Soe kodu (august 2017) by Eesti Päevalehe

SOE KODU

Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Toimetaja: Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: KĂ¤trin Murumets katrin.murumets@ekspressmeedia.ee Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

August 2017

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

SOE KODU

Kodu soojapidavust aitab parandada rõdu klaasimine

Tasub teada Lisaks mõõtudele ja rõdu kujule sõltub rõdu klaasimise maksumus veel järgmistest teguritest: klaaside paksus – enamasti kasutatakse kortermajade rõdudel 6 või 8 mm läbimõõduga klaasi; klaaside toon – üldjuhul on kortermajadel kohustuslik läbipaistev ehk kirgas klaas;

Foto: Shutterstock

veeplekid – peaaegu alati tuleb paigaldada alumised veeplekid, ülemiste vajaduse otsustab meister objektil;

Rõdu klaasimine pakub kaitset mitte ainult ilmastiku eest, vaid suurendab ka turvalisust ja vähendab mürataset. Kõige olulisem on aga soojapidavuse suurenemine.

otsa- ja vahetihendid – hinnapakkumistega tutvudes kontrolli, kas tihendid on juba hinna sees.

Kõverad avad pole probleem

Margit Aedla

itmed mõõtmised näitavad, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem. Näiteks seina termograafilisel mõõtmisel on erinenud seina temperatuur vastavatel tingimustel 1,5 °C võrra. Kuigi esmapilgul tundub nimetatud number väike, mõjutab see reaalses elus küttekulusid u 7,5%. Vähetähtis pole seegi, et klaasitud rõdu vähendab siseseinale kondensatsioonivee ja hallituse teket. Kuna rõduklaase ei ole võimalik väljastpoolt avada, lisab kinnine rõdu kodule turvatunnet. Klaasitud rõdu vähendab märgatavalt ka tuppa kostvat tänavamüra. Samuti kaitseb väljast tuleva saaste ja lendleva prahi eest, ka vihm ja lumi ei pääse rõdule.

Rõdu vajab karastatud klaasi Rõduklaaside süsteem on lihtne – see koosneb ülemisest ja alumisest pulbervärvitud alumiiniumprofiilist. Klaas on 6 mm või 8 mm paks, lihvitud servadega ja karastatud. See kinnitatakse profiili sisse neetidega. Rõdudel on lubatud kasutada ainult karastatud klaasi, sest purunemisel muutub klaas nn soolaks. Kindlasti ei saa kasutada rõdu klaasimisel tavalist aknaklaasi. Põhimõtteliselt saab klaasida iga rõdu – olgu see siis lodža ehk taandrõdu või maja fassaadist väljaulatuv rõdu. Põhiline on klaasimisel lagi, kuhu kinnitada ülemine profiil. Ülemine konstruktsioon peab olema piisavalt tugev ja jäik, et sinna saaks klaa-

Klaasitud rõdu vähendab kulusid küttele ligi kaheksa protsenti, samuti aitab vältida siseseinale kondensatsioonivee ja hallituse teket.

sid kinnitada. Näiteks rippuva klaasisüsteemi puhul ripubki kogu raskus üleval. Kas ja millist rolli mängivad klaasimisel rõdude piirded? Klaasida saab kas maast laeni või piirdest laeni. Või siis klaasida piire teise, eraldi klaasiga, kui seda soovitakse. Olemasolevale piirdele saab klaasi kinnitada mitut erinevat moodi. See sõltub olukorrast, kliendi soovist, tema võimalustest jne. Üldjuhul saab

olemasoleva piirde külge kinnitada klaasi kas siis profiilidega või punktkinnitustega. Ühtset ja kindlat lahendust ei ole – kõik sõltub olukorrast. Rõdu suurus ei mängi klaaside avamisel rolli. Ka väga keerulistes olukordades on leitud hea lahendus, et klaasid liiguksid. Näiteks äärmine klaas avaneb 90° sissepoole, järgmine liigub selle asemele ja avaneb selle järel. Lõpptulemusena saab

rõduklaasid raamatulehtedena sissepoole seina äärde lükata ja kogu rõdu on avatud. Sel moel on klaase ka kerge pesta. Oma osa mängib kindlasti rõdu kõrgus. Kui ava kõrgus on üle kahe meetri, tuleb kasutada 8 mm karastatud klaasi. Kui see jääb alla kahe meetri, võib panna 6 mm karastatud klaasi. Kõrged klaasid pole iseenesest ohtlikud, sest eranditult kõik on valmistatud karastatud turvaklaasist.

Vanad kortermajad pole just kõige sirgemad ja klaasitavad avad on tihti kõverad – seda just vanadel majadel. Aga see pole probleem, kuna rõduklaasid tuleb paigaldada sirgelt. Kõik rõduklaasid tehakse valmis vastava ava järgi. Üldjuhul on nii, et pärast tellimuse esitamist vaatab objekti üle asjatundja. Alles pärast seda komplekteeritakse rõduklaasid, mis paigaldatakse nii, et need ka liikuma hakkaksid. Kas klaasida rõdu osaliselt? Osaliselt klaase tavaliselt ei paigaldata: see ei anna soovitud efekti (kaitse ilmastiku eest, väiksemad küttekulud). Klaaside kõrguse määrab klaasitava ava kõrgus. Klaaside laiuse (st jaotuse) määrab tavaliselt rõdu sügavus. Loomulikult tuleb rõdude klaasimisel järgida alati kogu maja arhitektuurset lahendust.

AEDA ja AHJU Pellet premium 6 ja 8 mm 975 kg / 175 € Puitbrikett 960 kg / 135 € 40 l kotis kütteklotsid 1,80 €, lepp 2,70 €, kask 3 € Multš 80 l kotis 4,50 € Kivisüsi, lahtine kuni 3 t autoga ja big-bag-kotis Ühe aluse tellimisel Tallinnas ja lähiümbruses transport tasuta, väiksemaid koguseid saab osta meie laost: pellet 15 kg / 2,70 €; puitbrikett 10 kg / 1,30 € Kolmetonnise autoga toome teie aeda multši (ka big-bag-kotis), mulda, liiva, freesasfalti, killustikku, graniitkillustikku, paekivisõelmeid ja -liiva ning graniidisõelmeid. LEILI BRIKETT OÜ Vana-Narva mnt 9a, Maardu tel 5692 4924, 637 9411 www.leilibrikett.ee

SOE KODU

Maja vundamenti ohustavad niiskus ja külmakerked

Foto: Shutterstock

Vundamendi, keldriseinte ja põrandate õige soojustamine aitab vältida umbes 10–15 protsenti soojakadudest ja säästa küttekulu arvelt. Signe Kalberg

õige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti niiskus ja maapinna külmakerked. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapinna sees ning külmakerked hakkavad

lõhkuma maja konstruktsiooni. Selleks, et külmakerked hoonet ei kahjustaks, peab kas vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumispiiri või madalvundament olema ümber perimeetri kaitstud nn külmakerkekaitsega – horisontaalse soojustusega pinnase sees.

Soojustamise eesmärk on takistada soojakadusid vundamendi ja sokli kaudu ning tõkestada pinnase külmumist vundamenditalla all. Vanasti vähendati soojakadusid seinte kaudu õige lihtsal moel. Külmal aastaajal kaeti keldriaknad näiteks pilliroomati, papi või laudadest luugiga

ning vastu seina laoti küttepuid või muud käepärast materjali. Miks mitte ka tänapäeval neid nippe kasutada? Kui siiski soovitakse (nt keldriruumide kasutamise tõttu) paremat soojustust, tuleb meeles pidada, et keldriseina seestpoolt soojustamine ükskõik millise soojustusmaterjaliga ei ole õige, kuna siis liigub külmumispunkt müüri sisse. See omakorda põhjustab niiskus- ja külmumisprobleeme. Nii vundamenti kui ka soklit on õigem soojustada välispidiselt. Õigeaegne väline hüdroisolatsioon ja soojustamine kaitseb vundamenti vee kahjuliku mõju ning hallituse ja seente tekkimise eest. Sokli ja vundamendi välisele soojustamisele mõtlevad kõigepealt need, kes tahavad neid kindlalt külmuvast pinnasest isoleerida. Vähetähtis ei ole ka soojuskao vähendamine – statistika kohaselt kaob mõnekorruselise maja vundamendi kaudu 10–15% soojusenergiast. Samas muudab sokli välispidine soojustamine oluliselt vana maja välimust. Sobiva lahenduse leidmiseks tuleks igal juhul kasutada spetsialisti abi.

