesmeyers.eu

Kujuta ette, et kogu su elu on möödunud väikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent. Vaid killuke taevast headel päevadel. (Kätlin Kaldmaa) Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

Teenus 1 KAARDID ENNUSTAVAD Tel    h, h , €/min www.ennustus.ee 1 NÕUANDELIIN tel  . Kui elumure vaevab ja vajad hingeabi, anname soovitusi. Vastame eraelu, töö ja tervise küsimustele. Kõne hind ,€/min.

Teated 1 Aleksei Jaštšuk (pankrotis), pankrotihaldur Mari Männiko müüb enampakkumisel korteriomandi asukohaga Tallinna linn, Haabersti, Õismäe tee - (pindalaga , m), alghinnaga   eurot. Enampakkumise aeg ja tingimused on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Info tel  .

Tõlge ÄRA MAGA MAHA SUUREPÄRAST TÖÖPAKKUMIST. Tahad teada saladust? H&M-is varustame kõiki kauplusi uue suurepärase moekaupade valikuga iga päev. Sadagu taevast rahet või lund. Ehk on see üks põhjustest, mis teeb meist juhtiva moekaupade müüja euroopas. Ehk seepärast oleme olnud edukad üle  aasta -s riigis üle kogu maailma. Lõpuks ometi jõuame ka sinu juurde suurepärase moekaupade valikuga, mis parima hinna ja kvaliteediga on mõeldud kõigile. Otsime inimesi oma uutesse kauplustesse Eestis, Tallinnas. Värbame : kaupluse juhataja, dekoraator-müüja, osakonna juhataja ja vanemkassapidaja. Kandideeri : www.manpower.ee hiljemalt .dets. Lisainfo telefonil: +   Rohkem infot H&M-i kohta leiad hm.com.

TOOMAS ARINGUT ja avaldame kaastunnet lähedastele Eesti Spordiajakirjanike Selts

Avaldame kaastunnet

PISIPOJA surma puhul Daniel Luhale Onninen AS

Avaldame siirast kaastunnet Enno Tähvele perega armsa isa

LEMBIT NÕLVAK Avaldame sügavat kaastunnet Kaupo ja Leho Nõlvakule isa kaotuse puhul EÜE Väinamere Segakoor

EDUARD TÄHVE

Südamlik kaastunne Hannes Veskile

surma puhul

ISA

Ärasaatmine .. kl . Pärnamäe Krematooriumi suurest saalist

kaotuse puhul Töökaaslased Filter ASist

Päästeameti Põhja päästekeskus

Mälestame endist töökaaslast

Avaldame sügavat kaastunnet Tarmo Kuubile

VILMA LILIENBERGI

EMA

.. - .. Eesti Rahvusringhääling

surma puhul Töökaaslased Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest

45 RISTSÕNA

Nimeta ristsõnapildil oleva džässpianisti 2012 ilmunud CD pealkiri (1-11). Vastus ilmub 29. Detsembri LP-s. Lahtistele postkaartidele kirjutatud vastuseid ootame 24. Detsembriks aadressil Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Päevaleht, LP ristsõnad. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Päevalehe ühe kuu tellimuse. 1. Detsembri laupäevalehes ilmunud ristsõna õige lahenduse Maarja kuulutamine eest saab auhinna Ülle Mägi. Palume teil pöörduda Eesti Päevalehe leviosakonda telefonil 680 4444.

MEELELAHUTUS

ILM MEIL JA MUJAL

HOROSKOOP

Laupäev

Pühapäev

Esmaspäev

Teisipäev

-8 °C

9 M/S

82%

91%

-10 °C

Kolmapäev -11

-13

-11

-12

-14

-13

+10

Berliin

Moskva

Pariis

+10

Viin

Riia

Madrid

+13

Ateena

Rooma

+15

Bukarest

Ankara

Los Angeles

+16

-6

Sydney

+29

Helsingi

-4

Tokyo

+14

-3

Reykjavík

New Delhi

+23

New York

Tunis

+20

+14

-13

ROHKE DEBELAKI LIBAUUDISED

Salajasest Poliitikud valivad rahastajast pole edaspidi enesele rahva mingit ohtu! Erakondade rahastamise infokeskus annab teada, et elanikkonna kartusel, nagu telliksid erakondade salajased rahastajad ka kogu poliitika ja otsused, ei ole tõepõhja all. Raha maksmine ja vastuteenete osutamine ei ole üksteisega kuidagi seotud, mär-

LISA MYHRE

Nemi

KOOMIKSID

gitakse infokeskuse värskes uuringus. Ka rahvas maksab poliitikutele iga päev oma maksudest palka ega ole siiani vastu saanud ühtegi teenet ega muud kasu. Seega võivad inimesed olla rahulikud: raha poliitikuid ei mõjuta ja neid tegutsema ei pane. 1