Hinda materjali niiskuskindlust Maja näiliselt tugeva ja kauakestva betoonvundamendi peamine ohuallikas on vesi. Enamikus piirkondades on pinnas väga niiske. Temperatuurilangus aastaaegade vaheldumisel ning põhjavee pidev külmumine ja ülessulamine talveperioodil

avaldab ehitise vundamendile suurt koormust. Kui vundamendile ei ole väljapoole paigaldatud hüdroisolatsiooni ja soojustust, siis tekivad vundamenti varem või hiljem niiskuse mõjul praod. Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada külma liikumist maja alla, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see u 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse kogu plaadialune ühtlaselt. Passiivmajadel on enim kasutatav plaatvundament, sest seda saab teha väga lihtsalt külmasillavabaks. Enim kasutatavad vundamendisoojustused on vahtpolüstüreenmaterjalid, näiteks XPS Styrofoam või EPS ehk vahtpolüstüreen. Materjalide omavaheliseks võrdluseks on abiks just niiskuskindluse hindamine, sest nii gaasilises, vedelas kui ka tahkes olekus vee sattumine isolatsiooni vähendab materjali soojapidavust. Vundamendi soojustuse valikul jälgige lisaks veeimavuse näitajale veel selle tugevust ja jäikust, erisoojusläbivust ning materjali füüsilist paksust. Vundamendi sokli osa tuleks kas seest või väljastpoolt soojus-

Pane tähele • Inspekteeri regulaarselt vundamendi ja sokli olukorda. • Ära muuda hoone konstruktsiooni ilma spetsialistiga konsulteerimata. • Vajadusel raja drenaažisüsteem. • Väldi kõrghaljastust maja vahetus läheduses. • Eemalda aja jooksul kerkinud pinnas. Ära raja hoone äärde peenraid. • Paranda kiiresti purunenud vihmaveetorud ja lekkiv torustik. • Ära viivita väljavajunud kivide tagasipaigutamisega ega pudenenud vuugitäite või krohvi taastamisega. • Lepi väikeste mõrade ja vajumistega, kui need mõjutavad üksnes hoone esteetilist välimust. • Kui tegemist on mälestisega või muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, pea enne tööde alustamist kindlasti nõu muinsuskaitseameti spetsialistiga. Allikas: nokitse.ee tada nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks – seega kulutame liigset energiat maja kütmisel. Allikad: Viimistlus ja Ehitus OÜ, Estplast, tehnovaht.ee, Enerest.ee

STIILNE DISAIN, ERAKORDNE EFEKTIIVSUS Mitsubishi Electric MSZ-LN Uue põlvkonna õhk-õhk-soojuspump Mitsubishi Electric MSZ-LN rabab esmajoones oma moodsa disaniga. Enam pole soojuspumba sisemoodul ilmetu kumerate seintega plastkast, mida on piinlik seinale kinnitada, vaid eeskujulikult disainitud seade, mis sobib ka kõige stiilsema sisekujundusega ruumi.

VÄRV VASTAVALT INTERJÖÖRILE

ÖÖREŽIIM

Mitsubishi Electric MSZ-LN sisemoodul on saadaval neljas värvitoonis - valida on kaht tooni valge, musta ja punase vahel. See võimaldab leida sobiliku lahenduse iga interjööri tarvis. Valitud värvilahendusega sobitub ka vastavat tooni digitaalne juhtpult.

Ühe nupulevajutusega saate soojuspumba lülitada öörežiimile, mis vähendab seadme niigi madalat mürataset 3 dB võrra, elimineerides ka kõik piiksud ja mahendades märgutulesid, et Teil oleks mõnusam uinuda.

KÜTAB SENISEST VEELGI EFEKTIIVSEMALT

KERGE PUHASTADA

Mitsubishi Electric MSZ-LN kütab ka karmis põhjamaises talves ja lumise ilmaga. -25°C juures on uus soojuspump 35% efektiivsem kui senine FH seeria. Paranenud on ka seadme energiatõhususe klass, mis on nüüd A+++.

Soojuspumba sisemooduli soojusvaheti ja ventilaatori spetsiaalne pinnatöötlus takistab tolmu- ja rasvaosakestel kinnituda, mis teeb seadme puhastamise lihtsaks ja hoiab kokku hoolduskulusid.

KÕRVALDAB ÕHUST ALLERGEENID JA TOLMU Uus Plasma Quad Plus tehnoloogia kõrvaldab õhust tolmu, allergeenid, hallituse jm lendlevad mikroosakesed, muutes ruumi õhu puhtamaks ja tervislikumaks.

INFRAPUNASENSOR 3D i-see infrapunasensor tuvastab ruumis inimese tema kehatemperatuuri järgi ning suunab õhuvoo tema suunas. Kaks autonoomselt töötavat õhusuunajat võimaldavad suunata õhuvoogusid ruumi eri osades paiknevatele isikutele.

KAUGJUHTIMINE Uus integreeritud Wi-Fi süsteem ja internetirakendus MELCloud võimaldavad juhtida distantsilt ruumi temperatuuri ja monitoorida soojuspumba energiatarvet kasutades selleks nutitelefoni või tahvelarvutit. Digitaalne tagantvalgusega juhtpult võimaldab lihtsalt talletada individuaalseid seadistusi.

KIIRE PAIGALDUS JA TASUTA KONSULTATSIOON Kliimaseade OÜ on Mitsubishi Electric soojuspumpade volitatud müüja ja paigaldaja. Firmal on üle 20 aasta pikkused kogemused soojuspumpade paigaldamisel ja hooldamisel. Kui te otsite oma kodule efektiivset ja stiilset küttelahendust, mida saab kiiresti paigaldada ja mis ei koorma liigselt rahakotti, siis võtke ühendust Kliimaseade OÜ esindusega kas telefoni või e-kirja teel või astuge läbi meie kontoritest. Me hindame teie majapidamise küttevajadust ning kalkuleerime, kui suurt säästu võiks moodne soojuspump Teile kütmisel anda, müüme ja paigaldame Teile vajalikud seadmed ning võtame enda hooleks ka nende hoolduse. Teeme kõik selleks, et Teie kodus oleks alati mõnusalt soe või jahe, sõltuvalt sellest, kuidas Te parasjagu soovite.

SÄÄSTLIK HÄÄLESTATAV KÜTTEREŽIIM Soojuspumba saab seadistada säästlikule kütterežiimile alates +10°C ja häälestada seda ühe kraadi haaval tempeartuurini +31°C. Nii saate Te äraolekul hoida ruumi säästurežiimil, kuid just Teile sobiva temperatuuri juures.

TEHNILISED ANDMED ning PÕHIOMADUSED: • Engergiaklass A+++ • 35% efektiivsem kui eelmine mudel

• Integreeritud Wi-Fi süsteem ja internetirakendus MELCloud • Öörežiim, mis vähendab seadme niigi madalat mürataset 3 dB võrra

• SCOP 5,2 (MSZ-LN25)

• Saadaval neljas värvitoonis

• Efektiivne kütmine garanteeritud kuni -25 °C

• Digitaalne juhtpult • Ruumitemperatuuri seadistusvahemik +10 °C kuni +31 °C • 3D i-see infrapunasensor

Stiilne ja efektiivne uue põlvkonna soojuspump säästab oluliselt küttekulusid ja teeb Teie elamise hubasemaks! Ning nüüd ka ilusamaks!

PROJEKTEERIMINE

/ SEADMETE MÜÜK / PAIGALDUS / HOOLDUS

Kliimaseade OÜ Laki 14A, 10621, Tallinn Tel: + 372 639 1430 e-post: kliimaseade@kliimaseade.ee www.kliimaseade.ee

Tartu kontor Ringtee 37A, 50105, Tartu Tel: +372 730 4536 e-post: tartu@kliimaseade.ee

SOE KODU

Kodu saab soojaks villa abil Soojustusmaterjalide soojustusomaduste iseloomustamiseks ei piisa ainult soojusjuhtivusteguri (λ – lambda) väljatoomisest. Pööra tähelepanu ka soojusmahtuvusele ja tuuleõhu takistustegurile. Signe Kalberg

uistevillaga saab soojustada kõiki tüüpi pindasid: horisontaal-, vertikaal- ja kaldpinnad (tihendatud täitmine), vahelaed, põrandad, avatud seinad märgpaigalduse meetodil tselluvillaga. Peamised eelised on taskusõbralik hind, mugav paigaldus ja aja kokkuhoid. Eestisse jõudis puistevillaga soojustamine 1990ndate alguses.

Klaasvill Kindlate soojustuslike ja mürasummutavate omaduste ning tulekindlusega kujutab klaasvill

endast uue põlvkonna energiasäästlikku soojustusmaterjali. Klaasvilla on saadaval rullide ja plaatidena. Number klaasvilla nimes (32; 35; 37; 40) näitab klaasvilla soojajuhtivust λ(lambda) = W/mK. Mida väiksem on klaasvilla λ väärtus, seda paremini peab klaasvill sooja. Klaasvillarulle kasutatakse peamiselt horisontaalsete ja madala kaldega pindade soojustamiseks, plaate vertikaalsete ja suurema kaldega pindade soojustamiseks. Erandiks on loomulikult klaasvilla seinarullid,

mis on mõeldud spetsiaalselt vertikaalsete pindade soojustamiseks. Klaasvilla väiksem tihedus tähendab, et see pole parim toode põrandates kasutamiseks. Klaasvill ei sütti ja sellel on Euroopa standardite kohane kõige kõrgem võimalik tulekindluse klass A1. Kasutustemperatuur on kuni 230 °C. See tähendab, et materjal tagab suurepärase tulekindla soojustuse peaaegu kõikides ehitusrakendustes.

Kivivill Tänu oma koostisele ja kõrgele sulamistemperatuurile sobivad kivivillast tooted suurepäraselt kõrge temperatuuriga ja tulekindlust nõudvatesse rakendustesse, tagades samal ajal korraliku soojapidavuse. Kivivilla suurem tihedus (et tagada väiksema tihedusega klaasvillaga sama soojapidavus) tähendab, et toode on suhteliselt suurema survetugevusega ning seetõttu parim kasutamiseks kandvates

aluspõrandates ja lamekatustes. Sobivaim soojustusmaterjal ka eraldusseinte puhul ja terastarindite tulekaitseks. Kivivilla omadused võimaldavad vormida mõningaid tooteid korrapäratute kujundite, nt sisekliima rakenduste järgi. See võib lihtsustada paigaldaja tööd.

Kanepivill Kanepivill pakub loodussõbralikkust nii vanas kui ka uues hoones. Loodustootena ei sisalda kanepivill keskkonda kahjustavaid lisaaineid. Kanepivilla toodetakse mattide või rullidena ning sobib katuse, seina ja põranda soojustamiseks. Rulle ja matte valmistatakse kuivatusmeetodil. Kanepivill tagab kaitse nii talvepakase kui ka suvekuumuse eest. Tänu heale difusiooniomadusele hoolitseb kanepivill niiskuse automaatse regulatsiooni eest, mis aitab ruumides luua tervisliku ja meeldiva sisekliima. Lisaks on termokanepil head heliisolatsiooniomadused. Tervise ohtu sead-

Kindlate soojustuslike ja mürasummutavate omaduste ja tulekindlusega kujuta

SOE KODU Foto: Shutterstock

ab klaasvill endast uue põlvkonna energiasäästlikku soojustusmaterjali.

mine on välistatud nii kanepivilla tootmisel kui ka selle paigaldamisel. Funktsionaalne ja vastupidav, säilitab hästi oma kuju.

Puitkiudvill ehk tselluvill Tselluvilla mahutihedus ja materjali poorsus tagavad parema soojusmahtuvuse ja tuuleõhu takistusteguri näitaja kui teistel puistevilladel. Kui mineraalsetel puistevilladel asub soojapidav õhk kiudude vahel, siis tselluvillal on soojapidav õhk lisaks kiudude sees poorides. See aitab vähendada konvektsiooni (õhuleketest tulenevat mõju) hoone tarindites ja aitab kaasa hoone paremale soojapidavusele. Klaas- ja kivivill ei suuda oma kiududesse niiskust siduda ning liigne niiskus kondenseerub kiudude pealispinnale. Liigne niiskus mõjutab aga soojusjuhtivust ja tekitab liigset soojakadu. Tselluvilla hügroskoopsed kiud reguleerivad aga end vastavalt õhuniiskusele, niiskel ajal seda omistades ja kuivemal perioodil loovutades. See hoiab hoone konstruktsioonid kuivana ja tagab pikema eluea. Tselluvillale lisatud boor ja boorakshape tagavad tuleohutuse ja tule levikut piirava toime. Tule leviku aeglustamisel on tähtis ka tselluvilla salvestatud niiskus tema kiududes, aga samuti soolakristallide niiskus, mis takistavad tule levikut ja selle edasi kandumist. Tselluvill ei eelda eraldi auru-

tõkete paigaldamist, mille tõttu sobib see ideaalselt vanemat tüüpi majade renoveerimisel ja on laialdaselt kasutatav passiivmajades. Aurutõkketa maja hingab paremini – tulemuseks on parem sisekliima.

Tasub teada Soodsaim soojustusmaterjal on see, mille paki hind on madalaim? Toodete pakihind on petlik ja eksitav. Ostmisel tuleb jälgida, kui palju toodet on ühes pakis. Puistevill on parim lahendus pööningule? Puistevillaga soojustamist peaks kaaluma, kui teiste soojustusmaterjalide paigaldus pole võimalik ligipääsetavuse tõttu, kuid võimalusel kasutada enamlevinud rull- või plaatmaterjali. Klaasvill põleb? Klaasvill kuulub tuleohutusklassi A1, seega klaasvill ei põle, vaid sulab kõrgel temperatuuril. Kivivill on parem kui klaasvill? On vale väita, et üks on parem kui teine, soojustusmaterjalide valikul on olulisimad tehnilised parameetrid, millest lähtuvalt saab otsustada vastava materjali sobivust ning kui on mitu valikut, siis milline oleks sobivaim. Kindlasti tuleb võtta ka lõpparvestusse tootehind. Kivivill on tulekindel? Kõik katmata mineraalvillad on mittepõlevad ja kuuluvad klassi A1. Tulepüsivad mineraalvillad on spetsiaaltooted ning tulekindlateks saab kutsuda ainult väga spetsiifilisi tootja poolt selleks ettenähtud tooteid, millel on vastavad tulepüsivusnäitajad mõõdetud ja sertifitseeritud. Klaasvill sügeleb rohkem kui kivivill? Klaasvill põhjustab nahaärritust ja sügelust tõesti, kuid kuna klaasvill tolmab vähem kui kivivill, siis põhjustab klaasvill vähem sügelust kui kivivill. Tänapäeva tehnoloogiate juures on soojustusmaterjalide põhjustatud nahaärritus kordades väiksem ja tervist säästvam, kui oli seda aastad tagasi. Isover on soojapidavam kui muud klaasvillad (soojustusmaterjalid)? Isover ei ole soojapidavaim soojustusmaterjal ja ei ole ka soojapidavaim klaasvill. Soojapidavust näitab toote soojajuhtivustegur, mida väiksem see on, seda soojapidavam on materjal. Tihedam vill on soojapidavam? Toodete tihedus ei ole näitaja, soojapidavust näitab soojajuhtivustegur. Tihedam toode võib olla soojapidavam, kuid tihtipeale on vastupidi, et väiksema tihedusega toode on soojapidavam. Kivivill on soojapidavam kui klaasvill? Eesti turul on kergvilladest parima soojapidavusega kivivill 0,034 W/mK ning parima soojapidavusega klaasvill on 0,032 W/mK, ehk selle info alusel on hetkel saadaolevatest materjalidest klaasvill soojapidavam kui kivivill. Allikas: Baumax

Polüestervill Vill on toodetud sünteetilisest kiust, põhiliselt mittemärguvast polüestrist, mis on elastne ja soe. Vill koosneb 40% vetthülgavast polüpropeenkiust ja 60% mittemärguvast polüesterkiust. Kasutatakse seda spetsiaalset tihendus- ja soojustusvilla palkmajadele, element- ja moodulmajadele. Villa on erinevates paksustes, mis võimaldab seda kasutada väga täpselt töödeldud höövelpalgi korral ja ka käsitsi varatud palgist maja ehitamisel. Kuna villad on suurtes rullides, lõigatakse kliendile vastavalt tema soovile vajalik laius. 1980. aastal loodi USA-s polüester- ja polüpropüleenehk polüpropeenkiust gore-tex’i tüüpi spetsiaalsed materjalid, mittemärguvad, soojad ja niiskust väljapoole juhtivad. Tihedamalt kokkusurutuna ei ima need vett ja ei märgu, kuid lasevad niiskusel vabalt liikuda. Kiud ise on seest õõnsad ja parima väliskujuga, et haakuda tihedaks, elastseks ja soojapidavaks vaibaks. Kõige sõbralikumad kiud inimesele, seda soojustusmaterjali kasutab nii toiduaine- kui ka meditsiinitööstus.