Suuremad poliitilised parteid on eilsel juhtkondade tasandil toimunud kohtumisel välja töötanud valimisseaduse muutmise seaduse. Siiani on rahvas valinud poliitikuid ja tulemus ei ole kumbagi poolt rahuldanud. Muudetud valimisseaduse kohaselt aga ei valiks mitte enam rahvas poliitikuid, vaid poliiti-

SÕNN Laupäeval tarbi kultuuri, eksootikat, kunsti. Või mine külla mõnele boheemlasest vandenõuteoreetikule, kes teab sulle kindlasti rääkida üksikasju saabuvast maailmalõpust. Pühapäeval tunned vajadust olla kodus ja majapidamises nokitseda. KAKSIKUD Kui keegi sulle midagi lubab või teeb mõne ettepaneku, suhtu asjasse ettevaatusega. Võidakse tõmmata ettevõtmisse, mis võib kahjustada su mainet. Laupäevas on sügavaid ja müstilisi vibratsioone. Pühapäev sobib vaimu tuulutamiseks, kunsti ja eksootika nautimiseks. VÄHK Laupäevast võib kujuneda aktiivsete suhete päev, ent võimalikud on ka vaidlused ja pinged sinu ja teiste vahel. Päev sobib selleks, et võtta koos kaaslasega ette mõni mahukam ja raskem kodune töö. Energiat on vaja kulutada. Pühapäev toob müstilisemaid ja salapärasemaid toone.

Reede

-9

London

Stockholm

Neljapäev

JÄÄR Laupäeval võid Kuu ja Marsi ühenduse mõjul olla üliaktiivses meeleolus. Niisama passimine tekitab rahutust. Kui midagi muud teha ei ole, siis paiguta kasvõi mööblit ümber. Pühapäev toob õhulisema ja uudishimulikuma meeleolu – vajad uusi muljeid.

kud valiksid rahvast. Pärast valimisseaduse muudatust pääseksid inimesed tüütavatest valimiseelsetest perioodidest ja peaksid selle asemel hoopis ise valimiskampaaniat tegema, et neid valitaks. Kui mõni elanikkonnagrupp ei suuda poliitikutele olla piisavalt atraktiivne, siis neid ei valitagi. 1

LÕVI Laupäeval tasuks hoida tervist ja mitte ülemäära rahmeldada. Eriti tundlik võid olla külma ja niiskuse vastu. Laupäev sobib siseruumides mõne töö kallal vaikselt nokitsemiseks. Pühapäeval on olulisem partnerlus ja kõik üks-ühele-suhted. NEITSI Laupäeval vajad enese aktiivset väljaelamist – vänta treeninguseadet, jookse oma lemmikloomaga võidu, mine ujulasse, tantsi! Kui oled noor ja vallatu, võib tekkida armuseiklus. Pühapäev peaks jääma täielikuks väljapuhkamiseks. Kodused suhted võivad sellel nädalavahetusel olla keerulised. KAALUD Laupäev sobib kenasti igasugusteks kodusteks töödeks või selleks, et koos perega midagi energiamahukamat ette võtta. Kui hakkad süüa valmistama, siis käi nugade ja muude köögitarvikutega ettevaatlikult ümber. Pühapäev sobib ideaalselt aktiivseks meelelahutuseks ja pidutsemiseks. SKORPION Nädalavahetus ei kõlba kindlasti tehnikakaupade, eriti arvutite ja sidevahendite ostmiseks, laiemas plaanis üldse suuremateks ostudeks. Laupäev sobib külaskäikudeks ja ka külaliste kutsumiseks. Pühapäev kujunda rahulikuks, ole lihtsalt koos oma perega või üksi kodus. AMBUR Laupäeval säästa jõudu ja energiat, väldi külmetumist ja söö-maga korralikult. Osta võiks praktilisi tööriistu või majapidamisvahendeid. Ühtlasi võib raha ja asjade pinnalt kellegagi tüli tõusta. Pühapäeval vajad uusi muljeid ja suminat enese ümber. Ei tohiks minna kaasa asjadega, millest sul puudub ülevaade. KALJUKITS Laupäeval võid olla kangust täis, nii et kipud suhetes olema puine ja kinnine. Samas sobib päev raskemateks kodusteks töödeks, asjade parandamiseks. Samuti võiksid lastele elutarkust jagada. Pühapäevas on kiirust ja liikuvust, sul on raske teistega sammu pidada. VEEVALAJA Laupäeval tasuks aeg maha võtta ja korralikult välja puhata. Võiksid minna kinno mõnda müstilist fantaasiafilmi vaatama või külastada sürrealistliku sisuga näitust. Pühapäeval on Kuu Veevalajas ja see muudab sinu suhted teistega ehk kohati liiga emotsionaalseks. KALAD Laupäeval võiksid minna oma lemmikklubisse või pubisse – kohta, kus on korraga koos rohkem inimesi. Kellegagi võib tekkida huvitav ja inspireeriv jutuajamine või annab keegi sulle väärtusliku idee. Sõbrad võivad sind millegagi üllatada või sinu nõu vajada. Pühapäev sobib passiivseks puhkuseks.