TALLINNA KÜTTELADU Parim teenindus!

PUITBRIKETT ● KAMINAPUUD ● PELLET KIVISÜSI ● TURBABRIKETT ● GRILLSÜSI

ERIPAKKUMISED!*

Nüüd müügil restorani kvaliteediga MARIENBURGI grillsüsi!

Puitbrikett 11kg

2.20

1.60

Puitbrikett RUF 10kg

1.90

1.50

Pellet Premium 15kg

3.50

3.00

* Pakkumised kehtivad ainult laost kohapealt ostes!

TALLINN Pärnu mnt 139E / 7 E-R 8:00-18:00 L 10:00-14:00 WWW.KÜTTELADU.EE info@kytteladu.ee

6600 190 5136 999

SOE KODU

Kodu vajab soojustatud välisust Uste tuultpidavaks muutmine

Üks koht, mis kodust sooja välja laseb, on soojustamata välisuks. Kui valida soojustatud või täispuidust välisukse vahel, siis asjatundjad soovitavad esimest. Signe Kalberg

“K

una varasem välisuks paistis läbi ja hoidis ainult natuke õuest sissepuhuvat tuult kinni, siis oli vaja selle asemele korralikumat välisust. Vaatasin erinevaid pakkumisi internetist ja ka ehituspoodidest, kuid lõpuks sai valitud Jeld-Weni välisuks Basic B0020. See sobis hästi maja välisilmega ja ukse soojuskadu oli ka väiksem kui 1 W m2 kohta,” pajatab oma maja uuendust tegev Martin. Välisuks oli tal kavas vahetada välja juba mullu, kuid omajagu aega võttis sobiva ukse otsimine, mis ei murraks jalust ka rahakotti. “Väljavalitud uks on suhteliselt kerge ja pole nii massiivne, kui võiks üks maja välisuks olla, kuid pakub siiski kindlust ja näeb hea välja. Hinna ja kvaliteedi poolest on kindlasti tegu hea uksega. Puidust ukse tegemine oleks ligi kolm korda kallimaks läinud ja seda ei lubanud

piiratud eelarve isegi kaaluda,” tunnistab Martin.

Puit mängib muutlikus ilmas “Soojustatud uste puhul valmistatakse esmalt männipuidust karkass, mis täidetakse vahtplastiga. Seejärel liimitakse karkassile peale õhuke alumiiniumleht ja selle peale omakorda puitkiudplaat. Edasine on juba viimistlemise küsimus, kas spoonida või värvida,” räägib Avo Põldma, Aavo Puukoda OÜ omanik, kuidas soojustatud ust valmistatakse. Põldma kinnitust mööda sobib kodusoojust hoidma soojustatud välisuks pisut paremini kui täispuidust uks. “Esiteks on see, nagu nimigi ütleb, soojapidavam. Teiseks on see ka stabiilsem ja ei mängi nii palju kaasa ilmamuutustega kui täispuidust uks,” lisab ta. Põhjus on selles, et kui vihmasel perioodil on õhuniiskus pikemat aega kõrge, siis

Soojustatud puidust uks sobib hästi nii korteri kui ka maja välisukseks, kuna on kaetud ilmastikukindla kattega, kinnitab tisler Allan Aasamets. Foto: Signe Kalberg

puit paisub ja kui seejärel päike taaskord mitu päeva kuivatab, siis tõmbub puit jälle ajapikku kokku. Täispuitukse puhul on ainult aja küsimus, kuna tekivad ukse kilpide sisse väkesed mõrad. Soojustatud uksega seda hirmu ei ole ja seepärast

sobivadki soojustatud uksed paremini väliskeskkonda. Tisler Allan Aasametsa sõnul on välisukse tellija üsna kindel oma soovis ja nõudmistes nii materjali kui ka disaini osas. “Oleme teinud välisuksi tammest, männist, samuti siledaid,

Kui tuba on külm ka siis, kui kõik uksed ja aknad on kinni, pead välja uurima, miks tuul tõmbab. Tihendid on odavad ja neid on kerge paigaldada ning nende abil võid säästa küttearvelt. See töö tasub ära. • Vanaaegne vorstikujuline riidest tihend toimib hästi, kui tuul ukse ja lävepaku vahelt läbi puhub (näiteks kui oled vaipkatte üles võtnud, võib seal tekkida vahe). Selle tihendi saad oma toa värviskeemiga sobitada. • läve ja ukse vahelise tühimiku võib sulgeda harjastega, ukse alumise serva külge naelutatud pika õhukese harjataolise ribaga. • Iseliimuvat kummitihendit võib kasutada ukseraami külgedel ja ülaservas, et suletud uks oleks tihedalt kinni. Vahel võib seda väikeste naeltega kinnitada. Selline tihend sobib ka akendele. Allikas: A. Jenkins “Kodu remonditööd”

spoonitud uksi. Tammest ja männist valmistame just kilpuksi, mille kilpide sees kasutatakse tavaliselt soojustuseks SPU-d. See on penoplastitaoline materjal, aga penoplastist tihedam, ei vetti ega tõmbu kokku, pehki ega hallita ja selle soojustusomadused ei muutu aastakümnetega,” pajatab tisler. Sile uks koosneb eraldi n-ö kehast (mänd), mis liimitakse kokku eelnevalt vastavasse paksusesse hööveldatud lauast ja tehakse selline raam, mille sisse pannakse siis penoplast või SPU. Tavaliselt on täitematerjal 50 mm paks. “Villa ukse soojustamisel ei kasutata, kuna see vajub ajapikku kokku ja ei ole väga mürakindel. Penoplast ja SPU-plaat on lisaks müra tõkestamisele tuulekindlad. Välisuksed tellitakse ikka soojustusega, muidu jääb uks kõmisema,” märgib Aasamets. Siis tuleb pressimise osa. Tisleri selgitust mööda liimitakse tavaliselt ukse mõlemale poolele kasevineer. Võib kasutada ka keskmise tihedusega (700– 800 kg/m3) kokkupressitud puidutolmplaati MDF, mida hiljem spoonitakse tavaliselt tammespooniga. Kõik uksematerjalid liimitakse pressi abil kokku, edasi tuleb mõõtusaagimise protsess. Kilpuksed hööveldatakse vastavasse laiusesse. Kõige viimasena paigaldatakse hinged ja lukud ning uks on valmis paigaldamiseks kliendi juures.

SOE KODU Foto: Shutterstock

Maja soojavajadus sõltub paljudest teguritest Energiakulu sõltubki suures osas hoone soojapidavusest ning alles siis katla kasutegurist ja küttesüsteemi efektiivsusest. Signe Kalberg

öetava pinna soojavajaduse kindlaksmääramiseks on mitmed spetsiaalsed programmid, mis võtavad arvesse ruumi soojustuse, kubatuuri, välisseinte pinna, avade (aknad, uksed)

arvu ja konstruktsiooni ning põhimõtteliselt kõik asjaolud, mis tekitavad soojakadusid. Spetsiaalse termograafilise aparatuuri abil on võimalik kindlaks teha soojakadude asukohad ja põhjused.

Kogus Maagaas 2 500 Vedelgaas 2 000 Kütteõli 2,6 Halupuu 32 Pellet 5,3 Puidubrikett 5,5 Elekter 25 500

Ühik m3 kg t m3 t t kWh

Rusikareeglina võib öelda, et ühe ruutmeetri soojusvajadus majadel on:

Hind € Kulu aastas € 0,40 1000 1,39 2780 970 2522 45 1440 180 954 180 990 0,125 3187

• passiivmajad – 10 W/m2; • tänapäevased väga hästi soojustatud elamud – 30...40 W/m2; • uued elamud ja hea soojustusega vanemad hooned – 50 W/m2; • vanemad majad keskmise soojustusega – 55...70 W/m2. Üldjuhul on tänapäeval ehitatavad majad hästi soojustatud, seega võib arvestada ühe ruutmeetri soojusvajaduseks 40 W/m2.

Allikas: ihastegaas.ee

Allikas: www.koduinfo.ee

Aastane küttekulu koos sooja vee tarbimisega 150–200 m2 elamu näitel (hinnad on muutuvad):

Soojavajadus

Enne kui hakata arvutama maja soojavajadust, tuleks termograafilise aparatuuri abil kindlaks teha soojakadude asukohad ja põhjused.

Energiakandjate kütteväärtused ja arvestuslik energiaühiku maksumus (hinnad on muutuvad) Kütteväärtus Tarbija hind €/kWh Maagaas 10,19 kWh/m3 0,40 €/m3 Propaan 12,7 kWh/kg 1,39 €/kg Kütteõli 9,94 kWh/l 0,97 €/l Halupuu 1000 kWh/m3 45 €/m3 Pellet 4,8 kWh/kg 0,18 €/kg Puitbrikett 4,6 kWh/kg 0,18 €/kg Elekter 0,1 €/kWh

Põletamise Lõpphind kasutegur €/kWh 0,0408 95–97% 0,109 95–97% 0,097 90–95% 0,045 70–80% 0,038 85–90% 0,039 80% 0,125

0,039 0,113 0,103 0,056 0,042 0,043 0,125 Allikas: ihastegaas.ee

SOE KODU

Viiendik soojusest kaob majast soojustamata fassaadi kaudu Kuna soojustamata välisseinte kaudu võib maja soojakadu olla kuni 20 protsenti, siis on fassaadil maja soojapidavuses väga oluline roll. Ehitustöid tuleb alustada korraliku projekti koostamisest ja põhjalikust materjalivalikust. Margit Aedla ja Signe Kalberg

iiresti tõusvad energiahinnad panevad nii vanemate kui ka uute majade omanikke mõtlema hästi toimiva soojustuse peale. Maja välisseinad peavad vastu pidama ilmastikumõjudele – kaitsma külma, sademete, tugevate tuulte eest. Kvaliteetse soojustusega saab uusehitistes vähendada energiakulu ligi poole võrra.

Vali õige materjal Soojustamis- ja fassaadiviimistlustehnoloogiad võimaldavad hoone soojustamiseks kasutada näiteks vahtpolüstüreeni ja mineraalvilla. Sellised soojustussüsteemid on pikaealised ja vastupidavad siinsetele muutlikele ilmastikuoludele. Vahtpolüstüreeni tähistav lühend EPS tuleneb inglis-

keelsetest sõnadest expanded polystyrene. Varem on EPS-i nimetatud vahtpolüstürooliks, penoplastiks ja vahtplastiks. EPS-i soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitletavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning samas omavad konstruktiivset tugevust. Vill on põhjamaades oma hea soojapidavuse, müraisolatsiooni ja tuleohutuse omaduste tõttu enim kasutatud materjal nii renoveerimisel kui ka ehitamisel. See säilitab oma soojusomadused kogu ehitise eluea jooksul, mis tähendab, et pärast paigaldamist soojustus üldjuhul enam lisainvesteeringuid ei vaja. Lisaks ei ima kvaliteetne vill niiskust, see on vastupidav ka orgaanilistele õlidele ja lahustitele. Polüuretaanist valmistatud SPU isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitusel kui ka

renoveerimisel. Need sobivad kõikvõimalikeks soojustamistöödeks, olles ühtviisi head nii põrandale, seina kui ka lakke. SPU-ga on tehtud Skandinaavias tuhandeid passiiv- ja madalenergiamaju, mis tuleneb sellest, et SPU lahendused on taskukohasemad, kui on soov teha soojapidavat maja. Kui soojustatakse kiviseina (tuulutatav fassaad), siis levinud lahendus on paigaldada karkass, mille vahele pannakse mineraalvill ja karkassi peale tuuletõke. SPU puhul jääb ära karkassi ehitus ehk jäävad ära külmasillad. Kuna ühtlane homogeenne soojustus katab seina, jääb ära tuuletõkke maksumus ja paigaldus. Polüuretaan (PU) pritsvahuga soojustamise süsteem on Euroopas uusim soojustamise ja müratakistuse tehnoloogia, mis on loodud ehitatavate või

Kiviseina soojustamisel võib kasutada ka karkassivabu lahendusi.

SOE KODU Foto: Shutterstock

renoveeritavate elu- ja muude hoonete kompleksseks soojustamiseks. Pritsvahu suurimad eelised seisnevad selle soojustakistuses, mis ei vähene ka aja jooksul. Liitekohtadeta paigaldus ja PU soojustus ei vaja lisaks tuuletõket. Soojustades PU-ga ei ole vaja ehituspindade mingit spetsiaalset ettevalmistust, et vaht nendele paremini haakuks. Seda pritsitakse ehituspinnale ja on loodud spetsiaalselt kõikide hoone konstruktsioonide soojustamiseks. Soojustatakse nii karkass kui ka hoone välisseinad, vaheseinad ja põrandad. Kui hoone soojustatakse väljastpoolt, siis tuleb konstruktsioonid katta karkassiga; kui vaht on pritsitud, peab vahu ülejäägi ära lõikama ja seejärel saab karkassile kinnitada viimistlusmaterjali.

Kihid õiges järjekorras Kui alustada puitmajade lahendustest, siis nn ventileeritavad fassaadid koosnevad neljast konstruktsioonist: kandekonstruktsioon koos siseviimistlusega, soojustus, tuuletõke ja välisvooder. Soojustus peab tagama ka ajutiselt tekkiva niiskuse kiire aurustumise. Iseäranis meie kliimas on oluline vältida või kõrvaldada võimalikud külmasillad. Soovitatav ventileeritav puitkarkasskonstruktsioon koosneb järgmistest kihtidest:

siseviimistlus vastavalt soovile kas puit, kipsplaat vms, seejärel 50 mm soojustuskiht puitkarkassil, sellel omakorda aurutõke ja soojustuskiht kandekarkassil. Lisaks tuleb paigaldada tuuletõkkeplaat ja jätta tuulutuseks õhkvahe. Välisviimistlusvoodrina saab kasutada vastavalt soovile kivi, puitu, plaati vms. Mida kasutada puit- ja kivimajadel? Kõige lihtsam ventileeritav puitsein koosneb soojustusest puitkarkassi vahel ja sellel olevast tuuletõkkest. Tuulutusvahe roovituse paigaldus sõltub sellest, kas laudvooder tuleb horisontaalne või vertikaalne. Kindlasti tuleb taas kord tähele panna, et tuuletõkkeplaatide liitekohad tuleb tihendada teibiga ja seda peaks tegema kohe, kui plaadid on paigaldatud ning veel puhtad ja kuivad. Kivist hoonete soojustamise üks eripära on, et tuulutusvahe peab olema laiem, kuna näiteks telliskiviseina niiskusrežiim erineb oluliselt laudvoodriga viimistletud seinast. Oluline on, et sein oleks ehitatud nii, et niiskus saaks konstruktsioonist välja juhitud. Näiteks betoonsein telliskivist voodriga tuleks soojustada nõnda, et kandvale seinale paigaldatakse soojustuskiht ning selle ja telliskivivoodri vahel peaks olema tuulutusvahe rohkem kui 30 mm.

Krohvitud fassaadide soojustamine Nii uutel ehitistel kui ka renoveerimistel on kõige levinum villaplaatide paigaldamine. Plaadid tuleb seina külge kinnitada liimi ja/või mehaaniliste kinnitustega. Liimimisel tuleks vältida nn pätsidega paigaldamist ehk paiguti liimimist. Kui on rohkem kui üks kiht isolatsiooni, on mehaanilised kinnitused alati nõutud. Kandvatele, nt betoon- või kivikonstruktsioonidele tuleb paigaldada soojustusplaadid, millele omakorda läheb pahtelkiht ja võrk ning viimase viimistluskihina õhuke krohv. Soojustuse paigaldamisel tuleb jälgida ka krohvitootjate reegleid ja juhiseid. Kui soojustuse paksus on suurem kui 200 mm, on soovitatav kasutada lamellsoojustust. Samuti on võimalik paigaldada paksem plaatidest soojustus, lisades kaks või rohkem kihti. Plaatide eelis on, et vuugid ei kattu ja seega puuduvad külmasillad. Krohvitud fassaade saab kasutada ka puitkonstruktsioonide puhul, see annab puitkarkassiga majale kivise fassaadi, kuid eeldab juba mitme erineva soojustuskihi paigaldamist. Mitmekihilise krohviga kaetud välisseinalahendused sobivad kasutamiseks nii uute kui ka renoveeritavate majade puhul. Paks krohvikiht paksusega 25 mm ja enam loob väga tugeva ning löögikindla fassaadi.