SCOTT ADAMS

Dilbert

PILTMÕISTATUS

Õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu. Vastus saada aadressil moistatus@epl.ee

Eelmise mängu võitis Lemme Mäe Auhinna saab kätte Narva mnt 11e, E–R 9.00–17.30 Eelmise nädala vastus: Mart Laar

KAS SINU LAPS VEEDAB AEGA ARVUTI JA TELEVIISORI EES?

KUIDAS SEDA AEGA VÄHENDADA? PARIMAD KINGID LAPSE LOOVUSE ARENDAMISEKS AMOS-ELT!

Sebra

Paljudel juhtudel on lapse arengule kasuks kui vähendada arvuti ja televiisori ees veedetud aega. Siin on abiks mitmed Amose tooted, mis stimuleerivad laste loogilist ja ratsionaalset mõtlemist, arendavad koordinatsiooni ja püsivust ning edendavad üldist arengut. Paraneb käeline osavus, värvitaju ja samuti koguse- ja proportsioonitaju. Erinevate põnevate ja lõbusate teemakomplektidega tegelemine on lastepäraselt lihtne. Kaasas on värvide segamisõpetused ning samuti ülevaatlik valmistusjuhend. Mitmetele toodetele on pakendile märgitud, millisele vanusele toode on sobiv kasutada. Näiteks I CanB on sobiv juba alates 3-ndast eluaastast, I Clay alates 4-ndast.

2. Vormi kõrvad ja kinnita pea külge.

3. Tee silmad ja pressi pea külge.

1. Veereta pall, millest tuleb pea.

Amose tootevalik on lai: liimid ja liimipulgad, Glass Deco (klaasivärvid), I Clay (modelleerimismass), I CanB (modelleerimis-, dekoreerimismass), tekstiilivärvid, viltpliiatsid ja palju muud.

4. Vooli pikk vorst kaelaks ja kinnita see pea külge.

Tooted on turvalised – on omistatud EN71, CE ja Conforms to ASTM D-4236 sertiﬁkaadid.

GLASS DECO

abil on lõbus ja lihtne ise ehteid kujundada. Palju võimalusi kaunistamiseks. Korduvalt kasutatav, saab eemaldada vanema kaunistuse ja asendada uuemaga.

6. Veereta neli vorstikest jalgadeks.

5. Kehaks vooli ovaalne pall.

odu“ „Pere ja aKistelehe“ ning „N etuse toim ss. lemmikma 7. Peenikesest vorstist tee saba. Maailma kergeim õhu käes kuivav modelleerimismass. Mugav, ei määri riideid ega lauda. Veebaasil. Kaasas selged õpetused, kuidas samm-sammult valmistada küpsetisi, autosid, ehteid ja palju muud. Peale kuivamist dekoreeritav Amos-e klaasivärvide Glass Deco või sädeleva liimimassiga.

MOBILE KIT Liikuv komplekt – erinevad vitraažid, lihtne kaunistada selgete ja säravate Amos-e klaasivärvidega.

JELLY DECO Kaunista oma erinevaid asju – kleepub enamustele läikivatele pindadele.

BEADS-BEADS Paiguta terakesed, pihusta veega ja peale kuivamist ongi vahva kujukene valmis.

CREAMY CLAY Dekoreeri Amos-e I Clayst valmistatud kooke ja küpsetisi. Õhu käes kuivav.

8. Tee massist lakk ja kinnita kaelale.

9. Viimaseks tee värvilised triibud ja kinnita need kehale.

KASUTA KIRJAKLAMBREID! Kasuta kirjaklambrit kaela ja keha vahel tugevaks kinnituseks. Vaata Amos I Clay kasutamist ka Youtube-ist.

I CAN B Ideaalne 3D modelleerimiseks. Värve omavahel kerge segada. Õhu käes kuivav.

Amose toodete edasimüüjad (toodete valik erinev) – Üle Eesti: Apollo Raamatupood, Selver, Prisma • Tallinn: Maksimarket (Lasnamäe, Laagri) • Tartu: Penpoint OÜ • Rakvere: A ja O, Kristallkotkas, Maksimarket Põltsamaa: Merit Tarkvara • Jõgeva: Kaubamaja • Haapsalu: Tack MR, Kaubamaja Konsum • Pärnu: Büroomark Pluss, kpl. Lepopold • Võru: Lexika, Maksimarket • Põlva: TÜ Kaubamaja • Viljandi: Brigitta Äri, Maksimarket • Rapla: Taig • Paide: Taig, Maksimarket • Saaremaa: Kaseoru, Arthemis • Hiiumaa: Reko AKM

NÄOVÄRVID Dekoreeri keha ja nahka turvaliselt. Toode on praktilises plastkarbis.

Amos esindaja Eestis: Mamear AS • Tel: 673 5530 info@mamear.ee • www.mamear.ee