Helista: 56226794 toores ja kuiv

HALUPUU alates

37€

lahtiselt konteineris võrkkotis

ruum

www.harjupuu.ee

Ära ei tohi unustada ka vuuke • Korras peavad olema ka majaseina vuugid. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1 – 2 kWh/m2 kohta aastas. • Tähelepanu tuleb pöörata ka vuukide olukorrale – kui vuugid pole piisavalt tihedad, võib nende kaudu suur hulk soojust kaotsi minna. • Kahju võib teha ka vuukidesse tunginud vesi. • Paneelidevahelised vuugid on paljudel uuritud paneelelamutel täidetud tsementmördi või montaaživahuga. Kumbki lahendus pole hea. Tsementmört on jäik ega võimalda temperatuuri mõjul vaba deformeerumist. Montaaživaht laguneb päikesekiirguse käes kiiresti. Vaid spetsiaalse mastiksiga töödeldud vuuk on kliima suhtes üldiselt vastupidav. • Kuni 1992. aastani ehitatud nn nõukogudeaegsetel majadel tuleks kindlasti vuukide renoveerimine ette võtta, sest tollane segu on oma olemuselt mitteelastne. Võivad tekkida praod või kukub segu hoopis liitekohast välja. • Ruumide sisemuses võib hakata tekkima hallitus, mis on tervisele ohtlik. • Pragudest ja aukudest sissepuhuv tuul alandab siseruumi temperatuuri. • Kindlasti tuleks üle vaadata ka akende ja paneelide liitumiskohad. Allikas: Suves Vuuk OÜ

SOE KODU

Pelletikamin teeb kodus elu mugavaks Foto: Signe Kalberg

Üha rohkem on hakanud populaarsust koguma pelletikamin, mille puhul on tegu täisautomaatse, ruumis ühtlast temperatuuri hoidva küttesüsteemiga. Kamin töötab määratud programmil ja ei vaja süütamiseks inimese abi – teeb seda elektriga. Signe Kalberg

aminaid on saadaval väga erineva võimsuse ja disainiga. Väikeste õhkküttekaminatega on võimalus kütta väiksemaid pindasid, samas suuremate õhkütte- ning keskküttekaminatega on võimalik kütta kuni 250 m² ruume.

Kamin järgib kasutaja soove Rakvere Küttesalongi müügikonsultandi Marje Märtsini sõnul on õhkkütte pelletikaminaid kahte mudelit. On sellised, mis puhuvad sooja õhku ainult eest ehk siis kütavad seda ruumi, kus kamin asub, või avara planeeringuga elamise korral on osa mudeleid suutelised kütma isegi kogu korterit/ korrust. Teine mudel on selline,

millel on lisa õhutorud taga või küljel. Kaminale, lisaks sellele, et see puhub eest, on võimalik järele ühendada õhutorud, millega saab sooja õhu suunata ka näiteks teise korruse eluruumidesse või kõrvalasuvatesse ruumidesse. Pelletikamina tööpõhimõte on kütta eramut/korterit nii, et omanik ei peaks ise väga midagi tegema. Süütamine, pelleti etteanne ja kustumine on täiesti automaatsed. “Õhkkütte pelletikaminad saab tööle panna nii, et need hoiaksid temperatuuri, või siis panna need kütma kellaaegade järgi. Ehk siis, omanik annab kaminale ette kellaajad, nädalapäevad, millal on vaja kütta, ja kamin vastavalt sellele

Pelletikaminate vastu tundsid inimesed huvi ka Jänedal toimunud talupäevadel.

Head omadused ja puudused • • • • • • • •

Pelletikamin on täisautomaatne. Ei pea tassima puid, neid lõhkuma ja kuivatama. Mugavus ja autonoomsus kaaluvad üles investeeringu suuruse. Põhiline puudus on väike mahuti. Olenevalt kamina suurusest võib see jääda 13–20 kg piiresse. Suurematel kaminatel võib mahuti olla küll isegi 45 kg Suure küttepinna korral peab mahutit täitma iga kahe-kolme päeva tagant. Vajavad töötamiseks elektrit ehk kui juhtub vool ära minema, siis pelletikamin ei tööta. Pelletikaminat peab ka puhastama. Korra nädalas oleks vaja välja võtta tuhk ja tulekolle puhastada. Soovituslik on lasta hooldada oma kaminat korra aastas kvalifitseeritud tehnikul. Allikas: Rakvere Küttesalong

ka töötab. Ette saab anda ka temperatuuri, milleni kütta. Kui kamin saavutab tööfaasis oma etteantud temperatuuri, jääb see seda hoidma. Kui saabub kellaaeg, millal on kästud töö lõpetada, jääb kamin seisma,” selgitab Märtsin. Keskküttekaminad töötavad tagasituleva vee temperatuuri pealt. “Kuid süütamine ja töö lõpetamine toimub samuti täisautomaatselt. Keskkütte pelletikaminatel on sees paisupaak ja tsirkulatsioonipump. Keskküttekaminatele võib järele ühendada radiaatorid, põrandakütte ning ka kahesüsteemse boileri tarbevee kütmiseks,” lisab ta.

Pelletikamin vajab vahel ka projekti Pelletikaminat saab kasutada pea igas majapidamises. Korteris, eramus, kaupluses jne. “Korteri puhul peab muidugi klient teadma seda, et kui on olnud tsentraalküttega korter, siis oleks vaja koostada projekt pelletikamina paigaldamiseks. Mis siis tähendab seda, et korterisse projekteeritakse pelletikamin ja vastavalt võimalusele selle juurde ka korsten,” ütleb Märtsin. Levinud on ventilatsioonilõõri ümberprojekteerimine

Nüüd 5-aastane eksklusiivne tehasegaran�i Kui tellite oma soojuspumbasüsteemi Boschi Premium Partnerilt, saate suurepärase lisaväärtuse: eksklusiivse pikendatud 5-aastase tehasegaran�i. Viie aasta vältel on teie uus Boschi soojuspump täielikult kaitstud ilma täiendavate lisatasude, kindlustuste ja muude kuludeta. Premium Partner on soojuspumpade paigaldaja ja käivitaja, kel on aastatepikkune kogemus ja väga põhjalikud teadmised Boschi soojustehnikast. Sellest tulenevalt saate oma soojuspumbale veel pikema garan�iaja, sest teame, et see on nõuetekohaselt ja kõrge kvaliteediga paigaldatud.

SOOJUSKESKUS

KÜTE JAHUTUS VENTILATSIOON SOOJUSKESKUS OÜ Telliskivi 51b, Tallinn 10611 Tel. +372 657 40 45 Mob. +372 56 566 322 info@soojuskeskus.ee www.soojuskeskus.ee facebook.com/soojuskeskus

Terviklikud sisekliimalahendused projekteerimisest paigalduseni!

suitsulõõriks. Selle käigus paigaldatakse spetsiaalne roostevaba hülss korstnasse, mis muudab lõõri pelletikaminale sobilikuks. Kui tegemist on korterelamu viimase korrusega, saab projekteerida eraldi metallmoodulkorstna läbi lae ja katuse. Kui korteris on olnud ahi, siis loetakse seda küttesüsteemi renoveerimiseks. Projekti pole vaja, aga hülssi telliskorstnasse on ikka vaja. Eramaja puhul peaks tavalisse telliskorstnasse samuti paigaldama hülsi. “Jälgima peaks seda, et erinevatel korrustel ei oleks samasse lõõri ühendatud teist kütteseadet. Kui teine kütteseade (pliit, ahi) asub samal korrusel, võib ka selle ühendada samasse hülssi. Nende ühenduste vahe peab olema minimaalselt 60 cm ja kütteseadmed peavad olema ühte liiki,” soovitab Märtsin. Erandina toob ta välja, et kui samas lõõris on saunakeris, siis sellesse lõõri ei tohi ühendada ühtegi teist kütteseadet. Isegi kui need asuvad samal korrusel. Teise variandina on võimalik pelletikaminale paigaldada täiesti uus korsten. Kas siis metallmoodulkorsten või keraamilise sisuga moodulkorsten.

SOE KODU

SISUTURUNDUS

Kodu soojaks mõnusalt ja efektiivselt kaminaahi, mille puhul ei köeta enam otse kortnasse, vaid sooja jätkub kauemakski. Soojasalvestamisega saavutad keskmiselt 90% kasuterguri ja 8–12-tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7 + 7 kg) kuivade puudega kütmise korral. Lühikese põlemisaja jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestavad. Samas ei pea ümberehitamisel loobuma pilkupüüdvast disainist ja suurest kaminasüdamikust, vaid saab korstnasse mineva soojuse enda kasuks ära kasutada.

Kaminaga kütmine on vaieldamatult ainus kütmise liik, mis annab peale sooja toa ka meeldiva emotsiooni. Kujuta ette, kui õues paugub külm talveilm ja sina istud oma lemmikraamatuga soojaks köetud kamina ees ning viskad aeg-ajalt paar halgu tulle juurde.

uukütte juurde naaseb järjest rohkem peresid lisaks silmailule seetõttu, et tegemist on praegu ainukese täiesti sõltumatu energialiigiga, mille kraane ei saa Eestis keegi kinni keerata. Kui kaob elekter, on puud riidas ikka olemas ja saab suurema vaevata toa soojaks kütta. Muidugi ei ole tegemist kõige mugavama sooja saamise viisiga, aga kindlasti pakub see kõige suuremat kindlustunnet. Majja tuleaseme planeerimisel tuleb enne eelkõige läbi mõelda, kas seda soovitakse kütmise või silmailu pärast ja langetada valik lähtuvalt sellest. Tänapäevastesse majadesse projekteeritakse mitmeid küttesüsteeme – põrandaküte, soojuspump, gaasiküte jm –, kuid elav tuli, olgu see kaminas või ahjus, muudab iga

kodu õhustiku hubasemaks ning võib olla samas omamoodi disainielemendiks. Tulease täidab ühtlasi lisakütteseadme funktsiooni, eriti arvestades, et talvel krõbeda külmaga väheneb paljude soojuspumpade kasutegur ja ka põrandaküte võib osutuda kulukaks.

Millal on aeg vana kamin välja vahetada? Kamina eluiga sõltub kütmisest, aga on väga oluline ohutuse poolelt vaadatuna. See võib olla nii kaks kui ka 25 aastat, aga moraalse vananemise piir saabub 15 aasta möödudes. Isegi kui kamina süda ei ole selleks hetkeks veel vananenud, vajavad väljavahetamist silmale nähtamatud ühendustorud ja tihendid, mis hoiavad ära tule väljapääsemise. Kui tekib plaan uus kamin rajada, tuleb kindlasti meeles

Kuidas saada rohkem sooja? Ahju puhul kehtib kuldreedel, et seda köetakse kütteperioodi jooksul üks kord – sügisel alustad, kevadel lõpetad. Kaminat aga ei pea pidevalt kütma, vaid vastavalt sellele, kuidas on aega või soovi, seega sobib see pigem kiirema elutempoga. Soovi korral saab kaminat panna ka soojust salvestama, milleks tuleb suits suunata läbi soojasalvestavate elementide. Nii valmib praegu üks populaarsemaid lahendusi,

pidada, et ise ei tohiks küttekollet ehitama hakata. Kuigi seadus seda teoorias lubab, peab tehtud töö üle vaatama paberitega spetsialist, kes vastutab töö eest kogu oma maise varaga. Enamik spetsialiste ei julge aga sellist riski võtta või teevad seda kõrge tasu eest, mille järel on kasulikum juba teenus professionaalilt tellida.

Koltsi Kaminad Esimesena hakkas soojasalvestavate lõõrisüsteemide paigaldamisega Eestis tegelema Tallinnas Järve keskuses asuv Koltsi Kaminad, kel on turul juba ligi 20-aastane kogemus. Tänu pikaajalisele kogemusele on ettevõttel oskus anda nõu nii praktilistes küsimustes kui ka disainiaspektist. Koltsi Kaminad müüb ja paigaldab kaminatele nii soojasalvestavaid lõõrisüsteeme kui ka korpuseid. Lisaks tegeletakse sisekaminate müügi ja paigaldusega, välikaminate ehituse ja kujundamisega, loodus- ja dekoratiivkivide müügi ja paigaldusega. Tutvu lähemalt www.koltsikaminad.ee või tule külla Järve keskuse 0-korrusele (Pärnu mnt 234/238)

KERISEVALGUSTID HEATLITE HeatLite’i kerisevalgustiga saab valgustada kerisekive ja keriselt tõusvat auru.

SAUNAVALGUSTID LEDLITE Valgustisarjaga LedLite saab luua sauna elegantse valgustuse. Üksiku LED-valgusti võib paigutada lakke, seinale või istumispingi alla. LedLite’i sarja tooteid on müüdud üle 400 000 eksemplari juba aastast 2000.

ORIGINAALNE JA PARIM! • • • • •

töötab kaasas oleva trafoga või 12 V akuga neli värvi: kuldne, hõbe, must ja valge soe valgus lihtne paigaldada: Plug & Play 2aastane garantii

LEDi eelised: • säästab elektrit • väikesed hoolduskulud • keskkonnasäästlik • ei sisalda elavhõbedat • puudub UV- ja IR-kiirgus • pikk eluiga

HeatLite’i valgusteid on müüdud üle 250 000 eksemplari juba aastast 2000.

ORIGINAALNE JA PARIM! • töötab LedLite’i sarjas kaasas oleva trafoga või 12 V akuga • kuuma auru väga hästi taluv aksessuaar kerise valgustamiseks, ühendatakse otse LedLite’i sarja jagajasse Plug & Play • neli värvi: kuldne, hõbe, must ja valge • soe valgus 3000 K • 2aastane garantii LEDi eelised: • säästab elektrit • väikesed hoolduskulud • keskkonnasäästlik • ei sisalda elavhõbedat • puudub UV- ja IR-kiirgus • pikk eluiga

PUITRESTIGA SAUNAVALGUSTID WOODLITE Moodsa ja stiilse LED-restiga saab valgustada sauna keskkonnahoidlikult. WoodLite’i sarja valgusteid on Euroopas müüdud üle 5000 eksemplari aastast 2015.

ORIGINAALNE JA PARIM! • sobib hästi nii linna- kui ka maasauna • viis värvi: lepp, termotöödeldud haab, valge, must ja hall • soe valgus 3000 K • lihtne paigaldada ja kinnitada pakendis kaasas olevate kruvidega • võib asetada seina peale või sisse • võrreldes muude sarnaste toodetega väikesemõõtmeline • püsivalt kinnitatud jahutusplaadile – valgusti eluiga on üle 36 000 tunni (105 °C) • 2aastane garantii

info@overled.net • www.overled.net

SOE KODU Foto: Shutterstock

Maasoojuspump annab hooldusvaba küttelahenduse Maasoojus koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk. Signe Kalberg

estis on levinuim lahendus horisontaalse paigaldusega maakollektor, kus maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil, milles ringleb külmakindel vedelik. Parema soojusjuhtivuse tõttu on eelistatud niiske pinnas. Viimastel aastatel on populaarsust kogumas ka soojuspuuraugu kasutamine. “Maaküte varub soojust maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinnasesse või lasta kaljusse puuritud kaevu. Selle täielikult hooldusvaba ökoloogilise lahendusega võib säästa kuni 75% oma kodu küttekuludelt,” kinnitab Balti Puurkaev OÜ tegevjuht Harald Raid.

Maaküte eeldab uuringuid ja projekti Maasoojuspumba tööpõhimõte on nagu külmkapil, kuid ümberpööratud kujul: külmkapp juhib toiduainetest saadud soojuse väljapoole, maasoojuspump aga siirdab maas või vees oleva soojuse hoonesse. Torustikus ringleb jäätumatu keskkonnasäästlik vedelikulahus, mida soojendab ümbritsev mass. Aurustis satub lahus kokku külmaainega ning kompressor tõstab gaasiks muutunud vedeliku temperatuuri. Kondensaatori kaudu siirdub soojusenergia maja küttesüsteemi ja akumulatsioonipaaki, et soojendada tarbevett. “Tegu on soojussüsteemiga, mille kasutamine ei ole keskkonnale ohtlik, kuna ei põh-

justa veepinna muutusi ega tarbi põhjavett,” märgib Raid. Valmis ehitatud küttelahenduse puhul on tegu aastakümneid hooldusvabalt töötava süsteemiga, mis selle omanikult rohkem jälgimist ei nõua. Paari ruutmeetri suurune ruum, kuhu paigaldatakse maasoojuspump, ei pea olema tulekindel ning maaküte ei vaja ka korstent. Elektrit vajab maasoojuspump ainult kompressori ja ringluspumpade tööks. “Seega saab kasutaja ühe kasutatud kilovati kohta keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes isegi rohkem. Parima kasuteguri saab maasoojuspumbast vesipõrandakütte või muu sarnase, madalal soojusel toimiva süsteemiga,” selgitab Raid. Enne, kui kopp maasse lüüa, tuleb Raidi sõnul uurida, kas olemasoleva või alles plaanitava kodu küttelahenduseks sobib maasoojuspump. Selleks tuleks teha maja ümbritsevale maale hüdrogeoloogiline uuring. Maakütte paigalda-

miseks on vaja arvestada ka krundi suurust ja olla kindel, et kohalik omavalitsus annab kooskõlastuse kinnise soojussüsteemi rajamiseks. Kogu protsess projekteerimisest paigalduseni võtab aega kuu või paar, kõige rohkem kulub Raidi sõnul aega projekti kooskõlastamiseks nõutud asutustega.

Tasuvus kuni seitsme aastaga Maaküttelahenduse tasuvus oleneb eelkõige maja suurusest ehk köetava pinna ruutmeetrite hulgast. “Üldiselt tuleb arvestada 3–7-aastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmeeter majapinda võrdub ühe meetri puurimisega ehk umbes 150-ruutmeetrise maja puhul on tarvis puurida 150 meetrit. Ühe meetri puurimise hind jääb 35–50 euro vahele olenevalt pinnase geoloogilisest läbilõikest,” ütleb Raid. Soojusvaheti ehk katlaruumi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost. Seega kujuneb maakütte paigaldamise hinnaks 150–200 m2 maja

Maaküte varub soojust maast selleks ette nähtud pinnasesse kaevatud torustikuga.

puhul 10 000–12 000 eurot. See summa sisaldab juba kogu lahendust koos soojusvaheti ehk pumbaga. Kuigi vertikaalsel puurimisel paigaldatav küttesüsteem tuleb pinnasekollektoril põhinevast veidi kallim, annab puurimine aastaringselt viis-kuus kraadi soojusenergiat, samal ajal kui pinnasekollektor ainult üks-kaks kraadi.

Sooja annavad nii diislitoitel ahi või ka soojust kiirgav peegel Foto: Hea Kaubandus OÜ

Järgmisel aastal jõustuvad uued eurodirektiivid kohtkütteseadmetele, tooted peavad muutuma energiasäästlikumaks. Seepärast on tootjad hakanud otsima uusi küttelahendusi. Signe Kalberg

isaks tavapärastele kütteseadmetele, nagu õhksoojuspump, ahi, elektriradiaator või pelletikamin, pakuvad sooja vähemtuntud seadmed, mille kasutuselevõtt võimaldab kokku hoida soojakulusid.

Diiselkütuse põletiga infrapunaahi Biokütusel Neste Green Heat, tavalisel diislil või kütteõlil töötava põletiga infrapunaahju kasuteguriks on tootja lubanud 100%. Pole mingit vajadust eraldi korstna või ventilatsioonitrassi järele, mistõttu võib ahju kasutada tööstushoonetes, garaažides, töökodades, katusealustes, tallides, telkides, terrassidel, avalikel üritustel ja ehitusobjektidel. Ahi ei erita lõhna või suitsu. Diislitoitel ahjud on ääretult

madalate ülalpidamiskuludega. Täisvõimsusel kasutab ahi ainult veidi üle liitri kütust tunnis. Kui köetavaks pinnaks on näiteks normaalselt soojustatud 500m2 ruum, välistemperatuur on +0 °C ja soovitud sisetemperatuur +15 °C, tarbib ahi kakskolm liitrit kütust päevas. Keskmise võimsusega ahjud tarbivad kolm-neli liitrit ja kõige võimsamad ahjud kulutavad neli-viis liitrit kütust päevas. Infrapunaahjul pole ventilaatorit, soojus kandub ruumi materjalide, mitte liikuva õhu kaudu. Infrapunasoojus kandub ühtlaselt kõikidesse suundadesse ja tundub meeldiv ka ahju kõrval seistes. Samas kandub soojus ka suurtes ruumides laiali palju ühtlasemalt kui ventilaatorsoojenditega. Ahjul on 12 erinevat ohutussüsteemi,

Infrapuna küttepaneele saab sobitada igasse interjööri.

mis muudavad selle eriti turvaliseks. Kuumus, mis õhkub küttekehalt, pole tulikuum ja selle välispinnad pole kõrvetavad. Ahju on väga kerge kasutusse võtta, sest ei vaja püsivat paigaldust. All on vastupidavad rattad, mis teevad selle liigutamise kuhu iganes väga lihtsaks. Töörežiim on eriti vaikne – kõigest 48 dB.

Infrapunaplaat – päike elutoas Inimesed ajavad tihti segamini infrapunaküttepaneelid ja infrapunakiirgurid. Kiirgur eraldab

lähiinfrapunakiirgust ja seda soovitatakse kasutada peamiselt ainult rõdude ja terrasside kütmiseks, sest kiirgus mõjub pealetükkivalt. Infrapunaküttepaneele võib aga kasutada ööpäev läbi, sest infrapunapikklained üksnes ei kiirgu, vaid ka läbistavad, murduvad, peegelduvad. Infrapunaküttepaneelid toodavad soojust, mis on sarnane päikese toodetava soojusega. Tavalised konvektsioonradiaatorid soojendavad eelkõige õhku, soe õhk tõuseb üles ja jätab põranda jahedaks. Temperatuuri erinevus lae ja

põranda vahel võib ulatuda koguni seitsme kraadini. Infrapunaküttepaneelid kütavad soojaks eluruumi seinad, laed, põrandad ja mööbli ning hakkavad sealt soojust tagasi andma. Õhk jaheneb kiiremini kui esemetes akumuleerunud soojus ja see annab energiasäästu kuni 30%. Infrapuna-pinnakütteseadmeid kasutatakse elu- ja magamisruumides, vannitubades, terrassidel, rõdudel, talveaedades, hobiruumides, aiamajakestes, garaažides, töökodades, saunades, soojenduskabiinides

“Pinnasekollektor sobib kütma pigem suurema kinnistuga maja, kuid tuleb arvestada, et haljastuse ja viljapuude vahele on süsteemi keeruline paigutada. Loobuda tuleb kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasvatusest, arvestada tuleks ka maaapinna vajumisega. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti,” lisab Raid. ja kõikjal, kus inimene ja loom tahavad end hästi tunda. Paneele ja radiaatoreid juhivad termostaadid, millega saab määrata sobiva temperatuuri. Et paneelide valik on suur, alates peeglitest kuni piltideni, siis saab neid sobitada igasse interjööri. Need võtavad vähe ruumi, neid on lihtne paigaldada ja eemaldada, hooldust ega remonti need ei vaja. Valida on infrapunaküttepaneele terasest, valgeid või klaasist, pildiga või peegelklaasiga. Küttekehad paigaldatakse horisontaalselt seinale, võimaluse korral akna vastu. Kaugus põrandast peab olema vähemalt 50 mm, kaugus simsist, aknalauast või muust taolisest vähemalt 100 mm. Temperatuuri suhtes tundlikud esemed, näiteks kardinad, eesriided, käterätikud, teised tekstiilist tooted või muu taoline, peavad paiknema küttekehast piisavas kauguses. Tagatud peab olema takistuseta soojuse eraldumine. Mõistetavalt ei tohi küttekehade peale valada vett või teisi vedelikke. Kiirguskütte jaoks soovitatakse järgnevaid kütteelemente: 1–10 m2 elamispinda 500-vatine element köetava ruumi kohta, 10–25m2 elamispinda 600-vatine element köetava ruumi kohta ja 25–35m2 elamispinda 800-vatine element köetava ruumi kohta. Suurte akende ja külmade välisseinte puhul tuleb arvestada 7–20% lisaga. Allikad: www.heasoojus.ee, www.begenergia.ee